Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.13
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Adolf Hitler
0
3694
66453
65968
2026-08-03T16:17:19Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu omutwe
66453
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
7l8o4kbogq76grsmj3vxqfo84560264
66454
66453
2026-08-03T16:33:34Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu table
66454
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|
|
|
|
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|
|
|
|
|-
|Ogwokutaano 1928
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|}
2gvkahzx08yluifbv644ydjsixgv1o6
66455
66454
2026-08-03T17:46:40Z
Charles Kalanzi
9748
66455
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|
|
|
|
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|
|
|
|
|-
|Ogwokutaano 1928
|
|
|
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|
|
|
|
|-
|Ogwomusanvu 1932
|
|
|
|
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|
|
|
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|
|
|
|
|}
pfpylrrny3xzkm815qr5sys947mcj1t
66456
66455
2026-08-03T17:50:52Z
Charles Kalanzi
9748
66456
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|
|
|
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|
|
|
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|
|
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|
|
|
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|
|
|
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|
|
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|
|
|
|}
483axgt6pxdn9t1uqos3uo624hs6tf2
66457
66456
2026-08-03T17:52:54Z
Charles Kalanzi
9748
66457
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|
|
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|
|
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|
|
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|
|
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|
|
|}
caufx5wq1o9zd9e2mpdp59ylb8vpnm9
66458
66457
2026-08-03T17:54:38Z
Charles Kalanzi
9748
66458
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|
|}
0bfpxor4sz2hc0vsnvs7a2pn9l3ky3g
66459
66458
2026-08-03T17:59:06Z
Charles Kalanzi
9748
66459
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
d4s309crdtq8ueb8pjvbqgnipko6uk1
66460
66459
2026-08-03T18:14:07Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu omutwe
66460
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
o86nhnfdo3pzpkdsj8wfjptfu5iyn2h
66461
66460
2026-08-03T18:14:47Z
Charles Kalanzi
9748
Ntandise ekiba
66461
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'[[Far-right politics|ku ddyo-]] n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi.
bkf9mzs0pntenhqdkdt20newj6s02qe
66462
66461
2026-08-03T18:32:00Z
Charles Kalanzi
9748
Malirizza ekiba
66462
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
l1avgdtnccn2ugu48isfqb7p5eeqkzy
66463
66462
2026-08-03T18:41:23Z
Charles Kalanzi
9748
Ntandise ekiba
66463
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr.
e4gnxiczh9fgkw48mc05203qlzrv7w1
66465
66463
2026-08-03T18:46:37Z
Charles Kalanzi
9748
Malirizza ekiba
66465
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
186qep7gotkv7wfakzdz13azi0sw1xz
66466
66465
2026-08-03T18:49:03Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ekiba
66466
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
25iv4aj9jw4aaxn5hekvmianyabp574
66467
66466
2026-08-03T18:50:34Z
Charles Kalanzi
9748
Ntandise ekiba
66467
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi.
ssatic1m8rp942h62zoslondw6qfnjl
66468
66467
2026-08-03T18:55:09Z
Charles Kalanzi
9748
Malirizza ekiba
66468
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
rmdusn4szewwzi07cqdddn8k8kajvr5
66469
66468
2026-08-03T18:57:30Z
Charles Kalanzi
9748
Ntandise ekiba
66469
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats.
gymkfphhmu9yn2l5n8vy20ea716yhi1
66470
66469
2026-08-03T19:00:31Z
Charles Kalanzi
9748
66470
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi.
gd86tqc5ofx4rcxaess584vwpw8i4sa
66471
66470
2026-08-03T19:02:48Z
Charles Kalanzi
9748
Malirizza ekiba
66471
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
mwlubp6lkm413j52b4jxik316n9n1n1
66472
66471
2026-08-03T19:04:03Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu omutwe
66472
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa nga Chancellor ===
j3l36euwjgq7ooz6413j4ckvm3dg6x2
Alebtong
0
5149
66514
59531
2026-08-03T22:04:13Z
24RAY
11014
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1215808113|Alebtong]]"
66514
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Alebtong</big>''' kibuga mu bitundu by'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu, n'ebyobusuubuzi mu [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya oluvanyuma lw’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Alebtong Town Council, Moroto County, Alebtong District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658478.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref>
== Ekifo ==
Alebtong eri ku luguudo olukulu wakati w’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu Obugwanjuba, n’ekibuga ky'e [[Omoro, Alebtong|Omoro]], mu Disitulikiti y’e Alebtong mu buvanjuba. Akabuga kano kali kubuwanvu bwa kilometres 51 (32 mi), ku luguudo, obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu ky'e Lango. Alebtong eri mu buwanvu bwa kirometres 151 (94 mi) mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiikakkono bwa Uganda.
Alebtong esangibwa mu buwanvu bwa kirometres 388 (241 mi) okuva ku luguudo mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga kyayo ekisinga obunene. Ennamba z'ekifo kya Alebtong ku map ze zino: 2°15'00.0"N, 33°18'54.0"E (Latitude:2.2500; Longitude:33.3150).
== Omuwendo gw'abantu ==
Mu 2013, kyabalirirwa nti mu bbanga lya buwanvu bwa kilometres 7 (4 mi) okuva mu kibuga wakati, abantu bonna awamu bali nga 15,100.<ref name="6R">{{Cite web |last=Falling Rain |date=2 June 2014 |title=Estimated Population of Alebtong Town In 2013 |url=http://www.fallingrain.com/world/UG/47/Alebtong.html |access-date=24 July 2021 |website=Fallingrain.com}}</ref>
Mu 2015, ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo (Uganda Bureau of Statistics) (UBOS) kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 6,900. Mu 2020, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Alebtong Town Council gwali 7,900; ku bano 4,000 (ebitundu 50.6 ku buli 100) baali bakyala ate 3,900 (ebitundu 49.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti wakati wa 2015 ne 2020, omuwendo gw’abantu mu Alebtong Town Council gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.7 ku buli 100 buli mwaka.<ref name="7R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=The population development of Alebtong Town Council as well as related information and services |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/alebtong/SC0217__alebtong/ |access-date=24 July 2021 |website=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]]}}</ref>
'''<big>Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo</big>'''
Omwaka Pop +_%
2013 15,100 -
2015 6,900 _54.3%
2020 7,900 +14.5%
== Ebintu ebikwata ku nsonga eno ==
Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ofiisi za Alebtong Town Council (b) ekitebe ekikulu Ekiddukanya Disitulikiti mu Alebtong (c) Akatale Akakulu aka Alebtong, ensibuko y’ebibala ebibisi buli lunaku (d) Alebtong Health Centre IV, ekitongole ky’ebyobulamu eky’olukale ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’ebyobulamu eya Uganda]] ne (e) Olugudo lwa ''Omoro-Lira'', okuyita mu Alebtong mu ludda olw’obukiikakkono obw’obugwanjuba okutuuka mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.
== Laba ne ==
* Abantu b'e Langi
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/649279-alebtong-rising-in-cleanliness.html Alebtong Y'eyongedde Mu buyonjo]
pqfut0zrlm3m41k1u3ngbd3gnwrno6u
66515
66514
2026-08-03T22:06:24Z
24RAY
11014
Ngasseko data box
66515
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alebtong</big>''' kibuga mu bitundu by'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu, n'ebyobusuubuzi mu [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya oluvanyuma lw’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Alebtong Town Council, Moroto County, Alebtong District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658478.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref>
== Ekifo ==
Alebtong eri ku luguudo olukulu wakati w’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu Obugwanjuba, n’ekibuga ky'e [[Omoro, Alebtong|Omoro]], mu Disitulikiti y’e Alebtong mu buvanjuba. Akabuga kano kali kubuwanvu bwa kilometres 51 (32 mi), ku luguudo, obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu ky'e Lango. Alebtong eri mu buwanvu bwa kirometres 151 (94 mi) mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiikakkono bwa Uganda.
Alebtong esangibwa mu buwanvu bwa kirometres 388 (241 mi) okuva ku luguudo mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga kyayo ekisinga obunene. Ennamba z'ekifo kya Alebtong ku map ze zino: 2°15'00.0"N, 33°18'54.0"E (Latitude:2.2500; Longitude:33.3150).
== Omuwendo gw'abantu ==
Mu 2013, kyabalirirwa nti mu bbanga lya buwanvu bwa kilometres 7 (4 mi) okuva mu kibuga wakati, abantu bonna awamu bali nga 15,100.<ref name="6R">{{Cite web |last=Falling Rain |date=2 June 2014 |title=Estimated Population of Alebtong Town In 2013 |url=http://www.fallingrain.com/world/UG/47/Alebtong.html |access-date=24 July 2021 |website=Fallingrain.com}}</ref>
Mu 2015, ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo (Uganda Bureau of Statistics) (UBOS) kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 6,900. Mu 2020, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Alebtong Town Council gwali 7,900; ku bano 4,000 (ebitundu 50.6 ku buli 100) baali bakyala ate 3,900 (ebitundu 49.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti wakati wa 2015 ne 2020, omuwendo gw’abantu mu Alebtong Town Council gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.7 ku buli 100 buli mwaka.<ref name="7R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=The population development of Alebtong Town Council as well as related information and services |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/alebtong/SC0217__alebtong/ |access-date=24 July 2021 |website=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]]}}</ref>
'''<big>Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo</big>'''
Omwaka Pop +_%
2013 15,100 -
2015 6,900 _54.3%
2020 7,900 +14.5%
== Ebintu ebikwata ku nsonga eno ==
Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ofiisi za Alebtong Town Council (b) ekitebe ekikulu Ekiddukanya Disitulikiti mu Alebtong (c) Akatale Akakulu aka Alebtong, ensibuko y’ebibala ebibisi buli lunaku (d) Alebtong Health Centre IV, ekitongole ky’ebyobulamu eky’olukale ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’ebyobulamu eya Uganda]] ne (e) Olugudo lwa ''Omoro-Lira'', okuyita mu Alebtong mu ludda olw’obukiikakkono obw’obugwanjuba okutuuka mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.
== Laba ne ==
* Abantu b'e Langi
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/649279-alebtong-rising-in-cleanliness.html Alebtong Y'eyongedde Mu buyonjo]
q8tlkym3b1ki13ah2vys8etyzhvl8ul
66519
66515
2026-08-03T22:19:47Z
24RAY
11014
ngasseeko ebijuliziddwa
66519
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alebtong</big>''' kibuga mu bitundu by'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu, n'ebyobusuubuzi mu [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya oluvanyuma lw’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Alebtong Town Council, Moroto County, Alebtong District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658478.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref>
== Ekifo ==
Alebtong eri ku luguudo olukulu wakati w’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu Obugwanjuba, n’ekibuga ky'e [[Omoro, Alebtong|Omoro]], mu Disitulikiti y’e Alebtong mu buvanjuba. Akabuga kano kali kubuwanvu bwa kilometres 51 (32 mi), ku luguudo, obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu ky'e Lango.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Lira/@2.3374382,32.8205095,10z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Lira, Uganda And Alebtong, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Alebtong eri mu buwanvu bwa kirometres 151 (94 mi) mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiikakkono bwa Uganda.
Alebtong esangibwa mu buwanvu bwa kirometres 388 (241 mi) okuva ku luguudo mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga kyayo ekisinga obunene. Ennamba z'ekifo kya Alebtong ku map ze zino: 2°15'00.0"N, 33°18'54.0"E (Latitude:2.2500; Longitude:33.3150).
== Omuwendo gw'abantu ==
Mu 2013, kyabalirirwa nti mu bbanga lya buwanvu bwa kilometres 7 (4 mi) okuva mu kibuga wakati, abantu bonna awamu bali nga 15,100.<ref name="6R">{{Cite web |last=Falling Rain |date=2 June 2014 |title=Estimated Population of Alebtong Town In 2013 |url=http://www.fallingrain.com/world/UG/47/Alebtong.html |access-date=24 July 2021 |website=Fallingrain.com}}</ref>
Mu 2015, ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo (Uganda Bureau of Statistics) (UBOS) kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 6,900. Mu 2020, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Alebtong Town Council gwali 7,900; ku bano 4,000 (ebitundu 50.6 ku buli 100) baali bakyala ate 3,900 (ebitundu 49.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti wakati wa 2015 ne 2020, omuwendo gw’abantu mu Alebtong Town Council gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.7 ku buli 100 buli mwaka.<ref name="7R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=The population development of Alebtong Town Council as well as related information and services |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/alebtong/SC0217__alebtong/ |access-date=24 July 2021 |website=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]]}}</ref>
'''<big>Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo</big>'''
Omwaka Pop +_%
2013 15,100 -
2015 6,900 _54.3%
2020 7,900 +14.5%
== Ebintu ebikwata ku nsonga eno ==
Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ofiisi za Alebtong Town Council (b) ekitebe ekikulu Ekiddukanya Disitulikiti mu Alebtong (c) Akatale Akakulu aka Alebtong, ensibuko y’ebibala ebibisi buli lunaku (d) Alebtong Health Centre IV, ekitongole ky’ebyobulamu eky’olukale ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’ebyobulamu eya Uganda]] ne (e) Olugudo lwa ''Omoro-Lira'', okuyita mu Alebtong mu ludda olw’obukiikakkono obw’obugwanjuba okutuuka mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.
== Laba ne ==
* Abantu b'e Langi
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/649279-alebtong-rising-in-cleanliness.html Alebtong Y'eyongedde Mu buyonjo]
tmm1l3eijr4gtq5ad79m1hxbph8wd5x
66521
66519
2026-08-03T22:22:28Z
24RAY
11014
ngasseeko ebijuliziddwa
66521
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alebtong</big>''' kibuga mu bitundu by'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu, n'ebyobusuubuzi mu [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya oluvanyuma lw’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Alebtong Town Council, Moroto County, Alebtong District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658478.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref>
== Ekifo ==
Alebtong eri ku luguudo olukulu wakati w’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu Obugwanjuba, n’ekibuga ky'e [[Omoro, Alebtong|Omoro]], mu Disitulikiti y’e Alebtong mu buvanjuba. Akabuga kano kali kubuwanvu bwa kilometres 51 (32 mi), ku luguudo, obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu ky'e Lango.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Lira/@2.3374382,32.8205095,10z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Lira, Uganda And Alebtong, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Alebtong eri mu buwanvu bwa kirometres 151 (94 mi) mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Gulu/@2.5799956,32.2402573,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1771a65c0fc42a27:0xce6ef3d1c3d80e06!2m2!1d32.2880726!2d2.7724038!3e0 "Road Distance Between Gulu, Uganda And Alebtong, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
Alebtong esangibwa mu buwanvu bwa kirometres 388 (241 mi) okuva ku luguudo mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga kyayo ekisinga obunene. Ennamba z'ekifo kya Alebtong ku map ze zino: 2°15'00.0"N, 33°18'54.0"E (Latitude:2.2500; Longitude:33.3150).
== Omuwendo gw'abantu ==
Mu 2013, kyabalirirwa nti mu bbanga lya buwanvu bwa kilometres 7 (4 mi) okuva mu kibuga wakati, abantu bonna awamu bali nga 15,100.<ref name="6R">{{Cite web |last=Falling Rain |date=2 June 2014 |title=Estimated Population of Alebtong Town In 2013 |url=http://www.fallingrain.com/world/UG/47/Alebtong.html |access-date=24 July 2021 |website=Fallingrain.com}}</ref>
Mu 2015, ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo (Uganda Bureau of Statistics) (UBOS) kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 6,900. Mu 2020, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Alebtong Town Council gwali 7,900; ku bano 4,000 (ebitundu 50.6 ku buli 100) baali bakyala ate 3,900 (ebitundu 49.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti wakati wa 2015 ne 2020, omuwendo gw’abantu mu Alebtong Town Council gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.7 ku buli 100 buli mwaka.<ref name="7R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=The population development of Alebtong Town Council as well as related information and services |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/alebtong/SC0217__alebtong/ |access-date=24 July 2021 |website=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]]}}</ref>
'''<big>Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo</big>'''
Omwaka Pop +_%
2013 15,100 -
2015 6,900 _54.3%
2020 7,900 +14.5%
== Ebintu ebikwata ku nsonga eno ==
Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ofiisi za Alebtong Town Council (b) ekitebe ekikulu Ekiddukanya Disitulikiti mu Alebtong (c) Akatale Akakulu aka Alebtong, ensibuko y’ebibala ebibisi buli lunaku (d) Alebtong Health Centre IV, ekitongole ky’ebyobulamu eky’olukale ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’ebyobulamu eya Uganda]] ne (e) Olugudo lwa ''Omoro-Lira'', okuyita mu Alebtong mu ludda olw’obukiikakkono obw’obugwanjuba okutuuka mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.
== Laba ne ==
* Abantu b'e Langi
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/649279-alebtong-rising-in-cleanliness.html Alebtong Y'eyongedde Mu buyonjo]
0f7uzjuru3au3tywqj9ddy82fhfhcf1
66523
66521
2026-08-03T22:31:35Z
24RAY
11014
ngasseeko ebijuliziddwa
66523
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alebtong</big>''' kibuga mu bitundu by'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu, n'ebyobusuubuzi mu [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya oluvanyuma lw’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Alebtong Town Council, Moroto County, Alebtong District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658478.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref>
== Ekifo ==
Alebtong eri ku luguudo olukulu wakati w’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu Obugwanjuba, n’ekibuga ky'e [[Omoro, Alebtong|Omoro]], mu Disitulikiti y’e Alebtong mu buvanjuba. Akabuga kano kali kubuwanvu bwa kilometres 51 (32 mi), ku luguudo, obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu ky'e Lango.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Lira/@2.3374382,32.8205095,10z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Lira, Uganda And Alebtong, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Alebtong eri mu buwanvu bwa kirometres 151 (94 mi) mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Gulu/@2.5799956,32.2402573,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1771a65c0fc42a27:0xce6ef3d1c3d80e06!2m2!1d32.2880726!2d2.7724038!3e0 "Road Distance Between Gulu, Uganda And Alebtong, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
Alebtong esangibwa mu buwanvu bwa kirometres 388 (241 mi) okuva ku luguudo mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga kyayo ekisinga obunene.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Kampala/@-1.8516402,-53.9047888,2z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 "Road Distance Between Alebtong, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map]" (Map). [[:en:Google_Maps|''Google Maps''.]] Retrieved 24 July 2021.</ref> Ennamba z'ekifo kya Alebtong ku map ze zino: 2°15'00.0"N, 33°18'54.0"E (Latitude:2.2500; Longitude:33.3150).
== Omuwendo gw'abantu ==
Mu 2013, kyabalirirwa nti mu bbanga lya buwanvu bwa kilometres 7 (4 mi) okuva mu kibuga wakati, abantu bonna awamu bali nga 15,100.<ref name="6R">{{Cite web |last=Falling Rain |date=2 June 2014 |title=Estimated Population of Alebtong Town In 2013 |url=http://www.fallingrain.com/world/UG/47/Alebtong.html |access-date=24 July 2021 |website=Fallingrain.com}}</ref>
Mu 2015, ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo (Uganda Bureau of Statistics) (UBOS) kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 6,900. Mu 2020, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Alebtong Town Council gwali 7,900; ku bano 4,000 (ebitundu 50.6 ku buli 100) baali bakyala ate 3,900 (ebitundu 49.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti wakati wa 2015 ne 2020, omuwendo gw’abantu mu Alebtong Town Council gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.7 ku buli 100 buli mwaka.<ref name="7R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=The population development of Alebtong Town Council as well as related information and services |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/alebtong/SC0217__alebtong/ |access-date=24 July 2021 |website=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]]}}</ref>
'''<big>Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo</big>'''
Omwaka Pop +_%
2013 15,100 -
2015 6,900 _54.3%
2020 7,900 +14.5%
== Ebintu ebikwata ku nsonga eno ==
Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ofiisi za Alebtong Town Council (b) ekitebe ekikulu Ekiddukanya Disitulikiti mu Alebtong (c) Akatale Akakulu aka Alebtong, ensibuko y’ebibala ebibisi buli lunaku (d) Alebtong Health Centre IV, ekitongole ky’ebyobulamu eky’olukale ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’ebyobulamu eya Uganda]] ne (e) Olugudo lwa ''Omoro-Lira'', okuyita mu Alebtong mu ludda olw’obukiikakkono obw’obugwanjuba okutuuka mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.
== Laba ne ==
* Abantu b'e Langi
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/649279-alebtong-rising-in-cleanliness.html Alebtong Y'eyongedde Mu buyonjo]
kg41cnlosjt6u887qmafio84sve4ske
66526
66523
2026-08-03T22:35:01Z
24RAY
11014
ngasseeko ebijuliziddwa
66526
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alebtong</big>''' kibuga mu bitundu by'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu, n'ebyobusuubuzi mu [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya oluvanyuma lw’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Alebtong Town Council, Moroto County, Alebtong District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658478.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref>
== Ekifo ==
Alebtong eri ku luguudo olukulu wakati w’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu Obugwanjuba, n’ekibuga ky'e [[Omoro, Alebtong|Omoro]], mu Disitulikiti y’e Alebtong mu buvanjuba. Akabuga kano kali kubuwanvu bwa kilometres 51 (32 mi), ku luguudo, obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu ky'e Lango.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Lira/@2.3374382,32.8205095,10z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Lira, Uganda And Alebtong, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Alebtong eri mu buwanvu bwa kirometres 151 (94 mi) mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Gulu/@2.5799956,32.2402573,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1771a65c0fc42a27:0xce6ef3d1c3d80e06!2m2!1d32.2880726!2d2.7724038!3e0 "Road Distance Between Gulu, Uganda And Alebtong, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
Alebtong esangibwa mu buwanvu bwa kirometres 388 (241 mi) okuva ku luguudo mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga kyayo ekisinga obunene.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Kampala/@-1.8516402,-53.9047888,2z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 "Road Distance Between Alebtong, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map]" (Map). [[:en:Google_Maps|''Google Maps''.]] Retrieved 24 July 2021.</ref> Ennamba z'ekifo kya Alebtong ku map ze zino: 2°15'00.0"N, 33°18'54.0"E (Latitude:2.2500; Longitude:33.3150).<ref>[https://www.google.com/maps/place/Alebtong/@2.2489545,33.3072634,1504m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!8m2!3d2.2497515!4d33.3142397 "Location of Alebtong Town Council, Alebtong District, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
== Omuwendo gw'abantu ==
Mu 2013, kyabalirirwa nti mu bbanga lya buwanvu bwa kilometres 7 (4 mi) okuva mu kibuga wakati, abantu bonna awamu bali nga 15,100.<ref name="6R">{{Cite web |last=Falling Rain |date=2 June 2014 |title=Estimated Population of Alebtong Town In 2013 |url=http://www.fallingrain.com/world/UG/47/Alebtong.html |access-date=24 July 2021 |website=Fallingrain.com}}</ref>
Mu 2015, ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo (Uganda Bureau of Statistics) (UBOS) kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 6,900. Mu 2020, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Alebtong Town Council gwali 7,900; ku bano 4,000 (ebitundu 50.6 ku buli 100) baali bakyala ate 3,900 (ebitundu 49.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti wakati wa 2015 ne 2020, omuwendo gw’abantu mu Alebtong Town Council gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.7 ku buli 100 buli mwaka.<ref name="7R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=The population development of Alebtong Town Council as well as related information and services |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/alebtong/SC0217__alebtong/ |access-date=24 July 2021 |website=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]]}}</ref>
'''<big>Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo</big>'''
Omwaka Pop +_%
2013 15,100 -
2015 6,900 _54.3%
2020 7,900 +14.5%
== Ebintu ebikwata ku nsonga eno ==
Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ofiisi za Alebtong Town Council (b) ekitebe ekikulu Ekiddukanya Disitulikiti mu Alebtong (c) Akatale Akakulu aka Alebtong, ensibuko y’ebibala ebibisi buli lunaku (d) Alebtong Health Centre IV, ekitongole ky’ebyobulamu eky’olukale ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’ebyobulamu eya Uganda]] ne (e) Olugudo lwa ''Omoro-Lira'', okuyita mu Alebtong mu ludda olw’obukiikakkono obw’obugwanjuba okutuuka mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.
== Laba ne ==
* Abantu b'e Langi
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/649279-alebtong-rising-in-cleanliness.html Alebtong Y'eyongedde Mu buyonjo]
06ggozdwxjobdeuj4ws8al0nuce5vdk
66528
66526
2026-08-03T22:41:36Z
24RAY
11014
ngasseeko ebijuliziddwa
66528
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alebtong</big>''' kibuga mu bitundu by'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu, n'ebyobusuubuzi mu [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya oluvanyuma lw’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Alebtong Town Council, Moroto County, Alebtong District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658478.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref>
== Ekifo ==
Alebtong eri ku luguudo olukulu wakati w’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu Obugwanjuba, n’ekibuga ky'e [[Omoro, Alebtong|Omoro]], mu Disitulikiti y’e Alebtong mu buvanjuba. Akabuga kano kali kubuwanvu bwa kilometres 51 (32 mi), ku luguudo, obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu ky'e Lango.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Lira/@2.3374382,32.8205095,10z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Lira, Uganda And Alebtong, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Alebtong eri mu buwanvu bwa kirometres 151 (94 mi) mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Gulu/@2.5799956,32.2402573,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1771a65c0fc42a27:0xce6ef3d1c3d80e06!2m2!1d32.2880726!2d2.7724038!3e0 "Road Distance Between Gulu, Uganda And Alebtong, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
Alebtong esangibwa mu buwanvu bwa kirometres 388 (241 mi) okuva ku luguudo mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga kyayo ekisinga obunene.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Kampala/@-1.8516402,-53.9047888,2z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 "Road Distance Between Alebtong, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map]" (Map). [[:en:Google_Maps|''Google Maps''.]] Retrieved 24 July 2021.</ref> Ennamba z'ekifo kya Alebtong ku map ze zino: 2°15'00.0"N, 33°18'54.0"E (Latitude:2.2500; Longitude:33.3150).<ref>[https://www.google.com/maps/place/Alebtong/@2.2489545,33.3072634,1504m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!8m2!3d2.2497515!4d33.3142397 "Location of Alebtong Town Council, Alebtong District, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
== Omuwendo gw'abantu ==
Mu 2013, kyabalirirwa nti mu bbanga lya buwanvu bwa kilometres 7 (4 mi) okuva mu kibuga wakati, abantu bonna awamu bali nga 15,100.<ref name="6R">{{Cite web |last=Falling Rain |date=2 June 2014 |title=Estimated Population of Alebtong Town In 2013 |url=http://www.fallingrain.com/world/UG/47/Alebtong.html |access-date=24 July 2021 |website=Fallingrain.com}}</ref>
Mu 2015, ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo (Uganda Bureau of Statistics) (UBOS) kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 6,900. Mu 2020, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Alebtong Town Council gwali 7,900; ku bano 4,000 (ebitundu 50.6 ku buli 100) baali bakyala ate 3,900 (ebitundu 49.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti wakati wa 2015 ne 2020, omuwendo gw’abantu mu Alebtong Town Council gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.7 ku buli 100 buli mwaka.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). [https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/alebtong/SC0217__alebtong/ "The population development of Alebtong Town Council as well as related information and services"]. ''Citypopulation.de Quoting [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]]''[[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|.]] Retrieved 24 July 2021.</ref>
'''<big>Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo</big>'''
== Ebintu ebikwata ku nsonga eno ==
Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ofiisi za Alebtong Town Council (b) ekitebe ekikulu Ekiddukanya Disitulikiti mu Alebtong (c) Akatale Akakulu aka Alebtong, ensibuko y’ebibala ebibisi buli lunaku (d) Alebtong Health Centre IV, ekitongole ky’ebyobulamu eky’olukale ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’ebyobulamu eya Uganda]] ne (e) Olugudo lwa ''Omoro-Lira'', okuyita mu Alebtong mu ludda olw’obukiikakkono obw’obugwanjuba okutuuka mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.
== Laba ne ==
* Abantu b'e Langi
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/649279-alebtong-rising-in-cleanliness.html Alebtong Y'eyongedde Mu buyonjo]
00ameyea6y83bcxtlag2go6x32tz0f0
66533
66528
2026-08-03T23:00:21Z
24RAY
11014
ngasseeko ebijuliziddwa
66533
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alebtong</big>''' kibuga mu bitundu by'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu, n'ebyobusuubuzi mu [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya oluvanyuma lw’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Alebtong Town Council, Moroto County, Alebtong District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658478.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref>
== Ekifo ==
Alebtong eri ku luguudo olukulu wakati w’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu Obugwanjuba, n’ekibuga ky'e [[Omoro, Alebtong|Omoro]], mu Disitulikiti y’e Alebtong mu buvanjuba. Akabuga kano kali kubuwanvu bwa kilometres 51 (32 mi), ku luguudo, obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu ky'e Lango.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Lira/@2.3374382,32.8205095,10z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Lira, Uganda And Alebtong, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Alebtong eri mu buwanvu bwa kirometres 151 (94 mi) mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Gulu/@2.5799956,32.2402573,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1771a65c0fc42a27:0xce6ef3d1c3d80e06!2m2!1d32.2880726!2d2.7724038!3e0 "Road Distance Between Gulu, Uganda And Alebtong, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
Alebtong esangibwa mu buwanvu bwa kirometres 388 (241 mi) okuva ku luguudo mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga kyayo ekisinga obunene.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Kampala/@-1.8516402,-53.9047888,2z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 "Road Distance Between Alebtong, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map]" (Map). [[:en:Google_Maps|''Google Maps''.]] Retrieved 24 July 2021.</ref> Ennamba z'ekifo kya Alebtong ku map ze zino: 2°15'00.0"N, 33°18'54.0"E (Latitude:2.2500; Longitude:33.3150).<ref>[https://www.google.com/maps/place/Alebtong/@2.2489545,33.3072634,1504m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!8m2!3d2.2497515!4d33.3142397 "Location of Alebtong Town Council, Alebtong District, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
== Omuwendo gw'abantu ==
Mu 2013, kyabalirirwa nti mu bbanga lya buwanvu bwa kilometres 7 (4 mi) okuva mu kibuga wakati, abantu bonna awamu bali nga 15,100.<ref name="6R">{{Cite web |last=Falling Rain |date=2 June 2014 |title=Estimated Population of Alebtong Town In 2013 |url=http://www.fallingrain.com/world/UG/47/Alebtong.html |access-date=24 July 2021 |website=Fallingrain.com}}</ref>
Mu 2015, ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo (Uganda Bureau of Statistics) (UBOS) kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 6,900. Mu 2020, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Alebtong Town Council gwali 7,900; ku bano 4,000 (ebitundu 50.6 ku buli 100) baali bakyala ate 3,900 (ebitundu 49.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti wakati wa 2015 ne 2020, omuwendo gw’abantu mu Alebtong Town Council gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.7 ku buli 100 buli mwaka.<ref name=":0">Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). [https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/alebtong/SC0217__alebtong/ "The population development of Alebtong Town Council as well as related information and services"]. ''Citypopulation.de Quoting [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]]''[[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|.]] Retrieved 24 July 2021.</ref>
'''<big>Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo</big>'''
{| class="wikitable"
!Year
!<abbr>Pop.</abbr>
!<abbr>±%</abbr>
|-
!2013
|15,100
|—
|-
!2015
|6,900
|−54.3%
|-
!2020
|7,900
| +14.5%
|-
| colspan="3" |source:<ref name="6R" /><ref name=":0" />
|}
== Ebintu ebikwata ku nsonga eno ==
Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ofiisi za Alebtong Town Council (b) ekitebe ekikulu Ekiddukanya Disitulikiti mu Alebtong (c) Akatale Akakulu aka Alebtong, ensibuko y’ebibala ebibisi buli lunaku (d) Alebtong Health Centre IV, ekitongole ky’ebyobulamu eky’olukale ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’ebyobulamu eya Uganda]] ne (e) Olugudo lwa ''Omoro-Lira'', okuyita mu Alebtong mu ludda olw’obukiikakkono obw’obugwanjuba okutuuka mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.
== Laba ne ==
* Abantu b'e Langi
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/649279-alebtong-rising-in-cleanliness.html Alebtong Y'eyongedde Mu buyonjo]
meg05uovr227lry7vgiimtbauixfwsu
66534
66533
2026-08-03T23:02:01Z
24RAY
11014
ngasseeko ebijuliziddwa
66534
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alebtong</big>''' kibuga mu bitundu by'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu, n'ebyobusuubuzi mu [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya oluvanyuma lw’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Alebtong Town Council, Moroto County, Alebtong District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658478.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref>
== Ekifo ==
Alebtong eri ku luguudo olukulu wakati w’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu Obugwanjuba, n’ekibuga ky'e [[Omoro, Alebtong|Omoro]], mu Disitulikiti y’e Alebtong mu buvanjuba. Akabuga kano kali kubuwanvu bwa kilometres 51 (32 mi), ku luguudo, obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu ky'e Lango.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Lira/@2.3374382,32.8205095,10z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Lira, Uganda And Alebtong, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Alebtong eri mu buwanvu bwa kirometres 151 (94 mi) mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Gulu/@2.5799956,32.2402573,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1771a65c0fc42a27:0xce6ef3d1c3d80e06!2m2!1d32.2880726!2d2.7724038!3e0 "Road Distance Between Gulu, Uganda And Alebtong, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
Alebtong esangibwa mu buwanvu bwa kirometres 388 (241 mi) okuva ku luguudo mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga kyayo ekisinga obunene.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Kampala/@-1.8516402,-53.9047888,2z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 "Road Distance Between Alebtong, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map]" (Map). [[:en:Google_Maps|''Google Maps''.]] Retrieved 24 July 2021.</ref> Ennamba z'ekifo kya Alebtong ku map ze zino: 2°15'00.0"N, 33°18'54.0"E (Latitude:2.2500; Longitude:33.3150).<ref name=":1">[https://www.google.com/maps/place/Alebtong/@2.2489545,33.3072634,1504m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!8m2!3d2.2497515!4d33.3142397 "Location of Alebtong Town Council, Alebtong District, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
== Omuwendo gw'abantu ==
Mu 2013, kyabalirirwa nti mu bbanga lya buwanvu bwa kilometres 7 (4 mi) okuva mu kibuga wakati, abantu bonna awamu bali nga 15,100.<ref name="6R">{{Cite web |last=Falling Rain |date=2 June 2014 |title=Estimated Population of Alebtong Town In 2013 |url=http://www.fallingrain.com/world/UG/47/Alebtong.html |access-date=24 July 2021 |website=Fallingrain.com}}</ref>
Mu 2015, ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo (Uganda Bureau of Statistics) (UBOS) kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 6,900. Mu 2020, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Alebtong Town Council gwali 7,900; ku bano 4,000 (ebitundu 50.6 ku buli 100) baali bakyala ate 3,900 (ebitundu 49.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti wakati wa 2015 ne 2020, omuwendo gw’abantu mu Alebtong Town Council gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.7 ku buli 100 buli mwaka.<ref name=":0">Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). [https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/alebtong/SC0217__alebtong/ "The population development of Alebtong Town Council as well as related information and services"]. ''Citypopulation.de Quoting [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]]''[[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|.]] Retrieved 24 July 2021.</ref>
'''<big>Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo</big>'''
{| class="wikitable"
!Year
!<abbr>Pop.</abbr>
!<abbr>±%</abbr>
|-
!2013
|15,100
|—
|-
!2015
|6,900
|−54.3%
|-
!2020
|7,900
| +14.5%
|-
| colspan="3" |source:<ref name="6R" /><ref name=":0" />
|}
== Ebintu ebikwata ku nsonga eno ==
Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga:<ref name=":1" /> (a) ofiisi za Alebtong Town Council (b) ekitebe ekikulu Ekiddukanya Disitulikiti mu Alebtong (c) Akatale Akakulu aka Alebtong, ensibuko y’ebibala ebibisi buli lunaku (d) Alebtong Health Centre IV, ekitongole ky’ebyobulamu eky’olukale ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’ebyobulamu eya Uganda]] ne (e) Olugudo lwa ''Omoro-Lira'', okuyita mu Alebtong mu ludda olw’obukiikakkono obw’obugwanjuba okutuuka mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.
== Laba ne ==
* Abantu b'e Langi
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/649279-alebtong-rising-in-cleanliness.html Alebtong Y'eyongedde Mu buyonjo]
ebmvp1sbg7t9y5u2pnkqyh1pzq91n1u
66535
66534
2026-08-03T23:04:25Z
24RAY
11014
ngasseeko ebijuliziddwa
66535
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alebtong</big>''' kibuga mu bitundu by'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu, n'ebyobusuubuzi mu [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya oluvanyuma lw’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Alebtong Town Council, Moroto County, Alebtong District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658478.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref>
== Ekifo ==
Alebtong eri ku luguudo olukulu wakati w’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu Obugwanjuba, n’ekibuga ky'e [[Omoro, Alebtong|Omoro]], mu Disitulikiti y’e Alebtong mu buvanjuba. Akabuga kano kali kubuwanvu bwa kilometres 51 (32 mi), ku luguudo, obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu ky'e Lango.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Lira/@2.3374382,32.8205095,10z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Lira, Uganda And Alebtong, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Alebtong eri mu buwanvu bwa kirometres 151 (94 mi) mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Gulu/@2.5799956,32.2402573,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1771a65c0fc42a27:0xce6ef3d1c3d80e06!2m2!1d32.2880726!2d2.7724038!3e0 "Road Distance Between Gulu, Uganda And Alebtong, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
Alebtong esangibwa mu buwanvu bwa kirometres 388 (241 mi) okuva ku luguudo mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga kyayo ekisinga obunene.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Kampala/@-1.8516402,-53.9047888,2z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 "Road Distance Between Alebtong, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map]" (Map). [[:en:Google_Maps|''Google Maps''.]] Retrieved 24 July 2021.</ref> Ennamba z'ekifo kya Alebtong ku map ze zino: 2°15'00.0"N, 33°18'54.0"E (Latitude:2.2500; Longitude:33.3150).<ref name=":1">[https://www.google.com/maps/place/Alebtong/@2.2489545,33.3072634,1504m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!8m2!3d2.2497515!4d33.3142397 "Location of Alebtong Town Council, Alebtong District, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
== Omuwendo gw'abantu ==
Mu 2013, kyabalirirwa nti mu bbanga lya buwanvu bwa kilometres 7 (4 mi) okuva mu kibuga wakati, abantu bonna awamu bali nga 15,100.<ref name="6R">{{Cite web |last=Falling Rain |date=2 June 2014 |title=Estimated Population of Alebtong Town In 2013 |url=http://www.fallingrain.com/world/UG/47/Alebtong.html |access-date=24 July 2021 |website=Fallingrain.com}}</ref>
Mu 2015, ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo (Uganda Bureau of Statistics) (UBOS) kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 6,900. Mu 2020, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Alebtong Town Council gwali 7,900; ku bano 4,000 (ebitundu 50.6 ku buli 100) baali bakyala ate 3,900 (ebitundu 49.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti wakati wa 2015 ne 2020, omuwendo gw’abantu mu Alebtong Town Council gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.7 ku buli 100 buli mwaka.<ref name=":0">Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). [https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/alebtong/SC0217__alebtong/ "The population development of Alebtong Town Council as well as related information and services"]. ''Citypopulation.de Quoting [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]]''[[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|.]] Retrieved 24 July 2021.</ref>
'''<big>Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo</big>'''
{| class="wikitable"
!Year
!<abbr>Pop.</abbr>
!<abbr>±%</abbr>
|-
!2013
|15,100
|—
|-
!2015
|6,900
|−54.3%
|-
!2020
|7,900
| +14.5%
|-
| colspan="3" |source:<ref name="6R" /><ref name=":0" />
|}
== Ebintu ebikwata ku nsonga eno ==
Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga:<ref name=":1" /> (a) ofiisi za Alebtong Town Council (b) ekitebe ekikulu Ekiddukanya Disitulikiti mu Alebtong (c) Akatale Akakulu aka Alebtong, ensibuko y’ebibala ebibisi buli lunaku (d) Alebtong Health Centre IV, ekitongole ky’ebyobulamu eky’olukale ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’ebyobulamu eya Uganda]] ne (e) Olugudo lwa ''Omoro-Lira'', okuyita mu Alebtong mu ludda olw’obukiikakkono obw’obugwanjuba okutuuka mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.<ref>[https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'58.0%22N+33%C2%B018'47.0%22E/@2.2482919,33.3104538,447m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.2494444!4d33.3130556 "Map Showing Lira-Omoro Road Going Through Alebtong Town Council"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
== Laba ne ==
* Abantu b'e Langi
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/649279-alebtong-rising-in-cleanliness.html Alebtong Y'eyongedde Mu buyonjo]
6ali4absxjtz5vua8nys503oz87e2jj
66536
66535
2026-08-03T23:07:25Z
24RAY
11014
nterezeza
66536
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alebtong</big>''' kibuga mu bitundu by'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu, n'ebyobusuubuzi mu [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya oluvanyuma lw’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Alebtong Town Council, Moroto County, Alebtong District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658478.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref>
== Ekifo ==
Alebtong eri ku luguudo olukulu wakati w’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu Obugwanjuba, n’ekibuga ky'e [[Omoro, Alebtong|Omoro]], mu Disitulikiti y’e Alebtong mu buvanjuba. Akabuga kano kali kubuwanvu bwa kilometres 51 (32 mi), ku luguudo, obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu ky'e Lango.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Lira/@2.3374382,32.8205095,10z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Lira, Uganda And Alebtong, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Alebtong eri mu buwanvu bwa kirometres 151 (94 mi) mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Gulu/@2.5799956,32.2402573,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1771a65c0fc42a27:0xce6ef3d1c3d80e06!2m2!1d32.2880726!2d2.7724038!3e0 "Road Distance Between Gulu, Uganda And Alebtong, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
Alebtong esangibwa mu buwanvu bwa kirometres 388 (241 mi) okuva ku luguudo mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga kyayo ekisinga obunene.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Kampala/@-1.8516402,-53.9047888,2z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 "Road Distance Between Alebtong, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map]" (Map). [[:en:Google_Maps|''Google Maps''.]] Retrieved 24 July 2021.</ref> Ennamba z'ekifo kya Alebtong ku map ze zino: 2°15'00.0"N, 33°18'54.0"E (Latitude:2.2500; Longitude:33.3150).<ref name=":1">[https://www.google.com/maps/place/Alebtong/@2.2489545,33.3072634,1504m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!8m2!3d2.2497515!4d33.3142397 "Location of Alebtong Town Council, Alebtong District, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
== Omuwendo gw'abantu ==
Mu 2013, kyabalirirwa nti mu bbanga lya buwanvu bwa kilometres 7 (4 mi) okuva mu kibuga wakati, abantu bonna awamu bali nga 15,100.<ref name="6R">{{Cite web |last=Falling Rain |date=2 June 2014 |title=Estimated Population of Alebtong Town In 2013 |url=http://www.fallingrain.com/world/UG/47/Alebtong.html |access-date=24 July 2021 |website=Fallingrain.com}}</ref>
Mu 2015, ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo (Uganda Bureau of Statistics) (UBOS) kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 6,900. Mu 2020, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Alebtong Town Council gwali 7,900; ku bano 4,000 (ebitundu 50.6 ku buli 100) baali bakyala ate 3,900 (ebitundu 49.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti wakati wa 2015 ne 2020, omuwendo gw’abantu mu Alebtong Town Council gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.7 ku buli 100 buli mwaka.<ref name=":0">Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). [https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/alebtong/SC0217__alebtong/ "The population development of Alebtong Town Council as well as related information and services"]. ''Citypopulation.de Quoting [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]]''[[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|.]] Retrieved 24 July 2021.</ref>
'''<big>Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo</big>'''
{| class="wikitable"
!Year
!<abbr>Pop.</abbr>
!<abbr>±%</abbr>
|-
!2013
|15,100
|—
|-
!2015
|6,900
|−54.3%
|-
!2020
|7,900
| +14.5%
|-
| colspan="3" |source:<ref name="6R" /><ref name=":0" />
|}
== Ebintu ebikwata ku nsonga eno ==
Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga:<ref name=":1" /> (a) ofiisi za Alebtong Town Council (b) ekitebe ekikulu Ekiddukanya Disitulikiti mu Alebtong (c) Akatale Akakulu aka Alebtong, ensibuko y’ebibala ebibisi buli lunaku (d) Alebtong Health Centre IV, ekitongole ky’ebyobulamu eky’olukale ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’ebyobulamu eya Uganda]] ne (e) Olugudo lwa ''Omoro-Lira'', okuyita mu Alebtong mu ludda olw’obukiikakkono obw’obugwanjuba okutuuka mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.<ref>[https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'58.0%22N+33%C2%B018'47.0%22E/@2.2482919,33.3104538,447m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.2494444!4d33.3130556 "Map Showing Lira-Omoro Road Going Through Alebtong Town Council"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
== Laba ne ==
* Abantu b'e Langi
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/649279-alebtong-rising-in-cleanliness.html Alebtong Y'eyongedde Mu buyonjo]
ndpipvesnhhndoqir7ggo5q01f2g5kf
66537
66536
2026-08-03T23:09:48Z
24RAY
11014
added [[Category:Disitulikiti y'e Alebtong]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66537
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alebtong</big>''' kibuga mu bitundu by'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu, n'ebyobusuubuzi mu [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya oluvanyuma lw’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Alebtong Town Council, Moroto County, Alebtong District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658478.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref>
== Ekifo ==
Alebtong eri ku luguudo olukulu wakati w’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu Obugwanjuba, n’ekibuga ky'e [[Omoro, Alebtong|Omoro]], mu Disitulikiti y’e Alebtong mu buvanjuba. Akabuga kano kali kubuwanvu bwa kilometres 51 (32 mi), ku luguudo, obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu ky'e Lango.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Lira/@2.3374382,32.8205095,10z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Lira, Uganda And Alebtong, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Alebtong eri mu buwanvu bwa kirometres 151 (94 mi) mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Gulu/@2.5799956,32.2402573,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1771a65c0fc42a27:0xce6ef3d1c3d80e06!2m2!1d32.2880726!2d2.7724038!3e0 "Road Distance Between Gulu, Uganda And Alebtong, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
Alebtong esangibwa mu buwanvu bwa kirometres 388 (241 mi) okuva ku luguudo mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga kyayo ekisinga obunene.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Kampala/@-1.8516402,-53.9047888,2z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 "Road Distance Between Alebtong, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map]" (Map). [[:en:Google_Maps|''Google Maps''.]] Retrieved 24 July 2021.</ref> Ennamba z'ekifo kya Alebtong ku map ze zino: 2°15'00.0"N, 33°18'54.0"E (Latitude:2.2500; Longitude:33.3150).<ref name=":1">[https://www.google.com/maps/place/Alebtong/@2.2489545,33.3072634,1504m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!8m2!3d2.2497515!4d33.3142397 "Location of Alebtong Town Council, Alebtong District, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
== Omuwendo gw'abantu ==
Mu 2013, kyabalirirwa nti mu bbanga lya buwanvu bwa kilometres 7 (4 mi) okuva mu kibuga wakati, abantu bonna awamu bali nga 15,100.<ref name="6R">{{Cite web |last=Falling Rain |date=2 June 2014 |title=Estimated Population of Alebtong Town In 2013 |url=http://www.fallingrain.com/world/UG/47/Alebtong.html |access-date=24 July 2021 |website=Fallingrain.com}}</ref>
Mu 2015, ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo (Uganda Bureau of Statistics) (UBOS) kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 6,900. Mu 2020, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Alebtong Town Council gwali 7,900; ku bano 4,000 (ebitundu 50.6 ku buli 100) baali bakyala ate 3,900 (ebitundu 49.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti wakati wa 2015 ne 2020, omuwendo gw’abantu mu Alebtong Town Council gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.7 ku buli 100 buli mwaka.<ref name=":0">Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). [https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/alebtong/SC0217__alebtong/ "The population development of Alebtong Town Council as well as related information and services"]. ''Citypopulation.de Quoting [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]]''[[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|.]] Retrieved 24 July 2021.</ref>
'''<big>Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo</big>'''
{| class="wikitable"
!Year
!<abbr>Pop.</abbr>
!<abbr>±%</abbr>
|-
!2013
|15,100
|—
|-
!2015
|6,900
|−54.3%
|-
!2020
|7,900
| +14.5%
|-
| colspan="3" |source:<ref name="6R" /><ref name=":0" />
|}
== Ebintu ebikwata ku nsonga eno ==
Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga:<ref name=":1" /> (a) ofiisi za Alebtong Town Council (b) ekitebe ekikulu Ekiddukanya Disitulikiti mu Alebtong (c) Akatale Akakulu aka Alebtong, ensibuko y’ebibala ebibisi buli lunaku (d) Alebtong Health Centre IV, ekitongole ky’ebyobulamu eky’olukale ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’ebyobulamu eya Uganda]] ne (e) Olugudo lwa ''Omoro-Lira'', okuyita mu Alebtong mu ludda olw’obukiikakkono obw’obugwanjuba okutuuka mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.<ref>[https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'58.0%22N+33%C2%B018'47.0%22E/@2.2482919,33.3104538,447m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.2494444!4d33.3130556 "Map Showing Lira-Omoro Road Going Through Alebtong Town Council"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
== Laba ne ==
* Abantu b'e Langi
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/649279-alebtong-rising-in-cleanliness.html Alebtong Y'eyongedde Mu buyonjo]
[[Category:Disitulikiti y'e Alebtong]]
diftvlpvq4apxqt42jgvmmjkk82qj4v
66539
66537
2026-08-03T23:18:46Z
24RAY
11014
added [[Category:Ebifo abantu mwe babeera mu Bukiikakkono bwa Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66539
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alebtong</big>''' kibuga mu bitundu by'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu, n'ebyobusuubuzi mu [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya oluvanyuma lw’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Alebtong Town Council, Moroto County, Alebtong District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658478.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref>
== Ekifo ==
Alebtong eri ku luguudo olukulu wakati w’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu Obugwanjuba, n’ekibuga ky'e [[Omoro, Alebtong|Omoro]], mu Disitulikiti y’e Alebtong mu buvanjuba. Akabuga kano kali kubuwanvu bwa kilometres 51 (32 mi), ku luguudo, obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu ky'e Lango.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Lira/@2.3374382,32.8205095,10z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Lira, Uganda And Alebtong, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Alebtong eri mu buwanvu bwa kirometres 151 (94 mi) mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Gulu/@2.5799956,32.2402573,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x1771a65c0fc42a27:0xce6ef3d1c3d80e06!2m2!1d32.2880726!2d2.7724038!3e0 "Road Distance Between Gulu, Uganda And Alebtong, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
Alebtong esangibwa mu buwanvu bwa kirometres 388 (241 mi) okuva ku luguudo mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga kyayo ekisinga obunene.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Alebtong/Kampala/@-1.8516402,-53.9047888,2z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!2m2!1d33.3142397!2d2.2497515!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 "Road Distance Between Alebtong, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map]" (Map). [[:en:Google_Maps|''Google Maps''.]] Retrieved 24 July 2021.</ref> Ennamba z'ekifo kya Alebtong ku map ze zino: 2°15'00.0"N, 33°18'54.0"E (Latitude:2.2500; Longitude:33.3150).<ref name=":1">[https://www.google.com/maps/place/Alebtong/@2.2489545,33.3072634,1504m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x177748c6347e45ef:0x4a479b318f1090e8!8m2!3d2.2497515!4d33.3142397 "Location of Alebtong Town Council, Alebtong District, Uganda]" (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
== Omuwendo gw'abantu ==
Mu 2013, kyabalirirwa nti mu bbanga lya buwanvu bwa kilometres 7 (4 mi) okuva mu kibuga wakati, abantu bonna awamu bali nga 15,100.<ref name="6R">{{Cite web |last=Falling Rain |date=2 June 2014 |title=Estimated Population of Alebtong Town In 2013 |url=http://www.fallingrain.com/world/UG/47/Alebtong.html |access-date=24 July 2021 |website=Fallingrain.com}}</ref>
Mu 2015, ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo (Uganda Bureau of Statistics) (UBOS) kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 6,900. Mu 2020, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Alebtong Town Council gwali 7,900; ku bano 4,000 (ebitundu 50.6 ku buli 100) baali bakyala ate 3,900 (ebitundu 49.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti wakati wa 2015 ne 2020, omuwendo gw’abantu mu Alebtong Town Council gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.7 ku buli 100 buli mwaka.<ref name=":0">Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). [https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/alebtong/SC0217__alebtong/ "The population development of Alebtong Town Council as well as related information and services"]. ''Citypopulation.de Quoting [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]]''[[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|.]] Retrieved 24 July 2021.</ref>
'''<big>Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo</big>'''
{| class="wikitable"
!Year
!<abbr>Pop.</abbr>
!<abbr>±%</abbr>
|-
!2013
|15,100
|—
|-
!2015
|6,900
|−54.3%
|-
!2020
|7,900
| +14.5%
|-
| colspan="3" |source:<ref name="6R" /><ref name=":0" />
|}
== Ebintu ebikwata ku nsonga eno ==
Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga:<ref name=":1" /> (a) ofiisi za Alebtong Town Council (b) ekitebe ekikulu Ekiddukanya Disitulikiti mu Alebtong (c) Akatale Akakulu aka Alebtong, ensibuko y’ebibala ebibisi buli lunaku (d) Alebtong Health Centre IV, ekitongole ky’ebyobulamu eky’olukale ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’ebyobulamu eya Uganda]] ne (e) Olugudo lwa ''Omoro-Lira'', okuyita mu Alebtong mu ludda olw’obukiikakkono obw’obugwanjuba okutuuka mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.<ref>[https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'58.0%22N+33%C2%B018'47.0%22E/@2.2482919,33.3104538,447m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.2494444!4d33.3130556 "Map Showing Lira-Omoro Road Going Through Alebtong Town Council"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref>
== Laba ne ==
* Abantu b'e Langi
* [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/649279-alebtong-rising-in-cleanliness.html Alebtong Y'eyongedde Mu buyonjo]
[[Category:Disitulikiti y'e Alebtong]]
[[Category:Ebifo abantu mwe babeera mu Bukiikakkono bwa Uganda]]
sxk3hkf2bm3uhsun4vj3ebo777mt7no
Rwanda
0
5688
66480
66045
2026-08-03T20:34:15Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new paragraph
66480
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
[[Category:Ensi za Afirika]]
gznvas6ar598b35m72ok6m7vy39waug
66482
66480
2026-08-03T20:35:07Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new paragraph
66482
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[East African Community|omukago gwa East Africa]], ne [[:en:Commonwealth_of_Nations|Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[Second Congo War|lutalo lwa Congo]] [[First Congo War|olwasooka]] n'olwokubiri ; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[North Kivu|Bukiikakkono]] ne [[South Kivu|Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[Second Congo War|lutalo lw’e Congo]] [[First Congo War|olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[M23 rebellion (2012–2013)|obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’okulumba [[2025 Goma offensive|Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
[[Category:Ensi za Afirika]]
tltxfrhurax88gimt1c38v86ogsz3fd
66493
66482
2026-08-03T20:56:55Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings and de-wikilinked
66493
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[East African Community|omukago gwa East Africa]], ne [[:en:Commonwealth_of_Nations|Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[Second Congo War|lutalo lwa Congo]] [[First Congo War|olwasooka]] n'olwokubiri ; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[North Kivu|Bukiikakkono]] ne [[South Kivu|Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[Second Congo War|lutalo lw’e Congo]] [[First Congo War|olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
[[Category:Ensi za Afirika]]
qu0uiq55l0yh44wr40z65cvr9oqxlyw
66494
66493
2026-08-03T20:58:53Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked
66494
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[East African Community|omukago gwa East Africa]], ne [[:en:Commonwealth_of_Nations|Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[North Kivu|Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[Second Congo War|lutalo lw’e Congo]] [[First Congo War|olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
[[Category:Ensi za Afirika]]
9m2rxcakzfs4md9cblwb44lorjyrwnd
66495
66494
2026-08-03T20:59:38Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked
66495
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[omukago gwa East Africa]], ne [[Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[North Kivu|Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[Second Congo War|lutalo lw’e Congo]] [[First Congo War|olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
[[Category:Ensi za Afirika]]
6tf2cuis0gl5teod5a37sdlbfhzshcy
66496
66495
2026-08-03T21:00:34Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked
66496
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[omukago gwa East Africa]], ne [[Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[North Kivu|Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu lutalo lw’e Congo olwasooka n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
[[Category:Ensi za Afirika]]
iyzzzd1tww6e7mjsumxsbaxq7rv6qd7
66497
66496
2026-08-03T21:01:56Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
66497
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[omukago gwa East Africa]], ne [[Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[olutalo lw’e Congo olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
[[Category:Ensi za Afirika]]
6n5vx9b6twj5plspi77c9sgk8pykxdk
66498
66497
2026-08-03T21:12:17Z
NKINZIK MARIE
7432
paragraph
66498
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[omukago gwa East Africa]], ne [[Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[olutalo lw’e Congo olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
Enkolagana ya Rwanda ne [[Uganda]] nayo yali ya bunkenke okumala ekitundu ekinene eky’emyaka gya 2000 oluvannyuma lw’okulwanagana okwaliwo mu 1999 wakati w’amagye g’amawanga gombi nga gawagira ebibinja by’abayeekera abaali bavuganya mu lutalo lw’e Congo olw’okubiri, kyokka n’etereera nnyo ku ntandikwa y’emyaka gya 2010. Mu 2019 enkolagana wakati w’amawanga gombi yeesala, Rwanda n’eggalawo ensalo zaayo eri Uganda. <ref>{{Cite news |last=Malingha |first=David |date=8 March 2019 |title=Why a Closed Border Has Uganda, Rwanda at Loggerheads |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420234647/https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |archive-date=20 April 2019 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Butera |first=Saul |last2=Ojambo |first2=Fred |date=21 February 2020 |title=Uganda, Rwanda Hold Talks On Security Concerns, Reopening Border |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200306072656/https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |archive-date=6 March 2020 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref>
[[Category:Ensi za Afirika]]
sh8d9nb6lfvb8u2mszmfjv84edi7p6y
66499
66498
2026-08-03T21:16:09Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a new heading and new paragraphs
66499
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[omukago gwa East Africa]], ne [[Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[olutalo lw’e Congo olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
Enkolagana ya Rwanda ne [[Uganda]] nayo yali ya bunkenke okumala ekitundu ekinene eky’emyaka gya 2000 oluvannyuma lw’okulwanagana okwaliwo mu 1999 wakati w’amagye g’amawanga gombi nga gawagira ebibinja by’abayeekera abaali bavuganya mu lutalo lw’e Congo olw’okubiri, kyokka n’etereera nnyo ku ntandikwa y’emyaka gya 2010. Mu 2019 enkolagana wakati w’amawanga gombi yeesala, Rwanda n’eggalawo ensalo zaayo eri Uganda. <ref>{{Cite news |last=Malingha |first=David |date=8 March 2019 |title=Why a Closed Border Has Uganda, Rwanda at Loggerheads |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420234647/https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |archive-date=20 April 2019 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Butera |first=Saul |last2=Ojambo |first2=Fred |date=21 February 2020 |title=Uganda, Rwanda Hold Talks On Security Concerns, Reopening Border |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200306072656/https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |archive-date=6 March 2020 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref>
Nga 25 Ogwolubereberye 2025, [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yakutula enkolagana y’abakungu ne Rwanda olw’ebigambibwa nti yali ewagira [[March 23 Movement|ekibinja ky’abayeekera ekya M23]] ekikolera mu ggwanga lino. <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=25 January 2025 |title=DRC Recalls Diplomats from Rwanda, Orders Kigali Embassy Closure Amid M23 Conflict |url=https://chimpreports.com/drc-recalls-diplomats-from-rwanda-orders-kigali-embassy-closure-amid-m23-conflict/ |access-date=9 December 2025 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=26 January 2025 |title=DR Congo severs ties with Rwanda as M23 rebel group closes in on Goma |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=9 December 2025 |website=France 24 |language=en}}</ref>
[[Category:Ensi za Afirika]]
7g5sbqzmn90mnkqznty5zpy7b4d3l8f
66500
66499
2026-08-03T21:24:56Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new paragraph
66500
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[omukago gwa East Africa]], ne [[Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[olutalo lw’e Congo olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
Enkolagana ya Rwanda ne [[Uganda]] nayo yali ya bunkenke okumala ekitundu ekinene eky’emyaka gya 2000 oluvannyuma lw’okulwanagana okwaliwo mu 1999 wakati w’amagye g’amawanga gombi nga gawagira ebibinja by’abayeekera abaali bavuganya mu lutalo lw’e Congo olw’okubiri, kyokka n’etereera nnyo ku ntandikwa y’emyaka gya 2010. Mu 2019 enkolagana wakati w’amawanga gombi yeesala, Rwanda n’eggalawo ensalo zaayo eri Uganda. <ref>{{Cite news |last=Malingha |first=David |date=8 March 2019 |title=Why a Closed Border Has Uganda, Rwanda at Loggerheads |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420234647/https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |archive-date=20 April 2019 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Butera |first=Saul |last2=Ojambo |first2=Fred |date=21 February 2020 |title=Uganda, Rwanda Hold Talks On Security Concerns, Reopening Border |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200306072656/https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |archive-date=6 March 2020 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref>
Nga 25 Ogwolubereberye 2025, [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yakutula enkolagana y’abakungu ne Rwanda olw’ebigambibwa nti yali ewagira [[ekibinja ky’abayeekera ekya M23]] ekikolera mu ggwanga lino. <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=25 January 2025 |title=DRC Recalls Diplomats from Rwanda, Orders Kigali Embassy Closure Amid M23 Conflict |url=https://chimpreports.com/drc-recalls-diplomats-from-rwanda-orders-kigali-embassy-closure-amid-m23-conflict/ |access-date=9 December 2025 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=26 January 2025 |title=DR Congo severs ties with Rwanda as M23 rebel group closes in on Goma |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=9 December 2025 |website=France 24 |language=en}}</ref>
== Amaje gaayo ==
Amagye g’eggwanga ge ga [[Rwandan Defence Force|Rwanda Defence Force]] (RDF), nga gano galimu amagye ga Rwanda ag’oku ttaka, [[Rwandan Air Force|eggye ly’omu bbanga erya Rwanda]], n’amatabi ag’enjawulo ag’obuweereza.<ref>{{Cite book |last=[[International Institute for Strategic Studies]] |year=2024 |title=The Military Balance 2024 |publisher=Routledge |isbn=978-1-032-78004-7 |pages=515–516}}</ref> RDF yatandikibwawo oluvannyuma lw’olutalo lw’omunda mu 1994 okuva mu nnyiriri z’eggye ly’abayeekera erya [[Rwandan Patriotic Front|Rwanda Patriotic Front]] (RPF), nga lidda mu bigere by’eyali gavumenti eya ''Forces Armées Rwandaises'' (FAR). Okwewandiisa mu RDF kwa kyeyagalire kwonna, era ku myaka egitakka wansi wa 18. Ensaasaanya y’amagye ekola ekitundu ekyeyoleka mu mbalirira y’eggwanga, nga kino kiraga ebyokwerinda by’eggwanga mu kitundu ebikola.
[[Category:Ensi za Afirika]]
dtlxd4qsg4i72wxujrhdjxzq199mi3k
66501
66500
2026-08-03T21:25:35Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked
66501
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[omukago gwa East Africa]], ne [[Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[olutalo lw’e Congo olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
Enkolagana ya Rwanda ne [[Uganda]] nayo yali ya bunkenke okumala ekitundu ekinene eky’emyaka gya 2000 oluvannyuma lw’okulwanagana okwaliwo mu 1999 wakati w’amagye g’amawanga gombi nga gawagira ebibinja by’abayeekera abaali bavuganya mu lutalo lw’e Congo olw’okubiri, kyokka n’etereera nnyo ku ntandikwa y’emyaka gya 2010. Mu 2019 enkolagana wakati w’amawanga gombi yeesala, Rwanda n’eggalawo ensalo zaayo eri Uganda. <ref>{{Cite news |last=Malingha |first=David |date=8 March 2019 |title=Why a Closed Border Has Uganda, Rwanda at Loggerheads |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420234647/https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |archive-date=20 April 2019 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Butera |first=Saul |last2=Ojambo |first2=Fred |date=21 February 2020 |title=Uganda, Rwanda Hold Talks On Security Concerns, Reopening Border |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200306072656/https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |archive-date=6 March 2020 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref>
Nga 25 Ogwolubereberye 2025, [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yakutula enkolagana y’abakungu ne Rwanda olw’ebigambibwa nti yali ewagira [[ekibinja ky’abayeekera ekya M23]] ekikolera mu ggwanga lino. <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=25 January 2025 |title=DRC Recalls Diplomats from Rwanda, Orders Kigali Embassy Closure Amid M23 Conflict |url=https://chimpreports.com/drc-recalls-diplomats-from-rwanda-orders-kigali-embassy-closure-amid-m23-conflict/ |access-date=9 December 2025 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=26 January 2025 |title=DR Congo severs ties with Rwanda as M23 rebel group closes in on Goma |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=9 December 2025 |website=France 24 |language=en}}</ref>
== Amaje gaayo ==
Amagye g’eggwanga ge ga [[Rwandan Defence Force|Rwanda Defence Force]] (RDF), nga gano galimu amagye ga Rwanda ag’oku ttaka, eggye ly’omu bbanga erya Rwanda, n’amatabi ag’enjawulo ag’obuweereza.<ref>{{Cite book |last=[[International Institute for Strategic Studies]] |year=2024 |title=The Military Balance 2024 |publisher=Routledge |isbn=978-1-032-78004-7 |pages=515–516}}</ref> RDF yatandikibwawo oluvannyuma lw’olutalo lw’omunda mu 1994 okuva mu nnyiriri z’eggye ly’abayeekera erya [[Rwandan Patriotic Front|Rwanda Patriotic Front]] (RPF), nga lidda mu bigere by’eyali gavumenti eya ''Forces Armées Rwandaises'' (FAR). Okwewandiisa mu RDF kwa kyeyagalire kwonna, era ku myaka egitakka wansi wa 18. Ensaasaanya y’amagye ekola ekitundu ekyeyoleka mu mbalirira y’eggwanga, nga kino kiraga ebyokwerinda by’eggwanga mu kitundu ebikola.
[[Category:Ensi za Afirika]]
bjo401cq5h9nehfpaznxsq3kow9lba9
66502
66501
2026-08-03T21:26:27Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings and de-wikilinked
66502
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[omukago gwa East Africa]], ne [[Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[olutalo lw’e Congo olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
Enkolagana ya Rwanda ne [[Uganda]] nayo yali ya bunkenke okumala ekitundu ekinene eky’emyaka gya 2000 oluvannyuma lw’okulwanagana okwaliwo mu 1999 wakati w’amagye g’amawanga gombi nga gawagira ebibinja by’abayeekera abaali bavuganya mu lutalo lw’e Congo olw’okubiri, kyokka n’etereera nnyo ku ntandikwa y’emyaka gya 2010. Mu 2019 enkolagana wakati w’amawanga gombi yeesala, Rwanda n’eggalawo ensalo zaayo eri Uganda. <ref>{{Cite news |last=Malingha |first=David |date=8 March 2019 |title=Why a Closed Border Has Uganda, Rwanda at Loggerheads |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420234647/https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |archive-date=20 April 2019 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Butera |first=Saul |last2=Ojambo |first2=Fred |date=21 February 2020 |title=Uganda, Rwanda Hold Talks On Security Concerns, Reopening Border |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200306072656/https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |archive-date=6 March 2020 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref>
Nga 25 Ogwolubereberye 2025, [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yakutula enkolagana y’abakungu ne Rwanda olw’ebigambibwa nti yali ewagira [[ekibinja ky’abayeekera ekya M23]] ekikolera mu ggwanga lino. <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=25 January 2025 |title=DRC Recalls Diplomats from Rwanda, Orders Kigali Embassy Closure Amid M23 Conflict |url=https://chimpreports.com/drc-recalls-diplomats-from-rwanda-orders-kigali-embassy-closure-amid-m23-conflict/ |access-date=9 December 2025 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=26 January 2025 |title=DR Congo severs ties with Rwanda as M23 rebel group closes in on Goma |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=9 December 2025 |website=France 24 |language=en}}</ref>
== Amaje gaayo ==
Amagye g’eggwanga ge ga [[Rwandan Defence Force|Rwanda Defence Force]] (RDF), nga gano galimu amagye ga Rwanda ag’oku ttaka, [[eggye ly’omu bbanga erya Rwanda]], n’amatabi ag’enjawulo ag’obuweereza.<ref>{{Cite book |last=[[International Institute for Strategic Studies]] |year=2024 |title=The Military Balance 2024 |publisher=Routledge |isbn=978-1-032-78004-7 |pages=515–516}}</ref> RDF yatandikibwawo oluvannyuma lw’olutalo lw’omunda mu 1994 okuva mu nnyiriri z’eggye ly’abayeekera erya [[Rwandan Patriotic Front|Rwanda Patriotic Front]] (RPF), nga lidda mu bigere by’eyali gavumenti eya ''Forces Armées Rwandaises'' (FAR). Okwewandiisa mu RDF kwa kyeyagalire kwonna, era ku myaka egitakka wansi wa 18. Ensaasaanya y’amagye ekola ekitundu ekyeyoleka mu mbalirira y’eggwanga, nga kino kiraga ebyokwerinda by’eggwanga mu kitundu ebikola.
[[Category:Ensi za Afirika]]
t07ijepfxu4g3pev2bnusf3o2fztx8u
66503
66502
2026-08-03T21:30:38Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new paragraph
66503
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[omukago gwa East Africa]], ne [[Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[olutalo lw’e Congo olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
Enkolagana ya Rwanda ne [[Uganda]] nayo yali ya bunkenke okumala ekitundu ekinene eky’emyaka gya 2000 oluvannyuma lw’okulwanagana okwaliwo mu 1999 wakati w’amagye g’amawanga gombi nga gawagira ebibinja by’abayeekera abaali bavuganya mu lutalo lw’e Congo olw’okubiri, kyokka n’etereera nnyo ku ntandikwa y’emyaka gya 2010. Mu 2019 enkolagana wakati w’amawanga gombi yeesala, Rwanda n’eggalawo ensalo zaayo eri Uganda. <ref>{{Cite news |last=Malingha |first=David |date=8 March 2019 |title=Why a Closed Border Has Uganda, Rwanda at Loggerheads |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420234647/https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |archive-date=20 April 2019 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Butera |first=Saul |last2=Ojambo |first2=Fred |date=21 February 2020 |title=Uganda, Rwanda Hold Talks On Security Concerns, Reopening Border |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200306072656/https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |archive-date=6 March 2020 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref>
Nga 25 Ogwolubereberye 2025, [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yakutula enkolagana y’abakungu ne Rwanda olw’ebigambibwa nti yali ewagira [[ekibinja ky’abayeekera ekya M23]] ekikolera mu ggwanga lino. <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=25 January 2025 |title=DRC Recalls Diplomats from Rwanda, Orders Kigali Embassy Closure Amid M23 Conflict |url=https://chimpreports.com/drc-recalls-diplomats-from-rwanda-orders-kigali-embassy-closure-amid-m23-conflict/ |access-date=9 December 2025 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=26 January 2025 |title=DR Congo severs ties with Rwanda as M23 rebel group closes in on Goma |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=9 December 2025 |website=France 24 |language=en}}</ref>
== Amaje gaayo ==
Amagye g’eggwanga ge ga [[Rwandan Defence Force|Rwanda Defence Force]] (RDF), nga gano galimu amagye ga Rwanda ag’oku ttaka, [[eggye ly’omu bbanga erya Rwanda]], n’amatabi ag’enjawulo ag’obuweereza.<ref>{{Cite book |last=[[International Institute for Strategic Studies]] |year=2024 |title=The Military Balance 2024 |publisher=Routledge |isbn=978-1-032-78004-7 |pages=515–516}}</ref> RDF yatandikibwawo oluvannyuma lw’olutalo lw’omunda mu 1994 okuva mu nnyiriri z’eggye ly’abayeekera erya [[Rwandan Patriotic Front|Rwanda Patriotic Front]] (RPF), nga lidda mu bigere by’eyali gavumenti eya ''Forces Armées Rwandaises'' (FAR). Okwewandiisa mu RDF kwa kyeyagalire kwonna, era ku myaka egitakka wansi wa 18. Ensaasaanya y’amagye ekola ekitundu ekyeyoleka mu mbalirira y’eggwanga, nga kino kiraga ebyokwerinda by’eggwanga mu kitundu ebikola.
Wadde nga Rwanda ntono nnyo, ekuuma emu ku magye agasinga okukola emirimu mu buvanjuba bwa Africa. Eggwanga lino lifuuse lye limu ku mawanga agasinga okuyamba abakozi mu bikwekweto [[United Nations peacekeeping|by’ekibiina ky’Amawanga Amagatte eky’okukuuma emirembe]] mu nsi yonna, nga bulijjo liri mu mawanga asatu agasinga okuwaayo amagye ku mabbali ga Nepal ne Bangladesh. <ref>{{Cite web |last=United Nations Peacekeeping |date=30 April 2025 |title=Uniformed Personnel Contributing Countries by Ranking |url=https://peacekeeping.un.org/en/troop-and-police-contributors |access-date=19 June 2026 |website=un.org}}</ref> Ebibinja bya RDF n’ebitongole bya poliisi ebitondeddwawo biyiiriddwa nnyo mu mirimu gy’okutebenkeza abantu okwetoloola ssemazinga ono, okusinga wansi w’ekitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku kutebenkeza emirimu mu Central African Republic (MINUSCA) era nga emabegako kyali wansi w’ekikwekweto kya African Union-United Nations Hybrid Operation mu Darfur (UNAMID). <ref>{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2010 |title=Peacekeeping, dependency and sovereignty: Reflections on regional power and international intervention in Africa |journal=[[Review of African Political Economy]] |volume=37 |issue=126 |pages=437–451 |doi=10.1080/03056244.2010.530461 |doi-broken-date=12 July 2026}}</ref>
[[Category:Ensi za Afirika]]
lr1m18u171yj4ey7l5eqee18homvapw
66504
66503
2026-08-03T21:33:00Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
66504
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[omukago gwa East Africa]], ne [[Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[olutalo lw’e Congo olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
Enkolagana ya Rwanda ne [[Uganda]] nayo yali ya bunkenke okumala ekitundu ekinene eky’emyaka gya 2000 oluvannyuma lw’okulwanagana okwaliwo mu 1999 wakati w’amagye g’amawanga gombi nga gawagira ebibinja by’abayeekera abaali bavuganya mu lutalo lw’e Congo olw’okubiri, kyokka n’etereera nnyo ku ntandikwa y’emyaka gya 2010. Mu 2019 enkolagana wakati w’amawanga gombi yeesala, Rwanda n’eggalawo ensalo zaayo eri Uganda. <ref>{{Cite news |last=Malingha |first=David |date=8 March 2019 |title=Why a Closed Border Has Uganda, Rwanda at Loggerheads |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420234647/https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |archive-date=20 April 2019 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Butera |first=Saul |last2=Ojambo |first2=Fred |date=21 February 2020 |title=Uganda, Rwanda Hold Talks On Security Concerns, Reopening Border |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200306072656/https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |archive-date=6 March 2020 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref>
Nga 25 Ogwolubereberye 2025, [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yakutula enkolagana y’abakungu ne Rwanda olw’ebigambibwa nti yali ewagira [[ekibinja ky’abayeekera ekya M23]] ekikolera mu ggwanga lino. <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=25 January 2025 |title=DRC Recalls Diplomats from Rwanda, Orders Kigali Embassy Closure Amid M23 Conflict |url=https://chimpreports.com/drc-recalls-diplomats-from-rwanda-orders-kigali-embassy-closure-amid-m23-conflict/ |access-date=9 December 2025 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=26 January 2025 |title=DR Congo severs ties with Rwanda as M23 rebel group closes in on Goma |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=9 December 2025 |website=France 24 |language=en}}</ref>
== Amaje gaayo ==
Amagye g’eggwanga ge ga [[Rwandan Defence Force|Rwanda Defence Force]] (RDF), nga gano galimu amagye ga Rwanda ag’oku ttaka, [[eggye ly’omu bbanga erya Rwanda]], n’amatabi ag’enjawulo ag’obuweereza.<ref>{{Cite book |last=[[International Institute for Strategic Studies]] |year=2024 |title=The Military Balance 2024 |publisher=Routledge |isbn=978-1-032-78004-7 |pages=515–516}}</ref> RDF yatandikibwawo oluvannyuma lw’olutalo lw’omunda mu 1994 okuva mu nnyiriri z’eggye ly’abayeekera erya [[Rwandan Patriotic Front|Rwanda Patriotic Front]] (RPF), nga lidda mu bigere by’eyali gavumenti eya ''Forces Armées Rwandaises'' (FAR). Okwewandiisa mu RDF kwa kyeyagalire kwonna, era ku myaka egitakka wansi wa 18. Ensaasaanya y’amagye ekola ekitundu ekyeyoleka mu mbalirira y’eggwanga, nga kino kiraga ebyokwerinda by’eggwanga mu kitundu ebikola.
Wadde nga Rwanda ntono nnyo, ekuuma emu ku magye agasinga okukola emirimu mu buvanjuba bwa Africa. Eggwanga lino lifuuse lye limu ku mawanga agasinga okuyamba abakozi mu bikwekweto [[by’ekibiina ky’Amawanga Amagatte eky’okukuuma emirembe]] mu nsi yonna, nga bulijjo liri mu mawanga asatu agasinga okuwaayo amagye ku mabbali ga Nepal ne Bangladesh. <ref>{{Cite web |last=United Nations Peacekeeping |date=30 April 2025 |title=Uniformed Personnel Contributing Countries by Ranking |url=https://peacekeeping.un.org/en/troop-and-police-contributors |access-date=19 June 2026 |website=un.org}}</ref> Ebibinja bya RDF n’ebitongole bya poliisi ebitondeddwawo biyiiriddwa nnyo mu mirimu gy’okutebenkeza abantu okwetoloola ssemazinga ono, okusinga wansi w’ekitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku kutebenkeza emirimu mu Central African Republic (MINUSCA) era nga emabegako kyali wansi w’ekikwekweto kya African Union-United Nations Hybrid Operation mu Darfur (UNAMID). <ref>{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2010 |title=Peacekeeping, dependency and sovereignty: Reflections on regional power and international intervention in Africa |journal=[[Review of African Political Economy]] |volume=37 |issue=126 |pages=437–451 |doi=10.1080/03056244.2010.530461 |doi-broken-date=12 July 2026}}</ref>
[[Category:Ensi za Afirika]]
2rt94ueyrf20s0s6438ijtbfpwkzyst
66505
66504
2026-08-03T21:34:26Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new paragraph
66505
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[omukago gwa East Africa]], ne [[Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[olutalo lw’e Congo olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
Enkolagana ya Rwanda ne [[Uganda]] nayo yali ya bunkenke okumala ekitundu ekinene eky’emyaka gya 2000 oluvannyuma lw’okulwanagana okwaliwo mu 1999 wakati w’amagye g’amawanga gombi nga gawagira ebibinja by’abayeekera abaali bavuganya mu lutalo lw’e Congo olw’okubiri, kyokka n’etereera nnyo ku ntandikwa y’emyaka gya 2010. Mu 2019 enkolagana wakati w’amawanga gombi yeesala, Rwanda n’eggalawo ensalo zaayo eri Uganda. <ref>{{Cite news |last=Malingha |first=David |date=8 March 2019 |title=Why a Closed Border Has Uganda, Rwanda at Loggerheads |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420234647/https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |archive-date=20 April 2019 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Butera |first=Saul |last2=Ojambo |first2=Fred |date=21 February 2020 |title=Uganda, Rwanda Hold Talks On Security Concerns, Reopening Border |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200306072656/https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |archive-date=6 March 2020 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref>
Nga 25 Ogwolubereberye 2025, [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yakutula enkolagana y’abakungu ne Rwanda olw’ebigambibwa nti yali ewagira [[ekibinja ky’abayeekera ekya M23]] ekikolera mu ggwanga lino. <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=25 January 2025 |title=DRC Recalls Diplomats from Rwanda, Orders Kigali Embassy Closure Amid M23 Conflict |url=https://chimpreports.com/drc-recalls-diplomats-from-rwanda-orders-kigali-embassy-closure-amid-m23-conflict/ |access-date=9 December 2025 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=26 January 2025 |title=DR Congo severs ties with Rwanda as M23 rebel group closes in on Goma |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=9 December 2025 |website=France 24 |language=en}}</ref>
== Amaje gaayo ==
Amagye g’eggwanga ge ga [[Rwandan Defence Force|Rwanda Defence Force]] (RDF), nga gano galimu amagye ga Rwanda ag’oku ttaka, [[eggye ly’omu bbanga erya Rwanda]], n’amatabi ag’enjawulo ag’obuweereza.<ref>{{Cite book |last=[[International Institute for Strategic Studies]] |year=2024 |title=The Military Balance 2024 |publisher=Routledge |isbn=978-1-032-78004-7 |pages=515–516}}</ref> RDF yatandikibwawo oluvannyuma lw’olutalo lw’omunda mu 1994 okuva mu nnyiriri z’eggye ly’abayeekera erya [[Rwandan Patriotic Front|Rwanda Patriotic Front]] (RPF), nga lidda mu bigere by’eyali gavumenti eya ''Forces Armées Rwandaises'' (FAR). Okwewandiisa mu RDF kwa kyeyagalire kwonna, era ku myaka egitakka wansi wa 18. Ensaasaanya y’amagye ekola ekitundu ekyeyoleka mu mbalirira y’eggwanga, nga kino kiraga ebyokwerinda by’eggwanga mu kitundu ebikola.
Wadde nga Rwanda ntono nnyo, ekuuma emu ku magye agasinga okukola emirimu mu buvanjuba bwa Africa. Eggwanga lino lifuuse lye limu ku mawanga agasinga okuyamba abakozi mu bikwekweto [[by’ekibiina ky’Amawanga Amagatte eky’okukuuma emirembe]] mu nsi yonna, nga bulijjo liri mu mawanga asatu agasinga okuwaayo amagye ku mabbali ga Nepal ne Bangladesh. <ref>{{Cite web |last=United Nations Peacekeeping |date=30 April 2025 |title=Uniformed Personnel Contributing Countries by Ranking |url=https://peacekeeping.un.org/en/troop-and-police-contributors |access-date=19 June 2026 |website=un.org}}</ref> Ebibinja bya RDF n’ebitongole bya poliisi ebitondeddwawo biyiiriddwa nnyo mu mirimu gy’okutebenkeza abantu okwetoloola ssemazinga ono, okusinga wansi w’ekitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku kutebenkeza emirimu mu Central African Republic (MINUSCA) era nga emabegako kyali wansi w’ekikwekweto kya African Union-United Nations Hybrid Operation mu Darfur (UNAMID). <ref>{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2010 |title=Peacekeeping, dependency and sovereignty: Reflections on regional power and international intervention in Africa |journal=[[Review of African Political Economy]] |volume=37 |issue=126 |pages=437–451 |doi=10.1080/03056244.2010.530461 |doi-broken-date=12 July 2026}}</ref>
Ng’oggyeeko ebiragiro by’ekibiina ky’Amawanga Amagatte eby’amawanga amangi, Rwanda etera okukozesa enkola z’amagye ez’amawanga gombi ezeetongodde okukola ku bizibu by’omu kitundu. Okuva mu July 2021, RDF ebadde ekuuma abantu bangi mu ssaza ly’e Cabo Delgado mu bukiikakkono bwa [[Mozambique]] okulwanyisa obuyeekera bw’Abasiraamu. <ref>{{Cite journal |last=Shield |first=Ralph |date=2023 |title=Rwanda's War in Mozambique: Road-Testing a 'Kigali Principles' approach to counterinsurgency? |journal=[[Small Wars & Insurgencies]] |volume=35 |issue=1 |pages=161–187 |doi=10.1080/09592318.2023.2260270 |doi-broken-date=12 July 2026}}</ref> Oluvanyuma lw’ekibiina kya Southern African Development Community Mission in Mozambique (SAMIM) okuva mu mwaka gwa 2024, emirimu gyabwe gyagaziwa nnyo. <ref>{{Cite web |last=Hill |first=Matthew |date=28 May 2024 |title=Rwanda Deploys 2,000 More Troops to Gas-Rich Mozambique Region |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-05-28/rwanda-deploys-2-000-more-troops-to-gas-rich-mozambique-region |access-date=19 June 2026 |website=[[Bloomberg News]]}}</ref> As of 2026 , ebiwandiiko ebitongole okuva mu kitongole ekivunaanyizibwa ku kusindika abayeekera byalaga nti abajaasi ba Rwanda n’abebyokwerinda abasoba mu 6,300 baali banyiikivu mu ssaza lino okunafuya obusobozi bw’abayeekera n’okukuuma ebikozesebwa. <ref>{{Cite web |date=17 June 2026 |title=Cabo Delgado: Government Says Rwandan Presence "Provides Time to Reorganise National Forces" |url=https://360mozambique.com/development/cabo-delgado-government-says-rwandan-presence-provides-time-to-reorganise-national-forces/ |access-date=19 June 2026 |website=360 Mozambique}}</ref> Mu ggwanga, RDF etegekeddwa nnyo mu pulojekiti z'enkulaakulana y'abantu baabulijjo, ng'eyiwa bayinginiya b'amagye, abakozi b'ebyobujjanjabi, n'ebitongole ebitambuza ebintu okuzimba ebizimbe bya gavumenti n'amasomero mu kampeyini y'okubunyisa amawulire buli mwaka emanyiddwa nga "RDF Citizen Production Army".
[[Category:Ensi za Afirika]]
0rqk42w9gph1cq1atwwse4mectfxpm2
66506
66505
2026-08-03T21:35:58Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new paragraph and dewikilinked
66506
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[omukago gwa East Africa]], ne [[Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[olutalo lw’e Congo olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
Enkolagana ya Rwanda ne [[Uganda]] nayo yali ya bunkenke okumala ekitundu ekinene eky’emyaka gya 2000 oluvannyuma lw’okulwanagana okwaliwo mu 1999 wakati w’amagye g’amawanga gombi nga gawagira ebibinja by’abayeekera abaali bavuganya mu lutalo lw’e Congo olw’okubiri, kyokka n’etereera nnyo ku ntandikwa y’emyaka gya 2010. Mu 2019 enkolagana wakati w’amawanga gombi yeesala, Rwanda n’eggalawo ensalo zaayo eri Uganda. <ref>{{Cite news |last=Malingha |first=David |date=8 March 2019 |title=Why a Closed Border Has Uganda, Rwanda at Loggerheads |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420234647/https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |archive-date=20 April 2019 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Butera |first=Saul |last2=Ojambo |first2=Fred |date=21 February 2020 |title=Uganda, Rwanda Hold Talks On Security Concerns, Reopening Border |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200306072656/https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |archive-date=6 March 2020 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref>
Nga 25 Ogwolubereberye 2025, [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yakutula enkolagana y’abakungu ne Rwanda olw’ebigambibwa nti yali ewagira [[ekibinja ky’abayeekera ekya M23]] ekikolera mu ggwanga lino. <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=25 January 2025 |title=DRC Recalls Diplomats from Rwanda, Orders Kigali Embassy Closure Amid M23 Conflict |url=https://chimpreports.com/drc-recalls-diplomats-from-rwanda-orders-kigali-embassy-closure-amid-m23-conflict/ |access-date=9 December 2025 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=26 January 2025 |title=DR Congo severs ties with Rwanda as M23 rebel group closes in on Goma |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=9 December 2025 |website=France 24 |language=en}}</ref>
== Amaje gaayo ==
Amagye g’eggwanga ge ga [[Rwandan Defence Force|Rwanda Defence Force]] (RDF), nga gano galimu amagye ga Rwanda ag’oku ttaka, [[eggye ly’omu bbanga erya Rwanda]], n’amatabi ag’enjawulo ag’obuweereza.<ref>{{Cite book |last=[[International Institute for Strategic Studies]] |year=2024 |title=The Military Balance 2024 |publisher=Routledge |isbn=978-1-032-78004-7 |pages=515–516}}</ref> RDF yatandikibwawo oluvannyuma lw’olutalo lw’omunda mu 1994 okuva mu nnyiriri z’eggye ly’abayeekera erya [[Rwandan Patriotic Front|Rwanda Patriotic Front]] (RPF), nga lidda mu bigere by’eyali gavumenti eya ''Forces Armées Rwandaises'' (FAR). Okwewandiisa mu RDF kwa kyeyagalire kwonna, era ku myaka egitakka wansi wa 18. Ensaasaanya y’amagye ekola ekitundu ekyeyoleka mu mbalirira y’eggwanga, nga kino kiraga ebyokwerinda by’eggwanga mu kitundu ebikola.
Wadde nga Rwanda ntono nnyo, ekuuma emu ku magye agasinga okukola emirimu mu buvanjuba bwa Africa. Eggwanga lino lifuuse lye limu ku mawanga agasinga okuyamba abakozi mu bikwekweto [[by’ekibiina ky’Amawanga Amagatte eky’okukuuma emirembe]] mu nsi yonna, nga bulijjo liri mu mawanga asatu agasinga okuwaayo amagye ku mabbali ga Nepal ne Bangladesh.<ref>{{Cite web |last=United Nations Peacekeeping |date=30 April 2025 |title=Uniformed Personnel Contributing Countries by Ranking |url=https://peacekeeping.un.org/en/troop-and-police-contributors |access-date=19 June 2026 |website=un.org}}</ref> Ebibinja bya RDF n’ebitongole bya poliisi ebitondeddwawo biyiiriddwa nnyo mu mirimu gy’okutebenkeza abantu okwetoloola ssemazinga ono, okusinga wansi w’ekitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku kutebenkeza emirimu mu Central African Republic (MINUSCA) era nga emabegako kyali wansi w’ekikwekweto kya African Union-United Nations Hybrid Operation mu Darfur (UNAMID). <ref>{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2010 |title=Peacekeeping, dependency and sovereignty: Reflections on regional power and international intervention in Africa |journal=[[Review of African Political Economy]] |volume=37 |issue=126 |pages=437–451 |doi=10.1080/03056244.2010.530461 |doi-broken-date=12 July 2026}}</ref>
Ng’oggyeeko ebiragiro by’ekibiina ky’Amawanga Amagatte eby’amawanga amangi, Rwanda etera okukozesa enkola z’amagye ez’amawanga gombi ezeetongodde okukola ku bizibu by’omu kitundu. Okuva mu July 2021, RDF ebadde ekuuma abantu bangi mu ssaza ly’e Cabo Delgado mu bukiikakkono bwa [[Mozambique]] okulwanyisa obuyeekera bw’Abasiraamu.<ref>{{Cite journal |last=Shield |first=Ralph |date=2023 |title=Rwanda's War in Mozambique: Road-Testing a 'Kigali Principles' approach to counterinsurgency? |journal=[[Small Wars & Insurgencies]] |volume=35 |issue=1 |pages=161–187 |doi=10.1080/09592318.2023.2260270 |doi-broken-date=12 July 2026}}</ref> Oluvanyuma lw’ekibiina kya Southern African Development Community Mission in Mozambique (SAMIM) okuva mu mwaka gwa 2024, emirimu gyabwe gyagaziwa nnyo. <ref>{{Cite web |last=Hill |first=Matthew |date=28 May 2024 |title=Rwanda Deploys 2,000 More Troops to Gas-Rich Mozambique Region |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-05-28/rwanda-deploys-2-000-more-troops-to-gas-rich-mozambique-region |access-date=19 June 2026 |website=[[Bloomberg News]]}}</ref> As of 2026 , ebiwandiiko ebitongole okuva mu kitongole ekivunaanyizibwa ku kusindika abayeekera byalaga nti abajaasi ba Rwanda n’abebyokwerinda abasoba mu 6,300 baali banyiikivu mu ssaza lino okunafuya obusobozi bw’abayeekera n’okukuuma ebikozesebwa. <ref>{{Cite web |date=17 June 2026 |title=Cabo Delgado: Government Says Rwandan Presence "Provides Time to Reorganise National Forces" |url=https://360mozambique.com/development/cabo-delgado-government-says-rwandan-presence-provides-time-to-reorganise-national-forces/ |access-date=19 June 2026 |website=360 Mozambique}}</ref> Mu ggwanga, RDF etegekeddwa nnyo mu pulojekiti z'enkulaakulana y'abantu baabulijjo, ng'eyiwa bayinginiya b'amagye, abakozi b'ebyobujjanjabi, n'ebitongole ebitambuza ebintu okuzimba ebizimbe bya gavumenti n'amasomero mu kampeyini y'okubunyisa amawulire buli mwaka emanyiddwa nga "RDF Citizen Production Army".
[[Category:Ensi za Afirika]]
ldzkiyrmkf3s1s4p91bktq690xfkcy3
66507
66506
2026-08-03T21:38:25Z
NKINZIK MARIE
7432
added new heading
66507
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
Rwanda omuwendo gw'obuli bw'enguzi mutono bw’ogeraageranya n’amawanga ga Africa amalala agasinga obungi. Mu 2014, ekitongole kya [[Transparency International]] kyassa Rwanda mu kifo kyakutaano mu buyonjo mu mawanga 47 agali mu [[Sub-Saharan Africa]] ate mu kifo kya 55 mu buyonjo ku mawanga 175 mu nsi yonna. Ssemateeka eraga nti waliwo [[omuntu atalina ludda]], ng’emirimu gye mulimu okutangira n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Abakungu ba gavumenti (nga ne pulezidenti mw’omutwalidde) ssemateeka abeetaaza okwanjula eby'obugagga byabwe eri omuntu oyo alondebwa ssemateeka n’abantu bonna; abatagoberera mateeka bayimirizibwa ku ofiisi. Wadde nga kino kiri bwe kityo, ekitongole kya Human Rights Watch kyetegereza okunyigirizibwa okw’amaanyi omuobufuzi mu ggwanga lyonna, omuli okusibibwa mu ngeri emenya amateeka era mu ngeri etali nnambulukufu, okutiisatiisa , okubuzibwawo, okuwozesebwa olw’ebyobufuzi, n’okutta abantu baabulijjo ab'ekalakaasa mu mirembe.<ref name="Roth">{{Cite book |last=Roth |first=Kenneth |date=10 December 2019 |title=Rwanda Events of 2019 |url=https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |publisher=Human Rights Watch |access-date=4 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414062456/https://www.hrw.org/world-report/2020/country-chapters/rwanda |archive-date=14 April 2022 |url-status=live}}</ref>
Rwanda mmemba w'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]], [[African Union|omukago gwa Africa]], [[La Francophonie|Francophonie]], [[omukago gwa East Africa]], ne [[Commonwealth of Nations]]. Okumala emyaka mingi mu kiseera ky’obufuzi bwa Habyarimana, eggwanga lino lyakuuma enkolagana ey’oku lusegere ne Bufalansa, awamu ne Bubirigi, agaali amafuzi g'amatwale. Wabula mu gavumenti ya RPF, Rwanda ebadde enoonya enkolagana ey’oku lusegere n’amawanga ag’omuliraano mu mukago gwa East African Community n’amawanga agooogera Olungereza. Enkolagana y’abakungu ne Bufalansa yayimirizibwa mu 2006 oluvannyuma lw’abakungu ba Rwanda okuvunaanibwa omulamuzi wa Bufalansa, era wadde nga nkolagana yazzibwawo mu 2010, we bwatuukira mu 2015 enkolagana wakati w’amawanga gano ekyali mu kattu. Enkolagana ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yali ya bunkenke oluvannyuma lwa Rwanda okwenyigira mu [[olutalo lwa Congo olwasooka]] n'olwokubiri; amagye ga Congo gaalumiriza Rwanda okulumba amagye gaabwe, ate Rwanda n’anenya gavumenti ya Congo olw’okulemererwa okunafuya abayeekera Abahutu mu masaza ga [[Bukiikakkono]] ne [[Bukiikaddyo bwa Kivu]]. Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyafulumya alipoota nga kirumiriza amagye ga Rwanda okutyoboola eddembe ly’obuntu n’ebikolobero ebityoboola eddembe ly’obuntu mu Democratic Republic of the Congo mu [[olutalo lw’e Congo olwasooka]] n’olwokubiri, emisango gavumenti ya Rwanda gye yeegaana. Enkolagana yeeyongera okukaluba mu 2012, Kinshasa bwe yalumiriza Rwanda okuwagira [[obuyeekera bwa M23]], obuyeekera mu buvanjuba bwa Congo. Mu 2015 emirembe gyali gizzeemu era enkolagana yali etereera, naye we bwatuukira mu Ogwolubereberye 2025 obuwagizi bwa Rwanda obuggya eri obujeemu bwa M23 bwaleetera DR Congo okusalako enkolagana y’abakungu oluvannyuma lw’[[okulumba Goma mu 2025]].<ref>{{Cite news |date=26 January 2025 |title=The Democratic Republic of the Congo cut off diplomatic ties with Rwanda on Sunday as the rebel group M23, believed to be backed by Kigali, closed in on the eastern city of Goma. |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=29 January 2025 |work=[[France24]]}}</ref>
Enkolagana ya Rwanda ne [[Uganda]] nayo yali ya bunkenke okumala ekitundu ekinene eky’emyaka gya 2000 oluvannyuma lw’okulwanagana okwaliwo mu 1999 wakati w’amagye g’amawanga gombi nga gawagira ebibinja by’abayeekera abaali bavuganya mu lutalo lw’e Congo olw’okubiri, kyokka n’etereera nnyo ku ntandikwa y’emyaka gya 2010. Mu 2019 enkolagana wakati w’amawanga gombi yeesala, Rwanda n’eggalawo ensalo zaayo eri Uganda. <ref>{{Cite news |last=Malingha |first=David |date=8 March 2019 |title=Why a Closed Border Has Uganda, Rwanda at Loggerheads |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420234647/https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-03-08/why-a-closed-border-has-uganda-rwanda-at-loggerheads-quicktake |archive-date=20 April 2019 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Butera |first=Saul |last2=Ojambo |first2=Fred |date=21 February 2020 |title=Uganda, Rwanda Hold Talks On Security Concerns, Reopening Border |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200306072656/https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-21/uganda-rwanda-hold-talks-on-security-concerns-reopening-border |archive-date=6 March 2020 |access-date=9 March 2020 |publisher=Bloomberg}}</ref>
Nga 25 Ogwolubereberye 2025, [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] yakutula enkolagana y’abakungu ne Rwanda olw’ebigambibwa nti yali ewagira [[ekibinja ky’abayeekera ekya M23]] ekikolera mu ggwanga lino. <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=25 January 2025 |title=DRC Recalls Diplomats from Rwanda, Orders Kigali Embassy Closure Amid M23 Conflict |url=https://chimpreports.com/drc-recalls-diplomats-from-rwanda-orders-kigali-embassy-closure-amid-m23-conflict/ |access-date=9 December 2025 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=26 January 2025 |title=DR Congo severs ties with Rwanda as M23 rebel group closes in on Goma |url=https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126161142/https://www.france24.com/en/africa/20250126-dr-congo-severs-ties-with-rwanda-as-m23-rebel-group-closes-in-on-goma |archive-date=26 January 2025 |access-date=9 December 2025 |website=France 24 |language=en}}</ref>
== Amaje gaayo ==
Amagye g’eggwanga ge ga [[Rwandan Defence Force|Rwanda Defence Force]] (RDF), nga gano galimu amagye ga Rwanda ag’oku ttaka, [[eggye ly’omu bbanga erya Rwanda]], n’amatabi ag’enjawulo ag’obuweereza.<ref>{{Cite book |last=[[International Institute for Strategic Studies]] |year=2024 |title=The Military Balance 2024 |publisher=Routledge |isbn=978-1-032-78004-7 |pages=515–516}}</ref> RDF yatandikibwawo oluvannyuma lw’olutalo lw’omunda mu 1994 okuva mu nnyiriri z’eggye ly’abayeekera erya [[Rwandan Patriotic Front|Rwanda Patriotic Front]] (RPF), nga lidda mu bigere by’eyali gavumenti eya ''Forces Armées Rwandaises'' (FAR). Okwewandiisa mu RDF kwa kyeyagalire kwonna, era ku myaka egitakka wansi wa 18. Ensaasaanya y’amagye ekola ekitundu ekyeyoleka mu mbalirira y’eggwanga, nga kino kiraga ebyokwerinda by’eggwanga mu kitundu ebikola.
Wadde nga Rwanda ntono nnyo, ekuuma emu ku magye agasinga okukola emirimu mu buvanjuba bwa Africa. Eggwanga lino lifuuse lye limu ku mawanga agasinga okuyamba abakozi mu bikwekweto [[by’ekibiina ky’Amawanga Amagatte eky’okukuuma emirembe]] mu nsi yonna, nga bulijjo liri mu mawanga asatu agasinga okuwaayo amagye ku mabbali ga Nepal ne Bangladesh.<ref>{{Cite web |last=United Nations Peacekeeping |date=30 April 2025 |title=Uniformed Personnel Contributing Countries by Ranking |url=https://peacekeeping.un.org/en/troop-and-police-contributors |access-date=19 June 2026 |website=un.org}}</ref> Ebibinja bya RDF n’ebitongole bya poliisi ebitondeddwawo biyiiriddwa nnyo mu mirimu gy’okutebenkeza abantu okwetoloola ssemazinga ono, okusinga wansi w’ekitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku kutebenkeza emirimu mu Central African Republic (MINUSCA) era nga emabegako kyali wansi w’ekikwekweto kya African Union-United Nations Hybrid Operation mu Darfur (UNAMID).<ref>{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2010 |title=Peacekeeping, dependency and sovereignty: Reflections on regional power and international intervention in Africa |journal=[[Review of African Political Economy]] |volume=37 |issue=126 |pages=437–451 |doi=10.1080/03056244.2010.530461 |doi-broken-date=12 July 2026}}</ref>
Ng’oggyeeko ebiragiro by’ekibiina ky’Amawanga Amagatte eby’amawanga amangi, Rwanda etera okukozesa enkola z’amagye ez’amawanga gombi ezeetongodde okukola ku bizibu by’omu kitundu. Okuva mu July 2021, RDF ebadde ekuuma abantu bangi mu ssaza ly’e Cabo Delgado mu bukiikakkono bwa [[Mozambique]] okulwanyisa obuyeekera bw’Abasiraamu.<ref>{{Cite journal |last=Shield |first=Ralph |date=2023 |title=Rwanda's War in Mozambique: Road-Testing a 'Kigali Principles' approach to counterinsurgency? |journal=[[Small Wars & Insurgencies]] |volume=35 |issue=1 |pages=161–187 |doi=10.1080/09592318.2023.2260270 |doi-broken-date=12 July 2026}}</ref> Oluvanyuma lw’ekibiina kya Southern African Development Community Mission in Mozambique (SAMIM) okuva mu mwaka gwa 2024, emirimu gyabwe gyagaziwa nnyo.<ref>{{Cite web |last=Hill |first=Matthew |date=28 May 2024 |title=Rwanda Deploys 2,000 More Troops to Gas-Rich Mozambique Region |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-05-28/rwanda-deploys-2-000-more-troops-to-gas-rich-mozambique-region |access-date=19 June 2026 |website=[[Bloomberg News]]}}</ref> As of 2026 , ebiwandiiko ebitongole okuva mu kitongole ekivunaanyizibwa ku kusindika abayeekera byalaga nti abajaasi ba Rwanda n’abebyokwerinda abasoba mu 6,300 baali banyiikivu mu ssaza lino okunafuya obusobozi bw’abayeekera n’okukuuma ebikozesebwa.<ref>{{Cite web |date=17 June 2026 |title=Cabo Delgado: Government Says Rwandan Presence "Provides Time to Reorganise National Forces" |url=https://360mozambique.com/development/cabo-delgado-government-says-rwandan-presence-provides-time-to-reorganise-national-forces/ |access-date=19 June 2026 |website=360 Mozambique}}</ref> Mu ggwanga, RDF etegekeddwa nnyo mu pulojekiti z'enkulaakulana y'abantu baabulijjo, ng'eyiwa bayinginiya b'amagye, abakozi b'ebyobujjanjabi, n'ebitongole ebitambuza ebintu okuzimba ebizimbe bya gavumenti n'amasomero mu kampeyini y'okubunyisa amawulire buli mwaka emanyiddwa nga "RDF Citizen Production Army".
== Enjawukana mu by’obufuzi ==
[[Category:Ensi za Afirika]]
mgtxfbg8jwl5qgbwxcnnzdbdcu4aij3
Allan Ssewanyana
0
7970
66368
66337
2026-08-03T12:38:39Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66368
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyon'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twatekawo eky'enjawulo"<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports]
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
t0p4xokmbjkc4ql6cm7etwykm4osaia
66369
66368
2026-08-03T12:41:43Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'ebyobufuzi */
66369
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyon'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twatekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports]
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
fuplr35bctzqx6k54xu2g7yuxv4yxtn
66370
66369
2026-08-03T12:42:00Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'ebyobufuzi */
66370
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyon'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports]
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
sagulu1t2ghncign2yz763n92aazev2
66371
66370
2026-08-03T12:43:09Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'ebyobufuzi */
66371
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports]
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
kn8vjkeks5x300rnxhfcgzo11xxifa0
66372
66371
2026-08-03T12:46:44Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'ebyobufuzi */
66372
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports]
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
blarsufegju8zz13mk9699orbut9w7m
66374
66372
2026-08-03T13:08:49Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66374
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports]
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
nbr06blht1rpeac7cbl8hvbgiv4pbgc
66375
66374
2026-08-03T13:09:05Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66375
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports]
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
dkoc98ap6mupzwpvfohcvbjc3fawn9z
66377
66375
2026-08-03T13:18:10Z
Ssebuufu
9882
/* Awaadi n'Engule */
66377
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports]
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
gz0tac0dlq73rm9d3yies3pzq4pyl15
66378
66377
2026-08-03T13:18:42Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia */
66378
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Parliament of Uganda
* [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports]
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
kmsim3rf5kgpbfj1iy3cnseless0e9x
66379
66378
2026-08-03T13:19:10Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia */
66379
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Parliament of Uganda
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
f1wradlap63etv75oawtkzza0mg5566
66380
66379
2026-08-03T13:19:42Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia */
66380
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Parliament of Uganda
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* On unbecoming behavior to achieve political gains
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
7kc0vb4at8ryrpte0vaeojuzkrgutuz
66381
66380
2026-08-03T13:20:12Z
Ssebuufu
9882
/* Laba ne bino */
66381
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* Paalamenti ya Uganda
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Parliament of Uganda
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* On unbecoming behavior to achieve political gains
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
j26l8t32nu4shv8irpr2nmaoxpqxc3z
66382
66381
2026-08-03T13:20:26Z
Ssebuufu
9882
/* Laba ne bino */
66382
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* Paalamenti ya Uganda
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Parliament of Uganda
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* On unbecoming behavior to achieve political gains
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
gop9e4l5p8ij4iofcjtyh46b7o10wz2
66383
66382
2026-08-03T13:20:41Z
Ssebuufu
9882
/* Laba ne bino */
66383
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda
* Paalamenti ya Uganda
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Parliament of Uganda
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* On unbecoming behavior to achieve political gains
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
k9zr8hffa4mxx8nfr3nnce50tt9w2ii
66384
66383
2026-08-03T13:21:06Z
Ssebuufu
9882
/* Laba ne bino */
66384
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda
* Paalamenti ya Uganda
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Parliament of Uganda
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* On unbecoming behavior to achieve political gains
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
cezhhu7jl05o9csbe53uj0xojez0bi5
66385
66384
2026-08-03T13:21:31Z
Ssebuufu
9882
/* Laba ne bino */
66385
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Parliament of Uganda
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* On unbecoming behavior to achieve political gains
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
0fc1gxcwg9xi57cc2nty93yldlpyut8
66386
66385
2026-08-03T13:22:25Z
Ssebuufu
9882
/* Laba ne bino */
66386
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Parliament of Uganda
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* On unbecoming behavior to achieve political gains
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
01ewteu0zmzjyf97hsciqk9ch3j4ie3
66388
66386
2026-08-03T13:22:55Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia */
66388
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Parliament of Uganda
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* On unbecoming behavior to achieve political gains
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
trq1pxg0qkt6frrl6r5zev7f8k65vcv
66390
66388
2026-08-03T13:30:29Z
Ssebuufu
9882
/* Laba ne bino */
66390
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Parliament of Uganda
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* On unbecoming behavior to achieve political gains
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
5fwyjxnkzazeh6i52p7yxcf1ji8mvgj
66391
66390
2026-08-03T13:31:18Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66391
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Parliament of Uganda
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* On unbecoming behavior to achieve political gains
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
nat9cp8qkq98aljta94pu3n4inriufz
66392
66391
2026-08-03T13:31:46Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66392
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Parliament of Uganda
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* On unbecoming behavior to achieve political gains
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
m4pa4dbu8qkb4lmbk2g45c2d50nby2t
66433
66392
2026-08-03T14:25:10Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia */
66433
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* On unbecoming behavior to achieve political gains
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
pkwuu7of6uu8sw96k92m1czrevwp4vy
66442
66433
2026-08-03T14:34:50Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia */
66442
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa nga kiva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
o4dkabqtb3o6vydkc5miivofm2l0f16
66475
66442
2026-08-03T20:25:54Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'ebyobufuzi */
66475
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
9r0z6bevjt5du2t4my34q0dl7xp9y91
66476
66475
2026-08-03T20:26:43Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66476
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
gl4jg55gwj54q45xsqe38bolprg3kob
66477
66476
2026-08-03T20:28:17Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66477
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
2qiht22d34qn4h8mcs4e6tnuc0f23tl
66478
66477
2026-08-03T20:28:37Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66478
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
jhtk9dg7qjpllmldw91jbyxsel210mz
66479
66478
2026-08-03T20:30:30Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66479
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku kiraabu y'omubiira eya [[KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
qe5r6gc9i0tvy19c8yjxnnegdg1wwrp
66481
66479
2026-08-03T20:34:32Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66481
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku kiraabu y'omubiira eya [[KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya supa liigi ya Uganda mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu nga gwekuusa ku ttemu ly'ebijambiya mu ttundutundu ly'e Masaka.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Link to NBS' Lunchtime Sports
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
lvt1qecmiq0x862cx0a97z2jtd164bf
66483
66481
2026-08-03T20:37:34Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia */
66483
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuwereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku kiraabu y'omubiira eya [[KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya supa liigi ya Uganda mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu nga gwekuusa ku ttemu ly'ebijambiya mu ttundutundu ly'e Masaka.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Akatindo ku by'emizannyo bya NBS eby'ekiseera ky'amalya g'ekyemisana
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
equhjcqxcqdbq1xdpqlng4avsxweuk2
66484
66483
2026-08-03T20:39:03Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'ebyobufuzi */
66484
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuweereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku kiraabu y'omubiira eya [[KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya supa liigi ya Uganda mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu nga gwekuusa ku ttemu ly'ebijambiya mu ttundutundu ly'e Masaka.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Akatindo ku by'emizannyo bya NBS eby'ekiseera ky'amalya g'ekyemisana
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
pgjxu34ji7imd2wh6vceyjlfjkuc381
66485
66484
2026-08-03T20:40:05Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66485
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuweereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku kiraabu y'omubiira eya [[KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya supa liigi ya Uganda mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Ssewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu nga gwekuusa ku ttemu ly'ebijambiya mu ttundutundu ly'e Masaka.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Akatindo ku by'emizannyo bya NBS eby'ekiseera ky'amalya g'ekyemisana
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
6rd668qced12jm4evzdkukfcqlvo4uu
66486
66485
2026-08-03T20:42:27Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66486
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuweereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku kiraabu y'omubiira eya [[KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya supa liigi ya Uganda mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Ssewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu nga gwekuusa ku ttemu ly'ebijambiya mu ttundutundu ly'e Masaka.<ref>Independent, The (24 September 2021). "MP Ssewanyana rearrested outside Kigo prison". ''The Independent Uganda''. Retrieved 31 July 2026.</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Akatindo ku by'emizannyo bya NBS eby'ekiseera ky'amalya g'ekyemisana
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
dk6hhcbz8ht5seoztti035xfgpg8gbx
66487
66486
2026-08-03T20:43:15Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66487
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuweereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku kiraabu y'omubiira eya [[KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya supa liigi ya Uganda mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Ssewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu nga gwekuusa ku ttemu ly'ebijambiya mu ttundutundu ly'e Masaka.<ref>Independent, The (24 September 2021). "MP Ssewanyana rearrested outside Kigo prison". ''The Independent Uganda''. Retrieved 31 July 2026.</ref><ref>Katusiime, Ian (13 September 2021). "Ssewanyana, Ssegirinya". ''The Independent Uganda''. Retrieved 31 July 2026.</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Akatindo ku by'emizannyo bya NBS eby'ekiseera ky'amalya g'ekyemisana
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
52e1j2xnxyzygetwrbbtauhn8pqvvxq
66488
66487
2026-08-03T20:44:15Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66488
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuweereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku kiraabu y'omubiira eya [[KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya supa liigi ya Uganda mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Ssewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu nga gwekuusa ku ttemu ly'ebijambiya mu ttundutundu ly'e Masaka.<ref>Independent, The (24 September 2021). "MP Ssewanyana rearrested outside Kigo prison". ''The Independent Uganda''. Retrieved 31 July 2026.</ref><ref>Katusiime, Ian (13 September 2021). "Ssewanyana, Ssegirinya". ''The Independent Uganda''. Retrieved 31 July 2026.</ref><ref>"Masaka murders: Police summon MPs Muhammad Ssegirinya and Allan Ssewanyana". ''Monitor''. 30 September 2021. Retrieved 31 July 2026.</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Akatindo ku by'emizannyo bya NBS eby'ekiseera ky'amalya g'ekyemisana
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
m682bi7m4pl0jb3z9v3ck71ckz824ct
66489
66488
2026-08-03T20:45:57Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66489
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuweereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku kiraabu y'omubiira eya [[KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya supa liigi ya Uganda mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>"Top TV FC faces ban". New Vision.</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Ssewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu nga gwekuusa ku ttemu ly'ebijambiya mu ttundutundu ly'e Masaka.<ref>Independent, The (24 September 2021). "MP Ssewanyana rearrested outside Kigo prison". ''The Independent Uganda''. Retrieved 31 July 2026.</ref><ref>Katusiime, Ian (13 September 2021). "Ssewanyana, Ssegirinya". ''The Independent Uganda''. Retrieved 31 July 2026.</ref><ref>"Masaka murders: Police summon MPs Muhammad Ssegirinya and Allan Ssewanyana". ''Monitor''. 30 September 2021. Retrieved 31 July 2026.</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Akatindo ku by'emizannyo bya NBS eby'ekiseera ky'amalya g'ekyemisana
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
3ocecd8gmy6ahj2qoeef9jhefx7gh8w
66490
66489
2026-08-03T20:48:03Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ng'omuntu */
66490
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuweereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kiruddu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku kiraabu y'omubiira eya [[KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya supa liigi ya Uganda mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC. <ref>"FIFA begins probe into Magogo's World Cup tickets Scam". The SpearNews.</ref>Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>"Top TV FC faces ban". New Vision.</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Ssewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu nga gwekuusa ku ttemu ly'ebijambiya mu ttundutundu ly'e Masaka.<ref>Independent, The (24 September 2021). "MP Ssewanyana rearrested outside Kigo prison". ''The Independent Uganda''. Retrieved 31 July 2026.</ref><ref>Katusiime, Ian (13 September 2021). "Ssewanyana, Ssegirinya". ''The Independent Uganda''. Retrieved 31 July 2026.</ref><ref>"Masaka murders: Police summon MPs Muhammad Ssegirinya and Allan Ssewanyana". ''Monitor''. 30 September 2021. Retrieved 31 July 2026.</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Akatindo ku by'emizannyo bya NBS eby'ekiseera ky'amalya g'ekyemisana
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
68xmba6n7e49ycz76xyggz2l1dasrvs
66491
66490
2026-08-03T20:50:24Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'ebyobufuzi */
66491
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuweereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliroy'e Kiruddu."<ref>VIDEO: MPS protest Ssewanyana's arrest over Kiruddu hospital sewerage crisis". 22 February 2019.</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku kiraabu y'omubiira eya [[KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya supa liigi ya Uganda mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC. <ref>"FIFA begins probe into Magogo's World Cup tickets Scam". The SpearNews.</ref>Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>"Top TV FC faces ban". New Vision.</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Ssewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu nga gwekuusa ku ttemu ly'ebijambiya mu ttundutundu ly'e Masaka.<ref>Independent, The (24 September 2021). "MP Ssewanyana rearrested outside Kigo prison". ''The Independent Uganda''. Retrieved 31 July 2026.</ref><ref>Katusiime, Ian (13 September 2021). "Ssewanyana, Ssegirinya". ''The Independent Uganda''. Retrieved 31 July 2026.</ref><ref>"Masaka murders: Police summon MPs Muhammad Ssegirinya and Allan Ssewanyana". ''Monitor''. 30 September 2021. Retrieved 31 July 2026.</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Akatindo ku by'emizannyo bya NBS eby'ekiseera ky'amalya g'ekyemisana
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
r8ux530gxbgq9u1ix1fr60exja6kdk1
66492
66491
2026-08-03T20:51:33Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'ebyobufuzi */
66492
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''unnamawulire w'ebyemizannyo, avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa Makindye Eyobugwanjuba.<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'Akakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu kabineeti ey'ekisikirize.<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko kansala wa [[LCV]] mu kitongole ekikulembera ekibuga Kampala ki (KCCA) ng'akiikirira eggombolola y'e Makindye, omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'Ennyanda, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Liigi ya Uganda eya ba binnywera,(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa KCCA FC.<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu ddwaliro ly'e Nsambya, nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e Kibuye, nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu ddiini y'ekikatuliki ey'Abaganda. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga gyeyafunira satifikeeti ye ey'ekyomusanvu P7 mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatuulira Siniya ey'okuna mu 2002 ne Mengo Senior School gyeyamalira Siniya ey'omukaaga mu 2005. Yaweerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gy'eyatikkirwa mu 2008 ne ddiguli mu kudukanya ensonga z'abakozi. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku kakiiko akakiikirira abayizi ku yunivasaite eno.<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi. ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza ddiguli ye esooka mu 2008, yafuna omulimu ng'omuweereza w'eby'emizannyo ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita Ennyanda olufuluma buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze w'ekibiina ekiddukanya omupiira mu Uganda (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu by'obufuzi eby'okulonda ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[DP|DP,]] ekyamufuula kansala wa LCV mu kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya Makindye Ey'obugwanjuba okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuweereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi ey' Ekkula lya Afirika.
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Ssewanyana yaweereza ku kakiiko k' Eby'enjigiriza n' Eby'emizannyo n'akakiiko akalwanirira obwenkanya.
"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twateekawo akabonero<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>Ssewanyana yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> Ssewanyana yakwatibwa olw'okwegugunga okwava ku kazambi w'eddwaliroy'e Kiruddu."<ref>VIDEO: MPS protest Ssewanyana's arrest over Kiruddu hospital sewerage crisis". 22 February 2019.</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babiri.Yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku kiraabu y'omubiira eya [[KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya supa liigi ya Uganda mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu ku bannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC. <ref>"FIFA begins probe into Magogo's World Cup tickets Scam". The SpearNews.</ref>Yazannyako omupiira ku mutendera gwa liigi y'eggwanga mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka eggumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuviirako okunnyuka okusamba omupiira.<ref>"Top TV FC faces ban". New Vision.</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Ssewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu nga gwekuusa ku ttemu ly'ebijambiya mu ttundutundu ly'e Masaka.<ref>Independent, The (24 September 2021). "MP Ssewanyana rearrested outside Kigo prison". ''The Independent Uganda''. Retrieved 31 July 2026.</ref><ref>Katusiime, Ian (13 September 2021). "Ssewanyana, Ssegirinya". ''The Independent Uganda''. Retrieved 31 July 2026.</ref><ref>"Masaka murders: Police summon MPs Muhammad Ssegirinya and Allan Ssewanyana". ''Monitor''. 30 September 2021. Retrieved 31 July 2026.</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* Disitulikiti y'e Kampala
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Democratic Party]] mu Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
* Akatindo ku by'emizannyo bya NBS eby'ekiseera ky'amalya g'ekyemisana
* Eneeyisa ezitaggya nsa okufuna obuyinza bw'ebyobufuzi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1986]]
[[Category:Abantu abava mu Kampala]]
orozhkyq14o4njatakxw2b6t51j8po3
Micheal Lubowa
0
10825
66398
36067
2026-08-03T14:02:04Z
Brenda Namulinda
9846
66398
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
Lubowa mutabani wa [[:en:George_Sinabulya|George Sinabulya]], Omulabirizi wa Central Buganda eyasooka. Yasomera ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] ne ku [[:en:University_of_Gloucestershire|University of Gloucestershire]]. Lubowa [[:en:Ordained|yaweebwa]] [[:en:Deacon|obudyankoni]] mu 2001 n'atikkirwa Obwawule mu 2002. Yali [[:en:Archdeacon|Ssaabadinkoni]] w'e [[:en:Mityana|Mityana]] nga tannafuuka Mulabirizi.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
1ifc5hn3ubeqxtcqylzsl0m531cs1dl
66399
66398
2026-08-03T14:03:01Z
Brenda Namulinda
9846
66399
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[:en:George_Sinabulya|George Sinabulya]], Omulabirizi wa Central Buganda eyasooka. Yasomera ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] ne ku [[:en:University_of_Gloucestershire|University of Gloucestershire]]. Lubowa [[:en:Ordained|yaweebwa]] [[:en:Deacon|obudyankoni]] mu 2001 n'atikkirwa Obwawule mu 2002. Yali [[:en:Archdeacon|Ssaabadinkoni]] w'e [[:en:Mityana|Mityana]] nga tannafuuka Mulabirizi.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
6g9p7swupcu7hrk78ytvkg172qggclr
66400
66399
2026-08-03T14:04:12Z
Brenda Namulinda
9846
/* Obulamu obw'omu buto n'okusoma */
66400
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa George Sinabulya, eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.[3]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
9i77e05rkye8l1pmaelwxop1v7osxsv
66402
66400
2026-08-03T14:04:43Z
Brenda Namulinda
9846
66402
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa George Sinabulya, eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.[3]
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu Uganda Christian University, gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.[4]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
2atdkdhe2lj7omb5obikppeta2lztvt
66403
66402
2026-08-03T14:04:57Z
Brenda Namulinda
9846
66403
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa George Sinabulya, eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.[3]
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.[4]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
cz3v15r53rit9g0s30c7sxbjeu2dkqj
66404
66403
2026-08-03T14:05:22Z
Brenda Namulinda
9846
66404
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.[3]
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.[4]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
inaoo2zn4y60jd1rfw9j4u7dm3tx11a
66405
66404
2026-08-03T14:06:04Z
Brenda Namulinda
9846
66405
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.[3]
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.[4]
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
kr33su8uwognybjwk7nrbhw5uu1y90x
66406
66405
2026-08-03T14:07:01Z
Brenda Namulinda
9846
/* Okutongozebwa n'obuweereza */
66406
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.[3]
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.[4]
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.[5][6]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
c2enajbp0ubyoa686vary1mux3nbo58
66407
66406
2026-08-03T14:07:36Z
Brenda Namulinda
9846
66407
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.[3]
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.[4]
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.[5][6]
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
mcrtnb6wta3xswumnyg60ij71wsury5
66408
66407
2026-08-03T14:08:08Z
Brenda Namulinda
9846
/* Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati */
66408
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.[3]
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.[4]
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.[5][6]
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.[3] Yadda mu bigere bya Rt Rev. Jackson Matovu.[7]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
digxwgigev7s31r33wvmpymjpst1f77
66409
66408
2026-08-03T14:08:35Z
Brenda Namulinda
9846
66409
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.[3]
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.[4]
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.[5][6]
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.[3] Yadda mu bigere bya Rt Rev. Jackson Matovu.[7]
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.[8]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
qqtodk5ql73sh7mzmvqik6t846v0lb2
66410
66409
2026-08-03T14:09:01Z
Brenda Namulinda
9846
66410
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.[3]
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.[4]
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.[5][6]
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.[3] Yadda mu bigere bya Rt Rev. Jackson Matovu.[7]
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.[8]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
t8zmdln7g8xrll8aslq6lwi5sfhmg94
66411
66410
2026-08-03T14:09:29Z
Brenda Namulinda
9846
/* Obulamu bw'omuntu ng'omuntu */
66411
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.[3]
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.[4]
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.[5][6]
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.[3] Yadda mu bigere bya Rt Rev. Jackson Matovu.[7]
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.[8]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.[2]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
3m4ao596ppehj95ga6p87k4gf9j1nqb
66412
66411
2026-08-03T14:10:10Z
Brenda Namulinda
9846
66412
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.[4]
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.[5][6]
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.[3] Yadda mu bigere bya Rt Rev. Jackson Matovu.[7]
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.[8]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.[2]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
53qdo2vkomw9b26tidb8trlmn8art0e
66413
66412
2026-08-03T14:10:51Z
Brenda Namulinda
9846
66413
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.[5][6]
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.[3] Yadda mu bigere bya Rt Rev. Jackson Matovu.[7]
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.[8]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.[2]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
hv9g28tc8fmyea9p0yru14rg6nkq0tu
66414
66413
2026-08-03T14:11:44Z
Brenda Namulinda
9846
66414
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.[3] Yadda mu bigere bya Rt Rev. Jackson Matovu.[7]
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.[8]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.[2]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
j21r5mg8anzrtg8up3jrhcd945g4h1n
66415
66414
2026-08-03T14:12:11Z
Brenda Namulinda
9846
66415
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=New Central Buganda Bishop Installed : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lubowa-consecrated-central-buganda-diocesan-bishop |access-date=2026-08-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.[3] Yadda mu bigere bya Rt Rev. Jackson Matovu.[7]
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.[8]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.[2]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
m1v21hgb6z4hui1r983vcn022zt3ua3
66416
66415
2026-08-03T14:12:33Z
Brenda Namulinda
9846
66416
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=New Central Buganda Bishop Installed : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lubowa-consecrated-central-buganda-diocesan-bishop |access-date=2026-08-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.<ref name=":0" /> Yadda mu bigere bya Rt Rev. Jackson Matovu.[7]
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.[8]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.[2]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
76hi7vbt4280tct3z156f1ukcgzevsm
66417
66416
2026-08-03T14:13:40Z
Brenda Namulinda
9846
66417
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=New Central Buganda Bishop Installed : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lubowa-consecrated-central-buganda-diocesan-bishop |access-date=2026-08-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.<ref name=":0" /> Yadda mu bigere bya Rt Rev. Jackson Matovu.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.[8]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.[2]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
1zsc66besc0dmawuznc5m4f0j4ynrd0
66418
66417
2026-08-03T14:14:06Z
Brenda Namulinda
9846
66418
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=New Central Buganda Bishop Installed : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lubowa-consecrated-central-buganda-diocesan-bishop |access-date=2026-08-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.<ref name=":0" /> Yadda mu bigere bya Rt Rev. Jackson Matovu.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.[2]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
s321g0u73mlwm577iwv2gmc1z8vi0pv
66419
66418
2026-08-03T14:14:31Z
Brenda Namulinda
9846
66419
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=New Central Buganda Bishop Installed : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lubowa-consecrated-central-buganda-diocesan-bishop |access-date=2026-08-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.<ref name=":0" /> Yadda mu bigere bya Rt Rev. Jackson Matovu.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.<ref>{{Cite web |last=Mukiibi |first=Everest |date=2022-06-30 |title=Central Buganda Diocese to be transformed into model agricultural site |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20220630/139190/central-buganda-diocese-to-be-transformed-into-model-agricultural-site.html |access-date=2026-08-03 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.[2]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
nohhfcl0kqw0xl0m2lc3wsdcskffaht
66420
66419
2026-08-03T14:14:46Z
Brenda Namulinda
9846
66420
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=New Central Buganda Bishop Installed : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lubowa-consecrated-central-buganda-diocesan-bishop |access-date=2026-08-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.<ref name=":0" /> Yadda mu bigere bya Rt Rev. Jackson Matovu.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.<ref>{{Cite web |last=Mukiibi |first=Everest |date=2022-06-30 |title=Central Buganda Diocese to be transformed into model agricultural site |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20220630/139190/central-buganda-diocese-to-be-transformed-into-model-agricultural-site.html |access-date=2026-08-03 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
ayaopx6j5pixr8oyfjlvnaem48kya3v
66421
66420
2026-08-03T14:15:17Z
Brenda Namulinda
9846
66421
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=New Central Buganda Bishop Installed : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lubowa-consecrated-central-buganda-diocesan-bishop |access-date=2026-08-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.<ref name=":0" /> Yadda mu bigere bya Rt Rev. [[Jackson Matovu]].<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.<ref>{{Cite web |last=Mukiibi |first=Everest |date=2022-06-30 |title=Central Buganda Diocese to be transformed into model agricultural site |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20220630/139190/central-buganda-diocese-to-be-transformed-into-model-agricultural-site.html |access-date=2026-08-03 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
tfxcef4pu70rg5zxxnu3nk16o3z5nv9
66422
66421
2026-08-03T14:16:16Z
Brenda Namulinda
9846
66422
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=New Central Buganda Bishop Installed : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lubowa-consecrated-central-buganda-diocesan-bishop |access-date=2026-08-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.<ref name=":0" /> Yadda mu bigere bya Rt Rev. [[Jackson Matovu]].<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.<ref>{{Cite web |last=Mukiibi |first=Everest |date=2022-06-30 |title=Central Buganda Diocese to be transformed into model agricultural site |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20220630/139190/central-buganda-diocese-to-be-transformed-into-model-agricultural-site.html |access-date=2026-08-03 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
6ez2dkaxjfn77t5sj3eeog71sve6q0a
66424
66422
2026-08-03T14:16:42Z
Brenda Namulinda
9846
/* Laba ne */
66424
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=New Central Buganda Bishop Installed : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lubowa-consecrated-central-buganda-diocesan-bishop |access-date=2026-08-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.<ref name=":0" /> Yadda mu bigere bya Rt Rev. [[Jackson Matovu]].<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.<ref>{{Cite web |last=Mukiibi |first=Everest |date=2022-06-30 |title=Central Buganda Diocese to be transformed into model agricultural site |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20220630/139190/central-buganda-diocese-to-be-transformed-into-model-agricultural-site.html |access-date=2026-08-03 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* Church of Uganda
* Central Buganda Diocese
* George Sinabulya
* Uganda Christian University
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
0mssn2x5z1oqwws3ixh2k1urjfpjewa
66425
66424
2026-08-03T14:16:52Z
Brenda Namulinda
9846
66425
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=New Central Buganda Bishop Installed : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lubowa-consecrated-central-buganda-diocesan-bishop |access-date=2026-08-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.<ref name=":0" /> Yadda mu bigere bya Rt Rev. [[Jackson Matovu]].<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.<ref>{{Cite web |last=Mukiibi |first=Everest |date=2022-06-30 |title=Central Buganda Diocese to be transformed into model agricultural site |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20220630/139190/central-buganda-diocese-to-be-transformed-into-model-agricultural-site.html |access-date=2026-08-03 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* Church of Uganda
* Central Buganda Diocese
* George Sinabulya
* [[Uganda Christian University]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
7saon9lgut11zpxatvu5xdljktpiaph
66426
66425
2026-08-03T14:17:03Z
Brenda Namulinda
9846
66426
wikitext
text/x-wiki
'''Micheal Lubowa''' [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya]] [[Yuganda|Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Dioceses - The Anglican Communion Office |url=https://www.anglicancommunion.org/dioceses/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref> Ye Mulabirizi wa [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Central Buganda]] okuva lwe yatuuzibwa nga 29 Ogwolubereberye 2017.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |access-date=2024-08-31 |archive-date=2020-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200225102915/https://churchofuganda.org/info/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Lubowa mutabani wa [[George Sinabulya]], eyasooka okubeera Omulabirizi w'essaza ly'e Central Buganda. Yazaalibwa mu maka g'Abakulisitaayo abanyiikivu ng'omu ku baana ekkumi n'omu George ne Edith Sinabulya.<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Yasoma eby'eddiini okusobola okufuuka omuweereza mu [[Uganda Christian University]], gye yafunira Dipulooma mu by'eddiini mu 2001. Lubowa oluvannyuma yasomera mu Bungereza, n'afuna Diguli esooka mu by'eddiini okuva mu Redcliffe College, ekitundu kya University of Gloucestershire, mu 2007.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
== Okutongozebwa n'obuweereza ==
Lubowa yatongozebwa ng'omudinkoni mu 2001 mu West Buganda Diocese era nga kabona mu 2002 mu Central Buganda Diocese. Nga tannalondebwa nga bisopu, yaweereza ekkanisa mu Mityana Diocese nga Archdeacon of Busimbi Archdeaconry, gye yalabirira okukula ng'atondawo archdeaconry empya. Era yaweereza nga Diocesan Stewardship and Resource Mobiliser, parish priest, ne Bishop's Chaplain. Nga tannaweebwa bwawule, yakolera mu makolero ga kaawa ne Wamala Growers Cooperative Union.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=New Central Buganda Bishop Installed : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lubowa-consecrated-central-buganda-diocesan-bishop |access-date=2026-08-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Omwepiskoopi w'Obuganda ow'omu Masekkati ==
Ababisopu b'Ekkanisa ya Uganda nga 24 Ogwomunaana 2016 baamulonda, era yatuuzibwa ku ntebe era n'atikkirwa ku St John's Cathedral, Kasaka, Gomba-Mpigi nga 29 Janwali 2017.<ref name=":0" /> Yadda mu bigere bya Rt Rev. [[Jackson Matovu]].<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Michael Lubowa Elected as Bishop of Central Buganda Diocese {{!}} All Saints' Cathedral Kampala |url=https://allsaintskampala.org/news/rev-canon-michael-lubowa-elected-as-bishop-of-central-buganda-diocese/ |access-date=2026-08-03 |language=en-GB}}</ref>
Ng'omulabirizi, Lubowa atadde essira ku nkulaakulana mu byenfuna n'embeera z'abantu, omuli okutumbula ebyobulimi n'enteekateeka z'ebitundu okwetengerera mu byenfuna mu bulabirizi, n'okunyweza enkola z'obulabirizi n'embeera z'abakulembeze b'eddiini.<ref>{{Cite web |last=Mukiibi |first=Everest |date=2022-06-30 |title=Central Buganda Diocese to be transformed into model agricultural site |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20220630/139190/central-buganda-diocese-to-be-transformed-into-model-agricultural-site.html |access-date=2026-08-03 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Lubowa yafumbirwa Janepher Nankya Lubowa. Abafumbo bano balina abaana bana.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* Church of Uganda
* Central Buganda Diocese
* [[George Sinabulya]]
* [[Uganda Christian University]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
binmjg7zm0hkq090k0x543vntkz821z
Wikipedia talk:Administrators
5
11095
66387
60098
2026-08-03T13:22:32Z
B722N
6898
/* Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia */ new section
66387
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
ryahw0cl6f8w5za2p6vzqvaf4qzb1xh
66397
66387
2026-08-03T14:00:03Z
MichealKal
6850
/* Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
66397
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly endorse [[User:B722N]], he is one of the most active and technical contributors we have in Uganda! [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 14:00, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
5obl7z4sb4u6zikq6x8y3ppogxx32d2
66423
66397
2026-08-03T14:16:40Z
Kinenkey
10423
/* Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
66423
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly endorse [[User:B722N]], he is one of the most active and technical contributors we have in Uganda! [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 14:00, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly endorse User:B722N for both administrator and interface admin rights for Luganda Wikipedia. His consistent activities and deep technical expertise make him an invaluable asset to our community here in Uganda. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 14:16, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
lim6r9jv1ziuhqvdzqe3heu2if2ah66
66431
66423
2026-08-03T14:23:43Z
Charles Kalanzi
9748
/* Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
66431
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly endorse [[User:B722N]], he is one of the most active and technical contributors we have in Uganda! [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 14:00, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly endorse User:B722N for both administrator and interface admin rights for Luganda Wikipedia. His consistent activities and deep technical expertise make him an invaluable asset to our community here in Uganda. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 14:16, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I support the request made by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for Adminship rights on Luganda Wikipedia. He's a person committed to strengthening the quality and integrity of Luganda Wikipedia once his request is granted [[User:Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk:Charles Kalanzi|talk]]) 14:23, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
ml9fllev84lodtq951nbjtw3j2nvhnn
66464
66431
2026-08-03T18:41:50Z
Geossegawa
8919
/* Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia */
66464
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly endorse [[User:B722N]], he is one of the most active and technical contributors we have in Uganda! [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 14:00, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly endorse User:B722N for both administrator and interface admin rights for Luganda Wikipedia. His consistent activities and deep technical expertise make him an invaluable asset to our community here in Uganda. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 14:16, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I support the request made by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for Adminship rights on Luganda Wikipedia. He's a person committed to strengthening the quality and integrity of Luganda Wikipedia once his request is granted [[User:Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk:Charles Kalanzi|talk]]) 14:23, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
I strongly support the requests by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns. As an IT professional of the contributors' stature, I have no doubt that he will surely perform the interface admin roles well. Having him as an adminstrator is as well an addition to the already existing admin and I believe the work will be more simplified.
4g45z73zq93wc49yhky97zrbc7df8ct
66473
66464
2026-08-03T19:05:09Z
Geossegawa
8919
/* Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia */
66473
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly endorse [[User:B722N]], he is one of the most active and technical contributors we have in Uganda! [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 14:00, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly endorse User:B722N for both administrator and interface admin rights for Luganda Wikipedia. His consistent activities and deep technical expertise make him an invaluable asset to our community here in Uganda. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 14:16, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I support the request made by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for Adminship rights on Luganda Wikipedia. He's a person committed to strengthening the quality and integrity of Luganda Wikipedia once his request is granted [[User:Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk:Charles Kalanzi|talk]]) 14:23, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
I strongly support the requests by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns. As an IT professional of the contributors' stature, I have no doubt that he will surely perform the interface admin roles well. Having him as an adminstrator is as well an addition to the already existing admin and I believe the work will be more simplified.([[User talk:Geossegawa|Geossegawa]])
ig68nqnpnvjk1bgt8oj4738f2v52g5d
66474
66473
2026-08-03T19:08:23Z
Geossegawa
8919
/* Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia */
66474
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly endorse [[User:B722N]], he is one of the most active and technical contributors we have in Uganda! [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 14:00, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly endorse User:B722N for both administrator and interface admin rights for Luganda Wikipedia. His consistent activities and deep technical expertise make him an invaluable asset to our community here in Uganda. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 14:16, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I support the request made by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for Adminship rights on Luganda Wikipedia. He's a person committed to strengthening the quality and integrity of Luganda Wikipedia once his request is granted [[User:Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk:Charles Kalanzi|talk]]) 14:23, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the requests by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns. As an IT professional of the contributors' stature, I have no doubt that he will surely perform the interface admin roles well. Having him as an adminstrator is as well an addition to the already existing admin and I believe the work will be more simplified.[[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 19:08, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
i97uwl8gwh35vwid00gp25essvm3t4m
66509
66474
2026-08-03T21:51:39Z
Ssenkungu ivan
3840
/* Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
66509
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly endorse [[User:B722N]], he is one of the most active and technical contributors we have in Uganda! [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 14:00, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly endorse User:B722N for both administrator and interface admin rights for Luganda Wikipedia. His consistent activities and deep technical expertise make him an invaluable asset to our community here in Uganda. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 14:16, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I support the request made by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for Adminship rights on Luganda Wikipedia. He's a person committed to strengthening the quality and integrity of Luganda Wikipedia once his request is granted [[User:Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk:Charles Kalanzi|talk]]) 14:23, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the requests by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns. As an IT professional of the contributors' stature, I have no doubt that he will surely perform the interface admin roles well. Having him as an adminstrator is as well an addition to the already existing admin and I believe the work will be more simplified.[[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 19:08, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly support granting B722N both Administrator and Interface Administrator rights on Luganda Wikipedia.
:As the Team Lead for the Luganda Wikipedia, I have had the privilege of working closely with B722N for several years. He is one of the most technically skilled and dependable contributors in our community and has consistently been my go-to person whenever we encounter technical challenges. He has played a vital role in mentoring both me and many other community members on Wikidata, PetScan, categories, and other advanced Wikimedia tools. His willingness to share knowledge has greatly strengthened our mentorship programmes and contributed significantly to the growth of our community.
:Beyond his technical expertise, B722N is an experienced and trusted Wikimedian with a strong understanding of Wikimedia policies and community practices. He has always demonstrated professionalism, patience, and a collaborative spirit. I am also looking forward to working with him more closely on templates and other technical aspects of Luganda Wikipedia, where his expertise will be invaluable.
:Granting him both Administrator and Interface Administrator rights will greatly benefit the Luganda Wikipedia by strengthening technical maintenance, improving content management, and ensuring timely support for editors. I fully endorse his request and have every confidence that he will exercise both rights responsibly and in the best interests of the project. Thank you so much! [[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] ([[User talk:Ssenkungu ivan|talk]]) 21:51, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
a37qw8z5r6v5c9n325ciimvuvon0mcv
66549
66509
2026-08-04T05:15:31Z
Nambogo Catharine
6408
/* Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
66549
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly endorse [[User:B722N]], he is one of the most active and technical contributors we have in Uganda! [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 14:00, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly endorse User:B722N for both administrator and interface admin rights for Luganda Wikipedia. His consistent activities and deep technical expertise make him an invaluable asset to our community here in Uganda. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 14:16, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I support the request made by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for Adminship rights on Luganda Wikipedia. He's a person committed to strengthening the quality and integrity of Luganda Wikipedia once his request is granted [[User:Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk:Charles Kalanzi|talk]]) 14:23, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the requests by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns. As an IT professional of the contributors' stature, I have no doubt that he will surely perform the interface admin roles well. Having him as an adminstrator is as well an addition to the already existing admin and I believe the work will be more simplified.[[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 19:08, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly support granting B722N both Administrator and Interface Administrator rights on Luganda Wikipedia.
:As the Team Lead for the Luganda Wikipedia, I have had the privilege of working closely with B722N for several years. He is one of the most technically skilled and dependable contributors in our community and has consistently been my go-to person whenever we encounter technical challenges. He has played a vital role in mentoring both me and many other community members on Wikidata, PetScan, categories, and other advanced Wikimedia tools. His willingness to share knowledge has greatly strengthened our mentorship programmes and contributed significantly to the growth of our community.
:Beyond his technical expertise, B722N is an experienced and trusted Wikimedian with a strong understanding of Wikimedia policies and community practices. He has always demonstrated professionalism, patience, and a collaborative spirit. I am also looking forward to working with him more closely on templates and other technical aspects of Luganda Wikipedia, where his expertise will be invaluable.
:Granting him both Administrator and Interface Administrator rights will greatly benefit the Luganda Wikipedia by strengthening technical maintenance, improving content management, and ensuring timely support for editors. I fully endorse his request and have every confidence that he will exercise both rights responsibly and in the best interests of the project. Thank you so much! [[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] ([[User talk:Ssenkungu ivan|talk]]) 21:51, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the grant for adminship towards User:B722N for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns and he has been so supportive during mentorships and trainings. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 05:15, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
29d1rmrbd9nnr7qq96c3xp9ebjlqwxt
66552
66549
2026-08-04T05:33:27Z
NKINZIK MARIE
7432
/* Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
66552
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly endorse [[User:B722N]], he is one of the most active and technical contributors we have in Uganda! [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 14:00, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly endorse User:B722N for both administrator and interface admin rights for Luganda Wikipedia. His consistent activities and deep technical expertise make him an invaluable asset to our community here in Uganda. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 14:16, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I support the request made by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for Adminship rights on Luganda Wikipedia. He's a person committed to strengthening the quality and integrity of Luganda Wikipedia once his request is granted [[User:Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk:Charles Kalanzi|talk]]) 14:23, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the requests by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns. As an IT professional of the contributors' stature, I have no doubt that he will surely perform the interface admin roles well. Having him as an adminstrator is as well an addition to the already existing admin and I believe the work will be more simplified.[[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 19:08, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly support granting B722N both Administrator and Interface Administrator rights on Luganda Wikipedia.
:As the Team Lead for the Luganda Wikipedia, I have had the privilege of working closely with B722N for several years. He is one of the most technically skilled and dependable contributors in our community and has consistently been my go-to person whenever we encounter technical challenges. He has played a vital role in mentoring both me and many other community members on Wikidata, PetScan, categories, and other advanced Wikimedia tools. His willingness to share knowledge has greatly strengthened our mentorship programmes and contributed significantly to the growth of our community.
:Beyond his technical expertise, B722N is an experienced and trusted Wikimedian with a strong understanding of Wikimedia policies and community practices. He has always demonstrated professionalism, patience, and a collaborative spirit. I am also looking forward to working with him more closely on templates and other technical aspects of Luganda Wikipedia, where his expertise will be invaluable.
:Granting him both Administrator and Interface Administrator rights will greatly benefit the Luganda Wikipedia by strengthening technical maintenance, improving content management, and ensuring timely support for editors. I fully endorse his request and have every confidence that he will exercise both rights responsibly and in the best interests of the project. Thank you so much! [[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] ([[User talk:Ssenkungu ivan|talk]]) 21:51, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the grant for adminship towards User:B722N for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns and he has been so supportive during mentorships and trainings. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 05:15, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I believe that when he is this position, he will be of great importance according ti what he has done sofar. [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 05:33, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
fx432g85tpbzmxf2p6owuk7xlo1c0sj
66553
66552
2026-08-04T05:35:22Z
NKINZIK MARIE
7432
/* Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
66553
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly endorse [[User:B722N]], he is one of the most active and technical contributors we have in Uganda! [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 14:00, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly endorse User:B722N for both administrator and interface admin rights for Luganda Wikipedia. His consistent activities and deep technical expertise make him an invaluable asset to our community here in Uganda. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 14:16, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I support the request made by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for Adminship rights on Luganda Wikipedia. He's a person committed to strengthening the quality and integrity of Luganda Wikipedia once his request is granted [[User:Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk:Charles Kalanzi|talk]]) 14:23, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the requests by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns. As an IT professional of the contributors' stature, I have no doubt that he will surely perform the interface admin roles well. Having him as an adminstrator is as well an addition to the already existing admin and I believe the work will be more simplified.[[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 19:08, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
::Baluku is of great influence to our community. We need him in this position to help elevate our community further. [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 05:35, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly support granting B722N both Administrator and Interface Administrator rights on Luganda Wikipedia.
:As the Team Lead for the Luganda Wikipedia, I have had the privilege of working closely with B722N for several years. He is one of the most technically skilled and dependable contributors in our community and has consistently been my go-to person whenever we encounter technical challenges. He has played a vital role in mentoring both me and many other community members on Wikidata, PetScan, categories, and other advanced Wikimedia tools. His willingness to share knowledge has greatly strengthened our mentorship programmes and contributed significantly to the growth of our community.
:Beyond his technical expertise, B722N is an experienced and trusted Wikimedian with a strong understanding of Wikimedia policies and community practices. He has always demonstrated professionalism, patience, and a collaborative spirit. I am also looking forward to working with him more closely on templates and other technical aspects of Luganda Wikipedia, where his expertise will be invaluable.
:Granting him both Administrator and Interface Administrator rights will greatly benefit the Luganda Wikipedia by strengthening technical maintenance, improving content management, and ensuring timely support for editors. I fully endorse his request and have every confidence that he will exercise both rights responsibly and in the best interests of the project. Thank you so much! [[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] ([[User talk:Ssenkungu ivan|talk]]) 21:51, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the grant for adminship towards User:B722N for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns and he has been so supportive during mentorships and trainings. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 05:15, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I believe that when he is this position, he will be of great importance according ti what he has done sofar. [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 05:33, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
4q3wj61rn4ilijy7si43xpt0dfsex6k
Bright Rwamirama
0
11256
66594
61442
2026-08-04T08:16:06Z
Kinenkey
10423
Nterezeeza Empanddika
66594
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bright Kanyontore Rwamirama''' (Yazalibwa Ogwekuminebiri 16, 1954) munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era [[:en:Army_officer|munnamagye]] eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule evunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name="Appointed" /> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 1 Ogwomukaaga 2006. <ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Ono era yasigaza ekifo kye mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineti nga 16 Ogwokubiri 2009, <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> 27 Ogwokutaano 2011, <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> ne 1 Ogwokusatu 2015.<ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> Rwamirama ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] okuva mu kulonda kwabonna okwaliwo mu 2001 <ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi . <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] nga 16 Ogwekuminebiri 1954. Bright Rwamirama yasomera mu Omungyenyi Primary School, [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]] ku mutendera gwa O-Level ne Kololo High School okusoma haaya. Alina diguli eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne [[:en:Management|Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu]] gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku [[:en:British_Army|British Junior Staff College]] era nafuuna satifikeeti ya [[:en:Command_and_control|Junior Command and Staff Course]] wamu ne [[:en:Naval_Postgraduate_School|Naval Postgraduate School]], n'asoma [[:en:Management|Resource Management Course]] era nafuna satifikeeti.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] nga [[:en:Banker|Banking Officer]] oluvannyuma banka eno yatundibwa era nefuuka [[:en:Stanbic_Bank_(Uganda)_Limited|Stanbic Bank Uganda]] . Mu mwaka 1983, yeegatta ku bayeekera aba [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA), mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo lwekiyeekera]] n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu mwaka 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Finance|Dayirekita atwala eby'ensimbi]], mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF), mu 1995 era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa mu 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa mu 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]] . Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021 Yalondebwa okuba Minisita wamagana mu Gwomukaaga 2006, ekifo ky’akyalimu okutuuka mu Gwomusanvu 2025.
== Ebirala ==
Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo [[:en:Conflict_resolution|okugonjoola obutakkaanya]], [[:en:Community_development|okutumbula enkulaakulana z'ebitundu]] [[:en:Sports|n'ebyemizannyo]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
r662f9njqjd3zg61i848ue2i9lsmv8t
66596
66594
2026-08-04T08:18:28Z
Kinenkey
10423
Nterezeeza Empanddika
66596
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bright Kanyontore Rwamirama''' (Yazalibwa Ogwekuminebiri 16, 1954) munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era [[:en:Army_officer|munnamagye]] eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule evunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name="Appointed" /> Yalondebwa ku kifo ekyo mu Gwomukaaga 1, 2006.<ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Ono era yasigaza ekifo kye mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineti nga 16 Ogwokubiri 2009, <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> 27 Ogwokutaano 2011, <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> ne 1 Ogwokusatu 2015.<ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> Rwamirama ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] okuva mu kulonda kwabonna okwaliwo mu 2001 <ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi . <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] nga 16 Ogwekuminebiri 1954. Bright Rwamirama yasomera mu Omungyenyi Primary School, [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]] ku mutendera gwa O-Level ne Kololo High School okusoma haaya. Alina diguli eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne [[:en:Management|Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu]] gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku [[:en:British_Army|British Junior Staff College]] era nafuuna satifikeeti ya [[:en:Command_and_control|Junior Command and Staff Course]] wamu ne [[:en:Naval_Postgraduate_School|Naval Postgraduate School]], n'asoma [[:en:Management|Resource Management Course]] era nafuna satifikeeti.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] nga [[:en:Banker|Banking Officer]] oluvannyuma banka eno yatundibwa era nefuuka [[:en:Stanbic_Bank_(Uganda)_Limited|Stanbic Bank Uganda]] . Mu mwaka 1983, yeegatta ku bayeekera aba [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA), mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo lwekiyeekera]] n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu mwaka 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Finance|Dayirekita atwala eby'ensimbi]], mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF), mu 1995 era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa mu 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa mu 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]] . Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021 Yalondebwa okuba Minisita wamagana mu Gwomukaaga 2006, ekifo ky’akyalimu okutuuka mu Gwomusanvu 2025.
== Ebirala ==
Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo [[:en:Conflict_resolution|okugonjoola obutakkaanya]], [[:en:Community_development|okutumbula enkulaakulana z'ebitundu]] [[:en:Sports|n'ebyemizannyo]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
37i1otv38nhv8x92rjx5wl4brw6n9sh
66599
66596
2026-08-04T08:28:29Z
Kinenkey
10423
Nterezeeza Empanddika
66599
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bright Kanyontore Rwamirama''' (Yazalibwa Ogwekuminebiri 16, 1954) munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era [[:en:Army_officer|munnamagye]] eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule evunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa mu Gwokubiri 16, 2009,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Ogwokutaano 27, 2011, ne Ogwokusatu 1, 2015, yasigaza ekifo kye ekya kabineti. Rwamirama ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] okuva mu kulonda kwabonna okwaliwo mu 2001 <ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi . <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] nga 16 Ogwekuminebiri 1954. Bright Rwamirama yasomera mu Omungyenyi Primary School, [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]] ku mutendera gwa O-Level ne Kololo High School okusoma haaya. Alina diguli eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne [[:en:Management|Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu]] gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku [[:en:British_Army|British Junior Staff College]] era nafuuna satifikeeti ya [[:en:Command_and_control|Junior Command and Staff Course]] wamu ne [[:en:Naval_Postgraduate_School|Naval Postgraduate School]], n'asoma [[:en:Management|Resource Management Course]] era nafuna satifikeeti.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] nga [[:en:Banker|Banking Officer]] oluvannyuma banka eno yatundibwa era nefuuka [[:en:Stanbic_Bank_(Uganda)_Limited|Stanbic Bank Uganda]] . Mu mwaka 1983, yeegatta ku bayeekera aba [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA), mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo lwekiyeekera]] n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu mwaka 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Finance|Dayirekita atwala eby'ensimbi]], mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF), mu 1995 era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa mu 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa mu 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]] . Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021 Yalondebwa okuba Minisita wamagana mu Gwomukaaga 2006, ekifo ky’akyalimu okutuuka mu Gwomusanvu 2025.
== Ebirala ==
Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo [[:en:Conflict_resolution|okugonjoola obutakkaanya]], [[:en:Community_development|okutumbula enkulaakulana z'ebitundu]] [[:en:Sports|n'ebyemizannyo]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bcclhzlvqbzpxmcsr6rfoowp1wy9ok9
66609
66599
2026-08-04T09:11:07Z
Kinenkey
10423
Ntereezezza Empandiika
66609
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bright Kanyontore Rwamirama''' (Yazalibwa Ogwekuminebiri 16, 1954) munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era [[:en:Army_officer|munnamagye]] eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule evunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa mu Gwokubiri 16, 2009,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Ogwokutaano 27, 2011, ne Ogwokusatu 1, 2015, yasigaza ekifo kye ekya kabineti. Era akola nga omubaka omulonde mu Palamenti ng’akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] . Aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001.<ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi n'amuwangula.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yalangirirwa nga tavuganyiziddwa. era naasigaza ekifo kye ku Isingiro County North.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] nga 16 Ogwekuminebiri 1954. Bright Rwamirama yasomera mu Omungyenyi Primary School, [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]] ku mutendera gwa O-Level ne Kololo High School okusoma haaya. Alina diguli eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne [[:en:Management|Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu]] gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku [[:en:British_Army|British Junior Staff College]] era nafuuna satifikeeti ya [[:en:Command_and_control|Junior Command and Staff Course]] wamu ne [[:en:Naval_Postgraduate_School|Naval Postgraduate School]], n'asoma [[:en:Management|Resource Management Course]] era nafuna satifikeeti.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] nga [[:en:Banker|Banking Officer]] oluvannyuma banka eno yatundibwa era nefuuka [[:en:Stanbic_Bank_(Uganda)_Limited|Stanbic Bank Uganda]] . Mu mwaka 1983, yeegatta ku bayeekera aba [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA), mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo lwekiyeekera]] n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu mwaka 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Finance|Dayirekita atwala eby'ensimbi]], mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF), mu 1995 era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa mu 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa mu 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]] . Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021 Yalondebwa okuba Minisita wamagana mu Gwomukaaga 2006, ekifo ky’akyalimu okutuuka mu Gwomusanvu 2025.
== Ebirala ==
Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo [[:en:Conflict_resolution|okugonjoola obutakkaanya]], [[:en:Community_development|okutumbula enkulaakulana z'ebitundu]] [[:en:Sports|n'ebyemizannyo]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cumd355g9ofl2i3vo1xs1fhkw75ly0k
66612
66609
2026-08-04T09:31:56Z
Kinenkey
10423
Ntereezezza Empandiika
66612
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bright Kanyontore Rwamirama''' (Yazalibwa Ogwekuminebiri 16, 1954) munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era [[:en:Army_officer|munnamagye]] eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule evunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa mu Gwokubiri 16, 2009,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Ogwokutaano 27, 2011, ne Ogwokusatu 1, 2015, yasigaza ekifo kye ekya kabineti. Era akola nga omubaka omulonde mu Palamenti ng’akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] . Aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001.<ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi n'amuwangula.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yalangirirwa nga tavuganyiziddwa. era naasigaza ekifo kye ku Isingiro County North.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] mu Gwekuminebiri 16, 1954. Yasomera mu ssomero lya Omungyenyi Primary School okusoma pulayimale, [[Mbarara High School]] olw’okusoma kwa O-Level ate Kololo High School olw’okusoma A-Level. Alina diguli eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne [[:en:Management|Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu]] gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku [[:en:British_Army|British Junior Staff College]] era nafuuna satifikeeti ya [[:en:Command_and_control|Junior Command and Staff Course]] wamu ne [[:en:Naval_Postgraduate_School|Naval Postgraduate School]], n'asoma [[:en:Management|Resource Management Course]] era nafuna satifikeeti. Ono mmemba w’ekkanisa ya Anglican Church of Uganda.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] nga [[:en:Banker|Banking Officer]] oluvannyuma banka eno yatundibwa era nefuuka [[:en:Stanbic_Bank_(Uganda)_Limited|Stanbic Bank Uganda]] . Mu mwaka 1983, yeegatta ku bayeekera aba [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA), mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo lwekiyeekera]] n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu mwaka 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Finance|Dayirekita atwala eby'ensimbi]], mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF), mu 1995 era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa mu 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa mu 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]] . Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021 Yalondebwa okuba Minisita wamagana mu Gwomukaaga 2006, ekifo ky’akyalimu okutuuka mu Gwomusanvu 2025.
== Ebirala ==
Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo [[:en:Conflict_resolution|okugonjoola obutakkaanya]], [[:en:Community_development|okutumbula enkulaakulana z'ebitundu]] [[:en:Sports|n'ebyemizannyo]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
eyeuj3bqk7qmiw3kyqkgfnbp6xtmnaf
66614
66612
2026-08-04T09:38:27Z
Kinenkey
10423
Ntereezezza Empandiika
66614
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bright Kanyontore Rwamirama''' (Yazalibwa Ogwekuminebiri 16, 1954) munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era [[:en:Army_officer|munnamagye]] eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule evunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa mu Gwokubiri 16, 2009,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Ogwokutaano 27, 2011, ne Ogwokusatu 1, 2015, yasigaza ekifo kye ekya kabineti. Era akola nga omubaka omulonde mu Palamenti ng’akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] . Aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001.<ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi n'amuwangula.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yalangirirwa nga tavuganyiziddwa. era naasigaza ekifo kye ku Isingiro County North.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] mu Gwekuminebiri 16, 1954. Yasomera mu ssomero lya Omungyenyi Primary School okusoma pulayimale, [[Mbarara High School]] olw’okusoma kwa O-Level ate Kololo High School olw’okusoma A-Level. Alina diguli eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne [[:en:Management|Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu]] gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku [[:en:British_Army|British Junior Staff College]] era nafuuna satifikeeti ya [[:en:Command_and_control|Junior Command and Staff Course]] wamu ne [[:en:Naval_Postgraduate_School|Naval Postgraduate School]], n'asoma [[:en:Management|Resource Management Course]] era nafuna satifikeeti. Ono mmemba w’ekkanisa ya Anglican Church of Uganda.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] nga [[:en:Banker|Banking Officer]] ekitongole oluvannyuma ekyafuuka Stanbic Bank Uganda. Mu 1983, yeegatta ku bayeekera aba [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA), mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo lwekiyeekera]] n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu mwaka 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Finance|Dayirekita atwala eby'ensimbi]], mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF), mu 1995 era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa mu 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa mu 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]] . Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021 Yalondebwa okuba Minisita wamagana mu Gwomukaaga 2006, ekifo ky’akyalimu okutuuka mu Gwomusanvu 2025.
== Ebirala ==
Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo [[:en:Conflict_resolution|okugonjoola obutakkaanya]], [[:en:Community_development|okutumbula enkulaakulana z'ebitundu]] [[:en:Sports|n'ebyemizannyo]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0yv65wllxgsykjkn74n2m2ojpfava9a
66616
66614
2026-08-04T09:48:24Z
Kinenkey
10423
Ntereezezza Empandiika
66616
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bright Kanyontore Rwamirama''' (Yazalibwa Ogwekuminebiri 16, 1954) munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era [[:en:Army_officer|munnamagye]] eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule evunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa mu Gwokubiri 16, 2009,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Ogwokutaano 27, 2011, ne Ogwokusatu 1, 2015, yasigaza ekifo kye ekya kabineti. Era akola nga omubaka omulonde mu Palamenti ng’akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] . Aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001.<ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi n'amuwangula.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yalangirirwa nga tavuganyiziddwa. era naasigaza ekifo kye ku Isingiro County North.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] mu Gwekuminebiri 16, 1954. Yasomera mu ssomero lya Omungyenyi Primary School okusoma pulayimale, [[Mbarara High School]] olw’okusoma kwa O-Level ate Kololo High School olw’okusoma A-Level. Alina diguli eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne [[:en:Management|Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu]] gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku [[:en:British_Army|British Junior Staff College]] era nafuuna satifikeeti ya [[:en:Command_and_control|Junior Command and Staff Course]] wamu ne [[:en:Naval_Postgraduate_School|Naval Postgraduate School]], n'asoma [[:en:Management|Resource Management Course]] era nafuna satifikeeti. Ono mmemba w’ekkanisa ya Anglican Church of Uganda.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] nga [[:en:Banker|Banking Officer]] ekitongole oluvannyuma ekyafuuka Stanbic Bank Uganda. Mu 1983, yeegatta ku ggye lya National Resistance Army (NRA), mu lutalo lwa Uganda Bush War n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu mwaka 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Finance|Dayirekita atwala eby'ensimbi]], mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF), mu 1995 era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa mu 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa mu 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]] . Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021 Yalondebwa okuba Minisita wamagana mu Gwomukaaga 2006, ekifo ky’akyalimu okutuuka mu Gwomusanvu 2025.
== Ebirala ==
Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo [[:en:Conflict_resolution|okugonjoola obutakkaanya]], [[:en:Community_development|okutumbula enkulaakulana z'ebitundu]] [[:en:Sports|n'ebyemizannyo]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
qhbvkprd4lqx6d48ch9tr4x672ncojq
66618
66616
2026-08-04T10:05:14Z
Kinenkey
10423
Ntereezezza Empandiika
66618
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bright Kanyontore Rwamirama''' (Yazalibwa Ogwekuminebiri 16, 1954) munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era [[:en:Army_officer|munnamagye]] eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule evunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa mu Gwokubiri 16, 2009,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Ogwokutaano 27, 2011, ne Ogwokusatu 1, 2015, yasigaza ekifo kye ekya kabineti. Era akola nga omubaka omulonde mu Palamenti ng’akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] . Aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001.<ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi n'amuwangula.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yalangirirwa nga tavuganyiziddwa. era naasigaza ekifo kye ku Isingiro County North.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] mu Gwekuminebiri 16, 1954. Yasomera mu ssomero lya Omungyenyi Primary School okusoma pulayimale, [[Mbarara High School]] olw’okusoma kwa O-Level ate Kololo High School olw’okusoma A-Level. Alina diguli eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne [[:en:Management|Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu]] gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku [[:en:British_Army|British Junior Staff College]] era nafuuna satifikeeti ya [[:en:Command_and_control|Junior Command and Staff Course]] wamu ne [[:en:Naval_Postgraduate_School|Naval Postgraduate School]], n'asoma [[:en:Management|Resource Management Course]] era nafuna satifikeeti. Ono mmemba w’ekkanisa ya Anglican Church of Uganda.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] nga [[:en:Banker|Banking Officer]] ekitongole oluvannyuma ekyafuuka Stanbic Bank Uganda. Mu 1983, yeegatta ku ggye lya National Resistance Army (NRA), mu lutalo lwa Uganda Bush War n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Finance|Dayirekita atwala eby'ensimbi]] mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF) mu 1995. era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]]. Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021. mu Gwomukaaga 2006, Yalondebwa okuba Minisita avunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo, ekifo ky’akyalimu okutuuka Ogwokusatu 2025.
== Ebirala ==
Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo [[:en:Conflict_resolution|okugonjoola obutakkaanya]], [[:en:Community_development|okutumbula enkulaakulana z'ebitundu]] [[:en:Sports|n'ebyemizannyo]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
i0ngm3iaxff1hp3gr2dgx5dykn74tvw
66619
66618
2026-08-04T10:14:35Z
Kinenkey
10423
Ntereezezza Wiki-linking
66619
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bright Kanyontore Rwamirama''' (Yazalibwa Ogwekuminebiri 16, 1954) munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era [[:en:Army_officer|munnamagye]] eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule evunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomukaaga 1, 2006.<ref name="Appointed2">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archivedate=11 December 2014 |accessdate=3 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa mu Gwokubiri 16, 2009,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Ogwokutaano 27, 2011,<ref>{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=3 March 2015 |via=[[Facebook]]}}</ref> ne Ogwokusatu 1, 2015,<ref name="Shuffle">{{cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |accessdate=3 March 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. Era akola nga omubaka omulonde mu Palamenti ng’akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] . Aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001.<ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi n'amuwangula.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yalangirirwa nga tavuganyiziddwa. era naasigaza ekifo kye ku Isingiro County North.<ref>{{Cite web |date=2026-01-11 |title=Minister Rwamirama Declared Unopposed in Isingiro |url=https://thetorchuganda.com/2026/01/11/minister-rwamirama-declared-unopposed-in-isingiro/ |access-date=2026-06-01 |website=The Torch Uganda – Independent News, Stories & Perspectives |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] mu Gwekuminebiri 16, 1954. Yasomera mu ssomero lya Omungyenyi Primary School okusoma pulayimale, [[Mbarara High School]] olw’okusoma kwa O-Level ate Kololo High School olw’okusoma A-Level. Alina diguli eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne [[:en:Management|Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu]] gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku [[:en:British_Army|British Junior Staff College]] era nafuuna satifikeeti ya [[:en:Command_and_control|Junior Command and Staff Course]] wamu ne [[:en:Naval_Postgraduate_School|Naval Postgraduate School]], n'asoma [[:en:Management|Resource Management Course]] era nafuna satifikeeti. Ono mmemba w’ekkanisa ya Anglican Church of Uganda.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] nga [[:en:Banker|Banking Officer]] ekitongole oluvannyuma ekyafuuka Stanbic Bank Uganda. Mu 1983, yeegatta ku ggye lya National Resistance Army (NRA), mu lutalo lwa Uganda Bush War n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Finance|Dayirekita atwala eby'ensimbi]] mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF) mu 1995. era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]]. Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021. mu Gwomukaaga 2006, Yalondebwa okuba Minisita avunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo, ekifo ky’akyalimu okutuuka Ogwokusatu 2025.
== Ebirala ==
Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo [[:en:Conflict_resolution|okugonjoola obutakkaanya]], [[:en:Community_development|okutumbula enkulaakulana z'ebitundu]] [[:en:Sports|n'ebyemizannyo]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
53h72f3b2vlvqjqg3cqd5aj27pzdt37
66620
66619
2026-08-04T10:21:11Z
Kinenkey
10423
Ntereezezza Wiki-linking
66620
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bright Kanyontore Rwamirama''' (Yazalibwa Ogwekuminebiri 16, 1954) munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era munnamagye eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule evunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomukaaga 1, 2006.<ref name="Appointed2">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archivedate=11 December 2014 |accessdate=3 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa mu Gwokubiri 16, 2009,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Ogwokutaano 27, 2011,<ref>{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=3 March 2015 |via=[[Facebook]]}}</ref> ne Ogwokusatu 1, 2015,<ref name="Shuffle">{{cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |accessdate=3 March 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. Era akola nga omubaka omulonde mu Palamenti ng’akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] . Aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001.<ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi n'amuwangula.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yalangirirwa nga tavuganyiziddwa. era naasigaza ekifo kye ku Isingiro County North.<ref>{{Cite web |date=2026-01-11 |title=Minister Rwamirama Declared Unopposed in Isingiro |url=https://thetorchuganda.com/2026/01/11/minister-rwamirama-declared-unopposed-in-isingiro/ |access-date=2026-06-01 |website=The Torch Uganda – Independent News, Stories & Perspectives |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] mu Gwekuminebiri 16, 1954. Yasomera mu ssomero lya Omungyenyi Primary School okusoma pulayimale, [[Mbarara High School]] olw’okusoma kwa O-Level ate Kololo High School olw’okusoma A-Level. Alina diguli eya Bachelor of Business Administration gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne Master of Business Administration gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku British Junior Staff College era nafuuna satifikeeti ya Junior Command and Staff Course wamu ne Naval Postgraduate School, n'asoma Resource Management Course era nafuna satifikeeti. Ono mmemba w’ekkanisa ya Anglican Church of Uganda.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya Uganda Commercial Bank nga Banking Officer ekitongole oluvannyuma ekyafuuka Stanbic Bank Uganda. Mu 1983, yeegatta ku ggye lya National Resistance Army (NRA), mu lutalo lwa Uganda Bush War n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa Dayirekita atwala eby'ensimbi mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF) mu 1995. era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya lieutenant colonel. Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021. mu Gwomukaaga 2006, Yalondebwa okuba Minisita avunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo, ekifo ky’akyalimu okutuuka Ogwokusatu 2025.
== Ebirala ==
Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo okugonjoola obutakkaanya, okutumbula enkulaakulana z'ebitundu n'ebyemizannyo .
== Laba ne ==
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cjbcf1lnu1uaaspfm9z6itlk16dk24w
66621
66620
2026-08-04T10:27:46Z
Kinenkey
10423
Ntereezezza Ebijuliziddwa Ebweeru
66621
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bright Kanyontore Rwamirama''' (Yazalibwa Ogwekuminebiri 16, 1954) munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era munnamagye eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule evunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomukaaga 1, 2006.<ref name="Appointed2">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archivedate=11 December 2014 |accessdate=3 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa mu Gwokubiri 16, 2009,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Ogwokutaano 27, 2011,<ref>{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=3 March 2015 |via=[[Facebook]]}}</ref> ne Ogwokusatu 1, 2015,<ref name="Shuffle">{{cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |accessdate=3 March 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. Era akola nga omubaka omulonde mu Palamenti ng’akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] . Aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001.<ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi n'amuwangula.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yalangirirwa nga tavuganyiziddwa. era naasigaza ekifo kye ku Isingiro County North.<ref>{{Cite web |date=2026-01-11 |title=Minister Rwamirama Declared Unopposed in Isingiro |url=https://thetorchuganda.com/2026/01/11/minister-rwamirama-declared-unopposed-in-isingiro/ |access-date=2026-06-01 |website=The Torch Uganda – Independent News, Stories & Perspectives |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] mu Gwekuminebiri 16, 1954. Yasomera mu ssomero lya Omungyenyi Primary School okusoma pulayimale, [[Mbarara High School]] olw’okusoma kwa O-Level ate Kololo High School olw’okusoma A-Level. Alina diguli eya Bachelor of Business Administration gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne Master of Business Administration gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku British Junior Staff College era nafuuna satifikeeti ya Junior Command and Staff Course wamu ne Naval Postgraduate School, n'asoma Resource Management Course era nafuna satifikeeti. Ono mmemba w’ekkanisa ya Anglican Church of Uganda.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya Uganda Commercial Bank nga Banking Officer ekitongole oluvannyuma ekyafuuka Stanbic Bank Uganda. Mu 1983, yeegatta ku ggye lya National Resistance Army (NRA), mu lutalo lwa Uganda Bush War n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa Dayirekita atwala eby'ensimbi mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF) mu 1995. era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya lieutenant colonel. Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021. mu Gwomukaaga 2006, Yalondebwa okuba Minisita avunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo, ekifo ky’akyalimu okutuuka Ogwokusatu 2025.
== Ebirala ==
Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo okugonjoola obutakkaanya, okutumbula enkulaakulana z'ebitundu n'ebyemizannyo .
== Laba ne ==
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
<references />
== Ebijuliziddwa Ebweeru ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa kabineti mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
192cv9nvykngz3uki010sw15nz5cel0
66627
66621
2026-08-04T10:56:19Z
Kinenkey
10423
Nyongeddemu Amatuluba
66627
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Abaazalibwa mu 1954]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu okuva mu Disitulikiti y’e Isingiro]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi aba National Resistance Movement]]
[[Category:Abajaasi ba Uganda]]
[[Category:Abayizi abaaliwo ku yunivasite y’e Makerere]]
[[Category:Bannabyabufuzi okuva mu Western Region, Uganda]]
[[Category:Abaaliwo mu ssomero lya Naval Postgraduate School]]
[[Category:Abantu baasomera ku ssomero lya Mbarara High School]]
[[Category:Abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
{{Databox}}
'''Bright Kanyontore Rwamirama''' (Yazalibwa Ogwekuminebiri 16, 1954) munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era munnamagye eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule evunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomukaaga 1, 2006.<ref name="Appointed2">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archivedate=11 December 2014 |accessdate=3 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa mu Gwokubiri 16, 2009,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Ogwokutaano 27, 2011,<ref>{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=3 March 2015 |via=[[Facebook]]}}</ref> ne Ogwokusatu 1, 2015,<ref name="Shuffle">{{cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |accessdate=3 March 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. Era akola nga omubaka omulonde mu Palamenti ng’akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] . Aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001.<ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi n'amuwangula.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yalangirirwa nga tavuganyiziddwa. era naasigaza ekifo kye ku Isingiro County North.<ref>{{Cite web |date=2026-01-11 |title=Minister Rwamirama Declared Unopposed in Isingiro |url=https://thetorchuganda.com/2026/01/11/minister-rwamirama-declared-unopposed-in-isingiro/ |access-date=2026-06-01 |website=The Torch Uganda – Independent News, Stories & Perspectives |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] mu Gwekuminebiri 16, 1954. Yasomera mu ssomero lya Omungyenyi Primary School okusoma pulayimale, [[Mbarara High School]] olw’okusoma kwa O-Level ate Kololo High School olw’okusoma A-Level. Alina diguli eya Bachelor of Business Administration gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne Master of Business Administration gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku British Junior Staff College era nafuuna satifikeeti ya Junior Command and Staff Course wamu ne Naval Postgraduate School, n'asoma Resource Management Course era nafuna satifikeeti. Ono mmemba w’ekkanisa ya Anglican Church of Uganda.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya Uganda Commercial Bank nga Banking Officer ekitongole oluvannyuma ekyafuuka Stanbic Bank Uganda. Mu 1983, yeegatta ku ggye lya National Resistance Army (NRA), mu lutalo lwa Uganda Bush War n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa Dayirekita atwala eby'ensimbi mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF) mu 1995. era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya lieutenant colonel. Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021. mu Gwomukaaga 2006, Yalondebwa okuba Minisita avunaanyizibwa ku makolero g’ebisolo, ekifo ky’akyalimu okutuuka Ogwokusatu 2025.
== Ebirala ==
Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo okugonjoola obutakkaanya, okutumbula enkulaakulana z'ebitundu n'ebyemizannyo .
== Laba ne ==
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
<references />
== Ebijuliziddwa Ebweeru ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa kabineti mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
sb7bs0j3yci2sq8u6ryo9zb0u6t1nc8
Apollo Ofwono
0
11920
66622
61293
2026-08-04T10:28:26Z
Musuuza
11013
ntereezezza ku mpandiika
66622
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Apollo Yeri Ofwono''' (yazaalibwa nga 14, Ogwokuna 1962) Munnayuganda ow'eby'obufuzi era mmemba wa [[Parliament of Uganda|paalamenti ya Uganda]] akiikirira Munisipaali y'e Tororo mu Disitulikiti y'e Tororo. Ono yalondebwa ku paalamenti ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref>{{Cite web |title=Tororo municipality MP donates ambulance to district taskforce |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/108234 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Apollo Yeri Ofwono – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=theinsider.ug |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810162208/https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |url-status=dead }}</ref> Mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku butonde n’okugaba emirimu.
== Obulamu bwe n’okusoma kwe ==
Ofwono mugoberezi wa kulisito ow'enzikiriza y'ekipulotesitante. Yasoma ddiguli esooka mu by’obusuubuzi ku bbanguliro lya yunivasite y'e Makerere erya bizinensi n'obusuubuzi li Makerere University Business School. <ref>{{Cite web |title=Hon. Yeri Ofwono Apollo |url=https://www.mpscanug.com/profile/apolloyeriofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Ofwono yasooka kwesimbawo ku kifo kye ekya disitulikiti y’e Tororo mu paalamenti ya Uganda mu 2006 naye naawangulwa omubaka eyali mu kifo ekyo ebiseera byo Sanjay Tanna. Nga tamatidde, Ofwono yawakanya ebyava mu kulonda n'ebigambibwa nti gweyavuganya naye yagulirira abalonzi n’aleeta abalonzi abatali bawandiise okumulonda. <ref>{{Cite web |date=2020-12-21 |title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP |url=https://nilepost.co.ug/2020/12/21/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 July 2020 |title=Construction of two bridges brings joy to Tororo residents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/construction-of-two-bridges-brings-joy-to-tororo-residents-1887234 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yawangulwa mu kkooti era n’alagirwa okusasula obukadde bwa sillingi 44 mu ssente za kkooti. <ref>{{Cite web |last=Emolot |first=Reagan |title=Former Tororo Municipality MP Arrested for Court Debt |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-tororo-municipality-mp-arrested-for-court-debt |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Sayjay Tanna and Another vs. Ofwono Yeri Apollo - Court of Appeal Election Appl. No. 8 of 2006 - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/4lOdtagNGxNg1ibyOk/sayjay-tanna-and-another-vs-ofwono-yeri-apollo |access-date=2021-08-10 |website=ugandalawlibrary.net}}</ref> Yalemererwa okusasula engassi okutuusa mu 2009 lwe yakwatibwa ku kiragiro kya kkooti.
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Tororo municipality MP donates ambulance to district taskforce |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/108234 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |title=Apollo Yeri Ofwono – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=theinsider.ug |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810162208/https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |url-status=dead }}
# {{Reflist}}{{Cite web |title=Hon. Yeri Ofwono Apollo |url=https://www.mpscanug.com/profile/apolloyeriofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2020-12-21 |title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP |url=https://nilepost.co.ug/2020/12/21/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}
# {{Cite web |date=19 July 2020 |title=Construction of two bridges brings joy to Tororo residents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/construction-of-two-bridges-brings-joy-to-tororo-residents-1887234 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Emolot |first=Reagan |title=Former Tororo Municipality MP Arrested for Court Debt |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-tororo-municipality-mp-arrested-for-court-debt |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}
# {{Cite web |title=Sayjay Tanna and Another vs. Ofwono Yeri Apollo - Court of Appeal Election Appl. No. 8 of 2006 - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/4lOdtagNGxNg1ibyOk/sayjay-tanna-and-another-vs-ofwono-yeri-apollo |access-date=2021-08-10 |website=ugandalawlibrary.net}}
{{DEFAULTSORT:Ofwono, Apollo}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6cxafa1i6nvy4e7pxcu96yoyjqieoeb
66623
66622
2026-08-04T10:32:09Z
Musuuza
11013
ntereezezza ku mpandiika
66623
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Apollo Yeri Ofwono''' (yazaalibwa nga 14, Ogwokuna 1962) Munnayuganda ow'eby'obufuzi era mmemba wa [[Parliament of Uganda|paalamenti ya Uganda]] akiikirira Munisipaali y'e Tororo mu Disitulikiti y'e Tororo. Ono yalondebwa ku paalamenti ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref>{{Cite web |title=Tororo municipality MP donates ambulance to district taskforce |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/108234 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Apollo Yeri Ofwono – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=theinsider.ug |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810162208/https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |url-status=dead }}</ref> Mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku butonde n’okugaba emirimu.
== Obulamu bwe n’okusoma kwe ==
Ofwono mugoberezi wa kulisito ow'enzikiriza y'ekipulotesitante. Yasoma ddiguli esooka mu by’obusuubuzi ku bbanguliro lya yunivasite y'e Makerere erya bizinensi n'obusuubuzi li Makerere University Business School. <ref>{{Cite web |title=Hon. Yeri Ofwono Apollo |url=https://www.mpscanug.com/profile/apolloyeriofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Ofwono yasooka kwesimbawo ku kifo kye ekya disitulikiti y’e Tororo mu paalamenti ya Uganda mu 2006 naye naawangulwa omubaka eyali mu kifo ekyo ebiseera ebyo Sanjay Tanna. Nga tamatidde, Ofwono yawakanya ebyava mu kulonda n'ebigambibwa nti gweyavuganya naye yagulirira abalonzi n’aleeta abalonzi abatali bawandiise okumulonda. <ref>{{Cite web |date=2020-12-21 |title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP |url=https://nilepost.co.ug/2020/12/21/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 July 2020 |title=Construction of two bridges brings joy to Tororo residents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/construction-of-two-bridges-brings-joy-to-tororo-residents-1887234 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yawangulwa mu kkooti era n’alagirwa okusasula obukadde bwa ssiringi 44 mu ssente za kkooti. <ref>{{Cite web |last=Emolot |first=Reagan |title=Former Tororo Municipality MP Arrested for Court Debt |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-tororo-municipality-mp-arrested-for-court-debt |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Sayjay Tanna and Another vs. Ofwono Yeri Apollo - Court of Appeal Election Appl. No. 8 of 2006 - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/4lOdtagNGxNg1ibyOk/sayjay-tanna-and-another-vs-ofwono-yeri-apollo |access-date=2021-08-10 |website=ugandalawlibrary.net}}</ref> Yalemererwa okusasula engassi okutuusa mu 2009 lwe yakwatibwa ku kiragiro kya kkooti.
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Tororo municipality MP donates ambulance to district taskforce |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/108234 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |title=Apollo Yeri Ofwono – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=theinsider.ug |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810162208/https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |url-status=dead }}
# {{Reflist}}{{Cite web |title=Hon. Yeri Ofwono Apollo |url=https://www.mpscanug.com/profile/apolloyeriofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2020-12-21 |title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP |url=https://nilepost.co.ug/2020/12/21/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}
# {{Cite web |date=19 July 2020 |title=Construction of two bridges brings joy to Tororo residents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/construction-of-two-bridges-brings-joy-to-tororo-residents-1887234 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Emolot |first=Reagan |title=Former Tororo Municipality MP Arrested for Court Debt |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-tororo-municipality-mp-arrested-for-court-debt |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}
# {{Cite web |title=Sayjay Tanna and Another vs. Ofwono Yeri Apollo - Court of Appeal Election Appl. No. 8 of 2006 - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/4lOdtagNGxNg1ibyOk/sayjay-tanna-and-another-vs-ofwono-yeri-apollo |access-date=2021-08-10 |website=ugandalawlibrary.net}}
{{DEFAULTSORT:Ofwono, Apollo}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
q4icnzpp63361jy25x75t7nqjcqt1en
66624
66623
2026-08-04T10:39:01Z
Musuuza
11013
nyongeddemu sentensi n'ebigambo ebibulamu
66624
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Apollo Yeri Ofwono''' (yazaalibwa nga 14, Ogwokuna 1962) Munnayuganda ow'eby'obufuzi era mmemba wa [[Parliament of Uganda|paalamenti ya Uganda]] akiikirira Munisipaali y'e Tororo mu Disitulikiti y'e Tororo. Ono yalondebwa ku paalamenti ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref>{{Cite web |title=Tororo municipality MP donates ambulance to district taskforce |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/108234 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Apollo Yeri Ofwono – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=theinsider.ug |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810162208/https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |url-status=dead }}</ref> Mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku butonde n’okugaba emirimu.
== Obulamu bwe n’okusoma kwe ==
Ofwono mugoberezi wa kulisito ow'enzikiriza y'ekipulotesitante. Yasoma ddiguli esooka mu by’obusuubuzi ku bbanguliro lya yunivasite y'e Makerere erya bizinensi n'obusuubuzi li Makerere University Business School. <ref>{{Cite web |title=Hon. Yeri Ofwono Apollo |url=https://www.mpscanug.com/profile/apolloyeriofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Ofwono yasooka kwesimbawo ku kifo kye ekya disitulikiti y’e Tororo mu paalamenti ya Uganda mu 2006 naye naawangulwa omubaka eyali mu kifo ekyo ebiseera ebyo Sanjay Tanna. Nga tamatidde, Ofwono yawakanya ebyava mu kulonda n'ebigambibwa nti gweyavuganya naye yagulirira abalonzi n’aleeta abalonzi abatali bawandiise okumulonda. <ref>{{Cite web |date=2020-12-21 |title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP |url=https://nilepost.co.ug/2020/12/21/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 July 2020 |title=Construction of two bridges brings joy to Tororo residents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/construction-of-two-bridges-brings-joy-to-tororo-residents-1887234 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yawangulwa mu kkooti era n’alagirwa okusasula obukadde bwa ssiringi 44 mu ssente za kkooti. <ref>{{Cite web |last=Emolot |first=Reagan |title=Former Tororo Municipality MP Arrested for Court Debt |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-tororo-municipality-mp-arrested-for-court-debt |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Sayjay Tanna and Another vs. Ofwono Yeri Apollo - Court of Appeal Election Appl. No. 8 of 2006 - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/4lOdtagNGxNg1ibyOk/sayjay-tanna-and-another-vs-ofwono-yeri-apollo |access-date=2021-08-10 |website=ugandalawlibrary.net}}</ref> Yalemererwa okusasula engassi okutuusa mu 2009 lwe yakwatibwa ku kiragiro kya kkooti.
Yeesimbawo nate mu kalulu ka 2016 era n'awangula ekifo ekyo ng'asinga Sanjay Tanna n'obululu 7,149 ku 7,045, nga guno gwe gwali omulundi gwe ogwasooka okuwangula okulondebwa okukiika mu Palamenti ya Uganda. Ofwono yalondebwa nate mu kalulu ak'awamu aka 2021, n'addamu okuwangula ekifo ekyo mu bavuganya bangi.
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Tororo municipality MP donates ambulance to district taskforce |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/108234 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |title=Apollo Yeri Ofwono – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=theinsider.ug |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810162208/https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |url-status=dead }}
# {{Reflist}}{{Cite web |title=Hon. Yeri Ofwono Apollo |url=https://www.mpscanug.com/profile/apolloyeriofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2020-12-21 |title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP |url=https://nilepost.co.ug/2020/12/21/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}
# {{Cite web |date=19 July 2020 |title=Construction of two bridges brings joy to Tororo residents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/construction-of-two-bridges-brings-joy-to-tororo-residents-1887234 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Emolot |first=Reagan |title=Former Tororo Municipality MP Arrested for Court Debt |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-tororo-municipality-mp-arrested-for-court-debt |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}
# {{Cite web |title=Sayjay Tanna and Another vs. Ofwono Yeri Apollo - Court of Appeal Election Appl. No. 8 of 2006 - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/4lOdtagNGxNg1ibyOk/sayjay-tanna-and-another-vs-ofwono-yeri-apollo |access-date=2021-08-10 |website=ugandalawlibrary.net}}
{{DEFAULTSORT:Ofwono, Apollo}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
szxu0r96um1xj4n3ygxa9tioag0ur33
66625
66624
2026-08-04T10:48:18Z
Musuuza
11013
nyongeddeko omutwe
66625
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Apollo Yeri Ofwono''' (yazaalibwa nga 14, Ogwokuna 1962) Munnayuganda ow'eby'obufuzi era mmemba wa [[Parliament of Uganda|paalamenti ya Uganda]] akiikirira Munisipaali y'e Tororo mu Disitulikiti y'e Tororo. Ono yalondebwa ku paalamenti ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref>{{Cite web |title=Tororo municipality MP donates ambulance to district taskforce |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/108234 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Apollo Yeri Ofwono – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=theinsider.ug |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810162208/https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |url-status=dead }}</ref> Mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku butonde n’okugaba emirimu.
== Obulamu bwe n’okusoma kwe ==
Ofwono mugoberezi wa kulisito ow'enzikiriza y'ekipulotesitante. Yasoma ddiguli esooka mu by’obusuubuzi ku bbanguliro lya yunivasite y'e Makerere erya bizinensi n'obusuubuzi li Makerere University Business School. <ref>{{Cite web |title=Hon. Yeri Ofwono Apollo |url=https://www.mpscanug.com/profile/apolloyeriofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Ofwono yasooka kwesimbawo ku kifo kye ekya disitulikiti y’e Tororo mu paalamenti ya Uganda mu 2006 naye naawangulwa omubaka eyali mu kifo ekyo ebiseera ebyo Sanjay Tanna. Nga tamatidde, Ofwono yawakanya ebyava mu kulonda n'ebigambibwa nti gweyavuganya naye yagulirira abalonzi n’aleeta abalonzi abatali bawandiise okumulonda. <ref>{{Cite web |date=2020-12-21 |title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP |url=https://nilepost.co.ug/2020/12/21/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 July 2020 |title=Construction of two bridges brings joy to Tororo residents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/construction-of-two-bridges-brings-joy-to-tororo-residents-1887234 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yawangulwa mu kkooti era n’alagirwa okusasula obukadde bwa ssiringi 44 mu ssente za kkooti. <ref>{{Cite web |last=Emolot |first=Reagan |title=Former Tororo Municipality MP Arrested for Court Debt |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-tororo-municipality-mp-arrested-for-court-debt |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Sayjay Tanna and Another vs. Ofwono Yeri Apollo - Court of Appeal Election Appl. No. 8 of 2006 - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/4lOdtagNGxNg1ibyOk/sayjay-tanna-and-another-vs-ofwono-yeri-apollo |access-date=2021-08-10 |website=ugandalawlibrary.net}}</ref> Yalemererwa okusasula engassi okutuusa mu 2009 lwe yakwatibwa ku kiragiro kya kkooti.
Yeesimbawo nate mu kalulu ka 2016 era n'awangula ekifo ekyo ng'asinga Sanjay Tanna n'obululu 7,149 ku 7,045, nga guno gwe gwali omulundi gwe ogwasooka okuwangula okulondebwa okukiika mu Palamenti ya Uganda. Ofwono yalondebwa nate mu kalulu ak'awamu aka 2021, n'addamu okuwangula ekifo ekyo mu bavuganya bangi.
== Obukulembeze bw'Ekibiina n'Ebyobufuzi eby'Ekitundu ==
Ofwono era akola kinene mu nzimba z'obukulembeze ez'omu bitundu ez'ekibiina kya National Resistance Movement (NRM). Mu kulonda okw'omunda mu kibiina kya NRM mu Disitulikiti y'e Tororo, aweerezza mu bifo eby'enjawulo eby'obukulembeze, omuli n'okubeera ssentebe wa NRM ku mutendera gwa disitulikiti. Okulonda kw'obukulembeze bw'ekibiina oluusi kubadde kubaamu empaka, ng'abamu ku ba mmemba b'ekibiina balumiriza nti waabangawo obutali butuufu mu nkola y'okulonda, kyokka Ofwono n'abiwakanya mu lujjudde.
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Tororo municipality MP donates ambulance to district taskforce |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/108234 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |title=Apollo Yeri Ofwono – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=theinsider.ug |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810162208/https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |url-status=dead }}
# {{Reflist}}{{Cite web |title=Hon. Yeri Ofwono Apollo |url=https://www.mpscanug.com/profile/apolloyeriofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2020-12-21 |title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP |url=https://nilepost.co.ug/2020/12/21/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}
# {{Cite web |date=19 July 2020 |title=Construction of two bridges brings joy to Tororo residents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/construction-of-two-bridges-brings-joy-to-tororo-residents-1887234 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Emolot |first=Reagan |title=Former Tororo Municipality MP Arrested for Court Debt |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-tororo-municipality-mp-arrested-for-court-debt |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}
# {{Cite web |title=Sayjay Tanna and Another vs. Ofwono Yeri Apollo - Court of Appeal Election Appl. No. 8 of 2006 - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/4lOdtagNGxNg1ibyOk/sayjay-tanna-and-another-vs-ofwono-yeri-apollo |access-date=2021-08-10 |website=ugandalawlibrary.net}}
{{DEFAULTSORT:Ofwono, Apollo}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2xuxnp8n0d75rqgoyrwnsldvlgrjkvk
66626
66625
2026-08-04T10:53:37Z
Musuuza
11013
nyongeddeko omutwe
66626
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Apollo Yeri Ofwono''' (yazaalibwa nga 14, Ogwokuna 1962) Munnayuganda ow'eby'obufuzi era mmemba wa [[Parliament of Uganda|paalamenti ya Uganda]] akiikirira Munisipaali y'e Tororo mu Disitulikiti y'e Tororo. Ono yalondebwa ku paalamenti ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref>{{Cite web |title=Tororo municipality MP donates ambulance to district taskforce |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/108234 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Apollo Yeri Ofwono – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=theinsider.ug |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810162208/https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |url-status=dead }}</ref> Mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku butonde n’okugaba emirimu.
== Obulamu bwe n’okusoma kwe ==
Ofwono mugoberezi wa kulisito ow'enzikiriza y'ekipulotesitante. Yasoma ddiguli esooka mu by’obusuubuzi ku bbanguliro lya yunivasite y'e Makerere erya bizinensi n'obusuubuzi li Makerere University Business School. <ref>{{Cite web |title=Hon. Yeri Ofwono Apollo |url=https://www.mpscanug.com/profile/apolloyeriofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Ofwono yasooka kwesimbawo ku kifo kye ekya disitulikiti y’e Tororo mu paalamenti ya Uganda mu 2006 naye naawangulwa omubaka eyali mu kifo ekyo ebiseera ebyo Sanjay Tanna. Nga tamatidde, Ofwono yawakanya ebyava mu kulonda n'ebigambibwa nti gweyavuganya naye yagulirira abalonzi n’aleeta abalonzi abatali bawandiise okumulonda. <ref>{{Cite web |date=2020-12-21 |title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP |url=https://nilepost.co.ug/2020/12/21/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 July 2020 |title=Construction of two bridges brings joy to Tororo residents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/construction-of-two-bridges-brings-joy-to-tororo-residents-1887234 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yawangulwa mu kkooti era n’alagirwa okusasula obukadde bwa ssiringi 44 mu ssente za kkooti. <ref>{{Cite web |last=Emolot |first=Reagan |title=Former Tororo Municipality MP Arrested for Court Debt |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-tororo-municipality-mp-arrested-for-court-debt |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Sayjay Tanna and Another vs. Ofwono Yeri Apollo - Court of Appeal Election Appl. No. 8 of 2006 - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/4lOdtagNGxNg1ibyOk/sayjay-tanna-and-another-vs-ofwono-yeri-apollo |access-date=2021-08-10 |website=ugandalawlibrary.net}}</ref> Yalemererwa okusasula engassi okutuusa mu 2009 lwe yakwatibwa ku kiragiro kya kkooti.
Yeesimbawo nate mu kalulu ka 2016 era n'awangula ekifo ekyo ng'asinga Sanjay Tanna n'obululu 7,149 ku 7,045, nga guno gwe gwali omulundi gwe ogwasooka okuwangula okulondebwa okukiika mu Palamenti ya Uganda. Ofwono yalondebwa nate mu kalulu ak'awamu aka 2021, n'addamu okuwangula ekifo ekyo mu bavuganya bangi.
== Obukulembeze bw'Ekibiina n'Ebyobufuzi eby'Ekitundu ==
Ofwono era akola kinene mu nzimba z'obukulembeze ez'omu bitundu ez'ekibiina kya National Resistance Movement (NRM). Mu kulonda okw'omunda mu kibiina kya NRM mu Disitulikiti y'e Tororo, aweerezza mu bifo eby'enjawulo eby'obukulembeze, omuli n'okubeera ssentebe wa NRM ku mutendera gwa disitulikiti. Okulonda kw'obukulembeze bw'ekibiina oluusi kubadde kubaamu empaka, ng'abamu ku ba mmemba b'ekibiina balumiriza nti waabangawo obutali butuufu mu nkola y'okulonda, kyokka Ofwono n'abiwakanya mu lujjudde.
== Enkaayana n'Ebyayogerwa mu Lujjudde ==
Ofwono aleetedde abantu okwogera ennyo ku bigambo bye ku nsonga ezikwata ku kwetaba mu byobufuzi. Mu mbeera emu, mu mpaka z'abantu b'omu kitundu, yagambibwa okuba mbu yagamba nti abantu balina okuba n'obusobozi bw'ensimbi obumala okusobola okuwangula mu byobufuzi bwa Palamenti, ekigambo ekyaleetera abamu ku bavuganya naye okumunenya.
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Tororo municipality MP donates ambulance to district taskforce |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/108234 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |title=Apollo Yeri Ofwono – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=theinsider.ug |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810162208/https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |url-status=dead }}
# {{Reflist}}{{Cite web |title=Hon. Yeri Ofwono Apollo |url=https://www.mpscanug.com/profile/apolloyeriofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2020-12-21 |title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP |url=https://nilepost.co.ug/2020/12/21/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}
# {{Cite web |date=19 July 2020 |title=Construction of two bridges brings joy to Tororo residents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/construction-of-two-bridges-brings-joy-to-tororo-residents-1887234 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Emolot |first=Reagan |title=Former Tororo Municipality MP Arrested for Court Debt |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-tororo-municipality-mp-arrested-for-court-debt |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}
# {{Cite web |title=Sayjay Tanna and Another vs. Ofwono Yeri Apollo - Court of Appeal Election Appl. No. 8 of 2006 - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/4lOdtagNGxNg1ibyOk/sayjay-tanna-and-another-vs-ofwono-yeri-apollo |access-date=2021-08-10 |website=ugandalawlibrary.net}}
{{DEFAULTSORT:Ofwono, Apollo}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
j50aut39e34xf8j3hhhhvlfeze8bxoh
Paul Naimanhye
0
11931
66427
42003
2026-08-03T14:19:21Z
Brenda Namulinda
9846
66427
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu Uganda: okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya Michael Kyomya.[3] Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
lv0oo81cebco3i0141qo0uyu2t299kf
66428
66427
2026-08-03T14:19:54Z
Brenda Namulinda
9846
66428
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu Uganda: okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya Michael Kyomya.[3] Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
Naimanhye yasomera ku Uganda Christian University gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
qqfxs59wwx5tfag4r9zx0gmj2cz5o60
66429
66428
2026-08-03T14:20:25Z
Brenda Namulinda
9846
66429
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu Uganda: okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya Michael Kyomya.[3] Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
Naimanhye yasomera ku Uganda Christian University gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
a5mzedft9y1dtceafkxn9ihaurs95jl
66430
66429
2026-08-03T14:23:05Z
Brenda Namulinda
9846
66430
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu Uganda: okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya Michael Kyomya.[3] Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
Naimanhye yasomera ku Uganda Christian University gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.[5] Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
dh6t2fdmbzpyckx56aofybg8mjnobyd
66432
66430
2026-08-03T14:24:43Z
Brenda Namulinda
9846
66432
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu Uganda: okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya Michael Kyomya.[3] Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
Naimanhye yasomera ku Uganda Christian University gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.[5] Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
ipwehlkqb618hatbj2ynywwtafjb4hp
66434
66432
2026-08-03T14:28:50Z
Brenda Namulinda
9846
66434
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu Uganda: okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya Michael Kyomya.[3] Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
Naimanhye yasomera ku Uganda Christian University gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.[5] Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
skd54e4qqe3fjsf7y6mwvhrkvw8ekqh
66435
66434
2026-08-03T14:29:33Z
Brenda Namulinda
9846
66435
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu Uganda: okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya Michael Kyomya.[3] Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
Naimanhye yasomera ku Uganda Christian University gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.[5] Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
jol0s6an33hhgrya6o4ggnvf5bkngf9
66436
66435
2026-08-03T14:29:54Z
Brenda Namulinda
9846
66436
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu Uganda: okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].[3] Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
Naimanhye yasomera ku Uganda Christian University gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.[5] Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
351u2ykkbq55ggg7ps7b2n55rlyfr88
66437
66436
2026-08-03T14:30:11Z
Brenda Namulinda
9846
66437
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu Uganda: okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].[3] Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.[5] Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
j16kyt4vzwgp6an1owio2iwob0t40qq
66438
66437
2026-08-03T14:32:16Z
Brenda Namulinda
9846
66438
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu [[Uganda]]: okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].[3] Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.[5] Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
t2dgfdyak21zxs4j62f1kbt3cyeelwq
66439
66438
2026-08-03T14:32:42Z
Brenda Namulinda
9846
66439
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu [[Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Paul Moses Samson Naimanhye Elected Bishop of Busoga DioceseChurch of Uganda {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-url=https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-date=2020-02-29 |access-date=2026-08-03 |website=churchofuganda.org |language=en-US}}</ref> okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].[3] Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.[5] Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
38qyveli0iivrkjnl4441k1qulf3a92
66440
66439
2026-08-03T14:33:26Z
Brenda Namulinda
9846
66440
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu [[Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Paul Moses Samson Naimanhye Elected Bishop of Busoga DioceseChurch of Uganda {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-url=https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-date=2020-02-29 |access-date=2026-08-03 |website=churchofuganda.org |language=en-US}}</ref> okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rev. Canon Naimanhye new bishop of Busoga diocese |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref> oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].[3] Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.[5] Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
0r61qnfoe2lmcpfaoltkbn4m91x6xmp
66441
66440
2026-08-03T14:34:06Z
Brenda Namulinda
9846
66441
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu [[Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Paul Moses Samson Naimanhye Elected Bishop of Busoga DioceseChurch of Uganda {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-url=https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-date=2020-02-29 |access-date=2026-08-03 |website=churchofuganda.org |language=en-US}}</ref> okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rev. Canon Naimanhye new bishop of Busoga diocese |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref> oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]]. Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.[5] Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
8121nnkf1s3jqcixjj1au2vd7i3aabw
66443
66441
2026-08-03T14:37:10Z
Brenda Namulinda
9846
66443
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu [[Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Paul Moses Samson Naimanhye Elected Bishop of Busoga DioceseChurch of Uganda {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-url=https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-date=2020-02-29 |access-date=2026-08-03 |website=churchofuganda.org |language=en-US}}</ref> okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rev. Canon Naimanhye new bishop of Busoga diocese |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref> oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].<ref name=":0" /> Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.[4]
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.[5] Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
izhpzdxf85rup4m7zk8lcy35s6o60k9
66444
66443
2026-08-03T14:39:58Z
Brenda Namulinda
9846
66444
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu [[Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Paul Moses Samson Naimanhye Elected Bishop of Busoga DioceseChurch of Uganda {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-url=https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-date=2020-02-29 |access-date=2026-08-03 |website=churchofuganda.org |language=en-US}}</ref> okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rev. Canon Naimanhye new bishop of Busoga diocese |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref> oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].<ref name=":0" /> Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.<ref>{{Cite web |last=NTVUganda |date=2016-01-24 |title=Bishop Naimanhye consecrated, Kyomya retires |url=https://www.youtube.com/watch?v=Exnr6b86YCc |access-date=2026-08-03}}</ref>
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.[3] Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.[5] Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
3b8i8w206cmchg629umm7865sbogr0r
66445
66444
2026-08-03T14:40:52Z
Brenda Namulinda
9846
66445
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu [[Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Paul Moses Samson Naimanhye Elected Bishop of Busoga DioceseChurch of Uganda {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-url=https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-date=2020-02-29 |access-date=2026-08-03 |website=churchofuganda.org |language=en-US}}</ref> okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rev. Canon Naimanhye new bishop of Busoga diocese |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref> oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].<ref name=":0" /> Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.<ref>{{Cite web |last=NTVUganda |date=2016-01-24 |title=Bishop Naimanhye consecrated, Kyomya retires |url=https://www.youtube.com/watch?v=Exnr6b86YCc |access-date=2026-08-03}}</ref>
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.<ref name=":0" /> Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.[5] Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
tfli3cn1h6luxpw5ch3jns90ltr3htw
66446
66445
2026-08-03T14:43:40Z
Brenda Namulinda
9846
66446
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu [[Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Paul Moses Samson Naimanhye Elected Bishop of Busoga DioceseChurch of Uganda {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-url=https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-date=2020-02-29 |access-date=2026-08-03 |website=churchofuganda.org |language=en-US}}</ref> okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rev. Canon Naimanhye new bishop of Busoga diocese |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref> oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].<ref name=":0" /> Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.<ref>{{Cite web |last=NTVUganda |date=2016-01-24 |title=Bishop Naimanhye consecrated, Kyomya retires |url=https://www.youtube.com/watch?v=Exnr6b86YCc |access-date=2026-08-03}}</ref>
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.<ref name=":0" /> Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.<ref>{{Cite web |date=2025-05-19 |title=Busoga Bishop Naimanhye to retire after 9 years of service |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/busoga-bishop-naimanhye-to-retire-after-9-years-of-service-5047654 |access-date=2026-08-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.[6]
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
l2dnraetozw32kkird8tlfxiuuq7cj7
66447
66446
2026-08-03T14:44:23Z
Brenda Namulinda
9846
66447
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu [[Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Paul Moses Samson Naimanhye Elected Bishop of Busoga DioceseChurch of Uganda {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-url=https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-date=2020-02-29 |access-date=2026-08-03 |website=churchofuganda.org |language=en-US}}</ref> okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rev. Canon Naimanhye new bishop of Busoga diocese |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref> oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].<ref name=":0" /> Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.<ref>{{Cite web |last=NTVUganda |date=2016-01-24 |title=Bishop Naimanhye consecrated, Kyomya retires |url=https://www.youtube.com/watch?v=Exnr6b86YCc |access-date=2026-08-03}}</ref>
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.<ref name=":0" /> Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.<ref>{{Cite web |date=2025-05-19 |title=Busoga Bishop Naimanhye to retire after 9 years of service |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/busoga-bishop-naimanhye-to-retire-after-9-years-of-service-5047654 |access-date=2026-08-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
51kjrwlgr2abz4sdj82qnk1dlg1n9sx
66448
66447
2026-08-03T14:51:35Z
Brenda Namulinda
9846
66448
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu [[Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Paul Moses Samson Naimanhye Elected Bishop of Busoga DioceseChurch of Uganda {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-url=https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-date=2020-02-29 |access-date=2026-08-03 |website=churchofuganda.org |language=en-US}}</ref> okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rev. Canon Naimanhye new bishop of Busoga diocese |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref> oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].<ref name=":0" /> Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.<ref>{{Cite web |last=NTVUganda |date=2016-01-24 |title=Bishop Naimanhye consecrated, Kyomya retires |url=https://www.youtube.com/watch?v=Exnr6b86YCc |access-date=2026-08-03}}</ref>
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.<ref name=":0" /> Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.<ref>{{Cite web |date=2025-05-19 |title=Busoga Bishop Naimanhye to retire after 9 years of service |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/busoga-bishop-naimanhye-to-retire-after-9-years-of-service-5047654 |access-date=2026-08-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.<ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |date=2025-08-23 |title=Bishop Naimanhye Names Nine New Canons in Busoga Diocese |url=https://nilepost.co.ug/news/282626/bishop-naimanhye-names-nine-new-canons-in-busoga-diocese |access-date=2026-08-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.[7]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
9hf508mc029xnx4ob6j6383an1tcclg
66449
66448
2026-08-03T14:53:19Z
Brenda Namulinda
9846
66449
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu [[Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Paul Moses Samson Naimanhye Elected Bishop of Busoga DioceseChurch of Uganda {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-url=https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-date=2020-02-29 |access-date=2026-08-03 |website=churchofuganda.org |language=en-US}}</ref> okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rev. Canon Naimanhye new bishop of Busoga diocese |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref> oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].<ref name=":0" /> Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.<ref>{{Cite web |last=NTVUganda |date=2016-01-24 |title=Bishop Naimanhye consecrated, Kyomya retires |url=https://www.youtube.com/watch?v=Exnr6b86YCc |access-date=2026-08-03}}</ref>
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.<ref name=":0" /> Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.<ref>{{Cite web |date=2025-05-19 |title=Busoga Bishop Naimanhye to retire after 9 years of service |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/busoga-bishop-naimanhye-to-retire-after-9-years-of-service-5047654 |access-date=2026-08-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.<ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |date=2025-08-23 |title=Bishop Naimanhye Names Nine New Canons in Busoga Diocese |url=https://nilepost.co.ug/news/282626/bishop-naimanhye-names-nine-new-canons-in-busoga-diocese |access-date=2026-08-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.<ref>{{Cite web |last=Kiirya |first=Donald |date=2025-10-07 |title=Education: Retiring Busoga bishop Naimanhye appeals to govt over teacher renumeration |url=https://www.newvision.co.ug/category/education/retiring-busoga-bishop-naimanhye-appeals-to-g-NV_220020_062026 |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.[3]
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
h1ut5zbewzea9il2z3aeal5euzi0doq
66450
66449
2026-08-03T14:56:25Z
Brenda Namulinda
9846
66450
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu [[Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Paul Moses Samson Naimanhye Elected Bishop of Busoga DioceseChurch of Uganda {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-url=https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-date=2020-02-29 |access-date=2026-08-03 |website=churchofuganda.org |language=en-US}}</ref> okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rev. Canon Naimanhye new bishop of Busoga diocese |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref> oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].<ref name=":0" /> Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.<ref>{{Cite web |last=NTVUganda |date=2016-01-24 |title=Bishop Naimanhye consecrated, Kyomya retires |url=https://www.youtube.com/watch?v=Exnr6b86YCc |access-date=2026-08-03}}</ref>
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.<ref name=":0" /> Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.<ref>{{Cite web |date=2025-05-19 |title=Busoga Bishop Naimanhye to retire after 9 years of service |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/busoga-bishop-naimanhye-to-retire-after-9-years-of-service-5047654 |access-date=2026-08-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.<ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |date=2025-08-23 |title=Bishop Naimanhye Names Nine New Canons in Busoga Diocese |url=https://nilepost.co.ug/news/282626/bishop-naimanhye-names-nine-new-canons-in-busoga-diocese |access-date=2026-08-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.<ref>{{Cite web |last=Kiirya |first=Donald |date=2025-10-07 |title=Education: Retiring Busoga bishop Naimanhye appeals to govt over teacher renumeration |url=https://www.newvision.co.ug/category/education/retiring-busoga-bishop-naimanhye-appeals-to-g-NV_220020_062026 |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese Church of Uganda]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331639/rev-canon-naimanhye-bishop-busoga-diocese August]
{{Reflist}}
o6lubi33ugalteump3wte7qy5n07tkc
66451
66450
2026-08-03T14:58:44Z
Brenda Namulinda
9846
66451
wikitext
text/x-wiki
Paul Moses Samson Naimanhye (yazaalibwa nga 24 Deesemba 1960) ye bisopu w'Abangirikaani mu [[Uganda]]:<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Paul Moses Samson Naimanhye Elected Bishop of Busoga DioceseChurch of Uganda {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-url=https://web.archive.org/web/20200229105038/https://churchofuganda.org/news/rev-canon-paul-moses-samson-naimanhye-elected-bishop-of-busoga-diocese |archive-date=2020-02-29 |access-date=2026-08-03 |website=churchofuganda.org |language=en-US}}</ref> okuva mu 2016 abadde Bisopu wa Busoga<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rev. Canon Naimanhye new bishop of Busoga diocese |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref> oluvannyuma lw'okudda mu bigere bya [[Michael Kyomya]].<ref name=":0" /> Yaweebwa obwassaabalabirizi nga 24 Janwali 2016.<ref>{{Cite web |last=NTVUganda |date=2016-01-24 |title=Bishop Naimanhye consecrated, Kyomya retires |url=https://www.youtube.com/watch?v=Exnr6b86YCc |access-date=2026-08-03}}</ref>
Naimanhye yasomera ku [[Uganda Christian University]] gye yafunira diguli mu by'eddiini.<ref name=":0" /> Ekifo kye yasembayo okubeeramu nga tannafuuka bisopu kye ky'okubeera Dean wa Christ's Cathedral, Bugembe.
== Ebikoleddwa ==
Naimanhye yaweereza nga Bisopu w'essaza ly'e Busoga okumala emyaka mwenda.<ref>{{Cite web |date=2025-05-19 |title=Busoga Bishop Naimanhye to retire after 9 years of service |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/busoga-bishop-naimanhye-to-retire-after-9-years-of-service-5047654 |access-date=2026-08-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera ky'obuweereza bwe, yakolagana n'abakulembeze b'ekkanisa ku ngeri y'okuddukanyaamu essaza n'okutuusa obuweereza ku bantu, omuli n'okulonda bakalidinaali abapya mu ssaza.<ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |date=2025-08-23 |title=Bishop Naimanhye Names Nine New Canons in Busoga Diocese |url=https://nilepost.co.ug/news/282626/bishop-naimanhye-names-nine-new-canons-in-busoga-diocese |access-date=2026-08-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Era yayogera mu lujjudde ku nsonga ezikwata ku bantu n'emirimu, omuli n'okusaba gavumenti ya Uganda ku nsonga y'okusasula abasomesa n'abakozi ba gavumenti abalala obulungi.<ref>{{Cite web |last=Kiirya |first=Donald |date=2025-10-07 |title=Education: Retiring Busoga bishop Naimanhye appeals to govt over teacher renumeration |url=https://www.newvision.co.ug/category/education/retiring-busoga-bishop-naimanhye-appeals-to-g-NV_220020_062026 |access-date=2026-08-03 |website=New Vision}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Naimanhye mufumbo ne Florence Lydia Naimanhye era nga balina abaana 3.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
ketyb46rtrwxjaaceea41ld6an8d7q2
Henry Musasizi
0
12123
66508
61404
2026-08-03T21:45:02Z
Ssebuufu
9882
66508
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adduknya zi bizinensi ,mubazi wa bitabo eyakakasibwa era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Ono ye [[Parliament of Uganda|Mubaka wa Paalamenti]] eyaddamu okulondebwa ku [[Kabale (disitulikit)|Rubanda County East]] era nga y'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], [[:en:Political_party|ekibiina ky'eby'obufuzi]] ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5"/>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4biocl1rvxvoeodulm0tp96kxpj3fm7
66510
66508
2026-08-03T21:52:37Z
Ssebuufu
9882
66510
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Ono ye [[Parliament of Uganda|Mubaka wa Paalamenti]] eyaddamu okulondebwa ku [[Kabale (disitulikit)|Rubanda County East]] era nga y'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], [[:en:Political_party|ekibiina ky'eby'obufuzi]] ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5"/>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
atyqky6vv1n7nvsj3gdiifavhpp8t6u
66511
66510
2026-08-03T21:57:30Z
Ssebuufu
9882
66511
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga Ono ye [[Parliament of Uganda|Mubaka wa Paalamenti]] eyaddamu okulondebwa ku [[Kabale (disitulikit)|Rubanda County East]] era nga y'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5"/>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jq7v3w09odrj52637ovb4bh3z0og0nk
66512
66511
2026-08-03T22:00:16Z
Ssebuufu
9882
66512
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo Ono ye [[Parliament of Uganda|Mubaka wa Paalamenti]] eyaddamu okulondebwa ku [[Kabale (disitulikit)|Rubanda County East]] era nga y'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5"/>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
k34d1y7djbtu18korz9h3wooupk0guz
66513
66512
2026-08-03T22:01:41Z
Ssebuufu
9882
66513
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu Ono ye [[Parliament of Uganda|Mubaka wa Paalamenti]] eyaddamu okulondebwa ku [[Kabale (disitulikit)|Rubanda County East]] era nga y'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5"/>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
thdnbfdm91hhbysq3grbxwmhx80aggo
66516
66513
2026-08-03T22:15:00Z
Ssebuufu
9882
66516
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba nga y'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5"/>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
c83f2evfcqcllqlrftsrv0ns7d44tnx
66517
66516
2026-08-03T22:18:53Z
Ssebuufu
9882
66517
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]]. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5"/>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
am1wncy604d9rk9u01ppnbi28hukj0q
66518
66517
2026-08-03T22:19:37Z
Ssebuufu
9882
66518
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
srtd27f01223666o29xc6wi6yeuhr5x
66520
66518
2026-08-03T22:21:32Z
Ssebuufu
9882
66520
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu
Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gf76ttd60g757xufoz5924jfh7fzepc
66522
66520
2026-08-03T22:26:18Z
Ssebuufu
9882
66522
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
55ydvd8k1mi43px7y34rezvuzaottx2
66524
66522
2026-08-03T22:32:42Z
Ssebuufu
9882
66524
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 ogwomukaaga, yasoma yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fp5evycs9j3jeko6cbak80nrzrgswow
66525
66524
2026-08-03T22:33:47Z
Ssebuufu
9882
66525
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
7232h2f7mdlwdzzrjkex11gndvf4pid
66527
66525
2026-08-03T22:38:09Z
Ssebuufu
9882
66527
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1iveoomx0d05mpuirppq8tp6j2o3tia
66529
66527
2026-08-03T22:42:00Z
Ssebuufu
9882
66529
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
b7jvshgpwxmj9ok1h5j7u8yryd29792
66530
66529
2026-08-03T22:45:14Z
Ssebuufu
9882
66530
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era mmemba ku ''kakiiko k'ebyobusuubuzi'' mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0d7vvbykh4r3rhiuk0tmcqc73oymj6z
66531
66530
2026-08-03T22:55:19Z
Ssebuufu
9882
Ntaddemu ekijuliziddwa
66531
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era mmemba ku ''kakiiko k'ebyobusuubuzi'' mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
643ba39dfkp59mxfff90dpxozjgvq0c
66532
66531
2026-08-03T22:59:02Z
Ssebuufu
9882
66532
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
re77fdm410krm00iq1t4thsl65q87b5
66583
66532
2026-08-04T07:09:13Z
Ssebuufu
9882
66583
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
035rzcjd6ssqbrzoilf22ffpb26idvc
66584
66583
2026-08-04T07:10:21Z
Ssebuufu
9882
/* Obuvo bwe n'eby’enjigiriza */
66584
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cjxz59xl7di2ueyz3oyz8drbjwzzw2h
66585
66584
2026-08-04T07:10:53Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'eby’enjigiriza */
66585
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
q9v7zls93ny2pyxxjtvhhts288q3zf5
66586
66585
2026-08-04T07:12:00Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66586
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hg4xa4j3l083qnekm6584agcr1nyy7u
66587
66586
2026-08-04T07:16:23Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66587
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ofz38ajzbz0s7qmtcowva3kjnzc16gt
66588
66587
2026-08-04T07:32:25Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66588
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
htpcn2va4je2669n8c1dm76mx730vse
66589
66588
2026-08-04T07:55:04Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66589
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya eyomukaaga (UACE) mu 2000.
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
81irg0srf0oure6k6dfx2bsf4gxb69x
66590
66589
2026-08-04T08:01:31Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66590
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya eyomukaaga (UACE) mu 2000.
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite Makerere gye yatikkirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cfirbvscdgvk87t08fut997zlm0pp82
66591
66590
2026-08-04T08:09:10Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66591
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya eyomukaaga (UACE) mu 2000.
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bm5g54ccr3nxwx0q4dx9b9nx7uuuvt4
66592
66591
2026-08-04T08:11:35Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66592
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya eyomukaaga (UACE) mu 2000.
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiuli esooka mu by'obusuubuzi. Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
sj1mey1uvqd4edaxs5oxzgylo0n1oux
66593
66592
2026-08-04T08:13:10Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66593
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya eyomukaaga (UACE) mu 2000.
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
rfs2h2q6bck6fdsdpczv6caes545y7e
66595
66593
2026-08-04T08:18:19Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66595
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya eyomukaaga (UACE) mu 2000.
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
47p7slga6on6n5o5tfg7ludnp23jnpw
66597
66595
2026-08-04T08:22:54Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66597
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya eyomukaaga (UACE) mu 2000.
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo eyakakasibwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
b86t1s61ig9egr3mntkj0mzlthtr87s
66598
66597
2026-08-04T08:24:24Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66598
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya eyomukaaga (UACE) mu 2000.
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1bu8eo8lza5gxdcoqcz3slihb7rp5av
66600
66598
2026-08-04T08:32:08Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66600
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya eyomukaaga (UACE) mu 2000.
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna Ddiguli Ey'okubiri mu Kuddukanya Bizineensi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt University, yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
du0gc9gltf30oc9mveqts31bma9mrhe
66601
66600
2026-08-04T08:35:01Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
66601
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga (UACE) mu 2000.
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna Ddiguli Ey'okubiri mu Kuddukanya Bizineensi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt University, yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
f7b9pe15f1hthdpvsh2f4jstjsa8rjv
66602
66601
2026-08-04T08:36:20Z
Ssebuufu
9882
Ntaddemu ekijuliziddwa
66602
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga (UACE) mu 2000.<ref>"Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising". CHIMPREPORTS. 12 October 2015.</ref>
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna Ddiguli Ey'okubiri mu Kuddukanya Bizineensi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt University, yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
7b091ffjznjzlcm9koeq7diwmasmegl
66603
66602
2026-08-04T08:43:27Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu */
66603
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga (UACE) mu 2000.<ref>"Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising". CHIMPREPORTS. 12 October 2015.</ref>
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna Ddiguli Ey'okubiri mu Kuddukanya Bizineensi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt University, yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu gye ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pmjgq5x3jfks6vs1nexu0h8j8vkolow
66604
66603
2026-08-04T08:44:15Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
66604
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga (UACE) mu 2000.<ref>"Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising". CHIMPREPORTS. 12 October 2015.</ref>
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna Ddiguli Ey'okubiri mu Kuddukanya Bizineensi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt University, yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu gye ==
Musasizi bwe yafuna ddiguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
77gb8sua5yis1x6n4qdekvl3jsfnhez
66605
66604
2026-08-04T08:46:45Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
66605
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga (UACE) mu 2000.<ref>"Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising". CHIMPREPORTS. 12 October 2015.</ref>
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna Ddiguli Ey'okubiri mu Kuddukanya Bizineensi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt University, yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu gye ==
=== Obubazi bw'ebitabo ===
Musasizi bwe yafuna ddiguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hdj6p0vovtrnpo8i63r8d1ocu5kie60
66606
66605
2026-08-04T08:54:11Z
Ssebuufu
9882
/* Obubazi bw'ebitabo */
66606
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga (UACE) mu 2000.<ref>"Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising". CHIMPREPORTS. 12 October 2015.</ref>
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna Ddiguli Ey'okubiri mu Kuddukanya Bizineensi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt University, yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu gye ==
=== Obubazi bw'ebitabo ===
Ngafunye ddiguli ye esooka mu 2005, Musaasizi yakola okumala omwaka mulamba ng’omubazi w’ebitabo ne ''Caritas mu ssaza ly'e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
b58jnrn5kq7dp0oxk9th9eescuqm1i7
66607
66606
2026-08-04T09:03:47Z
Ssebuufu
9882
/* Obubazi bw'ebitabo */
66607
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga (UACE) mu 2000.<ref>"Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising". CHIMPREPORTS. 12 October 2015.</ref>
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna Ddiguli Ey'okubiri mu Kuddukanya Bizineensi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt University, yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu gye ==
=== Obubazi bw'ebitabo ===
Ngafunye ddiguli ye esooka mu 2005, Musaasizi yakola okumala omwaka mulamba ng’omubazi w’ebitabo ne ''Caritas mu ssaza ly'e Kabale'', ekitongole ekikola ku buweereza bw'abantu n’enkulaakulana eky'essaza ly’Abakatuliki ab’e Kabale. Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tp4704v1o704qnf76epfso4cqges6ac
66608
66607
2026-08-04T09:04:17Z
Ssebuufu
9882
/* Obubazi bw'ebitabo */
66608
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga (UACE) mu 2000.<ref>"Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising". CHIMPREPORTS. 12 October 2015.</ref>
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna Ddiguli Ey'okubiri mu Kuddukanya Bizineensi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt University, yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu gye ==
=== Obubazi bw'ebitabo ===
Ngafunye ddiguli ye esooka mu 2005, Musaasizi yakola okumala omwaka mulamba ng’omubazi w’ebitabo ne ''Caritas mu ssaza ly'e Kabale'', ekitongole ekikola ku buweereza bw'abantu n’enkulaakulana eky'essaza ly’Abakatuliki ery’e Kabale. Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
oissxey5912gfthe2ysb9d3hpx00pwm
66610
66608
2026-08-04T09:20:33Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
66610
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga (UACE) mu 2000.<ref>"Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising". CHIMPREPORTS. 12 October 2015.</ref>
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna Ddiguli Ey'okubiri mu Kuddukanya Bizineensi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt University, yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu gye ==
=== Obubazi bw'ebitabo ===
Ngafunye ddiguli ye esooka mu 2005, Musaasizi yakola okumala omwaka mulamba ng’omubazi w’ebitabo ne ''Caritas mu ssaza ly'e Kabale'', ekitongole ekikola ku buweereza bw'abantu n’enkulaakulana eky'essaza ly’Abakatuliki ery’e Kabale. Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0qunmqpfejf2y118pnt990upcucd4pe
66611
66610
2026-08-04T09:22:59Z
Ssebuufu
9882
/* Obubazi bw'ebitabo */
66611
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga (UACE) mu 2000.<ref>"Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising". CHIMPREPORTS. 12 October 2015.</ref>
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna Ddiguli Ey'okubiri mu Kuddukanya Bizineensi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt University, yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu gye ==
=== Obubazi bw'ebitabo ===
Ngafunye ddiguli ye esooka mu 2005, Musaasizi yakola okumala omwaka mulamba ng’omubazi w’ebitabo ne ''Caritas mu ssaza ly'e Kabale'', ekitongole ekikola ku buweereza bw'abantu n’enkulaakulana eky'essaza ly’Abakatuliki ery’e Kabale. Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[AMREF]], era naakola ng’omubazi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku by'obufuzi eby’okulondebwa.
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bv605m8rzmmtqdopnay386ygwz1s46o
66613
66611
2026-08-04T09:37:45Z
Ssebuufu
9882
/* Obubazi bw'ebitabo */
66613
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga (UACE) mu 2000.<ref>"Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising". CHIMPREPORTS. 12 October 2015.</ref>
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna Ddiguli Ey'okubiri mu Kuddukanya Bizineensi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt University, yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu gye ==
=== Obubazi bw'ebitabo ===
Ngafunye ddiguli ye esooka mu 2005, Musaasizi yakola okumala omwaka mulamba ng’omubazi w’ebitabo ne ''Caritas mu ssaza ly'e Kabale'', ekitongole ekikola ku buweereza bw'abantu n’enkulaakulana eky'essaza ly’Abakatuliki ery’e Kabale. Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[AMREF]], era naakola ng’omubazi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku by'obufuzi eby’okulondebwa.
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti eky'e Ssaza lya Rubanda ey'Obuvanjuba ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era naagenda mu maaso n'okuwangula mu byombi , mu kamyuufu k'ekibiina ne mu kulonda kwa bonna era n’afuuka omubaka wa Paalamenti ya Uganda ey’omwenda . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pewiauspe61wq7x76ivdayt6icd7sa4
66615
66613
2026-08-04T09:38:41Z
Ssebuufu
9882
/* Obubazi bw'ebitabo */
66615
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) musuubuzi adukanya zi bizineensi, mubalirizi wa bitabo eyakakasibwa era munnabyabufuzi Munnayuganda. Aweereza nga minisita w'ebyensimbi ,okuteekateeka nenkulaalulana ekifo kya Uganda eky'ebeynsimbi ekisingayo okuba ekya waggulu era ye mubaka wa paalamenti eyaddamu okulondebwa ow' Essaza lya Rubanda Ey'obuvanjuba ng'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>Nantaba, Lukia (27 May 2026). "Uganda: Musasizi Elevated to Finance Minister in Major Cabinet Reshuffle". ''Nile Post''. Retrieved 11 June 2026.</ref>
Musaasizi yasuumuzibwa okufuuka minisita omujjuvu mu Gwokutaano 2025 ngadda mu bigere bya minisita w'ebyensimbi eyali aweerezza ebbanga eggwanvu Minisita Matia Kasaija. Nga 11 Ogwomukaaga, yawa embalirira y'eggwanga ey'omwaka gw'ebyensimbi 2026/2027 ng'eraga eby'efuna bya Uganda bwebiri ebyokukulira mu misinde mu myaka ekkumi ku bitundu 10.2% nga kyakutuukirira olw'okutandika okusima amafuta.
Musasizi yeeyali ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizi ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna era mmemba ku'' ''kakiiko k'ebyobusuubuzi mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-musasizi-elected-rubanda-district-nrm-chairperson?districtId=505</ref> <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku'' ''kakiiko akalondoola ensimbi za gavumenti'' mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu maka amakatuliki ag'Abakiga . Emisomo gye egya pulayimale yagisomera mu disitulikiti ye mwazaalibwa ey'e Kabale naafuna satifikeeti ey'ebigezo ebikomekkereza omutendera gwa pulayimale (PLE) mu kibiina ekya P.7 mu 1994. Olwo yasomera [[Kigezi College Butobere]] gyeyasomera emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna naafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna mu 1998, era mu somero ly'erimu ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya ey'omukaaga gye yafunira satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga (UACE) mu 2000.<ref>"Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising". CHIMPREPORTS. 12 October 2015.</ref>
Musasizi yeeyongerayo ku yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa mu 2005 ne ddiguli esooka mu by'obusuubuzi. Owo yasoma satifikeeti ku ttendekero li Institute of Certified Public Accountants of Uganda (ICPAU) naafuuka omubalirizi w’ebitabo akakasiddwa mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna Ddiguli Ey'okubiri mu Kuddukanya Bizineensi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt University, yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu gye ==
=== Obubazi bw'ebitabo ===
Ngafunye ddiguli ye esooka mu 2005, Musaasizi yakola okumala omwaka mulamba ng’omubazi w’ebitabo ne ''Caritas mu ssaza ly'e Kabale'', ekitongole ekikola ku buweereza bw'abantu n’enkulaakulana eky'essaza ly’Abakatuliki ery’e Kabale. Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[AMREF]], era naakola ng’omubazi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku by'obufuzi eby’okulondebwa.
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti eky'e Ssaza lya Rubanda ey'Obuvanjuba ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era naagenda mu maaso n'okuwangula mu byombi , mu kamyuufu k'ekibiina ne mu kulonda kwa bonna era n’afuuka omubaka wa Paalamenti ya Uganda ey’omwenda ...........................<ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2avuk7vlrqpsfnql6f4kn9xa1l2vgq7
Cyprian Bamwoze
0
12308
66452
54896
2026-08-03T15:20:29Z
Brenda Namulinda
9846
66452
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Cyprian Kikuni Bamwoze''' yeeyali [[:en:Bishop_of_Busoga|Omulabirizi wa Busoga eyasooka]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-03 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] . [[:en:Ordained|Yatuuzibwa]] mu 1964. Yaweereza mu [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Bulabirizi bw’e Namirembe]] okutuusa mu 1972 n’alondebwa ng’omulabirizi. <ref>[[Crockford's Clerical Directory]] 1975/6 p46: London; [[Oxford University Press|OUP]]; 1976 {{ISBN|0-19-200008-X}}</ref>
Yafa nga 11 Ogwokubiri mu 2019.<ref>{{Cite web |url=https://www.thebusogatrust.co.uk/post/bishop-cyprian-bamwoze-1933-2019 |title=The Bugosa Trust |access-date=2025-10-24 |archive-date=2020-02-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200226175746/https://www.thebusogatrust.co.uk/post/bishop-cyprian-bamwoze-1933-2019 |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
j96b3p46156s55sqewtiuzt2p96b0qm
66542
66452
2026-08-04T04:44:16Z
Brenda Namulinda
9846
66542
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.[1]
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
9j227u369mu6xctdunbqn5nqh25is72
66543
66542
2026-08-04T04:46:07Z
Brenda Namulinda
9846
66543
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.[1]
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
146g19r9tf4370vp6lc0rzazxcwu970
66544
66543
2026-08-04T04:47:26Z
Brenda Namulinda
9846
66544
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.[1]
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
lfu0zekey55e5ovucin1fkp2q07srw1
66545
66544
2026-08-04T04:53:22Z
Brenda Namulinda
9846
66545
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.[1]
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
t8ti43old81x1tnlkgxsrapixfek6g3
66546
66545
2026-08-04T05:09:06Z
Brenda Namulinda
9846
66546
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.[1]
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
palcol61xf983cbzxkwrhcmcpkycfn5
66547
66546
2026-08-04T05:12:59Z
Brenda Namulinda
9846
66547
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.[1]
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
k91hap3yh3163qwki4claulpui5pj4t
66548
66547
2026-08-04T05:15:02Z
Brenda Namulinda
9846
66548
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.[1]
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
88i636ahzlnkjrkclghjeoyjq4g2et1
66550
66548
2026-08-04T05:31:10Z
Brenda Namulinda
9846
66550
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.[1]
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
7ckbtnv8azz8n0x1t7wjpugoa8g92a0
66551
66550
2026-08-04T05:31:40Z
Brenda Namulinda
9846
66551
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.[1]
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
mz8vs6v8n2rz3e71hdfivowkwc4dnv6
66555
66551
2026-08-04T06:02:26Z
Brenda Namulinda
9846
66555
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.[1]
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
sfnyih57dqsnpctae912g7f4wb4tewa
66556
66555
2026-08-04T06:02:59Z
Brenda Namulinda
9846
66556
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.[1]
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
bmcpyef2spb991y2iqfwuk9dt19xzdf
66557
66556
2026-08-04T06:03:24Z
Brenda Namulinda
9846
66557
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.[1]
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
1wl4aq3c96hxp8ksy5wrphtln2e05gm
66558
66557
2026-08-04T06:03:52Z
Brenda Namulinda
9846
66558
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.[1]
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
n9gdtbd33xfw0gr66vn7gzc1trr4p42
66559
66558
2026-08-04T06:04:26Z
Brenda Namulinda
9846
66559
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.
Bamwoze yasomera ku Uganda Christian University e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
sb650f4rmr687oj4mv263fjhe1ynsap
66560
66559
2026-08-04T06:04:41Z
Brenda Namulinda
9846
66560
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e Mukono. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
c2l5f52xlp03xxhkx5odpu6rwmsm8tb
66561
66560
2026-08-04T06:04:58Z
Brenda Namulinda
9846
66561
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.[2] Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
8lvy6dqply6mtx3yee03s6y0agj8t21
66562
66561
2026-08-04T06:05:37Z
Brenda Namulinda
9846
66562
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref>{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.[2]
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
en8jfy1p17iumd5swemzm2ketqdqtl5
66563
66562
2026-08-04T06:06:11Z
Brenda Namulinda
9846
66563
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref>{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref>{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref>
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
1gby7j3mwrr61c4iiz4pt9p44wgsntn
66564
66563
2026-08-04T06:07:02Z
Brenda Namulinda
9846
66564
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref>{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref>{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref>
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
6vgt1wfm3q956bka9zz25fp50hivigu
66565
66564
2026-08-04T06:11:08Z
Brenda Namulinda
9846
66565
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.[2] Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
dl82cr80v8k4o3kvfdmho8kp9hi3azs
66566
66565
2026-08-04T06:26:11Z
Brenda Namulinda
9846
66566
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.[2] Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
da7565zn4lol5um9osfqdt9lv8dvh0d
66567
66566
2026-08-04T06:26:23Z
Brenda Namulinda
9846
66567
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.[2]
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
h4ugl8zhw274zywogtawtfqrtcvzrc0
66568
66567
2026-08-04T06:26:35Z
Brenda Namulinda
9846
66568
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.[3] Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
pxj8iz1ijdvydtht0idjwmusx8ylrpr
66569
66568
2026-08-04T06:27:13Z
Brenda Namulinda
9846
66569
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.[4] Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
hf4stcv3ql8k1hczuyg7l44m620yik2
66570
66569
2026-08-04T06:27:44Z
Brenda Namulinda
9846
66570
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2019-02-12 |title=Bishop Bamwoze's legacy lives on |url=https://www.independent.co.ug/bishop-bamwozes-legacy-lives-on/ |access-date=2026-08-04 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26[5] era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
gab2s2ibn17d8jbdx3ek2cphesqg3gm
66571
66570
2026-08-04T06:28:24Z
Brenda Namulinda
9846
66571
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2019-02-12 |title=Bishop Bamwoze's legacy lives on |url=https://www.independent.co.ug/bishop-bamwozes-legacy-lives-on/ |access-date=2026-08-04 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n'adda mu bigere bya Michael Kyomya.
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
f51e0p8ic74emxoegk9ybuvzr6vjqta
66572
66571
2026-08-04T06:28:41Z
Brenda Namulinda
9846
66572
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu Makerere University mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2019-02-12 |title=Bishop Bamwoze's legacy lives on |url=https://www.independent.co.ug/bishop-bamwozes-legacy-lives-on/ |access-date=2026-08-04 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n'adda mu bigere bya [[Michael Kyomya|Michael Kyomya.]]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
37mniz0vhv369gbem7dwvkp4bng7wdc
66573
66572
2026-08-04T06:33:37Z
Brenda Namulinda
9846
66573
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu [[Makerere University]] mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2019-02-12 |title=Bishop Bamwoze's legacy lives on |url=https://www.independent.co.ug/bishop-bamwozes-legacy-lives-on/ |access-date=2026-08-04 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n'adda mu bigere bya [[Michael Kyomya|Michael Kyomya.]]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.[2] Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
9szvpk1byhpr1fhaxfud9pglhdx6vmo
66574
66573
2026-08-04T06:34:28Z
Brenda Namulinda
9846
66574
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu [[Makerere University]] mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2019-02-12 |title=Bishop Bamwoze's legacy lives on |url=https://www.independent.co.ug/bishop-bamwozes-legacy-lives-on/ |access-date=2026-08-04 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n'adda mu bigere bya [[Michael Kyomya|Michael Kyomya.]]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.<ref name=":0" /> Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.[6]
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
hblckxfyrljw187dkdeo8e8sx7uqpgq
66575
66574
2026-08-04T06:34:56Z
Brenda Namulinda
9846
66575
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu [[Makerere University]] mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2019-02-12 |title=Bishop Bamwoze's legacy lives on |url=https://www.independent.co.ug/bishop-bamwozes-legacy-lives-on/ |access-date=2026-08-04 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n'adda mu bigere bya [[Michael Kyomya|Michael Kyomya.]]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.<ref name=":0" /> Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.<ref>{{Cite web |title=Mourners: Bishop Bamwoze's Legacy Lives On : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-fallen-bishop-bamwoze-will-live-by-his-legacy |access-date=2026-08-04 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.[7] Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
gu8mtpe4eqz8eryv6ehdkiry95p3ruk
66576
66575
2026-08-04T06:37:56Z
Brenda Namulinda
9846
66576
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu [[Makerere University]] mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2019-02-12 |title=Bishop Bamwoze's legacy lives on |url=https://www.independent.co.ug/bishop-bamwozes-legacy-lives-on/ |access-date=2026-08-04 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n'adda mu bigere bya [[Michael Kyomya|Michael Kyomya.]]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.<ref name=":0" /> Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.<ref>{{Cite web |title=Mourners: Bishop Bamwoze's Legacy Lives On : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-fallen-bishop-bamwoze-will-live-by-his-legacy |access-date=2026-08-04 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.<ref>{{Cite news |last=Reporter, |first=Vision. |date=New Vision |title=Today in history: Bishop Cyprian Bamwoze accused of poor administration". |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |url-status=dead |access-date=2025-12-15 |work=New vision |pages=1}}</ref> Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.[7]
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
2t3p568yhevchptpkbbsrjnr31b7fxj
66577
66576
2026-08-04T06:38:10Z
Brenda Namulinda
9846
66577
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu [[Makerere University]] mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2019-02-12 |title=Bishop Bamwoze's legacy lives on |url=https://www.independent.co.ug/bishop-bamwozes-legacy-lives-on/ |access-date=2026-08-04 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n'adda mu bigere bya [[Michael Kyomya|Michael Kyomya.]]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.<ref name=":0" /> Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.<ref>{{Cite web |title=Mourners: Bishop Bamwoze's Legacy Lives On : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-fallen-bishop-bamwoze-will-live-by-his-legacy |access-date=2026-08-04 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.<ref name=":1">{{Cite news |last=Reporter, |first=Vision. |date=New Vision |title=Today in history: Bishop Cyprian Bamwoze accused of poor administration". |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |url-status=dead |access-date=2025-12-15 |work=New vision |pages=1}}</ref> Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.<ref name=":1" />
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.[8][9]
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
4502z9q0as5esqt8xphyicvrsjamo6o
66578
66577
2026-08-04T06:38:41Z
Brenda Namulinda
9846
66578
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu [[Makerere University]] mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2019-02-12 |title=Bishop Bamwoze's legacy lives on |url=https://www.independent.co.ug/bishop-bamwozes-legacy-lives-on/ |access-date=2026-08-04 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n'adda mu bigere bya [[Michael Kyomya|Michael Kyomya.]]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.<ref name=":0" /> Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.<ref>{{Cite web |title=Mourners: Bishop Bamwoze's Legacy Lives On : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-fallen-bishop-bamwoze-will-live-by-his-legacy |access-date=2026-08-04 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.<ref name=":1">{{Cite news |last=Reporter, |first=Vision. |date=New Vision |title=Today in history: Bishop Cyprian Bamwoze accused of poor administration". |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |url-status=dead |access-date=2025-12-15 |work=New vision |pages=1}}</ref> Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.<ref name=":1" />
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.<ref>{{Cite web |last=Trust |first=Busoga |date=2019-05-10 |title=Bishop Cyprian Bamwoze 1933-2019 |url=https://www.busogatrust.co.uk/post/bishop-cyprian-bamwoze-1933-2019 |access-date=2026-08-04 |website=busoga-trust |language=en}}</ref>
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
i17kv9wvfyntjy6r6lnu8hx8wtattem
66579
66578
2026-08-04T06:40:49Z
Brenda Namulinda
9846
66579
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu [[Makerere University]] mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2019-02-12 |title=Bishop Bamwoze's legacy lives on |url=https://www.independent.co.ug/bishop-bamwozes-legacy-lives-on/ |access-date=2026-08-04 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n'adda mu bigere bya [[Michael Kyomya|Michael Kyomya.]]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.<ref name=":0" /> Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.<ref>{{Cite web |title=Mourners: Bishop Bamwoze's Legacy Lives On : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-fallen-bishop-bamwoze-will-live-by-his-legacy |access-date=2026-08-04 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.<ref name=":1">{{Cite news |last=Reporter, |first=Vision. |date=New Vision |title=Today in history: Bishop Cyprian Bamwoze accused of poor administration". |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |url-status=dead |access-date=2025-12-15 |work=New vision |pages=1}}</ref> Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.<ref name=":1" />
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.<ref>{{Cite web |last=Trust |first=Busoga |date=2019-05-10 |title=Bishop Cyprian Bamwoze 1933-2019 |url=https://www.busogatrust.co.uk/post/bishop-cyprian-bamwoze-1933-2019 |access-date=2026-08-04 |website=busoga-trust |language=en}}</ref><ref>{{Cite news |last=Reporter, |first=Vision |date=15/12/2025 |title="The life and times of Bamwoze" |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |url-status=live |archive-date=15/12/2025 |access-date=15/12/2025 |work=New Vision |pages=1}}</ref>
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.[5][2]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
4jzq8z9ri9d18k5chxziovig8fhgb9n
66580
66579
2026-08-04T07:04:05Z
Brenda Namulinda
9846
66580
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu [[Makerere University]] mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2019-02-12 |title=Bishop Bamwoze's legacy lives on |url=https://www.independent.co.ug/bishop-bamwozes-legacy-lives-on/ |access-date=2026-08-04 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26<ref name=":2">{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n'adda mu bigere bya [[Michael Kyomya|Michael Kyomya.]]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.<ref name=":0" /> Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.<ref>{{Cite web |title=Mourners: Bishop Bamwoze's Legacy Lives On : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-fallen-bishop-bamwoze-will-live-by-his-legacy |access-date=2026-08-04 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.<ref name=":1">{{Cite news |last=Reporter, |first=Vision. |date=New Vision |title=Today in history: Bishop Cyprian Bamwoze accused of poor administration". |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |url-status=dead |access-date=2025-12-15 |work=New vision |pages=1}}</ref> Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.<ref name=":1" />
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.<ref>{{Cite web |last=Trust |first=Busoga |date=2019-05-10 |title=Bishop Cyprian Bamwoze 1933-2019 |url=https://www.busogatrust.co.uk/post/bishop-cyprian-bamwoze-1933-2019 |access-date=2026-08-04 |website=busoga-trust |language=en}}</ref><ref>{{Cite news |last=Reporter, |first=Vision |date=15/12/2025 |title="The life and times of Bamwoze" |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |url-status=live |archive-date=15/12/2025 |access-date=15/12/2025 |work=New Vision |pages=1}}</ref>
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.<ref name=":2" />
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
8xtfsgcdig685wxhzmk988g4c9rrqdq
66581
66580
2026-08-04T07:04:18Z
Brenda Namulinda
9846
66581
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu [[Makerere University]] mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2019-02-12 |title=Bishop Bamwoze's legacy lives on |url=https://www.independent.co.ug/bishop-bamwozes-legacy-lives-on/ |access-date=2026-08-04 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26<ref name=":2">{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n'adda mu bigere bya [[Michael Kyomya|Michael Kyomya.]]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.<ref name=":0" /> Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.<ref>{{Cite web |title=Mourners: Bishop Bamwoze's Legacy Lives On : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-fallen-bishop-bamwoze-will-live-by-his-legacy |access-date=2026-08-04 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.<ref name=":1">{{Cite news |last=Reporter, |first=Vision. |date=New Vision |title=Today in history: Bishop Cyprian Bamwoze accused of poor administration". |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |url-status=dead |access-date=2025-12-15 |work=New vision |pages=1}}</ref> Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.<ref name=":1" />
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.<ref>{{Cite web |last=Trust |first=Busoga |date=2019-05-10 |title=Bishop Cyprian Bamwoze 1933-2019 |url=https://www.busogatrust.co.uk/post/bishop-cyprian-bamwoze-1933-2019 |access-date=2026-08-04 |website=busoga-trust |language=en}}</ref><ref>{{Cite news |last=Reporter, |first=Vision |date=15/12/2025 |title="The life and times of Bamwoze" |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |url-status=live |archive-date=15/12/2025 |access-date=15/12/2025 |work=New Vision |pages=1}}</ref>
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.<ref name=":2" /><ref name=":0" />
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
0mscxt4wtzu7svbrr4yjr5q0kacor82
66582
66581
2026-08-04T07:05:00Z
Brenda Namulinda
9846
66582
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Cyprian Kikuni Bamwoze (yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934) ye yali Bisopu wa Busoga eyasooka mu [[Uganda]].<ref>{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bamwoze yasomera ku [[Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]]. Yaweebwa obusumba mu 1964.
== Obulamu obw'omu buto n'okusoma ==
Bamwoze yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1934 eri Birusaani Munhanhanfu ne Budestiana Mukodha mu ggombolola y'e Kitayundhwa mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref name=":0">{{Cite web |last=Baleke |first=Trevor S. |date=2019-02-17 |title=Busoga’s Pioneer Bishop, Bamwoze laid to rest |url=https://eagle.co.ug/2019/02/17/busogas-pioneer-bishop-bamwoze-laid-to-rest/ |access-date=2026-08-04 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Yasomera mu Naminage Primary school mu 1944 ate oluvannyuma n'agenda mu Kamuli Junior school nga tannaba kwegatta ku Busoga College Mwiri mu 1955.<ref name=":0" />
Mu 1960, Bamwoze yayingira okusoma eby'eddiini mu Mukono.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yagenda mu Bungereza okusoma eby'eddiini era n'aweebwa obwawule mu 1963.<ref name=":0" /> Bamwoze era yalina diguli mu by'eddiini ne Firosoofa gye yafuna okuva mu [[Makerere University]] mu 1967.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'okola ==
Yaweereza mu Bulabirizi bwa Namirembe okutuusa mu 1972 okutuusa lwe yalondebwa nga bisopu.<ref>{{Cite book |date=2026-06-30 |title=Crockford's Clerical Directory |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Crockford%27s_Clerical_Directory&oldid=1361839768 |language=en}}</ref> Bamwoze yatuuzibwa ku Bwabisopu nga Agusito 06, 1972 era n'atuuzibwa nga Bisopu asooka ow'Obulabirizi bw'Abasoga Anglican nga Agusito 13, 1972.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2019-02-12 |title=Bishop Bamwoze's legacy lives on |url=https://www.independent.co.ug/bishop-bamwozes-legacy-lives-on/ |access-date=2026-08-04 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Bamwoze yawummula mu 1998 oluvannyuma lw'okubeera ku ntikko y'Obulabirizi okumala emyaka 26<ref name=":2">{{Cite web |date=2020-09-27 |title=Retired Bishop of Busoga Cyprian Bamwoze dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-bishop-of-busoga-cyprian-bamwoze-dead-1806376 |access-date=2026-08-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n'adda mu bigere bya [[Michael Kyomya|Michael Kyomya.]]
== Obulamu bw'omuntu ng'omuntu ==
Bamwoze yali yawasa Beatrice Bamwoze era nga baazaala abaana 6.<ref name=":0" /> Beatrice yafa mu 1986 era Bamwoze n'awasa Naome Bamwoze eyafa mu 2016.<ref>{{Cite web |title=Mourners: Bishop Bamwoze's Legacy Lives On : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-fallen-bishop-bamwoze-will-live-by-his-legacy |access-date=2026-08-04 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obutakkaanya ==
Nga Ssebutemba 22, 1992, Abakrisitaayo mu Busoga Diocese baatuula mu lukiiko mwe baayisiza okusalawo okw'obutaba na bwesige mu bukulembeze bwa Bamwoze.<ref name=":1">{{Cite news |last=Reporter, |first=Vision. |date=New Vision |title=Today in history: Bishop Cyprian Bamwoze accused of poor administration". |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |url-status=dead |access-date=2025-12-15 |work=New vision |pages=1}}</ref> Bamwoze yanenyezebwa olw'okukozesa obubi ensimbi n'obukulembeze obubi.<ref name=":1" />
Wabula, Bamwoze era yasiimibwa olw'okuba nga yali ayagala enkulaakulana mu kitundu kya Busoga mu kiseera kye nga bisopu.<ref>{{Cite web |last=Trust |first=Busoga |date=2019-05-10 |title=Bishop Cyprian Bamwoze 1933-2019 |url=https://www.busogatrust.co.uk/post/bishop-cyprian-bamwoze-1933-2019 |access-date=2026-08-04 |website=busoga-trust |language=en}}</ref><ref>{{Cite news |last=Reporter, |first=Vision |date=15/12/2025 |title="The life and times of Bamwoze" |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |url-status=live |archive-date=15/12/2025 |access-date=15/12/2025 |work=New Vision |pages=1}}</ref>
== Okufa ==
Yafa nga 11 Ogwokubiri 2019 oluvannyuma lw'okufuna obulwadde bwa Leukemia ku Uganda Cancer institute.<ref name=":2" /><ref name=":0" />
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
3rjj6cq8xz1o4as6qdd9d8w7nccgyvr
Larakaraka
0
12666
66365
45936
2026-08-03T12:07:25Z
Kinenkey
10423
Nterezeeza Empanddika
66365
wikitext
text/x-wiki
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_22.jpg|thumb|Amazina agayitibwa Larakaraka nga gazinibwa ku Ndere Center]]
[[File:Larakaraka.jpg|thumb|Amazina ga Larakaraka nga gazinibwa]]
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_30.jpg|thumb|Abakazi nga bazina amazina agayitibwa Lakaraka ]]
'''Larakaraka''' mazina ga buwangwa ag’okukwana nadala mu biseera ng'oyogereza mukyala gw'oyagala okuwasa. Gasibuka mu b'Acholi e Uganda. Amazina gano, mu mazina ga Acholi agasukka mu 50, galina ebikulu bungi era nga gatera kuzinibwa ku mikolo egy’enjawulo naddala [[:en:Wedding|ku mbaga ne kubikujuko ebibeera bikungaaniddeko abantu b'omukitundu]]. Okukola ng’okwolesebwa okw’omukwano okw’obuyiiya n’obukugu ng'okozesa mubiri, okwolesebwa kw'obukugu mu mazina, n’okwolesebwa kw’obuwangwa. Larakaraka asobozesa abavubuka okwolesa obukugu bwabwe mu kuzina, amaanyi gaabwe, n’obuvumu, byonna n’ekigendererwa eky’okusikiriza omuntu gw’ayinza okutwala mu bufumbo n'abeera naye mu mukwano obulamu bwe bwonna.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka Courtship dance by African Touch Sounds |url=https://mdundo.com/song/2073349 |access-date=2024-01-06 |website=mdundo.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka dance soothes the Acholi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
[[File:Ankole_dance.jpg|thumb|Amazina g'ekinnansi aga Bannyankole ]]
== Engeri gye g'olesebwamu ==
Larakaraka kika kyakwolesa eky'ekinaansi mu Bachooli okulaga obusobozi bw’okuzina kw’abavubuka n’abakazi n'esuubi ly’okufuna abaagalwa oba bebayinza okuwasa n'okufumbibwa.<ref>{{Cite web |title=Larakaraka myel: celebrating beauty and endurance |url=https://ebrary.net/139191/education/larakaraka_myel_celebrating_beauty_endurance |access-date=2024-01-06 |website=Ebrary}}</ref> Amazina gano gabeeramu okukozesa amaanyi n'obukodyo, ng’abazinyi batera n'okubuuka mu banga, okwewuuba nga wewetoloola n'okwetololera mu banga. Nga bakiwerekereza myuziki w’ekinaansi owa Abaacholi abeera akubibwa nga bakozesa engoma, ennanga, entongooli, endeku n’ebivuga ebirala binansangwa eby’enjawulo, kino kiwuuma nekireeta n'okwolesa ebitone ne kiraga nti obuwangwa kitundu kikulu nnyo munsibuko y'eggwanga ly’Abaachooli.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture "Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture"]. ''www.ugandaimmigration.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-06</span></span>.</cite></ref>
== Amakulu ==
Larakaraka erina amakulu mangi mu buwangwa bw’Abaachooli era nga kitwalibwa okubeera omukolo gw'eby'ennono okumanyisa abasajja n’abakazi ebibeera bibakwatako.<ref>{{Cite web |last=Steinhauer |first=Jason |date=2016-11-28 |title=Dance, Manhood and Warfare Amongst the Acholi People of Northern Uganda {{!}} Insights |url=https://blogs.loc.gov/kluge/2016/11/dance-manhood-and-warfare-amongst-the-acholi-people-of-northern-uganda/ |access-date=2024-01-06 |website=The Library of Congress}}</ref> Mu myaka emikadde, amazina gano gaali gatwalibwa ng’omukisa eri abantu abatali bafumbo okusisinkana, okukwatagana, n’okusikiriza abayinza okubeera ababeezi obulamu bwabwe bwonna nga bayita mu kwolesa okugumiikiriza n'okwolesa ’amaanyi. Engeri zino zaatunuulirwa nga nnyo eri abo abaali bagenda okufumbirwa, era abalina obuvumu mu mazina byali byekuusa ku by'obuwangwa nga bikwatagana n’omuwendo gw’omuntu n'abamwetolodde.
=== Laba ne ===
* Abantu b'eggwanga lya Abachooli
* Obuwangwa bwa Uganda
* Amazina g’ekinnansi mu Afrika
* Bwola (Amazina g'obukulembezze bw'enono mu Baachooli).
* Myuziki wa Uganda ow'ekinnansi
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Nga weyongeddeyo mu kusoma ==
* {{Cite book |last=Okagbue |first=Osita |date=2021 |title=Theatre and Performance in East Africa |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/mono/10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |last2=Kasule |first2=Samuel |publisher=Routledge |isbn=978-1-315-27637-3 |chapter=Bwola and Larakaraka of the Acholi of Northern Uganda |doi=10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |access-date=2024-01-06}}
p8q5pr37tbu77wh6rw5wfj2fmpnk1wt
66366
66365
2026-08-03T12:17:35Z
Kinenkey
10423
Nterezeeza Empanddika
66366
wikitext
text/x-wiki
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_22.jpg|thumb|Amazina agayitibwa Larakaraka nga gazinibwa ku Ndere Center]]
[[File:Larakaraka.jpg|thumb|Amazina ga Larakaraka nga gazinibwa]]
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_30.jpg|thumb|Abakazi nga bazina amazina agayitibwa Lakaraka ]]
'''Larakaraka''' mazina ga buwangwa ag’okukwana naddala mu biseera ng'oyogereza mukyala gw'oyagala okuwasa. Gasibuka mu b'Acholi e Uganda. Mu mazina ga b'Acholi agasukka 50, Amazina gano galina obukulu bungi era gatera okukolebwa ku mikolo egy’enjawulo naddala ku mbaga n’ebikujjuko eby’awamu ebibeera bikungaaniddeko abantu b'omukitundu. Okukola ng’okwolesebwa okw’omukwano okw’obuyiiya n’obukugu ng'okozesa mubiri, okwolesebwa kw'obukugu mu mazina, n’okwolesebwa kw’obuwangwa. Larakaraka asobozesa abavubuka okwolesa obukugu bwabwe mu kuzina, amaanyi gaabwe, n’obuvumu, byonna n’ekigendererwa eky’okusikiriza omuntu gw’ayinza okutwala mu bufumbo n'abeera naye mu mukwano obulamu bwe bwonna.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka Courtship dance by African Touch Sounds |url=https://mdundo.com/song/2073349 |access-date=2024-01-06 |website=mdundo.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka dance soothes the Acholi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
[[File:Ankole_dance.jpg|thumb|Amazina g'ekinnansi aga Bannyankole ]]
== Engeri gye g'olesebwamu ==
Larakaraka kika kyakwolesa eky'ekinaansi mu Bachooli okulaga obusobozi bw’okuzina kw’abavubuka n’abakazi n'esuubi ly’okufuna abaagalwa oba bebayinza okuwasa n'okufumbibwa.<ref>{{Cite web |title=Larakaraka myel: celebrating beauty and endurance |url=https://ebrary.net/139191/education/larakaraka_myel_celebrating_beauty_endurance |access-date=2024-01-06 |website=Ebrary}}</ref> Amazina gano gabeeramu okukozesa amaanyi n'obukodyo, ng’abazinyi batera n'okubuuka mu banga, okwewuuba nga wewetoloola n'okwetololera mu banga. Nga bakiwerekereza myuziki w’ekinaansi owa Abaacholi abeera akubibwa nga bakozesa engoma, ennanga, entongooli, endeku n’ebivuga ebirala binansangwa eby’enjawulo, kino kiwuuma nekireeta n'okwolesa ebitone ne kiraga nti obuwangwa kitundu kikulu nnyo munsibuko y'eggwanga ly’Abaachooli.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture "Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture"]. ''www.ugandaimmigration.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-06</span></span>.</cite></ref>
== Amakulu ==
Larakaraka erina amakulu mangi mu buwangwa bw’Abaachooli era nga kitwalibwa okubeera omukolo gw'eby'ennono okumanyisa abasajja n’abakazi ebibeera bibakwatako.<ref>{{Cite web |last=Steinhauer |first=Jason |date=2016-11-28 |title=Dance, Manhood and Warfare Amongst the Acholi People of Northern Uganda {{!}} Insights |url=https://blogs.loc.gov/kluge/2016/11/dance-manhood-and-warfare-amongst-the-acholi-people-of-northern-uganda/ |access-date=2024-01-06 |website=The Library of Congress}}</ref> Mu myaka emikadde, amazina gano gaali gatwalibwa ng’omukisa eri abantu abatali bafumbo okusisinkana, okukwatagana, n’okusikiriza abayinza okubeera ababeezi obulamu bwabwe bwonna nga bayita mu kwolesa okugumiikiriza n'okwolesa ’amaanyi. Engeri zino zaatunuulirwa nga nnyo eri abo abaali bagenda okufumbirwa, era abalina obuvumu mu mazina byali byekuusa ku by'obuwangwa nga bikwatagana n’omuwendo gw’omuntu n'abamwetolodde.
=== Laba ne ===
* Abantu b'eggwanga lya Abachooli
* Obuwangwa bwa Uganda
* Amazina g’ekinnansi mu Afrika
* Bwola (Amazina g'obukulembezze bw'enono mu Baachooli).
* Myuziki wa Uganda ow'ekinnansi
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Nga weyongeddeyo mu kusoma ==
* {{Cite book |last=Okagbue |first=Osita |date=2021 |title=Theatre and Performance in East Africa |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/mono/10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |last2=Kasule |first2=Samuel |publisher=Routledge |isbn=978-1-315-27637-3 |chapter=Bwola and Larakaraka of the Acholi of Northern Uganda |doi=10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |access-date=2024-01-06}}
nhc0mjp6rk5qvdsqxriy9vqk3upoqbi
66367
66366
2026-08-03T12:28:04Z
Kinenkey
10423
Nterezeeza Empanddika
66367
wikitext
text/x-wiki
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_22.jpg|thumb|Amazina agayitibwa Larakaraka nga gazinibwa ku Ndere Center]]
[[File:Larakaraka.jpg|thumb|Amazina ga Larakaraka nga gazinibwa]]
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_30.jpg|thumb|Abakazi nga bazina amazina agayitibwa Lakaraka ]]
'''Larakaraka''' mazina ga buwangwa ag’okukwana naddala mu biseera ng'oyogereza mukyala gw'oyagala okuwasa. Gasibuka mu b'Acholi e Uganda. Mu mazina ga b'Acholi agasukka 50, Amazina gano galina obukulu bungi era gatera okukolebwa ku mikolo egy’enjawulo naddala ku mbaga n’ebikujjuko eby’awamu ebibeera bikungaaniddeko abantu b'omukitundu. Okubiibya kuno kukola ng’okwolesebwa okw’omukwano okw’obuyiiya n’obukugu ng'okozesa omubiri, okwolesebwa kw'obukugu mu mazina, n’okwolesebwa kw’obuwangwa. Larakaraka asobozesa abavubuka okwolesa obukugu bwabwe mu kuzina, amaanyi gaabwe, n’obuvumu, byonna n’ekigendererwa eky’okusikiriza omuntu gw’ayinza okutwala mu bufumbo n'abeera naye mu mukwano obulamu bwe bwonna.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka Courtship dance by African Touch Sounds |url=https://mdundo.com/song/2073349 |access-date=2024-01-06 |website=mdundo.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka dance soothes the Acholi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
[[File:Ankole_dance.jpg|thumb|Amazina g'ekinnansi aga Bannyankole ]]
== Engeri gye g'olesebwamu ==
Larakaraka kika kyakwolesa eky'ekinaansi mu Bachooli okulaga obusobozi bw’okuzina kw’abavubuka n’abakazi n'esuubi ly’okufuna abaagalwa oba bebayinza okuwasa n'okufumbibwa.<ref>{{Cite web |title=Larakaraka myel: celebrating beauty and endurance |url=https://ebrary.net/139191/education/larakaraka_myel_celebrating_beauty_endurance |access-date=2024-01-06 |website=Ebrary}}</ref> Amazina gano gabeeramu okukozesa amaanyi n'obukodyo, ng’abazinyi batera n'okubuuka mu banga, okwewuuba nga wewetoloola n'okwetololera mu banga. Nga bakiwerekereza myuziki w’ekinaansi owa Abaacholi abeera akubibwa nga bakozesa engoma, ennanga, entongooli, endeku n’ebivuga ebirala binansangwa eby’enjawulo, kino kiwuuma nekireeta n'okwolesa ebitone ne kiraga nti obuwangwa kitundu kikulu nnyo munsibuko y'eggwanga ly’Abaachooli.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture "Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture"]. ''www.ugandaimmigration.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-06</span></span>.</cite></ref>
== Amakulu ==
Larakaraka erina amakulu mangi mu buwangwa bw’Abaachooli era nga kitwalibwa okubeera omukolo gw'eby'ennono okumanyisa abasajja n’abakazi ebibeera bibakwatako.<ref>{{Cite web |last=Steinhauer |first=Jason |date=2016-11-28 |title=Dance, Manhood and Warfare Amongst the Acholi People of Northern Uganda {{!}} Insights |url=https://blogs.loc.gov/kluge/2016/11/dance-manhood-and-warfare-amongst-the-acholi-people-of-northern-uganda/ |access-date=2024-01-06 |website=The Library of Congress}}</ref> Mu myaka emikadde, amazina gano gaali gatwalibwa ng’omukisa eri abantu abatali bafumbo okusisinkana, okukwatagana, n’okusikiriza abayinza okubeera ababeezi obulamu bwabwe bwonna nga bayita mu kwolesa okugumiikiriza n'okwolesa ’amaanyi. Engeri zino zaatunuulirwa nga nnyo eri abo abaali bagenda okufumbirwa, era abalina obuvumu mu mazina byali byekuusa ku by'obuwangwa nga bikwatagana n’omuwendo gw’omuntu n'abamwetolodde.
=== Laba ne ===
* Abantu b'eggwanga lya Abachooli
* Obuwangwa bwa Uganda
* Amazina g’ekinnansi mu Afrika
* Bwola (Amazina g'obukulembezze bw'enono mu Baachooli).
* Myuziki wa Uganda ow'ekinnansi
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Nga weyongeddeyo mu kusoma ==
* {{Cite book |last=Okagbue |first=Osita |date=2021 |title=Theatre and Performance in East Africa |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/mono/10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |last2=Kasule |first2=Samuel |publisher=Routledge |isbn=978-1-315-27637-3 |chapter=Bwola and Larakaraka of the Acholi of Northern Uganda |doi=10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |access-date=2024-01-06}}
4o6zxeayggyurzryruesa0kgw94wuvt
66373
66367
2026-08-03T12:50:04Z
Kinenkey
10423
Nterezeeza Empanddika
66373
wikitext
text/x-wiki
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_22.jpg|thumb|Amazina agayitibwa Larakaraka nga gazinibwa ku Ndere Center]]
[[File:Larakaraka.jpg|thumb|Amazina ga Larakaraka nga gazinibwa]]
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_30.jpg|thumb|Abakazi nga bazina amazina agayitibwa Lakaraka ]]
'''Larakaraka''' mazina ga buwangwa ag’okukwana naddala mu biseera ng'oyogereza mukyala gw'oyagala okuwasa. Gasibuka mu b'Acholi e Uganda. Mu mazina ga b'Acholi agasukka 50, Amazina gano galina obukulu bungi era gatera okukolebwa ku mikolo egy’enjawulo naddala ku mbaga n’ebikujjuko eby’awamu ebibeera bikungaaniddeko abantu b'omukitundu. Okubiibya kuno kukola ng’okwolesebwa okw’omukwano okw’obuyiiya n’obukugu ng'okozesa omubiri, okwolesebwa kw'obukugu mu mazina, n’okwolesebwa kw’obuwangwa. Larakaraka asobozesa abavubuka okwolesa obukugu bwabwe mu kuzina, amaanyi gaabwe, n’obuvumu, byonna n’ekigendererwa eky’okusikiriza omuntu gw’ayinza okutwala mu bufumbo n'abeera naye mu mukwano obulamu bwe bwonna.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka Courtship dance by African Touch Sounds |url=https://mdundo.com/song/2073349 |access-date=2024-01-06 |website=mdundo.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka dance soothes the Acholi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
[[File:Ankole_dance.jpg|thumb|Amazina g'ekinnansi aga Bannyankole ]]
== Engeri gye g'olesebwamu ==
Larakaraka muzannyo gwa buwangwa mu b'Acholi ogulaga obusobozi bw’okubiibya kw’abavubuka n’abakazi nga balina essuubi ly’okufuna abaagalana oba abayinza okufumbirwa.<ref>{{Cite web |title=Larakaraka myel: celebrating beauty and endurance |url=https://ebrary.net/139191/education/larakaraka_myel_celebrating_beauty_endurance |access-date=2024-01-06 |website=Ebrary}}</ref> Amazina gano gabeeramu okukozesa amaanyi n'obukodyo, ng’abazinyi batera n'okubuuka mu banga, okwetooloola mu kifo kimu n'ebikolwa ebilala ebyemirembe mu banga. Nga bakiwerekereza myuziki w’ekinaansi owa Abaacholi abeera akubibwa nga bakozesa engoma, ennanga, entongooli, endeku n’ebivuga ebirala binansangwa eby’enjawulo, kino kiwuuma nekireeta n'okwolesa ebitone ne kiraga nti obuwangwa kitundu kikulu nnyo munsibuko y'eggwanga ly’Abaachooli.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture "Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture"]. ''www.ugandaimmigration.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-06</span></span>.</cite></ref>
== Amakulu ==
Larakaraka erina amakulu mangi mu buwangwa bw’Abaachooli era nga kitwalibwa okubeera omukolo gw'eby'ennono okumanyisa abasajja n’abakazi ebibeera bibakwatako.<ref>{{Cite web |last=Steinhauer |first=Jason |date=2016-11-28 |title=Dance, Manhood and Warfare Amongst the Acholi People of Northern Uganda {{!}} Insights |url=https://blogs.loc.gov/kluge/2016/11/dance-manhood-and-warfare-amongst-the-acholi-people-of-northern-uganda/ |access-date=2024-01-06 |website=The Library of Congress}}</ref> Mu myaka emikadde, amazina gano gaali gatwalibwa ng’omukisa eri abantu abatali bafumbo okusisinkana, okukwatagana, n’okusikiriza abayinza okubeera ababeezi obulamu bwabwe bwonna nga bayita mu kwolesa okugumiikiriza n'okwolesa ’amaanyi. Engeri zino zaatunuulirwa nga nnyo eri abo abaali bagenda okufumbirwa, era abalina obuvumu mu mazina byali byekuusa ku by'obuwangwa nga bikwatagana n’omuwendo gw’omuntu n'abamwetolodde.
=== Laba ne ===
* Abantu b'eggwanga lya Abachooli
* Obuwangwa bwa Uganda
* Amazina g’ekinnansi mu Afrika
* Bwola (Amazina g'obukulembezze bw'enono mu Baachooli).
* Myuziki wa Uganda ow'ekinnansi
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Nga weyongeddeyo mu kusoma ==
* {{Cite book |last=Okagbue |first=Osita |date=2021 |title=Theatre and Performance in East Africa |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/mono/10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |last2=Kasule |first2=Samuel |publisher=Routledge |isbn=978-1-315-27637-3 |chapter=Bwola and Larakaraka of the Acholi of Northern Uganda |doi=10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |access-date=2024-01-06}}
spaxy3cosi1aajtsbnj75p96a6r7jxi
66376
66373
2026-08-03T13:14:22Z
Kinenkey
10423
Nterezeeza Empanddika
66376
wikitext
text/x-wiki
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_22.jpg|thumb|Amazina agayitibwa Larakaraka nga gazinibwa ku Ndere Center]]
[[File:Larakaraka.jpg|thumb|Amazina ga Larakaraka nga gazinibwa]]
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_30.jpg|thumb|Abakazi nga bazina amazina agayitibwa Lakaraka ]]
'''Larakaraka''' mazina ga buwangwa ag’okukwana naddala mu biseera ng'oyogereza mukyala gw'oyagala okuwasa. Gasibuka mu b'Acholi e Uganda. Mu mazina ga b'Acholi agasukka 50, Amazina gano galina obukulu bungi era gatera okukolebwa ku mikolo egy’enjawulo naddala ku mbaga n’ebikujjuko eby’awamu ebibeera bikungaaniddeko abantu b'omukitundu. Okubiibya kuno kukola ng’okwolesebwa okw’omukwano okw’obuyiiya n’obukugu ng'okozesa omubiri, okwolesebwa kw'obukugu mu mazina, n’okwolesebwa kw’obuwangwa. Larakaraka asobozesa abavubuka okwolesa obukugu bwabwe mu kuzina, amaanyi gaabwe, n’obuvumu, byonna n’ekigendererwa eky’okusikiriza omuntu gw’ayinza okutwala mu bufumbo n'abeera naye mu mukwano obulamu bwe bwonna.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka Courtship dance by African Touch Sounds |url=https://mdundo.com/song/2073349 |access-date=2024-01-06 |website=mdundo.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka dance soothes the Acholi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
[[File:Ankole_dance.jpg|thumb|Amazina g'ekinnansi aga Bannyankole ]]
== Engeri gye g'olesebwamu ==
Larakaraka muzannyo gwa buwangwa mu b'Acholi ogulaga obusobozi bw’okubiibya kw’abavubuka n’abakazi nga balina essuubi ly’okufuna abaagalana oba abayinza okufumbirwa.<ref>{{Cite web |title=Larakaraka myel: celebrating beauty and endurance |url=https://ebrary.net/139191/education/larakaraka_myel_celebrating_beauty_endurance |access-date=2024-01-06 |website=Ebrary}}</ref> Amazina gano gabeeramu okukozesa amaanyi n'obukodyo, ng’abazinyi batera n'okubuuka mu banga, okwetooloola mu kifo kimu n'ebikolwa ebilala ebyemirembe mu banga. Nga bawerekerwako omuziki gw'obuwangwa bwa b’Acholi ogukubiddwa ku ngoma, ennanga, entongooli, ekita n’ebivuga ebirala eby’enjawulo enzaalwa, kino kijjuzza amaanyi erakireeta okwolesebwa kw’ebitone era kiraga nti obuwangwa kitundu kikulu nnyo oba kya maanyi mu busika bwa b’Acholi.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture "Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture"]. ''www.ugandaimmigration.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-06</span></span>.</cite></ref>
== Amakulu ==
Larakaraka erina amakulu mangi mu buwangwa bw’Abaachooli era nga kitwalibwa okubeera omukolo gw'eby'ennono okumanyisa abasajja n’abakazi ebibeera bibakwatako.<ref>{{Cite web |last=Steinhauer |first=Jason |date=2016-11-28 |title=Dance, Manhood and Warfare Amongst the Acholi People of Northern Uganda {{!}} Insights |url=https://blogs.loc.gov/kluge/2016/11/dance-manhood-and-warfare-amongst-the-acholi-people-of-northern-uganda/ |access-date=2024-01-06 |website=The Library of Congress}}</ref> Mu myaka emikadde, amazina gano gaali gatwalibwa ng’omukisa eri abantu abatali bafumbo okusisinkana, okukwatagana, n’okusikiriza abayinza okubeera ababeezi obulamu bwabwe bwonna nga bayita mu kwolesa okugumiikiriza n'okwolesa ’amaanyi. Engeri zino zaatunuulirwa nga nnyo eri abo abaali bagenda okufumbirwa, era abalina obuvumu mu mazina byali byekuusa ku by'obuwangwa nga bikwatagana n’omuwendo gw’omuntu n'abamwetolodde.
=== Laba ne ===
* Abantu b'eggwanga lya Abachooli
* Obuwangwa bwa Uganda
* Amazina g’ekinnansi mu Afrika
* Bwola (Amazina g'obukulembezze bw'enono mu Baachooli).
* Myuziki wa Uganda ow'ekinnansi
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Nga weyongeddeyo mu kusoma ==
* {{Cite book |last=Okagbue |first=Osita |date=2021 |title=Theatre and Performance in East Africa |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/mono/10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |last2=Kasule |first2=Samuel |publisher=Routledge |isbn=978-1-315-27637-3 |chapter=Bwola and Larakaraka of the Acholi of Northern Uganda |doi=10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |access-date=2024-01-06}}
j2e82rbg041reqknkae0il6l78as4tw
66389
66376
2026-08-03T13:29:13Z
Kinenkey
10423
Nterezeeza empandiika
66389
wikitext
text/x-wiki
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_22.jpg|thumb|Amazina agayitibwa Larakaraka nga gazinibwa ku Ndere Center]]
[[File:Larakaraka.jpg|thumb|Amazina ga Larakaraka nga gazinibwa]]
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_30.jpg|thumb|Abakazi nga bazina amazina agayitibwa Lakaraka ]]
'''Larakaraka''' mazina ga buwangwa ag’okukwana naddala mu biseera ng'oyogereza mukyala gw'oyagala okuwasa. Gasibuka mu b'Acholi e Uganda. Mu mazina ga b'Acholi agasukka 50, Amazina gano galina obukulu bungi era gatera okukolebwa ku mikolo egy’enjawulo naddala ku mbaga n’ebikujjuko eby’awamu ebibeera bikungaaniddeko abantu b'omukitundu. Okubiibya kuno kukola ng’okwolesebwa okw’omukwano okw’obuyiiya n’obukugu ng'okozesa omubiri, okwolesebwa kw'obukugu mu mazina, n’okwolesebwa kw’obuwangwa. Larakaraka asobozesa abavubuka okwolesa obukugu bwabwe mu kuzina, amaanyi gaabwe, n’obuvumu, byonna n’ekigendererwa eky’okusikiriza omuntu gw’ayinza okutwala mu bufumbo n'abeera naye mu mukwano obulamu bwe bwonna.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka Courtship dance by African Touch Sounds |url=https://mdundo.com/song/2073349 |access-date=2024-01-06 |website=mdundo.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka dance soothes the Acholi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
[[File:Ankole_dance.jpg|thumb|Amazina g'ekinnansi aga Bannyankole ]]
== Engeri gye g'olesebwamu ==
Larakaraka muzannyo gwa buwangwa mu b'Acholi ogulaga obusobozi bw’okubiibya kw’abavubuka n’abakazi nga balina essuubi ly’okufuna abaagalana oba abayinza okufumbirwa.<ref>{{Cite web |title=Larakaraka myel: celebrating beauty and endurance |url=https://ebrary.net/139191/education/larakaraka_myel_celebrating_beauty_endurance |access-date=2024-01-06 |website=Ebrary}}</ref> Amazina gano gabeeramu okukozesa amaanyi n'obukodyo, ng’abazinyi batera n'okubuuka mu banga, okwetooloola mu kifo kimu n'ebikolwa ebilala ebyemirembe mu banga. Nga bawerekerwako omuziki gw'obuwangwa bwa b’Acholi ogukubiddwa ku ngoma, ennanga, entongooli, ekita n’ebivuga ebirala eby’enjawulo enzaalwa, kino kijjuzza amaanyi erakireeta okwolesebwa kw’ebitone era kiraga nti obuwangwa kitundu kikulu nnyo oba kya maanyi mu busika bwa b’Acholi.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture "Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture"]. ''www.ugandaimmigration.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-06</span></span>.</cite></ref>
== Amakulu ==
Larakaraka alina amakulu mangi mu buwangwa bwa b’Acholi era atwalibwa okubeera omukolo gw'eby'ennono okumanyisa abasajja n’abakazi ebibeera ebibakwaatako awamu n'okuyita mu bavubuka.<ref>{{Cite web |last=Steinhauer |first=Jason |date=2016-11-28 |title=Dance, Manhood and Warfare Amongst the Acholi People of Northern Uganda {{!}} Insights |url=https://blogs.loc.gov/kluge/2016/11/dance-manhood-and-warfare-amongst-the-acholi-people-of-northern-uganda/ |access-date=2024-01-06 |website=The Library of Congress}}</ref> Mu myaka emikadde, amazina gano gaali gatwalibwa ng’omukisa eri abantu abatali bafumbo okusisinkana, okukwatagana, n’okusikiriza abayinza okubeera ababeezi obulamu bwabwe bwonna nga bayita mu kwolesa okugumiikiriza n'okwolesa ’amaanyi. Engeri zino zaatunuulirwa nga nnyo eri abo abaali bagenda okufumbirwa, era abalina obuvumu mu mazina byali byekuusa ku by'obuwangwa nga bikwatagana n’omuwendo gw’omuntu n'abamwetolodde.
=== Laba ne ===
* Abantu b'eggwanga lya Abachooli
* Obuwangwa bwa Uganda
* Amazina g’ekinnansi mu Afrika
* Bwola (Amazina g'obukulembezze bw'enono mu Baachooli).
* Myuziki wa Uganda ow'ekinnansi
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Nga weyongeddeyo mu kusoma ==
* {{Cite book |last=Okagbue |first=Osita |date=2021 |title=Theatre and Performance in East Africa |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/mono/10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |last2=Kasule |first2=Samuel |publisher=Routledge |isbn=978-1-315-27637-3 |chapter=Bwola and Larakaraka of the Acholi of Northern Uganda |doi=10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |access-date=2024-01-06}}
28fpafwmx10cntezfmv9xp4m6bekqgq
66393
66389
2026-08-03T13:40:56Z
Kinenkey
10423
Nterezeeza Empanddika
66393
wikitext
text/x-wiki
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_22.jpg|thumb|Amazina agayitibwa Larakaraka nga gazinibwa ku Ndere Center]]
[[File:Larakaraka.jpg|thumb|Amazina ga Larakaraka nga gazinibwa]]
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_30.jpg|thumb|Abakazi nga bazina amazina agayitibwa Lakaraka ]]
'''Larakaraka''' mazina ga buwangwa ag’okukwana naddala mu biseera ng'oyogereza mukyala gw'oyagala okuwasa. Gasibuka mu b'Acholi e Uganda. Mu mazina ga b'Acholi agasukka 50, Amazina gano galina obukulu bungi era gatera okukolebwa ku mikolo egy’enjawulo naddala ku mbaga n’ebikujjuko eby’awamu ebibeera bikungaaniddeko abantu b'omukitundu. Okubiibya kuno kukola ng’okwolesebwa okw’omukwano okw’obuyiiya n’obukugu ng'okozesa omubiri, okwolesebwa kw'obukugu mu mazina, n’okwolesebwa kw’obuwangwa. Larakaraka asobozesa abavubuka okwolesa obukugu bwabwe mu kuzina, amaanyi gaabwe, n’obuvumu, byonna n’ekigendererwa eky’okusikiriza omuntu gw’ayinza okutwala mu bufumbo n'abeera naye mu mukwano obulamu bwe bwonna.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka Courtship dance by African Touch Sounds |url=https://mdundo.com/song/2073349 |access-date=2024-01-06 |website=mdundo.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka dance soothes the Acholi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
[[File:Ankole_dance.jpg|thumb|Amazina g'ekinnansi aga Bannyankole ]]
== Engeri gye g'olesebwamu ==
Larakaraka muzannyo gwa buwangwa mu b'Acholi ogulaga obusobozi bw’okubiibya kw’abavubuka n’abakazi nga balina essuubi ly’okufuna abaagalana oba abayinza okufumbirwa.<ref>{{Cite web |title=Larakaraka myel: celebrating beauty and endurance |url=https://ebrary.net/139191/education/larakaraka_myel_celebrating_beauty_endurance |access-date=2024-01-06 |website=Ebrary}}</ref> Amazina gano gabeeramu okukozesa amaanyi n'obukodyo, ng’abazinyi batera n'okubuuka mu banga, okwetooloola mu kifo kimu n'ebikolwa ebilala ebyemirembe mu banga. Nga bawerekerwako omuziki gw'obuwangwa bwa b’Acholi ogukubiddwa ku ngoma, ennanga, entongooli, ekita n’ebivuga ebirala eby’enjawulo enzaalwa, kino kijjuzza amaanyi erakireeta okwolesebwa kw’ebitone era kiraga nti obuwangwa kitundu kikulu nnyo oba kya maanyi mu busika bwa b’Acholi.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture "Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture"]. ''www.ugandaimmigration.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-06</span></span>.</cite></ref>
== Amakulu ==
Larakaraka alina amakulu mangi mu buwangwa bwa b’Acholi era atwalibwa okubeera omukolo gw'eby'ennono okumanyisa abasajja n’abakazi ebibeera ebibakwaatako awamu n'okuyita mu bavubuka.<ref>{{Cite web |last=Steinhauer |first=Jason |date=2016-11-28 |title=Dance, Manhood and Warfare Amongst the Acholi People of Northern Uganda {{!}} Insights |url=https://blogs.loc.gov/kluge/2016/11/dance-manhood-and-warfare-amongst-the-acholi-people-of-northern-uganda/ |access-date=2024-01-06 |website=The Library of Congress}}</ref> Mu myaka emikadde, amazina gano gaali gatwalibwa ng’omukisa eri abantu abatali bafumbo okusisinkana, okukwatagana, n’okusikiriza abayinza okubeera ababeezi obulamu bwabwe bwonna nga bayita mu kwolesa okugumiikiriza n'okwolesa ’amaanyi. Engeri zino zaatunuulirwa nga nnyo eri abo abaali bagenda okufumbirwa, era abalina obuvumu mu mazina baali beekuusa ku by'obuwangwa nga bikwatagana n’omuwendo gw’omuntu n'abamwetolodde.
=== Laba ne ===
* Abantu b'eggwanga lya Abachooli
* Obuwangwa bwa Uganda
* Amazina g’ekinnansi mu Afrika
* Bwola (Amazina g'obukulembezze bw'enono mu Baachooli).
* Myuziki wa Uganda ow'ekinnansi
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Nga weyongeddeyo mu kusoma ==
* {{Cite book |last=Okagbue |first=Osita |date=2021 |title=Theatre and Performance in East Africa |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/mono/10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |last2=Kasule |first2=Samuel |publisher=Routledge |isbn=978-1-315-27637-3 |chapter=Bwola and Larakaraka of the Acholi of Northern Uganda |doi=10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |access-date=2024-01-06}}
d9hffjzlj63f7h5q7phzwysphuwntgv
66394
66393
2026-08-03T13:50:37Z
Kinenkey
10423
Nterezeeza "Laba ne"
66394
wikitext
text/x-wiki
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_22.jpg|thumb|Amazina agayitibwa Larakaraka nga gazinibwa ku Ndere Center]]
[[File:Larakaraka.jpg|thumb|Amazina ga Larakaraka nga gazinibwa]]
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_30.jpg|thumb|Abakazi nga bazina amazina agayitibwa Lakaraka ]]
'''Larakaraka''' mazina ga buwangwa ag’okukwana naddala mu biseera ng'oyogereza mukyala gw'oyagala okuwasa. Gasibuka mu b'Acholi e Uganda. Mu mazina ga b'Acholi agasukka 50, Amazina gano galina obukulu bungi era gatera okukolebwa ku mikolo egy’enjawulo naddala ku mbaga n’ebikujjuko eby’awamu ebibeera bikungaaniddeko abantu b'omukitundu. Okubiibya kuno kukola ng’okwolesebwa okw’omukwano okw’obuyiiya n’obukugu ng'okozesa omubiri, okwolesebwa kw'obukugu mu mazina, n’okwolesebwa kw’obuwangwa. Larakaraka asobozesa abavubuka okwolesa obukugu bwabwe mu kuzina, amaanyi gaabwe, n’obuvumu, byonna n’ekigendererwa eky’okusikiriza omuntu gw’ayinza okutwala mu bufumbo n'abeera naye mu mukwano obulamu bwe bwonna.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka Courtship dance by African Touch Sounds |url=https://mdundo.com/song/2073349 |access-date=2024-01-06 |website=mdundo.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka dance soothes the Acholi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
[[File:Ankole_dance.jpg|thumb|Amazina g'ekinnansi aga Bannyankole ]]
== Engeri gye g'olesebwamu ==
Larakaraka muzannyo gwa buwangwa mu b'Acholi ogulaga obusobozi bw’okubiibya kw’abavubuka n’abakazi nga balina essuubi ly’okufuna abaagalana oba abayinza okufumbirwa.<ref>{{Cite web |title=Larakaraka myel: celebrating beauty and endurance |url=https://ebrary.net/139191/education/larakaraka_myel_celebrating_beauty_endurance |access-date=2024-01-06 |website=Ebrary}}</ref> Amazina gano gabeeramu okukozesa amaanyi n'obukodyo, ng’abazinyi batera n'okubuuka mu banga, okwetooloola mu kifo kimu n'ebikolwa ebilala ebyemirembe mu banga. Nga bawerekerwako omuziki gw'obuwangwa bwa b’Acholi ogukubiddwa ku ngoma, ennanga, entongooli, ekita n’ebivuga ebirala eby’enjawulo enzaalwa, kino kijjuzza amaanyi erakireeta okwolesebwa kw’ebitone era kiraga nti obuwangwa kitundu kikulu nnyo oba kya maanyi mu busika bwa b’Acholi.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture |url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture |access-date=2024-01-06 |website=www.ugandaimmigration.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture "Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture"]. ''www.ugandaimmigration.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-06</span></span>.</cite></ref>
== Amakulu ==
Larakaraka alina amakulu mangi mu buwangwa bwa b’Acholi era atwalibwa okubeera omukolo gw'eby'ennono okumanyisa abasajja n’abakazi ebibeera ebibakwaatako awamu n'okuyita mu bavubuka.<ref>{{Cite web |last=Steinhauer |first=Jason |date=2016-11-28 |title=Dance, Manhood and Warfare Amongst the Acholi People of Northern Uganda {{!}} Insights |url=https://blogs.loc.gov/kluge/2016/11/dance-manhood-and-warfare-amongst-the-acholi-people-of-northern-uganda/ |access-date=2024-01-06 |website=The Library of Congress}}</ref> Mu myaka emikadde, amazina gano gaali gatwalibwa ng’omukisa eri abantu abatali bafumbo okusisinkana, okukwatagana, n’okusikiriza abayinza okubeera ababeezi obulamu bwabwe bwonna nga bayita mu kwolesa okugumiikiriza n'okwolesa ’amaanyi. Engeri zino zaatunuulirwa nga nnyo eri abo abaali bagenda okufumbirwa, era abalina obuvumu mu mazina baali beekuusa ku by'obuwangwa nga bikwatagana n’omuwendo gw’omuntu n'abamwetolodde.
== Laba ne ==
* [[Rwot Acana]]
* [[Otole dance]]
* [[Gulu]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Nga weyongeddeyo mu kusoma ==
* {{Cite book |last=Okagbue |first=Osita |date=2021 |title=Theatre and Performance in East Africa |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/mono/10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |last2=Kasule |first2=Samuel |publisher=Routledge |isbn=978-1-315-27637-3 |chapter=Bwola and Larakaraka of the Acholi of Northern Uganda |doi=10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |access-date=2024-01-06}}
6i5s6su6xybc4oyen0of43gv608ix9j
66395
66394
2026-08-03T13:55:33Z
Kinenkey
10423
Nterezeeza Wiki-linking
66395
wikitext
text/x-wiki
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_22.jpg|thumb|Amazina agayitibwa Larakaraka nga gazinibwa ku Ndere Center]]
[[File:Larakaraka.jpg|thumb|Amazina ga Larakaraka nga gazinibwa]]
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_30.jpg|thumb|Abakazi nga bazina amazina agayitibwa Lakaraka ]]
'''Larakaraka''' mazina ga buwangwa ag’okukwana naddala mu biseera ng'oyogereza mukyala gw'oyagala okuwasa. Gasibuka mu b'Acholi e Uganda. Mu mazina ga b'Acholi agasukka 50, Amazina gano galina obukulu bungi era gatera okukolebwa ku mikolo egy’enjawulo naddala ku mbaga n’ebikujjuko eby’awamu ebibeera bikungaaniddeko abantu b'omukitundu. Okubiibya kuno kukola ng’okwolesebwa okw’omukwano okw’obuyiiya n’obukugu ng'okozesa omubiri, okwolesebwa kw'obukugu mu mazina, n’okwolesebwa kw’obuwangwa. Larakaraka asobozesa abavubuka okwolesa obukugu bwabwe mu kuzina, amaanyi gaabwe, n’obuvumu, byonna n’ekigendererwa eky’okusikiriza omuntu gw’ayinza okutwala mu bufumbo n'abeera naye mu mukwano obulamu bwe bwonna.<ref name=":02">{{Cite web |last=|first=|title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture|url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture|access-date=2024-01-06|website=www.ugandaimmigration.org|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka Courtship dance by African Touch Sounds |url=https://mdundo.com/song/2073349 |access-date=2024-01-06 |website=mdundo.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka dance soothes the Acholi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
[[File:Ankole_dance.jpg|thumb|Amazina g'ekinnansi aga Bannyankole ]]
== Engeri gye g'olesebwamu ==
Larakaraka muzannyo gwa buwangwa mu b'Acholi ogulaga obusobozi bw’okubiibya kw’abavubuka n’abakazi nga balina essuubi ly’okufuna abaagalana oba abayinza okufumbirwa.<ref>{{Cite web |title=Larakaraka myel: celebrating beauty and endurance |url=https://ebrary.net/139191/education/larakaraka_myel_celebrating_beauty_endurance |access-date=2024-01-06 |website=Ebrary}}</ref> Amazina gano gabeeramu okukozesa amaanyi n'obukodyo, ng’abazinyi batera n'okubuuka mu banga, okwetooloola mu kifo kimu n'ebikolwa ebilala ebyemirembe mu banga. Nga bawerekerwako omuziki gw'obuwangwa bwa b’Acholi ogukubiddwa ku ngoma, ennanga, entongooli, ekita n’ebivuga ebirala eby’enjawulo enzaalwa, kino kijjuzza amaanyi erakireeta okwolesebwa kw’ebitone era kiraga nti obuwangwa kitundu kikulu nnyo oba kya maanyi mu busika bwa b’Acholi.
== Amakulu ==
Larakaraka alina amakulu mangi mu buwangwa bwa b’Acholi era atwalibwa okubeera omukolo gw'eby'ennono okumanyisa abasajja n’abakazi ebibeera ebibakwaatako awamu n'okuyita mu bavubuka.<ref>{{Cite web |last=Steinhauer |first=Jason |date=2016-11-28 |title=Dance, Manhood and Warfare Amongst the Acholi People of Northern Uganda {{!}} Insights |url=https://blogs.loc.gov/kluge/2016/11/dance-manhood-and-warfare-amongst-the-acholi-people-of-northern-uganda/ |access-date=2024-01-06 |website=The Library of Congress}}</ref> Mu myaka emikadde, amazina gano gaali gatwalibwa ng’omukisa eri abantu abatali bafumbo okusisinkana, okukwatagana, n’okusikiriza abayinza okubeera ababeezi obulamu bwabwe bwonna nga bayita mu kwolesa okugumiikiriza n'okwolesa ’amaanyi. Engeri zino zaatunuulirwa nga nnyo eri abo abaali bagenda okufumbirwa, era abalina obuvumu mu mazina baali beekuusa ku by'obuwangwa nga bikwatagana n’omuwendo gw’omuntu n'abamwetolodde.
== Laba ne ==
* [[Rwot Acana]]
* [[Otole dance]]
* [[Gulu]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Nga weyongeddeyo mu kusoma ==
* {{Cite book |last=Okagbue |first=Osita |date=2021 |title=Theatre and Performance in East Africa |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/mono/10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |last2=Kasule |first2=Samuel |publisher=Routledge |isbn=978-1-315-27637-3 |chapter=Bwola and Larakaraka of the Acholi of Northern Uganda |doi=10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |access-date=2024-01-06}}
9wddecfx4zz9hxetnl9mlgnqf03a3gs
66396
66395
2026-08-03T13:59:35Z
Kinenkey
10423
Nterezeeza "Laba ne"
66396
wikitext
text/x-wiki
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_22.jpg|thumb|Amazina agayitibwa Larakaraka nga gazinibwa ku Ndere Center]]
[[File:Larakaraka.jpg|thumb|Amazina ga Larakaraka nga gazinibwa]]
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_30.jpg|thumb|Abakazi nga bazina amazina agayitibwa Lakaraka ]]
'''Larakaraka''' mazina ga buwangwa ag’okukwana naddala mu biseera ng'oyogereza mukyala gw'oyagala okuwasa. Gasibuka mu b'Acholi e Uganda. Mu mazina ga b'Acholi agasukka 50, Amazina gano galina obukulu bungi era gatera okukolebwa ku mikolo egy’enjawulo naddala ku mbaga n’ebikujjuko eby’awamu ebibeera bikungaaniddeko abantu b'omukitundu. Okubiibya kuno kukola ng’okwolesebwa okw’omukwano okw’obuyiiya n’obukugu ng'okozesa omubiri, okwolesebwa kw'obukugu mu mazina, n’okwolesebwa kw’obuwangwa. Larakaraka asobozesa abavubuka okwolesa obukugu bwabwe mu kuzina, amaanyi gaabwe, n’obuvumu, byonna n’ekigendererwa eky’okusikiriza omuntu gw’ayinza okutwala mu bufumbo n'abeera naye mu mukwano obulamu bwe bwonna.<ref name=":02">{{Cite web |last=|first=|title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture|url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture|access-date=2024-01-06|website=www.ugandaimmigration.org|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka Courtship dance by African Touch Sounds |url=https://mdundo.com/song/2073349 |access-date=2024-01-06 |website=mdundo.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka dance soothes the Acholi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
[[File:Ankole_dance.jpg|thumb|Amazina g'ekinnansi aga Bannyankole ]]
== Engeri gye g'olesebwamu ==
Larakaraka muzannyo gwa buwangwa mu b'Acholi ogulaga obusobozi bw’okubiibya kw’abavubuka n’abakazi nga balina essuubi ly’okufuna abaagalana oba abayinza okufumbirwa.<ref>{{Cite web |title=Larakaraka myel: celebrating beauty and endurance |url=https://ebrary.net/139191/education/larakaraka_myel_celebrating_beauty_endurance |access-date=2024-01-06 |website=Ebrary}}</ref> Amazina gano gabeeramu okukozesa amaanyi n'obukodyo, ng’abazinyi batera n'okubuuka mu banga, okwetooloola mu kifo kimu n'ebikolwa ebilala ebyemirembe mu banga. Nga bawerekerwako omuziki gw'obuwangwa bwa b’Acholi ogukubiddwa ku ngoma, ennanga, entongooli, ekita n’ebivuga ebirala eby’enjawulo enzaalwa, kino kijjuzza amaanyi erakireeta okwolesebwa kw’ebitone era kiraga nti obuwangwa kitundu kikulu nnyo oba kya maanyi mu busika bwa b’Acholi.
== Amakulu ==
Larakaraka alina amakulu mangi mu buwangwa bwa b’Acholi era atwalibwa okubeera omukolo gw'eby'ennono okumanyisa abasajja n’abakazi ebibeera ebibakwaatako awamu n'okuyita mu bavubuka.<ref>{{Cite web |last=Steinhauer |first=Jason |date=2016-11-28 |title=Dance, Manhood and Warfare Amongst the Acholi People of Northern Uganda {{!}} Insights |url=https://blogs.loc.gov/kluge/2016/11/dance-manhood-and-warfare-amongst-the-acholi-people-of-northern-uganda/ |access-date=2024-01-06 |website=The Library of Congress}}</ref> Mu myaka emikadde, amazina gano gaali gatwalibwa ng’omukisa eri abantu abatali bafumbo okusisinkana, okukwatagana, n’okusikiriza abayinza okubeera ababeezi obulamu bwabwe bwonna nga bayita mu kwolesa okugumiikiriza n'okwolesa ’amaanyi. Engeri zino zaatunuulirwa nga nnyo eri abo abaali bagenda okufumbirwa, era abalina obuvumu mu mazina baali beekuusa ku by'obuwangwa nga bikwatagana n’omuwendo gw’omuntu n'abamwetolodde.
== Laba ne ==
* [[Rwot Acana]]
* [[Otole dance]]
* [[Gulu]]
* [[Bwola]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Nga weyongeddeyo mu kusoma ==
* {{Cite book |last=Okagbue |first=Osita |date=2021 |title=Theatre and Performance in East Africa |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/mono/10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |last2=Kasule |first2=Samuel |publisher=Routledge |isbn=978-1-315-27637-3 |chapter=Bwola and Larakaraka of the Acholi of Northern Uganda |doi=10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |access-date=2024-01-06}}
nbodx8kelzfdqth1kqkb4jr1m9ldd7t
66401
66396
2026-08-03T14:04:40Z
Kinenkey
10423
Nyongeddemu Amatuluba
66401
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Amazina mu Uganda]]
[[Category:Amazina g'abantu mu Afrika]]
[[Category:Amazina ga b'Acholi ]]
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_22.jpg|thumb|Amazina agayitibwa Larakaraka nga gazinibwa ku Ndere Center]]
[[File:Larakaraka.jpg|thumb|Amazina ga Larakaraka nga gazinibwa]]
[[File:Uganda_Traditional_Dance_Performances_at_Ndere_Centre_30.jpg|thumb|Abakazi nga bazina amazina agayitibwa Lakaraka ]]
'''Larakaraka''' mazina ga buwangwa ag’okukwana naddala mu biseera ng'oyogereza mukyala gw'oyagala okuwasa. Gasibuka mu b'Acholi e Uganda. Mu mazina ga b'Acholi agasukka 50, Amazina gano galina obukulu bungi era gatera okukolebwa ku mikolo egy’enjawulo naddala ku mbaga n’ebikujjuko eby’awamu ebibeera bikungaaniddeko abantu b'omukitundu. Okubiibya kuno kukola ng’okwolesebwa okw’omukwano okw’obuyiiya n’obukugu ng'okozesa omubiri, okwolesebwa kw'obukugu mu mazina, n’okwolesebwa kw’obuwangwa. Larakaraka asobozesa abavubuka okwolesa obukugu bwabwe mu kuzina, amaanyi gaabwe, n’obuvumu, byonna n’ekigendererwa eky’okusikiriza omuntu gw’ayinza okutwala mu bufumbo n'abeera naye mu mukwano obulamu bwe bwonna.<ref name=":02">{{Cite web |last=|first=|title=Uganda Traditional Dances: An Integral Part of Uganda's culture|url=https://www.ugandaimmigration.org/news/uganda-traditional-dances-an-integral-part-of-ugandas-culture|access-date=2024-01-06|website=www.ugandaimmigration.org|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka Courtship dance by African Touch Sounds |url=https://mdundo.com/song/2073349 |access-date=2024-01-06 |website=mdundo.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Larakaraka dance soothes the Acholi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
[[File:Ankole_dance.jpg|thumb|Amazina g'ekinnansi aga Bannyankole ]]
== Engeri gye g'olesebwamu ==
Larakaraka muzannyo gwa buwangwa mu b'Acholi ogulaga obusobozi bw’okubiibya kw’abavubuka n’abakazi nga balina essuubi ly’okufuna abaagalana oba abayinza okufumbirwa.<ref>{{Cite web |title=Larakaraka myel: celebrating beauty and endurance |url=https://ebrary.net/139191/education/larakaraka_myel_celebrating_beauty_endurance |access-date=2024-01-06 |website=Ebrary}}</ref> Amazina gano gabeeramu okukozesa amaanyi n'obukodyo, ng’abazinyi batera n'okubuuka mu banga, okwetooloola mu kifo kimu n'ebikolwa ebilala ebyemirembe mu banga. Nga bawerekerwako omuziki gw'obuwangwa bwa b’Acholi ogukubiddwa ku ngoma, ennanga, entongooli, ekita n’ebivuga ebirala eby’enjawulo enzaalwa, kino kijjuzza amaanyi erakireeta okwolesebwa kw’ebitone era kiraga nti obuwangwa kitundu kikulu nnyo oba kya maanyi mu busika bwa b’Acholi.
== Amakulu ==
Larakaraka alina amakulu mangi mu buwangwa bwa b’Acholi era atwalibwa okubeera omukolo gw'eby'ennono okumanyisa abasajja n’abakazi ebibeera ebibakwaatako awamu n'okuyita mu bavubuka.<ref>{{Cite web |last=Steinhauer |first=Jason |date=2016-11-28 |title=Dance, Manhood and Warfare Amongst the Acholi People of Northern Uganda {{!}} Insights |url=https://blogs.loc.gov/kluge/2016/11/dance-manhood-and-warfare-amongst-the-acholi-people-of-northern-uganda/ |access-date=2024-01-06 |website=The Library of Congress}}</ref> Mu myaka emikadde, amazina gano gaali gatwalibwa ng’omukisa eri abantu abatali bafumbo okusisinkana, okukwatagana, n’okusikiriza abayinza okubeera ababeezi obulamu bwabwe bwonna nga bayita mu kwolesa okugumiikiriza n'okwolesa ’amaanyi. Engeri zino zaatunuulirwa nga nnyo eri abo abaali bagenda okufumbirwa, era abalina obuvumu mu mazina baali beekuusa ku by'obuwangwa nga bikwatagana n’omuwendo gw’omuntu n'abamwetolodde.
== Laba ne ==
* [[Rwot Acana]]
* [[Otole dance]]
* [[Gulu]]
* [[Bwola]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Nga weyongeddeyo mu kusoma ==
* {{Cite book |last=Okagbue |first=Osita |date=2021 |title=Theatre and Performance in East Africa |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/mono/10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |last2=Kasule |first2=Samuel |publisher=Routledge |isbn=978-1-315-27637-3 |chapter=Bwola and Larakaraka of the Acholi of Northern Uganda |doi=10.4324/9781315276373-4/bwola-larakaraka-acholi-northern-uganda-osita-okagbue-samuel-kasule |access-date=2024-01-06}}
iulvc89h1awr6ypy7bgzpt2ruicdrlt
Ekika ky'AKasimba
0
13091
66628
60716
2026-08-04T11:20:28Z
BuyondoKasiita
11548
/* Amannya g'ekika (Mannya g'ekika ) . */ Added more Clan Names
66628
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika ky'AKasimba''', nga kikulirwa Omutaka Kabazzi Mitti David Nampuuma, kye kimu ku [[:en:Clans_of_Baganda|bika ebyali]] mu [[:en:Buganda|Buganda]] oba [[:en:Central_Region,_Uganda|Mumassekati ga Uganda]] . Abantu b'ekika kya Kasimba bayitibwa ''Ab'akasimba'' (Obumu: ''Ow'akasimba'' ). Ab’ekika kino [[:en:Baganda|Baganda]] era boogera olulimi [[:en:Luganda|Oluganda]] .
[[File:Genetta_in_Botswana.jpg|thumb|Genet, ''Akasimba'' mu Luganda]]
== Emitwe ==
Kabazzi kye kitiibwa ky’akulira ekika ky'AKasimba. ''Omutaka'' kitiibwa kya buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="kasimbaBuganda1">{{Cite web |title=kasimba clan |url=https://www.obutaka.com/clans/kasimba |access-date=26 July 2025 |archive-date=14 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250814200738/https://www.obutaka.com/clans/kasimba |url-status=dead }}</ref>
== Emiziro gy'ekika ==
Omuziro omukulu, ''Omuziro'', ke [[:en:Genet_(animal)|Kasimba]] . <ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> Omuziro ogw'okubiri, ''akabbiro'', ye [[:en:Leopard|Ngo]] ( ''Ngo'' ). <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika kya Kasimba takkirizibwa kulya oba okulumya Akasimba.
== Enkula ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{Cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (obungi bw' Omutaka) <ref name="lggram">{{Cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' (akasolya) y'Omutaka Kabazzi. <ref name="clandiv"/>
=== Ekitebe ky'Ekika (Obutaka) . ===
Ekifo awasangibwa ekitebe ky'ekika ( ''Obutaka'' ) kiri Kyango, Mawokota, [[:en:Kabaka_of_Buganda|Disitulikiti y'e Mpigi]], [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"/> <ref name="kasimbaBuganda1"/>
=== Omubala gw'ekika (Omubala) . ===
Omubala gw'ekika ( ''omubala'' ) oba enjogera ( ''emibala'' ) ze zino: <ref name="clanBuganda1"/> <ref name="kasimbaBuganda1"/>
# ''Kiiso: bwe kikulaba obulungi, naawe okiraba'' .
# ''Kababembe''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Abaali mu kika kya Kasimba baali Baweesi ba Kabaka era nga bebakola Olubugo lwa Kabaka.
== Amannya g'ekika (Mannya '''g'ekika''' ) . ==
[[:en:Surnames|Amannya agasooka oba agasembayo]] g’abantu ab’ekika kino gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebyenjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52-53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref>{{Cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'''' Mumazima, amanya agamu Essiga erimu lyegakozesa gayinza okuba nga gaava mukika ekirala, okugeza okusinzzira mu Kubbula ( Okugeza okutuuma omuntu okuva mumuntu oba omugenzi webali bagalana ennyo).<ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi agamu agali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi"/> <ref name="cannames">{{Cite web |title=kasimba clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/kasimba-names |access-date=26 July 2025 |archive-date=14 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250814200800/https://www.obutaka.com/clans/clan-names/kasimba-names |url-status=dead }}</ref>
1. Bakulumpagi
2. Buyondo
3. Jeero
4. Kisawuzi
5. Kisiriinya
6. Kiyemba
7. Lubyayi
8. Mabuzi
9. Mazinga
10. Mazzi
11. Mbaziira
12. Nampuuma
13. Sseruwo
14. Walukagga
15. Kabuubi Luyijja
16. Kasiita
17. Ssebukyu
18. Kiyegga
19. Muddu
20. Lusuku
=== Amannya g'abawala ===
Amannya g’abawala agamu agali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi"/> <ref name="cannames"/>
1. Nnabazzi
2. Nnakawungu of (Nakawungu)
3. Nnakiyemba or (Nakiyemba_
4. Nnaluwo or (Naluwo)
5. Nnaluwooza or (Naluwooza)
6. Nnamazzi or (Namazzi)
7. Nnandagire or (Nandagire)
== Abatutumufu mu kika ==
# Peter Mazinga, Eyali omuzannyi w'omupiira mu KCC FC.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Buganda]]
l5fgrb49yh6021up7uhl3jhc32n89gx
User:Kisakye Jane
2
14965
66617
61864
2026-08-04T09:49:22Z
Kisakye Jane
9195
ntaddemu ettuluba
66617
wikitext
text/x-wiki
'''Kisakye Jane'''(Namuwawu Jane) muyizi ku Makerere yunivasite, Mukyala musomesa era akola ne Wikipedia
[[Category:Bannayuganda abayivu abakyala]]
nh45u68clrfdfsen69hjg643p2zprcs
Category:Disitulikiti y'e Alebtong
14
15359
66538
2026-08-03T23:11:05Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
66538
wikitext
text/x-wiki
Eno ye disitulikiti y'e Alebtong
nvwc08amf74ow1ho4mjezrfwyhiit9n
Category:Ebifo abantu mwe babeera mu Bukiikakkono bwa Uganda
14
15360
66540
2026-08-03T23:20:02Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
66540
wikitext
text/x-wiki
Binno by'ebifo abantu mwe babeera mu Bukiikakkono bwa Uganda
hw99wr41gx29ou1elvfdweu93eor1xb
66541
66540
2026-08-03T23:23:14Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
66541
wikitext
text/x-wiki
Bino by'ebifo abantu mwe babeera mu Bukiikakkono bwa Uganda
2ocjnk9j5jg4g0zw7358gqn11lez0a2
User:NKINZIK MARIE
2
15361
66554
2026-08-04T05:38:08Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
66554
wikitext
text/x-wiki
Nkinzik Marie is a teacher, peer educator and a God-serviing woman.
olo4ln9lpsx67bu00q6n6lmdli7zy9w