Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.14
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Adolf Hitler
0
3694
67154
66472
2026-08-08T00:30:36Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu omutwe
67154
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
7j5lrn0qi7f34r8os4wvvhj8bfhh91j
67155
67154
2026-08-08T00:34:06Z
Charles Kalanzi
9748
Ntandise ekiba
67155
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa.
ju61a4f2vo19woa6ldvu5640v4y09tw
67157
67155
2026-08-08T00:38:50Z
Charles Kalanzi
9748
Malirizza ekiba
67157
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
7aislrbpml5psoe58fob3estvtwg7m3
67158
67157
2026-08-08T00:46:20Z
Charles Kalanzi
9748
Ntandise ekiba
67158
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP).
9ve92nzcco2pzybrme22h20gh4wl0ji
67159
67158
2026-08-08T00:49:15Z
Charles Kalanzi
9748
Malirizza ekiba
67159
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
mwtz4gkyf451z48jfrsbvwe2s4ty13n
67160
67159
2026-08-08T00:50:50Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu omutwe
67160
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu
9nwvno7qkvdwvvx88ip9cs3tvvcc4st
67161
67160
2026-08-08T00:58:02Z
Charles Kalanzi
9748
Ntandise ekiba
67161
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde.
plq3j4w1beqz2q6xm6ocqibhqvxqqfm
67162
67161
2026-08-08T01:01:46Z
Charles Kalanzi
9748
Malirizza ekiba
67162
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka.
4bqi1d6843p7n7v3rn8twp3z31zva7l
67163
67162
2026-08-08T01:04:52Z
Charles Kalanzi
9748
Ntandise ekiba
67163
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka.
Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa.
s6ltcuybljtfkv095dgria1pm6ox285
67164
67163
2026-08-08T01:08:45Z
Charles Kalanzi
9748
Malirizza ekiba
67164
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka.
Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa.
6qytmhm9garv5udn2jjkbq0rkqr9j5x
67165
67164
2026-08-08T01:15:10Z
Charles Kalanzi
9748
Ntandise ekiba
67165
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka.
Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa.
Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda . Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%,
6oxgh7e1235mdsd4lajgf71vgbx06i6
67166
67165
2026-08-08T01:17:40Z
Charles Kalanzi
9748
Malirizza ekiba
67166
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka.
Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa.
Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP.
13rwsttlg5n23skk9getf8vs7p1ukog
67167
67166
2026-08-08T01:19:14Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu omutwe
67167
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka.
Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa.
Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP.
=== Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act ===
i140kuwjlq2qx7c5szr6qt5cguj53y1
67168
67167
2026-08-08T01:26:52Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ekiba
67168
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka.
Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa.
Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP.
=== Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act ===
Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg.
4z630gzkeqgu7o9ttc62pitdytba18l
67169
67168
2026-08-08T01:31:35Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ekiba
67169
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka.
Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa.
Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP.
=== Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act ===
Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg.
Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka.
66grot3u8g8kst5rhi3cv9ptp2tcxrh
67170
67169
2026-08-08T01:36:53Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ekiba
67170
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka.
Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa.
Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP.
=== Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act ===
Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg.
Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka.
Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda.
5fcalacx9xy6nfzczc3rnjyqmk7do2l
67171
67170
2026-08-08T01:43:47Z
Charles Kalanzi
9748
Ntandise ekiba
67171
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka.
Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa.
Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP.
=== Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act ===
Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg.
Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka.
Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda.
Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act.
4uispx9a9l37cm2r94j1uoc92s0e1sl
67172
67171
2026-08-08T01:46:09Z
Charles Kalanzi
9748
Malirizza ekiba
67172
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka.
Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa.
Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP.
=== Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act ===
Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg.
Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka.
Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda.
Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka.
7015euv6qcsi5l5dkunh7ctnq7177fq
67173
67172
2026-08-08T01:47:36Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu omutwe
67173
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka.
Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa.
Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP.
=== Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act ===
Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg.
Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka.
Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda.
Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka.
=== Obwannakyemalira ===
6pinkn6xshm2nb9m6d3a5ujusmzxieg
67174
67173
2026-08-08T01:48:57Z
Charles Kalanzi
9748
67174
wikitext
text/x-wiki
'''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa.
Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna .
Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka.
Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army.
Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo.
== Ensibuko y’obuzaale ==
Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira".
Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu."
== Obuto bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
[[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]]
Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo.
Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera.
Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi.
Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange".
Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu.
=== Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich ===
Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya.
Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera.
Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther.
Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav.
Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano".
Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa.
=== Ssematalo I ===
Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse.
Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano.
Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November".
Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi.
== Okuyingira mu byobufuzi ==
[[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]]
Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo).
Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu.
Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic.
Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:
Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo.
Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya.
Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1.
Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti:
Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.
Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism.
Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga.
=== Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg ===
[[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler.
Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa.
Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera.
Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw.
Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925
=== Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi ===
Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri.
Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina.
Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu.
Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923:
"Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana.
== Okulinnya ku bukulembeze ==
{| class="wikitable"
|+
! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi
|-
|Akalulu
|Omugatte gw'obululu
|Obululu ku 100
|Ebifo mu Reichstag
|Ebikulu
|-
|Ogwokutaano 1924
|1,918,300
|6.5
|32
|Hitler yali mu kkomera
|-
|Ogwekkumineebiri 1924
|907,300
|3.0
|14
|Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera
|-
|Ogwokutaano 1928
|810,100
|2.6
|12
|
|-
|Ogwomwenda 1930
|6,409,600
|18.3
|107
|Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna
|-
|Ogwomusanvu 1932
|13,745,000
|37.3
|230
|Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti
|-
|Ogwekkuminoogumu 1932
|11,747,000
|33.1
|196
|
|-
|Ogwokusatu 1933
|17,277,180
|43.9
|288
|Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani
|}
=== Okukulembera Bruning ===
Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti.
Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale.
Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente.
Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani.
Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani.
=== Okulondebwa ku bwa chancellor ===
[[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]]
Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu".
Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani.
=== Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu ===
Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka.
Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa.
Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP.
=== Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act ===
Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg.
Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka.
Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda.
Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka.
=== Obwannakyemalira ===
[[File:Der_Führer_Gemälde_Portrait_painting_of_Adolf_Hitler_by_Heinrich_Knirr_1937_No_known_copyright_restrictions_(artist_died_in_1944)_Imperial_War_Museum_London.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Heinrich Knirr (1937)]]
8nnc4tzx85ymb68u3q68mxayq8nisqf
Tanzania
0
3778
67179
66805
2026-08-08T02:53:30Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
67179
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref>
Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref>
'''Ebyafaayo'''
Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref>
Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15.
'''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale'''
Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref>
[[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]]
Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako
Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref>
Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240 Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9 Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246 Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7 Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref>
Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref>
Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref>
'''Omulembe'''
Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>
Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu.
Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref>
[[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]]
Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti.
Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref>
Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |url=https://archive.org/details/exploitingafrica0000chau |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga.
Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula.
Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref>
Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms – and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref>
Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref>
Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.<ref>{{cite web |date=6 July 2020 |title=Mgoya: Why I want presidential term limit scrapped in Tanzania |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/mgoya-why-i-want-presidential-term-limit-scrapped-in-tanzania-1427938 |access-date=2 June 2021 |website=The East African |language=en}}</ref> Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza [[Chama Cha Mapinduzi]] (CCM).<ref name="cfr.org">{{cite web |date=22 October 2020 |title=Magufuli is Transforming Tanzania's Ruling Party From a 'Benign Hegemon' Into a Malevolent One |url=https://www.cfr.org/blog/magufuli-transforming-tanzanias-ruling-party-benign-hegemon-malevolent-one |access-date=2 June 2021 |website=Council on Foreign Relations |language=en}}</ref> Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Gwekkumi 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.<ref>{{cite web |title=Magufuli wins re-election in Tanzania; opposition cries foul |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/30/magufuli-wins-re-election-in-tanzania-says-electoral-commission |access-date=2 June 2021 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref>
Nga 17 Ogwokusatu 2021, Pulezidenti [[John Magufuli]] yafa mu woofiisi.<ref>{{cite web |date=18 March 2021 |title=John Magufuli: Tanzania's president dies aged 61 |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56437852 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Omummyuka wa Pulezidenti Magufuli, [[Samia Suluhu Hassan]], yafuuka Pulezidenti wa Tanzania omukazi asoose.<ref name=":7">{{cite web |date=18 March 2021 |title=Samia Suluhu Hassan becomes President following death of John Magufuli |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56444575 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Okwekalakaasa okw'enjawulo n'obutabanguko mu bantu byatandika mu Gwekkumi 2025, nga bituukagana n'okulonda kwa Tanzania okwa bonna. Pulezidenti Suluhu yalangirirwa ng'omuwanguzi n'ebitundu 98% eby'obululu.<ref>{{cite news |date=11 November 2025 |title=Tanzania president wins 98% in election as opposition says hundreds killed |url=https://www.france24.com/en/live-news/20251101-tanzania-president-wins-election-landslide-after-deadly-protests |work=France 24}}</ref>
== Endabika n'obutonde bwayo ==
Nga ya square kilomita 947,403 (365,794 sq mi),<ref name="BFF">{{cite web |title="Basic Facts and Figures on Human Settlements, 2012", National Bureau of Statistics, Tanzania Ministry of Finance, 2013, page 1. Retrieved 10 November 2014 |url=http://www.nbs.go.tz/nbs/takwimu/Statistical_Methods_and_Standards/Basic_Facts_and_Figures_on_Human_Settlements_2012_Tanzania_Mainland.zip}}</ref> Tanzania y'ensi ey'ekkumin'esatu mu bunene mu Afirika era eri mu kifo ky'asatu mu kimu mu bunene mu nsi yonna, nga yeesudde wakati wa Egypt ennene n'eya Nigeria entono.<ref name="Size">{{cite web |title=CIA – The World Factbook – Rank Order – Area |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209041128/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |archive-date=9 February 2014 |access-date=16 October 2014 |publisher=Cia.gov}}</ref> Erimu ensalo ne Kenya ne Uganda mu Bukiikakkono; Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba; ne Zambia, Malawi, ne Mozambique mu Bukiikaddyo. Tanzania esangibwa ku lubalama lw'Obuvanjuba bwa Afirika era erina olubalama lw'ennyanja Indian Ocean oluli mu buwanvu bwa kilomita nga 1,424 (885 mi).<ref>{{cite web |date=December 2003 |title=Country review: United Republic of Tanzania |url=http://www.fao.org/docrep/009/a0477e/a0477e13.htm |website=Fisheries and Aquaculture Depart, United Nations. (FAO)}}</ref> Era erimu ebizinga bingi eby'oku nnyanja, omuli Unguja (Zanzibar), Pemba, ne Mafia.<ref name="frame">Joseph Lake (2013) "Economy" in ''Africa South of the Sahara'', edited by Europa Publications and Iain Frame, Routledge. {{ISBN|1-85743-659-8}}</ref> Eggwanga lino lye lisangibwamu ebifo ebisingayo obuwanvu n'obumpi mu Afirika: Olusozi Kilimanjaro, ku mmita 5,895 (19,341 ft) waggulu w'ennyanja, n'ekitundu ky'ennyanja Tanganyika, ku mmita 1,471 (4,826 ft) wansi w'ennyanja, mu ngeri eyo.<ref name="frame2">Joseph Lake (2013) "Economy" in ''Africa South of the Sahara'', edited by Europa Publications and Iain Frame, Routledge. {{ISBN|1-85743-659-8}}</ref>
Tanzania erimu ensozi era erimu ebibira bingi mu bukiikakkono bw'ebuvanjuba, awali Olusozi Kilimanjaro. Ebisatu ku Nnyanja Ennene eziri mu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera obukiikakkono n'ebugwanjuba kuliko Ennyanja Victoria, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Ebukiikaddyobwebugwanjuba kuliko Ennyanja Nyasa. Mu masekkati ga Tanzania eriyo olusenyi olunene, nga luliko entobazi n'ettaka eririmibwako. Olubalama lw'ebuvanjuba lwa bbugumu era nga lwa musulo mungi, nga kuliko Zanzibar Archipelago okumpi n'omwalo.
Kalambo Falls mu kitundu ky'obugwanjuba bw'amaserengeta ga Rukwa ye w'okubiri mu bunene mu Africa, era lisangibwa kumpi n'olubalama lw'obugwanjuba bw'amaserengeta ga Lake Tanganyika ku nsalo ne Zambia.<ref name="Kalambo Falls" /> Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar.
'''Embeera y'obudde'''
Embeera y'obudde ekyukakyuka nnyo mu Tanzania. Mu bitundu by'ensozi, ebbugumu liba wakati wa 10 ne 20 °C (50 ne 68 °F) mu biseera by'obunnyogovu n'ebbugumu, mu ngeri y'emu; ebitundu by'eggwanga ebirala biba n'ebbugumu eritatera kugwa wansi wa 20 °C (68 °F). Ekiseera eky'ebbugumu ekisinga kibaawo wakati wa Noovemba ne Febwali (25–31 °C oba 77.0–87.8 °F) ate ekiseera eky'obunnyogovu ekisinga kibaawo wakati wa Maayi ne Agusito (15–20 °C oba 59–68 °F). Ebbugumu ly'omwaka liba 20 °C (68.0 °F). Embeera y'obudde eba nnyogovu mu bitundu by'ensozi.
Tanzania erina ebiseera bibiri ebikulu eby'enkuba: ekimu kibaamu enkuba emirundi emu (Ogwekkumi–Ogwokuna) ate ekirala kibaamu emirundi ebiri (Ogwekkumi–Ogwekkumineebiri n'Ogwokusatu–Ogwokutaano).<ref name="rain">{{cite journal |author=Zorita, Eduardo |author2=Tilya, Faustine F. |date=12 February 2002 |title=Rainfall variability in Northern Tanzania in the March–May season (long rains) and its links to large-scale climate forcing |url=https://www.int-res.com/articles/cr2002/20/c020p031.pdf |journal=Climate Research |volume=20 |pages=31–40 |bibcode=2002ClRes..20...31Z |doi=10.3354/cr020031 |access-date=16 October 2014 |doi-access=free}}</ref> Enkuba ey'ekika kino esinga kuba mu bitundu by'omu by'Obukiikaddyo, mu Masekkati, n'ebitundu by'Ebuggwanjuba bw'eggwanga, ate ey'ekika eky'okubiri esinga kuba mu Bukiikakkono okuva ku Nnyanja Nnalubaale okutuuka mu Buvanjuba okutuuka ku mwalo.<ref name="rain" /> Enkuba ey'ekika eky'okubiri ereetebwawo okukyuka kw'ebiseera okw'omugatte gw'enkuba ez'omu kitundu ky'eddungu.<ref name="rain" />
Tanzania emirundi egisinga efunyeemu embuyaga ez'amaanyi ezikuba ku lukalu, nga zino zisobola okuleeta ebizibu eby'amaanyi, gamba nga Cyclone Hidaya.<ref name="HidayaNews">{{cite web |date=10 May 2024 |title=Tanzania counts losses after Cyclone Hidaya swept coastline |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/tanzania-counts-losses-after-cyclone-hidaya-4618970 |website=The EastAfrican |language=en}}</ref> Waliwo eby'okulabirako ebiraga embuyaga ng'ezo ezaaliwo emabega mu 1872.<ref name="Msemo2022">{{cite journal |last1=Msemo |first1=Hellen E. |last2=Finney |first2=Declan L. |last3=Mbuya |first3=Samwel I. |date=April 2022 |title=Forgotten accounts of tropical cyclones making landfall in Tanzania |journal=Weather |volume=77 |issue=4 |pages=127–131 |bibcode=2022Wthr...77..127M |doi=10.1002/wea.3921 |doi-access=free}}</ref>
Enkyukakyuka y'embeera y'obudde mu Tanzania ereetera ebbugumu okulinnya n'obusobozi obusinga obungi obw'enkuba ey'amaanyi (eviirako amataba) n'ebiseera eby'ekyeya (ebiviirako ekyeya).<ref>{{cite web |title=Tanzania |url=https://www.climatelinks.org/countries/tanzania |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220614161023/https://www.climatelinks.org/countries/tanzania |archive-date=14 June 2022 |access-date=27 November 2020 |website=Climatelinks |language=en}}</ref><ref>{{cite web |last=Future Climate for Africa |year=2017 |title=Future Climate Projections for Tanzania |url=https://futureclimateafrica.org/wp-content/uploads/2017/08/fcfa_tanzania_climatebrief_web.pdf |website=Future Climate for Africa}}</ref> Enkyukakyuka y'embeera y'obudde yamala dda okukosa ebitongole mu Tanzania eby'ebyobulimi, eby'amazzi, ebyobulamu n'ebyamasannyalaze. Okulinnya kw'amazzi g'ennyanja n'enkyukakyuka mu mutindo gw'amazzi bisuubirwa okukosa eby'obuvubi n'okulunda ebyennyanja.<ref>{{cite web |title=Tanzania {{!}} UNDP Climate Change Adaptation |url=https://www.adaptation-undp.org/explore/eastern-africa/united-republic-tanzania |access-date=27 November 2020 |website=www.adaptation-undp.org |language=en}}</ref>
Tanzania yafulumya pulogulaamu ya National Adaptation Programmes of Action (NAPAs) mu 2007 nga bwe kyali kiragiddwa mu ndagaano eyakolebwa okwekennenya enkyukakyuka mu mbeera y'obudde eyatuumibwa United Nations Framework Convention on Climate Change. Mu 2012, Tanzania yafulumya enkola ey'okugobererwa ng'eno yatuumibwa National Climate Change Strategy ng'ekola ku kuddukirira olw'ebizibu ebyandivudde mu nkyukakyuka y'embeera y'obudde n'enkyukakyuka mu mbeera y'obudde ku mbeera z'abantu, ebyenfuna n'obutonde bw'ensi.<ref>{{cite web |title=Tanzania: National climate change strategy - National Policy, Plans & Statements - PreventionWeb.net |url=https://www.preventionweb.net/english/policies/v.php?id=59982&cid=0 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210417211255/https://www.preventionweb.net/english/policies/v.php?id=59982&cid=0 |archive-date=17 April 2021 |access-date=27 November 2020 |website=preventionweb.net}}</ref>
'''Ebisolo by'omu nsko n'amakuumiro gaaby'''
Tanzania erimu ebitundu nga 20% eby’ebika by’ebisolo bya Africa, ebisangibwa mu mbuga zaayo 21, mu bifo ebikuumibwamu ebisolo, mu kifo kimu eky’okukuuma obutonde, ne mu makuumiro buga z’ennyanja 3. Ebunye mu kitundu ekisukka mu square kilometres 42,000 (square miles 16,000) era nga kikola ebitundu 38% eby’ettaka ly’eggwanga.<ref>{{cite book |last1=Laher |first1=Ridwan |date=2014 |title=Indigenous People in Africa.: Contestations, Empowerment and Group Rights |url=https://books.google.com/books?id=nZiyAwAAQBAJ&pg=PA57 |last2=SingíOei |first2=Korir |publisher=Africa Institute of South Africa |isbn=978-0-7983-0464-1 |page=57}}</ref> Tanzania erina amakuumiro g'ebisolo 21,<ref>{{cite web |title=Home |url=https://www.tanzaniaparks.com/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141006085600/http://www.tanzaniaparks.com/ |archive-date=6 October 2014 |access-date=16 October 2014 |publisher=Tanzania National Parks}}</ref> nga kw'ogasse n'ebifo ebirala ebitali bimu ebirimu ebisolo n'ebibira, omuli Ngorongoro Conservation Area, kyokka abantu b'omu kitundu ekyo nabo bakyakosa obutonde bw'ensi. Mu Bugwanjuba bwa Tanzania, Gombe Stream National Park kye kyali ekifo Jane Goodall we yasomera ku nneeyisa y'empologoma, ekyatandika mu 1960.<ref>{{cite web |title=Gombe Stream National Park |url=https://www.tanzaniaparks.com/gombe.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141004004545/http://www.tanzaniaparks.com/gombe.html |archive-date=4 October 2014 |access-date=16 October 2014 |publisher=Tanzania National Parks}}</ref><ref>{{cite book |last1=Riley |first1=Laura |date=2005 |title=Nature's Strongholds: The World's Great Wildlife Reserves |url=https://archive.org/details/bub_gb_icMuBQhW4vgC |last2=Riley |first2=William |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-12219-9}}</ref>
Tanzania erimu ebiramu bingi era erimu ebifo ebisulwamu ebisolo bingi.<ref>{{cite book |author1=S. N. Stuart |date=1990 |title=Biodiversity in Sub-Saharan Africa and Its Islands: Conservation, Management, and Sustainable Use |url=https://archive.org/details/biodiversityinsu0000stua |last2=Jenkins |first2=Martin |publisher=IUCN |isbn=978-2-8317-0021-2 |page=[https://archive.org/details/biodiversityinsu0000stua/page/204 204] |url-access=registration}}</ref> Ku kibangirizi kya Tanzania ekya Serengeti, white-bearded wildebeest (Connochaetes taurinus mearnsi), bovids endala n'entulege<ref>{{cite web |title=Serengeti wildebeest migration |url=https://www.expertafrica.com/tanzania/info/serengeti-wildebeest-migration |access-date=20 March 2019}}</ref> zeetaba mu kutambula okw'amaanyi okubeerawo buli mwaka. Tanzania ebeera n’ebika by’ebisolo eby'ewalula nga 130 n’ebika by’ebisolo ebisobola okuwuga ebisukka 275, bingi ku byo nga biri mu Tanzania mwokka era nga biri ku lukalala lw’ensi eziri mu katyabaga ak’okusaanawo olwa International Union for Conservation of Nature.<ref name=":0">Edoarado Razzetti and Charles Andekia Msuya (2002) [https://web.archive.org/web/20200716094052/http://www-3.unipv.it/webshi/images/files/tanzie2002.pdf "Introduction"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20200716094052/http://www-3.unipv.it/webshi/images/files/tanzie2002.pdf|date=16 July 2020}}, ''Field Guide to Amphibians and Reptiles of Arusha National Park''. Tanzania National Parks. p. 11</ref> Tanzania erina empologoma ezisinga obungi mu nsi yonna.<ref>{{cite web |last=Arusha |first=Edward Qorro in |date=12 August 2019 |title=Africa: Tanzania Has Largest Number of Lions in Africa, New Report Says |url=https://allafrica.com/stories/201908120146.html |website=allAfrica.com}}</ref>
Tanzania yalina ekibira 2019 Forest Landscape Integrity Index ekiri mu bwagaagavu bwa 7.13/10, nga kino kyagissa mu kifo kya 54 mu nsi yonna ku nsi mu mawanga 172.<ref name="FLII-Supplementary">{{cite journal |last1=Grantham |first1=H. S. |last2=Duncan |first2=A. |last3=Evans |first3=T. D. |last4=Jones |first4=K. R. |last5=Beyer |first5=H. L. |last6=Schuster |first6=R. |last7=Walston |first7=J. |last8=Ray |first8=J. C. |last9=Robinson |first9=J. G. |last10=Callow |first10=M. |last11=Clements |first11=T. |last12=Costa |first12=H. M. |last13=DeGemmis |first13=A. |last14=Elsen |first14=P. R. |last15=Ervin |first15=J. |display-authors=1 |year=2020 |title=Anthropogenic modification of forests means only 40% of remaining forests have high ecosystem integrity – Supplementary Material |journal=Nature Communications |volume=11 |issue=1 |page=5978 |bibcode=2020NatCo..11.5978G |doi=10.1038/s41467-020-19493-3 |issn=2041-1723 |pmc=7723057 |pmid=33293507 |doi-access=free |last16=Franco |first16=P. |last17=Goldman |first17=E. |last18=Goetz |first18=S. |last19=Hansen |first19=A. |last20=Hofsvang |first20=E. |last21=Jantz |first21=P. |last22=Jupiter |first22=S. |last23=Kang |first23=A. |last24=Langhammer |first24=P. |last25=Laurance |first25=W. F. |last26=Lieberman |first26=S. |last27=Linkie |first27=M. |last28=Malhi |first28=Y. |last29=Maxwell |first29=S. |last30=Mendez |first30=M. |last31=Mittermeier |first31=R. |last32=Murray |first32=N. J. |last33=Possingham |first33=H. |last34=Radachowsky |first34=J. |last35=Saatchi |first35=S. |last36=Samper |first36=C. |last37=Silverman |first37=J. |last38=Shapiro |first38=A. |last39=Strassburg |first39=B. |last40=Stevens |first40=T. |last41=Stokes |first41=E. |last42=Taylor |first42=R. |last43=Tear |first43=T. |last44=Tizard |first44=R. |last45=Venter |first45=O. |last46=Visconti |first46=P. |last47=Wang |first47=S. |last48=Watson |first48=J. E. M.}}</ref>
== Gavumenti n'ebyobufuzi ==
'''Ssemateeka n'okulonda'''
Tanzania ggwanga erifugibwa ekibiina kimu ekya Chama Cha Mapinduzi (CCM) ekiri mu buyinza. Okuva lwe kyatondebwawo okutuuka mu 1992, kye kyali ekibiina kyokka ekyali kikkirizibwa mu mateeka mu ggwanga. Kino kyakyuka nga 1 Ogwomusanvu 1992, nga Ssemateeka yakyusibwa.<ref name="Constitution">{{cite web |title=Constitution of the United Republic of Tanzania |url=https://www.judiciary.go.tz/downloads/constitution.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20101217023916/http://www.judiciary.go.tz/downloads/constitution.pdf |archive-date=17 December 2010 |access-date=19 February 2014 |publisher=Judiciary of Tanzania}}</ref> Kibadde mu buyinza okuva ku mulembe gw'ameefuga mu 1961, era kye kibiina ekisinga obukulembeze obuwanvu mu buyinza mu Afirika.<ref name="cfr.org" />
[[John Magufuli]] yawangula okulonda kwa pulezidenti okwa 2015 mu Gwekkumi era n'afuna obungi obusukka mu bibiri bya kusatu mu Paalamenti.<ref>{{cite web |date=29 October 2015 |title=Tanzania's ruling party secures the presidency and a two-thirds majority in parliament |url=https://qz.com/536317/tanzanias-ruling-party-secures-the-presidency-and-a-two-thirds-it.majority-in-parliament/ |access-date=30 October 2015 |work=Quartz}}{{Dead link|date=July 2025|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref><ref>{{Cite news |date=29 October 2015 |title=Tanzania poll: John Magufuli of CCM defeats Edward Lowassa |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-34669468 |access-date=2 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Ekibiina ky'oludda oluvuganya ekisinga obunene mu Tanzania okuva mu 1992 nga baddamu okukkiriza ebibiina ebingi kiyitibwa Chama cha Demokrasia na Maendeleo (Chadema) (Swahili for "Party for Democracy and Progress"). Omukulembeze w'ekibiina kya Chadema ye Freeman Mbowe.<ref>{{cite news |date=2 November 2020 |title=Tanzania police arrest main opposition party leader ahead of protests |url=https://www.cnn.com/2020/11/02/africa/tanzania-opposition-leader-arrest-intl/index.html |access-date=2 June 2021 |website=CNN}}</ref>
Mu Zanzibar, eggwanga eririna obwetwaze obutonotono, The Alliance for Change and Transparency-Wazalendo (ACT-Wazalendo) kitwalibwa ng'ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga amaanyi ekiri ku ludda oluvuganya. Ssemateeka wa Zanzibar alagira ekibiina ekijja mu ky'okubiri mu kulonda okwegatta ku kibiina ekisinga amaanyi. ACT-Wazalendo yegatta ku gavumenti ey'awamu n'ekibiina ekiri mu buyinza Chama Cha Mapinduzi mu Gwekkumineebiri 2020 oluvannyuma lwa Zanzibar okuwakanya ebyava mu kulonda.<ref>{{cite news |last=Sultan |first=Ali |date=6 December 2020 |title=Zanzibar's opposition party to join coalition government |url=https://apnews.com/article/constitutions-tanzania-elections-africa-dar-es-salaam-316350ec78b5299743309ebca78ba889 |access-date=29 June 2021 |work=Associated Press}}</ref>
Mu Gwekkumimogumu 2020, Magufuli era yalangirirwa ng'omuwanguzi mu kisanja kye eky'okubiri nga pulezidenti. Obubbi bw'obululu bwateeberezebwa. Akakiiko k'ebyokulonda mu ggwanga kaalangirira nti Magufuli yafuna ebitundu 84%, oba obululu obukunukkiriza obukadde 12.5 ate oyo eyali asinga okuvuganya ku ludda oluvuganya gavumenti, [[Tundu Lissu]] yafuna ebitundu 13%, obululu obukunukkiriza akakadde 1.9.<ref>{{cite web |date=31 October 2020 |title=Tanzania elections: Main opposition parties demand fresh vote |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-54759865 |access-date=29 June 2021 |work=BBC News}}</ref>
Mu Gwokusatu 2021, kyategeezebwa nti Magufuli yali afudde ng'akyaweereza mu woofiisi, ekyategeeza nti omumyuka we, [[Samia Suluhu Hassan]], yafuuka pulezidenti w'eggwanga.<ref name=":7" />
Tanzania yali yeefuga yokka mu mwaka gwa 2024 okusinziira ku V-Dem Democracy Indices.<ref name="j496">{{cite web |title=Democracy Report 2025, 25 Years of Autocratization – Democracy Trumped? |url=https://v-dem.net/documents/54/v-dem_dr_2025_lowres_v1.pdf |access-date=14 March 2025}}</ref>
Mu kulonda kwa 2025, [[Samia Suluhu Hassan]] yaddamu n'alondebwa okuba pulezidenti, oluvannyuma lw'okugaana ebibiina by'oludda oluvuganya ebibiri ebisinga okwetaba mu kulonda. Okwekalakaasa kwabalukawo oluvannyuma lw'ebyava mu kulonda, era okwekalakaasa kwakwasibwa ab'obuyinza abaakozesa amaanyi ag'obulabe agaaviirako abantu bangi okuttibwa n'abalala bangi okulumizibwa.<ref>{{Cite web |date=2025-11-11 |title=Tanzania: Reports of hundreds killed and detained following deadly election violence {{!}} UN News |url=https://news.un.org/en/story/2025/11/1166334 |access-date=2025-11-15 |website=news.un.org |language=en}}</ref>
'''Obukulembeze'''
[[File:Samia Suluhu at the XXIX St Petersburg International Economic Forum - 2026.jpg|thumb|Pulezidenti Samia Suluhu Hassan]]
[[File:Emmanuel Nchimbi.jpg|thumb|Omumyuka wa Pulezidenti Emmanuel Nchimbi]]
[[File:DKT. MWIGULU LAMECK NCHEMBA.jpg|thumb|Ssaabaminisita Mwigulu Lameck Nchemba]]
Pulezidenti wa Tanzania ne bammemba b'olukiiko lw'eggwanga balondebwa mu kiseera kye kimu nga bakozesa akalulu ak'obutereevu okumala ekisanja ky'amyaka etaano.<ref name="Constitution" /> Omummyuka wa pulezidenti alondebwa okumala ekisanja ky'emyaka etaano mu kiseera kye kimu ne pulezidenti era ku kaadi y'emu.<ref name="Constitution" /> Pulezidenti oba omummyuka wa pulezidenti tebayinza kubeera mmemba mu lukiiko lw'eggwanga.<ref name="Constitution" /> Pulezidenti alonda Ssaabaminisita okuva mu bammemba b'olukiiko lw'eggwanga, ng'ayita mu kukakasibwa olukiiko, okuweereza ng'omukulembeze wa gavumenti mu lukiiko.<ref name="Constitution" /> Pulezidenti alonda kabineeti ye okuva mu bammemba b'olukiiko lw'eggwanga.<ref name="Constitution" /> Okukwasisa amateeka mu Tanzania kuli wansi w'ekitongole ekikola ku by'obukulembeze era kikwasaganyizibwa ekitongole kya Tanzania Police Force.<ref>{{cite web |title=Tanzania Police Force |url=https://apcof.org/country-data-2/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230202170416/https://apcof.org/country-data-2/tanzania/ |archive-date=2 February 2023 |access-date=5 February 2023 |publisher=African Policing Civilian Oversight Forum}}</ref>
'''Essiga elibaga amateeka'''
Obuyinza bwonna obukwata ku mateeka agakwata ku Tanzania eya wakati ne ku nsonga z'omukago bugabanyizibwa mu lukiiko lw'eggwanga olukulu,<ref name="Constitution" /> olutaliimu lukiiko lwa kubiri era nga lulina ababaka 393.<ref name="Edge">{{cite web |title=Tanzania: Government |url=https://globaledge.msu.edu/countries/tanzania/government |access-date=19 February 2014 |publisher=Broad College of Business, Michigan State University}}</ref> Bano mulimu abalonze okukiikirira ebifo ebirondebwamu, ssaabawolereza wa gavumenti, bammemba bataano abalonze okuva mu lukiiko lwa Zanzibar okuva mu bammemba baalwo, ebifo by'abakyala eby'enjawulo ebikola waakiri ebitundu 30% ku bifo ekibiina kyonna bye kiba nakyo mu lukiiko olwo, omwogezi w'olukiiko (bw'aba nga si mmemba wa lukiiko), n'abantu (abatasaanidde kusukka kkumi) abalondebwa pulezidenti.<ref name="Constitution" />Akakiiko k'Ebyokulonda aka Tanzania kateekawo ensalo ku lukalu mu muwendo ogusalibwawo akakiiko nga kakkiriziganyizza ne pulezidenti.<ref name="Constitution" />
'''Essiga eddamuzi'''
Enkola y'amateeka mu Tanzania yeesigamiziddwa ku mateeka ga Bungereza aga bulijjo.<ref name="TZ court system">{{cite web |last1=Manning |first1=Christabel |last2=Kasera |first2=Seka |title=UPDATE: Tanzanian Legal System and Legal Research |url=https://www.nyulawglobal.org/globalex/Tanzania1.html#_The_Judiciary |access-date=16 October 2014 |publisher=[[GlobaLex]]}}</ref>
Tanzania erina ekitongole ekiramuzi eky'emitendera ena.<ref name="TZ court system" /> Kkooti ezisingayo okuba ez'okumpi ku lukalu lwa Tanzania ze Kkooti Enkulu.<ref name="TZ court system" /> Mu Zanzibar, kkooti ezisingayo okuba ez'okumpi ze Kkooti za Kadhi ezikola ku nsonga z'amaka ez'Obusiraamu ne Kkooti Enkulu ezikola ku misango emirala gyonna.<ref name="TZ court system" /> Ku lukalu, okujulira kuba mu Kkooti za Disitulikiti oba mu Kkooti z'Abalamuzi Abatuuze.<ref name="TZ court system" /> Mu Zanzibar, okujulira kugenda mu kkooti ejulirwa eya Kadhi's Appeal Courts ku nsonga z'amaka ez'Obusiraamu ate mu Magistrates Courts ku misango emirala gyonna.<ref name="TZ court system" /> Okuva awo, okujulira kugenda mu kooti ekkulu eya Mainland Tanzania oba Zanzibar.<ref name="TZ court system" /> Tewali kujulira ku nsonga z'amaka ez'Obusiraamu kusobola kukolebwa okuva mu kooti enkulu eya Zanzibar.<ref name="TZ court system" /><ref name="Zanzibar Constitution">[https://web.archive.org/web/20110904235537/http://zltb.go.tz/docs/Zanzibar-Constitution-1984.pdf The Constitution of Zanzibar]. zltb.go.tz. 2006.</ref>Okuggyako, okujulira okusembayo kugenda mu Court of Appeal of Tanzania.<ref name="TZ court system" />
Kkooti Enkulu eya Tanzania erina ebitongole bisatu – eby'obusuubuzi, abakozi, n'ebyettaka<ref name="TZ court system" /> – n'ebitundu by'obutonde 15.<ref>{{cite web |title=Commercial Division — High Court of Tanzania |url=http://www.comcourt.go.tz/comcourt/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141223142716/http://www.comcourt.go.tz/comcourt/ |archive-date=23 December 2014 |access-date=17 October 2014}}</ref> Kkooti Enkulu eya Zanzibar erina ekitongole ky'amakolero, ekiwuliriza enkaayana z'abakozi zokka.<ref>[https://web.archive.org/web/20150317235728/http://www.judiciaryzanzibar.go.tz/historical_background.php "Welcome to High Court of Zanzibar"]. ''judiciaryzanzibar.go.tz''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150317235728/http://www.judiciaryzanzibar.go.tz/historical_background.php|date=17 March 2015}}</ref>
Abalamuzi ba Mainland ne union balondebwa Ssaabalamuzi wa Tanzania,<ref>{{cite web |date=January 2004 |title=UNITED REPUBLIC OF TANZANIA Public Administration Country Profile |url=http://unpan1.un.org/intradoc/groups/public/documents/un/unpan023291.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180516194348/http://unpan1.un.org/intradoc/groups/public/documents/un/unpan023291.pdf |archive-date=16 May 2018 |access-date=1 February 2019}}</ref> okuggyako abo ab'omu Kkooti Ejulirwamu ne Kkooti Enkulu, abalondebwa pulezidenti wa Tanzania.<ref name="Constitution" />
Tanzania y'emu ku mawanga agakkiriza endagaano ya Rooma eya kkooti y'ensi yonna ekola ku misango gy'obumenyi bw'amateeka.<ref>{{cite web |title=African States, State Parties to the Rome Statute, International Criminal Court. Retrieved 21 October 2014 |url=http://www.icc-cpi.int/en_menus/asp/states%20parties/african%20states/Pages/african%20states.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141011143613/http://www.icc-cpi.int/en_menus/asp/states%20parties/african%20states/Pages/african%20states.aspx |archive-date=11 October 2014}}</ref>
'''Gavumenti z'ebintu'''
Mu 1972, gavumenti z'ebitundu ku lukalu zaasazibwamu ne zidda mu kufugibwa butereevu okuva mu gavumenti eya wakati. Gavumenti z'ebitundu, wabula, zaazzibwawo ku ntandikwa y'emyaka gya 1980, obukiiko bw'omu byalo n'ab'obuyinza mu byalo bwe baddamu okuteekebwawo. Okulonda kwa gavumenti z'ebitundu kwaliwo mu 1983, era obukiiko obukola ne butandika mu 1984. Mu 1999, Olukiiko lw'Eggwanga olukulu lwa saawo enteekateeka ey'okukola enkyukakyuka mu gavumenti z'ebitundu, nga kino kyali kigendereddwamu okuteekawo "enteekateeka enzijuvu era ey'amaanyi ... [eyali ekwata ku] bintu bina: okugabanya obuyinza mu byobufuzi, okugabanya obuyinza mu by'ensimbi, okugabanya obuyinza mu by'obukulembeze n'enkolagana wakati wa gavumenti eya wakati n'ez'ebitundu, nga gavumenti ey'oku lukalu y'erina obuyinza obusinga obungi mu nteekateeka eno nga bwe kirambikiddwa mu Ssemateeka."<ref name="Kunnat">{{cite web |date=31 May 2006 |title=Local government system in tanzania |url=https://www.tampere.fi/tiedostot/5nCY6QHaV/kuntajarjestelma_tansania_.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130418081535/https://www.tampere.fi/tiedostot/5nCY6QHaV/kuntajarjestelma_tansania_.pdf |archive-date=18 April 2013}}</ref>
Tanzania egabanyizibwamu ebitundu (mikoa) asatu mu kimu,<ref>{{cite news |last=Kilyinga |first=Nasongelya |date=10 July 2015 |title=Enter Songwe Region as Six Districts Created |url=http://allafrica.com/stories/201507100264.html |access-date=21 February 2017 |newspaper=[[Daily News (Tanzania)|Daily News]]}}</ref><ref>{{cite news |last=Mwakyusa |first=Alvar |date=4 February 2016 |title=Songwe is new region – with four districts |url=http://dailynews.co.tz/index.php/home-news/46650-songwe-is-new-region-with-four-districts |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160205094519/http://dailynews.co.tz/index.php/home-news/46650-songwe-is-new-region-with-four-districts |archive-date=5 February 2016 |access-date=21 February 2017 |newspaper=Daily News}}</ref> amakumi abiri mu mukaaga ku lukalu ate ataano mu Zanzibar (asatu ku Unguja, abiri ku Pemba).<ref>[https://web.archive.org/web/20130527015837/http://www.tanzania.go.tz/regionsf.html Regions]. tanzania.go.tz</ref> Ebitundu asatu mu kimu bigabanyizibwamu Disitulikiti 195 (wilaya), era nga zimanyiddwa nga gavumenti z'ebitundu.<ref name="Census 2012">{{cite web |title=Administrative Units: Population Distribution Report |url=https://www.nbs.go.tz/nbs/takwimu/Census2022/Administrative_units_Population_Distribution_Report_Tanzania_volume1a.pdf |accessdate=2 August 2024 |website=National Bureau of Statistics}}</ref>
Ebitundu by'omu bibuga birina ekibuga ekyetongodde, munisipaali, oba Eggombolola era nga bisalibwamu mu magombolola ne sub-wards (mitaa). Ebitundu ebitali bya mu bibuga birina ekibuga ekirina obwetwaze naye nga bisalibwamu mu magombolola ga byalo oba obuyinza bw'ekibuga (omutendera ogusooka) ate oluvannyuma ne mu bitundu eby'omu byalo (vitongoji).<ref name="Kunnat" />
Ekibuga kya Dar es Salaam kya njawulo kubanga kirina akakiiko k'ekibuga ng'ekitundu ky'obuyinza bwakyo kikwatagana n'akakiiko k'ekibuga kamu kamu. Meeya w'akakiiko k'ekibuga alondebwa akakiiko ako. Akakiiko k'ekibuga ak'abantu abiri kalimu abantu kkumi na gumu abalondebwa akakiiko k'ekibuga, abantu musanvu ab'olukiiko lw'eggwanga, n'abantu "abalondebwa mu Paalamenti wansi wa 'Ebifo eby'enjawulo eby'abakyala". Buli munisipaali era eba n'omukulembeze waayo. "Akakiiko k'ekibuga kalina omulimu gw'okukwanaganya era kakola ku nsonga ezikwata ku munisipaali zonna essatu", omuli eby'okwerinda n'obuweereza obw'amangu.<ref>{{cite web |title=City Status |url=http://www.dcc.go.tz/about-us/city-status.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131122230207/http://www.dcc.go.tz/about-us/city-status.html |archive-date=22 November 2013 |publisher=Dar Es Salaam City Council}}</ref><ref>{{cite web |year=1999 |title=Local Government (Urban Authorities) Act, 1982, amended 1999 |url=http://polis.parliament.go.tz/PAMS/docs/6-1999.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131022045450/http://polis.parliament.go.tz/PAMS/docs/6-1999.pdf |archive-date=22 October 2013 |access-date=19 February 2014 |publisher=Parliamentary On-line Information System |at=7A and 69A}}</ref> Ekibuga Mwanza kirina akakiiko k'ekibuga era ekitundu kyakyo kye kifuga kikwatagana n'ebitundu bya munisipaali bbiri.
'''Enkolagana n'amawanga amalala'''
Enkola z'ebweru wa Tanzania ziri mu kwekenneenyezebwa okusobola okudda mu kifo ky'Enkola y'Ebweru eya 2001, eyali enkola y'ebweru eyasooka mu butongole mu Tanzania.<ref name="FaMinistry_NFP2">{{Cite report|url=https://www.foreign.go.tz/index.php/resources/view/nje-bulletin-april-2021|title=Tanzania, kufanya mageuzi ya Kidiplomasia|last1=Buhohela|first1=Emmanuel|last2=Bulu|first2=Sheiba|date=1 April 2021|publisher=[[Ministry of Foreign Affairs and East African Cooperation]]|issue=1|location=[[Dodoma|Dodoma, Tanzania]]|language=sw|access-date=21 June 2022|trans-title=In Tanzania, to carry out Diplomatic reforms}}</ref><ref name="Citizen_22">{{Cite news |last=Kanyabwoya |first=Damas |date=13 January 2022 |title=Tanzania's key focus areas in the new Foreign Policy. |url=https://go.gale.com/ps/i.do?p=AONE&u=wikipedia&id=GALE |access-date=21 June 2022 |work=The Citizen |location=[[Dar es Salaam, Tanzania]] |language=English}}</ref> Nga 2001 tannatuuka, enkola y'ebweru wa Tanzania yali efugibwa ebiwandiiko eby'enjawulo ebyayisibwa Pulezidenti Julius Nyerere, okusingira ddala Circular No. 2 eya 1964,<ref name="FaMinistry_about">{{Cite web |title=ABOUT THE MINISTRY |url=https://www.foreign.go.tz/index.php/about/about-the-ministry |access-date=21 June 2022 |website=The United Republic of Tanzania Ministry of Foreign Affairs and East African Cooperation |publisher=Ministry of Foreign Affairs and East African Cooperation |language=en, sw |location=[[Dodoma|Dodoma, Tanzania]]}}</ref> Ekirangiriro kya Arusha,<ref name="Nyerere_67ad">{{Cite book |last=Nyerere |first=Julius K |author-link=Julius Nyerere |date=1967 |title=The Arusha Declaration and Tanu's policy on socialism and self-reliance |url=https://library.fes.de/fulltext/bibliothek/2-tanzania-s0019634.pdf |publisher=[[Tanganyika African National Union|TANU, Publicity Section]] |edition=1 |location=[[Dar es Salaam, Tanzania]] |language=en |chapter=The Policy of Self-Reliance |access-date=21 June 2022}}</ref> n'Enkola y'Ensonga Ez'ebweru eya 1967.<ref name="Nyerere_67fa">{{Cite speech|last=Nyerere|first=Julius K.|author-link=Julius Nyerere|event=Tanganyika African National Union National Conference|location=Dar es Salaam|date=16 October 1967|title=Tanzania policy on foreign affairs|type=Presidential Address|publisher=Ministry of Information and Tourism|url=https://www.juliusnyerere.org/uploads/tanzania_policy_on_foreign_affairs_1967.pdf|access-date=22 June 2022|archive-date=15 April 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230415085417/https://www.juliusnyerere.org/uploads/tanzania_policy_on_foreign_affairs_1967.pdf|url-status=dead}}</ref> Ebigambo bino byali bissa essira ku by'obufuzi by'ebweru okusingira ddala ku bwetwaze n'obwetwaze, eddembe ly'obuntu, n'obumu bwa Afirika.<ref name="Nzomo_99">{{Cite book |last=Nzomo |first=Maria |date=1999 |title=African Foreign Policies |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780429502521-10/foreign-policy-tanzania-cold-war-post%E2%80%93cold-war-maria-nzomo |publisher=Routledge |isbn=978-0-429-50252-1 |editor-last=Wright |editor-first=Stephen |location=[[New York, NY]] |pages=184–187 |chapter=The Foreign Policy of Tanzania: From Cold War to Post–Cold War |doi=10.4324/9780429502521-10 |s2cid=155717453}}</ref><ref name="Magoma_20">{{Cite thesis|last=MAGOMA|first=Suleiman Masegesa|title=The Significant role of Tanzania's diplomacy towards economic development|date=22 February 2020|degree=Public Policy|publisher=[[KDI School of Public Policy and Management]]|url=https://archives.kdischool.ac.kr/handle/11125/34174|place=[[Sejong City|Sejong City, South Korea]]|language=en}}</ref> Enkola y'ebweru empya eriwo mu 2001 yatandikibwawo okusobola okukola ku nkomerero y'obufuzi bw'amatwale n'Olutalo olw'Embeera z'Ensi, okugaziwa kw'ensi yonna, ebyenfuna by'akatale n'okugaziya emirimu, n'eggwanga lya Tanzania eririmu ebibiina by'obufuzi ebingi. Essira lyayo erisinga liri ku by'obusuubuzi n'enkulaakulana.<ref name="FaMinistry_FP">{{Cite web |title=Tanzania Foreign Policy the Case of Economic Diplomacy |url=https://www.foreign.go.tz/index.php/about/tanzania-foreign-policy-the-case-of-economic-diplomacy |access-date=21 June 2022 |website=The United Republic of Tanzania Ministry of Foreign Affairs and East African Cooperation |publisher=Ministry of Foreign Affairs and East African Cooperation |language=en, sw |location=[[Dodoma|Dodoma, Tanzania]]}}</ref>
Enkola y'ensonga z'ebweru empya eya 2001, ekyakozesebwa leero, erina omusingi gw'emisingi musanvu; obwetwaze, obwetwaze mu byenfuna, okubeera omulungi eri baliraanwa, obumu bwa Afirika, obutabaako ludda lw'owagira mu by'obufuzi, enkolagana mu by'enfuna, n'okukolagana mu nsi yonna okusobola okukulaakulanya eby'enfuna n'emirembe.<ref name="FaMinistry_FP" /> Ebigendererwa ebikulu byogerwako ng'okukuuma n'okutumbula eby'obuwangwa n'ebyenfuna, okutandikawo enkolagana n'amawanga amalala nga gavuganyizibwa ebyenfuna, okwetuusaako ebyetaago by'ebyenfuna, emirembe mu ggwanga ne mu nsi yonna, n'okwegatta mu byobufuzi n'ebyenfuna mu kitundu.<ref name="FaMinistry_FP" />
Okwekenneenya enkola y'ebweru eriwo mu kiseera kino kugenda mu maaso nga kikolebwa gavumenti ey'omulundi ogw'omukaaga okudda mu kifo ky'enkola y'ebweru empya eya 2001. Minisita w'ensonga z'ebweru Liberata Mulamula agambye nti enkola empya zijja kusigaza obukulu n'obutabaako ludda mu nkola y'ebweru eya 2001 ate nga ziteekawo ebintu ebirala ebikulu ennyo okusinga ebirala omuli enkyukakyuka y'embeera y'obudde n'okussa essira ku by'enfuna nga zissa essira ku by'amaguzi ebiva mu ggwanga ebyongeddwamu omutindo n'eby'enfuna ebya digito.<ref name="Citizen_22" />
'''Enkolagana n'amawanga g'ebweru'''
[[File:Ictr office 3.jpg|thumb|Kkooti y'ensi yonna ewozesa emisango eya Rwanda mu Arusha]]
Tanzania mmemba mu bitongole by'ensi yonna bingi gamba nga United Nations (UN), African Union (AU), East African Community (EAC), ne Southern African Development Community (SADC) n'ebirala bingi.<ref name="Hirschler_19">{{Cite book |last1=Hirschler |first1=Kurt |date=2019 |title=A decade of Tanzania: politics, economy and society 2005-2017 |url=https://books.google.com/books?id=ncCnDwAAQBAJ |last2=Hofmeier |first2=Rolf |publisher=[[Brill Publishers]] |isbn=978-90-04-40786-2 |location=[[Leiden|Leiden, Netherlands]], [[Boston]] |language=en}}</ref> Okwongereza ku ekyo, olw'amaanyi ga Tanzania ag'obutabaako ludda lw'ewagira, obumu n'emirembe mu ggwanga okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania etera okukola ng'omutabaganya era ekifo awateekebwa endagaano n'endagaano wakati w'amawanga amalala, gamba ng'Endagaano ya Arusha ne Bulaaya, awamu n'Endagaano ya Arusha ne Rwanda (1993) ne Burundi (2000).<ref name="Chachage_04">{{Cite journal |last=Chachage |first=Chambi S. |date=2004 |title=Nyerere: Nationalism and Post-Colonial Developmentalism |url=http://www.jstor.org/stable/24487453 |journal=[[African Sociological Review]] |language=en |location=[[Dakar, Senegal]] |publisher=[[CODESRIA]] |volume=8 |issue=2 |pages=158–179 |issn=1027-4332 |jstor=24487453 |access-date=21 June 2022}}</ref><ref name="Waters_06">{{Cite journal |last=Waters |first=Tony |date=2006 |title=Markets and Morality: American Relations with Tanzania |url=https://asq.africa.ufl.edu/files/Waters-Vol8Issue3.pdf |url-status=dead |journal=[[African Studies Quarterly]] |language=en |location=[[Gainesville, Florida]] |volume=8 |issue=3 |pages=46–53 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190804103025/http://asq.africa.ufl.edu/files/Waters-Vol8Issue3.pdf |archive-date=4 August 2019 |access-date=21 June 2022}}</ref>
[[File:East African Legislative Assembly.jpg|thumb|Olukiiko olukulu olwa East African Legislative Assembly mu Arusha]]
Ekibiina ky'Amawanga Amagatte kirina ekifo kinene mu Tanzania mu kiseera kino ne mu byafaayo era kikola ng'omukago omukulu mu ngeri yaakyo, n'ebitongole by'ensi yonna ebirala, mu mirimu mingi mu ggwanga, wamu n'emirimu egikolebwa mu Tanzania era egiteekebwa mu nkola mu Great Lakes ne Afirika yonna okutwaliza awamu.<ref name="UN_tz">{{Cite web |title=The United Nations in Tanzania |url=https://tanzania.un.org/en/about/about-the-un |access-date=22 June 2022 |website=United Nations |language=en}}</ref> Ekibiina ky'Amawanga Amagatte kirina ekifo kinene mu Tanzania mu kiseera kino ne mu byafaayo era kikola ng'omukago omukulu mu ngeri yaakyo, n'ebitongole by'ensi yonna ebirala, mu mirimu mingi mu ggwanga, wamu n'emirimu egikolebwa mu Tanzania era egiteekebwa mu nkola mu Great Lakes ne Afirika yonna okutwaliza awamu.<ref name="UN_tzEntities">{{Cite web |title=UN Entities in Tanzania |url=https://tanzania.un.org/en/about/un-entities-in-country |access-date=22 June 2022 |website=United Nations |language=en}}</ref> Wadde nga ofiisi enkulu eza UN ziri mu Oysterbay, Dar es Salaam, ofiisi endala nnyingi, kkooti, n'ebibiina by'obwannakyewa biri mu Arusha, TZ. Eky'okulabirako ekisinga okumanyibwa y'ekkooti y'ensi yonna ewozesa emisango eya International Criminal Tribunal ku nsonga z'ekittabantu ekyali eri e Rwanda.<ref name="UN_SRES9771995">{{UN document|docid=S-RES-977(1995)|type=Resolution|body=Security Council|year=1995|resolution_number=977|access-date=23 July 2008|date=22 February 1995}}</ref>
Ekibiina kya African Union kirimu amawanga 55 mu Afirika.<ref name="AU_memStates">{{Cite web |title=Member States |url=https://au.int/en/member_states/countryprofiles2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901043534/https://au.int/en/member_states/countryprofiles2 |archive-date=1 September 2022 |access-date=22 June 2022 |website=African Union |language=en}}</ref> Tanzania y'emu ku mawanga agaatandikawo AU mu 2001, era eyaddira Organisation of African Unity (OAU) eyatandikibwawo abatandisi ba Tanzania, Tanganyika ne Zanzibar, mu 1963. Ekitongole ekiramuzi ekya AU n'ekkooti zaakyo bisangibwa mu Tanzania.<ref name="AU_tzAgreement">{{Cite act|date=31 August 2007|type=HOST AGREEMENT|legislature=[[African Union]]|title=Host Agreement Between the Government of the United Republic of Tanzania and the African Union on the Seat of the African Court on Human and Peoples' Right|language=en|article-type=Agreement|access-date=22 June 2022|url=https://www.african-court.org/wpafc/wp-content/uploads/2020/10/3-HOST-AGREEMENT-TANZANIA-AND-AU.pdf}}</ref> Mu kusooka nga kkooti y'obwenkanya etaba amawanga ga Africa eya Justice of the African Union, egattiddwa wamu ne kooti y'eddembe ly'obuntu eya African Court on Human and Peoples' Rights okukola African Court of Justice and Human Rights (ACJHR), esangibwa mu Arusha.<ref name="AU_tzAgreement" />Tanzania yassa omukono era ne yeegatta ku AU-brokered African Continental Free Trade Area (AfCFTA) nga 17 Ogwoluberyeberye 2022, ekitundu ekisinga obunene mu nsi yonna eky’obusuubuzi obw’eddembe.<ref name="Agarwal_22">{{Cite report|url=https://odi.org/en/publications/tanzania-and-the-african-continental-free-trade-area-possible-impacts-policy-priorities-and-scoping-of-future-support/|title=Tanzania and the African Continental Free Trade Area: possible impacts, policy priorities and scoping of future support|last1=Agarwal|first1=Prachi|last2=Kweka|first2=Josaphat|date=11 March 2022|publisher=Overseas Development Institute, [[Foreign, Commonwealth and Development Office]]|location=[[London, UK]]|publication-date=11 March 2022|language=en|last3=Willem te Velde|first3=Dirk|access-date=22 June 2022|type=Briefing, policy papers}}</ref>
Omukago gw'amawanga g'Obuvanjuba bwa Afirika ogulimu Tanzania, Uganda, Kenya, Rwanda, Burundi, South Sudan, ne Democratic Republic of Congo (DRC) gulina ekitebe kyagwo ekikulu mu Arusha.<ref name="Ugirashebuja_17">{{Cite book |date=2017 |title=East African Community Law: Institutional, Substantive and Comparative EU Aspects |url=https://brill.com/view/title/33464 |publisher=[[Brill Publishers|Brill Nijhoff]] |isbn=978-90-04-32207-3 |editor-last=Ugirashebuja |editor-first=Emmanuel |location=[[Leiden|Leiden, Netherlands]], [[Boston]] |language=en |editor-last2=Ruhangisa |editor-first2=John Eudes |editor-last3=Ottervanger |editor-first3=Tom |editor-last4=Cuyvers |editor-first4=Armin}}</ref><ref name="EAC_overview">{{Cite web |title=Overview of EAC |url=https://www.eac.int/overview-of-eac |access-date=22 June 2022 |website=East African Community |language=en}}</ref> Tanzania, awamu ne Kenya ne Uganda, ze zimu ku mmemba ezatandikawo EAC mu 2000.<ref name="EAC_history">{{Cite web |title=History of the EAC |url=https://www.eac.int/eac-history#:~:text=The%20Treaty%20for%20the%20Establishment,all%20the%20three%20Partner%20States. |access-date=22 June 2022 |website=East African Community |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw'okukubwa Bugirimaani mu Ssematalo I Tanzania yeegatta ku East African Currency Board (EACB) eyali mu London era nga yali ekola ku by'omusolo era ng'ewa Tanzania, Uganda ne Kenya okuva mu 1919 okutuuka mu 1948, East Africa High Commission (EAHC) okuva mu 1948 okutuuka mu 1961, ne East African Common Services Organization (EACSO) okuva mu 1961 okutuuka mu 1966. Mu 1966 amawanga gano gonna asatu gaatandikawo East African Community eyasooka, eyamala okutuuka mu 1976, oluvannyuma ne wabeerawo East African Co-operation okuva mu 1993 okutuuka mu 2000, nga tennaddamu kutandikibwawo nga East African Community mu 2000.<ref name="EAC_history" /><ref name="Kadaga_22">{{Cite speech|last=Kadaga|first=Rebecca|author-link=Rebecca Kadaga|event=Ministry of East African Community Affairs|location=Makerere University|date=16 June 2022|access-date=21 June 2022|title=The Strategic need for EAC Integration|type=Keynote Address|pages=1, 3, 6-9|language=en|url=https://www.mediacentre.go.ug/media/address-rt-hon-rebecca-kadaga-1st-deputy-prime-ministerminister-makerere-university|archive-date=27 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220627105632/https://mediacentre.go.ug/media/address-rt-hon-rebecca-kadaga-1st-deputy-prime-ministerminister-makerere-university|url-status=dead}}</ref>
[[File:Samia Suluhu Hassan, Joe Biden, Jill Biden.jpg|thumb|Pulezidenti wa Tanzania [[Samia Suluhu Hassan]] wamu ne Pulezidenti wa America [[Joe Biden]] mu Washington D.C mu Gwekkumineebiri 2022]]
EAC ebadde n’omukago gw’omusolo okuva mu 2005, n’ekitundu eky’obusuubuzi eky’eddembe wakati w’amawanga agali mu mukago n’omusolo ogw’awamu n’endagaano z’obusuubuzi n’amawanga agatali mu mukago n’ebitongole eby’ensi yonna.<ref name="Ugirashebuja_17" /> Omukago gw’omusolo era gwassaawo ekitongole ekimu n’amateeka ag’enjawulo, gamba ng’amateeka agakwata ku nsibuko y’ebintu, ku by’obusuubuzi byonna munda mu mukago, okuyingira mu mukago, n’okuyitira mu mawanga agali mu mukago. Mu 2010 akatale ak’awamu kaateekebwawo mu EAC okusobozesa abakozi, ebyamaguzi, abantu, entandikwa, n’empeereza okutambula obulungi, wamu n’okuteekawo eddembe ly’okutandikawo bizinensi.<ref name="Ugirashebuja_17" /> East African Monetary Union (EAMU) eyateesebwako okutandikibwawo mu 2024 ejja kutondawo ensimbi ez'awamu mu bbanka enkulu eya East African Central Bank.<ref name="Adam_17">{{Cite book |date=2017 |title=Tanzania: the path to prosperity |url=https://books.google.com/books?id=_MDXDQAAQBAJ |publisher=[[Oxford University Press]] |isbn=978-0-19-870481-2 |editor-last=Adam |editor-first=Christopher |location=[[Oxford, UK]]; [[New York, NY]] |language=en |editor-last2=Collier |editor-first2=Paul |editor-last3=Ndulu |editor-first3=B. J.}}</ref> Okuva ku kutandikibwawo kwa EAC, nga bwe kyateekebwa mu Kawaayiro 5(2) aka ndagaano ey'okutandikawo EAC, ekiruubirirwa kya EAC ekisembayo bulijjo kwe kubeera eggwanga erimu ery'awamu ery'amawanga gonna agali mu mukago. Mu 2017 amawanga gonna agali mu mukago gaakakasa okukolera awamu kwa EAC ng'entandikwa eri mu kufuuka eggwanga erimu ery'enkomeredde.<ref name="Ugirashebuja_17" /><ref name="Kadaga_22" />
Southern African Development Community erimu amawanga 16, nga mw'otwalidde amawanga gonna ag'omu bukiikaddyo bwa Afirika wamu ne Tanzania ne DRC okuva mu Great Lakes.<ref name="Muntschick_17">{{Cite book |last=Muntschick |first=Johannes |date=9 October 2017 |title=The Southern African Development Community (SADC) and the European Union (EU): Regionalism and External Influence |url=https://books.google.com/books?id=IDE5DwAAQBAJ |publisher=[[Springer Publishing|Springer Nature]] |isbn=978-3-319-45330-9 |location=[[Cham, Switzerland]] |language=en |access-date=22 June 2022}}</ref> Tanzania y'emu ku mawanga agatandikawo SADC mu 1994, wamu ne Frontline States (FLS), okuva mu 1960 okutuuka mu 1994. Wadde nga FLS yalina ekiruubirirwa eky'okumalawo obusosoze, SADC eyagiddawo erina ebigendererwa eby'okutumbula emirembe n'obutebenkevu wamu n'okukulaakulanya eby'enfuna n'ebyobufuzi by'amawanga agagirimu.<ref name="Muntschick_17" />
'''Amagye'''
Eggye lya [[Tanzania People's Defence Force]] (TPDF) (Kiswahili: Jeshi la Wananchi wa Tanzania (JWTZ)) lye ggye lya Tanzania, erikola ng'eggye ly'abantu wansi w'obukulembeze bw'abantu ba bulijjo. Lirimu amatabi oba ebiragiro bitaano: Eggye ery'oku ttaka (amagye), Eggye ery'omu bbanga, Eggye ly'okumazzi, National Service, Headquarter (MMJ).<ref>{{cite web |date= |title=Mwanzo-Jeshi la Ulinzi la Wananchi wa Tanzania |url=https://www.tpdf.mil.tz/ |access-date=10 February 2022 |publisher=Tpdf.mil.tz}}</ref> Bannansi ba Tanzania basobola okwewaayo okuweereza mu magye okuva ku myaka 15 egy'obukulu, n'emyaka 18 egy'obukulu okuweereza mu magye ga National military service nga bamaze okutikkirwa okuva mu siniya ey'omukaaga. Obuweereza obw'obuwaze bwali emyaka 2 mu 2004. [[National service act of Tanzania]].
'''Okukwasisa amateeka'''
Eby'okwerinda by'abantu n'okulondoola ensalo buvunaanyizibwa bwa Poliisi ya Tanzania. Okulondoola poliisi kugabanyizibwamu omuwandiisi omukulu mu Minisitule ya Poliisi ne kaliisoliiso wa Poliisi.<ref>{{cite web |title=Tanzania – Tanzania Police Force |url=https://apcof.org/country-data-2/tanzania/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20230202170416/https://apcof.org/country-data-2/tanzania/ |archive-date=2 February 2023 |access-date=11 May 2023 |publisher=African Policing Civilian Oversight Forum}}</ref>
'''Eddembe ly'obuntu'''
Mu Gwekkumineebiri 2019, Amnesty International yategeeza nti gavumenti ya Tanzania yasazaamu eddembe ly'ebibiina by'obwannakyewa (NGOs) (ebibiina by'abantu abeewaayo kyeyagalire) awamu n'abantu kinnoomu okuwawaabira gavumenti mu kkooti y'abantu eya Arusha African Court for Human and Peoples' Rights.<ref>{{cite web |date=2 December 2019 |title=Tanzania: Withdrawal of individual rights to African Court will deepen repression |url=https://www.amnesty.org/en/latest/news/2019/12/tanzania-withdrawal-of-individual-rights-to-african-court-will-deepen-repression/ |access-date=2 December 2019 |publisher=Amnesty International}}</ref>
Ba Nnamagoye ababeera mu Tanzania batera okulumbibwa, okuttibwa oba okusalibwako ebitundu by'omubiri olw'obulombolombo obukwatagana n'obulogo obumanyiddwa nga muti obugamba nti ebitundu by'omubiri by'abalina albinism birina amaanyi agatali ga bulijjo.<ref>"[https://www.bbc.com/news/world-africa-31849531 Tanzania albino murders: 'More than 200 witchdoctors' arrested]". BBC News. 12 March 2015.</ref> Tanzania y'esinga okubaamu okutyoboola eddembe ly'obuntu okw'engeri eno mu mawanga 27 agali mu Afirika muti w'omanyiddwa okuba ng'akolebwa.<ref>Charlotte Baker (22 September 2017) [https://www.independent.co.uk/life-style/health-and-families/witchcraft-albino-trade-body-part-human-rights-un-sub-saharan-african-a7958946.html "The trade in body parts of people with albinism is driven by myths and international inaction"]. ''The Independent''</ref>
Mu Tanzania, ebikolwa eby'okwegatta eby'abantu ab'ekikula ekimu tebikkirizibwa mu mateeka era bisobola okuviirako omuntu okusibwa obulamu bwe bwonna, wadde ng'etteeka lino teritera kukozesebwa, era abantu abalya ebisiyaga basobola okusisinkana.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=https://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171010135034/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=10 October 2017 |work=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref name="GT">{{cite news |title=Lesbian and Gay Tanzania |url=http://www.gaytimes.co.uk/gt/listings.asp?action=ShowCountry&CID=932 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060929205430/http://www.gaytimes.co.uk/gt/listings.asp?action=ShowCountry&CID=932 |archive-date=29 September 2006 |access-date=12 February 2007 |work=gaytimes}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwakolebwa mu 2007 okwakolebwa ekitongole kya Pew Research Centre, abantu 95 ku buli kikumi mu Tanzania bakkiriza nti obuli bw'ebisiyaga tebulina kukkirizibwa mu bantu.<ref>{{cite web |title=Pew Global Attitudes Project |url=http://pewglobal.org/reports/pdf/258.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100214225525/http://pewglobal.org/reports/pdf/258.pdf |archive-date=14 February 2010 |access-date=15 July 2017 |publisher=Pew Research Centre |pages=35, 84, and 117}}</ref>
== Eby'enfuna ==
Mu 2021, okusinziira ku IMF, eby'enfuna bya Tanzania (GDP) byali bya buwumbi bwa ddoola 71 (nominal), oba obuwumbi bwa ddoola 218.5 ku musingi gwa purchasing power parity (PPP). GDP per capita (PPP) yali $3,574.<ref>{{cite web |title=World Economic Outlook Database April 2018 |url=https://www.imf.org/en/Publications/WEO/weo-database/2018/April |publisher=International Monetary Fund}}</ref>
Okuva mu 2009 okutuuka mu 2013, GDP ya Tanzania (nga yeesigamiziddwa ku ssente za wano ezitakyuka) yeyongera ebitundu 3.5% buli mwaka, nga eri waggulu okusinga ku mmemba omulala yenna ow’omukago gw’amawanga g’obuvanjuba bwa Afirika (EAC) era nga esinga amawanga mwenda mu Sub-Saharan Africa: [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]], [[Ethiopia]], [[Ghana]], [[Lesotho]], [[Liberiya|Liberia]], [[Mozambique]], [[Sierra Leone]], [[Zambia]], ne [[Zimbabwe]].<ref>{{cite web |title=GDP per capita growth (annual %) |url=http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.KD.ZG |access-date=9 August 2024 |publisher=[[World Bank]]}}</ref>
Mu 2017, Tanzania yasinga kutunda mu Buyindi, Vietnam, [[South Africa]], [[Switzerland]], ne China nga yafunamu obuwumbi bwa ddoola 5.3.<ref name="UND">{{cite web |title=Tanzania (TZA) Exports, Imports, and Trade Partners |url=https://atlas.media.mit.edu/en/profile/country/tza/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190424230123/https://atlas.media.mit.edu/en/profile/country/tza/ |archive-date=24 April 2019 |access-date=9 April 2019 |publisher=The Observatory of Economic Complexity}}</ref> Yayingiza obuwumbi bwa ddoola 8.17, nga Buyindi, Switzerland, [[Saudi Arabia]], China, ne [[United Arab Emirates]] ze zaali zisinga okugitunda.<ref name="UND" />
Tanzania yagumira okugwa kw'ebyenfuna okw'amaanyi, okwatandika mu 2008 oba mu ntandikwa ya 2009, mu ngeri ey'amaanyi. Emiwendo gya zzaabu egy'amaanyi, nga gino gye gyayamba okunyweza eby'okusima eby'obugagga by'omu ttaka mu ggwanga, era nga n'engeri Tanzania gy'etaliimu nnyo mu katale k'ensi yonna yayamba okukuuma eggwanga eri okugwa kw'ebyenfuna.<ref name="frame" /> Okuva okugwa kw'ebyenfuna lwe kwaggwa, eby'enfuna bya Tanzania by'eyongedde nnyo olw'obulambuzi, eby'empuliziganya, n'ebitongole bya bbanka.<ref name="frame" />
Okusinziira ku kitongole ky'Ensi yonna ekikola ku by'enkulaakulana (United Nations Development Programme (UNDP), kyokka, enkulaakulana eyakolebwa mu by'enfuna y'eggwanga gyebuvuddeko ekoleddeko "batono nnyo", n'aleka abantu abasinga obungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20141014230730/http://www.tz.undp.org/content/tanzania/en/home/countryinfo/ "About Tanzania |UNDP in Tanzania"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141014230730/http://www.tz.undp.org/content/tanzania/en/home/countryinfo/|date=14 October 2014}}. undp.org.</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwakolebwa mu 2015/2016, ebitundu 57.1 ku buli kikumi eby'abantu batwalibwa okuba nga baavu mu ngeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Tanzania (United Republic of) |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/TZA.pdf |access-date=27 May 2024 |website=United Nations Development Programme: Human Development Reports}}</ref> Tanzania yali n'ekigero kya Global Hunger Index ekibi okusinga eggwanga eddala lyonna mu EAC okuggyako Burundi.<ref name="GHI">[https://web.archive.org/web/20141106133439/http://www.ifpri.org/sites/default/files/publications/ghi13.pdf "2013 Global Hunger Index"]. International Food Policy Research Institute. October 2013</ref> page 15 Omugatte gw'abantu abaali abalumwa enjala mu 2010–12 nabo baali babi okusinga eggwanga eddala lyonna mu EAC okuggyako Burundi.<ref name="GHI" />
Mu 2020, Banka y'ensi yonna yalangirira okweyongera kw'ebyenfuna bya Tanzania okuva mu by'abantu abali obubi ennyo okudda mu by'abantu abali obulungi, ng'omuwendo gwa GNI ogw'omuntu ogumu gweyongera okuva ku ddoola za Amerika 1,020 mu 2018 okutuuka ku ddoola za Amerika 1,080 mu 2019.<ref>{{cite web |date=1 July 2020 |title=New World Bank country classifications by income level: 2020–2021 |url=https://blogs.worldbank.org/opendata/new-world-bank-country-classifications-income-level-2020-2021 |publisher=World Bank}}</ref><ref>{{cite web |date=2 July 2020 |title=Tanzania joins middle income status ahead of schedule |url=https://www.thecitizen.co.tz/news/Tanzania-joins-middle-income-status-ahead-of-schedule/1840340-5586580-5p13b7z/index.html |work=The Citizen}}</ref>
Eby'enfuna bya Tanzania byalinya ebitundu 4.6 ku buli kikumi mu 2022, ate 5.2 ku buli kikumi mu 2023.<ref>{{cite web |title=Tanzania Overview |url=https://www.worldbank.org/en/country/tanzania/overview |access-date=9 August 2024 |publisher=World Bank}}</ref>
'''Enjala n'obwavu'''
Embeera y'Enjala mu Nsi Yonna mu biseera ebyayita kyateeka embeera eno ku "kutya" n'obubonero 42 mu mwaka gwa 2000; okuva olwo GHI kikendedde okutuuka ku 23.2.<ref name="globalhungerindex.org">{{cite web |title=Tanzania |url=https://www.globalhungerindex.org/tanzania.html |access-date=6 August 2024 |website=Global Hunger Index – Official Website of the Peer-Reviewed Publication}}</ref> Abaana mu byalo babonaabona nnyo olw'obutali bulungi mu ndya n'enjala ey'olubeerera, newankubadde ng'obuzibu wakati w'ekibuga n'ebyalo bukendedde ku bikwata ku kusiiwuuka kw'endya n'obuzito obutono.<ref name="Tanzania UNDP">{{cite web |title=About us |url=https://www.tz.undp.org/content/tanzania/en/home/about-us.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210811174628/https://www.tz.undp.org/content/tanzania/en/home/about-us.html |archive-date=11 August 2021 |access-date=25 May 2020 |website=UNDP}}</ref> Okukola ebitono mu kitongole ky'ebyalo kiva ku kusinga kussa ssente mu bintu ebikozesebwa; obutaba na busobozi kufuna bintu bya ku faamu, obuweereza bw'okulima n'okwewola; tekinologiya omutono wamu n'obuyambi mu by'obusuubuzi n'okutunda; n'okwesigama ennyo ku kulima okwesigamiziddwa ku nkuba n'ebintu eby'obutonde.<ref name="Tanzania UNDP" />
Kumpi ebitundu 68 ku buli kikumi ebya Bannansi ba Tanzania obukadde 61.1 babeera wansi w'omutindo gw'obwavu ogwa ddoola 1.25 buli lunaku, ng'ebitundu 32 ku buli kikumi eby'abantu tebafuna mmere emala.<ref name="globalhungerindex.org" /> Okusoomooza okusinga obunene Tanzania kw'eyolekaganye nakwo mu kukendeeza obwavu kwe kukozesa obubi eby'obugagga byayo eby'obutonde, okulima okutali kwa muganyulo, enkyukakyuka y'embeera y'obudde n'okwonoona ensibuko z'amazzi, okusinziira ku kitongole ky'Amawanga Amagatte eky'ebyenkulaakulana (United Nations Development Programme (UNDP).<ref name="Tanzania">{{cite web |title=Tanzania |url=https://www.heifer.org/about-us/where-we-work/tanzania.html |website=Heifer International}}</ref>
Waliwo eby'obugagga bitono nnyo eri bannansi ba Tanzania mu nsonga z'okufuna looni, ebizimbe oba okufuna tekinologiya w'ebyobulimi, ekireetera enjala n'obwavu mu ggwanga okweyongera okusinziira ku UNDP.<ref name="Tanzania" /> Tanzania eri mu kifo kya 159 ku nsi 187 mu bwavu okusinziira ku United Nations Human Development Index (2014).<ref name="Tanzania" />
Alipoota ya bbanka y'ensi yonna eya 2019 yalaga nti mu myaka 10 egiyise, obwavu bukendeddeko ebitundu 8 ku buli kikumi, okuva ku 34.4% mu 2007 okutuuka ku 26.4% mu 2018.<ref>{{cite web |date=1 December 2019 |title=Tanzania's Path to Poverty Reduction and Pro-Poor Growth |url=https://www.worldbank.org/en/country/tanzania/publication/tanzanias-path-to-poverty-reduction-and-pro-poor-growth |publisher=World Bank}}</ref> Alipoota endala yalaga okukendeera okutuuka ku 25.7% mu 2020.<ref>{{cite web |date=12 November 2021 |title=Tanzania at 60: GDP in sharp rise, poverty cut |url=https://www.ippmedia.com/en/news/tanzania-60-gdp-sharp-rise-poverty-cut |work=IPP Media}}</ref>
'''Emmere n'endya'''
Endya embi esigadde nga kizibu ekinyigiriza mu Tanzania era nga kyawukana nnyo mu bitundu by'eggwanga. USAID eripoota nti abaana ebitundu 16% bali wansi w'obuzito obusaanidde ate ebitundu 34% bafuna okukonziba olw'endya embi.<ref name=":02">{{cite web |title=Tanzania: Nutrition Profile |url=https://www.usaid.gov/what-we-do/global-health/nutrition/countries/tanzania-nutrition-profile |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181024113234/https://www.usaid.gov/what-we-do/global-health/nutrition/countries/tanzania-nutrition-profile |archive-date=24 October 2018 |access-date=18 October 2018 |website=[[USAID]] |language=en}}</ref> Ebitundu 10 birimu abaana ebitundu 58% abakonzibye ate ebitundu 50% ku baana abalumwa enjala ey'amaanyi basangibwa mu bitundu 5.<ref name=":3">{{cite web |title=UNICEF Tanzania—Nutrition—The situation |url=https://www.unicef.org/tanzania/nutrition.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190102192139/https://www.unicef.org/tanzania/nutrition.html |archive-date=2 January 2019 |access-date=28 October 2018 |website=unicef.org}}</ref> Mu bbanga lya myaka 5, Disitulikiti ya Mara mu Tanzania yalaba okukendeera kwa bitundu 15% mu kukonziba mu baana abali wansi w'emyaka 5, nga kagwa okuva ku bitundu 46% okutuuka ku bitundu 31% mu 2005 ne 2010 ebyo. Kyokka, Dodoma, ku luuyi olulala, yalaba okweyongera kwa bitundu 7% mu kubunza kw'abaana mu kibinja kino eky'emyaka, nga kulinnya okuva ku bitundu 50% mu 2005 okutuuka ku bitundu 57% mu 2010.<ref name=":6">{{Cite web |date=2012 |title=Tanzania Assessment for Scaling Up Nutrition |url=http://apps.who.int/nutrition/landscape_analysis/TanzaniaLandscapeAnalysisFinalReport.pdf?ua=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210302164752/https://apps.who.int/nutrition/landscape_analysis/TanzaniaLandscapeAnalysisFinalReport.pdf?ua=1 |archive-date=2 March 2021 |via=[[World Health Organization]]}}</ref> Okutwaliza awamu okubeerawo kw'emmere tekitegeeza nti kireeta okukonziba kw'abaana. Ebitundu bya Iringa, Mbeya, ne Rukwa, gye batwala okubeerawo kw'emmere okuba nga kusobola okukkirizibwa, era bikyalimu okukonziba okusukka mu bitundu 50%. Mu bitundu ebimu awabeera enjala, gamba nga mu bitundu bya Tabora ne Singida, okukonziba kusigala nga kutono bw'okugeraageranya n'okwo okulabibwa mu Iringa, Mbeya ne Rukwa.<ref name=":6" /> Ekitongole kya Tanzania Food and Nutrition Centre kigamba nti enjawulo zino ziva ku njawulo mu ndya embi ey'abakyala ab'embuto, enkola embi ey'okuliisa abaana abawere, enkola embi[ ey'obuyonjo n'obujjanjabi obubi.<ref name=":6" /> Ebiseera by'ekyeya bisobola okukosa ennyo okukula kw'ebirime mu Tanzania. Ekyeya mu East Africa kivuddemu okweyongera kw'ebbeeyi y'emmere enkulu nga kasooli n'obulo, ebirime ebikulu mu ndya y'abantu abasinga obungi mu Tanzania. Okuva mu 2015 okutuuka mu 2017, ebbeeyi ya kasooli bwe yagulibwa mu bungi yalinnya emirundi egisukka mu esatu, okuva ku TSh 400/= buli kilo okutuuka ku 1,253/= buli kilo.<ref name=":12">{{Cite news |last=Makoye |first=Kizito |title=Survey finds most Tanzanians go hungry, despite government denials |url=https://www.reuters.com/article/tanzania-hunger-idUSL5N1GJ5CP |access-date=20 November 2018 |work=Reuters}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
p4wgmljmwuwngzfsviystycti3crjdi
Obulumi mu lubuto
0
4324
67194
67021
2026-08-08T11:27:52Z
CeylonChingu
9998
Fixed the cite error.
67194
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox medical condition|name=Okulumwa olubuto|synonym=Okulumwa olubuto, obulumi bw’olubuto, okulumwa mu byenda|image=Gray1220.png|image_size=|image_thumbtime=|alt=|caption=Obulumi bw’olubuto buyinza okunnyonnyolwa okusinziira ku kitundu ky’olubuto kye bukutte.|pronounce=|specialty=Obusawo bw’okulongoosa obwa bulijjo|symptoms=|complications=|onset=|duration=|types=Obulumi obw’amangu n’obulumi obw’olubeerera<ref name=Mer2020Over>{{cite web |title=Search results for: Acute Abdominal Pain |url=https://www.merckmanuals.com/home/SearchResults?query=Acute+Abdominal+Pain&icd9=789.0%3b789.6%3b567.0%3b567.21%3b567.9%3b567.2 |website=Merck Manuals Consumer Version |access-date=20 October 2020 |archive-date=11 April 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411125508/https://www.merckmanuals.com/home/SearchResults?query=Acute+Abdominal+Pain&icd9=789.0%3B789.6%3B567.0%3B567.21%3B567.9%3B567.2 |url-status=live }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210411125508/https://www.merckmanuals.com/home/SearchResults?query=Acute+Abdominal+Pain&icd9=789.0%3B789.6%3B567.0%3B567.21%3B567.9%3B567.2 |date=11 April 2021 }}</ref>|causes=Okulunguula kwa appendiksi; alusa y’olubuto okutulikawo; okulunguula kw’ennuuni; obusawo bw’oku byenda okulwala ne butulikawo; ekisu ky’eggi okwezingirira; ebyenda okwezingirira; omusuwa omunene ogw’omu lubuto okuzimba ne gwabika; kataago oba ekibumba okuyulika; n’ebyenda obutafuna musaayi gumala<ref name=Stat2020/>|risks=|diagnosis=|differential=|prevention=|treatment=|medication=|prognosis=|frequency=|deaths=|named after=}}
'''Obulumi bw’olubuto''', era obumanyiddwa '''ng’okulumwa olubuto''', kabonero akalaga obutawulira bulungi mu kitundu kyonna eky’olubuto. Obulumi buyinza okubeera mu kimu ku bitundu ebina eby’olubuto oba ne busaasaana mu lubuto lwonna.<ref name="Stat2020">{{Cite journal|title=Acute Abdomenal|journal=StatPearls|date=14 Nov 2018|pmid=29083722|vauthors=Patterson JW, Dominique E}}</ref> Obubonero obulala, gamba ng’okuwulira ng’oyagala okusesema, okusesema, ekiddukano oba olubuto okwesiba, nabwo buyinza okubaawo.<ref name="Stat2020" /> Obulumi buno buyinza okwawulwamu obutandika amangu (acute) n’obw’ekiseera ekiwanvu (chronic).
Ebisinga okuvaako obulumi buno mulimu okulunguula kw’olubuto n’ebyenda (gastroenteritis) n’obulwadde obutaataaganya enkola y’ebyenda (irritable bowel syndrome).<ref name="Vin2014">{{Cite journal|vauthors=Viniol A, Keunecke C, Biroga T, Stadje R, Dornieden K, Bösner S, Donner-Banzhoff N, Haasenritter J, Becker A|display-authors=6|title=Studies of the symptom abdominal pain--a systematic review and meta-analysis|journal=Family Practice|volume=31|issue=5|pages=517–29|date=October 2014|pmid=24987023|doi=10.1093/fampra/cmu036|doi-access=free}}</ref> Abantu nga 15% baba n’obulwadde obw’amaanyi obuba bubuleeta, gamba ng’okulunguula kwa appendiksi, obulwadde bw’akalulwe, omusuwa omunene ogw’omu lubuto okuzimba ne gwabika, alusa y’olubuto okutulikawo, okulunguula kw’ennuuni, ekisu ky’eggi okwezingirira, ebyenda okwezingirira (volvulus), omusaayi okubaamu asidi omungi olw’obulwadde bwa ssukaali, diverticulitis, ebyenda obutafuna musaayi gumala, oba olubuto okukulira ebweru wa nnabaana.<ref name="Vin2014" /><ref name="Stat2020" /> Mu bawere, okulunguula n’okufa kw’ebitundu by’ebyenda, ebyenda okwezingirira, n’ekyenda okuyingira mu kinaakyo nabyo bisaana okulowoozebwako.<ref name="Stat2020" /> Mu kimu kya kusatu eky’embeera zino, ekituufu ekivaako obulumi tekimanyibwa bulungi.<ref name="Stat2020" />
Okuzuula obulwadde kuyinza okusinziira ku byafaayo by’obubonero, okwekebejja omulwadde, okukebera omusaayi n’okukuba ebifaananyi by’ebitundu by’omubiri.<ref name="Stat2020" /> Okukebera enkuba y’omutima nga bakozesa ekyuma kya ECG kuyinza okukolebwa okukakasa nti si puleesa.<ref name="Stat2020" /> Obujjanjabi buyinza okuzingiramu amazzi agayisibwa mu misuwa n’eddagala erikendeeza obulumi.<ref name="Stat2020" /> Okusinziira ku kirwadde ekivaako obulumi, omulwadde ayinza okwetaaga okulongoosebwa.<ref name="Stat2020" /> Abantu nga 10 ku buli 100 abagenda mu kitongole ky’obujjanjabi obw’amangu baba balina obulumi bw’olubuto.<ref name="Stat2020" />
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Translated from MDWiki]]
jn07cspuxbsbe8ogna6e9yii6mswybl
Bobi Wine
0
5645
67150
67007
2026-08-07T23:14:07Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 5 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
67150
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Robert Kyagulanyi Ssentamu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwokubiri 1982) amanyiddwa ennyo nga '''Bobi Wine''', omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu, munnabyabufuzi, muyimbi, era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>{{Cite web |title=Bobi Wine conferred with law degree after 7 years as Cavendish University graduates over 700|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bobi-wine-conferred-with-law-degree-after-7-years-as-cavendish-university-graduates-over-700-4718670|access-date=2024-08-09|website=[[Daily Monitor]]|date=8 August 2024}}</ref> Yaliko omubaka wa Paalament era y'akulembera [[National Unity Platform]] (NUP), ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri ku ludda oluvuganya gavumenti ya Yoweri Museveni.<ref>{{Cite news|url=https://observer.ug/news/headlines/58803-can-people-power-change-uganda's-political-fortune|title=Can 'People Power' change Uganda's political fortune?|work=The Observer|access-date=29 November 2018|language=en-gb}}</ref>
Bobi Wine yaliko omubaka wa Paalamenti akiikirira essaza ly'e Kya Kyadondo eyoomubuvanjuba mu Disitulikiti y'e Wakiso, mu masekkati ga Uganda.<ref name="In2">{{cite web|url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/Ugandan-pop-star-Bobi-Wine-sworn-in-as-lawmaker/2558-4010194-w5nxspz/index.html|title=Uganda's pop star sworn-in as lawmaker|access-date=11 July 2017|date=11 July 2017|newspaper=[[The East African]]|location=[[Nairobi]]|archive-url=https://web.archive.org/web/20170711202642/http://www.theeastafrican.co.ke/news/Ugandan-pop-star-Bobi-Wine-sworn-in-as-lawmaker/2558-4010194-w5nxspz/index.html|archive-date=11 July 2017}}</ref> Mu Gwomukaaga gwa 2019, yalangirira okwesimbawo nga pulezidenti wa Uganda mu [[kalulu k'obwapulezidenti aka 2021]]. Yeetaba mu kalulu ka 2021, nga okusinziira ku byava mu kulonda ebitongole, yawangulwa Yoweri Museveni eyali mu ntebe ekiseera ekyo. Okuva mu Gwoluberyeberye 2026, awakanya ebyava mu kalulu nti byali ssi bituufu.<ref>{{Cite web|date=January 17, 2021|title=Uganda's Museveni wins sixth term, rival alleges fraud|url=https://www.reuters.com/article/uk-uganda-election-idUSKBN29M04E|access-date=October 14, 2023|website=www.reuters.com|language=en}}</ref> Nga 14 Ogwekkumineebiri 2021, Gavumenti ya Uganda yamusibira mu nnyumba, olwo n'agenda mu maaso n'okwekalakaasa olw'okukwatibwa kwe.<ref>{{Cite web|date=2021-12-14|title=Uganda police, army surround Bobi Wine's home ahead of Kayunga visit|url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-police-army-surround-bobi-wine-home-3652394|access-date=2021-12-14|website=The East African|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Ugandan opposition leader Bobi Wine 'under house arrest'|url=https://www.aljazeera.com/news/2021/12/14/uganda-opposition-leader-bobi-wine-under-house-arrest|access-date=2021-12-14|website=www.aljazeera.com|language=en}}</ref> Oluvannyuma yagenda ebweru w’eggwanga gye yeenyigira mu kukwata ffirimu ekyatuumibwa ''The corruption involved in the 2021 election''. Bwe yakomawo mu Uganda nga 5 Ogwekkumi 2023, yakwatibwa.<ref name=":5">{{cite news |last1=Kent|first1=Lauren|last2=Dean|first2=Sarah|title=Ugandan opposition leader Bobi Wine arrested at airport as he returns home|url=https://edition.cnn.com/2023/10/05/africa/bobi-wine-airport-arrest-intl/index.html|work=CNN|date=5 October 2023}}</ref> Firimu eyitibwa ''[[Bobi Wine: The People's President]]'' yawandiika ku lugendo lwe mu kululu ka 2021.<ref name=":6">{{Cite web |title=Bobi Wine: The People's President|url=https://peabodyawards.com/award-profile/bobi-wine/|access-date=2024-11-30|website=The Peabody Awards|language=en-US}}</ref>
Bobi Wine yeewandiisa mu butongole okuvuganya ku bwa pulesidenti mu [[Okulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2026|kulonda kwa bonna okwa 2026]] mu Uganda nga 25 Ogwomukaaga 2025 nga akiikirira ekibiina kya NUP, ng'ayogera ku kaweefube ono ng'okugenda mu maaso n'omulimu gwe ogwali tegunnaggwa era n'asaba bannansi okuwagira kye yayita "[[protest vote]]" okumalawo okunyigirizibwa kw'ebyobufuzi okumaze emyaka mingi.<ref>{{Cite news |last=Matovu|first=Muhamadi|date=2025-06-26|title=Uganda: Bobi Wine Announces 2026 Presidential Bid, Calls for Protest Vote|url=https://allafrica.com/stories/202506260032.html|access-date=2025-08-01|work=Nile Post|language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kyagulanyi yazaalibwa mu [[Nkozi Hospital|ddwaaliro ly'e Nkozi,]] maama we Margaret Nalunkuuma gye yali akola ng'omuzaalisa.<ref>{{Cite web |last=Matovu|first=Muhamadi|title=Bobi Wine Visits Birthplace, Donates to New Mothers on His 43rd Birthday|url=https://nilepost.co.ug/news/242512/bobi-wine-visits-birthplace-donates-to-new-mothers-on-his-43rd-birthday|access-date=2025-07-17|website=Nilepost News|language=en}}</ref><ref>{{cite web |date=14 June 2016|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1426903/cardinal-wamala-singer-bobi-wine-set-nkozi-hospital-marathon|title=Cardinal Wamala, singer Bobi Wine set for Nkozi Hospital marathon|newspaper=[[New Vision]]|access-date=12 November 2018|first=Mathias|last=Mazinga|location=Kampala|archive-date=13 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181113030020/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1426903/cardinal-wamala-singer-bobi-wine-set-nkozi-hospital-marathon}}</ref> Yazaalibwa mu famile ya baana 34 abaazaalibwa eyali taata we Jackson Willington Ssentamu.<ref>{{Cite web |date=2021-01-18|title=Bobi Wine, brothers mourn father|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bobi-wine-brothers-mourn-father-1599982|access-date=2025-07-17|website=Monitor|language=en}}</ref> Yakulira mu nzigotta z'e [[Kamwokya]] mu kitundu ky’obukiika kkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="Good2">{{cite web |title=Bobi giving back to the hands that lifted him up|access-date=11 July 2017|date=6 September 2012|newspaper=[[New Vision]]|first=Caroline|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1306334/bobi-giving-hands-lifted|last=Ariba|location=Kampala|archive-date=10 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190110182446/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1306334/bobi-giving-hands-lifted}}</ref>
Kyagulanyi yasomera mu [[Kitante Hill School]]<ref>{{Cite web |title=Kitante Hill School {{!}} A Centre of Learning Dedicated to Excellence|url=https://kitantehillschool.ac.ug/|access-date=2026-07-28|website=kitantehillschool.ac.ug}}</ref>, gye yafunira [[Uganda Certificate of Education|satifikeeti eya siniya eyookuna]] mu 1996, wamu ne [[Kololo Senior Secondary School]], gye yafunira [[Uganda Advanced Certificate of Education|satifikeeti eya siniya eyoomukaaga]] mu 1998. Oluvannyuma yagenda ku [[Makerere University|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]], gye yasomera okuyimba, amazina ne katemba, n’atikkirwa ne dipulooma mu 2003. Mu 2016, Kyagulanyi yaddayo mu yunivasite okusoma ddiguli mu by'amateeka mu [[International University of East Africa]]. Oluvannyuma lw'okuwabulwa eyali omusomesa we ku yunivasite, David Lewis Rubongoya, yakyusa okuva ku IUEA eyali temanyikiddwa mu kusomesa amateeka ekiseera ekyo naagenda ku [[Cavendish University]] gye yatikkirwa mu Gwomunaana 2024.<ref name="Bio2">{{cite web|access-date=11 July 2017|date=11 July 2017|location=Kampala|url=http://www.eachamps.com/Bobi-wine.html|title=Bobi Wine: Biography|author=EACS|publisher=Eachamps.com (EACS)|archive-url=https://web.archive.org/web/20140929033408/http://www.eachamps.com/Bobi-wine.html|archive-date=29 September 2014}}</ref><ref name="parliament2">{{cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=508|title=Kyagulanyi Robert Ssentamu|publisher=[[Parliament of Uganda]]|access-date=6 November 2019}}</ref>
== Omulimu gw'okusanyusa ==
=== Omulimu gw’okuyimba ===
[[File:Bobi Wine 2.jpg|thumb|Bobi Wine]]
Kyagulanyi yatandika omulimu gw'okuyimba mu ntandikwa y'emyaka gy'e 2000, naafuna erinnya lya Bobi Rob nga lyakozesa ku siteegi erinnya eryali lyefananyiriza erinnya lye ery'ekikatuliki eryamuweebwa erya 'Robert' ng'okusikirizibwa kuno yakujja ku Bob Marley nga naye yali yatumibwa 'Robert'. Oluvannyuma yafuna erinnya lya Bobi Wine ng'eryokusiteegi. Ennyimba ze ennyimpi ezaasooka kwaliko; "Akagoma", "Funtula", ne "Sunda" (ng'ali ne Ziggy D) kyamuleetera okumanyikwa mu kisaawe ky'okuyimba kwa Uganda.<ref name="Bio">{{Cite web |title=Bobi wine{{!}} Eachamps.com |url=http://www.eachamps.com/Bobi-wine.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140929033408/http://www.eachamps.com/Bobi-wine.html |archive-date=2014-09-29 |access-date=2026-08-06 |website=Eachamps.com}}</ref> Myuziki we abasinga bamuyita okubeera ow'e[[kidandali]], [[reggae]], [[dancehall]], ne [[afrobeat]], ng'ebiseera ebisinga obubaka bubeera ku by'etoloodde abantu n'ebibakwatako. Yeeyali akulembera ekibiinja kya 'Fire Base Crew'<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/an-up-close-and-personal-with-the-ghetto-president-bobi-wine/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2018-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825041250/http://chano8.com/an-up-close-and-personal-with-the-ghetto-president-bobi-wine/ |url-status=dead }}</ref> okutuusa bwekyasaanawo, oluvannyuma naatandikawo ekibiinja ekipya ekimannyikiddwa nga 'Ghetto Republic of Uganja'.<ref name="Pol">{{Cite news |title=Uganda: Tracing Bobi Wine's Journey to Elective Politics |url=http://allafrica.com/stories/201705010007.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170501073305/http://allafrica.com/stories/201705010007.html |archive-date=2017-05-01 |access-date=2026-08-06 |work=allAfrica.com |language=en}}</ref> Afulumizza ennyimba ezisoba mu 70 mu myaka 15 egisembyeyo.<ref name="Bio" />
Mu 2016, oluyimba lwe "Kiwani" lwateekebwa mu ffirimu ya [[Disney]] eya ''[[Queen of Katwe]]''.<ref>{{Cite web |date=2016-09-23 |title=Queen of Katwe (Original Motion Picture Soundtrack) by Various Artists on Apple Music |url=https://music.apple.com/us/album/queen-of-katwe-original-motion-picture-soundtrack/1442862262 |access-date=2026-08-06 |language=en-US}}</ref>
Ekika ky'ennyimba Bobi Wine z'abadde atera okuyimba zibadde za kika kya 'Afrobeat'. Muziki wa Bobi Wine yali yatundibwa nga omugezi Kasiwukira ng'era yeeyafuba ng'okulaba ng'agenda ku ddaala eddala. Yakikakasa okubeera nga yafuna lisiiti za bukadde 60 okuva mu muziki gweyatunda mu mwezi gumu okuva wa Kasiwukira. Alina omukutu gwa 'Youtube' okuli obukadde bw'abantu abasuka mu 10 abagiraba n'okugigoberera. Ategese ebivvulu n'okusanyusa abantu, mu kwongereza ku ngeri y'abadde yeekubiramu obulango, nga bino byonna bimuleetera okuyingiza ensiimbi. Alina ne situdiyo ekolera abayimbi ennyimba mwajja ssente esinganibwa [[Kamwokya]] emannyikiddwa nga FireBase records.
=== Enngoobo ya 'Bobi Wine Edutainment' ===
Ekiwandiiko kino kikwata ku kika kya muziki ayigiriza n'okusomesa ekyatandikibwawo Wine mu 2006. Muziki yatondebwawo okusanyusa nga mw'ayisa obubaka obuyigiriza n'okusomesa, nadala eri abantu abali mumbeera embi eteeyagaza nadala munzigota za Kampala, nadala 'Ghetto'. Omu ku muziki ali mu pulojekiti eno mulimu "Ghetto" (fng'ali ne Nubian Li), "Obuyonjo," "Obululu Tebutwala," "Time Bomb," n'endala.
Obubaka obuli mu muziki ali mu pulojekiti eno bwali bugendereddwa kugenda eri banabyabufuzi, ng'abakubiriza okufaayo ennyo eri abanti abali mumbeera embi era nga tebalina abayamaba, wamu n'okukubiriza banaansi okubeera ab'obuvunaanyizibwa mu bintu byabwe gyebawangaalira. Ebintu byebasinga okutekako essira u muziki kwaliko; obuyonjo, eby'obulamu nadala mu kuzaala abaana abato okufuna embuto, abaana abato okufumbirwa, obutabanguko mu maka, akawuka ka mukeneya nendala.
Muziki wa yakwata nga nnyo ku bantu ng'era abajukiza ekyamukazisaako erinya lya omukulembezze w'enzigota "Ghetto President" nekimuyamba okuzimba ekifo eky'amaanyi mu by'obufuzi bwa Uganda oluvannyuma mu mirimu gye.<ref>{{Cite web |date=2020-11-16 |title=The Rise of Bobi Wine: How A Rapper From the Slums is Igniting A Revolution in Uganda |url=https://hir.harvard.edu/who-is-bobi-wine/ |access-date=2026-08-06 |website=Harvard International Review |language=en}}</ref><ref name="kenyanmoves.co.ke">{{Cite news |date=2021-03-24 |title=Bobi Wine biography, age, family, tribe, education, career, wife, children, salary, house, cars, net worth - KENYAN MOVES |url=https://kenyanmoves.co.ke/bobi-wine-biography/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260219040105/https://kenyanmoves.co.ke/bobi-wine-biography/ |archive-date=2026-02-19 |access-date=2026-08-06 |work=KENYAN MOVES |language=en-US |url-status=live }}</ref><ref name="kenyanmoves.co.ke"/>
=== Omulimu gw'okuzannya ffirimu ===
Kyagulanyi era muzannyi wa ffirimu, ng'asinga kubeera ku za wano mu Uganda.<ref name="Bio"/> Mu 2010, yalondebwa okubeera omu kubazannyi mu ffirimu ya [[Cleopatra Kyoheirwe]] ey'omuzannyo gyebayita [[Yogera|''Yogera''.]] Mu 2015, yalondebwa okukulembera mu ffirimu y'okuyamba eya Twaweza emannyikiddwa nga ''[[Situka]]'' ngali ne [[Hellen Lukoma]].<ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2015-07-05 |title=Photos: Bayimba takes SITUKA movie to Mbale. |url=https://bigeye.ug/photos-bayimba-takes-situka-movie-to-mbale/ |access-date=2026-08-06 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Akoze ku ffirimu eziwerako omwali ne ''Divizionz''.<ref>{{Cite web |last=Koehler |first=Robert |date=2008-11-17 |title=Divizionz |url=https://variety.com/2008/film/reviews/divizionz-1200472176/ |access-date=2026-08-06 |website=Variety |language=en-US}}</ref>
Bobi Wine alina pulogulaamu eri ku bulamu bwe eragibwa ku ttiivi eyatumibwa 'The Ghetto President'<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/the-ghetto-president-reality-show-begins-airing-tonight/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518071646/https://chano8.com/the-ghetto-president-reality-show-begins-airing-tonight/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy'eby'obufuzi ==
Mu Mwezi ogwokuna mu 2017, Kyagulanyi yalangirira nga bweyali agenda okwesimbawo ku ky'obubaka bwa paalamenti mu kulonda okwali mu konsitituweensi ey'obuvanjuba bw'e Kyadondo mu kulonda okw'okuddibwamu. Okutambula kwe okw'e nju ku nju ng'akola kakuyege w'okunoonya akalulu ky'asikiriza abantu mu [[Uganda]] n'ebweru w'eggwanga.<ref name="Pol"/><ref>{{Cite news |title=Africa highlights: Wednesday 31 May 2017 as it happened |url=https://www.bbc.com/news/live/world-africa-39261833 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Yawangula okulonda kuno ng'akubidde wala abaali bamwesimbyeko okwali: Sitenda Sebalu ow'ekibiina ekifuga ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) ne Apollo Kantinti ow'ekibiina ekisinga okuvuganya ekya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name="In">{{Cite news |title=Uganda's pop star sworn-in as MP |url=http://www.theeastafrican.co.ke/news/Ugandan-pop-star-Bobi-Wine-sworn-in-as-lawmaker/2558-4010194-w5nxspz/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170711202642/http://www.theeastafrican.co.ke/news/Ugandan-pop-star-Bobi-Wine-sworn-in-as-lawmaker/2558-4010194-w5nxspz/index.html |archive-date=2017-07-11 |access-date=2026-08-06 |work=The East African |language=en-UK}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.the-star.co.ke/news/2017/06/29/ugandan-mucisian-bobi-wine-wins-kyadondo-mp-seat_c1588411 |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181020155851/https://www.the-star.co.ke/news/2017/06/29/ugandan-mucisian-bobi-wine-wins-kyadondo-mp-seat_c1588411 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite news |title=Bobi Wine seeks new legacy |url=http://www.theeastafrican.co.ke/news/2558-4016126-2pdq28/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716010252/http://www.theeastafrican.co.ke/news/2558-4016126-2pdq28/index.html |archive-date=2017-07-16 |access-date=2026-08-06 |work=The East African |language=en-UK}}</ref>
Mu 2018, Kyagulanyi yeeyongera okufuna ettutumu, ng'ayita mu kuyamba ku baali beesimbyeyo [[By-election|okujuza ebifo ebyali tebiriimu babikiikirira]] ng'akolera abaali beesiimbyeewo kakuyege nebakuba abaali beesiimbyeewo nga bagidde mu NRM ne FDC.
=== Ebyali mu by'akalulu ka Arua ak'okujjuza ekifo ekitalimu mukiise ===
Nga 14 Omwezi ogwomunaana mu 2018, abawagizi b'omubaka wa paalamenti eyajja ku bwa namunigina nga talina kibiina [[Kassiano Wadri]] kigambibwa baasiikiriza ne balumba oluseregende lw'emmotoka za pulezidenti Museveni mu kabuga k'omubukiika ddyo bwa [[Arua]] okuliraana [[Gulu]]. Emmotoka ya Museveni baagikuba amayinja, nekireetawo obutabanguko wakati wa ab'ebyokwerinda n'abaali beekalakaasa.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2018/08/you-will-pay-museveni-lashes-at-bobi-wine-wadri-over-arua-chaos.html</ref> Oluvannyuma, Kyagulanyi, eyali asinga okwogerera Museveni amafuukuule yakyasanguza ng'ayita ku mikutu gye gimukwanira wala nga poliisi bweyali ekubye amasasi ku mmotoka ye ng'egenderedde, n'etta ddereeva we. Kyagulanyi yali akakasizza obuwagizi bwe eri Wadri eyali avuganya oyo Museveni gweyali ataddewo mu butongole mu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.sde.co.ke/article/2001291861/uganda-mp-bobi-wine-missing-as-driver-is-shot-dead-by-police |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180927002736/https://www.sde.co.ke/article/2001291861/uganda-mp-bobi-wine-missing-as-driver-is-shot-dead-by-police |url-status=dead }}</ref> Museveni mu lujjudde yanenya Bobi wine ku byaliwo.
Kyagulanyi yakwatibwa nga 15 ogwomunaana mu 2018 ng'avunaanibwa olw'okubeera n'eby'okulwanyisa ebitaali mu mateeka wamu n'okukunga obweguguungo,<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Bobi Wine faces treason charges |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-06 |website=New Vision}}</ref> oluvannyuma yaleetebwa mu maaso g'ekkooti y'amaggye, n'avunaanibwa n'abaali baleteddwa egulo lumi olunaku olwaddako. Amawulire ga ''[[The Times]]'' gaafulumya nga Kyagulanyi bweyali alabika ng'eyali akubiddwa nga tanatwalibwa mu kkooti.<ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref> Loodi Meeya wa Kampala [[Erias Lukwago]], munamateeka y'abadde akiikirira ababaka ba palamenti ababeera bakwatiddwa nebagalirwa mu makomera yagamba obulamu bwa Kyagulanyi embeera gyebwalimu yali yeeralikiriza, nga yali yeetaaga obujanjabi obw'omunambiro.<ref>{{Cite web |last=GROUP |first=NTV KENYA-NATION MEDIA |title=NTV Kenya - ntvkenya.co.ke for your latest news, podcasts, music, sports and entertainment shows cutting across generations |url=https://ntvkenya.co.ke/ |access-date=2026-08-06 |website=NTV Kenya |language=en-GB}}</ref> Gavumenti eyongedde okwegaana ebigambibwa okuba nga yali yamutulugunya. [[Kizza Besigye]] eyali akulira oludda oluvuganya yayita olukungaana lw'abanamawulire mweyasabira okuteebwa kw'ababaka abaali baakwatibwa.<ref name="jazeera">https://www.aljazeera.com/news/2018/08/bobi-wine-arrest-uganda-180822144356189.html</ref>
Obwegugungo bwebwatandika okweyongera mu Uganda nga busaba okuteebwa kwa Kyagulanyi, nekituuka n'okwongera ebugumu mu byali byogerwako mu palamenti ya Uganda, abasala emisango mu Uganda bagyayo byebaali bajuza nga byebavunaana Kyagulanyi omulundi ogw'okubiri gweyali alabiseeko mu kkooti y'amaggye gyebakirizaamu abantu nga 23 Ogwomunaana mu 2018. Abasala emisango baalaga nga bwebaaliu bagenda okufuna byebamuvunaana mu kkooti y'abantu babulijjo okusobola okuwozesa omubaka wa palamenti.<ref>{{Cite web |last=Orinde |first=Hillary |title=Uganda drops charges against Bobi Wine |url=https://www.standardmedia.co.ke/article/2001293078/uganda-drops-charges-against-bobi-wine |access-date=2026-08-06 |website=The Standard |language=en}}</ref> Ng'amazze okuteebwa, Kyagulanyi yaddamu n'akwatibwa nebamuvunaana mu kkooti y'abantu babuliijo olw'okulya munsi ye olukwe<ref>{{Cite news |date=2018-08-23 |title=Uganda's Bobi Wine: Pop star MP charged with treason |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-45282125 |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Mu Gwomwenda mu 2018, Kyagulanyi, yateebwa ng'alindirira kuwozesebwa era n'atambula okugenda mu Amerika okujanjabibwa ebiwundu byeyali yafuna bweyali akwatiddwa n'agalirwa mu kkomera.<ref name=":2">{{Cite news |last=Staff |date=2018-09-02 |title=Pop-star politician Bobi Wine reaches US after Uganda 'torture' |url=https://www.theguardian.com/world/2018/sep/02/pop-star-politician-bobi-wine-reaches-us-after-uganda-torture |access-date=2026-08-06 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Gavumenti ya Uganda yawera abawagizi bbe okukola enkungaana ez'ekika kyonna okuviira ddala kulunaki lweyali atereddwa, n'okutuusa kulunaku lweyali agenda okukomawo ng'ava mu Amerika.<ref name=":2" /><ref name=":3">{{Cite news |last=Busari |first=Bukola Adebayo,Stephanie |date=2018-09-19 |title=Uganda bans supporters of Bobi Wine from gathering ahead of his return {{!}} CNN |url=https://www.cnn.com/2018/09/19/africa/bobi-wine-returns-after-treatment-intl/index.html |access-date=2026-08-06 |work=CNN |language=en}}</ref> Oluvannyuma yayogerako eri abawagizi bbe mu lukungaana lwebaaliko wabweru w'amakaage bweyali akomyewo mu Uganda nga 20 Ogwomwenda mu 2018.<ref>{{Cite news |last=Burke |first=Jason |last2=Mwesigwa |first2=Alon |last3=correspondent |first3=Jason Burke Africa |date=2018-09-20 |title=Uganda's pop star politician addresses jubilant crowds on return from US |url=https://www.theguardian.com/world/2018/sep/20/uganda-pop-star-politician-bobi-wine-returns-us |access-date=2026-08-06 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>
Mu Gwomunaana mu 2019, Kyagulanyi yavunaanibwa ogw'okwagala okumalako mirembe okunyiza ssaako n'okweyisa ku pulezidenti Museveni mungeri embi, webaali mu [[Arua (disitulikit)|Arua]] mu mwaka ogwali guyise.Okuvunaanibwa kwajja olunaku lumu oluvannyuma lw'okufa kwa Ziggy Wine, munayuganda mune eyali omuyimbi ng'era mwesiimbu eri Museveni, eyawambibwa abantu abatamannyikibwa nebamutulugunya.<ref>{{Cite web |title=Uganda's Wine charged with 'annoying' the president |url=https://www.dw.com/en/ugandas-bobi-wine-charged-with-annoying-the-president/a-49922185 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-08-06 |title=Bobi Wine charged with 'annoying' Uganda's Museveni |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-49247860 |access-date=2026-08-06 |website=www.bbc.com |language=en-GB}}</ref>
=== Okwegugunga nga bawakanya emisolo egyali gitereddwa ku mikutu gimukwanira wala ===
Nga 22 Ogwokuna mu 2019, Kyagulanyi yakwatibwa nebamugalira bweyai ayagala okugenda ku kivulu ekyali kitegekeddwa mu baala ly'obwa nnanyini erimu mu bukiika kkono bwa Kampala, ekyasazibwamu poliisi.<ref>{{Cite news |last=France-Presse |first=Agence |date=2019-04-22 |title=Ugandan police detain Bobi Wine and fire teargas at supporters |url=https://www.theguardian.com/world/2019/apr/22/uganda-police-detain-bobi-wine-fire-teargas-fans |access-date=2026-08-06 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Baali bamulumiriza okubeera nga yakulembera okwegugunga mu kibuga mu mwaka ogwali guyise nga tafunye lukusa kuva eri poliisi; tokwegugunga kuno kwaliwo nga kuwakanya omusolo ogwali gutereddwa ku mikutu gimukwanira wala egyatandika mu Gwomusanvu mu 2018.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/2018-07-11-bobi-wine-leads-ugandans-in-protest-against-social-media-tax/</ref><ref name="aljazeera">https://www.aljazeera.com/news/2019/04/ugandan-pop-star-opposition-mp-bobi-wine-arrested-190429153709250.html</ref> Nga 29 Ogwokuna mu 2019, bweyali agenda ku woofiisi ezikola ku by'okunoonyereza ku bumennyi bw'amateeka n'obuzi bw'emisango mungeri y'okuwa okuyitibwa kwe ekitiibwa n'okwogera ku by'okusazaamu ekivulu, Kyagulanyi neera baddamu nebamukwata era nebautwala mu kkooti ya Buganda Road, gyeyavunaanibwa okugaana okusa ekitiibwa mi mirimu gy'eggwanga n'amateeka era nebamusindika mu [[Luzira Maximum Security Prison|komera e Luzira o]]<nowiki/>kutuusa bweyagibwayo ng'alindirira kuwuliriza kuwozesebwa kwe nga 2 Ogwokutaano. Mu byayogerwa olunaku oluddako, [[Amnesty International|ekibiina ky'ensi yonna ekirwana okulaba nga kikuuma eddembe ly'abantu]], ky<nowiki>'asaba okuteebwa kwe mu bunaambiro, era nekikubiriza gavumenti ya Uganda ''okulekeraawo okukozesa mungeri eswaza okugezaako okusirisa oyo abeera agivumirira''</nowiki>."<ref>{{Cite web |date=2019-04-30 |title=Free Bobi Wine immediately |url=https://www.amnesty.org/en/latest/press-release/2019/04/uganda-detention-of-bobi-wine-is-a-shameless-attempt-to-silence-dissent/ |access-date=2026-08-06 |website=Amnesty International |language=en}}</ref> Kulunaku lw'okuwozesebwa, lwakolebwa [[Video conferencing|ku lukungaana olwali olwa vidiyo]] nga lwerwasokera ddala mu byafaayo by'amateeka ga Uganda, Kyagulanyi yakirizibwa okuteebwa, nga warindirira okuwozesebwa era n'ateebwa okuva mu kkomera, wabula ng'ekkooti yamuwera okubeerako okwegugunga kwonna kw'ategeka nga tekuli mu mateekawith the court also arring him from holding unlawful demonstrations.<ref>{{Cite web |last=inbox |first=Get the stories shaping East Africa-delivered straight to your |date=2020-07-06 |title=Ugandan court grants Bobi Wine bail |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/ugandan-court-grants-bobi-wine-bail-1417112 |access-date=2026-08-06 |website=The EastAfrican |language=en}}</ref>
=== Okulonda kwa pulezidenti mu 2021 ===
Nga 24 Ogwomusanvu mu 2019, Kyagulanyi yalangirira nga bweyali agenda okwesimbawo mu ku londa kwa bonna ku bwa pulezidenti mu 2021.<ref>{{Cite news |title=Uganda's Bobi Wine Formally Announces Presidential Bid |url=https://www.voanews.com/africa/ugandas-bobi-wine-formally-announces-presidential-bid |archive-url=https://web.archive.org/web/20210129225032/https://www.voanews.com/africa/ugandas-bobi-wine-formally-announces-presidential-bid |archive-date=2021-01-29 |access-date=2026-08-06 |work=Voice of America |language=en |url-status=live }}</ref> Nga 22 Ogwomusanvu mu 2020, yalangirira nga bweyali yeegase ku kibiina ky'eby'obuvuzi ekimannyikiddwa nga [[National Unity Platform]], era n'alondebwa okubeera pulezidenti wakyo era eyali agenda okukikwatira bendera ng'agenda okwesimbawo ku bwa pulezidenti bwa Uganda mu kulonda kwabonna okwali kugenda okubeerawo mu Gwokubiri mu 2021.<ref>{{Cite web |title=2021 Polls: Bobi Wine to Run for Presidency under National Unity Platform Political Party – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/2021-polls-bobi-wine-to-run-for-presidency-under-national-unity-platform-political-party/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20200727045317/https://www.softpower.ug/2021-polls-bobi-wine-to-run-for-presidency-under-national-unity-platform-political-party/ |archive-date=2020-07-27 |access-date=2026-08-06 |website=www.softpower.ug |language=en-US |url-status=live }}</ref> Kyagulanyi yali alondeddwa okwesimbawo mu woofiisi eyali esinga okubeera eyawagulu ey'okubeera pulezidenti nga 3 Ogwokuminoogumu mu 2020. Mu kaseera katono nnyo nga bamazze okumulonda, Kyagulanyi yakwatibwa poliisi y'amaggye.<ref>{{Cite web |last=Al Jazeera English |date=2020-11-03 |title=Uganda’s Bobi Wine arrested after presidential nomination: Party |url=https://www.youtube.com/watch?v=rUETRakzDic |access-date=2026-08-06}}</ref>
Nga 6 Ogwekuminoogumu mu 2020, yatongoza byeyali agenda okukola bweyali mu kakuyege e [[Mbarara]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga bweyali agenda okwesimbawo oluvannyuma lw'abadukanya eggwanga okuyimiriza ekibiina kye ekya NUP webotolooza woofiisi zabwe ne poliisi wamu n'amaggye, nebamulemesa okutongoreza eyo byeyali agenda okukola nga bwebaali bakitegese.<ref>{{Cite web |title=Bobi Wine to Unveil manifesto in Museveni's Region |url=https://www.fastobserver.com/2020/11/bobi-wine-to-unveil-manifesto-in.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20210120030502/https://www.fastobserver.com/2020/11/bobi-wine-to-unveil-manifesto-in.html |archive-date=2021-01-20 |access-date=2026-08-06 |website=www.fastobserver.com |language=en}}</ref>
On 11veOgwekuminoogumu mu, Ssentamu was yakaatibwa mu disitulikiti y'e Luuka mu buvanjuba bwa Uganda n'agalirwa ku poliisi y'e Nalufenya mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] okumala enaku satu. Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa 'Daily Monitor', "Poliisi yawayiriza Omukulu Kyagulanyi olw'okubeeta n'abawagizi abasoba mu 200 abaali bakiriizbwa akakiiko akavuunaanyizibwa ku by'okulonda mu Uganda okusobola okutangira okusaasaana kwa Covid-19."<ref>{{Cite web |date=2020-11-18 |title=Bobi Wine arrested in Luuka |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bobi-wine-arrested-in-luuka-3202494 |access-date=2026-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref>
His aatibwa kwe kwavirako okwekalakaasa okwali kwetoloodde eggwanga lyonna nadala mu bitundu bya la, [[Masaka]], Jinja, [[Mukono (disitulikit)|Mukono]], [[Mbale (disitulikit)|Mbale]] ne Wakiso. Wadde nga poliisi ya Uganda yali ekikatiriza nti abantu 54 beebaali batiddwa, abalwanirizi b'eddembe ly'abantu baali bagamba omuwendo gwalinya ngera kusuka mu bantu 100 abaali batemuddwa nga n'abalala baafuna ebisago.
Abantu abasuka 2000 beebakwatibwa nebagarirwa mu kkomera mu bwegugungo obwali buyitiridde.<ref>{{Cite news |last=Athumani |first=Halima |last2=Wroughton |first2=Lesley |date=2020-11-20 |title=37 dead in Uganda protests after arrest of presidential candidate Bobi Wine |url=https://www.washingtonpost.com/world/africa/uganda-protests-bobi-wine/2020/11/20/efe106ec-2aa6-11eb-9c21-3cc501d0981f_story.html |access-date=2026-08-06 |work=The Washington Post |language=en-US |issn=0190-8286}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-11-20 |title=Death toll at 37 in Uganda unrest after Bobi Wine's arrest |url=https://apnews.com/article/bobi-wine-kampala-health-elections-coronavirus-pandemic-5e0f669f868431ace6102162b7fa4e8a |access-date=2026-08-06 |website=AP News |language=en}}</ref>
Omukuumi wa Wine, Francis Senteza yatibwa nga 27 mu Gwekumineebiri mu 2020, oluvannyuma lw'okutomerwa ekimmotoka kya poliisi y'amaggye. Yalumbibwa bweyali agezaako okutwala munamawulire eyali alumiziddwa n'omukka ogubalagala mungeri embi ennyo mu bukuubagano obwaliwo mukusooka wakati poliisi n'ekibinja ky'abawagizi ba Bobi Wine.Munamawulire omulala yafuna ebisago munsonga eno.<ref>{{Cite web |last=Agencies |first=News |title=Uganda: Bobi Wine says bodyguard killed in violence ahead of poll |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/12/27/uganda-bobi-wine-says-bodyguard-kill-in-election-violence |access-date=2026-08-06 |website=Al Jazeera |language=en}}</ref>
Nga 16 Ogwolubereberye, akakiiko akavunaanyizibwa ku by'okulondesa mu UIganda kaalangirira nga Museveni bweyali awangudde okulonda n'obululu 58,6 ku 100. Wine yagaana okukiriziganya neebyali bivudde mu kulonda kuno, ng'agamba kwekukyasinze okubeera nga tekwali kwesiimbu mu byafaayo bya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Museveni declared winner of disputed Uganda presidential election |url=https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election |access-date=2026-08-06 |website=Al Jazeera |language=en}}</ref>
Wine yagalirwa mu maka gge nga takirizibwa kutambula nga 15 Ogwolubereberye, akaseera katono nnyo oluvannyuma lw'okusuula akalulu kke ak'okulonda kwa bonna ak'obwa pulezidenti. Amaggye geetoloola amaka gge nga tegakiriza muntu yenna kuyingira oba kufuluma okumala enaku ezaali ziwerako, wadde Wine y'agamba nga ng'emere bweyali emuweddeko. Omubaka wa Amerika mu Uganda, [[Natalie E. Brown]] yali takirizibwa kukyalira wadde okumulekera emere, kuba amagye gaali gaziyiza okuseregendde lw'emmotoka zze.<ref>{{Cite news |last=McSweeney |first=Eoin |date=2021-01-19 |title=US ambassador blocked from visiting Bobi Wine as official warns ‘don’t cry for Ugandans’ {{!}} CNN |url=https://www.cnn.com/2021/01/19/africa/us-embassy-uganda-wine-intl/index.html |access-date=2026-08-06 |work=CNN |language=en}}</ref> Wine yateebwa nga 26 Ogwolubereberye oluvannyuma lwa kkooti ya Uganda enkulu okulagira ebitongole by'eby'ekwolinda okukomekereza okugalirwakwe mu nnyumba.<ref>{{Cite news |last=McSweeney |first=Eoin |date=2021-01-26 |title=Uganda security forces withdraw from Bobi Wine’s home {{!}} CNN |url=https://www.cnn.com/2021/01/26/africa/bobi-wine-free-house-arrest-intl/index.html |access-date=2026-08-06 |work=CNN |language=en}}</ref> Nga 1 Ogwokubbiri, Wine yawakanya okulonda kwa 2021 mu kkooti, naye oluvannyuma yalagira banamateeka bbe okugyayo omusango ng'agamba abalamuzi baali bagenda kugusala mungeri etaali neesiimbu, oluvannyuma lw'omulamuzi omukulu okulabibwako mu bifannanyi ne pulezidenti Museveni, eyali agenda okukiikiriza ekibiina ekyali kiwawabibwa mu kkooti.
== Emirimu gy'okuyamba abantu ==
Kyagulanyi ayambye pulojekiti ez'enjawulo ezitereddwa munkola okuyamba okulakulanya embeera y'abaavu.<ref name="Good">{{Cite news |title=Bobi giving back to the hands that lifted him up |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1306334/bobi-giving-hands-lifted |archive-url=https://web.archive.org/web/20190110182446/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1306334/bobi-giving-hands-lifted |archive-date=2019-01-10 |access-date=2026-08-06 |work=www.newvision.co.ug}}</ref> Mu 2012, yatandika kakuyege kw'okutumbuula okwongera okulongoosa amalwaliro okwabuli kiseera, eby'obuyonjo, okukungaanya kasasiro oba obutamu mansa buli wamu n'okunaaba engalo okusobola okwewala enddwadde.<ref name="Clean">{{Cite web |last=Lydia Nabakooza |date=2012-09-30 |title=The september General clean up Kampala Uganda |url=https://www.youtube.com/watch?v=7LbIBheR83c |access-date=2026-08-06}}</ref> Vidiyo y'okumukutu gwa [[YouTube]] okuva mu Gwomwenda mu2012 eraga nga yeegase ku Loodi meeya wa Kampala [[Erias Lukwago]] mu kulongoosa Kamwookya, enzigota z'omulirwaano Kyagulanyi gyeyakulira.<ref name="Clean" /> Omwaka gwegumu, yawaayo ssente z'okuzimba kabuyonjo n'omukutu oguyaba okutambuza amazzi mu Kisenyi II, enzigota za Kampala olupapula lwa [[New Vision (newspaper)|''New Vision'']] lwerwanyonyola okubera nga lwali lujudde obucaafu, obuzimbe obwazimbibwa obubi nga mubeeramu abantu abaavu, eby'obulamu obuyonjo nga bubi nga tebalina na buyambi bumala." Kyagulanyi yanyonyola nti yasalawo okukwata ku pulojekiti eno kubanga bano bantu bbe, nga wadde n'agenda wa, gano gajja kusigala nga ge makaage "<ref name="Good" />
Akubye ne kakuyege w'okulwanyisa omusujja gw'ensiri, ng'alina byeyawaayo mu ddwaliro lya Nakasongola Health Centre, wamu n'okulaga ebijuliziddwa eri obulwadde buno mu nnyimba zze.<ref name="Mom">{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2014-04-24 |title=Bobi Wine In Campaign Against Malaria |url=https://bigeye.ug/bobi-wine-campaign-malaria/ |access-date=2026-08-06 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomunaana mu 2013, Kyagulanyi yakyalira enkaambi y'abanoonyi boobubuddamu mu [[Bundibugyo District|disitulikiti y'e Bundibugyo]] ng'ali n'abakiise okuva mu kitongole ekyamba abaana ekya [[Save the Children]], [[UNHCR]], n'ekya [[Red Cross]], tokuwaayo ssenye n'ebikozesebwa.<ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2013-08-14 |title=Bobi WINE in Bundibugyo Charity Drive |url=https://bigeye.ug/bobi-wine-in-bundibugyo-charity-drive/ |access-date=2026-08-06 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Mu mwezi ogwaddako, yatumibwa omubaka eyali amannyi eky'ekizadde aba Twaweza, ekitongole ky'obwanakyewa ekiteeka esira ku byenjigiriza n'okwenyigiramu kw'abanaansi mu [[East Africa|Buvanjuba bwa Afrika;]] obubaka bwe mu nkolagana eno bwali bwakutumbuula omuzadde ow'obuvunaanyizibwa era afaayo eri abawagizi bbe abanayuganda. Mu kagyojigyoji w'ebibuuzo gweyabuuzibwa ku bikwatagana ku pulojekiti eno, yagamba nti, " eby'enjigiriza byebisobola okukyuusa entambula y'eggwanga era ng'omuyimbi ate nga taata, nzikiriza nti tusobola okuleetawo enkyuka kyuka mu by'okuyigiriza bw'abaana bafe."<ref name="Ed">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Bobi Wine appointed parenting ambassador |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-06 |website=New Vision}}</ref>
Mu 2014, Kyagulanyi yatuumibwa omubaka wa kakuyege eyali ow'okutaasa abaana ku lwabuli ombu, nga yeegata ku ttiimu y'abanayuganda abayimbi 14 abaakwata oluyimba olw'enjawulo ne vidiyo eyali ekwata ku by'okuzaalisa wamu n'eby'obulamu bw'abaana. Abayimbi abalala abaali mu vidiyo eno kwaliko; [[Jose Chameleone]], Radio ne Weasel, abakola ekibiina kya [[Goodlyfe Crew]].<ref>{{Cite web |title=Leading Music Artists Produce New Campaign Song in Uganda {{!}} EVERY ONE |url=https://everyone.savethechildren.net/articles/leading-music-artists-produce-new-campaign-song-uganda |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825002910/https://everyone.savethechildren.net/articles/leading-music-artists-produce-new-campaign-song-uganda |archive-date=2018-08-25 |access-date=2026-08-06 |website=everyone.savethechildren.net |language=en}}</ref> Kyagulanyi ne mukyala we Barbara batambudde amalwaliro mangi okwetoloola Uganda omubadde [[Nakaseke Hospital|eddwaliro ly'e Nakaseke,]] nga basisinkana abazaalisa n'abavunaanyizibwa ku by'obulamu okusobola okubunyisa kakuyege ono mu bantu.<ref name="Mom" /> Taasa abaana yamutwala mu bitundu ebirala ng'atambuza kakuyege ono omwali, ekifo ky'abanoonyi boobubuddamu ekya [[Nyumanzi Refugee Settlement]] mu Bukiika ddyo bwa Bugwanjuba bwa Uganda ku lw'abantu ba Sudan y'omu Bukiika kkono.<ref>{{Cite web |title=New Vision |url=https://www.newvision.co.ug/news/655590-bobi-wine-thrills-south-sudanese-refugees.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20250120201542/https://www.newvision.co.ug/news/655590-bobi-wine-thrills-south-sudanese-refugees.html |archive-date=2025-01-20 |access-date=2026-08-06 |website=www.newvision.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref>
Esaawa eno, Bobi Wine yemuyima w'ekitongola ky'obwa nakyewa ekivunaanyiziba ku by'abawala n'abaana abazaala nga bato ekiyitibwa 'Caring Hearts Uganda', ekyatandikibwawo mukyala we Barbie Kyagulanyi. Ebikwata ku Caring Hearts Uganda - ekitongole ekitafa ku bya kukola magoba ku lw'ensonga z'obulamu bw'abakyala mu Uganda . Endaga ya Bobiwine eyalina okubeerawo nga 8 Ogwekumi mu 2022 yasazibwamu gavumenti ya UNITED ARAB EMIRATES olw'ensonga ezitategerekeka, bweyali yakatuuka yakwatibwa n'agalirwa ku kisaawe ky'e Dubai eky'ennyonyi okumala esaawa 10, wabula oluvannyuma yateebwa n'ayogerako eri abawagizi bbe, okwongerwayo kw'olulaga luno kwali kutegeeza nti banayuganda abaali bakonkomalidde mu United Arab Emirates baalina okukomezebwawo mu ggwanga lyabwe.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://timesuganda.com/bobi-wine-show-in-dubai-is-cancelled/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221014040519/https://timesuganda.com/bobi-wine-show-in-dubai-is-cancelled/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://celebpatrol.com/confirmed-bobi-wines-show-in-dubai-cancelled-he-reveals-why/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2023-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207112717/https://celebpatrol.com/confirmed-bobi-wines-show-in-dubai-cancelled-he-reveals-why/ |url-status=dead }}</ref>
== Obutakaanya ==
Kyagulanyi ayogera butereevu ewatali kwekwekerera ku bikwatagana ku by'obufuzi n'ebeera y'abantu mu Uganda, ekiretawo obutakaanya.Okutuusa mu Gwolubereberye mu 2019, yalina obutakaanya obwali tebukoma ne munayuganda mune omuyimbi [[Bebe Cool]], ayimbye mu kuwagira pulezidenti Museveni ne NRM, ng'ate Kyagulanyi abadde mu kuwagira oludda oluvuganya.<ref name="bigeye.ug">{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2016-02-22 |title=Bebe Cool fans forsake him over politics, and join Bobi Wine. |url=https://bigeye.ug/bebe-cool-fans-forsake-him-over-politics-and-join-bobi-wine/ |access-date=2026-08-06 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref><ref name="bigeye.ug"/>
Mu Gwomusanvu mu 2014, kyalangirirwa nti Kyagulanyi yali wakuyimbira mu Bungereza mu kifo ekiyitibwa [[The Drum (Arts Centre)|The Drum Arts Centre]] mu Birmingham ne [[Troxy]] mu London.<ref>{{Cite web |last=Roberts |first=Scott |date=2014-07-24 |title=Anti-gay Ugandan singer due to perform in Birmingham and London |url=https://www.thepinknews.com/2014/07/24/anti-gay-ugandan-singer-due-to-perform-in-birmingham-and-london/ |access-date=2026-08-06 |website=PinkNews {{!}} Latest lesbian, gay, bi and trans news {{!}} LGBTQ+ news |language=en-US}}</ref> Kino kyaletera okukiwera olw'ebigambo byeyali akozesa nga byogera ku buli bwebisiyaga.<ref>{{Cite web |last=Nabaasa |first=Monica |date=2014-07-28 |title=Bobi Wine UK Performance Faces Resistance |url=https://chimpreports.com/bobi-wine-to-be-banned-from-performing-in-uk/ |access-date=2026-08-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Ebifo byombi byasazaamu okulabikako kwa Kyagulanyi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.gaystarnews.com/article/%E2%80%98burn-gays%E2%80%99-rapper-axed-uk-venues290714 |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220815105138/https://www.gaystarnews.com/article/%E2%80%98burn-gays%E2%80%99-rapper-axed-uk-venues290714/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite news |last=Lockley |first=Mike |date=2014-07-29 |title=Anti-gay rapper banned from Birmingham venue over homophobic lyrics |url=https://www.birminghammail.co.uk/news/midlands-news/drum-arts-centre-aston-cancels-7525289 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260309075347/https://www.birminghammail.co.uk/news/midlands-news/drum-arts-centre-aston-cancels-7525289 |archive-date=2026-03-09 |access-date=2026-08-06 |work=Birmingham Live |language=en-GB |url-status=live }}</ref> Mu kiwandiiko ky'Ogwokutaano mu 2016 ekyali ku mukutu gwa 'Twitter' omwalimu okuwanyisiganya na'aba ULC Monastery LGBTI, ekibiina ky'abakiririza mu diini y'obukatuliki kyatumbuula okuwagira eri aba LGBT, Kyagulanyi yagamba nga bweyali avudde mungeri gyeyali awandiise eri abantu abalya ebisiyaga, naye nga teyalambululula bulungi nti oba endowooza zze eri abali b'ebisiyaga yali ekyuse.<ref>{{Cite web |last=The Reverend Randy P. Orso [@ULCMLGBTI] |title=@HEBobiwine You recently met with the USA Amb. Malac, have you renounced violence toward the LGBT community in Uganda? |url=https://x.com/ULCMLGBTI/status/735354249186578432 |access-date=2026-08-06 |website=Twitter}}</ref>
Mu 2015, Kyagulanyi yalwanirira obwakabaka bwa [[Buganda]] mulujude bwebwali busonda ssente ekintu ekyavumirirwa Sheikh Muzaata n'akyogerako ebigambo ebibi, nekitandikawo olutalo lw'ebigambo.<ref name=":0">{{Cite web |last=Aine |first=Kim |date=2015-03-23 |title=Bobi Wine Warns of War with Muzaata |url=https://chimpreports.com/bobi-wine-warns-of-war-with-muzaata/ |access-date=2026-08-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Kyagulanyi ebiseera esinga abadde amannyikiddwa nga ''Omubanda wa Kabaka'' ku lw'engeri gy'ali omwesimbu n'okwagala [[Kabaka of Buganda|Kabaka]] wa Buganda.<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=17190:bobi-wine-dumped-law-for-music |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128175019/https://www.observer.ug/component/content/article?id=17190:bobi-wine-dumped-law-for-music |url-status=dead }}</ref>
n AGwokupa mu 6, wheekyuma kya Uganda kyokka ekiyamba mu kujanjaba obulnadde bwa kookolo e [[Mulago]] mu Uganda bwekyayononeka, Kyagulaunyi yakulemberamu mu kubunyisa obutali bumativu bw'abantu kungeri abakungu gyebalwawo okwanukula kunsonga eno, n'avumirira ne gavumenti okubeera nga tefaayo wekituuka ku by'obulamu bw'abantu, n'avuganya abakulembezze b'eggwanga ku ky'okukozesa obulungi omusolo oguweebwa banaansi.<ref>{{Cite web |date=2021-01-16 |title=Mulago cancer machine breaks down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mulago-cancer-machine-breaks-down-1645902 |access-date=2026-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=ivan |first=sewakiryanga |title=Bobi wine to raise money for Cancer Machine! {{!}} Campusjuice |url=http://mycampusjuice.com/2016/04/11/bobi-wine-to-raise-money-for-cancer-machine/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20171030150642/http://mycampusjuice.com/2016/04/11/bobi-wine-to-raise-money-for-cancer-machine/ |archive-date=2017-10-30 |access-date=2026-08-06 |website=mycampusjuice.com |language=en-US}}</ref>
Okuyita mu kaseera k'okulonda kwa 2015 ne 2016, Kyagulanyi esira ly'obubaka bwe yaliteeka ku bya kuwagira ndowooza za njawulo.<ref>{{Cite web |date=2016-02-16 |title=BBC Interviews Bobi Wine, Calls For Peace During Elections |url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/10661/bobi-wine-has-today-been-interviewed-by-bbc-world-service |access-date=2026-08-06 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref> Omulanga gwa Kyagulanyi eri abantu gwali gwakakuyege wa kulaba nga gavumenti etereeza eby'obufuzi n'embeera y'abantu mu kulonda kwa 2016, n'ennyimba nga "Dembe", lwaleeta eneeyisa ezitali zimu okuva mu byali byetaagwa mu by'obufuzi bwa Uganda. Mu kaseera kano, [[Uganda Communications Commission|ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bifulumizibwa ku mpewo]] kyegaana nga bwekyaali kiweze oluyimba lwa "Dembe" okuva ku mikutu gya leediyo.<ref>{{Cite web |date=2021-01-16 |title=UCC denies banning Bobi Wine Dembe song |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ucc-denies-banning-bobi-wine-dembe-song-1635916 |access-date=2026-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw'emyezi esatu ng'okulonda kuwedde, omubaka wa Amerika mu Uganda [[Deborah R. Malac]] yayaniriza Kyagulanyi ku kabaga k'abakungu akaali ku kitebe, n'agamba nti ono yali ayambye okukyusa abavubuka b'eggwanga.<ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2016-05-25 |title=PHOTO: Bobi Wine and his wife hang out with US Ambassador |url=https://bigeye.ug/bobi-wine-and-his-wife-hang-out-with-us-ambassador/ |access-date=2026-08-06 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
Gavumenti ya Uganda bweyagyako emikutu gimukwanira wala mu kaseera [[2016 Ugandan general election|k'okulonda kwa 2016,]] Kyagulanyi yakoseza gw'obwanannyini ogwa [[virtual private network]] (VPN) okuwanikayo obutali bumativu eri okugalibwawo kw'eby'empuliziganya ku mukutu gwe ogwa 'Facebook' nga bw'alaga nga gavumenti bweyasigala ng'ekozesa emikutu gimukwanira wala gyebaali batandise.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/being-on-social-media-is-an-ultimate-act-of-defiance-bobi-wine/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825002511/http://chano8.com/being-on-social-media-is-an-ultimate-act-of-defiance-bobi-wine/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.facebook.com/www.bobiwine.ug/posts/10154606144658012</ref> Kyagulanyi oluvannyuma yalondebwa ng'omu ku baali bagenda okwogera kunsonga y'eddembe kulunaku lw'okwolesa eddembe [[World Press Freedom Day]] mu Kampala mu Gwokutaana mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20160506005857/http://chimpreports.com/entertainment/ugandan-artistes-criticize-state-limitation-of-their-expression/</ref> Mu Gwokusatu mu 2016, yalwanirira eddembe lyabanyimbi bane abamuvuganya okwolesa endowooza zaabwe nti Kyagulanyi nga ye taziwagira.<ref>{{Cite web |date=2021-01-16 |title=Spare artistes from boycott, Bobi Wine appeals to Besigye |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/spare-artistes-from-boycott-bobi-wine-appeals-to-besigye-1643046 |access-date=2026-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu Gwomunaana mu 2020, Kyagulanyi yatwalibwa mu kkooti nga bamulumiriza okufulumya obubaka obukyamu, okwewandiisa ng'akoseza ekifannanyi ekitali kikye n'okukosesa ebipapula ebikyamu ebitali bibye.<ref>{{Cite web |last=URN |date=2020-09-01 |title=Bobi Wine summoned by court over altered age |url=https://observer.ug/news/bobi-wine-summoned-by-court-over-altered-date-of-birth/ |access-date=2026-08-06 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Ruling on Bobi Wine age case for September 28 |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-06 |website=New Vision}}</ref>
Nga 3 Ogwekuminoogumu mu 2020, Kyagulanyi yakwatibwa oluvannyuma lw'abavunaanyizibwa ku by'okulonda bwebamukakasa nga bweyali agenda okwesimbawo mu kulonda kwa bonna okwali kubinda binda Ekiwandiiko ku mukutu gwe ogwa [[Twitter]] kyali kigamba yakwatibwa mungeri y'obutabanguko wabweru w'ekifo webaali bamukakasiriza g'eyali agenda okwesimbawo, nebamuziba amaaso okumala akaseera katono era poliisi n'amaggye negamutulugunya.<ref>{{Cite news |last=Burke |first=Jason |last2=Okriror |first2=Samuel |last3=Kampala |date=2020-11-03 |title=Ugandan singer Bobi Wine arrested after confirmation as election candidate |url=https://www.theguardian.com/world/2020/nov/03/ugandan-singer-bobi-wine-arrested-after-confirmation-as-election-candidate |access-date=2026-08-06 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Bweyali asoma ku [[Makerere University|yunivasite y'e Makerere,]] Kyagulanyi yasisinkana mukyala we, [[Barbie Kyagulanyi|Barbara Itungo,]] nga mubiseera ebya yali muyizi mu [[Sixth form|siniya ey'omukaaga]] ku [[Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]]. Embaga yabwe yaliwo mu gwomunaana mu 2011 oluvannyuma lw'emyaka 10 nga babeera bombi, ng'era balina abaana banna.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/barbie-and-children-take-bobi-wine-campaigns-to-another-level/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2018-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180815164215/http://chano8.com/barbie-and-children-take-bobi-wine-campaigns-to-another-level/ |url-status=dead }}</ref> Kyagulanyi ne famire ye babeera ku kyalo Magere, mu [[Wakiso District|disitulikiti y'e Wakiso]], 'ng'era akakasa nti bagenda bonna okulima okusobola okufuna emmere, buli wetuba tusobola. Nga kino nkikola kubanga njagala bayige okubeera mubulamu obwabulijjo, ssi ng'obw'omwana w'omuntu omumannyifu."<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Bobi Wine rough as a musician, smooth as a father |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-06 |website=New Vision}}</ref>
Nga 10 Ogwokubiri mu 2015, taata wa Kyagulanyi yafa oluvannyuma lw'okumala akabanga akawanvu ng'atawanyizibwa ekirwadde kya sukaali.<ref>{{Cite news |title=Bobi Wine's father passes on |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-Wine-father-passes-on/812796-2619324-i7awa8z/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171023120109/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-Wine-father-passes-on/812796-2619324-i7awa8z/index.html |archive-date=2017-10-23 |access-date=2026-08-06 |work=Daily Monitor |language=en-UK}}</ref> Ensonga zno n'okuziika kwasikiriza abakungubaze bangi nga muno mwemwali abakungu ba gavumenti ssaako n'abantu abalala abamannyifu.<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=Politics as Bobi Wine’s father is laid to rest |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/politics-as-bobi-wine-s-father-is-laid-to-rest-1600300 |access-date=2026-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga wayise omwezi gumu, Kyagulanyi yafulumya oluyimba oluyitibwa "Paradiso", olwalimu obubaka obwali bukubiriza abantu okwesiimiza bazadde baabwe nga bakyali balamu.<ref>{{Cite news |title=Bobi hosts fans at Paradiso release |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-hosts-fans-at-Paradiso-release/-/812796/2654454/-/format/xhtml/-/9mriec/-/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823141842/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-hosts-fans-at-Paradiso-release/-/812796/2654454/-/format/xhtml/-/9mriec/-/index.html |archive-date=2018-08-23 |access-date=2026-08-06 |work=Daily Monitor |language=en-UK}}</ref>
== Awaadi ==
=== Awaadi ne by'alondeddwamu ===
=== Engule endala ===
* 2018 [[Africanews]] omuntu asinze mu mwaka<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/01/01/uganda-s-bobi-wine-is-2018-africanews-personality-of-the-year// |title=Archive copy |access-date=2023-06-27 |archive-date=2023-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230627194720/https://www.africanews.com/2019/01/01/uganda-s-bobi-wine-is-2018-africanews-personality-of-the-year// |url-status=dead }}</ref>
* 2019 ''[[Foreign Policy]]'' Abalowooza munsi yonna<ref>{{Cite web |title=Foreign Policy's 100 Global Thinkers |url=https://2019globalthinkers.foreignpolicy.com/ |access-date=2026-08-06 |website=2019 Global Thinkers - Foreign Policy |language=en-US}}</ref>
* 2019 [[Rainbow/PUSH]] Awaadi y'abalwaniridde eddembe ly'abantu munsi yonna<ref>{{Cite web |last=Mwarua |first=Douglas |date=2019-07-10 |title=Bobi Wine receives prestigious International Humanitarian Award - Tuko.co.ke |url=https://www.tuko.co.ke/310073-bobi-wine-receives-prestigious-international-humanitarian-award.html |access-date=2026-08-06 |website=www.tuko.co.ke |language=en}}</ref>
* 2019 [[Friedrich Naumann Foundation]] Ekirabo ky'eddembe ku lukalo lwa Afrika<ref>{{Cite web |date=2019-12-10 |title=Hon. Robert Kyagulanyi Ssentamu “Bobi Wine” Honoured With Freedom Prize {{!}} Friedrich Naumann Foundation |url=https://www.freiheit.org/de/pressemitteilung/hon-robert-kyagulanyi-ssentamu-bobi-wine-honoured-freedom-prize |access-date=2026-08-06 |website=www.freiheit.org |language=en}}</ref>
* 2021 Bobi Wine yalangirirwa aba Janzi Awards ng'omuyimbi eyali omutandisi w'emirimu eyasinga
* 2022 Ng'ali wamu ne Ronie Matovu afulumya ennyimba, [[Humphrey Nabimanya]] n'aba Bryan Morel Publications, Bobi Wine yaweebwa awaadi ku anna wansi w'anna awaadi y'okulukalo lwa Afrika mu[[Accra]] [[Ghana]].
== Ennyimba ze ==
Ennyimba zze ezigibwa ku [[Spotify|mikutu]].<ref name=":1">{{Cite book |date=2026-08-04 |title=Spotify |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Spotify&oldid=1367670759 |language=en}}</ref>
; Entaambi
* 2015: ''Bobi Wange''
* 2015: ''Hosanah''
* 2015: ''Kansubize''
* 2015: ''Ontabira''
* 2015: ''Sweet''
* 2018: ''Kyarenga''
; Ennyimba eenyimpi wamu n'empaanvu
* 2015: "Ayagala Mulaasi"
* 2017: "Freedom"
* 2018: "Kyarenga"
* 2019: "Tuliyambala Engule"
* 2020: "Corona Virus Alert"
== Ffirimu z'abaddemu ==
* 2008: ''Divisionz''
* 2010: ''[[Yogera]]''
* 2015: ''[[Situka]]''
* 2016: ''[[Omubanda wakabaka]]''
== Ebujuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1982]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
sh0qyr7pbugjvrlkb8vdg4fk87fwevc
Yoweri Museveni
0
7325
67181
67006
2026-08-08T02:59:20Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 8 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
67181
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Yoweri Kaguta Museveni Tibuhaburwa''' (yazaalibwa nga 15 Ogwomwenda 1944)<ref>{{Cite web |title=Museveni Online |url=https://museveni.org/about/biography |access-date=2026-05-12 |website=museveni.org}}</ref> munnabyabufuzi Omunnayuganda era eyaliko omuyeekera era abadde Pulezidenti wa Uganda okuva mu mwaka gwa 1986. Okumala ebbanga ddene gavumenti ya Museveni ebadde etwalibwa nga eya nnakyemalira nga n'ebibiina by'ebyobufuzi byawerebwako okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu 2005, okutulugunya bannabyabufuzi naddala abali ku ludda oluvuganya, okuyisa olugaayu mu bitongole by'amateeka n'okwenyigira mu vvulugu mu biseera by'okulonda okusobola okwekuumira mu buyinza, oluvannyuma lw'akalulu k'ekikungo aka 2005 akaakomyawo okuvuganya kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi. We tutuukidde mu 2026, oluvannyuma lw'emyaka 40 ng'afuga Uganda, Museveni waakusatu mu Bapulezidenti abatali beesimbu mu nsi yonna ng'ali mabega wa bannakyemalira; Paul Biya ne Teodoro Obiang Nguema Mbasogo.<ref>{{Cite web |date=2026-05-12 |title=Uganda's Yoweri Museveni sworn in for a seventh consecutive term after winning disputed elections |url=https://www.bbc.com/news/articles/cqxp23272j3o |access-date=2026-05-29 |website=www.bbc.com |language=en-GB}}</ref>
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Ntungamo, Uganda (mu kiseera ekyo yali wansi wa Bungereza), Museveni yasoma ebyobufuzi okuva ku University of Dar es Salaam nga eno gye yatandikira ekibiina kya University Students' African Revolutionary Front. Mu 1972, yeegatta ku kibinja ekyagezaako okuvuunika gavumenti ya nnakyemalira Idi Amin naye ne kiremererwa. Mu mwaka ogwaddako, yatandikawo ekibiina kya Front for National Salvation ekyalwanira awano n'amagye ga [[Tanzania]] mu lutalo amagye ga Tanzania mwe gaalwanira n'aga Uganda, olwaggyako Amin. Mu mwaka ogwaddako ogwa 1980, Museveni yeesimbawo mu kalulu ka bonna ku kkaadi y'ekibiina kya Uganda Patriotic Movement, wadde nga yagamba nti akalulu kaali vvulugu mungi oluvannyuma lw'okuwangulwa [[Milton Obote]]. Museveni oluvannyma yagatta abaali ku ludda oluvuganya wansi w'eggye lya National Resistance Army ne batandika olutalo lw'ekiyeekera. Oluvannyuma lw'olutalo olw'amaanyi mu Kampala, Museveni yalayizibwa nga Pulezidenti nga 26 Ogwoluberyeberye 1986.<ref name=":2">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html|title=Rebel Sworn In as Uganda President|author=Sheila Rule|date=30 January 1986|newspaper=The New York Times|issn=0362-4331|access-date=28 February 2016|archive-date=7 March 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160307011144/http://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html|url-status=live}}</ref>
Nga Pulezidenti, Museveni akkakkannyizza obusambattuko bungi mu uganda nga kwotadde n'okwenyigira mu lutalo olwaleeta gavumenti ya Rwanda eriko mu buyinza n'olutalo lwa Congo olwasooka. Yalagira okuyingira mu kasambattuko ka Lord's Resistance Army mu kugezaako okukakomya. Obukulembe bwe buzze buwandiikibwako abawandiisi nga obwa nnakyemalira oba obutaliimu kuwabulwa. Amawulire okufugibwa gavumenti. Obukulembeze bwe bubaddemu okugenda mu maaso mu byenfuna era ebbanga nga litambudde, wabaddewo kafeefube w'okulwanyisa abali b'ebisiyaga awamu n'okukola ennongoosereza mu ssemateeka nga okuggyawo ekkomo ku bisanja mu 2005, n'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bukulembeze bw'eggwanga mu 2017.
Obukulembeze bwa Museveni bwogerwako abawandiisi nga obwannakyemalira oba obutali bwabwenkanya.<ref>{{Cite book |last=Kagoro |first=Jude |date=2016 |title=Competitive authoritarianism in Uganda: the not so hidden hand of the military |url=https://doi.org/10.1007/978-3-658-09216-0_9 |publisher=Springer Fachmedien |isbn=978-3-658-09216-0 |editor-last=Bogaards |editor-first=Matthijs |location=Wiesbaden |pages=155–172 |doi=10.1007/978-3-658-09216-0_9 |editor-last2=Elischer |editor-first2=Sebastian}}</ref> Amawulire gonna gabadde gaamaamirwa gavumenti.<ref>{{Cite web |url=https://global.oup.com/academic/product/arbitrary-states-9780198856474?cc=us&lang=en& |access-date=2026-08-06 |website=global.oup.com}}</ref> Tewabangawo kulonda mu [[Uganda National Cultural Centre|Uganda]] mu myaka amakumi asatu (30) okuva mu mwaka gwa lukumi mu lwenda mu kinaana mu mukaaga (1986) kwali kubadde kwa mazima na bwenkanya. Nga 16 Gatonnya 2021, Museveni yaddamu okulondebwa ku kisanja ekyomukaaga n'ebitundu ataana mu munaana n'obutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%), wadde nga waaliwo obutambi bungi n'ebyogerwa ku kuwamba bbookisi z'obululu, ebifo ebironderwamu ebisukka ebikumi ebina (400) ng'abalonzi bonna baalonda, n'okutyoboola eddembe ly'obuntu. Museveni gye buvuddeko yalemera ku ky'okuwummula; okusinziira ku muwabuzi wa Pulezidenti, Museveni tayagala kubeera mukulembeze ku myaka kinaana (80%).<ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=2021-09-19 |title=Is Museveni Retiring in 2026? |url=https://chimpreports.com/is-museveni-retiring-in-2026/ |access-date=2026-08-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Museveni yasembeddwa omumyuka wa Pulezidenti okwesimbawo ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 2026.<ref>https://www.independent.co.ug/vp-alupo-ministers-endorse-musevenis-2026-candidature/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Museveni yazaalibwa abazadde Mzee Amos Kaguta (1916–2013), omulaalo n'omukyala Esteri Kokundeka Nganzi (1918–2001, nga 15 Ogwomwenda 1944 e [[Rukungiri]]. Ava mu ggwanga ly'Abahima mu bwakabaka bwe Mpororo (nga kati kitundu ku Ankole).
Okusinziira ku [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]], taata wa Museveni, Amos Kaguta, yali musirikale mu magye ga [[:en:King's_African_Rifles|King's African Rifles]] mu ssematalo owookubiri. Yali mu kibinja eky'abajaasi ekirwanyi ekyomusanvu. Noolwekyo Yoweri bwe yazaalibwa, abenganda ze baagambanga nti, "Taawa we yali mu-seven" (ekiteega “mu kyomusanvu”). Eno y'engeri gye yafunamu erinnya Museveni.
Oluvannyuma famire ye yasenguka n'egenda e [[:en:Ntungamo|Ntungamo]], mu bukulebeze bw'Abafuzi b'amatwale abangereza mu Uganda. Museveni yasomera ku masomero okuli Kyamate Elementary School, [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]], ne Ntare School ng'eno gye yasomera emisomo gye egya pulayimale ne sekendule. Era yasomerako ku ssettendekero ya [University of Dar es Salaamhttps://en.wikipedia.org/wiki/University of Dar es Salaam University of Dar es Salaam] mu [[Tanzania]] ku kusoma kwe okw'eddaala erya waggulu. Yasoma byanfuna na byabufuzi. Ssetttendekero eno mu kaseera kano ye yali entabiro ya bamwoyogwaggwanga ku ssemazinga wa Africa n'endowooza z'ebyobufuzi ez'ekinnammakisi. Bwe yali akyali ku ssettendekero, yatandikawo ekibina kya [[:en:University_Students'_African_Revolutionary_Front|University Students' African Revolutionary Front]] nga kye kali entabiri y'abayizi abalwanirira eddembe ly'obuntuera n'akulemberamu abayizi okugenda mu lutuula lwa FRELIMO-olwatuula mu Portuguese Mozambique gye baafumira okutendekebwa mu by'amagye. Mu kusoma ng'akolokota endowooza z'muzungu, [[:en:Walter_Rodney|Walter Rodney]], n'abalala, Museveni yawandiika ekitabo ku ngeri y'okuteekamu ebirowoozo bya [[:en:Frantz_Fanon|Frantz Fanon]] mu nkola mu kuleetawo enkyukakyuka ku 's ideas on revolutionary violence to post-colonial Africa.
== Omukululo gwe ==
=== 1971–1979: Eggye lya Front for National Salvation n'oggyako kwa Amin ===
Amagye agaali tegakkiriziganya ne Amin gaalumba Uganda nga gava e [[Tanzania]] mu Gwomwenda gwa 1972 wabula ne gatasobola. Mu Gwekkumi, Tanzania ne Uganda zaateeka omukono ku ndagaano ya Mogadishu Agreement eyagaana abayeekera okusinziira mu ggwanga lya Tanzania okulumba Uganda.<ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=2014-11-15 |title=In Idi Amin’s Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=978-0-8214-4502-0 |language=en}}</ref> Museveni yava mu baali bavuganya gavumenti ab'amaanyi n'atandikawo eggye lya Front for National Salvation mu 1973. Mu Gwomunaana gw'omwaka gwe gumu, yawasa [[Janet Museveni|Janet Kainembabazi]].<ref>{{Cite web |title=allAfrica.com: Uganda: Janet Museveni Opens Up On Love, Family And Politics |url=http://allafrica.com/stories/201005240504.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121017163917/http://allafrica.com/stories/201005240504.html |archive-date=2012-10-17 |access-date=2026-08-06 |website=allafrica.com |language=en |url-status=live }}</ref>
Mu Gwekkumi gwa 1978 amagye ga Uganda gaalumba Kagera Salient mu bukiikakkono bwa Tanzania, ekyatantikawo olutalo wakati wa [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda ne Tanzania.]] Pulezidenti wa Tanzania Julius Nyerere yalagira eggye lya Tanzania People's Defence Force (TPDF) okulumba wamu n'okukunga bannayuganda abaali batawagira Amini okulwanyisa gavumenti ye. Museveni yasanyukira nnyo enteekateeka eno. Mu Ntenvu wa 1978 Nyerere n'amagye ge beegatta ku Museveni mu kibinja kya Silas Mayunga.<ref>{{Cite book |date=1997 |title=New African |url=https://books.google.com/books?id=nujsAAAAMAAJ |publisher=IC Magazines Limited |language=en}}</ref>
=== 1980–1986: Olutalo lwa Uganda olw'ekiyeekera ===
==== Obote II n'eggye lya National Resistance Army ====
Oluvannyuma lw'okumaamulako Amin mu 1979 n'okulonda okwawakanyizibwa ennyo okwakomywawo [[Milton Obote]] mu buyinza mu 1980, Museveni yakomawo mu Uganda n'abawagizi be okusobola okufuna obuwagizi mu byalo mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkonovvanjuba okusobola okutandikawo eggye lya [[:en:Popular_Resistance_Army|Popular Resistance Army]] (PRA). Olwo baateekateeka olutalo ku bukulembeze bwa Obote obwokubiri (Obote II) n'amagye ge agaalina ebyokulwanisa aga Uganda National Liberation Army (UNLA). Obulumbaganyi bwatandika n'okulumba enkambi y'amagye mu disitulikiti y'e Mubende mu kitundu ky'omu masekkati ga Uganda nga 6 Ogwokubiri 1981. Oluvannyuma , eggye lya PRA lyegatta ku kibinja ekirwanyi eky'eyaliko Pulezidenti [[:en:Yusufu_Lule|Yusufu Lule, ekya]] Uganda Freedom Fighters, okutondawo eggye lya National Resistance Army (NRA) nga kye kyali ekiwayi kyalyo eky'ebyobufuzi, [[National Resistance Movement]] (NRM). Ebibinja by'abayeekera ebibiri, ekya [[:en:Uganda_National_Rescue_Front|Uganda National Rescue Front]] (UNRF) n'ekyali ekya Uganda National Army (FUNA), byenganga amagye ga Obote. Eggye lya FUNA lyatandikibwawo mu bitundu bya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] mu bantu abaali batawagirwa Amin.<ref>{{Cite web |title=Peace and conflict in northern Uganda 2002-06 (2010) {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/accord/northern-uganda/peace-and-conflict-northern-uganda-2002-06-2010 |access-date=2026-08-06 |website=www.c-r.org}}</ref>
Eggye lya NRA/NRM lyateekawo enteekateeka ya ssemasonga ekkumi "Ten-point Programme" nga ze zaali ezookukolebwako gavumenti eyali eddako, omwali: demokulasiya, ebyokwerinda, okuzzawo obumu mu bantu mu ggwanga, okulwanirira obwetwaze bw'eggwanga, okussaawo ebyenfuna ebiganyula buli munnansi era eby'olubeerera; okutumbula obuweereza eri abantu; okumalwo obuli bw'enguzi n'okukozesa obubi obuyinza; okumalawo obutali bwenkanya; okukolagana n'amawanga amalala agali ku ssemazinga wa Africa n'ebyenfuna ebyalina okubeeramu abagagga ennyo wamu n'ebyo ebirumiriwa abantu ba bulijjo.<ref>{{Cite web |title=Profiles of the parties to the conflict (2002) {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/accord/northern-uganda/profiles-parties-conflict-2002 |access-date=2026-08-06 |website=www.c-r.org}}</ref>
Ekitongole ekikessi ekya [[:en:Central_Intelligence_Agency|Central Intelligence Agency]] nga kisinziira ku bibalo bya ''World Factbook'' kiteebereza nti obukulembeze bwa Obote bwali buvunaanyizibwa ku kufa kw'abantu ba bulijjo abasukka emitwalo ekkumi (100,000) okwetooloola Uganda. civilian deaths across [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210213104751/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |url-status=dead }}</ref>
==== Endagaano y'e Nairobi eya 1985 ====
Nga 27 Ogwomusanvu 1985, okweyawulamu mu gavumenti y'ekibiina kya Uganda People's Congress kyasobozesa eyali omuduumizi w'amagye gya Obote, Loteenanti- Genero Tito Okello , eyali Omukyoli okuwamba obuyinza. Museveni ne NRM/NRA baali banyiivu nnyo nti enkyukakyuka gye baali balwaniridde okumala emyala ena (4) yali "eyingiriddwa" eggye lya UNLA, kye baalaba nga waaliwo nnyo okutyoboola eddembe ly'obuntu mu bukulembeze bwa Obote II.<ref>{{Cite journal |last=Tindigarukayo |first=Jimmy K. |date=1988 |title=Uganda, 1979-85: Leadership in Transition |url=https://www.jstor.org/stable/161322 |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=26 |issue=4 |pages=607–622 |issn=0022-278X}}</ref>
Wadde nga waaliwo okukkiriziganya, wabula, eggye lya NRM/NRA oluvannyuma lyakkiriziganya enjogerezeganya ez'emirembe n'ekibinja ekyakulemberwamu Pulezidenti wa Kenya President Daniel arap Moi. Enjogerezeganya ezaakulungula ebbanga okuva nga 26 Ogwomunaana okutuuka nga 17 Ntenvu, The talks, which lasted from 26 August to 17 December, zaaleetawo akaseera ak'eddembe era okulwana ne kusirika amangu ddala. Endagaano ey'enkomeredde yateekebwako omukono e Nairobi, nga yateeka essira ku kuteeka wansi ebyokulwanyisa, okuggya amagye mu [[Kampala]], okugatta amagye ga NRA n'aga gavumenti, okuteeka obukulembeze bw'ekibinja ky'abayeekera ekya NRA ku kakiiko k'amagye. Bino tebyatuukirizibwa.<ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
==== Olutalo lw'e Kampala ====
Bwe yali yeetabye mu njogerezeganya ezeemirembe, Museveni yali ateebereza amagye ga Genero Mobutu Sésé Seko owa Zaire okwetabya amagye ga Zaire mu kuyambako amagye ga munnamagye Okello okuvuunika gavumenti. Wabula, nga 20 Gatonnya 1986, enkumi n'enkumi z'amagye agaali amawulize eri Amin nga gayambibwako amagye ga Zaire gaayingira mu Uganda. Amagye gano gaayingrawo oluvannyuma lw'okutendekebwa okwekyama mu Zaire okuva mu kusaba okwali kukoleddwa Okello ennaku kkumi emabega.<ref>{{Cite book |date=2026-08-04 |title=The Guardian |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Guardian&oldid=1367734904 |language=en}}</ref>
Nga 22 Gatonnya, amagye ga gavumenti mu Kampala gaali gatandise okuva mu bifo byago olwo abayeekera ne basobola okufuna amaanyi nga basinziira mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba.<ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
Museveni yalayizibwa ku Bwapulezidenti nga 29 Gatonnya. "Kuno si kukyusa bukyusa magye, nkyukakyuka ey'omuggundu," Museveni bwe yategeeza oluvannyuma lw'omukolo ogwakulemberwamu Ssaabalamuzi enzaalwa ya Bungereza Peter Allen. Bwe yali ayogerako eri enkumi n'enkumi z'abantu wabweru wa Paalamenti, Pulezidenti omuggya yasuubiza okukomyawo demokulasiya, "Abantu ba Africa, bannayuganda, balina eddembe okubeera ne gavumenti essa ekitiibwa mu demokulasiya."Si kuyambibwa buyambibwa okuva eri gavumenti yonna, abantu be balina okukola gavumenti, sso si gavumenti yo nga yo." <ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
=== Okujja mu buyinza: 1986–1996 ===
[[File:ReaganMuseveni.jpg|thumb|Ensisinka ya Museveni ne Pulezidenti [[Ronald Reagan]] mu maka g'Obwapulezidenti aga White House mu Gwekkumi gwa in October 1987]]
==== Okuzzaawo ebyobufuzi n'ebyenfuna ====
Uganda yatandika okwetaba mu nteekateeka ya IMF ey'okuddaabulula ebyenfuna mu 1987. Ebiruubirirwa byayo mwalimu okuzzaawo okukuwasizaako bannabyanfuna okusobola okukuza, okusiga ensimbi, okutondawo emirimu kko n'ebintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okukyusa ebyenfuna okwesigamwa ebyenfuna by'eggwanga naddala okutumbula ebyobusuubuzi nng'essira lyali liteereddwa ku kwongera ku bintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okuggyawo obukwakkulizo n'okutereeza ebitongole bya gavumenti okusobola okutondawo enkulaakulana ey'ensibo mu byenfuna kko n'okukulaakulanya ebitongole by'obwannakyewa n'okusobozesa buli omu okubeera n'omukisa okwetaba mu byobusuubuzi ku madaala gonna.<ref>{{Cite web |title=SAP's in Uganda |url=http://members.aol.com/apuuli/sapuga.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20000529093127/http://members.aol.com/apuuli/sapuga.htm |archive-date=2000-05-29 |access-date=2026-08-06 |website=members.aol.com}}</ref>
==== Eddembe ly'obuntu n'ebyokwerinda munda mu ggwanga ====
NRM yajja mu buyinza ng'esuubiza okuzzaawo ebyokwerinda n'okuteeka ekitiibwa mu ddembe ly'obuntu. Mu butuufu, kino kiri mu nteekateeka ya NRM eya ssemasonga ekkumi (10) "NRM's ten-point programme", nga Museveni bwe yakinogaanya mu kwogera kwe ng'alayira.<ref>{{Cite news |last=Rule |first=Sheila |last2=Times |first2=Special To the New York |date=1986-01-30 |title=REBEL SWORN IN AS UGANDA PRESIDENT |url=https://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-29 |title=Museveni 40 years ago: Ours is not a mere change of guard; it is a fundamental change |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/museveni-40-years-ago-ours-is-not-a-mere-change-of-guard-it-is-a-fundamental-change-1468582 |access-date=2026-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ssemasonga eyookubiri ku nteekateeka yaffe ya byakwerinda by'abantu n'ebintu byabwe. Buli muntu mu Ugannda alina okubeera n'obukiimi [obwannamaddala] okusobola okubeera awantu wonna w'ayagadde. Omuntu yenna, oba ekibinja kyonna ekitiisatiisa ebyokwerinda by'abantu baffa birina okukolebwako ewatali kisa. Bannayuganda balina kufa okufa okwobutonde kwe tutalinaako busobozi bwonna, naye si kuttibwa bantu bannaffe abagenda mu maaso n'okwegolorera kko n'okussiza ku ttaka lyaffe.
Newankubadde nga Museveni ka yali akulira gavumenti empya mu Kampala, NRM yali tesobola kulaga busobozi bwayo okwetooloola Uganda yonna, okulwanisa abaali bagirwanisa ab'enjawulo. Okuva ku ntandikwa y'Obwapulezidenti bwa Museveni, yalina obuwagizi bungi okuva mu bantu abaali mu luse lw'Olunnabantu mu bukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba, Museveni gye yali yasimba amakanda. Museveni yasobola okufuna Abakalamajongo, abaalina akasaayi k'obulunzi bw'ente mu kitundu ky'obukiikaddyo-vvanjuba ekyalimu abantu abatono abataalina ddoboozi lya nkizo nnyo mu byabufuzi, okubeera ku ludda lwe ng'abawa ekifo mu gavumenti empya. Ekitundu ky'obukiikaddyo okwetooloola ensalo ya Sudan, wabula, kyo kyamutawaanya nnyo. Mu kitundu kya, ekyalimu Abakakwa n'Abalugubala (mu kusooka abaali bawagira Amini), ebibinja by'abayeekera okwali ekya UNRF ne FUNA byalwana okumala emyaka egiwera okutuusa lwe baagatta agaali gasumbibwa ekitundu ne demokulasiya mu kitundu ekyali kyogerwako. Omukulembeze w'ekibinja ky'abayeekera ekya UNRF, [[Moses Ali]], yava mu by'obuyeekera era ne yeewaayo eri gavumenti n'afuulibwa omumyuka wa ssaabaminisita owookubiri. Abantu okuva mu bitundu by'obukiikaddyo bw'eggwanga baalaba okujja kwa gavumenti mu buyinza eyali ekulemberwa omuntu eyali ava mu bukiikakkono bw'eggwanga ng'ekintu ekyabakankanya ennyo. Ebibinja by'abayeekera byatandikibwawo abantu b'e Lango, Acholi, ne Teso, baafufuggazibwa olw'amaanyi g'eggye lya NRA okujjaku mu bitundu by'ewala ennyo ensalo ya Sudan gye yali ebasobozesa. Ekibinja ky'abayeekea ekyali mu bitundu bya Acholi ekya Uganda People's Democratic Army (UPDA) kyalemwa okulemesa NRA okubeera mu kitundu kya Acholi, ekyaleka ekibiina ky'abayeekera ekya Holy Spirit Movement (HSM) nga si kimativu. Okuwangulwa kw'ebibiina by'abayeekera byombi okwali UPDA ne HSM olutalo kwalulekamu ekibinja oluvannyuma ekyategeereeka nga ekya Lord's Resistance Army (LRA), ekyali kiyinza okwekyusiza Abacholi bo bennyini.<ref>{{Cite book |last=Landis |first=Dan |date=2012-02-14 |title=Handbook of Ethnic Conflict: International Perspectives |url=https://books.google.com/books?id=-kmTe1XVcW4C&pg=PA415 |last2=Albert |first2=Rosita D. |publisher=Springer Science & Business Media |isbn=978-1-4614-0448-4 |language=en}}</ref>
[[File:80th_Anniversary_Kim_Il-Sung.jpg|thumb|Museveni (olunyiriri olusooka, owookusatu okuva ku ddyo) ku bikujjuko by'amazalibwa ga Kim Il-sung ag'emyaka ekinaana (80) mu 1992]]
Eggye lya NRA oluvannyuma lyafuna ekifaananyi ekirungi bwe kyatuuka mu kussa ekitiibwa mu ddembe ly'abantu aba bulijjo, nerwankubadde oluvannyuma Museveni yakolokotwa olw'okukozesa abaana mu magye ge. Ekintu ekitaalaga mpisa mu ggye lya NRA era ne kyonoona ekifaananyi ky'obwenkanya kye baali bafunye. "Abasajja ba Museveni bwe baali baakajja beeyisa bulungi nnyo era ne tubaaniriza," omunakyalo omu bwe yategeeza, "naye oluvannyuma ne batandika okukwata abantu n'okubatta."<ref>{{Cite web |title=Daily Times - Leading News Resource of Pakistan |url=http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_30-5-2002_pg3_4 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121022145738/http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_30-5-2002_pg3_4 |archive-date=2012-10-22 |access-date=2026-08-06 |website=www.dailytimes.com.pk |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |access-date=2022-11-20 |archive-date=2006-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060910160452/http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwokusatu gwa 1989, ekitongole kya Amnesty International kyafulumya alipoota ku ddembe ly'obuntu mu Uganda, eyatuumibwa, "T''he Human Rights Record 1986–1989"''. Ekitongole kino kyawandiika ku kutyoboola eddembe ly'obuntu okwali kweyongedde ennyo mu Uganda okwali kukolebwa amagye ga NRA. Okusinziira ku mukungu w'ekibiina ky'amawanga amagatte, Olara Otunnu, yategeeza nti Museveni yeetaba mu kittabantu ekya Nilotic – luo ku bantu abaali babeera mu kitundu ky'obukiikaddyo bw'eggwanga. Mu kaseera akamu olutalo mwe lwanyiinyiitirira ennyo, wakati w'Ogwekkumi ne Ntenvu wa 1988, eggye lya NRA lyaggya abantu abasukka mu mutwalo ogumu (100,000) mu maka gaabwe ne mu kibuga ky'e Gulu mu bukake.Abajaasi batta ebikumi n'ebikumi by'abantu bwe baali babakaka okutambula, okwokya amaka gaabwe wamu n'ebyagi (amatereko g'emmere).<ref>{{Cite web |last=Amnesty International, International Secretariat |title=Uganda: Breaking the circle: Protecting human rights in the northern war zone - Amnesty International |url=http://web.amnesty.org/library/Index/ENGAFR590011999?open&of=ENG-UGA |archive-url=https://web.archive.org/web/20071107113401/http://web.amnesty.org/library/Index/ENGAFR590011999?open&of=ENG-UGA |archive-date=2007-11-07 |access-date=2026-08-06 |website=web.amnesty.org}}</ref> Wabula, mu kuggywa kwalwo, alipoota yawa abantu abamu essuubi.
Wabula, nga 13 Ogwomwenda, eyaliko [[:en:Inspector_General_of_Police|ssenkulu wa Poliisi]] wa Museveni, Genero Kale Kayihura yateekebwa ku lukalala lw'abaalina okussibwako envumbo ekitongole kya America ekirwanirira eddembe ly'obuntu ekya [[:en:United_States_Department_of_the_Treasury|United States Department of the Treasury]] olw'okutyoboola ennyo eddembe ly'obuntu mu kiseera we yabeere ssaabaduumizi wa poliisi (Okuva mu 2005 okutuuka mu Gwokusatu gwa 2018). Kino kyali kiva mu mirimu egyakolebwanga ekitongole kya poliisi ekya "Flying Squad Unit" ekyatulugunyanga ennyo abantu kko n'obuli bw'enguzi. Oluvannyuma Kayihura yasikizibwa [[:en:Martin_Okoth_Ochola|Martin Okoth Ochola]].
=== Alondebwa mu kisanja ekisooka (1996–2001) ===
==== Okulonda ====
Okulonda okwasooka mu gavumenti ya Museveni kwaliwo nga 9 Ogwokutaano 1996. Museveni yawangula [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]] ow'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]], eyawakanya ebyava mu kulonda mu kibiina ky'omukago gwa "Inter-party forces coalition", kwossa ne Kibirige Mayanja eyawakanya ennyo engeri abalonzi gye baali bawandiisiddwamu. Museveni yawangula n'ebitundu nsanvu mu bibiri n'obutundutundu butaano ku buli kikumi. Okuva ku bitundu by'abalonzi nsanvu mu bibiri n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi abaali balina okulonda. Wadde ng'ebitongole by'ensi yonna ne Bannayuganda abatunuulira ebyobufuzi baalaba okulonda kuno ng'okutuufu, abaakwetabamu bonna baagaana ebyakuvaamu. Museveni yalayizibwa nga Pulezidenti omulundi Ogwokubiri nga 12 Ogwokutaano 1996.<ref>{{Cite book |last=Nohlen |first=Dieter |date=1999-07-22 |title=Elections in Africa:A Data Handbook: A Data Handbook |url=https://books.google.com/books?id=9v1MnKYHSLoC |last2=Thibaut |first2=Bernard |last3=Krennerich |first3=Michael |publisher=OUP Oxford |isbn=978-0-19-829645-4 |language=en}}</ref>
Mu 1997 yatandikawo okusoma kwa bonnabasome okw'obwereere okwa Pulayimale.<ref>{{Cite news |date=2010-10-29 |title=Uganda's first Batwa pygmy graduate |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-11601101 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref>
Okulonda okw'omulundi ogwokubiri waliwo mu mwaka gwa 2001. Pulezidenti Museveni yafuna obululu ebitundu nkaaga mu mwenda (69) ku buli kikumi era n'awangula munne eyamuli ku mbiranye [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]]. Besigye yali nnyo ku lusegere lwa Pulezidenti Museveni era ye yali omusawo we mu kaseera we baabeerera mu lutalo lw'omu nsiko. Wabula, ababiri bano baafuna obutakkaanya bwe twali nga tetunnagenda mu kulonda kwa 2001, Besigye we yasalirawo okwesimbawo ku bwapulezidenti.<ref>{{Cite news |date=2011-02-14 |title=Uganda's Kizza Besigye - veteran opposition leader profiled |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-12431180 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Okunoonya akalulu ka 2001 kwaliwo nnyo okulaga obukyayi nga Pulezidenti Museveni yali atiisatiisa okuteeka abaali bamuvuganya "ebigere mukaaga wansi we".<ref>{{Cite news |title=In Uganda, Museveni finds biggest election obstacle in former friends |url=https://www.csmonitor.com/World/Africa/2015/0714/In-Uganda-Museveni-finds-biggest-election-obstacle-in-former-friends |access-date=2026-08-06 |work=Christian Science Monitor |issn=0882-7729}}</ref>
Okulonda kwavaamu okwekubira enduulu okwakolebwa mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti etaputa ssemateeka ensukkulumu]] nga Besigye ye yakuteekayo. Kkooti yasalawo nti okulonda kwali kwa mazima na bwenkaya wabula n'egaana okusazaamu ebyava mu kulonda nga beesigama ku balamuzi basatu (3) abaasalawo nti okulonda tekusazibwamu n'ababiri (2) abaasalawo nti okulonda kusazibwemu kw'abo abatuula ku kakiiko ka kkooti ensukkulumu etaputa ssemateeka. Kkooti yasalawo nti newankubadde okulonda kwalimu ebintu ebitakkirizibwa mu mateeka bingi, tebyataataaganya bintu byava mu kulonda. Ssaabalamuzi [[:en:Benjamin_Odoki|Benjamin Odoki]] n'omulamuzi Alfred Karokora ne Joseph Mulenga omusango baagusalira ku ludda lw'omuwawaabirwa sso nga ate abalamuzi Aurthur Haggai Oder ne John Tsekoko bo omusanga gaagusalira ku ludda lwa Besigye.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2017-07-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170706015048/http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
==== Ebirabo ky'ensi yonna ====
Museveni yalondebwa nga ssentebe w'[[Organisation of African Unity|ekibiina ekitaba amawanga g'ensi yonna ekya Organisation of African Unity]] (OAU) mu 1991 ne 1992.
Oboolyawo obuwanguzi Museveni bwe yaakasinga okutuukako wamu ne gavumenti ye ye kaweefube w'okulwanyisa nnawookeera w'ekirwadde kya mukenenya. Mu myaka gya 1980, [[Yuganda|Uganda]] yali emu ku nsi ezaali zisingamu omuwendo gw'abantu abaali balina akawuka akaleeta obulwadde bwa mukenenya okwetooloola ensi yonna, naye mu kaseera kano, omuwendo gw'abantu abano gugenze gukendeera mu Uganda. Era eggwanga lyogerwako ng'eririna abalwadde ba mukenenya abatono ennyo mu lutalo lw'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya okwetooloola ensi yonna (laba AIDS in Africa). Emu ku nteekateeka ezikulembeddwamu Pulezidenti Museveni okulwanyisa obulwadde bwa mukennenya n'akawuka akaleeta mukenenya y'enteekateeka ya ABC. Enteekateeka ya ABC yalimu ebitundu ebikulu bisatu "Okwewala, Okubeera omwesigwa, Oba okukozesa obupiira, singa A ne B zibeera teziteekeddwa mu nkola." Mu Gwokuna gwa 1998, Uganda yafuuka ensi eyasooka okulangirirwa okubeera n'obusobozi okwewola wansi w'enteekateeka y'okuyamba ensi enjavu eya "Heavily Indebted Poor Countries" (HIPC), n'efuna obuyambi bw'obukadde bwa ddoola za America lusanvu "US$700".<ref>{{Cite web |title=Uganda - Heavily Indebted Poor Country Initiative (HIPC) |url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/UGANDAEXTN/0,,contentMDK:20225952~menuPK:473833~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:374864,00.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20050317144306/http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/UGANDAEXTN/0,,contentMDK:20225952~menuPK:473833~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:374864,00.html |archive-date=2005-03-17 |access-date=2026-08-06 |website=web.worldbank.org}}</ref>
Museveni yasiimibwa olw'enteekateeka ze ezimu ez'okuyamba abakazi mu ggwanga. Yakolako n'omukyala [[Specioza Kazibwe]], ng'omumyuka we ku bwapulezidenti, kumpi okumala emyaka kkumi, era n'akola kya maanyi nnyo okusobozesa abakazi okugenda okusoma. Ku ludda olulala, Museveni yagaana okusaba kw'abakyala okubeera n'obuyinza ku ttaka lya famire (eddembe ly'abakyala okubeera n'obuyinza oba n'omugabo ku bintu omukyala by'abeera akoze n'omwami nga bali mu bufumbo).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2012-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120118231702/http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |url-status=dead }}</ref>
[[:en:New_York_Times|Olupapula lw'amulire olufulumira mu America olwa "''New York Times'']]''" bye lwayogera ku Museveni mu'' 1997.<ref>{{Cite web |title=The New York Times> Search> Abstract |url=http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F30916FF385B0C768DDDAF0894DF494D81 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060129234019/http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F30916FF385B0C768DDDAF0894DF494D81 |archive-date=2006-01-29 |access-date=2026-08-06 |website=query.nytimes.com |url-status=live }}</ref><blockquote>Ennaku zino za kwenyumirizaamu nnyo eri eyaliko omuyeekera nga mu kaseera kano y'akulembera Uganda. Akozesa enteekateeka n'obubonero bw'abakulembeze okukuuma obuyinza n'okutuuka ku kiruubirirwa kye. Abakukunavu wamu n'abakugu abamu ku lukalu lwa Africa bagamba nti , tekyewuunyisa nnyo. Pulezidenti Yoweri K okukola ekyo. Museveni yatandika omugendo gw'endowooza okukyusa ennyo Africa, okumalirawo ddala obuli bw'enguzi, okuteekawo gavumenti engumu enno nga bwe kyali mu kiseera ky'olutalo lw'endowooza (Cold war). Mu nnaku zino, aboogezi ku nsonga z'ebyobufuzi okwetooloola ssemazinga bayita Mw. Museveni [[:en:Otto_von_Bismarck|Bismarck]] wa Africa. Abantu abamu bamutwala ng'omuzira wa Africa omulala ng'addirira omuzira wa South African Pulezidenti [[Nelson Mandela]].</blockquote>Mu mpapula entongole ezaafulumizibwa Madeleine Albright mu Ntenvu wa 1997 ng'alambula olukalu lwa Africa nga ssaabawandiisi w'ettwale, Museveni yayogerwako obukulembeze bwa Clinton "ng'entabiro y'essuubi" atambulira ewamu "n'okutaba ebiwayi ebibiri ebya demokulasiya", newankubadde nti Uganda eddukanyzibwa ku musingi gw'ebyobufuzi obw'ebibiina ebingi.<ref>{{Cite news |last=French |first=Howard W. |date=1997-12-16 |title=Albright in Africa: The Embraceable Regimes? |url=https://www.nytimes.com/1997/12/16/world/albright-in-africa-the-embraceable-regimes.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref>
Museveni abadde nnyo munywanyi ow'omugaso owa United States mu lutalo lw'ekiyeekera.<ref>{{Cite news |last=French |first=Howard W. |date=1997-12-16 |title=Albright in Africa: The Embraceable Regimes? |url=https://www.nytimes.com/1997/12/16/world/albright-in-africa-the-embraceable-regimes.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref>
==== Akakuubagano k'ekitundu ====
Oluvannyuma lw'[[:en:Rwandan_genocide|ekittabantu ekyali mu Rwanda mu mwaka gwa]] 1994, gavumenti ya [[Rwanda|Rwanda yawulira ng'etidde nnyo olw'okubeera n]]'okwetooloola ennyo ensalo ya Rwanda mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC) eyali ey'eyaliko omusirikale wa Rwanda owa gavumenti eyali evuddeko. Abajaasi bano baayambibwako Mobutu Sese Seko, okukulemberamu Rwanda (nga bayambibwako Museveni) n'abayeekera ba Loteenaanti Kabila abeetaba mu Lutalo lwa Congo olwasoosa okusobola okumaamulako Mobutu okusobola okutwala obuyinza mu DRC.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref>: 267–268
Mu Gwomunaana gwa 1998, Rwanda ne Uganda baddamu okulumba DRC mu lutalo lwa Congo olwokubiri, nga mu kiseera kino baali baagala kumaamulako Kabila, eyaliko munywanyi wa Museveni ne Kagame. Museveni ng'ali wamu n'abawi b'amagezi abatono abaamuli ku lusegere baakola okusalawo okusindika eggye lya Uganda People's Defence Force (UPDF) mu DRC. Abantu ab'enkizo ennyo baalaga nti Paalamenti ya Uganda n'abawabuzi ku ludda lw'abantu aba bulijjo baali tebeebuziddwako ku nsonga eno, nga bwe kirambikibwa mu ssemateeka wa 1995.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref> : 262–263 Museveni mu kaseera kano yakunga abantu abaali bifo eby'enkizo okwenyigira mu nsonga eno.<ref>{{Cite web |date=2022-08-29 |title=International Crisis Group |url=https://www.crisisgroup.org/fr |access-date=2026-08-06 |website=www.crisisgroup.org |language=en}}</ref> "Twawulira nga bannansi ba Rwanda be baatandika olutalo era gwali mulimu gwabwe okugenda mu maaso okumariza omulimu, naye Pulezidenti waffe yatwala obudde n'atumatiza nti twalina omukono ku kyali kigenda mu maaso mu Congo", omujaasi ow'oku ntikko ye yayogera ebyo. Ensonga entongole lwaki Uganda yeetaba mu lutalo luno kwe kukomya "ekittabantu" ekyali kikolebwa ku bantu b'ekika ky'e Banyamulenge mu DRC nga balwanagana n'amagye ga Rwanda wamu n'ago aga Kabila eyali alemereddwa okuteeka obukuumi ku nsalo wamu n'okukkiriza amagye ga Allied Democratic Forces (ADF) okulumba Uganda nga gatera okusinziira mu DRC. Mu butuufu, amagye ga UPDF gaateekebwa munda mu DRC, mu buwanvu obusukka kkiromita lukumi (1,000) (620 mi) bu buvanjuba bwa Uganda ku we basalaganira ne DRC.<ref>{{Cite web |date=2022-08-29 |title=International Crisis Group |url=https://www.crisisgroup.org/fr |access-date=2026-08-06 |website=www.crisisgroup.org |language=en}}</ref>
Amagye okuva e Rwanda nee Uganda gaalumba era ne gayingira ekitundu ky'eggwanga ekyalimu ennyo ebyobugagga eby'omu ttaka n'embaawo. Obulumbaganyi buno bwaviirako eggwanga lya America okuwera obuyambi bwonna bwe lyali liwa Uganda, ekintu ekyayiwa ennyo obukulembeze bwa Clinton kubanga yali asuubidde okukozesa Uganda ng'entabiro y'enteekateeka y'okumalawo obutabanguko mu Africa eya "African Crisis Response". Mu 2000, amagye ga Rwanda ne Uganda gaalwanagana ku bunyomero bwa mirundi esatu mu kibuga kya DRC eky'e Kisangani, ekyaviirako okutya wamu n'okuseebengerera kw'enkolagana wakati wa Kagame ne Museveni. Gavumenti ya Uganda ezze ekolokotebwa nnyo olw'okwongera amaanyi mu kakuubagano k'e Ituri, akamu ku bukuubagano obwali mu lutalo lw'e Congo olwokubiri. Amagye ga Uganda mu butongole gava mu Congo mu 2003 era ekibinja ky'ekibiina ky'amawanga amagatte ekikuuma emirembe ne kiteekebwa mu kifo kino. Mu Ntenvu wa 2005, [[:en:International_Court_of_Justice|Kkooti y'ensi yonna etaputa ssemateeka]] yasala nti Uganda wali ya kuliyirira DRC olw'okutyoboola eddembe ly'obuntu olwakolebwa mu lutalo lwa Congo olwokubiri.<ref>https://web.archive.org/web/20061002125625/http://www.icj-cij.org/icjwww/ipresscom/ipress2005/ipresscom2005-26_co_20051219.htm</ref>
=== Ekisanja ekyokubiri (2001–2006) ===
==== Okulonda kwa 2001 elections ====
Mu 2001, Museveni yawangula okulonda kw'obwapulezidenti nga ye yasinga okufuna ebitundu by'obululu ebisinga obungi, nga yali yeesimbyewo n'eyali mukwano gwe ate era omusawo we Kizza Besigye nga ye yamuli ennyo ku mbiranye. Mu kamu ku bubade obwamutunda ennyo mu bantu, Museveni yatambulira ku Booda booda okugenda okutwalayo empapulaze ez'okumusunsula okuwesimbawo. ''Bodaboda'' okusinziira ku ndowooza z'abazungu, booda booda kika kya ntambula ekya layisi wabula nga kya bulabe nnyo, ekitambuza abasaabaze okwetooloola ebibuga n'ebyalo mu kitundu ky'obugwanjuba bwa East Africa.<ref>{{Cite web |title=Telegraph {{!}} News {{!}} Worldwide |url=http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-date=2006-02-09 |access-date=2026-08-06 |website=www.telegraph.co.uk}}</ref>
Waaliwo okwemulugunya n'obukambwe bungi mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti mu 2001, mwalabikiramu okutyoboola eddembe ly'obuntu oluvannyuma lw'okulangirira Museveni ku buwanguzi. Besigye yagenda mu kkooti ya Uganda ensukkulumu okuwakanya ebyali bivudde mu kulonda. Abalamuzi babiri ku bataano baasala nga bagamba nti okulonda kwalimu ebirumira bingi era ebyali bikuvuddemu byalina okusazibwamu. Abalamuzi abalala bo baasala nti ebirumira bino byali tebitaataaganyizza byava mu kulonda , wabula ne bateesa nti, "waliiwo obujulizi obwali bulagira ddala nti omuwendo gw'ebifo ebyalondebwamu mungi byalimu okubba obululu" ne mu bitundu by'eggwanga ebirala, "era ne kiba ng'akawaayiro k'okubeera n'okulonda okw'amazima n'obwenkanya nga katyoboolwa."<ref>{{Cite web |title=Telegraph {{!}} News {{!}} Worldwide |url=http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-date=2006-02-09 |access-date=2026-08-06 |website=www.telegraph.co.uk}}</ref>
==== Ebyobufuzi by'abangi n'okukyusa ssemateeka. ====
[[File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|thumb|Pulezidenti Museveni ne Pulezidenti wa U.S. [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] mu Gwomukaaga gwa 2003]]
Oluvannyuma lw'okulonda, ebibiina by'ebyobufuzi ebyali birinnya mu kimu ne Museveni byatandika kakuyege w'okukola ennongoosereza mu ssemateeka aggyibwemu akawaayiro k'ekkomo ku bisanja bya Pulezidenti, okumusobozesa okuddamu okwesimbawo mu kulonda kwa 2006. Ssemateeka wa 1995 yali yateeka ekkomo lya bisanja bibiri ku Pulezidenti abeera aliko.
Enteekateeka y'okukyusa ssemateeka n'ebyali bigambibwa okumalawo oludda oluvuganya mu byobufuzi by'eggwanga kyakolokotebwa nnyo abantu aboogera ku byobufuzi kuno, ebibiina by'ensi yonna, n'abagabirizi b'obuyambi mu Uganda. Mu kiwandiiko ekyaweebwako bannamawulire ekyakolebwa ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), kyanenya Museveni olw'okwetaba mu "nteekateeka y'okubeera pulezidenti okutuusa lw'alifa", wamu n'okuwa ababaka ba paalamenti enguzi okusobola okuwagira okukonga ennongoosereza mu ssemateeka, abakulembeze ba FDC bwe baategeeza:
: Eggwanga linyiikaavu nga bannayuganda bangi tebaagala [nonoosereza mu ssemateeka]. Singa paalamenti egenda mu maaso n'okuggya ekkomo ku bisanja pulezidenti by'alina okukoma okwesibirako, kino kiyinza okuleetawo obusambattuko obw'amaanyi, okusiiga ebyobufuzi ekifaananyi ekibi, era kiyinza okuvaamu okuttattana engeri y'okukyusaamu obuyinza era noolwekyo... Twandiyagadde okusaba Pulezidenti President Museveni yeewe ekitiibwa, wamu ne ssemateeka mwe yayita okulondebwa nga Pulezidenti mu 2001 mwe yasuubiriza eggwanga n'ensi yonna okutwaliza awamu okuwaayo obukulembeze mu mirembe era mu ngeri ennungamu ku nkomerero y'ekisanja kye ekyokubiri era ekisembayo. Ekitali ekyo, yali wa kulabibwa ng'omulimba kayingo n'omufere w'ebyobufuzi eggwanga gwe likyafunye.
Nga bwe kyalabibwa abatunuulizi by'ebyobufuzi abamu, omwali [[:en:Wafula_Oguttu|Wafula Oguttu]], Museveni gye buvuddeko yategeeza nga bwe yalina endowooza y'okubeera mu woofiisi emiundi kkumi n'etaano (15) n'okusukkawo, ekintu ekiraga nti yali aweereddwa amagezi amakyamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.theperspective.org/africabigmen.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2005-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20051101065818/http://www.theperspective.org/africabigmen.html |url-status=dead }}</ref> Ebigambo munnansi wa Repubulic of Ireland eyali alwanyisa obwavu Bob Geldof bye yayogera abawagizi ba Museveni ne beekalakaasiza wabweru w'ekitebe kya Bungereza mu Kampala. "Twesonyiwe Museveni. Obudde bo buweddeko, genda," omuyimbi nnakinku bwe yategeeza mu Gwokusatu gwa 2005, ng'annyonnyola nti enteekateeka ya Museveni okukyusa ssemateeka yali ekontana ne bye yakola omwali okulwanyisa obwavu n'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya kkon'obulwadde bwa mukenenya.<ref>{{Cite news |date=2005-03-22 |title=Ugandans march against Bob Geldof |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4371265.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Mu kiwandiiko ''[[:en:Boston_Globe|Boston Globe]]'' mwe yayoleseza endowooza ye era ne mu kwogera kwa Wilson Center, eyaliko omubaka wa U.S. mu Uganda Johnnie Carson yavumirira nnyo Museveni olw'enteekateeka eno. Ng'oggyeko okutwalibwa nga Pulezidenti "owannamaddala eyali aleeseewo enkyukakyuk" nga "obukulembeze bwe obwali buleeseewo obutebenkevu n'enkulaakulana", Carson naye yategeeza nti, "tuyinza okuba nga tugenda kufuna Mugabe omulala agenda okussaawo [[Zimbabwe]] endala". "Abatunuulizi b'ebyobufuzi bangi balaba enteekateeka ya Museveni okukola ennogoosereza mu ssemateeka ng'egenda okuzzaawo obuzibu obusinga okulabibwako mu bakulembeze ba Africa abangi ababeera bataagala kukulembera nga bagoberera ssemateeka kko n'obutaagala kuwaayo buyinza".<ref>{{Cite web |title=The Boston Globe {{!}} New England news, weather and sports |url=https://www.bostonglobe.com/ |access-date=2026-08-06 |website=BostonGlobe.com |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, [[Noowe|Norway]] yafuuka ensi ya Bulaaya eyookusatu oluvannyuma lw'emyezi mitono okulangirira akabonero k'okusala obuyambi ku Ugandanga yeekuusa ku bukulembeze mu ggwanga. UK ne Ireland baakola ekintu kye kimu mu mwezi Gwokutaano."Minisita waffe ow'ensonga z'ebweru yayagadde okulambika ensonga bbiri: okukyusa ebisanja bya Pulezidenti ng'okola ennongoosereza mu ssemateeka, n'obuzibu bw'obutaleka bannabyabufuzi kwetaaya, eddembe ly'obuntu n'obuli bw'enguzi", omubaka wa Norway Tore Gjos bwe yategeeza.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Staff |date=2005-07-19 |title=Norway cuts aid to Uganda |url=https://mg.co.za/news/south-africa/2005-07-19-norway-cuts-aid-to-uganda/ |access-date=2026-08-06 |website=Mail & Guardian |language=en-ZA}}</ref> Ng'ensonga enkulu eyayogerwako kwali kukwata ababaka ba paalamenti ababiri ab'oludda oluvuganya okuva mu kibiina kya FDC. Abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu baatwala okukwatibwa kw'abantu bano okubeeramu ebyobufuzi. Abatunuulizi b'eddembe ly'obuntu baategeeza nti "okukwata ababaka ba Paalamenti bano kiraga okweyagaliza mu byobufuzi".<ref>{{Cite book |date=2026-08-01 |title=Human Rights Watch |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Human_Rights_Watch&oldid=1367214736 |language=en}}</ref> Alipoota ya [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi]] yonna eyeekyama eyasomolwa mu mwezi Gwokutaano yategeeza nti abawozi b'ensimbi yonna bayinza okusalako obuyambi bwabwe olw'enteekateeka ezityoboola eddembe ly'obuntu mu Uganda. "N'ennaku ennyingi tutegeeza nti tetukyasobola kutuusa bweweereza bwaffe mu Uganda olw'embeera y'ebyobufuzi eriyo, newankubadde ng'eggwanga libadde mu mbeera eyadde yeegombebwa mu myala kya 1990 egisembyeyo, olupapula bwe lwategeeza. "Gavumenti eremereddwa nnyo okwetabya abantu abangi mu nkola y'ebyobufuzi emu erabibwako okumala ebbanga eddene...oboolyawo ekisinga okubeera ekikulu, ebyobufuzi bwe bitambula olw'obumalirirvu bwa Pulezidenti okwesimbawo ekisanja ekyokusatu, nga kyali kibi.<ref>{{Cite web |title=Sorry, we can't find the page you're looking for. |url=https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201026022402/https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-date=2020-10-26 |access-date=2026-08-06 |website=www.newvision.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref>
Museveni yayanukula obunkenke obwali bweyongera okuva mu mawanga gw'ebweru ng'anenya abagabirizi b'obuyambi okwetaba mu byobufuzi bymawanga kko n'okukozesa obuyambi okwefunza amawanga amaavu. "Leka bannamikago bannaffe batuwe magezi gokka wabula okusalawo bakulekere amawanga ... [ensi ezaakulaakulana edda] zirina okweggyamu omuze gw'okugezaako okusalirawo amawanga amaavu nga geelimbika mu buyambi."<ref>{{Cite web |title=Sorry, we can't find the page you're looking for. |url=https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201026022402/https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-date=2020-10-26 |access-date=2026-08-06 |website=www.newvision.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref> "Ekizibu ky'abantu bano si kisanja kyakusatu oba okulwanyisa enguzi oba ebyobufuzi by'ebibiina ebingi" Museveni bwe yayongerako bwe yali mu lukungaana lw'akulembeze b'amawanga ga Africa, ekizibu kiri nti baagala kutukuuma nga tetukulaakulana."<ref>{{Cite news |title=Uganda: Donors Fear Me, Says Museveni |url=https://allafrica.com/stories/200505260253.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190805152112/https://allafrica.com/stories/200505260253.html |archive-date=2019-08-05 |access-date=2026-08-06 |work=allAfrica.com |language=en |url-status=live }}</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, akalulu k'ekikungo ku kukola ennongoosereza mu ssemateeka kaakyusa akakwakkulizo akaali kamaze emyaka ekkumi n'omwenda (19) ku mirimu gy'ebibiina by'ebyobufuzi. Mu kiseera we wataabeerera bibiina bya byabufuzi "enkola y'omugendo" (esinga okumanyikibwa "ng'omugendo") eyateekebwawo Museveni mu 1986, ebibiina by'ebyobufuzi byagenda mu maaso n'okubeerawo, wabula abantu baali balina kwesimbawo ku lwabwe wabula si nga beekuusa ku kibiina kya byabufuzi. Enkola eno yali eteereddwawo n'ekigendererwa okukendeeza enjawukana mu mawanga, newankubadde nga abatunuulizi b'ebyobufuzi bazze nga bavaayo ne bategeeza nti enkola eno teyalina kintu kirala kyonna okuggyako okukugira bannabyabufuzi abaali ku ludda oluvuganya. Okulonda bwe kwali tekunnabaawo, owogezi w'ekibiina kya FDC yategeeza nti, "Ebitongole by'ebyenfuna ebikulu mu ggwanga bikulirwa bantu abava mu kitundu Pulezidenti gy'azaalibwa .... "Tufunye gavumenti esinga okwesigama ku mawanga mu byafaayo newankubadde nga tewali bibiina byabyabufuzi." Abantu bangi baalaba okukomyawo kwa Museveni ebibiina by'ebyobufuzi ebingi ng'enteekateeka y'okuddamu okutabagana n'abagabi b'obuyambi - eyali egezaako okubagonza bwe yalangirira nti yali ayagala kwesimbawo ekisanja ekyokuna.<ref>{{Cite news |date=2005-08-01 |title=Uganda backs multi-party return |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4726419.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Omubaka wa Paalamenti ow'oludda oluvuganya Omara Atubo agambye nti obwagazi bwa Museveni okuleetawo enkyukakyuka "kwali kutimba bbula kwe yali agezaako okukweka mu bwagazi bwe okufuga obulamu bwe bwonna".<ref>{{Cite book |date=2026-08-04 |title=Reuters |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Reuters&oldid=1367642598 |language=en}}</ref>
==== Okufa kwa John Garang ====
Nga 30 Ogwomusanvu 2005, omumyuka wa Pulezidenti wa Sudan John Garang yattiba mu kabenje k'ennyonyi ya Pulezidenti wa Uganda ey'obwannannyini eyafuna akabenja bwe yali bubbanga ng'addayo e Sudan ng'ava mu njogerezeganya mu Uganda. Garang yali yaakamala mu kifo ky'obumyuka bwa Pulezidenti bwa Sudan wiiki ssatu zaokka mu kiseera we yafiira.<ref>{{Cite news |title=John Garang de Mabior {{!}} Sudanese leader |url=https://www.britannica.com/biography/John-Garang-de-Mabior |archive-url=https://web.archive.org/web/20210624160443/https://www.britannica.com/biography/John-Garang-de-Mabior |archive-date=2021-06-24 |access-date=2026-08-06 |work=Encyclopedia Britannica |language=en |url-status=live }}</ref>
Engambo zaasaasaaa nnyo nti Museveni ye yali avunanyizibwa ku kuviirako akabenje kano, ekyamuviirako okutiisatiisa okuggalawo olupapula lw'amawulire olwafulumya nti Museveni ye yaviirako okufa kwa Grang nga 10 Ogwomunaana. Mu kiwandiiko, Museveni yategeeza nti engambo zino zaali za bulabe nnyo eri ebyokwerinda by'eggwanga. "Sijja kukkiriza lupapula lwa mawulire olulinga ensega. Olupapula lw'amawulire lwonna oluzannya n'ebyokwerinda by'ekitundu, sijja kukkiriza kino- nja kuluggala."<ref>{{Cite news |date=2005-08-10 |title=Museveni warns press over Garang |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4140446.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Olunaku olwaddako, leediyo ey'ettutumu KFM yaggyibwako layisinsi olw'okwogera ku kufa kwa Garang. Omuweereza wa leediyo Andrew Mwenda oluvannyuma yakwatibwa olw'ebigambo ebyali byoleka omuntu eyeekuusa ku kufa kwa Grang bye yakozesa mu pulogulaamu ya KFM ey'okukubaganya ebirowoozo.<ref>{{Cite news |date=2005-08-19 |title=Banned Ugandan radio back on air |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref>
=== Okulonda kw'Ogwokubiri 2006 ===
Nga 17 Ogwekkumi n'ogumu 2005, Museveni yalondebwa ng'eyali agenda okukwatira ekibiina kya NRMs bendera okuvuganya ku bwapulezidenti mu kulonda kw'omu Gwokubiri gwa 2006 mu kulonda kwa bonna. Okumusunsula okwesimbawo omulungi ogwokusatu kyakolokotebwa abantu bangi kubanga yali yategeeza mu mwaka gwa 2001 yali seesimbawo ekisanja kye ekisemba.
Okukwatibwa kw'akulembera oludda oluvuganya gavumenti omukulu Kizza Besigye nga 14 Ogwekkumi n'ogumu - n'avunaanwa omusango gw'okulya mu nsi olukwe, okwekweka mu nsi wabula ng'agiryamu olukwe wamu n'okusobya ku bakazi- kyavaako okwegugunga mu Kampala ne mu bibuga ebirala. Enteekateeka ya Museveni okwesimbawo omulundi ogwokusatu, okukwatibwa kwa Besigye, n'okutiisatiisa kkooti ensukkulumu bwe yali ewulira omusango gwa Besigye (nga bayiwa amagye amangi ku kkooti agaali gabagalidde ebyokulwanyisa ate nga ge gaali gakola mu ngeri y'emu ng'ekitongole ky'awulire, "[[:en:Black_Mamba_(group)|Black Mambas Urban Hit Squad]]"), kyaviirako amawanga okwali Sweden, Netherlands, ne United Kingdom gaalekera awo okuyambako gavumenti ya Museveni mu byenfuna kubanga obwetaavu bwago bwali mu kulaba enkulaakulana ya demokulasiya mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20190121010811/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1112021/netherlands-cuts-aid-uganda</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190121010757/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1110723/sweden-cuts-aid</ref> Nga 2 Gatonnya 2006, Besigye yateebwa oluvannyuma lwa kkooti ensukkulumu okulagira nti ateebwe mu bunnambiro.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm</ref>
Okulonda kwa nga 23 Ogwokubiri 2006 kwe kulonda kwa Uganda okwasooka okwetabibwamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi mu myaka abiri mu etaano (25) era kwalabibwa ng'okugeesa ebisaanyizo by'okubeera ne demokulasiya mu ggwanga. Newankubadde Museveni yakola bubi nnyo okusinga nga bwe yali akola mu kulonda okwali kuzze kubaawo, yaddamu okulondebwa ku kisanja ekirala kya myaka etaano, oluvannyuma lw'okufuna ebitundu ataano mu mwenda ku buli kikumi (59) nga Besigye eyamuli ku mbiranye ye yafuna ebitundu asatu mu musanvu ku buli kikumi (37). Besigye agambibwa okugamba nti bino byali bijingiriddwa era n'abigaana. Ekibiina ky'amawanga ga bulaaya amagatte n'abatunuulizi b'ebyokulanda abeetengeredde mu Uganda bateegeea nti okulonda kwa 2006 nti tekwali kwa bwenkanya.<ref>https://pesacheck.org/is-it-true-that-uganda-has-not-held-a-fair-and-transparent-election-in-over-30-years-5d8548d42059</ref> Kkooti ensukkulumu yategeeza nti okulonda kwali kujjuddemu okutiisatiisa, okutyoboola eddembe ly'obuntu, okutyoboola eddembe ly'abalonzi, n'obumulumulu obulala; wabula kkooti eyatuulako abalamuzi omusanvu (7) abana baategeeza nti ebyali bivudde mu kulonda byali birina okusigalawo ate abasatu ne bawakanya ebyali bivudde mu kulonda.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4750040.stm</ref>
=== Ekisanja ekyokusatu (2006–2011) ===
Mu 2007, Museveni yawa ekibiina ky'omukago ogugatta amawanga ga Africa (African Union) amagye okukuuma emirembe mu [[Somalia]].
Era mu kisanja kino, Museveni yatuuza enkiiko ne bamusingansimbi omwali ne Wisdek, okusobola okutumbula ebiruubirirwa bya Uganda wamu n'okunoonya amakolero kko n'okutondawo emirimu mu ggwanga.to promote Uganda's call centre and outsourcing industry and create employment to the country.<ref>http://www.statehouse.go.ug/news.php?catId=1&item=821</ref>
==== Obwegugungo bw'omu Gwomwenda gwa 2009 ====
Mu Gwomwenda gwa 2009 Museveni yagaana Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi]], Kabaka wa [[Buganda]], olukusa okukyalako mu bitundu by'obwakabaka bwa Buganda ebimu, naddagala mu distulikiti y'e [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] . Obwegugungo bwaliwo era abantu abasukka mu makumi ana (40) battibwa nga abalala baatwalibwa mu makomera n'okutuusa kati. Okwengereza kw'ekyo, abantu abala mwenda Furthermore, nine more people were killed during the April 2011 "Walk to Work" demonstrations. According to the Human Rights Watch 2013 World Report on Uganda, the government has failed to investigate the killings associated with both of these events.<ref>https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda</ref>
==== Obwagazi bwe eri Obukatoliki ====
Mu 2009, emikutu gy'aawulire egifulumira mu ggwanga lya America okuli ogwa MSNBC ne NPR mu kunoonyereza kwa munnamawulire Jeff Sharlet yawandiika ku bukwatane obw'amaanyi wakati wa Museveni n'ekitongole ekibunyisa ky'engiri ya Krisito ekisinziira mu America ekya " American fundamentalist Christian organization" ekibiina ekibunyisa ky'engiri (era ekimanyikiddwa nga "amaka").<ref>http://www.nbcnews.com/id/34224471</ref><ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref> Sharlet yawandiika nti Douglas Coe, omukulembeze w'ekibiina ekibuulizi ky'enjiri, yanokolayo Museveni ng'omusajja w'ekitongole ow'enkizo ennyo ku ssemazinga wa Africa.<ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref>
==== Eddembe ku bali b'ebisiyaga ====
Okwekenneeya okulala okwetooloola ensi yonna mu mwaka gwa 2009 kwalaga amaanyi ga Bannayuganda okuteekawo ekibonerezo ky'okufa eri abali b'ebisiyaga, nga wano abakulembeze okuva mu mawanga okuli Bungereza, Kanada, Bufalansa ne America baalaga obwetaavu ku ddembe ly'obuntu.<ref>{{Cite news |title=Harper lobbies Uganda on anti-gay bill |url=http://www.theglobeandmail.com/news/politics/harper-lobbies-uganda-on-anti-gay-bill/article1381835/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303192936/http://www.theglobeandmail.com/news/politics/harper-lobbies-uganda-on-anti-gay-bill/article1381835/ |archive-date=2016-03-03 |access-date=2026-08-06 |work=The Globe and Mail |language=en-ca |url-status=live }}</ref> Olupapula lw'amawulire olufulumira mu ggwanga lya Bungereza olwa ''The Guardian'' lwawandiika ku Museveni "nga eyali alabika okubeera ng'awagira" abantu abaali bakola etteeka lino, wamu n'ebintu ebirala, nga gugamba "[[:en:Homosexual_agenda|Abali b'ebisiya]] okuva mu mawanga ga Bulaya bayingira mu Africa", era enkwatagana wakati w'abali b'ebisiyaga teri mu kwagala kwa Katonda.<ref>{{Cite news |last=Rice |first=Xan |date=2009-11-29 |title=Uganda considers death sentence for gay sex in bill before parliament |url=https://www.theguardian.com/world/2009/nov/29/uganda-death-sentence-gay-sex |access-date=2026-08-06 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>
Mu Gwomukaaga gwa 2021 abantu amakumi ana mu bana (44) baakwatibwa ku kifo awabeera abali b'ebisiyaga, nga kigambibwa nti baali batyoboola amateeka agaateekebwawo okutangira ensaasaana y'ekirwadde kya Kkovid.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
Museveni mmemba w'ekibiina kya NRM era agenda mu maaso n'okukozesa "obuli bw'ebisiyaga" okukkakkanya abamuvuganya naddala bammemba b'ekibiina kya National Unity Platform. Nga 19 Museenene 2020, mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti, Museveni yagamba nti kakuyege wa [[Bobi Wine]] yali avujjirirwa bantu b'ebweru, naddala abali b'ebisiyaga abagwira.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
=== Ekisanja ekyokuna(2011–2016) ===
[[File:Vladimir_Putin_and_Yoweri_Museveni.jpg|thumb|225x225px|[[Vladimir Putin]] ne Yoweri Museveni mu 2012]]
Museveni yaddamu okulondebwa nga 20 Ogwokubiri 2011 nga yafuna ebitundu nkaaga mu munaana (68) ku kikumi nga buno bwe bwali obusinga obungi ku bitundu ataano mu mwenda (59) ku kikumi ku balonzi abaali beewandiisizza. Ebyava mu kulonda byawakanyizibwa ekibiina ekitaba amawanga ga bulaaya wamu n'oludda oluvuganya. Okusinziira ku ttiimu y'abatunuulizi b'ensonga z'ebyobufuzi, baalaba nti "Enteekateeka y'okulonda yamaamirwa obutakola bintu byali biteekeddwa kukolebwa wamu n'okulwawo okutuusa ebintu ebikozesebwa mu budde".<ref>{{Cite news |last=Kron |first=Josh |date=2011-02-20 |title=President of Uganda Coasts Into a Fourth Term |url=https://www.nytimes.com/2011/02/21/world/africa/21uganda.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref><ref>https://www.reuters.com/article/us-uganda-election-idUSTRE71J1XL20110220</ref>
Ng'oggyeko Pulezidenti wa Misiri (Egypt) Hosni Mubarak ne Pulezindeti wa Libya Muammar Gaddafi, Museveni yafuuka omukulembeze ku ssemazinga wa Africa owookutaano akyasinze okulwa mu buyinza.<ref>{{Cite web |title=Who among the seven longest serving African leaders will be deposed next? {{!}} Africa News blog |url=http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-date=2011-10-23 |access-date=2026-08-06 |website=blogs.reuters.com}}</ref>
Mu Gwekkumi gwa 2011, okulinnya kw'ebintu kwatuuka ku bitundu asatu n'obutundutundu butaano (30.5) ku buli kikumi, nga kino kyali kiva ku kulinya kw'emmere n'amafuta. <ref>{{Cite web |title=Who among the seven longest serving African leaders will be deposed next? {{!}} Africa News blog |url=http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-date=2011-10-23 |access-date=2026-08-06 |website=blogs.reuters.com}}</ref> Okusooka mu 2011, omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye yatandikawo enteekateeka y'okwegugunga eyakazibwako erya "Walk to Work"ng'awakanya okwekanama kw'ebintu ebikozesebwa mu bulamu obwa bulijjo.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Nga 28 Ogwokuna 2011, Besigye yakwatibwa kubanga Museveni yagamba nti Besigye ye yali asoose okumulumba, omusango gwe yeegaana.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Okukwatibwa kwa Besigye kwaviirako obwegugungo mu Kampala.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Besigye yasuubiza nti "okwekalakaasa okw'eddembe" kwali kujja kugenda mu maaso. Engeri gavumenti gye yakwatamu obwegugungo yavumirirwa nnyo abagabi b'obuyambi.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref>
[[File:Yoweri_Museveni_with_Obamas_2014.jpg|thumb|223x223px|Pulezidenti Museveni abuuzibwako Pulezidenti wa US [[:en:Barack_Obama|Barack Obama]] mu Gwomunaana gwa 2014]]
Mu gyeka egizze giyita, okutyoboola eddembe ly'obuntu kuzze kulwabwako nnyo nnyo. Okusinziira ku batunuulizi b'eddembe ly'obuntu, "Wakati wa Gatonnya n'Ogwomukaaga [2013], ekitongole ekitunuulira eddembe lya bannamawulire kyalaba obulumbaganyi amakumi ataano (50) obwakolebwa ku bannamawulire, newankubadde nga wazze wabaawo ebibadde byogerwa ku kuteeka ekitiibwa mu ddembe lya bannamawulire." Mu kiseera kino, empapula z'amawulire ez'amaanyi ennyo mu ggwanga okuli "''[[:en:Daily_Monitor|The Daily Monitor]]" ne'' "''The Red Pepper"'', zaggalwawo era ne ziggyibwako gavumenti layisinzi olw'okufulumya amawulire ku "lukwe lw'okukuba abakungu ba gavumenti abakulu ne bannamagye ab'oku ntikko amasasi abaali bawakanya Pulezidenti Yoweri Museveni ... n'enteekateeka ze okukwasa mutabani we obuyinza ng'awummudde".<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Al_Jazeera</ref>
Ensonga endala ey'okutyobola eddembe ly'obuntu yalabibwako mu mwaka gwa 2014 nga gwakatandika Museveni bwe yateeka omukono ku bbago eryali liwakanya obuli bw'ebisiyaga ne lifuuka etteka. Mu kuwayaamu n'omukutu gwa CNN, Museveni yayita abali b'ebisiyaga "ekyenyinyaza" era n'ategeeza nti nti obuli bw'ebisiyaga gwali muze abantu gwe bayiga obuyizi. Abakulembeze b'amawanga ga Bulaaya, omwali n'owa United States Pulezidenti Obama, yavumirira etteka lino.<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
Museveni yavumiria eky'eggwanga lya US okwetaba mu lutalo lwa Libya (Libyan Civil War"era bwe yali ayogerako mu lukiiko lw'ekibiina kyamawanga amagatt (UN), amawanga ga Africa okudduukiria gannaago munsonga z'amagye kiteekawo nnyo obutebenkevu mu mawanga ga Africa okubala ebbanga eddene, ye ky'ayita "Ebizibu bya Africa bya kugonjoolebwa Africa."<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
=== Ekisanja ekyokutaano(2016–2021) ===
==== Okulonda kwa 2016 ====
Abeesimbawo ku bwapulezidenti mu kalulu kano kwaliko Yoweri Museveni, ali bu buyinza kati era abadde mu kifo kino okuva mu 1986, ne Kizza Besigye, eyeemulugunya ku kubba obululu n'effujjo ku bifo ebyaondebwamu. Okulonda kwayongezebwayo mu bifo ebirala ku alipoota ezigambibwa nti abalonzi baganibwa okulonda mu bifo eby'enjawulo. Okusinziira ku kakiiko k'ebyokulonda, Museveni yaddamu okulondebwa nga (18 Ogwokubiri 2016) nga yafuna ebitundu nkaaga mu kimu ku kikumi (61) ate nga ye Besigye yafuna obululu ebitundu asatu mu bitaano (35) ku kikumi. Abooluda oluvuganya gaagamba nti obufere okwetooloola eggwanga lyonna, ebintu ebitakkirizibwa mu kulonda, okukwata abantu abaali ku ludda oluvuganya, n'embeera eyalimu ennyo okutiisatiisa abalonzi.<ref>http://www.aljazeera.com/news/2016/02/ugandans-vote-museveni-seeks-extend-30-year-rule-160218044525608.html</ref>
==== Okuggyawo ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu 2018. ====
[[File:Illegal_Wildlife_Trade_Conference_London_2018_(44526034314).jpg|left|thumb|228x228px|Yoweri Museveni nga'yogera mu lukiiko ly'okusuubulagana kw'ebisolo by'omu nsiko okutali mu mateeka mu London, Ogwekkumi 2018]]
Pulezidenti Yoweri Museveni, nga Pulezidenti wa Uganda ali mu buyinza yateeka omukono ku nnongoosereza mu ssemateeka okukyusa akawaayiro k'ennyingo 102 B mu mwaka gwa 2017, akaasinga okumanyika nga "ebbago l'yokuggya ekkomo ku myaka omuntu kwalina okwesimbirawo ku bwapulezidenti" nga 27 Ntenvu 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424203000/http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |url-status=dead }}</ref> Ebbago lino lyayisibwa bulungi mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (10) nga 20 Ntenvu. Olwo nga 27 Ntenvu 2017, nga yeesigama ku buwaayiro 259 ne 262 obwa ssemateeka wa Uganda, ebbago lyateekebwako omukono okuggya ekkomo omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu Uganda. Ennongoosereza eno nga tennakolebwa, ennyingo 102 B mu ssemateeka wa Uganda yali ekugira omuntu asusse emya ensanvu mu etaano (75) n'ali wansi w'emyaka asatu mu etaano (35) okwesimbawo ku bwapulezidenti. Ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti era ligenda mu maaso n'okukyusa emyaka gy'ekisanja ky'omubaka wa Paalamenti okuva ku myaka etaano (5) okudda ku myaka musanvu (7). Ebbago lino era lizzaawo ekkomo ku bijanja bya pulezidenti ebirina okubeera ebibiri nga bino byaggyibwawo mu nnongoosereza eyakolebwa mu ssemateeka mu mwaka gwa 2005.
==== Okuwakanya ebbago ====
Oluvannyuma lwa Museveni okuteeka omukono ku bbango ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti wa Uganda mu mwaka gwa 2018 ne lifuuka etteeka nga 27 Ntencu 2017 (naye Paalamenti yafuna ebbaluwa nga 2 Gatonnya 2018), abantu okwetooloola eggwanga lyonna beekalakaasa mu kaseera ng'enteekateeka z'okuteeka omukono ku bbago lino zigenda mu maaso, nga bakozesa empenda zonna omwali n'emikutu emigattabantu. Mu Gwekkumi gwa 2017, ababaka ba paalamenti abamu baakomyawo ssente bo ze baali bagamba nti yali nguzi basobole okuwagira ebbago lino ery'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti nga bakola ennongoosereza mu ssemateeka.<ref>{{Cite web |url=http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180425114602/http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |url-status=dead }}</ref>
Ekitongole ekitaba bannamateeka mu ggwanga ekya "Uganda Law Society" ne bammemba abali ku ludda oluvuganya gavumenti baagenda mu kkooti okuwakanya ebbago lino, nga bagamba nti enteekateeka eyali eyitibwamu okulonda yali ekontana n'obuwaaliyo okuli : 1, 2, 8A, 44 (c), 79 ne 94 obwa ssemateeka wa Uganda kubanga omukubiriza wa Paalamenti [Kadaga] yaggawo okukubanganya ebirowoozo ku nnongoosereza eno ng'ababaka kikumi abiri mu bana (124) bokka ku babaka ebina ataano mu omu (451) nga be baakateesa ku bbago lino.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> Era baategeeza nti okukozesa eryanyi okuva eri amagye ne poliisi mu kaseera ng'okukubaganya ebirowoozo ku tteeka lino kugenda mu maaso kwali kutyobooa obuwaali okuli 208(2), 209 ne 259 n'obulala mu ssemateeka wa Uganda. Ensonga eyookusatu gye baaleeta yali egamba nti ebbago lino lyali lityoboola obuwayiro obulala mu ssemateeka obwekuusa ku kwongezaayo ebisanja<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> wamu n'engeri okulonda gye kulina okukwatibwamu. Omubaka wa Paalamenti omu [Mbwaketamwa Gaffa] yawulirwa ng'agamba, “…Pulezidenri bw'aleeta ebbago, kiyinza okuba mu mateeka, naye tekijja kuba mu mateeka, era tugenda kukiwakanya.”<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref>
==== Abantu bye baayogera ku bbago eppya ====
[[File:President_Museveni_of_Uganda,_speaking_at_the_UK-Africa_Investment_Summit,_London,_20_January_2020_20200120134339_GMCB9543_(49415272631).jpg|left|thumb|Pulezidenti Museveni owa Uganda ng'ayogera mu lukungaana lwa UK-Africa Investment Summit mu London, Gatonnya 2020 ]]
Ebitongole ebikuumaddembe mu Uganda okuli poliisi, amagye ga mmiritale, n'ebirala, bikutte ekitono ennyo abantu ataano mu basatu (53) omuli n'akulira oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye nga beekalakaasa nga bawakanya ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbira kubwapulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Ekibinja kya bannamateeka okuva mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga tebeekutuddeemu baaleeta ekiteeso okuleeta ebbango ly'okukola ennongoosereza okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti okusobola okuwa Pulezidenti Yoweri Museveni aliko ekiseera kino okusobola okwesimbawo mu kisanja ekirala mu kalulu akanaabaawo mu mwaka gwa 2021.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Okunoonyereza okwakolebwa ekitongole ky'obwannakyewa okumala emyezi esatu okuva mu mwezi Gwomwenda okutuuka mu Gwekkumi n'ogumu kwalaga nti abantu ebitundu kinaana mu bitaano ku buli kikumi (85) kw'abo abeebuuzibwako baawakanya okuggya ekkomo ku myaka gy'omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti ate nga abantu ebitundu kkumi na bitaano ku kikumi (15) obo baawagira ebbago lino ey'okukola ennongoosereza mu ssemateekaokusobola okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Ababaka ba Paalamenti ya Uganda mu bungi baakuba akalulu era ne bakkiriza okukola ennongoosereza mu ssemateeka okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti kubanga baali baagala Pulezidenti aliko Yoweri Museveni okwesimbawo ekisanja kye ekyomukaaga.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref> Munnamateeka akola ku ddembe ly'obuntu Nicholas Opiyo yagambye nti okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti y'engeri esinga omugaso okukuuma olutindo wakati w'obwannakyemalira n'obukulembeze obugoberera enfuga y'amateeka mu Uganda.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref>
=== Ekisanja ekyomukaaga (2021–) ===
Nga 16 Gatonnya 2021 akakiiko ky'ebyokulonda mu Uganda kaalangirira nti Pulezidenti Museveni awangudde ekisanja ekyomukaaga n'obululu ebitundu ataano mu munaana n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%). Yaddirirwa [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]], ng'ery'omulimu amanyikiddwa nga Bobi Wine, omukulembeze w'oludda oluvugabya omulala eyagaana okukkiriza ebyava mu kulonda ng'agamba nti okulonda kuno kwe kukyasinze okubaamu okucanga ebivudde mu kulonda mu byafaayo bya Uganda.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Ebitongole by'obwannakyewa n'abakugu mu nsonga za demokulasiya baakakasa nti okulonda tekwali kwa amazima na bwenkanya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Akakiiko k'ebyokulonda kafulumya ebyava mu kulonda oluvannyuma ebyagambibwa kuba ebijungirire. Akakiiko k'ebyokulonda kaasuubiza okukolawo okunoonyereza naye okutaakolebwa. Wine yasibibwa mu maka ge nga 15 Gatonnya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/21/uganda-bobi-wine-files-detention-complaint-at-un</ref> Abantunuulizi b'ebyokulonda okwetooloola ensi yonna baasaba wabeerewo okunoonyereza ku kigambibwa nti okulonda kwalimu obutagoberera mateeka okwetooloola eggwanga lyonna, okuggyibwako kw'omutimbagano, okutyoboola eddembe ly'obuntu, era ne kugaana okukkirizibwa. Wine yateebwa nga 26 Gatonnya. Mu Gwekkumi gwa 2022 Museveni yeetondera Kenya ku lwa mutabani we, Muhoozi Kainerugaba eyateeka obubaka ku mukutu gwa tweter ng'agamba nti ayinza okuzingako Kenya mu wiiki bbiri.<ref>https://edition.cnn.com/2022/10/06/africa/museveni-kenya-invasion-apology-intl/index.html</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Museveni mukristaayo era mmemba w'ekkanisa y'Abakrisitaayo mu Uganda.
Mufumbo ne ne [[Janet Museveni|Janet Kataaha Museveni]], ''née'' Kainembabazi, gw'alinamu abaana ban:
* Gen. Muhoozi Kainerugaba – eyazalibwa mu 1974, Genero mu ggye lya Uganda People's Defence Forces (UPDF) <ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref> mu UPDF<ref>https://www.africa-confidential.com/article-preview/id/3263/Leaders_in_waiting</ref>
* Natasha Karugire – eyazaalibwa mu 1976, munnamisono era eyeebuuzibwako. Yafumbirwa Edwin Karugire. Omuwandiisi bwa Pulezidenti ow'enkalakkalira ku nsonga z'omu maka ge.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref>
* Patience Rwabwogo – yazaalibwa mu 1978, ppaasita w'ekkanisa ya Covenant Nations Church, Buziga, [[Kampala]]. – eyafumbirwa Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref>
* Diana Kamuntu – eyazaalibwa mu 1980, eyafumbirwa Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref>
== Ebitiibwa n'engule ==
=== Engule okuva ebweru w'eggwanga ===
* Cuba
** [[File:Order_of_Playa_Girón_(ribbon_bar).png|70x70px]] [[:en:Order_of_Playa_Girón|Order of Playa Girón]]<ref>http://www.granma.cu/granmad/2009/11/30/nacional/artic38.html</ref>
* Kenya
** [[File:Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya.svg|70x70px]] [[:en:Chief_of_the_Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya|Chief of the Order of the Golden Heart of Kenya]]<ref>{{Cite web |last=Okoth |first=Brian |title=Uhuru awards Koome, Mugenda, Kananu EGH honours; journalists get HSC |url=https://www.standardmedia.co.ke/national/article/2001432083/uhuru-awards-koome-mugenda-kananu-egh-honours-journalists-get-hsc |access-date=2026-08-06 |website=The Standard |language=en}}</ref>
* Serbia
** [[File:Orden_Republike_Srbije_2.gif|70x70px]] [[:en:Order_of_the_Republic_of_Serbia|Order of the Republic of Serbia]], Second Class
* South Africa
** [[File:Ord.GoodHope-ribbon.gif|70x70px]] Grand Cross of the [[:en:Order_of_Good_Hope|Order of Good Hop]]<nowiki/>e<ref>{{Cite web |title=About Government - National Orders |url=http://www.info.gov.za/aboutgovt/orders/recipients/1997.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20121015131848/http://www.info.gov.za/aboutgovt/orders/recipients/1997.htm |archive-date=2012-10-15 |access-date=2026-08-06 |website=www.info.gov.za}}</ref>
=== Diguli z'azze efuna naye nga tazisomye ===
{| class="wikitable"
!Ssettendekero
!Eggwanga
!Ebitiibwa
! style="width:60px;" |Omwaka
|-
|Humphrey School of Public Affairs
|United States
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |1994
|-
|Mbarara University of Science and Technology
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2003
|-
|Latin University of Theology
|United States
|Doctor of Divinity
| style="text-align:center;" |2007
|-
|Fatih University
|Turkey
|Honorary degree
| style="text-align:center;" |2010
|-
|[[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]]
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2010
|-
|University of Dar es Salaam
|Tanzania
|Doctor of Literature
| style="text-align:center;" |2015
|}
== Labe ne ==
* Political parties of Uganda
* Politics of Uganda
* Tokyo International Conference on African Development
* History of Uganda (1979–present)
* Uganda Salvation Front
* Henry Tumukunde
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="0"></references>
== Okwongera okusoma ==
=== Ebitabo ===
* Media related to Yoweri Museveni at Wikimedia Commons
* Quotations related to Yoweri Museveni at Wikiquote
* Official website
* State House Official Website
{{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Tito Okello]]}}
{{s-ttl|title=[[President of Uganda]]|years=1986–present}}
{{s-inc}}
|-
{{s-dip}}
{{s-bef|before=[[Lawrence Gonzi]]}}
{{s-ttl|title=[[Commonwealth Chairperson-in-Office|Chairperson of the Commonwealth of Nations]]|years=2007–2009}}
{{s-aft|after=[[Patrick Manning]]}}
{{s-end}}{{UgandaPresidents}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ifsecmo3g25pn5b4c2cy45kyay5shmg
Agnes Atim Apea
0
7862
67075
64743
2026-08-07T17:31:28Z
Ssebuufu
9882
/* Okusoma kwe n'emirimu */
67075
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Agnes Atim Apea</big>''' [[mutandisi w'emirimu egigasa abantu]], munnabyabufuzi era [[Munnayuganda]] . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''[[abakyala e 100]]'' mu 2017. Mu [[kulonda bwa bonna okwa 2021]], yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amolatar]] ku lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]].<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref>
== Okusoma kwe n'emirimu ==
Apea alina [[Diguli eyookusatu]] mu by'Enkulaakulana mu Ggwanga okuva ku [[University of Reading|Yunivasite y'e By'ensoma (Reading)]] e Bunegreza, ne [[Diguli eyookubiri]] okuva ku [[Uganda Martyrs University|Yunivasite ya Uganda Martyrs]] ku ssomo lye by'Enkulakulana.<ref name="ambass2">[https://web.archive.org/web/20171026013806/http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref>
Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza [[ebibiina by'obwegasi eby'abalimi]] mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[Cooking oil|butto]] ava mu bimera n'ebiva mu [[muwogo]].<ref name="ambass2" />
Ye mubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[Bukiikakkono bwa Uganda.]]
Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[British Broadcasting Corporation|BBC]] ey'[[abakyala e 100]].<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" />
Mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>[http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security "MPs Demand Allocation of Funds for Food Security"]. ''Uganda Radio Network''. Retrieved 2 February 2023.</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu
* [[Uganda Martyrs University|Yunivasite ya Uganda Martrys]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ekiri mubuyinza ekya National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]]
[[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e By'ensoma (Reading)]]
fs3lgjfc6t2lj1ti8v44e9e9lwij90y
Christine Dranzoa
0
9776
67091
67019
2026-08-07T19:15:44Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
67091
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Christine Dranzoa''' (1 Ogwoluberyeberye 1967 – 28 Ogwomukaaga 2022) yali [[Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[muddukanya w'ebyensoma]], ali mu By'obutonde, [[mukugu mu bisolo eby'oku lukalu]] era nga [[mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[Muni University]], emu ku [[yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1967, mu [[Disitulikiti y'e Moyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewaabwe wali mu [[Disitulikiti ya Adjumani]]. Christine Dranzoa yafuna [[Diguli esooka mu bya Saayansi]] mu [[Mbeera zeebisolo]] gye yafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[Buvanjuba bwa Africa]]. Yafuna Diguli eyookubiri eya [[Master of Science]] ([[MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[Doctor of Philosophy]] ([[PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[kuddukanya emirimu]], [[Okukuuma obutonde bw'ensi|okukuuma obutonde]] ne mu Okutegeka bizinensi mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref>
== Okukola kwe ==
Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[omusomesa]] mu Ttabi lya [[Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne.
Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[Muni University]], nga eno ye Yunivaasite ya Gavumenti ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[:en:Forum_for_African_Women_Educationalists|Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga [[:en:Non-Governmental_Organisation|Ky'abwannayini]] nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[:en:Dakar|Dakar]] eangibwa mu Senegal.
Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[:en:West_Nile_sub-region|kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino.
Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'obuyigirize era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusiza ku ebyo byeyakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize.
== Okufa kwe ==
Nga 28 Ogw'omukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|Dwaliro Eddene Elye Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Ugandan_university_leaders|Ugandan university leaders]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
iuteghbtstigm9ge5l6kl2n0iyua10n
67092
67091
2026-08-07T19:16:59Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
67092
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Christine Dranzoa''' (1 Ogwoluberyeberye 1967 – 28 Ogwomukaaga 2022) yali [[Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[muddukanya w'ebyensoma]], ali mu By'obutonde, [[mukugu mu bisolo eby'oku lukalu]] era nga [[mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[Muni University]], emu ku [[yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1967, mu [[Disitulikiti y'e Moyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewaabwe wali mu [[Disitulikiti ya Adjumani]]. Christine Dranzoa yafuna [[Diguli esooka mu bya Saayansi]] mu [[Mbeera zeebisolo]] gye yafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[Buvanjuba bwa Africa]]. Yafuna Diguli eyookubiri eya [[Master of Science]] ([[MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[Doctor of Philosophy]] ([[PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[kuddukanya emirimu]], [[Okukuuma obutonde bw'ensi|okukuuma obutonde]] ne mu Okutegeka bizinensi mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref>
== Okukola kwe ==
Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[omusomesa]] mu Ttabi lya [[Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne.
Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[Muni University]], nga eno ye Yunivaasite ya Gavumenti ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga Ky'abwannayini nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[Dakar]] eangibwa mu Senegal.
Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino.
Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'obuyigirize era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusiza ku ebyo byeyakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize.
== Okufa kwe ==
Nga 28 Ogw'omukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|Dwaliro Eddene Elye Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Ugandan_university_leaders|Ugandan university leaders]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
lfny3o464vpvtjcjyeex66jzcoyqrzx
67093
67092
2026-08-07T19:18:35Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings
67093
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Christine Dranzoa''' (1 Ogwoluberyeberye 1967 – 28 Ogwomukaaga 2022) yali [[Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[muddukanya w'ebyensoma]], ali mu By'obutonde, [[mukugu mu bisolo eby'oku lukalu]] era nga [[mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[Muni University]], emu ku [[yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1967, mu [[Disitulikiti y'e Moyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewaabwe wali mu [[Disitulikiti ya Adjumani]]. Christine Dranzoa yafuna [[Diguli esooka mu bya Saayansi]] mu [[Mbeera zeebisolo]] gye yafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[Buvanjuba bwa Africa]]. Yafuna Diguli eyookubiri eya [[Master of Science]] ([[MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[Doctor of Philosophy]] ([[PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[kuddukanya emirimu]], [[Okukuuma obutonde bw'ensi|okukuuma obutonde]] ne mu Okutegeka bizinensi mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref>
== Okukola kwe ==
Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[omusomesa]] mu Ttabi lya [[Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne.
Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[Muni University]], nga eno ye Yunivaasite ya Gavumenti ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga Ky'abwannayini nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[Dakar]] eangibwa mu Senegal.
Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino.
Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'abayivu era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusa ku ebyo bye yakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize.
== Okufa kwe ==
Nga 28 Ogw'omukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|Dwaliro Eddene Elye Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Ugandan_university_leaders|Ugandan university leaders]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
st1sdu22wh45sihr1d6mb0nolsaapzg
67094
67093
2026-08-07T19:19:36Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings and de-wikilinked
67094
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Christine Dranzoa''' (1 Ogwoluberyeberye 1967 – 28 Ogwomukaaga 2022) yali [[Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[muddukanya w'ebyensoma]], ali mu By'obutonde, [[mukugu mu bisolo eby'oku lukalu]] era nga [[mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[Muni University]], emu ku [[yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1967, mu [[Disitulikiti y'e Moyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewaabwe wali mu [[Disitulikiti ya Adjumani]]. Christine Dranzoa yafuna [[Diguli esooka mu bya Saayansi]] mu [[Mbeera zeebisolo]] gye yafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[Buvanjuba bwa Africa]]. Yafuna Diguli eyookubiri eya [[Master of Science]] ([[MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[Doctor of Philosophy]] ([[PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[kuddukanya emirimu]], [[Okukuuma obutonde bw'ensi|okukuuma obutonde]] ne mu Okutegeka bizinensi mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref>
== Okukola kwe ==
Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[omusomesa]] mu Ttabi lya [[Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne.
Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[Muni University]], nga eno ye Yunivaasite ya Gavumenti ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga Ky'abwannayini nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[Dakar]] eangibwa mu Senegal.
Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino.
Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'abayivu era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusa ku ebyo bye yakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize.
== Okufa kwe ==
Nga 28 Ogwomukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[Dwaliro Eddene Ery'e Mulago|Dwaliro Ekkulu Ery'e Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Ugandan_university_leaders|Ugandan university leaders]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
5a0nhqxfqtszloov3uzdyfnqwpxdcqp
67095
67094
2026-08-07T19:21:42Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a new heading and new paragraph
67095
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Christine Dranzoa''' (1 Ogwoluberyeberye 1967 – 28 Ogwomukaaga 2022) yali [[Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[muddukanya w'ebyensoma]], ali mu By'obutonde, [[mukugu mu bisolo eby'oku lukalu]] era nga [[mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[Muni University]], emu ku [[yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1967, mu [[Disitulikiti y'e Moyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewaabwe wali mu [[Disitulikiti ya Adjumani]]. Christine Dranzoa yafuna [[Diguli esooka mu bya Saayansi]] mu [[Mbeera zeebisolo]] gye yafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[Buvanjuba bwa Africa]]. Yafuna Diguli eyookubiri eya [[Master of Science]] ([[MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[Doctor of Philosophy]] ([[PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[kuddukanya emirimu]], [[Okukuuma obutonde bw'ensi|okukuuma obutonde]] ne mu Okutegeka bizinensi mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref>
== Okukola kwe ==
Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[omusomesa]] mu Ttabi lya [[Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne.
Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[Muni University]], nga eno ye Yunivaasite ya Gavumenti ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga Ky'abwannayini nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[Dakar]] eangibwa mu Senegal.
Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino.
Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'abayivu era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusa ku ebyo bye yakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize.
== Okufa kwe ==
Nga 28 Ogwomukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[Dwaliro Eddene Ery'e Mulago|Dwaliro Ekkulu Ery'e Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref>
== Laba na bino ==
* [[Ugandan university leaders]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [http://www.muni.ac.ug/ Website of Muni University]
* [https://web.archive.org/web/20110901030839/http://nilewomeninitiative.org/ Website of Nile Women Initiative]
qdbg2x9oiz3726goqxp46yjkk8bbgzi
67096
67095
2026-08-07T20:18:31Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations
67096
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Christine Dranzoa''' (1 Ogwoluberyeberye 1967 – 28 Ogwomukaaga 2022) yali Munnayuganda [[Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[muddukanya w'ebyensoma]], ali mu By'obutonde, [[mukugu mu bisolo eby'oku lukalu]] era nga [[mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[Muni University]], emu ku [[yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1967, mu [[Disitulikiti y'e Moyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewaabwe wali mu [[Disitulikiti ya Adjumani]]. Christine Dranzoa yafuna [[Diguli esooka mu bya Saayansi]] mu [[Mbeera zeebisolo]] gye yafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[Buvanjuba bwa Africa]]. Yafuna Diguli eyookubiri eya [[Master of Science]] ([[MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[Doctor of Philosophy]] ([[PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[kuddukanya emirimu]], [[Okukuuma obutonde bw'ensi|okukuuma obutonde]] ne mu Okutegeka bizinensi mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref>
== Okukola kwe ==
Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[omusomesa]] mu Ttabi lya [[Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne.
Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[Muni University]], nga eno ye Yunivaasite ya Gavumenti ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga Ky'abwannayini nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[Dakar]] eangibwa mu Senegal.
Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino.
Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'abayivu era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusa ku ebyo bye yakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize.
== Okufa kwe ==
Nga 28 Ogwomukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[Dwaliro Eddene Ery'e Mulago|Dwaliro Ekkulu Ery'e Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref>
== Laba na bino ==
* [[Ugandan university leaders]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [http://www.muni.ac.ug/ Website of Muni University]
* [https://web.archive.org/web/20110901030839/http://nilewomeninitiative.org/ Website of Nile Women Initiative]
0d8esmqjswoob1k2r7vn967w6dxpvre
67097
67096
2026-08-07T20:19:52Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
67097
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Christine Dranzoa''' (1 Ogwoluberyeberye 1967 – 28 Ogwomukaaga 2022) yali Munnayuganda [[Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[muddukanya w'ebyensoma]], ali mu By'obutonde, [[mukugu mu bisolo eby'oku lukalu]] era nga [[mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[Muni University]], emu ku [[yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1967, mu [[Disitulikiti y'e Moyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewaabwe wali mu [[Disitulikiti ya Adjumani]]. Christine Dranzoa yafuna [[Diguli esooka mu bya Saayansi]] mu [[Mbeera zeebisolo]] gye yafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[Buvanjuba bwa Africa]]. Yafuna Diguli eyookubiri eya [[Master of Science]] ([[MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[Doctor of Philosophy]] ([[PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[kuddukanya emirimu]], [[Okukuuma obutonde bw'ensi|okukuuma obutonde]] ne mu Okutegeka bizinensi mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref>
== Okukola kwe ==
Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[omusomesa]] mu Ttabi lya [[Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne.
Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[Muni University]], nga eno ye Yunivaasite ya Gavumenti ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga Ky'abwannayini nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[Dakar]] eangibwa mu Senegal.
Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino.
Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'abayivu era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusa ku ebyo bye yakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize.
== Okufa kwe ==
Nga 28 Ogwomukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[Dwaliro Eddene Ery'e Mulago|Dwaliro Ekkulu Ery'e Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref>
== Laba na bino ==
* [[Ugandan university leaders]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [http://www.muni.ac.ug/ Website of Muni University]
* [https://web.archive.org/web/20110901030839/http://nilewomeninitiative.org/ Website of Nile Women Initiative]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1967]]
7d2v6pz5gd6xc3hql3x09fox64mjlhd
67098
67097
2026-08-07T20:20:58Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
67098
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Christine Dranzoa''' (1 Ogwoluberyeberye 1967 – 28 Ogwomukaaga 2022) yali Munnayuganda [[Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[muddukanya w'ebyensoma]], ali mu By'obutonde, [[mukugu mu bisolo eby'oku lukalu]] era nga [[mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[Muni University]], emu ku [[yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1967, mu [[Disitulikiti y'e Moyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewaabwe wali mu [[Disitulikiti ya Adjumani]]. Christine Dranzoa yafuna [[Diguli esooka mu bya Saayansi]] mu [[Mbeera zeebisolo]] gye yafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[Buvanjuba bwa Africa]]. Yafuna Diguli eyookubiri eya [[Master of Science]] ([[MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[Doctor of Philosophy]] ([[PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[kuddukanya emirimu]], [[Okukuuma obutonde bw'ensi|okukuuma obutonde]] ne mu Okutegeka bizinensi mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref>
== Okukola kwe ==
Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[omusomesa]] mu Ttabi lya [[Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne.
Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[Muni University]], nga eno ye Yunivaasite ya Gavumenti ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga Ky'abwannayini nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[Dakar]] eangibwa mu Senegal.
Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino.
Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'abayivu era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusa ku ebyo bye yakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize.
== Okufa kwe ==
Nga 28 Ogwomukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[Dwaliro Eddene Ery'e Mulago|Dwaliro Ekkulu Ery'e Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref>
== Laba na bino ==
* [[Ugandan university leaders]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [http://www.muni.ac.ug/ Website of Muni University]
* [https://web.archive.org/web/20110901030839/http://nilewomeninitiative.org/ Website of Nile Women Initiative]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1967]]
[[Category:Abaafa mu 2022]]
d44vizr8lu3lopr8k6kr66hg2k6e6s7
67099
67098
2026-08-07T20:30:16Z
NKINZIK MARIE
7432
added categories
67099
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Christine Dranzoa''' (1 Ogwoluberyeberye 1967 – 28 Ogwomukaaga 2022) yali Munnayuganda [[Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[muddukanya w'ebyensoma]], ali mu By'obutonde, [[mukugu mu bisolo eby'oku lukalu]] era nga [[mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[Muni University]], emu ku [[yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1967, mu [[Disitulikiti y'e Moyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewaabwe wali mu [[Disitulikiti ya Adjumani]]. Christine Dranzoa yafuna [[Diguli esooka mu bya Saayansi]] mu [[Mbeera zeebisolo]] gye yafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[Buvanjuba bwa Africa]]. Yafuna Diguli eyookubiri eya [[Master of Science]] ([[MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[Doctor of Philosophy]] ([[PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[kuddukanya emirimu]], [[Okukuuma obutonde bw'ensi|okukuuma obutonde]] ne mu Okutegeka bizinensi mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref>
== Okukola kwe ==
Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[omusomesa]] mu Ttabi lya [[Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne.
Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[Muni University]], nga eno ye Yunivaasite ya Gavumenti ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga Ky'abwannayini nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[Dakar]] eangibwa mu Senegal.
Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino.
Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'abayivu era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusa ku ebyo bye yakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize.
== Okufa kwe ==
Nga 28 Ogwomukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[Dwaliro Eddene Ery'e Mulago|Dwaliro Ekkulu Ery'e Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref>
== Laba na bino ==
* [[Ugandan university leaders]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [http://www.muni.ac.ug/ Website of Muni University]
* [https://web.archive.org/web/20110901030839/http://nilewomeninitiative.org/ Website of Nile Women Initiative]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1967]]
[[Category:Abaafa mu 2022]]
[[Category:Abaasomerako ku Makerere University]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Moyo]]
[[Category:Abantu Abamadi]]
[[Category:Bannayuganda Akakulisitaayo]]
pn7ymi4feo4ac5mxgh0wcpz69yicd06
67100
67099
2026-08-07T20:47:12Z
NKINZIK MARIE
7432
added categories
67100
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Christine Dranzoa''' (1 Ogwoluberyeberye 1967 – 28 Ogwomukaaga 2022) yali Munnayuganda [[Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[muddukanya w'ebyensoma]], ali mu By'obutonde, [[mukugu mu bisolo eby'oku lukalu]] era nga [[mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[Muni University]], emu ku [[yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1967, mu [[Disitulikiti y'e Moyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewaabwe wali mu [[Disitulikiti ya Adjumani]]. Christine Dranzoa yafuna [[Diguli esooka mu bya Saayansi]] mu [[Mbeera zeebisolo]] gye yafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[Buvanjuba bwa Africa]]. Yafuna Diguli eyookubiri eya [[Master of Science]] ([[MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[Doctor of Philosophy]] ([[PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[kuddukanya emirimu]], [[Okukuuma obutonde bw'ensi|okukuuma obutonde]] ne mu Okutegeka bizinensi mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref>
== Okukola kwe ==
Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[omusomesa]] mu Ttabi lya [[Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne.
Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[Muni University]], nga eno ye Yunivaasite ya Gavumenti ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga Ky'abwannayini nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[Dakar]] eangibwa mu Senegal.
Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino.
Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'abayivu era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusa ku ebyo bye yakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize.
== Okufa kwe ==
Nga 28 Ogwomukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[Dwaliro Eddene Ery'e Mulago|Dwaliro Ekkulu Ery'e Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref>
== Laba na bino ==
* [[Ugandan university leaders]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [http://www.muni.ac.ug/ Website of Muni University]
* [https://web.archive.org/web/20110901030839/http://nilewomeninitiative.org/ Website of Nile Women Initiative]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1967]]
[[Category:Abaafa mu 2022]]
[[Category:Abaasomerako ku Makerere University]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Moyo]]
[[Category:Abantu Abamadi]]
[[Category:Bannayuganda Akakulisitaayo]]
[[Category:Abamyuka b'abakulu ba yunivasite mu Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abayivu abasibuka mu Disitulikiti y'e Moyo]]
c1sk4fxgwbyx8hsqm6bx88gr6l2on64
67101
67100
2026-08-07T20:49:02Z
NKINZIK MARIE
7432
added categories
67101
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Christine Dranzoa''' (1 Ogwoluberyeberye 1967 – 28 Ogwomukaaga 2022) yali Munnayuganda [[Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[muddukanya w'ebyensoma]], ali mu By'obutonde, [[mukugu mu bisolo eby'oku lukalu]] era nga [[mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[Muni University]], emu ku [[yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1967, mu [[Disitulikiti y'e Moyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewaabwe wali mu [[Disitulikiti ya Adjumani]]. Christine Dranzoa yafuna [[Diguli esooka mu bya Saayansi]] mu [[Mbeera zeebisolo]] gye yafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[Buvanjuba bwa Africa]]. Yafuna Diguli eyookubiri eya [[Master of Science]] ([[MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[Doctor of Philosophy]] ([[PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[kuddukanya emirimu]], [[Okukuuma obutonde bw'ensi|okukuuma obutonde]] ne mu Okutegeka bizinensi mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref>
== Okukola kwe ==
Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[omusomesa]] mu Ttabi lya [[Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne.
Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[Muni University]], nga eno ye Yunivaasite ya Gavumenti ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga Ky'abwannayini nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[Dakar]] eangibwa mu Senegal.
Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino.
Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'abayivu era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusa ku ebyo bye yakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize.
== Okufa kwe ==
Nga 28 Ogwomukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[Dwaliro Eddene Ery'e Mulago|Dwaliro Ekkulu Ery'e Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref>
== Laba na bino ==
* [[Ugandan university leaders]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [http://www.muni.ac.ug/ Website of Muni University]
* [https://web.archive.org/web/20110901030839/http://nilewomeninitiative.org/ Website of Nile Women Initiative]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1967]]
[[Category:Abaafa mu 2022]]
[[Category:Abaasomerako ku Makerere University]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Moyo]]
[[Category:Abantu Abamadi]]
[[Category:Bannayuganda Akakulisitaayo]]
[[Category:Abamyuka b'abakulu ba yunivasite mu Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abayivu abasibuka mu Disitulikiti y'e Moyo]]
[[Category:Abakozi ku ludda lw'ebyenjigiriza ku Ssettendekero wa Makerere]]
q81qbb3r0mtcvad66gyqr7ttc85yjfn
67102
67101
2026-08-07T21:01:38Z
NKINZIK MARIE
7432
added categories
67102
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Christine Dranzoa''' (1 Ogwoluberyeberye 1967 – 28 Ogwomukaaga 2022) yali Munnayuganda [[Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[muddukanya w'ebyensoma]], ali mu By'obutonde, [[mukugu mu bisolo eby'oku lukalu]] era nga [[mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[Muni University]], emu ku [[yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1967, mu [[Disitulikiti y'e Moyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewaabwe wali mu [[Disitulikiti ya Adjumani]]. Christine Dranzoa yafuna [[Diguli esooka mu bya Saayansi]] mu [[Mbeera zeebisolo]] gye yafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[Buvanjuba bwa Africa]]. Yafuna Diguli eyookubiri eya [[Master of Science]] ([[MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[Doctor of Philosophy]] ([[PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[kuddukanya emirimu]], [[Okukuuma obutonde bw'ensi|okukuuma obutonde]] ne mu Okutegeka bizinensi mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref>
== Okukola kwe ==
Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[omusomesa]] mu Ttabi lya [[Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne.
Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[Muni University]], nga eno ye Yunivaasite ya Gavumenti ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga Ky'abwannayini nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[Dakar]] eangibwa mu Senegal.
Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino.
Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'abayivu era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusa ku ebyo bye yakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize.
== Okufa kwe ==
Nga 28 Ogwomukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[Dwaliro Eddene Ery'e Mulago|Dwaliro Ekkulu Ery'e Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref>
== Laba na bino ==
* [[Ugandan university leaders]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [http://www.muni.ac.ug/ Website of Muni University]
* [https://web.archive.org/web/20110901030839/http://nilewomeninitiative.org/ Website of Nile Women Initiative]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1967]]
[[Category:Abaafa mu 2022]]
[[Category:Abaasomerako ku Makerere University]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Moyo]]
[[Category:Abantu Abamadi]]
[[Category:Bannayuganda Akakulisitaayo]]
[[Category:Abamyuka b'abakulu ba yunivasite mu Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abayivu abasibuka mu Disitulikiti y'e Moyo]]
[[Category:Abakozi ku ludda lw'ebyenjigiriza ku Ssettendekero wa Makerere]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kitundu kya West Nile]]
[[Category:Bannakibiina kya Uganda National Academy of Sciences]]
[[Category:Bannayuganda bannasayansi ab'ekyasa kyabiri mwekimu]]
90af0wcw9cxaomk67a2pjysiawqgvzl
67103
67102
2026-08-07T21:02:58Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations
67103
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Christine Dranzoa''' (1 Ogwoluberyeberye 1967 – 28 Ogwomukaaga 2022) yali Munnayuganda [[Pulofeesa mu Yunivaasite]] mu ggwanga, [[muddukanya w'ebyensoma]], yali mu By'obutonde, [[mukugu mu bisolo eby'oku lukalu]] era nga [[mukulembeze ku kitundu]]. Weyafiira, yali ye [[Mukulu]] wa,<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-dranzoa-girl-rights-defender-passes-on-at-55-3863182</ref> [[Muni University]], emu ku [[yunivaasite za gavumenti]] mu ggwanga.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39620</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1967, mu [[Disitulikiti y'e Moyo]] nga bwe yali emanyiddwa. Olwaleero ewaabwe wali mu [[Disitulikiti ya Adjumani]]. Christine Dranzoa yafuna [[Diguli esooka mu bya Saayansi]] mu [[Mbeera zeebisolo]] gye yafuna mu 1987, yagikolera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yunivaasite esinga obukulu the oldest university mu [[Buvanjuba bwa Africa]]. Yafuna Diguli eyookubiri eya [[Master of Science]] ([[MSc]]), mu ssomo lyerimu, eno yagifuna mu 1991 era ku Makerere University. Ate yo Diguli ya [[Doctor of Philosophy]] ([[PhD]]) mu Biology nayo yagifunira ku Yunivaasite yeemu mu1997. Yafuna Satifeeki ezenjawulo mu masomo ag'enjawulo omuli mu [[kuddukanya emirimu]], [[Okukuuma obutonde bw'ensi|okukuuma obutonde]] ne mu Okutegeka bizinensi mu matendekero mu Uganda ne wabweru.<ref name="Resume">http://www.muni.ac.ug/downloads/2014/Resumes/Prof-Christine-Dranzoa-2014.pdf</ref>
== Okukola kwe ==
Mu 1992 Christine Dranzoa yeeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga [[omusomesa]] mu Ttabi lya [[Faculty of Veterinary Medicine]] mu Department of Wildlife and Animal Resources Management,kitundu ekikwata ku Bulamu bw'omu nsiko n'emigaso egiri mu nsolo. Yali omu ku batandisi ba [[Wildlife and Animal Resources Department]] okuva mu 1992 okutuusa 2005 era yali mukulu. Ku ttabi eriyitibwa Faculty of Veterinary Medicine, yali omu ku baalitandika wamu ne banne.
Mu 2005, yeegatta ku bukulembeze bwa Makerere university gyeyalondebwa okubeera [[Omumyuka W'akulira]] ekitundu ekikkwata ku beeyongerayo mu misomo mu yunivaasite era wano yakolawo okuva mu 2005 okutuusa mu 2010. Mu 2010, Dr. Dranzoa yalondebwa ku kibinja ky'abantu basatu ekyalina okutegekera okutandika [[Muni University]], nga eno ye Yunivaasite ya Gavumenti ey'omukaaga mu Uganda. Mu Gw'oluberyeberye gwa 2012, nga yunivaasite eno etandise okukola, Professor Dranzoa yafuuka Amyuka Omukulu waayo eyasooka.<ref name="Resume" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Dr. Dranzoa yaweereza mu kitiibwa nga Ssabawandiisi w'ekitongole kya [[Forum for African Women Educationalists]] (FAWE). Kiddukanyizibwa bantu ba Africa era nga Ky'abwannayini nga ky'atandikibwawo mu 1992, era kikola mu nsi 32 eza African. FAWE egenderera kuwa abawala n'abakyala amanyi nga bayita mu kusoma okubawagira. KU na mmemba kuliko abalwanirizi be ddembe, abakugu mu nsonga zeekikula ky'abantu, abanoonyereza, abakozi baamabago agafuga ebyensoma, n'abakulu b'azi yunivaasite ne Minisita W'ebyensoma. Ettabi lyakyo ekkulu likyali mu [[Nairobi]], Kenya naye nga kirina wooiisi mu mawanga agenj<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Forum_for_African_Women_Educationalists</ref>awulo okugeza mu [[Dakar]] eangibwa mu Senegal.
Mu 2006, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya ''Nile Women Initiative ekitongole ky'obwa nnakyewa nga [[:en:Non-government_organization|Ky'abwannanyini]]'' ekigenderera okumalawo obuzibu obuviira ku kikula ky'abakazi mu [[kitundu kya Uganda ekya West Nile]]. Yaweereza nga Ssentebe w'ekitongole kino.
Professor Dranzoa yafulumya ebiwandiiko bingi eby'abayivu era awandiise ebitundu mu bitabo bya Saayansi nga byekuusa ku ebyo bye yakuguka mu. Ebifulumiziddwa bino byonna bisangibwa mu biwandiiko bye eby'obuyigirize.
== Okufa kwe ==
Nga 28 Ogwomukaaga 2022, Christine Dranzoa yassa ogwenkomerero ku ssaawa 9:30 ezeemisana ku [[Dwaliro Eddene Ery'e Mulago|Dwaliro Ekkulu Ery'e Mulago]] mu Kampala. Yafa alina emyaka 55.<ref name="LastR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muni-university-vice-chancellor-prof-christine-dranzoa-dead-3862058</ref>
== Laba na bino ==
* [[Ugandan university leaders]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [http://www.muni.ac.ug/ Website of Muni University]
* [https://web.archive.org/web/20110901030839/http://nilewomeninitiative.org/ Website of Nile Women Initiative]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1967]]
[[Category:Abaafa mu 2022]]
[[Category:Abaasomerako ku Makerere University]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Moyo]]
[[Category:Abantu Abamadi]]
[[Category:Bannayuganda Akakulisitaayo]]
[[Category:Abamyuka b'abakulu ba yunivasite mu Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abayivu abasibuka mu Disitulikiti y'e Moyo]]
[[Category:Abakozi ku ludda lw'ebyenjigiriza ku Ssettendekero wa Makerere]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kitundu kya West Nile]]
[[Category:Bannakibiina kya Uganda National Academy of Sciences]]
[[Category:Bannayuganda bannasayansi ab'ekyasa kyabiri mwekimu]]
crxu9m60g3vpd4ybayy7i80891hewwj
Christine Kitumba
0
10526
67115
54730
2026-08-07T21:20:21Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
67115
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu July 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu July wa 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu September wa 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu eya Uganda]] . <ref name="1R" />
== Gyenvuddewe n’Okusoma ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu ebya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[:en:High_School_Diploma|dipulooma eya High School]] . Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[:en:Dar_es_Salaam_University|Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
0cgu9mkwgte2a2ectwke4cribaj73zy
67116
67115
2026-08-07T21:21:12Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
67116
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu July 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu July wa 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu September wa 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu eya Uganda]] . <ref name="1R" />
== Gyenvuddewe n’Okusoma ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu ebya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[:en:High_School_Diploma|dipulooma eya High School]] . Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[:en:Dar_es_Salaam_University|Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
lwbovws6bzn670v07geyya7642i0rjl
67117
67116
2026-08-07T21:21:55Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations
67117
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu wa 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu September wa 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu eya Uganda]] . <ref name="1R" />
== Gyenvuddewe n’Okusoma ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu ebya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[:en:High_School_Diploma|dipulooma eya High School]] . Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[:en:Dar_es_Salaam_University|Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
lasu7mcb2u1uu1uhpvl1n9qyvi1l7ka
67118
67117
2026-08-07T21:22:26Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar
67118
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu September wa 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu eya Uganda]] . <ref name="1R" />
== Gyenvuddewe n’Okusoma ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu ebya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[:en:High_School_Diploma|dipulooma eya High School]] . Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[:en:Dar_es_Salaam_University|Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
occ2ps9cu4zyevxlrapzozvwlng6tqk
67119
67118
2026-08-07T21:23:06Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar
67119
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu eya Uganda]] . <ref name="1R" />
== Gyenvuddewe n’Okusoma ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu ebya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[:en:High_School_Diploma|dipulooma eya High School]] . Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[:en:Dar_es_Salaam_University|Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
1qzc03m279prihq12ujf8sgt7ossdtu
67120
67119
2026-08-07T21:23:31Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations
67120
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu eya Uganda]] . <ref name="1R" />
== Gyenvuddewe n’Okusoma ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu ebya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[:en:High_School_Diploma|dipulooma eya High School]] . Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[:en:Dar_es_Salaam_University|Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
elktlfgixk2rts9gwtg131hzcuue2q3
67121
67120
2026-08-07T21:23:53Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings and de-wikilinked
67121
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]] . <ref name="1R" />
== Gyenvuddewe n’Okusoma ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu ebya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[:en:High_School_Diploma|dipulooma eya High School]] . Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[:en:Dar_es_Salaam_University|Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
cyasiokky6c0fclws70kxyne259xrp3
67122
67121
2026-08-07T21:24:28Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations
67122
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== n’Okusoma ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu ebya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[:en:High_School_Diploma|dipulooma eya High School]] . Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[:en:Dar_es_Salaam_University|Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
layqqrjr3uczadg1ikaxr6h01tasmsz
67123
67122
2026-08-07T21:24:55Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected spellings
67123
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu ebya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[:en:High_School_Diploma|dipulooma eya High School]] . Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[:en:Dar_es_Salaam_University|Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
e0avr7ng3w7wf5smqunna9d5rh8qpwm
67124
67123
2026-08-07T21:25:48Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings and de-wikilinked
67124
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[:en:High_School_Diploma|dipulooma eya High School]] . Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[:en:Dar_es_Salaam_University|Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
4erzl1t0kla4jirstuwqo9v7nc3vgfs
67125
67124
2026-08-07T21:26:11Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
67125
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[:en:High_School_Diploma|dipulooma eya High School]] . Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[:en:Dar_es_Salaam_University|Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
7nkk6zdq7mn4g00a1lxwdxhrnnr32la
67126
67125
2026-08-07T21:26:51Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings and de-wikilinked
67126
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[:en:Dar_es_Salaam_University|Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
l6opzjqqlxqnyz1ikacda5fzyrhvj9t
67127
67126
2026-08-07T21:27:14Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
67127
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
ljb7szfj3vu0ixwjdakyn0119ioqnbr
67128
67127
2026-08-07T21:27:38Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
67128
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina diguli ey'okubiri mu mateeka, okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
co32zcqqf3kk6qnbhzkes7v4xhpirs9
67129
67128
2026-08-07T21:28:13Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
67129
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu August wa 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
ml99huewv5e15b195ukjcdda0uircxg
67130
67129
2026-08-07T21:28:58Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations
67130
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[:en:Bride_price|omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
l550whcmdw86vw85axxa4z51tgmiax6
67131
67130
2026-08-07T21:29:21Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
67131
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[:en:Marriage|bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
3m791hkc20ekg1g38dodwi8pngvsfqt
67132
67131
2026-08-07T21:29:41Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
67132
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
f282ivwqi3ajkut6wxzuy7kohpmdpkh
67133
67132
2026-08-07T21:30:05Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
67133
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015. Mu Ogwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
fscy7s9gtv0qzj96g31n1nksdzkwm7q
67134
67133
2026-08-07T21:36:58Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings
67134
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009 . Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015 . Mu Gwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
alocbl67xkzmi6iso5wvzy55nd3sycu
67135
67134
2026-08-07T21:38:12Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings
67135
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009 . Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015 . Mu Gwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 August 2009.
36ieyd34e9t9d33hh8ojdwekj4v0nj7
67136
67135
2026-08-07T21:38:46Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar
67136
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009 . Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015 . Mu Gwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 Ogwomunaana 2009.
li1hpx87rzdjan0o2r12kw6fjjy7l8y
67137
67136
2026-08-07T21:39:31Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected punctuations
67137
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015 . Mu Gwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 Ogwomunaana 2009.
pkc5anggcziezwxdrqeifazksmtvypg
67138
67137
2026-08-07T21:40:32Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
67138
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015 . Mu Gwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 Ogwomunaana 2009.
[[Category:Bannayuganda Abalamuzi]]
m5wld0ln4cbeea3pf5kg87aelqaljyu
67139
67138
2026-08-07T21:40:56Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
67139
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015 . Mu Gwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 Ogwomunaana 2009.
[[Category:Bannayuganda Abalamuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
gro1qr83aaid1vdsftxnnak1w3vsg1p
67140
67139
2026-08-07T21:41:56Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
67140
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015 . Mu Gwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 Ogwomunaana 2009.
[[Category:Bannayuganda Abalamuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abaasomerako ku Trinity College Nabbingo]]
3zc9skcipwiztizs21clsamwzxucxcv
67141
67140
2026-08-07T21:42:48Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
67141
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015 . Mu Gwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 Ogwomunaana 2009.
[[Category:Bannayuganda Abalamuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abaasomerako ku Trinity College Nabbingo]]
[[Category:Abaasomerako ku University of Dar es Salaam]]
63vpqar129dkp2kamhiaml0xxydh69q
67142
67141
2026-08-07T21:44:07Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
67142
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015 . Mu Gwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 Ogwomunaana 2009.
[[Category:Bannayuganda Abalamuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abaasomerako ku Trinity College Nabbingo]]
[[Category:Abaasomerako ku University of Dar es Salaam]]
[[Category:Abaasomerako ku Queen's University Belfast]]
ds5cp7l5o1iz4r7oswi4to1fg04b2vd
67147
67142
2026-08-07T21:48:38Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations
67147
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakaseeta Binayisa Kitumba''' [[Munayuganda munamateeka]] era [[omulamuzi]]. Yakola nga Omulamuzi wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]], okuva mu Ogwomusanvu 2009. Ekiseera kye kyali kisuubirwa okuggwa mu 2015 . Mu Gwomusanvu 2017, yasabibwa okugenda mu maaso n’okuweereza, okusobola okukendeeza ku bbula ly’abalamuzi ku kkooti esinga obukulu mu ggwanga. We bwazibidde mu Gwomwenda 2017, yaweereza ku kkooti eno ku ndagaano eyali eyongezeddwayo. Nga tannalondebwa ku kkooti ensukkulumu, yali mmemba mu [[kkooti ejulirwamu eya Uganda]].<ref name="1R" />
== Obuvo n’Okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[kitundu kya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale ey'omu kitundu, yawandiisibwa mu [[Trinity College Nabbingo]], gye yamalira [[dipulooma eya High School]]. Alina [[diguli esooka mu mateeka]] gye yafuna okuva mu [[Yunivaasite eye Dar es Salaam]], Tanzania yunivasite ya gavumenti eyatandikibwawo mu 1961. Alina [[diguli eyookubiri mu mateeka]], okuva mu The Queen’s University Belfast mu 1969.
== Ku kkooti ensukkulumu eya Uganda ==
Mu Gwomunaana 2015, omulamuzi Christine Kitumba yali mu kakiiko akasinga obungi 6-1 akaagamba nti kimenya ssemateeka famire y’omusajja okusaba okuddizibwa ssente z’omugole, okuva mu famire y’omukazi, singa wabaawo okwawukana. Wabula okusaba [[omuwendo gw’omugole]] nga tebannaba kufumbiriganwa mu [[bufumbo obw'obuwangwa]] kyasalibwawo nga kikwatagana ne ssemateeka.
== Laba ne ==
* [[Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
* [https://ugandaradionetwork.com/story/parliament-vets-new-supreme-court-judges Palamenti Enoonyereza ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abapya] Okuva nga 20 Ogwomunaana 2009.
[[Category:Bannayuganda Abalamuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abaasomerako ku Trinity College Nabbingo]]
[[Category:Abaasomerako ku University of Dar es Salaam]]
[[Category:Abaasomerako ku Queen's University Belfast]]
rx1rxua9wmbgqi69ingsrp9fbqsdng4
Christine Butegwa
0
10568
67152
66902
2026-08-07T23:27:46Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
67152
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Butegwa''' mulwanirizi wa ddembe, muwandiisi, mutandisi w'amirimu, era omulwanirizi w'ekikula ky'abantu n'enkulaakulana asangibwa mu Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2016-03-23 |title=Christine Butegwa » African Feminist Forum |url=http://www.africanfeministforum.com/christine-butegwa/ |access-date=2026-08-05 |website=African Feminist Forum |language=en-US}}</ref> Ye muwandiisi w'akatabo akayitibwa,<ref>http://worldcat.org/identities/lccn-n2007208393/</ref> "The Mighty Angwech and More: Female Legends from Ugandan folklore".<ref>https://www.amazon.com/Christine-Butegwa/e/B085QD58VY?ref=dbs_a_mng_rwt_scns_share</ref> Christine interior designer era yali dayirekita wa Rukundo Design Décor.<ref>{{Cite news |title=Uganda: 'I Was Bored, I Decided to Follow My Dream' |url=http://allafrica.com/stories/201509220943.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20160523065014/http://allafrica.com/stories/201509220943.html |archive-date=2016-05-23 |access-date=2026-08-05 |work=allAfrica.com |language=en |url-status=live }}</ref><ref>http://dailymonitoruganda.blogspot.com/2016/01/decor-helping-your-tv-blend-in.html</ref> Mu 2002, yali omu ku bateesiteesi ba vidiyo, "A Tale of Ten Years: The Experience of Women and Gender Studies, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ne Murerwa Rian".<ref>{{Cite web |title=A tale of ten years : the experience of the Department of Women and Gender Studies, Makerere University {{!}} WorldCat.org |url=https://search.worldcat.org/title/53286910 |access-date=2026-08-05 |website=search.worldcat.org |language=en}}</ref> Mu biseera bino ye mutandisi ne CEO wa Jabali Consulting Ltd, ekitongole kya pan African gender and development consulting ekisangibwa mu Kampala, Uganda.<ref>{{Cite web |url=https://www.jabaliconsulting.com/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-08 |archive-date=2023-08-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230807102040/https://www.jabaliconsulting.com/ |url-status=dead }}</ref>
== Obumanyirivu bwe mu mirimu ==
Yakola ne [[Akina Maama wa Afrika|Akina Mama wa Afrika]] (AMwA) nga Africa Regional Coordinator.<ref name=":0"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1285936</ref> Oluvanyuma yaweereza nga acting executive director at AMwA.<ref>{{Cite web |last=Mujuzi |first=Huzaima |last2=Siya |first2=Aggrey |last3=Wambi |first3=Rogers |date=2023-09-27 |title=Infectious vaginitis among women seeking reproductive health services at a sexual and reproductive health facility in Kampala, Uganda |url=https://doi.org/10.21203/rs.3.rs-3108068/v1 |access-date=2026-08-05 |website=doi.org}}</ref> Yaweerezako nga Gender, Rights and Advocacy Advisor ku [[International Planned Parenthood Federation]] (IPPF) Africa Regional Office esangibwa mu Nairobi, Kenya.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://preventgbvafrica.org/about-the-network/our-network/ |access-date=2024-04-08 |archive-date=2023-01-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230127052813/https://preventgbvafrica.org/about-the-network/our-network/ |url-status=dead }}</ref> Yaweebwa omulimu ku African Women's Development and Communication Network ([[FEMNET]]).<ref>https://genderit.org/feminist-talk/23-september-2005-gender-and-internet-governance-african-context</ref> Ebitundu bye eby'enkizo byali ku ddembe ly'abakyala, ekikula ky'abantu n'enkulaakulana, n'eby'empuliziganya.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.akinamamawaafrika.org/awli-resource-persons/ |access-date=2024-04-08 |archive-date=2024-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240408132207/https://www.akinamamawaafrika.org/awli-resource-persons/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-07 |title=‘1,500 mothers die every day during child birth’ |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/healthy-living/-1-500-mothers-die-every-day-during-child-birth--1475432 |access-date=2026-08-05 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Bwe yali ku AMwA, ku lw'ekitongole, yali ku ludda oluwakanya ekiteeso ky'okugoba ebisiyaga mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2009-11-10 |title=Anti-gay bill opens a Pandora's Box |url=https://www.independent.co.ug/anti-gay-bill-opens-pandoras-box/ |access-date=2026-08-05 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[International Planned Parenthood Federation]]
* [[FEMNET]]
* [[Akina Maama wa Afrika|Akina Mama wa Afrika]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wa bweru wa Wikipediya ==
* [https://unidir.org/publication/gender-perspectives-arms-control-and-disarmament-views-africa Gender Perspectives in Arms Control and Disarmament: Views from Africa]
* https://web.archive.org/web/20210617051616/https://fahamubooks.org/book/?GCOI=90638100278600&fa=author&person_id=54
* [https://web.archive.org/web/20191126010911/https://www.ippf.org/ Website of International Planned Parenthood Federation]
* [https://femnet.org/ Website of African Women's Development and Communication Network]
* [https://web.archive.org/web/20240418090836/https://www.akinamamawaafrika.org/ Website of Akina Mama wa Afrika]
[[Category:Bannayuganda abakazi abawandiisi eb'ekyasa kyabirimwekimu]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe ly'abakyala]]
[[Category:Abantu abalamu]]
jm5julosyu2e1l7676yu09wfjxolf79
Christine Ayo Achen
0
10609
67151
66882
2026-08-07T23:26:56Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
67151
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Ayo Achen''' amanyiddwa nga '''Achen Christine Ayo,''' (yazaalibwa nga 7 Ogwomusanvu 1983) Munnayuganda munnabyabufuzi era omuddukanya w'emirimu.<ref name=":0">{{Cite news |title=ACHEN CHRISTINE AYO - NRM - NETTECH RELIABLE MEDIA |url=https://nrm.co.ug/staff/achen-christine-ayo/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20210803115357/https://nrm.co.ug/staff/achen-christine-ayo/ |archive-date=2021-08-03 |access-date=2026-08-05 |work=NRM - NETTECH RELIABLE MEDIA |language=en-US}}</ref> Ye mubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e [[:en:Alebtong|Alebtong]] mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Achen Christine Ayo vs Abongo O. Elizabeth Election Petition Appeal No. 0058 of 2016 - Election Petition Appeal No. 0058 of 2016 - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/78GQ4SogNkaVW1ImD5g/achen-christine-ayo-vs-abongo-o-elizabeth-election-petition-appeal-no-0058-of-2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017101723/https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/78GQ4SogNkaVW1ImD5g/achen-christine-ayo-vs-abongo-o-elizabeth-election-petition-appeal-no-0058-of-2016 |archive-date=2022-10-17 |access-date=2026-08-05 |website=ugandalawlibrary.net |language=en}}</ref> Ali mu kibiina eky'ebyobufuzi ekifuga ekya National Resistance Movement.<ref name=":0" /> Era ye yali omubaka wa Palamenti omukyala eyeesimbawo mu kiseera kya 2021–2026 mu [[:en:Alebtong|Alebtong]].<ref>http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=1984</ref>
== Okusoma kwe ==
Christine alina dipulooma mu ssomo lya development studies okuva mu ttendekero lya Nzamizi Training Institute in social development.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/achen-christine/ |access-date=2024-04-14 |archive-date=2021-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211127051003/https://www.mpscanug.com/profile/achen-christine/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebyafaayo by'emirimu gye ==
Mmemba wa Palamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] okuva mu 2016 okutuuka kati.<ref name=":1"/> Aweereza mu buvunaanyizibwa obulala nga mmemba w'akakiiko ka Gender Labour and Social Development ne PAC local government mu Palamenti ya Uganda.<ref name=":1" /> Mmemba wa Uganda Women Parliamentary Association eya Palamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2026-08-05 |website=uwopa.or.ug |language=en}}</ref> Okulonda kwa bonna okwa 2021 nga tekunnatuuka, yalina amavuganya ku ntebe y'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Alebtong mu Palamenti, Ms Barbra Akech.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://tndnewsug.com/2020/01/11/akech-spare-tyre-warming-up-to-replace-mute-alebtong-woman-mp/ |access-date=2024-04-14 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305012420/https://tndnewsug.com/2020/01/11/akech-spare-tyre-warming-up-to-replace-mute-alebtong-woman-mp/ |url-status=dead }}</ref>
Yali omu ku babaka ba Palamenti abaalonda nga bawagira ekiteeso ky'okukyusa mu Ssemateekal omulundi ogw'okubiri mu 2017.<ref>{{Cite web |title=How MPs voted on the second reading of the Constitution Amendment Bill – Parliament Watch |url=http://parliamentwatch.ug/how-mps-voted-on-the-second-reading-of-the-constitution-amendment-bill/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20201211054333/http://parliamentwatch.ug/how-mps-voted-on-the-second-reading-of-the-constitution-amendment-bill/ |archive-date=2020-12-11 |access-date=2026-08-05 |website=parliamentwatch.ug |language=en-US |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-14 |title=Where your MP stands on age limit debate |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/where-your-mp-stands-on-age-limit-debate-1718482 |access-date=2026-08-05 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Fideri |first=Kirungi |date=2017-12-20 |title=Age limit: How your MP voted |url=https://observer.ug/news/age-limit-how-your-mp-voted/ |access-date=2026-08-05 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite book |last=Baturo |first=Alexander |date=2019-06-20 |title=<i>Continuismo</i> in Comparison |url=https://doi.org/10.1093/oso/9780198837404.003.0005 |publisher=Oxford University PressOxford |isbn=0-19-883740-2 |pages=75–100}}</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Mufumbo.<ref name=":0"/> Wa nzikiriza ya ki Kulisitaayo.<ref name=":1"/>
== Laba na bino ==
* [[Olukalala lwa bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[Palamenti ya Uganda]]
* [[Disitulikiti y'e Alebtong]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa Wikipedia ==
* [https://twitter.com/christineachena?lang=en Achen Christine Ayo ku Twitter]
* [https://www.facebook.com/Achen-Christine-Ayo-805191792966373/ Achen Christine Ayo ku Facebook]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1983]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Resistance Movement]]
[[Category:Ba mmemba palamenti ya Uganda Ey'ekkumi]]
[[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda abakyala]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Alebtong]]
[[Category:Ekitundu ky'Obukiikakkono bwa Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'ekyasa kyabiri mwekimu]]
tgyawjwhqn2lx3ppajrxh5oufvhwazp
Christopher Kakooza
0
10974
67183
54746
2026-08-08T07:45:21Z
Berniter
10779
67183
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Kakooza'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}'''Christopher Kakooza''' musumba mu Eklezia katulika, nga ye musumba w’essaza ly’e Lugazi, mu [[Yuganda|Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref>
== Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti ==
Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref>
== Nga omusumba ==
Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] entebe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|y’essaza ly’e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
== Laba nabino ==
* Abajulizi ba Uganda
* Obukatoliki bwa Roma mu Uganda
{{s-start}}
{{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
d33q71lo2ed0m7ujll8nyjyumu339x6
67184
67183
2026-08-08T07:46:04Z
Berniter
10779
67184
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Kakooza''' <br />
== Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti ==
Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref>
== Nga omusumba ==
Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] entebe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|y’essaza ly’e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
== Laba nabino ==
* Abajulizi ba Uganda
* Obukatoliki bwa Roma mu Uganda
{{s-start}}
{{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
m36mnyzeog3vsitcp68uk5wvkrdjlvl
67185
67184
2026-08-08T07:46:59Z
Berniter
10779
67185
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, era y'emwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminogume 2014'''.''' <br />
== Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti ==
Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref>
== Nga omusumba ==
Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] entebe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|y’essaza ly’e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
== Laba nabino ==
* Abajulizi ba Uganda
* Obukatoliki bwa Roma mu Uganda
{{s-start}}
{{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
qiu18b5dqr1alb44o8mp2rc511w8jij
67186
67185
2026-08-08T07:47:24Z
Berniter
10779
67186
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, era y'emwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminogumu 2014'''.''' <br />
== Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti ==
Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref>
== Nga omusumba ==
Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] entebe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|y’essaza ly’e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
== Laba nabino ==
* Abajulizi ba Uganda
* Obukatoliki bwa Roma mu Uganda
{{s-start}}
{{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
4n3e1b6hezjpd8n6r2awu359z1azziv
67187
67186
2026-08-08T08:38:26Z
Berniter
10779
67187
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, era y'emwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka Mwepisikope Omuyambi , okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminogumu 2014, yaweereza nga Omuyambi w'omwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Kampala<br />
== Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti ==
Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref>
== Nga omusumba ==
Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] entebe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|y’essaza ly’e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
== Laba nabino ==
* Abajulizi ba Uganda
* Obukatoliki bwa Roma mu Uganda
{{s-start}}
{{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
3dpbcguvvx0ogh7izp2oc4q68uxhabd
67188
67187
2026-08-08T08:46:10Z
Berniter
10779
67188
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, era y'emwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka Mwepisikope Omuyambi , okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminogumu 2014, yaweereza nga Omuyambi w'omwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Kampala.Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yawebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omulabirizi wa Numidia.<br />
== Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti ==
Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref>
== Nga omusumba ==
Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] entebe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|y’essaza ly’e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
== Laba nabino ==
* Abajulizi ba Uganda
* Obukatoliki bwa Roma mu Uganda
{{s-start}}
{{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
gewb5fjtuxidqmsj3awfovwl3wi0yji
67189
67188
2026-08-08T08:56:31Z
Berniter
10779
67189
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, era y'emwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka Mwepisikope Omuyambi , okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminogumu 2014, yaweereza nga Omuyambi w'omwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Kampala.Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yawebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omulabirizi wa Numidia.Yalondebwa Paapa Yowana Pawulo owokubiri. Yafuna okwewaayo ng’omulabirizi (episcopal consecration) nga 17 Ogwokuna 1999.<br />
== Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti ==
Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref>
== Nga omusumba ==
Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] entebe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|y’essaza ly’e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
== Laba nabino ==
* Abajulizi ba Uganda
* Obukatoliki bwa Roma mu Uganda
{{s-start}}
{{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
eccwjzqb47pldnk1yktbs9n4xzkpta5
67190
67189
2026-08-08T08:56:55Z
Berniter
10779
67190
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, era y'emwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka Mwepisikope Omuyambi , okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminogumu 2014, yaweereza nga Omuyambi w'omwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Kampala.Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yawebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omulabirizi wa Numidia.Yalondebwa Paapa Yowana Pawulo owokubiri. Yafuna okwewaayo ng’omulabirizi [[(episcopal consecration]]) nga 17 Ogwokuna 1999.<br />
== Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti ==
Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref>
== Nga omusumba ==
Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] entebe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|y’essaza ly’e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
== Laba nabino ==
* Abajulizi ba Uganda
* Obukatoliki bwa Roma mu Uganda
{{s-start}}
{{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
818o0nt9xik9xp98k4lfn86d8hymbfm
67191
67190
2026-08-08T09:02:44Z
Berniter
10779
67191
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, era y'emwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka Mwepisikope Omuyambi , okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminogumu 2014, yaweereza nga Omuyambi w'omwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Kampala.Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yawebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omulabirizi wa Numidia.Yalondebwa Paapa Yowana Pawulo owokubiri. Yafuna okwewaayo ng’omulabirizi [[(episcopal consecration]]) nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulembera mu kusabira n’okutukuza Omulabirizi yali Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala. Nga 4 Ogwekkuminogumu 2014, Paapa Francis yamukyusa n'amuzza e Lugazi era n'amulonda okuba omulabirizi w'ekitundu ekyo<br />
== Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti ==
Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref>
== Nga omusumba ==
Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] entebe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|y’essaza ly’e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
== Laba nabino ==
* Abajulizi ba Uganda
* Obukatoliki bwa Roma mu Uganda
{{s-start}}
{{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
b6ho3m2heqrk9w0f6oznx577lh9a366
67192
67191
2026-08-08T09:05:30Z
Berniter
10779
67192
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, era y'emwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka Mwepisikope Omuyambi , okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminogumu 2014, yaweereza nga Omuyambi w'omwawule w'essaza ly'Abakatuliki erya Kampala.Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yawebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omulabirizi wa Numidia.Yalondebwa Paapa Yowana Pawulo owokubiri. Yafuna okwewaayo ng’omulabirizi [[(episcopal consecration]]) nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulembera mu kusabira n’okutukuza Omulabirizi yali Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala. Nga 4 Ogwekkuminogumu 2014, Paapa Francis yamukyusa n'amuzza e Lugazi era n'amulonda okuba omulabirizi w'ekitundu ekyo.Yatikkirwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br />
== Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti ==
Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref>
== Nga omusumba ==
Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] entebe [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|y’essaza ly’e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref>
Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
== Laba nabino ==
* Abajulizi ba Uganda
* Obukatoliki bwa Roma mu Uganda
{{s-start}}
{{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
1cbhcmbqac7p268p4xihmut2x9enqp7
Wikipedia talk:Administrators
5
11095
67182
67023
2026-08-08T07:37:17Z
Ssuuna Peter
6900
/* I support you */ Ekyokuddamu
67182
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly endorse [[User:B722N]], he is one of the most active and technical contributors we have in Uganda! [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 14:00, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly endorse User:B722N for both administrator and interface admin rights for Luganda Wikipedia. His consistent activities and deep technical expertise make him an invaluable asset to our community here in Uganda. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 14:16, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I support the request made by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for Adminship rights on Luganda Wikipedia. He's a person committed to strengthening the quality and integrity of Luganda Wikipedia once his request is granted [[User:Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk:Charles Kalanzi|talk]]) 14:23, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the requests by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns. As an IT professional of the contributors' stature, I have no doubt that he will surely perform the interface admin roles well. Having him as an adminstrator is as well an addition to the already existing admin and I believe the work will be more simplified.[[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 19:08, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
::Baluku is of great influence to our community. We need him in this position to help elevate our community further. [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 05:35, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly support granting B722N both Administrator and Interface Administrator rights on Luganda Wikipedia.
:As the Team Lead for the Luganda Wikipedia, I have had the privilege of working closely with B722N for several years. He is one of the most technically skilled and dependable contributors in our community and has consistently been my go-to person whenever we encounter technical challenges. He has played a vital role in mentoring both me and many other community members on Wikidata, PetScan, categories, and other advanced Wikimedia tools. His willingness to share knowledge has greatly strengthened our mentorship programmes and contributed significantly to the growth of our community.
:Beyond his technical expertise, B722N is an experienced and trusted Wikimedian with a strong understanding of Wikimedia policies and community practices. He has always demonstrated professionalism, patience, and a collaborative spirit. I am also looking forward to working with him more closely on templates and other technical aspects of Luganda Wikipedia, where his expertise will be invaluable.
:Granting him both Administrator and Interface Administrator rights will greatly benefit the Luganda Wikipedia by strengthening technical maintenance, improving content management, and ensuring timely support for editors. I fully endorse his request and have every confidence that he will exercise both rights responsibly and in the best interests of the project. Thank you so much! [[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] ([[User talk:Ssenkungu ivan|talk]]) 21:51, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the grant for adminship towards User:B722N for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns and he has been so supportive during mentorships and trainings. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 05:15, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I believe that when he is this position, he will be of great importance according ti what he has done sofar. [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 05:33, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly recommend [[User:B722N]] for both Administrator rights and Interface administrator rights. He is one of the most experienced contributors and mentor on the different Wikimedia projects in Uganda. Having him serve in these capacities will do much in improving the quality of articles on lgwiki. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 11:22, 7 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
== Request for Interface Administrator rights: Kinenkey ==
'''User:''' [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]] • [[Special:Contributions/Kinenkey|contribs]])<br />
'''Requested role:''' Interface Administrator
=== Statement ===
Dear Luganda Wikipedia community,
I am writing to formally request '''Interface Administrator''' rights on Luganda Wikipedia.
Since beginning my journey across Wikimedia projects in 2024, I have been an active contributor dedicated to strengthening our ecosystem through article creation, content improvement, systematic categorization, editor mentorship, community support, and the utilization of various Wikimedia technical tools.
As Luganda Wikipedia continues to grow, maintaining a smooth, functional, and modern technical foundation is crucial. If granted Interface Administrator privileges, I intend to assist the community with the following technical maintenance tasks:
* '''Site Customization & Scripts: ''' Managing and maintaining global CSS (`MediaWiki:Common.css`) and JavaScript (`MediaWiki:Common.js`) pages to improve rendering, accessibility, and user experience.
* '''Lua Module Management: ''' Importing, updating, and optimizing Lua modules to ensure dynamic templates (such as Infoboxes and Navigation templates) function seamlessly and error-free.
* '''Template Infrastructure:''' Importing and updating core interface templates to streamline content creation for all contributors.
* '''Interface Localization & Messages: ''' Translating and maintaining MediaWiki interface pages to ensure the platform remains intuitive for Luganda speakers.
* '''General Technical Maintenance: ''' Addressing technical bugs, broken styles, and maintenance backlogs as requested by the community.
I am deeply committed to upholding all Wikimedia safety standards, technical security protocols, and community guidelines. I will work transparently and collaboratively with local editors and administrators to ensure all technical changes align with the project's goals.
Thank you for your time and consideration. I welcome any questions, feedback, or comments from the community below.
Best regards,
[[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 11:52, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second your request @[[User:Kinenkey|Kinenkey]], I believe that your technical and coding knowledge combined with the Interface admin rights will solve some of the challenges that we are facing on the Luganda Wikipedia. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 12:04, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second you Kinenkey. I believe this will take Luganda Wikipedia forward [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 12:17, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second you [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 13:34, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:i do support [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 14:45, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Kinenkey|Kinenkey]] for Interface Administrator rights. His ICT background with the experience in editing lgwiki will be of great support in executing his duties. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 11:35, 7 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
== I support you ==
for better and qualified articles [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 14:03, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I I second you [[User:Ssuuna Peter|Ssuuna Peter]] ([[User talk:Ssuuna Peter|talk]]) 07:37, 8 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
c90ghgppiqvigfdf1t2wix5yf8sht1m
67193
67182
2026-08-08T11:19:30Z
Nambogo Catharine
6408
/* Statement */ Ekyokuddamu
67193
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly endorse [[User:B722N]], he is one of the most active and technical contributors we have in Uganda! [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 14:00, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly endorse User:B722N for both administrator and interface admin rights for Luganda Wikipedia. His consistent activities and deep technical expertise make him an invaluable asset to our community here in Uganda. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 14:16, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I support the request made by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for Adminship rights on Luganda Wikipedia. He's a person committed to strengthening the quality and integrity of Luganda Wikipedia once his request is granted [[User:Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk:Charles Kalanzi|talk]]) 14:23, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the requests by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns. As an IT professional of the contributors' stature, I have no doubt that he will surely perform the interface admin roles well. Having him as an adminstrator is as well an addition to the already existing admin and I believe the work will be more simplified.[[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 19:08, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
::Baluku is of great influence to our community. We need him in this position to help elevate our community further. [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 05:35, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly support granting B722N both Administrator and Interface Administrator rights on Luganda Wikipedia.
:As the Team Lead for the Luganda Wikipedia, I have had the privilege of working closely with B722N for several years. He is one of the most technically skilled and dependable contributors in our community and has consistently been my go-to person whenever we encounter technical challenges. He has played a vital role in mentoring both me and many other community members on Wikidata, PetScan, categories, and other advanced Wikimedia tools. His willingness to share knowledge has greatly strengthened our mentorship programmes and contributed significantly to the growth of our community.
:Beyond his technical expertise, B722N is an experienced and trusted Wikimedian with a strong understanding of Wikimedia policies and community practices. He has always demonstrated professionalism, patience, and a collaborative spirit. I am also looking forward to working with him more closely on templates and other technical aspects of Luganda Wikipedia, where his expertise will be invaluable.
:Granting him both Administrator and Interface Administrator rights will greatly benefit the Luganda Wikipedia by strengthening technical maintenance, improving content management, and ensuring timely support for editors. I fully endorse his request and have every confidence that he will exercise both rights responsibly and in the best interests of the project. Thank you so much! [[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] ([[User talk:Ssenkungu ivan|talk]]) 21:51, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the grant for adminship towards User:B722N for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns and he has been so supportive during mentorships and trainings. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 05:15, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I believe that when he is this position, he will be of great importance according ti what he has done sofar. [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 05:33, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly recommend [[User:B722N]] for both Administrator rights and Interface administrator rights. He is one of the most experienced contributors and mentor on the different Wikimedia projects in Uganda. Having him serve in these capacities will do much in improving the quality of articles on lgwiki. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 11:22, 7 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
== Request for Interface Administrator rights: Kinenkey ==
'''User:''' [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]] • [[Special:Contributions/Kinenkey|contribs]])<br />
'''Requested role:''' Interface Administrator
=== Statement ===
Dear Luganda Wikipedia community,
I am writing to formally request '''Interface Administrator''' rights on Luganda Wikipedia.
Since beginning my journey across Wikimedia projects in 2024, I have been an active contributor dedicated to strengthening our ecosystem through article creation, content improvement, systematic categorization, editor mentorship, community support, and the utilization of various Wikimedia technical tools.
As Luganda Wikipedia continues to grow, maintaining a smooth, functional, and modern technical foundation is crucial. If granted Interface Administrator privileges, I intend to assist the community with the following technical maintenance tasks:
* '''Site Customization & Scripts: ''' Managing and maintaining global CSS (`MediaWiki:Common.css`) and JavaScript (`MediaWiki:Common.js`) pages to improve rendering, accessibility, and user experience.
* '''Lua Module Management: ''' Importing, updating, and optimizing Lua modules to ensure dynamic templates (such as Infoboxes and Navigation templates) function seamlessly and error-free.
* '''Template Infrastructure:''' Importing and updating core interface templates to streamline content creation for all contributors.
* '''Interface Localization & Messages: ''' Translating and maintaining MediaWiki interface pages to ensure the platform remains intuitive for Luganda speakers.
* '''General Technical Maintenance: ''' Addressing technical bugs, broken styles, and maintenance backlogs as requested by the community.
I am deeply committed to upholding all Wikimedia safety standards, technical security protocols, and community guidelines. I will work transparently and collaboratively with local editors and administrators to ensure all technical changes align with the project's goals.
Thank you for your time and consideration. I welcome any questions, feedback, or comments from the community below.
Best regards,
[[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 11:52, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second your request @[[User:Kinenkey|Kinenkey]], I believe that your technical and coding knowledge combined with the Interface admin rights will solve some of the challenges that we are facing on the Luganda Wikipedia. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 12:04, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second you Kinenkey. I believe this will take Luganda Wikipedia forward [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 12:17, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second you [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 13:34, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:i do support [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 14:45, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Kinenkey|Kinenkey]] for Interface Administrator rights. His ICT background with the experience in editing lgwiki will be of great support in executing his duties. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 11:35, 7 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:i second @[[User:Kinenkey|Kinenkey]] for adminship rights on the interface [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 11:19, 8 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
== I support you ==
for better and qualified articles [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 14:03, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I I second you [[User:Ssuuna Peter|Ssuuna Peter]] ([[User talk:Ssuuna Peter|talk]]) 07:37, 8 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
eo6svwezcmuuexge5pcxb0f1b8w612d
Hilary Mukundane
0
11574
67156
66706
2026-08-08T00:34:25Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
67156
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hilary Mukundane''' (eyazaalibwa nga 9, Ddesemba, 2001), muzannyi wa mupiira munnayuganda azannyira [[kiraabu ya Vipers SC]] ng'omuzibizi (owa wakati) ng'ayambala omujoozi nnamba 16. <ref>https://www.playmakerstats.com/player/hilary-mukundane/681572</ref><ref>https://www.espn.co.uk/football/player/bio/_/id/350799/hilary-mukundane</ref><ref>https://www.aiscore.com/player-mukundane-hilary/edq09i0mrd8amqx</ref><ref>{{Cite web |url=https://nimsportuganda.com/breaking-news-vipers-sc-announce-the-signing-of-hillary-mukundane/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-18 |archive-date=2025-08-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250808135253/https://nimsportuganda.com/breaking-news-vipers-sc-announce-the-signing-of-hillary-mukundane/ |url-status=dead }}</ref> Era azannyira [[Uganda Cranes|ttiimu y'eggwanga]] ey'omupiira ([[Uganda Cranes]]) ng'omuzibizi (omuzibizi wa wakati).<ref>https://www.fufa.co.ug/paul-put-names-28-man-uganda-cranes-squad-for-international-friendlies-in-morocco/</ref>
Yasunsulwamu okuvuganya ku ngule y'omuzanyi asinze okucyanga akapiira mu Airtel [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] mu 2019, yawangula engule ya Pilsner Uganda Premier League nga omuzibizi asinze mu sizoni ya 2022/23, era n'alondebwa nga omu ku bazannyi ekkumi n'omu abasinze okugucyanga mu awaadi za MTN FUFA eza 2024.
== Obulamu n'okusomakwe ==
Hilary yazaalibwa ne bannyina babiri n’ab'oluganda basatu e Kyeizooba, mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Igala Bushenyi]], mu maama we Winnie Karukiiko, ne kitaawe Mwami Benet Karukiiko.
Yasoma okuva ku Bugonji Modern Primary School okutuuka mu kibiina eky'omukaaga (P.6), oluvannyuma n’amaliriza ebigezo bye eby'okumaririza ppulayimale (PLE) ku Mweguri Primary School. Yagenda okusoma ku mutendera gwa ssekendule ogusooka (O) mu Bugongi Secondary School ate oluvannyuma ebbaluwa ya Uganda Certificate of Education (UCE) emalako omutendera guno yagifunira ku ssomero lya Vine High School.
Oluvannyuma yagenda okusoma A-Level mu Kitagata Secondary School oluvannyuma n’atikkirwa mu Yuniversity ya Bishop Stuart.
== Omulimu gw'omupiira ==
Hillary yatandika okusamba omupiira gwe mu ssekendule ku mutendera ogwa A ku Kitagata Secondary School oluvannyuma n’azannyira mu Yuniversity ya Bishop Stuart.
Yatandika okusamba omupiira gw'ensimbi mu 2015, mu kiraabu ya Kamoma FC mu liigi ya Western Region, oluvannyuma yeegatta ku Ntonda FC mu 2016. Sizoni ya 2016/17 yeegatta ku Mbarara City FC mu FUFA Big League gye yayamba kiraabu ye okulinnyisibwa mu liigi ya Uganda Premier League oluvannyuma lw’okukuba Synergy FC ku fayinolo mu kisaawe kya Startimes , Lugogo bwe yawangula 2-1. <ref name=":1">{{Cite web |last=Isa |first=Nsereko Musoke |date=2022-01-28 |title=Breaking News: Vipers SC announce the signing of Hillary Mukundane |url=https://nimsportuganda.com/breaking-news-vipers-sc-announce-the-signing-of-hillary-mukundane/ |access-date=2025-07-19 |website=Nimsport Uganda |language=en-US |archive-date=2025-08-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250808135253/https://nimsportuganda.com/breaking-news-vipers-sc-announce-the-signing-of-hillary-mukundane/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |last=Matovu |first=Tom |date=2020-06-07 |title=Hilary Mukundane: I want to play for a better team than Mbarara City » The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/hilary-mukundane-i-want-to-play-for-a-better-team-than-mbarara-city/ |access-date=2025-07-19 |website=The Touchline Sports |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yafuuka kapiteeni wa kiraabu eno okutuuka lwe yava mu ttiimu. <ref>{{Cite web |last=Kaweru |first=Franklin |date=2019-09-14 |title=Mukundane late goal earns Mbarara City point at Vipers |url=https://kawowo.com/2019/09/14/mukundane-late-goal-earns-mbarara-city-point-at-vipers/ |access-date=2025-07-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
Mu 2021, Mukundane yayitibwa mu ttiimu y’eggwanga ey’abavubuka abali wansi w'emyaka 23 (Uganda Kobs), <ref>{{Cite web |last=Ntege |first=John Paul |date=2021-06-17 |title=We want to finish in the Top Five - Hillary Mukundane |url=https://sportsnation.co.ug/we-want-to-finish-in-the-top-five-hillary-mukundane/ |access-date=2025-07-19 |website=SportsNation |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Uganda Cranes provisional squad for 2021 CECAFA Senior Challenge Cup summoned |url=https://sports.mtn.co.ug/2021/06/17/uganda-cranes-provisional-squad-for-2021-cecafa-senior-challenge-cup-summoned/ |access-date=2025-07-19 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> ttiimu ey’ekiseera ey’abazannyi 40 abalina okuzannya ekikopo kya CECAFA senior challenge cup ekya 2021 ekyategekebwa Ethiopia nga kyategekebwa [[Ethiopia]] wansi w'omutendesi [[Morley Byekwaso]]. <ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2021-06-16 |title=CECAFA Senior Challenge Cup 2021: Uganda names Provisional Squad |url=https://www.fufa.co.ug/cecafa-senior-challenge-cup-2021-uganda-names-provisional-squad/ |access-date=2025-07-19 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-06-17 |title=40-man Provisional Squad Named for CECAFA Senior Challenge Cup |url=https://chimpreports.com/40-man-provisional-squad-named-for-cecafa-senior-challenge-cup/ |access-date=2025-07-19 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
Mu makkati ga 2021/22, Mukundane yeegatta ku [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] n’akola endagaano ya myaka esatu ku ssente ezitaamanyika, era n’okutuusa kati akyazannyira mu kiraabu y’emu. <ref>{{Cite web |last=Isa |first=Nsereko Musoke |date=2022-01-28 |title=Breaking News: Vipers SC announce the signing of Hillary Mukundane |url=https://nimsportuganda.com/breaking-news-vipers-sc-announce-the-signing-of-hillary-mukundane/ |access-date=2025-07-19 |website=Nimsport Uganda |language=en-US |archive-date=2025-08-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250808135253/https://nimsportuganda.com/breaking-news-vipers-sc-announce-the-signing-of-hillary-mukundane/ |url-status=dead }}</ref> Mu mwezi ogw'omunaana, 2023 Mukundane yafuna obuvune ku musuwa gwe ogw'emabega (Posterior Cruciate Ligament) nga [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] ezannya ne Jweneng Galaxy FC e [[Botswana]] mu mpaka za CAF Champions League, era olwo'buvune buno yawummuzibwa okumala wiiki ssatu. <ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-10-02 |title=Why Kambale, Mukundane will miss Vipers game against Mbarara City |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/why-kambale-mukundane-will-miss-vipers-game-against-mbarara-city-2023100216464022399 |access-date=2025-07-19 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref>
== Engule ze yawangula. ==
Yasunsulwamu okuvuganya ku ngule y'omuzannyi w'omwaka 2019 mu Airtel [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] ng'akyali mu Mbarara City FC . <ref name=":2">{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2019-10-16 |title=Airtel - FUFA Awards 2019: List of Nominees for Men, Women released |url=https://www.fufa.co.ug/airtel-fufa-awards-2019-list-nominees-men-women-released/ |access-date=2025-07-19 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
Yalondeddwa ng'omu ku ttiimu yabazanyi kkumi n'omu abasinze okugucyanga mu ngule ya MTN FUFA Awards eya 2024. <ref name=":5">{{Cite web |last=Mwanguhya |first=Andrew |date=2025-05-31 |title=MTN FUFA Awards: Omedi, Nandede are 2024’s finest |url=https://upl.co.ug/mtn-fufa-awards-omedi-nandede-are-2024s-finest/ |access-date=2025-07-19 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref>
Yawangula engule ya Pilsner Uganda Premier League y'omuzibizi asinze mu sizoni ya 2022/23. <ref name=":3">{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-07-06 |title=Crested Cranes, Twiga Stars ready to batlle |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/crested-cranes-twiga-stars-ready-to-batlle-2023070614103846140 |access-date=2025-07-19 |website=Pulse Sports Uganda |language=en |archive-date=2026-01-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260106075717/https://www.pulsesports.ug/football/story/crested-cranes-twiga-stars-ready-to-batlle-2023070614103846140 |url-status=dead }}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |last=Timothy |first=Ainebyoona |date=2023-07-06 |title=Vipers' Isabirye,Karisa and Mukundane headline UPL award winners |url=https://2bobsports.com/2023/07/06/vipers-isabiryekarisa-and-mukundane-headline-upl-award-winners/ |access-date=2025-07-19 |website=2bob Sports |language=en-US}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebbwa ==
<references />
qndrovczlaiy0r1mgg2r9noxugrrd6x
Paulson Luttamaguzi
0
11688
67024
67009
2026-08-07T12:02:34Z
Ssebuufu
9882
/* Entalo z'ettaka n'okusengulwa */
67024
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]]
== Era laba. ==
* [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6ab0lp77pranp6emrpbewzjdjhmq2nz
67025
67024
2026-08-07T12:10:01Z
Ssebuufu
9882
/* Entalo z'ettaka n'okusengulwa */
67025
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bekaakyalao ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Lluttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu
== Era laba. ==
* [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
a3xk2grjq8g11aqacg5bkvp9luniwpj
67028
67025
2026-08-07T12:17:01Z
Ssebuufu
9882
/* Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya */
67028
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandsikibwawo ng'ekitundu ku nkola za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Era laba. ==
* [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2gd4tpdar27nrtbzr3lzap7vm5h97zd
67029
67028
2026-08-07T12:17:43Z
Ssebuufu
9882
/* Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya */
67029
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Era laba. ==
* [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hpfyykgpfqin7yg6s9hjn8up81zlmi3
67033
67029
2026-08-07T13:22:01Z
Ssebuufu
9882
/* Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya */
67033
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Era laba. ==
* [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mdbcrxjur0x8uounx1ig184k6nsl8z6
67034
67033
2026-08-07T13:29:58Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga */
67034
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
== Era laba. ==
* [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5a2ambamhemucytb0tobq6ohvv8x2z9
67035
67034
2026-08-07T13:46:25Z
Ssebuufu
9882
/* Endowooza ne byayogedde eri ensi */
67035
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Era laba. ==
* [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
m2ib22wkoafl4m7fge1shktl7xmbf9r
67036
67035
2026-08-07T13:48:20Z
Ssebuufu
9882
/* Endowooza ne byayogedde eri ensi */
67036
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Era laba. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
o3l34pkhqkbu7831tkczh4s87k0hoo0
67037
67036
2026-08-07T14:02:54Z
Ssebuufu
9882
Ntaddemu obulamu bwe ng'omuntu
67037
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
== Era laba. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
aobfvcmbi8vbtu4646eo65xazy7oeyt
67038
67037
2026-08-07T14:09:44Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu */
67038
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Eaba. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gcy30kpjucc4wdadstrfz29u9j3ace2
67039
67038
2026-08-07T14:10:39Z
Ssebuufu
9882
Ntereezezza laba ne
67039
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ke7tqytyedvp3egp6vrsdv3oio3lt0l
67040
67039
2026-08-07T14:12:53Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
67040
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
058ylx6wcdjfiubt30r0r883h4prqm7
67041
67040
2026-08-07T14:13:59Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
67041
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
97em8tp9mud1dcsqf9phlxc04p9bhbc
67042
67041
2026-08-07T14:14:52Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
67042
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
c143gzgb9v807mi92qg89ree0y4iyhp
67043
67042
2026-08-07T14:15:53Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
67043
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
4fp4i33u8v9hl0rvf5hv0m9ua7hmh0v
67044
67043
2026-08-07T14:17:10Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
67044
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
f29u5a6b899pbtdr4vb55y58g0606ym
67045
67044
2026-08-07T14:18:11Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
67045
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'e 11]]
rbt1xb8fvx6q843fnc6xivtwvowbhz0
67046
67045
2026-08-07T14:18:33Z
Ssebuufu
9882
removed [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'e 11]]; added [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
67046
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
ivs11px8hr8losz4m3gewk02zucxujp
67047
67046
2026-08-07T14:19:46Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
67047
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
jt0199df5rsbkntp6rrhppiyparbuw5
67048
67047
2026-08-07T14:22:37Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
67048
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
28yut8bx0k7lc6mvpqwxqhsq8hubznf
67049
67048
2026-08-07T14:45:28Z
Ssebuufu
9882
/* Ebiwandiiko ebikozesebwa */
67049
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebiwandiiko ebikozesebwa. ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
p66wpy0rx0kcp34oj89esluycca9pf6
67050
67049
2026-08-07T14:46:50Z
Ssebuufu
9882
Ntereezezza ebijuliddwa
67050
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
93l63y77p2nquozjvm5tdm3n59md4qh
67051
67050
2026-08-07T14:57:14Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
67051
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Democratic Party eya Uganda]]
0n51okw6y82hgi6w0gnax049t7avrto
67052
67051
2026-08-07T14:59:00Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
67052
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.<ref>This reference is used 3 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Democratic Party eya Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
mbddtrqgoivi4hpjyf1azvyzzphfytz
67053
67052
2026-08-07T15:01:09Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa */
67053
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.<ref>This reference is used 4 times on this page.
This reference is defined in a template or other generated block, and for now can only be edited in source mode.</ref>
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Democratic Party eya Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
33797nigcjc4zhtl0qjn4cvop2uck4z
67054
67053
2026-08-07T15:12:23Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu */
67054
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Democratic Party eya Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
amhlrvs6jrj1eedyz4j30aqam4jckut
67057
67054
2026-08-07T15:24:10Z
Ssebuufu
9882
Ntaddemu Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia
67057
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
<references />Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Democratic Party eya Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
cfer9vmsqqmlrgda4hky2lgx981vrqz
67058
67057
2026-08-07T15:25:50Z
Ssebuufu
9882
Ntaddemu Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia
67058
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Democratic Party eya Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
in9man0w9grnviy82fqxkuhxyh3ajhz
67060
67058
2026-08-07T15:29:27Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
67060
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endowooza ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Ebikwata ku Paalamenti ya Uganda mu bufunze
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Democratic Party eya Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
i98n17qofsd1r02zhksady7q2y9o8j2
67061
67060
2026-08-07T15:30:38Z
Ssebuufu
9882
/* Endowooza ne byayogedde eri ensi */
67061
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endaba ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Ebikwata ku Paalamenti ya Uganda mu bufunze
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Democratic Party eya Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
86p7rcl4n22nu7rhecs89jhi00h6hmv
67064
67061
2026-08-07T15:32:01Z
Ssebuufu
9882
/* Endaba ne byayogedde eri ensi */
67064
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna Munnayuganda .[[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Yali mubaka wa Paalamenti eyakiikirira [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] ey'obukiika ddyo okuva mu 2016-2026.<ref name=":2">"Hon. Luttamaguzi Semakula Paulson Kasana". ''Members of Parliament Database''. Parliament of Uganda. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":0">"Luttamaguzi loses as parliamentary map shifts in Nakaseke, Nakasongola". ''The Independent Uganda''. 18 January 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":1">"I Will Not Be Participating in Elections Going Forward – Paul Lutamaguzi Semakula". ''howwe.ug''. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref>"Uganda elections 2016: Provisional parliamentary results". ''New Vision''. 17 February 2016. Retrieved 15 December 2025.</ref><ref name=":6">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Yaddamu okulondebwa mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng'eyasimbibwawo ekibiina kya Democratic Party (DP).<ref name=":5">"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwokuna 2025 olupapula lwa Daily Monitor lwategeeza nti yali avudde mu kibiina kya DP nadda mu [[National Unity Platform]].<ref name=":7">"Will Luttamaguzi's new party keep NRM at bay in Nakaseke?". ''Daily Monitor''. 16 April 2025. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'Ogwoluberyeberye 2026,Charles Nsereko Bassajjassubi yalangirirwa ku buwanguzi bw'ekifo ky'e Nakaseke ey'obukiika ddyo n'obululu 30,279 ng'amegga Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi eyali mu kifo ekyo eyakunἠἠanya obululu 18,123 .<ref>"After All the History Against Him, NUP's Luttamaguzi Says Baganda Ready to Apologize to Obote Through Akena". ''mulengeranews.com''. 28 February 2026. Retrieved 1 March 2026.</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>"MP Ssempala Mbuga loses Nakaseke Seat". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 1 March 2026.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe. ==
Luttamaguzi yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke nga 25 Ogwekkumineebiri 1979.<ref name=":2" /> Mu 2017, bweyali ayogerako eri amawulire ga [[The Observer]] , yagamba nti yasomera ku Kitebi Primary School, yasomerako katono ku [[Jinja College]] , olwo era yasomera ku Jinja Secondary School ku mutendera gwa siniya eyokuna ne Luweero Secondary School ku mutendera gwa siniya ey'omukaaga bweyali tannatikkirwa ne Ddiguli esooka ey'ebyobusuubuzi okuva mu Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":3">Prisca Baike (8 March 2017). "I am politically romantic - Luttamaguzi". ''The Observer''. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu kwogera kwekumu yagamba nti bazadde be ye Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuuma.<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Okulonda ===
Mu 2020 nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti yafuna obululu 11,519 mu 2016 nga yawangulira watono Denis Ssekabira owa NRM eyafuna obululu 11,157.<ref name=":4">"Tough race for Luttamaguzi as NRM seeks to reclaim MP seat". ''Daily Monitor''. 12 June 2020. Retrieved 15 December 2025.</ref>
Mu kulonda kwa 2021, [[Uganda Radio Network]] yagamba nti yafuna obululu 26,089 waggulu wa Charles Nsereko eyafuna obululu 9,836 ne Stephen Mukiibi eyafuna obulu e 280.<ref>"Nakaseke South MP Luttamaguzi beats NRM's Nsereko". ''Uganda Radio Network''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref> Oluvannyuma New Vision yagamba nti yalayizibwa mu Paalamenti y'ekkumineemu oluvannyuma lw'okeddiza ekifo.<ref>"WATCH: Paulson Luttamaguzi sworn in as Nakaseke South MP". ''New Vision''. Retrieved 15 December 2025.</ref>
==== Okulonda kwa Paalamenti ====
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omwaka'''
| valign="top" |'''Wofiisi'''
| valign="top" |'''Ekibiina'''
| valign="top" |'''Obululu'''
| valign="top" |'''Obululu bw'abamuvuganya'''
| valign="top" |'''Ebyava mu kulonda'''
|-
| valign="top" |2016
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" |Ekibiina
kya Democratic Party
| valign="top" |11,159<ref name=":4" />
| valign="top" | Denis Ssekabira (NRM)
11,157<ref name=":4" />
| valign="top" | Yalondebwa
|-
| valign="top" |2021
| valign="top" |Omubaka, Nakaseke ey'Obukiika ddyo
| valign="top" | Ekibiina kya Democratic Party
| valign="top" | 26,089<ref name=":6" />
| valign="top" | Charles Nsereko (NRM)
9,836; Stephen Mukiibi 280<ref name=":6" />
| valign="top" | Yaddamu okulondebwa
|-
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
| valign="top" |
|}
=== Ekibiina kye. ===
Ekibanja ky'ababaka ba Paalamenti ekitongole kiraga Luttamaguzi nga mmemba wa [[Democratic Party]] (DP).<ref name=":2" /> Mu Gwokuna 2025, Daily Monitor yamunyonnyola ng'eyali akyusizza enkolagana ye okuva ku DP n'adda National Unity Platform(NUP).<ref name=":7" />
Luttamaguza yaddamu naavuganya ku kifo kya Paalamenti ekya Nakaseka ey'obukiika ddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde National Unity Platform bendera naye yawangulwa Charles Kawuma Nsereko owa National Resistance Movement.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/blogs/when-voters-say-enough-is-enough-NV_227455_062026</ref>
== Emirimu gya Paalamenti n'ensonga z'Eggwanga ==
=== Entalo z'ettaka n'okusengulwa ===
Mu mboozi ya 2020, ekwata ku kuvuganya kwa Nakaseke ey'Obukiika ddyo nga twolekera okulonda kwa 2021, [[Daily Monitor]] yayunga eby'obufuzi by'ekitundu ku ntalo z'ettaka n'okusengulwa era n'eraga Luttamaguzi ng'akubaganya ebirowoozo ku ddembe ly'obwananyini ku ttaka n'okutuusa obuweereza (Enguudo / Amakubo, eby'obulamu n'ebyenjigiriza).<ref name=":4" />
==== Ekyuma ky'e Nakaseke ekikamula ennyanya ====
Mu Gwokusatu 2017,[[Uganda Radio Network]] yagamba nti Akakiiko ka Paalamenti akaloondoola ebisuubizo bya gavument n'ebikoleddwa bwekaakyalako ku kyuma ky'e Bulemezi ekikola emmere mu Disitulikiti y'e Nakaseke, Luttamaguzi ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu yabuuza lwaki ekyuma kyali tekikyakola oluvannyuma lw'okutandikibwawo ng'ekitundu ku nteekateeka za gavumenti.<ref>"Ugx 700m tomato processing plant closes shop in Nakaseke". ''Uganda Radio Network''. 23 March 2017. Retrieved 15 December 2025.</ref>Mu Gwoluberyeberye 2021, [[Daily Monitor]] yawandiika nti ye n'abakulembeze abalala baalaga obweralikirivu ku bikwata ku kugwa kw'ekyuma ekikamula ennyanya n'okufiirizibwa abalimi abaalima nnyanya nga basuubira akatale ak'obuliwo kwebaasanga<ref>"Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses". ''Daily Monitor''. 15 January 2021. Retrieved 15 December 2025.</ref>
== Endaba ze ez'ebintu ne byayogedde eri ensi ==
Mu 2017 ng'ayogerako ne [[The Observer]] yeeyogerako ng'ali [[Politically romantic]] n'agamba nti yali agenderera kwesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2023.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ekibanja kya Paalamenti ekitongole eky'Ababaka ba Paalamenti kimussa ku lukalala ng'omufumbo.
== Laba ne. ==
* [[Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Ebikwata ku Paalamenti ya Uganda mu bufunze
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1979]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Democratic Party eya Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
no9d1z74nmv9ra59lx4w6rhotantblz
Apollo Ofwono
0
11920
67149
66725
2026-08-07T23:02:48Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
67149
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Apollo Yeri Ofwono''' (yazaalibwa nga 14, Ogwokuna 1962) [[Munnayuganda ow'eby'obufuzi]] era mmemba wa [[Parliament of Uganda|paalamenti ya Uganda]] akiikirira Munisipaali y'e Tororo mu [[Tororo (disitulikit)|Tororo Disitulikiti]]. Ono yalondebwa ku paalamenti ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web|title=Tororo municipality MP donates ambulance to district taskforce|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/108234|access-date=2021-08-10|website=New Vision|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/|access-date=2021-08-10|website=theinsider.ug|title=Apollo Yeri Ofwono – theinsider.ug|archive-date=2021-08-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20210810162208/https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/|url-status=dead}}</ref> Mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku butonde n’okugaba emirimu.
== Obulamu bwe n’okusoma kwe ==
Ofwono [[Mukulisito]] ow'[[Enzikiriza y'ekipulotesitante]]. Yasoma [[ddiguli esooka]] mu [[By’obusuubuzi]] ku bbanguliro ly'e [[Makerere Yunivasite erya bizinensi n'obusuubuzi]].<ref>{{Cite web|title=Hon. Yeri Ofwono Apollo|url=https://www.mpscanug.com/profile/apolloyeriofwono/|access-date=2021-08-10|website=MPScan Uganda|language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Ofwono yasooka kwesimbawo ku kifo kye ekya [[Tororo (disitulikit)|Tororo Disitulikiti]] mu paalamenti ya Uganda mu 2006 naye naawangulwa omubaka eyali mu kifo ekyo ebiseera ebyo Sanjay Tanna. Nga tamatidde, Ofwono yawakanya ebyava mu kulonda n'ebigambibwa nti gweyavuganya naye yagulirira abalonzi n’aleeta abalonzi abatali bawandiise okumulonda.<ref>{{Cite web|date=2020-12-21 |title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP |url=https://nilepost.co.ug/2020/12/21/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|title=Construction of two bridges brings joy to Tororo residents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/construction-of-two-bridges-brings-joy-to-tororo-residents-1887234 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en|date=19 July 2020}}</ref> Yawangulwa mu kkooti era n’alagirwa okusasula obukadde bwa ssiringi 44 mu ssente za kkooti.<ref>{{Cite web|title=Former Tororo Municipality MP Arrested for Court Debt |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-tororo-municipality-mp-arrested-for-court-debt |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network|last=Emolot|first=Reagan|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Sayjay Tanna and Another vs. Ofwono Yeri Apollo - Court of Appeal Election Appl. No. 8 of 2006 - Uganda Online Law Library|url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/4lOdtagNGxNg1ibyOk/sayjay-tanna-and-another-vs-ofwono-yeri-apollo|access-date=2021-08-10|website=ugandalawlibrary.net}}</ref> Yalemererwa okusasula engassi okutuusa mu 2009 lwe yakwatibwa ku kiragiro kya kkooti.
Yeesimbawo nate mu kalulu ka 2016 era n'awangula ekifo ekyo ng'asinga Sanjay Tanna n'obululu 7,149 ku 7,045, nga guno gwe gwali omulundi gwe ogwasooka okuwangula okulondebwa okukiika mu [[Palamenti ya Uganda]]. Ofwono yalondebwa nate mu kalulu ak'awamu aka 2021, n'addamu okuwangula ekifo ekyo mu bavuganya bangi.<ref>{{Cite web |last=Editor|first=Flash Uganda|last2=Uganda|first2=Flash|date=2023-02-17|title=Apollo Yeri Ofwono: Biography, Family and Wife|url=https://flashugnews.com/apollo-yeri-ofwono-biography-family-education-career-and-achievements/|access-date=2025-12-19|website=Flash Uganda Media|language=English}}</ref>
== Obukulembeze bw'Ekibiina n'Ebyobufuzi eby'Ekitundu ==
Ofwono era akola kinene mu nzimba z'obukulembeze ez'omu bitundu ez'ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Mu kulonda okw'omunda mu kibiina kya NRM mu [[Tororo (disitulikit)|Tororo Disitulikiti]], aweerezza mu bifo eby'enjawulo eby'obukulembeze, omuli n'okubeera ssentebe wa NRM ku mutendera gwa disitulikiti. Okulonda kw'obukulembeze bw'ekibiina oluusi kubadde kubaamu empaka, ng'abamu ku ba mmemba b'ekibiina balumiriza nti waabangawo obutali butuufu mu nkola y'okulonda, kyokka Ofwono n'abiwakanya mu lujjudde.<ref>{{Cite web |last=cfeditoren|date=2025-05-28|title=Discontent Brews Among NRM Members in Tororo District over Controversial Party Polls|url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/discontent-brews-among-nrm-members-in-tororo-district-over-controversial-party-polls|access-date=2025-12-19|website=Uganda|language=en-US}}</ref>
== Enkaayana n'Ebyayogerwa mu Lujjudde ==
Ofwono aleetedde abantu okwogera ennyo ku bigambo bye ku nsonga ezikwata ku kwetaba mu byobufuzi. Mu mbeera emu, mu mpaka z'abantu b'omu kitundu, yagambibwa okuba mbu yagamba nti abantu balina okuba n'obusobozi bw'ensimbi obumala okusobola okuwangula mu byobufuzi bwa Palamenti, ekigambo ekyaleetera abamu ku bavuganya naye okumunenya.<ref>{{Cite web |last=admin|first=N. P.|title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP|url=https://nilepost.co.ug/news/93693/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp|access-date=2025-12-19|website=Nilepost News|language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Tororo (disitulikit)|Tororo Disitulikiti]]
* [[Makerere Yunivasite erya bizinensi n'obusuubuzi]]
* [[National Resistance Movement]]
* [[Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{DEFAULTSORT:Ofwono, Apollo}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi aba National Resistance Movement]]
[[Category:Bannayuganda aba Angilikaani]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1962]]
[[Category:Abantu abakyali abalamu]]
rz1h15mc1gilpmd0uyso9f8ljtovhit
Samuel Abdulai Jabanyite omusajja omulala
0
12689
67177
52068
2026-08-08T02:41:51Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
67177
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Samuel Abdulai Jabanyite''' munnabyabufuzi mu Ghana era mubaka wa Palamenti ey’omusanvu mu ggwanga lya [[Ghana]] ng’akiikirira essaza ly'e Chereponi mu bukiikakkono ku tiketi y’ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>{{Cite web |title=Ghana MPs - List of MPs |url=http://www.ghanamps.com/mps/details.php?id=5365 |access-date=2019-03-11 |website=GhanaMps. |archive-date=2025-02-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250223210321/https://ghanamps.com/mps/details.php/?id=5365 |url-status=dead }}</ref>
== Ebyafaayo n'obuyigirize ==
Abdulai yafuna diguli y'obusomesa (Ebyafaayo) okuva mu Yunivasite y’e Cape Coast, satifikeeti ya Master of Governance okuva mu bbanguliro ly'obukulembeze n'obufuzi " School of Governance and Leadership, GIMPA," satifikeeti ez'enjawulo okuva mu Yunivasite ye Cranfield, ebbanguliro ly'amaje, ebbanguliro ly'ebyobusuubuzi, ebbanguliro lya Gavumenti ez'ebitundu, ne Madison Pine mu Bungereza<ref>{{Cite web |last=GhanaWeb |title=Ghana Famous People |url=https://www.ghanaweb.com/person/Samuel-Abdulai-Jabanyite-2440 |website=GhanaWeb}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-06-12 |title=Peace in Chereponi will be sustained - MP |url=https://citinewsroom.com/2019/06/peace-in-chereponi-will-be-sustained-mp/ |access-date=2026-02-20 |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
a7f2ohaloit1qyb7ezft73zsr963i9s
Samuel Abdulai Jabanyite munn
0
12690
67176
52069
2026-08-08T02:41:50Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
67176
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Abdulai Jabanyite''' munnabyabufuzi mu Ghana era mubaka wa Palamenti ey’omusanvu mu ggwanga lya [[Ghana]] ng’akiikirira essaza ly'e Chereponi mu bukiikakkono ku tiketi y’ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>{{Cite web |title=Ghana MPs - List of MPs |url=http://www.ghanamps.com/mps/details.php?id=5365 |access-date=2019-03-11 |website=GhanaMps. |archive-date=2025-02-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250223210321/https://ghanamps.com/mps/details.php/?id=5365 |url-status=dead }}</ref>
== Ebyafaayo n'obuyigirize ==
Abdulai yafuna diguli y'obusomesa (Ebyafaayo) okuva mu Yunivasite y’e Cape Coast, satifikeeti ya Master of Governance okuva mu bbanguliro ly'obukulembeze n'obufuzi " School of Governance and Leadership, GIMPA," satifikeeti ez'enjawulo okuva mu Yunivasite ye Cranfield, ebbanguliro ly'amaje, ebbanguliro ly'ebyobusuubuzi, ebbanguliro lya Gavumenti ez'ebitundu, ne Madison Pine mu Bungereza<ref>{{Cite web |last=GhanaWeb |title=Ghana Famous People |url=https://www.ghanaweb.com/person/Samuel-Abdulai-Jabanyite-2440 |website=GhanaWeb}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-06-12 |title=Peace in Chereponi will be sustained - MP |url=https://citinewsroom.com/2019/06/peace-in-chereponi-will-be-sustained-mp/ |access-date=2026-02-20 |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
lr10h1mbwsqtpte8v1hcxxythcupw7j
Ahmed Attoumani Douchina
0
12703
67030
61031
2026-08-07T12:29:36Z
B722N
6898
B722N moved page [[Ahmed Attoumani Douchina,munnabyabufuzi]] to [[Ahmed Attoumani Douchina]]: Misspelled title
61031
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ahmed Attoumani Douchina''' (yazaalibwa Ogusooka 2, 1955) [[Politician|munnabyabufuzi]] wa Mahoran. Douchina yaweereza nga Pulezidenti [[Departmental Council of Mayotte|w'olukiiko lw'ekitongole olwa Mayotte]] wakati wa 20 Ogwokusatu 2009<ref>{{Cite web |title=malango-mayotte.com |url=http://ww38.malango-mayotte.com/info/article-ahmed_attoumani_douchina_elu_president_du_conseil_general_de_mayotte-3540.htm |access-date=2022-07-20 |website=ww38.malango-mayotte.com |language=en}}{{dead link|date=February 2025|bot=medic}}</ref> ne 3 Ogwokuna 2011, bwe yasikirwa [[Daniel Zaïdani]]. Zaudani yawangula Douchina ng'amusinze akalulu kamu kokka nga baafuna obululu 10 ku 9 mu kulonda kwa pulezidenti okwaliwo mu lukiiko luno.<ref>https://web.archive.org/web/20110406170829/http://www.malango-actualite.fr/article/mayotte__8211_daniel_zaidani_elu_de_justesse_a_la_tete_du_101eme_departement-7446.htm</ref>
== Ebyafaayo ==
Kansala wa munisipaali ya [[Kani-Kéli]] okuva mu 1983 okutuuka mu 1989, yalondebwa okuba kansala omujjuvu mu canton ey’erinnya lye limu mu 2004, mu kuvuganya kwa basatu, n’afuna ebitundu 38.72 ku kikumi ku bululu.<ref>http://www.interieur.gouv.fr/sections/a_votre_service/resultats-elections/can2004/985/canton09.html</ref>
Oluvannyuma lw’okufuuka omuwandiisi w’ekitongole mu kibiina kya [[Union for a Popular Movement]] (UMP), yekakanya mu kulonda kw’ababaka ba palamenti okwa 2007, bw'eyavuganya ne Mansour Kamardine eyali mu ntebe n’afuna obululu ebitundu 4.08%mu lwokaano olwasooka.<ref>http://www.interieur.gouv.fr/sections/a_votre_service/resultats-elections/LG2007/976/circons01.html</ref>
Nga 20,Ogwokusatu 2008, yasikira [[Saïd Omar Oili]] ku bwapulezidenti bw’olukiiko olukulu olwa Mayotte olw’omukago wakati wa UMP n’ekibiina kya Mouvement départementaliste mahorais (MDM). Ebibiina bino byegatta okulwanyisa ekibiina kya New Impetus for Mayotte (NEMA) okusobola okutegeka amangu akalulu k’ekikungo ku ky’okugabanya ebitongole mu Mayotte.
Mu kulonda kwa 2011 mu canton, Ahmed Attoumani Douchina yaddamu okulondebwa mu ngeri ennyangu ku bwakansala obujjuvu, kyokka abesimbawo ku kiwayi ya left wing baawangulira watono aba renewable cantons mu Mayotte, ekyavaako enkyukakyuka mu bungi mu lukiiko olukulu.<ref>http://elections.interieur.gouv.fr/CN2011/976/97609.html</ref> Nga 3,Ogwokuna 2011, nga wayise ennaku ssatu nga Mayotte afuuse ekitongole kya Bufalansa eky'e 101, Daniel Zaïdani yalondebwa okuba pulezidenti w'olukiiko olukulu, n'afuna obululu 10 okusinga obwa Ahmed Attoumani Douchina eyafuna 9.<ref>http://www.latribune.fr/actualites/economie/france/20110403trib000612702/outre-mer-mayotte-passe-a-gauche.html</ref>
Nga 15,Ogwekkuminogumu 2012, yayabulira UMP ne yegatta ku [[Union of Democrats and Independents]].
Mu Gwokusatu gwa 2015, yalondebwa okuba kansala w’ekitongole mu [[Canton of Bouéni]] ng’ali wamu ne Afidati Mkadara.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
k6wz7y5q9n9cgo9cghpb6uiqvitezgu
Christine Lanyero Awany
0
12788
67148
61140
2026-08-07T21:51:01Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar
67148
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Lanyero Awany''', era amanyiddwa nga '''Mego Larem''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi era munnabyabufuzi. Mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa Uganda okwa 2026]], yalondebwa mu Palamenti ya Uganda ng'omubaka w'omukyala mu [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nwoya]]. Yalondebwa ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] okumala ekisanja 2026–2031 n'obululu 12,715 nga bwe kyakakasibwa [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Jwee |first=Wilfred Lamony |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Awany announced Nwoya Woman MP as EC cancels results in two polling stations |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/awany-announced-nwoya-woman-mp-as-ec-cancels-NV_226399_022026 |access-date=2026-02-05 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-02-09 |title=People love me because I am a freedom fighter |url=https://thepubliclensug.com/2024/02/09/people-love-me-because-i-am-a-freedom-fighter/ |access-date=2026-02-05 |website=The Public Lens}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mego Larem clinches NRM Woman MP flag in Nwoya with landslide victory |url=https://www.thekampalareport.com/latest/2025071952426/mego-larem-clinches-nrm-woman-mp-flag-in-nwoya-with-landslide-victory.html |website=The Kampala Report}}</ref>
== Ebyemabega ==
Era munnabizinensi mu Disitulikiti y'e Nwoya. Emirandira gy’amaka ge gyegase n’ekika kya Patira, gy’abadde akkirizza mu lujjudde nti yafuna emikisa egy’ennono mu biseera bye eby’obufuzi. Akwatagana n’eby’entambula n’okusembeza abagenyi.<ref>{{Cite web |date=2025-06-29 |title=Uganda: Thousands NRM Supporters Celebrated Chiestine Lanyero Awany Offical{{sic |nolink=yes}} Party Campaign |url=https://www.oyengyeng.com/brea/ |access-date=2026-02-05 |website=oyengyeng}}</ref><ref name=":0"/>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri]]
* [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nwoya]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[:en:Ugandan_politics|Ebyobufuzi bya Uganda]]
* [[Kwizera Eudia]]
* [[Lanyero Sarah Ochieng]]
* [[Sharon Balmoi Laker]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.ec.or.ug/election/results Akakiiko k’ebyokulonda mu Uganda – Ebyava mu kulonda mu butongole]
* [https://web.archive.org/web/20260418072955/https://nwoya.go.ug/ Profile ya Disitulikiti y'e Nwoya (Gavumenti ya Uganda)]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ns8ez7d6d1jxqh6oi33rt5208wbbosc
Josephine Pedun
0
12843
67026
61132
2026-08-07T12:15:40Z
B722N
6898
B722N moved page [[Josephine Pedun ye muwandiisi w’ebitabo]] to [[Josephine Pedun]]: Misspelled title
61132
wikitext
text/x-wiki
'''Josephine Pedun''' munnabyabufuzi [[:en:Demographics_of_Uganda|munnayuganda]] akiikirira abantu b'omu [[Ngora (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ngora]] ng'omubaka omukyala eyalondebwa wansi wekibiina kya NRM[[National Resistance Movement]] mu kisanja 2026–2031 n’obululu 17,010 nga bwe kyakakasibwa [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k’ebyokulonda mu Uganda.]]<ref name=":0">{{Cite web |last=Ssegawa |first=Mike |date=2026-01-19 |title=Ugandan MP Dies Hours After Losing Election in 3rd Position |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20260119/187832/ugandan-mp-dies-hours-after-losing-election-in-3rd-position.html |access-date=2026-02-03 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ocaido |first=Stephen |date=2025-07-20 |title=Political Upset in Ngora: Pedun Josephine defeats EALA MP Jacquiline Amongin in NRM Primaries |url=https://wallnetnews.com/political-upset-in-ngora-pedun-josephine-defeats-eala-mp-jacquiline-amongin-in-nrm-primaries/ |access-date=2026-02-03 |website=wallnetnews |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=URN |date=2026-01-18 |title=Ngora District Woman MP Stella Isodo dies |url=https://observer.ug/news/ngora-district-woman-mp-stella-isodo-dies/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Agenda kuweereza ng’olukiiko olufuzi mu lukiiko lwa August House of Uganda okuva mu May 2026 – 2031. <ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=TESO REGION: 11 MPs lose Parliamentary Seats |url=https://www.independent.co.ug/teso-region-11-mps-lose-parliamentary-seats/ |access-date=2026-02-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Sarah Achieng Opendi|Sarah Opendi, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Idah Nantaba]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
eymtgh580v7g9l64q79iwfxmronml61
Shakirah Nankwanga
0
12847
67178
46816
2026-08-08T02:43:20Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
67178
wikitext
text/x-wiki
'''Shakirah Nankwanga''' (yazaalibwa 15 mu mwezi gw'omusanvu mu 2002) muzannyi wa [[:en:Ugandan_nationality_law|Uganda]] mu [[:en:Kampala_Queens_FC|Kampala Queens]] Women Football Club. <ref>{{Cite web |title=Kampala Queens FC sack Charles Ssenyange as head coach |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/kampala-queens-fc-sack-charles-ssenyange-as-h-NV_177618 |access-date=2024-11-05 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kampala Queens dominate women's league |url=https://www.newvision.co.ug/news/1491119/kampala-queens-dominate-womens-league |access-date=2024-11-05 |website=New Vision |language=en}}</ref> Kiraabu eno ekulemberwa omutendesi Omuethiopia Asefa Firew Hailegebal. <ref>{{Cite web |date=2024-11-04 |title=Kampala Queens Hire Ethiopian Coach Asefa |url=https://chimpreports.com/kampala-queens-hire-ethiopian-coach-asefa/ |access-date=2024-11-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Aheebwa |first=Brian |date=2024-11-04 |title=New Era Begins: Kampala Queens Hire First-Ever Foreign Head Coach |url=https://nbssport.co.ug/2024/11/04/new-era-begins-kampala-queens-hire-first-ever-foreign-head-coach/ |access-date=2024-11-05 |website=NBS Sport |language=en-US |archive-date=2024-11-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241104112059/https://nbssport.co.ug/2024/11/04/new-era-begins-kampala-queens-hire-first-ever-foreign-head-coach/ |url-status=dead }}</ref> Nakawanga azannyira mu [[:en:FUFA_Women_Super_League|liigi y'abakazi eya FUFA]] . <ref>{{Cite web |date=2024-08-01 |title=Kawempe dealt major blows in Champions League preps |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/kawempe-dealt-major-blows-in-champions-league-preps-4710230 |access-date=2024-11-05 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu ==
Omupiira yagutandikira mu [[:en:Kawempe_Muslim_LFC|Kawempe Muslim]] Ladies Football Club nga tannagenda mu Kampala Queens Football Club. <ref>{{Cite web |title=Shakirah Nankwanga (Kawempe Muslim Ladies FC Archives |url=https://redpepper.co.ug/tag/shakirah-nankwanga-kawempe-muslim-ladies-fc/ |access-date=2024-11-05 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-08-07 |title=Nankwanga move to KQ: Kawempe chose heritage over war |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/nankwanga-move-to-kq-kawempe-chose-heritage-over-war-4718042 |access-date=2024-11-05 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu 2024, mu [[:en:2023_African_Games|mizannyo gya Afrika egy’omulundi ogwe 13]] e Ghana, Nakawanga yazannya ne [[:en:Uganda_women's_national_under-20_football_team|ttiimu y’eggwanga eya Uganda U20 Women’s National team]] . Yateeba peneti eyafudde ttiimu eno omudaali gw’ekikomo, n’awangula ttiimu ya Senegal eyali evuganya mu mupiira ogwabadde mu kifo eky’okusatu mu mpaka za ‘playoff’ ku [[:en:Cape_Coast_Sports_Stadium|kisaawe kya Cape Coast]] .<ref>{{Cite web |last=Alobo |first=Prossy |date=2024-03-22 |title=AFRICAN GAMES:Uganda's Queen Cranes Wins First Continental Medal |url=https://nexusmedia.ug/african-gamesugandas-queen-cranes-wins-first-continental-medal/ |access-date=2024-11-05 |website=Nexus Media |language=en-US}}</ref>
Era azannya empaka munda mu [[:en:East_Africa|East Africa]] .<ref>{{Cite web |date=2024-10-18 |title=Crested Cranes provisional squad for DR Congo duty named |url=https://sports.mtn.co.ug/2024/10/18/crested-cranes-provisional-squad-for-dr-congo-duty-named/ |access-date=2024-11-05 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Shamirah_Nalugya|Shamirah Nalugya, omusajja omulala]]
* [[:en:Shamirah_Nalugya|Fauzia Najjemba]]
== Ebijjuliziddwa ==
gn8vxlvpbbvhpgguv4jzgsj74ahgcjx
Omuyimbi Sylvia Kabene
0
12881
67175
50127
2026-08-08T02:12:29Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
67175
wikitext
text/x-wiki
{{updated|15 June 2025}}'''Sylvia Kabene''' (yazaalibwa nga 3 omwezi gw'okutaano mu 2007) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] mu Uganda ow'ekikugu era azannya nga [[:en:Association_football|muteebi]] mu kiraabu [[:en:FUFA_Women_Super_League|ya FUFA Women Super League]] [[St. Noa Girls F.C.|St. Noa Girls]] ne [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]] .
== Omulimu gwa kiraabu ==
Ng’akyali muyizi mu ssomero lya St. Noa Girls School, Kabene yazannyira ttiimu y’omupiira ey’essomero lino ng’evuganya mu [[:en:FUFA_Women_Elite_League|liigi ya FUFA Women Elite League]], gye yasikiriza abantu olw’obusobozi bwe obw’okuteeba ggoolo mu mipiira gya liigi, empaka z’ebikopo, n’emizannyo gya Fresh Dairy Games. <ref>{{Cite web |last=Mugalu |first=Jeremiah |date=29 April 2024 |title=Fresh Diary Games: Slyvia Kabene, St Noa Girls School's goal machine |url=https://thetouchlinesports.com/fresh-diary-games-slyvia-kabene-st-noa-girls-schools-goal-machine/ |access-date=17 June 2025 |website=thetouchlinesports.com |archive-date=17 June 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250617121621/https://thetouchlinesports.com/fresh-diary-games-slyvia-kabene-st-noa-girls-schools-goal-machine/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=Oscar Diego |date=28 May 2025 |title=Sylvia Kabene Hat-Trick Knocks Out Kampala Queens as St Noa Storm Women's Cup Semis |url=https://nbssport.co.ug/2025/05/28/sylvia-kabene-hat-trick-knocks-out-kampala-queens-as-st-noa-storm-womens-cup-semis/ |access-date=17 June 2025 |website=nbssport.co.ug |archive-date=21 April 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260421040459/https://nbssport.co.ug/2025/05/28/sylvia-kabene-hat-trick-knocks-out-kampala-queens-as-st-noa-storm-womens-cup-semis/ |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma lwa sizoni ya 2024–25 okuggwa, omuteebi ono omuto yalondeddwa ng'omuzannyi asinga omuwendo mu liigi oluvannyuma lwa kampeyini ey'enjawulo eyakola kinene mu kuwangula ekikopo kya kiraabu ye n'okusitukira mu [[:en:FUFA_Women_Super_League|Super League]] . <ref>{{Cite web |date=2 June 2025 |title=Sylvia Kabene named MVP of the FUFA Women Elite League |url=https://sepuyaincagency.com/sylvia-kabene-named-mvp-of-the-fufa-women-elite-league/ |access-date=17 June 2025 |website=sepuyaincagency.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Jackson |first=Kayiira |date=28 May 2025 |title=FUFA Women's Cup: Kabene Sees No Weight in League Champions, Gives KQ a Parental Punishment as St Noa Propells to Semifinals |url=https://voiceofbugerere.com/fufa-womens-cup-kabene-sees-no-value-in-league-champions-gives-kq-a-parental-punishment-as-st-noa-reach-semis/ |access-date=17 June 2025 |website=voiceofbugerere.com}}</ref>
Mu mwezi gw'omwendaa mu mwaka gwa 2025, Kabene yeegatta ku Hibernians FC mu liigi ya Malta Women’s Super League e Bulaaya bwe yassa omukono ku ndagaano y’emyaka ebiri. <ref>{{Cite web |date=2025-09-26 |title=Breaking: Kabene Seals a Move to Maltese Giants {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/breaking-kabene-seals-a-move-to-maltese-giants/ |access-date=2025-09-30 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ocaido |first=Stephen |date=2025-09-26 |title=St. Noa Girls striker Sylvia Kabene off to Europe after sealing move to Maltese Giants Hibernians FC - wallnetnews |url=https://wallnetnews.com/st-noa-girls-striker-sylvia-kabene-off-to-europe-after-sealing-move-to-maltese-giants-hibernians-fc/ |access-date=2025-09-30 |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ensi yonna ==
Ku mutendera gw'abato, Kabene yakiikiridde Uganda ku [[:en:2024_African_U-20_Women's_World_Cup_qualification|mutendera gw'abali wansi w'emyaka 17, nga yeetaba mu mpaka z'okusunsulamu abalizannya empaka z'abakazi abali wansi w'emyaka 17 mu mpaka za Afrika eza 2024]] . <ref>{{Cite web |date=26 April 2024 |title=Teen Cranes provisional squad for FIFA U17 Women's World Cup Qualifiers against Zambia |url=https://www.fufa.co.ug/teen-cranes-provisional-squad-for-fifa-u17-womens-world-cup-qualifiers-against-zambia/ |access-date=17 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Allen |first=Natasha |date=18 May 2024 |title=Teen Cranes Fall Short in FIFA U17 Women's World Cup Qualifiers |url=https://nbssport.co.ug/2024/05/18/teen-cranes-fall-short-in-fifa-u17-womens-world-cup-qualifiers/ |access-date=17 June 2025 |website=nbssport.co.ug |quote='''Sylvia Kabene''' scored the lone goal for Uganda in the 73rd minute |archive-date=15 April 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260415094951/https://nbssport.co.ug/2024/05/18/teen-cranes-fall-short-in-fifa-u17-womens-world-cup-qualifiers/ |url-status=dead }}</ref>
Kabene yasooka kuyitibwa mu [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakulu]] mu October wa 2024 mu mipiira gy'omukwano ne [[:en:DR_Congo_women's_national_football_team|DR Congo]] . <ref>{{Cite web |date=24 October 2024 |title=Crested Cranes Travelling Squad to Democratic Republic of Congo |url=https://www.fufa.co.ug/crested-cranes-travelling-squad-to-democratic-republic-of-congo/ |access-date=17 June 2025 |website=fufa.co.ug |publisher=[[Federation of Uganda Football Associations|FUFA]]}}</ref> Nga 27 mu mwezi gw'ekkumi mu mwaka gwa 2024, yasooka mu ttiimu ya Crested Cranes, n'ajja ng'omuzannyi akyusa oluvannyuma lw'essaawa. Yabadde n’akakwate mu bwangu, n’ateeba ggoolo ye esoose mu nsi yonna mu ddakiika ya 77 n’ayamba Uganda okuddamu okukulembera n’okunyweza obuwanguzi. <ref>{{Cite web |date=29 October 2024 |title=Crested Cranes Triumph Over DR Congo in Spirited Friendly Match Ahead of Competitive Season |url=https://ubc.go.ug/2024/10/29/crested-cranes-triumph-over-dr-congo-in-spirited-friendly-match-ahead-of-competitive-season/ |access-date=17 June 2025 |website=ubc.go.ug |publisher=[[Uganda Broadcasting Corporation]] |quote='''Kabene''', making her first appearance, had an immediate impact}}</ref> Mu mwezi gw'omukaaga mu 2025, yalondebwa mu ttiimu ya Uganda esembayo mu mpaka [[:en:2025_CECAFA_Women's_Championship|za CECAFA Women's Championship eza 2025]] e [[:en:Chamazi|Chamazi]] . Nga 15 mu mwezi gw'omukaaga mu 2025, yateeba ggoolo ze ezaasooka mu mpaka zino, n’ateeba hat-trick ku [[:en:South_Sudan_women's_national_football_team|South Sudan]] n’afuna engule y’omuzannyi w’omupiira mu buwanguzi bwa ggoolo 5-0. <ref>{{Cite web |last=Kigozi |first=Abdusalam |date=16 June 2025 |title=Kabene Hat-Trick Inspires Crested Cranes to Emphatic Win Over South Sudan |url=https://chimpreports.com/kabene-hat-trick-inspires-crested-cranes-to-emphatic-win-over-south-sudan/ |access-date=17 June 2025 |website=chimpreports.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=16 June 2025 |title=Crested Cranes Secure Win Over South Sudan as Kabene Scores Hat-trick |url=https://en.africatopsports.com/2025/06/16/crested-cranes-secure-win-over-south-sudan-as-kabene-scores-hat-trick/ |access-date=17 June 2025 |website=africatopsports.com}}</ref>
== Ebituukiddwaako ==
Kabene yayambako Uganda Queen cranes okuwangula Namibia mu mpaka za FIFA U20 Women's World Cup ez'okusunsulamu e Kadiba. <ref>{{Cite web |last=Isa |first=Nsereko Musoke |date=2025-09-19 |title=Uganda Queen Cranes soar to victory with Kabene, Anomo, and Kantono's stellar performance |url=https://nimsportuganda.com/uganda-queen-cranes-soar-to-victory-with-kabene-anomo-and-kantonos-stellar-performance/ |access-date=2025-09-30 |website=Nimsport Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-19 |title=FIFA U20 Women World Cup Qualifiers: Queen Cranes Superior Over Little Namibians {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/fifa-u20-women-world-cup-qualifiers-queen-cranes-superior-over-little-namibia/ |access-date=2025-09-30 |language=en-US}}</ref>
Yayamba St. Noa Girls Football Club okuggyawo Kampala Queens mu mpaka za FUFA Women's Cup eza 2025 nga bawangudde ggoolo 3-2. <ref>{{Cite web |last=Mugalu |first=Jeremiah |date=2025-05-28 |title=Kabene Conquers Palace: Teenage sensation dumps Kampala Queens out of FUFA Women’s Cup |url=https://nnalubaalesports.com/kabene-conquers-palace-teenage-sensation-dumps-kampala-queens-out-of-fufa-womens-cup/ |access-date=2025-09-30 |website=Nnalubaale Sports |language=en-US}}</ref>
Kabene yalondeddwa ng'omuzannyi asinga omuwendo (MVP) mu liigi ya St. Noa Girls FC eya FUFA Women Elite League. <ref>{{Cite web |date=2025-09-26 |title=Breaking: Kabene Seals a Move to Maltese Giants {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/breaking-kabene-seals-a-move-to-maltese-giants/ |access-date=2025-09-30 |language=en-US}}</ref>
== Ebibalo by’emirimu ==
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku ttiimu y’eggwanga n’omwaka
! Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="2" | [[:en:Uganda_women's_national_football_team|Uganda]]
| 2024
| 4. 4.
| 1. 1.
|-
| 2025
| 2. 2.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 6. 6.
! 4. 4.
|}
: ''Obubonero n'ebyavaamu biwandiika ggoolo ya Uganda esooka ,omuko gwobubonero gulaga ggoolo oluvannyuma lwa buli ggoolo yakabene.''
{| class="wikitable"
|+Olukalala lwa ggoolo z'ensi yonna ezaateebeddwa Sylvia Kabene
! Nedda.
! Olunaku olw'omweezi
! Ekifo
! Omuvuganya
! Okuteeba
! Alizaati
! Empaka
|-
| 1. 1. .
| 27 Okitobba 2024
| [[:en:Stade_des_Martyrs|Stade des Martyrs, Kinshasa, DR Congo]]
| DR Congo
| align="center" | '''2''' –1
| align="center" | 2–1
| Wa mukwaano
|-
| 2. 2. .
| rowspan="3" | 15 Jjuuni 2025
| rowspan="3" | [[:en:Tanzania|Ekisaawe kya Chamazi, Chamazi, Tanzania]]
| rowspan="3" | South Sudan
| align="center" | '''1''' –0
| rowspan="3" align="center" | 5–0
| rowspan="3" | Empaka za CECAFA eza 2025
|-
| 3. 3. .
| align="center" | '''4''' –0
|-
| 4. 4. .
| align="center" | '''5''' –0
|}
== Ebijuliziddwa ==
conwlga87ccea2srg4of7m57inmghos
Theresa Musoke
0
13237
67180
56344
2026-08-08T02:54:05Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
67180
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Theresa Musoke''' (yazaalibwa 1945 mu [[:en:Kampala|Kampala, Uganda]] ) Munnayuganda-Munnakenya musiizi wa langi era omukubi w’ebifaananyi asinga okumanyibwa olw’okugezesa n’okulaga ebifaananyi ebiraga ebisolo by’omu nsiko eby’e Kenya n’ebyo abakyala bye bayitamu mu Afirika.<ref name="LaDuke 16">{{Cite journal |last=LaDuke |first=Betty |date=November 1989 |title=East African Painter Theresa Musoke: Uhuru or Freedom |url=http://www.jstor.org/stable/3193162 |journal=Art Education |volume=42 |issue=6 |pages=16–24 |doi=10.2307/3193162 |jstor=3193162 |url-access=subscription}}</ref> Asinga kumanyibwa nnyo olw’omulimu gwe ogw’okusiiga langi n’okukuba ebitabo, naye era akozesa ebintu nga okunyika engoye mu langi, embugo, langi ezikalirawo, daayi n'ebintu ebirala eby'enjawulo nga n'oluusi y'enyigira mu kubumba ebifaananyi.<ref name=":4">{{Cite web |title=Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa {{!}} Contemporary And |url=https://www.contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ |access-date=2019-12-22 |website=www.contemporaryand.com |language=de}}</ref> Musoke ayogera ku mirimu gye nga "semi-abstract" era ayingiza emiramwa ng'obusika bwe obw'amawanga ag'enjawulo, Afirika okutwaliza awamu, n'emiramwa gy'abakyala omuli emirimu gy'awaka, obuzadde n'okuteekateeka amaka mu bitundu bye. <ref>{{Cite journal |last=LaDuke |first=Betty |date=1989 |title=East African Painter Theresa Musoke: Uhuru or Freedom |url=https://www.jstor.org/stable/3193162 |journal=Art Education |volume=42 |issue=6 |pages=16–24 |doi=10.2307/3193162 |issn=0004-3125 |jstor=3193162 |url-access=subscription}}</ref> Obuyiiya bwa Musoke bulaga obuzibu bw'ebyobufuzi mwe yakulira, nga bukiikirira enkola ez'enjwaulo, emikutu gy'amawulire, n'emisono, egy'ennono n'egy'omulembe, nga kwotadde " emyaka egy'enkyukakyuka okuva ku nnono ze yeeyigiriza okudda ku kutendekebwa mu masomero g'ebyemikono eby'amawanga g'obugwanjuba, okuvaayo ng'engeri y'ebyemikono eyoleka obusika obw'ebyafaayo n'obuwangwa obutasobola kutegeerwa mu bintu n'emisingi gy'ebifaananyi n'okukola dizayini byokka". <ref>{{Cite journal |last=Kader |first=Themina |year=2006 |title=Contemporary Art of Kenya: A Different Perspective |journal=Art Education |volume=59 |issue=4 |pages=25–32 |doi=10.1080/00043125.2006.11651600 |s2cid=192502210}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Musoke yasomera ku [[Ssettendekero wa Makerere]] mu Kampala, gye yafunira diguli mu kukuba n'okusiiga ebifaananyi. Nga wayise omwaka gumu oluvannyuma lw'okutikkirwa, yawangula sikaala ya commonwealth okusoma dipulooma mu kufulumya ebisiige okuva ku Royal College of Art e Bungereza.<ref name=":0">{{Cite web |title=Cultures – Uganda {{!}} Theresa Musoke |url=http://uganda.spla.pro/en/file.person.theresa-musoke.47671.html |access-date=2019-12-22 |website=uganda.spla.pro |archive-date=2019-12-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191222113653/http://uganda.spla.pro/en/file.person.theresa-musoke.47671.html |url-status=dead }}</ref> Alina diguli eyookubiri mu kukuba n'okusiiga ebifaananyi okuva mu Yunivasite y'e Pennsylvania gye yakugukira mu bukodyo bw'okusiiga amabala mu ngoye saako okuzisiba n'okunyika mu laagi okufuna dezayini n'amabala ag'enjawulo.<ref name=":1">{{Cite web |title=The nine pioneer women of East African art |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-nine-pioneer-women-of-East-African-art/434746-4738422-11f53s/index.html |access-date=2019-12-22 |website=The East African |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=August 31, 2018 |title=Nine Women Artists Making Waves |url=https://www.businessdailyafrica.com/lifestyle/art/Nine-Women-Artists-Making-Waves/3815712-4737826-5fifrd/index.html |access-date=2019-12-22 |website=Business Daily}}</ref>
Mu 1960, Musoke yali omu ku bataano abaasunsulwa okuyingizibwa mu ssomero lya Margaret Trowell School of Fine Arts, ekyamusobozesa oluvannyuma okukyuka n’agenda mu pulogulaamu y’ebyemikono mu yunivasite y’e Makerere. Oluvannyuma lw’okubeera omu ku bakyala abaasooka okutikkirwa mu yunivasite y’e Makerere, yagenda mu maaso n’okusoma diguli eyookubiri mu kitongole ky’ebyenjigiriza mu yunivasite y’e Makerere ne Graduate School of Fine Art and Architecture mu Yunivasite y’e Pennsylvania.
== Emirimu ==
Amanyiddwa nnyo e Kenya okusinga mu [[Yuganda|Uganda]] kubanga yabeera e [[Kenya]] okumala emyaka egisukka mu makumi abiri oluvannyuma lw’okudduka mu Uganda olw’embeera y’ebyobufuzi n’olutalo lw’omunda mu ggwanga.<ref name=":2">{{Cite web |title=Uganda: Theresa Musoke's Living Earth |url=https://allafrica.com/stories/200203130258.html |access-date=2019-12-22 |website=All Africa}}</ref> Mu nnaku ze ez’okusoma mu [[Ssettendekero wa Makerere]], emirimu gye gyafuna okusiimibwa era n’aweebwa omulimu gw’okukola ekipande ''ky’amazaalibwa''. Ekibumbe kye kikyaliwo ku Mary Stuart Hall, ekimu ku bisulo by’abakyala ku yunivasite e Makerere. Abaddeko omusomesa mu Kenya ne Uganda. Yasomesa eby'emikono mu yunivasite y'e Makerere, Kenyatta University College, International School of Kenya ne Kestrol Manor. Ayolesezza emirimu gye mu Kenya, Uganda n’ebweru w’eggwanga naddala mu Amerika, Bungereza, n’amawanga ga Scandinavia.
== Engule n'okusiimibwa ==
* Ekirabo kya Margaret Trowell eky'okusiiga ebifaananyi (1965)
* Sikolashipi ya diguli eyookubiri okugenda mu Royal College of Art e London (1966–1968)
* Omuwanguzi wa Rockefeller Foundation Fellowship
== Emirimu gye n’eby’ayolesebwa ==
* "Cat Ghosts" Emyaka gya 1960, amafuta ku mmeeri, 75" x 48.8"cm <ref name=":5">{{Cite web |title=Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa |url=https://contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ |access-date=2022-05-28 |website=Contemporary And |language=de}}</ref>
* "Engo za kitaka" 1982, emikutu egy'enjawulo, 24" x 36" <ref name=":5" />
* "Zebras" 1983, emikutu egy'enjawulo, 30" x 36" <ref name=":5" />
* "Enteekateeka y'amaka: Abaana ne ddole" 1985, mixed media, 30" x 36" <ref name=":5" />
* "Enteekateeka y'amaka: Abavubuka" 1986, emikutu egy'enjawulo, 30" x 36" <ref name=":5" />
* "Omukazi w'akatale ng'atunda ebisero", 1986, emikutu egy'enjawulo <ref name=":5" />
* "Abakyala Abatunda Olugoye", 1987, emikutu egy'enjawulo, 30" x 48" <ref name=":5" />
* "Ebiyiriro bya Murchison".
* Ekipande kya "Birth" ku Mary Stuart Hall ku yunivasite y'e Makerere mu Uganda
* Omwoleso mu Royal Academy of Art mu kibuga London ekya Bungereza
* Omwoleso mu The Hampton Institute mu Virginia, Amerika
* Omwoleso mu Paa ya Paa Gallery mu Kenya
* Omwoleso mu Gallery of Contemporary East African Art e Nairobi mu Kenya
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
607ost7fnxeigo1zv2bsp4ez06czcxi
Anthony Akol
0
13256
67055
66779
2026-08-07T15:20:19Z
Berniter
10779
67055
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu pigeon hall lobby.<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu mwezi Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala okkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|disitulikiti y’e Kiryandongo]] ekyaviirako akabenje ne kamulumya.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5gcr885hz9ief7uctojdwkzym5luvvu
67056
67055
2026-08-07T15:23:53Z
Berniter
10779
67056
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb]]<nowiki/>y.<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu mwezi Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala okkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|disitulikiti y’e Kiryandongo]] ekyaviirako akabenje ne kamulumya.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
q4wevf9fice1d9r4f7jf76ype8uywm6
67059
67056
2026-08-07T15:26:45Z
Berniter
10779
67059
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb|pigeon hall lobby]].<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu mwezi Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala okkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|disitulikiti y’e Kiryandongo]] ekyaviirako akabenje ne kamulumya.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
kbxwd6apwefox0g44n32mk3nkdhrzhp
67062
67059
2026-08-07T15:31:23Z
Berniter
10779
67062
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb|pigeon hall lobby]].<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala okkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|disitulikiti y’e Kiryandongo]] ekyaviirako akabenje ne kamulumya.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6f9vw1wkbdhdlj9q1cyxd3tzkeqcjln
67063
67062
2026-08-07T15:31:46Z
Berniter
10779
67063
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb|pigeon hall lobby]].<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala ekkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|disitulikiti y’e Kiryandongo]] ekyaviirako akabenje ne kamulumya.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pu01tdmq9wdtgkc8dftho20r55f6jxm
67065
67063
2026-08-07T15:34:54Z
Berniter
10779
67065
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb|pigeon hall lobby]].<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala ekkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|Disitulikiti y’e Kiryandongo]] ekyaviirako akabenje ne kamulumya.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
qijb5svahj1p4yn6cg8h7x01w953al7
67066
67065
2026-08-07T15:39:04Z
Berniter
10779
67066
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb|pigeon hall lobby]].<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala ekkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|Disitulikiti y’e Kiryandongo]] nafuna akabenje ekyamuviirako okufuna ebisago.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
8743ht2zq05zijewo6rnppxin6syd4t
67067
67066
2026-08-07T15:39:33Z
Berniter
10779
67067
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb|pigeon hall lobby]].<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala ekkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|Disitulikiti y’e Kiryandongo]] nafuna akabenje ekamuviirako okufuna ebisago.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2gd1rw4qir7xx2pi8xwstsfos94wli5
67068
67067
2026-08-07T15:40:13Z
Berniter
10779
/* Ebijuliziddwamu */
67068
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb|pigeon hall lobby]].<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala ekkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|Disitulikiti y’e Kiryandongo]] nafuna akabenje ekamuviirako okufuna ebisago.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
d6mutuv58ob2qzsp9ymlykksb5q20zp
67069
67068
2026-08-07T15:41:22Z
Berniter
10779
removed [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
67069
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb|pigeon hall lobby]].<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala ekkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|Disitulikiti y’e Kiryandongo]] nafuna akabenje ekamuviirako okufuna ebisago.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
trm0vjlam4sfgdnjub65msaexjnnc19
67070
67069
2026-08-07T15:42:12Z
Berniter
10779
67070
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb|pigeon hall lobby]].<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala ekkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|Disitulikiti y’e Kiryandongo]] nafuna akabenje ekamuviirako okufuna ebisago.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
7w2p0tugg0cd8mcb64oocsfd8kr60um
67071
67070
2026-08-07T15:43:21Z
Berniter
10779
67071
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb|pigeon hall lobby]].<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala ekkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|Disitulikiti y’e Kiryandongo]] nafuna akabenje ekamuviirako okufuna ebisago.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Ba mmemba ya paalamenti ya Uganda e'ye kkuminemu]]
t8bsoj92jkle30g52kjr42be84ubnpa
67072
67071
2026-08-07T15:43:36Z
Berniter
10779
removed [[Category:Ba mmemba ya paalamenti ya Uganda e'ye kkuminemu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
67072
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb|pigeon hall lobby]].<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala ekkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|Disitulikiti y’e Kiryandongo]] nafuna akabenje ekamuviirako okufuna ebisago.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
7w2p0tugg0cd8mcb64oocsfd8kr60um
67073
67072
2026-08-07T15:44:31Z
Berniter
10779
67073
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb|pigeon hall lobby]].<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala ekkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|Disitulikiti y’e Kiryandongo]] nafuna akabenje ekamuviirako okufuna ebisago.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda e'ye kkuminenu]]
r5phtr74zqrusibk5z1jiwmt6bcv8l4
67074
67073
2026-08-07T15:45:27Z
Berniter
10779
67074
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Bukiika-kono mu consituwensi ya Kilak . Yalondebwa nga omukulembeze wa [[Acholi Parliamentary Group (APG)]] mu Gwomusanvu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe og'webyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu Paalamenti ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> Era aweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku Ddembe ly'Obuntu, Ebyensimbi n'Okuteekateeka, awamu n'Enkulaakulana .Mu Gwomusanvu 2021, yalondebwa okuba omukulembeze w'ekibiina kya [[Acholi Parliamentary Group]] (APG) n'obululu kuminakamu n'awangula omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e Omoro, Catherine Lamwaka eyafuna obululu kumi.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 Ogwoluberyeberye 2020, Akol yeenyigira mu kuyomba okw'amaanyi ne mukozi munne akiikirira essaza lya Aruu ,Odonga Otto mu Lukiiko lwa Palaamenti mu [[pigeon hall lobb|pigeon hall lobby]].<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala ekkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|Disitulikiti y’e Kiryandongo]] nafuna akabenje ekamuviirako okufuna ebisago.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda e'ye kkuminenu]]
[[Category:Banabyabufuzi b'e kibiina kya Forum for Democratic Change]]
h77ugfvs779z782spsceo7lx5e9n198
Edith Hazel
0
13573
67153
65051
2026-08-07T23:48:15Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
67153
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q98824113}}
'''Edith Hazel''' munnabyabufuzi era munnadiplomasia Munnagana eyaweereza ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu kya Evalue Gwira mu kitundu ky'ebugwanjuba bwa [[Ghana]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2005.<ref>[https://web.archive.org/web/20200803144702/http://www.ghanamps.com/mps-by-year-group/index.php?group=2463 "Ghana MPs - List of 2013 - 2017 (6th Parliament) MPs"]. ''Ghana MPs''. Retrieved 2020-09-02.</ref><ref name=":0">[http://news-gh.churchofjesuschrist.org/former-ghana-ambassador-meets-lds-leaders- "Former Ghana Ambassador Meets LDS Leaders"]. ''news -Ghana Church of Jesus Christ''. 2018-02-15. Retrieved 2020-09-04.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Hazel yasomera ku Yunivasite y'e Ghana.<ref name=":0" /> Okutuusa lwe yalondebwa okuba omubaka wa Ghana mu [[Denmark]] ne [[Finilandi|Finland]]<ref>{{Cite web |url=https://www.pulse.com.gh/news/business/ghana-finland-ties-minister-calls-for-closer-ties-with-finland/0qs8qlj |title=Minister calls for closer ties with Finland |access-date=2026-05-10 |archive-date=2022-09-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220911154937/https://www.pulse.com.gh/news/business/ghana-finland-ties-minister-calls-for-closer-ties-with-finland/0qs8qlj |url-status=dead }}</ref> mu Jjulaayi 2014, yali akola nga omumyuka w'omukulu w'ekitebe kya Ghana mu Washington, D.C., [[Amerika]].<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Hazel yalondebwa ng'omubaka wa paliyamenti ow'ekitundu kya Evalue Gwira mu kitundu ky'ebugwanjuba bwa Ghana mu kulonda kwa bonna okwa 2000.
Yalondebwa mu 2004 okudda mu kifo kya Kojo Armah.<ref>[https://www.c-span.org/person/?edithhazel "Edith Hazel | C-SPAN.org"]. ''c-span''. Retrieved 2020-09-02.</ref><ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2000/parliament/western/index.php "Parliament - Western Region Election 2000 Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 2020-09-02.</ref><ref>GHDiaspora (2017-02-03). [https://web.archive.org/web/20200926115929/https://ghdiaspora.com/ndc-finland-bid-farewell-to-ghana-ambassador-to-denmark/ "NDC Finland bids farewell to Ghana Ambassador to Denmark"]. ''GH Diaspora''. Archived from the original on 2020-09-26. Retrieved 2020-09-02.</ref> Yalondebwa ku Kojo Armah owa Convention Peoples Party, Sagary Nokoe owa New Patriotic Party, Nana Kwabena Erskine owa National Reform Party.<ref name=":1">FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20220912005350/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2000/western/219/index.php "Ghana Election 2000 Results - Evalue Ajomoro Gwira Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 2022-09-12. Retrieved 2020-09-03.</ref> Bano baafuna obululu 5,994, 2,702 ne 115 obw'obululu obutuufu obwakubibwa.<ref name=":1" />Buno bwali bwenkana ebitundu 38.90%, 17.50% ne 0.70% eby'obululu obutuufu obwakubibwa.
Hazel yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress (NDC).<ref name=":0" /> Ekibiina kya National Democratic Congress kyawangula ebifo by'ababaka ba palamenti 9 ku 19 mu kitundu kya Western Region mu kulonda okwo.<ref name=":2">FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20221116133229/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2000/index.php "Ghana Election 2000"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 2022-11-16. Retrieved 2020-09-02.</ref> Okutwaliza awamu, ekibiina kyawangula ebifo by'ababaka ba palamenti 89 ku 200 mu palamenti ey'okusatu eya 4th republic of Ghana.<ref name=":2" />
== Ebijuliziddwa ==
pyqwtgyxll25ok6x2vip61pqkgttiti
Achilla Orru
0
13943
67076
58389
2026-08-07T17:53:01Z
Ssebuufu
9882
Ntereezezza empandiika entongole
67076
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Yali ava mukika kyaba [[Karamojong.]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yegata kusomera ly'abazibe b'amaaso erya Madera (Special School); yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
8d010ftioti3jenneg3loz4bqwvk2h5
67077
67076
2026-08-07T17:54:43Z
Ssebuufu
9882
67077
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwko kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Yali ava mukika kyaba [[Karamojong.]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yegata kusomera ly'abazibe b'amaaso erya Madera (Special School); yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
tct7v9zj7z6mwk8nm9bmohe5mlkyd6o
67078
67077
2026-08-07T17:55:02Z
Ssebuufu
9882
67078
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwako kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Yali ava mukika kyaba [[Karamojong.]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yegata kusomera ly'abazibe b'amaaso erya Madera (Special School); yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
fw441nebdp6pn4smj670iqmp6pj1sj1
67079
67078
2026-08-07T17:57:13Z
Ssebuufu
9882
67079
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwako kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Eggwanga lye yali mu [[Karamojong]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yegata kusomera ly'abazibe b'amaaso erya Madera (Special School); yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
9h49efx70omag2qbdxy5wql0lcpcg1n
67080
67079
2026-08-07T17:58:42Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
67080
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwako kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Eggwanga lye yali mu [[Karamojong]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yeegata kusomera ly'abazibe b'amaaso erya Madera (Special School); yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
9i36toiank42qk9kgbc4bgrjskfcu6b
67081
67080
2026-08-07T17:59:01Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
67081
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwako kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Eggwanga lye yali mu [[Karamojong]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yeegatta kusomera ly'abazibe b'amaaso erya Madera (Special School); yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
fead17gnxmmtm4hpyfvzjpx0c7x3zaw
67082
67081
2026-08-07T18:00:26Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
67082
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwako kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Eggwanga lye yali mu [[Karamojong]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yasomera ku ssomero ly'abazibe b'amaaso erya Madera Special School; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
fp3h1ebt23rqbp2yo39zflm0atrrxuh
67083
67082
2026-08-07T18:05:21Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
67083
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwako kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Eggwanga lye yali mu [[Karamojong]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yasomera ku ssomero ly'abazibe b'amaaso erya Madera Special School; yayiga okukuba ekivuga ekiyitibwa Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
0r3nmmidpzlxefy4kiqjskmq94zla5e
67084
67083
2026-08-07T18:06:10Z
Ssebuufu
9882
67084
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwako kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Eggwanga lye yali mu [[Karamojong]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yasomera ku ssomero ly'abazibe b'amaaso erya Madera Special School; yayiga okukuba ekivuga ekiyitibwa Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
s18mv30sj7hq6f8wlhn1vavx1diri8b
67085
67084
2026-08-07T18:06:53Z
Ssebuufu
9882
67085
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwako kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Eggwanga lye yali mu [[Karamojong]].
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yasomera ku ssomero ly'abazibe b'amaaso erya Madera Special School; yayiga okukuba ekivuga ekiyitibwa Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
rowbt2xe5xvnpnyk0ppiji7cj2se6a4
67086
67085
2026-08-07T18:13:15Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
67086
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwako kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Eggwanga lye yali mu [[Karamojong]].
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yasomera ku ssomero ly'abazibe b'amaaso erya Madera Special School; yayiga okukuba ekivuga ekiyitibwa Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (International Development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yakola bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
bd4u8cvwgqo0dahtirj4uhutfj5oqdw
67087
67086
2026-08-07T18:17:54Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
67087
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwako kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Eggwanga lye yali mu [[Karamojong]].
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yasomera ku ssomero ly'abazibe b'amaaso erya Madera Special School; yayiga okukuba ekivuga ekiyitibwa Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (International Development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yakola bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto oluvannyuma lw'okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
gv4cyschaco0hepm0ooqza1ias75a8v
67088
67087
2026-08-07T18:19:58Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
67088
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwako kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Eggwanga lye yali mu [[Karamojong]].
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yasomera ku ssomero ly'abazibe b'amaaso erya Madera Special School; yayiga okukuba ekivuga ekiyitibwa Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (International Development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yakola bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto oluvannyuma lw'okutikkirwa, era naakyusa bbandi ye n’abayimbi abawaka mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
38t3wnb1bzhjlnd2w75ucmv6ykmgq8o
67089
67088
2026-08-07T18:22:21Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
67089
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwako kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Eggwanga lye yali mu [[Karamojong]].
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yasomera ku ssomero ly'abazibe b'amaaso erya Madera Special School; yayiga okukuba ekivuga ekiyitibwa Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (International Development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yakola bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto oluvannyuma lw'okutikkirwa, era naakyusa bbandi ye n’abayimbi abawaka mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi ayimba yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
n6k36xxn9qzsz23990tyk3otjm7nw4y
67090
67089
2026-08-07T18:26:15Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
67090
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (17 Ogwomunaana, 1959 – 4,Ogwokubiri 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekivuga kye ekisookerwako kyali [[lukembé]].<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Eggwanga lye yali mu [[Karamojong]].
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yasomera ku ssomero ly'abazibe b'amaaso erya Madera Special School; yayiga okukuba ekivuga ekiyitibwa Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" />
Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (International Development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yakola bbandi,eya Baana Afrique.
== Emirimu gye ==
Orru yagenda e Toronto oluvannyuma lw'okutikkirwa, era naakyusa bbandi ye n’abayimbi abawaka mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi ayimba yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref>
Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa bulungi ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref>
Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]]
Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" />
Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref>
== Laba ne ==
* Juno Award
* Karamoja
* kalimba
* Yunivasite y'e Dalhousie
* Toronto
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1959]]
[[Category:Abafa mu 2013]]
[[Category:Abantu b'e Karamoja]]
[[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]]
hoaqvyn7ouppbmrlrjuirx2hrbqpf4f
Josephine Pedun ye muwandiisi w’ebitabo
0
15428
67027
2026-08-07T12:15:40Z
B722N
6898
B722N moved page [[Josephine Pedun ye muwandiisi w’ebitabo]] to [[Josephine Pedun]]: Misspelled title
67027
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Josephine Pedun]]
fpn9ino8jfwsfm7sgjtskjazq01oexk
Ahmed Attoumani Douchina,munnabyabufuzi
0
15429
67031
2026-08-07T12:29:36Z
B722N
6898
B722N moved page [[Ahmed Attoumani Douchina,munnabyabufuzi]] to [[Ahmed Attoumani Douchina]]: Misspelled title
67031
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Ahmed Attoumani Douchina]]
bap0xm002kkih6iyv3ebv6156ss5xhn
Kookolo w’ekibumba
0
15430
67032
2026-08-07T12:38:50Z
Denis kasozi
9013
Created by translating the page [[:mdwiki:Special:Redirect/revision/1503102|Liver cancer]] to:lg #mdwikicx
67032
wikitext
text/x-wiki
'''Kkansa w'ekibumba''', era amanyiddwa nga kkansa w-ekibumba (hepatic cancer), kkansa atandika mu kibumba.<ref name="NIH2016">{{Cite web|title=Adult Primary Liver Cancer Treatment (PDQ®)–Patient Version|url=https://www.cancer.gov/types/liver/patient/adult-liver-treatment-pdq#section/all|website=NCI|access-date=29 September 2016|date=6 July 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20161002124639/https://www.cancer.gov/types/liver/patient/adult-liver-treatment-pdq#section/all|archive-date=2 October 2016}}</ref> Kkansa eyava mu kifo ekirala okudda mu kibumba, emanyiddwa nga metastasis y'ekibumba, etera okusaasaanira okusinga eyo etandika mu kibumba.<ref name="WCR2014Liver">{{Cite book|title=World Cancer Report 2014|date=2014|publisher=World Health Organization|isbn=978-9283204299|pages=Chapter 5.6}}</ref> Obubonero bwa kkansa w'ekibumba buyinza okuzingiramu ekiwundu oba obulumi ku ludda olwa ddyo wansi w'olubuto, okuzimba kw'olubumba, olususu olwakala, okukosebwa amangu, okukendeera kw'obuzito n'obunafu.<ref name="NIH2016" />
{{Infobox medical condition|name=Liver cancer|synonym=Hepatic cancer, primary hepatic malignancy, primary liver cancer, hepatoma|image=CT cholangioca.jpg|image_size=|image_thumbtime=|alt=|caption=[[CT scan]] of a [[liver]] with [[cholangiocarcinoma]]|pronounce=|specialty=[[Oncology]]|symptoms=Lump or pain in the right side below the [[rib cage]], [[ascites|swelling of the abdomen]], [[jaundice|yellowish skin]], easy bruising, weight loss, weakness<ref name=NIH2016/>|complications=|onset=55 to 65 years old<ref name=SEER2016/>|duration=|types=|causes=[[Cirrhosis]] due to [[hepatitis B]], [[hepatitis C]], or [[alcoholism|alcohol]], [[aflatoxin]], [[non-alcoholic fatty liver disease]], [[liver flukes]]<ref name=WCR2014Liver/><ref name=GBD2013/>|risks=|diagnosis=[[Blood test|Blood tests]], [[medical imaging]], [[tissue biopsy]]<ref name=NIH2016/>|differential=|prevention=[[hepatitis B vaccine|Immunization against hepatitis B]], treating those infected with hepatitis B or C<ref name=WCR2014Liver/>|treatment=[[Surgery]], [[targeted therapy]], [[radiation therapy]]<ref name=NIH2016/>|medication=|prognosis=[[Five-year survival rate|Five-year survival rates]] ~18% (US);<ref name=SEER2016/> 40% (Japan)<ref name=Japan2011/>|frequency=618,700 (point in time in 2015)<!-- point prevalence --><ref name=GBD2015Pre>{{cite journal|last1=GBD 2015 Disease and Injury Incidence and Prevalence|first1=Collaborators.|title=Global, regional, and national incidence, prevalence, and years lived with disability for 310 diseases and injuries, 1990–2015: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2015.|journal=Lancet|date=8 October 2016|volume=388|issue=10053|pages=1545–1602|pmid=27733282|doi=10.1016/S0140-6736(16)31678-6|pmc=5055577}}</ref>|deaths=782,000 (2018)<ref name=Bray2018/>|named after=}}
'''Kkansa w'ekibumba''', era amanyiddwa nga kkansa w-ekibumba (hepatic cancer), kkansa atandika mu kibumba.<ref name="NIH2016" /> Kkansa eyava mu kifo ekirala okudda mu kibumba, emanyiddwa nga metastasis y'ekibumba, etera okusaasaanira okusinga eyo etandika mu kibumba.<ref name="WCR2014Liver" /> Obubonero bwa kkansa w'ekibumba buyinza okuzingiramu ekiwundu oba obulumi ku ludda olwa ddyo wansi w'olubuto, okuzimba kw'olubumba, olususu olwakala, okukosebwa amangu, okukendeera kw'obuzito n'obunafu.<ref name="NIH2016" />
Ekisinga okuvaako kookolo w'ekibumba ye cirrhosis olw'obulwadde bwa hepatitis B, hepatitis C oba omwenge.<ref name="GBD2013">{{Cite journal|last=GBD 2013 Mortality and Causes of Death|first=Collaborators|title=Global, regional, and national age-sex specific all-cause and cause-specific mortality for 240 causes of death, 1990–2013: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2013.|journal=Lancet|date=17 December 2014|pmid=25530442|doi=10.1016/S0140-6736(14)61682-2|pmc=4340604|volume=385|issue=9963|pages=117–71}}</ref> Ebirala ebivaako mulimu aflatoxin, obulwadde bw'ekibumba obutaliimu masavu n'obulwadde bw'ekibumba.<ref name="WCR2014Liver" /> Ebika ebisinga okumanyibwa ye kookolo w’ekibumba (HCC), akola ebitundu 80% ku balwadde, ne kookolo w’ekibumba.<ref name="WCR2014Liver" /> Ebika ebitali bya bulijjo mulimu ekizimba ekiyitibwa mucinous cystic neoplasm ne intraductal papillary biliary neoplasm.<ref name="WCR2014Liver" /> Okuzuula obulwadde buno kuyinza okuwagirwa okukeberebwa omusaayi n'okukuba ebifaananyi by'abasawo, nga kukakasibwa n'okukeberebwa ebitundu by'omubiri.<ref name="NIH2016" />
Kaweefube w'okuziyiza mulimu okugema obulwadde bw'ekibumba B n'okujjanjaba abo abalina obulwadde bw'ekibumba B oba C.<ref name="WCR2014Liver" /> Okukebera kirungi mu abo abalina obulwadde bw'ekibumba obutawona.<ref name="WCR2014Liver" /> Enkola z'obujjanjabi ziyinza okuli okulongoosa, obujjanjabi obugendereddwamu n'obujjanjabi obw'amasannyalaze.<ref name="NIH2016" /> Mu mbeera ezimu, ablation therapy, embolization therapy oba okusimbuliza ekibumba kiyinza okukozesebwa.<ref name="NIH2016" /> Ebizimba ebitonotono mu kibumba biyinza okugobererwa ennyo.<ref name="NIH2016" />
Kookolo w’ekibumba asookerwako mu nsi yonna y’akwata ekifo eky’omukaaga mu kusinga okukwatibwa kookolo (6%) era y’akwata ekifo ekyokubiri mu kufa kookolo (9%).<ref name="WCR2014Liver" /><ref name="WCR2014Epi">{{Cite book|title=World Cancer Report 2014|date=2014|publisher=World Health Organization|isbn=978-9283204299|pages=Chapter 1.1}}</ref> Mu mwaka gwa 2018, gwali mu bantu 841,000 era ne guviirako abantu 782,000 okufa.<ref name="Bray2018">{{Cite journal|last=Bray|first=F|last2=Ferlay|first2=J|last3=Soerjomataram|first3=I|last4=Siegel|first4=RL|last5=Torre|first5=LA|last6=Jemal|first6=A|title=Global cancer statistics 2018: GLOBOCAN estimates of incidence and mortality worldwide for 36 cancers in 185 countries.|journal=CA: A Cancer Journal for Clinicians|date=November 2018|volume=68|issue=6|pages=394–424|doi=10.3322/caac.21492|pmid=30207593|url=https://semanticscholar.org/paper/83ab5cf89399bca5449f4a7baf1b1b3c2e1178c7|doi-access=free|access-date=2019-12-01|archive-date=2021-04-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20210417233225/https://www.semanticscholar.org/paper/Global-cancer-statistics-2018%3A-GLOBOCAN-estimates-Bray-Ferlay/83ab5cf89399bca5449f4a7baf1b1b3c2e1178c7|url-status=live}}</ref> Mu mwaka gwa 2015, abantu 263,000 baafa kookolo w’ekibumba, 245,000 olw’omwenge ate 167,000 olw’obulwadde bw’ekibumba C.<ref name="GBD2015De">{{Cite journal|last=GBD 2015 Mortality and Causes of Death|first=Collaborators.|title=Global, regional, and national life expectancy, all-cause mortality, and cause-specific mortality for 249 causes of death, 1980–2015: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2015.|journal=Lancet|date=8 October 2016|volume=388|issue=10053|pages=1459–1544|pmid=27733281|doi=10.1016/s0140-6736(16)31012-1|pmc=5388903}}</ref> Emiwendo mingi egya kookolo w’ekibumba gibaawo awali obulwadde bw’ekibumba B ne C, omuli Asia ne sub-Saharan Africa.<ref name="WCR2014Liver" /> Abasajja batera okukosebwa HCC okusinga abakazi.<ref name="WCR2014Liver" /> Okuzuula obulwadde businga kubeera mu abo ab’emyaka 55 okutuuka ku 65.<ref name="SEER2016" /> Omuwendo gw’abantu abawangaala mu myaka etaano guli 18.4 % mu Amerika,<ref name="SEER2016">{{Cite web|title=SEER Stat Fact Sheets: Liver and Intrahepatic Bile Duct Cancer|url=http://seer.cancer.gov/statfacts/html/livibd.html|website=NCI|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20170728014514/https://seer.cancer.gov/statfacts/html/livibd.html|archive-date=2017-07-28}}</ref> ne 40.4% mu Japan.<ref name="Japan2011">{{Cite web|title=がん診療連携拠点病院等院内がん登録生存率集計:[国立がん研究センター がん登録・統計]|url=https://ganjoho.jp/reg_stat/statistics/brochure/hosp_c_reg_surv.html|website=ganjoho.jp|access-date=2 February 2020|archive-date=16 September 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150916063111/https://ganjoho.jp/reg_stat/statistics/brochure/hosp_c_reg_surv.html|url-status=live}}</ref> Ekigambo "ekibumba" kiva mu Luyonaani ''hêpar'', ekitegeeza "ekibumba".<ref>{{Cite web|url=http://dictionary.reference.com/browse/hepato-|title=''Hepato-'' Etymology|publisher=[[dictionary.com]]|access-date=24 October 2015|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20151010044253/http://dictionary.reference.com/browse/hepato-|archive-date=10 October 2015}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Translated from MDWiki]]
pcdnolzxr4rpx8jjmp6w49i722f4njd
Category:Abaazaalibwa mu 1967
14
15431
67104
2026-08-07T21:03:59Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67104
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abaazaalibwa mu 1967.
65cwcs6c7dq0txo1rfisgnuqwp6ypwp
Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Moyo
14
15432
67105
2026-08-07T21:04:43Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a Databox
67105
wikitext
text/x-wiki
Bano be bbantu abava mu Disitulikiti y'e Moyo.
fttfaa7jzwyk2yari5npqz647nrtqzy
Category:Abantu Abamadi
14
15433
67106
2026-08-07T21:06:18Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67106
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu b'eggwanga ly'Abamadi.
9edbkgs9s36313g8avf9iac7w7pejyp
Category:Bannayuganda Akakulisitaayo
14
15434
67107
2026-08-07T21:07:27Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67107
wikitext
text/x-wiki
Bano be Bannayuganda abakkiririza mu Yesu.
lnuspf0oy6026e9tc9ty9b0lw8e26yj
Category:Abamyuka b'abakulu ba yunivasite mu Uganda
14
15435
67108
2026-08-07T21:07:58Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67108
wikitext
text/x-wiki
Bnao be bamyuka b'abakulu ba yunivasite mu Uganda.
nubnimp6nmcw58jex89snmz63e051ie
Category:Bannayuganda abakyala abayivu abasibuka mu Disitulikiti y'e Moyo
14
15436
67109
2026-08-07T21:08:43Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67109
wikitext
text/x-wiki
Bano be Bannayuganda abakyala abayivu abasibuka mu Disitulikiti y'e Moyo.
f3y7ffhydle305ms1fenrm8e8j7nnmm
Category:Abantu abasibuka mu Kitundu kya West Nile
14
15437
67110
2026-08-07T21:09:43Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67110
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abasibuka mu Kitundu kya West Nile.
erirklwtvlt3tghbjtvpu5lp1is3702
Category:Bannakibiina kya Uganda National Academy of Sciences
14
15438
67111
2026-08-07T21:10:36Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67111
wikitext
text/x-wiki
Bano be bannakibiina kya Uganda National Academy of Sciences.
m2m17rxjwqwgce4relqzjqor3u67lh4
Category:Bannayuganda bannasayansi ab'ekyasa kyabiri mwekimu
14
15439
67112
2026-08-07T21:11:18Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67112
wikitext
text/x-wiki
Bano be Bannayuganda bannasayansi ab'ekyasa kyabiri mwekimu.
ltr86rzkmjhmrcyoz8m6cxagsw2sf3u
Category:Abakozi ku ludda lw'ebyenjigiriza ku Ssettendekero wa Makerere
14
15440
67113
2026-08-07T21:12:20Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67113
wikitext
text/x-wiki
Bano be bakozi ku ludda lw'ebyenjigiriza ku Ssettendekero wa Makerere.
9h1q1qab1g4a77e258k7cesofsmc8li
Category:Abaafa mu 2022
14
15441
67114
2026-08-07T21:12:59Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67114
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu baafa mu 2022.
jn7dilxur4u0oixfmo6av2qmmabyfmo
Category:Bannayuganda Abalamuzi
14
15442
67143
2026-08-07T21:44:50Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67143
wikitext
text/x-wiki
Bano be Bannayuganda Abalamuzi.
s0i4ytz0fqf9cpx2px02ycf2usmq9u9
Category:Abantu abaasomerako ku Trinity College Nabbingo
14
15443
67144
2026-08-07T21:45:25Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67144
wikitext
text/x-wiki
Bano be Abantu abaasomerako ku Trinity College Nabbingo.
j4hp3nbfkz1f84mhjetvhpmrjvhx6on
Category:Abaasomerako ku University of Dar es Salaam
14
15444
67145
2026-08-07T21:46:02Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67145
wikitext
text/x-wiki
Bano be baaliko abayizi ku University of Dar es Salaam.
67nwf7o1zp6gsu1j7xwz8bb7bvnpyia
Category:Abaasomerako ku Queen's University Belfast
14
15445
67146
2026-08-07T21:46:35Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
67146
wikitext
text/x-wiki
Bano be baasomerako ku Queen's University Belfast.
2i014haepk6wn4tj85r86qkrqdsbjm0