Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.16
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
21 (ennamba)
0
2803
69228
53642
2026-08-21T14:32:58Z
Kinenkey
10423
Ntereezezza Empandiika
69228
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
21 (amakumi abiri mu gumu) oba ('''abiri mu emu''') ye namba ey’obutonde egoberera [[20 (ennamba)|20]] n’ekulembera [[22 (ennamba)|22]].
'''Ekyasa ekiriwo kati kyasa 21 AD, wansi wa kalenda ya Gregorian.'''
[[Category:Ennamba]]
tlru86wrdotfkpi8i33zbuy4433hz0k
69231
69228
2026-08-21T14:40:51Z
Kinenkey
10423
nyongeddemu ebiwandiiko
69231
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
21 (amakumi abiri mu gumu) oba ('''abiri mu emu''') ye namba ey’obutonde egoberera [[20 (ennamba)|20]] n’ekulembera [[22 (ennamba)|22]].
Ekyasa ekiriwo kati kyasa 21 AD, wansi wa kalenda ya Gregorian.
Okubala
Amakumi abiri mu gumu ye semiprime ey’okutaano ey’enjawulo, n’ekyokubiri eky’ekifaananyi 3 x q ewali q nga ye prime eya waggulu. Ye repdigit mu quaternary (111<sub>4</sub>).
[[Category:Ennamba]]
q802eyy83y83n3fd7t56jfqoai4wswp
69236
69231
2026-08-21T14:59:34Z
Kinenkey
10423
Nyongeddemu ebiwandiiko
69236
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
21 (amakumi abiri mu gumu) oba ('''abiri mu emu''') ye namba ey’obutonde egoberera [[20 (ennamba)|20]] n’ekulembera [[22 (ennamba)|22]].
Ekyasa ekiriwo kati kyasa 21 AD, wansi wa kalenda ya Gregorian.
Okubala
Amakumi abiri mu gumu ye semiprime ey’okutaano ey’enjawulo, n’ekyokubiri eky’ekifaananyi 3 x q ewali q nga ye prime eya waggulu. Ye repdigit mu quaternary (111<sub>4</sub>).
Ebifo
Nga semiprime, 21 erina abigabanya ebituufu 1, 3 ne 7, abiri mu emu erina omugatte gwa aliquot prime ogwa 11 munda mu nsengekera ya aliquot erimu namba emu yokka ekwataganye (21, 11, 1, 0). 21 ye mmemba asooka ow’ekibinja ekyokubiri ekya semiprimes ezitali zimu eziddiring’ana (21, 22), awali ekibinja eky’engeri eyo ekiddako (33, 34, 35). Waliwo namba ezisookerwako 21 nga zirina digito 2. Waliwo namba enkulu 21 eziri wakati wa 100 ne 200.
21 ye namba enzijuvu ya Blum esooka, okuva bwe kiri nti ye semiprime nga ensonga zaayo zombi prime ze prime za Gaussian.
Nga 21 ye namba ya triangle ey’omukaaga, era ye mugatte gw’abagabanya namba enzijuvu ettaano ezisooka:
<math>1 + 2+ 3+ 4+ 5+ 6 = 21</math>
<math>1+(1+2)+(1+3)+(1+2+4)+(1+5) = 21</math>
[[Category:Ennamba]]
2j8e78vnovv4di9fzfivuse8hl129t5
69253
69236
2026-08-21T15:42:25Z
Kinenkey
10423
nyongeddeko ebiwandiiko
69253
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
21 (amakumi abiri mu gumu) oba ('''abiri mu emu''') ye namba ey’obutonde egoberera [[20 (ennamba)|20]] n’ekulembera [[22 (ennamba)|22]].
Ekyasa ekiriwo kati kyasa 21 AD, wansi wa kalenda ya Gregorian.
Okubala
Amakumi abiri mu gumu ye semiprime ey’okutaano ey’enjawulo, n’ekyokubiri eky’ekifaananyi 3 x q ewali q nga ye prime eya waggulu. Ye repdigit mu quaternary (111<sub>4</sub>).
Ebifo
Nga semiprime, 21 erina abigabanya ebituufu 1, 3 ne 7, abiri mu emu erina omugatte gwa aliquot prime ogwa 11 munda mu nsengekera ya aliquot erimu namba emu yokka ekwataganye (21, 11, 1, 0). 21 ye mmemba asooka ow’ekibinja ekyokubiri ekya semiprimes ezitali zimu eziddiring’ana (21, 22), awali ekibinja eky’engeri eyo ekiddako (33, 34, 35). Waliwo namba ezisookerwako 21 nga zirina digito 2. Waliwo namba enkulu 21 eziri wakati wa 100 ne 200.
21 ye namba enzijuvu ya Blum esooka, okuva bwe kiri nti ye semiprime nga ensonga zaayo zombi prime ze prime za Gaussian.
Nga 21 ye namba ya triangle ey’omukaaga, era ye mugatte gw’abagabanya namba enzijuvu ettaano ezisooka:
<math>1 + 2+ 3+ 4+ 5+ 6 = 21</math>
<math>1+(1+2)+(1+3)+(1+2+4)+(1+5) = 21</math>
21 era ye namba esooka ey’enjuyi omunaana etali ya makulu. Ye nnamba ya Motzkin ey’okutaano, n’ennamba ya Padovan ey’ekkumi n’omusanvu (ekulembeddwamu ebigambo 9, 12, ne 16, nga ye mugatte gw’ebibiri ebisooka ku bino).
21 ye namba ey’obutonde esinga obutono etasemberera maanyi ga biri (2<sup>n</sup>), awali ebanga ly'okumpi <math>{\displaystyle \pm {n}.}</math>
Mu decimal, 21 ye namba ya Harshad ey’ekkumi n’ennya. Kye kyokulabirako ekisinga obutono ekitali kya makulu mu base ten eya namba ya Fibonacci (nga 21 ye mmemba ow’omunaana, nga omugatte gw’ebigambo ebisoose mu nsengekera 8 ne 13) nga digito zazo (2, 1) namba za Fibonacci ate nga omugatte gwa digito gwazo nagwo namba ya Fibonacci (3). Era ye namba enzijuvu ennungi esinga obunene <math>{\displaystyle n}</math> mu decimal nga ku namba zonna enzijuvu ennungi wa <math>{\displaystyle a + b = n}</math> <math>{\displaystyle a+b=n}</math>, waakiri emu ku <math>{\displaystyle {\tfrac {a}{b}}}</math><nowiki> ne b a {\displaystyle {\tfrac {b}{a}}} </nowiki><math>{\displaystyle {\tfrac {b}{a}}}</math> ye decimal ekoma; laba obukakafu wansi:
[[Category:Ennamba]]
pvgd3emce31gby29k1enw33wgvop4f9
69259
69253
2026-08-21T15:59:31Z
Kinenkey
10423
nyongeddemu ebiwandiiko
69259
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
21 (amakumi abiri mu gumu) oba ('''abiri mu emu''') ye namba ey’obutonde egoberera [[20 (ennamba)|20]] n’ekulembera [[22 (ennamba)|22]].
Ekyasa ekiriwo kati kyasa 21 AD, wansi wa kalenda ya Gregorian.
Okubala
Amakumi abiri mu gumu ye semiprime ey’okutaano ey’enjawulo, n’ekyokubiri eky’ekifaananyi 3 x q ewali q nga ye prime eya waggulu. Ye repdigit mu quaternary (111<sub>4</sub>).
Ebifo
Nga semiprime, 21 erina abigabanya ebituufu 1, 3 ne 7, abiri mu emu erina omugatte gwa aliquot prime ogwa 11 munda mu nsengekera ya aliquot erimu namba emu yokka ekwataganye (21, 11, 1, 0). 21 ye mmemba asooka ow’ekibinja ekyokubiri ekya semiprimes ezitali zimu eziddiring’ana (21, 22), awali ekibinja eky’engeri eyo ekiddako (33, 34, 35). Waliwo namba ezisookerwako 21 nga zirina digito 2. Waliwo namba enkulu 21 eziri wakati wa 100 ne 200.
21 ye namba enzijuvu ya Blum esooka, okuva bwe kiri nti ye semiprime nga ensonga zaayo zombi prime ze prime za Gaussian.
Nga 21 ye namba ya triangle ey’omukaaga, era ye mugatte gw’abagabanya namba enzijuvu ettaano ezisooka:
<math>1 + 2+ 3+ 4+ 5+ 6 = 21</math>
<math>1+(1+2)+(1+3)+(1+2+4)+(1+5) = 21</math>
21 era ye namba esooka ey’enjuyi omunaana etali ya makulu. Ye nnamba ya Motzkin ey’okutaano, n’ennamba ya Padovan ey’ekkumi n’omusanvu (ekulembeddwamu ebigambo 9, 12, ne 16, nga ye mugatte gw’ebibiri ebisooka ku bino).
21 ye namba ey’obutonde esinga obutono etasemberera maanyi ga biri (2<sup>n</sup>), awali ebanga ly'okumpi <math>{\displaystyle \pm {n}.}</math>
Mu decimal, 21 ye namba ya Harshad ey’ekkumi n’ennya. Kye kyokulabirako ekisinga obutono ekitali kya makulu mu base ten eya namba ya Fibonacci (nga 21 ye mmemba ow’omunaana, nga omugatte gw’ebigambo ebisoose mu nsengekera 8 ne 13) nga digito zazo (2, 1) namba za Fibonacci ate nga omugatte gwa digito gwazo nagwo namba ya Fibonacci (3). Era ye namba enzijuvu ennungi esinga obunene <math>{\displaystyle n}</math> mu decimal nga ku namba zonna enzijuvu ennungi wa <math>{\displaystyle a + b = n}</math> <math>{\displaystyle a+b=n}</math>, waakiri emu ku <math>{\displaystyle {\tfrac {a}{b}}}</math> ne <math>{\displaystyle {\tfrac {b}{a}}}</math> ye decimal ekoma; laba obukakafu wansi:
Okukola square ku square
Amakumi abiri mu gumu gwe muwendo ogusinga obutono ogwa square ez’obunene obw’enjawulo ezeetaagisa okukola square.
Obuwanvu bw’enjuyi za square zino bwe buno: <math>{\displaystyle \{2,4,6,7,8,9,11,15,16,17,18,19,24,25,27,29,33,35,37,42,50\}}</math>
ezikola omugatte gwa 427 nga tobaliddeemu square y’obuwanvu bw’oludda <math>{\displaystyle 7};</math> omugatte guno gukiikirira namba enzijuvu esinga obunene etaliimu square ku field ya quadratic eya kiraasi namba bbiri, nga 163 gwe muwendo ogusinga obunene ogw’ekika kino (Heegner) ogwa kiraasi emu.
Matrix za kkuudratiki mu Z
Namba ya prime ey’amakumi abiri mu emu 73 ye mmemba esinga obunene mu matriksi ya Bhargava eya definite quadratic 17–integer matrix <math>{\displaystyle \Phi _{s}(P)}</math> ekiikirira namba zonna ezisookerwako:
[[Category:Ennamba]]
rgy7wy7cwcqme0bzxms4lqcgo1op6b7
69260
69259
2026-08-21T16:08:51Z
Kinenkey
10423
Nyongeddemu ebiwandiiko
69260
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
21 (amakumi abiri mu gumu) oba ('''abiri mu emu''') ye namba ey’obutonde egoberera [[20 (ennamba)|20]] n’ekulembera [[22 (ennamba)|22]].
Ekyasa ekiriwo kati kyasa 21 AD, wansi wa kalenda ya Gregorian.
Okubala
Amakumi abiri mu gumu ye semiprime ey’okutaano ey’enjawulo, n’ekyokubiri eky’ekifaananyi 3 x q ewali q nga ye prime eya waggulu. Ye repdigit mu quaternary (111<sub>4</sub>).
Ebifo
Nga semiprime, 21 erina abigabanya ebituufu 1, 3 ne 7, abiri mu emu erina omugatte gwa aliquot prime ogwa 11 munda mu nsengekera ya aliquot erimu namba emu yokka ekwataganye (21, 11, 1, 0). 21 ye mmemba asooka ow’ekibinja ekyokubiri ekya semiprimes ezitali zimu eziddiring’ana (21, 22), awali ekibinja eky’engeri eyo ekiddako (33, 34, 35). Waliwo namba ezisookerwako 21 nga zirina digito 2. Waliwo namba enkulu 21 eziri wakati wa 100 ne 200.
21 ye namba enzijuvu ya Blum esooka, okuva bwe kiri nti ye semiprime nga ensonga zaayo zombi prime ze prime za Gaussian.
Nga 21 ye namba ya triangle ey’omukaaga, era ye mugatte gw’abagabanya namba enzijuvu ettaano ezisooka:
<math>1 + 2+ 3+ 4+ 5+ 6 = 21</math>
<math>1+(1+2)+(1+3)+(1+2+4)+(1+5) = 21</math>
21 era ye namba esooka ey’enjuyi omunaana etali ya makulu. Ye nnamba ya Motzkin ey’okutaano, n’ennamba ya Padovan ey’ekkumi n’omusanvu (ekulembeddwamu ebigambo 9, 12, ne 16, nga ye mugatte gw’ebibiri ebisooka ku bino).
21 ye namba ey’obutonde esinga obutono etasemberera maanyi ga biri (2<sup>n</sup>), awali ebanga ly'okumpi <math>{\displaystyle \pm {n}.}</math>
Mu decimal, 21 ye namba ya Harshad ey’ekkumi n’ennya. Kye kyokulabirako ekisinga obutono ekitali kya makulu mu base ten eya namba ya Fibonacci (nga 21 ye mmemba ow’omunaana, nga omugatte gw’ebigambo ebisoose mu nsengekera 8 ne 13) nga digito zazo (2, 1) namba za Fibonacci ate nga omugatte gwa digito gwazo nagwo namba ya Fibonacci (3). Era ye namba enzijuvu ennungi esinga obunene <math>{\displaystyle n}</math> mu decimal nga ku namba zonna enzijuvu ennungi wa <math>{\displaystyle a + b = n}</math> <math>{\displaystyle a+b=n}</math>, waakiri emu ku <math>{\displaystyle {\tfrac {a}{b}}}</math> ne <math>{\displaystyle {\tfrac {b}{a}}}</math> ye decimal ekoma; laba obukakafu wansi:
=== Okukola square ku square ===
Amakumi abiri mu gumu gwe muwendo ogusinga obutono ogwa square ez’obunene obw’enjawulo ezeetaagisa okukola square.
Obuwanvu bw’enjuyi za square zino bwe buno: <math>{\displaystyle \{2,4,6,7,8,9,11,15,16,17,18,19,24,25,27,29,33,35,37,42,50\}}</math>
ezikola omugatte gwa 427 nga tobaliddeemu square y’obuwanvu bw’oludda <math>{\displaystyle 7};</math> omugatte guno gukiikirira namba enzijuvu esinga obunene etaliimu square ku field ya quadratic eya kiraasi namba bbiri, nga 163 gwe muwendo ogusinga obunene ogw’ekika kino (Heegner) ogwa kiraasi emu.
=== Matrix za kkuudratiki mu Z ===
Namba ya prime ey’amakumi abiri mu emu 73 ye mmemba esinga obunene mu matriksi ya Bhargava eya definite quadratic 17–integer matrix <math>{\displaystyle \Phi _{s}(P)}</math> ekiikirira namba zonna ezisookerwako: <math>{\displaystyle \Phi _{s}(P)=\{2,3,5,7,11,13,17,19,23,29,31,37,41,43,47,67,\mathbf {73} \},}</math>
Namba ekwataganye ey’amakumi abiri mu emu 33 ye mmemba asinga obunene mu quadratic matriksi ya namba 7, <math>{\displaystyle \Phi _{s}(2\mathbb {Z} _{\geq 0}+1)=\{1,3,5,7,11,15,\mathbf {33} \}}</math>
ekiikirira namba zonna ezitali zimu.
[[Category:Ennamba]]
be15eyhwfrq0yzxb1wc5h31sbnw4xli
69261
69260
2026-08-21T16:18:31Z
Kinenkey
10423
Nyongeddemu omutwe
69261
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
21 (amakumi abiri mu gumu) oba ('''abiri mu emu''') ye namba ey’obutonde egoberera [[20 (ennamba)|20]] n’ekulembera [[22 (ennamba)|22]].
Ekyasa ekiriwo kati kyasa 21 AD, wansi wa kalenda ya Gregorian.
== Okubala ==
Amakumi abiri mu gumu ye semiprime ey’okutaano ey’enjawulo, n’ekyokubiri eky’ekifaananyi 3 x q ewali q nga ye prime eya waggulu. Ye repdigit mu quaternary (111<sub>4</sub>).
Ebifo
Nga semiprime, 21 erina abigabanya ebituufu 1, 3 ne 7, abiri mu emu erina omugatte gwa aliquot prime ogwa 11 munda mu nsengekera ya aliquot erimu namba emu yokka ekwataganye (21, 11, 1, 0). 21 ye mmemba asooka ow’ekibinja ekyokubiri ekya semiprimes ezitali zimu eziddiring’ana (21, 22), awali ekibinja eky’engeri eyo ekiddako (33, 34, 35). Waliwo namba ezisookerwako 21 nga zirina digito 2. Waliwo namba enkulu 21 eziri wakati wa 100 ne 200.
21 ye namba enzijuvu ya Blum esooka, okuva bwe kiri nti ye semiprime nga ensonga zaayo zombi prime ze prime za Gaussian.
Nga 21 ye namba ya triangle ey’omukaaga, era ye mugatte gw’abagabanya namba enzijuvu ettaano ezisooka:
<math>1 + 2+ 3+ 4+ 5+ 6 = 21</math>
<math>1+(1+2)+(1+3)+(1+2+4)+(1+5) = 21</math>
21 era ye namba esooka ey’enjuyi omunaana etali ya makulu. Ye nnamba ya Motzkin ey’okutaano, n’ennamba ya Padovan ey’ekkumi n’omusanvu (ekulembeddwamu ebigambo 9, 12, ne 16, nga ye mugatte gw’ebibiri ebisooka ku bino).
21 ye namba ey’obutonde esinga obutono etasemberera maanyi ga biri (2<sup>n</sup>), awali ebanga ly'okumpi <math>{\displaystyle \pm {n}.}</math>
Mu decimal, 21 ye namba ya Harshad ey’ekkumi n’ennya. Kye kyokulabirako ekisinga obutono ekitali kya makulu mu base ten eya namba ya Fibonacci (nga 21 ye mmemba ow’omunaana, nga omugatte gw’ebigambo ebisoose mu nsengekera 8 ne 13) nga digito zazo (2, 1) namba za Fibonacci ate nga omugatte gwa digito gwazo nagwo namba ya Fibonacci (3). Era ye namba enzijuvu ennungi esinga obunene <math>{\displaystyle n}</math> mu decimal nga ku namba zonna enzijuvu ennungi wa <math>{\displaystyle a + b = n}</math> <math>{\displaystyle a+b=n}</math>, waakiri emu ku <math>{\displaystyle {\tfrac {a}{b}}}</math> ne <math>{\displaystyle {\tfrac {b}{a}}}</math> ye decimal ekoma; laba obukakafu wansi:
=== Okukola square ku square ===
Amakumi abiri mu gumu gwe muwendo ogusinga obutono ogwa square ez’obunene obw’enjawulo ezeetaagisa okukola square.
Obuwanvu bw’enjuyi za square zino bwe buno: <math>{\displaystyle \{2,4,6,7,8,9,11,15,16,17,18,19,24,25,27,29,33,35,37,42,50\}}</math>
ezikola omugatte gwa 427 nga tobaliddeemu square y’obuwanvu bw’oludda <math>{\displaystyle 7};</math> omugatte guno gukiikirira namba enzijuvu esinga obunene etaliimu square ku field ya quadratic eya kiraasi namba bbiri, nga 163 gwe muwendo ogusinga obunene ogw’ekika kino (Heegner) ogwa kiraasi emu.
=== Matrix za kkuudratiki mu Z ===
Namba ya prime ey’amakumi abiri mu emu 73 ye mmemba esinga obunene mu matriksi ya Bhargava eya definite quadratic 17–integer matrix <math>{\displaystyle \Phi _{s}(P)}</math> ekiikirira namba zonna ezisookerwako: <math>{\displaystyle \Phi _{s}(P)=\{2,3,5,7,11,13,17,19,23,29,31,37,41,43,47,67,\mathbf {73} \},}</math>
Namba ekwataganye ey’amakumi abiri mu emu 33 ye mmemba asinga obunene mu quadratic matriksi ya namba 7, <math>{\displaystyle \Phi _{s}(2\mathbb {Z} _{\geq 0}+1)=\{1,3,5,7,11,15,\mathbf {33} \}}</math>
ekiikirira namba zonna ezitali zimu.
== Emyaka 21 ==
* Mu nsi kkumi na ssatu, 21 gwe myaka egy’okukula. Laba ne: Okujja mu myaka.
* Mu nsi munaana, emyaka 21 gy’emyaka egisinga obutono okugula ebintu ebikolebwa mu taaba.
* Mu nsi kkumi na musanvu, emyaka 21 gy’emyaka gy’okunywa.
* Mu mawanga mwenda, gwe myaka gy’okulonda.
* Mu Amerika:
# 21 gwe myaka emitono omuntu gy’ayinza okuzannya zzaala oba okuyingira mu kazino mu masaza agasinga obungi (okuva omwenge bwe gutera okuweebwa).
# 21 gwe myaka egisinga obutono okugula emmundu oba amasasi g’emmundu mu mateeka ga federo.
# Mu masaza agamu, emyaka 21 gye gisinga obutono okuwerekera ddereeva omuyizi, kasita omuntu alabirira omuyizi aba ng’alina pamiti enzijuvu okumala ekiseera ekigere. Laba ne: Olukalala lw’emyaka emitono egy’okuvuga.
[[Category:Ennamba]]
biil9coeqkx7prez5mp6yxkhtrwizg7
69262
69261
2026-08-21T16:24:22Z
Kinenkey
10423
Nyongeddemu omutwe "Mu mizannyo"
69262
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
21 (amakumi abiri mu gumu) oba ('''abiri mu emu''') ye namba ey’obutonde egoberera [[20 (ennamba)|20]] n’ekulembera [[22 (ennamba)|22]].
Ekyasa ekiriwo kati kyasa 21 AD, wansi wa kalenda ya Gregorian.
== Okubala ==
Amakumi abiri mu gumu ye semiprime ey’okutaano ey’enjawulo, n’ekyokubiri eky’ekifaananyi 3 x q ewali q nga ye prime eya waggulu. Ye repdigit mu quaternary (111<sub>4</sub>).
Ebifo
Nga semiprime, 21 erina abigabanya ebituufu 1, 3 ne 7, abiri mu emu erina omugatte gwa aliquot prime ogwa 11 munda mu nsengekera ya aliquot erimu namba emu yokka ekwataganye (21, 11, 1, 0). 21 ye mmemba asooka ow’ekibinja ekyokubiri ekya semiprimes ezitali zimu eziddiring’ana (21, 22), awali ekibinja eky’engeri eyo ekiddako (33, 34, 35). Waliwo namba ezisookerwako 21 nga zirina digito 2. Waliwo namba enkulu 21 eziri wakati wa 100 ne 200.
21 ye namba enzijuvu ya Blum esooka, okuva bwe kiri nti ye semiprime nga ensonga zaayo zombi prime ze prime za Gaussian.
Nga 21 ye namba ya triangle ey’omukaaga, era ye mugatte gw’abagabanya namba enzijuvu ettaano ezisooka:
<math>1 + 2+ 3+ 4+ 5+ 6 = 21</math>
<math>1+(1+2)+(1+3)+(1+2+4)+(1+5) = 21</math>
21 era ye namba esooka ey’enjuyi omunaana etali ya makulu. Ye nnamba ya Motzkin ey’okutaano, n’ennamba ya Padovan ey’ekkumi n’omusanvu (ekulembeddwamu ebigambo 9, 12, ne 16, nga ye mugatte gw’ebibiri ebisooka ku bino).
21 ye namba ey’obutonde esinga obutono etasemberera maanyi ga biri (2<sup>n</sup>), awali ebanga ly'okumpi <math>{\displaystyle \pm {n}.}</math>
Mu decimal, 21 ye namba ya Harshad ey’ekkumi n’ennya. Kye kyokulabirako ekisinga obutono ekitali kya makulu mu base ten eya namba ya Fibonacci (nga 21 ye mmemba ow’omunaana, nga omugatte gw’ebigambo ebisoose mu nsengekera 8 ne 13) nga digito zazo (2, 1) namba za Fibonacci ate nga omugatte gwa digito gwazo nagwo namba ya Fibonacci (3). Era ye namba enzijuvu ennungi esinga obunene <math>{\displaystyle n}</math> mu decimal nga ku namba zonna enzijuvu ennungi wa <math>{\displaystyle a + b = n}</math> <math>{\displaystyle a+b=n}</math>, waakiri emu ku <math>{\displaystyle {\tfrac {a}{b}}}</math> ne <math>{\displaystyle {\tfrac {b}{a}}}</math> ye decimal ekoma; laba obukakafu wansi:
=== Okukola square ku square ===
Amakumi abiri mu gumu gwe muwendo ogusinga obutono ogwa square ez’obunene obw’enjawulo ezeetaagisa okukola square.
Obuwanvu bw’enjuyi za square zino bwe buno: <math>{\displaystyle \{2,4,6,7,8,9,11,15,16,17,18,19,24,25,27,29,33,35,37,42,50\}}</math>
ezikola omugatte gwa 427 nga tobaliddeemu square y’obuwanvu bw’oludda <math>{\displaystyle 7};</math> omugatte guno gukiikirira namba enzijuvu esinga obunene etaliimu square ku field ya quadratic eya kiraasi namba bbiri, nga 163 gwe muwendo ogusinga obunene ogw’ekika kino (Heegner) ogwa kiraasi emu.
=== Matrix za kkuudratiki mu Z ===
Namba ya prime ey’amakumi abiri mu emu 73 ye mmemba esinga obunene mu matriksi ya Bhargava eya definite quadratic 17–integer matrix <math>{\displaystyle \Phi _{s}(P)}</math> ekiikirira namba zonna ezisookerwako: <math>{\displaystyle \Phi _{s}(P)=\{2,3,5,7,11,13,17,19,23,29,31,37,41,43,47,67,\mathbf {73} \},}</math>
Namba ekwataganye ey’amakumi abiri mu emu 33 ye mmemba asinga obunene mu quadratic matriksi ya namba 7, <math>{\displaystyle \Phi _{s}(2\mathbb {Z} _{\geq 0}+1)=\{1,3,5,7,11,15,\mathbf {33} \}}</math>
ekiikirira namba zonna ezitali zimu.
== Emyaka 21 ==
* Mu nsi kkumi na ssatu, 21 gwe myaka egy’okukula. Laba ne: Okujja mu myaka.
* Mu nsi munaana, emyaka 21 gy’emyaka egisinga obutono okugula ebintu ebikolebwa mu taaba.
* Mu nsi kkumi na musanvu, emyaka 21 gy’emyaka gy’okunywa.
* Mu mawanga mwenda, gwe myaka gy’okulonda.
* Mu Amerika:
# 21 gwe myaka emitono omuntu gy’ayinza okuzannya zzaala oba okuyingira mu kazino mu masaza agasinga obungi (okuva omwenge bwe gutera okuweebwa).
# 21 gwe myaka egisinga obutono okugula emmundu oba amasasi g’emmundu mu mateeka ga federo.
# Mu masaza agamu, emyaka 21 gye gisinga obutono okuwerekera ddereeva omuyizi, kasita omuntu alabirira omuyizi aba ng’alina pamiti enzijuvu okumala ekiseera ekigere. Laba ne: Olukalala lw’emyaka emitono egy’okuvuga.
== Mu mizannyo ==
Mu NASCAR, 21 ebadde ekozesebwa kkampuni ya Wood Brothers Racing ne Ford okumala emyaka mingi. Ttiimu eno ewangudde empaka za NASCAR Cup Series 99, ng’abasinga obungi bawangudde 21, ne Daytona 500 5.
[[Category:Ennamba]]
qj0hs21wldlqwo2d9udwksq7k0k2pno
69263
69262
2026-08-21T16:29:43Z
Kinenkey
10423
nyongeddemu omutwe "Mu bintu ebirala"
69263
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
21 (amakumi abiri mu gumu) oba ('''abiri mu emu''') ye namba ey’obutonde egoberera [[20 (ennamba)|20]] n’ekulembera [[22 (ennamba)|22]].
Ekyasa ekiriwo kati kyasa 21 AD, wansi wa kalenda ya Gregorian.
== Okubala ==
Amakumi abiri mu gumu ye semiprime ey’okutaano ey’enjawulo, n’ekyokubiri eky’ekifaananyi 3 x q ewali q nga ye prime eya waggulu. Ye repdigit mu quaternary (111<sub>4</sub>).
Ebifo
Nga semiprime, 21 erina abigabanya ebituufu 1, 3 ne 7, abiri mu emu erina omugatte gwa aliquot prime ogwa 11 munda mu nsengekera ya aliquot erimu namba emu yokka ekwataganye (21, 11, 1, 0). 21 ye mmemba asooka ow’ekibinja ekyokubiri ekya semiprimes ezitali zimu eziddiring’ana (21, 22), awali ekibinja eky’engeri eyo ekiddako (33, 34, 35). Waliwo namba ezisookerwako 21 nga zirina digito 2. Waliwo namba enkulu 21 eziri wakati wa 100 ne 200.
21 ye namba enzijuvu ya Blum esooka, okuva bwe kiri nti ye semiprime nga ensonga zaayo zombi prime ze prime za Gaussian.
Nga 21 ye namba ya triangle ey’omukaaga, era ye mugatte gw’abagabanya namba enzijuvu ettaano ezisooka:
<math>1 + 2+ 3+ 4+ 5+ 6 = 21</math>
<math>1+(1+2)+(1+3)+(1+2+4)+(1+5) = 21</math>
21 era ye namba esooka ey’enjuyi omunaana etali ya makulu. Ye nnamba ya Motzkin ey’okutaano, n’ennamba ya Padovan ey’ekkumi n’omusanvu (ekulembeddwamu ebigambo 9, 12, ne 16, nga ye mugatte gw’ebibiri ebisooka ku bino).
21 ye namba ey’obutonde esinga obutono etasemberera maanyi ga biri (2<sup>n</sup>), awali ebanga ly'okumpi <math>{\displaystyle \pm {n}.}</math>
Mu decimal, 21 ye namba ya Harshad ey’ekkumi n’ennya. Kye kyokulabirako ekisinga obutono ekitali kya makulu mu base ten eya namba ya Fibonacci (nga 21 ye mmemba ow’omunaana, nga omugatte gw’ebigambo ebisoose mu nsengekera 8 ne 13) nga digito zazo (2, 1) namba za Fibonacci ate nga omugatte gwa digito gwazo nagwo namba ya Fibonacci (3). Era ye namba enzijuvu ennungi esinga obunene <math>{\displaystyle n}</math> mu decimal nga ku namba zonna enzijuvu ennungi wa <math>{\displaystyle a + b = n}</math> <math>{\displaystyle a+b=n}</math>, waakiri emu ku <math>{\displaystyle {\tfrac {a}{b}}}</math> ne <math>{\displaystyle {\tfrac {b}{a}}}</math> ye decimal ekoma; laba obukakafu wansi:
=== Okukola square ku square ===
Amakumi abiri mu gumu gwe muwendo ogusinga obutono ogwa square ez’obunene obw’enjawulo ezeetaagisa okukola square.
Obuwanvu bw’enjuyi za square zino bwe buno: <math>{\displaystyle \{2,4,6,7,8,9,11,15,16,17,18,19,24,25,27,29,33,35,37,42,50\}}</math>
ezikola omugatte gwa 427 nga tobaliddeemu square y’obuwanvu bw’oludda <math>{\displaystyle 7};</math> omugatte guno gukiikirira namba enzijuvu esinga obunene etaliimu square ku field ya quadratic eya kiraasi namba bbiri, nga 163 gwe muwendo ogusinga obunene ogw’ekika kino (Heegner) ogwa kiraasi emu.
=== Matrix za kkuudratiki mu Z ===
Namba ya prime ey’amakumi abiri mu emu 73 ye mmemba esinga obunene mu matriksi ya Bhargava eya definite quadratic 17–integer matrix <math>{\displaystyle \Phi _{s}(P)}</math> ekiikirira namba zonna ezisookerwako: <math>{\displaystyle \Phi _{s}(P)=\{2,3,5,7,11,13,17,19,23,29,31,37,41,43,47,67,\mathbf {73} \},}</math>
Namba ekwataganye ey’amakumi abiri mu emu 33 ye mmemba asinga obunene mu quadratic matriksi ya namba 7, <math>{\displaystyle \Phi _{s}(2\mathbb {Z} _{\geq 0}+1)=\{1,3,5,7,11,15,\mathbf {33} \}}</math>
ekiikirira namba zonna ezitali zimu.
== Emyaka 21 ==
* Mu nsi kkumi na ssatu, 21 gwe myaka egy’okukula. Laba ne: Okujja mu myaka.
* Mu nsi munaana, emyaka 21 gy’emyaka egisinga obutono okugula ebintu ebikolebwa mu taaba.
* Mu nsi kkumi na musanvu, emyaka 21 gy’emyaka gy’okunywa.
* Mu mawanga mwenda, gwe myaka gy’okulonda.
* Mu Amerika:
# 21 gwe myaka emitono omuntu gy’ayinza okuzannya zzaala oba okuyingira mu kazino mu masaza agasinga obungi (okuva omwenge bwe gutera okuweebwa).
# 21 gwe myaka egisinga obutono okugula emmundu oba amasasi g’emmundu mu mateeka ga federo.
# Mu masaza agamu, emyaka 21 gye gisinga obutono okuwerekera ddereeva omuyizi, kasita omuntu alabirira omuyizi aba ng’alina pamiti enzijuvu okumala ekiseera ekigere. Laba ne: Olukalala lw’emyaka emitono egy’okuvuga.
== Mu mizannyo ==
Mu NASCAR, 21 ebadde ekozesebwa kkampuni ya Wood Brothers Racing ne Ford okumala emyaka mingi. Ttiimu eno ewangudde empaka za NASCAR Cup Series 99, ng’abasinga obungi bawangudde 21, ne Daytona 500 5.
== Mu bintu ebirala ==
Mu guinea mulimu sillingi 21.
Waliwo amasasi 21 agakubiddwa mu saluti y’emmundu 21 nga bassa ekitiibwa mu baami oba abakulembeze b’amawanga.
21 ekwatagana ne profile 21 (mu Yisirayiri, okuwandiika profile y’amagye ekkiriza okusonyiyibwa okuva mu buweereza bw’amagye).
21 nnamba nkulu nnyo mu maka g’emizannyo gya kaadi nga abiri mu gumu oba blackjack.
[[Category:Ennamba]]
553qqvvlozuv6nh132w35fowcj3ai8u
69264
69263
2026-08-21T16:39:01Z
Kinenkey
10423
Nyongeddemu Emitwe
69264
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
21 (amakumi abiri mu gumu) oba ('''abiri mu emu''') ye namba ey’obutonde egoberera [[20 (ennamba)|20]] n’ekulembera [[22 (ennamba)|22]].
Ekyasa ekiriwo kati kyasa 21 AD, wansi wa kalenda ya Gregorian.
== Okubala ==
Amakumi abiri mu gumu ye semiprime ey’okutaano ey’enjawulo, n’ekyokubiri eky’ekifaananyi 3 x q ewali q nga ye prime eya waggulu. Ye repdigit mu quaternary (111<sub>4</sub>).
Ebifo
Nga semiprime, 21 erina abigabanya ebituufu 1, 3 ne 7, abiri mu emu erina omugatte gwa aliquot prime ogwa 11 munda mu nsengekera ya aliquot erimu namba emu yokka ekwataganye (21, 11, 1, 0). 21 ye mmemba asooka ow’ekibinja ekyokubiri ekya semiprimes ezitali zimu eziddiring’ana (21, 22), awali ekibinja eky’engeri eyo ekiddako (33, 34, 35). Waliwo namba ezisookerwako 21 nga zirina digito 2. Waliwo namba enkulu 21 eziri wakati wa 100 ne 200.
21 ye namba enzijuvu ya Blum esooka, okuva bwe kiri nti ye semiprime nga ensonga zaayo zombi prime ze prime za Gaussian.
Nga 21 ye namba ya triangle ey’omukaaga, era ye mugatte gw’abagabanya namba enzijuvu ettaano ezisooka:
<math>1 + 2+ 3+ 4+ 5+ 6 = 21</math>
<math>1+(1+2)+(1+3)+(1+2+4)+(1+5) = 21</math>
21 era ye namba esooka ey’enjuyi omunaana etali ya makulu. Ye nnamba ya Motzkin ey’okutaano, n’ennamba ya Padovan ey’ekkumi n’omusanvu (ekulembeddwamu ebigambo 9, 12, ne 16, nga ye mugatte gw’ebibiri ebisooka ku bino).
21 ye namba ey’obutonde esinga obutono etasemberera maanyi ga biri (2<sup>n</sup>), awali ebanga ly'okumpi <math>{\displaystyle \pm {n}.}</math>
Mu decimal, 21 ye namba ya Harshad ey’ekkumi n’ennya. Kye kyokulabirako ekisinga obutono ekitali kya makulu mu base ten eya namba ya Fibonacci (nga 21 ye mmemba ow’omunaana, nga omugatte gw’ebigambo ebisoose mu nsengekera 8 ne 13) nga digito zazo (2, 1) namba za Fibonacci ate nga omugatte gwa digito gwazo nagwo namba ya Fibonacci (3). Era ye namba enzijuvu ennungi esinga obunene <math>{\displaystyle n}</math> mu decimal nga ku namba zonna enzijuvu ennungi wa <math>{\displaystyle a + b = n}</math> <math>{\displaystyle a+b=n}</math>, waakiri emu ku <math>{\displaystyle {\tfrac {a}{b}}}</math> ne <math>{\displaystyle {\tfrac {b}{a}}}</math> ye decimal ekoma; laba obukakafu wansi:
=== Okukola square ku square ===
Amakumi abiri mu gumu gwe muwendo ogusinga obutono ogwa square ez’obunene obw’enjawulo ezeetaagisa okukola square.
Obuwanvu bw’enjuyi za square zino bwe buno: <math>{\displaystyle \{2,4,6,7,8,9,11,15,16,17,18,19,24,25,27,29,33,35,37,42,50\}}</math>
ezikola omugatte gwa 427 nga tobaliddeemu square y’obuwanvu bw’oludda <math>{\displaystyle 7};</math> omugatte guno gukiikirira namba enzijuvu esinga obunene etaliimu square ku field ya quadratic eya kiraasi namba bbiri, nga 163 gwe muwendo ogusinga obunene ogw’ekika kino (Heegner) ogwa kiraasi emu.
=== Matrix za kkuudratiki mu Z ===
Namba ya prime ey’amakumi abiri mu emu 73 ye mmemba esinga obunene mu matriksi ya Bhargava eya definite quadratic 17–integer matrix <math>{\displaystyle \Phi _{s}(P)}</math> ekiikirira namba zonna ezisookerwako: <math>{\displaystyle \Phi _{s}(P)=\{2,3,5,7,11,13,17,19,23,29,31,37,41,43,47,67,\mathbf {73} \},}</math>
Namba ekwataganye ey’amakumi abiri mu emu 33 ye mmemba asinga obunene mu quadratic matriksi ya namba 7, <math>{\displaystyle \Phi _{s}(2\mathbb {Z} _{\geq 0}+1)=\{1,3,5,7,11,15,\mathbf {33} \}}</math>
ekiikirira namba zonna ezitali zimu.
== Emyaka 21 ==
* Mu nsi kkumi na ssatu, 21 gwe myaka egy’okukula. Laba ne: Okujja mu myaka.
* Mu nsi munaana, emyaka 21 gy’emyaka egisinga obutono okugula ebintu ebikolebwa mu taaba.
* Mu nsi kkumi na musanvu, emyaka 21 gy’emyaka gy’okunywa.
* Mu mawanga mwenda, gwe myaka gy’okulonda.
* Mu Amerika:
# 21 gwe myaka emitono omuntu gy’ayinza okuzannya zzaala oba okuyingira mu kazino mu masaza agasinga obungi (okuva omwenge bwe gutera okuweebwa).
# 21 gwe myaka egisinga obutono okugula emmundu oba amasasi g’emmundu mu mateeka ga federo.
# Mu masaza agamu, emyaka 21 gye gisinga obutono okuwerekera ddereeva omuyizi, kasita omuntu alabirira omuyizi aba ng’alina pamiti enzijuvu okumala ekiseera ekigere. Laba ne: Olukalala lw’emyaka emitono egy’okuvuga.
== Mu mizannyo ==
Mu NASCAR, 21 ebadde ekozesebwa kkampuni ya Wood Brothers Racing ne Ford okumala emyaka mingi. Ttiimu eno ewangudde empaka za NASCAR Cup Series 99, ng’abasinga obungi bawangudde 21, ne Daytona 500 5.
== Mu bintu ebirala ==
Mu guinea mulimu sillingi 21.
Waliwo amasasi 21 agakubiddwa mu saluti y’emmundu 21 nga bassa ekitiibwa mu baami oba abakulembeze b’amawanga.
21 ekwatagana ne profile 21 (mu Yisirayiri, okuwandiika profile y’amagye ekkiriza okusonyiyibwa okuva mu buweereza bw’amagye).
21 nnamba nkulu nnyo mu maka g’emizannyo gya kaadi nga abiri mu gumu oba blackjack.
== Ebiwandiiko ==
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ennamba]]
qd0s8f787khhdxlooycl68p6hnqaros
69265
69264
2026-08-21T16:49:11Z
Kinenkey
10423
nyongeddemu ebijuliziddwa
69265
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
21 (amakumi abiri mu gumu) oba ('''abiri mu emu''') ye namba ey’obutonde egoberera [[20 (ennamba)|20]] n’ekulembera [[22 (ennamba)|22]].
Ekyasa ekiriwo kati kyasa 21 AD, wansi wa kalenda ya Gregorian.
== Okubala ==
Amakumi abiri mu gumu ye semiprime ey’okutaano ey’enjawulo,<ref>{{Cite OEIS|sequencenumber=A001358}}</ref> n’ekyokubiri eky’ekifaananyi 3 x q ewali q nga ye prime eya waggulu.<ref>{{Cite OEIS|sequencenumber=A001748}}</ref> Ye repdigit mu quaternary (111<sub>4</sub>).
=== Ebifo ===
Nga semiprime, 21 erina abigabanya ebituufu 1, 3 ne 7, abiri mu emu erina omugatte gwa aliquot prime ogwa 11 munda mu nsengekera ya aliquot erimu namba emu yokka ekwataganye (21, 11, 1, 0). 21 ye mmemba asooka ow’ekibinja ekyokubiri ekya semiprimes ezitali zimu eziddiring’ana (21, 22), awali ekibinja eky’engeri eyo ekiddako (33, 34, 35). Waliwo namba ezisookerwako 21 nga zirina digito 2. Waliwo namba enkulu 21 eziri wakati wa 100 ne 200.
21 ye namba enzijuvu ya Blum esooka, okuva bwe kiri nti ye semiprime nga ensonga zaayo zombi prime ze prime za Gaussian.<ref>{{Cite OEIS|sequencenumber=A001748}}</ref>
Nga 21 ye namba ya triangle<ref>{{Cite web |title=Sloane's A000217 : Triangular numbers |url=https://oeis.org/A000217 |access-date=2016-05-31 |website=The On-Line Encyclopedia of Integer Sequences |publisher=OEIS Foundation}}</ref> ey’omukaaga, era ye mugatte gw’abagabanya namba enzijuvu ettaano ezisooka:
<math>1 + 2+ 3+ 4+ 5+ 6 = 21</math>
<math>1+(1+2)+(1+3)+(1+2+4)+(1+5) = 21</math>
21 era ye namba esooka ey’enjuyi omunaana etali ya makulu.<ref>{{Cite web |title=Sloane's A000567 : Octagonal numbers |url=https://oeis.org/A000567 |access-date=2016-05-31 |website=The On-Line Encyclopedia of Integer Sequences |publisher=OEIS Foundation}}</ref> Ye nnamba ya Motzkin ey’okutaano,<ref>{{Cite web |title=Sloane's A001006 : Motzkin numbers |url=https://oeis.org/A001006 |access-date=2016-05-31 |website=The On-Line Encyclopedia of Integer Sequences |publisher=OEIS Foundation}}</ref> n’ennamba ya Padovan ey’ekkumi n’omusanvu (ekulembeddwamu ebigambo 9, 12, ne 16, nga ye mugatte gw’ebibiri ebisooka ku bino).<ref>{{Cite web |title=Sloane's A000931 : Padovan sequence |url=https://oeis.org/A000931 |access-date=2016-05-31 |website=The On-Line Encyclopedia of Integer Sequences |publisher=OEIS Foundation}}</ref>
21 ye namba ey’obutonde esinga obutono etasemberera maanyi ga biri (2<sup>n</sup>), awali ebanga ly'okumpi <math>{\displaystyle \pm {n}.}</math>
Mu decimal, 21 ye namba ya Harshad ey’ekkumi n’ennya.<ref>{{Cite web |title=Sloane's A005349 : Niven (or Harshad) numbers |url=https://oeis.org/A005349 |access-date=2016-05-31 |website=The On-Line Encyclopedia of Integer Sequences |publisher=OEIS Foundation}}</ref> Kye kyokulabirako ekisinga obutono ekitali kya makulu mu base ten eya namba ya Fibonacci (nga 21 ye mmemba ow’omunaana, nga omugatte gw’ebigambo ebisoose mu nsengekera 8 ne 13) nga digito zazo (2, 1) namba za Fibonacci ate nga omugatte gwa digito gwazo nagwo namba ya Fibonacci (3).<ref>{{Cite web |title=Sloane's A000045 : Fibonacci numbers |url=https://oeis.org/A000045 |access-date=2016-05-31 |website=The On-Line Encyclopedia of Integer Sequences |publisher=OEIS Foundation}}</ref> Era ye namba enzijuvu ennungi esinga obunene <math>{\displaystyle n}</math> mu decimal nga ku namba zonna enzijuvu ennungi wa <math>{\displaystyle a + b = n}</math> <math>{\displaystyle a+b=n}</math>, waakiri emu ku <math>{\displaystyle {\tfrac {a}{b}}}</math> ne <math>{\displaystyle {\tfrac {b}{a}}}</math> ye decimal ekoma; laba obukakafu wansi:
=== Okukola square ku square<ref>C. J. Bouwkamp, and A. J. W. Duijvestijn, "Catalogue of Simple Perfect Squared Squares of Orders 21 Through 25." Eindhoven University of Technology, Nov. 1992.</ref> ===
Amakumi abiri mu gumu gwe muwendo ogusinga obutono ogwa square ez’obunene obw’enjawulo ezeetaagisa okukola square.
Obuwanvu bw’enjuyi za square zino bwe buno: <math>{\displaystyle \{2,4,6,7,8,9,11,15,16,17,18,19,24,25,27,29,33,35,37,42,50\}}</math>
ezikola omugatte gwa 427 nga tobaliddeemu square y’obuwanvu bw’oludda <math>{\displaystyle 7};</math>{{efn|This square of side length 7 is adjacent to both the "central square" with side length of 9, and the smallest square of side length 2.}}omugatte guno gukiikirira namba enzijuvu esinga obunene etaliimu square ku field ya quadratic eya kiraasi namba bbiri, nga 163 gwe muwendo ogusinga obunene ogw’ekika kino (Heegner) ogwa kiraasi emu.<ref>{{Cite OEIS|A005847|Imaginary quadratic fields with class number 2 (a finite sequence).|access-date=2024-03-19}}</ref>
=== Matrix za kkuudratiki mu Z ===
Namba ya prime ey’amakumi abiri mu emu 73 ye mmemba esinga obunene mu matriksi ya Bhargava eya definite quadratic 17–integer matrix <math>{\displaystyle \Phi _{s}(P)}</math> ekiikirira namba zonna ezisookerwako:<ref>{{Cite OEIS|A154363|Numbers from Bhargava's prime-universality criterion theorem|access-date=2023-10-13}}</ref><math>{\displaystyle \Phi _{s}(P)=\{2,3,5,7,11,13,17,19,23,29,31,37,41,43,47,67,\mathbf {73} \},}</math>
Namba ekwataganye ey’amakumi abiri mu emu 33 ye mmemba asinga obunene mu quadratic matriksi ya namba 7,<ref>{{Cite OEIS|A116582|Numbers from Bhargava's 33 theorem.|access-date=2023-10-09}}</ref> <math>{\displaystyle \Phi _{s}(2\mathbb {Z} _{\geq 0}+1)=\{1,3,5,7,11,15,\mathbf {33} \}}</math>
ekiikirira namba zonna ezitali zimu.<ref>{{Cite book |last1=Cohen |first1=Henri |year=2007 |title=Number Theory Volume I: Tools and Diophantine Equations |url=https://link.springer.com/book/10.1007/978-0-387-49923-9 |publisher=[[Springer Science+Business Media|Springer]] |isbn=978-0-387-49922-2 |edition=1st |series=[[Graduate Texts in Mathematics]] |volume=239 |pages=312–314 |chapter=Consequences of the Hasse–Minkowski Theorem |doi=10.1007/978-0-387-49923-9 |oclc=493636622 |zbl=1119.11001}}</ref>{{efn|On the other hand, the largest member of an integer quadratic matrix representative of ''all numbers'' is 15,<math display="block">\Phi_{s}(\mathbb {Z} _{\ge 0}) = \{1, 2, 3, 5, 6, 7, 10, 14, \mathbf {15} \} </math> where the [[aliquot sum]] of 33 is [[15 (number)|15]], the second such number to have this sum after [[16 (number)|16]] ([[OEIS:A001065|A001065]]); see also, [[15 and 290 theorems]]. In this sequence, the sum of all members is <math>63 = 3 \times 21.</math>}}
== Emyaka 21 ==
* Mu nsi kkumi na ssatu, 21 gwe myaka egy’okukula. Laba ne: Okujja mu myaka.
* Mu nsi munaana, emyaka 21 gy’emyaka egisinga obutono okugula ebintu ebikolebwa mu taaba.
* Mu nsi kkumi na musanvu, emyaka 21 gy’emyaka gy’okunywa.
* Mu mawanga mwenda, gwe myaka gy’okulonda.
* Mu Amerika:
# 21 gwe myaka emitono omuntu gy’ayinza okuzannya zzaala oba okuyingira mu kazino mu masaza agasinga obungi (okuva omwenge bwe gutera okuweebwa).
# 21 gwe myaka egisinga obutono okugula emmundu oba amasasi g’emmundu mu mateeka ga federo.
# Mu masaza agamu, emyaka 21 gye gisinga obutono okuwerekera ddereeva omuyizi, kasita omuntu alabirira omuyizi aba ng’alina pamiti enzijuvu okumala ekiseera ekigere. Laba ne: Olukalala lw’emyaka emitono egy’okuvuga.
== Mu mizannyo ==
Mu NASCAR, 21 ebadde ekozesebwa kkampuni ya Wood Brothers Racing ne Ford okumala emyaka mingi. Ttiimu eno ewangudde empaka za NASCAR Cup Series 99, ng’abasinga obungi bawangudde 21, ne Daytona 500 5.
== Mu bintu ebirala ==
Mu guinea mulimu sillingi 21.
Waliwo amasasi 21 agakubiddwa mu saluti y’emmundu 21 nga bassa ekitiibwa mu baami oba abakulembeze b’amawanga.
21 ekwatagana ne profile 21 (mu Yisirayiri, okuwandiika profile y’amagye ekkiriza okusonyiyibwa okuva mu buweereza bw’amagye).
21 nnamba nkulu nnyo mu maka g’emizannyo gya kaadi nga abiri mu gumu oba blackjack.
== Ebiwandiiko ==
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ennamba]]
otvh06vso5l0yb6av56q514mx1rsfwi
22 (ennamba)
0
2805
69213
53641
2026-08-21T13:20:20Z
Kinenkey
10423
Ntereezezza Empandiika
69213
wikitext
text/x-wiki
22 (amakumi abiri mu bbiri) ye namba ey’obutonde egoberera [[21 (ennamba)|21]] n’ekulembera [[23 (ennamba)|23]].
[[Category:Ennamba]]
8wehoqualv3jwiw9m9rwpslwtzkxmyo
69214
69213
2026-08-21T13:38:03Z
Kinenkey
10423
Nyongedemu ebiwandiiko
69214
wikitext
text/x-wiki
22 (amakumi abiri mu bbiri) ye namba ey’obutonde egoberera [[21 (ennamba)|21]] n’ekulembera [[23 (ennamba)|23]].
== Mu kubala ==
22 ye namba ya semiprime, namba ya Smith, ne namba ya Erdős–Woods. <math>{\displaystyle {\frac {22}{7}}=3.14{\color {red}28}\ldots }</math> ye kugerageranya okukozesebwa ennyo okwa namba etali irrational number ''{{pi}}'', omugerageranyo gw’enkulungo y’enkulungo ku dayamita yaayo.
[[Category:Ennamba]]
geredvals7p5dglfrj58c02c38kde0j
69215
69214
2026-08-21T13:40:21Z
Kinenkey
10423
Nyongeddemu ebiwandiiko
69215
wikitext
text/x-wiki
22 (amakumi abiri mu bbiri) ye namba ey’obutonde egoberera [[21 (ennamba)|21]] n’ekulembera [[23 (ennamba)|23]].
== Mu kubala ==
22 ye namba ya semiprime, namba ya Smith, ne namba ya Erdős–Woods. <math>{\displaystyle {\frac {22}{7}}=3.14{\color {red}28}\ldots }</math> ye kugerageranya okukozesebwa ennyo okwa namba etali irrational number ''{{pi}}'', omugerageranyo gw’enkulungo y’enkulungo ku dayamita yaayo.
22 esobola okusomebwa nga "biri biri", nga eno ye nsonga (look-and-say function) yokka etakyukakyuka eya John Conway.
[[Category:Ennamba]]
auijd564a06439u6grb31lrgy6aa149
69216
69215
2026-08-21T13:45:06Z
Kinenkey
10423
Nyongeddemu ebiwandiiko
69216
wikitext
text/x-wiki
22 (amakumi abiri mu bbiri) ye namba ey’obutonde egoberera [[21 (ennamba)|21]] n’ekulembera [[23 (ennamba)|23]].
== Mu kubala ==
22 ye namba ya semiprime, namba ya Smith, ne namba ya Erdős–Woods. <math>{\displaystyle {\frac {22}{7}}=3.14{\color {red}28}\ldots }</math> ye kugerageranya okukozesebwa ennyo okwa namba etali irrational number ''{{pi}}'', omugerageranyo gw’enkulungo y’enkulungo ku dayamita yaayo.
22 esobola okusomebwa nga "biri biri", nga eno ye nsonga (look-and-say function) yokka etakyukakyuka eya John Conway.
Ennamba 22 erabika nnyo mu bibinja ebitali bimu. Ekibinja kya Mathieu M<sub>22</sub> kye kimu ku bibinja 26 eby’enjawulo ebikoma (sporadic finite simple groups), etegeezebwa nga ekifaananyi ky’enkyukakyuka 3 ku nsonga 22.
[[Category:Ennamba]]
caw77t8ijwobk5lpmf89b8wddqw2gid
69218
69216
2026-08-21T13:47:35Z
Kinenkey
10423
Nyongeddemu ebiwandiiko
69218
wikitext
text/x-wiki
22 (amakumi abiri mu bbiri) ye namba ey’obutonde egoberera [[21 (ennamba)|21]] n’ekulembera [[23 (ennamba)|23]].
== Mu kubala ==
22 ye namba ya semiprime, namba ya Smith, ne namba ya Erdős–Woods. <math>{\displaystyle {\frac {22}{7}}=3.14{\color {red}28}\ldots }</math> ye kugerageranya okukozesebwa ennyo okwa namba etali irrational number ''{{pi}}'', omugerageranyo gw’enkulungo y’enkulungo ku dayamita yaayo.
22 esobola okusomebwa nga "biri biri", nga eno ye nsonga (look-and-say function) yokka etakyukakyuka eya John Conway.
Ennamba 22 erabika nnyo mu bibinja ebitali bimu. Ekibinja kya Mathieu M<sub>22</sub> kye kimu ku bibinja 26 eby’enjawulo ebikoma (sporadic finite simple groups), etegeezebwa nga ekifaananyi ky’enkyukakyuka 3 ku nsonga 22. Waliwo ne apeirohedra 22 eza bulijjo.
[[Category:Ennamba]]
gxiklh9g0pc6otp8ykgvgxdpaoe9fy8
69220
69218
2026-08-21T13:53:17Z
Kinenkey
10423
Nyongeddemu emitwee
69220
wikitext
text/x-wiki
22 (amakumi abiri mu bbiri) ye namba ey’obutonde egoberera [[21 (ennamba)|21]] n’ekulembera [[23 (ennamba)|23]].
== Mu kubala ==
22 ye namba ya semiprime, namba ya Smith, ne namba ya Erdős–Woods. <math>{\displaystyle {\frac {22}{7}}=3.14{\color {red}28}\ldots }</math> ye kugerageranya okukozesebwa ennyo okwa namba etali irrational number ''{{pi}}'', omugerageranyo gw’enkulungo y’enkulungo ku dayamita yaayo.
22 esobola okusomebwa nga "biri biri", nga eno ye nsonga (look-and-say function) yokka etakyukakyuka eya John Conway.
Ennamba 22 erabika nnyo mu bibinja ebitali bimu. Ekibinja kya Mathieu M<sub>22</sub> kye kimu ku bibinja 26 eby’enjawulo ebikoma (sporadic finite simple groups), etegeezebwa nga ekifaananyi ky’enkyukakyuka 3 ku nsonga 22. Waliwo ne apeirohedra 22 eza bulijjo.
== Mu buwangwa ne mu ddiini ==
== Mu bintu ebirala ==
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ebweeru ==
* [https://www.virtuescience.com/22.html Ennamba 22 ku The Database of Number Correlations.]
* Sayansi w’empisa ennungi.
[[Category:Ennamba]]
9vqb8nd3xtl0qv4z8ilq94hsqjipj7x
69223
69220
2026-08-21T13:56:58Z
Kinenkey
10423
Nyongeddemu ekitundu "Laba ne"
69223
wikitext
text/x-wiki
22 (amakumi abiri mu bbiri) ye namba ey’obutonde egoberera [[21 (ennamba)|21]] n’ekulembera [[23 (ennamba)|23]].
== Mu kubala ==
22 ye namba ya semiprime, namba ya Smith, ne namba ya Erdős–Woods. <math>{\displaystyle {\frac {22}{7}}=3.14{\color {red}28}\ldots }</math> ye kugerageranya okukozesebwa ennyo okwa namba etali irrational number ''{{pi}}'', omugerageranyo gw’enkulungo y’enkulungo ku dayamita yaayo.
22 esobola okusomebwa nga "biri biri", nga eno ye nsonga (look-and-say function) yokka etakyukakyuka eya John Conway.
Ennamba 22 erabika nnyo mu bibinja ebitali bimu. Ekibinja kya Mathieu M<sub>22</sub> kye kimu ku bibinja 26 eby’enjawulo ebikoma (sporadic finite simple groups), etegeezebwa nga ekifaananyi ky’enkyukakyuka 3 ku nsonga 22. Waliwo ne apeirohedra 22 eza bulijjo.
== Mu buwangwa ne mu ddiini ==
== Mu bintu ebirala ==
== Laba ne ==
* [[21 (ennamba)|21]]
* [[23 (ennamba)|23]]
* [[24 (ennamba)|24]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ebweeru ==
* [https://www.virtuescience.com/22.html Ennamba 22 ku The Database of Number Correlations.]
* Sayansi w’empisa ennungi.
[[Category:Ennamba]]
8ix6lfk1ybpv31lo9vxzl7d7nsdmi6k
69224
69223
2026-08-21T14:04:17Z
Kinenkey
10423
nyongeddemu mu kitundu "Mu buwangwa ne mu ddiini"
69224
wikitext
text/x-wiki
22 (amakumi abiri mu bbiri) ye namba ey’obutonde egoberera [[21 (ennamba)|21]] n’ekulembera [[23 (ennamba)|23]].
== Mu kubala ==
22 ye namba ya semiprime, namba ya Smith, ne namba ya Erdős–Woods. <math>{\displaystyle {\frac {22}{7}}=3.14{\color {red}28}\ldots }</math> ye kugerageranya okukozesebwa ennyo okwa namba etali irrational number ''{{pi}}'', omugerageranyo gw’enkulungo y’enkulungo ku dayamita yaayo.
22 esobola okusomebwa nga "biri biri", nga eno ye nsonga (look-and-say function) yokka etakyukakyuka eya John Conway.
Ennamba 22 erabika nnyo mu bibinja ebitali bimu. Ekibinja kya Mathieu M<sub>22</sub> kye kimu ku bibinja 26 eby’enjawulo ebikoma (sporadic finite simple groups), etegeezebwa nga ekifaananyi ky’enkyukakyuka 3 ku nsonga 22. Waliwo ne apeirohedra 22 eza bulijjo.
== Mu buwangwa ne mu ddiini ==
22 nnamba enkulu mu by’ennamba.
Waliwo kaadi 22 mu ddeeke ya kaadi eza Arcana ezikozesebwa mu buwangwa bwa tarot, wadde nga zitera okuba n’ennamba 0-21.
== Mu bintu ebirala ==
== Laba ne ==
* [[21 (ennamba)|21]]
* [[23 (ennamba)|23]]
* [[24 (ennamba)|24]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ebweeru ==
* [https://www.virtuescience.com/22.html Ennamba 22 ku The Database of Number Correlations.]
* Sayansi w’empisa ennungi.
[[Category:Ennamba]]
igsiii5rwxbn7cxe0np8aclfj3lr2dk
69225
69224
2026-08-21T14:16:59Z
Kinenkey
10423
nyongeddemu ekitundu "Mu bintu ebirala"
69225
wikitext
text/x-wiki
22 (amakumi abiri mu bbiri) ye namba ey’obutonde egoberera [[21 (ennamba)|21]] n’ekulembera [[23 (ennamba)|23]].
== Mu kubala ==
22 ye namba ya semiprime, namba ya Smith, ne namba ya Erdős–Woods. <math>{\displaystyle {\frac {22}{7}}=3.14{\color {red}28}\ldots }</math> ye kugerageranya okukozesebwa ennyo okwa namba etali irrational number ''{{pi}}'', omugerageranyo gw’enkulungo y’enkulungo ku dayamita yaayo.
22 esobola okusomebwa nga "biri biri", nga eno ye nsonga (look-and-say function) yokka etakyukakyuka eya John Conway.
Ennamba 22 erabika nnyo mu bibinja ebitali bimu. Ekibinja kya Mathieu M<sub>22</sub> kye kimu ku bibinja 26 eby’enjawulo ebikoma (sporadic finite simple groups), etegeezebwa nga ekifaananyi ky’enkyukakyuka 3 ku nsonga 22. Waliwo ne apeirohedra 22 eza bulijjo.
== Mu buwangwa ne mu ddiini ==
22 nnamba enkulu mu by’ennamba.
Waliwo kaadi 22 mu ddeeke ya kaadi eza Arcana ezikozesebwa mu buwangwa bwa tarot, wadde nga zitera okuba n’ennamba 0-21.
== Mu bintu ebirala ==
* Waliwo amino asidi 22 eziwandiikiddwa mu buzaale mu bulamu bwonna obumanyiddwa ezikola obutoffaali mu kiseera ky’okuvvuunula RNA.
* Mu lujegere mulimu yaadi 22.
* Catch-22 (1961), ekitabo kya Joseph Heller, n'okukyusibwa kwayo mu firimu mu 1970 byavaamu okwolesebwa kw'ensonga "catch-22".
* 22 equal temperament ye microtonal tuning temperament eyettanirwa ennyo olw’okugerageranya kwayo okulungi okw’obutafaanagana bwa harmonic (harmonic intervals), naddala obw’enjawulo obw’amazzi (septimal intervals).
* Mu lulimi Olufaransa, "22" ekozesebwa ng'ekigambo okulabula ku kujja kwa poliisi (mu ngeri entuufu "22, v'là les flics !", mu Lungereza: "5-0! Cops!")
* Mu kalulu ne bingo mu Spain, 22 eyitibwa los dos patitos, ‘obubaata obutono obubbiri’ oluvannyuma lw’engeri gye labikaamu.
== Laba ne ==
* [[21 (ennamba)|21]]
* [[23 (ennamba)|23]]
* [[24 (ennamba)|24]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ebweeru ==
* [https://www.virtuescience.com/22.html Ennamba 22 ku The Database of Number Correlations.]
* Sayansi w’empisa ennungi.
[[Category:Ennamba]]
dkezml3m5s6le4cc4vxfu7pxsa013ib
69226
69225
2026-08-21T14:22:36Z
Kinenkey
10423
Nyongeddemu Ebijuliziddwa
69226
wikitext
text/x-wiki
22 (amakumi abiri mu bbiri) ye namba ey’obutonde egoberera [[21 (ennamba)|21]] n’ekulembera [[23 (ennamba)|23]].
== Mu kubala ==
22 ye namba ya semiprime,<ref>{{Cite OEIS|sequencenumber=A001358}}</ref> namba ya Smith, ne namba ya Erdős–Woods.<ref>{{Cite OEIS|A006753|Smith numbers|access-date=2016-05-31}}</ref><ref>{{Cite OEIS|A059756|Erdős-Woods numbers|access-date=2016-05-31}}</ref> <math>{\displaystyle {\frac {22}{7}}=3.14{\color {red}28}\ldots }</math> ye kugerageranya okukozesebwa ennyo okwa namba etali irrational number ''{{pi}}'', omugerageranyo gw’enkulungo y’enkulungo ku dayamita yaayo.
22 esobola okusomebwa nga "biri biri", nga eno ye nsonga (look-and-say function) yokka etakyukakyuka eya John Conway.<ref>{{Cite OEIS|A010861|Look-and-say constant sequence 22|access-date=2022-07-21}}</ref>
Ennamba 22 erabika nnyo mu bibinja ebitali bimu. Ekibinja kya Mathieu M<sub>22</sub> kye kimu ku bibinja 26 eby’enjawulo ebikoma (sporadic finite simple groups), etegeezebwa nga ekifaananyi ky’enkyukakyuka 3 ku nsonga 22.<ref>{{Cite web |last=Weisstein |first=Eric W. |title=Mathieu Groups |url=https://mathworld.wolfram.com/MathieuGroups.html |access-date=2022-07-02 |website=mathworld.wolfram.com |language=en}}</ref> Waliwo ne apeirohedra 22 eza bulijjo.<ref>{{Citation|last=Coxeter|first=H.S.M.|title=Regular Complex Polytopes|page=140|year=1991|publisher=Cambridge University Press|isbn=0-521-39490-2|authorlink=Harold Scott MacDonald Coxeter}}</ref>
== Mu buwangwa ne mu ddiini ==
22 nnamba enkulu mu by’ennamba.<ref>{{Cite book |last=Sharp |first=Damian |year=2001 |title=Simple Numerology: A Simple Wisdom book (A Simple Wisdom Book series) |publisher=Red Wheel |isbn=978-1-57324-560-9 |page=7 |language=English}}</ref>
Waliwo kaadi 22 mu ddeeke ya kaadi eza Arcana ezikozesebwa mu buwangwa bwa tarot, wadde nga zitera okuba n’ennamba 0-21.
== Mu bintu ebirala ==
* Waliwo amino asidi 22 eziwandiikiddwa mu buzaale mu bulamu bwonna obumanyiddwa ezikola obutoffaali mu kiseera ky’okuvvuunula RNA.<ref>{{cite journal |vauthors=Ambrogelly A, Palioura S, Söll D |date=January 2007 |title=Natural expansion of the genetic code |journal=Nature Chemical Biology |volume=3 |issue=1 |pages=29–35 |doi=10.1038/nchembio847 |pmid=17173027}}</ref>
* Mu lujegere mulimu yaadi 22.<ref>{{Cite web |title=Definition of CHAIN |url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/chain |access-date=2020-08-19 |website=www.merriam-webster.com |language=en |quote=a unit of length equal to 66 feet}}</ref>
* Catch-22 (1961), ekitabo kya Joseph Heller, n'okukyusibwa kwayo mu firimu mu 1970 byavaamu okwolesebwa kw'ensonga "catch-22".<ref>{{Cite web |title=Definition of CATCH-22 |url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/catch-22 |access-date=2020-08-12 |website=www.merriam-webster.com |language=en}}</ref>
* 22 equal temperament ye microtonal tuning temperament eyettanirwa ennyo olw’okugerageranya kwayo okulungi okw’obutafaanagana bwa harmonic (harmonic intervals), naddala obw’enjawulo obw’amazzi (septimal intervals).
* Mu lulimi Olufaransa, "22" ekozesebwa ng'ekigambo okulabula ku kujja kwa poliisi (mu ngeri entuufu "22, v'là les flics !", mu Lungereza: "5-0! Cops!")
* Mu kalulu ne bingo mu Spain, 22 eyitibwa los dos patitos, ‘obubaata obutono obubbiri’ oluvannyuma lw’engeri gye labikaamu.<ref name="Cuartas">{{Cite news |last1=Cuartas |first1=Javier |date=1990-01-05 |title=La suerte de los dos patitos |trans-title=The luck of the two little ducks |url=https://elpais.com/diario/1990/01/06/agenda/631580402_850215.html |access-date=17 September 2020 |work=El País |location=Oviedo |language=es}}</ref><ref name="Sanz">{{Cite web |last1=Sanz |first1=Elena |date=26 April 2010 |title=Los dos patitos, la niña bonita, la mala pata... |url=https://www.muyinteresante.es/cultura/arte-cultura/articulo/los-dos-patitos-la-nina-bonita-la-mala-pata |access-date=17 September 2020 |website=Muy Interesante |language=es |quote=Lo más normal es que el nombre tuviera que ver con la forma del número. Por ejemplo, el 11 era las banderillas, y el 22, los dos patitos o las monjas arrodilladas.}}</ref>
== Laba ne ==
* [[21 (ennamba)|21]]
* [[23 (ennamba)|23]]
* [[24 (ennamba)|24]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ebweeru ==
* [https://www.virtuescience.com/22.html Ennamba 22 ku The Database of Number Correlations.]
* Sayansi w’empisa ennungi.
[[Category:Ennamba]]
dh9nf7hi7fwmpmxdwl95wc2rhtze8c5
69227
69226
2026-08-21T14:26:55Z
Kinenkey
10423
nyongeddemu databox
69227
wikitext
text/x-wiki
{{databox}}
22 (amakumi abiri mu bbiri) ye namba ey’obutonde egoberera [[21 (ennamba)|21]] n’ekulembera [[23 (ennamba)|23]].
== Mu kubala ==
22 ye namba ya semiprime,<ref>{{Cite OEIS|sequencenumber=A001358}}</ref> namba ya Smith, ne namba ya Erdős–Woods.<ref>{{Cite OEIS|A006753|Smith numbers|access-date=2016-05-31}}</ref><ref>{{Cite OEIS|A059756|Erdős-Woods numbers|access-date=2016-05-31}}</ref> <math>{\displaystyle {\frac {22}{7}}=3.14{\color {red}28}\ldots }</math> ye kugerageranya okukozesebwa ennyo okwa namba etali irrational number ''{{pi}}'', omugerageranyo gw’enkulungo y’enkulungo ku dayamita yaayo.
22 esobola okusomebwa nga "biri biri", nga eno ye nsonga (look-and-say function) yokka etakyukakyuka eya John Conway.<ref>{{Cite OEIS|A010861|Look-and-say constant sequence 22|access-date=2022-07-21}}</ref>
Ennamba 22 erabika nnyo mu bibinja ebitali bimu. Ekibinja kya Mathieu M<sub>22</sub> kye kimu ku bibinja 26 eby’enjawulo ebikoma (sporadic finite simple groups), etegeezebwa nga ekifaananyi ky’enkyukakyuka 3 ku nsonga 22.<ref>{{Cite web |last=Weisstein |first=Eric W. |title=Mathieu Groups |url=https://mathworld.wolfram.com/MathieuGroups.html |access-date=2022-07-02 |website=mathworld.wolfram.com |language=en}}</ref> Waliwo ne apeirohedra 22 eza bulijjo.<ref>{{Citation|last=Coxeter|first=H.S.M.|title=Regular Complex Polytopes|page=140|year=1991|publisher=Cambridge University Press|isbn=0-521-39490-2|authorlink=Harold Scott MacDonald Coxeter}}</ref>
== Mu buwangwa ne mu ddiini ==
22 nnamba enkulu mu by’ennamba.<ref>{{Cite book |last=Sharp |first=Damian |year=2001 |title=Simple Numerology: A Simple Wisdom book (A Simple Wisdom Book series) |publisher=Red Wheel |isbn=978-1-57324-560-9 |page=7 |language=English}}</ref>
Waliwo kaadi 22 mu ddeeke ya kaadi eza Arcana ezikozesebwa mu buwangwa bwa tarot, wadde nga zitera okuba n’ennamba 0-21.
== Mu bintu ebirala ==
* Waliwo amino asidi 22 eziwandiikiddwa mu buzaale mu bulamu bwonna obumanyiddwa ezikola obutoffaali mu kiseera ky’okuvvuunula RNA.<ref>{{cite journal |vauthors=Ambrogelly A, Palioura S, Söll D |date=January 2007 |title=Natural expansion of the genetic code |journal=Nature Chemical Biology |volume=3 |issue=1 |pages=29–35 |doi=10.1038/nchembio847 |pmid=17173027}}</ref>
* Mu lujegere mulimu yaadi 22.<ref>{{Cite web |title=Definition of CHAIN |url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/chain |access-date=2020-08-19 |website=www.merriam-webster.com |language=en |quote=a unit of length equal to 66 feet}}</ref>
* Catch-22 (1961), ekitabo kya Joseph Heller, n'okukyusibwa kwayo mu firimu mu 1970 byavaamu okwolesebwa kw'ensonga "catch-22".<ref>{{Cite web |title=Definition of CATCH-22 |url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/catch-22 |access-date=2020-08-12 |website=www.merriam-webster.com |language=en}}</ref>
* 22 equal temperament ye microtonal tuning temperament eyettanirwa ennyo olw’okugerageranya kwayo okulungi okw’obutafaanagana bwa harmonic (harmonic intervals), naddala obw’enjawulo obw’amazzi (septimal intervals).
* Mu lulimi Olufaransa, "22" ekozesebwa ng'ekigambo okulabula ku kujja kwa poliisi (mu ngeri entuufu "22, v'là les flics !", mu Lungereza: "5-0! Cops!")
* Mu kalulu ne bingo mu Spain, 22 eyitibwa los dos patitos, ‘obubaata obutono obubbiri’ oluvannyuma lw’engeri gye labikaamu.<ref name="Cuartas">{{Cite news |last1=Cuartas |first1=Javier |date=1990-01-05 |title=La suerte de los dos patitos |trans-title=The luck of the two little ducks |url=https://elpais.com/diario/1990/01/06/agenda/631580402_850215.html |access-date=17 September 2020 |work=El País |location=Oviedo |language=es}}</ref><ref name="Sanz">{{Cite web |last1=Sanz |first1=Elena |date=26 April 2010 |title=Los dos patitos, la niña bonita, la mala pata... |url=https://www.muyinteresante.es/cultura/arte-cultura/articulo/los-dos-patitos-la-nina-bonita-la-mala-pata |access-date=17 September 2020 |website=Muy Interesante |language=es |quote=Lo más normal es que el nombre tuviera que ver con la forma del número. Por ejemplo, el 11 era las banderillas, y el 22, los dos patitos o las monjas arrodilladas.}}</ref>
== Laba ne ==
* [[21 (ennamba)|21]]
* [[23 (ennamba)|23]]
* [[24 (ennamba)|24]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ebweeru ==
* [https://www.virtuescience.com/22.html Ennamba 22 ku The Database of Number Correlations.]
* Sayansi w’empisa ennungi.
[[Category:Ennamba]]
anwua3nanzwzctizfx4kvp0vepzjb1i
Yoweri Museveni
0
7325
69217
68948
2026-08-21T13:46:36Z
Ssenkungu ivan
3840
Ntereezezza mu mutwe
69217
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Yoweri Kaguta Museveni Tibuhaburwa''' (yazaalibwa nga 15 Ogwomwenda 1944)<ref>{{Cite web |title=Museveni Online |url=https://museveni.org/about/biography |access-date=2026-05-12 |website=museveni.org}}</ref> munnabyabufuzi Omunnayuganda era eyaliko omuyeekera era abadde Pulezidenti wa Uganda okuva mu mwaka gwa 1986. Okumala ebbanga ddene gavumenti ya Museveni ebadde etwalibwa nga eya nnakyemalira nga n'ebibiina by'ebyobufuzi byawerebwako okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu 2005, okutulugunya bannabyabufuzi naddala abali ku ludda oluvuganya, okuyisa olugaayu mu bitongole by'amateeka n'okwenyigira mu vvulugu mu biseera by'okulonda okusobola okwekuumira mu buyinza, oluvannyuma lw'akalulu k'ekikungo aka 2005 akaakomyawo okuvuganya kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi. We tutuukidde mu 2026, oluvannyuma lw'emyaka 40 ng'afuga Uganda, Museveni waakusatu mu Bapulezidenti abatali beesimbu mu nsi yonna ng'ali mabega wa bannakyemalira; Paul Biya ne Teodoro Obiang Nguema Mbasogo.<ref>{{Cite web |date=2026-05-12 |title=Uganda's Yoweri Museveni sworn in for a seventh consecutive term after winning disputed elections |url=https://www.bbc.com/news/articles/cqxp23272j3o |access-date=2026-05-29 |website=www.bbc.com |language=en-GB}}</ref>
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Ntungamo, Uganda (mu kiseera ekyo yali wansi wa Bungereza), Museveni yasoma ebyobufuzi okuva ku University of Dar es Salaam nga eno gye yatandikira ekibiina kya University Students' African Revolutionary Front. Mu 1972, yeegatta ku kibinja ekyagezaako okuvuunika gavumenti ya nnakyemalira Idi Amin naye ne kiremererwa. Mu mwaka ogwaddako, yatandikawo ekibiina kya Front for National Salvation ekyalwanira awano n'amagye ga [[Tanzania]] mu lutalo amagye ga Tanzania mwe gaalwanira n'aga Uganda, olwaggyako Amin. Mu mwaka ogwaddako ogwa 1980, Museveni yeesimbawo mu kalulu ka bonna ku kkaadi y'ekibiina kya Uganda Patriotic Movement, wadde nga yagamba nti akalulu kaali vvulugu mungi oluvannyuma lw'okuwangulwa [[Milton Obote]]. Museveni oluvannyma yagatta abaali ku ludda oluvuganya wansi w'eggye lya National Resistance Army ne batandika olutalo lw'ekiyeekera. Oluvannyuma lw'olutalo olw'amaanyi mu Kampala, Museveni yalayizibwa nga Pulezidenti nga 26 Ogwoluberyeberye 1986.<ref name=":2">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html|title=Rebel Sworn In as Uganda President|author=Sheila Rule|date=30 January 1986|newspaper=The New York Times|issn=0362-4331|access-date=28 February 2016|archive-date=7 March 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160307011144/http://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html|url-status=live}}</ref>
Nga Pulezidenti, Museveni akkakkannyizza obusambattuko bungi mu uganda nga kwotadde n'okwenyigira mu lutalo olwaleeta gavumenti ya Rwanda eriko mu buyinza n'olutalo lwa Congo olwasooka. Yalagira okuyingira mu kasambattuko ka Lord's Resistance Army mu kugezaako okukakomya. Obukulembe bwe buzze buwandiikibwako abawandiisi nga obwa nnakyemalira oba obutaliimu kuwabulwa. Amawulire okufugibwa gavumenti. Obukulembeze bwe bubaddemu okugenda mu maaso mu byenfuna era ebbanga nga litambudde, wabaddewo kafeefube w'okulwanyisa abali b'ebisiyaga awamu n'okukola ennongoosereza mu ssemateeka nga okuggyawo ekkomo ku bisanja mu 2005, n'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bukulembeze bw'eggwanga mu 2017.
Obukulembeze bwa Museveni bwogerwako abawandiisi nga obwannakyemalira oba obutali bwabwenkanya.<ref>{{Cite book |last=Kagoro |first=Jude |date=2016 |title=Competitive authoritarianism in Uganda: the not so hidden hand of the military |url=https://doi.org/10.1007/978-3-658-09216-0_9 |publisher=Springer Fachmedien |isbn=978-3-658-09216-0 |editor-last=Bogaards |editor-first=Matthijs |location=Wiesbaden |pages=155–172 |doi=10.1007/978-3-658-09216-0_9 |editor-last2=Elischer |editor-first2=Sebastian}}</ref> Amawulire gonna gabadde gaamaamirwa gavumenti.<ref>{{Cite web |url=https://global.oup.com/academic/product/arbitrary-states-9780198856474?cc=us&lang=en& |access-date=2026-08-06 |website=global.oup.com}}</ref> Tewabangawo kulonda mu [[Uganda National Cultural Centre|Uganda]] mu myaka amakumi asatu (30) okuva mu mwaka gwa lukumi mu lwenda mu kinaana mu mukaaga (1986) kwali kubadde kwa mazima na bwenkanya. Nga 16 Gatonnya 2021, Museveni yaddamu okulondebwa ku kisanja ekyomukaaga n'ebitundu ataana mu munaana n'obutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%), wadde nga waaliwo obutambi bungi n'ebyogerwa ku kuwamba bbookisi z'obululu, ebifo ebironderwamu ebisukka ebikumi ebina (400) ng'abalonzi bonna baalonda, n'okutyoboola eddembe ly'obuntu. Museveni gye buvuddeko yalemera ku ky'okuwummula; okusinziira ku muwabuzi wa Pulezidenti, Museveni tayagala kubeera mukulembeze ku myaka kinaana (80%).<ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=2021-09-19 |title=Is Museveni Retiring in 2026? |url=https://chimpreports.com/is-museveni-retiring-in-2026/ |access-date=2026-08-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Museveni yasembeddwa omumyuka wa Pulezidenti okwesimbawo ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 2026.<ref>https://www.independent.co.ug/vp-alupo-ministers-endorse-musevenis-2026-candidature/</ref>
== Obuto bwe ==
Museveni yazaalibwa omulaalo, Mzee Amos Kaguta (1916-2013) ne Esteri Kokundeka Nganzi (1918-2001) nga 15 Ogwomwenda 1944 e [[Rukungiri|Ntungamo]]. Ava mu ggwanga ly'Abahima mu bwakabaka bwe Mpororo (nga kati kitundu ku Ankole).
Okusinziira ku [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]], taata wa Museveni, Amos Kaguta, yali musirikale mu magye ga [[:en:King's_African_Rifles|King's African Rifles]] mu ssematalo owookubiri. Yali mu kibinja eky'abajaasi ekirwanyi ekyomusanvu. Noolwekyo Yoweri bwe yazaalibwa, abenganda ze baagambanga nti, "Taawa we yali mu-seven" (ekiteega “mu kyomusanvu”). Eno y'engeri gye yafunamu erinnya Museveni.
Oluvannyuma famire ye yasenguka n'egenda e [[:en:Ntungamo|Ntungamo]], mu bukulebeze bw'Abafuzi b'amatwale abangereza mu Uganda. Museveni yasomera ku masomero okuli Kyamate Elementary School, [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]], ne Ntare School ng'eno gye yasomera emisomo gye egya pulayimale ne sekendule. Era yasomerako ku ssettendekero ya [University of Dar es Salaamhttps://en.wikipedia.org/wiki/University of Dar es Salaam University of Dar es Salaam] mu [[Tanzania]] ku kusoma kwe okw'eddaala erya waggulu. Yasoma byanfuna na byabufuzi. Ssetttendekero eno mu kaseera kano ye yali entabiro ya bamwoyogwaggwanga ku ssemazinga wa Africa n'endowooza z'ebyobufuzi ez'ekinnammakisi. Bwe yali akyali ku ssettendekero, yatandikawo ekibina kya [[:en:University_Students'_African_Revolutionary_Front|University Students' African Revolutionary Front]] nga kye kali entabiri y'abayizi abalwanirira eddembe ly'obuntuera n'akulemberamu abayizi okugenda mu lutuula lwa FRELIMO-olwatuula mu Portuguese Mozambique gye baafumira okutendekebwa mu by'amagye. Mu kusoma ng'akolokota endowooza z'muzungu, [[:en:Walter_Rodney|Walter Rodney]], n'abalala, Museveni yawandiika ekitabo ku ngeri y'okuteekamu ebirowoozo bya [[:en:Frantz_Fanon|Frantz Fanon]] mu nkola mu kuleetawo enkyukakyuka ku 's ideas on revolutionary violence to post-colonial Africa.
== Omukululo gwe ==
=== 1971–1979: Eggye lya Front for National Salvation n'oggyako kwa Amin ===
Amagye agaali tegakkiriziganya ne Amin gaalumba Uganda nga gava e [[Tanzania]] mu Gwomwenda gwa 1972 wabula ne gatasobola. Mu Gwekkumi, Tanzania ne Uganda zaateeka omukono ku ndagaano ya Mogadishu Agreement eyagaana abayeekera okusinziira mu ggwanga lya Tanzania okulumba Uganda.<ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=2014-11-15 |title=In Idi Amin’s Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=978-0-8214-4502-0 |language=en}}</ref> Museveni yava mu baali bavuganya gavumenti ab'amaanyi n'atandikawo eggye lya Front for National Salvation mu 1973. Mu Gwomunaana gw'omwaka gwe gumu, yawasa [[Janet Museveni|Janet Kainembabazi]].<ref>{{Cite web |title=allAfrica.com: Uganda: Janet Museveni Opens Up On Love, Family And Politics |url=http://allafrica.com/stories/201005240504.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121017163917/http://allafrica.com/stories/201005240504.html |archive-date=2012-10-17 |access-date=2026-08-06 |website=allafrica.com |language=en |url-status=live }}</ref>
Mu Gwekkumi gwa 1978 amagye ga Uganda gaalumba Kagera Salient mu bukiikakkono bwa Tanzania, ekyatantikawo olutalo wakati wa [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda ne Tanzania.]] Pulezidenti wa Tanzania Julius Nyerere yalagira eggye lya Tanzania People's Defence Force (TPDF) okulumba wamu n'okukunga bannayuganda abaali batawagira Amini okulwanyisa gavumenti ye. Museveni yasanyukira nnyo enteekateeka eno. Mu Ntenvu wa 1978 Nyerere n'amagye ge beegatta ku Museveni mu kibinja kya Silas Mayunga.<ref>{{Cite book |date=1997 |title=New African |url=https://books.google.com/books?id=nujsAAAAMAAJ |publisher=IC Magazines Limited |language=en}}</ref>
=== 1980–1986: Olutalo lwa Uganda olw'ekiyeekera ===
==== Obote II n'eggye lya National Resistance Army ====
Oluvannyuma lw'okumaamulako Amin mu 1979 n'okulonda okwawakanyizibwa ennyo okwakomywawo [[Milton Obote]] mu buyinza mu 1980, Museveni yakomawo mu Uganda n'abawagizi be okusobola okufuna obuwagizi mu byalo mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkonovvanjuba okusobola okutandikawo eggye lya [[:en:Popular_Resistance_Army|Popular Resistance Army]] (PRA). Olwo baateekateeka olutalo ku bukulembeze bwa Obote obwokubiri (Obote II) n'amagye ge agaalina ebyokulwanisa aga Uganda National Liberation Army (UNLA). Obulumbaganyi bwatandika n'okulumba enkambi y'amagye mu disitulikiti y'e Mubende mu kitundu ky'omu masekkati ga Uganda nga 6 Ogwokubiri 1981. Oluvannyuma , eggye lya PRA lyegatta ku kibinja ekirwanyi eky'eyaliko Pulezidenti [[:en:Yusufu_Lule|Yusufu Lule, ekya]] Uganda Freedom Fighters, okutondawo eggye lya National Resistance Army (NRA) nga kye kyali ekiwayi kyalyo eky'ebyobufuzi, [[National Resistance Movement]] (NRM). Ebibinja by'abayeekera ebibiri, ekya [[:en:Uganda_National_Rescue_Front|Uganda National Rescue Front]] (UNRF) n'ekyali ekya Uganda National Army (FUNA), byenganga amagye ga Obote. Eggye lya FUNA lyatandikibwawo mu bitundu bya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] mu bantu abaali batawagirwa Amin.<ref>{{Cite web |title=Peace and conflict in northern Uganda 2002-06 (2010) {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/accord/northern-uganda/peace-and-conflict-northern-uganda-2002-06-2010 |access-date=2026-08-06 |website=www.c-r.org}}</ref>
Eggye lya NRA/NRM lyateekawo enteekateeka ya ssemasonga ekkumi "Ten-point Programme" nga ze zaali ezookukolebwako gavumenti eyali eddako, omwali: demokulasiya, ebyokwerinda, okuzzawo obumu mu bantu mu ggwanga, okulwanirira obwetwaze bw'eggwanga, okussaawo ebyenfuna ebiganyula buli munnansi era eby'olubeerera; okutumbula obuweereza eri abantu; okumalwo obuli bw'enguzi n'okukozesa obubi obuyinza; okumalawo obutali bwenkanya; okukolagana n'amawanga amalala agali ku ssemazinga wa Africa n'ebyenfuna ebyalina okubeeramu abagagga ennyo wamu n'ebyo ebirumiriwa abantu ba bulijjo.<ref>{{Cite web |title=Profiles of the parties to the conflict (2002) {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/accord/northern-uganda/profiles-parties-conflict-2002 |access-date=2026-08-06 |website=www.c-r.org}}</ref>
Ekitongole ekikessi ekya [[:en:Central_Intelligence_Agency|Central Intelligence Agency]] nga kisinziira ku bibalo bya ''World Factbook'' kiteebereza nti obukulembeze bwa Obote bwali buvunaanyizibwa ku kufa kw'abantu ba bulijjo abasukka emitwalo ekkumi (100,000) okwetooloola Uganda. civilian deaths across [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210213104751/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |url-status=dead }}</ref>
==== Endagaano y'e Nairobi eya 1985 ====
Nga 27 Ogwomusanvu 1985, okweyawulamu mu gavumenti y'ekibiina kya Uganda People's Congress kyasobozesa eyali omuduumizi w'amagye gya Obote, Loteenanti- Genero Tito Okello , eyali Omukyoli okuwamba obuyinza. Museveni ne NRM/NRA baali banyiivu nnyo nti enkyukakyuka gye baali balwaniridde okumala emyala ena (4) yali "eyingiriddwa" eggye lya UNLA, kye baalaba nga waaliwo nnyo okutyoboola eddembe ly'obuntu mu bukulembeze bwa Obote II.<ref>{{Cite journal |last=Tindigarukayo |first=Jimmy K. |date=1988 |title=Uganda, 1979-85: Leadership in Transition |url=https://www.jstor.org/stable/161322 |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=26 |issue=4 |pages=607–622 |issn=0022-278X}}</ref>
Wadde nga waaliwo okukkiriziganya, wabula, eggye lya NRM/NRA oluvannyuma lyakkiriziganya enjogerezeganya ez'emirembe n'ekibinja ekyakulemberwamu Pulezidenti wa Kenya President Daniel arap Moi. Enjogerezeganya ezaakulungula ebbanga okuva nga 26 Ogwomunaana okutuuka nga 17 Ntenvu, The talks, which lasted from 26 August to 17 December, zaaleetawo akaseera ak'eddembe era okulwana ne kusirika amangu ddala. Endagaano ey'enkomeredde yateekebwako omukono e Nairobi, nga yateeka essira ku kuteeka wansi ebyokulwanyisa, okuggya amagye mu [[Kampala]], okugatta amagye ga NRA n'aga gavumenti, okuteeka obukulembeze bw'ekibinja ky'abayeekera ekya NRA ku kakiiko k'amagye. Bino tebyatuukirizibwa.<ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
==== Olutalo lw'e Kampala ====
Bwe yali yeetabye mu njogerezeganya ezeemirembe, Museveni yali ateebereza amagye ga Genero Mobutu Sésé Seko owa Zaire okwetabya amagye ga Zaire mu kuyambako amagye ga munnamagye Okello okuvuunika gavumenti. Wabula, nga 20 Gatonnya 1986, enkumi n'enkumi z'amagye agaali amawulize eri Amin nga gayambibwako amagye ga Zaire gaayingira mu Uganda. Amagye gano gaayingrawo oluvannyuma lw'okutendekebwa okwekyama mu Zaire okuva mu kusaba okwali kukoleddwa Okello ennaku kkumi emabega.<ref>{{Cite book |date=2026-08-04 |title=The Guardian |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Guardian&oldid=1367734904 |language=en}}</ref>
Nga 22 Gatonnya, amagye ga gavumenti mu Kampala gaali gatandise okuva mu bifo byago olwo abayeekera ne basobola okufuna amaanyi nga basinziira mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba.<ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
Museveni yalayizibwa ku Bwapulezidenti nga 29 Gatonnya. "Kuno si kukyusa bukyusa magye, nkyukakyuka ey'omuggundu," Museveni bwe yategeeza oluvannyuma lw'omukolo ogwakulemberwamu Ssaabalamuzi enzaalwa ya Bungereza Peter Allen. Bwe yali ayogerako eri enkumi n'enkumi z'abantu wabweru wa Paalamenti, Pulezidenti omuggya yasuubiza okukomyawo demokulasiya, "Abantu ba Africa, bannayuganda, balina eddembe okubeera ne gavumenti essa ekitiibwa mu demokulasiya."Si kuyambibwa buyambibwa okuva eri gavumenti yonna, abantu be balina okukola gavumenti, sso si gavumenti yo nga yo." <ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
=== Okujja mu buyinza: 1986–1996 ===
[[File:ReaganMuseveni.jpg|thumb|Ensisinka ya Museveni ne Pulezidenti [[Ronald Reagan]] mu maka g'Obwapulezidenti aga White House mu Gwekkumi gwa in October 1987]]
==== Okuzzaawo ebyobufuzi n'ebyenfuna ====
Uganda yatandika okwetaba mu nteekateeka ya IMF ey'okuddaabulula ebyenfuna mu 1987. Ebiruubirirwa byayo mwalimu okuzzaawo okukuwasizaako bannabyanfuna okusobola okukuza, okusiga ensimbi, okutondawo emirimu kko n'ebintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okukyusa ebyenfuna okwesigamwa ebyenfuna by'eggwanga naddala okutumbula ebyobusuubuzi nng'essira lyali liteereddwa ku kwongera ku bintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okuggyawo obukwakkulizo n'okutereeza ebitongole bya gavumenti okusobola okutondawo enkulaakulana ey'ensibo mu byenfuna kko n'okukulaakulanya ebitongole by'obwannakyewa n'okusobozesa buli omu okubeera n'omukisa okwetaba mu byobusuubuzi ku madaala gonna.<ref>{{Cite web |title=SAP's in Uganda |url=http://members.aol.com/apuuli/sapuga.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20000529093127/http://members.aol.com/apuuli/sapuga.htm |archive-date=2000-05-29 |access-date=2026-08-06 |website=members.aol.com}}</ref>
==== Eddembe ly'obuntu n'ebyokwerinda munda mu ggwanga ====
NRM yajja mu buyinza ng'esuubiza okuzzaawo ebyokwerinda n'okuteeka ekitiibwa mu ddembe ly'obuntu. Mu butuufu, kino kiri mu nteekateeka ya NRM eya ssemasonga ekkumi (10) "NRM's ten-point programme", nga Museveni bwe yakinogaanya mu kwogera kwe ng'alayira.<ref>{{Cite news |last=Rule |first=Sheila |last2=Times |first2=Special To the New York |date=1986-01-30 |title=REBEL SWORN IN AS UGANDA PRESIDENT |url=https://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-29 |title=Museveni 40 years ago: Ours is not a mere change of guard; it is a fundamental change |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/museveni-40-years-ago-ours-is-not-a-mere-change-of-guard-it-is-a-fundamental-change-1468582 |access-date=2026-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ssemasonga eyookubiri ku nteekateeka yaffe ya byakwerinda by'abantu n'ebintu byabwe. Buli muntu mu Ugannda alina okubeera n'obukiimi [obwannamaddala] okusobola okubeera awantu wonna w'ayagadde. Omuntu yenna, oba ekibinja kyonna ekitiisatiisa ebyokwerinda by'abantu baffa birina okukolebwako ewatali kisa. Bannayuganda balina kufa okufa okwobutonde kwe tutalinaako busobozi bwonna, naye si kuttibwa bantu bannaffe abagenda mu maaso n'okwegolorera kko n'okussiza ku ttaka lyaffe.
Newankubadde nga Museveni ka yali akulira gavumenti empya mu Kampala, NRM yali tesobola kulaga busobozi bwayo okwetooloola Uganda yonna, okulwanisa abaali bagirwanisa ab'enjawulo. Okuva ku ntandikwa y'Obwapulezidenti bwa Museveni, yalina obuwagizi bungi okuva mu bantu abaali mu luse lw'Olunnabantu mu bukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba, Museveni gye yali yasimba amakanda. Museveni yasobola okufuna Abakalamajongo, abaalina akasaayi k'obulunzi bw'ente mu kitundu ky'obukiikaddyo-vvanjuba ekyalimu abantu abatono abataalina ddoboozi lya nkizo nnyo mu byabufuzi, okubeera ku ludda lwe ng'abawa ekifo mu gavumenti empya. Ekitundu ky'obukiikaddyo okwetooloola ensalo ya Sudan, wabula, kyo kyamutawaanya nnyo. Mu kitundu kya, ekyalimu Abakakwa n'Abalugubala (mu kusooka abaali bawagira Amini), ebibinja by'abayeekera okwali ekya UNRF ne FUNA byalwana okumala emyaka egiwera okutuusa lwe baagatta agaali gasumbibwa ekitundu ne demokulasiya mu kitundu ekyali kyogerwako. Omukulembeze w'ekibinja ky'abayeekera ekya UNRF, [[Moses Ali]], yava mu by'obuyeekera era ne yeewaayo eri gavumenti n'afuulibwa omumyuka wa ssaabaminisita owookubiri. Abantu okuva mu bitundu by'obukiikaddyo bw'eggwanga baalaba okujja kwa gavumenti mu buyinza eyali ekulemberwa omuntu eyali ava mu bukiikakkono bw'eggwanga ng'ekintu ekyabakankanya ennyo. Ebibinja by'abayeekera byatandikibwawo abantu b'e Lango, Acholi, ne Teso, baafufuggazibwa olw'amaanyi g'eggye lya NRA okujjaku mu bitundu by'ewala ennyo ensalo ya Sudan gye yali ebasobozesa. Ekibinja ky'abayeekea ekyali mu bitundu bya Acholi ekya Uganda People's Democratic Army (UPDA) kyalemwa okulemesa NRA okubeera mu kitundu kya Acholi, ekyaleka ekibiina ky'abayeekera ekya Holy Spirit Movement (HSM) nga si kimativu. Okuwangulwa kw'ebibiina by'abayeekera byombi okwali UPDA ne HSM olutalo kwalulekamu ekibinja oluvannyuma ekyategeereeka nga ekya Lord's Resistance Army (LRA), ekyali kiyinza okwekyusiza Abacholi bo bennyini.<ref>{{Cite book |last=Landis |first=Dan |date=2012-02-14 |title=Handbook of Ethnic Conflict: International Perspectives |url=https://books.google.com/books?id=-kmTe1XVcW4C&pg=PA415 |last2=Albert |first2=Rosita D. |publisher=Springer Science & Business Media |isbn=978-1-4614-0448-4 |language=en}}</ref>
[[File:80th_Anniversary_Kim_Il-Sung.jpg|thumb|Museveni (olunyiriri olusooka, owookusatu okuva ku ddyo) ku bikujjuko by'amazalibwa ga Kim Il-sung ag'emyaka ekinaana (80) mu 1992]]
Eggye lya NRA oluvannyuma lyafuna ekifaananyi ekirungi bwe kyatuuka mu kussa ekitiibwa mu ddembe ly'abantu aba bulijjo, nerwankubadde oluvannyuma Museveni yakolokotwa olw'okukozesa abaana mu magye ge. Ekintu ekitaalaga mpisa mu ggye lya NRA era ne kyonoona ekifaananyi ky'obwenkanya kye baali bafunye. "Abasajja ba Museveni bwe baali baakajja beeyisa bulungi nnyo era ne tubaaniriza," omunakyalo omu bwe yategeeza, "naye oluvannyuma ne batandika okukwata abantu n'okubatta."<ref>{{Cite web |title=Daily Times - Leading News Resource of Pakistan |url=http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_30-5-2002_pg3_4 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121022145738/http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_30-5-2002_pg3_4 |archive-date=2012-10-22 |access-date=2026-08-06 |website=www.dailytimes.com.pk |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |access-date=2022-11-20 |archive-date=2006-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060910160452/http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwokusatu gwa 1989, ekitongole kya Amnesty International kyafulumya alipoota ku ddembe ly'obuntu mu Uganda, eyatuumibwa, "T''he Human Rights Record 1986–1989"''. Ekitongole kino kyawandiika ku kutyoboola eddembe ly'obuntu okwali kweyongedde ennyo mu Uganda okwali kukolebwa amagye ga NRA. Okusinziira ku mukungu w'ekibiina ky'amawanga amagatte, Olara Otunnu, yategeeza nti Museveni yeetaba mu kittabantu ekya Nilotic – luo ku bantu abaali babeera mu kitundu ky'obukiikaddyo bw'eggwanga. Mu kaseera akamu olutalo mwe lwanyiinyiitirira ennyo, wakati w'Ogwekkumi ne Ntenvu wa 1988, eggye lya NRA lyaggya abantu abasukka mu mutwalo ogumu (100,000) mu maka gaabwe ne mu kibuga ky'e Gulu mu bukake.Abajaasi batta ebikumi n'ebikumi by'abantu bwe baali babakaka okutambula, okwokya amaka gaabwe wamu n'ebyagi (amatereko g'emmere).<ref>{{Cite web |last=Amnesty International, International Secretariat |title=Uganda: Breaking the circle: Protecting human rights in the northern war zone - Amnesty International |url=http://web.amnesty.org/library/Index/ENGAFR590011999?open&of=ENG-UGA |archive-url=https://web.archive.org/web/20071107113401/http://web.amnesty.org/library/Index/ENGAFR590011999?open&of=ENG-UGA |archive-date=2007-11-07 |access-date=2026-08-06 |website=web.amnesty.org}}</ref> Wabula, mu kuggywa kwalwo, alipoota yawa abantu abamu essuubi.
Wabula, nga 13 Ogwomwenda, eyaliko [[:en:Inspector_General_of_Police|ssenkulu wa Poliisi]] wa Museveni, Genero Kale Kayihura yateekebwa ku lukalala lw'abaalina okussibwako envumbo ekitongole kya America ekirwanirira eddembe ly'obuntu ekya [[:en:United_States_Department_of_the_Treasury|United States Department of the Treasury]] olw'okutyoboola ennyo eddembe ly'obuntu mu kiseera we yabeere ssaabaduumizi wa poliisi (Okuva mu 2005 okutuuka mu Gwokusatu gwa 2018). Kino kyali kiva mu mirimu egyakolebwanga ekitongole kya poliisi ekya "Flying Squad Unit" ekyatulugunyanga ennyo abantu kko n'obuli bw'enguzi. Oluvannyuma Kayihura yasikizibwa [[:en:Martin_Okoth_Ochola|Martin Okoth Ochola]].
=== Alondebwa mu kisanja ekisooka (1996–2001) ===
==== Okulonda ====
Okulonda okwasooka mu gavumenti ya Museveni kwaliwo nga 9 Ogwokutaano 1996. Museveni yawangula [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]] ow'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]], eyawakanya ebyava mu kulonda mu kibiina ky'omukago gwa "Inter-party forces coalition", kwossa ne Kibirige Mayanja eyawakanya ennyo engeri abalonzi gye baali bawandiisiddwamu. Museveni yawangula n'ebitundu nsanvu mu bibiri n'obutundutundu butaano ku buli kikumi. Okuva ku bitundu by'abalonzi nsanvu mu bibiri n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi abaali balina okulonda. Wadde ng'ebitongole by'ensi yonna ne Bannayuganda abatunuulira ebyobufuzi baalaba okulonda kuno ng'okutuufu, abaakwetabamu bonna baagaana ebyakuvaamu. Museveni yalayizibwa nga Pulezidenti omulundi Ogwokubiri nga 12 Ogwokutaano 1996.<ref>{{Cite book |last=Nohlen |first=Dieter |date=1999-07-22 |title=Elections in Africa:A Data Handbook: A Data Handbook |url=https://books.google.com/books?id=9v1MnKYHSLoC |last2=Thibaut |first2=Bernard |last3=Krennerich |first3=Michael |publisher=OUP Oxford |isbn=978-0-19-829645-4 |language=en}}</ref>
Mu 1997 yatandikawo okusoma kwa bonnabasome okw'obwereere okwa Pulayimale.<ref>{{Cite news |date=2010-10-29 |title=Uganda's first Batwa pygmy graduate |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-11601101 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref>
Okulonda okw'omulundi ogwokubiri waliwo mu mwaka gwa 2001. Pulezidenti Museveni yafuna obululu ebitundu nkaaga mu mwenda (69) ku buli kikumi era n'awangula munne eyamuli ku mbiranye [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]]. Besigye yali nnyo ku lusegere lwa Pulezidenti Museveni era ye yali omusawo we mu kaseera we baabeerera mu lutalo lw'omu nsiko. Wabula, ababiri bano baafuna obutakkaanya bwe twali nga tetunnagenda mu kulonda kwa 2001, Besigye we yasalirawo okwesimbawo ku bwapulezidenti.<ref>{{Cite news |date=2011-02-14 |title=Uganda's Kizza Besigye - veteran opposition leader profiled |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-12431180 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Okunoonya akalulu ka 2001 kwaliwo nnyo okulaga obukyayi nga Pulezidenti Museveni yali atiisatiisa okuteeka abaali bamuvuganya "ebigere mukaaga wansi we".<ref>{{Cite news |title=In Uganda, Museveni finds biggest election obstacle in former friends |url=https://www.csmonitor.com/World/Africa/2015/0714/In-Uganda-Museveni-finds-biggest-election-obstacle-in-former-friends |access-date=2026-08-06 |work=Christian Science Monitor |issn=0882-7729}}</ref>
Okulonda kwavaamu okwekubira enduulu okwakolebwa mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti etaputa ssemateeka ensukkulumu]] nga Besigye ye yakuteekayo. Kkooti yasalawo nti okulonda kwali kwa mazima na bwenkaya wabula n'egaana okusazaamu ebyava mu kulonda nga beesigama ku balamuzi basatu (3) abaasalawo nti okulonda tekusazibwamu n'ababiri (2) abaasalawo nti okulonda kusazibwemu kw'abo abatuula ku kakiiko ka kkooti ensukkulumu etaputa ssemateeka. Kkooti yasalawo nti newankubadde okulonda kwalimu ebintu ebitakkirizibwa mu mateeka bingi, tebyataataaganya bintu byava mu kulonda. Ssaabalamuzi [[:en:Benjamin_Odoki|Benjamin Odoki]] n'omulamuzi Alfred Karokora ne Joseph Mulenga omusango baagusalira ku ludda lw'omuwawaabirwa sso nga ate abalamuzi Aurthur Haggai Oder ne John Tsekoko bo omusanga gaagusalira ku ludda lwa Besigye.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2017-07-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170706015048/http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
==== Ebirabo ky'ensi yonna ====
Museveni yalondebwa nga ssentebe w'[[Organisation of African Unity|ekibiina ekitaba amawanga g'ensi yonna ekya Organisation of African Unity]] (OAU) mu 1991 ne 1992.
Oboolyawo obuwanguzi Museveni bwe yaakasinga okutuukako wamu ne gavumenti ye ye kaweefube w'okulwanyisa nnawookeera w'ekirwadde kya mukenenya. Mu myaka gya 1980, [[Yuganda|Uganda]] yali emu ku nsi ezaali zisingamu omuwendo gw'abantu abaali balina akawuka akaleeta obulwadde bwa mukenenya okwetooloola ensi yonna, naye mu kaseera kano, omuwendo gw'abantu abano gugenze gukendeera mu Uganda. Era eggwanga lyogerwako ng'eririna abalwadde ba mukenenya abatono ennyo mu lutalo lw'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya okwetooloola ensi yonna (laba AIDS in Africa). Emu ku nteekateeka ezikulembeddwamu Pulezidenti Museveni okulwanyisa obulwadde bwa mukennenya n'akawuka akaleeta mukenenya y'enteekateeka ya ABC. Enteekateeka ya ABC yalimu ebitundu ebikulu bisatu "Okwewala, Okubeera omwesigwa, Oba okukozesa obupiira, singa A ne B zibeera teziteekeddwa mu nkola." Mu Gwokuna gwa 1998, Uganda yafuuka ensi eyasooka okulangirirwa okubeera n'obusobozi okwewola wansi w'enteekateeka y'okuyamba ensi enjavu eya "Heavily Indebted Poor Countries" (HIPC), n'efuna obuyambi bw'obukadde bwa ddoola za America lusanvu "US$700".<ref>{{Cite web |title=Uganda - Heavily Indebted Poor Country Initiative (HIPC) |url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/UGANDAEXTN/0,,contentMDK:20225952~menuPK:473833~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:374864,00.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20050317144306/http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/UGANDAEXTN/0,,contentMDK:20225952~menuPK:473833~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:374864,00.html |archive-date=2005-03-17 |access-date=2026-08-06 |website=web.worldbank.org}}</ref>
Museveni yasiimibwa olw'enteekateeka ze ezimu ez'okuyamba abakazi mu ggwanga. Yakolako n'omukyala [[Specioza Kazibwe]], ng'omumyuka we ku bwapulezidenti, kumpi okumala emyaka kkumi, era n'akola kya maanyi nnyo okusobozesa abakazi okugenda okusoma. Ku ludda olulala, Museveni yagaana okusaba kw'abakyala okubeera n'obuyinza ku ttaka lya famire (eddembe ly'abakyala okubeera n'obuyinza oba n'omugabo ku bintu omukyala by'abeera akoze n'omwami nga bali mu bufumbo).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2012-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120118231702/http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |url-status=dead }}</ref>
[[:en:New_York_Times|Olupapula lw'amulire olufulumira mu America olwa "''New York Times'']]''" bye lwayogera ku Museveni mu'' 1997.<ref>{{Cite web |title=The New York Times> Search> Abstract |url=http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F30916FF385B0C768DDDAF0894DF494D81 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060129234019/http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F30916FF385B0C768DDDAF0894DF494D81 |archive-date=2006-01-29 |access-date=2026-08-06 |website=query.nytimes.com |url-status=live }}</ref><blockquote>Ennaku zino za kwenyumirizaamu nnyo eri eyaliko omuyeekera nga mu kaseera kano y'akulembera Uganda. Akozesa enteekateeka n'obubonero bw'abakulembeze okukuuma obuyinza n'okutuuka ku kiruubirirwa kye. Abakukunavu wamu n'abakugu abamu ku lukalu lwa Africa bagamba nti , tekyewuunyisa nnyo. Pulezidenti Yoweri K okukola ekyo. Museveni yatandika omugendo gw'endowooza okukyusa ennyo Africa, okumalirawo ddala obuli bw'enguzi, okuteekawo gavumenti engumu enno nga bwe kyali mu kiseera ky'olutalo lw'endowooza (Cold war). Mu nnaku zino, aboogezi ku nsonga z'ebyobufuzi okwetooloola ssemazinga bayita Mw. Museveni [[:en:Otto_von_Bismarck|Bismarck]] wa Africa. Abantu abamu bamutwala ng'omuzira wa Africa omulala ng'addirira omuzira wa South African Pulezidenti [[Nelson Mandela]].</blockquote>Mu mpapula entongole ezaafulumizibwa Madeleine Albright mu Ntenvu wa 1997 ng'alambula olukalu lwa Africa nga ssaabawandiisi w'ettwale, Museveni yayogerwako obukulembeze bwa Clinton "ng'entabiro y'essuubi" atambulira ewamu "n'okutaba ebiwayi ebibiri ebya demokulasiya", newankubadde nti Uganda eddukanyzibwa ku musingi gw'ebyobufuzi obw'ebibiina ebingi.<ref>{{Cite news |last=French |first=Howard W. |date=1997-12-16 |title=Albright in Africa: The Embraceable Regimes? |url=https://www.nytimes.com/1997/12/16/world/albright-in-africa-the-embraceable-regimes.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref>
Museveni abadde nnyo munywanyi ow'omugaso owa United States mu lutalo lw'ekiyeekera.<ref>{{Cite news |last=French |first=Howard W. |date=1997-12-16 |title=Albright in Africa: The Embraceable Regimes? |url=https://www.nytimes.com/1997/12/16/world/albright-in-africa-the-embraceable-regimes.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref>
==== Akakuubagano k'ekitundu ====
Oluvannyuma lw'[[:en:Rwandan_genocide|ekittabantu ekyali mu Rwanda mu mwaka gwa]] 1994, gavumenti ya [[Rwanda|Rwanda yawulira ng'etidde nnyo olw'okubeera n]]'okwetooloola ennyo ensalo ya Rwanda mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC) eyali ey'eyaliko omusirikale wa Rwanda owa gavumenti eyali evuddeko. Abajaasi bano baayambibwako Mobutu Sese Seko, okukulemberamu Rwanda (nga bayambibwako Museveni) n'abayeekera ba Loteenaanti Kabila abeetaba mu Lutalo lwa Congo olwasoosa okusobola okumaamulako Mobutu okusobola okutwala obuyinza mu DRC.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref>: 267–268
Mu Gwomunaana gwa 1998, Rwanda ne Uganda baddamu okulumba DRC mu lutalo lwa Congo olwokubiri, nga mu kiseera kino baali baagala kumaamulako Kabila, eyaliko munywanyi wa Museveni ne Kagame. Museveni ng'ali wamu n'abawi b'amagezi abatono abaamuli ku lusegere baakola okusalawo okusindika eggye lya Uganda People's Defence Force (UPDF) mu DRC. Abantu ab'enkizo ennyo baalaga nti Paalamenti ya Uganda n'abawabuzi ku ludda lw'abantu aba bulijjo baali tebeebuziddwako ku nsonga eno, nga bwe kirambikibwa mu ssemateeka wa 1995.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref> : 262–263 Museveni mu kaseera kano yakunga abantu abaali bifo eby'enkizo okwenyigira mu nsonga eno.<ref>{{Cite web |date=2022-08-29 |title=International Crisis Group |url=https://www.crisisgroup.org/fr |access-date=2026-08-06 |website=www.crisisgroup.org |language=en}}</ref> "Twawulira nga bannansi ba Rwanda be baatandika olutalo era gwali mulimu gwabwe okugenda mu maaso okumariza omulimu, naye Pulezidenti waffe yatwala obudde n'atumatiza nti twalina omukono ku kyali kigenda mu maaso mu Congo", omujaasi ow'oku ntikko ye yayogera ebyo. Ensonga entongole lwaki Uganda yeetaba mu lutalo luno kwe kukomya "ekittabantu" ekyali kikolebwa ku bantu b'ekika ky'e Banyamulenge mu DRC nga balwanagana n'amagye ga Rwanda wamu n'ago aga Kabila eyali alemereddwa okuteeka obukuumi ku nsalo wamu n'okukkiriza amagye ga Allied Democratic Forces (ADF) okulumba Uganda nga gatera okusinziira mu DRC. Mu butuufu, amagye ga UPDF gaateekebwa munda mu DRC, mu buwanvu obusukka kkiromita lukumi (1,000) (620 mi) bu buvanjuba bwa Uganda ku we basalaganira ne DRC.<ref>{{Cite web |date=2022-08-29 |title=International Crisis Group |url=https://www.crisisgroup.org/fr |access-date=2026-08-06 |website=www.crisisgroup.org |language=en}}</ref>
Amagye okuva e Rwanda nee Uganda gaalumba era ne gayingira ekitundu ky'eggwanga ekyalimu ennyo ebyobugagga eby'omu ttaka n'embaawo. Obulumbaganyi buno bwaviirako eggwanga lya America okuwera obuyambi bwonna bwe lyali liwa Uganda, ekintu ekyayiwa ennyo obukulembeze bwa Clinton kubanga yali asuubidde okukozesa Uganda ng'entabiro y'enteekateeka y'okumalawo obutabanguko mu Africa eya "African Crisis Response". Mu 2000, amagye ga Rwanda ne Uganda gaalwanagana ku bunyomero bwa mirundi esatu mu kibuga kya DRC eky'e Kisangani, ekyaviirako okutya wamu n'okuseebengerera kw'enkolagana wakati wa Kagame ne Museveni. Gavumenti ya Uganda ezze ekolokotebwa nnyo olw'okwongera amaanyi mu kakuubagano k'e Ituri, akamu ku bukuubagano obwali mu lutalo lw'e Congo olwokubiri. Amagye ga Uganda mu butongole gava mu Congo mu 2003 era ekibinja ky'ekibiina ky'amawanga amagatte ekikuuma emirembe ne kiteekebwa mu kifo kino. Mu Ntenvu wa 2005, [[:en:International_Court_of_Justice|Kkooti y'ensi yonna etaputa ssemateeka]] yasala nti Uganda wali ya kuliyirira DRC olw'okutyoboola eddembe ly'obuntu olwakolebwa mu lutalo lwa Congo olwokubiri.<ref>https://web.archive.org/web/20061002125625/http://www.icj-cij.org/icjwww/ipresscom/ipress2005/ipresscom2005-26_co_20051219.htm</ref>
=== Ekisanja ekyokubiri (2001–2006) ===
==== Okulonda kwa 2001 elections ====
Mu 2001, Museveni yawangula okulonda kw'obwapulezidenti nga ye yasinga okufuna ebitundu by'obululu ebisinga obungi, nga yali yeesimbyewo n'eyali mukwano gwe ate era omusawo we Kizza Besigye nga ye yamuli ennyo ku mbiranye. Mu kamu ku bubade obwamutunda ennyo mu bantu, Museveni yatambulira ku Booda booda okugenda okutwalayo empapulaze ez'okumusunsula okuwesimbawo. ''Bodaboda'' okusinziira ku ndowooza z'abazungu, booda booda kika kya ntambula ekya layisi wabula nga kya bulabe nnyo, ekitambuza abasaabaze okwetooloola ebibuga n'ebyalo mu kitundu ky'obugwanjuba bwa East Africa.<ref>{{Cite web |title=Telegraph {{!}} News {{!}} Worldwide |url=http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-date=2006-02-09 |access-date=2026-08-06 |website=www.telegraph.co.uk}}</ref>
Waaliwo okwemulugunya n'obukambwe bungi mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti mu 2001, mwalabikiramu okutyoboola eddembe ly'obuntu oluvannyuma lw'okulangirira Museveni ku buwanguzi. Besigye yagenda mu kkooti ya Uganda ensukkulumu okuwakanya ebyali bivudde mu kulonda. Abalamuzi babiri ku bataano baasala nga bagamba nti okulonda kwalimu ebirumira bingi era ebyali bikuvuddemu byalina okusazibwamu. Abalamuzi abalala bo baasala nti ebirumira bino byali tebitaataaganyizza byava mu kulonda , wabula ne bateesa nti, "waliiwo obujulizi obwali bulagira ddala nti omuwendo gw'ebifo ebyalondebwamu mungi byalimu okubba obululu" ne mu bitundu by'eggwanga ebirala, "era ne kiba ng'akawaayiro k'okubeera n'okulonda okw'amazima n'obwenkanya nga katyoboolwa."<ref>{{Cite web |title=Telegraph {{!}} News {{!}} Worldwide |url=http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-date=2006-02-09 |access-date=2026-08-06 |website=www.telegraph.co.uk}}</ref>
==== Ebyobufuzi by'abangi n'okukyusa ssemateeka. ====
[[File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|thumb|Pulezidenti Museveni ne Pulezidenti wa U.S. [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] mu Gwomukaaga gwa 2003]]
Oluvannyuma lw'okulonda, ebibiina by'ebyobufuzi ebyali birinnya mu kimu ne Museveni byatandika kakuyege w'okukola ennongoosereza mu ssemateeka aggyibwemu akawaayiro k'ekkomo ku bisanja bya Pulezidenti, okumusobozesa okuddamu okwesimbawo mu kulonda kwa 2006. Ssemateeka wa 1995 yali yateeka ekkomo lya bisanja bibiri ku Pulezidenti abeera aliko.
Enteekateeka y'okukyusa ssemateeka n'ebyali bigambibwa okumalawo oludda oluvuganya mu byobufuzi by'eggwanga kyakolokotebwa nnyo abantu aboogera ku byobufuzi kuno, ebibiina by'ensi yonna, n'abagabirizi b'obuyambi mu Uganda. Mu kiwandiiko ekyaweebwako bannamawulire ekyakolebwa ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), kyanenya Museveni olw'okwetaba mu "nteekateeka y'okubeera pulezidenti okutuusa lw'alifa", wamu n'okuwa ababaka ba paalamenti enguzi okusobola okuwagira okukonga ennongoosereza mu ssemateeka, abakulembeze ba FDC bwe baategeeza:
: Eggwanga linyiikaavu nga bannayuganda bangi tebaagala [nonoosereza mu ssemateeka]. Singa paalamenti egenda mu maaso n'okuggya ekkomo ku bisanja pulezidenti by'alina okukoma okwesibirako, kino kiyinza okuleetawo obusambattuko obw'amaanyi, okusiiga ebyobufuzi ekifaananyi ekibi, era kiyinza okuvaamu okuttattana engeri y'okukyusaamu obuyinza era noolwekyo... Twandiyagadde okusaba Pulezidenti President Museveni yeewe ekitiibwa, wamu ne ssemateeka mwe yayita okulondebwa nga Pulezidenti mu 2001 mwe yasuubiriza eggwanga n'ensi yonna okutwaliza awamu okuwaayo obukulembeze mu mirembe era mu ngeri ennungamu ku nkomerero y'ekisanja kye ekyokubiri era ekisembayo. Ekitali ekyo, yali wa kulabibwa ng'omulimba kayingo n'omufere w'ebyobufuzi eggwanga gwe likyafunye.
Nga bwe kyalabibwa abatunuulizi by'ebyobufuzi abamu, omwali [[:en:Wafula_Oguttu|Wafula Oguttu]], Museveni gye buvuddeko yategeeza nga bwe yalina endowooza y'okubeera mu woofiisi emiundi kkumi n'etaano (15) n'okusukkawo, ekintu ekiraga nti yali aweereddwa amagezi amakyamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.theperspective.org/africabigmen.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2005-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20051101065818/http://www.theperspective.org/africabigmen.html |url-status=dead }}</ref> Ebigambo munnansi wa Repubulic of Ireland eyali alwanyisa obwavu Bob Geldof bye yayogera abawagizi ba Museveni ne beekalakaasiza wabweru w'ekitebe kya Bungereza mu Kampala. "Twesonyiwe Museveni. Obudde bo buweddeko, genda," omuyimbi nnakinku bwe yategeeza mu Gwokusatu gwa 2005, ng'annyonnyola nti enteekateeka ya Museveni okukyusa ssemateeka yali ekontana ne bye yakola omwali okulwanyisa obwavu n'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya kkon'obulwadde bwa mukenenya.<ref>{{Cite news |date=2005-03-22 |title=Ugandans march against Bob Geldof |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4371265.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Mu kiwandiiko ''[[:en:Boston_Globe|Boston Globe]]'' mwe yayoleseza endowooza ye era ne mu kwogera kwa Wilson Center, eyaliko omubaka wa U.S. mu Uganda Johnnie Carson yavumirira nnyo Museveni olw'enteekateeka eno. Ng'oggyeko okutwalibwa nga Pulezidenti "owannamaddala eyali aleeseewo enkyukakyuk" nga "obukulembeze bwe obwali buleeseewo obutebenkevu n'enkulaakulana", Carson naye yategeeza nti, "tuyinza okuba nga tugenda kufuna Mugabe omulala agenda okussaawo [[Zimbabwe]] endala". "Abatunuulizi b'ebyobufuzi bangi balaba enteekateeka ya Museveni okukola ennogoosereza mu ssemateeka ng'egenda okuzzaawo obuzibu obusinga okulabibwako mu bakulembeze ba Africa abangi ababeera bataagala kukulembera nga bagoberera ssemateeka kko n'obutaagala kuwaayo buyinza".<ref>{{Cite web |title=The Boston Globe {{!}} New England news, weather and sports |url=https://www.bostonglobe.com/ |access-date=2026-08-06 |website=BostonGlobe.com |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, [[Noowe|Norway]] yafuuka ensi ya Bulaaya eyookusatu oluvannyuma lw'emyezi mitono okulangirira akabonero k'okusala obuyambi ku Ugandanga yeekuusa ku bukulembeze mu ggwanga. UK ne Ireland baakola ekintu kye kimu mu mwezi Gwokutaano."Minisita waffe ow'ensonga z'ebweru yayagadde okulambika ensonga bbiri: okukyusa ebisanja bya Pulezidenti ng'okola ennongoosereza mu ssemateeka, n'obuzibu bw'obutaleka bannabyabufuzi kwetaaya, eddembe ly'obuntu n'obuli bw'enguzi", omubaka wa Norway Tore Gjos bwe yategeeza.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Staff |date=2005-07-19 |title=Norway cuts aid to Uganda |url=https://mg.co.za/news/south-africa/2005-07-19-norway-cuts-aid-to-uganda/ |access-date=2026-08-06 |website=Mail & Guardian |language=en-ZA}}</ref> Ng'ensonga enkulu eyayogerwako kwali kukwata ababaka ba paalamenti ababiri ab'oludda oluvuganya okuva mu kibiina kya FDC. Abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu baatwala okukwatibwa kw'abantu bano okubeeramu ebyobufuzi. Abatunuulizi b'eddembe ly'obuntu baategeeza nti "okukwata ababaka ba Paalamenti bano kiraga okweyagaliza mu byobufuzi".<ref>{{Cite book |date=2026-08-01 |title=Human Rights Watch |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Human_Rights_Watch&oldid=1367214736 |language=en}}</ref> Alipoota ya [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi]] yonna eyeekyama eyasomolwa mu mwezi Gwokutaano yategeeza nti abawozi b'ensimbi yonna bayinza okusalako obuyambi bwabwe olw'enteekateeka ezityoboola eddembe ly'obuntu mu Uganda. "N'ennaku ennyingi tutegeeza nti tetukyasobola kutuusa bweweereza bwaffe mu Uganda olw'embeera y'ebyobufuzi eriyo, newankubadde ng'eggwanga libadde mu mbeera eyadde yeegombebwa mu myala kya 1990 egisembyeyo, olupapula bwe lwategeeza. "Gavumenti eremereddwa nnyo okwetabya abantu abangi mu nkola y'ebyobufuzi emu erabibwako okumala ebbanga eddene...oboolyawo ekisinga okubeera ekikulu, ebyobufuzi bwe bitambula olw'obumalirirvu bwa Pulezidenti okwesimbawo ekisanja ekyokusatu, nga kyali kibi.<ref>{{Cite web |title=Sorry, we can't find the page you're looking for. |url=https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201026022402/https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-date=2020-10-26 |access-date=2026-08-06 |website=www.newvision.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref>
Museveni yayanukula obunkenke obwali bweyongera okuva mu mawanga gw'ebweru ng'anenya abagabirizi b'obuyambi okwetaba mu byobufuzi bymawanga kko n'okukozesa obuyambi okwefunza amawanga amaavu. "Leka bannamikago bannaffe batuwe magezi gokka wabula okusalawo bakulekere amawanga ... [ensi ezaakulaakulana edda] zirina okweggyamu omuze gw'okugezaako okusalirawo amawanga amaavu nga geelimbika mu buyambi."<ref>{{Cite web |title=Sorry, we can't find the page you're looking for. |url=https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201026022402/https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-date=2020-10-26 |access-date=2026-08-06 |website=www.newvision.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref> "Ekizibu ky'abantu bano si kisanja kyakusatu oba okulwanyisa enguzi oba ebyobufuzi by'ebibiina ebingi" Museveni bwe yayongerako bwe yali mu lukungaana lw'akulembeze b'amawanga ga Africa, ekizibu kiri nti baagala kutukuuma nga tetukulaakulana."<ref>{{Cite news |title=Uganda: Donors Fear Me, Says Museveni |url=https://allafrica.com/stories/200505260253.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190805152112/https://allafrica.com/stories/200505260253.html |archive-date=2019-08-05 |access-date=2026-08-06 |work=allAfrica.com |language=en |url-status=live }}</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, akalulu k'ekikungo ku kukola ennongoosereza mu ssemateeka kaakyusa akakwakkulizo akaali kamaze emyaka ekkumi n'omwenda (19) ku mirimu gy'ebibiina by'ebyobufuzi. Mu kiseera we wataabeerera bibiina bya byabufuzi "enkola y'omugendo" (esinga okumanyikibwa "ng'omugendo") eyateekebwawo Museveni mu 1986, ebibiina by'ebyobufuzi byagenda mu maaso n'okubeerawo, wabula abantu baali balina kwesimbawo ku lwabwe wabula si nga beekuusa ku kibiina kya byabufuzi. Enkola eno yali eteereddwawo n'ekigendererwa okukendeeza enjawukana mu mawanga, newankubadde nga abatunuulizi b'ebyobufuzi bazze nga bavaayo ne bategeeza nti enkola eno teyalina kintu kirala kyonna okuggyako okukugira bannabyabufuzi abaali ku ludda oluvuganya. Okulonda bwe kwali tekunnabaawo, owogezi w'ekibiina kya FDC yategeeza nti, "Ebitongole by'ebyenfuna ebikulu mu ggwanga bikulirwa bantu abava mu kitundu Pulezidenti gy'azaalibwa .... "Tufunye gavumenti esinga okwesigama ku mawanga mu byafaayo newankubadde nga tewali bibiina byabyabufuzi." Abantu bangi baalaba okukomyawo kwa Museveni ebibiina by'ebyobufuzi ebingi ng'enteekateeka y'okuddamu okutabagana n'abagabi b'obuyambi - eyali egezaako okubagonza bwe yalangirira nti yali ayagala kwesimbawo ekisanja ekyokuna.<ref>{{Cite news |date=2005-08-01 |title=Uganda backs multi-party return |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4726419.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Omubaka wa Paalamenti ow'oludda oluvuganya Omara Atubo agambye nti obwagazi bwa Museveni okuleetawo enkyukakyuka "kwali kutimba bbula kwe yali agezaako okukweka mu bwagazi bwe okufuga obulamu bwe bwonna".<ref>{{Cite book |date=2026-08-04 |title=Reuters |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Reuters&oldid=1367642598 |language=en}}</ref>
==== Okufa kwa John Garang ====
Nga 30 Ogwomusanvu 2005, omumyuka wa Pulezidenti wa Sudan John Garang yattiba mu kabenje k'ennyonyi ya Pulezidenti wa Uganda ey'obwannannyini eyafuna akabenja bwe yali bubbanga ng'addayo e Sudan ng'ava mu njogerezeganya mu Uganda. Garang yali yaakamala mu kifo ky'obumyuka bwa Pulezidenti bwa Sudan wiiki ssatu zaokka mu kiseera we yafiira.<ref>{{Cite news |title=John Garang de Mabior {{!}} Sudanese leader |url=https://www.britannica.com/biography/John-Garang-de-Mabior |archive-url=https://web.archive.org/web/20210624160443/https://www.britannica.com/biography/John-Garang-de-Mabior |archive-date=2021-06-24 |access-date=2026-08-06 |work=Encyclopedia Britannica |language=en |url-status=live }}</ref>
Engambo zaasaasaaa nnyo nti Museveni ye yali avunanyizibwa ku kuviirako akabenje kano, ekyamuviirako okutiisatiisa okuggalawo olupapula lw'amawulire olwafulumya nti Museveni ye yaviirako okufa kwa Grang nga 10 Ogwomunaana. Mu kiwandiiko, Museveni yategeeza nti engambo zino zaali za bulabe nnyo eri ebyokwerinda by'eggwanga. "Sijja kukkiriza lupapula lwa mawulire olulinga ensega. Olupapula lw'amawulire lwonna oluzannya n'ebyokwerinda by'ekitundu, sijja kukkiriza kino- nja kuluggala."<ref>{{Cite news |date=2005-08-10 |title=Museveni warns press over Garang |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4140446.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Olunaku olwaddako, leediyo ey'ettutumu KFM yaggyibwako layisinsi olw'okwogera ku kufa kwa Garang. Omuweereza wa leediyo Andrew Mwenda oluvannyuma yakwatibwa olw'ebigambo ebyali byoleka omuntu eyeekuusa ku kufa kwa Grang bye yakozesa mu pulogulaamu ya KFM ey'okukubaganya ebirowoozo.<ref>{{Cite news |date=2005-08-19 |title=Banned Ugandan radio back on air |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref>
=== Okulonda kw'Ogwokubiri 2006 ===
Nga 17 Ogwekkumi n'ogumu 2005, Museveni yalondebwa ng'eyali agenda okukwatira ekibiina kya NRMs bendera okuvuganya ku bwapulezidenti mu kulonda kw'omu Gwokubiri gwa 2006 mu kulonda kwa bonna. Okumusunsula okwesimbawo omulungi ogwokusatu kyakolokotebwa abantu bangi kubanga yali yategeeza mu mwaka gwa 2001 yali seesimbawo ekisanja kye ekisemba.
Okukwatibwa kw'akulembera oludda oluvuganya gavumenti omukulu Kizza Besigye nga 14 Ogwekkumi n'ogumu - n'avunaanwa omusango gw'okulya mu nsi olukwe, okwekweka mu nsi wabula ng'agiryamu olukwe wamu n'okusobya ku bakazi- kyavaako okwegugunga mu Kampala ne mu bibuga ebirala. Enteekateeka ya Museveni okwesimbawo omulundi ogwokusatu, okukwatibwa kwa Besigye, n'okutiisatiisa kkooti ensukkulumu bwe yali ewulira omusango gwa Besigye (nga bayiwa amagye amangi ku kkooti agaali gabagalidde ebyokulwanyisa ate nga ge gaali gakola mu ngeri y'emu ng'ekitongole ky'awulire, "[[:en:Black_Mamba_(group)|Black Mambas Urban Hit Squad]]"), kyaviirako amawanga okwali Sweden, Netherlands, ne United Kingdom gaalekera awo okuyambako gavumenti ya Museveni mu byenfuna kubanga obwetaavu bwago bwali mu kulaba enkulaakulana ya demokulasiya mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20190121010811/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1112021/netherlands-cuts-aid-uganda</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190121010757/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1110723/sweden-cuts-aid</ref> Nga 2 Gatonnya 2006, Besigye yateebwa oluvannyuma lwa kkooti ensukkulumu okulagira nti ateebwe mu bunnambiro.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm</ref>
Okulonda kwa nga 23 Ogwokubiri 2006 kwe kulonda kwa Uganda okwasooka okwetabibwamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi mu myaka abiri mu etaano (25) era kwalabibwa ng'okugeesa ebisaanyizo by'okubeera ne demokulasiya mu ggwanga. Newankubadde Museveni yakola bubi nnyo okusinga nga bwe yali akola mu kulonda okwali kuzze kubaawo, yaddamu okulondebwa ku kisanja ekirala kya myaka etaano, oluvannyuma lw'okufuna ebitundu ataano mu mwenda ku buli kikumi (59) nga Besigye eyamuli ku mbiranye ye yafuna ebitundu asatu mu musanvu ku buli kikumi (37). Besigye agambibwa okugamba nti bino byali bijingiriddwa era n'abigaana. Ekibiina ky'amawanga ga bulaaya amagatte n'abatunuulizi b'ebyokulanda abeetengeredde mu Uganda bateegeea nti okulonda kwa 2006 nti tekwali kwa bwenkanya.<ref>https://pesacheck.org/is-it-true-that-uganda-has-not-held-a-fair-and-transparent-election-in-over-30-years-5d8548d42059</ref> Kkooti ensukkulumu yategeeza nti okulonda kwali kujjuddemu okutiisatiisa, okutyoboola eddembe ly'obuntu, okutyoboola eddembe ly'abalonzi, n'obumulumulu obulala; wabula kkooti eyatuulako abalamuzi omusanvu (7) abana baategeeza nti ebyali bivudde mu kulonda byali birina okusigalawo ate abasatu ne bawakanya ebyali bivudde mu kulonda.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4750040.stm</ref>
=== Ekisanja ekyokusatu (2006–2011) ===
Mu 2007, Museveni yawa ekibiina ky'omukago ogugatta amawanga ga Africa (African Union) amagye okukuuma emirembe mu [[Somalia]].
Era mu kisanja kino, Museveni yatuuza enkiiko ne bamusingansimbi omwali ne Wisdek, okusobola okutumbula ebiruubirirwa bya Uganda wamu n'okunoonya amakolero kko n'okutondawo emirimu mu ggwanga.to promote Uganda's call centre and outsourcing industry and create employment to the country.<ref>http://www.statehouse.go.ug/news.php?catId=1&item=821</ref>
==== Obwegugungo bw'omu Gwomwenda gwa 2009 ====
Mu Gwomwenda gwa 2009 Museveni yagaana Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi]], Kabaka wa [[Buganda]], olukusa okukyalako mu bitundu by'obwakabaka bwa Buganda ebimu, naddagala mu distulikiti y'e [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] . Obwegugungo bwaliwo era abantu abasukka mu makumi ana (40) battibwa nga abalala baatwalibwa mu makomera n'okutuusa kati. Okwengereza kw'ekyo, abantu abala mwenda Furthermore, nine more people were killed during the April 2011 "Walk to Work" demonstrations. According to the Human Rights Watch 2013 World Report on Uganda, the government has failed to investigate the killings associated with both of these events.<ref>https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda</ref>
==== Obwagazi bwe eri Obukatoliki ====
Mu 2009, emikutu gy'aawulire egifulumira mu ggwanga lya America okuli ogwa MSNBC ne NPR mu kunoonyereza kwa munnamawulire Jeff Sharlet yawandiika ku bukwatane obw'amaanyi wakati wa Museveni n'ekitongole ekibunyisa ky'engiri ya Krisito ekisinziira mu America ekya " American fundamentalist Christian organization" ekibiina ekibunyisa ky'engiri (era ekimanyikiddwa nga "amaka").<ref>http://www.nbcnews.com/id/34224471</ref><ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref> Sharlet yawandiika nti Douglas Coe, omukulembeze w'ekibiina ekibuulizi ky'enjiri, yanokolayo Museveni ng'omusajja w'ekitongole ow'enkizo ennyo ku ssemazinga wa Africa.<ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref>
==== Eddembe ku bali b'ebisiyaga ====
Okwekenneeya okulala okwetooloola ensi yonna mu mwaka gwa 2009 kwalaga amaanyi ga Bannayuganda okuteekawo ekibonerezo ky'okufa eri abali b'ebisiyaga, nga wano abakulembeze okuva mu mawanga okuli Bungereza, Kanada, Bufalansa ne America baalaga obwetaavu ku ddembe ly'obuntu.<ref>{{Cite news |title=Harper lobbies Uganda on anti-gay bill |url=http://www.theglobeandmail.com/news/politics/harper-lobbies-uganda-on-anti-gay-bill/article1381835/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303192936/http://www.theglobeandmail.com/news/politics/harper-lobbies-uganda-on-anti-gay-bill/article1381835/ |archive-date=2016-03-03 |access-date=2026-08-06 |work=The Globe and Mail |language=en-ca |url-status=live }}</ref> Olupapula lw'amawulire olufulumira mu ggwanga lya Bungereza olwa ''The Guardian'' lwawandiika ku Museveni "nga eyali alabika okubeera ng'awagira" abantu abaali bakola etteeka lino, wamu n'ebintu ebirala, nga gugamba "[[:en:Homosexual_agenda|Abali b'ebisiya]] okuva mu mawanga ga Bulaya bayingira mu Africa", era enkwatagana wakati w'abali b'ebisiyaga teri mu kwagala kwa Katonda.<ref>{{Cite news |last=Rice |first=Xan |date=2009-11-29 |title=Uganda considers death sentence for gay sex in bill before parliament |url=https://www.theguardian.com/world/2009/nov/29/uganda-death-sentence-gay-sex |access-date=2026-08-06 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>
Mu Gwomukaaga gwa 2021 abantu amakumi ana mu bana (44) baakwatibwa ku kifo awabeera abali b'ebisiyaga, nga kigambibwa nti baali batyoboola amateeka agaateekebwawo okutangira ensaasaana y'ekirwadde kya Kkovid.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
Museveni mmemba w'ekibiina kya NRM era agenda mu maaso n'okukozesa "obuli bw'ebisiyaga" okukkakkanya abamuvuganya naddala bammemba b'ekibiina kya National Unity Platform. Nga 19 Museenene 2020, mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti, Museveni yagamba nti kakuyege wa [[Bobi Wine]] yali avujjirirwa bantu b'ebweru, naddala abali b'ebisiyaga abagwira.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
=== Ekisanja ekyokuna(2011–2016) ===
[[File:Vladimir_Putin_and_Yoweri_Museveni.jpg|thumb|225x225px|[[Vladimir Putin]] ne Yoweri Museveni mu 2012]]
Museveni yaddamu okulondebwa nga 20 Ogwokubiri 2011 nga yafuna ebitundu nkaaga mu munaana (68) ku kikumi nga buno bwe bwali obusinga obungi ku bitundu ataano mu mwenda (59) ku kikumi ku balonzi abaali beewandiisizza. Ebyava mu kulonda byawakanyizibwa ekibiina ekitaba amawanga ga bulaaya wamu n'oludda oluvuganya. Okusinziira ku ttiimu y'abatunuulizi b'ensonga z'ebyobufuzi, baalaba nti "Enteekateeka y'okulonda yamaamirwa obutakola bintu byali biteekeddwa kukolebwa wamu n'okulwawo okutuusa ebintu ebikozesebwa mu budde".<ref>{{Cite news |last=Kron |first=Josh |date=2011-02-20 |title=President of Uganda Coasts Into a Fourth Term |url=https://www.nytimes.com/2011/02/21/world/africa/21uganda.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref><ref>https://www.reuters.com/article/us-uganda-election-idUSTRE71J1XL20110220</ref>
Ng'oggyeko Pulezidenti wa Misiri (Egypt) Hosni Mubarak ne Pulezindeti wa Libya Muammar Gaddafi, Museveni yafuuka omukulembeze ku ssemazinga wa Africa owookutaano akyasinze okulwa mu buyinza.<ref>{{Cite web |title=Who among the seven longest serving African leaders will be deposed next? {{!}} Africa News blog |url=http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-date=2011-10-23 |access-date=2026-08-06 |website=blogs.reuters.com}}</ref>
Mu Gwekkumi gwa 2011, okulinnya kw'ebintu kwatuuka ku bitundu asatu n'obutundutundu butaano (30.5) ku buli kikumi, nga kino kyali kiva ku kulinya kw'emmere n'amafuta. <ref>{{Cite web |title=Who among the seven longest serving African leaders will be deposed next? {{!}} Africa News blog |url=http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-date=2011-10-23 |access-date=2026-08-06 |website=blogs.reuters.com}}</ref> Okusooka mu 2011, omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye yatandikawo enteekateeka y'okwegugunga eyakazibwako erya "Walk to Work"ng'awakanya okwekanama kw'ebintu ebikozesebwa mu bulamu obwa bulijjo.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Nga 28 Ogwokuna 2011, Besigye yakwatibwa kubanga Museveni yagamba nti Besigye ye yali asoose okumulumba, omusango gwe yeegaana.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Okukwatibwa kwa Besigye kwaviirako obwegugungo mu Kampala.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Besigye yasuubiza nti "okwekalakaasa okw'eddembe" kwali kujja kugenda mu maaso. Engeri gavumenti gye yakwatamu obwegugungo yavumirirwa nnyo abagabi b'obuyambi.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref>
[[File:Yoweri_Museveni_with_Obamas_2014.jpg|thumb|223x223px|Pulezidenti Museveni abuuzibwako Pulezidenti wa US [[:en:Barack_Obama|Barack Obama]] mu Gwomunaana gwa 2014]]
Mu gyeka egizze giyita, okutyoboola eddembe ly'obuntu kuzze kulwabwako nnyo nnyo. Okusinziira ku batunuulizi b'eddembe ly'obuntu, "Wakati wa Gatonnya n'Ogwomukaaga [2013], ekitongole ekitunuulira eddembe lya bannamawulire kyalaba obulumbaganyi amakumi ataano (50) obwakolebwa ku bannamawulire, newankubadde nga wazze wabaawo ebibadde byogerwa ku kuteeka ekitiibwa mu ddembe lya bannamawulire." Mu kiseera kino, empapula z'amawulire ez'amaanyi ennyo mu ggwanga okuli "''[[:en:Daily_Monitor|The Daily Monitor]]" ne'' "''The Red Pepper"'', zaggalwawo era ne ziggyibwako gavumenti layisinzi olw'okufulumya amawulire ku "lukwe lw'okukuba abakungu ba gavumenti abakulu ne bannamagye ab'oku ntikko amasasi abaali bawakanya Pulezidenti Yoweri Museveni ... n'enteekateeka ze okukwasa mutabani we obuyinza ng'awummudde".<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Al_Jazeera</ref>
Ensonga endala ey'okutyobola eddembe ly'obuntu yalabibwako mu mwaka gwa 2014 nga gwakatandika Museveni bwe yateeka omukono ku bbago eryali liwakanya obuli bw'ebisiyaga ne lifuuka etteka. Mu kuwayaamu n'omukutu gwa CNN, Museveni yayita abali b'ebisiyaga "ekyenyinyaza" era n'ategeeza nti nti obuli bw'ebisiyaga gwali muze abantu gwe bayiga obuyizi. Abakulembeze b'amawanga ga Bulaaya, omwali n'owa United States Pulezidenti Obama, yavumirira etteka lino.<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
Museveni yavumiria eky'eggwanga lya US okwetaba mu lutalo lwa Libya (Libyan Civil War"era bwe yali ayogerako mu lukiiko lw'ekibiina kyamawanga amagatt (UN), amawanga ga Africa okudduukiria gannaago munsonga z'amagye kiteekawo nnyo obutebenkevu mu mawanga ga Africa okubala ebbanga eddene, ye ky'ayita "Ebizibu bya Africa bya kugonjoolebwa Africa."<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
=== Ekisanja ekyokutaano(2016–2021) ===
==== Okulonda kwa 2016 ====
Abeesimbawo ku bwapulezidenti mu kalulu kano kwaliko Yoweri Museveni, ali bu buyinza kati era abadde mu kifo kino okuva mu 1986, ne Kizza Besigye, eyeemulugunya ku kubba obululu n'effujjo ku bifo ebyaondebwamu. Okulonda kwayongezebwayo mu bifo ebirala ku alipoota ezigambibwa nti abalonzi baganibwa okulonda mu bifo eby'enjawulo. Okusinziira ku kakiiko k'ebyokulonda, Museveni yaddamu okulondebwa nga (18 Ogwokubiri 2016) nga yafuna ebitundu nkaaga mu kimu ku kikumi (61) ate nga ye Besigye yafuna obululu ebitundu asatu mu bitaano (35) ku kikumi. Abooluda oluvuganya gaagamba nti obufere okwetooloola eggwanga lyonna, ebintu ebitakkirizibwa mu kulonda, okukwata abantu abaali ku ludda oluvuganya, n'embeera eyalimu ennyo okutiisatiisa abalonzi.<ref>http://www.aljazeera.com/news/2016/02/ugandans-vote-museveni-seeks-extend-30-year-rule-160218044525608.html</ref>
==== Okuggyawo ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu 2018. ====
[[File:Illegal_Wildlife_Trade_Conference_London_2018_(44526034314).jpg|left|thumb|228x228px|Yoweri Museveni nga'yogera mu lukiiko ly'okusuubulagana kw'ebisolo by'omu nsiko okutali mu mateeka mu London, Ogwekkumi 2018]]
Pulezidenti Yoweri Museveni, nga Pulezidenti wa Uganda ali mu buyinza yateeka omukono ku nnongoosereza mu ssemateeka okukyusa akawaayiro k'ennyingo 102 B mu mwaka gwa 2017, akaasinga okumanyika nga "ebbago l'yokuggya ekkomo ku myaka omuntu kwalina okwesimbirawo ku bwapulezidenti" nga 27 Ntenvu 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424203000/http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |url-status=dead }}</ref> Ebbago lino lyayisibwa bulungi mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (10) nga 20 Ntenvu. Olwo nga 27 Ntenvu 2017, nga yeesigama ku buwaayiro 259 ne 262 obwa ssemateeka wa Uganda, ebbago lyateekebwako omukono okuggya ekkomo omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu Uganda. Ennongoosereza eno nga tennakolebwa, ennyingo 102 B mu ssemateeka wa Uganda yali ekugira omuntu asusse emya ensanvu mu etaano (75) n'ali wansi w'emyaka asatu mu etaano (35) okwesimbawo ku bwapulezidenti. Ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti era ligenda mu maaso n'okukyusa emyaka gy'ekisanja ky'omubaka wa Paalamenti okuva ku myaka etaano (5) okudda ku myaka musanvu (7). Ebbago lino era lizzaawo ekkomo ku bijanja bya pulezidenti ebirina okubeera ebibiri nga bino byaggyibwawo mu nnongoosereza eyakolebwa mu ssemateeka mu mwaka gwa 2005.
==== Okuwakanya ebbago ====
Oluvannyuma lwa Museveni okuteeka omukono ku bbango ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti wa Uganda mu mwaka gwa 2018 ne lifuuka etteeka nga 27 Ntencu 2017 (naye Paalamenti yafuna ebbaluwa nga 2 Gatonnya 2018), abantu okwetooloola eggwanga lyonna beekalakaasa mu kaseera ng'enteekateeka z'okuteeka omukono ku bbago lino zigenda mu maaso, nga bakozesa empenda zonna omwali n'emikutu emigattabantu. Mu Gwekkumi gwa 2017, ababaka ba paalamenti abamu baakomyawo ssente bo ze baali bagamba nti yali nguzi basobole okuwagira ebbago lino ery'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti nga bakola ennongoosereza mu ssemateeka.<ref>{{Cite web |url=http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180425114602/http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |url-status=dead }}</ref>
Ekitongole ekitaba bannamateeka mu ggwanga ekya "Uganda Law Society" ne bammemba abali ku ludda oluvuganya gavumenti baagenda mu kkooti okuwakanya ebbago lino, nga bagamba nti enteekateeka eyali eyitibwamu okulonda yali ekontana n'obuwaaliyo okuli : 1, 2, 8A, 44 (c), 79 ne 94 obwa ssemateeka wa Uganda kubanga omukubiriza wa Paalamenti [Kadaga] yaggawo okukubanganya ebirowoozo ku nnongoosereza eno ng'ababaka kikumi abiri mu bana (124) bokka ku babaka ebina ataano mu omu (451) nga be baakateesa ku bbago lino.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> Era baategeeza nti okukozesa eryanyi okuva eri amagye ne poliisi mu kaseera ng'okukubaganya ebirowoozo ku tteeka lino kugenda mu maaso kwali kutyobooa obuwaali okuli 208(2), 209 ne 259 n'obulala mu ssemateeka wa Uganda. Ensonga eyookusatu gye baaleeta yali egamba nti ebbago lino lyali lityoboola obuwayiro obulala mu ssemateeka obwekuusa ku kwongezaayo ebisanja<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> wamu n'engeri okulonda gye kulina okukwatibwamu. Omubaka wa Paalamenti omu [Mbwaketamwa Gaffa] yawulirwa ng'agamba, “…Pulezidenri bw'aleeta ebbago, kiyinza okuba mu mateeka, naye tekijja kuba mu mateeka, era tugenda kukiwakanya.”<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref>
==== Abantu bye baayogera ku bbago eppya ====
[[File:President_Museveni_of_Uganda,_speaking_at_the_UK-Africa_Investment_Summit,_London,_20_January_2020_20200120134339_GMCB9543_(49415272631).jpg|left|thumb|Pulezidenti Museveni owa Uganda ng'ayogera mu lukungaana lwa UK-Africa Investment Summit mu London, Gatonnya 2020 ]]
Ebitongole ebikuumaddembe mu Uganda okuli poliisi, amagye ga mmiritale, n'ebirala, bikutte ekitono ennyo abantu ataano mu basatu (53) omuli n'akulira oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye nga beekalakaasa nga bawakanya ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbira kubwapulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Ekibinja kya bannamateeka okuva mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga tebeekutuddeemu baaleeta ekiteeso okuleeta ebbango ly'okukola ennongoosereza okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti okusobola okuwa Pulezidenti Yoweri Museveni aliko ekiseera kino okusobola okwesimbawo mu kisanja ekirala mu kalulu akanaabaawo mu mwaka gwa 2021.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Okunoonyereza okwakolebwa ekitongole ky'obwannakyewa okumala emyezi esatu okuva mu mwezi Gwomwenda okutuuka mu Gwekkumi n'ogumu kwalaga nti abantu ebitundu kinaana mu bitaano ku buli kikumi (85) kw'abo abeebuuzibwako baawakanya okuggya ekkomo ku myaka gy'omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti ate nga abantu ebitundu kkumi na bitaano ku kikumi (15) obo baawagira ebbago lino ey'okukola ennongoosereza mu ssemateekaokusobola okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Ababaka ba Paalamenti ya Uganda mu bungi baakuba akalulu era ne bakkiriza okukola ennongoosereza mu ssemateeka okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti kubanga baali baagala Pulezidenti aliko Yoweri Museveni okwesimbawo ekisanja kye ekyomukaaga.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref> Munnamateeka akola ku ddembe ly'obuntu Nicholas Opiyo yagambye nti okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti y'engeri esinga omugaso okukuuma olutindo wakati w'obwannakyemalira n'obukulembeze obugoberera enfuga y'amateeka mu Uganda.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref>
=== Ekisanja ekyomukaaga (2021–) ===
Nga 16 Gatonnya 2021 akakiiko ky'ebyokulonda mu Uganda kaalangirira nti Pulezidenti Museveni awangudde ekisanja ekyomukaaga n'obululu ebitundu ataano mu munaana n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%). Yaddirirwa [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]], ng'ery'omulimu amanyikiddwa nga Bobi Wine, omukulembeze w'oludda oluvugabya omulala eyagaana okukkiriza ebyava mu kulonda ng'agamba nti okulonda kuno kwe kukyasinze okubaamu okucanga ebivudde mu kulonda mu byafaayo bya Uganda.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Ebitongole by'obwannakyewa n'abakugu mu nsonga za demokulasiya baakakasa nti okulonda tekwali kwa amazima na bwenkanya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Akakiiko k'ebyokulonda kafulumya ebyava mu kulonda oluvannyuma ebyagambibwa kuba ebijungirire. Akakiiko k'ebyokulonda kaasuubiza okukolawo okunoonyereza naye okutaakolebwa. Wine yasibibwa mu maka ge nga 15 Gatonnya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/21/uganda-bobi-wine-files-detention-complaint-at-un</ref> Abantunuulizi b'ebyokulonda okwetooloola ensi yonna baasaba wabeerewo okunoonyereza ku kigambibwa nti okulonda kwalimu obutagoberera mateeka okwetooloola eggwanga lyonna, okuggyibwako kw'omutimbagano, okutyoboola eddembe ly'obuntu, era ne kugaana okukkirizibwa. Wine yateebwa nga 26 Gatonnya. Mu Gwekkumi gwa 2022 Museveni yeetondera Kenya ku lwa mutabani we, Muhoozi Kainerugaba eyateeka obubaka ku mukutu gwa tweter ng'agamba nti ayinza okuzingako Kenya mu wiiki bbiri.<ref>https://edition.cnn.com/2022/10/06/africa/museveni-kenya-invasion-apology-intl/index.html</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Museveni mukristaayo era mmemba w'ekkanisa y'Abakrisitaayo mu Uganda.
Mufumbo ne ne [[Janet Museveni|Janet Kataaha Museveni]], ''née'' Kainembabazi, gw'alinamu abaana ban:
* Gen. Muhoozi Kainerugaba – eyazalibwa mu 1974, Genero mu ggye lya Uganda People's Defence Forces (UPDF) <ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref> mu UPDF<ref>https://www.africa-confidential.com/article-preview/id/3263/Leaders_in_waiting</ref>
* Natasha Karugire – eyazaalibwa mu 1976, munnamisono era eyeebuuzibwako. Yafumbirwa Edwin Karugire. Omuwandiisi bwa Pulezidenti ow'enkalakkalira ku nsonga z'omu maka ge.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref>
* Patience Rwabwogo – yazaalibwa mu 1978, ppaasita w'ekkanisa ya Covenant Nations Church, Buziga, [[Kampala]]. – eyafumbirwa Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref>
* Diana Kamuntu – eyazaalibwa mu 1980, eyafumbirwa Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref>
== Ebitiibwa n'engule ==
=== Engule okuva ebweru w'eggwanga ===
* Cuba
** [[File:Order_of_Playa_Girón_(ribbon_bar).png|70x70px]] [[:en:Order_of_Playa_Girón|Order of Playa Girón]]<ref>http://www.granma.cu/granmad/2009/11/30/nacional/artic38.html</ref>
* Kenya
** [[File:Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya.svg|70x70px]] [[:en:Chief_of_the_Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya|Chief of the Order of the Golden Heart of Kenya]]<ref>{{Cite web |last=Okoth |first=Brian |title=Uhuru awards Koome, Mugenda, Kananu EGH honours; journalists get HSC |url=https://www.standardmedia.co.ke/national/article/2001432083/uhuru-awards-koome-mugenda-kananu-egh-honours-journalists-get-hsc |access-date=2026-08-06 |website=The Standard |language=en}}</ref>
* Serbia
** [[File:Orden_Republike_Srbije_2.gif|70x70px]] [[:en:Order_of_the_Republic_of_Serbia|Order of the Republic of Serbia]], Second Class
* South Africa
** [[File:Ord.GoodHope-ribbon.gif|70x70px]] Grand Cross of the [[:en:Order_of_Good_Hope|Order of Good Hop]]<nowiki/>e<ref>{{Cite web |title=About Government - National Orders |url=http://www.info.gov.za/aboutgovt/orders/recipients/1997.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20121015131848/http://www.info.gov.za/aboutgovt/orders/recipients/1997.htm |archive-date=2012-10-15 |access-date=2026-08-06 |website=www.info.gov.za}}</ref>
=== Diguli z'azze efuna naye nga tazisomye ===
{| class="wikitable"
!Ssettendekero
!Eggwanga
!Ebitiibwa
! style="width:60px;" |Omwaka
|-
|Humphrey School of Public Affairs
|United States
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |1994
|-
|Mbarara University of Science and Technology
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2003
|-
|Latin University of Theology
|United States
|Doctor of Divinity
| style="text-align:center;" |2007
|-
|Fatih University
|Turkey
|Honorary degree
| style="text-align:center;" |2010
|-
|[[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]]
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2010
|-
|University of Dar es Salaam
|Tanzania
|Doctor of Literature
| style="text-align:center;" |2015
|}
== Labe ne ==
* Political parties of Uganda
* Politics of Uganda
* Tokyo International Conference on African Development
* History of Uganda (1979–present)
* Uganda Salvation Front
* Henry Tumukunde
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="0"></references>
== Okwongera okusoma ==
=== Ebitabo ===
* Media related to Yoweri Museveni at Wikimedia Commons
* Quotations related to Yoweri Museveni at Wikiquote
* Official website
* State House Official Website
{{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Tito Okello]]}}
{{s-ttl|title=[[President of Uganda]]|years=1986–present}}
{{s-inc}}
|-
{{s-dip}}
{{s-bef|before=[[Lawrence Gonzi]]}}
{{s-ttl|title=[[Commonwealth Chairperson-in-Office|Chairperson of the Commonwealth of Nations]]|years=2007–2009}}
{{s-aft|after=[[Patrick Manning]]}}
{{s-end}}{{UgandaPresidents}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1fkq2ig6u9mj7yg14qpry7u41hb57j4
69219
69217
2026-08-21T13:49:01Z
Ssenkungu ivan
3840
Ntereezezza mu ntindowaza
69219
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Yoweri Kaguta Museveni Tibuhaburwa''' (yazaalibwa nga 15 Ogwomwenda 1944)<ref>{{Cite web |title=Museveni Online |url=https://museveni.org/about/biography |access-date=2026-05-12 |website=museveni.org}}</ref> munnabyabufuzi Omunnayuganda era eyaliko omuyeekera era abadde Pulezidenti wa Uganda okuva mu mwaka gwa 1986. Okumala ebbanga ddene gavumenti ya Museveni ebadde etwalibwa nga eya nnakyemalira nga n'ebibiina by'ebyobufuzi byawerebwako okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu 2005, okutulugunya bannabyabufuzi naddala abali ku ludda oluvuganya, okuyisa olugaayu mu bitongole by'amateeka n'okwenyigira mu vvulugu mu biseera by'okulonda okusobola okwekuumira mu buyinza, oluvannyuma lw'akalulu k'ekikungo aka 2005 akaakomyawo okuvuganya kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi. We tutuukidde mu 2026, oluvannyuma lw'emyaka 40 ng'afuga Uganda, Museveni waakusatu mu Bapulezidenti abatali beesimbu mu nsi yonna ng'ali mabega wa bannakyemalira; Paul Biya ne Teodoro Obiang Nguema Mbasogo.<ref>{{Cite web |date=2026-05-12 |title=Uganda's Yoweri Museveni sworn in for a seventh consecutive term after winning disputed elections |url=https://www.bbc.com/news/articles/cqxp23272j3o |access-date=2026-05-29 |website=www.bbc.com |language=en-GB}}</ref>
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Ntungamo, Uganda (mu kiseera ekyo yali wansi wa Bungereza), Museveni yasoma ebyobufuzi okuva ku University of Dar es Salaam nga eno gye yatandikira ekibiina kya University Students' African Revolutionary Front. Mu 1972, yeegatta ku kibinja ekyagezaako okuvuunika gavumenti ya nnakyemalira Idi Amin naye ne kiremererwa. Mu mwaka ogwaddako, yatandikawo ekibiina kya Front for National Salvation ekyalwanira awano n'amagye ga [[Tanzania]] mu lutalo amagye ga Tanzania mwe gaalwanira n'aga Uganda, olwaggyako Amin. Mu mwaka ogwaddako ogwa 1980, Museveni yeesimbawo mu kalulu ka bonna ku kkaadi y'ekibiina kya Uganda Patriotic Movement, wadde nga yagamba nti akalulu kaali vvulugu mungi oluvannyuma lw'okuwangulwa [[Milton Obote]]. Museveni oluvannyma yagatta abaali ku ludda oluvuganya wansi w'eggye lya National Resistance Army ne batandika olutalo lw'ekiyeekera. Oluvannyuma lw'olutalo olw'amaanyi mu Kampala, Museveni yalayizibwa nga Pulezidenti nga 26 Ogwoluberyeberye 1986.<ref name=":2">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html|title=Rebel Sworn In as Uganda President|author=Sheila Rule|date=30 January 1986|newspaper=The New York Times|issn=0362-4331|access-date=28 February 2016|archive-date=7 March 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160307011144/http://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html|url-status=live}}</ref>
Nga Pulezidenti, Museveni akkakkannyizza obusambattuko bungi mu uganda nga kwotadde n'okwenyigira mu lutalo olwaleeta gavumenti ya Rwanda eriko mu buyinza n'olutalo lwa Congo olwasooka. Yalagira okuyingira mu kasambattuko ka Lord's Resistance Army mu kugezaako okukakomya. Obukulembe bwe buzze buwandiikibwako abawandiisi nga obwa nnakyemalira oba obutaliimu kuwabulwa. Amawulire okufugibwa gavumenti. Obukulembeze bwe bubaddemu okugenda mu maaso mu byenfuna era ebbanga nga litambudde, wabaddewo kafeefube w'okulwanyisa abali b'ebisiyaga awamu n'okukola ennongoosereza mu ssemateeka nga okuggyawo ekkomo ku bisanja mu 2005, n'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bukulembeze bw'eggwanga mu 2017.
Obukulembeze bwa Museveni bwogerwako abawandiisi nga obwannakyemalira oba obutali bwabwenkanya.<ref>{{Cite book |last=Kagoro |first=Jude |date=2016 |title=Competitive authoritarianism in Uganda: the not so hidden hand of the military |url=https://doi.org/10.1007/978-3-658-09216-0_9 |publisher=Springer Fachmedien |isbn=978-3-658-09216-0 |editor-last=Bogaards |editor-first=Matthijs |location=Wiesbaden |pages=155–172 |doi=10.1007/978-3-658-09216-0_9 |editor-last2=Elischer |editor-first2=Sebastian}}</ref> Amawulire gonna gabadde gaamaamirwa gavumenti.<ref>{{Cite web |url=https://global.oup.com/academic/product/arbitrary-states-9780198856474?cc=us&lang=en& |access-date=2026-08-06 |website=global.oup.com}}</ref> Tewabangawo kulonda mu [[Uganda National Cultural Centre|Uganda]] mu myaka amakumi asatu (30) okuva mu mwaka gwa lukumi mu lwenda mu kinaana mu mukaaga (1986) kwali kubadde kwa mazima na bwenkanya. Nga 16 Gatonnya 2021, Museveni yaddamu okulondebwa ku kisanja ekyomukaaga n'ebitundu ataana mu munaana n'obutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%), wadde nga waaliwo obutambi bungi n'ebyogerwa ku kuwamba bbookisi z'obululu, ebifo ebironderwamu ebisukka ebikumi ebina (400) ng'abalonzi bonna baalonda, n'okutyoboola eddembe ly'obuntu. Museveni gye buvuddeko yalemera ku ky'okuwummula; okusinziira ku muwabuzi wa Pulezidenti, Museveni tayagala kubeera mukulembeze ku myaka kinaana (80%).<ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=2021-09-19 |title=Is Museveni Retiring in 2026? |url=https://chimpreports.com/is-museveni-retiring-in-2026/ |access-date=2026-08-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Museveni yasembeddwa omumyuka wa Pulezidenti okwesimbawo ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 2026.<ref>https://www.independent.co.ug/vp-alupo-ministers-endorse-musevenis-2026-candidature/</ref>
== Obuto bwe ==
Museveni yazaalibwa omulaalo, Mzee Amos Kaguta (1916-2013) ne Esteri Kokundeka Nganzi (1918-2001) nga 15 Ogwomwenda 1944 e [[Rukungiri|Ntungamo]]. Ava mu ggwanga ly'Abahima mu bwakabaka bwe Mpororo (nga kati kitundu ku Ankole).
Okusinziira ku Julius Nyerere, taata wa Museveni, Amos Kaguta, yali musirikale mu magye ga King's African Rifles mu ssematalo owookubiri. Yali mu kibinja eky'abajaasi ekirwanyi ekyomusanvu. Noolwekyo Yoweri bwe yazaalibwa, abenganda ze baagambanga nti, "Taawa we yali mu-seven" (ekiteega “mu kyomusanvu”). Eno y'engeri gye yafunamu erinnya Museveni.
Oluvannyuma famire ye yasenguka n'egenda e [[:en:Ntungamo|Ntungamo]], mu bukulebeze bw'Abafuzi b'amatwale abangereza mu Uganda. Museveni yasomera ku masomero okuli Kyamate Elementary School, [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]], ne Ntare School ng'eno gye yasomera emisomo gye egya pulayimale ne sekendule. Era yasomerako ku ssettendekero ya [University of Dar es Salaamhttps://en.wikipedia.org/wiki/University of Dar es Salaam University of Dar es Salaam] mu [[Tanzania]] ku kusoma kwe okw'eddaala erya waggulu. Yasoma byanfuna na byabufuzi. Ssetttendekero eno mu kaseera kano ye yali entabiro ya bamwoyogwaggwanga ku ssemazinga wa Africa n'endowooza z'ebyobufuzi ez'ekinnammakisi. Bwe yali akyali ku ssettendekero, yatandikawo ekibina kya [[:en:University_Students'_African_Revolutionary_Front|University Students' African Revolutionary Front]] nga kye kali entabiri y'abayizi abalwanirira eddembe ly'obuntuera n'akulemberamu abayizi okugenda mu lutuula lwa FRELIMO-olwatuula mu Portuguese Mozambique gye baafumira okutendekebwa mu by'amagye. Mu kusoma ng'akolokota endowooza z'muzungu, [[:en:Walter_Rodney|Walter Rodney]], n'abalala, Museveni yawandiika ekitabo ku ngeri y'okuteekamu ebirowoozo bya [[:en:Frantz_Fanon|Frantz Fanon]] mu nkola mu kuleetawo enkyukakyuka ku 's ideas on revolutionary violence to post-colonial Africa.
== Omukululo gwe ==
=== 1971–1979: Eggye lya Front for National Salvation n'oggyako kwa Amin ===
Amagye agaali tegakkiriziganya ne Amin gaalumba Uganda nga gava e [[Tanzania]] mu Gwomwenda gwa 1972 wabula ne gatasobola. Mu Gwekkumi, Tanzania ne Uganda zaateeka omukono ku ndagaano ya Mogadishu Agreement eyagaana abayeekera okusinziira mu ggwanga lya Tanzania okulumba Uganda.<ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=2014-11-15 |title=In Idi Amin’s Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=978-0-8214-4502-0 |language=en}}</ref> Museveni yava mu baali bavuganya gavumenti ab'amaanyi n'atandikawo eggye lya Front for National Salvation mu 1973. Mu Gwomunaana gw'omwaka gwe gumu, yawasa [[Janet Museveni|Janet Kainembabazi]].<ref>{{Cite web |title=allAfrica.com: Uganda: Janet Museveni Opens Up On Love, Family And Politics |url=http://allafrica.com/stories/201005240504.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121017163917/http://allafrica.com/stories/201005240504.html |archive-date=2012-10-17 |access-date=2026-08-06 |website=allafrica.com |language=en |url-status=live }}</ref>
Mu Gwekkumi gwa 1978 amagye ga Uganda gaalumba Kagera Salient mu bukiikakkono bwa Tanzania, ekyatantikawo olutalo wakati wa [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda ne Tanzania.]] Pulezidenti wa Tanzania Julius Nyerere yalagira eggye lya Tanzania People's Defence Force (TPDF) okulumba wamu n'okukunga bannayuganda abaali batawagira Amini okulwanyisa gavumenti ye. Museveni yasanyukira nnyo enteekateeka eno. Mu Ntenvu wa 1978 Nyerere n'amagye ge beegatta ku Museveni mu kibinja kya Silas Mayunga.<ref>{{Cite book |date=1997 |title=New African |url=https://books.google.com/books?id=nujsAAAAMAAJ |publisher=IC Magazines Limited |language=en}}</ref>
=== 1980–1986: Olutalo lwa Uganda olw'ekiyeekera ===
==== Obote II n'eggye lya National Resistance Army ====
Oluvannyuma lw'okumaamulako Amin mu 1979 n'okulonda okwawakanyizibwa ennyo okwakomywawo [[Milton Obote]] mu buyinza mu 1980, Museveni yakomawo mu Uganda n'abawagizi be okusobola okufuna obuwagizi mu byalo mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkonovvanjuba okusobola okutandikawo eggye lya [[:en:Popular_Resistance_Army|Popular Resistance Army]] (PRA). Olwo baateekateeka olutalo ku bukulembeze bwa Obote obwokubiri (Obote II) n'amagye ge agaalina ebyokulwanisa aga Uganda National Liberation Army (UNLA). Obulumbaganyi bwatandika n'okulumba enkambi y'amagye mu disitulikiti y'e Mubende mu kitundu ky'omu masekkati ga Uganda nga 6 Ogwokubiri 1981. Oluvannyuma , eggye lya PRA lyegatta ku kibinja ekirwanyi eky'eyaliko Pulezidenti [[:en:Yusufu_Lule|Yusufu Lule, ekya]] Uganda Freedom Fighters, okutondawo eggye lya National Resistance Army (NRA) nga kye kyali ekiwayi kyalyo eky'ebyobufuzi, [[National Resistance Movement]] (NRM). Ebibinja by'abayeekera ebibiri, ekya [[:en:Uganda_National_Rescue_Front|Uganda National Rescue Front]] (UNRF) n'ekyali ekya Uganda National Army (FUNA), byenganga amagye ga Obote. Eggye lya FUNA lyatandikibwawo mu bitundu bya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] mu bantu abaali batawagirwa Amin.<ref>{{Cite web |title=Peace and conflict in northern Uganda 2002-06 (2010) {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/accord/northern-uganda/peace-and-conflict-northern-uganda-2002-06-2010 |access-date=2026-08-06 |website=www.c-r.org}}</ref>
Eggye lya NRA/NRM lyateekawo enteekateeka ya ssemasonga ekkumi "Ten-point Programme" nga ze zaali ezookukolebwako gavumenti eyali eddako, omwali: demokulasiya, ebyokwerinda, okuzzawo obumu mu bantu mu ggwanga, okulwanirira obwetwaze bw'eggwanga, okussaawo ebyenfuna ebiganyula buli munnansi era eby'olubeerera; okutumbula obuweereza eri abantu; okumalwo obuli bw'enguzi n'okukozesa obubi obuyinza; okumalawo obutali bwenkanya; okukolagana n'amawanga amalala agali ku ssemazinga wa Africa n'ebyenfuna ebyalina okubeeramu abagagga ennyo wamu n'ebyo ebirumiriwa abantu ba bulijjo.<ref>{{Cite web |title=Profiles of the parties to the conflict (2002) {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/accord/northern-uganda/profiles-parties-conflict-2002 |access-date=2026-08-06 |website=www.c-r.org}}</ref>
Ekitongole ekikessi ekya [[:en:Central_Intelligence_Agency|Central Intelligence Agency]] nga kisinziira ku bibalo bya ''World Factbook'' kiteebereza nti obukulembeze bwa Obote bwali buvunaanyizibwa ku kufa kw'abantu ba bulijjo abasukka emitwalo ekkumi (100,000) okwetooloola Uganda. civilian deaths across [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210213104751/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |url-status=dead }}</ref>
==== Endagaano y'e Nairobi eya 1985 ====
Nga 27 Ogwomusanvu 1985, okweyawulamu mu gavumenti y'ekibiina kya Uganda People's Congress kyasobozesa eyali omuduumizi w'amagye gya Obote, Loteenanti- Genero Tito Okello , eyali Omukyoli okuwamba obuyinza. Museveni ne NRM/NRA baali banyiivu nnyo nti enkyukakyuka gye baali balwaniridde okumala emyala ena (4) yali "eyingiriddwa" eggye lya UNLA, kye baalaba nga waaliwo nnyo okutyoboola eddembe ly'obuntu mu bukulembeze bwa Obote II.<ref>{{Cite journal |last=Tindigarukayo |first=Jimmy K. |date=1988 |title=Uganda, 1979-85: Leadership in Transition |url=https://www.jstor.org/stable/161322 |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=26 |issue=4 |pages=607–622 |issn=0022-278X}}</ref>
Wadde nga waaliwo okukkiriziganya, wabula, eggye lya NRM/NRA oluvannyuma lyakkiriziganya enjogerezeganya ez'emirembe n'ekibinja ekyakulemberwamu Pulezidenti wa Kenya President Daniel arap Moi. Enjogerezeganya ezaakulungula ebbanga okuva nga 26 Ogwomunaana okutuuka nga 17 Ntenvu, The talks, which lasted from 26 August to 17 December, zaaleetawo akaseera ak'eddembe era okulwana ne kusirika amangu ddala. Endagaano ey'enkomeredde yateekebwako omukono e Nairobi, nga yateeka essira ku kuteeka wansi ebyokulwanyisa, okuggya amagye mu [[Kampala]], okugatta amagye ga NRA n'aga gavumenti, okuteeka obukulembeze bw'ekibinja ky'abayeekera ekya NRA ku kakiiko k'amagye. Bino tebyatuukirizibwa.<ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
==== Olutalo lw'e Kampala ====
Bwe yali yeetabye mu njogerezeganya ezeemirembe, Museveni yali ateebereza amagye ga Genero Mobutu Sésé Seko owa Zaire okwetabya amagye ga Zaire mu kuyambako amagye ga munnamagye Okello okuvuunika gavumenti. Wabula, nga 20 Gatonnya 1986, enkumi n'enkumi z'amagye agaali amawulize eri Amin nga gayambibwako amagye ga Zaire gaayingira mu Uganda. Amagye gano gaayingrawo oluvannyuma lw'okutendekebwa okwekyama mu Zaire okuva mu kusaba okwali kukoleddwa Okello ennaku kkumi emabega.<ref>{{Cite book |date=2026-08-04 |title=The Guardian |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Guardian&oldid=1367734904 |language=en}}</ref>
Nga 22 Gatonnya, amagye ga gavumenti mu Kampala gaali gatandise okuva mu bifo byago olwo abayeekera ne basobola okufuna amaanyi nga basinziira mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba.<ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
Museveni yalayizibwa ku Bwapulezidenti nga 29 Gatonnya. "Kuno si kukyusa bukyusa magye, nkyukakyuka ey'omuggundu," Museveni bwe yategeeza oluvannyuma lw'omukolo ogwakulemberwamu Ssaabalamuzi enzaalwa ya Bungereza Peter Allen. Bwe yali ayogerako eri enkumi n'enkumi z'abantu wabweru wa Paalamenti, Pulezidenti omuggya yasuubiza okukomyawo demokulasiya, "Abantu ba Africa, bannayuganda, balina eddembe okubeera ne gavumenti essa ekitiibwa mu demokulasiya."Si kuyambibwa buyambibwa okuva eri gavumenti yonna, abantu be balina okukola gavumenti, sso si gavumenti yo nga yo." <ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
=== Okujja mu buyinza: 1986–1996 ===
[[File:ReaganMuseveni.jpg|thumb|Ensisinka ya Museveni ne Pulezidenti [[Ronald Reagan]] mu maka g'Obwapulezidenti aga White House mu Gwekkumi gwa in October 1987]]
==== Okuzzaawo ebyobufuzi n'ebyenfuna ====
Uganda yatandika okwetaba mu nteekateeka ya IMF ey'okuddaabulula ebyenfuna mu 1987. Ebiruubirirwa byayo mwalimu okuzzaawo okukuwasizaako bannabyanfuna okusobola okukuza, okusiga ensimbi, okutondawo emirimu kko n'ebintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okukyusa ebyenfuna okwesigamwa ebyenfuna by'eggwanga naddala okutumbula ebyobusuubuzi nng'essira lyali liteereddwa ku kwongera ku bintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okuggyawo obukwakkulizo n'okutereeza ebitongole bya gavumenti okusobola okutondawo enkulaakulana ey'ensibo mu byenfuna kko n'okukulaakulanya ebitongole by'obwannakyewa n'okusobozesa buli omu okubeera n'omukisa okwetaba mu byobusuubuzi ku madaala gonna.<ref>{{Cite web |title=SAP's in Uganda |url=http://members.aol.com/apuuli/sapuga.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20000529093127/http://members.aol.com/apuuli/sapuga.htm |archive-date=2000-05-29 |access-date=2026-08-06 |website=members.aol.com}}</ref>
==== Eddembe ly'obuntu n'ebyokwerinda munda mu ggwanga ====
NRM yajja mu buyinza ng'esuubiza okuzzaawo ebyokwerinda n'okuteeka ekitiibwa mu ddembe ly'obuntu. Mu butuufu, kino kiri mu nteekateeka ya NRM eya ssemasonga ekkumi (10) "NRM's ten-point programme", nga Museveni bwe yakinogaanya mu kwogera kwe ng'alayira.<ref>{{Cite news |last=Rule |first=Sheila |last2=Times |first2=Special To the New York |date=1986-01-30 |title=REBEL SWORN IN AS UGANDA PRESIDENT |url=https://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-29 |title=Museveni 40 years ago: Ours is not a mere change of guard; it is a fundamental change |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/museveni-40-years-ago-ours-is-not-a-mere-change-of-guard-it-is-a-fundamental-change-1468582 |access-date=2026-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ssemasonga eyookubiri ku nteekateeka yaffe ya byakwerinda by'abantu n'ebintu byabwe. Buli muntu mu Ugannda alina okubeera n'obukiimi [obwannamaddala] okusobola okubeera awantu wonna w'ayagadde. Omuntu yenna, oba ekibinja kyonna ekitiisatiisa ebyokwerinda by'abantu baffa birina okukolebwako ewatali kisa. Bannayuganda balina kufa okufa okwobutonde kwe tutalinaako busobozi bwonna, naye si kuttibwa bantu bannaffe abagenda mu maaso n'okwegolorera kko n'okussiza ku ttaka lyaffe.
Newankubadde nga Museveni ka yali akulira gavumenti empya mu Kampala, NRM yali tesobola kulaga busobozi bwayo okwetooloola Uganda yonna, okulwanisa abaali bagirwanisa ab'enjawulo. Okuva ku ntandikwa y'Obwapulezidenti bwa Museveni, yalina obuwagizi bungi okuva mu bantu abaali mu luse lw'Olunnabantu mu bukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba, Museveni gye yali yasimba amakanda. Museveni yasobola okufuna Abakalamajongo, abaalina akasaayi k'obulunzi bw'ente mu kitundu ky'obukiikaddyo-vvanjuba ekyalimu abantu abatono abataalina ddoboozi lya nkizo nnyo mu byabufuzi, okubeera ku ludda lwe ng'abawa ekifo mu gavumenti empya. Ekitundu ky'obukiikaddyo okwetooloola ensalo ya Sudan, wabula, kyo kyamutawaanya nnyo. Mu kitundu kya, ekyalimu Abakakwa n'Abalugubala (mu kusooka abaali bawagira Amini), ebibinja by'abayeekera okwali ekya UNRF ne FUNA byalwana okumala emyaka egiwera okutuusa lwe baagatta agaali gasumbibwa ekitundu ne demokulasiya mu kitundu ekyali kyogerwako. Omukulembeze w'ekibinja ky'abayeekera ekya UNRF, [[Moses Ali]], yava mu by'obuyeekera era ne yeewaayo eri gavumenti n'afuulibwa omumyuka wa ssaabaminisita owookubiri. Abantu okuva mu bitundu by'obukiikaddyo bw'eggwanga baalaba okujja kwa gavumenti mu buyinza eyali ekulemberwa omuntu eyali ava mu bukiikakkono bw'eggwanga ng'ekintu ekyabakankanya ennyo. Ebibinja by'abayeekera byatandikibwawo abantu b'e Lango, Acholi, ne Teso, baafufuggazibwa olw'amaanyi g'eggye lya NRA okujjaku mu bitundu by'ewala ennyo ensalo ya Sudan gye yali ebasobozesa. Ekibinja ky'abayeekea ekyali mu bitundu bya Acholi ekya Uganda People's Democratic Army (UPDA) kyalemwa okulemesa NRA okubeera mu kitundu kya Acholi, ekyaleka ekibiina ky'abayeekera ekya Holy Spirit Movement (HSM) nga si kimativu. Okuwangulwa kw'ebibiina by'abayeekera byombi okwali UPDA ne HSM olutalo kwalulekamu ekibinja oluvannyuma ekyategeereeka nga ekya Lord's Resistance Army (LRA), ekyali kiyinza okwekyusiza Abacholi bo bennyini.<ref>{{Cite book |last=Landis |first=Dan |date=2012-02-14 |title=Handbook of Ethnic Conflict: International Perspectives |url=https://books.google.com/books?id=-kmTe1XVcW4C&pg=PA415 |last2=Albert |first2=Rosita D. |publisher=Springer Science & Business Media |isbn=978-1-4614-0448-4 |language=en}}</ref>
[[File:80th_Anniversary_Kim_Il-Sung.jpg|thumb|Museveni (olunyiriri olusooka, owookusatu okuva ku ddyo) ku bikujjuko by'amazalibwa ga Kim Il-sung ag'emyaka ekinaana (80) mu 1992]]
Eggye lya NRA oluvannyuma lyafuna ekifaananyi ekirungi bwe kyatuuka mu kussa ekitiibwa mu ddembe ly'abantu aba bulijjo, nerwankubadde oluvannyuma Museveni yakolokotwa olw'okukozesa abaana mu magye ge. Ekintu ekitaalaga mpisa mu ggye lya NRA era ne kyonoona ekifaananyi ky'obwenkanya kye baali bafunye. "Abasajja ba Museveni bwe baali baakajja beeyisa bulungi nnyo era ne tubaaniriza," omunakyalo omu bwe yategeeza, "naye oluvannyuma ne batandika okukwata abantu n'okubatta."<ref>{{Cite web |title=Daily Times - Leading News Resource of Pakistan |url=http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_30-5-2002_pg3_4 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121022145738/http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_30-5-2002_pg3_4 |archive-date=2012-10-22 |access-date=2026-08-06 |website=www.dailytimes.com.pk |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |access-date=2022-11-20 |archive-date=2006-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060910160452/http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwokusatu gwa 1989, ekitongole kya Amnesty International kyafulumya alipoota ku ddembe ly'obuntu mu Uganda, eyatuumibwa, "T''he Human Rights Record 1986–1989"''. Ekitongole kino kyawandiika ku kutyoboola eddembe ly'obuntu okwali kweyongedde ennyo mu Uganda okwali kukolebwa amagye ga NRA. Okusinziira ku mukungu w'ekibiina ky'amawanga amagatte, Olara Otunnu, yategeeza nti Museveni yeetaba mu kittabantu ekya Nilotic – luo ku bantu abaali babeera mu kitundu ky'obukiikaddyo bw'eggwanga. Mu kaseera akamu olutalo mwe lwanyiinyiitirira ennyo, wakati w'Ogwekkumi ne Ntenvu wa 1988, eggye lya NRA lyaggya abantu abasukka mu mutwalo ogumu (100,000) mu maka gaabwe ne mu kibuga ky'e Gulu mu bukake.Abajaasi batta ebikumi n'ebikumi by'abantu bwe baali babakaka okutambula, okwokya amaka gaabwe wamu n'ebyagi (amatereko g'emmere).<ref>{{Cite web |last=Amnesty International, International Secretariat |title=Uganda: Breaking the circle: Protecting human rights in the northern war zone - Amnesty International |url=http://web.amnesty.org/library/Index/ENGAFR590011999?open&of=ENG-UGA |archive-url=https://web.archive.org/web/20071107113401/http://web.amnesty.org/library/Index/ENGAFR590011999?open&of=ENG-UGA |archive-date=2007-11-07 |access-date=2026-08-06 |website=web.amnesty.org}}</ref> Wabula, mu kuggywa kwalwo, alipoota yawa abantu abamu essuubi.
Wabula, nga 13 Ogwomwenda, eyaliko [[:en:Inspector_General_of_Police|ssenkulu wa Poliisi]] wa Museveni, Genero Kale Kayihura yateekebwa ku lukalala lw'abaalina okussibwako envumbo ekitongole kya America ekirwanirira eddembe ly'obuntu ekya [[:en:United_States_Department_of_the_Treasury|United States Department of the Treasury]] olw'okutyoboola ennyo eddembe ly'obuntu mu kiseera we yabeere ssaabaduumizi wa poliisi (Okuva mu 2005 okutuuka mu Gwokusatu gwa 2018). Kino kyali kiva mu mirimu egyakolebwanga ekitongole kya poliisi ekya "Flying Squad Unit" ekyatulugunyanga ennyo abantu kko n'obuli bw'enguzi. Oluvannyuma Kayihura yasikizibwa [[:en:Martin_Okoth_Ochola|Martin Okoth Ochola]].
=== Alondebwa mu kisanja ekisooka (1996–2001) ===
==== Okulonda ====
Okulonda okwasooka mu gavumenti ya Museveni kwaliwo nga 9 Ogwokutaano 1996. Museveni yawangula [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]] ow'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]], eyawakanya ebyava mu kulonda mu kibiina ky'omukago gwa "Inter-party forces coalition", kwossa ne Kibirige Mayanja eyawakanya ennyo engeri abalonzi gye baali bawandiisiddwamu. Museveni yawangula n'ebitundu nsanvu mu bibiri n'obutundutundu butaano ku buli kikumi. Okuva ku bitundu by'abalonzi nsanvu mu bibiri n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi abaali balina okulonda. Wadde ng'ebitongole by'ensi yonna ne Bannayuganda abatunuulira ebyobufuzi baalaba okulonda kuno ng'okutuufu, abaakwetabamu bonna baagaana ebyakuvaamu. Museveni yalayizibwa nga Pulezidenti omulundi Ogwokubiri nga 12 Ogwokutaano 1996.<ref>{{Cite book |last=Nohlen |first=Dieter |date=1999-07-22 |title=Elections in Africa:A Data Handbook: A Data Handbook |url=https://books.google.com/books?id=9v1MnKYHSLoC |last2=Thibaut |first2=Bernard |last3=Krennerich |first3=Michael |publisher=OUP Oxford |isbn=978-0-19-829645-4 |language=en}}</ref>
Mu 1997 yatandikawo okusoma kwa bonnabasome okw'obwereere okwa Pulayimale.<ref>{{Cite news |date=2010-10-29 |title=Uganda's first Batwa pygmy graduate |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-11601101 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref>
Okulonda okw'omulundi ogwokubiri waliwo mu mwaka gwa 2001. Pulezidenti Museveni yafuna obululu ebitundu nkaaga mu mwenda (69) ku buli kikumi era n'awangula munne eyamuli ku mbiranye [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]]. Besigye yali nnyo ku lusegere lwa Pulezidenti Museveni era ye yali omusawo we mu kaseera we baabeerera mu lutalo lw'omu nsiko. Wabula, ababiri bano baafuna obutakkaanya bwe twali nga tetunnagenda mu kulonda kwa 2001, Besigye we yasalirawo okwesimbawo ku bwapulezidenti.<ref>{{Cite news |date=2011-02-14 |title=Uganda's Kizza Besigye - veteran opposition leader profiled |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-12431180 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Okunoonya akalulu ka 2001 kwaliwo nnyo okulaga obukyayi nga Pulezidenti Museveni yali atiisatiisa okuteeka abaali bamuvuganya "ebigere mukaaga wansi we".<ref>{{Cite news |title=In Uganda, Museveni finds biggest election obstacle in former friends |url=https://www.csmonitor.com/World/Africa/2015/0714/In-Uganda-Museveni-finds-biggest-election-obstacle-in-former-friends |access-date=2026-08-06 |work=Christian Science Monitor |issn=0882-7729}}</ref>
Okulonda kwavaamu okwekubira enduulu okwakolebwa mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti etaputa ssemateeka ensukkulumu]] nga Besigye ye yakuteekayo. Kkooti yasalawo nti okulonda kwali kwa mazima na bwenkaya wabula n'egaana okusazaamu ebyava mu kulonda nga beesigama ku balamuzi basatu (3) abaasalawo nti okulonda tekusazibwamu n'ababiri (2) abaasalawo nti okulonda kusazibwemu kw'abo abatuula ku kakiiko ka kkooti ensukkulumu etaputa ssemateeka. Kkooti yasalawo nti newankubadde okulonda kwalimu ebintu ebitakkirizibwa mu mateeka bingi, tebyataataaganya bintu byava mu kulonda. Ssaabalamuzi [[:en:Benjamin_Odoki|Benjamin Odoki]] n'omulamuzi Alfred Karokora ne Joseph Mulenga omusango baagusalira ku ludda lw'omuwawaabirwa sso nga ate abalamuzi Aurthur Haggai Oder ne John Tsekoko bo omusanga gaagusalira ku ludda lwa Besigye.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2017-07-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170706015048/http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
==== Ebirabo ky'ensi yonna ====
Museveni yalondebwa nga ssentebe w'[[Organisation of African Unity|ekibiina ekitaba amawanga g'ensi yonna ekya Organisation of African Unity]] (OAU) mu 1991 ne 1992.
Oboolyawo obuwanguzi Museveni bwe yaakasinga okutuukako wamu ne gavumenti ye ye kaweefube w'okulwanyisa nnawookeera w'ekirwadde kya mukenenya. Mu myaka gya 1980, [[Yuganda|Uganda]] yali emu ku nsi ezaali zisingamu omuwendo gw'abantu abaali balina akawuka akaleeta obulwadde bwa mukenenya okwetooloola ensi yonna, naye mu kaseera kano, omuwendo gw'abantu abano gugenze gukendeera mu Uganda. Era eggwanga lyogerwako ng'eririna abalwadde ba mukenenya abatono ennyo mu lutalo lw'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya okwetooloola ensi yonna (laba AIDS in Africa). Emu ku nteekateeka ezikulembeddwamu Pulezidenti Museveni okulwanyisa obulwadde bwa mukennenya n'akawuka akaleeta mukenenya y'enteekateeka ya ABC. Enteekateeka ya ABC yalimu ebitundu ebikulu bisatu "Okwewala, Okubeera omwesigwa, Oba okukozesa obupiira, singa A ne B zibeera teziteekeddwa mu nkola." Mu Gwokuna gwa 1998, Uganda yafuuka ensi eyasooka okulangirirwa okubeera n'obusobozi okwewola wansi w'enteekateeka y'okuyamba ensi enjavu eya "Heavily Indebted Poor Countries" (HIPC), n'efuna obuyambi bw'obukadde bwa ddoola za America lusanvu "US$700".<ref>{{Cite web |title=Uganda - Heavily Indebted Poor Country Initiative (HIPC) |url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/UGANDAEXTN/0,,contentMDK:20225952~menuPK:473833~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:374864,00.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20050317144306/http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/UGANDAEXTN/0,,contentMDK:20225952~menuPK:473833~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:374864,00.html |archive-date=2005-03-17 |access-date=2026-08-06 |website=web.worldbank.org}}</ref>
Museveni yasiimibwa olw'enteekateeka ze ezimu ez'okuyamba abakazi mu ggwanga. Yakolako n'omukyala [[Specioza Kazibwe]], ng'omumyuka we ku bwapulezidenti, kumpi okumala emyaka kkumi, era n'akola kya maanyi nnyo okusobozesa abakazi okugenda okusoma. Ku ludda olulala, Museveni yagaana okusaba kw'abakyala okubeera n'obuyinza ku ttaka lya famire (eddembe ly'abakyala okubeera n'obuyinza oba n'omugabo ku bintu omukyala by'abeera akoze n'omwami nga bali mu bufumbo).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2012-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120118231702/http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |url-status=dead }}</ref>
[[:en:New_York_Times|Olupapula lw'amulire olufulumira mu America olwa "''New York Times'']]''" bye lwayogera ku Museveni mu'' 1997.<ref>{{Cite web |title=The New York Times> Search> Abstract |url=http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F30916FF385B0C768DDDAF0894DF494D81 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060129234019/http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F30916FF385B0C768DDDAF0894DF494D81 |archive-date=2006-01-29 |access-date=2026-08-06 |website=query.nytimes.com |url-status=live }}</ref><blockquote>Ennaku zino za kwenyumirizaamu nnyo eri eyaliko omuyeekera nga mu kaseera kano y'akulembera Uganda. Akozesa enteekateeka n'obubonero bw'abakulembeze okukuuma obuyinza n'okutuuka ku kiruubirirwa kye. Abakukunavu wamu n'abakugu abamu ku lukalu lwa Africa bagamba nti , tekyewuunyisa nnyo. Pulezidenti Yoweri K okukola ekyo. Museveni yatandika omugendo gw'endowooza okukyusa ennyo Africa, okumalirawo ddala obuli bw'enguzi, okuteekawo gavumenti engumu enno nga bwe kyali mu kiseera ky'olutalo lw'endowooza (Cold war). Mu nnaku zino, aboogezi ku nsonga z'ebyobufuzi okwetooloola ssemazinga bayita Mw. Museveni [[:en:Otto_von_Bismarck|Bismarck]] wa Africa. Abantu abamu bamutwala ng'omuzira wa Africa omulala ng'addirira omuzira wa South African Pulezidenti [[Nelson Mandela]].</blockquote>Mu mpapula entongole ezaafulumizibwa Madeleine Albright mu Ntenvu wa 1997 ng'alambula olukalu lwa Africa nga ssaabawandiisi w'ettwale, Museveni yayogerwako obukulembeze bwa Clinton "ng'entabiro y'essuubi" atambulira ewamu "n'okutaba ebiwayi ebibiri ebya demokulasiya", newankubadde nti Uganda eddukanyzibwa ku musingi gw'ebyobufuzi obw'ebibiina ebingi.<ref>{{Cite news |last=French |first=Howard W. |date=1997-12-16 |title=Albright in Africa: The Embraceable Regimes? |url=https://www.nytimes.com/1997/12/16/world/albright-in-africa-the-embraceable-regimes.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref>
Museveni abadde nnyo munywanyi ow'omugaso owa United States mu lutalo lw'ekiyeekera.<ref>{{Cite news |last=French |first=Howard W. |date=1997-12-16 |title=Albright in Africa: The Embraceable Regimes? |url=https://www.nytimes.com/1997/12/16/world/albright-in-africa-the-embraceable-regimes.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref>
==== Akakuubagano k'ekitundu ====
Oluvannyuma lw'[[:en:Rwandan_genocide|ekittabantu ekyali mu Rwanda mu mwaka gwa]] 1994, gavumenti ya [[Rwanda|Rwanda yawulira ng'etidde nnyo olw'okubeera n]]'okwetooloola ennyo ensalo ya Rwanda mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC) eyali ey'eyaliko omusirikale wa Rwanda owa gavumenti eyali evuddeko. Abajaasi bano baayambibwako Mobutu Sese Seko, okukulemberamu Rwanda (nga bayambibwako Museveni) n'abayeekera ba Loteenaanti Kabila abeetaba mu Lutalo lwa Congo olwasoosa okusobola okumaamulako Mobutu okusobola okutwala obuyinza mu DRC.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref>: 267–268
Mu Gwomunaana gwa 1998, Rwanda ne Uganda baddamu okulumba DRC mu lutalo lwa Congo olwokubiri, nga mu kiseera kino baali baagala kumaamulako Kabila, eyaliko munywanyi wa Museveni ne Kagame. Museveni ng'ali wamu n'abawi b'amagezi abatono abaamuli ku lusegere baakola okusalawo okusindika eggye lya Uganda People's Defence Force (UPDF) mu DRC. Abantu ab'enkizo ennyo baalaga nti Paalamenti ya Uganda n'abawabuzi ku ludda lw'abantu aba bulijjo baali tebeebuziddwako ku nsonga eno, nga bwe kirambikibwa mu ssemateeka wa 1995.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref> : 262–263 Museveni mu kaseera kano yakunga abantu abaali bifo eby'enkizo okwenyigira mu nsonga eno.<ref>{{Cite web |date=2022-08-29 |title=International Crisis Group |url=https://www.crisisgroup.org/fr |access-date=2026-08-06 |website=www.crisisgroup.org |language=en}}</ref> "Twawulira nga bannansi ba Rwanda be baatandika olutalo era gwali mulimu gwabwe okugenda mu maaso okumariza omulimu, naye Pulezidenti waffe yatwala obudde n'atumatiza nti twalina omukono ku kyali kigenda mu maaso mu Congo", omujaasi ow'oku ntikko ye yayogera ebyo. Ensonga entongole lwaki Uganda yeetaba mu lutalo luno kwe kukomya "ekittabantu" ekyali kikolebwa ku bantu b'ekika ky'e Banyamulenge mu DRC nga balwanagana n'amagye ga Rwanda wamu n'ago aga Kabila eyali alemereddwa okuteeka obukuumi ku nsalo wamu n'okukkiriza amagye ga Allied Democratic Forces (ADF) okulumba Uganda nga gatera okusinziira mu DRC. Mu butuufu, amagye ga UPDF gaateekebwa munda mu DRC, mu buwanvu obusukka kkiromita lukumi (1,000) (620 mi) bu buvanjuba bwa Uganda ku we basalaganira ne DRC.<ref>{{Cite web |date=2022-08-29 |title=International Crisis Group |url=https://www.crisisgroup.org/fr |access-date=2026-08-06 |website=www.crisisgroup.org |language=en}}</ref>
Amagye okuva e Rwanda nee Uganda gaalumba era ne gayingira ekitundu ky'eggwanga ekyalimu ennyo ebyobugagga eby'omu ttaka n'embaawo. Obulumbaganyi buno bwaviirako eggwanga lya America okuwera obuyambi bwonna bwe lyali liwa Uganda, ekintu ekyayiwa ennyo obukulembeze bwa Clinton kubanga yali asuubidde okukozesa Uganda ng'entabiro y'enteekateeka y'okumalawo obutabanguko mu Africa eya "African Crisis Response". Mu 2000, amagye ga Rwanda ne Uganda gaalwanagana ku bunyomero bwa mirundi esatu mu kibuga kya DRC eky'e Kisangani, ekyaviirako okutya wamu n'okuseebengerera kw'enkolagana wakati wa Kagame ne Museveni. Gavumenti ya Uganda ezze ekolokotebwa nnyo olw'okwongera amaanyi mu kakuubagano k'e Ituri, akamu ku bukuubagano obwali mu lutalo lw'e Congo olwokubiri. Amagye ga Uganda mu butongole gava mu Congo mu 2003 era ekibinja ky'ekibiina ky'amawanga amagatte ekikuuma emirembe ne kiteekebwa mu kifo kino. Mu Ntenvu wa 2005, [[:en:International_Court_of_Justice|Kkooti y'ensi yonna etaputa ssemateeka]] yasala nti Uganda wali ya kuliyirira DRC olw'okutyoboola eddembe ly'obuntu olwakolebwa mu lutalo lwa Congo olwokubiri.<ref>https://web.archive.org/web/20061002125625/http://www.icj-cij.org/icjwww/ipresscom/ipress2005/ipresscom2005-26_co_20051219.htm</ref>
=== Ekisanja ekyokubiri (2001–2006) ===
==== Okulonda kwa 2001 elections ====
Mu 2001, Museveni yawangula okulonda kw'obwapulezidenti nga ye yasinga okufuna ebitundu by'obululu ebisinga obungi, nga yali yeesimbyewo n'eyali mukwano gwe ate era omusawo we Kizza Besigye nga ye yamuli ennyo ku mbiranye. Mu kamu ku bubade obwamutunda ennyo mu bantu, Museveni yatambulira ku Booda booda okugenda okutwalayo empapulaze ez'okumusunsula okuwesimbawo. ''Bodaboda'' okusinziira ku ndowooza z'abazungu, booda booda kika kya ntambula ekya layisi wabula nga kya bulabe nnyo, ekitambuza abasaabaze okwetooloola ebibuga n'ebyalo mu kitundu ky'obugwanjuba bwa East Africa.<ref>{{Cite web |title=Telegraph {{!}} News {{!}} Worldwide |url=http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-date=2006-02-09 |access-date=2026-08-06 |website=www.telegraph.co.uk}}</ref>
Waaliwo okwemulugunya n'obukambwe bungi mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti mu 2001, mwalabikiramu okutyoboola eddembe ly'obuntu oluvannyuma lw'okulangirira Museveni ku buwanguzi. Besigye yagenda mu kkooti ya Uganda ensukkulumu okuwakanya ebyali bivudde mu kulonda. Abalamuzi babiri ku bataano baasala nga bagamba nti okulonda kwalimu ebirumira bingi era ebyali bikuvuddemu byalina okusazibwamu. Abalamuzi abalala bo baasala nti ebirumira bino byali tebitaataaganyizza byava mu kulonda , wabula ne bateesa nti, "waliiwo obujulizi obwali bulagira ddala nti omuwendo gw'ebifo ebyalondebwamu mungi byalimu okubba obululu" ne mu bitundu by'eggwanga ebirala, "era ne kiba ng'akawaayiro k'okubeera n'okulonda okw'amazima n'obwenkanya nga katyoboolwa."<ref>{{Cite web |title=Telegraph {{!}} News {{!}} Worldwide |url=http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-date=2006-02-09 |access-date=2026-08-06 |website=www.telegraph.co.uk}}</ref>
==== Ebyobufuzi by'abangi n'okukyusa ssemateeka. ====
[[File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|thumb|Pulezidenti Museveni ne Pulezidenti wa U.S. [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] mu Gwomukaaga gwa 2003]]
Oluvannyuma lw'okulonda, ebibiina by'ebyobufuzi ebyali birinnya mu kimu ne Museveni byatandika kakuyege w'okukola ennongoosereza mu ssemateeka aggyibwemu akawaayiro k'ekkomo ku bisanja bya Pulezidenti, okumusobozesa okuddamu okwesimbawo mu kulonda kwa 2006. Ssemateeka wa 1995 yali yateeka ekkomo lya bisanja bibiri ku Pulezidenti abeera aliko.
Enteekateeka y'okukyusa ssemateeka n'ebyali bigambibwa okumalawo oludda oluvuganya mu byobufuzi by'eggwanga kyakolokotebwa nnyo abantu aboogera ku byobufuzi kuno, ebibiina by'ensi yonna, n'abagabirizi b'obuyambi mu Uganda. Mu kiwandiiko ekyaweebwako bannamawulire ekyakolebwa ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), kyanenya Museveni olw'okwetaba mu "nteekateeka y'okubeera pulezidenti okutuusa lw'alifa", wamu n'okuwa ababaka ba paalamenti enguzi okusobola okuwagira okukonga ennongoosereza mu ssemateeka, abakulembeze ba FDC bwe baategeeza:
: Eggwanga linyiikaavu nga bannayuganda bangi tebaagala [nonoosereza mu ssemateeka]. Singa paalamenti egenda mu maaso n'okuggya ekkomo ku bisanja pulezidenti by'alina okukoma okwesibirako, kino kiyinza okuleetawo obusambattuko obw'amaanyi, okusiiga ebyobufuzi ekifaananyi ekibi, era kiyinza okuvaamu okuttattana engeri y'okukyusaamu obuyinza era noolwekyo... Twandiyagadde okusaba Pulezidenti President Museveni yeewe ekitiibwa, wamu ne ssemateeka mwe yayita okulondebwa nga Pulezidenti mu 2001 mwe yasuubiriza eggwanga n'ensi yonna okutwaliza awamu okuwaayo obukulembeze mu mirembe era mu ngeri ennungamu ku nkomerero y'ekisanja kye ekyokubiri era ekisembayo. Ekitali ekyo, yali wa kulabibwa ng'omulimba kayingo n'omufere w'ebyobufuzi eggwanga gwe likyafunye.
Nga bwe kyalabibwa abatunuulizi by'ebyobufuzi abamu, omwali [[:en:Wafula_Oguttu|Wafula Oguttu]], Museveni gye buvuddeko yategeeza nga bwe yalina endowooza y'okubeera mu woofiisi emiundi kkumi n'etaano (15) n'okusukkawo, ekintu ekiraga nti yali aweereddwa amagezi amakyamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.theperspective.org/africabigmen.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2005-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20051101065818/http://www.theperspective.org/africabigmen.html |url-status=dead }}</ref> Ebigambo munnansi wa Repubulic of Ireland eyali alwanyisa obwavu Bob Geldof bye yayogera abawagizi ba Museveni ne beekalakaasiza wabweru w'ekitebe kya Bungereza mu Kampala. "Twesonyiwe Museveni. Obudde bo buweddeko, genda," omuyimbi nnakinku bwe yategeeza mu Gwokusatu gwa 2005, ng'annyonnyola nti enteekateeka ya Museveni okukyusa ssemateeka yali ekontana ne bye yakola omwali okulwanyisa obwavu n'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya kkon'obulwadde bwa mukenenya.<ref>{{Cite news |date=2005-03-22 |title=Ugandans march against Bob Geldof |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4371265.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Mu kiwandiiko ''[[:en:Boston_Globe|Boston Globe]]'' mwe yayoleseza endowooza ye era ne mu kwogera kwa Wilson Center, eyaliko omubaka wa U.S. mu Uganda Johnnie Carson yavumirira nnyo Museveni olw'enteekateeka eno. Ng'oggyeko okutwalibwa nga Pulezidenti "owannamaddala eyali aleeseewo enkyukakyuk" nga "obukulembeze bwe obwali buleeseewo obutebenkevu n'enkulaakulana", Carson naye yategeeza nti, "tuyinza okuba nga tugenda kufuna Mugabe omulala agenda okussaawo [[Zimbabwe]] endala". "Abatunuulizi b'ebyobufuzi bangi balaba enteekateeka ya Museveni okukola ennogoosereza mu ssemateeka ng'egenda okuzzaawo obuzibu obusinga okulabibwako mu bakulembeze ba Africa abangi ababeera bataagala kukulembera nga bagoberera ssemateeka kko n'obutaagala kuwaayo buyinza".<ref>{{Cite web |title=The Boston Globe {{!}} New England news, weather and sports |url=https://www.bostonglobe.com/ |access-date=2026-08-06 |website=BostonGlobe.com |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, [[Noowe|Norway]] yafuuka ensi ya Bulaaya eyookusatu oluvannyuma lw'emyezi mitono okulangirira akabonero k'okusala obuyambi ku Ugandanga yeekuusa ku bukulembeze mu ggwanga. UK ne Ireland baakola ekintu kye kimu mu mwezi Gwokutaano."Minisita waffe ow'ensonga z'ebweru yayagadde okulambika ensonga bbiri: okukyusa ebisanja bya Pulezidenti ng'okola ennongoosereza mu ssemateeka, n'obuzibu bw'obutaleka bannabyabufuzi kwetaaya, eddembe ly'obuntu n'obuli bw'enguzi", omubaka wa Norway Tore Gjos bwe yategeeza.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Staff |date=2005-07-19 |title=Norway cuts aid to Uganda |url=https://mg.co.za/news/south-africa/2005-07-19-norway-cuts-aid-to-uganda/ |access-date=2026-08-06 |website=Mail & Guardian |language=en-ZA}}</ref> Ng'ensonga enkulu eyayogerwako kwali kukwata ababaka ba paalamenti ababiri ab'oludda oluvuganya okuva mu kibiina kya FDC. Abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu baatwala okukwatibwa kw'abantu bano okubeeramu ebyobufuzi. Abatunuulizi b'eddembe ly'obuntu baategeeza nti "okukwata ababaka ba Paalamenti bano kiraga okweyagaliza mu byobufuzi".<ref>{{Cite book |date=2026-08-01 |title=Human Rights Watch |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Human_Rights_Watch&oldid=1367214736 |language=en}}</ref> Alipoota ya [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi]] yonna eyeekyama eyasomolwa mu mwezi Gwokutaano yategeeza nti abawozi b'ensimbi yonna bayinza okusalako obuyambi bwabwe olw'enteekateeka ezityoboola eddembe ly'obuntu mu Uganda. "N'ennaku ennyingi tutegeeza nti tetukyasobola kutuusa bweweereza bwaffe mu Uganda olw'embeera y'ebyobufuzi eriyo, newankubadde ng'eggwanga libadde mu mbeera eyadde yeegombebwa mu myala kya 1990 egisembyeyo, olupapula bwe lwategeeza. "Gavumenti eremereddwa nnyo okwetabya abantu abangi mu nkola y'ebyobufuzi emu erabibwako okumala ebbanga eddene...oboolyawo ekisinga okubeera ekikulu, ebyobufuzi bwe bitambula olw'obumalirirvu bwa Pulezidenti okwesimbawo ekisanja ekyokusatu, nga kyali kibi.<ref>{{Cite web |title=Sorry, we can't find the page you're looking for. |url=https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201026022402/https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-date=2020-10-26 |access-date=2026-08-06 |website=www.newvision.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref>
Museveni yayanukula obunkenke obwali bweyongera okuva mu mawanga gw'ebweru ng'anenya abagabirizi b'obuyambi okwetaba mu byobufuzi bymawanga kko n'okukozesa obuyambi okwefunza amawanga amaavu. "Leka bannamikago bannaffe batuwe magezi gokka wabula okusalawo bakulekere amawanga ... [ensi ezaakulaakulana edda] zirina okweggyamu omuze gw'okugezaako okusalirawo amawanga amaavu nga geelimbika mu buyambi."<ref>{{Cite web |title=Sorry, we can't find the page you're looking for. |url=https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201026022402/https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-date=2020-10-26 |access-date=2026-08-06 |website=www.newvision.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref> "Ekizibu ky'abantu bano si kisanja kyakusatu oba okulwanyisa enguzi oba ebyobufuzi by'ebibiina ebingi" Museveni bwe yayongerako bwe yali mu lukungaana lw'akulembeze b'amawanga ga Africa, ekizibu kiri nti baagala kutukuuma nga tetukulaakulana."<ref>{{Cite news |title=Uganda: Donors Fear Me, Says Museveni |url=https://allafrica.com/stories/200505260253.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190805152112/https://allafrica.com/stories/200505260253.html |archive-date=2019-08-05 |access-date=2026-08-06 |work=allAfrica.com |language=en |url-status=live }}</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, akalulu k'ekikungo ku kukola ennongoosereza mu ssemateeka kaakyusa akakwakkulizo akaali kamaze emyaka ekkumi n'omwenda (19) ku mirimu gy'ebibiina by'ebyobufuzi. Mu kiseera we wataabeerera bibiina bya byabufuzi "enkola y'omugendo" (esinga okumanyikibwa "ng'omugendo") eyateekebwawo Museveni mu 1986, ebibiina by'ebyobufuzi byagenda mu maaso n'okubeerawo, wabula abantu baali balina kwesimbawo ku lwabwe wabula si nga beekuusa ku kibiina kya byabufuzi. Enkola eno yali eteereddwawo n'ekigendererwa okukendeeza enjawukana mu mawanga, newankubadde nga abatunuulizi b'ebyobufuzi bazze nga bavaayo ne bategeeza nti enkola eno teyalina kintu kirala kyonna okuggyako okukugira bannabyabufuzi abaali ku ludda oluvuganya. Okulonda bwe kwali tekunnabaawo, owogezi w'ekibiina kya FDC yategeeza nti, "Ebitongole by'ebyenfuna ebikulu mu ggwanga bikulirwa bantu abava mu kitundu Pulezidenti gy'azaalibwa .... "Tufunye gavumenti esinga okwesigama ku mawanga mu byafaayo newankubadde nga tewali bibiina byabyabufuzi." Abantu bangi baalaba okukomyawo kwa Museveni ebibiina by'ebyobufuzi ebingi ng'enteekateeka y'okuddamu okutabagana n'abagabi b'obuyambi - eyali egezaako okubagonza bwe yalangirira nti yali ayagala kwesimbawo ekisanja ekyokuna.<ref>{{Cite news |date=2005-08-01 |title=Uganda backs multi-party return |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4726419.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Omubaka wa Paalamenti ow'oludda oluvuganya Omara Atubo agambye nti obwagazi bwa Museveni okuleetawo enkyukakyuka "kwali kutimba bbula kwe yali agezaako okukweka mu bwagazi bwe okufuga obulamu bwe bwonna".<ref>{{Cite book |date=2026-08-04 |title=Reuters |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Reuters&oldid=1367642598 |language=en}}</ref>
==== Okufa kwa John Garang ====
Nga 30 Ogwomusanvu 2005, omumyuka wa Pulezidenti wa Sudan John Garang yattiba mu kabenje k'ennyonyi ya Pulezidenti wa Uganda ey'obwannannyini eyafuna akabenja bwe yali bubbanga ng'addayo e Sudan ng'ava mu njogerezeganya mu Uganda. Garang yali yaakamala mu kifo ky'obumyuka bwa Pulezidenti bwa Sudan wiiki ssatu zaokka mu kiseera we yafiira.<ref>{{Cite news |title=John Garang de Mabior {{!}} Sudanese leader |url=https://www.britannica.com/biography/John-Garang-de-Mabior |archive-url=https://web.archive.org/web/20210624160443/https://www.britannica.com/biography/John-Garang-de-Mabior |archive-date=2021-06-24 |access-date=2026-08-06 |work=Encyclopedia Britannica |language=en |url-status=live }}</ref>
Engambo zaasaasaaa nnyo nti Museveni ye yali avunanyizibwa ku kuviirako akabenje kano, ekyamuviirako okutiisatiisa okuggalawo olupapula lw'amawulire olwafulumya nti Museveni ye yaviirako okufa kwa Grang nga 10 Ogwomunaana. Mu kiwandiiko, Museveni yategeeza nti engambo zino zaali za bulabe nnyo eri ebyokwerinda by'eggwanga. "Sijja kukkiriza lupapula lwa mawulire olulinga ensega. Olupapula lw'amawulire lwonna oluzannya n'ebyokwerinda by'ekitundu, sijja kukkiriza kino- nja kuluggala."<ref>{{Cite news |date=2005-08-10 |title=Museveni warns press over Garang |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4140446.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Olunaku olwaddako, leediyo ey'ettutumu KFM yaggyibwako layisinsi olw'okwogera ku kufa kwa Garang. Omuweereza wa leediyo Andrew Mwenda oluvannyuma yakwatibwa olw'ebigambo ebyali byoleka omuntu eyeekuusa ku kufa kwa Grang bye yakozesa mu pulogulaamu ya KFM ey'okukubaganya ebirowoozo.<ref>{{Cite news |date=2005-08-19 |title=Banned Ugandan radio back on air |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref>
=== Okulonda kw'Ogwokubiri 2006 ===
Nga 17 Ogwekkumi n'ogumu 2005, Museveni yalondebwa ng'eyali agenda okukwatira ekibiina kya NRMs bendera okuvuganya ku bwapulezidenti mu kulonda kw'omu Gwokubiri gwa 2006 mu kulonda kwa bonna. Okumusunsula okwesimbawo omulungi ogwokusatu kyakolokotebwa abantu bangi kubanga yali yategeeza mu mwaka gwa 2001 yali seesimbawo ekisanja kye ekisemba.
Okukwatibwa kw'akulembera oludda oluvuganya gavumenti omukulu Kizza Besigye nga 14 Ogwekkumi n'ogumu - n'avunaanwa omusango gw'okulya mu nsi olukwe, okwekweka mu nsi wabula ng'agiryamu olukwe wamu n'okusobya ku bakazi- kyavaako okwegugunga mu Kampala ne mu bibuga ebirala. Enteekateeka ya Museveni okwesimbawo omulundi ogwokusatu, okukwatibwa kwa Besigye, n'okutiisatiisa kkooti ensukkulumu bwe yali ewulira omusango gwa Besigye (nga bayiwa amagye amangi ku kkooti agaali gabagalidde ebyokulwanyisa ate nga ge gaali gakola mu ngeri y'emu ng'ekitongole ky'awulire, "[[:en:Black_Mamba_(group)|Black Mambas Urban Hit Squad]]"), kyaviirako amawanga okwali Sweden, Netherlands, ne United Kingdom gaalekera awo okuyambako gavumenti ya Museveni mu byenfuna kubanga obwetaavu bwago bwali mu kulaba enkulaakulana ya demokulasiya mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20190121010811/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1112021/netherlands-cuts-aid-uganda</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190121010757/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1110723/sweden-cuts-aid</ref> Nga 2 Gatonnya 2006, Besigye yateebwa oluvannyuma lwa kkooti ensukkulumu okulagira nti ateebwe mu bunnambiro.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm</ref>
Okulonda kwa nga 23 Ogwokubiri 2006 kwe kulonda kwa Uganda okwasooka okwetabibwamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi mu myaka abiri mu etaano (25) era kwalabibwa ng'okugeesa ebisaanyizo by'okubeera ne demokulasiya mu ggwanga. Newankubadde Museveni yakola bubi nnyo okusinga nga bwe yali akola mu kulonda okwali kuzze kubaawo, yaddamu okulondebwa ku kisanja ekirala kya myaka etaano, oluvannyuma lw'okufuna ebitundu ataano mu mwenda ku buli kikumi (59) nga Besigye eyamuli ku mbiranye ye yafuna ebitundu asatu mu musanvu ku buli kikumi (37). Besigye agambibwa okugamba nti bino byali bijingiriddwa era n'abigaana. Ekibiina ky'amawanga ga bulaaya amagatte n'abatunuulizi b'ebyokulanda abeetengeredde mu Uganda bateegeea nti okulonda kwa 2006 nti tekwali kwa bwenkanya.<ref>https://pesacheck.org/is-it-true-that-uganda-has-not-held-a-fair-and-transparent-election-in-over-30-years-5d8548d42059</ref> Kkooti ensukkulumu yategeeza nti okulonda kwali kujjuddemu okutiisatiisa, okutyoboola eddembe ly'obuntu, okutyoboola eddembe ly'abalonzi, n'obumulumulu obulala; wabula kkooti eyatuulako abalamuzi omusanvu (7) abana baategeeza nti ebyali bivudde mu kulonda byali birina okusigalawo ate abasatu ne bawakanya ebyali bivudde mu kulonda.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4750040.stm</ref>
=== Ekisanja ekyokusatu (2006–2011) ===
Mu 2007, Museveni yawa ekibiina ky'omukago ogugatta amawanga ga Africa (African Union) amagye okukuuma emirembe mu [[Somalia]].
Era mu kisanja kino, Museveni yatuuza enkiiko ne bamusingansimbi omwali ne Wisdek, okusobola okutumbula ebiruubirirwa bya Uganda wamu n'okunoonya amakolero kko n'okutondawo emirimu mu ggwanga.to promote Uganda's call centre and outsourcing industry and create employment to the country.<ref>http://www.statehouse.go.ug/news.php?catId=1&item=821</ref>
==== Obwegugungo bw'omu Gwomwenda gwa 2009 ====
Mu Gwomwenda gwa 2009 Museveni yagaana Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi]], Kabaka wa [[Buganda]], olukusa okukyalako mu bitundu by'obwakabaka bwa Buganda ebimu, naddagala mu distulikiti y'e [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] . Obwegugungo bwaliwo era abantu abasukka mu makumi ana (40) battibwa nga abalala baatwalibwa mu makomera n'okutuusa kati. Okwengereza kw'ekyo, abantu abala mwenda Furthermore, nine more people were killed during the April 2011 "Walk to Work" demonstrations. According to the Human Rights Watch 2013 World Report on Uganda, the government has failed to investigate the killings associated with both of these events.<ref>https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda</ref>
==== Obwagazi bwe eri Obukatoliki ====
Mu 2009, emikutu gy'aawulire egifulumira mu ggwanga lya America okuli ogwa MSNBC ne NPR mu kunoonyereza kwa munnamawulire Jeff Sharlet yawandiika ku bukwatane obw'amaanyi wakati wa Museveni n'ekitongole ekibunyisa ky'engiri ya Krisito ekisinziira mu America ekya " American fundamentalist Christian organization" ekibiina ekibunyisa ky'engiri (era ekimanyikiddwa nga "amaka").<ref>http://www.nbcnews.com/id/34224471</ref><ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref> Sharlet yawandiika nti Douglas Coe, omukulembeze w'ekibiina ekibuulizi ky'enjiri, yanokolayo Museveni ng'omusajja w'ekitongole ow'enkizo ennyo ku ssemazinga wa Africa.<ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref>
==== Eddembe ku bali b'ebisiyaga ====
Okwekenneeya okulala okwetooloola ensi yonna mu mwaka gwa 2009 kwalaga amaanyi ga Bannayuganda okuteekawo ekibonerezo ky'okufa eri abali b'ebisiyaga, nga wano abakulembeze okuva mu mawanga okuli Bungereza, Kanada, Bufalansa ne America baalaga obwetaavu ku ddembe ly'obuntu.<ref>{{Cite news |title=Harper lobbies Uganda on anti-gay bill |url=http://www.theglobeandmail.com/news/politics/harper-lobbies-uganda-on-anti-gay-bill/article1381835/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303192936/http://www.theglobeandmail.com/news/politics/harper-lobbies-uganda-on-anti-gay-bill/article1381835/ |archive-date=2016-03-03 |access-date=2026-08-06 |work=The Globe and Mail |language=en-ca |url-status=live }}</ref> Olupapula lw'amawulire olufulumira mu ggwanga lya Bungereza olwa ''The Guardian'' lwawandiika ku Museveni "nga eyali alabika okubeera ng'awagira" abantu abaali bakola etteeka lino, wamu n'ebintu ebirala, nga gugamba "[[:en:Homosexual_agenda|Abali b'ebisiya]] okuva mu mawanga ga Bulaya bayingira mu Africa", era enkwatagana wakati w'abali b'ebisiyaga teri mu kwagala kwa Katonda.<ref>{{Cite news |last=Rice |first=Xan |date=2009-11-29 |title=Uganda considers death sentence for gay sex in bill before parliament |url=https://www.theguardian.com/world/2009/nov/29/uganda-death-sentence-gay-sex |access-date=2026-08-06 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>
Mu Gwomukaaga gwa 2021 abantu amakumi ana mu bana (44) baakwatibwa ku kifo awabeera abali b'ebisiyaga, nga kigambibwa nti baali batyoboola amateeka agaateekebwawo okutangira ensaasaana y'ekirwadde kya Kkovid.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
Museveni mmemba w'ekibiina kya NRM era agenda mu maaso n'okukozesa "obuli bw'ebisiyaga" okukkakkanya abamuvuganya naddala bammemba b'ekibiina kya National Unity Platform. Nga 19 Museenene 2020, mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti, Museveni yagamba nti kakuyege wa [[Bobi Wine]] yali avujjirirwa bantu b'ebweru, naddala abali b'ebisiyaga abagwira.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
=== Ekisanja ekyokuna(2011–2016) ===
[[File:Vladimir_Putin_and_Yoweri_Museveni.jpg|thumb|225x225px|[[Vladimir Putin]] ne Yoweri Museveni mu 2012]]
Museveni yaddamu okulondebwa nga 20 Ogwokubiri 2011 nga yafuna ebitundu nkaaga mu munaana (68) ku kikumi nga buno bwe bwali obusinga obungi ku bitundu ataano mu mwenda (59) ku kikumi ku balonzi abaali beewandiisizza. Ebyava mu kulonda byawakanyizibwa ekibiina ekitaba amawanga ga bulaaya wamu n'oludda oluvuganya. Okusinziira ku ttiimu y'abatunuulizi b'ensonga z'ebyobufuzi, baalaba nti "Enteekateeka y'okulonda yamaamirwa obutakola bintu byali biteekeddwa kukolebwa wamu n'okulwawo okutuusa ebintu ebikozesebwa mu budde".<ref>{{Cite news |last=Kron |first=Josh |date=2011-02-20 |title=President of Uganda Coasts Into a Fourth Term |url=https://www.nytimes.com/2011/02/21/world/africa/21uganda.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref><ref>https://www.reuters.com/article/us-uganda-election-idUSTRE71J1XL20110220</ref>
Ng'oggyeko Pulezidenti wa Misiri (Egypt) Hosni Mubarak ne Pulezindeti wa Libya Muammar Gaddafi, Museveni yafuuka omukulembeze ku ssemazinga wa Africa owookutaano akyasinze okulwa mu buyinza.<ref>{{Cite web |title=Who among the seven longest serving African leaders will be deposed next? {{!}} Africa News blog |url=http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-date=2011-10-23 |access-date=2026-08-06 |website=blogs.reuters.com}}</ref>
Mu Gwekkumi gwa 2011, okulinnya kw'ebintu kwatuuka ku bitundu asatu n'obutundutundu butaano (30.5) ku buli kikumi, nga kino kyali kiva ku kulinya kw'emmere n'amafuta. <ref>{{Cite web |title=Who among the seven longest serving African leaders will be deposed next? {{!}} Africa News blog |url=http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-date=2011-10-23 |access-date=2026-08-06 |website=blogs.reuters.com}}</ref> Okusooka mu 2011, omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye yatandikawo enteekateeka y'okwegugunga eyakazibwako erya "Walk to Work"ng'awakanya okwekanama kw'ebintu ebikozesebwa mu bulamu obwa bulijjo.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Nga 28 Ogwokuna 2011, Besigye yakwatibwa kubanga Museveni yagamba nti Besigye ye yali asoose okumulumba, omusango gwe yeegaana.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Okukwatibwa kwa Besigye kwaviirako obwegugungo mu Kampala.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Besigye yasuubiza nti "okwekalakaasa okw'eddembe" kwali kujja kugenda mu maaso. Engeri gavumenti gye yakwatamu obwegugungo yavumirirwa nnyo abagabi b'obuyambi.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref>
[[File:Yoweri_Museveni_with_Obamas_2014.jpg|thumb|223x223px|Pulezidenti Museveni abuuzibwako Pulezidenti wa US [[:en:Barack_Obama|Barack Obama]] mu Gwomunaana gwa 2014]]
Mu gyeka egizze giyita, okutyoboola eddembe ly'obuntu kuzze kulwabwako nnyo nnyo. Okusinziira ku batunuulizi b'eddembe ly'obuntu, "Wakati wa Gatonnya n'Ogwomukaaga [2013], ekitongole ekitunuulira eddembe lya bannamawulire kyalaba obulumbaganyi amakumi ataano (50) obwakolebwa ku bannamawulire, newankubadde nga wazze wabaawo ebibadde byogerwa ku kuteeka ekitiibwa mu ddembe lya bannamawulire." Mu kiseera kino, empapula z'amawulire ez'amaanyi ennyo mu ggwanga okuli "''[[:en:Daily_Monitor|The Daily Monitor]]" ne'' "''The Red Pepper"'', zaggalwawo era ne ziggyibwako gavumenti layisinzi olw'okufulumya amawulire ku "lukwe lw'okukuba abakungu ba gavumenti abakulu ne bannamagye ab'oku ntikko amasasi abaali bawakanya Pulezidenti Yoweri Museveni ... n'enteekateeka ze okukwasa mutabani we obuyinza ng'awummudde".<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Al_Jazeera</ref>
Ensonga endala ey'okutyobola eddembe ly'obuntu yalabibwako mu mwaka gwa 2014 nga gwakatandika Museveni bwe yateeka omukono ku bbago eryali liwakanya obuli bw'ebisiyaga ne lifuuka etteka. Mu kuwayaamu n'omukutu gwa CNN, Museveni yayita abali b'ebisiyaga "ekyenyinyaza" era n'ategeeza nti nti obuli bw'ebisiyaga gwali muze abantu gwe bayiga obuyizi. Abakulembeze b'amawanga ga Bulaaya, omwali n'owa United States Pulezidenti Obama, yavumirira etteka lino.<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
Museveni yavumiria eky'eggwanga lya US okwetaba mu lutalo lwa Libya (Libyan Civil War"era bwe yali ayogerako mu lukiiko lw'ekibiina kyamawanga amagatt (UN), amawanga ga Africa okudduukiria gannaago munsonga z'amagye kiteekawo nnyo obutebenkevu mu mawanga ga Africa okubala ebbanga eddene, ye ky'ayita "Ebizibu bya Africa bya kugonjoolebwa Africa."<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
=== Ekisanja ekyokutaano(2016–2021) ===
==== Okulonda kwa 2016 ====
Abeesimbawo ku bwapulezidenti mu kalulu kano kwaliko Yoweri Museveni, ali bu buyinza kati era abadde mu kifo kino okuva mu 1986, ne Kizza Besigye, eyeemulugunya ku kubba obululu n'effujjo ku bifo ebyaondebwamu. Okulonda kwayongezebwayo mu bifo ebirala ku alipoota ezigambibwa nti abalonzi baganibwa okulonda mu bifo eby'enjawulo. Okusinziira ku kakiiko k'ebyokulonda, Museveni yaddamu okulondebwa nga (18 Ogwokubiri 2016) nga yafuna ebitundu nkaaga mu kimu ku kikumi (61) ate nga ye Besigye yafuna obululu ebitundu asatu mu bitaano (35) ku kikumi. Abooluda oluvuganya gaagamba nti obufere okwetooloola eggwanga lyonna, ebintu ebitakkirizibwa mu kulonda, okukwata abantu abaali ku ludda oluvuganya, n'embeera eyalimu ennyo okutiisatiisa abalonzi.<ref>http://www.aljazeera.com/news/2016/02/ugandans-vote-museveni-seeks-extend-30-year-rule-160218044525608.html</ref>
==== Okuggyawo ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu 2018. ====
[[File:Illegal_Wildlife_Trade_Conference_London_2018_(44526034314).jpg|left|thumb|228x228px|Yoweri Museveni nga'yogera mu lukiiko ly'okusuubulagana kw'ebisolo by'omu nsiko okutali mu mateeka mu London, Ogwekkumi 2018]]
Pulezidenti Yoweri Museveni, nga Pulezidenti wa Uganda ali mu buyinza yateeka omukono ku nnongoosereza mu ssemateeka okukyusa akawaayiro k'ennyingo 102 B mu mwaka gwa 2017, akaasinga okumanyika nga "ebbago l'yokuggya ekkomo ku myaka omuntu kwalina okwesimbirawo ku bwapulezidenti" nga 27 Ntenvu 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424203000/http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |url-status=dead }}</ref> Ebbago lino lyayisibwa bulungi mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (10) nga 20 Ntenvu. Olwo nga 27 Ntenvu 2017, nga yeesigama ku buwaayiro 259 ne 262 obwa ssemateeka wa Uganda, ebbago lyateekebwako omukono okuggya ekkomo omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu Uganda. Ennongoosereza eno nga tennakolebwa, ennyingo 102 B mu ssemateeka wa Uganda yali ekugira omuntu asusse emya ensanvu mu etaano (75) n'ali wansi w'emyaka asatu mu etaano (35) okwesimbawo ku bwapulezidenti. Ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti era ligenda mu maaso n'okukyusa emyaka gy'ekisanja ky'omubaka wa Paalamenti okuva ku myaka etaano (5) okudda ku myaka musanvu (7). Ebbago lino era lizzaawo ekkomo ku bijanja bya pulezidenti ebirina okubeera ebibiri nga bino byaggyibwawo mu nnongoosereza eyakolebwa mu ssemateeka mu mwaka gwa 2005.
==== Okuwakanya ebbago ====
Oluvannyuma lwa Museveni okuteeka omukono ku bbango ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti wa Uganda mu mwaka gwa 2018 ne lifuuka etteeka nga 27 Ntencu 2017 (naye Paalamenti yafuna ebbaluwa nga 2 Gatonnya 2018), abantu okwetooloola eggwanga lyonna beekalakaasa mu kaseera ng'enteekateeka z'okuteeka omukono ku bbago lino zigenda mu maaso, nga bakozesa empenda zonna omwali n'emikutu emigattabantu. Mu Gwekkumi gwa 2017, ababaka ba paalamenti abamu baakomyawo ssente bo ze baali bagamba nti yali nguzi basobole okuwagira ebbago lino ery'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti nga bakola ennongoosereza mu ssemateeka.<ref>{{Cite web |url=http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180425114602/http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |url-status=dead }}</ref>
Ekitongole ekitaba bannamateeka mu ggwanga ekya "Uganda Law Society" ne bammemba abali ku ludda oluvuganya gavumenti baagenda mu kkooti okuwakanya ebbago lino, nga bagamba nti enteekateeka eyali eyitibwamu okulonda yali ekontana n'obuwaaliyo okuli : 1, 2, 8A, 44 (c), 79 ne 94 obwa ssemateeka wa Uganda kubanga omukubiriza wa Paalamenti [Kadaga] yaggawo okukubanganya ebirowoozo ku nnongoosereza eno ng'ababaka kikumi abiri mu bana (124) bokka ku babaka ebina ataano mu omu (451) nga be baakateesa ku bbago lino.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> Era baategeeza nti okukozesa eryanyi okuva eri amagye ne poliisi mu kaseera ng'okukubaganya ebirowoozo ku tteeka lino kugenda mu maaso kwali kutyobooa obuwaali okuli 208(2), 209 ne 259 n'obulala mu ssemateeka wa Uganda. Ensonga eyookusatu gye baaleeta yali egamba nti ebbago lino lyali lityoboola obuwayiro obulala mu ssemateeka obwekuusa ku kwongezaayo ebisanja<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> wamu n'engeri okulonda gye kulina okukwatibwamu. Omubaka wa Paalamenti omu [Mbwaketamwa Gaffa] yawulirwa ng'agamba, “…Pulezidenri bw'aleeta ebbago, kiyinza okuba mu mateeka, naye tekijja kuba mu mateeka, era tugenda kukiwakanya.”<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref>
==== Abantu bye baayogera ku bbago eppya ====
[[File:President_Museveni_of_Uganda,_speaking_at_the_UK-Africa_Investment_Summit,_London,_20_January_2020_20200120134339_GMCB9543_(49415272631).jpg|left|thumb|Pulezidenti Museveni owa Uganda ng'ayogera mu lukungaana lwa UK-Africa Investment Summit mu London, Gatonnya 2020 ]]
Ebitongole ebikuumaddembe mu Uganda okuli poliisi, amagye ga mmiritale, n'ebirala, bikutte ekitono ennyo abantu ataano mu basatu (53) omuli n'akulira oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye nga beekalakaasa nga bawakanya ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbira kubwapulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Ekibinja kya bannamateeka okuva mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga tebeekutuddeemu baaleeta ekiteeso okuleeta ebbango ly'okukola ennongoosereza okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti okusobola okuwa Pulezidenti Yoweri Museveni aliko ekiseera kino okusobola okwesimbawo mu kisanja ekirala mu kalulu akanaabaawo mu mwaka gwa 2021.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Okunoonyereza okwakolebwa ekitongole ky'obwannakyewa okumala emyezi esatu okuva mu mwezi Gwomwenda okutuuka mu Gwekkumi n'ogumu kwalaga nti abantu ebitundu kinaana mu bitaano ku buli kikumi (85) kw'abo abeebuuzibwako baawakanya okuggya ekkomo ku myaka gy'omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti ate nga abantu ebitundu kkumi na bitaano ku kikumi (15) obo baawagira ebbago lino ey'okukola ennongoosereza mu ssemateekaokusobola okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Ababaka ba Paalamenti ya Uganda mu bungi baakuba akalulu era ne bakkiriza okukola ennongoosereza mu ssemateeka okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti kubanga baali baagala Pulezidenti aliko Yoweri Museveni okwesimbawo ekisanja kye ekyomukaaga.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref> Munnamateeka akola ku ddembe ly'obuntu Nicholas Opiyo yagambye nti okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti y'engeri esinga omugaso okukuuma olutindo wakati w'obwannakyemalira n'obukulembeze obugoberera enfuga y'amateeka mu Uganda.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref>
=== Ekisanja ekyomukaaga (2021–) ===
Nga 16 Gatonnya 2021 akakiiko ky'ebyokulonda mu Uganda kaalangirira nti Pulezidenti Museveni awangudde ekisanja ekyomukaaga n'obululu ebitundu ataano mu munaana n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%). Yaddirirwa [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]], ng'ery'omulimu amanyikiddwa nga Bobi Wine, omukulembeze w'oludda oluvugabya omulala eyagaana okukkiriza ebyava mu kulonda ng'agamba nti okulonda kuno kwe kukyasinze okubaamu okucanga ebivudde mu kulonda mu byafaayo bya Uganda.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Ebitongole by'obwannakyewa n'abakugu mu nsonga za demokulasiya baakakasa nti okulonda tekwali kwa amazima na bwenkanya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Akakiiko k'ebyokulonda kafulumya ebyava mu kulonda oluvannyuma ebyagambibwa kuba ebijungirire. Akakiiko k'ebyokulonda kaasuubiza okukolawo okunoonyereza naye okutaakolebwa. Wine yasibibwa mu maka ge nga 15 Gatonnya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/21/uganda-bobi-wine-files-detention-complaint-at-un</ref> Abantunuulizi b'ebyokulonda okwetooloola ensi yonna baasaba wabeerewo okunoonyereza ku kigambibwa nti okulonda kwalimu obutagoberera mateeka okwetooloola eggwanga lyonna, okuggyibwako kw'omutimbagano, okutyoboola eddembe ly'obuntu, era ne kugaana okukkirizibwa. Wine yateebwa nga 26 Gatonnya. Mu Gwekkumi gwa 2022 Museveni yeetondera Kenya ku lwa mutabani we, Muhoozi Kainerugaba eyateeka obubaka ku mukutu gwa tweter ng'agamba nti ayinza okuzingako Kenya mu wiiki bbiri.<ref>https://edition.cnn.com/2022/10/06/africa/museveni-kenya-invasion-apology-intl/index.html</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Museveni mukristaayo era mmemba w'ekkanisa y'Abakrisitaayo mu Uganda.
Mufumbo ne ne [[Janet Museveni|Janet Kataaha Museveni]], ''née'' Kainembabazi, gw'alinamu abaana ban:
* Gen. Muhoozi Kainerugaba – eyazalibwa mu 1974, Genero mu ggye lya Uganda People's Defence Forces (UPDF) <ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref> mu UPDF<ref>https://www.africa-confidential.com/article-preview/id/3263/Leaders_in_waiting</ref>
* Natasha Karugire – eyazaalibwa mu 1976, munnamisono era eyeebuuzibwako. Yafumbirwa Edwin Karugire. Omuwandiisi bwa Pulezidenti ow'enkalakkalira ku nsonga z'omu maka ge.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref>
* Patience Rwabwogo – yazaalibwa mu 1978, ppaasita w'ekkanisa ya Covenant Nations Church, Buziga, [[Kampala]]. – eyafumbirwa Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref>
* Diana Kamuntu – eyazaalibwa mu 1980, eyafumbirwa Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref>
== Ebitiibwa n'engule ==
=== Engule okuva ebweru w'eggwanga ===
* Cuba
** [[File:Order_of_Playa_Girón_(ribbon_bar).png|70x70px]] [[:en:Order_of_Playa_Girón|Order of Playa Girón]]<ref>http://www.granma.cu/granmad/2009/11/30/nacional/artic38.html</ref>
* Kenya
** [[File:Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya.svg|70x70px]] [[:en:Chief_of_the_Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya|Chief of the Order of the Golden Heart of Kenya]]<ref>{{Cite web |last=Okoth |first=Brian |title=Uhuru awards Koome, Mugenda, Kananu EGH honours; journalists get HSC |url=https://www.standardmedia.co.ke/national/article/2001432083/uhuru-awards-koome-mugenda-kananu-egh-honours-journalists-get-hsc |access-date=2026-08-06 |website=The Standard |language=en}}</ref>
* Serbia
** [[File:Orden_Republike_Srbije_2.gif|70x70px]] [[:en:Order_of_the_Republic_of_Serbia|Order of the Republic of Serbia]], Second Class
* South Africa
** [[File:Ord.GoodHope-ribbon.gif|70x70px]] Grand Cross of the [[:en:Order_of_Good_Hope|Order of Good Hop]]<nowiki/>e<ref>{{Cite web |title=About Government - National Orders |url=http://www.info.gov.za/aboutgovt/orders/recipients/1997.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20121015131848/http://www.info.gov.za/aboutgovt/orders/recipients/1997.htm |archive-date=2012-10-15 |access-date=2026-08-06 |website=www.info.gov.za}}</ref>
=== Diguli z'azze efuna naye nga tazisomye ===
{| class="wikitable"
!Ssettendekero
!Eggwanga
!Ebitiibwa
! style="width:60px;" |Omwaka
|-
|Humphrey School of Public Affairs
|United States
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |1994
|-
|Mbarara University of Science and Technology
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2003
|-
|Latin University of Theology
|United States
|Doctor of Divinity
| style="text-align:center;" |2007
|-
|Fatih University
|Turkey
|Honorary degree
| style="text-align:center;" |2010
|-
|[[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]]
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2010
|-
|University of Dar es Salaam
|Tanzania
|Doctor of Literature
| style="text-align:center;" |2015
|}
== Labe ne ==
* Political parties of Uganda
* Politics of Uganda
* Tokyo International Conference on African Development
* History of Uganda (1979–present)
* Uganda Salvation Front
* Henry Tumukunde
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="0"></references>
== Okwongera okusoma ==
=== Ebitabo ===
* Media related to Yoweri Museveni at Wikimedia Commons
* Quotations related to Yoweri Museveni at Wikiquote
* Official website
* State House Official Website
{{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Tito Okello]]}}
{{s-ttl|title=[[President of Uganda]]|years=1986–present}}
{{s-inc}}
|-
{{s-dip}}
{{s-bef|before=[[Lawrence Gonzi]]}}
{{s-ttl|title=[[Commonwealth Chairperson-in-Office|Chairperson of the Commonwealth of Nations]]|years=2007–2009}}
{{s-aft|after=[[Patrick Manning]]}}
{{s-end}}{{UgandaPresidents}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
f2bnpj8x9iagv1tcjhf7pd6cfgcfdt5
69221
69219
2026-08-21T13:53:17Z
Ssenkungu ivan
3840
Nzivuunudde
69221
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Yoweri Kaguta Museveni Tibuhaburwa''' (yazaalibwa nga 15 Ogwomwenda 1944)<ref>{{Cite web |title=Museveni Online |url=https://museveni.org/about/biography |access-date=2026-05-12 |website=museveni.org}}</ref> munnabyabufuzi Omunnayuganda era eyaliko omuyeekera era abadde Pulezidenti wa Uganda okuva mu mwaka gwa 1986. Okumala ebbanga ddene gavumenti ya Museveni ebadde etwalibwa nga eya nnakyemalira nga n'ebibiina by'ebyobufuzi byawerebwako okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu 2005, okutulugunya bannabyabufuzi naddala abali ku ludda oluvuganya, okuyisa olugaayu mu bitongole by'amateeka n'okwenyigira mu vvulugu mu biseera by'okulonda okusobola okwekuumira mu buyinza, oluvannyuma lw'akalulu k'ekikungo aka 2005 akaakomyawo okuvuganya kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi. We tutuukidde mu 2026, oluvannyuma lw'emyaka 40 ng'afuga Uganda, Museveni waakusatu mu Bapulezidenti abatali beesimbu mu nsi yonna ng'ali mabega wa bannakyemalira; Paul Biya ne Teodoro Obiang Nguema Mbasogo.<ref>{{Cite web |date=2026-05-12 |title=Uganda's Yoweri Museveni sworn in for a seventh consecutive term after winning disputed elections |url=https://www.bbc.com/news/articles/cqxp23272j3o |access-date=2026-05-29 |website=www.bbc.com |language=en-GB}}</ref>
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Ntungamo, Uganda (mu kiseera ekyo yali wansi wa Bungereza), Museveni yasoma ebyobufuzi okuva ku University of Dar es Salaam nga eno gye yatandikira ekibiina kya University Students' African Revolutionary Front. Mu 1972, yeegatta ku kibinja ekyagezaako okuvuunika gavumenti ya nnakyemalira Idi Amin naye ne kiremererwa. Mu mwaka ogwaddako, yatandikawo ekibiina kya Front for National Salvation ekyalwanira awano n'amagye ga [[Tanzania]] mu lutalo amagye ga Tanzania mwe gaalwanira n'aga Uganda, olwaggyako Amin. Mu mwaka ogwaddako ogwa 1980, Museveni yeesimbawo mu kalulu ka bonna ku kkaadi y'ekibiina kya Uganda Patriotic Movement, wadde nga yagamba nti akalulu kaali vvulugu mungi oluvannyuma lw'okuwangulwa [[Milton Obote]]. Museveni oluvannyma yagatta abaali ku ludda oluvuganya wansi w'eggye lya National Resistance Army ne batandika olutalo lw'ekiyeekera. Oluvannyuma lw'olutalo olw'amaanyi mu Kampala, Museveni yalayizibwa nga Pulezidenti nga 26 Ogwoluberyeberye 1986.<ref name=":2">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html|title=Rebel Sworn In as Uganda President|author=Sheila Rule|date=30 January 1986|newspaper=The New York Times|issn=0362-4331|access-date=28 February 2016|archive-date=7 March 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160307011144/http://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html|url-status=live}}</ref>
Nga Pulezidenti, Museveni akkakkannyizza obusambattuko bungi mu uganda nga kwotadde n'okwenyigira mu lutalo olwaleeta gavumenti ya Rwanda eriko mu buyinza n'olutalo lwa Congo olwasooka. Yalagira okuyingira mu kasambattuko ka Lord's Resistance Army mu kugezaako okukakomya. Obukulembe bwe buzze buwandiikibwako abawandiisi nga obwa nnakyemalira oba obutaliimu kuwabulwa. Amawulire okufugibwa gavumenti. Obukulembeze bwe bubaddemu okugenda mu maaso mu byenfuna era ebbanga nga litambudde, wabaddewo kafeefube w'okulwanyisa abali b'ebisiyaga awamu n'okukola ennongoosereza mu ssemateeka nga okuggyawo ekkomo ku bisanja mu 2005, n'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bukulembeze bw'eggwanga mu 2017.
Obukulembeze bwa Museveni bwogerwako abawandiisi nga obwannakyemalira oba obutali bwabwenkanya.<ref>{{Cite book |last=Kagoro |first=Jude |date=2016 |title=Competitive authoritarianism in Uganda: the not so hidden hand of the military |url=https://doi.org/10.1007/978-3-658-09216-0_9 |publisher=Springer Fachmedien |isbn=978-3-658-09216-0 |editor-last=Bogaards |editor-first=Matthijs |location=Wiesbaden |pages=155–172 |doi=10.1007/978-3-658-09216-0_9 |editor-last2=Elischer |editor-first2=Sebastian}}</ref> Amawulire gonna gabadde gaamaamirwa gavumenti.<ref>{{Cite web |url=https://global.oup.com/academic/product/arbitrary-states-9780198856474?cc=us&lang=en& |access-date=2026-08-06 |website=global.oup.com}}</ref> Tewabangawo kulonda mu [[Uganda National Cultural Centre|Uganda]] mu myaka amakumi asatu (30) okuva mu mwaka gwa lukumi mu lwenda mu kinaana mu mukaaga (1986) kwali kubadde kwa mazima na bwenkanya. Nga 16 Gatonnya 2021, Museveni yaddamu okulondebwa ku kisanja ekyomukaaga n'ebitundu ataana mu munaana n'obutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%), wadde nga waaliwo obutambi bungi n'ebyogerwa ku kuwamba bbookisi z'obululu, ebifo ebironderwamu ebisukka ebikumi ebina (400) ng'abalonzi bonna baalonda, n'okutyoboola eddembe ly'obuntu. Museveni gye buvuddeko yalemera ku ky'okuwummula; okusinziira ku muwabuzi wa Pulezidenti, Museveni tayagala kubeera mukulembeze ku myaka kinaana (80%).<ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=2021-09-19 |title=Is Museveni Retiring in 2026? |url=https://chimpreports.com/is-museveni-retiring-in-2026/ |access-date=2026-08-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Museveni yasembeddwa omumyuka wa Pulezidenti okwesimbawo ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 2026.<ref>https://www.independent.co.ug/vp-alupo-ministers-endorse-musevenis-2026-candidature/</ref>
== Obuto bwe ==
Museveni yazaalibwa omulaalo, Mzee Amos Kaguta (1916-2013) ne Esteri Kokundeka Nganzi (1918-2001) nga 15 Ogwomwenda 1944 e [[Rukungiri|Ntungamo]]. Ava mu ggwanga ly'Abahima mu bwakabaka bwe Mpororo (nga kati kitundu ku Ankole).
Okusinziira ku Julius Nyerere, taata wa Museveni, Amos Kaguta, yali musirikale w'ekibinja eky'omusanvu mu magye lya King's African Rifles ekyalwana mu ssematalo owookubiri. Yoweri bwe yazaalibwa, abenganda ze baagambanga nti, "Taata we yali mu-seven" (ekiteega “omu ku b'ekyomusanvu”). Eno y'engeri gye yafunamu erinnya Museveni.
Oluvannyuma famire ye yasenguka n'egenda e [[:en:Ntungamo|Ntungamo]], mu bukulebeze bw'Abafuzi b'amatwale abangereza mu Uganda. Museveni yasomera ku masomero okuli Kyamate Elementary School, [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]], ne Ntare School ng'eno gye yasomera emisomo gye egya pulayimale ne sekendule. Era yasomerako ku ssettendekero ya [University of Dar es Salaamhttps://en.wikipedia.org/wiki/University of Dar es Salaam University of Dar es Salaam] mu [[Tanzania]] ku kusoma kwe okw'eddaala erya waggulu. Yasoma byanfuna na byabufuzi. Ssetttendekero eno mu kaseera kano ye yali entabiro ya bamwoyogwaggwanga ku ssemazinga wa Africa n'endowooza z'ebyobufuzi ez'ekinnammakisi. Bwe yali akyali ku ssettendekero, yatandikawo ekibina kya [[:en:University_Students'_African_Revolutionary_Front|University Students' African Revolutionary Front]] nga kye kali entabiri y'abayizi abalwanirira eddembe ly'obuntuera n'akulemberamu abayizi okugenda mu lutuula lwa FRELIMO-olwatuula mu Portuguese Mozambique gye baafumira okutendekebwa mu by'amagye. Mu kusoma ng'akolokota endowooza z'muzungu, [[:en:Walter_Rodney|Walter Rodney]], n'abalala, Museveni yawandiika ekitabo ku ngeri y'okuteekamu ebirowoozo bya [[:en:Frantz_Fanon|Frantz Fanon]] mu nkola mu kuleetawo enkyukakyuka ku 's ideas on revolutionary violence to post-colonial Africa.
== Omukululo gwe ==
=== 1971–1979: Eggye lya Front for National Salvation n'oggyako kwa Amin ===
Amagye agaali tegakkiriziganya ne Amin gaalumba Uganda nga gava e [[Tanzania]] mu Gwomwenda gwa 1972 wabula ne gatasobola. Mu Gwekkumi, Tanzania ne Uganda zaateeka omukono ku ndagaano ya Mogadishu Agreement eyagaana abayeekera okusinziira mu ggwanga lya Tanzania okulumba Uganda.<ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=2014-11-15 |title=In Idi Amin’s Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=978-0-8214-4502-0 |language=en}}</ref> Museveni yava mu baali bavuganya gavumenti ab'amaanyi n'atandikawo eggye lya Front for National Salvation mu 1973. Mu Gwomunaana gw'omwaka gwe gumu, yawasa [[Janet Museveni|Janet Kainembabazi]].<ref>{{Cite web |title=allAfrica.com: Uganda: Janet Museveni Opens Up On Love, Family And Politics |url=http://allafrica.com/stories/201005240504.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121017163917/http://allafrica.com/stories/201005240504.html |archive-date=2012-10-17 |access-date=2026-08-06 |website=allafrica.com |language=en |url-status=live }}</ref>
Mu Gwekkumi gwa 1978 amagye ga Uganda gaalumba Kagera Salient mu bukiikakkono bwa Tanzania, ekyatantikawo olutalo wakati wa [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda ne Tanzania.]] Pulezidenti wa Tanzania Julius Nyerere yalagira eggye lya Tanzania People's Defence Force (TPDF) okulumba wamu n'okukunga bannayuganda abaali batawagira Amini okulwanyisa gavumenti ye. Museveni yasanyukira nnyo enteekateeka eno. Mu Ntenvu wa 1978 Nyerere n'amagye ge beegatta ku Museveni mu kibinja kya Silas Mayunga.<ref>{{Cite book |date=1997 |title=New African |url=https://books.google.com/books?id=nujsAAAAMAAJ |publisher=IC Magazines Limited |language=en}}</ref>
=== 1980–1986: Olutalo lwa Uganda olw'ekiyeekera ===
==== Obote II n'eggye lya National Resistance Army ====
Oluvannyuma lw'okumaamulako Amin mu 1979 n'okulonda okwawakanyizibwa ennyo okwakomywawo [[Milton Obote]] mu buyinza mu 1980, Museveni yakomawo mu Uganda n'abawagizi be okusobola okufuna obuwagizi mu byalo mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkonovvanjuba okusobola okutandikawo eggye lya [[:en:Popular_Resistance_Army|Popular Resistance Army]] (PRA). Olwo baateekateeka olutalo ku bukulembeze bwa Obote obwokubiri (Obote II) n'amagye ge agaalina ebyokulwanisa aga Uganda National Liberation Army (UNLA). Obulumbaganyi bwatandika n'okulumba enkambi y'amagye mu disitulikiti y'e Mubende mu kitundu ky'omu masekkati ga Uganda nga 6 Ogwokubiri 1981. Oluvannyuma , eggye lya PRA lyegatta ku kibinja ekirwanyi eky'eyaliko Pulezidenti [[:en:Yusufu_Lule|Yusufu Lule, ekya]] Uganda Freedom Fighters, okutondawo eggye lya National Resistance Army (NRA) nga kye kyali ekiwayi kyalyo eky'ebyobufuzi, [[National Resistance Movement]] (NRM). Ebibinja by'abayeekera ebibiri, ekya [[:en:Uganda_National_Rescue_Front|Uganda National Rescue Front]] (UNRF) n'ekyali ekya Uganda National Army (FUNA), byenganga amagye ga Obote. Eggye lya FUNA lyatandikibwawo mu bitundu bya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] mu bantu abaali batawagirwa Amin.<ref>{{Cite web |title=Peace and conflict in northern Uganda 2002-06 (2010) {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/accord/northern-uganda/peace-and-conflict-northern-uganda-2002-06-2010 |access-date=2026-08-06 |website=www.c-r.org}}</ref>
Eggye lya NRA/NRM lyateekawo enteekateeka ya ssemasonga ekkumi "Ten-point Programme" nga ze zaali ezookukolebwako gavumenti eyali eddako, omwali: demokulasiya, ebyokwerinda, okuzzawo obumu mu bantu mu ggwanga, okulwanirira obwetwaze bw'eggwanga, okussaawo ebyenfuna ebiganyula buli munnansi era eby'olubeerera; okutumbula obuweereza eri abantu; okumalwo obuli bw'enguzi n'okukozesa obubi obuyinza; okumalawo obutali bwenkanya; okukolagana n'amawanga amalala agali ku ssemazinga wa Africa n'ebyenfuna ebyalina okubeeramu abagagga ennyo wamu n'ebyo ebirumiriwa abantu ba bulijjo.<ref>{{Cite web |title=Profiles of the parties to the conflict (2002) {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/accord/northern-uganda/profiles-parties-conflict-2002 |access-date=2026-08-06 |website=www.c-r.org}}</ref>
Ekitongole ekikessi ekya [[:en:Central_Intelligence_Agency|Central Intelligence Agency]] nga kisinziira ku bibalo bya ''World Factbook'' kiteebereza nti obukulembeze bwa Obote bwali buvunaanyizibwa ku kufa kw'abantu ba bulijjo abasukka emitwalo ekkumi (100,000) okwetooloola Uganda. civilian deaths across [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210213104751/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |url-status=dead }}</ref>
==== Endagaano y'e Nairobi eya 1985 ====
Nga 27 Ogwomusanvu 1985, okweyawulamu mu gavumenti y'ekibiina kya Uganda People's Congress kyasobozesa eyali omuduumizi w'amagye gya Obote, Loteenanti- Genero Tito Okello , eyali Omukyoli okuwamba obuyinza. Museveni ne NRM/NRA baali banyiivu nnyo nti enkyukakyuka gye baali balwaniridde okumala emyala ena (4) yali "eyingiriddwa" eggye lya UNLA, kye baalaba nga waaliwo nnyo okutyoboola eddembe ly'obuntu mu bukulembeze bwa Obote II.<ref>{{Cite journal |last=Tindigarukayo |first=Jimmy K. |date=1988 |title=Uganda, 1979-85: Leadership in Transition |url=https://www.jstor.org/stable/161322 |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=26 |issue=4 |pages=607–622 |issn=0022-278X}}</ref>
Wadde nga waaliwo okukkiriziganya, wabula, eggye lya NRM/NRA oluvannyuma lyakkiriziganya enjogerezeganya ez'emirembe n'ekibinja ekyakulemberwamu Pulezidenti wa Kenya President Daniel arap Moi. Enjogerezeganya ezaakulungula ebbanga okuva nga 26 Ogwomunaana okutuuka nga 17 Ntenvu, The talks, which lasted from 26 August to 17 December, zaaleetawo akaseera ak'eddembe era okulwana ne kusirika amangu ddala. Endagaano ey'enkomeredde yateekebwako omukono e Nairobi, nga yateeka essira ku kuteeka wansi ebyokulwanyisa, okuggya amagye mu [[Kampala]], okugatta amagye ga NRA n'aga gavumenti, okuteeka obukulembeze bw'ekibinja ky'abayeekera ekya NRA ku kakiiko k'amagye. Bino tebyatuukirizibwa.<ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
==== Olutalo lw'e Kampala ====
Bwe yali yeetabye mu njogerezeganya ezeemirembe, Museveni yali ateebereza amagye ga Genero Mobutu Sésé Seko owa Zaire okwetabya amagye ga Zaire mu kuyambako amagye ga munnamagye Okello okuvuunika gavumenti. Wabula, nga 20 Gatonnya 1986, enkumi n'enkumi z'amagye agaali amawulize eri Amin nga gayambibwako amagye ga Zaire gaayingira mu Uganda. Amagye gano gaayingrawo oluvannyuma lw'okutendekebwa okwekyama mu Zaire okuva mu kusaba okwali kukoleddwa Okello ennaku kkumi emabega.<ref>{{Cite book |date=2026-08-04 |title=The Guardian |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Guardian&oldid=1367734904 |language=en}}</ref>
Nga 22 Gatonnya, amagye ga gavumenti mu Kampala gaali gatandise okuva mu bifo byago olwo abayeekera ne basobola okufuna amaanyi nga basinziira mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba.<ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
Museveni yalayizibwa ku Bwapulezidenti nga 29 Gatonnya. "Kuno si kukyusa bukyusa magye, nkyukakyuka ey'omuggundu," Museveni bwe yategeeza oluvannyuma lw'omukolo ogwakulemberwamu Ssaabalamuzi enzaalwa ya Bungereza Peter Allen. Bwe yali ayogerako eri enkumi n'enkumi z'abantu wabweru wa Paalamenti, Pulezidenti omuggya yasuubiza okukomyawo demokulasiya, "Abantu ba Africa, bannayuganda, balina eddembe okubeera ne gavumenti essa ekitiibwa mu demokulasiya."Si kuyambibwa buyambibwa okuva eri gavumenti yonna, abantu be balina okukola gavumenti, sso si gavumenti yo nga yo." <ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
=== Okujja mu buyinza: 1986–1996 ===
[[File:ReaganMuseveni.jpg|thumb|Ensisinka ya Museveni ne Pulezidenti [[Ronald Reagan]] mu maka g'Obwapulezidenti aga White House mu Gwekkumi gwa in October 1987]]
==== Okuzzaawo ebyobufuzi n'ebyenfuna ====
Uganda yatandika okwetaba mu nteekateeka ya IMF ey'okuddaabulula ebyenfuna mu 1987. Ebiruubirirwa byayo mwalimu okuzzaawo okukuwasizaako bannabyanfuna okusobola okukuza, okusiga ensimbi, okutondawo emirimu kko n'ebintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okukyusa ebyenfuna okwesigamwa ebyenfuna by'eggwanga naddala okutumbula ebyobusuubuzi nng'essira lyali liteereddwa ku kwongera ku bintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okuggyawo obukwakkulizo n'okutereeza ebitongole bya gavumenti okusobola okutondawo enkulaakulana ey'ensibo mu byenfuna kko n'okukulaakulanya ebitongole by'obwannakyewa n'okusobozesa buli omu okubeera n'omukisa okwetaba mu byobusuubuzi ku madaala gonna.<ref>{{Cite web |title=SAP's in Uganda |url=http://members.aol.com/apuuli/sapuga.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20000529093127/http://members.aol.com/apuuli/sapuga.htm |archive-date=2000-05-29 |access-date=2026-08-06 |website=members.aol.com}}</ref>
==== Eddembe ly'obuntu n'ebyokwerinda munda mu ggwanga ====
NRM yajja mu buyinza ng'esuubiza okuzzaawo ebyokwerinda n'okuteeka ekitiibwa mu ddembe ly'obuntu. Mu butuufu, kino kiri mu nteekateeka ya NRM eya ssemasonga ekkumi (10) "NRM's ten-point programme", nga Museveni bwe yakinogaanya mu kwogera kwe ng'alayira.<ref>{{Cite news |last=Rule |first=Sheila |last2=Times |first2=Special To the New York |date=1986-01-30 |title=REBEL SWORN IN AS UGANDA PRESIDENT |url=https://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-29 |title=Museveni 40 years ago: Ours is not a mere change of guard; it is a fundamental change |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/museveni-40-years-ago-ours-is-not-a-mere-change-of-guard-it-is-a-fundamental-change-1468582 |access-date=2026-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ssemasonga eyookubiri ku nteekateeka yaffe ya byakwerinda by'abantu n'ebintu byabwe. Buli muntu mu Ugannda alina okubeera n'obukiimi [obwannamaddala] okusobola okubeera awantu wonna w'ayagadde. Omuntu yenna, oba ekibinja kyonna ekitiisatiisa ebyokwerinda by'abantu baffa birina okukolebwako ewatali kisa. Bannayuganda balina kufa okufa okwobutonde kwe tutalinaako busobozi bwonna, naye si kuttibwa bantu bannaffe abagenda mu maaso n'okwegolorera kko n'okussiza ku ttaka lyaffe.
Newankubadde nga Museveni ka yali akulira gavumenti empya mu Kampala, NRM yali tesobola kulaga busobozi bwayo okwetooloola Uganda yonna, okulwanisa abaali bagirwanisa ab'enjawulo. Okuva ku ntandikwa y'Obwapulezidenti bwa Museveni, yalina obuwagizi bungi okuva mu bantu abaali mu luse lw'Olunnabantu mu bukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba, Museveni gye yali yasimba amakanda. Museveni yasobola okufuna Abakalamajongo, abaalina akasaayi k'obulunzi bw'ente mu kitundu ky'obukiikaddyo-vvanjuba ekyalimu abantu abatono abataalina ddoboozi lya nkizo nnyo mu byabufuzi, okubeera ku ludda lwe ng'abawa ekifo mu gavumenti empya. Ekitundu ky'obukiikaddyo okwetooloola ensalo ya Sudan, wabula, kyo kyamutawaanya nnyo. Mu kitundu kya, ekyalimu Abakakwa n'Abalugubala (mu kusooka abaali bawagira Amini), ebibinja by'abayeekera okwali ekya UNRF ne FUNA byalwana okumala emyaka egiwera okutuusa lwe baagatta agaali gasumbibwa ekitundu ne demokulasiya mu kitundu ekyali kyogerwako. Omukulembeze w'ekibinja ky'abayeekera ekya UNRF, [[Moses Ali]], yava mu by'obuyeekera era ne yeewaayo eri gavumenti n'afuulibwa omumyuka wa ssaabaminisita owookubiri. Abantu okuva mu bitundu by'obukiikaddyo bw'eggwanga baalaba okujja kwa gavumenti mu buyinza eyali ekulemberwa omuntu eyali ava mu bukiikakkono bw'eggwanga ng'ekintu ekyabakankanya ennyo. Ebibinja by'abayeekera byatandikibwawo abantu b'e Lango, Acholi, ne Teso, baafufuggazibwa olw'amaanyi g'eggye lya NRA okujjaku mu bitundu by'ewala ennyo ensalo ya Sudan gye yali ebasobozesa. Ekibinja ky'abayeekea ekyali mu bitundu bya Acholi ekya Uganda People's Democratic Army (UPDA) kyalemwa okulemesa NRA okubeera mu kitundu kya Acholi, ekyaleka ekibiina ky'abayeekera ekya Holy Spirit Movement (HSM) nga si kimativu. Okuwangulwa kw'ebibiina by'abayeekera byombi okwali UPDA ne HSM olutalo kwalulekamu ekibinja oluvannyuma ekyategeereeka nga ekya Lord's Resistance Army (LRA), ekyali kiyinza okwekyusiza Abacholi bo bennyini.<ref>{{Cite book |last=Landis |first=Dan |date=2012-02-14 |title=Handbook of Ethnic Conflict: International Perspectives |url=https://books.google.com/books?id=-kmTe1XVcW4C&pg=PA415 |last2=Albert |first2=Rosita D. |publisher=Springer Science & Business Media |isbn=978-1-4614-0448-4 |language=en}}</ref>
[[File:80th_Anniversary_Kim_Il-Sung.jpg|thumb|Museveni (olunyiriri olusooka, owookusatu okuva ku ddyo) ku bikujjuko by'amazalibwa ga Kim Il-sung ag'emyaka ekinaana (80) mu 1992]]
Eggye lya NRA oluvannyuma lyafuna ekifaananyi ekirungi bwe kyatuuka mu kussa ekitiibwa mu ddembe ly'abantu aba bulijjo, nerwankubadde oluvannyuma Museveni yakolokotwa olw'okukozesa abaana mu magye ge. Ekintu ekitaalaga mpisa mu ggye lya NRA era ne kyonoona ekifaananyi ky'obwenkanya kye baali bafunye. "Abasajja ba Museveni bwe baali baakajja beeyisa bulungi nnyo era ne tubaaniriza," omunakyalo omu bwe yategeeza, "naye oluvannyuma ne batandika okukwata abantu n'okubatta."<ref>{{Cite web |title=Daily Times - Leading News Resource of Pakistan |url=http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_30-5-2002_pg3_4 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121022145738/http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_30-5-2002_pg3_4 |archive-date=2012-10-22 |access-date=2026-08-06 |website=www.dailytimes.com.pk |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |access-date=2022-11-20 |archive-date=2006-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060910160452/http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwokusatu gwa 1989, ekitongole kya Amnesty International kyafulumya alipoota ku ddembe ly'obuntu mu Uganda, eyatuumibwa, "T''he Human Rights Record 1986–1989"''. Ekitongole kino kyawandiika ku kutyoboola eddembe ly'obuntu okwali kweyongedde ennyo mu Uganda okwali kukolebwa amagye ga NRA. Okusinziira ku mukungu w'ekibiina ky'amawanga amagatte, Olara Otunnu, yategeeza nti Museveni yeetaba mu kittabantu ekya Nilotic – luo ku bantu abaali babeera mu kitundu ky'obukiikaddyo bw'eggwanga. Mu kaseera akamu olutalo mwe lwanyiinyiitirira ennyo, wakati w'Ogwekkumi ne Ntenvu wa 1988, eggye lya NRA lyaggya abantu abasukka mu mutwalo ogumu (100,000) mu maka gaabwe ne mu kibuga ky'e Gulu mu bukake.Abajaasi batta ebikumi n'ebikumi by'abantu bwe baali babakaka okutambula, okwokya amaka gaabwe wamu n'ebyagi (amatereko g'emmere).<ref>{{Cite web |last=Amnesty International, International Secretariat |title=Uganda: Breaking the circle: Protecting human rights in the northern war zone - Amnesty International |url=http://web.amnesty.org/library/Index/ENGAFR590011999?open&of=ENG-UGA |archive-url=https://web.archive.org/web/20071107113401/http://web.amnesty.org/library/Index/ENGAFR590011999?open&of=ENG-UGA |archive-date=2007-11-07 |access-date=2026-08-06 |website=web.amnesty.org}}</ref> Wabula, mu kuggywa kwalwo, alipoota yawa abantu abamu essuubi.
Wabula, nga 13 Ogwomwenda, eyaliko [[:en:Inspector_General_of_Police|ssenkulu wa Poliisi]] wa Museveni, Genero Kale Kayihura yateekebwa ku lukalala lw'abaalina okussibwako envumbo ekitongole kya America ekirwanirira eddembe ly'obuntu ekya [[:en:United_States_Department_of_the_Treasury|United States Department of the Treasury]] olw'okutyoboola ennyo eddembe ly'obuntu mu kiseera we yabeere ssaabaduumizi wa poliisi (Okuva mu 2005 okutuuka mu Gwokusatu gwa 2018). Kino kyali kiva mu mirimu egyakolebwanga ekitongole kya poliisi ekya "Flying Squad Unit" ekyatulugunyanga ennyo abantu kko n'obuli bw'enguzi. Oluvannyuma Kayihura yasikizibwa [[:en:Martin_Okoth_Ochola|Martin Okoth Ochola]].
=== Alondebwa mu kisanja ekisooka (1996–2001) ===
==== Okulonda ====
Okulonda okwasooka mu gavumenti ya Museveni kwaliwo nga 9 Ogwokutaano 1996. Museveni yawangula [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]] ow'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]], eyawakanya ebyava mu kulonda mu kibiina ky'omukago gwa "Inter-party forces coalition", kwossa ne Kibirige Mayanja eyawakanya ennyo engeri abalonzi gye baali bawandiisiddwamu. Museveni yawangula n'ebitundu nsanvu mu bibiri n'obutundutundu butaano ku buli kikumi. Okuva ku bitundu by'abalonzi nsanvu mu bibiri n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi abaali balina okulonda. Wadde ng'ebitongole by'ensi yonna ne Bannayuganda abatunuulira ebyobufuzi baalaba okulonda kuno ng'okutuufu, abaakwetabamu bonna baagaana ebyakuvaamu. Museveni yalayizibwa nga Pulezidenti omulundi Ogwokubiri nga 12 Ogwokutaano 1996.<ref>{{Cite book |last=Nohlen |first=Dieter |date=1999-07-22 |title=Elections in Africa:A Data Handbook: A Data Handbook |url=https://books.google.com/books?id=9v1MnKYHSLoC |last2=Thibaut |first2=Bernard |last3=Krennerich |first3=Michael |publisher=OUP Oxford |isbn=978-0-19-829645-4 |language=en}}</ref>
Mu 1997 yatandikawo okusoma kwa bonnabasome okw'obwereere okwa Pulayimale.<ref>{{Cite news |date=2010-10-29 |title=Uganda's first Batwa pygmy graduate |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-11601101 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref>
Okulonda okw'omulundi ogwokubiri waliwo mu mwaka gwa 2001. Pulezidenti Museveni yafuna obululu ebitundu nkaaga mu mwenda (69) ku buli kikumi era n'awangula munne eyamuli ku mbiranye [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]]. Besigye yali nnyo ku lusegere lwa Pulezidenti Museveni era ye yali omusawo we mu kaseera we baabeerera mu lutalo lw'omu nsiko. Wabula, ababiri bano baafuna obutakkaanya bwe twali nga tetunnagenda mu kulonda kwa 2001, Besigye we yasalirawo okwesimbawo ku bwapulezidenti.<ref>{{Cite news |date=2011-02-14 |title=Uganda's Kizza Besigye - veteran opposition leader profiled |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-12431180 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Okunoonya akalulu ka 2001 kwaliwo nnyo okulaga obukyayi nga Pulezidenti Museveni yali atiisatiisa okuteeka abaali bamuvuganya "ebigere mukaaga wansi we".<ref>{{Cite news |title=In Uganda, Museveni finds biggest election obstacle in former friends |url=https://www.csmonitor.com/World/Africa/2015/0714/In-Uganda-Museveni-finds-biggest-election-obstacle-in-former-friends |access-date=2026-08-06 |work=Christian Science Monitor |issn=0882-7729}}</ref>
Okulonda kwavaamu okwekubira enduulu okwakolebwa mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti etaputa ssemateeka ensukkulumu]] nga Besigye ye yakuteekayo. Kkooti yasalawo nti okulonda kwali kwa mazima na bwenkaya wabula n'egaana okusazaamu ebyava mu kulonda nga beesigama ku balamuzi basatu (3) abaasalawo nti okulonda tekusazibwamu n'ababiri (2) abaasalawo nti okulonda kusazibwemu kw'abo abatuula ku kakiiko ka kkooti ensukkulumu etaputa ssemateeka. Kkooti yasalawo nti newankubadde okulonda kwalimu ebintu ebitakkirizibwa mu mateeka bingi, tebyataataaganya bintu byava mu kulonda. Ssaabalamuzi [[:en:Benjamin_Odoki|Benjamin Odoki]] n'omulamuzi Alfred Karokora ne Joseph Mulenga omusango baagusalira ku ludda lw'omuwawaabirwa sso nga ate abalamuzi Aurthur Haggai Oder ne John Tsekoko bo omusanga gaagusalira ku ludda lwa Besigye.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2017-07-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170706015048/http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
==== Ebirabo ky'ensi yonna ====
Museveni yalondebwa nga ssentebe w'[[Organisation of African Unity|ekibiina ekitaba amawanga g'ensi yonna ekya Organisation of African Unity]] (OAU) mu 1991 ne 1992.
Oboolyawo obuwanguzi Museveni bwe yaakasinga okutuukako wamu ne gavumenti ye ye kaweefube w'okulwanyisa nnawookeera w'ekirwadde kya mukenenya. Mu myaka gya 1980, [[Yuganda|Uganda]] yali emu ku nsi ezaali zisingamu omuwendo gw'abantu abaali balina akawuka akaleeta obulwadde bwa mukenenya okwetooloola ensi yonna, naye mu kaseera kano, omuwendo gw'abantu abano gugenze gukendeera mu Uganda. Era eggwanga lyogerwako ng'eririna abalwadde ba mukenenya abatono ennyo mu lutalo lw'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya okwetooloola ensi yonna (laba AIDS in Africa). Emu ku nteekateeka ezikulembeddwamu Pulezidenti Museveni okulwanyisa obulwadde bwa mukennenya n'akawuka akaleeta mukenenya y'enteekateeka ya ABC. Enteekateeka ya ABC yalimu ebitundu ebikulu bisatu "Okwewala, Okubeera omwesigwa, Oba okukozesa obupiira, singa A ne B zibeera teziteekeddwa mu nkola." Mu Gwokuna gwa 1998, Uganda yafuuka ensi eyasooka okulangirirwa okubeera n'obusobozi okwewola wansi w'enteekateeka y'okuyamba ensi enjavu eya "Heavily Indebted Poor Countries" (HIPC), n'efuna obuyambi bw'obukadde bwa ddoola za America lusanvu "US$700".<ref>{{Cite web |title=Uganda - Heavily Indebted Poor Country Initiative (HIPC) |url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/UGANDAEXTN/0,,contentMDK:20225952~menuPK:473833~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:374864,00.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20050317144306/http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/UGANDAEXTN/0,,contentMDK:20225952~menuPK:473833~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:374864,00.html |archive-date=2005-03-17 |access-date=2026-08-06 |website=web.worldbank.org}}</ref>
Museveni yasiimibwa olw'enteekateeka ze ezimu ez'okuyamba abakazi mu ggwanga. Yakolako n'omukyala [[Specioza Kazibwe]], ng'omumyuka we ku bwapulezidenti, kumpi okumala emyaka kkumi, era n'akola kya maanyi nnyo okusobozesa abakazi okugenda okusoma. Ku ludda olulala, Museveni yagaana okusaba kw'abakyala okubeera n'obuyinza ku ttaka lya famire (eddembe ly'abakyala okubeera n'obuyinza oba n'omugabo ku bintu omukyala by'abeera akoze n'omwami nga bali mu bufumbo).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2012-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120118231702/http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |url-status=dead }}</ref>
[[:en:New_York_Times|Olupapula lw'amulire olufulumira mu America olwa "''New York Times'']]''" bye lwayogera ku Museveni mu'' 1997.<ref>{{Cite web |title=The New York Times> Search> Abstract |url=http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F30916FF385B0C768DDDAF0894DF494D81 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060129234019/http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F30916FF385B0C768DDDAF0894DF494D81 |archive-date=2006-01-29 |access-date=2026-08-06 |website=query.nytimes.com |url-status=live }}</ref><blockquote>Ennaku zino za kwenyumirizaamu nnyo eri eyaliko omuyeekera nga mu kaseera kano y'akulembera Uganda. Akozesa enteekateeka n'obubonero bw'abakulembeze okukuuma obuyinza n'okutuuka ku kiruubirirwa kye. Abakukunavu wamu n'abakugu abamu ku lukalu lwa Africa bagamba nti , tekyewuunyisa nnyo. Pulezidenti Yoweri K okukola ekyo. Museveni yatandika omugendo gw'endowooza okukyusa ennyo Africa, okumalirawo ddala obuli bw'enguzi, okuteekawo gavumenti engumu enno nga bwe kyali mu kiseera ky'olutalo lw'endowooza (Cold war). Mu nnaku zino, aboogezi ku nsonga z'ebyobufuzi okwetooloola ssemazinga bayita Mw. Museveni [[:en:Otto_von_Bismarck|Bismarck]] wa Africa. Abantu abamu bamutwala ng'omuzira wa Africa omulala ng'addirira omuzira wa South African Pulezidenti [[Nelson Mandela]].</blockquote>Mu mpapula entongole ezaafulumizibwa Madeleine Albright mu Ntenvu wa 1997 ng'alambula olukalu lwa Africa nga ssaabawandiisi w'ettwale, Museveni yayogerwako obukulembeze bwa Clinton "ng'entabiro y'essuubi" atambulira ewamu "n'okutaba ebiwayi ebibiri ebya demokulasiya", newankubadde nti Uganda eddukanyzibwa ku musingi gw'ebyobufuzi obw'ebibiina ebingi.<ref>{{Cite news |last=French |first=Howard W. |date=1997-12-16 |title=Albright in Africa: The Embraceable Regimes? |url=https://www.nytimes.com/1997/12/16/world/albright-in-africa-the-embraceable-regimes.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref>
Museveni abadde nnyo munywanyi ow'omugaso owa United States mu lutalo lw'ekiyeekera.<ref>{{Cite news |last=French |first=Howard W. |date=1997-12-16 |title=Albright in Africa: The Embraceable Regimes? |url=https://www.nytimes.com/1997/12/16/world/albright-in-africa-the-embraceable-regimes.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref>
==== Akakuubagano k'ekitundu ====
Oluvannyuma lw'[[:en:Rwandan_genocide|ekittabantu ekyali mu Rwanda mu mwaka gwa]] 1994, gavumenti ya [[Rwanda|Rwanda yawulira ng'etidde nnyo olw'okubeera n]]'okwetooloola ennyo ensalo ya Rwanda mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC) eyali ey'eyaliko omusirikale wa Rwanda owa gavumenti eyali evuddeko. Abajaasi bano baayambibwako Mobutu Sese Seko, okukulemberamu Rwanda (nga bayambibwako Museveni) n'abayeekera ba Loteenaanti Kabila abeetaba mu Lutalo lwa Congo olwasoosa okusobola okumaamulako Mobutu okusobola okutwala obuyinza mu DRC.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref>: 267–268
Mu Gwomunaana gwa 1998, Rwanda ne Uganda baddamu okulumba DRC mu lutalo lwa Congo olwokubiri, nga mu kiseera kino baali baagala kumaamulako Kabila, eyaliko munywanyi wa Museveni ne Kagame. Museveni ng'ali wamu n'abawi b'amagezi abatono abaamuli ku lusegere baakola okusalawo okusindika eggye lya Uganda People's Defence Force (UPDF) mu DRC. Abantu ab'enkizo ennyo baalaga nti Paalamenti ya Uganda n'abawabuzi ku ludda lw'abantu aba bulijjo baali tebeebuziddwako ku nsonga eno, nga bwe kirambikibwa mu ssemateeka wa 1995.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref> : 262–263 Museveni mu kaseera kano yakunga abantu abaali bifo eby'enkizo okwenyigira mu nsonga eno.<ref>{{Cite web |date=2022-08-29 |title=International Crisis Group |url=https://www.crisisgroup.org/fr |access-date=2026-08-06 |website=www.crisisgroup.org |language=en}}</ref> "Twawulira nga bannansi ba Rwanda be baatandika olutalo era gwali mulimu gwabwe okugenda mu maaso okumariza omulimu, naye Pulezidenti waffe yatwala obudde n'atumatiza nti twalina omukono ku kyali kigenda mu maaso mu Congo", omujaasi ow'oku ntikko ye yayogera ebyo. Ensonga entongole lwaki Uganda yeetaba mu lutalo luno kwe kukomya "ekittabantu" ekyali kikolebwa ku bantu b'ekika ky'e Banyamulenge mu DRC nga balwanagana n'amagye ga Rwanda wamu n'ago aga Kabila eyali alemereddwa okuteeka obukuumi ku nsalo wamu n'okukkiriza amagye ga Allied Democratic Forces (ADF) okulumba Uganda nga gatera okusinziira mu DRC. Mu butuufu, amagye ga UPDF gaateekebwa munda mu DRC, mu buwanvu obusukka kkiromita lukumi (1,000) (620 mi) bu buvanjuba bwa Uganda ku we basalaganira ne DRC.<ref>{{Cite web |date=2022-08-29 |title=International Crisis Group |url=https://www.crisisgroup.org/fr |access-date=2026-08-06 |website=www.crisisgroup.org |language=en}}</ref>
Amagye okuva e Rwanda nee Uganda gaalumba era ne gayingira ekitundu ky'eggwanga ekyalimu ennyo ebyobugagga eby'omu ttaka n'embaawo. Obulumbaganyi buno bwaviirako eggwanga lya America okuwera obuyambi bwonna bwe lyali liwa Uganda, ekintu ekyayiwa ennyo obukulembeze bwa Clinton kubanga yali asuubidde okukozesa Uganda ng'entabiro y'enteekateeka y'okumalawo obutabanguko mu Africa eya "African Crisis Response". Mu 2000, amagye ga Rwanda ne Uganda gaalwanagana ku bunyomero bwa mirundi esatu mu kibuga kya DRC eky'e Kisangani, ekyaviirako okutya wamu n'okuseebengerera kw'enkolagana wakati wa Kagame ne Museveni. Gavumenti ya Uganda ezze ekolokotebwa nnyo olw'okwongera amaanyi mu kakuubagano k'e Ituri, akamu ku bukuubagano obwali mu lutalo lw'e Congo olwokubiri. Amagye ga Uganda mu butongole gava mu Congo mu 2003 era ekibinja ky'ekibiina ky'amawanga amagatte ekikuuma emirembe ne kiteekebwa mu kifo kino. Mu Ntenvu wa 2005, [[:en:International_Court_of_Justice|Kkooti y'ensi yonna etaputa ssemateeka]] yasala nti Uganda wali ya kuliyirira DRC olw'okutyoboola eddembe ly'obuntu olwakolebwa mu lutalo lwa Congo olwokubiri.<ref>https://web.archive.org/web/20061002125625/http://www.icj-cij.org/icjwww/ipresscom/ipress2005/ipresscom2005-26_co_20051219.htm</ref>
=== Ekisanja ekyokubiri (2001–2006) ===
==== Okulonda kwa 2001 elections ====
Mu 2001, Museveni yawangula okulonda kw'obwapulezidenti nga ye yasinga okufuna ebitundu by'obululu ebisinga obungi, nga yali yeesimbyewo n'eyali mukwano gwe ate era omusawo we Kizza Besigye nga ye yamuli ennyo ku mbiranye. Mu kamu ku bubade obwamutunda ennyo mu bantu, Museveni yatambulira ku Booda booda okugenda okutwalayo empapulaze ez'okumusunsula okuwesimbawo. ''Bodaboda'' okusinziira ku ndowooza z'abazungu, booda booda kika kya ntambula ekya layisi wabula nga kya bulabe nnyo, ekitambuza abasaabaze okwetooloola ebibuga n'ebyalo mu kitundu ky'obugwanjuba bwa East Africa.<ref>{{Cite web |title=Telegraph {{!}} News {{!}} Worldwide |url=http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-date=2006-02-09 |access-date=2026-08-06 |website=www.telegraph.co.uk}}</ref>
Waaliwo okwemulugunya n'obukambwe bungi mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti mu 2001, mwalabikiramu okutyoboola eddembe ly'obuntu oluvannyuma lw'okulangirira Museveni ku buwanguzi. Besigye yagenda mu kkooti ya Uganda ensukkulumu okuwakanya ebyali bivudde mu kulonda. Abalamuzi babiri ku bataano baasala nga bagamba nti okulonda kwalimu ebirumira bingi era ebyali bikuvuddemu byalina okusazibwamu. Abalamuzi abalala bo baasala nti ebirumira bino byali tebitaataaganyizza byava mu kulonda , wabula ne bateesa nti, "waliiwo obujulizi obwali bulagira ddala nti omuwendo gw'ebifo ebyalondebwamu mungi byalimu okubba obululu" ne mu bitundu by'eggwanga ebirala, "era ne kiba ng'akawaayiro k'okubeera n'okulonda okw'amazima n'obwenkanya nga katyoboolwa."<ref>{{Cite web |title=Telegraph {{!}} News {{!}} Worldwide |url=http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-date=2006-02-09 |access-date=2026-08-06 |website=www.telegraph.co.uk}}</ref>
==== Ebyobufuzi by'abangi n'okukyusa ssemateeka. ====
[[File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|thumb|Pulezidenti Museveni ne Pulezidenti wa U.S. [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] mu Gwomukaaga gwa 2003]]
Oluvannyuma lw'okulonda, ebibiina by'ebyobufuzi ebyali birinnya mu kimu ne Museveni byatandika kakuyege w'okukola ennongoosereza mu ssemateeka aggyibwemu akawaayiro k'ekkomo ku bisanja bya Pulezidenti, okumusobozesa okuddamu okwesimbawo mu kulonda kwa 2006. Ssemateeka wa 1995 yali yateeka ekkomo lya bisanja bibiri ku Pulezidenti abeera aliko.
Enteekateeka y'okukyusa ssemateeka n'ebyali bigambibwa okumalawo oludda oluvuganya mu byobufuzi by'eggwanga kyakolokotebwa nnyo abantu aboogera ku byobufuzi kuno, ebibiina by'ensi yonna, n'abagabirizi b'obuyambi mu Uganda. Mu kiwandiiko ekyaweebwako bannamawulire ekyakolebwa ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), kyanenya Museveni olw'okwetaba mu "nteekateeka y'okubeera pulezidenti okutuusa lw'alifa", wamu n'okuwa ababaka ba paalamenti enguzi okusobola okuwagira okukonga ennongoosereza mu ssemateeka, abakulembeze ba FDC bwe baategeeza:
: Eggwanga linyiikaavu nga bannayuganda bangi tebaagala [nonoosereza mu ssemateeka]. Singa paalamenti egenda mu maaso n'okuggya ekkomo ku bisanja pulezidenti by'alina okukoma okwesibirako, kino kiyinza okuleetawo obusambattuko obw'amaanyi, okusiiga ebyobufuzi ekifaananyi ekibi, era kiyinza okuvaamu okuttattana engeri y'okukyusaamu obuyinza era noolwekyo... Twandiyagadde okusaba Pulezidenti President Museveni yeewe ekitiibwa, wamu ne ssemateeka mwe yayita okulondebwa nga Pulezidenti mu 2001 mwe yasuubiriza eggwanga n'ensi yonna okutwaliza awamu okuwaayo obukulembeze mu mirembe era mu ngeri ennungamu ku nkomerero y'ekisanja kye ekyokubiri era ekisembayo. Ekitali ekyo, yali wa kulabibwa ng'omulimba kayingo n'omufere w'ebyobufuzi eggwanga gwe likyafunye.
Nga bwe kyalabibwa abatunuulizi by'ebyobufuzi abamu, omwali [[:en:Wafula_Oguttu|Wafula Oguttu]], Museveni gye buvuddeko yategeeza nga bwe yalina endowooza y'okubeera mu woofiisi emiundi kkumi n'etaano (15) n'okusukkawo, ekintu ekiraga nti yali aweereddwa amagezi amakyamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.theperspective.org/africabigmen.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2005-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20051101065818/http://www.theperspective.org/africabigmen.html |url-status=dead }}</ref> Ebigambo munnansi wa Repubulic of Ireland eyali alwanyisa obwavu Bob Geldof bye yayogera abawagizi ba Museveni ne beekalakaasiza wabweru w'ekitebe kya Bungereza mu Kampala. "Twesonyiwe Museveni. Obudde bo buweddeko, genda," omuyimbi nnakinku bwe yategeeza mu Gwokusatu gwa 2005, ng'annyonnyola nti enteekateeka ya Museveni okukyusa ssemateeka yali ekontana ne bye yakola omwali okulwanyisa obwavu n'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya kkon'obulwadde bwa mukenenya.<ref>{{Cite news |date=2005-03-22 |title=Ugandans march against Bob Geldof |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4371265.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Mu kiwandiiko ''[[:en:Boston_Globe|Boston Globe]]'' mwe yayoleseza endowooza ye era ne mu kwogera kwa Wilson Center, eyaliko omubaka wa U.S. mu Uganda Johnnie Carson yavumirira nnyo Museveni olw'enteekateeka eno. Ng'oggyeko okutwalibwa nga Pulezidenti "owannamaddala eyali aleeseewo enkyukakyuk" nga "obukulembeze bwe obwali buleeseewo obutebenkevu n'enkulaakulana", Carson naye yategeeza nti, "tuyinza okuba nga tugenda kufuna Mugabe omulala agenda okussaawo [[Zimbabwe]] endala". "Abatunuulizi b'ebyobufuzi bangi balaba enteekateeka ya Museveni okukola ennogoosereza mu ssemateeka ng'egenda okuzzaawo obuzibu obusinga okulabibwako mu bakulembeze ba Africa abangi ababeera bataagala kukulembera nga bagoberera ssemateeka kko n'obutaagala kuwaayo buyinza".<ref>{{Cite web |title=The Boston Globe {{!}} New England news, weather and sports |url=https://www.bostonglobe.com/ |access-date=2026-08-06 |website=BostonGlobe.com |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, [[Noowe|Norway]] yafuuka ensi ya Bulaaya eyookusatu oluvannyuma lw'emyezi mitono okulangirira akabonero k'okusala obuyambi ku Ugandanga yeekuusa ku bukulembeze mu ggwanga. UK ne Ireland baakola ekintu kye kimu mu mwezi Gwokutaano."Minisita waffe ow'ensonga z'ebweru yayagadde okulambika ensonga bbiri: okukyusa ebisanja bya Pulezidenti ng'okola ennongoosereza mu ssemateeka, n'obuzibu bw'obutaleka bannabyabufuzi kwetaaya, eddembe ly'obuntu n'obuli bw'enguzi", omubaka wa Norway Tore Gjos bwe yategeeza.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Staff |date=2005-07-19 |title=Norway cuts aid to Uganda |url=https://mg.co.za/news/south-africa/2005-07-19-norway-cuts-aid-to-uganda/ |access-date=2026-08-06 |website=Mail & Guardian |language=en-ZA}}</ref> Ng'ensonga enkulu eyayogerwako kwali kukwata ababaka ba paalamenti ababiri ab'oludda oluvuganya okuva mu kibiina kya FDC. Abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu baatwala okukwatibwa kw'abantu bano okubeeramu ebyobufuzi. Abatunuulizi b'eddembe ly'obuntu baategeeza nti "okukwata ababaka ba Paalamenti bano kiraga okweyagaliza mu byobufuzi".<ref>{{Cite book |date=2026-08-01 |title=Human Rights Watch |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Human_Rights_Watch&oldid=1367214736 |language=en}}</ref> Alipoota ya [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi]] yonna eyeekyama eyasomolwa mu mwezi Gwokutaano yategeeza nti abawozi b'ensimbi yonna bayinza okusalako obuyambi bwabwe olw'enteekateeka ezityoboola eddembe ly'obuntu mu Uganda. "N'ennaku ennyingi tutegeeza nti tetukyasobola kutuusa bweweereza bwaffe mu Uganda olw'embeera y'ebyobufuzi eriyo, newankubadde ng'eggwanga libadde mu mbeera eyadde yeegombebwa mu myala kya 1990 egisembyeyo, olupapula bwe lwategeeza. "Gavumenti eremereddwa nnyo okwetabya abantu abangi mu nkola y'ebyobufuzi emu erabibwako okumala ebbanga eddene...oboolyawo ekisinga okubeera ekikulu, ebyobufuzi bwe bitambula olw'obumalirirvu bwa Pulezidenti okwesimbawo ekisanja ekyokusatu, nga kyali kibi.<ref>{{Cite web |title=Sorry, we can't find the page you're looking for. |url=https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201026022402/https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-date=2020-10-26 |access-date=2026-08-06 |website=www.newvision.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref>
Museveni yayanukula obunkenke obwali bweyongera okuva mu mawanga gw'ebweru ng'anenya abagabirizi b'obuyambi okwetaba mu byobufuzi bymawanga kko n'okukozesa obuyambi okwefunza amawanga amaavu. "Leka bannamikago bannaffe batuwe magezi gokka wabula okusalawo bakulekere amawanga ... [ensi ezaakulaakulana edda] zirina okweggyamu omuze gw'okugezaako okusalirawo amawanga amaavu nga geelimbika mu buyambi."<ref>{{Cite web |title=Sorry, we can't find the page you're looking for. |url=https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201026022402/https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-date=2020-10-26 |access-date=2026-08-06 |website=www.newvision.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref> "Ekizibu ky'abantu bano si kisanja kyakusatu oba okulwanyisa enguzi oba ebyobufuzi by'ebibiina ebingi" Museveni bwe yayongerako bwe yali mu lukungaana lw'akulembeze b'amawanga ga Africa, ekizibu kiri nti baagala kutukuuma nga tetukulaakulana."<ref>{{Cite news |title=Uganda: Donors Fear Me, Says Museveni |url=https://allafrica.com/stories/200505260253.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190805152112/https://allafrica.com/stories/200505260253.html |archive-date=2019-08-05 |access-date=2026-08-06 |work=allAfrica.com |language=en |url-status=live }}</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, akalulu k'ekikungo ku kukola ennongoosereza mu ssemateeka kaakyusa akakwakkulizo akaali kamaze emyaka ekkumi n'omwenda (19) ku mirimu gy'ebibiina by'ebyobufuzi. Mu kiseera we wataabeerera bibiina bya byabufuzi "enkola y'omugendo" (esinga okumanyikibwa "ng'omugendo") eyateekebwawo Museveni mu 1986, ebibiina by'ebyobufuzi byagenda mu maaso n'okubeerawo, wabula abantu baali balina kwesimbawo ku lwabwe wabula si nga beekuusa ku kibiina kya byabufuzi. Enkola eno yali eteereddwawo n'ekigendererwa okukendeeza enjawukana mu mawanga, newankubadde nga abatunuulizi b'ebyobufuzi bazze nga bavaayo ne bategeeza nti enkola eno teyalina kintu kirala kyonna okuggyako okukugira bannabyabufuzi abaali ku ludda oluvuganya. Okulonda bwe kwali tekunnabaawo, owogezi w'ekibiina kya FDC yategeeza nti, "Ebitongole by'ebyenfuna ebikulu mu ggwanga bikulirwa bantu abava mu kitundu Pulezidenti gy'azaalibwa .... "Tufunye gavumenti esinga okwesigama ku mawanga mu byafaayo newankubadde nga tewali bibiina byabyabufuzi." Abantu bangi baalaba okukomyawo kwa Museveni ebibiina by'ebyobufuzi ebingi ng'enteekateeka y'okuddamu okutabagana n'abagabi b'obuyambi - eyali egezaako okubagonza bwe yalangirira nti yali ayagala kwesimbawo ekisanja ekyokuna.<ref>{{Cite news |date=2005-08-01 |title=Uganda backs multi-party return |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4726419.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Omubaka wa Paalamenti ow'oludda oluvuganya Omara Atubo agambye nti obwagazi bwa Museveni okuleetawo enkyukakyuka "kwali kutimba bbula kwe yali agezaako okukweka mu bwagazi bwe okufuga obulamu bwe bwonna".<ref>{{Cite book |date=2026-08-04 |title=Reuters |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Reuters&oldid=1367642598 |language=en}}</ref>
==== Okufa kwa John Garang ====
Nga 30 Ogwomusanvu 2005, omumyuka wa Pulezidenti wa Sudan John Garang yattiba mu kabenje k'ennyonyi ya Pulezidenti wa Uganda ey'obwannannyini eyafuna akabenja bwe yali bubbanga ng'addayo e Sudan ng'ava mu njogerezeganya mu Uganda. Garang yali yaakamala mu kifo ky'obumyuka bwa Pulezidenti bwa Sudan wiiki ssatu zaokka mu kiseera we yafiira.<ref>{{Cite news |title=John Garang de Mabior {{!}} Sudanese leader |url=https://www.britannica.com/biography/John-Garang-de-Mabior |archive-url=https://web.archive.org/web/20210624160443/https://www.britannica.com/biography/John-Garang-de-Mabior |archive-date=2021-06-24 |access-date=2026-08-06 |work=Encyclopedia Britannica |language=en |url-status=live }}</ref>
Engambo zaasaasaaa nnyo nti Museveni ye yali avunanyizibwa ku kuviirako akabenje kano, ekyamuviirako okutiisatiisa okuggalawo olupapula lw'amawulire olwafulumya nti Museveni ye yaviirako okufa kwa Grang nga 10 Ogwomunaana. Mu kiwandiiko, Museveni yategeeza nti engambo zino zaali za bulabe nnyo eri ebyokwerinda by'eggwanga. "Sijja kukkiriza lupapula lwa mawulire olulinga ensega. Olupapula lw'amawulire lwonna oluzannya n'ebyokwerinda by'ekitundu, sijja kukkiriza kino- nja kuluggala."<ref>{{Cite news |date=2005-08-10 |title=Museveni warns press over Garang |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4140446.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Olunaku olwaddako, leediyo ey'ettutumu KFM yaggyibwako layisinsi olw'okwogera ku kufa kwa Garang. Omuweereza wa leediyo Andrew Mwenda oluvannyuma yakwatibwa olw'ebigambo ebyali byoleka omuntu eyeekuusa ku kufa kwa Grang bye yakozesa mu pulogulaamu ya KFM ey'okukubaganya ebirowoozo.<ref>{{Cite news |date=2005-08-19 |title=Banned Ugandan radio back on air |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref>
=== Okulonda kw'Ogwokubiri 2006 ===
Nga 17 Ogwekkumi n'ogumu 2005, Museveni yalondebwa ng'eyali agenda okukwatira ekibiina kya NRMs bendera okuvuganya ku bwapulezidenti mu kulonda kw'omu Gwokubiri gwa 2006 mu kulonda kwa bonna. Okumusunsula okwesimbawo omulungi ogwokusatu kyakolokotebwa abantu bangi kubanga yali yategeeza mu mwaka gwa 2001 yali seesimbawo ekisanja kye ekisemba.
Okukwatibwa kw'akulembera oludda oluvuganya gavumenti omukulu Kizza Besigye nga 14 Ogwekkumi n'ogumu - n'avunaanwa omusango gw'okulya mu nsi olukwe, okwekweka mu nsi wabula ng'agiryamu olukwe wamu n'okusobya ku bakazi- kyavaako okwegugunga mu Kampala ne mu bibuga ebirala. Enteekateeka ya Museveni okwesimbawo omulundi ogwokusatu, okukwatibwa kwa Besigye, n'okutiisatiisa kkooti ensukkulumu bwe yali ewulira omusango gwa Besigye (nga bayiwa amagye amangi ku kkooti agaali gabagalidde ebyokulwanyisa ate nga ge gaali gakola mu ngeri y'emu ng'ekitongole ky'awulire, "[[:en:Black_Mamba_(group)|Black Mambas Urban Hit Squad]]"), kyaviirako amawanga okwali Sweden, Netherlands, ne United Kingdom gaalekera awo okuyambako gavumenti ya Museveni mu byenfuna kubanga obwetaavu bwago bwali mu kulaba enkulaakulana ya demokulasiya mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20190121010811/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1112021/netherlands-cuts-aid-uganda</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190121010757/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1110723/sweden-cuts-aid</ref> Nga 2 Gatonnya 2006, Besigye yateebwa oluvannyuma lwa kkooti ensukkulumu okulagira nti ateebwe mu bunnambiro.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm</ref>
Okulonda kwa nga 23 Ogwokubiri 2006 kwe kulonda kwa Uganda okwasooka okwetabibwamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi mu myaka abiri mu etaano (25) era kwalabibwa ng'okugeesa ebisaanyizo by'okubeera ne demokulasiya mu ggwanga. Newankubadde Museveni yakola bubi nnyo okusinga nga bwe yali akola mu kulonda okwali kuzze kubaawo, yaddamu okulondebwa ku kisanja ekirala kya myaka etaano, oluvannyuma lw'okufuna ebitundu ataano mu mwenda ku buli kikumi (59) nga Besigye eyamuli ku mbiranye ye yafuna ebitundu asatu mu musanvu ku buli kikumi (37). Besigye agambibwa okugamba nti bino byali bijingiriddwa era n'abigaana. Ekibiina ky'amawanga ga bulaaya amagatte n'abatunuulizi b'ebyokulanda abeetengeredde mu Uganda bateegeea nti okulonda kwa 2006 nti tekwali kwa bwenkanya.<ref>https://pesacheck.org/is-it-true-that-uganda-has-not-held-a-fair-and-transparent-election-in-over-30-years-5d8548d42059</ref> Kkooti ensukkulumu yategeeza nti okulonda kwali kujjuddemu okutiisatiisa, okutyoboola eddembe ly'obuntu, okutyoboola eddembe ly'abalonzi, n'obumulumulu obulala; wabula kkooti eyatuulako abalamuzi omusanvu (7) abana baategeeza nti ebyali bivudde mu kulonda byali birina okusigalawo ate abasatu ne bawakanya ebyali bivudde mu kulonda.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4750040.stm</ref>
=== Ekisanja ekyokusatu (2006–2011) ===
Mu 2007, Museveni yawa ekibiina ky'omukago ogugatta amawanga ga Africa (African Union) amagye okukuuma emirembe mu [[Somalia]].
Era mu kisanja kino, Museveni yatuuza enkiiko ne bamusingansimbi omwali ne Wisdek, okusobola okutumbula ebiruubirirwa bya Uganda wamu n'okunoonya amakolero kko n'okutondawo emirimu mu ggwanga.to promote Uganda's call centre and outsourcing industry and create employment to the country.<ref>http://www.statehouse.go.ug/news.php?catId=1&item=821</ref>
==== Obwegugungo bw'omu Gwomwenda gwa 2009 ====
Mu Gwomwenda gwa 2009 Museveni yagaana Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi]], Kabaka wa [[Buganda]], olukusa okukyalako mu bitundu by'obwakabaka bwa Buganda ebimu, naddagala mu distulikiti y'e [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] . Obwegugungo bwaliwo era abantu abasukka mu makumi ana (40) battibwa nga abalala baatwalibwa mu makomera n'okutuusa kati. Okwengereza kw'ekyo, abantu abala mwenda Furthermore, nine more people were killed during the April 2011 "Walk to Work" demonstrations. According to the Human Rights Watch 2013 World Report on Uganda, the government has failed to investigate the killings associated with both of these events.<ref>https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda</ref>
==== Obwagazi bwe eri Obukatoliki ====
Mu 2009, emikutu gy'aawulire egifulumira mu ggwanga lya America okuli ogwa MSNBC ne NPR mu kunoonyereza kwa munnamawulire Jeff Sharlet yawandiika ku bukwatane obw'amaanyi wakati wa Museveni n'ekitongole ekibunyisa ky'engiri ya Krisito ekisinziira mu America ekya " American fundamentalist Christian organization" ekibiina ekibunyisa ky'engiri (era ekimanyikiddwa nga "amaka").<ref>http://www.nbcnews.com/id/34224471</ref><ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref> Sharlet yawandiika nti Douglas Coe, omukulembeze w'ekibiina ekibuulizi ky'enjiri, yanokolayo Museveni ng'omusajja w'ekitongole ow'enkizo ennyo ku ssemazinga wa Africa.<ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref>
==== Eddembe ku bali b'ebisiyaga ====
Okwekenneeya okulala okwetooloola ensi yonna mu mwaka gwa 2009 kwalaga amaanyi ga Bannayuganda okuteekawo ekibonerezo ky'okufa eri abali b'ebisiyaga, nga wano abakulembeze okuva mu mawanga okuli Bungereza, Kanada, Bufalansa ne America baalaga obwetaavu ku ddembe ly'obuntu.<ref>{{Cite news |title=Harper lobbies Uganda on anti-gay bill |url=http://www.theglobeandmail.com/news/politics/harper-lobbies-uganda-on-anti-gay-bill/article1381835/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303192936/http://www.theglobeandmail.com/news/politics/harper-lobbies-uganda-on-anti-gay-bill/article1381835/ |archive-date=2016-03-03 |access-date=2026-08-06 |work=The Globe and Mail |language=en-ca |url-status=live }}</ref> Olupapula lw'amawulire olufulumira mu ggwanga lya Bungereza olwa ''The Guardian'' lwawandiika ku Museveni "nga eyali alabika okubeera ng'awagira" abantu abaali bakola etteeka lino, wamu n'ebintu ebirala, nga gugamba "[[:en:Homosexual_agenda|Abali b'ebisiya]] okuva mu mawanga ga Bulaya bayingira mu Africa", era enkwatagana wakati w'abali b'ebisiyaga teri mu kwagala kwa Katonda.<ref>{{Cite news |last=Rice |first=Xan |date=2009-11-29 |title=Uganda considers death sentence for gay sex in bill before parliament |url=https://www.theguardian.com/world/2009/nov/29/uganda-death-sentence-gay-sex |access-date=2026-08-06 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>
Mu Gwomukaaga gwa 2021 abantu amakumi ana mu bana (44) baakwatibwa ku kifo awabeera abali b'ebisiyaga, nga kigambibwa nti baali batyoboola amateeka agaateekebwawo okutangira ensaasaana y'ekirwadde kya Kkovid.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
Museveni mmemba w'ekibiina kya NRM era agenda mu maaso n'okukozesa "obuli bw'ebisiyaga" okukkakkanya abamuvuganya naddala bammemba b'ekibiina kya National Unity Platform. Nga 19 Museenene 2020, mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti, Museveni yagamba nti kakuyege wa [[Bobi Wine]] yali avujjirirwa bantu b'ebweru, naddala abali b'ebisiyaga abagwira.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
=== Ekisanja ekyokuna(2011–2016) ===
[[File:Vladimir_Putin_and_Yoweri_Museveni.jpg|thumb|225x225px|[[Vladimir Putin]] ne Yoweri Museveni mu 2012]]
Museveni yaddamu okulondebwa nga 20 Ogwokubiri 2011 nga yafuna ebitundu nkaaga mu munaana (68) ku kikumi nga buno bwe bwali obusinga obungi ku bitundu ataano mu mwenda (59) ku kikumi ku balonzi abaali beewandiisizza. Ebyava mu kulonda byawakanyizibwa ekibiina ekitaba amawanga ga bulaaya wamu n'oludda oluvuganya. Okusinziira ku ttiimu y'abatunuulizi b'ensonga z'ebyobufuzi, baalaba nti "Enteekateeka y'okulonda yamaamirwa obutakola bintu byali biteekeddwa kukolebwa wamu n'okulwawo okutuusa ebintu ebikozesebwa mu budde".<ref>{{Cite news |last=Kron |first=Josh |date=2011-02-20 |title=President of Uganda Coasts Into a Fourth Term |url=https://www.nytimes.com/2011/02/21/world/africa/21uganda.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref><ref>https://www.reuters.com/article/us-uganda-election-idUSTRE71J1XL20110220</ref>
Ng'oggyeko Pulezidenti wa Misiri (Egypt) Hosni Mubarak ne Pulezindeti wa Libya Muammar Gaddafi, Museveni yafuuka omukulembeze ku ssemazinga wa Africa owookutaano akyasinze okulwa mu buyinza.<ref>{{Cite web |title=Who among the seven longest serving African leaders will be deposed next? {{!}} Africa News blog |url=http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-date=2011-10-23 |access-date=2026-08-06 |website=blogs.reuters.com}}</ref>
Mu Gwekkumi gwa 2011, okulinnya kw'ebintu kwatuuka ku bitundu asatu n'obutundutundu butaano (30.5) ku buli kikumi, nga kino kyali kiva ku kulinya kw'emmere n'amafuta. <ref>{{Cite web |title=Who among the seven longest serving African leaders will be deposed next? {{!}} Africa News blog |url=http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-date=2011-10-23 |access-date=2026-08-06 |website=blogs.reuters.com}}</ref> Okusooka mu 2011, omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye yatandikawo enteekateeka y'okwegugunga eyakazibwako erya "Walk to Work"ng'awakanya okwekanama kw'ebintu ebikozesebwa mu bulamu obwa bulijjo.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Nga 28 Ogwokuna 2011, Besigye yakwatibwa kubanga Museveni yagamba nti Besigye ye yali asoose okumulumba, omusango gwe yeegaana.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Okukwatibwa kwa Besigye kwaviirako obwegugungo mu Kampala.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Besigye yasuubiza nti "okwekalakaasa okw'eddembe" kwali kujja kugenda mu maaso. Engeri gavumenti gye yakwatamu obwegugungo yavumirirwa nnyo abagabi b'obuyambi.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref>
[[File:Yoweri_Museveni_with_Obamas_2014.jpg|thumb|223x223px|Pulezidenti Museveni abuuzibwako Pulezidenti wa US [[:en:Barack_Obama|Barack Obama]] mu Gwomunaana gwa 2014]]
Mu gyeka egizze giyita, okutyoboola eddembe ly'obuntu kuzze kulwabwako nnyo nnyo. Okusinziira ku batunuulizi b'eddembe ly'obuntu, "Wakati wa Gatonnya n'Ogwomukaaga [2013], ekitongole ekitunuulira eddembe lya bannamawulire kyalaba obulumbaganyi amakumi ataano (50) obwakolebwa ku bannamawulire, newankubadde nga wazze wabaawo ebibadde byogerwa ku kuteeka ekitiibwa mu ddembe lya bannamawulire." Mu kiseera kino, empapula z'amawulire ez'amaanyi ennyo mu ggwanga okuli "''[[:en:Daily_Monitor|The Daily Monitor]]" ne'' "''The Red Pepper"'', zaggalwawo era ne ziggyibwako gavumenti layisinzi olw'okufulumya amawulire ku "lukwe lw'okukuba abakungu ba gavumenti abakulu ne bannamagye ab'oku ntikko amasasi abaali bawakanya Pulezidenti Yoweri Museveni ... n'enteekateeka ze okukwasa mutabani we obuyinza ng'awummudde".<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Al_Jazeera</ref>
Ensonga endala ey'okutyobola eddembe ly'obuntu yalabibwako mu mwaka gwa 2014 nga gwakatandika Museveni bwe yateeka omukono ku bbago eryali liwakanya obuli bw'ebisiyaga ne lifuuka etteka. Mu kuwayaamu n'omukutu gwa CNN, Museveni yayita abali b'ebisiyaga "ekyenyinyaza" era n'ategeeza nti nti obuli bw'ebisiyaga gwali muze abantu gwe bayiga obuyizi. Abakulembeze b'amawanga ga Bulaaya, omwali n'owa United States Pulezidenti Obama, yavumirira etteka lino.<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
Museveni yavumiria eky'eggwanga lya US okwetaba mu lutalo lwa Libya (Libyan Civil War"era bwe yali ayogerako mu lukiiko lw'ekibiina kyamawanga amagatt (UN), amawanga ga Africa okudduukiria gannaago munsonga z'amagye kiteekawo nnyo obutebenkevu mu mawanga ga Africa okubala ebbanga eddene, ye ky'ayita "Ebizibu bya Africa bya kugonjoolebwa Africa."<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
=== Ekisanja ekyokutaano(2016–2021) ===
==== Okulonda kwa 2016 ====
Abeesimbawo ku bwapulezidenti mu kalulu kano kwaliko Yoweri Museveni, ali bu buyinza kati era abadde mu kifo kino okuva mu 1986, ne Kizza Besigye, eyeemulugunya ku kubba obululu n'effujjo ku bifo ebyaondebwamu. Okulonda kwayongezebwayo mu bifo ebirala ku alipoota ezigambibwa nti abalonzi baganibwa okulonda mu bifo eby'enjawulo. Okusinziira ku kakiiko k'ebyokulonda, Museveni yaddamu okulondebwa nga (18 Ogwokubiri 2016) nga yafuna ebitundu nkaaga mu kimu ku kikumi (61) ate nga ye Besigye yafuna obululu ebitundu asatu mu bitaano (35) ku kikumi. Abooluda oluvuganya gaagamba nti obufere okwetooloola eggwanga lyonna, ebintu ebitakkirizibwa mu kulonda, okukwata abantu abaali ku ludda oluvuganya, n'embeera eyalimu ennyo okutiisatiisa abalonzi.<ref>http://www.aljazeera.com/news/2016/02/ugandans-vote-museveni-seeks-extend-30-year-rule-160218044525608.html</ref>
==== Okuggyawo ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu 2018. ====
[[File:Illegal_Wildlife_Trade_Conference_London_2018_(44526034314).jpg|left|thumb|228x228px|Yoweri Museveni nga'yogera mu lukiiko ly'okusuubulagana kw'ebisolo by'omu nsiko okutali mu mateeka mu London, Ogwekkumi 2018]]
Pulezidenti Yoweri Museveni, nga Pulezidenti wa Uganda ali mu buyinza yateeka omukono ku nnongoosereza mu ssemateeka okukyusa akawaayiro k'ennyingo 102 B mu mwaka gwa 2017, akaasinga okumanyika nga "ebbago l'yokuggya ekkomo ku myaka omuntu kwalina okwesimbirawo ku bwapulezidenti" nga 27 Ntenvu 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424203000/http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |url-status=dead }}</ref> Ebbago lino lyayisibwa bulungi mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (10) nga 20 Ntenvu. Olwo nga 27 Ntenvu 2017, nga yeesigama ku buwaayiro 259 ne 262 obwa ssemateeka wa Uganda, ebbago lyateekebwako omukono okuggya ekkomo omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu Uganda. Ennongoosereza eno nga tennakolebwa, ennyingo 102 B mu ssemateeka wa Uganda yali ekugira omuntu asusse emya ensanvu mu etaano (75) n'ali wansi w'emyaka asatu mu etaano (35) okwesimbawo ku bwapulezidenti. Ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti era ligenda mu maaso n'okukyusa emyaka gy'ekisanja ky'omubaka wa Paalamenti okuva ku myaka etaano (5) okudda ku myaka musanvu (7). Ebbago lino era lizzaawo ekkomo ku bijanja bya pulezidenti ebirina okubeera ebibiri nga bino byaggyibwawo mu nnongoosereza eyakolebwa mu ssemateeka mu mwaka gwa 2005.
==== Okuwakanya ebbago ====
Oluvannyuma lwa Museveni okuteeka omukono ku bbango ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti wa Uganda mu mwaka gwa 2018 ne lifuuka etteeka nga 27 Ntencu 2017 (naye Paalamenti yafuna ebbaluwa nga 2 Gatonnya 2018), abantu okwetooloola eggwanga lyonna beekalakaasa mu kaseera ng'enteekateeka z'okuteeka omukono ku bbago lino zigenda mu maaso, nga bakozesa empenda zonna omwali n'emikutu emigattabantu. Mu Gwekkumi gwa 2017, ababaka ba paalamenti abamu baakomyawo ssente bo ze baali bagamba nti yali nguzi basobole okuwagira ebbago lino ery'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti nga bakola ennongoosereza mu ssemateeka.<ref>{{Cite web |url=http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180425114602/http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |url-status=dead }}</ref>
Ekitongole ekitaba bannamateeka mu ggwanga ekya "Uganda Law Society" ne bammemba abali ku ludda oluvuganya gavumenti baagenda mu kkooti okuwakanya ebbago lino, nga bagamba nti enteekateeka eyali eyitibwamu okulonda yali ekontana n'obuwaaliyo okuli : 1, 2, 8A, 44 (c), 79 ne 94 obwa ssemateeka wa Uganda kubanga omukubiriza wa Paalamenti [Kadaga] yaggawo okukubanganya ebirowoozo ku nnongoosereza eno ng'ababaka kikumi abiri mu bana (124) bokka ku babaka ebina ataano mu omu (451) nga be baakateesa ku bbago lino.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> Era baategeeza nti okukozesa eryanyi okuva eri amagye ne poliisi mu kaseera ng'okukubaganya ebirowoozo ku tteeka lino kugenda mu maaso kwali kutyobooa obuwaali okuli 208(2), 209 ne 259 n'obulala mu ssemateeka wa Uganda. Ensonga eyookusatu gye baaleeta yali egamba nti ebbago lino lyali lityoboola obuwayiro obulala mu ssemateeka obwekuusa ku kwongezaayo ebisanja<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> wamu n'engeri okulonda gye kulina okukwatibwamu. Omubaka wa Paalamenti omu [Mbwaketamwa Gaffa] yawulirwa ng'agamba, “…Pulezidenri bw'aleeta ebbago, kiyinza okuba mu mateeka, naye tekijja kuba mu mateeka, era tugenda kukiwakanya.”<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref>
==== Abantu bye baayogera ku bbago eppya ====
[[File:President_Museveni_of_Uganda,_speaking_at_the_UK-Africa_Investment_Summit,_London,_20_January_2020_20200120134339_GMCB9543_(49415272631).jpg|left|thumb|Pulezidenti Museveni owa Uganda ng'ayogera mu lukungaana lwa UK-Africa Investment Summit mu London, Gatonnya 2020 ]]
Ebitongole ebikuumaddembe mu Uganda okuli poliisi, amagye ga mmiritale, n'ebirala, bikutte ekitono ennyo abantu ataano mu basatu (53) omuli n'akulira oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye nga beekalakaasa nga bawakanya ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbira kubwapulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Ekibinja kya bannamateeka okuva mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga tebeekutuddeemu baaleeta ekiteeso okuleeta ebbango ly'okukola ennongoosereza okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti okusobola okuwa Pulezidenti Yoweri Museveni aliko ekiseera kino okusobola okwesimbawo mu kisanja ekirala mu kalulu akanaabaawo mu mwaka gwa 2021.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Okunoonyereza okwakolebwa ekitongole ky'obwannakyewa okumala emyezi esatu okuva mu mwezi Gwomwenda okutuuka mu Gwekkumi n'ogumu kwalaga nti abantu ebitundu kinaana mu bitaano ku buli kikumi (85) kw'abo abeebuuzibwako baawakanya okuggya ekkomo ku myaka gy'omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti ate nga abantu ebitundu kkumi na bitaano ku kikumi (15) obo baawagira ebbago lino ey'okukola ennongoosereza mu ssemateekaokusobola okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Ababaka ba Paalamenti ya Uganda mu bungi baakuba akalulu era ne bakkiriza okukola ennongoosereza mu ssemateeka okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti kubanga baali baagala Pulezidenti aliko Yoweri Museveni okwesimbawo ekisanja kye ekyomukaaga.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref> Munnamateeka akola ku ddembe ly'obuntu Nicholas Opiyo yagambye nti okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti y'engeri esinga omugaso okukuuma olutindo wakati w'obwannakyemalira n'obukulembeze obugoberera enfuga y'amateeka mu Uganda.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref>
=== Ekisanja ekyomukaaga (2021–) ===
Nga 16 Gatonnya 2021 akakiiko ky'ebyokulonda mu Uganda kaalangirira nti Pulezidenti Museveni awangudde ekisanja ekyomukaaga n'obululu ebitundu ataano mu munaana n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%). Yaddirirwa [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]], ng'ery'omulimu amanyikiddwa nga Bobi Wine, omukulembeze w'oludda oluvugabya omulala eyagaana okukkiriza ebyava mu kulonda ng'agamba nti okulonda kuno kwe kukyasinze okubaamu okucanga ebivudde mu kulonda mu byafaayo bya Uganda.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Ebitongole by'obwannakyewa n'abakugu mu nsonga za demokulasiya baakakasa nti okulonda tekwali kwa amazima na bwenkanya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Akakiiko k'ebyokulonda kafulumya ebyava mu kulonda oluvannyuma ebyagambibwa kuba ebijungirire. Akakiiko k'ebyokulonda kaasuubiza okukolawo okunoonyereza naye okutaakolebwa. Wine yasibibwa mu maka ge nga 15 Gatonnya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/21/uganda-bobi-wine-files-detention-complaint-at-un</ref> Abantunuulizi b'ebyokulonda okwetooloola ensi yonna baasaba wabeerewo okunoonyereza ku kigambibwa nti okulonda kwalimu obutagoberera mateeka okwetooloola eggwanga lyonna, okuggyibwako kw'omutimbagano, okutyoboola eddembe ly'obuntu, era ne kugaana okukkirizibwa. Wine yateebwa nga 26 Gatonnya. Mu Gwekkumi gwa 2022 Museveni yeetondera Kenya ku lwa mutabani we, Muhoozi Kainerugaba eyateeka obubaka ku mukutu gwa tweter ng'agamba nti ayinza okuzingako Kenya mu wiiki bbiri.<ref>https://edition.cnn.com/2022/10/06/africa/museveni-kenya-invasion-apology-intl/index.html</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Museveni mukristaayo era mmemba w'ekkanisa y'Abakrisitaayo mu Uganda.
Mufumbo ne ne [[Janet Museveni|Janet Kataaha Museveni]], ''née'' Kainembabazi, gw'alinamu abaana ban:
* Gen. Muhoozi Kainerugaba – eyazalibwa mu 1974, Genero mu ggye lya Uganda People's Defence Forces (UPDF) <ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref> mu UPDF<ref>https://www.africa-confidential.com/article-preview/id/3263/Leaders_in_waiting</ref>
* Natasha Karugire – eyazaalibwa mu 1976, munnamisono era eyeebuuzibwako. Yafumbirwa Edwin Karugire. Omuwandiisi bwa Pulezidenti ow'enkalakkalira ku nsonga z'omu maka ge.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref>
* Patience Rwabwogo – yazaalibwa mu 1978, ppaasita w'ekkanisa ya Covenant Nations Church, Buziga, [[Kampala]]. – eyafumbirwa Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref>
* Diana Kamuntu – eyazaalibwa mu 1980, eyafumbirwa Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref>
== Ebitiibwa n'engule ==
=== Engule okuva ebweru w'eggwanga ===
* Cuba
** [[File:Order_of_Playa_Girón_(ribbon_bar).png|70x70px]] [[:en:Order_of_Playa_Girón|Order of Playa Girón]]<ref>http://www.granma.cu/granmad/2009/11/30/nacional/artic38.html</ref>
* Kenya
** [[File:Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya.svg|70x70px]] [[:en:Chief_of_the_Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya|Chief of the Order of the Golden Heart of Kenya]]<ref>{{Cite web |last=Okoth |first=Brian |title=Uhuru awards Koome, Mugenda, Kananu EGH honours; journalists get HSC |url=https://www.standardmedia.co.ke/national/article/2001432083/uhuru-awards-koome-mugenda-kananu-egh-honours-journalists-get-hsc |access-date=2026-08-06 |website=The Standard |language=en}}</ref>
* Serbia
** [[File:Orden_Republike_Srbije_2.gif|70x70px]] [[:en:Order_of_the_Republic_of_Serbia|Order of the Republic of Serbia]], Second Class
* South Africa
** [[File:Ord.GoodHope-ribbon.gif|70x70px]] Grand Cross of the [[:en:Order_of_Good_Hope|Order of Good Hop]]<nowiki/>e<ref>{{Cite web |title=About Government - National Orders |url=http://www.info.gov.za/aboutgovt/orders/recipients/1997.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20121015131848/http://www.info.gov.za/aboutgovt/orders/recipients/1997.htm |archive-date=2012-10-15 |access-date=2026-08-06 |website=www.info.gov.za}}</ref>
=== Diguli z'azze efuna naye nga tazisomye ===
{| class="wikitable"
!Ssettendekero
!Eggwanga
!Ebitiibwa
! style="width:60px;" |Omwaka
|-
|Humphrey School of Public Affairs
|United States
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |1994
|-
|Mbarara University of Science and Technology
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2003
|-
|Latin University of Theology
|United States
|Doctor of Divinity
| style="text-align:center;" |2007
|-
|Fatih University
|Turkey
|Honorary degree
| style="text-align:center;" |2010
|-
|[[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]]
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2010
|-
|University of Dar es Salaam
|Tanzania
|Doctor of Literature
| style="text-align:center;" |2015
|}
== Labe ne ==
* Political parties of Uganda
* Politics of Uganda
* Tokyo International Conference on African Development
* History of Uganda (1979–present)
* Uganda Salvation Front
* Henry Tumukunde
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="0"></references>
== Okwongera okusoma ==
=== Ebitabo ===
* Media related to Yoweri Museveni at Wikimedia Commons
* Quotations related to Yoweri Museveni at Wikiquote
* Official website
* State House Official Website
{{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Tito Okello]]}}
{{s-ttl|title=[[President of Uganda]]|years=1986–present}}
{{s-inc}}
|-
{{s-dip}}
{{s-bef|before=[[Lawrence Gonzi]]}}
{{s-ttl|title=[[Commonwealth Chairperson-in-Office|Chairperson of the Commonwealth of Nations]]|years=2007–2009}}
{{s-aft|after=[[Patrick Manning]]}}
{{s-end}}{{UgandaPresidents}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
572djg2ir17n59wwcusdamsncphz8ks
69222
69221
2026-08-21T13:54:56Z
Ssenkungu ivan
3840
Nteddemu omutwe
69222
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Yoweri Kaguta Museveni Tibuhaburwa''' (yazaalibwa nga 15 Ogwomwenda 1944)<ref>{{Cite web |title=Museveni Online |url=https://museveni.org/about/biography |access-date=2026-05-12 |website=museveni.org}}</ref> munnabyabufuzi Omunnayuganda era eyaliko omuyeekera era abadde Pulezidenti wa Uganda okuva mu mwaka gwa 1986. Okumala ebbanga ddene gavumenti ya Museveni ebadde etwalibwa nga eya nnakyemalira nga n'ebibiina by'ebyobufuzi byawerebwako okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu 2005, okutulugunya bannabyabufuzi naddala abali ku ludda oluvuganya, okuyisa olugaayu mu bitongole by'amateeka n'okwenyigira mu vvulugu mu biseera by'okulonda okusobola okwekuumira mu buyinza, oluvannyuma lw'akalulu k'ekikungo aka 2005 akaakomyawo okuvuganya kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi. We tutuukidde mu 2026, oluvannyuma lw'emyaka 40 ng'afuga Uganda, Museveni waakusatu mu Bapulezidenti abatali beesimbu mu nsi yonna ng'ali mabega wa bannakyemalira; Paul Biya ne Teodoro Obiang Nguema Mbasogo.<ref>{{Cite web |date=2026-05-12 |title=Uganda's Yoweri Museveni sworn in for a seventh consecutive term after winning disputed elections |url=https://www.bbc.com/news/articles/cqxp23272j3o |access-date=2026-05-29 |website=www.bbc.com |language=en-GB}}</ref>
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Ntungamo, Uganda (mu kiseera ekyo yali wansi wa Bungereza), Museveni yasoma ebyobufuzi okuva ku University of Dar es Salaam nga eno gye yatandikira ekibiina kya University Students' African Revolutionary Front. Mu 1972, yeegatta ku kibinja ekyagezaako okuvuunika gavumenti ya nnakyemalira Idi Amin naye ne kiremererwa. Mu mwaka ogwaddako, yatandikawo ekibiina kya Front for National Salvation ekyalwanira awano n'amagye ga [[Tanzania]] mu lutalo amagye ga Tanzania mwe gaalwanira n'aga Uganda, olwaggyako Amin. Mu mwaka ogwaddako ogwa 1980, Museveni yeesimbawo mu kalulu ka bonna ku kkaadi y'ekibiina kya Uganda Patriotic Movement, wadde nga yagamba nti akalulu kaali vvulugu mungi oluvannyuma lw'okuwangulwa [[Milton Obote]]. Museveni oluvannyma yagatta abaali ku ludda oluvuganya wansi w'eggye lya National Resistance Army ne batandika olutalo lw'ekiyeekera. Oluvannyuma lw'olutalo olw'amaanyi mu Kampala, Museveni yalayizibwa nga Pulezidenti nga 26 Ogwoluberyeberye 1986.<ref name=":2">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html|title=Rebel Sworn In as Uganda President|author=Sheila Rule|date=30 January 1986|newspaper=The New York Times|issn=0362-4331|access-date=28 February 2016|archive-date=7 March 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160307011144/http://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html|url-status=live}}</ref>
Nga Pulezidenti, Museveni akkakkannyizza obusambattuko bungi mu uganda nga kwotadde n'okwenyigira mu lutalo olwaleeta gavumenti ya Rwanda eriko mu buyinza n'olutalo lwa Congo olwasooka. Yalagira okuyingira mu kasambattuko ka Lord's Resistance Army mu kugezaako okukakomya. Obukulembe bwe buzze buwandiikibwako abawandiisi nga obwa nnakyemalira oba obutaliimu kuwabulwa. Amawulire okufugibwa gavumenti. Obukulembeze bwe bubaddemu okugenda mu maaso mu byenfuna era ebbanga nga litambudde, wabaddewo kafeefube w'okulwanyisa abali b'ebisiyaga awamu n'okukola ennongoosereza mu ssemateeka nga okuggyawo ekkomo ku bisanja mu 2005, n'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bukulembeze bw'eggwanga mu 2017.
Obukulembeze bwa Museveni bwogerwako abawandiisi nga obwannakyemalira oba obutali bwabwenkanya.<ref>{{Cite book |last=Kagoro |first=Jude |date=2016 |title=Competitive authoritarianism in Uganda: the not so hidden hand of the military |url=https://doi.org/10.1007/978-3-658-09216-0_9 |publisher=Springer Fachmedien |isbn=978-3-658-09216-0 |editor-last=Bogaards |editor-first=Matthijs |location=Wiesbaden |pages=155–172 |doi=10.1007/978-3-658-09216-0_9 |editor-last2=Elischer |editor-first2=Sebastian}}</ref> Amawulire gonna gabadde gaamaamirwa gavumenti.<ref>{{Cite web |url=https://global.oup.com/academic/product/arbitrary-states-9780198856474?cc=us&lang=en& |access-date=2026-08-06 |website=global.oup.com}}</ref> Tewabangawo kulonda mu [[Uganda National Cultural Centre|Uganda]] mu myaka amakumi asatu (30) okuva mu mwaka gwa lukumi mu lwenda mu kinaana mu mukaaga (1986) kwali kubadde kwa mazima na bwenkanya. Nga 16 Gatonnya 2021, Museveni yaddamu okulondebwa ku kisanja ekyomukaaga n'ebitundu ataana mu munaana n'obutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%), wadde nga waaliwo obutambi bungi n'ebyogerwa ku kuwamba bbookisi z'obululu, ebifo ebironderwamu ebisukka ebikumi ebina (400) ng'abalonzi bonna baalonda, n'okutyoboola eddembe ly'obuntu. Museveni gye buvuddeko yalemera ku ky'okuwummula; okusinziira ku muwabuzi wa Pulezidenti, Museveni tayagala kubeera mukulembeze ku myaka kinaana (80%).<ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=2021-09-19 |title=Is Museveni Retiring in 2026? |url=https://chimpreports.com/is-museveni-retiring-in-2026/ |access-date=2026-08-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Museveni yasembeddwa omumyuka wa Pulezidenti okwesimbawo ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 2026.<ref>https://www.independent.co.ug/vp-alupo-ministers-endorse-musevenis-2026-candidature/</ref>
== Obuto bwe ==
Museveni yazaalibwa omulaalo, Mzee Amos Kaguta (1916-2013) ne Esteri Kokundeka Nganzi (1918-2001) nga 15 Ogwomwenda 1944 e [[Rukungiri|Ntungamo]]. Ava mu ggwanga ly'Abahima mu bwakabaka bwe Mpororo (nga kati kitundu ku Ankole).
Okusinziira ku Julius Nyerere, taata wa Museveni, Amos Kaguta, yali musirikale w'ekibinja eky'omusanvu mu magye lya King's African Rifles ekyalwana mu ssematalo owookubiri. Yoweri bwe yazaalibwa, abenganda ze baagambanga nti, "Taata we yali mu-seven" (ekiteega “omu ku b'ekyomusanvu”). Eno y'engeri gye yafunamu erinnya Museveni.
== Okusoma kwe ==
Oluvannyuma famire ye yasenguka n'egenda e [[:en:Ntungamo|Ntungamo]], mu bukulebeze bw'Abafuzi b'amatwale abangereza mu Uganda. Museveni yasomera ku masomero okuli Kyamate Elementary School, [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]], ne Ntare School ng'eno gye yasomera emisomo gye egya pulayimale ne sekendule. Era yasomerako ku ssettendekero ya [University of Dar es Salaamhttps://en.wikipedia.org/wiki/University of Dar es Salaam University of Dar es Salaam] mu [[Tanzania]] ku kusoma kwe okw'eddaala erya waggulu. Yasoma byanfuna na byabufuzi. Ssetttendekero eno mu kaseera kano ye yali entabiro ya bamwoyogwaggwanga ku ssemazinga wa Africa n'endowooza z'ebyobufuzi ez'ekinnammakisi. Bwe yali akyali ku ssettendekero, yatandikawo ekibina kya [[:en:University_Students'_African_Revolutionary_Front|University Students' African Revolutionary Front]] nga kye kali entabiri y'abayizi abalwanirira eddembe ly'obuntuera n'akulemberamu abayizi okugenda mu lutuula lwa FRELIMO-olwatuula mu Portuguese Mozambique gye baafumira okutendekebwa mu by'amagye. Mu kusoma ng'akolokota endowooza z'muzungu, [[:en:Walter_Rodney|Walter Rodney]], n'abalala, Museveni yawandiika ekitabo ku ngeri y'okuteekamu ebirowoozo bya [[:en:Frantz_Fanon|Frantz Fanon]] mu nkola mu kuleetawo enkyukakyuka ku 's ideas on revolutionary violence to post-colonial Africa.
== Omukululo gwe ==
=== 1971–1979: Eggye lya Front for National Salvation n'oggyako kwa Amin ===
Amagye agaali tegakkiriziganya ne Amin gaalumba Uganda nga gava e [[Tanzania]] mu Gwomwenda gwa 1972 wabula ne gatasobola. Mu Gwekkumi, Tanzania ne Uganda zaateeka omukono ku ndagaano ya Mogadishu Agreement eyagaana abayeekera okusinziira mu ggwanga lya Tanzania okulumba Uganda.<ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=2014-11-15 |title=In Idi Amin’s Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=978-0-8214-4502-0 |language=en}}</ref> Museveni yava mu baali bavuganya gavumenti ab'amaanyi n'atandikawo eggye lya Front for National Salvation mu 1973. Mu Gwomunaana gw'omwaka gwe gumu, yawasa [[Janet Museveni|Janet Kainembabazi]].<ref>{{Cite web |title=allAfrica.com: Uganda: Janet Museveni Opens Up On Love, Family And Politics |url=http://allafrica.com/stories/201005240504.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121017163917/http://allafrica.com/stories/201005240504.html |archive-date=2012-10-17 |access-date=2026-08-06 |website=allafrica.com |language=en |url-status=live }}</ref>
Mu Gwekkumi gwa 1978 amagye ga Uganda gaalumba Kagera Salient mu bukiikakkono bwa Tanzania, ekyatantikawo olutalo wakati wa [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda ne Tanzania.]] Pulezidenti wa Tanzania Julius Nyerere yalagira eggye lya Tanzania People's Defence Force (TPDF) okulumba wamu n'okukunga bannayuganda abaali batawagira Amini okulwanyisa gavumenti ye. Museveni yasanyukira nnyo enteekateeka eno. Mu Ntenvu wa 1978 Nyerere n'amagye ge beegatta ku Museveni mu kibinja kya Silas Mayunga.<ref>{{Cite book |date=1997 |title=New African |url=https://books.google.com/books?id=nujsAAAAMAAJ |publisher=IC Magazines Limited |language=en}}</ref>
=== 1980–1986: Olutalo lwa Uganda olw'ekiyeekera ===
==== Obote II n'eggye lya National Resistance Army ====
Oluvannyuma lw'okumaamulako Amin mu 1979 n'okulonda okwawakanyizibwa ennyo okwakomywawo [[Milton Obote]] mu buyinza mu 1980, Museveni yakomawo mu Uganda n'abawagizi be okusobola okufuna obuwagizi mu byalo mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkonovvanjuba okusobola okutandikawo eggye lya [[:en:Popular_Resistance_Army|Popular Resistance Army]] (PRA). Olwo baateekateeka olutalo ku bukulembeze bwa Obote obwokubiri (Obote II) n'amagye ge agaalina ebyokulwanisa aga Uganda National Liberation Army (UNLA). Obulumbaganyi bwatandika n'okulumba enkambi y'amagye mu disitulikiti y'e Mubende mu kitundu ky'omu masekkati ga Uganda nga 6 Ogwokubiri 1981. Oluvannyuma , eggye lya PRA lyegatta ku kibinja ekirwanyi eky'eyaliko Pulezidenti [[:en:Yusufu_Lule|Yusufu Lule, ekya]] Uganda Freedom Fighters, okutondawo eggye lya National Resistance Army (NRA) nga kye kyali ekiwayi kyalyo eky'ebyobufuzi, [[National Resistance Movement]] (NRM). Ebibinja by'abayeekera ebibiri, ekya [[:en:Uganda_National_Rescue_Front|Uganda National Rescue Front]] (UNRF) n'ekyali ekya Uganda National Army (FUNA), byenganga amagye ga Obote. Eggye lya FUNA lyatandikibwawo mu bitundu bya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] mu bantu abaali batawagirwa Amin.<ref>{{Cite web |title=Peace and conflict in northern Uganda 2002-06 (2010) {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/accord/northern-uganda/peace-and-conflict-northern-uganda-2002-06-2010 |access-date=2026-08-06 |website=www.c-r.org}}</ref>
Eggye lya NRA/NRM lyateekawo enteekateeka ya ssemasonga ekkumi "Ten-point Programme" nga ze zaali ezookukolebwako gavumenti eyali eddako, omwali: demokulasiya, ebyokwerinda, okuzzawo obumu mu bantu mu ggwanga, okulwanirira obwetwaze bw'eggwanga, okussaawo ebyenfuna ebiganyula buli munnansi era eby'olubeerera; okutumbula obuweereza eri abantu; okumalwo obuli bw'enguzi n'okukozesa obubi obuyinza; okumalawo obutali bwenkanya; okukolagana n'amawanga amalala agali ku ssemazinga wa Africa n'ebyenfuna ebyalina okubeeramu abagagga ennyo wamu n'ebyo ebirumiriwa abantu ba bulijjo.<ref>{{Cite web |title=Profiles of the parties to the conflict (2002) {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/accord/northern-uganda/profiles-parties-conflict-2002 |access-date=2026-08-06 |website=www.c-r.org}}</ref>
Ekitongole ekikessi ekya [[:en:Central_Intelligence_Agency|Central Intelligence Agency]] nga kisinziira ku bibalo bya ''World Factbook'' kiteebereza nti obukulembeze bwa Obote bwali buvunaanyizibwa ku kufa kw'abantu ba bulijjo abasukka emitwalo ekkumi (100,000) okwetooloola Uganda. civilian deaths across [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210213104751/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |url-status=dead }}</ref>
==== Endagaano y'e Nairobi eya 1985 ====
Nga 27 Ogwomusanvu 1985, okweyawulamu mu gavumenti y'ekibiina kya Uganda People's Congress kyasobozesa eyali omuduumizi w'amagye gya Obote, Loteenanti- Genero Tito Okello , eyali Omukyoli okuwamba obuyinza. Museveni ne NRM/NRA baali banyiivu nnyo nti enkyukakyuka gye baali balwaniridde okumala emyala ena (4) yali "eyingiriddwa" eggye lya UNLA, kye baalaba nga waaliwo nnyo okutyoboola eddembe ly'obuntu mu bukulembeze bwa Obote II.<ref>{{Cite journal |last=Tindigarukayo |first=Jimmy K. |date=1988 |title=Uganda, 1979-85: Leadership in Transition |url=https://www.jstor.org/stable/161322 |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=26 |issue=4 |pages=607–622 |issn=0022-278X}}</ref>
Wadde nga waaliwo okukkiriziganya, wabula, eggye lya NRM/NRA oluvannyuma lyakkiriziganya enjogerezeganya ez'emirembe n'ekibinja ekyakulemberwamu Pulezidenti wa Kenya President Daniel arap Moi. Enjogerezeganya ezaakulungula ebbanga okuva nga 26 Ogwomunaana okutuuka nga 17 Ntenvu, The talks, which lasted from 26 August to 17 December, zaaleetawo akaseera ak'eddembe era okulwana ne kusirika amangu ddala. Endagaano ey'enkomeredde yateekebwako omukono e Nairobi, nga yateeka essira ku kuteeka wansi ebyokulwanyisa, okuggya amagye mu [[Kampala]], okugatta amagye ga NRA n'aga gavumenti, okuteeka obukulembeze bw'ekibinja ky'abayeekera ekya NRA ku kakiiko k'amagye. Bino tebyatuukirizibwa.<ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
==== Olutalo lw'e Kampala ====
Bwe yali yeetabye mu njogerezeganya ezeemirembe, Museveni yali ateebereza amagye ga Genero Mobutu Sésé Seko owa Zaire okwetabya amagye ga Zaire mu kuyambako amagye ga munnamagye Okello okuvuunika gavumenti. Wabula, nga 20 Gatonnya 1986, enkumi n'enkumi z'amagye agaali amawulize eri Amin nga gayambibwako amagye ga Zaire gaayingira mu Uganda. Amagye gano gaayingrawo oluvannyuma lw'okutendekebwa okwekyama mu Zaire okuva mu kusaba okwali kukoleddwa Okello ennaku kkumi emabega.<ref>{{Cite book |date=2026-08-04 |title=The Guardian |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Guardian&oldid=1367734904 |language=en}}</ref>
Nga 22 Gatonnya, amagye ga gavumenti mu Kampala gaali gatandise okuva mu bifo byago olwo abayeekera ne basobola okufuna amaanyi nga basinziira mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba.<ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
Museveni yalayizibwa ku Bwapulezidenti nga 29 Gatonnya. "Kuno si kukyusa bukyusa magye, nkyukakyuka ey'omuggundu," Museveni bwe yategeeza oluvannyuma lw'omukolo ogwakulemberwamu Ssaabalamuzi enzaalwa ya Bungereza Peter Allen. Bwe yali ayogerako eri enkumi n'enkumi z'abantu wabweru wa Paalamenti, Pulezidenti omuggya yasuubiza okukomyawo demokulasiya, "Abantu ba Africa, bannayuganda, balina eddembe okubeera ne gavumenti essa ekitiibwa mu demokulasiya."Si kuyambibwa buyambibwa okuva eri gavumenti yonna, abantu be balina okukola gavumenti, sso si gavumenti yo nga yo." <ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
=== Okujja mu buyinza: 1986–1996 ===
[[File:ReaganMuseveni.jpg|thumb|Ensisinka ya Museveni ne Pulezidenti [[Ronald Reagan]] mu maka g'Obwapulezidenti aga White House mu Gwekkumi gwa in October 1987]]
==== Okuzzaawo ebyobufuzi n'ebyenfuna ====
Uganda yatandika okwetaba mu nteekateeka ya IMF ey'okuddaabulula ebyenfuna mu 1987. Ebiruubirirwa byayo mwalimu okuzzaawo okukuwasizaako bannabyanfuna okusobola okukuza, okusiga ensimbi, okutondawo emirimu kko n'ebintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okukyusa ebyenfuna okwesigamwa ebyenfuna by'eggwanga naddala okutumbula ebyobusuubuzi nng'essira lyali liteereddwa ku kwongera ku bintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okuggyawo obukwakkulizo n'okutereeza ebitongole bya gavumenti okusobola okutondawo enkulaakulana ey'ensibo mu byenfuna kko n'okukulaakulanya ebitongole by'obwannakyewa n'okusobozesa buli omu okubeera n'omukisa okwetaba mu byobusuubuzi ku madaala gonna.<ref>{{Cite web |title=SAP's in Uganda |url=http://members.aol.com/apuuli/sapuga.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20000529093127/http://members.aol.com/apuuli/sapuga.htm |archive-date=2000-05-29 |access-date=2026-08-06 |website=members.aol.com}}</ref>
==== Eddembe ly'obuntu n'ebyokwerinda munda mu ggwanga ====
NRM yajja mu buyinza ng'esuubiza okuzzaawo ebyokwerinda n'okuteeka ekitiibwa mu ddembe ly'obuntu. Mu butuufu, kino kiri mu nteekateeka ya NRM eya ssemasonga ekkumi (10) "NRM's ten-point programme", nga Museveni bwe yakinogaanya mu kwogera kwe ng'alayira.<ref>{{Cite news |last=Rule |first=Sheila |last2=Times |first2=Special To the New York |date=1986-01-30 |title=REBEL SWORN IN AS UGANDA PRESIDENT |url=https://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-29 |title=Museveni 40 years ago: Ours is not a mere change of guard; it is a fundamental change |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/museveni-40-years-ago-ours-is-not-a-mere-change-of-guard-it-is-a-fundamental-change-1468582 |access-date=2026-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ssemasonga eyookubiri ku nteekateeka yaffe ya byakwerinda by'abantu n'ebintu byabwe. Buli muntu mu Ugannda alina okubeera n'obukiimi [obwannamaddala] okusobola okubeera awantu wonna w'ayagadde. Omuntu yenna, oba ekibinja kyonna ekitiisatiisa ebyokwerinda by'abantu baffa birina okukolebwako ewatali kisa. Bannayuganda balina kufa okufa okwobutonde kwe tutalinaako busobozi bwonna, naye si kuttibwa bantu bannaffe abagenda mu maaso n'okwegolorera kko n'okussiza ku ttaka lyaffe.
Newankubadde nga Museveni ka yali akulira gavumenti empya mu Kampala, NRM yali tesobola kulaga busobozi bwayo okwetooloola Uganda yonna, okulwanisa abaali bagirwanisa ab'enjawulo. Okuva ku ntandikwa y'Obwapulezidenti bwa Museveni, yalina obuwagizi bungi okuva mu bantu abaali mu luse lw'Olunnabantu mu bukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba, Museveni gye yali yasimba amakanda. Museveni yasobola okufuna Abakalamajongo, abaalina akasaayi k'obulunzi bw'ente mu kitundu ky'obukiikaddyo-vvanjuba ekyalimu abantu abatono abataalina ddoboozi lya nkizo nnyo mu byabufuzi, okubeera ku ludda lwe ng'abawa ekifo mu gavumenti empya. Ekitundu ky'obukiikaddyo okwetooloola ensalo ya Sudan, wabula, kyo kyamutawaanya nnyo. Mu kitundu kya, ekyalimu Abakakwa n'Abalugubala (mu kusooka abaali bawagira Amini), ebibinja by'abayeekera okwali ekya UNRF ne FUNA byalwana okumala emyaka egiwera okutuusa lwe baagatta agaali gasumbibwa ekitundu ne demokulasiya mu kitundu ekyali kyogerwako. Omukulembeze w'ekibinja ky'abayeekera ekya UNRF, [[Moses Ali]], yava mu by'obuyeekera era ne yeewaayo eri gavumenti n'afuulibwa omumyuka wa ssaabaminisita owookubiri. Abantu okuva mu bitundu by'obukiikaddyo bw'eggwanga baalaba okujja kwa gavumenti mu buyinza eyali ekulemberwa omuntu eyali ava mu bukiikakkono bw'eggwanga ng'ekintu ekyabakankanya ennyo. Ebibinja by'abayeekera byatandikibwawo abantu b'e Lango, Acholi, ne Teso, baafufuggazibwa olw'amaanyi g'eggye lya NRA okujjaku mu bitundu by'ewala ennyo ensalo ya Sudan gye yali ebasobozesa. Ekibinja ky'abayeekea ekyali mu bitundu bya Acholi ekya Uganda People's Democratic Army (UPDA) kyalemwa okulemesa NRA okubeera mu kitundu kya Acholi, ekyaleka ekibiina ky'abayeekera ekya Holy Spirit Movement (HSM) nga si kimativu. Okuwangulwa kw'ebibiina by'abayeekera byombi okwali UPDA ne HSM olutalo kwalulekamu ekibinja oluvannyuma ekyategeereeka nga ekya Lord's Resistance Army (LRA), ekyali kiyinza okwekyusiza Abacholi bo bennyini.<ref>{{Cite book |last=Landis |first=Dan |date=2012-02-14 |title=Handbook of Ethnic Conflict: International Perspectives |url=https://books.google.com/books?id=-kmTe1XVcW4C&pg=PA415 |last2=Albert |first2=Rosita D. |publisher=Springer Science & Business Media |isbn=978-1-4614-0448-4 |language=en}}</ref>
[[File:80th_Anniversary_Kim_Il-Sung.jpg|thumb|Museveni (olunyiriri olusooka, owookusatu okuva ku ddyo) ku bikujjuko by'amazalibwa ga Kim Il-sung ag'emyaka ekinaana (80) mu 1992]]
Eggye lya NRA oluvannyuma lyafuna ekifaananyi ekirungi bwe kyatuuka mu kussa ekitiibwa mu ddembe ly'abantu aba bulijjo, nerwankubadde oluvannyuma Museveni yakolokotwa olw'okukozesa abaana mu magye ge. Ekintu ekitaalaga mpisa mu ggye lya NRA era ne kyonoona ekifaananyi ky'obwenkanya kye baali bafunye. "Abasajja ba Museveni bwe baali baakajja beeyisa bulungi nnyo era ne tubaaniriza," omunakyalo omu bwe yategeeza, "naye oluvannyuma ne batandika okukwata abantu n'okubatta."<ref>{{Cite web |title=Daily Times - Leading News Resource of Pakistan |url=http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_30-5-2002_pg3_4 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121022145738/http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_30-5-2002_pg3_4 |archive-date=2012-10-22 |access-date=2026-08-06 |website=www.dailytimes.com.pk |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |access-date=2022-11-20 |archive-date=2006-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060910160452/http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwokusatu gwa 1989, ekitongole kya Amnesty International kyafulumya alipoota ku ddembe ly'obuntu mu Uganda, eyatuumibwa, "T''he Human Rights Record 1986–1989"''. Ekitongole kino kyawandiika ku kutyoboola eddembe ly'obuntu okwali kweyongedde ennyo mu Uganda okwali kukolebwa amagye ga NRA. Okusinziira ku mukungu w'ekibiina ky'amawanga amagatte, Olara Otunnu, yategeeza nti Museveni yeetaba mu kittabantu ekya Nilotic – luo ku bantu abaali babeera mu kitundu ky'obukiikaddyo bw'eggwanga. Mu kaseera akamu olutalo mwe lwanyiinyiitirira ennyo, wakati w'Ogwekkumi ne Ntenvu wa 1988, eggye lya NRA lyaggya abantu abasukka mu mutwalo ogumu (100,000) mu maka gaabwe ne mu kibuga ky'e Gulu mu bukake.Abajaasi batta ebikumi n'ebikumi by'abantu bwe baali babakaka okutambula, okwokya amaka gaabwe wamu n'ebyagi (amatereko g'emmere).<ref>{{Cite web |last=Amnesty International, International Secretariat |title=Uganda: Breaking the circle: Protecting human rights in the northern war zone - Amnesty International |url=http://web.amnesty.org/library/Index/ENGAFR590011999?open&of=ENG-UGA |archive-url=https://web.archive.org/web/20071107113401/http://web.amnesty.org/library/Index/ENGAFR590011999?open&of=ENG-UGA |archive-date=2007-11-07 |access-date=2026-08-06 |website=web.amnesty.org}}</ref> Wabula, mu kuggywa kwalwo, alipoota yawa abantu abamu essuubi.
Wabula, nga 13 Ogwomwenda, eyaliko [[:en:Inspector_General_of_Police|ssenkulu wa Poliisi]] wa Museveni, Genero Kale Kayihura yateekebwa ku lukalala lw'abaalina okussibwako envumbo ekitongole kya America ekirwanirira eddembe ly'obuntu ekya [[:en:United_States_Department_of_the_Treasury|United States Department of the Treasury]] olw'okutyoboola ennyo eddembe ly'obuntu mu kiseera we yabeere ssaabaduumizi wa poliisi (Okuva mu 2005 okutuuka mu Gwokusatu gwa 2018). Kino kyali kiva mu mirimu egyakolebwanga ekitongole kya poliisi ekya "Flying Squad Unit" ekyatulugunyanga ennyo abantu kko n'obuli bw'enguzi. Oluvannyuma Kayihura yasikizibwa [[:en:Martin_Okoth_Ochola|Martin Okoth Ochola]].
=== Alondebwa mu kisanja ekisooka (1996–2001) ===
==== Okulonda ====
Okulonda okwasooka mu gavumenti ya Museveni kwaliwo nga 9 Ogwokutaano 1996. Museveni yawangula [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]] ow'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]], eyawakanya ebyava mu kulonda mu kibiina ky'omukago gwa "Inter-party forces coalition", kwossa ne Kibirige Mayanja eyawakanya ennyo engeri abalonzi gye baali bawandiisiddwamu. Museveni yawangula n'ebitundu nsanvu mu bibiri n'obutundutundu butaano ku buli kikumi. Okuva ku bitundu by'abalonzi nsanvu mu bibiri n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi abaali balina okulonda. Wadde ng'ebitongole by'ensi yonna ne Bannayuganda abatunuulira ebyobufuzi baalaba okulonda kuno ng'okutuufu, abaakwetabamu bonna baagaana ebyakuvaamu. Museveni yalayizibwa nga Pulezidenti omulundi Ogwokubiri nga 12 Ogwokutaano 1996.<ref>{{Cite book |last=Nohlen |first=Dieter |date=1999-07-22 |title=Elections in Africa:A Data Handbook: A Data Handbook |url=https://books.google.com/books?id=9v1MnKYHSLoC |last2=Thibaut |first2=Bernard |last3=Krennerich |first3=Michael |publisher=OUP Oxford |isbn=978-0-19-829645-4 |language=en}}</ref>
Mu 1997 yatandikawo okusoma kwa bonnabasome okw'obwereere okwa Pulayimale.<ref>{{Cite news |date=2010-10-29 |title=Uganda's first Batwa pygmy graduate |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-11601101 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref>
Okulonda okw'omulundi ogwokubiri waliwo mu mwaka gwa 2001. Pulezidenti Museveni yafuna obululu ebitundu nkaaga mu mwenda (69) ku buli kikumi era n'awangula munne eyamuli ku mbiranye [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]]. Besigye yali nnyo ku lusegere lwa Pulezidenti Museveni era ye yali omusawo we mu kaseera we baabeerera mu lutalo lw'omu nsiko. Wabula, ababiri bano baafuna obutakkaanya bwe twali nga tetunnagenda mu kulonda kwa 2001, Besigye we yasalirawo okwesimbawo ku bwapulezidenti.<ref>{{Cite news |date=2011-02-14 |title=Uganda's Kizza Besigye - veteran opposition leader profiled |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-12431180 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Okunoonya akalulu ka 2001 kwaliwo nnyo okulaga obukyayi nga Pulezidenti Museveni yali atiisatiisa okuteeka abaali bamuvuganya "ebigere mukaaga wansi we".<ref>{{Cite news |title=In Uganda, Museveni finds biggest election obstacle in former friends |url=https://www.csmonitor.com/World/Africa/2015/0714/In-Uganda-Museveni-finds-biggest-election-obstacle-in-former-friends |access-date=2026-08-06 |work=Christian Science Monitor |issn=0882-7729}}</ref>
Okulonda kwavaamu okwekubira enduulu okwakolebwa mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti etaputa ssemateeka ensukkulumu]] nga Besigye ye yakuteekayo. Kkooti yasalawo nti okulonda kwali kwa mazima na bwenkaya wabula n'egaana okusazaamu ebyava mu kulonda nga beesigama ku balamuzi basatu (3) abaasalawo nti okulonda tekusazibwamu n'ababiri (2) abaasalawo nti okulonda kusazibwemu kw'abo abatuula ku kakiiko ka kkooti ensukkulumu etaputa ssemateeka. Kkooti yasalawo nti newankubadde okulonda kwalimu ebintu ebitakkirizibwa mu mateeka bingi, tebyataataaganya bintu byava mu kulonda. Ssaabalamuzi [[:en:Benjamin_Odoki|Benjamin Odoki]] n'omulamuzi Alfred Karokora ne Joseph Mulenga omusango baagusalira ku ludda lw'omuwawaabirwa sso nga ate abalamuzi Aurthur Haggai Oder ne John Tsekoko bo omusanga gaagusalira ku ludda lwa Besigye.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2017-07-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170706015048/http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
==== Ebirabo ky'ensi yonna ====
Museveni yalondebwa nga ssentebe w'[[Organisation of African Unity|ekibiina ekitaba amawanga g'ensi yonna ekya Organisation of African Unity]] (OAU) mu 1991 ne 1992.
Oboolyawo obuwanguzi Museveni bwe yaakasinga okutuukako wamu ne gavumenti ye ye kaweefube w'okulwanyisa nnawookeera w'ekirwadde kya mukenenya. Mu myaka gya 1980, [[Yuganda|Uganda]] yali emu ku nsi ezaali zisingamu omuwendo gw'abantu abaali balina akawuka akaleeta obulwadde bwa mukenenya okwetooloola ensi yonna, naye mu kaseera kano, omuwendo gw'abantu abano gugenze gukendeera mu Uganda. Era eggwanga lyogerwako ng'eririna abalwadde ba mukenenya abatono ennyo mu lutalo lw'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya okwetooloola ensi yonna (laba AIDS in Africa). Emu ku nteekateeka ezikulembeddwamu Pulezidenti Museveni okulwanyisa obulwadde bwa mukennenya n'akawuka akaleeta mukenenya y'enteekateeka ya ABC. Enteekateeka ya ABC yalimu ebitundu ebikulu bisatu "Okwewala, Okubeera omwesigwa, Oba okukozesa obupiira, singa A ne B zibeera teziteekeddwa mu nkola." Mu Gwokuna gwa 1998, Uganda yafuuka ensi eyasooka okulangirirwa okubeera n'obusobozi okwewola wansi w'enteekateeka y'okuyamba ensi enjavu eya "Heavily Indebted Poor Countries" (HIPC), n'efuna obuyambi bw'obukadde bwa ddoola za America lusanvu "US$700".<ref>{{Cite web |title=Uganda - Heavily Indebted Poor Country Initiative (HIPC) |url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/UGANDAEXTN/0,,contentMDK:20225952~menuPK:473833~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:374864,00.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20050317144306/http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/UGANDAEXTN/0,,contentMDK:20225952~menuPK:473833~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:374864,00.html |archive-date=2005-03-17 |access-date=2026-08-06 |website=web.worldbank.org}}</ref>
Museveni yasiimibwa olw'enteekateeka ze ezimu ez'okuyamba abakazi mu ggwanga. Yakolako n'omukyala [[Specioza Kazibwe]], ng'omumyuka we ku bwapulezidenti, kumpi okumala emyaka kkumi, era n'akola kya maanyi nnyo okusobozesa abakazi okugenda okusoma. Ku ludda olulala, Museveni yagaana okusaba kw'abakyala okubeera n'obuyinza ku ttaka lya famire (eddembe ly'abakyala okubeera n'obuyinza oba n'omugabo ku bintu omukyala by'abeera akoze n'omwami nga bali mu bufumbo).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2012-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120118231702/http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |url-status=dead }}</ref>
[[:en:New_York_Times|Olupapula lw'amulire olufulumira mu America olwa "''New York Times'']]''" bye lwayogera ku Museveni mu'' 1997.<ref>{{Cite web |title=The New York Times> Search> Abstract |url=http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F30916FF385B0C768DDDAF0894DF494D81 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060129234019/http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F30916FF385B0C768DDDAF0894DF494D81 |archive-date=2006-01-29 |access-date=2026-08-06 |website=query.nytimes.com |url-status=live }}</ref><blockquote>Ennaku zino za kwenyumirizaamu nnyo eri eyaliko omuyeekera nga mu kaseera kano y'akulembera Uganda. Akozesa enteekateeka n'obubonero bw'abakulembeze okukuuma obuyinza n'okutuuka ku kiruubirirwa kye. Abakukunavu wamu n'abakugu abamu ku lukalu lwa Africa bagamba nti , tekyewuunyisa nnyo. Pulezidenti Yoweri K okukola ekyo. Museveni yatandika omugendo gw'endowooza okukyusa ennyo Africa, okumalirawo ddala obuli bw'enguzi, okuteekawo gavumenti engumu enno nga bwe kyali mu kiseera ky'olutalo lw'endowooza (Cold war). Mu nnaku zino, aboogezi ku nsonga z'ebyobufuzi okwetooloola ssemazinga bayita Mw. Museveni [[:en:Otto_von_Bismarck|Bismarck]] wa Africa. Abantu abamu bamutwala ng'omuzira wa Africa omulala ng'addirira omuzira wa South African Pulezidenti [[Nelson Mandela]].</blockquote>Mu mpapula entongole ezaafulumizibwa Madeleine Albright mu Ntenvu wa 1997 ng'alambula olukalu lwa Africa nga ssaabawandiisi w'ettwale, Museveni yayogerwako obukulembeze bwa Clinton "ng'entabiro y'essuubi" atambulira ewamu "n'okutaba ebiwayi ebibiri ebya demokulasiya", newankubadde nti Uganda eddukanyzibwa ku musingi gw'ebyobufuzi obw'ebibiina ebingi.<ref>{{Cite news |last=French |first=Howard W. |date=1997-12-16 |title=Albright in Africa: The Embraceable Regimes? |url=https://www.nytimes.com/1997/12/16/world/albright-in-africa-the-embraceable-regimes.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref>
Museveni abadde nnyo munywanyi ow'omugaso owa United States mu lutalo lw'ekiyeekera.<ref>{{Cite news |last=French |first=Howard W. |date=1997-12-16 |title=Albright in Africa: The Embraceable Regimes? |url=https://www.nytimes.com/1997/12/16/world/albright-in-africa-the-embraceable-regimes.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref>
==== Akakuubagano k'ekitundu ====
Oluvannyuma lw'[[:en:Rwandan_genocide|ekittabantu ekyali mu Rwanda mu mwaka gwa]] 1994, gavumenti ya [[Rwanda|Rwanda yawulira ng'etidde nnyo olw'okubeera n]]'okwetooloola ennyo ensalo ya Rwanda mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC) eyali ey'eyaliko omusirikale wa Rwanda owa gavumenti eyali evuddeko. Abajaasi bano baayambibwako Mobutu Sese Seko, okukulemberamu Rwanda (nga bayambibwako Museveni) n'abayeekera ba Loteenaanti Kabila abeetaba mu Lutalo lwa Congo olwasoosa okusobola okumaamulako Mobutu okusobola okutwala obuyinza mu DRC.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref>: 267–268
Mu Gwomunaana gwa 1998, Rwanda ne Uganda baddamu okulumba DRC mu lutalo lwa Congo olwokubiri, nga mu kiseera kino baali baagala kumaamulako Kabila, eyaliko munywanyi wa Museveni ne Kagame. Museveni ng'ali wamu n'abawi b'amagezi abatono abaamuli ku lusegere baakola okusalawo okusindika eggye lya Uganda People's Defence Force (UPDF) mu DRC. Abantu ab'enkizo ennyo baalaga nti Paalamenti ya Uganda n'abawabuzi ku ludda lw'abantu aba bulijjo baali tebeebuziddwako ku nsonga eno, nga bwe kirambikibwa mu ssemateeka wa 1995.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref> : 262–263 Museveni mu kaseera kano yakunga abantu abaali bifo eby'enkizo okwenyigira mu nsonga eno.<ref>{{Cite web |date=2022-08-29 |title=International Crisis Group |url=https://www.crisisgroup.org/fr |access-date=2026-08-06 |website=www.crisisgroup.org |language=en}}</ref> "Twawulira nga bannansi ba Rwanda be baatandika olutalo era gwali mulimu gwabwe okugenda mu maaso okumariza omulimu, naye Pulezidenti waffe yatwala obudde n'atumatiza nti twalina omukono ku kyali kigenda mu maaso mu Congo", omujaasi ow'oku ntikko ye yayogera ebyo. Ensonga entongole lwaki Uganda yeetaba mu lutalo luno kwe kukomya "ekittabantu" ekyali kikolebwa ku bantu b'ekika ky'e Banyamulenge mu DRC nga balwanagana n'amagye ga Rwanda wamu n'ago aga Kabila eyali alemereddwa okuteeka obukuumi ku nsalo wamu n'okukkiriza amagye ga Allied Democratic Forces (ADF) okulumba Uganda nga gatera okusinziira mu DRC. Mu butuufu, amagye ga UPDF gaateekebwa munda mu DRC, mu buwanvu obusukka kkiromita lukumi (1,000) (620 mi) bu buvanjuba bwa Uganda ku we basalaganira ne DRC.<ref>{{Cite web |date=2022-08-29 |title=International Crisis Group |url=https://www.crisisgroup.org/fr |access-date=2026-08-06 |website=www.crisisgroup.org |language=en}}</ref>
Amagye okuva e Rwanda nee Uganda gaalumba era ne gayingira ekitundu ky'eggwanga ekyalimu ennyo ebyobugagga eby'omu ttaka n'embaawo. Obulumbaganyi buno bwaviirako eggwanga lya America okuwera obuyambi bwonna bwe lyali liwa Uganda, ekintu ekyayiwa ennyo obukulembeze bwa Clinton kubanga yali asuubidde okukozesa Uganda ng'entabiro y'enteekateeka y'okumalawo obutabanguko mu Africa eya "African Crisis Response". Mu 2000, amagye ga Rwanda ne Uganda gaalwanagana ku bunyomero bwa mirundi esatu mu kibuga kya DRC eky'e Kisangani, ekyaviirako okutya wamu n'okuseebengerera kw'enkolagana wakati wa Kagame ne Museveni. Gavumenti ya Uganda ezze ekolokotebwa nnyo olw'okwongera amaanyi mu kakuubagano k'e Ituri, akamu ku bukuubagano obwali mu lutalo lw'e Congo olwokubiri. Amagye ga Uganda mu butongole gava mu Congo mu 2003 era ekibinja ky'ekibiina ky'amawanga amagatte ekikuuma emirembe ne kiteekebwa mu kifo kino. Mu Ntenvu wa 2005, [[:en:International_Court_of_Justice|Kkooti y'ensi yonna etaputa ssemateeka]] yasala nti Uganda wali ya kuliyirira DRC olw'okutyoboola eddembe ly'obuntu olwakolebwa mu lutalo lwa Congo olwokubiri.<ref>https://web.archive.org/web/20061002125625/http://www.icj-cij.org/icjwww/ipresscom/ipress2005/ipresscom2005-26_co_20051219.htm</ref>
=== Ekisanja ekyokubiri (2001–2006) ===
==== Okulonda kwa 2001 elections ====
Mu 2001, Museveni yawangula okulonda kw'obwapulezidenti nga ye yasinga okufuna ebitundu by'obululu ebisinga obungi, nga yali yeesimbyewo n'eyali mukwano gwe ate era omusawo we Kizza Besigye nga ye yamuli ennyo ku mbiranye. Mu kamu ku bubade obwamutunda ennyo mu bantu, Museveni yatambulira ku Booda booda okugenda okutwalayo empapulaze ez'okumusunsula okuwesimbawo. ''Bodaboda'' okusinziira ku ndowooza z'abazungu, booda booda kika kya ntambula ekya layisi wabula nga kya bulabe nnyo, ekitambuza abasaabaze okwetooloola ebibuga n'ebyalo mu kitundu ky'obugwanjuba bwa East Africa.<ref>{{Cite web |title=Telegraph {{!}} News {{!}} Worldwide |url=http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-date=2006-02-09 |access-date=2026-08-06 |website=www.telegraph.co.uk}}</ref>
Waaliwo okwemulugunya n'obukambwe bungi mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti mu 2001, mwalabikiramu okutyoboola eddembe ly'obuntu oluvannyuma lw'okulangirira Museveni ku buwanguzi. Besigye yagenda mu kkooti ya Uganda ensukkulumu okuwakanya ebyali bivudde mu kulonda. Abalamuzi babiri ku bataano baasala nga bagamba nti okulonda kwalimu ebirumira bingi era ebyali bikuvuddemu byalina okusazibwamu. Abalamuzi abalala bo baasala nti ebirumira bino byali tebitaataaganyizza byava mu kulonda , wabula ne bateesa nti, "waliiwo obujulizi obwali bulagira ddala nti omuwendo gw'ebifo ebyalondebwamu mungi byalimu okubba obululu" ne mu bitundu by'eggwanga ebirala, "era ne kiba ng'akawaayiro k'okubeera n'okulonda okw'amazima n'obwenkanya nga katyoboolwa."<ref>{{Cite web |title=Telegraph {{!}} News {{!}} Worldwide |url=http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-date=2006-02-09 |access-date=2026-08-06 |website=www.telegraph.co.uk}}</ref>
==== Ebyobufuzi by'abangi n'okukyusa ssemateeka. ====
[[File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|thumb|Pulezidenti Museveni ne Pulezidenti wa U.S. [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] mu Gwomukaaga gwa 2003]]
Oluvannyuma lw'okulonda, ebibiina by'ebyobufuzi ebyali birinnya mu kimu ne Museveni byatandika kakuyege w'okukola ennongoosereza mu ssemateeka aggyibwemu akawaayiro k'ekkomo ku bisanja bya Pulezidenti, okumusobozesa okuddamu okwesimbawo mu kulonda kwa 2006. Ssemateeka wa 1995 yali yateeka ekkomo lya bisanja bibiri ku Pulezidenti abeera aliko.
Enteekateeka y'okukyusa ssemateeka n'ebyali bigambibwa okumalawo oludda oluvuganya mu byobufuzi by'eggwanga kyakolokotebwa nnyo abantu aboogera ku byobufuzi kuno, ebibiina by'ensi yonna, n'abagabirizi b'obuyambi mu Uganda. Mu kiwandiiko ekyaweebwako bannamawulire ekyakolebwa ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), kyanenya Museveni olw'okwetaba mu "nteekateeka y'okubeera pulezidenti okutuusa lw'alifa", wamu n'okuwa ababaka ba paalamenti enguzi okusobola okuwagira okukonga ennongoosereza mu ssemateeka, abakulembeze ba FDC bwe baategeeza:
: Eggwanga linyiikaavu nga bannayuganda bangi tebaagala [nonoosereza mu ssemateeka]. Singa paalamenti egenda mu maaso n'okuggya ekkomo ku bisanja pulezidenti by'alina okukoma okwesibirako, kino kiyinza okuleetawo obusambattuko obw'amaanyi, okusiiga ebyobufuzi ekifaananyi ekibi, era kiyinza okuvaamu okuttattana engeri y'okukyusaamu obuyinza era noolwekyo... Twandiyagadde okusaba Pulezidenti President Museveni yeewe ekitiibwa, wamu ne ssemateeka mwe yayita okulondebwa nga Pulezidenti mu 2001 mwe yasuubiriza eggwanga n'ensi yonna okutwaliza awamu okuwaayo obukulembeze mu mirembe era mu ngeri ennungamu ku nkomerero y'ekisanja kye ekyokubiri era ekisembayo. Ekitali ekyo, yali wa kulabibwa ng'omulimba kayingo n'omufere w'ebyobufuzi eggwanga gwe likyafunye.
Nga bwe kyalabibwa abatunuulizi by'ebyobufuzi abamu, omwali [[:en:Wafula_Oguttu|Wafula Oguttu]], Museveni gye buvuddeko yategeeza nga bwe yalina endowooza y'okubeera mu woofiisi emiundi kkumi n'etaano (15) n'okusukkawo, ekintu ekiraga nti yali aweereddwa amagezi amakyamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.theperspective.org/africabigmen.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2005-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20051101065818/http://www.theperspective.org/africabigmen.html |url-status=dead }}</ref> Ebigambo munnansi wa Repubulic of Ireland eyali alwanyisa obwavu Bob Geldof bye yayogera abawagizi ba Museveni ne beekalakaasiza wabweru w'ekitebe kya Bungereza mu Kampala. "Twesonyiwe Museveni. Obudde bo buweddeko, genda," omuyimbi nnakinku bwe yategeeza mu Gwokusatu gwa 2005, ng'annyonnyola nti enteekateeka ya Museveni okukyusa ssemateeka yali ekontana ne bye yakola omwali okulwanyisa obwavu n'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya kkon'obulwadde bwa mukenenya.<ref>{{Cite news |date=2005-03-22 |title=Ugandans march against Bob Geldof |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4371265.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Mu kiwandiiko ''[[:en:Boston_Globe|Boston Globe]]'' mwe yayoleseza endowooza ye era ne mu kwogera kwa Wilson Center, eyaliko omubaka wa U.S. mu Uganda Johnnie Carson yavumirira nnyo Museveni olw'enteekateeka eno. Ng'oggyeko okutwalibwa nga Pulezidenti "owannamaddala eyali aleeseewo enkyukakyuk" nga "obukulembeze bwe obwali buleeseewo obutebenkevu n'enkulaakulana", Carson naye yategeeza nti, "tuyinza okuba nga tugenda kufuna Mugabe omulala agenda okussaawo [[Zimbabwe]] endala". "Abatunuulizi b'ebyobufuzi bangi balaba enteekateeka ya Museveni okukola ennogoosereza mu ssemateeka ng'egenda okuzzaawo obuzibu obusinga okulabibwako mu bakulembeze ba Africa abangi ababeera bataagala kukulembera nga bagoberera ssemateeka kko n'obutaagala kuwaayo buyinza".<ref>{{Cite web |title=The Boston Globe {{!}} New England news, weather and sports |url=https://www.bostonglobe.com/ |access-date=2026-08-06 |website=BostonGlobe.com |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, [[Noowe|Norway]] yafuuka ensi ya Bulaaya eyookusatu oluvannyuma lw'emyezi mitono okulangirira akabonero k'okusala obuyambi ku Ugandanga yeekuusa ku bukulembeze mu ggwanga. UK ne Ireland baakola ekintu kye kimu mu mwezi Gwokutaano."Minisita waffe ow'ensonga z'ebweru yayagadde okulambika ensonga bbiri: okukyusa ebisanja bya Pulezidenti ng'okola ennongoosereza mu ssemateeka, n'obuzibu bw'obutaleka bannabyabufuzi kwetaaya, eddembe ly'obuntu n'obuli bw'enguzi", omubaka wa Norway Tore Gjos bwe yategeeza.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Staff |date=2005-07-19 |title=Norway cuts aid to Uganda |url=https://mg.co.za/news/south-africa/2005-07-19-norway-cuts-aid-to-uganda/ |access-date=2026-08-06 |website=Mail & Guardian |language=en-ZA}}</ref> Ng'ensonga enkulu eyayogerwako kwali kukwata ababaka ba paalamenti ababiri ab'oludda oluvuganya okuva mu kibiina kya FDC. Abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu baatwala okukwatibwa kw'abantu bano okubeeramu ebyobufuzi. Abatunuulizi b'eddembe ly'obuntu baategeeza nti "okukwata ababaka ba Paalamenti bano kiraga okweyagaliza mu byobufuzi".<ref>{{Cite book |date=2026-08-01 |title=Human Rights Watch |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Human_Rights_Watch&oldid=1367214736 |language=en}}</ref> Alipoota ya [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi]] yonna eyeekyama eyasomolwa mu mwezi Gwokutaano yategeeza nti abawozi b'ensimbi yonna bayinza okusalako obuyambi bwabwe olw'enteekateeka ezityoboola eddembe ly'obuntu mu Uganda. "N'ennaku ennyingi tutegeeza nti tetukyasobola kutuusa bweweereza bwaffe mu Uganda olw'embeera y'ebyobufuzi eriyo, newankubadde ng'eggwanga libadde mu mbeera eyadde yeegombebwa mu myala kya 1990 egisembyeyo, olupapula bwe lwategeeza. "Gavumenti eremereddwa nnyo okwetabya abantu abangi mu nkola y'ebyobufuzi emu erabibwako okumala ebbanga eddene...oboolyawo ekisinga okubeera ekikulu, ebyobufuzi bwe bitambula olw'obumalirirvu bwa Pulezidenti okwesimbawo ekisanja ekyokusatu, nga kyali kibi.<ref>{{Cite web |title=Sorry, we can't find the page you're looking for. |url=https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201026022402/https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-date=2020-10-26 |access-date=2026-08-06 |website=www.newvision.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref>
Museveni yayanukula obunkenke obwali bweyongera okuva mu mawanga gw'ebweru ng'anenya abagabirizi b'obuyambi okwetaba mu byobufuzi bymawanga kko n'okukozesa obuyambi okwefunza amawanga amaavu. "Leka bannamikago bannaffe batuwe magezi gokka wabula okusalawo bakulekere amawanga ... [ensi ezaakulaakulana edda] zirina okweggyamu omuze gw'okugezaako okusalirawo amawanga amaavu nga geelimbika mu buyambi."<ref>{{Cite web |title=Sorry, we can't find the page you're looking for. |url=https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201026022402/https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-date=2020-10-26 |access-date=2026-08-06 |website=www.newvision.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref> "Ekizibu ky'abantu bano si kisanja kyakusatu oba okulwanyisa enguzi oba ebyobufuzi by'ebibiina ebingi" Museveni bwe yayongerako bwe yali mu lukungaana lw'akulembeze b'amawanga ga Africa, ekizibu kiri nti baagala kutukuuma nga tetukulaakulana."<ref>{{Cite news |title=Uganda: Donors Fear Me, Says Museveni |url=https://allafrica.com/stories/200505260253.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190805152112/https://allafrica.com/stories/200505260253.html |archive-date=2019-08-05 |access-date=2026-08-06 |work=allAfrica.com |language=en |url-status=live }}</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, akalulu k'ekikungo ku kukola ennongoosereza mu ssemateeka kaakyusa akakwakkulizo akaali kamaze emyaka ekkumi n'omwenda (19) ku mirimu gy'ebibiina by'ebyobufuzi. Mu kiseera we wataabeerera bibiina bya byabufuzi "enkola y'omugendo" (esinga okumanyikibwa "ng'omugendo") eyateekebwawo Museveni mu 1986, ebibiina by'ebyobufuzi byagenda mu maaso n'okubeerawo, wabula abantu baali balina kwesimbawo ku lwabwe wabula si nga beekuusa ku kibiina kya byabufuzi. Enkola eno yali eteereddwawo n'ekigendererwa okukendeeza enjawukana mu mawanga, newankubadde nga abatunuulizi b'ebyobufuzi bazze nga bavaayo ne bategeeza nti enkola eno teyalina kintu kirala kyonna okuggyako okukugira bannabyabufuzi abaali ku ludda oluvuganya. Okulonda bwe kwali tekunnabaawo, owogezi w'ekibiina kya FDC yategeeza nti, "Ebitongole by'ebyenfuna ebikulu mu ggwanga bikulirwa bantu abava mu kitundu Pulezidenti gy'azaalibwa .... "Tufunye gavumenti esinga okwesigama ku mawanga mu byafaayo newankubadde nga tewali bibiina byabyabufuzi." Abantu bangi baalaba okukomyawo kwa Museveni ebibiina by'ebyobufuzi ebingi ng'enteekateeka y'okuddamu okutabagana n'abagabi b'obuyambi - eyali egezaako okubagonza bwe yalangirira nti yali ayagala kwesimbawo ekisanja ekyokuna.<ref>{{Cite news |date=2005-08-01 |title=Uganda backs multi-party return |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4726419.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Omubaka wa Paalamenti ow'oludda oluvuganya Omara Atubo agambye nti obwagazi bwa Museveni okuleetawo enkyukakyuka "kwali kutimba bbula kwe yali agezaako okukweka mu bwagazi bwe okufuga obulamu bwe bwonna".<ref>{{Cite book |date=2026-08-04 |title=Reuters |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Reuters&oldid=1367642598 |language=en}}</ref>
==== Okufa kwa John Garang ====
Nga 30 Ogwomusanvu 2005, omumyuka wa Pulezidenti wa Sudan John Garang yattiba mu kabenje k'ennyonyi ya Pulezidenti wa Uganda ey'obwannannyini eyafuna akabenja bwe yali bubbanga ng'addayo e Sudan ng'ava mu njogerezeganya mu Uganda. Garang yali yaakamala mu kifo ky'obumyuka bwa Pulezidenti bwa Sudan wiiki ssatu zaokka mu kiseera we yafiira.<ref>{{Cite news |title=John Garang de Mabior {{!}} Sudanese leader |url=https://www.britannica.com/biography/John-Garang-de-Mabior |archive-url=https://web.archive.org/web/20210624160443/https://www.britannica.com/biography/John-Garang-de-Mabior |archive-date=2021-06-24 |access-date=2026-08-06 |work=Encyclopedia Britannica |language=en |url-status=live }}</ref>
Engambo zaasaasaaa nnyo nti Museveni ye yali avunanyizibwa ku kuviirako akabenje kano, ekyamuviirako okutiisatiisa okuggalawo olupapula lw'amawulire olwafulumya nti Museveni ye yaviirako okufa kwa Grang nga 10 Ogwomunaana. Mu kiwandiiko, Museveni yategeeza nti engambo zino zaali za bulabe nnyo eri ebyokwerinda by'eggwanga. "Sijja kukkiriza lupapula lwa mawulire olulinga ensega. Olupapula lw'amawulire lwonna oluzannya n'ebyokwerinda by'ekitundu, sijja kukkiriza kino- nja kuluggala."<ref>{{Cite news |date=2005-08-10 |title=Museveni warns press over Garang |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4140446.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Olunaku olwaddako, leediyo ey'ettutumu KFM yaggyibwako layisinsi olw'okwogera ku kufa kwa Garang. Omuweereza wa leediyo Andrew Mwenda oluvannyuma yakwatibwa olw'ebigambo ebyali byoleka omuntu eyeekuusa ku kufa kwa Grang bye yakozesa mu pulogulaamu ya KFM ey'okukubaganya ebirowoozo.<ref>{{Cite news |date=2005-08-19 |title=Banned Ugandan radio back on air |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref>
=== Okulonda kw'Ogwokubiri 2006 ===
Nga 17 Ogwekkumi n'ogumu 2005, Museveni yalondebwa ng'eyali agenda okukwatira ekibiina kya NRMs bendera okuvuganya ku bwapulezidenti mu kulonda kw'omu Gwokubiri gwa 2006 mu kulonda kwa bonna. Okumusunsula okwesimbawo omulungi ogwokusatu kyakolokotebwa abantu bangi kubanga yali yategeeza mu mwaka gwa 2001 yali seesimbawo ekisanja kye ekisemba.
Okukwatibwa kw'akulembera oludda oluvuganya gavumenti omukulu Kizza Besigye nga 14 Ogwekkumi n'ogumu - n'avunaanwa omusango gw'okulya mu nsi olukwe, okwekweka mu nsi wabula ng'agiryamu olukwe wamu n'okusobya ku bakazi- kyavaako okwegugunga mu Kampala ne mu bibuga ebirala. Enteekateeka ya Museveni okwesimbawo omulundi ogwokusatu, okukwatibwa kwa Besigye, n'okutiisatiisa kkooti ensukkulumu bwe yali ewulira omusango gwa Besigye (nga bayiwa amagye amangi ku kkooti agaali gabagalidde ebyokulwanyisa ate nga ge gaali gakola mu ngeri y'emu ng'ekitongole ky'awulire, "[[:en:Black_Mamba_(group)|Black Mambas Urban Hit Squad]]"), kyaviirako amawanga okwali Sweden, Netherlands, ne United Kingdom gaalekera awo okuyambako gavumenti ya Museveni mu byenfuna kubanga obwetaavu bwago bwali mu kulaba enkulaakulana ya demokulasiya mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20190121010811/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1112021/netherlands-cuts-aid-uganda</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190121010757/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1110723/sweden-cuts-aid</ref> Nga 2 Gatonnya 2006, Besigye yateebwa oluvannyuma lwa kkooti ensukkulumu okulagira nti ateebwe mu bunnambiro.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm</ref>
Okulonda kwa nga 23 Ogwokubiri 2006 kwe kulonda kwa Uganda okwasooka okwetabibwamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi mu myaka abiri mu etaano (25) era kwalabibwa ng'okugeesa ebisaanyizo by'okubeera ne demokulasiya mu ggwanga. Newankubadde Museveni yakola bubi nnyo okusinga nga bwe yali akola mu kulonda okwali kuzze kubaawo, yaddamu okulondebwa ku kisanja ekirala kya myaka etaano, oluvannyuma lw'okufuna ebitundu ataano mu mwenda ku buli kikumi (59) nga Besigye eyamuli ku mbiranye ye yafuna ebitundu asatu mu musanvu ku buli kikumi (37). Besigye agambibwa okugamba nti bino byali bijingiriddwa era n'abigaana. Ekibiina ky'amawanga ga bulaaya amagatte n'abatunuulizi b'ebyokulanda abeetengeredde mu Uganda bateegeea nti okulonda kwa 2006 nti tekwali kwa bwenkanya.<ref>https://pesacheck.org/is-it-true-that-uganda-has-not-held-a-fair-and-transparent-election-in-over-30-years-5d8548d42059</ref> Kkooti ensukkulumu yategeeza nti okulonda kwali kujjuddemu okutiisatiisa, okutyoboola eddembe ly'obuntu, okutyoboola eddembe ly'abalonzi, n'obumulumulu obulala; wabula kkooti eyatuulako abalamuzi omusanvu (7) abana baategeeza nti ebyali bivudde mu kulonda byali birina okusigalawo ate abasatu ne bawakanya ebyali bivudde mu kulonda.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4750040.stm</ref>
=== Ekisanja ekyokusatu (2006–2011) ===
Mu 2007, Museveni yawa ekibiina ky'omukago ogugatta amawanga ga Africa (African Union) amagye okukuuma emirembe mu [[Somalia]].
Era mu kisanja kino, Museveni yatuuza enkiiko ne bamusingansimbi omwali ne Wisdek, okusobola okutumbula ebiruubirirwa bya Uganda wamu n'okunoonya amakolero kko n'okutondawo emirimu mu ggwanga.to promote Uganda's call centre and outsourcing industry and create employment to the country.<ref>http://www.statehouse.go.ug/news.php?catId=1&item=821</ref>
==== Obwegugungo bw'omu Gwomwenda gwa 2009 ====
Mu Gwomwenda gwa 2009 Museveni yagaana Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi]], Kabaka wa [[Buganda]], olukusa okukyalako mu bitundu by'obwakabaka bwa Buganda ebimu, naddagala mu distulikiti y'e [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] . Obwegugungo bwaliwo era abantu abasukka mu makumi ana (40) battibwa nga abalala baatwalibwa mu makomera n'okutuusa kati. Okwengereza kw'ekyo, abantu abala mwenda Furthermore, nine more people were killed during the April 2011 "Walk to Work" demonstrations. According to the Human Rights Watch 2013 World Report on Uganda, the government has failed to investigate the killings associated with both of these events.<ref>https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda</ref>
==== Obwagazi bwe eri Obukatoliki ====
Mu 2009, emikutu gy'aawulire egifulumira mu ggwanga lya America okuli ogwa MSNBC ne NPR mu kunoonyereza kwa munnamawulire Jeff Sharlet yawandiika ku bukwatane obw'amaanyi wakati wa Museveni n'ekitongole ekibunyisa ky'engiri ya Krisito ekisinziira mu America ekya " American fundamentalist Christian organization" ekibiina ekibunyisa ky'engiri (era ekimanyikiddwa nga "amaka").<ref>http://www.nbcnews.com/id/34224471</ref><ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref> Sharlet yawandiika nti Douglas Coe, omukulembeze w'ekibiina ekibuulizi ky'enjiri, yanokolayo Museveni ng'omusajja w'ekitongole ow'enkizo ennyo ku ssemazinga wa Africa.<ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref>
==== Eddembe ku bali b'ebisiyaga ====
Okwekenneeya okulala okwetooloola ensi yonna mu mwaka gwa 2009 kwalaga amaanyi ga Bannayuganda okuteekawo ekibonerezo ky'okufa eri abali b'ebisiyaga, nga wano abakulembeze okuva mu mawanga okuli Bungereza, Kanada, Bufalansa ne America baalaga obwetaavu ku ddembe ly'obuntu.<ref>{{Cite news |title=Harper lobbies Uganda on anti-gay bill |url=http://www.theglobeandmail.com/news/politics/harper-lobbies-uganda-on-anti-gay-bill/article1381835/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303192936/http://www.theglobeandmail.com/news/politics/harper-lobbies-uganda-on-anti-gay-bill/article1381835/ |archive-date=2016-03-03 |access-date=2026-08-06 |work=The Globe and Mail |language=en-ca |url-status=live }}</ref> Olupapula lw'amawulire olufulumira mu ggwanga lya Bungereza olwa ''The Guardian'' lwawandiika ku Museveni "nga eyali alabika okubeera ng'awagira" abantu abaali bakola etteeka lino, wamu n'ebintu ebirala, nga gugamba "[[:en:Homosexual_agenda|Abali b'ebisiya]] okuva mu mawanga ga Bulaya bayingira mu Africa", era enkwatagana wakati w'abali b'ebisiyaga teri mu kwagala kwa Katonda.<ref>{{Cite news |last=Rice |first=Xan |date=2009-11-29 |title=Uganda considers death sentence for gay sex in bill before parliament |url=https://www.theguardian.com/world/2009/nov/29/uganda-death-sentence-gay-sex |access-date=2026-08-06 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>
Mu Gwomukaaga gwa 2021 abantu amakumi ana mu bana (44) baakwatibwa ku kifo awabeera abali b'ebisiyaga, nga kigambibwa nti baali batyoboola amateeka agaateekebwawo okutangira ensaasaana y'ekirwadde kya Kkovid.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
Museveni mmemba w'ekibiina kya NRM era agenda mu maaso n'okukozesa "obuli bw'ebisiyaga" okukkakkanya abamuvuganya naddala bammemba b'ekibiina kya National Unity Platform. Nga 19 Museenene 2020, mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti, Museveni yagamba nti kakuyege wa [[Bobi Wine]] yali avujjirirwa bantu b'ebweru, naddala abali b'ebisiyaga abagwira.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
=== Ekisanja ekyokuna(2011–2016) ===
[[File:Vladimir_Putin_and_Yoweri_Museveni.jpg|thumb|225x225px|[[Vladimir Putin]] ne Yoweri Museveni mu 2012]]
Museveni yaddamu okulondebwa nga 20 Ogwokubiri 2011 nga yafuna ebitundu nkaaga mu munaana (68) ku kikumi nga buno bwe bwali obusinga obungi ku bitundu ataano mu mwenda (59) ku kikumi ku balonzi abaali beewandiisizza. Ebyava mu kulonda byawakanyizibwa ekibiina ekitaba amawanga ga bulaaya wamu n'oludda oluvuganya. Okusinziira ku ttiimu y'abatunuulizi b'ensonga z'ebyobufuzi, baalaba nti "Enteekateeka y'okulonda yamaamirwa obutakola bintu byali biteekeddwa kukolebwa wamu n'okulwawo okutuusa ebintu ebikozesebwa mu budde".<ref>{{Cite news |last=Kron |first=Josh |date=2011-02-20 |title=President of Uganda Coasts Into a Fourth Term |url=https://www.nytimes.com/2011/02/21/world/africa/21uganda.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref><ref>https://www.reuters.com/article/us-uganda-election-idUSTRE71J1XL20110220</ref>
Ng'oggyeko Pulezidenti wa Misiri (Egypt) Hosni Mubarak ne Pulezindeti wa Libya Muammar Gaddafi, Museveni yafuuka omukulembeze ku ssemazinga wa Africa owookutaano akyasinze okulwa mu buyinza.<ref>{{Cite web |title=Who among the seven longest serving African leaders will be deposed next? {{!}} Africa News blog |url=http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-date=2011-10-23 |access-date=2026-08-06 |website=blogs.reuters.com}}</ref>
Mu Gwekkumi gwa 2011, okulinnya kw'ebintu kwatuuka ku bitundu asatu n'obutundutundu butaano (30.5) ku buli kikumi, nga kino kyali kiva ku kulinya kw'emmere n'amafuta. <ref>{{Cite web |title=Who among the seven longest serving African leaders will be deposed next? {{!}} Africa News blog |url=http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-date=2011-10-23 |access-date=2026-08-06 |website=blogs.reuters.com}}</ref> Okusooka mu 2011, omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye yatandikawo enteekateeka y'okwegugunga eyakazibwako erya "Walk to Work"ng'awakanya okwekanama kw'ebintu ebikozesebwa mu bulamu obwa bulijjo.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Nga 28 Ogwokuna 2011, Besigye yakwatibwa kubanga Museveni yagamba nti Besigye ye yali asoose okumulumba, omusango gwe yeegaana.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Okukwatibwa kwa Besigye kwaviirako obwegugungo mu Kampala.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Besigye yasuubiza nti "okwekalakaasa okw'eddembe" kwali kujja kugenda mu maaso. Engeri gavumenti gye yakwatamu obwegugungo yavumirirwa nnyo abagabi b'obuyambi.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref>
[[File:Yoweri_Museveni_with_Obamas_2014.jpg|thumb|223x223px|Pulezidenti Museveni abuuzibwako Pulezidenti wa US [[:en:Barack_Obama|Barack Obama]] mu Gwomunaana gwa 2014]]
Mu gyeka egizze giyita, okutyoboola eddembe ly'obuntu kuzze kulwabwako nnyo nnyo. Okusinziira ku batunuulizi b'eddembe ly'obuntu, "Wakati wa Gatonnya n'Ogwomukaaga [2013], ekitongole ekitunuulira eddembe lya bannamawulire kyalaba obulumbaganyi amakumi ataano (50) obwakolebwa ku bannamawulire, newankubadde nga wazze wabaawo ebibadde byogerwa ku kuteeka ekitiibwa mu ddembe lya bannamawulire." Mu kiseera kino, empapula z'amawulire ez'amaanyi ennyo mu ggwanga okuli "''[[:en:Daily_Monitor|The Daily Monitor]]" ne'' "''The Red Pepper"'', zaggalwawo era ne ziggyibwako gavumenti layisinzi olw'okufulumya amawulire ku "lukwe lw'okukuba abakungu ba gavumenti abakulu ne bannamagye ab'oku ntikko amasasi abaali bawakanya Pulezidenti Yoweri Museveni ... n'enteekateeka ze okukwasa mutabani we obuyinza ng'awummudde".<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Al_Jazeera</ref>
Ensonga endala ey'okutyobola eddembe ly'obuntu yalabibwako mu mwaka gwa 2014 nga gwakatandika Museveni bwe yateeka omukono ku bbago eryali liwakanya obuli bw'ebisiyaga ne lifuuka etteka. Mu kuwayaamu n'omukutu gwa CNN, Museveni yayita abali b'ebisiyaga "ekyenyinyaza" era n'ategeeza nti nti obuli bw'ebisiyaga gwali muze abantu gwe bayiga obuyizi. Abakulembeze b'amawanga ga Bulaaya, omwali n'owa United States Pulezidenti Obama, yavumirira etteka lino.<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
Museveni yavumiria eky'eggwanga lya US okwetaba mu lutalo lwa Libya (Libyan Civil War"era bwe yali ayogerako mu lukiiko lw'ekibiina kyamawanga amagatt (UN), amawanga ga Africa okudduukiria gannaago munsonga z'amagye kiteekawo nnyo obutebenkevu mu mawanga ga Africa okubala ebbanga eddene, ye ky'ayita "Ebizibu bya Africa bya kugonjoolebwa Africa."<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
=== Ekisanja ekyokutaano(2016–2021) ===
==== Okulonda kwa 2016 ====
Abeesimbawo ku bwapulezidenti mu kalulu kano kwaliko Yoweri Museveni, ali bu buyinza kati era abadde mu kifo kino okuva mu 1986, ne Kizza Besigye, eyeemulugunya ku kubba obululu n'effujjo ku bifo ebyaondebwamu. Okulonda kwayongezebwayo mu bifo ebirala ku alipoota ezigambibwa nti abalonzi baganibwa okulonda mu bifo eby'enjawulo. Okusinziira ku kakiiko k'ebyokulonda, Museveni yaddamu okulondebwa nga (18 Ogwokubiri 2016) nga yafuna ebitundu nkaaga mu kimu ku kikumi (61) ate nga ye Besigye yafuna obululu ebitundu asatu mu bitaano (35) ku kikumi. Abooluda oluvuganya gaagamba nti obufere okwetooloola eggwanga lyonna, ebintu ebitakkirizibwa mu kulonda, okukwata abantu abaali ku ludda oluvuganya, n'embeera eyalimu ennyo okutiisatiisa abalonzi.<ref>http://www.aljazeera.com/news/2016/02/ugandans-vote-museveni-seeks-extend-30-year-rule-160218044525608.html</ref>
==== Okuggyawo ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu 2018. ====
[[File:Illegal_Wildlife_Trade_Conference_London_2018_(44526034314).jpg|left|thumb|228x228px|Yoweri Museveni nga'yogera mu lukiiko ly'okusuubulagana kw'ebisolo by'omu nsiko okutali mu mateeka mu London, Ogwekkumi 2018]]
Pulezidenti Yoweri Museveni, nga Pulezidenti wa Uganda ali mu buyinza yateeka omukono ku nnongoosereza mu ssemateeka okukyusa akawaayiro k'ennyingo 102 B mu mwaka gwa 2017, akaasinga okumanyika nga "ebbago l'yokuggya ekkomo ku myaka omuntu kwalina okwesimbirawo ku bwapulezidenti" nga 27 Ntenvu 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424203000/http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |url-status=dead }}</ref> Ebbago lino lyayisibwa bulungi mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (10) nga 20 Ntenvu. Olwo nga 27 Ntenvu 2017, nga yeesigama ku buwaayiro 259 ne 262 obwa ssemateeka wa Uganda, ebbago lyateekebwako omukono okuggya ekkomo omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu Uganda. Ennongoosereza eno nga tennakolebwa, ennyingo 102 B mu ssemateeka wa Uganda yali ekugira omuntu asusse emya ensanvu mu etaano (75) n'ali wansi w'emyaka asatu mu etaano (35) okwesimbawo ku bwapulezidenti. Ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti era ligenda mu maaso n'okukyusa emyaka gy'ekisanja ky'omubaka wa Paalamenti okuva ku myaka etaano (5) okudda ku myaka musanvu (7). Ebbago lino era lizzaawo ekkomo ku bijanja bya pulezidenti ebirina okubeera ebibiri nga bino byaggyibwawo mu nnongoosereza eyakolebwa mu ssemateeka mu mwaka gwa 2005.
==== Okuwakanya ebbago ====
Oluvannyuma lwa Museveni okuteeka omukono ku bbango ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti wa Uganda mu mwaka gwa 2018 ne lifuuka etteeka nga 27 Ntencu 2017 (naye Paalamenti yafuna ebbaluwa nga 2 Gatonnya 2018), abantu okwetooloola eggwanga lyonna beekalakaasa mu kaseera ng'enteekateeka z'okuteeka omukono ku bbago lino zigenda mu maaso, nga bakozesa empenda zonna omwali n'emikutu emigattabantu. Mu Gwekkumi gwa 2017, ababaka ba paalamenti abamu baakomyawo ssente bo ze baali bagamba nti yali nguzi basobole okuwagira ebbago lino ery'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti nga bakola ennongoosereza mu ssemateeka.<ref>{{Cite web |url=http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180425114602/http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |url-status=dead }}</ref>
Ekitongole ekitaba bannamateeka mu ggwanga ekya "Uganda Law Society" ne bammemba abali ku ludda oluvuganya gavumenti baagenda mu kkooti okuwakanya ebbago lino, nga bagamba nti enteekateeka eyali eyitibwamu okulonda yali ekontana n'obuwaaliyo okuli : 1, 2, 8A, 44 (c), 79 ne 94 obwa ssemateeka wa Uganda kubanga omukubiriza wa Paalamenti [Kadaga] yaggawo okukubanganya ebirowoozo ku nnongoosereza eno ng'ababaka kikumi abiri mu bana (124) bokka ku babaka ebina ataano mu omu (451) nga be baakateesa ku bbago lino.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> Era baategeeza nti okukozesa eryanyi okuva eri amagye ne poliisi mu kaseera ng'okukubaganya ebirowoozo ku tteeka lino kugenda mu maaso kwali kutyobooa obuwaali okuli 208(2), 209 ne 259 n'obulala mu ssemateeka wa Uganda. Ensonga eyookusatu gye baaleeta yali egamba nti ebbago lino lyali lityoboola obuwayiro obulala mu ssemateeka obwekuusa ku kwongezaayo ebisanja<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> wamu n'engeri okulonda gye kulina okukwatibwamu. Omubaka wa Paalamenti omu [Mbwaketamwa Gaffa] yawulirwa ng'agamba, “…Pulezidenri bw'aleeta ebbago, kiyinza okuba mu mateeka, naye tekijja kuba mu mateeka, era tugenda kukiwakanya.”<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref>
==== Abantu bye baayogera ku bbago eppya ====
[[File:President_Museveni_of_Uganda,_speaking_at_the_UK-Africa_Investment_Summit,_London,_20_January_2020_20200120134339_GMCB9543_(49415272631).jpg|left|thumb|Pulezidenti Museveni owa Uganda ng'ayogera mu lukungaana lwa UK-Africa Investment Summit mu London, Gatonnya 2020 ]]
Ebitongole ebikuumaddembe mu Uganda okuli poliisi, amagye ga mmiritale, n'ebirala, bikutte ekitono ennyo abantu ataano mu basatu (53) omuli n'akulira oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye nga beekalakaasa nga bawakanya ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbira kubwapulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Ekibinja kya bannamateeka okuva mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga tebeekutuddeemu baaleeta ekiteeso okuleeta ebbango ly'okukola ennongoosereza okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti okusobola okuwa Pulezidenti Yoweri Museveni aliko ekiseera kino okusobola okwesimbawo mu kisanja ekirala mu kalulu akanaabaawo mu mwaka gwa 2021.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Okunoonyereza okwakolebwa ekitongole ky'obwannakyewa okumala emyezi esatu okuva mu mwezi Gwomwenda okutuuka mu Gwekkumi n'ogumu kwalaga nti abantu ebitundu kinaana mu bitaano ku buli kikumi (85) kw'abo abeebuuzibwako baawakanya okuggya ekkomo ku myaka gy'omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti ate nga abantu ebitundu kkumi na bitaano ku kikumi (15) obo baawagira ebbago lino ey'okukola ennongoosereza mu ssemateekaokusobola okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Ababaka ba Paalamenti ya Uganda mu bungi baakuba akalulu era ne bakkiriza okukola ennongoosereza mu ssemateeka okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti kubanga baali baagala Pulezidenti aliko Yoweri Museveni okwesimbawo ekisanja kye ekyomukaaga.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref> Munnamateeka akola ku ddembe ly'obuntu Nicholas Opiyo yagambye nti okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti y'engeri esinga omugaso okukuuma olutindo wakati w'obwannakyemalira n'obukulembeze obugoberera enfuga y'amateeka mu Uganda.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref>
=== Ekisanja ekyomukaaga (2021–) ===
Nga 16 Gatonnya 2021 akakiiko ky'ebyokulonda mu Uganda kaalangirira nti Pulezidenti Museveni awangudde ekisanja ekyomukaaga n'obululu ebitundu ataano mu munaana n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%). Yaddirirwa [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]], ng'ery'omulimu amanyikiddwa nga Bobi Wine, omukulembeze w'oludda oluvugabya omulala eyagaana okukkiriza ebyava mu kulonda ng'agamba nti okulonda kuno kwe kukyasinze okubaamu okucanga ebivudde mu kulonda mu byafaayo bya Uganda.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Ebitongole by'obwannakyewa n'abakugu mu nsonga za demokulasiya baakakasa nti okulonda tekwali kwa amazima na bwenkanya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Akakiiko k'ebyokulonda kafulumya ebyava mu kulonda oluvannyuma ebyagambibwa kuba ebijungirire. Akakiiko k'ebyokulonda kaasuubiza okukolawo okunoonyereza naye okutaakolebwa. Wine yasibibwa mu maka ge nga 15 Gatonnya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/21/uganda-bobi-wine-files-detention-complaint-at-un</ref> Abantunuulizi b'ebyokulonda okwetooloola ensi yonna baasaba wabeerewo okunoonyereza ku kigambibwa nti okulonda kwalimu obutagoberera mateeka okwetooloola eggwanga lyonna, okuggyibwako kw'omutimbagano, okutyoboola eddembe ly'obuntu, era ne kugaana okukkirizibwa. Wine yateebwa nga 26 Gatonnya. Mu Gwekkumi gwa 2022 Museveni yeetondera Kenya ku lwa mutabani we, Muhoozi Kainerugaba eyateeka obubaka ku mukutu gwa tweter ng'agamba nti ayinza okuzingako Kenya mu wiiki bbiri.<ref>https://edition.cnn.com/2022/10/06/africa/museveni-kenya-invasion-apology-intl/index.html</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Museveni mukristaayo era mmemba w'ekkanisa y'Abakrisitaayo mu Uganda.
Mufumbo ne ne [[Janet Museveni|Janet Kataaha Museveni]], ''née'' Kainembabazi, gw'alinamu abaana ban:
* Gen. Muhoozi Kainerugaba – eyazalibwa mu 1974, Genero mu ggye lya Uganda People's Defence Forces (UPDF) <ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref> mu UPDF<ref>https://www.africa-confidential.com/article-preview/id/3263/Leaders_in_waiting</ref>
* Natasha Karugire – eyazaalibwa mu 1976, munnamisono era eyeebuuzibwako. Yafumbirwa Edwin Karugire. Omuwandiisi bwa Pulezidenti ow'enkalakkalira ku nsonga z'omu maka ge.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref>
* Patience Rwabwogo – yazaalibwa mu 1978, ppaasita w'ekkanisa ya Covenant Nations Church, Buziga, [[Kampala]]. – eyafumbirwa Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref>
* Diana Kamuntu – eyazaalibwa mu 1980, eyafumbirwa Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref>
== Ebitiibwa n'engule ==
=== Engule okuva ebweru w'eggwanga ===
* Cuba
** [[File:Order_of_Playa_Girón_(ribbon_bar).png|70x70px]] [[:en:Order_of_Playa_Girón|Order of Playa Girón]]<ref>http://www.granma.cu/granmad/2009/11/30/nacional/artic38.html</ref>
* Kenya
** [[File:Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya.svg|70x70px]] [[:en:Chief_of_the_Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya|Chief of the Order of the Golden Heart of Kenya]]<ref>{{Cite web |last=Okoth |first=Brian |title=Uhuru awards Koome, Mugenda, Kananu EGH honours; journalists get HSC |url=https://www.standardmedia.co.ke/national/article/2001432083/uhuru-awards-koome-mugenda-kananu-egh-honours-journalists-get-hsc |access-date=2026-08-06 |website=The Standard |language=en}}</ref>
* Serbia
** [[File:Orden_Republike_Srbije_2.gif|70x70px]] [[:en:Order_of_the_Republic_of_Serbia|Order of the Republic of Serbia]], Second Class
* South Africa
** [[File:Ord.GoodHope-ribbon.gif|70x70px]] Grand Cross of the [[:en:Order_of_Good_Hope|Order of Good Hop]]<nowiki/>e<ref>{{Cite web |title=About Government - National Orders |url=http://www.info.gov.za/aboutgovt/orders/recipients/1997.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20121015131848/http://www.info.gov.za/aboutgovt/orders/recipients/1997.htm |archive-date=2012-10-15 |access-date=2026-08-06 |website=www.info.gov.za}}</ref>
=== Diguli z'azze efuna naye nga tazisomye ===
{| class="wikitable"
!Ssettendekero
!Eggwanga
!Ebitiibwa
! style="width:60px;" |Omwaka
|-
|Humphrey School of Public Affairs
|United States
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |1994
|-
|Mbarara University of Science and Technology
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2003
|-
|Latin University of Theology
|United States
|Doctor of Divinity
| style="text-align:center;" |2007
|-
|Fatih University
|Turkey
|Honorary degree
| style="text-align:center;" |2010
|-
|[[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]]
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2010
|-
|University of Dar es Salaam
|Tanzania
|Doctor of Literature
| style="text-align:center;" |2015
|}
== Labe ne ==
* Political parties of Uganda
* Politics of Uganda
* Tokyo International Conference on African Development
* History of Uganda (1979–present)
* Uganda Salvation Front
* Henry Tumukunde
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="0"></references>
== Okwongera okusoma ==
=== Ebitabo ===
* Media related to Yoweri Museveni at Wikimedia Commons
* Quotations related to Yoweri Museveni at Wikiquote
* Official website
* State House Official Website
{{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Tito Okello]]}}
{{s-ttl|title=[[President of Uganda]]|years=1986–present}}
{{s-inc}}
|-
{{s-dip}}
{{s-bef|before=[[Lawrence Gonzi]]}}
{{s-ttl|title=[[Commonwealth Chairperson-in-Office|Chairperson of the Commonwealth of Nations]]|years=2007–2009}}
{{s-aft|after=[[Patrick Manning]]}}
{{s-end}}{{UgandaPresidents}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pmhb3f5abmth87jtkafxs00qsceqp2f
Betty Nambooze
0
7472
69290
61838
2026-08-22T10:27:21Z
Nabunje Leticia
9945
Nterezeza ebijuliziddwa
69290
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Nambooze Bakireke''', amannyiddwa nga '''Betty Nambooze''', munnamawulire era munnabyabufuzi Munnayuganda, . Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] akiikirira Munisipaali y'e Mukono mu Disitulikiti y'e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu lukiiko Paalamenti.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Ebyafaayo n'obuyigirize bwe ==
Nambooze yazaalibwa nga 13 Ogwomusanvu, 1969 mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'e Mukono]]. Yasomera ku Bishop's Senior Secondary School Mukono okutuusa mu mwaka gwa 1986.<ref name="Trek">{{Cite web}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] gye yasomera [[:en:Law|Dipuloma mu byamateeka]] era n'agimaliriza mu mwaka gwa 1998. Mu mwaka gwa 2010, yafuna [[:en:Development_studies|Dipuloma mu ''Development Studies'']] okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Matyrs University]] <ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Obukugu bwe ==
Nambooze yasooka okulondebwa okugenda mu lukiiko lw'eggwanga olukulu mu mwaka gwa 2010 mu kulonda okwaddibwamu. Yajjira ku kkaada y'ekibiina kya Democratic Party n'awangula Peter Bakaluba Mukasa eyali ajjidde mu kibiina ekiri mu bukulembeze ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web}}</ref> Okusinziira ku bimukwatako mu lukiiko lw'eggwanga, Nambooze yakolako nga omusasi w'amawulire wakati w'omwaka gwa 1993 ne 2000. Okuva mu mwaka gwa 2000 okutuuka mu 2004, yakolako nga akwasisa amateeka. Okuva mu mwaka gwa 2004 okutuuka mu 2005, Nambooze yali akola nga akwasaganya ensonga z'abakozi ku mulimu. Yaweerezaako ku laadiyo wakati w'omwaka gwa 2000 ne 2009 era yali [[:en:Spokesperson|mwogezi]] w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] mu Uganda okuva mu mwaka gwa 2005 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite book |date=2026-07-22 |title=Betty Nambooze |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Betty_Nambooze&oldid=1365423851 |language=en}}</ref>
Nga 24 Ogwokubiri, 2016, Nambooze yakwatibwa wamu n'omubaka eyali yaakalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga, Moses Kasibante oluvannyuma lw'okwanika ebiwandiiko ebyali binnyonnyola obubbi bw'akalulu obwali bugenda mu maaso mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda]] okwaliwo mu ggwanga.<ref>{{Cite web |last=Ssenyange |first=Ilan |date=2017-10-18 |title=BETTY NAMBOOZE |url=https://ilanssenyange.wixsite.com/ilannews/single-post/2017/10/18/betty-nambooze |access-date=2026-08-22 |website=ilannews |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=admin |date=2020-08-21 |title=Hon. Nambooze Appointed New Ambassador For Eastern Africa |url=https://thecapitaltimes.co.ug/hon-nambooze-appointed-new-ambassador-for-eastern-africa/ |access-date=2026-08-22 |website=The Capital Times |language=en-US}}</ref>
Nambooze azze akawatibwa emirundi egiwerako ng'ateekebwako emisango egy'enjawulo egyekuusa ku byobufuzi naye n'okutuusa kaakano, tatwalibwangako mu kkooti y'amateeka yonna kusalirwa musango.<ref>{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web}}</ref>
Nga 13 Ogwomunaana 2020, Nambooze yalangirirwa nga Mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya "[[National Unity Platform]]" nga beegatta mu maanyi n'omubaka wa Paalamenti "Kyagulanyi Sentamu Robert" amanyikiddwa nga "Bobi Wine" Omukulembeze w'ekibiina. Wamu ne bannakibiina abalala, Nambooze batumibwa ku mugendo ogwa "Mission 2021" omugendo ogwagenderera okusuuza ekibiina ekiri mu bukulembeze mu kulonda kwa 2021.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-11</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/10/mp-nambooze-appeals-to-nup-losers-to-support-the-flag-bearers.html</ref>
Mukulonda kwa babaka mu 2021, Namboze yawangula ekisanja ekirala (2021-2026) okukiikirira Munisipalite y'e Mukono ku tiketi ya NUP oluvanyuma lw'okuwangula Mr George Fred Kagimu owa Democratic Party (DP) ne Abbas Ssozi owa National resistance Movement (NRM).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-13</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-14</ref>
== Emirimu gye mu lukiiko lw'eggwanga olukulu ==
Nambooze atuula ku kakiiko ka (a) Public Service and Local Government n'akakiiko ka (b) Local Government Accounts.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Mu mwezi gwa Museenene, 2002, Josephine Nambooze yafumbirwa Henry Bakireke gwe yali yasisisinkana mu ssomero nga basoma mu myaka gy'ekinaana (1980s). Bazadde era balina abaana abawerera ddala 26 nga mu bo, mulimu be bazaala n'abo be bayamba obuyambi.<ref name="Trek">{{Cite web}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
ppvqpaofi1ldog4gihxesyoqbhp5hrb
69291
69290
2026-08-22T10:46:42Z
Nabunje Leticia
9945
69291
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Nambooze Bakireke''', amannyiddwa nga '''Betty Nambooze''', munnamawulire era munnabyabufuzi Munnayuganda, . Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] akiikirira Munisipaali y'e Mukono mu Disitulikiti y'e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu lukiiko Paalamenti.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Ebyafaayo n'obuyigirize bwe ==
Nambooze yazaalibwa nga 13 Ogwomusanvu, 1969 mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'e Mukono]]. Yasomera ku Bishop's Senior Secondary School Mukono okutuusa mu mwaka gwa 1986.<ref name="Trek">{{Cite web}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] gye yasomera [[:en:Law|Dipuloma mu byamateeka]] era n'agimaliriza mu mwaka gwa 1998. Mu mwaka gwa 2010, yafuna [[:en:Development_studies|Dipuloma mu ''Development Studies'']] okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Matyrs University]] <ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Obukugu bwe ==
Nambooze yasooka okulondebwa okugenda mu lukiiko lw'eggwanga olukulu mu mwaka gwa 2010 mu kulonda okwaddibwamu. Yajjira ku kkaada y'ekibiina kya Democratic Party n'awangula Peter Bakaluba Mukasa eyali ajjidde mu kibiina ekiri mu bukulembeze ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web}}</ref> Okusinziira ku bimukwatako mu lukiiko lw'eggwanga, Nambooze yakolako nga omusasi w'amawulire wakati w'omwaka gwa 1993 ne 2000. Okuva mu mwaka gwa 2000 okutuuka mu 2004, yakolako nga akwasisa amateeka. Okuva mu mwaka gwa 2004 okutuuka mu 2005, Nambooze yali akola nga akwasaganya ensonga z'abakozi ku mulimu. Yaweerezaako ku laadiyo wakati w'omwaka gwa 2000 ne 2009 era yali [[:en:Spokesperson|mwogezi]] w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] mu Uganda okuva mu mwaka gwa 2005 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite book |date=2026-07-22 |title=Betty Nambooze |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Betty_Nambooze&oldid=1365423851 |language=en}}</ref>
Nga 24 Ogwokubiri, 2016, Nambooze yakwatibwa wamu n'omubaka eyali yaakalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga, Moses Kasibante oluvannyuma lw'okwanika ebiwandiiko ebyali binnyonnyola obubbi bw'akalulu obwali bugenda mu maaso mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda]] okwaliwo mu ggwanga.<ref>{{Cite web |last=Ssenyange |first=Ilan |date=2017-10-18 |title=BETTY NAMBOOZE |url=https://ilanssenyange.wixsite.com/ilannews/single-post/2017/10/18/betty-nambooze |access-date=2026-08-22 |website=ilannews |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=admin |date=2020-08-21 |title=Hon. Nambooze Appointed New Ambassador For Eastern Africa |url=https://thecapitaltimes.co.ug/hon-nambooze-appointed-new-ambassador-for-eastern-africa/ |access-date=2026-08-22 |website=The Capital Times |language=en-US}}</ref>
Nambooze azze akawatibwa emirundi egiwerako ng'ateekebwako emisango egy'enjawulo egyekuusa ku byobufuzi naye n'okutuusa kaakano, tatwalibwangako mu kkooti y'amateeka yonna kusalirwa musango.<ref>{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web}}</ref>
Nga 13 Ogwomunaana 2020, Nambooze yalangirirwa nga Mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya "[[National Unity Platform]]" nga beegatta mu maanyi n'omubaka wa Paalamenti "Kyagulanyi Sentamu Robert" amanyikiddwa nga "Bobi Wine" Omukulembeze w'ekibiina. Wamu ne bannakibiina abalala, Nambooze batumibwa ku mugendo ogwa "Mission 2021" omugendo ogwagenderera okusuuza ekibiina ekiri mu bukulembeze mu kulonda kwa 2021.<ref>{{Cite book |date=2026-08-22 |title=Betty Nambooze |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Betty_Nambooze&oldid=1370659285 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-10-14 |title=MP Nambooze appeals to NUP losers to Support the Flag bearers |url=https://pmldaily.com/news/politics/2020/10/mp-nambooze-appeals-to-nup-losers-to-support-the-flag-bearers.html |access-date=2026-08-22 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
Mukulonda kwa babaka mu 2021, Namboze yawangula ekisanja ekirala (2021-2026) okukiikirira Munisipalite y'e Mukono ku tiketi ya NUP oluvanyuma lw'okuwangula Mr George Fred Kagimu owa Democratic Party (DP) ne Abbas Ssozi owa National resistance Movement (NRM).<ref>{{Cite book |date=2026-08-22 |title=Betty Nambooze |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Betty_Nambooze&oldid=1370659285 |language=en}}</ref><ref>{{Cite book |date=2026-08-22 |title=Betty Nambooze |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Betty_Nambooze&oldid=1370659285 |language=en}}</ref>
== Emirimu gye mu lukiiko lw'eggwanga olukulu ==
Nambooze atuula ku kakiiko ka (a) Public Service and Local Government n'akakiiko ka (b) Local Government Accounts.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Mu mwezi gwa Museenene, 2002, Josephine Nambooze yafumbirwa Henry Bakireke gwe yali yasisisinkana mu ssomero nga basoma mu myaka gy'ekinaana (1980s). Bazadde era balina abaana abawerera ddala 26 nga mu bo, mulimu be bazaala n'abo be bayamba obuyambi.<ref name="Trek">{{Cite web}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
j777uho3pj3mrsww3fx7ss6mqner4j1
69292
69291
2026-08-22T11:02:11Z
Nabunje Leticia
9945
69292
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Nambooze Bakireke''', amannyiddwa nga '''Betty Nambooze''', munnamawulire era munnabyabufuzi Munnayuganda, . Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] akiikirira Munisipaali y'e Mukono mu Disitulikiti y'e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu lukiiko Paalamenti.<ref name=":0">{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=541.000000&const=Mukono+County+North&dist_id=8.000000&distname=Mukono |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304053147/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=541.000000&const=Mukono+County+North&dist_id=8.000000&distname=Mukono |archive-date=2016-03-04 |access-date=2026-08-22 |website=www.parliament.go.ug}}</ref>
== Ebyafaayo n'obuyigirize bwe ==
Nambooze yazaalibwa nga 13 Ogwomusanvu, 1969 mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'e Mukono]]. Yasomera ku Bishop's Senior Secondary School Mukono okutuusa mu mwaka gwa 1986.<ref>{{Cite web |last=Kimbowa |first=Joseph |title=The Observer |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=22451:nambooze-bakireke-love-trek-started-in-s3 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304100311/http://www.observer.ug/component/content/article?id=22451:nambooze-bakireke-love-trek-started-in-s3 |archive-date=2016-03-04 |access-date=2026-08-22 |website=www.observer.ug |language=en-gb}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] gye yasomera [[:en:Law|Dipuloma mu byamateeka]] era n'agimaliriza mu mwaka gwa 1998. Mu mwaka gwa 2010, yafuna [[:en:Development_studies|Dipuloma mu ''Development Studies'']] okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Matyrs University]].<ref name=":0" />
== Obukugu bwe ==
Nambooze yasooka okulondebwa okugenda mu lukiiko lw'eggwanga olukulu mu mwaka gwa 2010 mu kulonda okwaddibwamu. Yajjira ku kkaada y'ekibiina kya Democratic Party n'awangula Peter Bakaluba Mukasa eyali ajjidde mu kibiina ekiri mu bukulembeze ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web}}</ref> Okusinziira ku bimukwatako mu lukiiko lw'eggwanga, Nambooze yakolako nga omusasi w'amawulire wakati w'omwaka gwa 1993 ne 2000. Okuva mu mwaka gwa 2000 okutuuka mu 2004, yakolako nga akwasisa amateeka. Okuva mu mwaka gwa 2004 okutuuka mu 2005, Nambooze yali akola nga akwasaganya ensonga z'abakozi ku mulimu. Yaweerezaako ku laadiyo wakati w'omwaka gwa 2000 ne 2009 era yali [[:en:Spokesperson|mwogezi]] w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] mu Uganda okuva mu mwaka gwa 2005 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite book |date=2026-07-22 |title=Betty Nambooze |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Betty_Nambooze&oldid=1365423851 |language=en}}</ref>
Nga 24 Ogwokubiri, 2016, Nambooze yakwatibwa wamu n'omubaka eyali yaakalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga, Moses Kasibante oluvannyuma lw'okwanika ebiwandiiko ebyali binnyonnyola obubbi bw'akalulu obwali bugenda mu maaso mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda]] okwaliwo mu ggwanga.<ref>{{Cite web |last=Ssenyange |first=Ilan |date=2017-10-18 |title=BETTY NAMBOOZE |url=https://ilanssenyange.wixsite.com/ilannews/single-post/2017/10/18/betty-nambooze |access-date=2026-08-22 |website=ilannews |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=admin |date=2020-08-21 |title=Hon. Nambooze Appointed New Ambassador For Eastern Africa |url=https://thecapitaltimes.co.ug/hon-nambooze-appointed-new-ambassador-for-eastern-africa/ |access-date=2026-08-22 |website=The Capital Times |language=en-US}}</ref>
Nambooze azze akawatibwa emirundi egiwerako ng'ateekebwako emisango egy'enjawulo egyekuusa ku byobufuzi naye n'okutuusa kaakano, tatwalibwangako mu kkooti y'amateeka yonna kusalirwa musango.<ref>{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web}}</ref>
Nga 13 Ogwomunaana 2020, Nambooze yalangirirwa nga Mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya "[[National Unity Platform]]" nga beegatta mu maanyi n'omubaka wa Paalamenti "Kyagulanyi Sentamu Robert" amanyikiddwa nga "Bobi Wine" Omukulembeze w'ekibiina. Wamu ne bannakibiina abalala, Nambooze batumibwa ku mugendo ogwa "Mission 2021" omugendo ogwagenderera okusuuza ekibiina ekiri mu bukulembeze mu kulonda kwa 2021.<ref>{{Cite book |date=2026-08-22 |title=Betty Nambooze |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Betty_Nambooze&oldid=1370659285 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-10-14 |title=MP Nambooze appeals to NUP losers to Support the Flag bearers |url=https://pmldaily.com/news/politics/2020/10/mp-nambooze-appeals-to-nup-losers-to-support-the-flag-bearers.html |access-date=2026-08-22 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
Mukulonda kwa babaka mu 2021, Namboze yawangula ekisanja ekirala (2021-2026) okukiikirira Munisipalite y'e Mukono ku tiketi ya NUP oluvanyuma lw'okuwangula Mr George Fred Kagimu owa Democratic Party (DP) ne Abbas Ssozi owa National resistance Movement (NRM).<ref>{{Cite book |date=2026-08-22 |title=Betty Nambooze |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Betty_Nambooze&oldid=1370659285 |language=en}}</ref><ref>{{Cite book |date=2026-08-22 |title=Betty Nambooze |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Betty_Nambooze&oldid=1370659285 |language=en}}</ref>
== Emirimu gye mu lukiiko lw'eggwanga olukulu ==
Nambooze atuula ku kakiiko ka (a) Public Service and Local Government n'akakiiko ka (b) Local Government Accounts.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Mu mwezi gwa Museenene, 2002, Josephine Nambooze yafumbirwa Henry Bakireke gwe yali yasisisinkana mu ssomero nga basoma mu myaka gy'ekinaana (1980s). Bazadde era balina abaana abawerera ddala 26 nga mu bo, mulimu be bazaala n'abo be bayamba obuyambi.<ref name="Trek">{{Cite web}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
ngwzua3x5bfxpvrh6ubibod9ihg4ts8
Ali Kimera
0
8288
69206
68257
2026-08-21T12:30:00Z
Nakisozi
10800
/* Emipiira gy'azannyidde ttiimu y'eggwanga */
69206
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali kimera''' ( yazaalibwa 7 Ogwokuna 1991 ) <ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'omukwasi wa ggoolo owa kiraabu y'omupiira eya Busoga United.<ref>Team For CHAN 2014". kawowo.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>
== Emipiira gy'azannyidde ttiimu y'eggwanga ==
Mu mwezi gwolubereberye 2014, omutendesi Milutin Sedrojevic, yamuyita okwegatta ku ttiimu y'omupiira eya Uganda eya [[Uganda national football team]] mu mwaka gwa 2014 mu mpaka za [[African Nations Championship]].<ref name="kkkkkkkkk">{{Cite web}}https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html</ref><ref name="jjj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref> Ttiimu eno ekwata ekifo ekya kusatu ku mutendera gw'ebibinja mu mpaka zino oluvannyuma lw'okuwangula [[Burkina Faso]], ne bagwa maliri ne [[Zimbabwe]] ate n'ewangulwa [[Morocco|eggwanga lya Morocco]].<ref name="kkkk">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref><ref name="jikujuj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref>
== Ebimujuliziddwako. ==
{{Reflist}}
sz7rb0z4g5ldn2tz5louubaq26wnvw7
69207
69206
2026-08-21T12:30:58Z
Nakisozi
10800
/* Emipiira gy'azannyidde ttiimu y'eggwanga */
69207
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali kimera''' ( yazaalibwa 7 Ogwokuna 1991 ) <ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'omukwasi wa ggoolo owa kiraabu y'omupiira eya Busoga United.<ref>Team For CHAN 2014". kawowo.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>
== Emipiira gy'azannyidde ttiimu y'eggwanga ==
Mu mwezi gwolubereberye 2014, omutendesi Milutin Sedrojevic, yamuyiuta ku ttiimu y'omupiira eya Uganda eya [[Uganda national football team]] mu mwaka gwa 2014 mu mpaka za [[African Nations Championship]].<ref name="kkkkkkkkk">{{Cite web}}https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html</ref><ref name="jjj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref> Ttiimu eno ekwata ekifo ekya kusatu ku mutendera gw'ebibinja mu mpaka zino oluvannyuma lw'okuwangula [[Burkina Faso]], ne bagwa maliri ne [[Zimbabwe]] ate n'ewangulwa [[Morocco|eggwanga lya Morocco]].<ref name="kkkk">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref><ref name="jikujuj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref>
== Ebimujuliziddwako. ==
{{Reflist}}
6vy4i4kqcrlimes2haiie45vf6b5ger
69208
69207
2026-08-21T12:31:21Z
Nakisozi
10800
/* Emipiira gy'azannyidde ttiimu y'eggwanga */
69208
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali kimera''' ( yazaalibwa 7 Ogwokuna 1991 ) <ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'omukwasi wa ggoolo owa kiraabu y'omupiira eya Busoga United.<ref>Team For CHAN 2014". kawowo.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>
== Emipiira gy'azannyidde ttiimu y'eggwanga ==
Mu mwezi gwolubereberye 2014, omutendesi Milutin Sedrojevic, yamuyita ku ttiimu y'omupiira eya Uganda eya [[Uganda national football team]] mu mwaka gwa 2014 mu mpaka za [[African Nations Championship]].<ref name="kkkkkkkkk">{{Cite web}}https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html</ref><ref name="jjj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref> Ttiimu eno ekwata ekifo ekya kusatu ku mutendera gw'ebibinja mu mpaka zino oluvannyuma lw'okuwangula [[Burkina Faso]], ne bagwa maliri ne [[Zimbabwe]] ate n'ewangulwa [[Morocco|eggwanga lya Morocco]].<ref name="kkkk">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref><ref name="jikujuj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref>
== Ebimujuliziddwako. ==
{{Reflist}}
6jovd89oimhubzif0iroi9nqx06f0co
69209
69208
2026-08-21T12:33:52Z
Nakisozi
10800
/* Emipiira gy'azannyidde ttiimu y'eggwanga */
69209
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali kimera''' ( yazaalibwa 7 Ogwokuna 1991 ) <ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'omukwasi wa ggoolo owa kiraabu y'omupiira eya Busoga United.<ref>Team For CHAN 2014". kawowo.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>
== Emipiira gy'azannyidde ttiimu y'eggwanga ==
Mu mwezi gwolubereberye 2014, omutendesi Milutin Sedrojevic, yamuyita okugattibwa mu ttiimu ya Uganda ey'omupiira gw'ebigere mu mwaka gwa 2014 mu mpaka za [[African Nations Championship]].<ref name="kkkkkkkkk">{{Cite web}}https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html</ref><ref name="jjj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref> Ttiimu eno ekwata ekifo ekya kusatu ku mutendera gw'ebibinja mu mpaka zino oluvannyuma lw'okuwangula [[Burkina Faso]], ne bagwa maliri ne [[Zimbabwe]] ate n'ewangulwa [[Morocco|eggwanga lya Morocco]].<ref name="kkkk">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref><ref name="jikujuj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref>
== Ebimujuliziddwako. ==
{{Reflist}}
hd7g9ks1usn89l9br0sy4qp8b1vtqcz
69210
69209
2026-08-21T12:41:18Z
Nakisozi
10800
/* Emipiira gy'azannyidde ttiimu y'eggwanga */
69210
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali kimera''' ( yazaalibwa 7 Ogwokuna 1991 ) <ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'omukwasi wa ggoolo owa kiraabu y'omupiira eya Busoga United.<ref>Team For CHAN 2014". kawowo.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>
== Emipiira gy'azannyidde ttiimu y'eggwanga ==
Mu mwezi gwolubereberye 2014, omutendesi Milutin Sedrojevic, yamuyita okugattibwa mu ttiimu ya Uganda ey'omupiira gw'ebigere ey'abannyi abazannyira awaka eya 2014.<ref name="kkkkkkkkk">{{Cite web}}https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html</ref><ref name="jjj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref> Ttiimu eno ekwata ekifo ekya kusatu ku mutendera gw'ebibinja mu mpaka zino oluvannyuma lw'okuwangula [[Burkina Faso]], ne bagwa maliri ne [[Zimbabwe]] ate n'ewangulwa [[Morocco|eggwanga lya Morocco]].<ref name="kkkk">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref><ref name="jikujuj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
c51cp9c39pdpp5ylift8rbg0mehli1f
69211
69210
2026-08-21T12:44:30Z
Nakisozi
10800
69211
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali kimera''' ( yazaalibwa 7 Ogwokuna 1991 ) <ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'omukwasi wa ggoolo owa kiraabu y'omupiira eya Busoga United.<ref>Team For CHAN 2014". kawowo.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>
== Emipiira gy'azannyidde ttiimu y'eggwanga ==
Mu mwezi gwolubereberye 2014, omutendesi Milutin Sedrojevic, yamuyita okugattibwa mu ttiimu ya Uganda ey'omupiira gw'ebigere ey'abannyi abazannyira awaka eya 2014.<ref name="kkkkkkkkk">{{Cite web}}https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html</ref><ref name="jjj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref> Ttiimu eno ekwata ekifo ekya kusatu ku mutendera gw'ebibinja mu mpaka zino oluvannyuma lw'okuwangula [[Burkina Faso]], ne bagwa maliri ne [[Zimbabwe]] ate n'ewangulwa [[Morocco|eggwanga lya Morocco]].<ref name="kkkk">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref><ref name="jikujuj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu Abalamu]]
797lfi44jbxnw5ffi9t8ais0qnstqvh
69212
69211
2026-08-21T12:53:56Z
Nakisozi
10800
Ngasseeko ettuluba
69212
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali kimera''' ( yazaalibwa 7 Ogwokuna 1991 ) <ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'omukwasi wa ggoolo owa kiraabu y'omupiira eya Busoga United.<ref>Team For CHAN 2014". kawowo.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>https://www.espn.com/soccer/player/_/id/232841/ali-kimera</ref>
== Emipiira gy'azannyidde ttiimu y'eggwanga ==
Mu mwezi gwolubereberye 2014, omutendesi Milutin Sedrojevic, yamuyita okugattibwa mu ttiimu ya Uganda ey'omupiira gw'ebigere ey'abannyi abazannyira awaka eya 2014.<ref name="kkkkkkkkk">{{Cite web}}https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html</ref><ref name="jjj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref> Ttiimu eno ekwata ekifo ekya kusatu ku mutendera gw'ebibinja mu mpaka zino oluvannyuma lw'okuwangula [[Burkina Faso]], ne bagwa maliri ne [[Zimbabwe]] ate n'ewangulwa [[Morocco|eggwanga lya Morocco]].<ref name="kkkk">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref><ref name="jikujuj">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140221213556/http://news.xinhuanet.com/english/sports/2014-01/05/c_133018954.htm</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abazannyi b'ekikopo ky'Afirika eky'abazannyira awaka]]
7upz0gz68oibg96vjacezobatnhi2db
James Onen
0
8495
69229
69166
2026-08-21T14:35:04Z
Berniter
10779
/* Awaadi n'okusiimibwa */
69229
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Onen mukaseera kano muwuulu era ng'abeera n'embwa ye Rukia. Rukia yagituuma okuva mu katuuni w'ebisolo eyitibwa ''[[:en:Bleach_(TV_series)|Bleach]]''. Anyumirwa nnyo okumala obudde bwe mu kusoma obutabo kika kya manga.
Onen ayogera nnyo ku [[:en:Atheism|butakkiririza mu Katonda oba bakatonda]] era atandiseewo ebitongole okulwanyisa enyogera ezikiririzibwamu n'eŋŋombo ez'ogerwa mu Uganda.<ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html</ref><ref>http://blog.newhumanist.org.uk/2011/09/rise-of-scepticism-in-uganda-leading.html</ref><ref>{{Cite web |url=http://content.time.com/time/world/article/0,8599,2027416,00.html |title=Archive copy |access-date=2022-12-12 |archive-date=2022-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212112137/https://content.time.com/time/world/article/0,8599,2027416,00.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newyorker.com/news/news-desk/ugandas-kill-the-gays-bill-back-in-limbo</ref><ref>https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen</ref>
James muzannyi w'[[:en:Gamer|emizannyo gy'okumutimbagano egya vidiyo]] era mwogezi w'olulimi [[:en:Japanese_language|lw'aba Japan]].<ref>http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/I-am-seeing-someone---Fatboy/689842-2293544-7bxuo9/index.html</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
d889hte718h3lhsx0fq2yy7eezn466o
69230
69229
2026-08-21T14:39:25Z
Berniter
10779
/* Awaadi n'okusiimibwa */
69230
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Onen mukaseera kano muwuulu era ng'abeera n'embwa ye Rukia. Rukia yagituuma okuva mu katuuni w'ebisolo eyitibwa ''[[:en:Bleach_(TV_series)|Bleach]]''. Anyumirwa nnyo okumala obudde bwe mu kusoma obutabo kika kya manga.
Onen ayogera nnyo ku [[:en:Atheism|butakkiririza mu Katonda oba bakatonda]] era atandiseewo ebitongole okulwanyisa enyogera ezikiririzibwamu n'eŋŋombo ez'ogerwa mu Uganda.<ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html</ref><ref>http://blog.newhumanist.org.uk/2011/09/rise-of-scepticism-in-uganda-leading.html</ref><ref>{{Cite web |url=http://content.time.com/time/world/article/0,8599,2027416,00.html |title=Archive copy |access-date=2022-12-12 |archive-date=2022-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212112137/https://content.time.com/time/world/article/0,8599,2027416,00.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newyorker.com/news/news-desk/ugandas-kill-the-gays-bill-back-in-limbo</ref><ref>https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen</ref>
James muzannyi w'[[:en:Gamer|emizannyo gy'okumutimbagano egya vidiyo]] era mwogezi w'olulimi [[:en:Japanese_language|lw'aba Japan]].<ref>http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/I-am-seeing-someone---Fatboy/689842-2293544-7bxuo9/index.html</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
88gthu5l0xsc7lx0baxtugv59163i5i
69232
69230
2026-08-21T14:42:53Z
Berniter
10779
/* Awaadi n'okusiimibwa */
69232
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Onen mukaseera kano muwuulu era ng'abeera n'embwa ye Rukia. Rukia yagituuma okuva mu katuuni w'ebisolo eyitibwa ''[[:en:Bleach_(TV_series)|Bleach]]''. Anyumirwa nnyo okumala obudde bwe mu kusoma obutabo kika kya manga.
Onen ayogera nnyo ku [[:en:Atheism|butakkiririza mu Katonda oba bakatonda]] era atandiseewo ebitongole okulwanyisa enyogera ezikiririzibwamu n'eŋŋombo ez'ogerwa mu Uganda.<ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html</ref><ref>http://blog.newhumanist.org.uk/2011/09/rise-of-scepticism-in-uganda-leading.html</ref><ref>{{Cite web |url=http://content.time.com/time/world/article/0,8599,2027416,00.html |title=Archive copy |access-date=2022-12-12 |archive-date=2022-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212112137/https://content.time.com/time/world/article/0,8599,2027416,00.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newyorker.com/news/news-desk/ugandas-kill-the-gays-bill-back-in-limbo</ref><ref>https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen</ref>
James muzannyi w'[[:en:Gamer|emizannyo gy'okumutimbagano egya vidiyo]] era mwogezi w'olulimi [[:en:Japanese_language|lw'aba Japan]].<ref>http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/I-am-seeing-someone---Fatboy/689842-2293544-7bxuo9/index.html</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
t4mo70y664dtlpy581uxcjbmhmb0kv2
69233
69232
2026-08-21T14:47:17Z
Berniter
10779
/* Awaadi n'okusiimibwa */
69233
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
9kgegv235gkp5a9w84kliuughsqvmt2
69234
69233
2026-08-21T14:50:39Z
Berniter
10779
/* Ebimukwato eby'omunda */
69234
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
jpflb44o8w0jvsqa1jkwlfz9zgkcgz6
69235
69234
2026-08-21T14:54:53Z
Berniter
10779
/* Ebimukwato eby'omunda */
69235
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
t6k4c4i2tzq66bt968inv4nnhwaztfk
69237
69235
2026-08-21T15:25:49Z
Berniter
10779
/* Ebimukwato eby'omunda */
69237
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
b7do434fny99wssazfghtnkhk9iayyl
69238
69237
2026-08-21T15:27:12Z
Berniter
10779
/* Ebijuliziddwamu */
69238
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
1cnvtfxyq4mvjzwkaghysis06vi07ha
69239
69238
2026-08-21T15:27:35Z
Berniter
10779
/* Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya */
69239
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
3ny8joaq007g1vt7fra3gkotk46u0wm
69240
69239
2026-08-21T15:30:21Z
Berniter
10779
69240
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
cvv7ao8llcib0p1ftuco2jga8hk380u
69241
69240
2026-08-21T15:30:45Z
Berniter
10779
69241
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
pzirxfh8q4fxjqeua5gueznpk21w50e
69242
69241
2026-08-21T15:31:25Z
Berniter
10779
69242
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
dd6828gwky4ear422wfp3f1qao9bxuw
69243
69242
2026-08-21T15:31:47Z
Berniter
10779
69243
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
tsnj2hj091sru4o8nae0pzskavfnqpt
69244
69243
2026-08-21T15:32:26Z
Berniter
10779
/* Obutobwe */
69244
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
pnsnb9r0qyfulhkv71g2xf2wi8k62ap
69245
69244
2026-08-21T15:32:47Z
Berniter
10779
/* Obutobwe */
69245
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
edfs62efmh0mls5o8glvhvtz8ot11u0
69246
69245
2026-08-21T15:33:35Z
Berniter
10779
/* Obutobwe */
69246
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
1tnbhz6k3928ftb0fwowesppnhe7jce
69247
69246
2026-08-21T15:34:27Z
Berniter
10779
/* Omulimu gwa leediyo */
69247
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.<ref name=":4">{{Cite news |last=Cresswell |first=Matthew |date=2011-10-14 |title=Atheist Ugandan works his magic on British humanists |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen |access-date=2025-06-26 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
m8fwtxpzgjrieno0drprrkuqxev3byk
69248
69247
2026-08-21T15:34:51Z
Berniter
10779
/* Enzikiriza */
69248
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.<ref name=":4">{{Cite news |last=Cresswell |first=Matthew |date=2011-10-14 |title=Atheist Ugandan works his magic on British humanists |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen |access-date=2025-06-26 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.<ref>{{Cite web |date=2012-07-26 |title='Bona fide rock star': Archbishop of York's controversial evangelical preacher brother |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html |access-date=2025-06-26 |website=The Telegraph |language=en}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
dhi8vh6s4g9pia9qh0jgrotx82bmgyq
69249
69248
2026-08-21T15:35:07Z
Berniter
10779
/* Enzikiriza */
69249
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.<ref name=":4">{{Cite news |last=Cresswell |first=Matthew |date=2011-10-14 |title=Atheist Ugandan works his magic on British humanists |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen |access-date=2025-06-26 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.<ref>{{Cite web |date=2012-07-26 |title='Bona fide rock star': Archbishop of York's controversial evangelical preacher brother |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html |access-date=2025-06-26 |website=The Telegraph |language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Kampala|first=Ioannis Gatsiounis /|date=2010-10-27|title=Uganda: Debating God in a God-Fearing Country|url=https://time.com/archive/6951268/uganda-debating-god-in-a-god-fearing-country/|access-date=2025-06-26|magazine=TIME|language=en}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
64d01pw1rsfck80mo61vk1rxrjxqrb1
69250
69249
2026-08-21T15:35:36Z
Berniter
10779
/* Enzikiriza */
69250
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.<ref name=":4">{{Cite news |last=Cresswell |first=Matthew |date=2011-10-14 |title=Atheist Ugandan works his magic on British humanists |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen |access-date=2025-06-26 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.<ref>{{Cite web |date=2012-07-26 |title='Bona fide rock star': Archbishop of York's controversial evangelical preacher brother |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html |access-date=2025-06-26 |website=The Telegraph |language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Kampala|first=Ioannis Gatsiounis /|date=2010-10-27|title=Uganda: Debating God in a God-Fearing Country|url=https://time.com/archive/6951268/uganda-debating-god-in-a-god-fearing-country/|access-date=2025-06-26|magazine=TIME|language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Okeowo|first=Alexis|date=2012-12-18|title=Uganda's "Kill the Gays" Bill Back in Limbo|url=https://www.newyorker.com/news/news-desk/ugandas-kill-the-gays-bill-back-in-limbo|access-date=2025-06-26|magazine=The New Yorker|language=en-US|issn=0028-792X}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
mlz8cpz8w8wf9wbg57hkck07mmjv6oe
69251
69250
2026-08-21T15:39:43Z
Berniter
10779
/* Awaadi n'okusiimibwa */
69251
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.<ref name=":4">{{Cite news |last=Cresswell |first=Matthew |date=2011-10-14 |title=Atheist Ugandan works his magic on British humanists |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen |access-date=2025-06-26 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.<ref>{{Cite web |date=2012-07-26 |title='Bona fide rock star': Archbishop of York's controversial evangelical preacher brother |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html |access-date=2025-06-26 |website=The Telegraph |language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Kampala|first=Ioannis Gatsiounis /|date=2010-10-27|title=Uganda: Debating God in a God-Fearing Country|url=https://time.com/archive/6951268/uganda-debating-god-in-a-god-fearing-country/|access-date=2025-06-26|magazine=TIME|language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Okeowo|first=Alexis|date=2012-12-18|title=Uganda's "Kill the Gays" Bill Back in Limbo|url=https://www.newyorker.com/news/news-desk/ugandas-kill-the-gays-bill-back-in-limbo|access-date=2025-06-26|magazine=The New Yorker|language=en-US|issn=0028-792X}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.<ref>{{Cite web |title=Former Sanyu Fm Presenter Onen James Scoops Big At AFRIMMA Awards While Eddy Kenzo, Sheebah Walk Back Barehanded |url=http://luotunes.com/719/Former-Sanyu-Fm-Presenter-Onen-James-Scoops-Big-At-AFRIMMA-Awards-While-Eddy-Kenzo-Sheebah-Walk-Back-Barehanded |access-date=2025-07-16 |website=blizz.co.ug}}</ref>Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
tgmgj8xqhikr1258tmef1ab1gvjr831
69252
69251
2026-08-21T15:40:01Z
Berniter
10779
/* Awaadi n'okusiimibwa */
69252
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.<ref name=":4">{{Cite news |last=Cresswell |first=Matthew |date=2011-10-14 |title=Atheist Ugandan works his magic on British humanists |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen |access-date=2025-06-26 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.<ref>{{Cite web |date=2012-07-26 |title='Bona fide rock star': Archbishop of York's controversial evangelical preacher brother |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html |access-date=2025-06-26 |website=The Telegraph |language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Kampala|first=Ioannis Gatsiounis /|date=2010-10-27|title=Uganda: Debating God in a God-Fearing Country|url=https://time.com/archive/6951268/uganda-debating-god-in-a-god-fearing-country/|access-date=2025-06-26|magazine=TIME|language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Okeowo|first=Alexis|date=2012-12-18|title=Uganda's "Kill the Gays" Bill Back in Limbo|url=https://www.newyorker.com/news/news-desk/ugandas-kill-the-gays-bill-back-in-limbo|access-date=2025-06-26|magazine=The New Yorker|language=en-US|issn=0028-792X}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.<ref>{{Cite web |title=Former Sanyu Fm Presenter Onen James Scoops Big At AFRIMMA Awards While Eddy Kenzo, Sheebah Walk Back Barehanded |url=http://luotunes.com/719/Former-Sanyu-Fm-Presenter-Onen-James-Scoops-Big-At-AFRIMMA-Awards-While-Eddy-Kenzo-Sheebah-Walk-Back-Barehanded |access-date=2025-07-16 |website=blizz.co.ug}}</ref>Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.<ref>{{Cite web |last= |date=2020-11-17 |title=Uganda's Fatboy shines at the 2020 AFRIMMAs, see full winners list |url=https://bigeye.ug/ugandas-fatboy-shines-at-the-2020-afrimmas-see-full-winners-list/ |access-date=2025-07-16 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20201023212734/https://www.recklessradio.ug/ Reckless Radio]
d6mu6b3xt6de3uif416ideywrudrujd
69254
69252
2026-08-21T15:45:15Z
Berniter
10779
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya */
69254
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.<ref name=":4">{{Cite news |last=Cresswell |first=Matthew |date=2011-10-14 |title=Atheist Ugandan works his magic on British humanists |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen |access-date=2025-06-26 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.<ref>{{Cite web |date=2012-07-26 |title='Bona fide rock star': Archbishop of York's controversial evangelical preacher brother |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html |access-date=2025-06-26 |website=The Telegraph |language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Kampala|first=Ioannis Gatsiounis /|date=2010-10-27|title=Uganda: Debating God in a God-Fearing Country|url=https://time.com/archive/6951268/uganda-debating-god-in-a-god-fearing-country/|access-date=2025-06-26|magazine=TIME|language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Okeowo|first=Alexis|date=2012-12-18|title=Uganda's "Kill the Gays" Bill Back in Limbo|url=https://www.newyorker.com/news/news-desk/ugandas-kill-the-gays-bill-back-in-limbo|access-date=2025-06-26|magazine=The New Yorker|language=en-US|issn=0028-792X}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.<ref>{{Cite web |title=Former Sanyu Fm Presenter Onen James Scoops Big At AFRIMMA Awards While Eddy Kenzo, Sheebah Walk Back Barehanded |url=http://luotunes.com/719/Former-Sanyu-Fm-Presenter-Onen-James-Scoops-Big-At-AFRIMMA-Awards-While-Eddy-Kenzo-Sheebah-Walk-Back-Barehanded |access-date=2025-07-16 |website=blizz.co.ug}}</ref>Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.<ref>{{Cite web |last= |date=2020-11-17 |title=Uganda's Fatboy shines at the 2020 AFRIMMAs, see full winners list |url=https://bigeye.ug/ugandas-fatboy-shines-at-the-2020-afrimmas-see-full-winners-list/ |access-date=2025-07-16 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* Reckeless leediyo ekuumibwa mu terekero 23 Ogwekkumi 2020
68e2ovos2ofdvam8cptl3ql2o5wytmb
69255
69254
2026-08-21T15:45:52Z
Berniter
10779
69255
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.<ref name=":4">{{Cite news |last=Cresswell |first=Matthew |date=2011-10-14 |title=Atheist Ugandan works his magic on British humanists |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen |access-date=2025-06-26 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.<ref>{{Cite web |date=2012-07-26 |title='Bona fide rock star': Archbishop of York's controversial evangelical preacher brother |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html |access-date=2025-06-26 |website=The Telegraph |language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Kampala|first=Ioannis Gatsiounis /|date=2010-10-27|title=Uganda: Debating God in a God-Fearing Country|url=https://time.com/archive/6951268/uganda-debating-god-in-a-god-fearing-country/|access-date=2025-06-26|magazine=TIME|language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Okeowo|first=Alexis|date=2012-12-18|title=Uganda's "Kill the Gays" Bill Back in Limbo|url=https://www.newyorker.com/news/news-desk/ugandas-kill-the-gays-bill-back-in-limbo|access-date=2025-06-26|magazine=The New Yorker|language=en-US|issn=0028-792X}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.<ref>{{Cite web |title=Former Sanyu Fm Presenter Onen James Scoops Big At AFRIMMA Awards While Eddy Kenzo, Sheebah Walk Back Barehanded |url=http://luotunes.com/719/Former-Sanyu-Fm-Presenter-Onen-James-Scoops-Big-At-AFRIMMA-Awards-While-Eddy-Kenzo-Sheebah-Walk-Back-Barehanded |access-date=2025-07-16 |website=blizz.co.ug}}</ref>Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.<ref>{{Cite web |last= |date=2020-11-17 |title=Uganda's Fatboy shines at the 2020 AFRIMMAs, see full winners list |url=https://bigeye.ug/ugandas-fatboy-shines-at-the-2020-afrimmas-see-full-winners-list/ |access-date=2025-07-16 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* Reckeless leediyo ekuumibwa mu terekero 23 Ogwekkumi 2020
[[Category:Abantu abalamu]]
9og6anv16vztx301zb5h3pjtmblafko
69256
69255
2026-08-21T15:46:10Z
Berniter
10779
69256
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.<ref name=":4">{{Cite news |last=Cresswell |first=Matthew |date=2011-10-14 |title=Atheist Ugandan works his magic on British humanists |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen |access-date=2025-06-26 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.<ref>{{Cite web |date=2012-07-26 |title='Bona fide rock star': Archbishop of York's controversial evangelical preacher brother |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html |access-date=2025-06-26 |website=The Telegraph |language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Kampala|first=Ioannis Gatsiounis /|date=2010-10-27|title=Uganda: Debating God in a God-Fearing Country|url=https://time.com/archive/6951268/uganda-debating-god-in-a-god-fearing-country/|access-date=2025-06-26|magazine=TIME|language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Okeowo|first=Alexis|date=2012-12-18|title=Uganda's "Kill the Gays" Bill Back in Limbo|url=https://www.newyorker.com/news/news-desk/ugandas-kill-the-gays-bill-back-in-limbo|access-date=2025-06-26|magazine=The New Yorker|language=en-US|issn=0028-792X}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.<ref>{{Cite web |title=Former Sanyu Fm Presenter Onen James Scoops Big At AFRIMMA Awards While Eddy Kenzo, Sheebah Walk Back Barehanded |url=http://luotunes.com/719/Former-Sanyu-Fm-Presenter-Onen-James-Scoops-Big-At-AFRIMMA-Awards-While-Eddy-Kenzo-Sheebah-Walk-Back-Barehanded |access-date=2025-07-16 |website=blizz.co.ug}}</ref>Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.<ref>{{Cite web |last= |date=2020-11-17 |title=Uganda's Fatboy shines at the 2020 AFRIMMAs, see full winners list |url=https://bigeye.ug/ugandas-fatboy-shines-at-the-2020-afrimmas-see-full-winners-list/ |access-date=2025-07-16 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* Reckeless leediyo ekuumibwa mu terekero 23 Ogwekkumi 2020
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abava e Kampala]]
hbsw5ux44t6xhgl3ncfl80xf3l7vnxn
69257
69256
2026-08-21T15:46:29Z
Berniter
10779
69257
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.<ref name=":4">{{Cite news |last=Cresswell |first=Matthew |date=2011-10-14 |title=Atheist Ugandan works his magic on British humanists |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen |access-date=2025-06-26 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.<ref>{{Cite web |date=2012-07-26 |title='Bona fide rock star': Archbishop of York's controversial evangelical preacher brother |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html |access-date=2025-06-26 |website=The Telegraph |language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Kampala|first=Ioannis Gatsiounis /|date=2010-10-27|title=Uganda: Debating God in a God-Fearing Country|url=https://time.com/archive/6951268/uganda-debating-god-in-a-god-fearing-country/|access-date=2025-06-26|magazine=TIME|language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Okeowo|first=Alexis|date=2012-12-18|title=Uganda's "Kill the Gays" Bill Back in Limbo|url=https://www.newyorker.com/news/news-desk/ugandas-kill-the-gays-bill-back-in-limbo|access-date=2025-06-26|magazine=The New Yorker|language=en-US|issn=0028-792X}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.<ref>{{Cite web |title=Former Sanyu Fm Presenter Onen James Scoops Big At AFRIMMA Awards While Eddy Kenzo, Sheebah Walk Back Barehanded |url=http://luotunes.com/719/Former-Sanyu-Fm-Presenter-Onen-James-Scoops-Big-At-AFRIMMA-Awards-While-Eddy-Kenzo-Sheebah-Walk-Back-Barehanded |access-date=2025-07-16 |website=blizz.co.ug}}</ref>Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.<ref>{{Cite web |last= |date=2020-11-17 |title=Uganda's Fatboy shines at the 2020 AFRIMMAs, see full winners list |url=https://bigeye.ug/ugandas-fatboy-shines-at-the-2020-afrimmas-see-full-winners-list/ |access-date=2025-07-16 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* Reckeless leediyo ekuumibwa mu terekero 23 Ogwekkumi 2020
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abava e Kampala]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1975]]
hqyoi87zppoukykudxi7zqolrl5wmrk
69258
69257
2026-08-21T15:49:52Z
Berniter
10779
69258
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.<ref name=":4">{{Cite news |last=Cresswell |first=Matthew |date=2011-10-14 |title=Atheist Ugandan works his magic on British humanists |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen |access-date=2025-06-26 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.<ref>{{Cite web |date=2012-07-26 |title='Bona fide rock star': Archbishop of York's controversial evangelical preacher brother |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html |access-date=2025-06-26 |website=The Telegraph |language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Kampala|first=Ioannis Gatsiounis /|date=2010-10-27|title=Uganda: Debating God in a God-Fearing Country|url=https://time.com/archive/6951268/uganda-debating-god-in-a-god-fearing-country/|access-date=2025-06-26|magazine=TIME|language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Okeowo|first=Alexis|date=2012-12-18|title=Uganda's "Kill the Gays" Bill Back in Limbo|url=https://www.newyorker.com/news/news-desk/ugandas-kill-the-gays-bill-back-in-limbo|access-date=2025-06-26|magazine=The New Yorker|language=en-US|issn=0028-792X}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.<ref>{{Cite web |title=Former Sanyu Fm Presenter Onen James Scoops Big At AFRIMMA Awards While Eddy Kenzo, Sheebah Walk Back Barehanded |url=http://luotunes.com/719/Former-Sanyu-Fm-Presenter-Onen-James-Scoops-Big-At-AFRIMMA-Awards-While-Eddy-Kenzo-Sheebah-Walk-Back-Barehanded |access-date=2025-07-16 |website=blizz.co.ug}}</ref>Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.<ref>{{Cite web |last= |date=2020-11-17 |title=Uganda's Fatboy shines at the 2020 AFRIMMAs, see full winners list |url=https://bigeye.ug/ugandas-fatboy-shines-at-the-2020-afrimmas-see-full-winners-list/ |access-date=2025-07-16 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* Reckeless leediyo ekuumibwa mu terekero 23 Ogwekkumi 2020
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abava e Kampala]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1975]]
[[Category:BannaUganda abokola ku leediyo]]
q66chpttjabj8dgq9318qqv6oavyhkc
69266
69258
2026-08-21T17:17:41Z
Berniter
10779
69266
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.<ref name=":4">{{Cite news |last=Cresswell |first=Matthew |date=2011-10-14 |title=Atheist Ugandan works his magic on British humanists |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen |access-date=2025-06-26 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.<ref>{{Cite web |date=2012-07-26 |title='Bona fide rock star': Archbishop of York's controversial evangelical preacher brother |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html |access-date=2025-06-26 |website=The Telegraph |language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Kampala|first=Ioannis Gatsiounis /|date=2010-10-27|title=Uganda: Debating God in a God-Fearing Country|url=https://time.com/archive/6951268/uganda-debating-god-in-a-god-fearing-country/|access-date=2025-06-26|magazine=TIME|language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Okeowo|first=Alexis|date=2012-12-18|title=Uganda's "Kill the Gays" Bill Back in Limbo|url=https://www.newyorker.com/news/news-desk/ugandas-kill-the-gays-bill-back-in-limbo|access-date=2025-06-26|magazine=The New Yorker|language=en-US|issn=0028-792X}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.<ref>{{Cite web |title=Former Sanyu Fm Presenter Onen James Scoops Big At AFRIMMA Awards While Eddy Kenzo, Sheebah Walk Back Barehanded |url=http://luotunes.com/719/Former-Sanyu-Fm-Presenter-Onen-James-Scoops-Big-At-AFRIMMA-Awards-While-Eddy-Kenzo-Sheebah-Walk-Back-Barehanded |access-date=2025-07-16 |website=blizz.co.ug}}</ref>Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.<ref>{{Cite web |last= |date=2020-11-17 |title=Uganda's Fatboy shines at the 2020 AFRIMMAs, see full winners list |url=https://bigeye.ug/ugandas-fatboy-shines-at-the-2020-afrimmas-see-full-winners-list/ |access-date=2025-07-16 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* Reckeless leediyo ekuumibwa mu terekero 23 Ogwekkumi 2020
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abava e Kampala]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1975]]
[[Category:BannaUganda abokola ku leediyo]]
[[Category:Bannayuganda abatakkiririza mu Katonda.]]
spqesmoie4olkdklv7xn6izgy9suduv
69267
69266
2026-08-21T17:17:48Z
Berniter
10779
removed [[Category:Articles with hCards]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
69267
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Onen''' (yazaalibwa 19 Ogwomukaaga 1975), amanyikiddwa nga '''Fatboy''',amanyiddwa ennyo nga Fatboy, Munnayuganda aweereza ku leediyo era mukugu mu by'amawulire eyafuuka eddoboozi erimanyiddwa ennyo mu by'empuliziganya mu Uganda.Amanyiddwa nnyo olw’okwogera mu lwatu ku ndowooza ye ey’obutakkiriza Katonda, awamu n’okulwanyisa n'okulwanyisa obulombolombo obutategeerekeka nga obuwangwa , obusamize mu Uganda ,ekimufudde omuntu ow'amaanyi era ow'okukubaganya ebirowoozo mu by'amawulire by'eggwanga.<ref name=":0">{{Cite web |last=K |first=Pearl Elisabeth |date=2020-11-16 |title=Fat Boy Wins Radio/TV Personality Award at AFRIMMAs |url=https://chimpreports.com/fat-boy-wins-radio-tv-personality-award-at-afrimmas/ |access-date=2025-06-26 |website=chimpreports.com |publisher=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Steven |title=New age Uganda Martyrs {{!}} Kampala Sun |url=http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914172435/http://kampalasun.co.ug/2015/06/10/new-age-uganda-martyrs/ |archive-date=14 September 2017 |access-date=2025-06-26 |website=kampalasun.co.ug |language=en-US}}</ref>Akola pulogulaamu ye ku leediyo eya buli wiiki eyitibwa The Fat Boy Show okuva ku ssaawa kkuminabiri ezokumakya paka sawa nnya ez'okumakya kumutimbagano gwa RX Radio.<ref>{{cite web |last= |title=15 years of Sanyu |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221212113557/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2004:15-years-of-sanyu |archive-date=12 December 2022 |access-date=14 September 2017 |website=observer.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=I want children, not marriage - FatBoy |url=http://www.newvision.co.ug/news/1305472/children-marriage-fatboy |access-date=2025-06-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe ==
Obulamu bwa Onen obw’obutokuava kukumanya ensi zebweru, kubanga yakulira mu Japan, nga kitaawe akolera ku kitebe kya Embassy ya Uganda mu Japan.<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2020-06-17 |title=Fatboy's Family Owns The Home Of The Famous Nyege Nyege Festival |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/17/fatboys-family-owns-the-home-of-the-famous-nyege-nyege-festival/ |access-date=2025-07-16 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=KAZIBWE |first=GILBERT |date=2020-08-13 |title=Fatboy back on the airwaves with online radio |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/08/fatboy-back-on-the-airwaves-with-online-radio.html |access-date=2025-07-16 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>Okukulirako wabweru w'eggwanga kwamulaga obuwangwa obw'enjawulo n'endaba z'ensi oluvannyuma okwasalawo ku butya bwalina okuweereza ku mpewo z,emikutu gyamawulire n'endaba y'ebinyu ey'ebuziba.<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=I am seeing someone - Fatboy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-am-seeing-someone-fatboy-1570790 |access-date=2025-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>Yasomera ku American School mu Japan okutuusa mu 1986 lwe yakomawo mu Uganda mu 1986. Oluvannyuma yasomera ku Kampala Parents Primary era mu siniya yasomera ku Kings College Buddo.
== Omulimu gwa leediyo ==
Ng'omukozi wa laadiyo, Onen azimbye erinnya olw'engeri n’obuvumu bw’okwogera ku nsonga ezireeta enkaayanaku ku nsonga ezikwata ku bantu abangi bamanyi b’emikutu gy’amawulire abalala bangi ze batya okukwatako.Pulogulaamu ze ez'oku leediyo zitera okubaamu okukubaganya ebirowoozo ku ddiini, ssaayansi, n'ensonga z'abantu, ng'essira okusingira ddala liteekebwa ku kutumbula endowooza ennuŋŋamu n'okutegeera ssaayansi mu bantu abamuwuliriza.<ref name=":4">{{Cite news |last=Cresswell |first=Matthew |date=2011-10-14 |title=Atheist Ugandan works his magic on British humanists |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/belief/2011/oct/14/atheist-ugandan-british-humanists-james-onen |access-date=2025-06-26 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>Engeri gy'akolamu pulogulaamu ye ku leediyo egatta eby'amasanyu n’okusomesa, ng'akozesa okusesa n'okukwatagana n'abantu okwogera ku nsonga enkulu ezikwata ku nzikiriza n'empisa z'abantu mu Uganda.
== Enzikiriza ==
Okulwanirira kw'Onen okwobutakkiriza mu Katonda kumufudde omuntu ow'enjawulo mu Uganda eri abantu abasinga okwettanira eddiini.Ataddewo ebitongole ebiruubirira okulwanyisa obulombolombo obutaliimu, okutumbula endowooza ey'amagezi n'okutegeera kwa sayansi ng'engeri endala ez'okukyusa enzikiriza z'obuwangwa.Omulimu guno gumufuukidde eddoboozi erikulembera endowooza ezitali za ddiini mu Uganda, wadde nga era guleeseewo okuwakanyizibwa okw'amaanyi n'okuziyizibwa okuva mu bibiina by'eddiini n'ab'obuyinza ab'ennono.<ref>{{Cite web |date=2012-07-26 |title='Bona fide rock star': Archbishop of York's controversial evangelical preacher brother |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/uganda/9429872/Bona-fide-rock-star-Archbishop-of-Yorks-controversial-evangelical-preacher-brother.html |access-date=2025-06-26 |website=The Telegraph |language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Kampala|first=Ioannis Gatsiounis /|date=2010-10-27|title=Uganda: Debating God in a God-Fearing Country|url=https://time.com/archive/6951268/uganda-debating-god-in-a-god-fearing-country/|access-date=2025-06-26|magazine=TIME|language=en}}</ref><ref>{{Cite magazine|last=Okeowo|first=Alexis|date=2012-12-18|title=Uganda's "Kill the Gays" Bill Back in Limbo|url=https://www.newyorker.com/news/news-desk/ugandas-kill-the-gays-bill-back-in-limbo|access-date=2025-06-26|magazine=The New Yorker|language=en-US|issn=0028-792X}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2020, Onen yafuna ettutumu bwe yafuuka omuwanguzi wa AFRIMMA (All Africa Music Awards) yekka okuva mu Uganda, ekintu ekyalaga obukulu n’obuyinza bwe ku omulimu gw’eby'amawulire n’eby’amasany mu Uganda.Awaadi eno yamuweebwa olw’ebyo bye yakola mu by’amawulire mu Afrika n’obuyinza bwe yalina ku buwangwa bwa Uganda obw’omulembe guno.<ref>{{Cite web |title=Former Sanyu Fm Presenter Onen James Scoops Big At AFRIMMA Awards While Eddy Kenzo, Sheebah Walk Back Barehanded |url=http://luotunes.com/719/Former-Sanyu-Fm-Presenter-Onen-James-Scoops-Big-At-AFRIMMA-Awards-While-Eddy-Kenzo-Sheebah-Walk-Back-Barehanded |access-date=2025-07-16 |website=blizz.co.ug}}</ref>Okusiimibwa kuno kwali kwa maanyi nnyo bw'olowooza ku kuvuganya okwaliwo mu mpaka zino era n'eky'okuba nti abasanyusa abalala abamanyifu mu Uganda baasuulibwa ku bbali olw'omulimu gwe yakola mu by'amawulire.<ref>{{Cite web |last= |date=2020-11-17 |title=Uganda's Fatboy shines at the 2020 AFRIMMAs, see full winners list |url=https://bigeye.ug/ugandas-fatboy-shines-at-the-2020-afrimmas-see-full-winners-list/ |access-date=2025-07-16 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
== Ebimukwato eby'omunda ==
Obulamu bwa Onen ng'omuntu bulaga engeri gy'atwalamu ebintu bingi mu bulamu.Mu kiseera kino ali yekka, era abeera n’embwa ye Rukia, eyatuumibwa erinnya ery’omuntu mu muzannyo gwa Bleach, ng'alaga enkolagana ye n'ebyobuwangwa bya Japan ebimanyiddwa ennyo.Ebiseera ebisinga abimala ng'asoma ebikwata ku manga(series)okukuuma enkolagana ye n'obuwangwa bwa Japan ebyamukwatako ng’akyali muto.Okubeera omwetegefu okwogera ku by’ayagala mu bulamu bwe obw’obuntu kumuyambye okweyanjula eri abalabi n’abawuliriza be ng’omuntu owabulijjo, ate nga kulaga nti awulira bulungi era akkiriza obuwangwa obw’enjawulo. James era ayagala nnyo okuzannya emizannyo gya kompyuta '''('''games''')''', era ayogera Olujapani.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya ==
* Reckeless leediyo ekuumibwa mu terekero 23 Ogwekkumi 2020
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abava e Kampala]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1975]]
[[Category:BannaUganda abokola ku leediyo]]
[[Category:Bannayuganda abatakkiririza mu Katonda.]]
2nl34ea4rkoodndfvyo4l92ipvcr4yt
Wikipedia talk:Administrators
5
11095
69270
67932
2026-08-21T19:14:52Z
Halimah Nampiima
11015
/* I support you */ Ekyokuddamu
69270
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role.
:He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
== Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management ==
Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively.
This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much!
CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]]
Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget ==
Hello everyone,
I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages.
For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues.
Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily.
Please let me know if you have any objections or suggestions.
Thank you,
[[User:Ssemmanda will]]
Luganda Wikipedia Admin
CC
@[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== Request for both Administrator and Interface administrators rights on Luganda Wikipedia ==
I am [[User:B722N|B722N]], an active contributor with over five years of experience in contributing to Wikimedia projects, including article creation, improvement, categorisation, community support, editor mentorship, and the use of Wikimedia tools.
I am requesting the following rights:
# '''Administrator rights:''' I am requesting these rights to help maintain Luganda Wikipedia by protecting pages, handling vandalism and abuse, deleting or restoring pages in accordance with Wikimedia policies, blocking disruptive users, supporting community discussions, and guiding new editors, among other tasks.
# '''Interface administrator rights:''' I am also requesting Interface administrator rights to assist with technical maintenance tasks such as managing CSS and JS pages, importing and updating Lua modules to ensure templates function properly, importing and updating templates, maintaining interface pages, and other related technical tasks.
I am committed to upholding Wikimedia policies and working collaboratively with the community. If anyone has any objections to either of my requests, please state them in the comments. Thank you. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 13:22, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly endorse [[User:B722N]], he is one of the most active and technical contributors we have in Uganda! [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 14:00, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly endorse User:B722N for both administrator and interface admin rights for Luganda Wikipedia. His consistent activities and deep technical expertise make him an invaluable asset to our community here in Uganda. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 14:16, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I support the request made by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for Adminship rights on Luganda Wikipedia. He's a person committed to strengthening the quality and integrity of Luganda Wikipedia once his request is granted [[User:Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk:Charles Kalanzi|talk]]) 14:23, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the requests by [[User:B722N/common.js|User:B722N]] for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns. As an IT professional of the contributors' stature, I have no doubt that he will surely perform the interface admin roles well. Having him as an adminstrator is as well an addition to the already existing admin and I believe the work will be more simplified.[[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 19:08, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
::Baluku is of great influence to our community. We need him in this position to help elevate our community further. [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 05:35, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I wholeheartedly support granting B722N both Administrator and Interface Administrator rights on Luganda Wikipedia.
:As the Team Lead for the Luganda Wikipedia, I have had the privilege of working closely with B722N for several years. He is one of the most technically skilled and dependable contributors in our community and has consistently been my go-to person whenever we encounter technical challenges. He has played a vital role in mentoring both me and many other community members on Wikidata, PetScan, categories, and other advanced Wikimedia tools. His willingness to share knowledge has greatly strengthened our mentorship programmes and contributed significantly to the growth of our community.
:Beyond his technical expertise, B722N is an experienced and trusted Wikimedian with a strong understanding of Wikimedia policies and community practices. He has always demonstrated professionalism, patience, and a collaborative spirit. I am also looking forward to working with him more closely on templates and other technical aspects of Luganda Wikipedia, where his expertise will be invaluable.
:Granting him both Administrator and Interface Administrator rights will greatly benefit the Luganda Wikipedia by strengthening technical maintenance, improving content management, and ensuring timely support for editors. I fully endorse his request and have every confidence that he will exercise both rights responsibly and in the best interests of the project. Thank you so much! [[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] ([[User talk:Ssenkungu ivan|talk]]) 21:51, 3 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly support the grant for adminship towards User:B722N for his contributions have always been pivotal in the smooth running of our luganda wikipedia campaigns and he has been so supportive during mentorships and trainings. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 05:15, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I believe that when he is this position, he will be of great importance according ti what he has done sofar. [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 05:33, 4 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I strongly recommend [[User:B722N]] for both Administrator rights and Interface administrator rights. He is one of the most experienced contributors and mentor on the different Wikimedia projects in Uganda. Having him serve in these capacities will do much in improving the quality of articles on lgwiki. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 11:22, 7 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
== Request for Interface Administrator rights: Kinenkey ==
'''User:''' [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]] • [[Special:Contributions/Kinenkey|contribs]])<br />
'''Requested role:''' Interface Administrator
=== Statement ===
Dear Luganda Wikipedia community,
I am writing to formally request '''Interface Administrator''' rights on Luganda Wikipedia.
Since beginning my journey across Wikimedia projects in 2024, I have been an active contributor dedicated to strengthening our ecosystem through article creation, content improvement, systematic categorization, editor mentorship, community support, and the utilization of various Wikimedia technical tools.
As Luganda Wikipedia continues to grow, maintaining a smooth, functional, and modern technical foundation is crucial. If granted Interface Administrator privileges, I intend to assist the community with the following technical maintenance tasks:
* '''Site Customization & Scripts: ''' Managing and maintaining global CSS (`MediaWiki:Common.css`) and JavaScript (`MediaWiki:Common.js`) pages to improve rendering, accessibility, and user experience.
* '''Lua Module Management: ''' Importing, updating, and optimizing Lua modules to ensure dynamic templates (such as Infoboxes and Navigation templates) function seamlessly and error-free.
* '''Template Infrastructure:''' Importing and updating core interface templates to streamline content creation for all contributors.
* '''Interface Localization & Messages: ''' Translating and maintaining MediaWiki interface pages to ensure the platform remains intuitive for Luganda speakers.
* '''General Technical Maintenance: ''' Addressing technical bugs, broken styles, and maintenance backlogs as requested by the community.
I am deeply committed to upholding all Wikimedia safety standards, technical security protocols, and community guidelines. I will work transparently and collaboratively with local editors and administrators to ensure all technical changes align with the project's goals.
Thank you for your time and consideration. I welcome any questions, feedback, or comments from the community below.
Best regards,
[[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 11:52, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second your request @[[User:Kinenkey|Kinenkey]], I believe that your technical and coding knowledge combined with the Interface admin rights will solve some of the challenges that we are facing on the Luganda Wikipedia. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 12:04, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second you Kinenkey. I believe this will take Luganda Wikipedia forward [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 12:17, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second you [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 13:34, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:i do support [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 14:45, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Kinenkey|Kinenkey]] for Interface Administrator rights. His ICT background with the experience in editing lgwiki will be of great support in executing his duties. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 11:35, 7 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:i second @[[User:Kinenkey|Kinenkey]] for adminship rights on the interface [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 11:19, 8 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second him too because of his love for bringing the community to another level. [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 18:00, 8 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
::Support you too [[User:Kisakye Jane|Namuwawu Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 18:08, 9 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
* '''Oppose''' until they gain exprience. While it is not recommended to write discussion with the help of LLM/AI (that is Chatgpt, Claude, etc), I am opposing this for several reasons, at least. First, I don't see much module and template edits apart from category creations and few articles created. CSS and Json pages are very brittle, a few screw-ups and the entire wiki goes kaboom. Instead, they should have regular admin rights as a start, until they gain more exprience. As a former regular and interface admin on this wiki, I would take this serious. I have created over 770 article stubs here, 33 modules and 48 templates, and over 830 articles on enwiki, so what I am saying is not personal.-[[user:Tumbuka Arch|<span style='color: #FFFFFF;background-color: #191970;'>'''''Tumbuka Arch'''''</span>]][[user talk:Tumbuka Arch|'''<span style='color: #B20000;background-color: #FFFFFF;'><sup>★</sup><sub>★</sub><sup>★</sup></span>''']] 18:22, 17 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
== I support you ==
for better and qualified articles [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 14:03, 5 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I I second you [[User:Ssuuna Peter|Ssuuna Peter]] ([[User talk:Ssuuna Peter|talk]]) 07:37, 8 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Kinenkey|Kinenkey]] for Interface Administrator rights. His ICT background with the experience in editing lgwiki will be of great support in executing his duties. [[User:Halimah Nampiima|Halimah Nampiima]] ([[User talk:Halimah Nampiima|talk]]) 19:14, 21 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
8fkec5pthlb1nx0wn9dgjxko3as59s0
Hussein Muyonjo Swengere
0
12661
69268
61073
2026-08-21T17:57:46Z
Brenda Namulinda
9846
69268
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'omulimu gwe ogw'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo agambye mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
p6k7shaw2zxmvhsgdqkkmofqryc7g7g
69269
69268
2026-08-21T18:09:30Z
Brenda Namulinda
9846
/* Obulamu bw'omuntu */
69269
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'omulimu gwe ogw'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
r4j8l8z34mexruata28wuuwmv4do69g
69272
69269
2026-08-22T05:25:42Z
Brenda Namulinda
9846
69272
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'omulimu gwe ogw'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
becdas7xgoss9o3ygigh3sijyhmk08a
69273
69272
2026-08-22T05:26:28Z
Brenda Namulinda
9846
69273
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
slq9t5qnw1et0nbnh0prb37rd2z5s9r
69274
69273
2026-08-22T05:34:45Z
Brenda Namulinda
9846
69274
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Emirimu gy'amawulire ==
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
4azm72mcyq5igoddqpob11svwbbupdh
69275
69274
2026-08-22T05:35:04Z
Brenda Namulinda
9846
69275
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
o38iorh77l3mrxzeva0jsqgd186oh0f
69276
69275
2026-08-22T05:36:17Z
Brenda Namulinda
9846
69276
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.[2] Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.[2][3]
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
0giq86ou8eovkd33u7xsuv8cc5p9dy6
69277
69276
2026-08-22T05:38:02Z
Brenda Namulinda
9846
69277
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.<ref>{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2019-08-16 |title=Swengere on Cloud nine but promising more - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201908/features/swengere-on-cloud-nine-but-promising-more.html |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref> Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.[2][3]
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
bl5osugemjddec6xm8hbb16ok0eya42
69278
69277
2026-08-22T05:38:14Z
Brenda Namulinda
9846
69278
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2019-08-16 |title=Swengere on Cloud nine but promising more - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201908/features/swengere-on-cloud-nine-but-promising-more.html |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref> Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.<ref name=":2" />
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
s88zr8y3xftqfbkej2p68z0zdybbbch
69279
69278
2026-08-22T05:38:39Z
Brenda Namulinda
9846
69279
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2019-08-16 |title=Swengere on Cloud nine but promising more - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201908/features/swengere-on-cloud-nine-but-promising-more.html |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref> Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Fahard |first=Kinene |date=2023-04-17 |title=I have always been a leader: Swengere eyes political seat |url=https://busogatoday.com/i-have-always-been-a-leader-swengere-eyes-political-seat/ |access-date=2026-08-22 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
oc6hdwjixaihwffxusyfy1olog8eryv
69280
69279
2026-08-22T05:40:04Z
Brenda Namulinda
9846
69280
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2019-08-16 |title=Swengere on Cloud nine but promising more - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201908/features/swengere-on-cloud-nine-but-promising-more.html |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref> Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Fahard |first=Kinene |date=2023-04-17 |title=I have always been a leader: Swengere eyes political seat |url=https://busogatoday.com/i-have-always-been-a-leader-swengere-eyes-political-seat/ |access-date=2026-08-22 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> Muyonjo amanyiddwa nnyo olw'okutumbula n'okulwanirira olulimi Olusoga mu mirimu gye egy'amawulire n'okuzannya emizannyo gye egy'okusesa.[5]
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
qc7l3y0ydtgd720nxxanbe6szf67v5d
69281
69280
2026-08-22T05:41:07Z
Brenda Namulinda
9846
69281
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2019-08-16 |title=Swengere on Cloud nine but promising more - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201908/features/swengere-on-cloud-nine-but-promising-more.html |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref> Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Fahard |first=Kinene |date=2023-04-17 |title=I have always been a leader: Swengere eyes political seat |url=https://busogatoday.com/i-have-always-been-a-leader-swengere-eyes-political-seat/ |access-date=2026-08-22 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> Muyonjo amanyiddwa nnyo olw'okutumbula n'okulwanirira olulimi Olusoga mu mirimu gye egy'amawulire n'okuzannya emizannyo gye egy'okusesa.<ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-11 |title=Swengere Family bent on promoting Lusoga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/swengere-family-bent-on-promoting-lusoga/ |access-date=2026-08-22 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
0napweyu68kwe37636z6bpd0vuy4hxi
69282
69281
2026-08-22T05:55:30Z
Brenda Namulinda
9846
69282
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2019-08-16 |title=Swengere on Cloud nine but promising more - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201908/features/swengere-on-cloud-nine-but-promising-more.html |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref> Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Fahard |first=Kinene |date=2023-04-17 |title=I have always been a leader: Swengere eyes political seat |url=https://busogatoday.com/i-have-always-been-a-leader-swengere-eyes-political-seat/ |access-date=2026-08-22 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> Muyonjo amanyiddwa nnyo olw'okutumbula n'okulwanirira olulimi Olusoga mu mirimu gye egy'amawulire n'okuzannya emizannyo gye egy'okusesa.<ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-11 |title=Swengere Family bent on promoting Lusoga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/swengere-family-bent-on-promoting-lusoga/ |access-date=2026-08-22 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Swengere’s journey to Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/swengere-s-journey-to-parliament-5340790 |access-date=2026-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ptoy1ro8z0cnvfdhme3zbfvcwdj7nov
69283
69282
2026-08-22T05:55:58Z
Brenda Namulinda
9846
69283
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2019-08-16 |title=Swengere on Cloud nine but promising more - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201908/features/swengere-on-cloud-nine-but-promising-more.html |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref> Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Fahard |first=Kinene |date=2023-04-17 |title=I have always been a leader: Swengere eyes political seat |url=https://busogatoday.com/i-have-always-been-a-leader-swengere-eyes-political-seat/ |access-date=2026-08-22 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> Muyonjo amanyiddwa nnyo olw'okutumbula n'okulwanirira olulimi Olusoga mu mirimu gye egy'amawulire n'okuzannya emizannyo gye egy'okusesa.<ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-11 |title=Swengere Family bent on promoting Lusoga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/swengere-family-bent-on-promoting-lusoga/ |access-date=2026-08-22 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Swengere’s journey to Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/swengere-s-journey-to-parliament-5340790 |access-date=2026-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye<ref name=":3" /> okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref name=":3">"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ey65gahicghp8j9y4w6km14ofgtjpnx
69284
69283
2026-08-22T05:56:33Z
Brenda Namulinda
9846
69284
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2019-08-16 |title=Swengere on Cloud nine but promising more - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201908/features/swengere-on-cloud-nine-but-promising-more.html |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref> Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Fahard |first=Kinene |date=2023-04-17 |title=I have always been a leader: Swengere eyes political seat |url=https://busogatoday.com/i-have-always-been-a-leader-swengere-eyes-political-seat/ |access-date=2026-08-22 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> Muyonjo amanyiddwa nnyo olw'okutumbula n'okulwanirira olulimi Olusoga mu mirimu gye egy'amawulire n'okuzannya emizannyo gye egy'okusesa.<ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-11 |title=Swengere Family bent on promoting Lusoga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/swengere-family-bent-on-promoting-lusoga/ |access-date=2026-08-22 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Swengere’s journey to Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/swengere-s-journey-to-parliament-5340790 |access-date=2026-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye<ref name=":3">"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
kh3zbpy4m633a70k42pocnu62qjas78
69285
69284
2026-08-22T05:57:06Z
Brenda Namulinda
9846
69285
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2019-08-16 |title=Swengere on Cloud nine but promising more - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201908/features/swengere-on-cloud-nine-but-promising-more.html |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref> Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Fahard |first=Kinene |date=2023-04-17 |title=I have always been a leader: Swengere eyes political seat |url=https://busogatoday.com/i-have-always-been-a-leader-swengere-eyes-political-seat/ |access-date=2026-08-22 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> Muyonjo amanyiddwa nnyo olw'okutumbula n'okulwanirira olulimi Olusoga mu mirimu gye egy'amawulire n'okuzannya emizannyo gye egy'okusesa.<ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-11 |title=Swengere Family bent on promoting Lusoga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/swengere-family-bent-on-promoting-lusoga/ |access-date=2026-08-22 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Swengere’s journey to Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/swengere-s-journey-to-parliament-5340790 |access-date=2026-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye<ref name=":3">"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>{{Cite web |title=Comedian-Turned-Political Activist Swengere Pledges to Champion Healthcare in Jinja North : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/-comedian-turned-political-activist-swengere-pledges-to-champion-healthcare-in-jinja-north |access-date=2026-08-22 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.[10][11][12][13]
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
4ep3ehodq5h3z7faz0kn5iq1aof4ja1
69286
69285
2026-08-22T05:57:52Z
Brenda Namulinda
9846
69286
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2019-08-16 |title=Swengere on Cloud nine but promising more - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201908/features/swengere-on-cloud-nine-but-promising-more.html |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref> Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Fahard |first=Kinene |date=2023-04-17 |title=I have always been a leader: Swengere eyes political seat |url=https://busogatoday.com/i-have-always-been-a-leader-swengere-eyes-political-seat/ |access-date=2026-08-22 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> Muyonjo amanyiddwa nnyo olw'okutumbula n'okulwanirira olulimi Olusoga mu mirimu gye egy'amawulire n'okuzannya emizannyo gye egy'okusesa.<ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-11 |title=Swengere Family bent on promoting Lusoga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/swengere-family-bent-on-promoting-lusoga/ |access-date=2026-08-22 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Swengere’s journey to Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/swengere-s-journey-to-parliament-5340790 |access-date=2026-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye<ref name=":3">"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>{{Cite web |title=Comedian-Turned-Political Activist Swengere Pledges to Champion Healthcare in Jinja North : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/-comedian-turned-political-activist-swengere-pledges-to-champion-healthcare-in-jinja-north |access-date=2026-08-22 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.<ref>{{Cite web |title=Shadow Cabinet {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/shadow-cabinet |access-date=2026-08-22 |website=www.parliament.go.ug}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
r7fmg11savb7dqo02eprjxsdb1ai54q
69287
69286
2026-08-22T05:58:37Z
Brenda Namulinda
9846
69287
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2019-08-16 |title=Swengere on Cloud nine but promising more - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201908/features/swengere-on-cloud-nine-but-promising-more.html |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref> Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Fahard |first=Kinene |date=2023-04-17 |title=I have always been a leader: Swengere eyes political seat |url=https://busogatoday.com/i-have-always-been-a-leader-swengere-eyes-political-seat/ |access-date=2026-08-22 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> Muyonjo amanyiddwa nnyo olw'okutumbula n'okulwanirira olulimi Olusoga mu mirimu gye egy'amawulire n'okuzannya emizannyo gye egy'okusesa.<ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-11 |title=Swengere Family bent on promoting Lusoga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/swengere-family-bent-on-promoting-lusoga/ |access-date=2026-08-22 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Swengere’s journey to Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/swengere-s-journey-to-parliament-5340790 |access-date=2026-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye<ref name=":3">"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>{{Cite web |title=Comedian-Turned-Political Activist Swengere Pledges to Champion Healthcare in Jinja North : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/-comedian-turned-political-activist-swengere-pledges-to-champion-healthcare-in-jinja-north |access-date=2026-08-22 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.<ref>{{Cite web |title=Shadow Cabinet {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/shadow-cabinet |access-date=2026-08-22 |website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Corporation |first=Uganda Broadcasting |date=2026-05-28 |title=NUP appoints men to top opposition leadership set-up - Uganda Broadcasting Corporation |url=https://ubc.go.ug/2026/05/28/nup-names-new-shadow-cabinet-opposition-leadership-team/ |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
r1aacqw275dn6lbljy4cbtjghj26s0e
69288
69287
2026-08-22T05:59:02Z
Brenda Namulinda
9846
69288
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2019-08-16 |title=Swengere on Cloud nine but promising more - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201908/features/swengere-on-cloud-nine-but-promising-more.html |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref> Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Fahard |first=Kinene |date=2023-04-17 |title=I have always been a leader: Swengere eyes political seat |url=https://busogatoday.com/i-have-always-been-a-leader-swengere-eyes-political-seat/ |access-date=2026-08-22 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> Muyonjo amanyiddwa nnyo olw'okutumbula n'okulwanirira olulimi Olusoga mu mirimu gye egy'amawulire n'okuzannya emizannyo gye egy'okusesa.<ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-11 |title=Swengere Family bent on promoting Lusoga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/swengere-family-bent-on-promoting-lusoga/ |access-date=2026-08-22 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Swengere’s journey to Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/swengere-s-journey-to-parliament-5340790 |access-date=2026-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye<ref name=":3">"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>{{Cite web |title=Comedian-Turned-Political Activist Swengere Pledges to Champion Healthcare in Jinja North : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/-comedian-turned-political-activist-swengere-pledges-to-champion-healthcare-in-jinja-north |access-date=2026-08-22 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.<ref>{{Cite web |title=Shadow Cabinet {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/shadow-cabinet |access-date=2026-08-22 |website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Corporation |first=Uganda Broadcasting |date=2026-05-28 |title=NUP appoints men to top opposition leadership set-up - Uganda Broadcasting Corporation |url=https://ubc.go.ug/2026/05/28/nup-names-new-shadow-cabinet-opposition-leadership-team/ |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-28 |title=Full List: NUP unveils new shadow cabinet, maintains Ssenyonyi as LoP |url=https://pmldaily.com/news/2026/05/full-list-nup-unveils-new-shadow-cabinet-maintains-ssenyonyi-as-lop.html |access-date=2026-08-22 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
mag9dr8dvc39oaaakc1bqs69o38vsz3
69289
69288
2026-08-22T05:59:25Z
Brenda Namulinda
9846
69289
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusomakwe ==
Muyonjo yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga 1986 mu Mafubira, mu disitulikiti y'e Jinja.<ref name=":2">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2019-08-16 |title=Swengere on Cloud nine but promising more - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201908/features/swengere-on-cloud-nine-but-promising-more.html |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref> Yasomera ku ssomero lya Mafubira Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale (PLE), yeegatta ku Mpumudde High School n'amaliriza O' level.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Fahard |first=Kinene |date=2023-04-17 |title=I have always been a leader: Swengere eyes political seat |url=https://busogatoday.com/i-have-always-been-a-leader-swengere-eyes-political-seat/ |access-date=2026-08-22 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> Muyonjo amanyiddwa nnyo olw'okutumbula n'okulwanirira olulimi Olusoga mu mirimu gye egy'amawulire n'okuzannya emizannyo gye egy'okusesa.<ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-11 |title=Swengere Family bent on promoting Lusoga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/swengere-family-bent-on-promoting-lusoga/ |access-date=2026-08-22 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Swengere’s journey to Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/swengere-s-journey-to-parliament-5340790 |access-date=2026-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye<ref name=":3">"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref> okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>{{Cite web |title=Comedian-Turned-Political Activist Swengere Pledges to Champion Healthcare in Jinja North : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/-comedian-turned-political-activist-swengere-pledges-to-champion-healthcare-in-jinja-north |access-date=2026-08-22 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Muyonjo yalondebwa nga minisita w'ekisiikirize wa Minisitule y'ebyobuwangwa n'ebyemizannyo mu mu kabineti ya 2026-2031 eyekisikirize.<ref>{{Cite web |title=Shadow Cabinet {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/shadow-cabinet |access-date=2026-08-22 |website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Corporation |first=Uganda Broadcasting |date=2026-05-28 |title=NUP appoints men to top opposition leadership set-up - Uganda Broadcasting Corporation |url=https://ubc.go.ug/2026/05/28/nup-names-new-shadow-cabinet-opposition-leadership-team/ |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-28 |title=Full List: NUP unveils new shadow cabinet, maintains Ssenyonyi as LoP |url=https://pmldaily.com/news/2026/05/full-list-nup-unveils-new-shadow-cabinet-maintains-ssenyonyi-as-lop.html |access-date=2026-08-22 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-28 |title=NUP retains Ssenyonyi as leader of opposition, unveils inclusive 30-member shadow Cabinet |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-retains-ssenyonyi-as-leader-of-opposition-unveils-inclusive-30-member-shadow-cabinet-5476516 |access-date=2026-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo yagamba mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
r5lo8jfuh5vtqfj7yvbt1hzccrujhgf
Jamal Salim
0
13807
69271
54311
2026-08-21T19:31:27Z
Halimah Nampiima
11015
Ngaseeko Databox
69271
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Omar Jamal Salim Magoola''' (yazaalibwa nga 27 Ogwokutaano 1995), era amanyiddwa ennyo nga '''Jamal Salim''', [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi azannya nga omukwasi wa goolo mutiimu owa [[:en:Richards_Bay_F.C.|Richards Bay]] ne ttiimu y'eggwanga Uganda.
== Emirimu gyeE ==
Ku mupiira gwa kiraabu Salim azannyidde [[Express FC]] ne [[Kampala Capital City Authority FC]] mu Uganda . <ref name="NFT">{{NFT|48594}}</ref>
Yagulibwa kiraabu ya Express FC oluvannyuma lw’empaka za Inter-regions mu 2011, ezaawangulwa ttiimu ye eya Central. Mu 2012, yali asomera ku [[:en:Kampala_University|Kampala Yunivasite]] nga yali mu mwaka ogusooka ela ng’akola Diguli mu by’[[:en:Human_resource_management|okukulembera nokulabirira abakozi]] era y’omu ku baasunsulwamu okuvuganya ku ky'omukwasi wa ggoolo asinga mu Bell Super League <ref name="Uganda Picks">{{cite web |title=What You Should Know About Jamal Magoola – Express FC Goal Keeper. |url=http://www.ugandapicks.com/2012/05/what-you-should-know-about-jamal-magoola-express-fc-goal-keeper-34827.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222133031/http://www.ugandapicks.com/2012/05/what-you-should-know-about-jamal-magoola-express-fc-goal-keeper-34827.html |archive-date=22 February 2014 |accessdate=17 February 2014 |work=Uganda Picks}}</ref> Yazannya omupiira gwe ogw'ensi yonna ogwasooka nga 10 Ogwomusanvu 2012 nga battunka ne South Sudan. <ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-11-22 |title=Goalkeeper Jamal’s synergy with the local communities |url=http://kawowo.com/2019/11/22/goalkeeper-jamals-synergy-with-the-local-communities/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230402202750/https://kawowo.com/2019/11/22/goalkeeper-jamals-synergy-with-the-local-communities/ |archive-date=2 April 2023 |access-date=2022-02-16 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Yali mmemba wa ttiimu ya Uganda Cranes ku fayinolo bbiri eza African Cap of Nations (AFCON) mu 2017 e [[Gabon]] ne 2019 mu [[Egypt|Misiri]] . <ref name=":0" />
== Ebibalo by’emirimu ==
=== Omupiira gwe ogw’ensi yonna ===
{{Updated|matches played on 15 August 2019}}<ref name="NFT"/>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
| colspan="3" |[[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Ttiimu y'eggwanga lya Uganda]]
|-
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| 2012. Omuwandiisi w’ebitabo
| 1. 1.
| 0.
|-
| 2013. Omuwandiisi w’ebitabo
| 0.
| 0.
|-
| 2014
| 1. 1.
| 0.
|-
| 2015
| 0.
| 0.
|-
| 2016
| 2. 2.
| 0.
|-
| 2017
| 1. 1.
| 0.
|-
| 2018
| 1. 1.
| 0.
|-
| 2019
| 0.
| 0.
|-
! Okugatta
! 6. 6.
! 0.
|}
== Ebijuliziddwa ==
9jm8jmdw99oov0d9l79ce6a5c1rfajy
Robert Ssewagudde
0
15537
69198
69197
2026-08-21T11:59:40Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1370286928|Robert Ssewagudde]]"
69198
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Robert Ssewagudde''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era mulwanirizi w'eddembe ly'abalema nga akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDs) mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumineebiri nga mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-05-19 |title=News: MP Ssewagudde pushes 10% quota for PWDs in top govt jobs |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/mp-ssewagudde-pushes-10-quota-for-pwds-in-top-NV_233913_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2026-04-12 |title=PWD Lawmakers Achan Joyce Okeny, Ssewagudde Join Hand to Champion Disability Inclusion During Kyankwanzi Retreat |url=https://tayarinewsuganda.com/2026/04/12/pwd-lawmakers-achan-joyce-okeny-ssewagudde-join-forces-to-champion-disability-inclusion-during-kyankwanzi-retreat/ |access-date=2026-06-16 |website=TAYARI NEWS UGANDA |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=TEAM |first=theKR |date=2026-02-04 |title=PWD Delegates Elect Lawmakers as Incumbents Warn of Eroding Disability Representation |url=https://www.thekampalareport.com/latest/community/2026020459011/pwd-delegates-elect-lawmakers-as-incumbents-warn-of-eroding-disability-representation.html |access-date=2026-06-16 |website=The Kampala Report |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Anena |first=Rosemary |date=2025-11-19 |title=Politics: Vote for candidates with clear agenda — PWDs body |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/vote-for-candidates-with-clear-agenda-pwds-bo-NV_222868_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-06-04 |title=Science & Tech: Museveni-inspired 'Kibalo' app to to[sic] improve financial planning for entrepreneurs |url=https://www.newvision.co.ug/category/science/museveni-inspired-kibalo-app-to-to-improve-fi-NV_234915_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto bwe ==
Robert ava mu Divizoni y'e Busukuma mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], mu Masekkati ga Uganda.<ref name=":4">{{Cite web |date=2025-12-10 |title=Independent National PWD MP Candidate Vows Advocacy and Declares Confidence Ahead of 2026 Polls. |url=https://langonewsnetwork.com/2025/12/10/independent-national-pwd-mp-candidate-vows-advocacy-and-declares-confidence-ahead-of-2026-polls/ |access-date=2026-06-16 |website=LANGO NEWS NETWORK |language=en-US}}</ref> Yakoma oukwulira ku myaka musanvu oluvannyuma lw’okulumbibwa omusujja ogw’amaanyi.<ref name=":0" /> Ava mu maka nga ye mwana yekka atawulira mu baganda be 8 ne bannyina 2.<ref name=":5">{{Cite web |title=The Road to Representation: A Conversation with Robert Ssewagudde |url=https://sparkinclusion.org/learningcentre/the-road-to-representation-a-conversation-with-robert-ssewagudde/ |access-date=2026-06-16 |website=SPARK |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ye mubaka wa Paalamenti akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDs) mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumineebiri.<ref name=":4" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3" /> Mu kulayizibwa, yeeyama okussa essira ku kukola ku bbula ly’emirimu mu ba PWD, wadde nga bangi ku bo bakugu era abalina ebisaanyizo.<ref name=":0" />
Ng’oggyeeko emirimu gye egy’ebyobufuzi, y'omu ku batandisi era akulira ekibiina kya Deaf Sign Alliance, ekitongole ekilwanirira eddembe ly’aba PWD.<ref name=":0" /> Era ye Mukwanaganya w’okuyingiza abantu abaliko obulemu mu kibiina kya Light for the World era akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta abantu abaliko obulemu mu ggwanga ekya National Union of Persons with Disabilities Uganda (NUDIPU).<ref name=":5" /><ref name=":4" /> Robert era mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta bakiggala mu ggwanga ekya Uganda National Association of the Deaf era nga ye Kansala w’abantu abaliko obulemu omusajja ku mutendera gwa local council three (LC3) mu division y’e Busukuma mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y’e Wakiso]].<ref name=":5" /><ref>{{Cite journal |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-02-18 |title=Councillor who defeated minister in PWD MP race sets priorities |url=https://bdears.busitema.ac.ug/handle/123456789/1355 |journal=Busitema University |language=en |issue=1 |pages=1 |via=bdears}}</ref><ref name=":4" />
[[Category:Abantu Abalamu]]
5lop7yq9vvmbokfqe5x5t22bh2he0e8
69199
69198
2026-08-21T12:01:24Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1370286928|Robert Ssewagudde]]"
69199
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Robert Ssewagudde''' [[Munnayuganda]], munnabyabufuzi era mulwanirizi w'eddembe ly'abalema nga akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDs) mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumineebiri nga mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-05-19 |title=News: MP Ssewagudde pushes 10% quota for PWDs in top govt jobs |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/mp-ssewagudde-pushes-10-quota-for-pwds-in-top-NV_233913_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2026-04-12 |title=PWD Lawmakers Achan Joyce Okeny, Ssewagudde Join Hand to Champion Disability Inclusion During Kyankwanzi Retreat |url=https://tayarinewsuganda.com/2026/04/12/pwd-lawmakers-achan-joyce-okeny-ssewagudde-join-forces-to-champion-disability-inclusion-during-kyankwanzi-retreat/ |access-date=2026-06-16 |website=TAYARI NEWS UGANDA |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=TEAM |first=theKR |date=2026-02-04 |title=PWD Delegates Elect Lawmakers as Incumbents Warn of Eroding Disability Representation |url=https://www.thekampalareport.com/latest/community/2026020459011/pwd-delegates-elect-lawmakers-as-incumbents-warn-of-eroding-disability-representation.html |access-date=2026-06-16 |website=The Kampala Report |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Anena |first=Rosemary |date=2025-11-19 |title=Politics: Vote for candidates with clear agenda — PWDs body |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/vote-for-candidates-with-clear-agenda-pwds-bo-NV_222868_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-06-04 |title=Science & Tech: Museveni-inspired 'Kibalo' app to to[sic] improve financial planning for entrepreneurs |url=https://www.newvision.co.ug/category/science/museveni-inspired-kibalo-app-to-to-improve-fi-NV_234915_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto bwe ==
Robert ava mu Divizoni y'e Busukuma mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], mu Masekkati ga Uganda.<ref name=":4">{{Cite web |date=2025-12-10 |title=Independent National PWD MP Candidate Vows Advocacy and Declares Confidence Ahead of 2026 Polls. |url=https://langonewsnetwork.com/2025/12/10/independent-national-pwd-mp-candidate-vows-advocacy-and-declares-confidence-ahead-of-2026-polls/ |access-date=2026-06-16 |website=LANGO NEWS NETWORK |language=en-US}}</ref> Yakoma oukwulira ku myaka musanvu oluvannyuma lw’okulumbibwa omusujja ogw’amaanyi.<ref name=":0" /> Ava mu maka nga ye mwana yekka atawulira mu baganda be 8 ne bannyina 2.<ref name=":5">{{Cite web |title=The Road to Representation: A Conversation with Robert Ssewagudde |url=https://sparkinclusion.org/learningcentre/the-road-to-representation-a-conversation-with-robert-ssewagudde/ |access-date=2026-06-16 |website=SPARK |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ye mubaka wa Paalamenti akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDs) mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumineebiri.<ref name=":4" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3" /> Mu kulayizibwa, yeeyama okussa essira ku kukola ku bbula ly’emirimu mu ba PWD, wadde nga bangi ku bo bakugu era abalina ebisaanyizo.<ref name=":0" />
Ng’oggyeeko emirimu gye egy’ebyobufuzi, y'omu ku batandisi era akulira ekibiina kya Deaf Sign Alliance, ekitongole ekilwanirira eddembe ly’aba PWD.<ref name=":0" /> Era ye Mukwanaganya w’okuyingiza abantu abaliko obulemu mu kibiina kya Light for the World era akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta abantu abaliko obulemu mu ggwanga ekya National Union of Persons with Disabilities Uganda (NUDIPU).<ref name=":5" /><ref name=":4" /> Robert era mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta bakiggala mu ggwanga ekya Uganda National Association of the Deaf era nga ye Kansala w’abantu abaliko obulemu omusajja ku mutendera gwa local council three (LC3) mu division y’e Busukuma mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y’e Wakiso]].<ref name=":5" /><ref>{{Cite journal |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-02-18 |title=Councillor who defeated minister in PWD MP race sets priorities |url=https://bdears.busitema.ac.ug/handle/123456789/1355 |journal=Busitema University |language=en |issue=1 |pages=1 |via=bdears}}</ref><ref name=":4" />
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Robert ayagala nnyo okulaba n’okuzannya omupiira n’okubeera n’emikwano mu biseera bye eby’eddembe.<ref name=":5" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumineebiri]]
* [[Helen Nakimuli]]
* [[Nayiga Florence Ssekabira|Nayiga Florence Sssekabira]]
* Obulemu mu Uganda
* [[Acan Joyce Okeny]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
2ydfsiopgux8z9mtydx9wohbwcscy8z
69200
69199
2026-08-21T12:02:05Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1370286928|Robert Ssewagudde]]"
69200
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Robert Ssewagudde''' [[Munnayuganda]], munnabyabufuzi era mulwanirizi w'eddembe ly'abalema nga akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDs) mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumineebiri nga mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-05-19 |title=News: MP Ssewagudde pushes 10% quota for PWDs in top govt jobs |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/mp-ssewagudde-pushes-10-quota-for-pwds-in-top-NV_233913_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2026-04-12 |title=PWD Lawmakers Achan Joyce Okeny, Ssewagudde Join Hand to Champion Disability Inclusion During Kyankwanzi Retreat |url=https://tayarinewsuganda.com/2026/04/12/pwd-lawmakers-achan-joyce-okeny-ssewagudde-join-forces-to-champion-disability-inclusion-during-kyankwanzi-retreat/ |access-date=2026-06-16 |website=TAYARI NEWS UGANDA |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=TEAM |first=theKR |date=2026-02-04 |title=PWD Delegates Elect Lawmakers as Incumbents Warn of Eroding Disability Representation |url=https://www.thekampalareport.com/latest/community/2026020459011/pwd-delegates-elect-lawmakers-as-incumbents-warn-of-eroding-disability-representation.html |access-date=2026-06-16 |website=The Kampala Report |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Anena |first=Rosemary |date=2025-11-19 |title=Politics: Vote for candidates with clear agenda — PWDs body |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/vote-for-candidates-with-clear-agenda-pwds-bo-NV_222868_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-06-04 |title=Science & Tech: Museveni-inspired 'Kibalo' app to to[sic] improve financial planning for entrepreneurs |url=https://www.newvision.co.ug/category/science/museveni-inspired-kibalo-app-to-to-improve-fi-NV_234915_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto bwe ==
Robert ava mu Divizoni y'e Busukuma mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], mu Masekkati ga Uganda.<ref name=":4">{{Cite web |date=2025-12-10 |title=Independent National PWD MP Candidate Vows Advocacy and Declares Confidence Ahead of 2026 Polls. |url=https://langonewsnetwork.com/2025/12/10/independent-national-pwd-mp-candidate-vows-advocacy-and-declares-confidence-ahead-of-2026-polls/ |access-date=2026-06-16 |website=LANGO NEWS NETWORK |language=en-US}}</ref> Yakoma oukwulira ku myaka musanvu oluvannyuma lw’okulumbibwa omusujja ogw’amaanyi.<ref name=":0" /> Ava mu maka nga ye mwana yekka atawulira mu baganda be 8 ne bannyina 2.<ref name=":5">{{Cite web |title=The Road to Representation: A Conversation with Robert Ssewagudde |url=https://sparkinclusion.org/learningcentre/the-road-to-representation-a-conversation-with-robert-ssewagudde/ |access-date=2026-06-16 |website=SPARK |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ye mubaka wa Paalamenti akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDs) mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumineebiri.<ref name=":4" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3" /> Mu kulayizibwa, yeeyama okussa essira ku kukola ku bbula ly’emirimu mu ba PWD, wadde nga bangi ku bo bakugu era abalina ebisaanyizo.<ref name=":0" />
Ng’oggyeeko emirimu gye egy’ebyobufuzi, y'omu ku batandisi era akulira ekibiina kya Deaf Sign Alliance, ekitongole ekilwanirira eddembe ly’aba PWD.<ref name=":0" /> Era ye Mukwanaganya w’okuyingiza abantu abaliko obulemu mu kibiina kya Light for the World era akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta abantu abaliko obulemu mu ggwanga ekya National Union of Persons with Disabilities Uganda (NUDIPU).<ref name=":5" /><ref name=":4" /> Robert era mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta bakiggala mu ggwanga ekya Uganda National Association of the Deaf era nga ye Kansala w’abantu abaliko obulemu omusajja ku mutendera gwa local council three (LC3) mu division y’e Busukuma mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y’e Wakiso]].<ref name=":5" /><ref>{{Cite journal |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-02-18 |title=Councillor who defeated minister in PWD MP race sets priorities |url=https://bdears.busitema.ac.ug/handle/123456789/1355 |journal=Busitema University |language=en |issue=1 |pages=1 |via=bdears}}</ref><ref name=":4" />
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Robert ayagala nnyo okulaba n’okuzannya omupiira n’okubeera n’emikwano mu biseera bye eby’eddembe.<ref name=":5" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumineebiri]]
* [[Helen Nakimuli]]
* [[Nayiga Florence Ssekabira|Nayiga Florence Sssekabira]]
* Obulemu mu Uganda
* [[Acan Joyce Okeny]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=zlKj-eJc7QQ Osobola: Sisinkana Robert Ssewagudde eyalwaala omusujja omuziba amatu Teyeegayaalirira.......]
* [https://x.com/nbstv/status/2055261309172682793 VIDEO: Ssewagudde Robert alayiziddwa nga omubaka wa PWD mu ggwanga, 2026 -2031.]
* [https://www.facebook.com/892cbsfm/videos/hon-robert-ssewagudde-omubaka-wabaliko-obulemu-alayidde-okubakiikirira-mu-parlia/1390730229748224/ Owek Robert Ssewagudde omubaka w'abaliko obulemu alayidde okuba mu Palamenti ya Uganda mu kisanja kya 2026-2031]
* [https://www.youtube.com/watch?v=r48gOEAE4Ys Amaloboozi Agatawuliddwa ku Power Hon. Ssewagudde ku ddembe ly’abalema n’enteekateeka ye ey’omwaka 2026–2031]
* [https://www.youtube.com/watch?v=tM5wfa1MuPw AYWDN: Robert Ssewagudde, Uganda]
[[Category:Abantu Abalamu]]
f4qrsan6dh4siu9xr1ubsd4fcseuhx2
69201
69200
2026-08-21T12:03:07Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
69201
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Robert Ssewagudde''' [[Munnayuganda]], munnabyabufuzi era mulwanirizi w'eddembe ly'abalema nga akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDs) mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumineebiri nga mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-05-19 |title=News: MP Ssewagudde pushes 10% quota for PWDs in top govt jobs |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/mp-ssewagudde-pushes-10-quota-for-pwds-in-top-NV_233913_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2026-04-12 |title=PWD Lawmakers Achan Joyce Okeny, Ssewagudde Join Hand to Champion Disability Inclusion During Kyankwanzi Retreat |url=https://tayarinewsuganda.com/2026/04/12/pwd-lawmakers-achan-joyce-okeny-ssewagudde-join-forces-to-champion-disability-inclusion-during-kyankwanzi-retreat/ |access-date=2026-06-16 |website=TAYARI NEWS UGANDA |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=TEAM |first=theKR |date=2026-02-04 |title=PWD Delegates Elect Lawmakers as Incumbents Warn of Eroding Disability Representation |url=https://www.thekampalareport.com/latest/community/2026020459011/pwd-delegates-elect-lawmakers-as-incumbents-warn-of-eroding-disability-representation.html |access-date=2026-06-16 |website=The Kampala Report |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Anena |first=Rosemary |date=2025-11-19 |title=Politics: Vote for candidates with clear agenda — PWDs body |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/vote-for-candidates-with-clear-agenda-pwds-bo-NV_222868_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-06-04 |title=Science & Tech: Museveni-inspired 'Kibalo' app to to[sic] improve financial planning for entrepreneurs |url=https://www.newvision.co.ug/category/science/museveni-inspired-kibalo-app-to-to-improve-fi-NV_234915_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto bwe ==
Robert ava mu Divizoni y'e Busukuma mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], mu Masekkati ga Uganda.<ref name=":4">{{Cite web |date=2025-12-10 |title=Independent National PWD MP Candidate Vows Advocacy and Declares Confidence Ahead of 2026 Polls. |url=https://langonewsnetwork.com/2025/12/10/independent-national-pwd-mp-candidate-vows-advocacy-and-declares-confidence-ahead-of-2026-polls/ |access-date=2026-06-16 |website=LANGO NEWS NETWORK |language=en-US}}</ref> Yakoma oukwulira ku myaka musanvu oluvannyuma lw’okulumbibwa omusujja ogw’amaanyi.<ref name=":0" /> Ava mu maka nga ye mwana yekka atawulira mu baganda be 8 ne bannyina 2.<ref name=":5">{{Cite web |title=The Road to Representation: A Conversation with Robert Ssewagudde |url=https://sparkinclusion.org/learningcentre/the-road-to-representation-a-conversation-with-robert-ssewagudde/ |access-date=2026-06-16 |website=SPARK |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ye mubaka wa Paalamenti akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDs) mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumineebiri.<ref name=":4" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3" /> Mu kulayizibwa, yeeyama okussa essira ku kukola ku bbula ly’emirimu mu ba PWD, wadde nga bangi ku bo bakugu era abalina ebisaanyizo.<ref name=":0" />
Ng’oggyeeko emirimu gye egy’ebyobufuzi, y'omu ku batandisi era akulira ekibiina kya Deaf Sign Alliance, ekitongole ekilwanirira eddembe ly’aba PWD.<ref name=":0" /> Era ye Mukwanaganya w’okuyingiza abantu abaliko obulemu mu kibiina kya Light for the World era akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta abantu abaliko obulemu mu ggwanga ekya National Union of Persons with Disabilities Uganda (NUDIPU).<ref name=":5" /><ref name=":4" /> Robert era mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta bakiggala mu ggwanga ekya Uganda National Association of the Deaf era nga ye Kansala w’abantu abaliko obulemu omusajja ku mutendera gwa local council three (LC3) mu division y’e Busukuma mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y’e Wakiso]].<ref name=":5" /><ref>{{Cite journal |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-02-18 |title=Councillor who defeated minister in PWD MP race sets priorities |url=https://bdears.busitema.ac.ug/handle/123456789/1355 |journal=Busitema University |language=en |issue=1 |pages=1 |via=bdears}}</ref><ref name=":4" />
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Robert ayagala nnyo okulaba n’okuzannya omupiira n’okubeera n’emikwano mu biseera bye eby’eddembe.<ref name=":5" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumineebiri]]
* [[Helen Nakimuli]]
* [[Nayiga Florence Ssekabira|Nayiga Florence Sssekabira]]
* Obulemu mu Uganda
* [[Acan Joyce Okeny]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=zlKj-eJc7QQ Osobola: Sisinkana Robert Ssewagudde eyalwaala omusujja omuziba amatu Teyeegayaalirira.......]
* [https://x.com/nbstv/status/2055261309172682793 VIDEO: Ssewagudde Robert alayiziddwa nga omubaka wa PWD mu ggwanga, 2026 -2031.]
* [https://www.facebook.com/892cbsfm/videos/hon-robert-ssewagudde-omubaka-wabaliko-obulemu-alayidde-okubakiikirira-mu-parlia/1390730229748224/ Owek Robert Ssewagudde omubaka w'abaliko obulemu alayidde okuba mu Palamenti ya Uganda mu kisanja kya 2026-2031]
* [https://www.youtube.com/watch?v=r48gOEAE4Ys Amaloboozi Agatawuliddwa ku Power Hon. Ssewagudde ku ddembe ly’abalema n’enteekateeka ye ey’omwaka 2026–2031]
* [https://www.youtube.com/watch?v=tM5wfa1MuPw AYWDN: Robert Ssewagudde, Uganda]
[[Category:Abantu Abalamu]]
sv3qs8fscrsxdpgajss28ed8d44rd49
69202
69201
2026-08-21T12:03:31Z
Nambogo Catharine
6408
69202
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Robert Ssewagudde''' [[Munnayuganda]], munnabyabufuzi era mulwanirizi w'eddembe ly'abalema nga akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDs) mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumineebiri nga mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-05-19 |title=News: MP Ssewagudde pushes 10% quota for PWDs in top govt jobs |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/mp-ssewagudde-pushes-10-quota-for-pwds-in-top-NV_233913_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2026-04-12 |title=PWD Lawmakers Achan Joyce Okeny, Ssewagudde Join Hand to Champion Disability Inclusion During Kyankwanzi Retreat |url=https://tayarinewsuganda.com/2026/04/12/pwd-lawmakers-achan-joyce-okeny-ssewagudde-join-forces-to-champion-disability-inclusion-during-kyankwanzi-retreat/ |access-date=2026-06-16 |website=TAYARI NEWS UGANDA |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=TEAM |first=theKR |date=2026-02-04 |title=PWD Delegates Elect Lawmakers as Incumbents Warn of Eroding Disability Representation |url=https://www.thekampalareport.com/latest/community/2026020459011/pwd-delegates-elect-lawmakers-as-incumbents-warn-of-eroding-disability-representation.html |access-date=2026-06-16 |website=The Kampala Report |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Anena |first=Rosemary |date=2025-11-19 |title=Politics: Vote for candidates with clear agenda — PWDs body |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/vote-for-candidates-with-clear-agenda-pwds-bo-NV_222868_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-06-04 |title=Science & Tech: Museveni-inspired 'Kibalo' app to to[sic] improve financial planning for entrepreneurs |url=https://www.newvision.co.ug/category/science/museveni-inspired-kibalo-app-to-to-improve-fi-NV_234915_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto bwe ==
Robert ava mu Divizoni y'e Busukuma mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], mu Masekkati ga Uganda.<ref name=":4">{{Cite web |date=2025-12-10 |title=Independent National PWD MP Candidate Vows Advocacy and Declares Confidence Ahead of 2026 Polls. |url=https://langonewsnetwork.com/2025/12/10/independent-national-pwd-mp-candidate-vows-advocacy-and-declares-confidence-ahead-of-2026-polls/ |access-date=2026-06-16 |website=LANGO NEWS NETWORK |language=en-US}}</ref> Yakoma okuwulira ku myaka musanvu oluvannyuma lw’okulumbibwa omusujja ogw’amaanyi.<ref name=":0" /> Ava mu maka nga ye mwana yekka atawulira mu baganda be 8 ne bannyina 2.<ref name=":5">{{Cite web |title=The Road to Representation: A Conversation with Robert Ssewagudde |url=https://sparkinclusion.org/learningcentre/the-road-to-representation-a-conversation-with-robert-ssewagudde/ |access-date=2026-06-16 |website=SPARK |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ye mubaka wa Paalamenti akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDs) mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumineebiri.<ref name=":4" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3" /> Mu kulayizibwa, yeeyama okussa essira ku kukola ku bbula ly’emirimu mu ba PWD, wadde nga bangi ku bo bakugu era abalina ebisaanyizo.<ref name=":0" />
Ng’oggyeeko emirimu gye egy’ebyobufuzi, y'omu ku batandisi era akulira ekibiina kya Deaf Sign Alliance, ekitongole ekilwanirira eddembe ly’aba PWD.<ref name=":0" /> Era ye Mukwanaganya w’okuyingiza abantu abaliko obulemu mu kibiina kya Light for the World era akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta abantu abaliko obulemu mu ggwanga ekya National Union of Persons with Disabilities Uganda (NUDIPU).<ref name=":5" /><ref name=":4" /> Robert era mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta bakiggala mu ggwanga ekya Uganda National Association of the Deaf era nga ye Kansala w’abantu abaliko obulemu omusajja ku mutendera gwa local council three (LC3) mu division y’e Busukuma mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y’e Wakiso]].<ref name=":5" /><ref>{{Cite journal |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-02-18 |title=Councillor who defeated minister in PWD MP race sets priorities |url=https://bdears.busitema.ac.ug/handle/123456789/1355 |journal=Busitema University |language=en |issue=1 |pages=1 |via=bdears}}</ref><ref name=":4" />
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Robert ayagala nnyo okulaba n’okuzannya omupiira n’okubeera n’emikwano mu biseera bye eby’eddembe.<ref name=":5" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumineebiri]]
* [[Helen Nakimuli]]
* [[Nayiga Florence Ssekabira|Nayiga Florence Sssekabira]]
* Obulemu mu Uganda
* [[Acan Joyce Okeny]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=zlKj-eJc7QQ Osobola: Sisinkana Robert Ssewagudde eyalwaala omusujja omuziba amatu Teyeegayaalirira.......]
* [https://x.com/nbstv/status/2055261309172682793 VIDEO: Ssewagudde Robert alayiziddwa nga omubaka wa PWD mu ggwanga, 2026 -2031.]
* [https://www.facebook.com/892cbsfm/videos/hon-robert-ssewagudde-omubaka-wabaliko-obulemu-alayidde-okubakiikirira-mu-parlia/1390730229748224/ Owek Robert Ssewagudde omubaka w'abaliko obulemu alayidde okuba mu Palamenti ya Uganda mu kisanja kya 2026-2031]
* [https://www.youtube.com/watch?v=r48gOEAE4Ys Amaloboozi Agatawuliddwa ku Power Hon. Ssewagudde ku ddembe ly’abalema n’enteekateeka ye ey’omwaka 2026–2031]
* [https://www.youtube.com/watch?v=tM5wfa1MuPw AYWDN: Robert Ssewagudde, Uganda]
[[Category:Abantu Abalamu]]
4g6nd7mdy9bmtsmnfeu2r712ligwa4d
69203
69202
2026-08-21T12:04:04Z
Nambogo Catharine
6408
added [[Category:Bannayuganda abaliko obulemu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
69203
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Robert Ssewagudde''' [[Munnayuganda]], munnabyabufuzi era mulwanirizi w'eddembe ly'abalema nga akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDs) mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumineebiri nga mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-05-19 |title=News: MP Ssewagudde pushes 10% quota for PWDs in top govt jobs |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/mp-ssewagudde-pushes-10-quota-for-pwds-in-top-NV_233913_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2026-04-12 |title=PWD Lawmakers Achan Joyce Okeny, Ssewagudde Join Hand to Champion Disability Inclusion During Kyankwanzi Retreat |url=https://tayarinewsuganda.com/2026/04/12/pwd-lawmakers-achan-joyce-okeny-ssewagudde-join-forces-to-champion-disability-inclusion-during-kyankwanzi-retreat/ |access-date=2026-06-16 |website=TAYARI NEWS UGANDA |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=TEAM |first=theKR |date=2026-02-04 |title=PWD Delegates Elect Lawmakers as Incumbents Warn of Eroding Disability Representation |url=https://www.thekampalareport.com/latest/community/2026020459011/pwd-delegates-elect-lawmakers-as-incumbents-warn-of-eroding-disability-representation.html |access-date=2026-06-16 |website=The Kampala Report |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Anena |first=Rosemary |date=2025-11-19 |title=Politics: Vote for candidates with clear agenda — PWDs body |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/vote-for-candidates-with-clear-agenda-pwds-bo-NV_222868_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-06-04 |title=Science & Tech: Museveni-inspired 'Kibalo' app to to[sic] improve financial planning for entrepreneurs |url=https://www.newvision.co.ug/category/science/museveni-inspired-kibalo-app-to-to-improve-fi-NV_234915_062026 |access-date=2026-06-16 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto bwe ==
Robert ava mu Divizoni y'e Busukuma mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], mu Masekkati ga Uganda.<ref name=":4">{{Cite web |date=2025-12-10 |title=Independent National PWD MP Candidate Vows Advocacy and Declares Confidence Ahead of 2026 Polls. |url=https://langonewsnetwork.com/2025/12/10/independent-national-pwd-mp-candidate-vows-advocacy-and-declares-confidence-ahead-of-2026-polls/ |access-date=2026-06-16 |website=LANGO NEWS NETWORK |language=en-US}}</ref> Yakoma okuwulira ku myaka musanvu oluvannyuma lw’okulumbibwa omusujja ogw’amaanyi.<ref name=":0" /> Ava mu maka nga ye mwana yekka atawulira mu baganda be 8 ne bannyina 2.<ref name=":5">{{Cite web |title=The Road to Representation: A Conversation with Robert Ssewagudde |url=https://sparkinclusion.org/learningcentre/the-road-to-representation-a-conversation-with-robert-ssewagudde/ |access-date=2026-06-16 |website=SPARK |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ye mubaka wa Paalamenti akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDs) mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumineebiri.<ref name=":4" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3" /> Mu kulayizibwa, yeeyama okussa essira ku kukola ku bbula ly’emirimu mu ba PWD, wadde nga bangi ku bo bakugu era abalina ebisaanyizo.<ref name=":0" />
Ng’oggyeeko emirimu gye egy’ebyobufuzi, y'omu ku batandisi era akulira ekibiina kya Deaf Sign Alliance, ekitongole ekilwanirira eddembe ly’aba PWD.<ref name=":0" /> Era ye Mukwanaganya w’okuyingiza abantu abaliko obulemu mu kibiina kya Light for the World era akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta abantu abaliko obulemu mu ggwanga ekya National Union of Persons with Disabilities Uganda (NUDIPU).<ref name=":5" /><ref name=":4" /> Robert era mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta bakiggala mu ggwanga ekya Uganda National Association of the Deaf era nga ye Kansala w’abantu abaliko obulemu omusajja ku mutendera gwa local council three (LC3) mu division y’e Busukuma mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y’e Wakiso]].<ref name=":5" /><ref>{{Cite journal |last=Kiwuuwa |first=Paul |date=2026-02-18 |title=Councillor who defeated minister in PWD MP race sets priorities |url=https://bdears.busitema.ac.ug/handle/123456789/1355 |journal=Busitema University |language=en |issue=1 |pages=1 |via=bdears}}</ref><ref name=":4" />
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Robert ayagala nnyo okulaba n’okuzannya omupiira n’okubeera n’emikwano mu biseera bye eby’eddembe.<ref name=":5" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumineebiri]]
* [[Helen Nakimuli]]
* [[Nayiga Florence Ssekabira|Nayiga Florence Sssekabira]]
* Obulemu mu Uganda
* [[Acan Joyce Okeny]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=zlKj-eJc7QQ Osobola: Sisinkana Robert Ssewagudde eyalwaala omusujja omuziba amatu Teyeegayaalirira.......]
* [https://x.com/nbstv/status/2055261309172682793 VIDEO: Ssewagudde Robert alayiziddwa nga omubaka wa PWD mu ggwanga, 2026 -2031.]
* [https://www.facebook.com/892cbsfm/videos/hon-robert-ssewagudde-omubaka-wabaliko-obulemu-alayidde-okubakiikirira-mu-parlia/1390730229748224/ Owek Robert Ssewagudde omubaka w'abaliko obulemu alayidde okuba mu Palamenti ya Uganda mu kisanja kya 2026-2031]
* [https://www.youtube.com/watch?v=r48gOEAE4Ys Amaloboozi Agatawuliddwa ku Power Hon. Ssewagudde ku ddembe ly’abalema n’enteekateeka ye ey’omwaka 2026–2031]
* [https://www.youtube.com/watch?v=tM5wfa1MuPw AYWDN: Robert Ssewagudde, Uganda]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abaliko obulemu]]
0w1jw24e3d2ievz9xkwfgxtxxukteus
Category:Bannayuganda abaliko obulemu
14
15538
69204
2026-08-21T12:05:06Z
Nambogo Catharine
6408
Ntaddemu ekinnyonyoko
69204
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu Bannayuganda abaliko obulemu obw'enjawulo.
s73ug2j4qesoppe1whylkx0i7jxnz0d
Category:Ababaka ba Paalamenti abakiikirira abantu abaliko obulemu
14
15539
69205
2026-08-21T12:06:56Z
Nambogo Catharine
6408
Ntaddemu ekinnyonyoko
69205
wikitext
text/x-wiki
Bano be babaka abalondebwa okukiikirira abantu abaliko obulemu mu Paalamenti ya Uganda.
be9ynjtn7kx6eghgg7p2e04dd8v65kp