Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.16 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Kampala 0 1758 70956 30066 2026-08-25T10:35:40Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70956 wikitext text/x-wiki '''Kampala''' kye kibuga kya [[Uganda]] ekikulu. Ekibuga kirimu abantu 1,208,544 era kye kisinga obunene mu [[Yuganda]]. Kampala erimu [[ggombolola]] ttaano: Central, Kawempe, Makindye, Nakawa ne Rubaga. Kampala ky'ekibuga ekikulu ekya ensi Yuganda. Kyatandikira ku busozi musanvu naye nga olwaleero kigaziye nekituuka ku busozi obuwerako. Kifugibwa omukulembeze alondebwa obuteerevu nga ekifo kye kiyitibwa "lord Mayor". Meeya aliko ye Ssalongo Lukwago Elias. Ekibuga kirimu ebifo ebiweerako. Ebifo eby'obulambuzi ebisinga bya buwangwa ate nga ebindi bya byafaayo ssaako amasinzizo agenjawulo. Ebimu ku bifo eby'etuttumu mulimu olubiri Lwa Kabaka e Mengo, Bulange e Mengo, Amasiro g'e Kasubi aga ba ssekabaka ba Buganda, Akayanja ka Kabaka awamu n'ebirala. Amasinzizo agamanyiddwa mulimu Lutikko ye Lubaga (St. Mary's Cathedral, Lutikko y'e Namirembe, Bahai Temple e Kisaasi, Omuzikiti Gwa Gaddafi oguli e Kampala Mukadde awamu nebirala. Ebifo by'ebyefaayo mu kibuga Kampala mulimu Ekkadiyizo Ly'ebyafaayo (Uganda Museum) e Kamwokya, Ekijjukizo kya amefuga (Independence Monument), Enkambi ya Kapere Lugard e Kampala Mukadde, n'birala. {{Infobox settlement <!-- Infobox starts !--> |official_name = Kampala |image_skyline = Kampalamontage.png |nickname= |image_flag = |image_caption = |image_seal = |image_map = |mapsize = 150px |pushpin_map = Uganda |pushpin_map_caption = Map of Uganda showing the location of Kampala. |coordinates_region = UG |subdivision_type = Ngulu |subdivision_name = [[Yuganda]] |subdivision_type1 = Disitulikiti |subdivision_name1 = [[Kampala (disitulikiti)|Kampala]] |leader_title = [[Lord Mayor]] |leader_name = [[Erias Lukwago]] |leader_tile1 = [[Executive Director]] |leader_name1 = [[Dorothy Kisaka|Dorothy Kisaka]]<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/752541|title=Kampala Executive Director Takes Office|publisher=[[New Vision]]|date=19 April 2011|accessdate=11 June 2014|first=Reporter| last=Vision}}</ref> |area_magnitude = |area_total_km2 = 189 |area_land_km2 = 176 |area_water_km2 = 13 |population_as_of = 2011 Estimate |population_urban = |population_note = |population_density_km2 = 9429.6 |population_total = 1,659,600 |population_metro = |population_demonym= |timezone = [[East Africa Time|EAT]] |utc_offset = +3 |latd=00|latm=18 |lats=49|latNS=N |longd=32|longm=34|longs=52|longEW=E |elevation_m = 1190 |latitude = |longitude = |website =[http://www.kcca.go.ug/ Homepage] |footnotes = }} [[File:KampalaSkyline.jpg|thumb|Kampala skyline]] [[File:Downtown Street Scene - Kampala - Uganda - 02.jpg|thumb|Downtown Street Scene - Kampala - Uganda - 02]] ==References== {{reflist}} {{Stub}} [[Category:Stub]] [[Category:Capitals of the World]] [[Category:Uganda]] [[Category:Kampala| ]] febfphzjf11u8tzxbvwbtsnlfcbxfcj 71227 70956 2026-08-25T11:16:52Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71227 wikitext text/x-wiki '''Kampala''' kye kibuga kya [[Uganda]] ekikulu. Ekibuga kirimu abantu 1,208,544 era kye kisinga obunene mu [[Yuganda]]. Kampala erimu [[ggombolola]] ttaano: Central, Kawempe, Makindye, Nakawa ne Rubaga. Kampala ky'ekibuga ekikulu ekya ensi Yuganda. Kyatandikira ku busozi musanvu naye nga olwaleero kigaziye nekituuka ku busozi obuwerako. Kifugibwa omukulembeze alondebwa obuteerevu nga ekifo kye kiyitibwa "lord Mayor". Meeya aliko ye Ssalongo Lukwago Elias. Ekibuga kirimu ebifo ebiweerako. Ebifo eby'obulambuzi ebisinga bya buwangwa ate nga ebindi bya byafaayo ssaako amasinzizo agenjawulo. Ebimu ku bifo eby'etuttumu mulimu olubiri Lwa Kabaka e Mengo, Bulange e Mengo, Amasiro g'e Kasubi aga ba ssekabaka ba Buganda, Akayanja ka Kabaka awamu n'ebirala. Amasinzizo agamanyiddwa mulimu Lutikko ye Lubaga (St. Mary's Cathedral, Lutikko y'e Namirembe, Bahai Temple e Kisaasi, Omuzikiti Gwa Gaddafi oguli e Kampala Mukadde awamu nebirala. Ebifo by'ebyefaayo mu kibuga Kampala mulimu Ekkadiyizo Ly'ebyafaayo (Uganda Museum) e Kamwokya, Ekijjukizo kya amefuga (Independence Monument), Enkambi ya Kapere Lugard e Kampala Mukadde, n'birala. {{Infobox settlement <!-- Infobox starts !--> |official_name = Kampala |image_skyline = Kampalamontage.png |nickname= |image_flag = |image_caption = |image_seal = |image_map = |mapsize = 150px |pushpin_map = Uganda |pushpin_map_caption = Map of Uganda showing the location of Kampala. |coordinates_region = UG |subdivision_type = Ngulu |subdivision_name = [[Yuganda]] |subdivision_type1 = Disitulikiti |subdivision_name1 = [[Kampala (disitulikiti)|Kampala]] |leader_title = [[Lord Mayor]] |leader_name = [[Erias Lukwago]] |leader_tile1 = [[Executive Director]] |leader_name1 = [[Dorothy Kisaka|Dorothy Kisaka]]<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/752541|title=Kampala Executive Director Takes Office|publisher=[[New Vision]]|date=19 April 2011|accessdate=11 June 2014|first=Reporter| last=Vision}}</ref> |area_magnitude = |area_total_km2 = 189 |area_land_km2 = 176 |area_water_km2 = 13 |population_as_of = 2011 Estimate |population_urban = |population_note = |population_density_km2 = 9429.6 |population_total = 1,659,600 |population_metro = |population_demonym= |timezone = [[East Africa Time|EAT]] |utc_offset = +3 |latd=00|latm=18 |lats=49|latNS=N |longd=32|longm=34|longs=52|longEW=E |elevation_m = 1190 |latitude = |longitude = |website =[http://www.kcca.go.ug/ Homepage] |footnotes = }} [[File:KampalaSkyline.jpg|thumb|Kampala skyline]] [[File:Downtown Street Scene - Kampala - Uganda - 02.jpg|thumb|Downtown Street Scene - Kampala - Uganda - 02]] ==References== {{reflist}} {{Stub}} [[Category:Stub]] [[Category:Capitals of the World]] [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] [[Category:Kampala| ]] 38k0o5d7gyt9e8jzs6mph7fq9mbxirg Putanga 0 3059 71023 19276 2026-08-25T10:36:05Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71023 wikitext text/x-wiki '''Putanga''', ekibuga mu [[Apac (disitulikit)|Apac]] mu [[Yuganda]]. Abantu: 159 [[Category:Uganda]] pskc417y9lqrsh1gioc0tg38odyl1kt 71296 71023 2026-08-25T11:17:11Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71296 wikitext text/x-wiki '''Putanga''', ekibuga mu [[Apac (disitulikit)|Apac]] mu [[Yuganda]]. Abantu: 159 [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] hxb99yhm1h9jtqcqxzkmypjydws221n Category:Mpigi (disitulikit) 14 3381 71333 26383 2026-08-25T11:21:17Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71333 wikitext text/x-wiki [[Category:Disitulikiti za Uganda]] baukrkffan8zyx8tth2ddlmj4wyg6x7 Luganda 0 3495 71008 55854 2026-08-25T10:36:00Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71008 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Uganda.svg|thumb|225x225px]] '''Luganda/Oluganda''' lwe lulimi olwogerwa [[baganda|Abaganda]] e [[Yuganda]]. Oluganda lukozesebwa nnyo mu masekkati ga Yuganda. Lwe lulimi olukozesebwa okusinga mu nsi ya Yuganda. Olugaganda luva ku linnya ly'Abaganda, abalwogera okuva edda nnyo. Olw'okuba ebibuga ebikulu ebya Yuganda mu myaka gyonna bisangibwa mu [[Buganda]], olulimi lwayambuka nnyo mu byetaagisa mu Yuganda yonna, kuba kati lukozesebwa nnyo mu by'obusuubuzi mu maduuka, ne mu butale obw'enjawulo mu Yuganda. Abantu abasinga okwogera Oluganda bava mu masekkati ga Yuganda okuli ebifo eby'enjawulo nga Kampala, Mukono, Kayunga, Masaka, Kalangala, Mpigi, Sembabule, n'ebilala. == Ebijuliziddwa == * [http://www.linguistics.berkeley.edu/~hyman/Luganda_Word_Paper.pdf ''The Word in Luganda''], by Larry M. Hyman & Francis X. Katamba * An excellent online summary of the Luganda language can be found at https://web.archive.org/web/20101124071115/http://www.buganda.com/luganda.htm. * [https://web.archive.org/web/20040411033220/http://www.websters-online-dictionary.org/definition/Luganda-english/ Luganda–English Dictionary] * The website of a team developing Luganda language capability for computers is at https://web.archive.org/web/20080209115256/http://www.kizito.uklinux.net/ * https://web.archive.org/web/20110727163222/http://www.panafril10n.org/wikidoc/pmwiki.php/PanAfrLoc/Ganda PanAfrican L10n page on Ganda [[Category:Lulimi]] [[Category:Uganda]] ofs8caf2h9iiowsdt1pnvwgm7jg29p7 71283 71008 2026-08-25T11:17:07Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71283 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Uganda.svg|thumb|225x225px]] '''Luganda/Oluganda''' lwe lulimi olwogerwa [[baganda|Abaganda]] e [[Yuganda]]. Oluganda lukozesebwa nnyo mu masekkati ga Yuganda. Lwe lulimi olukozesebwa okusinga mu nsi ya Yuganda. Olugaganda luva ku linnya ly'Abaganda, abalwogera okuva edda nnyo. Olw'okuba ebibuga ebikulu ebya Yuganda mu myaka gyonna bisangibwa mu [[Buganda]], olulimi lwayambuka nnyo mu byetaagisa mu Yuganda yonna, kuba kati lukozesebwa nnyo mu by'obusuubuzi mu maduuka, ne mu butale obw'enjawulo mu Yuganda. Abantu abasinga okwogera Oluganda bava mu masekkati ga Yuganda okuli ebifo eby'enjawulo nga Kampala, Mukono, Kayunga, Masaka, Kalangala, Mpigi, Sembabule, n'ebilala. == Ebijuliziddwa == * [http://www.linguistics.berkeley.edu/~hyman/Luganda_Word_Paper.pdf ''The Word in Luganda''], by Larry M. Hyman & Francis X. Katamba * An excellent online summary of the Luganda language can be found at https://web.archive.org/web/20101124071115/http://www.buganda.com/luganda.htm. * [https://web.archive.org/web/20040411033220/http://www.websters-online-dictionary.org/definition/Luganda-english/ Luganda–English Dictionary] * The website of a team developing Luganda language capability for computers is at https://web.archive.org/web/20080209115256/http://www.kizito.uklinux.net/ * https://web.archive.org/web/20110727163222/http://www.panafril10n.org/wikidoc/pmwiki.php/PanAfrLoc/Ganda PanAfrican L10n page on Ganda [[Category:Lulimi]] [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] tp7rwhidvubza9uesyuqlz3hm6ja8jy Tanzania 0 3778 71112 70228 2026-08-25T10:41:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71112 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |url=https://archive.org/details/exploitingafrica0000chau |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.<ref>{{cite web |date=6 July 2020 |title=Mgoya: Why I want presidential term limit scrapped in Tanzania |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/mgoya-why-i-want-presidential-term-limit-scrapped-in-tanzania-1427938 |access-date=2 June 2021 |website=The East African |language=en}}</ref> Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza [[Chama Cha Mapinduzi]] (CCM).<ref name="cfr.org">{{cite web |date=22 October 2020 |title=Magufuli is Transforming Tanzania's Ruling Party From a 'Benign Hegemon' Into a Malevolent One |url=https://www.cfr.org/blog/magufuli-transforming-tanzanias-ruling-party-benign-hegemon-malevolent-one |access-date=2 June 2021 |website=Council on Foreign Relations |language=en}}</ref> Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Gwekkumi 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.<ref>{{cite web |title=Magufuli wins re-election in Tanzania; opposition cries foul |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/30/magufuli-wins-re-election-in-tanzania-says-electoral-commission |access-date=2 June 2021 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Nga 17 Ogwokusatu 2021, Pulezidenti [[John Magufuli]] yafa mu woofiisi.<ref>{{cite web |date=18 March 2021 |title=John Magufuli: Tanzania's president dies aged 61 |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56437852 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Omummyuka wa Pulezidenti Magufuli, [[Samia Suluhu Hassan]], yafuuka Pulezidenti wa Tanzania omukazi asoose.<ref name=":7">{{cite web |date=18 March 2021 |title=Samia Suluhu Hassan becomes President following death of John Magufuli |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56444575 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Okwekalakaasa okw'enjawulo n'obutabanguko mu bantu byatandika mu Gwekkumi 2025, nga bituukagana n'okulonda kwa Tanzania okwa bonna. Pulezidenti Suluhu yalangirirwa ng'omuwanguzi n'ebitundu 98% eby'obululu.<ref>{{cite news |date=11 November 2025 |title=Tanzania president wins 98% in election as opposition says hundreds killed |url=https://www.france24.com/en/live-news/20251101-tanzania-president-wins-election-landslide-after-deadly-protests |work=France 24}}</ref> == Endabika n'obutonde bwayo == Nga ya square kilomita 947,403 (365,794 sq mi),<ref name="BFF">{{cite web |title="Basic Facts and Figures on Human Settlements, 2012", National Bureau of Statistics, Tanzania Ministry of Finance, 2013, page 1. Retrieved 10 November 2014 |url=http://www.nbs.go.tz/nbs/takwimu/Statistical_Methods_and_Standards/Basic_Facts_and_Figures_on_Human_Settlements_2012_Tanzania_Mainland.zip}}</ref> Tanzania y'ensi ey'ekkumin'esatu mu bunene mu Afirika era eri mu kifo ky'asatu mu kimu mu bunene mu nsi yonna, nga yeesudde wakati wa Egypt ennene n'eya Nigeria entono.<ref name="Size">{{cite web |title=CIA&nbsp;– The World Factbook&nbsp;– Rank Order&nbsp;– Area |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209041128/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |archive-date=9 February 2014 |access-date=16 October 2014 |publisher=Cia.gov}}</ref> Erimu ensalo ne Kenya ne Uganda mu Bukiikakkono; Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba; ne Zambia, Malawi, ne Mozambique mu Bukiikaddyo. Tanzania esangibwa ku lubalama lw'Obuvanjuba bwa Afirika era erina olubalama lw'ennyanja Indian Ocean oluli mu buwanvu bwa kilomita nga 1,424 (885 mi).<ref>{{cite web |date=December 2003 |title=Country review: United Republic of Tanzania |url=http://www.fao.org/docrep/009/a0477e/a0477e13.htm |website=Fisheries and Aquaculture Depart, United Nations. (FAO)}}</ref> Era erimu ebizinga bingi eby'oku nnyanja, omuli Unguja (Zanzibar), Pemba, ne Mafia.<ref name="frame">Joseph Lake (2013) "Economy" in ''Africa South of the Sahara'', edited by Europa Publications and Iain Frame, Routledge. {{ISBN|1-85743-659-8}}</ref>  Eggwanga lino lye lisangibwamu ebifo ebisingayo obuwanvu n'obumpi mu Afirika: Olusozi Kilimanjaro, ku mmita 5,895 (19,341 ft) waggulu w'ennyanja, n'ekitundu ky'ennyanja Tanganyika, ku mmita 1,471 (4,826 ft) wansi w'ennyanja, mu ngeri eyo.<ref name="frame2">Joseph Lake (2013) "Economy" in ''Africa South of the Sahara'', edited by Europa Publications and Iain Frame, Routledge. {{ISBN|1-85743-659-8}}</ref> Tanzania erimu ensozi era erimu ebibira bingi mu bukiikakkono bw'ebuvanjuba, awali Olusozi Kilimanjaro. Ebisatu ku Nnyanja Ennene eziri mu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera obukiikakkono n'ebugwanjuba kuliko Ennyanja Victoria, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Ebukiikaddyobwebugwanjuba kuliko Ennyanja Nyasa. Mu masekkati ga Tanzania eriyo olusenyi olunene, nga luliko entobazi n'ettaka eririmibwako. Olubalama lw'ebuvanjuba lwa bbugumu era nga lwa musulo mungi, nga kuliko Zanzibar Archipelago okumpi n'omwalo. Kalambo Falls mu kitundu ky'obugwanjuba bw'amaserengeta ga Rukwa ye w'okubiri mu bunene mu Africa, era lisangibwa kumpi n'olubalama lw'obugwanjuba bw'amaserengeta ga Lake Tanganyika ku nsalo ne Zambia.<ref name="Kalambo Falls" /> Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar. '''Embeera y'obudde''' Embeera y'obudde ekyukakyuka nnyo mu Tanzania. Mu bitundu by'ensozi, ebbugumu liba wakati wa 10 ne 20 °C (50 ne 68 °F) mu biseera by'obunnyogovu n'ebbugumu, mu ngeri y'emu; ebitundu by'eggwanga ebirala biba n'ebbugumu eritatera kugwa wansi wa 20 °C (68 °F). Ekiseera eky'ebbugumu ekisinga kibaawo wakati wa Noovemba ne Febwali (25–31 °C oba 77.0–87.8 °F) ate ekiseera eky'obunnyogovu ekisinga kibaawo wakati wa Maayi ne Agusito (15–20 °C oba 59–68 °F). Ebbugumu ly'omwaka liba 20 °C (68.0 °F). Embeera y'obudde eba nnyogovu mu bitundu by'ensozi. Tanzania erina ebiseera bibiri ebikulu eby'enkuba: ekimu kibaamu enkuba emirundi emu (Ogwekkumi–Ogwokuna) ate ekirala kibaamu emirundi ebiri (Ogwekkumi–Ogwekkumineebiri n'Ogwokusatu–Ogwokutaano).<ref name="rain">{{cite journal |author=Zorita, Eduardo |author2=Tilya, Faustine F. |date=12 February 2002 |title=Rainfall variability in Northern Tanzania in the March–May season (long rains) and its links to large-scale climate forcing |url=https://www.int-res.com/articles/cr2002/20/c020p031.pdf |journal=Climate Research |volume=20 |pages=31–40 |bibcode=2002ClRes..20...31Z |doi=10.3354/cr020031 |access-date=16 October 2014 |doi-access=free}}</ref> Enkuba ey'ekika kino esinga kuba mu bitundu by'omu by'Obukiikaddyo, mu Masekkati, n'ebitundu by'Ebuggwanjuba bw'eggwanga, ate ey'ekika eky'okubiri esinga kuba mu Bukiikakkono okuva ku Nnyanja Nnalubaale okutuuka mu Buvanjuba okutuuka ku mwalo.<ref name="rain" /> Enkuba ey'ekika eky'okubiri ereetebwawo okukyuka kw'ebiseera okw'omugatte gw'enkuba ez'omu kitundu ky'eddungu.<ref name="rain" /> Tanzania emirundi egisinga efunyeemu embuyaga ez'amaanyi ezikuba ku lukalu, nga zino zisobola okuleeta ebizibu eby'amaanyi, gamba nga Cyclone Hidaya.<ref name="HidayaNews">{{cite web |date=10 May 2024 |title=Tanzania counts losses after Cyclone Hidaya swept coastline |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/tanzania-counts-losses-after-cyclone-hidaya-4618970 |website=The EastAfrican |language=en}}</ref> Waliwo eby'okulabirako ebiraga embuyaga ng'ezo ezaaliwo emabega mu 1872.<ref name="Msemo2022">{{cite journal |last1=Msemo |first1=Hellen E. |last2=Finney |first2=Declan L. |last3=Mbuya |first3=Samwel I. |date=April 2022 |title=Forgotten accounts of tropical cyclones making landfall in Tanzania |journal=Weather |volume=77 |issue=4 |pages=127–131 |bibcode=2022Wthr...77..127M |doi=10.1002/wea.3921 |doi-access=free}}</ref> Enkyukakyuka y'embeera y'obudde mu Tanzania ereetera ebbugumu okulinnya n'obusobozi obusinga obungi obw'enkuba ey'amaanyi (eviirako amataba) n'ebiseera eby'ekyeya (ebiviirako ekyeya).<ref>{{cite web |title=Tanzania |url=https://www.climatelinks.org/countries/tanzania |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220614161023/https://www.climatelinks.org/countries/tanzania |archive-date=14 June 2022 |access-date=27 November 2020 |website=Climatelinks |language=en}}</ref><ref>{{cite web |last=Future Climate for Africa |year=2017 |title=Future Climate Projections for Tanzania |url=https://futureclimateafrica.org/wp-content/uploads/2017/08/fcfa_tanzania_climatebrief_web.pdf |website=Future Climate for Africa}}</ref> Enkyukakyuka y'embeera y'obudde yamala dda okukosa ebitongole mu Tanzania eby'ebyobulimi, eby'amazzi, ebyobulamu n'ebyamasannyalaze. Okulinnya kw'amazzi g'ennyanja n'enkyukakyuka mu mutindo gw'amazzi bisuubirwa okukosa eby'obuvubi n'okulunda ebyennyanja.<ref>{{cite web |title=Tanzania {{!}} UNDP Climate Change Adaptation |url=https://www.adaptation-undp.org/explore/eastern-africa/united-republic-tanzania |access-date=27 November 2020 |website=www.adaptation-undp.org |language=en}}</ref> Tanzania yafulumya pulogulaamu ya National Adaptation Programmes of Action (NAPAs) mu 2007 nga bwe kyali kiragiddwa mu ndagaano eyakolebwa okwekennenya enkyukakyuka mu mbeera y'obudde eyatuumibwa United Nations Framework Convention on Climate Change. Mu 2012, Tanzania yafulumya enkola ey'okugobererwa ng'eno yatuumibwa National Climate Change Strategy ng'ekola ku kuddukirira olw'ebizibu ebyandivudde mu nkyukakyuka y'embeera y'obudde n'enkyukakyuka mu mbeera y'obudde ku mbeera z'abantu, ebyenfuna n'obutonde bw'ensi.<ref>{{cite web |title=Tanzania: National climate change strategy - National Policy, Plans & Statements - PreventionWeb.net |url=https://www.preventionweb.net/english/policies/v.php?id=59982&cid=0 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210417211255/https://www.preventionweb.net/english/policies/v.php?id=59982&cid=0 |archive-date=17 April 2021 |access-date=27 November 2020 |website=preventionweb.net}}</ref> '''Ebisolo by'omu nsko n'amakuumiro gaaby''' Tanzania erimu ebitundu nga 20% eby’ebika by’ebisolo bya Africa, ebisangibwa mu mbuga zaayo 21, mu bifo ebikuumibwamu ebisolo, mu kifo kimu eky’okukuuma obutonde, ne mu makuumiro buga z’ennyanja 3. Ebunye mu kitundu ekisukka mu square kilometres 42,000 (square miles 16,000) era nga kikola ebitundu 38% eby’ettaka ly’eggwanga.<ref>{{cite book |last1=Laher |first1=Ridwan |date=2014 |title=Indigenous People in Africa.: Contestations, Empowerment and Group Rights |url=https://books.google.com/books?id=nZiyAwAAQBAJ&pg=PA57 |last2=SingíOei |first2=Korir |publisher=Africa Institute of South Africa |isbn=978-0-7983-0464-1 |page=57}}</ref> Tanzania erina amakuumiro g'ebisolo 21,<ref>{{cite web |title=Home |url=https://www.tanzaniaparks.com/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141006085600/http://www.tanzaniaparks.com/ |archive-date=6 October 2014 |access-date=16 October 2014 |publisher=Tanzania National Parks}}</ref> nga kw'ogasse n'ebifo ebirala ebitali bimu ebirimu ebisolo n'ebibira, omuli Ngorongoro Conservation Area, kyokka abantu b'omu kitundu ekyo nabo bakyakosa obutonde bw'ensi. Mu Bugwanjuba bwa Tanzania, Gombe Stream National Park kye kyali ekifo Jane Goodall we yasomera ku nneeyisa y'empologoma, ekyatandika mu 1960.<ref>{{cite web |title=Gombe Stream National Park |url=https://www.tanzaniaparks.com/gombe.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141004004545/http://www.tanzaniaparks.com/gombe.html |archive-date=4 October 2014 |access-date=16 October 2014 |publisher=Tanzania National Parks}}</ref><ref>{{cite book |last1=Riley |first1=Laura |date=2005 |title=Nature's Strongholds: The World's Great Wildlife Reserves |url=https://archive.org/details/bub_gb_icMuBQhW4vgC |last2=Riley |first2=William |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-12219-9}}</ref> Tanzania erimu ebiramu bingi era erimu ebifo ebisulwamu ebisolo bingi.<ref>{{cite book |author1=S. N. Stuart |date=1990 |title=Biodiversity in Sub-Saharan Africa and Its Islands: Conservation, Management, and Sustainable Use |url=https://archive.org/details/biodiversityinsu0000stua |last2=Jenkins |first2=Martin |publisher=IUCN |isbn=978-2-8317-0021-2 |page=[https://archive.org/details/biodiversityinsu0000stua/page/204 204] |url-access=registration}}</ref> Ku kibangirizi kya Tanzania ekya Serengeti, white-bearded wildebeest (Connochaetes taurinus mearnsi), bovids endala n'entulege<ref>{{cite web |title=Serengeti wildebeest migration |url=https://www.expertafrica.com/tanzania/info/serengeti-wildebeest-migration |access-date=20 March 2019}}</ref> zeetaba mu kutambula okw'amaanyi okubeerawo buli mwaka. Tanzania ebeera n’ebika by’ebisolo eby'ewalula nga 130 n’ebika by’ebisolo ebisobola okuwuga ebisukka 275, bingi ku byo nga biri mu Tanzania mwokka era nga biri ku lukalala lw’ensi eziri mu katyabaga ak’okusaanawo olwa International Union for Conservation of Nature.<ref name=":0">Edoarado Razzetti and Charles Andekia Msuya (2002) [https://web.archive.org/web/20200716094052/http://www-3.unipv.it/webshi/images/files/tanzie2002.pdf "Introduction"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20200716094052/http://www-3.unipv.it/webshi/images/files/tanzie2002.pdf|date=16 July 2020}}, ''Field Guide to Amphibians and Reptiles of Arusha National Park''. Tanzania National Parks. p. 11</ref> Tanzania erina empologoma ezisinga obungi mu nsi yonna.<ref>{{cite web |last=Arusha |first=Edward Qorro in |date=12 August 2019 |title=Africa: Tanzania Has Largest Number of Lions in Africa, New Report Says |url=https://allafrica.com/stories/201908120146.html |website=allAfrica.com}}</ref> Tanzania yalina ekibira 2019 Forest Landscape Integrity Index ekiri mu bwagaagavu bwa 7.13/10, nga kino kyagissa mu kifo kya 54 mu nsi yonna ku nsi mu mawanga 172.<ref name="FLII-Supplementary">{{cite journal |last1=Grantham |first1=H. S. |last2=Duncan |first2=A. |last3=Evans |first3=T. D. |last4=Jones |first4=K. R. |last5=Beyer |first5=H. L. |last6=Schuster |first6=R. |last7=Walston |first7=J. |last8=Ray |first8=J. C. |last9=Robinson |first9=J. G. |last10=Callow |first10=M. |last11=Clements |first11=T. |last12=Costa |first12=H. M. |last13=DeGemmis |first13=A. |last14=Elsen |first14=P. R. |last15=Ervin |first15=J. |display-authors=1 |year=2020 |title=Anthropogenic modification of forests means only 40% of remaining forests have high ecosystem integrity – Supplementary Material |journal=Nature Communications |volume=11 |issue=1 |page=5978 |bibcode=2020NatCo..11.5978G |doi=10.1038/s41467-020-19493-3 |issn=2041-1723 |pmc=7723057 |pmid=33293507 |doi-access=free |last16=Franco |first16=P. |last17=Goldman |first17=E. |last18=Goetz |first18=S. |last19=Hansen |first19=A. |last20=Hofsvang |first20=E. |last21=Jantz |first21=P. |last22=Jupiter |first22=S. |last23=Kang |first23=A. |last24=Langhammer |first24=P. |last25=Laurance |first25=W. F. |last26=Lieberman |first26=S. |last27=Linkie |first27=M. |last28=Malhi |first28=Y. |last29=Maxwell |first29=S. |last30=Mendez |first30=M. |last31=Mittermeier |first31=R. |last32=Murray |first32=N. J. |last33=Possingham |first33=H. |last34=Radachowsky |first34=J. |last35=Saatchi |first35=S. |last36=Samper |first36=C. |last37=Silverman |first37=J. |last38=Shapiro |first38=A. |last39=Strassburg |first39=B. |last40=Stevens |first40=T. |last41=Stokes |first41=E. |last42=Taylor |first42=R. |last43=Tear |first43=T. |last44=Tizard |first44=R. |last45=Venter |first45=O. |last46=Visconti |first46=P. |last47=Wang |first47=S. |last48=Watson |first48=J. E. M.}}</ref> == Gavumenti n'ebyobufuzi == '''Ssemateeka n'okulonda''' Tanzania ggwanga erifugibwa ekibiina kimu ekya Chama Cha Mapinduzi (CCM) ekiri mu buyinza. Okuva lwe kyatondebwawo okutuuka mu 1992, kye kyali ekibiina kyokka ekyali kikkirizibwa mu mateeka mu ggwanga. Kino kyakyuka nga 1 Ogwomusanvu 1992, nga Ssemateeka yakyusibwa.<ref name="Constitution">{{cite web |title=Constitution of the United Republic of Tanzania |url=https://www.judiciary.go.tz/downloads/constitution.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20101217023916/http://www.judiciary.go.tz/downloads/constitution.pdf |archive-date=17 December 2010 |access-date=19 February 2014 |publisher=Judiciary of Tanzania}}</ref>  Kibadde mu buyinza okuva ku mulembe gw'ameefuga mu 1961, era kye kibiina ekisinga obukulembeze obuwanvu mu buyinza mu Afirika.<ref name="cfr.org" /> [[John Magufuli]] yawangula okulonda kwa pulezidenti okwa 2015 mu Gwekkumi era n'afuna obungi obusukka mu bibiri bya kusatu mu Paalamenti.<ref>{{cite web |date=29 October 2015 |title=Tanzania's ruling party secures the presidency and a two-thirds majority in parliament |url=https://qz.com/536317/tanzanias-ruling-party-secures-the-presidency-and-a-two-thirds-it.majority-in-parliament/ |access-date=30 October 2015 |work=Quartz}}{{Dead link|date=July 2025|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref><ref>{{Cite news |date=29 October 2015 |title=Tanzania poll: John Magufuli of CCM defeats Edward Lowassa |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-34669468 |access-date=2 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Ekibiina ky'oludda oluvuganya ekisinga obunene mu Tanzania okuva mu 1992 nga baddamu okukkiriza ebibiina ebingi kiyitibwa Chama cha Demokrasia na Maendeleo (Chadema) (Swahili for "Party for Democracy and Progress"). Omukulembeze w'ekibiina kya Chadema ye Freeman Mbowe.<ref>{{cite news |date=2 November 2020 |title=Tanzania police arrest main opposition party leader ahead of protests |url=https://www.cnn.com/2020/11/02/africa/tanzania-opposition-leader-arrest-intl/index.html |access-date=2 June 2021 |website=CNN}}</ref> Mu Zanzibar, eggwanga eririna obwetwaze obutonotono, The Alliance for Change and Transparency-Wazalendo (ACT-Wazalendo) kitwalibwa ng'ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga amaanyi ekiri ku ludda oluvuganya. Ssemateeka wa Zanzibar alagira ekibiina ekijja mu ky'okubiri mu kulonda okwegatta ku kibiina ekisinga amaanyi. ACT-Wazalendo yegatta ku gavumenti ey'awamu n'ekibiina ekiri mu buyinza Chama Cha Mapinduzi mu Gwekkumineebiri 2020 oluvannyuma lwa Zanzibar okuwakanya ebyava mu kulonda.<ref>{{cite news |last=Sultan |first=Ali |date=6 December 2020 |title=Zanzibar's opposition party to join coalition government |url=https://apnews.com/article/constitutions-tanzania-elections-africa-dar-es-salaam-316350ec78b5299743309ebca78ba889 |access-date=29 June 2021 |work=Associated Press}}</ref> Mu Gwekkumimogumu 2020, Magufuli era yalangirirwa ng'omuwanguzi mu kisanja kye eky'okubiri nga pulezidenti. Obubbi bw'obululu bwateeberezebwa. Akakiiko k'ebyokulonda mu ggwanga kaalangirira nti Magufuli yafuna ebitundu 84%, oba obululu obukunukkiriza obukadde 12.5 ate oyo eyali asinga okuvuganya ku ludda oluvuganya gavumenti, [[Tundu Lissu]] yafuna ebitundu 13%, obululu obukunukkiriza akakadde 1.9.<ref>{{cite web |date=31 October 2020 |title=Tanzania elections: Main opposition parties demand fresh vote |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-54759865 |access-date=29 June 2021 |work=BBC News}}</ref> Mu Gwokusatu 2021, kyategeezebwa nti Magufuli yali afudde ng'akyaweereza mu woofiisi, ekyategeeza nti omumyuka we, [[Samia Suluhu Hassan]], yafuuka pulezidenti w'eggwanga.<ref name=":7" /> Tanzania yali yeefuga yokka mu mwaka gwa 2024 okusinziira ku V-Dem Democracy Indices.<ref name="j496">{{cite web |title=Democracy Report 2025, 25 Years of Autocratization – Democracy Trumped? |url=https://v-dem.net/documents/54/v-dem_dr_2025_lowres_v1.pdf |access-date=14 March 2025}}</ref> Mu kulonda kwa 2025, [[Samia Suluhu Hassan]] yaddamu n'alondebwa okuba pulezidenti, oluvannyuma lw'okugaana ebibiina by'oludda oluvuganya ebibiri ebisinga okwetaba mu kulonda. Okwekalakaasa kwabalukawo oluvannyuma lw'ebyava mu kulonda, era okwekalakaasa kwakwasibwa ab'obuyinza abaakozesa amaanyi ag'obulabe agaaviirako abantu bangi okuttibwa n'abalala bangi okulumizibwa.<ref>{{Cite web |date=2025-11-11 |title=Tanzania: Reports of hundreds killed and detained following deadly election violence {{!}} UN News |url=https://news.un.org/en/story/2025/11/1166334 |access-date=2025-11-15 |website=news.un.org |language=en}}</ref> '''Obukulembeze''' [[File:Samia Suluhu at the XXIX St Petersburg International Economic Forum - 2026.jpg|thumb|Pulezidenti Samia Suluhu Hassan]] [[File:Emmanuel Nchimbi.jpg|thumb|Omumyuka wa Pulezidenti Emmanuel Nchimbi]] [[File:DKT. MWIGULU LAMECK NCHEMBA.jpg|thumb|Ssaabaminisita Mwigulu Lameck Nchemba]] Pulezidenti wa Tanzania ne bammemba b'olukiiko lw'eggwanga balondebwa mu kiseera kye kimu nga bakozesa akalulu ak'obutereevu okumala ekisanja ky'amyaka etaano.<ref name="Constitution" />  Omummyuka wa pulezidenti alondebwa okumala ekisanja ky'emyaka etaano mu kiseera kye kimu ne pulezidenti era ku kaadi y'emu.<ref name="Constitution" /> Pulezidenti oba omummyuka wa pulezidenti tebayinza kubeera mmemba mu lukiiko lw'eggwanga.<ref name="Constitution" /> Pulezidenti alonda Ssaabaminisita okuva mu bammemba b'olukiiko lw'eggwanga, ng'ayita mu kukakasibwa olukiiko, okuweereza ng'omukulembeze wa gavumenti mu lukiiko.<ref name="Constitution" />  Pulezidenti alonda kabineeti ye okuva mu bammemba b'olukiiko lw'eggwanga.<ref name="Constitution" /> Okukwasisa amateeka mu Tanzania kuli wansi w'ekitongole ekikola ku by'obukulembeze era kikwasaganyizibwa ekitongole kya Tanzania Police Force.<ref>{{cite web |title=Tanzania Police Force |url=https://apcof.org/country-data-2/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230202170416/https://apcof.org/country-data-2/tanzania/ |archive-date=2 February 2023 |access-date=5 February 2023 |publisher=African Policing Civilian Oversight Forum}}</ref> '''Essiga elibaga amateeka''' Obuyinza bwonna obukwata ku mateeka agakwata ku Tanzania eya wakati ne ku nsonga z'omukago bugabanyizibwa mu lukiiko lw'eggwanga olukulu,<ref name="Constitution" />  olutaliimu lukiiko lwa kubiri era nga lulina ababaka 393.<ref name="Edge">{{cite web |title=Tanzania: Government |url=https://globaledge.msu.edu/countries/tanzania/government |access-date=19 February 2014 |publisher=Broad College of Business, Michigan State University}}</ref> Bano mulimu abalonze okukiikirira ebifo ebirondebwamu, ssaabawolereza wa gavumenti, bammemba bataano abalonze okuva mu lukiiko lwa Zanzibar okuva mu bammemba baalwo, ebifo by'abakyala eby'enjawulo ebikola waakiri ebitundu 30% ku bifo ekibiina kyonna bye kiba nakyo mu lukiiko olwo, omwogezi w'olukiiko (bw'aba nga si mmemba wa lukiiko), n'abantu (abatasaanidde kusukka kkumi) abalondebwa pulezidenti.<ref name="Constitution" />Akakiiko k'Ebyokulonda aka Tanzania kateekawo ensalo ku lukalu mu muwendo ogusalibwawo akakiiko nga kakkiriziganyizza ne pulezidenti.<ref name="Constitution" /> '''Essiga eddamuzi''' Enkola y'amateeka mu Tanzania yeesigamiziddwa ku mateeka ga Bungereza aga bulijjo.<ref name="TZ court system">{{cite web |last1=Manning |first1=Christabel |last2=Kasera |first2=Seka |title=UPDATE: Tanzanian Legal System and Legal Research |url=https://www.nyulawglobal.org/globalex/Tanzania1.html#_The_Judiciary |access-date=16 October 2014 |publisher=[[GlobaLex]]}}</ref> Tanzania erina ekitongole ekiramuzi eky'emitendera ena.<ref name="TZ court system" /> Kkooti ezisingayo okuba ez'okumpi ku lukalu lwa Tanzania ze Kkooti Enkulu.<ref name="TZ court system" /> Mu Zanzibar, kkooti ezisingayo okuba ez'okumpi ze Kkooti za Kadhi ezikola ku nsonga z'amaka ez'Obusiraamu ne Kkooti Enkulu ezikola ku misango emirala gyonna.<ref name="TZ court system" /> Ku lukalu, okujulira kuba mu Kkooti za Disitulikiti oba mu Kkooti z'Abalamuzi Abatuuze.<ref name="TZ court system" /> Mu Zanzibar, okujulira kugenda mu kkooti ejulirwa eya Kadhi's Appeal Courts ku nsonga z'amaka ez'Obusiraamu ate mu Magistrates Courts ku misango emirala gyonna.<ref name="TZ court system" /> Okuva awo, okujulira kugenda mu kooti ekkulu eya Mainland Tanzania oba Zanzibar.<ref name="TZ court system" /> Tewali kujulira ku nsonga z'amaka ez'Obusiraamu kusobola kukolebwa okuva mu kooti enkulu eya Zanzibar.<ref name="TZ court system" /><ref name="Zanzibar Constitution">[https://web.archive.org/web/20110904235537/http://zltb.go.tz/docs/Zanzibar-Constitution-1984.pdf The Constitution of Zanzibar]. zltb.go.tz. 2006.</ref>Okuggyako, okujulira okusembayo kugenda mu Court of Appeal of Tanzania.<ref name="TZ court system" /> Kkooti Enkulu eya Tanzania erina ebitongole bisatu – eby'obusuubuzi, abakozi, n'ebyettaka<ref name="TZ court system" /> – n'ebitundu by'obutonde 15.<ref>{{cite web |title=Commercial Division — High Court of Tanzania |url=http://www.comcourt.go.tz/comcourt/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141223142716/http://www.comcourt.go.tz/comcourt/ |archive-date=23 December 2014 |access-date=17 October 2014}}</ref> Kkooti Enkulu eya Zanzibar erina ekitongole ky'amakolero, ekiwuliriza enkaayana z'abakozi zokka.<ref>[https://web.archive.org/web/20150317235728/http://www.judiciaryzanzibar.go.tz/historical_background.php "Welcome to High Court of Zanzibar"]. ''judiciaryzanzibar.go.tz''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150317235728/http://www.judiciaryzanzibar.go.tz/historical_background.php|date=17 March 2015}}</ref> Abalamuzi ba Mainland ne union balondebwa Ssaabalamuzi wa Tanzania,<ref>{{cite web |date=January 2004 |title=UNITED REPUBLIC OF TANZANIA Public Administration Country Profile |url=http://unpan1.un.org/intradoc/groups/public/documents/un/unpan023291.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180516194348/http://unpan1.un.org/intradoc/groups/public/documents/un/unpan023291.pdf |archive-date=16 May 2018 |access-date=1 February 2019}}</ref> okuggyako abo ab'omu Kkooti Ejulirwamu ne Kkooti Enkulu, abalondebwa pulezidenti wa Tanzania.<ref name="Constitution" /> Tanzania y'emu ku mawanga agakkiriza endagaano ya Rooma eya kkooti y'ensi yonna ekola ku misango gy'obumenyi bw'amateeka.<ref>{{cite web |title=African States, State Parties to the Rome Statute, International Criminal Court. Retrieved 21 October 2014 |url=http://www.icc-cpi.int/en_menus/asp/states%20parties/african%20states/Pages/african%20states.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141011143613/http://www.icc-cpi.int/en_menus/asp/states%20parties/african%20states/Pages/african%20states.aspx |archive-date=11 October 2014}}</ref> '''Gavumenti z'ebintu''' Mu 1972, gavumenti z'ebitundu ku lukalu zaasazibwamu ne zidda mu kufugibwa butereevu okuva mu gavumenti eya wakati. Gavumenti z'ebitundu, wabula, zaazzibwawo ku ntandikwa y'emyaka gya 1980, obukiiko bw'omu byalo n'ab'obuyinza mu byalo bwe baddamu okuteekebwawo. Okulonda kwa gavumenti z'ebitundu kwaliwo mu 1983, era obukiiko obukola ne butandika mu 1984. Mu 1999, Olukiiko lw'Eggwanga olukulu lwa saawo enteekateeka ey'okukola enkyukakyuka mu gavumenti z'ebitundu, nga kino kyali kigendereddwamu okuteekawo "enteekateeka enzijuvu era ey'amaanyi ... [eyali ekwata ku] bintu bina: okugabanya obuyinza mu byobufuzi, okugabanya obuyinza mu by'ensimbi, okugabanya obuyinza mu by'obukulembeze n'enkolagana wakati wa gavumenti eya wakati n'ez'ebitundu, nga gavumenti ey'oku lukalu y'erina obuyinza obusinga obungi mu nteekateeka eno nga bwe kirambikiddwa mu Ssemateeka."<ref name="Kunnat">{{cite web |date=31 May 2006 |title=Local government system in tanzania |url=https://www.tampere.fi/tiedostot/5nCY6QHaV/kuntajarjestelma_tansania_.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130418081535/https://www.tampere.fi/tiedostot/5nCY6QHaV/kuntajarjestelma_tansania_.pdf |archive-date=18 April 2013}}</ref> Tanzania egabanyizibwamu ebitundu (mikoa) asatu mu kimu,<ref>{{cite news |last=Kilyinga |first=Nasongelya |date=10 July 2015 |title=Enter Songwe Region as Six Districts Created |url=http://allafrica.com/stories/201507100264.html |access-date=21 February 2017 |newspaper=[[Daily News (Tanzania)|Daily News]]}}</ref><ref>{{cite news |last=Mwakyusa |first=Alvar |date=4 February 2016 |title=Songwe is new region – with four districts |url=http://dailynews.co.tz/index.php/home-news/46650-songwe-is-new-region-with-four-districts |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160205094519/http://dailynews.co.tz/index.php/home-news/46650-songwe-is-new-region-with-four-districts |archive-date=5 February 2016 |access-date=21 February 2017 |newspaper=Daily News}}</ref> amakumi abiri mu mukaaga ku lukalu ate ataano mu Zanzibar (asatu ku Unguja, abiri ku Pemba).<ref>[https://web.archive.org/web/20130527015837/http://www.tanzania.go.tz/regionsf.html Regions]. tanzania.go.tz</ref> Ebitundu asatu mu kimu bigabanyizibwamu Disitulikiti 195 (wilaya), era nga zimanyiddwa nga gavumenti z'ebitundu.<ref name="Census 2012">{{cite web |title=Administrative Units: Population Distribution Report |url=https://www.nbs.go.tz/nbs/takwimu/Census2022/Administrative_units_Population_Distribution_Report_Tanzania_volume1a.pdf |accessdate=2 August 2024 |website=National Bureau of Statistics}}</ref> Ebitundu by'omu bibuga birina ekibuga ekyetongodde, munisipaali, oba Eggombolola era nga bisalibwamu mu magombolola ne sub-wards (mitaa). Ebitundu ebitali bya mu bibuga birina ekibuga ekirina obwetwaze naye nga bisalibwamu mu magombolola ga byalo oba obuyinza bw'ekibuga (omutendera ogusooka) ate oluvannyuma ne mu bitundu eby'omu byalo (vitongoji).<ref name="Kunnat" /> Ekibuga kya Dar es Salaam kya njawulo kubanga kirina akakiiko k'ekibuga ng'ekitundu ky'obuyinza bwakyo kikwatagana n'akakiiko k'ekibuga kamu kamu. Meeya w'akakiiko k'ekibuga alondebwa akakiiko ako. Akakiiko k'ekibuga ak'abantu abiri kalimu abantu kkumi na gumu abalondebwa akakiiko k'ekibuga, abantu musanvu ab'olukiiko lw'eggwanga, n'abantu "abalondebwa mu Paalamenti wansi wa 'Ebifo eby'enjawulo eby'abakyala". Buli munisipaali era eba n'omukulembeze waayo. "Akakiiko k'ekibuga kalina omulimu gw'okukwanaganya era kakola ku nsonga ezikwata ku munisipaali zonna essatu", omuli eby'okwerinda n'obuweereza obw'amangu.<ref>{{cite web |title=City Status |url=http://www.dcc.go.tz/about-us/city-status.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131122230207/http://www.dcc.go.tz/about-us/city-status.html |archive-date=22 November 2013 |publisher=Dar Es Salaam City Council}}</ref><ref>{{cite web |year=1999 |title=Local Government (Urban Authorities) Act, 1982, amended 1999 |url=http://polis.parliament.go.tz/PAMS/docs/6-1999.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131022045450/http://polis.parliament.go.tz/PAMS/docs/6-1999.pdf |archive-date=22 October 2013 |access-date=19 February 2014 |publisher=Parliamentary On-line Information System |at=7A and 69A}}</ref> Ekibuga Mwanza kirina akakiiko k'ekibuga era ekitundu kyakyo kye kifuga kikwatagana n'ebitundu bya munisipaali bbiri. '''Enkolagana n'amawanga amalala''' Enkola z'ebweru wa Tanzania ziri mu kwekenneenyezebwa okusobola okudda mu kifo ky'Enkola y'Ebweru eya 2001, eyali enkola y'ebweru eyasooka mu butongole mu Tanzania.<ref name="FaMinistry_NFP2">{{Cite report|url=https://www.foreign.go.tz/index.php/resources/view/nje-bulletin-april-2021|title=Tanzania, kufanya mageuzi ya Kidiplomasia|last1=Buhohela|first1=Emmanuel|last2=Bulu|first2=Sheiba|date=1 April 2021|publisher=[[Ministry of Foreign Affairs and East African Cooperation]]|issue=1|location=[[Dodoma|Dodoma, Tanzania]]|language=sw|access-date=21 June 2022|trans-title=In Tanzania, to carry out Diplomatic reforms}}</ref><ref name="Citizen_22">{{Cite news |last=Kanyabwoya |first=Damas |date=13 January 2022 |title=Tanzania's key focus areas in the new Foreign Policy. |url=https://go.gale.com/ps/i.do?p=AONE&u=wikipedia&id=GALE |access-date=21 June 2022 |work=The Citizen |location=[[Dar es Salaam, Tanzania]] |language=English}}</ref> Nga 2001 tannatuuka, enkola y'ebweru wa Tanzania yali efugibwa ebiwandiiko eby'enjawulo ebyayisibwa Pulezidenti Julius Nyerere, okusingira ddala Circular No. 2 eya 1964,<ref name="FaMinistry_about">{{Cite web |title=ABOUT THE MINISTRY |url=https://www.foreign.go.tz/index.php/about/about-the-ministry |access-date=21 June 2022 |website=The United Republic of Tanzania Ministry of Foreign Affairs and East African Cooperation |publisher=Ministry of Foreign Affairs and East African Cooperation |language=en, sw |location=[[Dodoma|Dodoma, Tanzania]]}}</ref> Ekirangiriro kya Arusha,<ref name="Nyerere_67ad">{{Cite book |last=Nyerere |first=Julius K |author-link=Julius Nyerere |date=1967 |title=The Arusha Declaration and Tanu's policy on socialism and self-reliance |url=https://library.fes.de/fulltext/bibliothek/2-tanzania-s0019634.pdf |publisher=[[Tanganyika African National Union|TANU, Publicity Section]] |edition=1 |location=[[Dar es Salaam, Tanzania]] |language=en |chapter=The Policy of Self-Reliance |access-date=21 June 2022}}</ref> n'Enkola y'Ensonga Ez'ebweru eya 1967.<ref name="Nyerere_67fa">{{Cite speech|last=Nyerere|first=Julius K.|author-link=Julius Nyerere|event=Tanganyika African National Union National Conference|location=Dar es Salaam|date=16 October 1967|title=Tanzania policy on foreign affairs|type=Presidential Address|publisher=Ministry of Information and Tourism|url=https://www.juliusnyerere.org/uploads/tanzania_policy_on_foreign_affairs_1967.pdf|access-date=22 June 2022|archive-date=15 April 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230415085417/https://www.juliusnyerere.org/uploads/tanzania_policy_on_foreign_affairs_1967.pdf|url-status=dead}}</ref> Ebigambo bino byali bissa essira ku by'obufuzi by'ebweru okusingira ddala ku bwetwaze n'obwetwaze, eddembe ly'obuntu, n'obumu bwa Afirika.<ref name="Nzomo_99">{{Cite book |last=Nzomo |first=Maria |date=1999 |title=African Foreign Policies |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780429502521-10/foreign-policy-tanzania-cold-war-post%E2%80%93cold-war-maria-nzomo |publisher=Routledge |isbn=978-0-429-50252-1 |editor-last=Wright |editor-first=Stephen |location=[[New York, NY]] |pages=184–187 |chapter=The Foreign Policy of Tanzania: From Cold War to Post–Cold War |doi=10.4324/9780429502521-10 |s2cid=155717453}}</ref><ref name="Magoma_20">{{Cite thesis|last=MAGOMA|first=Suleiman Masegesa|title=The Significant role of Tanzania's diplomacy towards economic development|date=22 February 2020|degree=Public Policy|publisher=[[KDI School of Public Policy and Management]]|url=https://archives.kdischool.ac.kr/handle/11125/34174|place=[[Sejong City|Sejong City, South Korea]]|language=en}}</ref> Enkola y'ebweru empya eriwo mu 2001 yatandikibwawo okusobola okukola ku nkomerero y'obufuzi bw'amatwale n'Olutalo olw'Embeera z'Ensi, okugaziwa kw'ensi yonna, ebyenfuna by'akatale n'okugaziya emirimu, n'eggwanga lya Tanzania eririmu ebibiina by'obufuzi ebingi. Essira lyayo erisinga liri ku by'obusuubuzi n'enkulaakulana.<ref name="FaMinistry_FP">{{Cite web |title=Tanzania Foreign Policy the Case of Economic Diplomacy |url=https://www.foreign.go.tz/index.php/about/tanzania-foreign-policy-the-case-of-economic-diplomacy |access-date=21 June 2022 |website=The United Republic of Tanzania Ministry of Foreign Affairs and East African Cooperation |publisher=Ministry of Foreign Affairs and East African Cooperation |language=en, sw |location=[[Dodoma|Dodoma, Tanzania]]}}</ref> Enkola y'ensonga z'ebweru empya eya 2001, ekyakozesebwa leero, erina omusingi gw'emisingi musanvu; obwetwaze, obwetwaze mu byenfuna, okubeera omulungi eri baliraanwa, obumu bwa Afirika, obutabaako ludda lw'owagira mu by'obufuzi, enkolagana mu by'enfuna, n'okukolagana mu nsi yonna okusobola okukulaakulanya eby'enfuna n'emirembe.<ref name="FaMinistry_FP" /> Ebigendererwa ebikulu byogerwako ng'okukuuma n'okutumbula eby'obuwangwa n'ebyenfuna, okutandikawo enkolagana n'amawanga amalala nga gavuganyizibwa ebyenfuna, okwetuusaako ebyetaago by'ebyenfuna, emirembe mu ggwanga ne mu nsi yonna, n'okwegatta mu byobufuzi n'ebyenfuna mu kitundu.<ref name="FaMinistry_FP" /> Okwekenneenya enkola y'ebweru eriwo mu kiseera kino kugenda mu maaso nga kikolebwa gavumenti ey'omulundi ogw'omukaaga okudda mu kifo ky'enkola y'ebweru empya eya 2001. Minisita w'ensonga z'ebweru Liberata Mulamula agambye nti enkola empya zijja kusigaza obukulu n'obutabaako ludda mu nkola y'ebweru eya 2001 ate nga ziteekawo ebintu ebirala ebikulu ennyo okusinga ebirala omuli enkyukakyuka y'embeera y'obudde n'okussa essira ku by'enfuna nga zissa essira ku by'amaguzi ebiva mu ggwanga ebyongeddwamu omutindo n'eby'enfuna ebya digito.<ref name="Citizen_22" /> '''Enkolagana n'amawanga g'ebweru''' [[File:Ictr office 3.jpg|thumb|Kkooti y'ensi yonna ewozesa emisango eya Rwanda mu Arusha]] Tanzania mmemba mu bitongole by'ensi yonna bingi gamba nga United Nations (UN), African Union (AU), East African Community (EAC), ne Southern African Development Community (SADC) n'ebirala bingi.<ref name="Hirschler_19">{{Cite book |last1=Hirschler |first1=Kurt |date=2019 |title=A decade of Tanzania: politics, economy and society 2005-2017 |url=https://books.google.com/books?id=ncCnDwAAQBAJ |last2=Hofmeier |first2=Rolf |publisher=[[Brill Publishers]] |isbn=978-90-04-40786-2 |location=[[Leiden|Leiden, Netherlands]], [[Boston]] |language=en}}</ref> Okwongereza ku ekyo, olw'amaanyi ga Tanzania ag'obutabaako ludda lw'ewagira, obumu n'emirembe mu ggwanga okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania etera okukola ng'omutabaganya era ekifo awateekebwa endagaano n'endagaano wakati w'amawanga amalala, gamba ng'Endagaano ya Arusha ne Bulaaya, awamu n'Endagaano ya Arusha ne Rwanda (1993) ne Burundi (2000).<ref name="Chachage_04">{{Cite journal |last=Chachage |first=Chambi S. |date=2004 |title=Nyerere: Nationalism and Post-Colonial Developmentalism |url=http://www.jstor.org/stable/24487453 |journal=[[African Sociological Review]] |language=en |location=[[Dakar, Senegal]] |publisher=[[CODESRIA]] |volume=8 |issue=2 |pages=158–179 |issn=1027-4332 |jstor=24487453 |access-date=21 June 2022}}</ref><ref name="Waters_06">{{Cite journal |last=Waters |first=Tony |date=2006 |title=Markets and Morality: American Relations with Tanzania |url=https://asq.africa.ufl.edu/files/Waters-Vol8Issue3.pdf |url-status=dead |journal=[[African Studies Quarterly]] |language=en |location=[[Gainesville, Florida]] |volume=8 |issue=3 |pages=46–53 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190804103025/http://asq.africa.ufl.edu/files/Waters-Vol8Issue3.pdf |archive-date=4 August 2019 |access-date=21 June 2022}}</ref> [[File:East African Legislative Assembly.jpg|thumb|Olukiiko olukulu olwa East African Legislative Assembly mu Arusha]] Ekibiina ky'Amawanga Amagatte kirina ekifo kinene mu Tanzania mu kiseera kino ne mu byafaayo era kikola ng'omukago omukulu mu ngeri yaakyo, n'ebitongole by'ensi yonna ebirala, mu mirimu mingi mu ggwanga, wamu n'emirimu egikolebwa mu Tanzania era egiteekebwa mu nkola mu Great Lakes ne Afirika yonna okutwaliza awamu.<ref name="UN_tz">{{Cite web |title=The United Nations in Tanzania |url=https://tanzania.un.org/en/about/about-the-un |access-date=22 June 2022 |website=United Nations |language=en}}</ref> Ekibiina ky'Amawanga Amagatte kirina ekifo kinene mu Tanzania mu kiseera kino ne mu byafaayo era kikola ng'omukago omukulu mu ngeri yaakyo, n'ebitongole by'ensi yonna ebirala, mu mirimu mingi mu ggwanga, wamu n'emirimu egikolebwa mu Tanzania era egiteekebwa mu nkola mu Great Lakes ne Afirika yonna okutwaliza awamu.<ref name="UN_tzEntities">{{Cite web |title=UN Entities in Tanzania |url=https://tanzania.un.org/en/about/un-entities-in-country |access-date=22 June 2022 |website=United Nations |language=en}}</ref> Wadde nga ofiisi enkulu eza UN ziri mu Oysterbay, Dar es Salaam, ofiisi endala nnyingi, kkooti, n'ebibiina by'obwannakyewa biri mu Arusha, TZ. Eky'okulabirako ekisinga okumanyibwa y'ekkooti y'ensi yonna ewozesa emisango eya International Criminal Tribunal ku nsonga z'ekittabantu ekyali eri e Rwanda.<ref name="UN_SRES9771995">{{UN document|docid=S-RES-977(1995)|type=Resolution|body=Security Council|year=1995|resolution_number=977|access-date=23 July 2008|date=22 February 1995}}</ref> Ekibiina kya African Union kirimu amawanga 55 mu Afirika.<ref name="AU_memStates">{{Cite web |title=Member States |url=https://au.int/en/member_states/countryprofiles2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901043534/https://au.int/en/member_states/countryprofiles2 |archive-date=1 September 2022 |access-date=22 June 2022 |website=African Union |language=en}}</ref> Tanzania y'emu ku mawanga agaatandikawo AU mu 2001, era eyaddira Organisation of African Unity (OAU) eyatandikibwawo abatandisi ba Tanzania, Tanganyika ne Zanzibar, mu 1963. Ekitongole ekiramuzi ekya AU n'ekkooti zaakyo bisangibwa mu Tanzania.<ref name="AU_tzAgreement">{{Cite act|date=31 August 2007|type=HOST AGREEMENT|legislature=[[African Union]]|title=Host Agreement Between the Government of the United Republic of Tanzania and the African Union on the Seat of the African Court on Human and Peoples' Right|language=en|article-type=Agreement|access-date=22 June 2022|url=https://www.african-court.org/wpafc/wp-content/uploads/2020/10/3-HOST-AGREEMENT-TANZANIA-AND-AU.pdf}}</ref> Mu kusooka nga kkooti y'obwenkanya etaba amawanga ga Africa eya Justice of the African Union, egattiddwa wamu ne kooti y'eddembe ly'obuntu eya African Court on Human and Peoples' Rights okukola African Court of Justice and Human Rights (ACJHR), esangibwa mu Arusha.<ref name="AU_tzAgreement" />Tanzania yassa omukono era ne yeegatta ku AU-brokered African Continental Free Trade Area (AfCFTA) nga 17 Ogwoluberyeberye 2022, ekitundu ekisinga obunene mu nsi yonna eky’obusuubuzi obw’eddembe.<ref name="Agarwal_22">{{Cite report|url=https://odi.org/en/publications/tanzania-and-the-african-continental-free-trade-area-possible-impacts-policy-priorities-and-scoping-of-future-support/|title=Tanzania and the African Continental Free Trade Area: possible impacts, policy priorities and scoping of future support|last1=Agarwal|first1=Prachi|last2=Kweka|first2=Josaphat|date=11 March 2022|publisher=Overseas Development Institute, [[Foreign, Commonwealth and Development Office]]|location=[[London, UK]]|publication-date=11 March 2022|language=en|last3=Willem te Velde|first3=Dirk|access-date=22 June 2022|type=Briefing, policy papers}}</ref> Omukago gw'amawanga g'Obuvanjuba bwa Afirika ogulimu Tanzania, Uganda, Kenya, Rwanda, Burundi, South Sudan, ne Democratic Republic of Congo (DRC) gulina ekitebe kyagwo ekikulu mu Arusha.<ref name="Ugirashebuja_17">{{Cite book |date=2017 |title=East African Community Law: Institutional, Substantive and Comparative EU Aspects |url=https://brill.com/view/title/33464 |publisher=[[Brill Publishers|Brill Nijhoff]] |isbn=978-90-04-32207-3 |editor-last=Ugirashebuja |editor-first=Emmanuel |location=[[Leiden|Leiden, Netherlands]], [[Boston]] |language=en |editor-last2=Ruhangisa |editor-first2=John Eudes |editor-last3=Ottervanger |editor-first3=Tom |editor-last4=Cuyvers |editor-first4=Armin}}</ref><ref name="EAC_overview">{{Cite web |title=Overview of EAC |url=https://www.eac.int/overview-of-eac |access-date=22 June 2022 |website=East African Community |language=en}}</ref> Tanzania, awamu ne Kenya ne Uganda, ze zimu ku mmemba ezatandikawo EAC mu 2000.<ref name="EAC_history">{{Cite web |title=History of the EAC |url=https://www.eac.int/eac-history#:~:text=The%20Treaty%20for%20the%20Establishment,all%20the%20three%20Partner%20States. |access-date=22 June 2022 |website=East African Community |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw'okukubwa Bugirimaani mu Ssematalo I Tanzania yeegatta ku East African Currency Board (EACB) eyali mu London era nga yali ekola ku by'omusolo era ng'ewa Tanzania, Uganda ne Kenya okuva mu 1919 okutuuka mu 1948, East Africa High Commission (EAHC) okuva mu 1948 okutuuka mu 1961, ne East African Common Services Organization (EACSO) okuva mu 1961 okutuuka mu 1966. Mu 1966 amawanga gano gonna asatu gaatandikawo East African Community eyasooka, eyamala okutuuka mu 1976, oluvannyuma ne wabeerawo East African Co-operation okuva mu 1993 okutuuka mu 2000, nga tennaddamu kutandikibwawo nga East African Community mu 2000.<ref name="EAC_history" /><ref name="Kadaga_22">{{Cite speech|last=Kadaga|first=Rebecca|author-link=Rebecca Kadaga|event=Ministry of East African Community Affairs|location=Makerere University|date=16 June 2022|access-date=21 June 2022|title=The Strategic need for EAC Integration|type=Keynote Address|pages=1, 3, 6-9|language=en|url=https://www.mediacentre.go.ug/media/address-rt-hon-rebecca-kadaga-1st-deputy-prime-ministerminister-makerere-university|archive-date=27 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220627105632/https://mediacentre.go.ug/media/address-rt-hon-rebecca-kadaga-1st-deputy-prime-ministerminister-makerere-university|url-status=dead}}</ref> [[File:Samia Suluhu Hassan, Joe Biden, Jill Biden.jpg|thumb|Pulezidenti wa Tanzania [[Samia Suluhu Hassan]] wamu ne Pulezidenti wa America [[Joe Biden]] mu Washington D.C mu Gwekkumineebiri 2022]] EAC ebadde n’omukago gw’omusolo okuva mu 2005, n’ekitundu eky’obusuubuzi eky’eddembe wakati w’amawanga agali mu mukago n’omusolo ogw’awamu n’endagaano z’obusuubuzi n’amawanga agatali mu mukago n’ebitongole eby’ensi yonna.<ref name="Ugirashebuja_17" /> Omukago gw’omusolo era gwassaawo ekitongole ekimu n’amateeka ag’enjawulo, gamba ng’amateeka agakwata ku nsibuko y’ebintu, ku by’obusuubuzi byonna munda mu mukago, okuyingira mu mukago, n’okuyitira mu mawanga agali mu mukago. Mu 2010 akatale ak’awamu kaateekebwawo mu EAC okusobozesa abakozi, ebyamaguzi, abantu, entandikwa, n’empeereza okutambula obulungi, wamu n’okuteekawo eddembe ly’okutandikawo bizinensi.<ref name="Ugirashebuja_17" /> East African Monetary Union (EAMU) eyateesebwako okutandikibwawo mu 2024 ejja kutondawo ensimbi ez'awamu mu bbanka enkulu eya East African Central Bank.<ref name="Adam_17">{{Cite book |date=2017 |title=Tanzania: the path to prosperity |url=https://books.google.com/books?id=_MDXDQAAQBAJ |publisher=[[Oxford University Press]] |isbn=978-0-19-870481-2 |editor-last=Adam |editor-first=Christopher |location=[[Oxford, UK]]; [[New York, NY]] |language=en |editor-last2=Collier |editor-first2=Paul |editor-last3=Ndulu |editor-first3=B. J.}}</ref> Okuva ku kutandikibwawo kwa EAC, nga bwe kyateekebwa mu Kawaayiro 5(2) aka ndagaano ey'okutandikawo EAC, ekiruubirirwa kya EAC ekisembayo bulijjo kwe kubeera eggwanga erimu ery'awamu ery'amawanga gonna agali mu mukago. Mu 2017 amawanga gonna agali mu mukago gaakakasa okukolera awamu kwa EAC ng'entandikwa eri mu kufuuka eggwanga erimu ery'enkomeredde.<ref name="Ugirashebuja_17" /><ref name="Kadaga_22" /> Southern African Development Community erimu amawanga 16, nga mw'otwalidde amawanga gonna ag'omu bukiikaddyo bwa Afirika wamu ne Tanzania ne DRC okuva mu Great Lakes.<ref name="Muntschick_17">{{Cite book |last=Muntschick |first=Johannes |date=9 October 2017 |title=The Southern African Development Community (SADC) and the European Union (EU): Regionalism and External Influence |url=https://books.google.com/books?id=IDE5DwAAQBAJ |publisher=[[Springer Publishing|Springer Nature]] |isbn=978-3-319-45330-9 |location=[[Cham, Switzerland]] |language=en |access-date=22 June 2022}}</ref> Tanzania y'emu ku mawanga agatandikawo SADC mu 1994, wamu ne Frontline States (FLS), okuva mu 1960 okutuuka mu 1994. Wadde nga FLS yalina ekiruubirirwa eky'okumalawo obusosoze, SADC eyagiddawo erina ebigendererwa eby'okutumbula emirembe n'obutebenkevu wamu n'okukulaakulanya eby'enfuna n'ebyobufuzi by'amawanga agagirimu.<ref name="Muntschick_17" /> '''Amagye''' Eggye lya [[Tanzania People's Defence Force]] (TPDF) (Kiswahili: Jeshi la Wananchi wa Tanzania (JWTZ)) lye ggye lya Tanzania, erikola ng'eggye ly'abantu wansi w'obukulembeze bw'abantu ba bulijjo. Lirimu amatabi oba ebiragiro bitaano: Eggye ery'oku ttaka (amagye), Eggye ery'omu bbanga, Eggye ly'okumazzi, National Service, Headquarter (MMJ).<ref>{{cite web |date= |title=Mwanzo-Jeshi la Ulinzi la Wananchi wa Tanzania |url=https://www.tpdf.mil.tz/ |access-date=10 February 2022 |publisher=Tpdf.mil.tz}}</ref> Bannansi ba Tanzania basobola okwewaayo okuweereza mu magye okuva ku myaka 15 egy'obukulu, n'emyaka 18 egy'obukulu okuweereza mu magye ga National military service nga bamaze okutikkirwa okuva mu siniya ey'omukaaga. Obuweereza obw'obuwaze bwali emyaka 2 mu 2004. [[National service act of Tanzania]]. '''Okukwasisa amateeka''' Eby'okwerinda by'abantu n'okulondoola ensalo buvunaanyizibwa bwa Poliisi ya Tanzania. Okulondoola poliisi kugabanyizibwamu omuwandiisi omukulu mu Minisitule ya Poliisi ne kaliisoliiso wa Poliisi.<ref>{{cite web |title=Tanzania – Tanzania Police Force |url=https://apcof.org/country-data-2/tanzania/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20230202170416/https://apcof.org/country-data-2/tanzania/ |archive-date=2 February 2023 |access-date=11 May 2023 |publisher=African Policing Civilian Oversight Forum}}</ref> '''Eddembe ly'obuntu''' Mu Gwekkumineebiri 2019, Amnesty International yategeeza nti gavumenti ya Tanzania yasazaamu eddembe ly'ebibiina by'obwannakyewa (NGOs) (ebibiina by'abantu abeewaayo kyeyagalire) awamu n'abantu kinnoomu okuwawaabira gavumenti mu kkooti y'abantu eya Arusha African Court for Human and Peoples' Rights.<ref>{{cite web |date=2 December 2019 |title=Tanzania: Withdrawal of individual rights to African Court will deepen repression |url=https://www.amnesty.org/en/latest/news/2019/12/tanzania-withdrawal-of-individual-rights-to-african-court-will-deepen-repression/ |access-date=2 December 2019 |publisher=Amnesty International}}</ref> Ba Nnamagoye ababeera mu Tanzania batera okulumbibwa, okuttibwa oba okusalibwako ebitundu by'omubiri olw'obulombolombo obukwatagana n'obulogo obumanyiddwa nga muti obugamba nti ebitundu by'omubiri by'abalina albinism birina amaanyi agatali ga bulijjo.<ref>"[https://www.bbc.com/news/world-africa-31849531 Tanzania albino murders: 'More than 200 witchdoctors' arrested]". BBC News. 12 March 2015.</ref> Tanzania y'esinga okubaamu okutyoboola eddembe ly'obuntu okw'engeri eno mu mawanga 27 agali mu Afirika muti w'omanyiddwa okuba ng'akolebwa.<ref>Charlotte Baker (22 September 2017) [https://www.independent.co.uk/life-style/health-and-families/witchcraft-albino-trade-body-part-human-rights-un-sub-saharan-african-a7958946.html "The trade in body parts of people with albinism is driven by myths and international inaction"]. ''The Independent''</ref> Mu Tanzania, ebikolwa eby'okwegatta eby'abantu ab'ekikula ekimu tebikkirizibwa mu mateeka era bisobola okuviirako omuntu okusibwa obulamu bwe bwonna, wadde ng'etteeka lino teritera kukozesebwa, era abantu abalya ebisiyaga basobola okusisinkana.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=https://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171010135034/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=10 October 2017 |work=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref name="GT">{{cite news |title=Lesbian and Gay Tanzania |url=http://www.gaytimes.co.uk/gt/listings.asp?action=ShowCountry&CID=932 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060929205430/http://www.gaytimes.co.uk/gt/listings.asp?action=ShowCountry&CID=932 |archive-date=29 September 2006 |access-date=12 February 2007 |work=gaytimes}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwakolebwa mu 2007 okwakolebwa ekitongole kya Pew Research Centre, abantu 95 ku buli kikumi mu Tanzania bakkiriza nti obuli bw'ebisiyaga tebulina kukkirizibwa mu bantu.<ref>{{cite web |title=Pew Global Attitudes Project |url=http://pewglobal.org/reports/pdf/258.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100214225525/http://pewglobal.org/reports/pdf/258.pdf |archive-date=14 February 2010 |access-date=15 July 2017 |publisher=Pew Research Centre |pages=35, 84, and 117}}</ref> == Eby'enfuna == Mu 2021, okusinziira ku IMF, eby'enfuna bya Tanzania (GDP) byali bya buwumbi bwa ddoola 71 (nominal), oba obuwumbi bwa ddoola 218.5 ku musingi gwa purchasing power parity (PPP). GDP per capita (PPP) yali $3,574.<ref>{{cite web |title=World Economic Outlook Database April 2018 |url=https://www.imf.org/en/Publications/WEO/weo-database/2018/April |publisher=International Monetary Fund}}</ref> Okuva mu 2009 okutuuka mu 2013, GDP ya Tanzania (nga yeesigamiziddwa ku ssente za wano ezitakyuka) yeyongera ebitundu 3.5% buli mwaka, nga eri waggulu okusinga ku mmemba omulala yenna ow’omukago gw’amawanga g’obuvanjuba bwa Afirika (EAC) era nga esinga amawanga mwenda mu Sub-Saharan Africa: [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]], [[Ethiopia]], [[Ghana]], [[Lesotho]], [[Liberiya|Liberia]], [[Mozambique]], [[Sierra Leone]], [[Zambia]], ne [[Zimbabwe]].<ref>{{cite web |title=GDP per capita growth (annual %) |url=http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.KD.ZG |access-date=9 August 2024 |publisher=[[World Bank]]}}</ref> Mu 2017, Tanzania yasinga kutunda mu Buyindi, Vietnam, [[South Africa]], [[Switzerland]], ne China nga yafunamu obuwumbi bwa ddoola 5.3.<ref name="UND">{{cite web |title=Tanzania (TZA) Exports, Imports, and Trade Partners |url=https://atlas.media.mit.edu/en/profile/country/tza/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190424230123/https://atlas.media.mit.edu/en/profile/country/tza/ |archive-date=24 April 2019 |access-date=9 April 2019 |publisher=The Observatory of Economic Complexity}}</ref> Yayingiza obuwumbi bwa ddoola 8.17, nga Buyindi, Switzerland, [[Saudi Arabia]], China, ne [[United Arab Emirates]] ze zaali zisinga okugitunda.<ref name="UND" /> Tanzania yagumira okugwa kw'ebyenfuna okw'amaanyi, okwatandika mu 2008 oba mu ntandikwa ya 2009, mu ngeri ey'amaanyi. Emiwendo gya zzaabu egy'amaanyi, nga gino gye gyayamba okunyweza eby'okusima eby'obugagga by'omu ttaka mu ggwanga, era nga n'engeri Tanzania gy'etaliimu nnyo mu katale k'ensi yonna yayamba okukuuma eggwanga eri okugwa kw'ebyenfuna.<ref name="frame" /> Okuva okugwa kw'ebyenfuna lwe kwaggwa, eby'enfuna bya Tanzania by'eyongedde nnyo olw'obulambuzi, eby'empuliziganya, n'ebitongole bya bbanka.<ref name="frame" /> Okusinziira ku kitongole ky'Ensi yonna ekikola ku by'enkulaakulana (United Nations Development Programme (UNDP), kyokka, enkulaakulana eyakolebwa mu by'enfuna y'eggwanga gyebuvuddeko ekoleddeko "batono nnyo", n'aleka abantu abasinga obungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20141014230730/http://www.tz.undp.org/content/tanzania/en/home/countryinfo/ "About Tanzania |UNDP in Tanzania"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141014230730/http://www.tz.undp.org/content/tanzania/en/home/countryinfo/|date=14 October 2014}}. undp.org.</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwakolebwa mu 2015/2016, ebitundu 57.1 ku buli kikumi eby'abantu batwalibwa okuba nga baavu mu ngeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Tanzania (United Republic of) |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/TZA.pdf |access-date=27 May 2024 |website=United Nations Development Programme: Human Development Reports}}</ref> Tanzania yali n'ekigero kya Global Hunger Index ekibi okusinga eggwanga eddala lyonna mu EAC okuggyako Burundi.<ref name="GHI">[https://web.archive.org/web/20141106133439/http://www.ifpri.org/sites/default/files/publications/ghi13.pdf "2013 Global Hunger Index"]. International Food Policy Research Institute. October 2013</ref> page 15  Omugatte gw'abantu abaali abalumwa enjala mu 2010–12 nabo baali babi okusinga eggwanga eddala lyonna mu EAC okuggyako Burundi.<ref name="GHI" /> Mu 2020, Banka y'ensi yonna yalangirira okweyongera kw'ebyenfuna bya Tanzania okuva mu by'abantu abali obubi ennyo okudda mu by'abantu abali obulungi, ng'omuwendo gwa GNI ogw'omuntu ogumu gweyongera okuva ku ddoola za Amerika 1,020 mu 2018 okutuuka ku ddoola za Amerika 1,080 mu 2019.<ref>{{cite web |date=1 July 2020 |title=New World Bank country classifications by income level: 2020–2021 |url=https://blogs.worldbank.org/opendata/new-world-bank-country-classifications-income-level-2020-2021 |publisher=World Bank}}</ref><ref>{{cite web |date=2 July 2020 |title=Tanzania joins middle income status ahead of schedule |url=https://www.thecitizen.co.tz/news/Tanzania-joins-middle-income-status-ahead-of-schedule/1840340-5586580-5p13b7z/index.html |work=The Citizen}}</ref> Eby'enfuna bya Tanzania byalinya ebitundu 4.6 ku buli kikumi mu 2022, ate 5.2 ku buli kikumi mu 2023.<ref>{{cite web |title=Tanzania Overview |url=https://www.worldbank.org/en/country/tanzania/overview |access-date=9 August 2024 |publisher=World Bank}}</ref> '''Enjala n'obwavu''' Embeera y'Enjala mu Nsi Yonna mu biseera ebyayita kyateeka embeera eno ku "kutya" n'obubonero 42 mu mwaka gwa 2000; okuva olwo GHI kikendedde okutuuka ku 23.2.<ref name="globalhungerindex.org">{{cite web |title=Tanzania |url=https://www.globalhungerindex.org/tanzania.html |access-date=6 August 2024 |website=Global Hunger Index – Official Website of the Peer-Reviewed Publication}}</ref> Abaana mu byalo babonaabona nnyo olw'obutali bulungi mu ndya n'enjala ey'olubeerera, newankubadde ng'obuzibu wakati w'ekibuga n'ebyalo bukendedde ku bikwata ku kusiiwuuka kw'endya n'obuzito obutono.<ref name="Tanzania UNDP">{{cite web |title=About us |url=https://www.tz.undp.org/content/tanzania/en/home/about-us.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210811174628/https://www.tz.undp.org/content/tanzania/en/home/about-us.html |archive-date=11 August 2021 |access-date=25 May 2020 |website=UNDP}}</ref> Okukola ebitono mu kitongole ky'ebyalo kiva ku kusinga kussa ssente mu bintu ebikozesebwa; obutaba na busobozi kufuna bintu bya ku faamu, obuweereza bw'okulima n'okwewola; tekinologiya omutono wamu n'obuyambi mu by'obusuubuzi n'okutunda; n'okwesigama ennyo ku kulima okwesigamiziddwa ku nkuba n'ebintu eby'obutonde.<ref name="Tanzania UNDP" /> Kumpi ebitundu 68 ku buli kikumi ebya Bannansi ba Tanzania obukadde 61.1 babeera wansi w'omutindo gw'obwavu ogwa ddoola 1.25 buli lunaku, ng'ebitundu 32 ku buli kikumi eby'abantu tebafuna mmere emala.<ref name="globalhungerindex.org" /> Okusoomooza okusinga obunene Tanzania kw'eyolekaganye nakwo mu kukendeeza obwavu kwe kukozesa obubi eby'obugagga byayo eby'obutonde, okulima okutali kwa muganyulo, enkyukakyuka y'embeera y'obudde n'okwonoona ensibuko z'amazzi, okusinziira ku kitongole ky'Amawanga Amagatte eky'ebyenkulaakulana (United Nations Development Programme (UNDP).<ref name="Tanzania">{{cite web |title=Tanzania |url=https://www.heifer.org/about-us/where-we-work/tanzania.html |website=Heifer International}}</ref> Waliwo eby'obugagga bitono nnyo eri bannansi ba Tanzania mu nsonga z'okufuna looni, ebizimbe oba okufuna tekinologiya w'ebyobulimi, ekireetera enjala n'obwavu mu ggwanga okweyongera okusinziira ku UNDP.<ref name="Tanzania" /> Tanzania eri mu kifo kya 159 ku nsi 187 mu bwavu okusinziira ku United Nations Human Development Index (2014).<ref name="Tanzania" /> Alipoota ya bbanka y'ensi yonna eya 2019 yalaga nti mu myaka 10 egiyise, obwavu bukendeddeko ebitundu 8 ku buli kikumi, okuva ku 34.4% mu 2007 okutuuka ku 26.4% mu 2018.<ref>{{cite web |date=1 December 2019 |title=Tanzania's Path to Poverty Reduction and Pro-Poor Growth |url=https://www.worldbank.org/en/country/tanzania/publication/tanzanias-path-to-poverty-reduction-and-pro-poor-growth |publisher=World Bank}}</ref> Alipoota endala yalaga okukendeera okutuuka ku 25.7% mu 2020.<ref>{{cite web |date=12 November 2021 |title=Tanzania at 60: GDP in sharp rise, poverty cut |url=https://www.ippmedia.com/en/news/tanzania-60-gdp-sharp-rise-poverty-cut |work=IPP Media}}</ref> '''Emmere n'endya''' Endya embi esigadde nga kizibu ekinyigiriza mu Tanzania era nga kyawukana nnyo mu bitundu by'eggwanga. USAID eripoota nti abaana ebitundu 16% bali wansi w'obuzito obusaanidde ate ebitundu 34% bafuna okukonziba olw'endya embi.<ref name=":02">{{cite web |title=Tanzania: Nutrition Profile |url=https://www.usaid.gov/what-we-do/global-health/nutrition/countries/tanzania-nutrition-profile |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181024113234/https://www.usaid.gov/what-we-do/global-health/nutrition/countries/tanzania-nutrition-profile |archive-date=24 October 2018 |access-date=18 October 2018 |website=[[USAID]] |language=en}}</ref> Ebitundu 10 birimu abaana ebitundu 58% abakonzibye ate ebitundu 50% ku baana abalumwa enjala ey'amaanyi basangibwa mu bitundu 5.<ref name=":3">{{cite web |title=UNICEF Tanzania—Nutrition—The situation |url=https://www.unicef.org/tanzania/nutrition.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190102192139/https://www.unicef.org/tanzania/nutrition.html |archive-date=2 January 2019 |access-date=28 October 2018 |website=unicef.org}}</ref> Mu bbanga lya myaka 5, Disitulikiti ya Mara mu Tanzania yalaba okukendeera kwa bitundu 15% mu kukonziba mu baana abali wansi w'emyaka 5, nga kagwa okuva ku bitundu 46% okutuuka ku bitundu 31% mu 2005 ne 2010 ebyo. Kyokka, Dodoma, ku luuyi olulala, yalaba okweyongera kwa bitundu 7% mu kubunza kw'abaana mu kibinja kino eky'emyaka, nga kulinnya okuva ku bitundu 50% mu 2005 okutuuka ku bitundu 57% mu 2010.<ref name=":6">{{Cite web |date=2012 |title=Tanzania Assessment for Scaling Up Nutrition |url=http://apps.who.int/nutrition/landscape_analysis/TanzaniaLandscapeAnalysisFinalReport.pdf?ua=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210302164752/https://apps.who.int/nutrition/landscape_analysis/TanzaniaLandscapeAnalysisFinalReport.pdf?ua=1 |archive-date=2 March 2021 |via=[[World Health Organization]]}}</ref> Okutwaliza awamu okubeerawo kw'emmere tekitegeeza nti kireeta okukonziba kw'abaana. Ebitundu bya Iringa, Mbeya, ne Rukwa, gye batwala okubeerawo kw'emmere okuba nga kusobola okukkirizibwa, era bikyalimu okukonziba okusukka mu bitundu 50%. Mu bitundu ebimu awabeera enjala, gamba nga mu bitundu bya Tabora ne Singida, okukonziba kusigala nga kutono bw'okugeraageranya n'okwo okulabibwa mu Iringa, Mbeya ne Rukwa.<ref name=":6" /> Ekitongole kya Tanzania Food and Nutrition Centre kigamba nti enjawulo zino ziva ku njawulo mu ndya embi ey'abakyala ab'embuto, enkola embi ey'okuliisa abaana abawere, enkola embi[ ey'obuyonjo n'obujjanjabi obubi.<ref name=":6" /> Ebiseera by'ekyeya bisobola okukosa ennyo okukula kw'ebirime mu Tanzania. Ekyeya mu East Africa kivuddemu okweyongera kw'ebbeeyi y'emmere enkulu nga kasooli n'obulo, ebirime ebikulu mu ndya y'abantu abasinga obungi mu Tanzania. Okuva mu 2015 okutuuka mu 2017, ebbeeyi ya kasooli bwe yagulibwa mu bungi yalinnya emirundi egisukka mu esatu, okuva ku TSh 400/= buli kilo okutuuka ku 1,253/= buli kilo.<ref name=":12">{{Cite news |last=Makoye |first=Kizito |title=Survey finds most Tanzanians go hungry, despite government denials |url=https://www.reuters.com/article/tanzania-hunger-idUSL5N1GJ5CP |access-date=20 November 2018 |work=Reuters}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Ensi za Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] m14ku0ftwfzpq314pcc6jmht0lug7av Category:Tanzania 14 3804 71060 17908 2026-08-25T10:41:08Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71060 wikitext text/x-wiki Tanzania. [[Category:Ensi za Afirika]] f3hwuv3ojg56x21bp2j4u2g7qjvj2pu Category:Buganda 14 4109 70841 17731 2026-08-25T10:34:29Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70841 wikitext text/x-wiki [[Category:Uganda]] bnhs8d40vnqgfq3n7r828up1x1mb62k 71451 70841 2026-08-25T11:36:26Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Obuwangwa bw'Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71451 wikitext text/x-wiki [[Category:Uganda]] [[Category:Obuwangwa bw'Abaganda]] hz3tzna8xg405nit88j91m1bfav2t9e 71455 71451 2026-08-25T11:38:52Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Obuwangwa bw'Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71455 wikitext text/x-wiki [[Category:Uganda]] bnhs8d40vnqgfq3n7r828up1x1mb62k 71473 71455 2026-08-25T11:55:29Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Abantu ba Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71473 wikitext text/x-wiki [[Category:Uganda]] [[Category:Abantu ba Buganda]] 359m93pd6m2x08v1wycvehp6035g7db 71475 71473 2026-08-25T11:56:29Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Abantu ba Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71475 wikitext text/x-wiki [[Category:Uganda]] bnhs8d40vnqgfq3n7r828up1x1mb62k Ghana 0 4133 71082 56593 2026-08-25T10:41:19Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71082 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ghana''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Accra]]. * Awamu: 238.535 km² * Abantu: 27.000.000 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 101.5/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] 65snrqlxj1jip0zkv45hgvxub11118g Disitulikiti mu Yuganda 0 4502 71334 55329 2026-08-25T11:21:17Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71334 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Image:Uganda_districts_2010.png||thumb|600px|]] Disitulikiti mu [[Yuganda]]. {| class="wikitable sortable" |- ! scope="col" | # ! scope="col" | Disitulikit ! scope="col" | Abantu<br> (2009) |- | align="right" | 82 | [[Buikwe (disitulikit)|Buikwe]] | align="right" | {{smn|329858|7}} |- | align="right" | 84 | [[Bukomansimbi (disitulikit)|Bukomansimbi]] | align="right" | {{smn|139556|7}} |- | align="right" | 86 | [[Butambala (disitulikit)|Butambala]] | align="right" | {{smn|86755|7}} |- | align="right" | 87 | [[Buvuma (disitulikit)|Buvuma]] | align="right" | {{smn|42483|7}} |- | align="right" | 89 | [[Gomba (disitulikit)|Gomba]] | align="right" | {{smn|133264|7}} |- | align="right" | 27 | [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] | align="right" | {{smn|34766|7}} |- | align="right" | 90 | [[Kalungu (disitulikit)|Kalungu]] | align="right" | {{smn|160684|7}} |- | align="right" | 29 | [[Kampala (disitulikit)|Kampala]] | align="right" | {{smn|1189142|7}} |- | align="right" | 36 | [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] | align="right" | {{smn|294613|7}} |- | align="right" | 38 | [[Kiboga (disitulikit)|Kiboga]] | align="right" | {{smn|108897|7}} |- | align="right" | 95 | [[Kyankwanzi (disitulikit)|Kyankwanzi]] | align="right" | {{smn|120575|7}} |- | align="right" | 48 | [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] | align="right" | {{smn|341317|7}} |- | align="right" | 99 | [[Lwengo (disitulikit)|Lwengo]] | align="right" | {{smn|242252|7}} |- | align="right" | 100 | [[Lyantonde (disitulikit)|Lyantonde]] | align="right" | {{smn|66039|7}} |- | align="right" | 51 | [[Masaka (disitulikit)|Masaka]] | align="right" | {{smn|228170|7}} |- | align="right" | 56 | [[Mityana (disitulikit)|Mityana]] | align="right" | {{smn|266108|7}} |- | align="right" | 59 | [[Mpigi (disitulikit)|Mpigi]] | align="right" | {{smn|187771|7}} |- | align="right" | 60 | [[Mubende (disitulikit)|Mubende]] | align="right" | {{smn|423422|7}} |- | align="right" | 61 | [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] | align="right" | {{smn|423052|7}} |- | align="right" | 63 | [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] | align="right" | {{smn|137278|7}} |- | align="right" | 64 | [[Nakasongola (disitulikit)|Nakasongola]] | align="right" | {{smn|127064|7}} |- | align="right" | 70 | [[Rakai (disitulikit)|Rakai]] | align="right" | {{smn|404326|7}} |- | align="right" | 72 | [[Sembabule (disitulikit)|Sembabule]] | align="right" | {{smn|180045|7}} |- | align="right" | 76 | [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] | align="right" | {{smn|907988|7}} |- | align="right" | 4 | [[Amuria (disitulikit)|Amuria]] | align="right" | {{smn|180022|7}} |- | align="right" | 7 | [[Budaka (disitulikit)|Budaka]] | align="right" | {{smn|136489|7}} |- | align="right" | 49 | [[Bududa (disitulikit)|Bududa]] | align="right" | {{smn|123103|7}} |- | align="right" | 8 | [[Bugiri (disitulikit)|Bugiri]] | align="right" | {{smn|266944|7}} |- | align="right" | 83 | [[Bukedea (disitulikit)|Bukedea]] | align="right" | {{smn|122433|7}} |- | align="right" | 9 | [[Bukwa (disitulikit)|Bukwa]] | align="right" | {{smn|48952|7}} |- | align="right" | 85 | [[Bulambuli (disitulikit)|Bulambuli]] | align="right" | {{smn|97273|7}} |- | align="right" | 13 | [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] | align="right" | {{smn|225008|7}} |- | align="right" | 15 | [[Butaleja (disitulikit)|Butaleja]] | align="right" | {{smn|157489|7}} |- | align="right" | 88 | [[Buyende (disitulikit)|Buyende]] | align="right" | {{smn|191266|7}} |- | align="right" | 20 | [[Iganga (disitulikit)|Iganga]] | align="right" | {{smn|355473|7}} |- | align="right" | 21 | [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] | align="right" | {{smn|387573|7}} |- | align="right" | 25 | [[Kaberamaido (disitulikit)|Kaberamaido]] | align="right" | {{smn|131650|7}} |- | align="right" | 28 | [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]] | align="right" | {{smn|154667|7}} |- | align="right" | 30 | [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] | align="right" | {{smn|361399|7}} |- | align="right" | 33 | [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] | align="right" | {{smn|74268|7}} |- | align="right" | 35 | [[Katakwi (disitulikit)|Katakwi]] | align="right" | {{smn|118928|7}} |- | align="right" | 91 | [[Kibuku (disitulikit)|Kibuku]] | align="right" | {{smn|128219|7}} |- | align="right" | 45 | [[Kumi (disitulikit)|Kumi]] | align="right" | {{smn|165365|7}} |- | align="right" | 94 | [[Kween (disitulikit)|Kween]] | align="right" | {{smn|67171|7}} |- | align="right" | 98 | [[Luuka (disitulikit)|Luuka]] | align="right" | {{smn|185526|7}} |- | align="right" | 101 | [[Manafwa (disitulikit)|Manafwa]] | align="right" | {{smn|262566|7}} |- | align="right" | 53 | [[Mayuge (disitulikit)|Mayuge]] | align="right" | {{smn|324674|7}} |- | align="right" | 54 | [[Mbale (disitulikit)|Mbale]] | align="right" | {{smn|332571|7}} |- | align="right" | 103 | [[Namayingo (disitulikit)|Namayingo]] | align="right" | {{smn|145451|7}} |- | align="right" | 14 | [[Namutumba (disitulikit)|Namutumba]] | align="right" | {{smn|167691|7}} |- | align="right" | 105 | [[Ngora (disitulikit)|Ngora]] | align="right" | {{smn|101867|7}} |- | align="right" | 69 | [[Pallisa (disitulikit)|Pallisa]] | align="right" | {{smn|255870|7}} |- | align="right" | 110 | [[Serere (disitulikit)|Serere]] | align="right" | {{smn|176479|7}} |- | align="right" | 73 | [[Sironko (disitulikit)|Sironko]] | align="right" | {{smn|97273|7}} |- | align="right" | 74 | [[Soroti (disitulikit)|Soroti]] | align="right" | {{smn|193310|7}} |- | align="right" | 75 | [[Tororo (disitulikit)|Tororo]] | align="right" | {{smn|379399|7}} |- | align="right" | 1 | [[Abim (disitulikit)|Abim]] | align="right" | {{smn|51903|7}} |- | align="right" | 2 | [[Adjumani (disitulikit)|Adjumani]] | align="right" | {{smn|202290|7}} |- | align="right" | 78 | [[Agago (disitulikit)|Agago]] | align="right" | {{smn|184018|7}} |- | align="right" | 79 | [[Alebtong (disitulikit)|Alebtong]] | align="right" | {{smn|163047|7}} |- | align="right" | 3 | [[Amolatar (disitulikit)|Amolatar]] | align="right" | {{smn|96189|7}} |- | align="right" | 80 | [[Amudat (disitulikit)|Amudat]] | align="right" | {{smn|63572|7}} |- | align="right" | 39 | [[Amuru (disitulikit)|Amuru]] | align="right" | {{smn|135723|7}} |- | align="right" | 5 | [[Apac (disitulikit)|Apac]] | align="right" | {{smn|249656|7}} |- | align="right" | 6 | [[Arua (disitulikit)|Arua]] | align="right" | {{smn|559075|7}} |- | align="right" | 16 | [[Dokolo (disitulikit)|Dokolo]] | align="right" | {{smn|129385|7}} |- | align="right" | 17 | [[Gulu (disitulikit)|Gulu]] | align="right" | {{smn|298527|7}} |- | align="right" | 22 | [[Kaabong (disitulikit)|Kaabong]] | align="right" | {{smn|202757|7}} |- | align="right" | 42 | [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] | align="right" | {{smn|167030|7}} |- | align="right" | 43 | [[Koboko (disitulikit)|Koboko]] | align="right" | {{smn|129148|7}} |- | align="right" | 93 | [[Kole (disitulikit)|Kole]] | align="right" | {{smn|165922|7}} |- | align="right" | 44 | [[Kotido (disitulikit)|Kotido]] | align="right" | {{smn|122442|7}} |- | align="right" | 97 | [[Lamwo (disitulikit)|Lamwo]] | align="right" | {{smn|115345|7}} |- | align="right" | 47 | [[Lira (disitulikit)|Lira]] | align="right" | {{smn|290601|7}} |- | align="right" | 50 | [[Maracha-Terego (disitulikit)|Maracha-Terego]] | align="right" | {{smn|145705|7}} |- | align="right" | 57 | [[Moroto (disitulikit)|Moroto]] | align="right" | {{smn|77243|7}} |- | align="right" | 58 | [[Moyo (disitulikit)|Moyo]] | align="right" | {{smn|194778|7}} |- | align="right" | 62 | [[Nakapiripirit (disitulikit)|Nakapiripirit]] | align="right" | {{smn|90922|7}} |- | align="right" | 104 | [[Napak (disitulikit)|Napak]] | align="right" | {{smn|112697|7}} |- | align="right" | 65 | [[Nebbi (disitulikit)|Nebbi]] | align="right" | {{smn|266312|7}} |- | align="right" | 107 | [[Nwoya (disitulikit)|Nwoya]] | align="right" | {{smn|41010|7}} |- | align="right" | 108 | [[Otuke (disitulikit)|Otuke]] | align="right" | {{smn|62018|7}} |- | align="right" | 67 | [[Oyam (disitulikit)|Oyam]] | align="right" | {{smn|268415|7}} |- | align="right" | 68 | [[Pader (disitulikit)|Pader]] | align="right" | {{smn|142320|7}} |- | align="right" | 77 | [[Yumbe (disitulikit)|Yumbe]] | align="right" | {{smn|251784|7}} |- | align="right" | 112 | [[Zombo (disitulikit)|Zombo]] | align="right" | {{smn|169048|7}} |- | align="right" | 81 | [[Buhweju (disitulikit)|Buhweju]] | align="right" | {{smn|82881|7}} |- | align="right" | 10 | [[Buliisa (disitulikit)|Buliisa]] | align="right" | {{smn|63363|7}} |- | align="right" | 11 | [[Bundibugyo (disitulikit)|Bundibugyo]] | align="right" | {{smn|158909|7}} |- | align="right" | 12 | [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi]] | align="right" | {{smn|205671|7}} |- | align="right" | 18 | [[Hoima (disitulikit)|Hoima]] | align="right" | {{smn|343618|7}} |- | align="right" | 19 | [[Ibanda (disitulikit)|Ibanda]] | align="right" | {{smn|198635|7}} |- | align="right" | 26 | [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro]] | align="right" | {{smn|316025|7}} |- | align="right" | 23 | [[Kabale (disitulikit)|Kabale]] | align="right" | {{smn|458318|7}} |- | align="right" | 24 | [[Kabarole (disitulikit)|Kabarole]] | align="right" | {{smn|356914|7}} |- | align="right" | 31 | [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge]] | align="right" | {{smn|263730|7}} |- | align="right" | 32 | [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu]] | align="right" | {{smn|204732|7}} |- | align="right" | 34 | [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] | align="right" | {{smn|523033|7}} |- | align="right" | 37 | [[Kibaale (disitulikit)|Kibaale]] | align="right" | {{smn|405882|7}} |- | align="right" | 40 | [[Kiruhura (disitulikit)|Kiruhura]] | align="right" | {{smn|212219|7}} |- | align="right" | 92 | [[Kiryandongo (disitulikit)|Kiryandongo]] | align="right" | {{smn|187707|7}} |- | align="right" | 41 | [[Kisoro (disitulikit)|Kisoro]] | align="right" | {{smn|220312|7}} |- | align="right" | 96 | [[Kyegegwa (disitulikit)|Kyegegwa]] | align="right" | {{smn|110925|7}} |- | align="right" | 46 | [[Kyenjojo (disitulikit)|Kyenjojo]] | align="right" | {{smn|266246|7}} |- | align="right" | 52 | [[Masindi (disitulikit)|Masindi]] | align="right" | {{smn|208420|7}} |- | align="right" | 55 | [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]] | align="right" | {{smn|361477|7}} |- | align="right" | 102 | [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma]] | align="right" | {{smn|160802|7}} |- | align="right" | 106 | [[Ntoroko (disitulikit)|Ntoroko]] | align="right" | {{smn|51069|7}} |- | align="right" | 66 | [[Ntungamo (disitulikit)|Ntungamo]] | align="right" | {{smn|379987|7}} |- | align="right" | 109 | [[Rubirizi (disitulikit)|Rubirizi]] | align="right" | {{smn|101804|7}} |- | align="right" | 71 | [[Rukungiri (disitulikit)|Rukungiri]] | align="right" | {{smn|275162|7}} |- | align="right" | 111 | [[Sheema (disitulikit)|Sheema]] | align="right" | {{smn|180234|7}} |} [[Category:Disitulikiti za Uganda| ]] 5kzlntrr32a9osasrtpzzk9d92ccvne Buikwe (disitulikit) 0 4504 71349 54469 2026-08-25T11:21:23Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71349 wikitext text/x-wiki {{Databox}} |thumb|Olunaku lwa bulungi bwansi mu Buikwe.]] '''Buikwe''' y'emu ku [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] za [[Yuganda]]. Obugazi: 1 244.7 km<sup>2</sup>. Abantu: 429 600 (2012). Ddisitulikiti ya erimu amagombolola 8 ne Tawuni kkanso 4. Ggombolola nga Buikwe, Kawolo, Najja, Najjembe, [[Ngogwe]], Nyenga, [[Ssi|Ssi-Bukunja]] ne Wakisi; era ne Munisipaali nga Lugazi ne Njeru, Ttawuni Kkanso nga Buikwe ne [[Nkokonjeru]]. Erimu emiruka 65 n'ebyalo 470. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] lqiwh3926pzomcuqyistxb0rcxjmztg Bukomansimbi (disitulikit) 0 4515 71351 54483 2026-08-25T11:21:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71351 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bukomansimbi District in Uganda.svg|alt=Disitulikiti y'e Bukomansimbi gyesinganibwa.|thumb|Disitulikiti y'e Bukomansimbi gyesinganibwa.]] '''Bukomansimbi''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 600.2 km<sup>2</sup>. Abantu: 154,000 (2012). {{Stub}}[[File:Bukomansimbi District in Uganda.svg|thumb|'''Bukomansimbi District in Uganda''']] [[Category:Disitulikiti za Uganda]] tgau08fcrdhdy8ibm0z4pml67wwd0e3 Butambala (disitulikit) 0 4516 71357 54540 2026-08-25T11:21:27Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71357 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Butambala District in Uganda.svg|thumb|Map eya Uganda nga elaga Butambala disitulikit]] [[File:Kibibi War Memorial 06.jpg|alt=Ekiijukizo ky'abantu abaafiirwa mu lutalo lwa NRM/NRA wakati wa 1981 ne 1986 olwali mu disitulikiti y'e Butambala.|thumb|Ekiijukizo ky'abantu abaafiirwa mu lutalo lwa NRM/NRA wakati wa 1981 ne 1986 olwali mu disitulikiti y'e Butambala.]] [[File:Sulaiman Magala.jpg|alt=Sulaiman Magala, Katambala w'essaza lya Buganda erya Butambala.|thumb|Sulaiman Magala, Katambala w'essaza lya Buganda erya Butambala.]] [[File:Kibibi War Memorial 04.jpg|alt=Ekijukizo ky'abantu abaafiira mu lutalo lwa NRM/NRA olwali mu disitulikiti y'e Butambala wakati wa 1981 ne 1986.|thumb|Ekijukizo ky'abantu abaafiira mu lutalo lwa NRM/NRA olwali mu disitulikiti y'e Butambala wakati wa 1981 ne 1986.]] '''Butambala''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 405.6 km<sup>2</sup>. Abantu: 99 400 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] rsba2q8ucyhmcny77hzpjvi568c8n79 Buvuma (disitulikit) 0 4517 71356 54550 2026-08-25T11:21:26Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71356 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Buvuma District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Buvuma.|alt=Disitulikiti y'e Buvuma.]] [[File:MV Buvuma ferry at kiyindi landing site (cropped).jpg|alt=Ekidyeeri ekiyitibwa MV Buvuma ekitambuza abantu okubajja ku mwalo gw'e Kiyindi okubatwala ku bizinga oba disitulikiti y'e Buvuma.|thumb|Ekidyeeri ekiyitibwa MV Buvuma ekitambuza abantu okubajja ku mwalo gw'e Kiyindi okubatwala ku bizinga oba disitulikiti y'e Buvuma.]] [[File:Egunyu Nantume Janepher.jpg|alt=Egunyu Nantume Janepher, omubaka wa disitulikiti y'e Buvuma omukyala.|thumb|Egunyu Nantume Janepher, omubaka wa disitulikiti y'e Buvuma omukyala.]] '''Buvuma''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 218.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 55 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] i886p61o9sepqfkpqqoewplhuqdozc6 Gomba (disitulikit) 0 4518 71363 56650 2026-08-25T11:21:30Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71363 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gomba''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 679.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 152 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 20vgq8g5zjhsdlnz43ckb1ibft2uf7u Kalangala (disitulikit) 0 4519 71373 60009 2026-08-25T11:21:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71373 wikitext text/x-wiki [[File:Kalangala District in Uganda.svg|thumb|Map Ya Uganda nga elaga Kalangala distilukiti]] [[File:MV Ssese Portbell.jpg|alt=Ekidyeeri ekimannyikiddwa nga MV Ssese Portbell ekisaabasaza abantu neby'amaguzi okubajja e Masaka okubatwala e Kalangala.|thumb|Ekidyeeri ekimannyikiddwa nga MV Ssese Portbell ekisaabasaza abantu neby'amaguzi okubajja e Masaka okubatwala e Kalangala. ]] [[File:Lwanga timothy Mutekanga.jpg|alt=Lwanga timothy Mutekanga, Kyamuswa, wa disitulikiti y'e Kalangala|thumb|Lwanga timothy Mutekanga, Kyamuswa, wa disitulikiti y'e Kalangala ]] '''Kalangala(ssesse)''' ,emu ku [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] mu [[Yuganda]]. yafuulibwa disituliki mu mwaka gwa 1989 okuva ki disitulikiti y'e Masaka. Kalangala disituliti esingibwa mu Buganda era nga emu ku masaza agakola Buganda eriyitibwa Ssese. Kalangala kizinga era nga awamu Erina ebizinga 84 nga ekisinga obunene kiyitibwa Buggala. Ewamu erina Obugazi: 9,066.8Km2. Abantu: 34,766. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 7q5hfafs2d4mftumrt1sr2ng2vcl87p Kalungu (disitulikit) 0 4520 71376 33571 2026-08-25T11:21:34Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71376 wikitext text/x-wiki [[File:Kalungu District in Uganda.svg|thumb|Map eya Uganda nga elega Kalungu distilukiti]] '''Kalungu''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 811.6 km<sup>2</sup>. Abantu: 177 200 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] m17zsmszom6n49b4c4m7wxwtsy34sfe Kampala (disitulikit) 0 4521 71378 33689 2026-08-25T11:21:35Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71378 wikitext text/x-wiki [[File:Kampala District in Uganda.svg|thumb|Kampala district in Uganda]] '''Kampala''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Abantu: 1 659 600 (2011). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 3he9j0amhw37csdwcy9e5lop724k1jg Kayunga (disitulikit) 0 4522 71384 35425 2026-08-25T11:21:37Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71384 wikitext text/x-wiki [[File:Kayunga District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Kayunga|alt=Disitulikiti y'e Kayunga]] [[File:Kalangala-Itanda offset falls(e).jpg|alt=Kiyiira wa Kalagala-Itanda, abalambuzi webatukira mu Kangulumira mu disitulikiti y'e Kayunga.|thumb|Kiyiira wa Kalagala-Itanda, abalambuzi webatukira mu Kangulumira mu disitulikiti y'e Kayunga.]] [[File:Different Residential Designs in Kayunga 30.jpg|alt=Ebika by'amayumba agasinganibwa mu disitulikiti y'e Kayunga.|thumb|Ebika by'amayumba agasinganibwa mu disitulikiti y'e Kayunga.]] [[File:The beauty of Sun set in Namagabi, Kayunga district.jpg|alt=Namagabi w'afaanana nga omusana gugwa mu disitulikiti y'e Kayunga.|thumb|Namagabi w'afaanana nga omusana gugwa mu disitulikiti y'e Kayunga.]] [[File:Different Residential Designs in Kayunga 37.jpg|alt=Ezimu ku nnyumba ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Kayunga.|thumb|Ezimu ku nnyumba ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Kayunga.]] '''Kayunga y'emu ku''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]]<nowiki/>i za [[Yuganda]]. Obugazi: 1 587.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 358 700 (2012). Eno eriraanye Mukono, Bugerere. Esangibwa mu masekkati ga Yuganda {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] o0dl9kojnu1u1ofr26613dxxs17bdoq Kiboga (disitulikit) 0 4523 71386 33691 2026-08-25T11:21:38Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71386 wikitext text/x-wiki [[File:Kiboga District in Uganda.svg|thumb|Kiboga district]] '''Kiboga''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 586.9 km<sup>2</sup>. Abantu: 165 100 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] tk6fjd1h5yi4bbep8qipurnnksan2ew Kyankwanzi (disitulikit) 0 4524 71395 35296 2026-08-25T11:21:41Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71395 wikitext text/x-wiki [[File:Kyankwanzi District in Uganda.svg|thumb|Kyankwanzi district]] [[File:2018 11 14 Leadership Training-38 (45008890925).jpg|alt=Ekifaananyi ky'abakungu ab'enjawulo mu disitulikiti y'e Kyankwanzi.|thumb|Ekifaananyi ky'abakungu ab'enjawulo mu disitulikiti y'e Kyankwanzi.]] [[File:2018 11 14 Leadership Training-35 (45008891475).jpg|alt=Okutendekebwa kw'abakulembezze ab'enjawulo mu disitulikiti y'e Kyankwanzi.|thumb|Okutendekebwa kw'abakulembezze ab'enjawulo mu disitulikiti y'e Kyankwanzi.]] '''Kyankwanzi''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 455.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 182 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] pnllfoghad3oxc05y6dd9mhtzp17vut Luweero (disitulikit) 0 4525 71402 44157 2026-08-25T11:21:43Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71402 wikitext text/x-wiki [[File:Luwero District in Uganda.svg|thumb|Luwero district]] [[File:Butuntumula War Memorial Site.jpg|alt=Entaana gagadde esinganibwa mu ggombolola lya Butuntumula mu disitulikiti y'e Luweero ewazikibwa obuwanga bw'abantu obusoba mu 1000.|thumb|Entaana gagadde esinganibwa mu ggombolola ly'e Butuntumula mu disitulikiti y'e Luweero ewazikibwa obuwanga bw'abantu obusoba mu 1000.]] [[File:Butuntumula War Memorial Tombstone.jpg|alt=Entaana ewazikibwa obuwaanga obusoba mu 1000 nga eno esinganibwa mu ggombolola ly'e Butuntumula mu disitulikiti y'e Luweero.|thumb|Entaana ewazikibwa obuwaanga obusoba mu 1000 nga eno esinganibwa mu ggombolola ly'e Butuntumula mu disitulikiti y'e Luweero.]] '''Luweero''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu [[Yuganda|Uganda]]. Obugazi eri ku: 2 217.6 km<sup>2</sup>. Abantu: 458 158 (2014). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 9ronca8309a3cxp4hgd989gk2v5x6e1 Lwengo (disitulikit) 0 4526 71403 35335 2026-08-25T11:21:44Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71403 wikitext text/x-wiki [[File:Lwengo District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Lwengo. |alt=Disitulikiti y'e Lwengo.]] [[File:Mobile Teaching Laboratory.jpg|alt=Emmotoka etambuza ebikozesebwa mu misomo gya sayaansi ng'ebitwala mu masomero ag'enjawulo mu disitulikiti y'e Lwengo.|thumb|Emmotoka etambuza ebikozesebwa mu misomo gya sayaansi ng'ebitwala mu masomero ag'enjawulo mu disitulikiti y'e Lwengo.]] '''Lwengo''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 914.7 km<sup>2</sup>. Abantu: 267 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] -- ESSAZA LWENGO== ==GYESANGIBWA== Essaza Lwengo lisalana ne ssaza lye [[Ssembabule]] mu mambuka, ate nesalana ne ssaza lye [[Bukomansimbi]] mu bukika kkono, ate nesalana ne ssaza lye [[Masaka]] mu kkono, ate nesalana ne ssaza lye [[Rakai]] mu maserengeta, ate era nesalana ne ssaza ye [[Lyantonde]] ku ddyo.ekitebe kye ssaza kisangibwa ku mayilo 45 ngova e Masaka ekibuga ekikulu ekirilanye Lwengo.<ref>{{cite web|accessdate=16 May 2014| ==AMAGGOMBOLOLA AGASANGIBWA MU LWENGO== *[[Kkingo]] *[[Kkisekka]] *[[Ndaggwe]] *[[Lwengo]] *[[Kyazanga]] *[[Malongo]] ==AGAMU KU MATENDEKERO NA'MASOMERO MU LWENGO== *[[Lwengo Technical Insititute]] *[[Kyetume Nursing School]] *[[St Bernard's College Kisweera]] *[[Good Samaritan Kiwangala Primary and Secondary School]] *[[St Jude Secondary School]] *[[ Kkingo Parents primary school]] *[[Kaswa Parents Primary School]] *[[Kasswa High secondary school]] ==EMIRIMU EGIKOLEBWA MU LWENGO== Abantu abasinga mu Lwengo , balimi, balunzi ate era nga basubuzi. *Okulima [[emmwannyi]] *Okulima [[Obutunda]] *[[ Kasooli]] *[[Ensuku]] *[[Ebijanjalo]] *[[Lumonde]]ne [[emmere]] eyomuttaka yonna. *okulunda [[enkoko]] *[[Embizzi]] *[[Ente]] *[[Embuzi]] *okulunda [[ebyennyanja]] ==OBUTALE OBUSANGIBWA MU LWENGO== *[[Kyawaggonnya]] *[[ Katovu]] *[[Kiwangala]] *[[Kyabakuza]] *[[Kasswa]] *[[Nkoni]] *[[Mbirizzi]] *[[Ndaggwe]] ru79eg8vrhyao7afqd8tfdgr5amo4gx Lyantonde (disitulikit) 0 4527 71404 35345 2026-08-25T11:21:44Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71404 wikitext text/x-wiki [[File:Lyantonde District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Lyantonde.|alt=Disitulikiti y'e Lyantonde.]] [[File:Savanna trees at a Ranch in Lyantonde District.jpg|alt=Egimu ku miti egisinganibwa mu disitulikiti ye Lyantonde.|thumb|Egimu ku miti egisinganibwa mu disitulikiti ye Lyantonde. ]] [[File:A Marrum Road through a Ranch in Lyantonde District.jpg|alt=Ezimu kunguudo z'ettaka ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Lyantonde.|thumb|Ezimu kunguudo z'ettaka ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Lyantonde.]] [[File:Enosi Asiimwe K.jpg|alt=Enosi Asiimwe K, akiikirira essaza ly'e Kabula, erisinganibwa mu disitulikiti y'e Lyantonde.|thumb|Enosi Asiimwe K, akiikirira essaza ly'e Kabula, erisinganibwa mu disitulikiti y'e Lyantonde.]] '''Lyantonde''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 888.1 km<sup>2</sup>. Abantu: 80 200 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 65au6aok8zd65urrbxee9651h2v2wwu Masaka (disitulikit) 0 4528 71408 35344 2026-08-25T11:21:45Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71408 wikitext text/x-wiki [[File:Masaka District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Masaka.|alt=Disitulikiti y'e Masaka.]] [[File:A street view in Masaka town 03.jpg|alt=Ezimu kunguudo ezisinganibwa mu tawuni y'e Masaka.|thumb|Ezimu kunguudo ezisinganibwa mu tawuni y'e Masaka.]] [[File:Matbananodling i Uganda.jpg|alt=Enimiro y'abitooke esinganibwa mu disitulikiti y'e Masaka.|thumb|Enimiro y'abitooke esinganibwa mu disitulikiti y'e Masaka.]] [[File:A Large Rice Plantation in Lukaya, Masaka District.jpg|alt=Enimiro y'omuceere esinganibwa e Lukaya mu disitulikiti y'e Masaka.|thumb|Enimiro y'omuceere esinganibwa e Lukaya mu disitulikiti y'e Masaka.]] '''Masaka''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 295.6 km<sup>2</sup>. Abantu: 251 600 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] p08k03wb3j0nkyrju9s5r22f088ncgk Mityana (disitulikit) 0 4529 71413 35298 2026-08-25T11:21:47Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71413 wikitext text/x-wiki [[File:Mityana District in Uganda.svg|thumb|Mityana district]] [[File:Muduuma Health Centre.jpg|alt=Muduuma Health Centre in Mityana District|thumb|Muduuma Health Centre in Mityana District]] [[File:Ttanda Archaeological Pits - Ennyanga Za Walumbe Ttanda 01.jpg|alt=Ennyanga Za Walumbe Ttanda |thumb|Ennyanga Za Walumbe Ttanda wezisingwanibwa e Mityana]] '''Mityana''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 579.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 311 600 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] gienbn3hj0nxf4kboflpxtltxkz52ca Mpigi (disitulikit) 0 4530 71417 35304 2026-08-25T11:21:49Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71417 wikitext text/x-wiki [[File:Mpigi District in Uganda.svg|thumb|Mpigi district]] [[File:Roadside Fruit Vending In Mpigi District along Kampala-Mpigi Highway.jpg|alt=Okutunda ebibala eby'enjawulo ku mabali g'oluguudo mu disitulikiti y'e Mpigi.|thumb|Okutunda ebibala eby'enjawulo ku mabali g'oluguudo mu disitulikiti y'e Mpigi.]] '''Mpigi''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 207.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 215 500 (2012). {{Stub}} [[File:The road in Mbazzi, Mpigi district in Uganda 01.jpg|alt=Oluguudo olugenda mu kitundu ky'e Mbazzi, mu disitulikiti y'e Mpigi.|thumb|Oluguudo olugenda mu kitundu ky'e Mbazzi, mu disitulikiti y'e Mpigi.]] [[Category:Disitulikiti za Uganda]] [[Category:Mpigi (disitulikit)| ]] 6ruusf7qyhkk9dzzr0y27mqkdkykgvt Mubende (disitulikit) 0 4531 71418 35495 2026-08-25T11:21:49Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71418 wikitext text/x-wiki [[File:Mubende District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Mubende.|alt=Disitulikiti y'e Mubende.]] [[File:Rock mountains of Mubende.jpg|alt=Ensozi z'amayinja ezisingwanibwa mu disitulikiti y'e Mubende.|thumb|Ensozi z'amayinja ezisingwanibwa mu disitulikiti y'e Mubende.]] [[File:The Nakayima tree 02.jpg|alt=Omuti gwa Nakyima ogusinganibwa ku kasozi Mubende mu disitulikiti y'e Mubende.|thumb|Omuti gwa Nakyima ogusinganibwa ku kasozi Mubende mu disitulikiti y'e Mubende.]] '''Mubende''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 4 620.2 km<sup>2</sup>. Abantu: 610 600 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] bj9we5xyqlb86vetxdqnk2xsgubuk6z Mukono (disitulikit) 0 4532 71420 35415 2026-08-25T11:21:50Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71420 wikitext text/x-wiki [[File:Mukono District in Uganda.svg|thumb|Mukono district]] [[File:A view of a small town in Mukono district, Central Uganda.jpg|thumb|mukono]] [[File:Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru.jpg|alt=Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Mukono ku bendera ya NRM.|thumb|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Mukono ku bendera ya NRM.]] [[File:Mukono Intersection.jpg|alt=Tawuni y'e Mukono ewali oluguudo oludda e Kayunga, ssaako n'oluva e Kampala okugenda e Jinja.|thumb|Tawuni y'e Mukono ewali oluguudo oludda e Kayunga, ssaako n'oluva e Kampala okugenda e Jinja.]] [[File:Sezzibwa tourist centre2.jpg|thumb|Sezzibwa tourist centre.jpg]] '''Mukono''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] ya [[Yuganda|Uganda]]. Obugazi: 1 875.1 km<sup>2</sup>. Abantu: 551 000 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] c4e90vs1xjwc3avf0rmo6dgmumjcsjh Nakaseke (disitulikit) 0 4533 71422 35143 2026-08-25T11:21:51Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71422 wikitext text/x-wiki [[File:Nakaseke District in Uganda.svg|thumb|Nakaseke ]] [[File:Kikamulo War Memorial 3.jpg|alt=Ekijukizo era nga ntaana omwazikibwa abafira mu Lutalo lwa NRA, nga kisinganibwa mu disitulikiti ye Nakaseke mu ggombolola lye Kikamulo.|thumb|Ekijukizo era nga ntaana omwazikibwa abafira mu Lutalo lwa NRA, nga kisinganibwa mu disitulikiti ye Nakaseke mu ggombolola lye Kikamulo. ]] [[File:Weather in Kapeeka Nakaseke District.jpg|alt=Kapeeka mu disitulikiti ye Nakaseke.|thumb|Kapeeka mu disitulikiti ye Nakaseke.]] [[File:Bbumba Syda Namirembe.jpg|alt=Bbumba Syda Namirembe, owa Nakaseke North (NRM)|thumb|Bbumba Syda Namirembe, owa Nakaseke North (NRM)]] '''Nakaseke''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda|Uganda]]. Obugazi: 3 477.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 191 100 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] or06lappzrzj6meiae5arw3r4vbr739 Nakasongola (disitulikit) 0 4534 71421 35081 2026-08-25T11:21:51Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71421 wikitext text/x-wiki [[File:Nakasongola District in Uganda.svg|thumb|Nakasongola]] [[File:Komuhangi Margaret.jpg|alt=Komuhangi Margaret, omukyala akiikirira disitulikiti y;e Nakasongola ku bendera ya NRM.|thumb|Komuhangi Margaret, omukyala akiikirira disitulikiti y;e Nakasongola ku bendera ya NRM.]] '''Nakasongola''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda|Uganda]]. Obugazi: 3 737.6 km<sup>2</sup>. Abantu: 156 500 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] fvh5alj5i65mfdmgq0ktafd2re9ptmq Rakai (disitulikit) 0 4535 71437 35328 2026-08-25T11:21:58Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71437 wikitext text/x-wiki [[File:Rakai District in Uganda.svg|thumb|Rakai district]] [[File:Animal Transportation in Rakai District South Western Uganda.png|alt=Engeri gyebatambuzaamu ebisolo mu disitulikiti y'e Rakai.|thumb|Engeri gyebatambuzaamu ebisolo mu disitulikiti y'e Rakai.]] [[File:Suubi Kinyamatama Juliet K.jpg|alt=Suubi Kinyamatama Juliet K, omukyala akiikirira disitulikiti a Rakai mu paalamenti ya Uganda.|thumb|Suubi Kinyamatama Juliet K, omukyala akiikirira disitulikiti a Rakai mu paalamenti ya Uganda.]] '''Rakai''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 3 351.5 km<sup>2</sup>. Abantu: 484 400 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] d066j63ycuqwlx9pubqqivqkdo1jg66 Sembabule (disitulikit) 0 4536 71438 35332 2026-08-25T11:21:58Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71438 wikitext text/x-wiki [[File:Sembabule District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Sembabule.|alt=Disitulikiti y'e Sembabule.]] '''Sembabule''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 470.5 km<sup>2</sup>. Abantu: 219 600 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] f1lzlrvy0fx3sewpimnfzbqec70gmky Amuria (disitulikit) 0 4538 71340 33510 2026-08-25T11:21:20Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71340 wikitext text/x-wiki [[File:Amuria District in Uganda.svg|thumb|Amuria Disitulikiti ]] '''Amuria''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 588.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 406 400 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 22tvbuzitbuj2zto9e2mtxaf9w04u47 Budaka (disitulikit) 0 4539 71344 54441 2026-08-25T11:21:21Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71344 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Budaka''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu [[Yuganda]]. Obugazi eri ku: 410.4 km<sup>2</sup>. Abantu bawera: 178 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] Disitulikiti y’e Budaka egabana ensalo ne [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]] mu bukiikakkono, [[:en:Mbale_District|Disitulikiti y’e Mbale]] mu buvanjuba, [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti y’e Butaleja]] mu bugwanjuba, ne [[:en:Kibuku_District|Disitulikiti y’e Kibuku]] mu maserengeta. Akabuga k'e Budaka kali mu {{convert|36|km|mi}} mu maserengeta ga [[Mbale]], nga kye kibuga ekisinga obunene mu kitundu kino. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Mbale And Budaka With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Budaka%20(Pallisa)&toplace=Mbale%20(Mbale)&fromlat=1.0038889&tolat=1.0644444&fromlng=33.9255556&tolng=34.1794444 |access-date=16 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Okulambika okwawamu == Disitulikiti eno gyetusanga [[:en:Budaka_County|Budaka County]] ne [[:en:Iki-Iki_County|Iki-Iki County]] . [https://en.wikipedia.org/wiki/][https://en.wikipedia.org/wiki/Budaka_County] == Omuwendo gw'abantu == Mu mwaka gwa 1991, okubala abantu mu ggwanga lyonna kwatebereza nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno gwali mu100,300. Okubala abantu okwakolebwa mu ggwanga lyonna mu mwaka gwa 2002 kwatebereza nti omuwendo gw’abantu guli 136,500, nga omuwendo gw’abantu gweyongera ebitundu 2.8 ku buli 100 buli mwaka . Mu mwaka gwa 2012, abantu baali babalirirwamu obungi bwa178,900. [https://en.wikipedia.org/wiki/] == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwa yo == Mu mwaka gwa 2009, [[:en:Uganda_Clays_Limited|kkampuni ya Uganda Clays Limited yaggulawo]] ekkolero lya tiles n’amatafaali e Kamonkoli. Ekkolero lirina abakozi abasoba mu 200. [https://en.wikipedia.org/wiki/]<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=12 April 2009 |title=Uganda Clays Opens New Factory |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/677764 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140517152800/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/677764 |archive-date=17 May 2014 |access-date=16 May 2014 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> k9a7roj99fh9wgbaso8gedz6guricjj Bududa (disitulikit) 0 4540 71345 54455 2026-08-25T11:21:21Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71345 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bududa District in Uganda.svg|thumb|Bududa Disitulikiti ]] [[File:Manafwa water fall in Bududa District.jpg|thumb|Manafwa water fall]] [[File:Nusu Ridge in Bududa District.jpg|alt=Ensozi ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Bududa.|thumb|Ensozi ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Bududa.]] [[File:Khainza, Justine.jpg|alt=Khainza, Justine, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Bududa.|thumb|Khainza, Justine, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Bududa.]] '''Bududa''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 410.4 km<sup>2</sup>. Abantu: 178 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] rnwtwz0zl5fvp6qwb9f0lp07uuazjgl Bugiri (disitulikit) 0 4541 71346 54462 2026-08-25T11:21:22Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71346 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:UG ITN Kim Burns Case Stop Malaria Project Truck loading LLINs at Bugiri District stores to sub county for distribution (23137663242).jpg|thumb|Abasirikale nga balina byebatika ku loole okuva ku sitoowa ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Bugiri. |alt=Abasirikale nga balina byebatika ku loole okuva ku sitoowa ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Bugiri.]] [[File:Bugiri District Uganda.png|thumb|Map showing Bugiri District ]] [[File:Kasule, Justine Lumumba.jpg|alt=Kasule, Justine Lumumba, omukayala akiikirira disitulikiti y'e Bugiri.|thumb|Kasule, Justine Lumumba, omukayala akiikirira disitulikiti y'e Bugiri.]] '''Bugiri''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 045.9 km<sup>2</sup>. Abantu: 426 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 4dd7pzb2l11ib63wy0f4uoaef60nyrt Bukedea (disitulikit) 0 4542 71350 70413 2026-08-25T11:21:23Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71350 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Bukedea District == '''Bukedea District''' kitundu ku ggwanga [[Yuganda|Uganda]] era nga esangibwa mu '''buvanjuba''' bweggwanga lino. Ekitebe ekikulu ekya disitulikiti eno eri mu kitundu kya '''Teso''' kisangibwa mu kabuga Bukedea era wano wewava erinnya lyayo distulikiti eno yasalwa ku Kumi mu mwaka 2006.<ref>https://www.undp.org/sites/g/files/zskgke326/files/migration/ug/UNDPUganda-2014-Teso-HRV-Report---Bukedea.pdf</ref> == Omuwendo gwabantu == Okusinziira ku byava mu kubala abantu okwakolebwa ekitongole ky'ebibalo mu Uganda ki UBOS mu mwaka 2024, Bukedea erimu abantu emitwalo 283,166 nga kubano 144,505 bakyala ate nga 138,661 baami.<ref>https://www.ubos.org/wp-content/uploads/publications/National-Population-and-Housing-Census-2024-Preliminary-Report.pdf</ref> == Enkulakulana == Yadde nga Disitulikiti ya Bukedea esobola okubalibwa nga emu ku ezo eziri mu byalo kuba yesudde kiromita 285 okuva mu [[kampala]] ekibuga ekikulu ekya Uganda, Disitulikiti eno erimu ebifo ebiwerako eby'oleka enkulakulana. Kuno kuliko Eddwaliro ewasomesezebwa abasawo li Bukedea teaching hospital, ekisaawe ky'ebyemizannyo ki Bukedea Sports Complex kino nga wewazannyirwa emizannyo gyamasomero mu bugwanjuba bwa Afirika mu mwaka 2024, wamu n'essomero li Amus College School nga lino lyegulidde erinnya mu byemizannyo ensangi zino.<ref>https://chimpreports.com/museveni-to-flag-off-2024-feasssa-games-commission-bukedea-sports-park/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://amuscollegeschool.simdif.com/ |access-date=2024-09-05 |archive-date=2024-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240414074034/https://amuscollegeschool.simdif.com/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://elixnews.com/museveni-commissions-bukedea-teaching-hospital/ |access-date=2024-09-05 |archive-date=2024-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127165622/https://elixnews.com/museveni-commissions-bukedea-teaching-hospital/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://kawowo.com/2024/08/27/how-uganda-won-the-2024-feassa-games-overall-title-in-bukedea/</ref> == Ebyobufuzi == [[File:Anita Annet Among.jpg|thumb|Sipiika Anita Among omu ku babaka ba paalimenti abava e Bukedea]] Bukedea oluvannyuma lw'omubaka Omukyala ajikikiirira [[Anita Among|Rt. Hon. Anita Annet Among]] okufuuka omukubiriza wa Paalimenti ya Uganda nga asikira omugenzi Jacob Oulanyah yafuukira ddala entabiro y'ebyobufuzi era abakungu abamaanyi mu byobufuzi by'eggwanga Uganda nebakyalayo kko.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/explaining-among-s-power-play-in-bukedea-4340506</ref><ref>https://www.independent.co.ug/anita-among-is-ugandas-new-speaker-with-401-votes/</ref> Kubatabuusibwa maaso kuliko Pulezidenti wa Uganda Kennyini [[Yoweri Museveni|Gen.Yoweri Kaguta Museveni Tibuhaburwa]], mutabani we era omuduumizi w'amagye ga Uganda '''[[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Gen. Muhoozi Kainerugaba]]''', kwossa n'ababaka ba paalimenti ne ba minisita abeetaba mu bunji mu kuggulawo enju ya Sipiika Among kukyalo Aereere mu ggombolola Kamutur mu mwaka 2023<ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/gen-muhoozi-arrives-in-bukedea-NV_167469</ref><ref>https://nilepost.co.ug/featured/192999/museveni-commissions-hospital-in-bukedea-defends-among</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/speaker-anita-amongs-house-unveiled-NV_167413</ref><ref>https://nilepost.co.ug/lifestyle/168807/pictorial-speaker-anita-among-unveils-magnificent-country-home-in-bukedea</ref> [[Category:Disitulikiti za Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 5txdghbjxoj8qg0jiboxx584764cdsj Bukwa (disitulikit) 0 4543 71359 54488 2026-08-25T11:21:28Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71359 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kamukamba Bukwo.png|alt=Kamukamba mu Bukwo.|thumb|Kamukamba mu Bukwo.]] [[File:Bukwo Town.png|alt=Tawuni y'e Bukwo|thumb|Tawuni y'e Bukwo]] '''Bukwa''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 524.9 km<sup>2</sup>. Abantu: 73 400 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] s3c2qqgwdtdd42x676934ro58pde0se Bulambuli (disitulikit) 0 4544 71355 54494 2026-08-25T11:21:26Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71355 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bulambuli''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 651.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 125 400 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] hvy3y7vg8yt1551a62wycejjroqse1j Butaleja (disitulikit) 0 4546 71360 54539 2026-08-25T11:21:28Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71360 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Butaleja District in Uganda.svg|thumb|Butaleja disitulikit ]] [[File:Farmers harvesting rice in Doho Rice scheme.jpg|alt=Abalimi nga bakungula omuceere mu disitulikiti y'e Butaleja.|thumb|Abalimi nga bakungula omuceere mu disitulikiti y'e Butaleja.]] '''Butaleja''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 653.1 km<sup>2</sup>. Abantu: 221 100 (2012). {{Stub}} [[File:Nebanda Andiru Florence.jpg|alt=Nebanda Andiru Florence, omukyala akiikirira Butaleja ng'ali mu kibiina kya NRM.|thumb|Nebanda Andiru Florence, omukyala akiikirira Butaleja ng'ali mu kibiina kya NRM.]] [[Category:Disitulikiti za Uganda]] jq4p84gfrgw5ydo0amt9wmna2685jum Buyende (disitulikit) 0 4547 71361 54556 2026-08-25T11:21:29Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71361 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Buyende District in Uganda.svg|thumb|Buyende disitulikit ]] [[File:Babirye Veronica Kadogo.jpg|alt=Babirye Veronica Kadogo, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Buyende.|thumb|Babirye Veronica Kadogo, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Buyende.]] [[File:Mulali Parish, Irundu Subcounty, Buyende District, Eastern Uganda (cropped).jpg|alt=Omuluka gwa Mulali, mu ggombolola y'e Irindu mu disitulikiti y'e Buyende.|thumb|Omuluka gwa Mulali, mu ggombolola y'e Irindu mu disitulikiti y'e Buyende.]] '''Buyende''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 880.7 km<sup>2</sup>. Abantu: 265 100 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] fjkuh0uunaizhb90pmu6qgcse6pc9kt Iganga (disitulikit) 0 4548 71367 35354 2026-08-25T11:21:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71367 wikitext text/x-wiki [[File:Iganga District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Iganga |alt=Disitulikiti y'e Iganga]] [[File:Weather along Kongola road Iganga district.jpg|alt=Oluguudo lwa Kongola mu disitulikiti y'e Iganga.|thumb|Oluguudo lwa Kongola mu disitulikiti y'e Iganga.]] [[File:Weather in Nkono Iganga District.jpg|alt=Nkono esinganibwa mu disitulikiti y'e Iganga.|thumb|Nkono esinganibwa mu disitulikiti y'e Iganga.]] [[File:Kabaale, Kwagala Olivia.jpg|alt=Omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Iganga, Kabaale Kwagala Olivia|thumb|Omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Iganga, Kabaale Kwagala Olivia]] '''Iganga''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 019 km<sup>2</sup>. Abantu: 499 600 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 3a2hsi5ebimrge22r03w6dwb4co65rw Jinja (disitulikit) 0 4549 71369 35098 2026-08-25T11:21:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71369 wikitext text/x-wiki [[File:Jinja District in Uganda.svg|thumb|Jinja district]] [[File:Olutindo olupya olwazimbibwa mu disitulikiti y'e Jinja.jpg|alt=Olutindo olupya olwazimbibwa mu disitulikiti y'e Jinja|thumb|Olutindo olupya olwazimbibwa mu disitulikiti y'e Jinja.]] [[File:Busowoko Falls in Jinja District, Uganda.jpg|alt=Ebiyiiriro bya Busowoko ebisinganibwa mu disitulikiti y'e Jinja.|thumb|Ebiyiiriro bya Busowoko ebisinganibwa mu disitulikiti y'e Jinja. ]] [[File:Iconic Kakira Sugarcane Plantation in Jinja.jpg|alt=Oluguudo oluyita mu bikajjo bya Kakira okugenda mu disitulikiti y'e Jinja.|thumb|Oluguudo oluyita mu bikajjo bya Kakira okugenda mu disitulikiti y'e Jinja.]] '''Jinja''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda|Uganda]]. Obugazi: 673 km<sup>2</sup>. Abantu: 501 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] etitv820u71gwm0b90gvax6jiumd38a Kaberamaido (disitulikit) 0 4550 71374 33488 2026-08-25T11:21:34Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71374 wikitext text/x-wiki [[File:Kaberamaido District in Uganda.svg|thumb|Kaberamaido Disitulikiti mu Uganda ]] '''Kaberamaido''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 788.5 km<sup>2</sup>. Abantu: 199 200 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 98jmhj0nva790485fff54sugnadngz0 Kaliro (disitulikit) 0 4551 71375 35239 2026-08-25T11:21:34Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71375 wikitext text/x-wiki [[File:Kaliro District in Uganda.svg|thumb|Kaliro district]] [[File:Kaliro 20221030.jpg|alt=Kaliro|thumb|Kaliro]] '''Kaliro''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 062.7 km<sup>2</sup>. Abantu: 216 500 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 96h68q3yvwk6g8qffzolgfach01nlu8 Kamuli (disitulikit) 0 4552 71377 35244 2026-08-25T11:21:35Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71377 wikitext text/x-wiki [[File:Kamuli District in Uganda.svg|thumb|Kamuli district]] [[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|alt=Kadaga Rebecca, omubaka omukyala akiikirira Kamuli|thumb|Kadaga Rebecca, omubaka omukyala akiikirira Kamuli]] [[File:District Town council.jpg|alt=Ekitebe ky'akakiiko akadukanya disitulikiti y'e Kamuli|thumb|Ekitebe ky'akakiiko akadukanya disitulikiti y'e Kamuli]] [[File:Kamuli town council.jpg|alt=Ekizimbe ky'ekitebbe ky'akakiiko akadukanya disitulikiti y'e Kamuli.|thumb|Ekizimbe ky'ekitebbe ky'akakiiko akadukanya disitulikiti y'e Kamuli.]] '''Kamuli''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 557 km<sup>2</sup>. Abantu: 500 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] b2p6gr3nmx5du0x8xy5mkrw1u6w49mp Kapchorwa (disitulikit) 0 4553 71380 35283 2026-08-25T11:21:36Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71380 wikitext text/x-wiki [[File:Kapchorwa District in Uganda.svg|thumb|Kapchorwa District ]] [[File:The Sipi Water falls 2.jpg|alt=Ekiyiira kya Sipi ekisinganibwa mu disitulikiti y'e Kapchorwa.|thumb|Ekiyiira kya Sipi ekisinganibwa mu disitulikiti y'e Kapchorwa.]] [[File:Sipi valley in Kapchorwa as seen from Sipi Valley Resort.jpg|alt=Ekiko kya Sipi ekisinganibwa mu Kapchorwa.|thumb|Ekiko kya Sipi ekisinganibwa mu Kapchorwa.]] '''Kapchorwa''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 354.6 km<sup>2</sup>. Abantu: 114 100 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] sjtlg6ml1xq2ic0hjbz3ihaqucp3jaj Katakwi (disitulikit) 0 4554 71383 35266 2026-08-25T11:21:37Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71383 wikitext text/x-wiki [[File:Katakwi District Uganda.png|thumb|Katakwi disitulikit ]] [[File:Alupo Jessica Rose Epel.jpg|alt=Alupo Jessica Rose Epel, omukayala akiikirira disitulikiti y'e Katakwi|thumb|Alupo Jessica Rose Epel, omukayala akiikirira disitulikiti y'e Katakwi ]] '''Katakwi''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 428.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 176 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] dq4whxg8bv6hj84pu7rl0maruiszphx Kibuku (disitulikit) 0 4555 71387 33432 2026-08-25T11:21:38Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71387 wikitext text/x-wiki [[File:Kibuku District in Uganda.svg|thumb|kibuku District ]] '''Kibuku''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 490.2 km². Abantu: 181 700 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] hasdhzsg7pzubbvxipy7va4f29t4h36 Kumi (disitulikit) 0 4556 71394 33420 2026-08-25T11:21:41Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71394 wikitext text/x-wiki [[File:Kumi District Uganda.png|thumb|kumi disitulikit]] [[File:Green Vegetation at a swamp in Kumi District.jpg|thumb|Kumi]] '''Kumi''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 074.6 km<sup>2</sup>. Abantu: 255 500 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] pz4jl3gk5dheay3ps8w3o3cusn8r567 Kween (disitulikit) 0 4557 71396 35281 2026-08-25T11:21:41Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71396 wikitext text/x-wiki [[File:Kween District in Uganda.svg|thumb|Kween disitulikit ]] [[File:Chekwel Lydia.jpg|alt=Chekwel Lydia, omukayala akiikirira disitulikiti y'e Kween.|thumb|Chekwel Lydia, omukayala akiikirira disitulikiti y'e Kween.]] '''Kween''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 851.4 km<sup>2</sup>. Abantu: 103 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] j03kddi69i6sxioqprpwuz5b52x5oh5 Luuka (disitulikit) 0 4558 71401 35402 2026-08-25T11:21:43Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71401 wikitext text/x-wiki [[File:Luuka District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Luuka |alt=Disitulikiti y'e Luuka]] [[File:Kaabule, Evelyn Naome Mpagi N.jpg|alt=Kaabule, Evelyn Naome Mpagi, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Luuka.|thumb|Kaabule, Evelyn Naome Mpagi, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Luuka.]] '''Luuka''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 650.1 km<sup>2</sup>. Abantu: 260 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] hwyhpp14lyz821kn1x1j86pz7iz5uej Manafwa (disitulikit) 0 4559 71405 35360 2026-08-25T11:21:45Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71405 wikitext text/x-wiki [[File:Manafwa District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Manafwa. |alt=Disitulikiti y'e Manafwa.]] [[File:Milicia roadside small.jpg|alt=Emiti gya Mivule egisingwanibwa kunguudo z'omu disitulikiti ya Manafwa.|thumb|Emiti gya Mivule egisingwanibwa kunguudo z'omu disitulikiti ya Manafwa.]] [[File:Kitutu Mary Goretti Kimono.jpg|alt=Kitutu Mary Goretti Kimono, omubaka omukyaala akiikirira disitulikiti y'e Manafwa.|thumb|Kitutu Mary Goretti Kimono, omubaka omukyaala akiikirira disitulikiti y'e Manafwa.]] '''Manafwa''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 602.1 km<sup>2</sup>. Abantu: 367 500 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] k8ls1cuela5nrcy1e040irkbkhn7y8t Mayuge (disitulikit) 0 4560 71409 35347 2026-08-25T11:21:46Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71409 wikitext text/x-wiki [[File:Mayuge District in Uganda.svg|thumb|Mayuge disitulikit ]] [[File:Lukia Nakadama Isanga.jpg|alt=Lukia Nakadama Isanga, omubaka wa palaamnti omukyala akiikirira disitulikiti y'e Mayuge mu paalamenti..|thumb|Lukia Nakadama Isanga, omubaka wa palaamnti omukyala akiikirira disitulikiti y'e Mayuge mu paalamenti..]] [[File:Uganda Development and Health Associates's (UDHA) 2 days of events for the Day of Action on the islands of Serinyabi and Kaaza, in Mayuge District Lake Victoria (15443283600).jpg|alt=Abavunaanyizibwa ku by'enkulakulana n'eby'obulamu webaali bagenze ku buzinga bwa Serinyabi ne Kaaza mu Disitulikiti y'e Mayuge ku nyanja Nalubaale.|thumb|Abavunaanyizibwa ku by'enkulakulana n'eby'obulamu webaali bagenze ku buzinga bwa Serinyabi ne Kaaza mu Disitulikiti y'e Mayuge ku nyanja Nalubaale.]] '''Mayuge''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 082.5 km<sup>2</sup>. Abantu: 461 200 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] hn7fvk5gq5yi6n7fu4g4vt9e815qmev Mbale (disitulikit) 0 4561 71410 35371 2026-08-25T11:21:46Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71410 wikitext text/x-wiki [[File:Drive through Mbale town 7.jpg|thumb|mbale]] [[File:Mbale District in Uganda.svg|thumb|Mbale disitulikit ]] [[File:Mbale District Uganda.png|thumb|Disitulikiti y'e Mbale |alt=Disitulikiti y'e Mbale]] [[File:Dusk in Mbale district Uganda.jpg|thumb|Dusk in Mbale district]] '''Mbale''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 518.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 441 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 89g14omvm2e47ln4syngadpozndsuev Namayingo (disitulikit) 0 4562 71424 37454 2026-08-25T11:21:52Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71424 wikitext text/x-wiki {{Infobox settlement|name=Namayingo District|settlement_type=[[Districts of Uganda|District]]|native_name=|image_skyline=|image_caption=|image_flag=|image_seal=|image_map=Namayingo District in Uganda.svg|map_caption=District location in Uganda|subdivision_type=Country|subdivision_name={{flag|Uganda}}|subdivision_type1=[[Regions of Uganda|Region]]|subdivision_name1=[[Eastern Region, Uganda|Eastern Uganda]]|subdivision_type2=[[Sub-region]]|subdivision_name2=[[Busoga sub-region]]|seat_type=Capital|seat=[[Namayingo]]|leader_title=|leader_name=|established_title=|established_date=|area_total_km2=|area_land_km2=532.9|area_water_km2=|population_as_of=2012 Estimate|population_note=|population_total=232300|population_metro=|population_density_km2=435.9|timezone=[[East Africa Time|EAT]]|utc_offset=+3|timezone_DST=|utc_offset_DST=|elevation_m=1200|website={{URL|http://www.namayingo.go.ug}}|footnotes=}} [[File:Daily_Life_1.jpg|alt=A man Mingles corn flour delicacy commonly referred to as Posho during a village children's party in Nsono Village, Namayingo District-Eastern Uganda|thumb|Omusajja nga agoya akawunga ka kasooli akamanyikiddwa ennyo nga posho mu kabaga k'abaana b'okukyalo kya Nsono, mu disitulikiti ya Namayingo- mu buvanjuba bwa Uganda.]] [[File:Rock_Hollows_Dolwe_Rock_art_Landscape(Golofa).jpg|alt=Dolwe Island Rock Art Landscape on Lake Victoria in Namayingo district.|thumb|Ekisiige kyokujinja ekiri ku kazinga Dolwe ku nyanja Nnalubaale mu disitulikiti ya Namayingo.]] '''Disitulikiti ya Namayingo''' ye [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] eri mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]]. Erinnya lyayo lyabbulwa bu kabuga akakulu, [[:en:Namayingo|Namayingo]], era nga weewali n'ekitebe kya disitulikiti. [[File:Dolwe_Island_Rock_Art_Landscape.jpg|alt=Dolwe Island Rock Art Landscape, on Lake Victoria in Namayingo District.|thumb|Ekisiige kyokujinja ekiri ku kazinga Dolwe ku nyanja Nnalubaale mu disitulikiti ya Namayingo.]] == Wa weesangibwa == Disitulikiti ya Namayingo esangibwa kumpi neEquator. Esalagana ensalo ne [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti ya Bugiri]] mu bukiika kkono bwamaserengeta, [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Disitulikiti ya Busia]] mu bukiika kkono bwobuvanjuba, [[Kenya|Egwanga lya Kenya]] mu buvanjuba ne mu bugwanjuba bwobuvanjuba, [[Tanzania|Eggwanga lya Tanzania]] mu maserengeta ne [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti ya Mayuge]] mu bugwanjuba ne mu bugwanjuba bwamaserengeta. Namayingo, ewali ekitebe kya disitulikiti, walina obuwanvui bulinga mu 95 kilometres (59 mi), ngokozesezza luguudo, obugwanjuba bwobuvanjuba bwa [[Jinja]], ekibuga ekisinga obunene mu Kitundutundu kya Busoga. Kino ekitundu kiri wakati wa 38 kilometres (24 mi), ku luguudo, mu maserengeta ga [[Bugiri]], ekibuga ekinene ekisinga okuba okumpi. Endagiriro mu koodinatisi za disitulikiti eno ziri: 00 17N, 33 51E. == Mu bufunze == Disitulikiti yateekebwawo etteeka lya paaliyamenti era nga yatandika okukola nga 1, ogwomusanvu, 2010. Ebyo byonna nga tebinnabaawo yali kitundutundu ku [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti ya Bugiri]]. Disitulikiti ya Namayingo kitundu ku gutundutundu gwa Busoga. Endala disitulikiti eziri mu Busoga ze zino wammanga: 1. [[Buyende (disitulikit)|Disitulikiti ya Buyende]] 2. 2. . [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] 3. 3. . [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]] 4. 4. . [[Kaliro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaliro]] 5. 5. . [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] 6. 6. . [[Luuka (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luuka]] 7. 7. . [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]] 8. . [[Namutumba (disitulikit)|Disitulikiti y'e Namutumba]] . Ng'omwaka 2000 tegunnatuuka, ebintu ebibiri ebyali bisinga okukolebwa mu disitulikiti eno byali (a) [[:en:Subsistence_agriculture|obulimi obwokwebeezaawo]] ku lukalu ne (b) okuvuba okwensimbi ku lubalama ne ku bizinga bya [[Nnalubaale]]. Mu kyasa ekya enkumi ebbiri, ebirombe bya [[zzaabu]] bizuuliddwa mu disitulikiti eno. Kino kireese abatuuze abapya bangi mu kitundu, nga bakola emirimu nga, abasimi,abayoza,abakummunta, ba bbulooka, abaguzi, okwo nga kwogasse ne abatunzi bebikozesebwa mu kusima zzaabu, okugezanga, ensuuluulu, ebitiiyo,bu ppeyiro, amabaafu,emiguwa namadaala.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=46496 </ref> == Obungi bwabantu == Okubala abantu mu ggwanga okwakolebwa mu 1991 kwalaga nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno gwali nga 68,000. Mu mwaka gwa 2002, okubala abantu okwaddako mu ggwanga kwalaga omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno nga 175,000. Omuwendo gw’omuwendo gw’abantu mu disitulikiti buli mwaka gwabalirirwa ku bitundu 2.9%. Kiteeberezebwa nti abantu mu Disitulikiti y’e Namayingo baali nga 232,300 mu mwaka gwa 2012. <ref>http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=095</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Namayingo|Namayingo]] * [[Nnalubaale|Ennyanja Nnalubaale]] * [[:en:Busoga|Obwakabaka bwa Busoga]] * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Obujegere bwemikutu gya wabweru == * [https://web.archive.org/web/20130813171247/http://www.namayingo.go.ug/ Omukutu gw'amawulire mu disitulikiti y'e Namayingo] * [https://web.archive.org/web/20110719142232/http://www.independent.co.ug/index.php/cover-story/cover-story/82-cover-story/1110-evolution-of-ugandas-districts Enkulaakulana mu Disitulikiti za Uganda] {{Disitulikiti mu Yuganda}}  [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 7zdd3pj0a65sw9zkvxo1nbcfdfe9ydj Namutumba (disitulikit) 0 4563 71423 35357 2026-08-25T11:21:52Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71423 wikitext text/x-wiki [[File:Namutumba District in Uganda.svg|thumb|Namutumba disitulikit ]] [[File:Leveled Blue Sky's with Spotted Clouds along Tirinyi highway in Namutumba District.jpg|thumb|Tirinyi highway mu Namutumba disitulikit ]] [[File:Weather along Mpologoma River.jpg|alt=Omuga Mpologoma ogusinganibwa mu disitulikiti y'e Namutamba.|thumb|Omuga Mpologoma ogusinganibwa mu disitulikiti y'e Namutamba.]] '''Namutumba''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 814.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 218 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] ljjlwkjgrwlrc9agn6pr3j2gcu7qpfz Ngora (disitulikit) 0 4564 71427 33778 2026-08-25T11:21:53Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71427 wikitext text/x-wiki [[File:Ngora District in Uganda.svg|thumb|Ngora district]] '''Ngora''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 721.4 km<sup>2</sup>. Abantu: 157 400 (2012). {{Stub}} [[File:A swamp in Ngora dostrict.jpg|thumb]] [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 5xxtuvxh4s8uqzo0q4v8jwbkndrho2u Pallisa (disitulikit) 0 4565 71436 35252 2026-08-25T11:21:57Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71436 wikitext text/x-wiki [[File:Pallisa District in Uganda.svg|thumb|Pallisa district ]] [[File:Lake Nakuwa Wetland.jpg|alt=Enyanja Nakuwa esinganibwa mu disitulikiti y'e Pallisa.|thumb|Enyanja Nakuwa esinganibwa mu disitulikiti y'e Pallisa.]] '''Pallisa''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 487.7 km<sup>2</sup>. Abantu: 362 600 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] n3xcjzblslz7cvdbe9jpvqq67svytx3 Serere (disitulikit) 0 4566 71441 35261 2026-08-25T11:22:00Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71441 wikitext text/x-wiki [[File:Serere District in Uganda.svg|thumb|Serere district]] [[File:Alaso, Alice.jpg|alt=Alaso, Alice, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti ye Serere|thumb|Alaso, Alice, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti ye Serere]] '''Serere''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 965.4 km<sup>2</sup>. Abantu: 294 100 (2012). Esangibwa Mu bitundu bya Eastern Uganda {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 1z5jg8rbjpg4l2ew28zbc347p0yh9f3 Sironko (disitulikit) 0 4567 71443 33612 2026-08-25T11:22:00Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71443 wikitext text/x-wiki [[File:Sironko District in Uganda.svg|thumb|sironko disitulikit ]] '''Sironko''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 446.1 km<sup>2</sup>. Abantu: 239 600 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] agk3c8xip6r6tplm3e95ik6nyijbdth Soroti (disitulikit) 0 4568 71444 35262 2026-08-25T11:22:00Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71444 wikitext text/x-wiki [[File:Soroti District Uganda.png|thumb|soroti disitulikiti]] [[File:Anna Ebaju Adeke.jpg|alt=Anna Ebaju Adeke, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Soroti mu paalamenti ya Uganda.|thumb|Anna Ebaju Adeke, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Soroti mu paalamenti ya Uganda.]] '''Soroti''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 411.9 km<sup>2</sup>. Abantu: 322 000 (2011). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] muhulq47vk5m69xwm3a8n36gurr7z4o Tororo (disitulikit) 0 4569 71446 33713 2026-08-25T11:22:01Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71446 wikitext text/x-wiki [[File:Tororo District in Uganda.svg|thumb|Tororo Disitulikit ]] [[File:Tororo District in Uganda.svg|thumb|Tororo District ]] '''Tororo''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 196.4 km<sup>2</sup>. Abantu: 487 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 6h7lloamm6p6if1pdift3lnpyx7a0xh Abim (disitulikit) 0 4571 71336 63035 2026-08-25T11:21:18Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71336 wikitext text/x-wiki {{databox}} [[File:Abim District in Uganda.svg|thumb|Abim Disitulikiti ]] [[File:Auma, Juliana Modest.jpg|alt=Auma, Juliana Modest, Auma, Juliana Modest, omukyala akiikirira disitulikiti ya Abim (NRM)|thumb|Auma, Juliana Modest, Auma, Juliana Modest, omukyala akiikirira disitulikiti ya Abim (NRM)]] '''Abim''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 353.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 56 500 (2012). {{Stub}} [[File:Karamoja (new districts).png|alt=Maapu y'ebitundi by'e Karamoja ne disitulikiti empya.|left|thumb|Maapu y'ebitundi by'e Karamoja ne disitulikiti empya.]] [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 0n3hjmm73q7ozg46ezgi3wt4y3mw1dc Adjumani (disitulikit) 0 4572 71338 33502 2026-08-25T11:21:19Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71338 wikitext text/x-wiki [[File:Round about in Adjumani Town, Uganda.jpg|thumb|Round about in Adjumani Town]] [[File:Adjumani District Uganda.png|thumb|Adjumani disitulikit ]] '''Adjumani''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 3 030.9 km<sup>2</sup>. Abantu: 375 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 0weijv0np7hlczs5vw4gpxrrlg0t2jn Alebtong (disitulikit) 0 4574 71337 59530 2026-08-25T11:21:19Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71337 wikitext text/x-wiki [[File:Alebtong District in Uganda.svg|thumb|Alebtong disitulikit ]] [[File:Round-about.jpg|alt=Enkulungo ya Aloi mu disitulikiti ya Alebtong.|thumb|Enkulungo ya Aloi mu disitulikiti ya Alebtong.]] '''Alebtong''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] mu [[Yuganda]]. Obugazi: 1 527.5 km<sup>2</sup>. Abantu: 225 327 (2014). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] i6izcrtv8vpry07hebnptfrsh1ritk3 Amolatar (disitulikit) 0 4575 71335 35278 2026-08-25T11:21:18Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71335 wikitext text/x-wiki [[File:Amolatar District in Uganda.svg|thumb|Amolatar disitulikit ]] [[File:Center point of Uganda 3.jpg|alt=Ekijukizo ekisinganibwa mu disitulikti ya Amolatar.|thumb|Ekijukizo ekisinganibwa mu disitulikti ya Amolatar.]] [[File:Atim Agnes Apea.jpg|alt=Atim Agnes Apea, omukyala akiikirira Amolatar.|thumb|Atim Agnes Apea, omukyala akiikirira Amolatar.]] '''Amolatar''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 758 km<sup>2</sup>. Abantu: 127 400 (2010). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 28xxjj7opge295cb8lsfbuhwcp6xa2y Amudat (disitulikit) 0 4576 71339 33512 2026-08-25T11:21:19Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71339 wikitext text/x-wiki [[File:Amudat District in Uganda.svg|thumb|Amudat disitulikit ]] '''Amudat''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 615.4 km<sup>2</sup>. Abantu: 143 300 (2013). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] qz4thpz6bo0kkfii51t8mv7p52d9u6o Amuru (disitulikit) 0 4577 71341 35272 2026-08-25T11:21:20Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71341 wikitext text/x-wiki [[File:Amuru District in Uganda.svg|thumb|Amuru disitulikit ]] [[File:Guru Guru Hill Amuru district Northern Uganda.jpg|alt=Obusozi bwa Guru Guru mu disitulikiti y'e Amuru.|thumb|Obusozi bwa Guru Guru mu disitulikiti y'e Amuru.]] '''Amuru''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 3 625.9 km<sup>2</sup>. Abantu: 178 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] guc0xld65lpyf5t18jq8mosgk9oq7ko Apac (disitulikit) 0 4578 71343 53770 2026-08-25T11:21:20Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71343 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Apac''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 3 255.9 km<sup>2</sup>. Abantu: 349 000 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 7zkhpk5cotg1b6rojit0ol4c7k4nxdz Arua (disitulikit) 0 4579 71342 53805 2026-08-25T11:21:20Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71342 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arua''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 3 236.4 km<sup>2</sup>. Abantu: 776 700 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 2s4jo2uqlbj7qb7z3a123zbw06v2yyl Dokolo (disitulikit) 0 4580 71362 55498 2026-08-25T11:21:29Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71362 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Lango Traditional Marriage in Dokolo.jpg|alt=Emikolo gy'obuwangwa egy'obufumbo mu ggwanga lya Lango mu disitulikiti y'e Dokolo.|thumb|Emikolo gy'obuwangwa egy'obufumbo mu ggwanga lya Lango mu disitulikiti y'e Dokolo.]] '''Dokolo''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 072.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 183 400 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] f1tv1asmoblzsssn0t4aun64wlypy8c Gulu (disitulikit) 0 4581 71364 65971 2026-08-25T11:21:30Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71364 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu bukiikakkono bwa [[Uganda]]. Ekitebe kya yo kisangibwa mu kibuga [[Gulu]], ekibuga ekiddukanya emirimu mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekibuga kirina divizoni enkulu bbiri okuli West Gulu ne East Gulu. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] == Ekifo == Disitulikiti y’e Gulu egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] ne Disitulikiti y’e Omoro mu buvanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bukiikaddyo bw'obuggwanjuba, ne [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] mu bugwanjuba. Ekitebe kya disitulikiti eno mu kibuga Gulu kiri ku kilometers 333 (207 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’ekibuga Kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] .<ref name="2R">{{Cite web |date=26 November 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Gulu,%20UGA |access-date=26 November 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro za Disitulikiti eno, okumpi n'ekibuga Gulu ku maapu ziri: 02°49'50.0"N, 32°19'13.0"E (Latitude:2.830556; Longitude:32.320278).<ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/2%C2%B049'50.0%22N+32%C2%B019'13.0%22E/@2.9120491,32.4960988,10.21z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.8305556!4d32.3202778?hl=en&authuser=0</ref> == Okulambika == Webwatukira muggwekkuminogumu gwa 2019, disitulikiti eno yali emu ku disitulikiti omunaana ezikola ekitundu kya Acholi sub-region, ekitundu awali ebyafaayo by’eggwanga ly’Abaacholi . Mu Disitulikiti eno mulimu '''Aswa County''' ne [[Gulu|Gulu Municipal Council]] . Ebyenfuna by'abantu abakola ebitundu 90 ku 100 mu disitulikiti eno bulimi obw'okweyimirizaawo.<ref name="4R">{{Cite web |date=2019 |title=GULU DISTRICT |url=http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240203234155/http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |archive-date=3 February 2024 |access-date=26 November 2019 |publisher=Uganda Travel Guide |place=Kampala}}</ref> Disitulikiti eno yebadde esinga okubaamu okulwanagana wakati w'amagye ga Uganda n'eggye lya Lord's Resistance Army . Abantu abasoba mu 90 ku buli 100 bakomawo mu byalo byabwe oluvannyuma lw'emyaka egisoba mu makumi abiri nga babeera mu bifo ebyatumibwa "Internally Displaced People Camps."<ref>{{Cite journal |last=Branch |first=Adam |date=2013 |title=Gulu in War ... and Peace? The Town as Camp in Northern Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/26145651 |journal=Urban Studies |volume=50 |issue=15 |pages=3152–3167 |doi=10.1177/0042098013487777 |issn=0042-0980 |jstor=26145651 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite web |title=Two decades of conflict take toll on northern Uganda {{!}} MSF |url=https://www.msf.org/two-decades-conflict-take-toll-northern-uganda |access-date=2022-02-13 |website=Médecins Sans Frontières (MSF) International |language=en}}</ref> == Obungi bw'abantu == Okubala abantu mu ggwanga okwakolebwa mu mwaka gwa 2002 kwalaga nti omuwendo gw’abantu wona awamu mu Disitulikiti eno gwali 193,337. Mu kunoonyereza okwakolebwa ku kubala abantu mu ggwanga lyonna n’amaka mu 2014, omuwendo gw’abantu mu Disitulikiti y’e Gulu gwabalirirwa mu 275,613.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |author-link=Uganda Bureau of Statistics |date=11 March 2019 |title=Population of Gulu District In 2002 & 2014 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=005 |access-date=26 November 2019 |publisher=Citypopulation.de |place=Kampala}}</ref> == Eby'enfuna == * Okutunda mu kamukamu ne mu bungi * Bizinensi y'okuvuga Boda-boda * Obuzimbi * [[Obulimi]] * Eby'entambula n’empuliziganya == Obulunzi == * [[Ente]] * [[Embizzi]] * Endiga * Embuzi == Laba ne == * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] == Ebiyungo eb'ebweru == <templatestyles src="Module:Side box/styles.css"></templatestyles>  * [https://web.archive.org/web/20101209233611/http://www.gulu.go.ug/ Omukutu gwa Disitulikiti y'e Gulu] Archived == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} * fqhp3s12ecye1bt4ogvc48hgn9fptij Kaabong (disitulikit) 0 4582 71370 33561 2026-08-25T11:21:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71370 wikitext text/x-wiki [[File:Kaabong District in Uganda.svg|thumb|Kaabong disitulikit ]] [[File:Kaabong district landscape.jpg|thumb|Kaabong district ]] '''Kaabong''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 7 223.7 km<sup>2</sup>. Abantu: 395 200 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] c3qfj69hnahgub6zlz5v1doljkcjg9u Kitgum (disitulikit) 0 4583 70748 70084 2026-08-25T06:05:26Z ESTHER NAKITENDE 9175 /* */ Ntaddeko databox 70748 wikitext text/x-wiki {{databox}} {{Infobox settlement|name=Kitgum District|settlement_type=[[Districts of Uganda|District]]|native_name=|image_skyline=|image_caption=|image_flag=|image_seal=|image_map=Kitgum District in Uganda.svg|map_caption=District location in Uganda|subdivision_type=Country|subdivision_name={{flag|Uganda}}|subdivision_type1=[[Regions of Uganda|Region]]|subdivision_name1=[[Northern Region, Uganda|Northern Uganda]]|subdivision_type2=[[Sub-region]]|subdivision_name2=[[Acholi sub-region]]|seat_type=Capital|seat=[[Kitgum]]|leader_title=|leader_name=|established_title=|established_date=|area_total_km2=3960|population_as_of=2014 Census|population_total=204012|population_density_km2=auto|timezone=[[East Africa Time|EAT]]|utc_offset=+3|website={{URL|http://www.kitgum.go.ug}}}} [[File:Aruu_falls_located_along_Gulu_Kitgum_highway,_in_Pader_district,_northern_Uganda.jpg|alt=Aruu falls located along Gulu Kitgum highway, in Pader district, northern Uganda.|thumb| Ebiyiriro bya Aruu ebisangibwa ku mabbali g’oluguudo lwa Gulu Kitgum, mu disitulikiti y’e Pader, mu bukiikakkono bwa Uganda.]] [[File:Building_hut_in_Kitgum_IDP_camp,_Uganda.jpg|alt=Building hut in Kitgum IDP camp, Uganda.|thumb|225x225px| Okuzimba obusiisira mu nkambi y'ababundabunda e Kitgum, Uganda.]] '''Disitulikiti y'e Kitgum''' ye esangibwa mu Bukiikakkono bwa Uganda . Yatuumiibwlinnya lya kibuga kyayo ekikulu Kitgum, ekitebe kya disitulikiti ekikulu gyekisangibwa. Disitulikiti eno kitundu kitundu tundu kya Acholi .<div class="mw-collapsible mw-collapsed" style="width:100%; border:1px solid #aaa; padding:10px; background-color:#f9f9f9;"> '''Ebyafaayo n’ebitundu ebisigadde''' == Ebyafaayo == Disitulikiti eno efunye abantu bangi abafa n’okutaataaganyizibwa mu mbeera z’abantu nga kivudde ku bayekera b'amagye ga Lord’s Resistance Army okumala emyaka 20 mu kitundu kino ku nkomerero y’ekyasa 20 ne kuntandikwa kw’ekyasa 21. Gavumenti yasengula enkumi n’enkumi z’abatuuze ne bazitwala mu nkambi [[Ababundabunda ba Uganda|z’ababundabunda munda mu ggwanga]] nga babawa obukuumi oluvanyuma lw'okuzingibwakomabayeekere n’embeera enkambwe omuli endwadde n’ebbula ly’emmere. == Enkula y’ensi == Disitulikiti y’e Kitgum egabana ensalo ne South Sudan mu bukiikakkono, ate mu bukiikakkono bw’obugwanjuba ne disitulikiti za [[Uganda]] okuli [[Lamwo (disitulikit)|Lamwo]], [[Pader (disitulikit)|Pader]] mu bukiikaddyo bw’obugwanjuba, [[Agago (disitulikit)|Agago]] mu bugwanjuba, ne [[Kotido (disitulikit)|Kotido]] ne [[Karenga]] mu buvanjuba. Etaka lyonna awamu liweza square kilomita nga 3,960 okutuuka ku 4,042. == Obungi Bw'abantu == Mu 1991, okubala abantu okwakolebwa mu [[Uganda]] kwalaga nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno gwali mu 104,600. Okusinziira ku kubala abantu mu ggwanga lyonna okwakolebwa mu 2002, [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kitgum]] yalimu abantu nga 167,000. Okubala abantu mu ggwanga mu 2014 kwalaga nti abantu baali mu 204,012. Disitulikiti eno erimu abantu batono ate nga bato, nga kumpi kitundu ku bantu abali mu disitulikiti eno bali wansi w’emyaka 15. == Eby'enfuna == Ebyobulimi bye bisinga okukolebwa okufuna ensimbi. Ebirime ebikulu ebisinga okulimibwa mulimu obulo, omuwemba, kasooli, muwogo, ebinyeebwa, ebijanjalo, ne sunflowers. Okulunda nakyo kikolebwa wadde nga sinnyo. Disitulikiti eno egenda edd'engulu mpolampola okuva mu bikolwa by’olutalo lw’omunda olumaze ebbanga. == Laba ne == * Abacholi * [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum, Uganda]] * Obukiikakkono bwa Uganda </div> == Ekifo == Disitulikiti y’e Kitgum egabana ensalo ne [[South Sudan]] mu bukiikakkono, [[Kaabong (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaabong]] mu buvanjuba, [[Kotido (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kotido]] mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba, [[Agago (disitulikit)|Disitulikiti y’e Agago]] mu bugwanjuba, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono bw’amaserengeta.<ref>[[Districts of Uganda|Uganda District Map]]</ref> Kitgum, ekibuga ekisinga obunene mu disitulikiti eno, kiri ku 108 kilometres (67 mi) obukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kino .<ref>{{Cite web |title=Distance Between Gulu And Kitgum With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kitgum%20(Kitgum)&toplace=Gulu%20(Gulu)&fromlat=3.2783333&tolat=2.7666667&fromlng=32.8866667&tolng=32.3055556 |access-date=26 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Kisangibwa 460 kilometres (290 mi) mu bukiikakkono bw'ekibuga ekikulu ekya Uganda, [[Kampala]] .<ref>{{Cite web |title=Map Showing Kampala And Kitgum, With Distance Marker |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Kitgum%20(Kitgum)&fromlat=0.3155556&tolat=3.2783333&fromlng=32.5655556&tolng=32.8866667 |access-date=26 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Okulambika okutwaliza awamu == Disitulikiti eno erimu essaza limu lyokka: essaza ly'e Chua . Mu mwaka gwa 2010, essaza ly'e Lamwo lya yawulwako ku Disitulikiti y’e Kitgum okukola [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]]. Disitulikiti ya Kitgum kitundu ekikola ettaka lya Acholi, awaka w'Abachooli ababalirirwamu akakadde 1.1, okusinziira ku kubala abantu okwakolebwa mu 2002. == Obungi bw'abantu == Mu 1991, okubala abantu mu ggwanga lya [[Uganda]] kwalaga nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti kwali kubalirwa mu 104,600. Okusinziira ku kubala abantu mu ggwanga lyonna okwa 2002, Disitulikiti y’e Kitgum yalimu abantu nga 167,000, nga ku bano ebitundu 51.3% baali bakyala ate 48.7% baali basajja. Omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno buli mwaka, wakati wa 2002 ne 2012, gwabalirirwa ku bitundu 4.1%. Kiteeberezebwa nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno mu mwaka gwa 2012, gwali nga 247,800.<ref>{{Cite web |title=Estimated Population of Kitgum District In 1991, 2002 & 2012 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=019 |access-date=26 May 2014 |publisher=Citypopulation.de}}</ref> == Emirimu gy’ebyenfuna == Ebyobulimi bye bisinga okuvaamu sente mu disitulikiti eno. Ebirime ebirimibwa mulimu bino wammanga:<ref>{{Cite web |title=Economic Activities In Kitgum District |url=http://www.ugandatravelguide.com/kitgum-district.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110717143615/http://www.ugandatravelguide.com/kitgum-district.html |archive-date=17 July 2011 |access-date=26 May 2014 |publisher=Uganda Travel Guide}}</ref>  Owemba, obulo, [[Kasooli yara 42|kasooli]], [[muwogo]], [[ebinyeebwa]], [[ebijanjalo]], kawo, ppamba, [[emboga]], ebikajjo, taaba, [[Lumonde mmer|lumonde]] , enyanya nebirala == Graphite == Pulojekiti ya Orom-Cross Graphite esangibwa mu kiromita nga 6 mu buvanjuba (mu layini engolokofu) okuva mu kibuga kya Orom ne kiromita 75 mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bw’ekibuga Kitgum mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekifo ekinene ekisinga okumpi ne Pulojekiti eno kye kyalo Orom, ekisangibwa mu Chua East Country. Ku buwanvu bwa square kilometers 323, pulojekiti ya Orom-Cross graphite etwaliramu ebyalo 10 mu Orom East Sub County mu '''Disitulikiti y’e Kitgum.''' == Ekirwadde kya Hepatitis == Ku nkomerero ya 2007 n’okuntandikwa ya 2008, abantu bangi ku batuuze b’enkambi z’ababundabunda munda mu ggwanga ( IDP ) batandika okudda mu bitundu byabwe oluvannyuma lw’enteeseganya z’emirembe, ekirwadde kya Hepatitis E kyakwata ekitundu kino, era mu bbanga ttono ne kisaasaana mu disitulikiti yonna. We bwatuukira mu gwomunaana gwa 2008, omugatte gw’abalwadde 8,157 be baali bazuuliddwa; ebitundu 62% baali bakyala, ate 38% baali basajja. Omuwendo gw’abaffa mu obulwadde gwali 1.52%. Ebitundu 72 ku buli 100 (72%) ku baafa baali bakyala. Obulwadde buno bwazuulibwa okuba nga bwava ku mazzi g’okunywa agatali mayonjo.<ref>{{Cite web |last=Uganda Red Cross |date=15 September 2008 |title=Uganda: Weekly Up Date Report Hepatitis E Epidemic In Kitgum District 8-15 September 2008 |url=http://reliefweb.int/report/uganda/uganda-weekly-date-report-hepatitis-e-epidemic-kitgum-district-8-15-sep-2008 |access-date=26 May 2014 |publisher=Reliefweb.int}}</ref><ref>{{Cite web |date=18 March 2009 |title=Hepatitis E Epidemic Continues to Kill People in Northern Uganda |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=21046 |access-date=26 May 2014 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Bwagenda okutuuka mu gwomusanvu gwa 2009, omuwendo gw’abantu abaali bafunye obulwadde buno gwali gweyongedde okutuuka ku 10,243, nga ku bano 162 baafa; omugerageranyo gw’abalwadde abafa ogwa 1.58%.<ref>{{Cite web |title=Uganda: Hepatitis E Deaths, Infections Increase |url=http://www.allafrica.com/stories/200907140102.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20121010164728/http://allafrica.com/stories/200907140102.html |archive-date=10 October 2012 |access-date=26 May 2014 |publisher=[[Daily Monitor]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref> == Abantu ab’amaanyi/abamanyifu == * [[Matayo Lukwiya|Matthew Lukwiya]], omusawo * [[Janani Luwum]], omujulizi. Yali Ssaabalabirizi mu Uganda eyattibwa mu 1977 mu lutalo; yazaalibwa n’aziikibwa ku kyalo Mucwini. * Sunday Omony, model wa plus-size yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Kitgum.<ref>{{Cite web |last=Ninsiima |first=Racheal |date=1 March 2012 |title=Omony, Successful Plus-Size Model |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=17430:omony-successful-plus-size-model |access-date=26 May 2014 |publisher=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref> * [[Henry Oryem Okello]], munnabyabufuzi era munnamateeka <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles> * Acholi Queens FC == Laba ne == * [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] 8xu96fzf8utx8tbh7qhr3cj3tpnn24u 71390 70748 2026-08-25T11:21:39Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71390 wikitext text/x-wiki {{databox}} {{Infobox settlement|name=Kitgum District|settlement_type=[[Districts of Uganda|District]]|native_name=|image_skyline=|image_caption=|image_flag=|image_seal=|image_map=Kitgum District in Uganda.svg|map_caption=District location in Uganda|subdivision_type=Country|subdivision_name={{flag|Uganda}}|subdivision_type1=[[Regions of Uganda|Region]]|subdivision_name1=[[Northern Region, Uganda|Northern Uganda]]|subdivision_type2=[[Sub-region]]|subdivision_name2=[[Acholi sub-region]]|seat_type=Capital|seat=[[Kitgum]]|leader_title=|leader_name=|established_title=|established_date=|area_total_km2=3960|population_as_of=2014 Census|population_total=204012|population_density_km2=auto|timezone=[[East Africa Time|EAT]]|utc_offset=+3|website={{URL|http://www.kitgum.go.ug}}}} [[File:Aruu_falls_located_along_Gulu_Kitgum_highway,_in_Pader_district,_northern_Uganda.jpg|alt=Aruu falls located along Gulu Kitgum highway, in Pader district, northern Uganda.|thumb| Ebiyiriro bya Aruu ebisangibwa ku mabbali g’oluguudo lwa Gulu Kitgum, mu disitulikiti y’e Pader, mu bukiikakkono bwa Uganda.]] [[File:Building_hut_in_Kitgum_IDP_camp,_Uganda.jpg|alt=Building hut in Kitgum IDP camp, Uganda.|thumb|225x225px| Okuzimba obusiisira mu nkambi y'ababundabunda e Kitgum, Uganda.]] '''Disitulikiti y'e Kitgum''' ye esangibwa mu Bukiikakkono bwa Uganda . Yatuumiibwlinnya lya kibuga kyayo ekikulu Kitgum, ekitebe kya disitulikiti ekikulu gyekisangibwa. Disitulikiti eno kitundu kitundu tundu kya Acholi .<div class="mw-collapsible mw-collapsed" style="width:100%; border:1px solid #aaa; padding:10px; background-color:#f9f9f9;"> '''Ebyafaayo n’ebitundu ebisigadde''' == Ebyafaayo == Disitulikiti eno efunye abantu bangi abafa n’okutaataaganyizibwa mu mbeera z’abantu nga kivudde ku bayekera b'amagye ga Lord’s Resistance Army okumala emyaka 20 mu kitundu kino ku nkomerero y’ekyasa 20 ne kuntandikwa kw’ekyasa 21. Gavumenti yasengula enkumi n’enkumi z’abatuuze ne bazitwala mu nkambi [[Ababundabunda ba Uganda|z’ababundabunda munda mu ggwanga]] nga babawa obukuumi oluvanyuma lw'okuzingibwakomabayeekere n’embeera enkambwe omuli endwadde n’ebbula ly’emmere. == Enkula y’ensi == Disitulikiti y’e Kitgum egabana ensalo ne South Sudan mu bukiikakkono, ate mu bukiikakkono bw’obugwanjuba ne disitulikiti za [[Uganda]] okuli [[Lamwo (disitulikit)|Lamwo]], [[Pader (disitulikit)|Pader]] mu bukiikaddyo bw’obugwanjuba, [[Agago (disitulikit)|Agago]] mu bugwanjuba, ne [[Kotido (disitulikit)|Kotido]] ne [[Karenga]] mu buvanjuba. Etaka lyonna awamu liweza square kilomita nga 3,960 okutuuka ku 4,042. == Obungi Bw'abantu == Mu 1991, okubala abantu okwakolebwa mu [[Uganda]] kwalaga nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno gwali mu 104,600. Okusinziira ku kubala abantu mu ggwanga lyonna okwakolebwa mu 2002, [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kitgum]] yalimu abantu nga 167,000. Okubala abantu mu ggwanga mu 2014 kwalaga nti abantu baali mu 204,012. Disitulikiti eno erimu abantu batono ate nga bato, nga kumpi kitundu ku bantu abali mu disitulikiti eno bali wansi w’emyaka 15. == Eby'enfuna == Ebyobulimi bye bisinga okukolebwa okufuna ensimbi. Ebirime ebikulu ebisinga okulimibwa mulimu obulo, omuwemba, kasooli, muwogo, ebinyeebwa, ebijanjalo, ne sunflowers. Okulunda nakyo kikolebwa wadde nga sinnyo. Disitulikiti eno egenda edd'engulu mpolampola okuva mu bikolwa by’olutalo lw’omunda olumaze ebbanga. == Laba ne == * Abacholi * [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum, Uganda]] * Obukiikakkono bwa Uganda </div> == Ekifo == Disitulikiti y’e Kitgum egabana ensalo ne [[South Sudan]] mu bukiikakkono, [[Kaabong (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaabong]] mu buvanjuba, [[Kotido (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kotido]] mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba, [[Agago (disitulikit)|Disitulikiti y’e Agago]] mu bugwanjuba, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono bw’amaserengeta.<ref>[[Districts of Uganda|Uganda District Map]]</ref> Kitgum, ekibuga ekisinga obunene mu disitulikiti eno, kiri ku 108 kilometres (67 mi) obukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kino .<ref>{{Cite web |title=Distance Between Gulu And Kitgum With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kitgum%20(Kitgum)&toplace=Gulu%20(Gulu)&fromlat=3.2783333&tolat=2.7666667&fromlng=32.8866667&tolng=32.3055556 |access-date=26 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Kisangibwa 460 kilometres (290 mi) mu bukiikakkono bw'ekibuga ekikulu ekya Uganda, [[Kampala]] .<ref>{{Cite web |title=Map Showing Kampala And Kitgum, With Distance Marker |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Kitgum%20(Kitgum)&fromlat=0.3155556&tolat=3.2783333&fromlng=32.5655556&tolng=32.8866667 |access-date=26 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Okulambika okutwaliza awamu == Disitulikiti eno erimu essaza limu lyokka: essaza ly'e Chua . Mu mwaka gwa 2010, essaza ly'e Lamwo lya yawulwako ku Disitulikiti y’e Kitgum okukola [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]]. Disitulikiti ya Kitgum kitundu ekikola ettaka lya Acholi, awaka w'Abachooli ababalirirwamu akakadde 1.1, okusinziira ku kubala abantu okwakolebwa mu 2002. == Obungi bw'abantu == Mu 1991, okubala abantu mu ggwanga lya [[Uganda]] kwalaga nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti kwali kubalirwa mu 104,600. Okusinziira ku kubala abantu mu ggwanga lyonna okwa 2002, Disitulikiti y’e Kitgum yalimu abantu nga 167,000, nga ku bano ebitundu 51.3% baali bakyala ate 48.7% baali basajja. Omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno buli mwaka, wakati wa 2002 ne 2012, gwabalirirwa ku bitundu 4.1%. Kiteeberezebwa nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno mu mwaka gwa 2012, gwali nga 247,800.<ref>{{Cite web |title=Estimated Population of Kitgum District In 1991, 2002 & 2012 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=019 |access-date=26 May 2014 |publisher=Citypopulation.de}}</ref> == Emirimu gy’ebyenfuna == Ebyobulimi bye bisinga okuvaamu sente mu disitulikiti eno. Ebirime ebirimibwa mulimu bino wammanga:<ref>{{Cite web |title=Economic Activities In Kitgum District |url=http://www.ugandatravelguide.com/kitgum-district.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110717143615/http://www.ugandatravelguide.com/kitgum-district.html |archive-date=17 July 2011 |access-date=26 May 2014 |publisher=Uganda Travel Guide}}</ref>  Owemba, obulo, [[Kasooli yara 42|kasooli]], [[muwogo]], [[ebinyeebwa]], [[ebijanjalo]], kawo, ppamba, [[emboga]], ebikajjo, taaba, [[Lumonde mmer|lumonde]] , enyanya nebirala == Graphite == Pulojekiti ya Orom-Cross Graphite esangibwa mu kiromita nga 6 mu buvanjuba (mu layini engolokofu) okuva mu kibuga kya Orom ne kiromita 75 mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bw’ekibuga Kitgum mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekifo ekinene ekisinga okumpi ne Pulojekiti eno kye kyalo Orom, ekisangibwa mu Chua East Country. Ku buwanvu bwa square kilometers 323, pulojekiti ya Orom-Cross graphite etwaliramu ebyalo 10 mu Orom East Sub County mu '''Disitulikiti y’e Kitgum.''' == Ekirwadde kya Hepatitis == Ku nkomerero ya 2007 n’okuntandikwa ya 2008, abantu bangi ku batuuze b’enkambi z’ababundabunda munda mu ggwanga ( IDP ) batandika okudda mu bitundu byabwe oluvannyuma lw’enteeseganya z’emirembe, ekirwadde kya Hepatitis E kyakwata ekitundu kino, era mu bbanga ttono ne kisaasaana mu disitulikiti yonna. We bwatuukira mu gwomunaana gwa 2008, omugatte gw’abalwadde 8,157 be baali bazuuliddwa; ebitundu 62% baali bakyala, ate 38% baali basajja. Omuwendo gw’abaffa mu obulwadde gwali 1.52%. Ebitundu 72 ku buli 100 (72%) ku baafa baali bakyala. Obulwadde buno bwazuulibwa okuba nga bwava ku mazzi g’okunywa agatali mayonjo.<ref>{{Cite web |last=Uganda Red Cross |date=15 September 2008 |title=Uganda: Weekly Up Date Report Hepatitis E Epidemic In Kitgum District 8-15 September 2008 |url=http://reliefweb.int/report/uganda/uganda-weekly-date-report-hepatitis-e-epidemic-kitgum-district-8-15-sep-2008 |access-date=26 May 2014 |publisher=Reliefweb.int}}</ref><ref>{{Cite web |date=18 March 2009 |title=Hepatitis E Epidemic Continues to Kill People in Northern Uganda |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=21046 |access-date=26 May 2014 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Bwagenda okutuuka mu gwomusanvu gwa 2009, omuwendo gw’abantu abaali bafunye obulwadde buno gwali gweyongedde okutuuka ku 10,243, nga ku bano 162 baafa; omugerageranyo gw’abalwadde abafa ogwa 1.58%.<ref>{{Cite web |title=Uganda: Hepatitis E Deaths, Infections Increase |url=http://www.allafrica.com/stories/200907140102.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20121010164728/http://allafrica.com/stories/200907140102.html |archive-date=10 October 2012 |access-date=26 May 2014 |publisher=[[Daily Monitor]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref> == Abantu ab’amaanyi/abamanyifu == * [[Matayo Lukwiya|Matthew Lukwiya]], omusawo * [[Janani Luwum]], omujulizi. Yali Ssaabalabirizi mu Uganda eyattibwa mu 1977 mu lutalo; yazaalibwa n’aziikibwa ku kyalo Mucwini. * Sunday Omony, model wa plus-size yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Kitgum.<ref>{{Cite web |last=Ninsiima |first=Racheal |date=1 March 2012 |title=Omony, Successful Plus-Size Model |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=17430:omony-successful-plus-size-model |access-date=26 May 2014 |publisher=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref> * [[Henry Oryem Okello]], munnabyabufuzi era munnamateeka <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles> * Acholi Queens FC == Laba ne == * [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] 6rei6hvhgpkv9v7rgwp2w3tadj4z38q Koboko (disitulikit) 0 4584 71391 35286 2026-08-25T11:21:39Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71391 wikitext text/x-wiki [[File:Koboko District in Uganda.svg|thumb|Koboko district ]] [[File:Koboko.jpg|thumb|koboko]] [[File:Baba Diri Margaret.jpg|alt=Baba Diri Margaret, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Koboko. ng'ali mu kibiina ekifuzi ekya NRM.|thumb|Baba Diri Margaret, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Koboko. ng'ali mu kibiina ekifuzi ekya NRM.]] '''Koboko''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 759.7 km<sup>2</sup>. Abantu: 236 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 8zv0dj4g8qb36qii3takjwngagp9pv6 Kole (disitulikit) 0 4585 71392 33415 2026-08-25T11:21:40Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71392 wikitext text/x-wiki [[File:Kole District in Uganda.svg|thumb|kole district ]] '''Kole''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Abantu: 231 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 6fmtlc2uo6lo0potudnl96tbsmv41z9 Kotido (disitulikit) 0 4586 71393 35020 2026-08-25T11:21:40Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71393 wikitext text/x-wiki [[File:Shepherd in Kotido.jpg|thumb|Kotido]] [[File:Kotido District in Uganda.svg|thumb|Kotido district in Uganda]] [[File:Aleper Margaret Achilla.jpg|alt=Aleper Margaret Achilla, omukyala akiikirira Kotido|thumb|Aleper Margaret Achilla, omukyala akiikirira Kotido]] '''Kotido''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 759.7 km<sup>2</sup>. Abantu: 236 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] hnuaib6s7acxpcj7ccns9mu2thvr673 Lamwo (disitulikit) 0 4587 71400 35273 2026-08-25T11:21:42Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71400 wikitext text/x-wiki [[File:Lamwo District in Uganda.svg|thumb|Lamwo disitulikit ]] [[File:Lanyero Sarah Ochieng.jpg|alt=Lanyero Sarah Ochieng, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Lamwo.|thumb|Lanyero Sarah Ochieng, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Lamwo.]] '''Lamwo''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 5 595.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 171 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nlc4bbnjvtb6rtzym6soqgb4tx1u252 Lira (disitulikit) 0 4588 71399 33385 2026-08-25T11:21:43Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71399 wikitext text/x-wiki [[File:Lira District in Uganda.svg|thumb|Lira district in Uganda]] [[File:Lira Uganda 2010 01 04.JPG|thumb|Lira]] '''Lira''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 368.9 km<sup>2</sup>. Abantu: 403 100 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nze (DDeogratias kisakye segirinya) ntugenda my lira mumwezi ogwokuna mu2017 okugabira banandini abakulisitayo ngatubasimilako okola emilimu jjamukama Nazarene family Uganda located makerere kavule.were God works lively. f0pn5dbcptvl3uszz6h55q6o5dw07n0 Maracha-Terego (disitulikit) 0 4589 71406 33777 2026-08-25T11:21:45Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71406 wikitext text/x-wiki [[File:Maracha District in Uganda.svg|thumb|Maracha district ]] '''Maracha-Terego''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Abantu: 413 500 (2010). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] rgdqrqoc7xf44nc2hdzxb5b4tdrwty2 Moroto (disitulikit) 0 4590 71416 35271 2026-08-25T11:21:48Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71416 wikitext text/x-wiki [[File:Moroto District in Uganda.svg|thumb|Moroto disitulikit ]] [[File:Moroto Town - seen from Mount Moroto 2.jpg|alt=Tawuni y'e Moroto ng'ogirengerera okuva ku lusozi lw'e Moroto wagulu.|thumb|Tawuni y'e Moroto ng'ogirengerera okuva ku lusozi lw'e Moroto wagulu.]] [[File:Mount Moroto - cliff.jpg|alt=Olusozi lw'e Moroto.|thumb|Olusozi lw'e Moroto.]] '''Moroto''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 3 537.6 km<sup>2</sup>. Abantu: 136 000 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 4vobypf4baic6g3h5494pcy1fzglfd8 Moyo (disitulikit) 0 4591 71415 35077 2026-08-25T11:21:48Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71415 wikitext text/x-wiki [[File:Moyo District Uganda.png|thumb|Moyo disitulikit ]] [[File:Auru Anne.jpg|alt=Auru Anne, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Moyo.|thumb|Auru Anne, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Moyo.]] '''Moyo''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda|Uganda]]. Obugazi: 1 800.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 412 500 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 65x46vsu7to4zgn3hzpeotdpoigy8ab Nakapiripirit (disitulikit) 0 4592 71419 35080 2026-08-25T11:21:50Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71419 wikitext text/x-wiki [[File:Nakapiripirit District in Uganda.svg|thumb|Nakapiripirit]] [[File:Hills in Nakapiripirit District.jpg|thumb|Nakapiripirit ]] [[File:Esther Davinia Anyakun.jpg|alt=Esther Davinia Anyakun, omukyala akiikirira Nakapiripirit|thumb|Esther Davinia Anyakun, omukyala akiikirira Nakapiripirit]] '''Nakapiripirit''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda|Uganda]]. Obugazi: 4 201.6 km<sup>2</sup>. Abantu: 161 600 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] lo32c50zgw4dylxptuok6xje2oa1c3s Napak (disitulikit) 0 4593 71425 35267 2026-08-25T11:21:52Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71425 wikitext text/x-wiki [[File:Napak District in Uganda.svg|thumb|Napak disitulikit ]] [[File:Mountain Aksim Napak District.jpg|alt=Olusozi Aksim, olusinganibwa mu disitulikti y'e Napak.|thumb|Olusozi Aksim, olusinganibwa mu disitulikti y'e Napak.]] '''Napak''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 4 978.4 km<sup>2</sup>. Abantu: 197 700 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] az4xxzwgfdl6yq61p6jz0hocuf8t8yj Nebbi (disitulikit) 0 4594 71426 35289 2026-08-25T11:21:53Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71426 wikitext text/x-wiki [[File:Nebbi District Uganda.png|thumb|Nebbi Disitulikiti ]] [[File:A man carries fish cargo from a boat that has landed at panyimur landing site in Nebbi district, Uganda.jpg|alt=Omusajja nga yeetise emigugu gyeyali agya ku lyaato eryaali litukidde ku mwalo gwa Panyimur u disitulikiti y'e Nebbi.|thumb|Omusajja nga yeetise emigugu gyeyali agya ku lyaato eryaali litukidde ku mwalo gwa Panyimur u disitulikiti y'e Nebbi.]] [[File:Men carry fish and othr cargo off the boats that have landed at panyimur landing site in Nebbi district Uganda.jpg|alt=Omwalo gwa Panyimur mu disitulikiti y'e Nebbi.|thumb|Omwalo gwa Panyimur mu disitulikiti y'e Nebbi.]] '''Nebbi''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 953.2 km<sup>2</sup>. Abantu: 346 200 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] jr18h332qvgf6179opas16c5wkvmezi Nwoya (disitulikit) 0 4595 71430 33515 2026-08-25T11:21:54Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71430 wikitext text/x-wiki [[File:Nwoya District in Uganda.svg|thumb|Nwoya disitulikit it ]] '''Nwoya''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 4 736.2 km<sup>2</sup>. Abantu: 54 000 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 97738gowqyxm9xwg3lafsc6sgkpuwiu Otuke (disitulikit) 0 4596 71429 35404 2026-08-25T11:21:54Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71429 wikitext text/x-wiki [[File:Otuke District in Uganda.svg|thumb|Otuke disitulikit ]] [[File:Annet Nyakeyo Okwenye.jpg|alt=Annet Okwenye, omubaka omukyala akiikirira Otuke.|thumb|Annet Okwenye, omubaka omukyala akiikirira Otuke.]] [[File:Former Ugandan athletics star Julius Acon runs with children in Otuke district in northern Uganda.jpg|alt=Eyaliko omudusi w'eggwanga lya Uganda Julius Acon, ng'aduka n'abaana mu disitulikiti y'e Otuke.|thumb|Eyaliko omudusi w'eggwanga lya Uganda Julius Acon, ng'aduka n'abaana mu disitulikiti y'e Otuke.]] '''Otuke''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 549.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 86 000 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] fhhu4orxtv9vs0w7amg10j135q94jm5 Oyam (disitulikit) 0 4597 71431 33601 2026-08-25T11:21:55Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71431 wikitext text/x-wiki [[File:Oyam District in Uganda.svg|thumb|Oyam district in Uganda]] [[File:Murram road in Oyam district.jpg|thumb|Oyam disitulikit ]] '''Oyam''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 190.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 378 900 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] lf2423bubbkjo84hr7q2o8lq8q23wgi Pader District 0 4598 71434 69154 2026-08-25T11:21:56Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71434 wikitext text/x-wiki {{databox}} <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>{{Infobox settlement|name=Pader District|settlement_type=[[Districts of Uganda|District]]|native_name=|image_skyline=Sunrise in Patongo, Pader.jpg|image_caption=Sunrise in [[Patongo]] [[internally displaced person]]s camp (now [[Agago District]]).|image_flag=|image_seal=|image_map=Pader District in Uganda.svg|map_caption=District location in Uganda|subdivision_type=Country|subdivision_name={{flag|Uganda}}|subdivision_type1=[[Regions of Uganda|Region]]|subdivision_name1=[[Northern Region, Uganda|Northern Uganda]]|subdivision_type2=[[Sub-region]]|subdivision_name2=[[Acholi sub-region]]|seat_type=[[Capital city|Capital]]|seat=[[Pader, Uganda|Pader]]|leader_title=|leader_name=|established_title=|established_date=|area_total_km2=3362.5|area_land_km2=|area_water_km2=|population_as_of=2012 Estimate|population_note=|population_total=231700|population_metro=|population_density_km2=68.9|timezone=[[East Africa Time|EAT]]|utc_offset=+3|timezone_DST=|utc_offset_DST=|elevation_m=|website={{URL|http://www.pader.go.ug}}|footnotes=}}'''Pader''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] esangibwa mu Bukiikakkono bwa Uganda.Yatuumibwa Pader, munisipaali enkulu eddukanya emirimu n’ebyobusuubuzi mu disitulikiti eno, era ekitebe kya disitulikiti eno mwekiri. == Ekifo == [[File:Aruu_Falls_in_Pader_District.jpg|thumb|250x250px| Aruu Falls mu Disitulikiti y’e Pader.]] Disitulikiti y’e Pader egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono bw’obugwanjuba, [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kitgum]] mu bukiikakkono bw’obuvanjuba, [[Agago (disitulikit)|Disitulikiti y’e Agago]] mu buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Otuke]] mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba, [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu bugwanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo bw’obugwanjuba ne [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y’e Gulu]] mu maserengeta.<ref>[[Districts of Uganda|Uganda District Map]]</ref> Ekitebe kya disitulikiti y'e Pader kikunukiriza kilometres 130 (81 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kino.<ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Gulu And Pader With Map |url=http://www.distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gulu%20(Gulu)&toplace=Pader%20(Pader)&fromlat=2.7666667&tolat=3.05&fromlng=32.3055556&tolng=33.2166667 |access-date=22 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka ya disitulikiti eno ku maapu eri :02 50N, 33 05E. == Okulambika okutwaliza awamu == Disitulikiti eno mpya,nga yali kitundu ku [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum.]] Ku nkomerero ya 2001, e ggombolola lya Aruu ne Agago byagibwako ku Disitulikiti ya Kitgum ne bikola Disitulikiti ya Pader. Ekitebe kya disitulikiti gavumenti mu [[Pader (disitulikit)|Pader]] kisangibwa wakati mu Disitulikiti. Disitulikiti eno wamu ne Disitulikiti ye [[Amuru (disitulikit)|Amuru,]][[Agago (disitulikit)|Agago]], [[Gulu (disitulikit)|Gulu,]] [[Lamwo (disitulikit)|Lamwo]], [[Nwoya (disitulikit)|Nwoya,]] ne [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] bye bikola ekitundutundu kya Acholi, ekitwalibwa okuba nga yewali ebyafaayo by'ensibuko y'Abachooli n'amaka g'abantu abasuka mu million 1.1 mu 2002, okusinziira ku kubala abantu okwakolebwa mu mwaka ogwo == Obungi bw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu 1991 kwalaga nti abantu mu disitulikiti eno bali 80,900. Ate okubala abantu okwakolebwa mu ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti abantu ba disitulikiti eno baali mu 142,300. Okumala ekitundu ky’emyaka ekkumi egyasooka egya 2000, abantu abasinga obungi mu disitulikiti eno babadde babeera mu nkambi z’abantu ababundabunda munda mu ggwanga (IDP), nga kino kyava ku lutalo lwa Lord's Resistance War. Olwa kawefube wokukomya olutalo wakati w’amagye ga LRA ne [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] mu 2006, abantu abasinga obungi mu nkambi z’ababundabunda basenguka ne badda mu maka gaabwe.<ref>{{Cite web |title=Estimated Population of Pader District In 1991, 2002 & 2012 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=050 |access-date=22 May 2014 |publisher=Citypopulation.de}}</ref> == Emirimu gy’ebyenfuna == Ebyenfuna bya Disitulikiti eno biyimiridde ku bulimi. Ebitundu by'abantu 90 ku 100 mu disitulikiti beenyigira mu bulimi. Ebirime by’emmere ebirimibwa mulimu bino wammanga:<ref>{{Cite web |last=Owot |first=Robert |date=30 March 2014 |title=Pader: Where Cotton Is Still A Major Earner |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Pader--Where-cotton-is-still-a-major-earner/-/688334/2263206/-/y05afpz/-/index.html |access-date=22 May 2014 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> [[File:Women_pounding_Soghum_in_Pader_in_the_afternoon.jpg|thumb| Abakyala nga bakuba Obulo .]] <templatestyles src="Div col/styles.css" />  [[Ebijanjalo]] Kawo [[Muwogo]] Obulo [[Kasooli yara 42|Kasooli]] Enva endiirwa Ebirime eby’ensimbi mulimu: Ppamba, [[Ebinyeebwa|Ebinyebwa]], Sunflower, Omuceere, Taaba, Soya ne Simsim . Okulunda ebyennyanja n’okuyigga nabyo bitera okukolebwa. == Ebisolo ebirundibwa == * Embuzi * Endiga * Embizzi * [[Ente]] * Endogoyi * [[Enkoko]] == Laba ne == <templatestyles src="Div col/styles.css" /> [[Patongo]] [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti mu Uganda]] [[Palamenti ya Uganda]] == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20101015040552/http://www.pader.go.ug/ Omukutu gw'amawulire mu Disitulikiti y'e Pader] {{Disitulikiti mu Yuganda}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] [[Category:Obukiikakkono bwa Uganda]] [[Category:Disitulikiti ya pader]] [[Category:Disitulikiti ya kitgum]] llh6hg1a9ur1zav1wxixddgfv5cqx0w Yumbe (disitulikit) 0 4599 71445 35405 2026-08-25T11:22:01Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71445 wikitext text/x-wiki [[File:Yumbe District Uganda.png|thumb|250px|Yuganda & Yumbe (disitulikit)]] [[File:Yangani progressive primary school.jpg|alt=Yangani Progressive Primary School.|thumb|Yangani Progressive Primary School, esomero erisinganibwa mu kifo kya Bidibidi webakungaanira abanoonya obubudamu mu disitulikiti y'e Yumbe.]] '''Yumbe''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 393 km<sup>2</sup>. Abantu: 545 500 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 51rsmvwh9omw7yz75o093r4hbs2wpii Zombo (disitulikit) 0 4600 71447 35408 2026-08-25T11:22:02Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71447 wikitext text/x-wiki [[File:Zombo District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Zombo |alt=Disitulikiti y'e Zombo]] [[File:Happy man after crossing a broken down Bridge in Paidha Zombo District.jpg|thumb|Omusajja nga acamuse oluvannyuma lw'okuyita ku luntindo olwali lumenyese mu Paidha, disitulikiti Zombo. |alt=Omusajja nga acamuse oluvannyuma lw'okuyita ku luntindo olwali lumenyese mu Paidha, disitulikiti Zombo.]] [[File:Weather in Paidha Zombo District.jpg|alt=Amakubo g'omu Paidha, mu disitulikiti y'e Zombo.|thumb|Amakubo g'omu Paidha, mu disitulikiti y'e Zombo.]] '''Zombo''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 897.6 km<sup>2</sup>. Abantu: 219 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 5e9uhz4c5zpipdfa5vgrtj9eyjim2hz Buhweju (disitulikit) 0 4602 71347 54466 2026-08-25T11:21:22Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71347 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Buhweju District in Uganda.svg|thumb|Buhweju District]] '''Buhweju''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 801.5 km<sup>2</sup>. Abantu: 101 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] sqhouflfafxisoplfwuqbqkjtxdqxm1 Buliisa (disitulikit) 0 4603 71352 54500 2026-08-25T11:21:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71352 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bulisa District in Uganda.svg|thumb|Bulisa district]] [[File:Bigirwa Norah Nyendwoha.jpg|alt=Bigirwa Norah Nyendwoha, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Buliisa ng'ali mu kibiina kya NRM.|thumb|Bigirwa Norah Nyendwoha, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Buliisa ng'ali mu kibiina kya NRM.]] [[File:Buliisa floods.jpg|alt=Amataba g'e Buliisa.|thumb|Amataba g'e Buliisa.]] '''Buliisa''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 498.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 80 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 3yzyftd89f70aqhdn5rjoos08rlitu4 Bundibugyo (disitulikit) 0 4604 71354 54512 2026-08-25T11:21:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71354 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bundibugyo District in Uganda.svg|thumb|Bundibugyo District]] [[File:Rwebisengo - Flickr - Dave Proffer (8).jpg|alt=Ennyuma y'ettaka ne ssubi esangibwa mu Rwebisengo, mu disitulikiti ya Bundibugyo.|thumb|Ennyuma y'ettaka ne ssubi esangibwa mu Rwebisengo, mu disitulikiti ya Bundibugyo.]] [[File:Rwebisengo - Flickr - Dave Proffer (13).jpg|alt=Ennyumba mu Rwebisengo, mu disitulikiti y'e Bundibugyo.|thumb|Ennyumba mu Rwebisengo, mu disitulikiti y'e Bundibugyo.]] [[File:Semliki 2011.jpg|alt=Ekifaanannyi kya Bundibugyo District ekyakubwa okuva munsozi za Rwenzori.|thumb|Ekifaanannyi kya Bundibugyo District ekyakubwa okuva munsozi za Rwenzori.]] '''Bundibugyo''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 848.2 km<sup>2</sup>. Abantu: 261 700 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 74dg1kdiy7izaevebr994g0g933u07z Bushenyi (disitulikit) 0 4605 71353 54524 2026-08-25T11:21:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71353 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bushenyi District Uganda.png|thumb|Bushenyi disitulikit ]] [[File:A road through a green hilly landscape in Bushenyi District.jpg|alt=Ezimu kunguudo eziyita mu busozi bw'e Busheny|thumb|Ezimu kunguudo eziyita mu busozi bw'e Bushenyi.]] [[File:Tea plantations of Kyamuhunga in Bushenyi district in Uganda 17.jpg|alt=Enimiro y'amajaani esinganibwa mu Kyamuhunga mu disitulikiti y'e Bushenyi mu Uganda.|thumb|Enimiro y'amajaani esinganibwa mu Kyamuhunga mu disitulikiti y'e Bushenyi mu Uganda.]] [[File:Piles of chopped dry ecalyptus wood in near Butare town in Bushenyi district in Western Uganda 06.jpg|alt=Emiti egibeera gitemeddwa nebagituuma wamu nga gino gisinganibwa okulinaana tawuni y'e Butare mu disitulikiti y'e Bushenyi.|thumb|Emiti egibeera gitemeddwa nebagituuma wamu nga gino gisinganibwa okulinaana tawuni y'e Butare mu disitulikiti y'e Bushenyi.]] [[File:A banana plantation on a hilly slopes in Bushenyi district next to Bushenyi to Kasese road in western Uganda.jpg|alt=Enimiro y'ebitooke esinganibwa ku busozi bw'e Bushenyi.|thumb|Enimiro y'ebitooke esinganibwa ku busozi bw'e Bushenyi.]] '''Bushenyi''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 942.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 251 400 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 63hl1i1axwvuq3zqckb7zk18krf97f2 Hoima (disitulikit) 0 4606 71365 35294 2026-08-25T11:21:30Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71365 wikitext text/x-wiki [[File:Hoima District in Uganda.svg|thumb|Hoima District ]] [[File:Katasiha Cave.jpg|alt=Empuku za Katasiha, ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Hoima.|thumb|Empuku za Katasiha, ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Hoima. ]] [[File:Kibiro Salt Gardens.jpg|alt=Ekifo ekiyitibwa Kibiro nga wano wasinganibwaayo omunyo, nga kino kiri mu disitulikiti y'e Hoima.|thumb|Ekifo ekiyitibwa Kibiro nga wano wasinganibwaayo omunyo, nga kino kiri mu disitulikiti y'e Hoima.]] [[File:Katasiha Fort 1.jpg|alt=Ekifo ekimannyikiddwa nga olubiri lwa Katasiha nga kisinganibwa mu disitulikiti y'e Hoima.|thumb|Ekifo ekimannyikiddwa nga olubiri lwa Katasiha nga kisinganibwa mu disitulikiti y'e Hoima.]] '''Hoima''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 3 664.1 km<sup>2</sup>. Abantu: 548 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 5km39lx4n8uj2htdkngxcfro7q63grd Ibanda (disitulikit) 0 4607 71366 35141 2026-08-25T11:21:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71366 wikitext text/x-wiki [[File:Ibanda District in Uganda.svg|thumb|Ibanda district]] [[File:Bainomugisha Jane Kabajungu.jpg|alt=Bainomugisha Jane Kabajungu, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Ibanda.|thumb|Bainomugisha Jane Kabajungu, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Ibanda.]] [[File:Equator monument in Ibanda District in Western Uganda.jpg|alt=Ekijukizo ky'ekubo lya equator ekisinganibwa mu disitulikiti y'e Ibanda.|thumb|Ekijukizo ky'ekubo lya equator ekisinganibwa mu disitulikiti y'e Ibanda.]] '''Ibanda''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 964.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 255 500 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] cju8nidadwj7pn3wyekio4ex0ydwtdw Isingiro (disitulikit) 0 4608 71368 35469 2026-08-25T11:21:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71368 wikitext text/x-wiki [[File:Isingiro District in Uganda.svg|thumb|Isingiro district]] [[File:Informal Cross-border Trade - River Kagera.jpg|alt=Abasuubuzi b'amanda nga bali ku mugga Kagera mu disitulikiti y'e Isingiro.|thumb|Abasuubuzi b'amanda nga bali ku mugga Kagera mu disitulikiti y'e Isingiro. ]] [[File:Isingiro Sculpture 01.jpg|alt=Ekibumbe ky'omusajja ayunja ekitooke nga kino kisinganibwa kunkulungo ya disitulikiti y'e Isingiro.|thumb|Ekibumbe ky'omusajja ayunja ekitooke nga kino kisinganibwa kunkulungo ya disitulikiti y'e Isingiro. ]] [[File:Fish preservation in Isingiro district.jpg|alt=Engeri gyebakuumamu eby'ennyanja nebitayononeka ka mu disitulikiti y'e Isingiro.|thumb|Engeri gyebakuumamu eby'ennyanja nebitayononeka ka mu disitulikiti y'e Isingiro]] [[File:Banana Transportation on a Bicycle.jpg|alt=A farmer in Byenyi village in Isingiro district, transporting his matooke to the market.|thumb|A farmer in Byenyi village in Isingiro district, transporting his matooke to the market.]] '''Isingiro''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 655.6 km<sup>2</sup>. Abantu: 420 200 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 50crcp7rlsuf1sztb68qxts072e856d Kabale (disitulikit) 0 4609 71371 35504 2026-08-25T11:21:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71371 wikitext text/x-wiki [[File:Kabale District Uganda.png|thumb|Kabale disitulikit ]] [[File:View of hills in Kabale from Kyanamira.jpg|thumb|obusozi bwe Kabale ]] [[File:Kabale Round about Decoration.jpg|alt=Enkulungo eno eriko ebibuumbe by'ebizike esinganibwa mu disitulikiti y'e Kabale.|thumb|Enkulungo eno eriko ebibuumbe by'ebizike esinganibwa mu disitulikiti y'e Kabale.]] [[File:The punishment island on Lake Bunyonyi in Kabale District in Western Uganda 01.jpg|alt=Akazinga akasinga obutono ku nyanja eyitibwa Bunyonyi nga kuno kwe baateeka ng'abawala abaafuna embuto nga tebanafumbirwa nga ekibonero.|thumb|Akazinga akasinga obutono ku nyanja eyitibwa Bunyonyi nga kuno kwe baateeka ng'abawala abaafuna embuto nga tebanafumbirwa nga ekibonero, bafireyo enjala oba abasajja abavubi abaali tebasobola kusasula bibasabiddwa kuwasa mukazi nebabatwala.]] [[File:Bunyonyi Safaris Resort in Kabale District near Lake Bunyonyi - swimming pool.jpg|alt=Bunyonyi Safaris Resort, akafo akasanyukirwamu mu disitulikiti y'e Kabale nga kano kaliraanye ennyanja eyitibwa Bunyonyi.|thumb|Bunyonyi Safaris Resort, akafo akasanyukirwamu mu disitulikiti y'e Kabale nga kano kaliraanye ennyanja eyitibwa Bunyonyi.]] '''Kabale''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 679.1 km<sup>2</sup>. Abantu: 498 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] r00ny8mnlq84rzsktw2iukulyth75a5 Kabarole (disitulikit) 0 4610 71372 33486 2026-08-25T11:21:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71372 wikitext text/x-wiki [[File:Kabarole District in Uganda.svg|thumb|Kabarole district ]] [[File:Mpanga Market-Kabarole uganda.jpg|thumb|Kabarole - Akatale Mpanga ]] '''Kabarole''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Abantu: 415 600 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 5pe81e504axmk18fvrz318ee8uuoen4 Kamwenge (disitulikit) 0 4611 71379 35492 2026-08-25T11:21:35Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71379 wikitext text/x-wiki [[File:Kamwenge District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Kamwenge. |alt=Disitulikiti y'e Kamwenge.]] [[File:Cattle graizing in Kamwenge disrict western uganda.jpg|alt=Okulunda ente mu disitulikiti y'e Kamwenge.|thumb|Okulunda ente mu disitulikiti y'e Kamwenge.]] [[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|alt=Amazike agasinganibwa mu kuumiro ly'ebisolo eriyitibwa Kibale, mu disitulikiti y'e Kamwenge.|thumb|Amazike agasinganibwa mu kuumiro ly'ebisolo eriyitibwa Kibale, mu disitulikiti y'e Kamwenge.]] [[File:Circle Hill 2.jpg|alt=Enkulungo eyitibwa'Circle Hill Spiral', nga esinganibwa mu disitulikiti y'e Kamwenge mu Uganda.|thumb|Enkulungo eyitibwa'Circle Hill Spiral', nga esinganibwa mu disitulikiti y'e Kamwenge mu Uganda.]] '''Kamwenge''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 439.4 km<sup>2</sup>. Abantu: 332 000 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 0jda1p6xz1ep2lo7rgc80g4yqicpacr Kanungu (disitulikit) 0 4612 71381 35524 2026-08-25T11:21:36Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71381 wikitext text/x-wiki [[File:Kanungu District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Kanungu|alt=Disitulikiti y'e Kanungu]] [[File:Kabale, Kisoro, Kanungu - Southwestern Uganda 11.jpg|thumb|KANUNGU]] [[File:River Mitano 08.jpg|alt=Omuga Mitano oguli kunsalosalo ya disitulikiti y'e Kanungu ne Rukungiri.|thumb|Omuga Mitano oguli kunsalosalo ya disitulikiti y'e Kanungu ne Rukungiri.]] [[File:Bakiga2.png|alt=Eggwanga ly'abakiga erisinganibwa mu disitulikiti y'e Kanungu.|thumb|Eggwanga ly'abakiga erisinganibwa mu disitulikiti y'e Kanungu.]] '''Kanungu''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 274 km<sup>2</sup>. Abantu: 252 100 (2012). {{Stub}} [[File:A view of Bwindi Impenetrable Forest.jpg|alt=Ekibira ekiyitibwa Bwindi Impenetrable Forest nga kiri mu disitulikiti ye Kanungu.|thumb|Ekibira ekiyitibwa Bwindi Impenetrable Forest nga kiri mu disitulikiti ye Kanungu.]] [[Category:Disitulikiti za Uganda]] pbgn29ozt2ye9jg6sj2qtchfgc63j8g Kasese (disitulikit) 0 4613 71382 35195 2026-08-25T11:21:36Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71382 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda location map.svg|thumb|Kasese district]] [[File:Lonely Planet - Kasese Distrcit, Uganda.png|alt=Ensozi ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Kasese.|thumb|Ensozi ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Kasese.]] '''Kasese''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 724 km<sup>2</sup>. Abantu: 747 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 18uq1el8zj12ckn8h2s5zy94btwa74x Kibaale (disitulikit) 0 4614 71385 35500 2026-08-25T11:21:37Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71385 wikitext text/x-wiki [[File:Kibaale District Uganda2012.png|thumb|Disitulikiti y'e Kibaale. |alt=Disitulikiti y'e Kibaale]] [[File:Laika ac Uganda (6699074193).jpg|alt=Ebifo ebirimu ensozi mu disitulikiti y'e Kibaale.|thumb|Ebifo ebirimu ensozi mu disitulikiti y'e Kibaale.]] [[File:Kibale, Uganda.jpg|alt=Ekibira ekiyitibwa Kibale mu disitulikiti y'e Kibaale.|thumb|Ekibira ekiyitibwa Kibale mu disitulikiti y'e Kibaale. ]] [[File:003 Olive-bellied Sunbird in flight at Kibale forest National Park Photo by Giles Laurent.jpg|alt=Ebimu ku binyonyi ebisingwanibwa mu kuumiro ly'ebisolo erya Kibale, mu disitulikiti y'e Kibaale.|thumb|Ebimu ku binyonyi ebisingwanibwa mu kuumiro ly'ebisolo erya Kibale, mu disitulikiti y'e Kibaale.]] [[File:Chimpanzee Kibale 05.jpg|alt=Agamu kumazike agasinganibwa mu kuumiro ly'ebisolo eriyitibwa Kibale mu disitulikiti y'e Kibaale.|thumb|Agamu kumazike agasinganibwa mu kuumiro ly'ebisolo eriyitibwa Kibale mu disitulikiti y'e Kibaale.]] '''Kibaale''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 5 100.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 681 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] jmrm4dnznwg56vppmip1l7ompunwude Kiryandongo (disitulikit) 0 4616 71388 33809 2026-08-25T11:21:38Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71388 wikitext text/x-wiki [[File:Kiryandongo District in Uganda.svg|thumb|Kiryandongo district]] [[File:Kyafola Hot Spring 1.jpg|thumb|Kyafola hot spring in Ntungamo]] '''Kiryandongo''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 3 624.1 km<sup>2</sup>. Abantu: 317 500 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 5be2rpvfner6adcqkgh565tsrznuvm0 Kisoro (disitulikit) 0 4617 71389 34900 2026-08-25T11:21:39Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71389 wikitext text/x-wiki [[File:Kisoro District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Kisoro |alt=Disitulikiti y'e Kisoro]] [[File:Contour plowing in kisoro regions.jpg|thumb|Engeri gyebalima kunsozi z'e Kisoro|alt=Engeri gyebalima kunsozi z'e Kisoro]] [[File:Kisoro town.JPG|alt=Tawuni y'e Kisoro.|left|thumb|Tawuni y'e Kisoro.]] '''Kisoro''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 701.4 km<sup>2</sup>. Abantu: 254 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 91oeis48h4sdnutbcyw0mha8yj1ywhv Kyegegwa (disitulikit) 0 4618 71397 18614 2026-08-25T11:21:41Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71397 wikitext text/x-wiki '''Kyegegwa''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 747 km<sup>2</sup>. Abantu: 159 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] jjt81s22s5nsuki67o6xonepyfpo7dv Kyenjojo (disitulikit) 0 4619 71398 35090 2026-08-25T11:21:42Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71398 wikitext text/x-wiki [[File:Kyenjojo District in Uganda.svg|thumb|KYENJOJO]] [[File:Eco-san construction (7980765597).jpg|alt=Okuzimba akuuma akakuba amazzi mu disitulikiti ye Kyenjojo|thumb|Okuzimba akuuma akakuba amazzi mu disitulikiti ye Kyenjojo]] [[File:Bright afternoon sky at Kyenjojo district.jpg|alt=Embeera y'obudde nga bwebeera efanana ekawungeezi mu disitulikiti y'e Kyenjojo.|thumb|Embeera y'obudde nga bwebeera efanana ekawungeezi mu disitulikiti y'e Kyenjojo.]] '''Kyenjojo''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda|Uganda]]. Obugazi: 2 350.1 km<sup>2</sup>. Abantu: 383 600 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] iafi97plkz267mjzhhgxgsue46aarf8 Masindi (disitulikit) 0 4620 71407 35265 2026-08-25T11:21:45Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71407 wikitext text/x-wiki [[File:Masindi District in Uganda.svg|thumb|Masindi ]] [[File:Sign post for Masindi Municipal Council.jpg|alt=Akapande akalaga akakiiko akadukanya Masindi wekatuula.|thumb|Akapande akalaga akakiiko akadukanya Masindi wekatuula.]] [[File:Masindi street.jpg|alt=Enguudo z'omu Masindi.|thumb|Enguudo z'omu Masindi.]] '''Masindi''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 584.6 km<sup>2</sup>. Abantu: 352 400 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] j0jda39y7eba43g6alv4n6npsb7bjyc Mbarara (disitulikit) 0 4621 71411 35542 2026-08-25T11:21:47Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71411 wikitext text/x-wiki [[File:Mbarara District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Mbarara mu Uganda|alt=Disitulikiti y'e Mbarara mu Uganda]] [[File:Mbarara at Sundown.jpg|thumb|mbarara]] [[File:Amazon building in Mbarara City in Uganda.jpg|alt=Ekizimbe ekiyitibwa Amazon nga kisinganibwa mu kibuga ky'e Mbarara.|thumb|Ekizimbe ekiyitibwa Amazon nga kisinganibwa mu kibuga ky'e Mbarara.]] [[File:A flow of the river in mbarara district Uganda.jpg|alt=Egimu ku miga egisinganibwa mu disitulikiti y'e Mbarara.|thumb|Egimu ku miga egisinganibwa mu disitulikiti y'e Mbarara.]] '''Mbarara''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 846.4 km<sup>2</sup>. Abantu: 445 600 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 11ojiqn2h1xr6cmb1c9k272t6gpwjfa Mitooma (disitulikit) 0 4622 71412 35533 2026-08-25T11:21:47Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71412 wikitext text/x-wiki [[File:Mitooma District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Mitooma.|alt=Disitulikiti y'e Mitooma.]] [[File:A cloudy sunset over tea leaves in Mitooma District in Western Uganda.jpg|alt=Enimiro y'amajaani esinganibwa mu disitulikiti y'e Mitooma.|thumb|Enimiro y'amajaani esinganibwa mu disitulikiti y'e Mitooma.]] [[File:Kashenshero town in 2024 in Western Uganda in 2024 03.jpg|alt=Tawuni ya Kashenshero mu disitulikiti y'e Mitooma.|thumb|Tawuni ya Kashenshero mu disitulikiti y'e Mitooma.]] '''Mitooma''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 542.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 196 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 056mqr7ibehzm6czs1q7h7wimhqfp9h Ntoroko (disitulikit) 0 4623 71428 35456 2026-08-25T11:21:54Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71428 wikitext text/x-wiki [[File:Ntoroko western Uganda.jpg|thumb|ntoroko ]] [[File:Bundibugyo road in western Uganda.jpg|alt=Oluguudo oluyita munsozi za disitulikiti y'e Ntoroko.|thumb|Oluguudo oluyita munsozi za disitulikiti y'e Ntoroko.]] '''Ntoroko''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 253.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 84 100 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] achzyv1co0kaa0ta2y6sl81q56av97c Ntungamo (disitulikit) 0 4624 71432 33791 2026-08-25T11:21:55Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71432 wikitext text/x-wiki [[File:Sunset in Ntungamo District in Western Uganda.jpg|thumb|ntungamo ]] [[File:Ntungamo District in Uganda.svg|thumb|Ntungamo district]] '''Ntungamo''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 051 km<sup>2</sup>. Abantu: 480 100 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] qnrg6i2xweqwtw89nxa4l4i9p0u9dpj Rubirizi (disitulikit) 0 4625 71439 35449 2026-08-25T11:21:58Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71439 wikitext text/x-wiki [[File:Rubirizi District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti y'e Rubirizi|alt=Disitulikiti y'e Rubirizi]] [[File:Aerial view of the twin crater lakes Kyema and Kamweru found in Rubirizi district Western Uganda.jpg|alt=Enyanja ebiri enoongo okuli eya Kyema ne Kamweru ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Rubirizi.|thumb|Enyanja ebiri enoongo okuli eya Kyema ne Kamweru ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Rubirizi.]] [[File:A permanent house infront of a green mountainous scenery in Rubirizi in western Uganda 2.jpg|alt=Ezimu ku nsonzi ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Rubiziri.|thumb|Ezimu ku nsonzi ezisinganibwa mu disitulikiti y'e Rubiziri.]] [[File:Clouds over a hilly landscape with a rocky hill in Rubirizi District in Western Uganda 02.jpg|alt=Akasozi akaliko amayinja nga kali mu disitulikti y'e Rubirizi.|thumb|Akasozi akaliko amayinja nga kali mu disitulikti y'e Rubirizi.]] '''Rubirizi''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 994.8 km<sup>2</sup>. Abantu: 124 400 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] 1zvwtjh2kah1q3djvm945cz7556zi02 Rukungiri (disitulikit) 0 4626 71440 35529 2026-08-25T11:21:59Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71440 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda Rukungiri.png|alt=Maapu ya Uganda eraga disitulikiti y'e Rukungiri.|thumb|Maapu ya Uganda eraga disitulikiti y'e Rukungiri.]] [[File:River Mitano 08.jpg|alt=Omuga Mitano ogusinganibwa ku nsalo salo za disitulikiti y'e Kanungu ne Rukungiri.|thumb|Omuga Mitano ogusinganibwa ku nsalo salo za disitulikiti y'e Kanungu ne Rukungiri.]] [[File:Nungwe Bridge at River Mitano 01.jpg|alt=Olutindo oluyitibwa Nungwe olusinganibwa ku mugga Mitano.|thumb|Olutindo oluyitibwa Nungwe olusinganibwa ku mugga Mitano.]] [[File:Road to Omachanda.jpg|alt=Oluguudo ku kyalo Kisiizi, nga kino kisinganibwa mu disitulikiti y'e Rukungiri mu Uganda.|thumb|Oluguudo ku kyalo Kisiizi, nga kino kisinganibwa mu disitulikiti y'e Rukungiri mu Uganda.]] '''Rukungiri''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 1 444.9 km<sup>2</sup>. Abantu: 321 300 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] qr6c0cxa6tagcp9z8uib3t05hz0srqo Sheema (disitulikit) 0 4627 71442 35537 2026-08-25T11:22:00Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71442 wikitext text/x-wiki [[File:Sheema District in Uganda.svg|thumb|Sheema district]] [[File:Community Consultation.jpg|alt=Abatuuze b'omu disitulikiti ya Sheema nga bali mu lukiiko lw'ekyalo.|thumb|Abatuuze b'omu disitulikiti ya Sheema nga bali mu lukiiko lw'ekyalo.]] [[File:Eco-san under construction (7980783715).jpg|alt=Okuziimbibwa kwa taaka y'amazzi ku kasozi ka Mushanga ku kyalo Kabwohe, mu disitulikiti y'e Sheema.|thumb|Okuziimbibwa kwa taaka y'amazzi ku kasozi ka Mushanga ku kyalo Kabwohe, mu disitulikiti y'e Sheema. ]] '''Sheema''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 699.1 km<sup>2</sup>. Abantu: 220 200 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] thqukqnqw0tdgd4x5djyw87u0ck4wmg Abayita Ababiri 0 5134 70847 19218 2026-08-25T10:35:01Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70847 wikitext text/x-wiki '''Abayita Ababiri''' ('''Abaita Ababiri'''), ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 1i4jq2ulbii6wt9gwg8yqc90ckiq0xt 71116 70847 2026-08-25T11:03:18Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71116 wikitext text/x-wiki '''Abayita Ababiri''' ('''Abaita Ababiri'''), ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} g5tueuthzvoz0jvi5dh8wa63m2rl23r 71117 71116 2026-08-25T11:03:49Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71117 wikitext text/x-wiki '''Abayita Ababiri''' ('''Abaita Ababiri'''), ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 3s93defghfr746kz7tcp989opxy7n09 Abim (kibuga) 0 5136 70694 70689 2026-08-24T15:11:46Z Nakisozi 10800 /* Laba ne */ 70694 wikitext text/x-wiki '''Abim''', kabuga mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa [[Uganda]]. Ky'ekifo ekikulu ekya Munisipaali, obukulembeze n'obusuubuzi bwa [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]]. Disitulikiti yatuumibwa linnya lya kabuga.<ref name=":1" /><ref name=":0">Mindat (25 July 2021). "Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda". ''Mindat.org''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Gye kisangibwa == Abim kisangibwa mu [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]], mu ttundutundu ly'e Karamoja, mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda.Kisangibwa kilommita nga 140 (ze mayiro 87 ) ng'okozesezza luguudo, mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Moroto]] ekibuga ekisinga obunene mu ttundutundu ly'e Karamoja.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Moroto, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Ekifo kino kiri nga kilommita 180 (ze mayiro 120) ng'okozesezza luguudo, mu buvanjuba bwa [[Gulu]] ekibuga ekisinga obunene mu Ttundutundu ly'Obukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1">"Road Distance Between Abim, Uganda And Gulu, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Abim kisangibwa kilommita nga 414 (ze mayiro 257) mu bukiika kkono bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]] ,ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref>Ebipimo n'ebibalo by'akabuga biri: 2°42'07.2"N 33°39'36.0"E (Obuwanvu mu bukiika kkono okuva ku Equator :2.7020; Obuwanvu mu buvanjuba okuva ku Equator :33.6600).<ref>"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2014,okubala abantu n'amayumba okw'eggwanga kwabala abantu 17,168.<ref name=":2">"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga obw'omumasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020, UBOS yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku 24,400. UBOS == Obungi bw'abantu == Okubala abantu okw'eggwanga okwa 2002 kwateeka obungi bwabantu obw'akabuga ku muwendo gwa bantu 7,645. Mu 2014, okubala abantu okw'eggwanga n'amayumba kwabala abantu 17,168.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). "The population of all Ugandan cities and towns with more than 15,000 inhabitants according to census results and latest official projections". ''Cityppulaion.de Quoting Uganda Bureau of Statistics''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga abamasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020 yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku bantu 24,400. UBOS yabala nti obungi bw'abantu b'Abim, mu Uganda, bweyongerera ku misinde emisaamusaamu buli mwaka ku bitundu 6.2 ku kikumi , wakati wa 2015 ne 2020 .<ref>Uganda Bureau of Statistics (25 July 2021). "The population development of Abim as well as related information and services" (Citypopulaton.de Quoting Uganda Bureau of Statistics). ''Citypopulation.de''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Ebifo eby'omugaso ebiyinza okwetaagibwaa == Ebifo bino eby'omugaso biri mu kabuga oba kumpi n'enkingizi z'akabuga:<ref name=":2" />(a) Offisi z'akabuga k'Abim eza [[town council]](b) Ekitebe kya disitulikiti y'Abim eky'obukulembeze (c) Akatale kAbim Central Market awasibuka ebyamaguzi ebipya (d) Eddwaliro ly'Abim era bonna li [[Abim general hospital]] eddwaliro lya gavumenti ery'ebitanda ekikumi eriddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]] (e) Ettabi lya [[DFCU Bank|Bbanka ya DFCU]] (f) ettabi lya [[Stanbic Bank Uganda Limited|Bbanka ya Stanbic Uganda]] ne (g) n'oluguudo lwa Soroti -Amuria-Abim-Kotido oluyita mu kabuga wamu okuva mu bukiika ddyo okudda mu bukiika kkono<ref>"Map Showing Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road Going Through Downtown Abim Town Council" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Laba ne == * [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] * Karamoja * Abakarimojong * Amalwaliro ga Uganda * Olukalala lw'ebibuga n'obubuga == Ebijuliziddwa == [[Category:Yuganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == fss2dgwgoub36i5ucl2ko9v6bv5u5ie 70695 70694 2026-08-24T15:12:56Z Nakisozi 10800 /* Laba ne */ 70695 wikitext text/x-wiki '''Abim''', kabuga mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa [[Uganda]]. Ky'ekifo ekikulu ekya Munisipaali, obukulembeze n'obusuubuzi bwa [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]]. Disitulikiti yatuumibwa linnya lya kabuga.<ref name=":1" /><ref name=":0">Mindat (25 July 2021). "Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda". ''Mindat.org''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Gye kisangibwa == Abim kisangibwa mu [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]], mu ttundutundu ly'e Karamoja, mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda.Kisangibwa kilommita nga 140 (ze mayiro 87 ) ng'okozesezza luguudo, mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Moroto]] ekibuga ekisinga obunene mu ttundutundu ly'e Karamoja.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Moroto, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Ekifo kino kiri nga kilommita 180 (ze mayiro 120) ng'okozesezza luguudo, mu buvanjuba bwa [[Gulu]] ekibuga ekisinga obunene mu Ttundutundu ly'Obukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1">"Road Distance Between Abim, Uganda And Gulu, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Abim kisangibwa kilommita nga 414 (ze mayiro 257) mu bukiika kkono bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]] ,ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref>Ebipimo n'ebibalo by'akabuga biri: 2°42'07.2"N 33°39'36.0"E (Obuwanvu mu bukiika kkono okuva ku Equator :2.7020; Obuwanvu mu buvanjuba okuva ku Equator :33.6600).<ref>"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2014,okubala abantu n'amayumba okw'eggwanga kwabala abantu 17,168.<ref name=":2">"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga obw'omumasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020, UBOS yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku 24,400. UBOS == Obungi bw'abantu == Okubala abantu okw'eggwanga okwa 2002 kwateeka obungi bwabantu obw'akabuga ku muwendo gwa bantu 7,645. Mu 2014, okubala abantu okw'eggwanga n'amayumba kwabala abantu 17,168.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). "The population of all Ugandan cities and towns with more than 15,000 inhabitants according to census results and latest official projections". ''Cityppulaion.de Quoting Uganda Bureau of Statistics''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga abamasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020 yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku bantu 24,400. UBOS yabala nti obungi bw'abantu b'Abim, mu Uganda, bweyongerera ku misinde emisaamusaamu buli mwaka ku bitundu 6.2 ku kikumi , wakati wa 2015 ne 2020 .<ref>Uganda Bureau of Statistics (25 July 2021). "The population development of Abim as well as related information and services" (Citypopulaton.de Quoting Uganda Bureau of Statistics). ''Citypopulation.de''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Ebifo eby'omugaso ebiyinza okwetaagibwaa == Ebifo bino eby'omugaso biri mu kabuga oba kumpi n'enkingizi z'akabuga:<ref name=":2" />(a) Offisi z'akabuga k'Abim eza [[town council]](b) Ekitebe kya disitulikiti y'Abim eky'obukulembeze (c) Akatale kAbim Central Market awasibuka ebyamaguzi ebipya (d) Eddwaliro ly'Abim era bonna li [[Abim general hospital]] eddwaliro lya gavumenti ery'ebitanda ekikumi eriddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]] (e) Ettabi lya [[DFCU Bank|Bbanka ya DFCU]] (f) ettabi lya [[Stanbic Bank Uganda Limited|Bbanka ya Stanbic Uganda]] ne (g) n'oluguudo lwa Soroti -Amuria-Abim-Kotido oluyita mu kabuga wamu okuva mu bukiika ddyo okudda mu bukiika kkono<ref>"Map Showing Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road Going Through Downtown Abim Town Council" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Laba ne == * [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] * Karamoja * Abakarimojong * Amalwaliro ga Uganda * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga n'obubuga]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Yuganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == aoe3pfio7mtajs0ko2tisiyl7ftls2q 70696 70695 2026-08-24T15:14:48Z Nakisozi 10800 /* Laba ne */ 70696 wikitext text/x-wiki '''Abim''', kabuga mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa [[Uganda]]. Ky'ekifo ekikulu ekya Munisipaali, obukulembeze n'obusuubuzi bwa [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]]. Disitulikiti yatuumibwa linnya lya kabuga.<ref name=":1" /><ref name=":0">Mindat (25 July 2021). "Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda". ''Mindat.org''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Gye kisangibwa == Abim kisangibwa mu [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]], mu ttundutundu ly'e Karamoja, mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda.Kisangibwa kilommita nga 140 (ze mayiro 87 ) ng'okozesezza luguudo, mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Moroto]] ekibuga ekisinga obunene mu ttundutundu ly'e Karamoja.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Moroto, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Ekifo kino kiri nga kilommita 180 (ze mayiro 120) ng'okozesezza luguudo, mu buvanjuba bwa [[Gulu]] ekibuga ekisinga obunene mu Ttundutundu ly'Obukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1">"Road Distance Between Abim, Uganda And Gulu, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Abim kisangibwa kilommita nga 414 (ze mayiro 257) mu bukiika kkono bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]] ,ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref>Ebipimo n'ebibalo by'akabuga biri: 2°42'07.2"N 33°39'36.0"E (Obuwanvu mu bukiika kkono okuva ku Equator :2.7020; Obuwanvu mu buvanjuba okuva ku Equator :33.6600).<ref>"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2014,okubala abantu n'amayumba okw'eggwanga kwabala abantu 17,168.<ref name=":2">"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga obw'omumasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020, UBOS yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku 24,400. UBOS == Obungi bw'abantu == Okubala abantu okw'eggwanga okwa 2002 kwateeka obungi bwabantu obw'akabuga ku muwendo gwa bantu 7,645. Mu 2014, okubala abantu okw'eggwanga n'amayumba kwabala abantu 17,168.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). "The population of all Ugandan cities and towns with more than 15,000 inhabitants according to census results and latest official projections". ''Cityppulaion.de Quoting Uganda Bureau of Statistics''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga abamasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020 yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku bantu 24,400. UBOS yabala nti obungi bw'abantu b'Abim, mu Uganda, bweyongerera ku misinde emisaamusaamu buli mwaka ku bitundu 6.2 ku kikumi , wakati wa 2015 ne 2020 .<ref>Uganda Bureau of Statistics (25 July 2021). "The population development of Abim as well as related information and services" (Citypopulaton.de Quoting Uganda Bureau of Statistics). ''Citypopulation.de''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Ebifo eby'omugaso ebiyinza okwetaagibwaa == Ebifo bino eby'omugaso biri mu kabuga oba kumpi n'enkingizi z'akabuga:<ref name=":2" />(a) Offisi z'akabuga k'Abim eza [[town council]](b) Ekitebe kya disitulikiti y'Abim eky'obukulembeze (c) Akatale kAbim Central Market awasibuka ebyamaguzi ebipya (d) Eddwaliro ly'Abim era bonna li [[Abim general hospital]] eddwaliro lya gavumenti ery'ebitanda ekikumi eriddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]] (e) Ettabi lya [[DFCU Bank|Bbanka ya DFCU]] (f) ettabi lya [[Stanbic Bank Uganda Limited|Bbanka ya Stanbic Uganda]] ne (g) n'oluguudo lwa Soroti -Amuria-Abim-Kotido oluyita mu kabuga wamu okuva mu bukiika ddyo okudda mu bukiika kkono<ref>"Map Showing Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road Going Through Downtown Abim Town Council" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Laba ne == * [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] * Karamoja * Abakarimojong * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro ga Uganda]] * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga n'obubuga]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Yuganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == 00xpzy3ebdz9y06yxwh8qaxunhm0pxn 70699 70696 2026-08-24T15:30:02Z Nakisozi 10800 /* Laba ne */ 70699 wikitext text/x-wiki '''Abim''', kabuga mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa [[Uganda]]. Ky'ekifo ekikulu ekya Munisipaali, obukulembeze n'obusuubuzi bwa [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]]. Disitulikiti yatuumibwa linnya lya kabuga.<ref name=":1" /><ref name=":0">Mindat (25 July 2021). "Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda". ''Mindat.org''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Gye kisangibwa == Abim kisangibwa mu [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]], mu ttundutundu ly'e Karamoja, mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda.Kisangibwa kilommita nga 140 (ze mayiro 87 ) ng'okozesezza luguudo, mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Moroto]] ekibuga ekisinga obunene mu ttundutundu ly'e Karamoja.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Moroto, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Ekifo kino kiri nga kilommita 180 (ze mayiro 120) ng'okozesezza luguudo, mu buvanjuba bwa [[Gulu]] ekibuga ekisinga obunene mu Ttundutundu ly'Obukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1">"Road Distance Between Abim, Uganda And Gulu, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Abim kisangibwa kilommita nga 414 (ze mayiro 257) mu bukiika kkono bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]] ,ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref>Ebipimo n'ebibalo by'akabuga biri: 2°42'07.2"N 33°39'36.0"E (Obuwanvu mu bukiika kkono okuva ku Equator :2.7020; Obuwanvu mu buvanjuba okuva ku Equator :33.6600).<ref>"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2014,okubala abantu n'amayumba okw'eggwanga kwabala abantu 17,168.<ref name=":2">"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga obw'omumasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020, UBOS yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku 24,400. UBOS == Obungi bw'abantu == Okubala abantu okw'eggwanga okwa 2002 kwateeka obungi bwabantu obw'akabuga ku muwendo gwa bantu 7,645. Mu 2014, okubala abantu okw'eggwanga n'amayumba kwabala abantu 17,168.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). "The population of all Ugandan cities and towns with more than 15,000 inhabitants according to census results and latest official projections". ''Cityppulaion.de Quoting Uganda Bureau of Statistics''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga abamasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020 yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku bantu 24,400. UBOS yabala nti obungi bw'abantu b'Abim, mu Uganda, bweyongerera ku misinde emisaamusaamu buli mwaka ku bitundu 6.2 ku kikumi , wakati wa 2015 ne 2020 .<ref>Uganda Bureau of Statistics (25 July 2021). "The population development of Abim as well as related information and services" (Citypopulaton.de Quoting Uganda Bureau of Statistics). ''Citypopulation.de''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Ebifo eby'omugaso ebiyinza okwetaagibwaa == Ebifo bino eby'omugaso biri mu kabuga oba kumpi n'enkingizi z'akabuga:<ref name=":2" />(a) Offisi z'akabuga k'Abim eza [[town council]](b) Ekitebe kya disitulikiti y'Abim eky'obukulembeze (c) Akatale kAbim Central Market awasibuka ebyamaguzi ebipya (d) Eddwaliro ly'Abim era bonna li [[Abim general hospital]] eddwaliro lya gavumenti ery'ebitanda ekikumi eriddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]] (e) Ettabi lya [[DFCU Bank|Bbanka ya DFCU]] (f) ettabi lya [[Stanbic Bank Uganda Limited|Bbanka ya Stanbic Uganda]] ne (g) n'oluguudo lwa Soroti -Amuria-Abim-Kotido oluyita mu kabuga wamu okuva mu bukiika ddyo okudda mu bukiika kkono<ref>"Map Showing Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road Going Through Downtown Abim Town Council" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Laba ne == * [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] * Karamoja * Abakarimojong * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro ga Uganda]] * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga n'obubuga]] == Ebijuliziddwa. == [[Category:Yuganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == jk3eqzzo7hcvtlcqbswf1cd5dknwzth 70700 70699 2026-08-24T15:32:57Z Nakisozi 10800 Ntaddemu databox 70700 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abim''', kabuga mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa [[Uganda]]. Ky'ekifo ekikulu ekya Munisipaali, obukulembeze n'obusuubuzi bwa [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]]. Disitulikiti yatuumibwa linnya lya kabuga.<ref name=":1" /><ref name=":0">Mindat (25 July 2021). "Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda". ''Mindat.org''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Gye kisangibwa == Abim kisangibwa mu [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]], mu ttundutundu ly'e Karamoja, mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda.Kisangibwa kilommita nga 140 (ze mayiro 87 ) ng'okozesezza luguudo, mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Moroto]] ekibuga ekisinga obunene mu ttundutundu ly'e Karamoja.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Moroto, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Ekifo kino kiri nga kilommita 180 (ze mayiro 120) ng'okozesezza luguudo, mu buvanjuba bwa [[Gulu]] ekibuga ekisinga obunene mu Ttundutundu ly'Obukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1">"Road Distance Between Abim, Uganda And Gulu, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Abim kisangibwa kilommita nga 414 (ze mayiro 257) mu bukiika kkono bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]] ,ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref>Ebipimo n'ebibalo by'akabuga biri: 2°42'07.2"N 33°39'36.0"E (Obuwanvu mu bukiika kkono okuva ku Equator :2.7020; Obuwanvu mu buvanjuba okuva ku Equator :33.6600).<ref>"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2014,okubala abantu n'amayumba okw'eggwanga kwabala abantu 17,168.<ref name=":2">"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga obw'omumasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020, UBOS yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku 24,400. UBOS == Obungi bw'abantu == Okubala abantu okw'eggwanga okwa 2002 kwateeka obungi bwabantu obw'akabuga ku muwendo gwa bantu 7,645. Mu 2014, okubala abantu okw'eggwanga n'amayumba kwabala abantu 17,168.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). "The population of all Ugandan cities and towns with more than 15,000 inhabitants according to census results and latest official projections". ''Cityppulaion.de Quoting Uganda Bureau of Statistics''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga abamasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020 yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku bantu 24,400. UBOS yabala nti obungi bw'abantu b'Abim, mu Uganda, bweyongerera ku misinde emisaamusaamu buli mwaka ku bitundu 6.2 ku kikumi , wakati wa 2015 ne 2020 .<ref>Uganda Bureau of Statistics (25 July 2021). "The population development of Abim as well as related information and services" (Citypopulaton.de Quoting Uganda Bureau of Statistics). ''Citypopulation.de''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Ebifo eby'omugaso ebiyinza okwetaagibwaa == Ebifo bino eby'omugaso biri mu kabuga oba kumpi n'enkingizi z'akabuga:<ref name=":2" />(a) Offisi z'akabuga k'Abim eza [[town council]](b) Ekitebe kya disitulikiti y'Abim eky'obukulembeze (c) Akatale kAbim Central Market awasibuka ebyamaguzi ebipya (d) Eddwaliro ly'Abim era bonna li [[Abim general hospital]] eddwaliro lya gavumenti ery'ebitanda ekikumi eriddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]] (e) Ettabi lya [[DFCU Bank|Bbanka ya DFCU]] (f) ettabi lya [[Stanbic Bank Uganda Limited|Bbanka ya Stanbic Uganda]] ne (g) n'oluguudo lwa Soroti -Amuria-Abim-Kotido oluyita mu kabuga wamu okuva mu bukiika ddyo okudda mu bukiika kkono<ref>"Map Showing Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road Going Through Downtown Abim Town Council" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Laba ne == * [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] * Karamoja * Abakarimojong * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro ga Uganda]] * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga n'obubuga]] == Ebijuliziddwa. == [[Category:Yuganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == btkqsru0cg2n63byx1u8cxbwm4u5w4y 70703 70700 2026-08-24T15:39:17Z Nakisozi 10800 /* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */ 70703 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abim''', kabuga mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa [[Uganda]]. Ky'ekifo ekikulu ekya Munisipaali, obukulembeze n'obusuubuzi bwa [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]]. Disitulikiti yatuumibwa linnya lya kabuga.<ref name=":1" /><ref name=":0">Mindat (25 July 2021). "Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda". ''Mindat.org''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Gye kisangibwa == Abim kisangibwa mu [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]], mu ttundutundu ly'e Karamoja, mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda.Kisangibwa kilommita nga 140 (ze mayiro 87 ) ng'okozesezza luguudo, mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Moroto]] ekibuga ekisinga obunene mu ttundutundu ly'e Karamoja.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Moroto, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Ekifo kino kiri nga kilommita 180 (ze mayiro 120) ng'okozesezza luguudo, mu buvanjuba bwa [[Gulu]] ekibuga ekisinga obunene mu Ttundutundu ly'Obukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1">"Road Distance Between Abim, Uganda And Gulu, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Abim kisangibwa kilommita nga 414 (ze mayiro 257) mu bukiika kkono bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]] ,ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref>Ebipimo n'ebibalo by'akabuga biri: 2°42'07.2"N 33°39'36.0"E (Obuwanvu mu bukiika kkono okuva ku Equator :2.7020; Obuwanvu mu buvanjuba okuva ku Equator :33.6600).<ref>"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2014,okubala abantu n'amayumba okw'eggwanga kwabala abantu 17,168.<ref name=":2">"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga obw'omumasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020, UBOS yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku 24,400. UBOS == Obungi bw'abantu == Okubala abantu okw'eggwanga okwa 2002 kwateeka obungi bwabantu obw'akabuga ku muwendo gwa bantu 7,645. Mu 2014, okubala abantu okw'eggwanga n'amayumba kwabala abantu 17,168.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). "The population of all Ugandan cities and towns with more than 15,000 inhabitants according to census results and latest official projections". ''Cityppulaion.de Quoting Uganda Bureau of Statistics''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga abamasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020 yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku bantu 24,400. UBOS yabala nti obungi bw'abantu b'Abim, mu Uganda, bweyongerera ku misinde emisaamusaamu buli mwaka ku bitundu 6.2 ku kikumi , wakati wa 2015 ne 2020 .<ref>Uganda Bureau of Statistics (25 July 2021). "The population development of Abim as well as related information and services" (Citypopulaton.de Quoting Uganda Bureau of Statistics). ''Citypopulation.de''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Ebifo eby'omugaso ebiyinza okwetaagibwaa == Ebifo bino eby'omugaso biri mu kabuga oba kumpi n'enkingizi z'akabuga:<ref name=":2" />(a) Offisi z'akabuga k'Abim eza [[town council]](b) Ekitebe kya disitulikiti y'Abim eky'obukulembeze (c) Akatale kAbim Central Market awasibuka ebyamaguzi ebipya (d) Eddwaliro ly'Abim era bonna li [[Abim general hospital]] eddwaliro lya gavumenti ery'ebitanda ekikumi eriddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]] (e) Ettabi lya [[DFCU Bank|Bbanka ya DFCU]] (f) ettabi lya [[Stanbic Bank Uganda Limited|Bbanka ya Stanbic Uganda]] ne (g) n'oluguudo lwa Soroti -Amuria-Abim-Kotido oluyita mu kabuga wamu okuva mu bukiika ddyo okudda mu bukiika kkono<ref>"Map Showing Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road Going Through Downtown Abim Town Council" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Laba ne == * [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] * Karamoja * Abakarimojong * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro ga Uganda]] * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga n'obubuga]] == Ebijuliziddwa. == [[Category:Yuganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * Okutambula kw'Abim mu kutakabanira amazzi amayonjo rlursn0xv6gj9maaou53jzy0jkpro4f 70704 70703 2026-08-24T15:46:38Z Nakisozi 10800 /* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */ 70704 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abim''', kabuga mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa [[Uganda]]. Ky'ekifo ekikulu ekya Munisipaali, obukulembeze n'obusuubuzi bwa [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]]. Disitulikiti yatuumibwa linnya lya kabuga.<ref name=":1" /><ref name=":0">Mindat (25 July 2021). "Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda". ''Mindat.org''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Gye kisangibwa == Abim kisangibwa mu [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]], mu ttundutundu ly'e Karamoja, mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda.Kisangibwa kilommita nga 140 (ze mayiro 87 ) ng'okozesezza luguudo, mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Moroto]] ekibuga ekisinga obunene mu ttundutundu ly'e Karamoja.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Moroto, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Ekifo kino kiri nga kilommita 180 (ze mayiro 120) ng'okozesezza luguudo, mu buvanjuba bwa [[Gulu]] ekibuga ekisinga obunene mu Ttundutundu ly'Obukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1">"Road Distance Between Abim, Uganda And Gulu, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Abim kisangibwa kilommita nga 414 (ze mayiro 257) mu bukiika kkono bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]] ,ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref>Ebipimo n'ebibalo by'akabuga biri: 2°42'07.2"N 33°39'36.0"E (Obuwanvu mu bukiika kkono okuva ku Equator :2.7020; Obuwanvu mu buvanjuba okuva ku Equator :33.6600).<ref>"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2014,okubala abantu n'amayumba okw'eggwanga kwabala abantu 17,168.<ref name=":2">"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga obw'omumasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020, UBOS yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku 24,400. UBOS == Obungi bw'abantu == Okubala abantu okw'eggwanga okwa 2002 kwateeka obungi bwabantu obw'akabuga ku muwendo gwa bantu 7,645. Mu 2014, okubala abantu okw'eggwanga n'amayumba kwabala abantu 17,168.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). "The population of all Ugandan cities and towns with more than 15,000 inhabitants according to census results and latest official projections". ''Cityppulaion.de Quoting Uganda Bureau of Statistics''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga abamasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020 yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku bantu 24,400. UBOS yabala nti obungi bw'abantu b'Abim, mu Uganda, bweyongerera ku misinde emisaamusaamu buli mwaka ku bitundu 6.2 ku kikumi , wakati wa 2015 ne 2020 .<ref>Uganda Bureau of Statistics (25 July 2021). "The population development of Abim as well as related information and services" (Citypopulaton.de Quoting Uganda Bureau of Statistics). ''Citypopulation.de''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Ebifo eby'omugaso ebiyinza okwetaagibwaa == Ebifo bino eby'omugaso biri mu kabuga oba kumpi n'enkingizi z'akabuga:<ref name=":2" />(a) Offisi z'akabuga k'Abim eza [[town council]](b) Ekitebe kya disitulikiti y'Abim eky'obukulembeze (c) Akatale kAbim Central Market awasibuka ebyamaguzi ebipya (d) Eddwaliro ly'Abim era bonna li [[Abim general hospital]] eddwaliro lya gavumenti ery'ebitanda ekikumi eriddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]] (e) Ettabi lya [[DFCU Bank|Bbanka ya DFCU]] (f) ettabi lya [[Stanbic Bank Uganda Limited|Bbanka ya Stanbic Uganda]] ne (g) n'oluguudo lwa Soroti -Amuria-Abim-Kotido oluyita mu kabuga wamu okuva mu bukiika ddyo okudda mu bukiika kkono<ref>"Map Showing Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road Going Through Downtown Abim Town Council" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Laba ne == * [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] * Karamoja * Abakarimojong * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro ga Uganda]] * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga n'obubuga]] == Ebijuliziddwa. == [[Category:Yuganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * Okutambula kw'Abim mu kutakabanira akabuga akayonjo mj2h6x59li0rk85f765nx0b4x8lxb5e 70706 70704 2026-08-24T15:53:56Z Nakisozi 10800 /* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */ 70706 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abim''', kabuga mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa [[Uganda]]. Ky'ekifo ekikulu ekya Munisipaali, obukulembeze n'obusuubuzi bwa [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]]. Disitulikiti yatuumibwa linnya lya kabuga.<ref name=":1" /><ref name=":0">Mindat (25 July 2021). "Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda". ''Mindat.org''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Gye kisangibwa == Abim kisangibwa mu [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]], mu ttundutundu ly'e Karamoja, mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda.Kisangibwa kilommita nga 140 (ze mayiro 87 ) ng'okozesezza luguudo, mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Moroto]] ekibuga ekisinga obunene mu ttundutundu ly'e Karamoja.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Moroto, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Ekifo kino kiri nga kilommita 180 (ze mayiro 120) ng'okozesezza luguudo, mu buvanjuba bwa [[Gulu]] ekibuga ekisinga obunene mu Ttundutundu ly'Obukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1">"Road Distance Between Abim, Uganda And Gulu, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Abim kisangibwa kilommita nga 414 (ze mayiro 257) mu bukiika kkono bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]] ,ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref>Ebipimo n'ebibalo by'akabuga biri: 2°42'07.2"N 33°39'36.0"E (Obuwanvu mu bukiika kkono okuva ku Equator :2.7020; Obuwanvu mu buvanjuba okuva ku Equator :33.6600).<ref>"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2014,okubala abantu n'amayumba okw'eggwanga kwabala abantu 17,168.<ref name=":2">"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga obw'omumasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020, UBOS yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku 24,400. UBOS == Obungi bw'abantu == Okubala abantu okw'eggwanga okwa 2002 kwateeka obungi bwabantu obw'akabuga ku muwendo gwa bantu 7,645. Mu 2014, okubala abantu okw'eggwanga n'amayumba kwabala abantu 17,168.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). "The population of all Ugandan cities and towns with more than 15,000 inhabitants according to census results and latest official projections". ''Cityppulaion.de Quoting Uganda Bureau of Statistics''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga abamasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020 yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku bantu 24,400. UBOS yabala nti obungi bw'abantu b'Abim, mu Uganda, bweyongerera ku misinde emisaamusaamu buli mwaka ku bitundu 6.2 ku kikumi , wakati wa 2015 ne 2020 .<ref>Uganda Bureau of Statistics (25 July 2021). "The population development of Abim as well as related information and services" (Citypopulaton.de Quoting Uganda Bureau of Statistics). ''Citypopulation.de''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Ebifo eby'omugaso ebiyinza okwetaagibwaa == Ebifo bino eby'omugaso biri mu kabuga oba kumpi n'enkingizi z'akabuga:<ref name=":2" />(a) Offisi z'akabuga k'Abim eza [[town council]](b) Ekitebe kya disitulikiti y'Abim eky'obukulembeze (c) Akatale kAbim Central Market awasibuka ebyamaguzi ebipya (d) Eddwaliro ly'Abim era bonna li [[Abim general hospital]] eddwaliro lya gavumenti ery'ebitanda ekikumi eriddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]] (e) Ettabi lya [[DFCU Bank|Bbanka ya DFCU]] (f) ettabi lya [[Stanbic Bank Uganda Limited|Bbanka ya Stanbic Uganda]] ne (g) n'oluguudo lwa Soroti -Amuria-Abim-Kotido oluyita mu kabuga wamu okuva mu bukiika ddyo okudda mu bukiika kkono<ref>"Map Showing Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road Going Through Downtown Abim Town Council" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Laba ne == * [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] * Karamoja * Abakarimojong * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro ga Uganda]] * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga n'obubuga]] == Ebijuliziddwa. == [[Category:Yuganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * Okutambula kw'Abim mu kutakabanira akabuga akayonjo. m1za1ubjhhdh9bngrs7thoric2gesmf 70708 70706 2026-08-24T15:57:37Z Nakisozi 10800 Ntaddemu ettuluba 70708 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abim''', kabuga mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa [[Uganda]]. Ky'ekifo ekikulu ekya Munisipaali, obukulembeze n'obusuubuzi bwa [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]]. Disitulikiti yatuumibwa linnya lya kabuga.<ref name=":1" /><ref name=":0">Mindat (25 July 2021). "Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda". ''Mindat.org''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Gye kisangibwa == Abim kisangibwa mu [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]], mu ttundutundu ly'e Karamoja, mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda.Kisangibwa kilommita nga 140 (ze mayiro 87 ) ng'okozesezza luguudo, mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Moroto]] ekibuga ekisinga obunene mu ttundutundu ly'e Karamoja.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Moroto, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Ekifo kino kiri nga kilommita 180 (ze mayiro 120) ng'okozesezza luguudo, mu buvanjuba bwa [[Gulu]] ekibuga ekisinga obunene mu Ttundutundu ly'Obukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1">"Road Distance Between Abim, Uganda And Gulu, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Abim kisangibwa kilommita nga 414 (ze mayiro 257) mu bukiika kkono bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]] ,ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref>Ebipimo n'ebibalo by'akabuga biri: 2°42'07.2"N 33°39'36.0"E (Obuwanvu mu bukiika kkono okuva ku Equator :2.7020; Obuwanvu mu buvanjuba okuva ku Equator :33.6600).<ref>"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2014,okubala abantu n'amayumba okw'eggwanga kwabala abantu 17,168.<ref name=":2">"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga obw'omumasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020, UBOS yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku 24,400. UBOS == Obungi bw'abantu == Okubala abantu okw'eggwanga okwa 2002 kwateeka obungi bwabantu obw'akabuga ku muwendo gwa bantu 7,645. Mu 2014, okubala abantu okw'eggwanga n'amayumba kwabala abantu 17,168.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). "The population of all Ugandan cities and towns with more than 15,000 inhabitants according to census results and latest official projections". ''Cityppulaion.de Quoting Uganda Bureau of Statistics''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga abamasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020 yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku bantu 24,400. UBOS yabala nti obungi bw'abantu b'Abim, mu Uganda, bweyongerera ku misinde emisaamusaamu buli mwaka ku bitundu 6.2 ku kikumi , wakati wa 2015 ne 2020 .<ref>Uganda Bureau of Statistics (25 July 2021). "The population development of Abim as well as related information and services" (Citypopulaton.de Quoting Uganda Bureau of Statistics). ''Citypopulation.de''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Ebifo eby'omugaso ebiyinza okwetaagibwaa == Ebifo bino eby'omugaso biri mu kabuga oba kumpi n'enkingizi z'akabuga:<ref name=":2" />(a) Offisi z'akabuga k'Abim eza [[town council]](b) Ekitebe kya disitulikiti y'Abim eky'obukulembeze (c) Akatale kAbim Central Market awasibuka ebyamaguzi ebipya (d) Eddwaliro ly'Abim era bonna li [[Abim general hospital]] eddwaliro lya gavumenti ery'ebitanda ekikumi eriddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]] (e) Ettabi lya [[DFCU Bank|Bbanka ya DFCU]] (f) ettabi lya [[Stanbic Bank Uganda Limited|Bbanka ya Stanbic Uganda]] ne (g) n'oluguudo lwa Soroti -Amuria-Abim-Kotido oluyita mu kabuga wamu okuva mu bukiika ddyo okudda mu bukiika kkono<ref>"Map Showing Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road Going Through Downtown Abim Town Council" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Laba ne == * [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] * Karamoja * Abakarimojong * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro ga Uganda]] * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga n'obubuga]] == Ebijuliziddwa. == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * Okutambula kw'Abim mu kutakabanira akabuga akayonjo. 3h32aw86ikkxdwy4f7nkqz9br4xgavi 70709 70708 2026-08-24T15:59:42Z Nakisozi 10800 70709 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abim''', kabuga mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa [[Uganda]]. Ky'ekifo ekikulu ekya Munisipaali, obukulembeze n'obusuubuzi bwa [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]]. Disitulikiti yatuumibwa linnya lya kabuga.<ref name=":1" /><ref name=":0">Mindat (25 July 2021). "Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda". ''Mindat.org''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Gye kisangibwa == Abim kisangibwa mu [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]], mu ttundutundu ly'e Karamoja, mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda.Kisangibwa kilommita nga 140 (ze mayiro 87 ) ng'okozesezza luguudo, mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Moroto]] ekibuga ekisinga obunene mu ttundutundu ly'e Karamoja.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Moroto, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Ekifo kino kiri nga kilommita 180 (ze mayiro 120) ng'okozesezza luguudo, mu buvanjuba bwa [[Gulu]] ekibuga ekisinga obunene mu Ttundutundu ly'Obukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1">"Road Distance Between Abim, Uganda And Gulu, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Abim kisangibwa kilommita nga 414 (ze mayiro 257) mu bukiika kkono bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]] ,ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref>Ebipimo n'ebibalo by'akabuga biri: 2°42'07.2"N 33°39'36.0"E (Obuwanvu mu bukiika kkono okuva ku Equator :2.7020; Obuwanvu mu buvanjuba okuva ku Equator :33.6600).<ref>"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2014,okubala abantu n'amayumba okw'eggwanga kwabala abantu 17,168.<ref name=":2">"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga obw'omumasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020, UBOS yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku 24,400. UBOS == Obungi bw'abantu == Okubala abantu okw'eggwanga okwa 2002 kwateeka obungi bwabantu obw'akabuga ku muwendo gwa bantu 7,645. Mu 2014, okubala abantu okw'eggwanga n'amayumba kwabala abantu 17,168.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). "The population of all Ugandan cities and towns with more than 15,000 inhabitants according to census results and latest official projections". ''Cityppulaion.de Quoting Uganda Bureau of Statistics''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga abamasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020 yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku bantu 24,400. UBOS yabala nti obungi bw'abantu b'Abim, mu Uganda, bweyongerera ku misinde emisaamusaamu buli mwaka ku bitundu 6.2 ku kikumi , wakati wa 2015 ne 2020 .<ref>Uganda Bureau of Statistics (25 July 2021). "The population development of Abim as well as related information and services" (Citypopulaton.de Quoting Uganda Bureau of Statistics). ''Citypopulation.de''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Ebifo eby'omugaso ebiyinza okwetaagibwa == Ebifo bino eby'omugaso biri mu kabuga oba kumpi n'enkingizi z'akabuga:<ref name=":2" />(a) Offisi z'akabuga k'Abim eza [[town council]](b) Ekitebe kya disitulikiti y'Abim eky'obukulembeze (c) Akatale kAbim Central Market awasibuka ebyamaguzi ebipya (d) Eddwaliro ly'Abim era bonna li [[Abim general hospital]] eddwaliro lya gavumenti ery'ebitanda ekikumi eriddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]] (e) Ettabi lya [[DFCU Bank|Bbanka ya DFCU]] (f) ettabi lya [[Stanbic Bank Uganda Limited|Bbanka ya Stanbic Uganda]] ne (g) n'oluguudo lwa Soroti -Amuria-Abim-Kotido oluyita mu kabuga wamu okuva mu bukiika ddyo okudda mu bukiika kkono<ref>"Map Showing Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road Going Through Downtown Abim Town Council" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Laba ne == * [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] * Karamoja * Abakarimojong * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro ga Uganda]] * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga n'obubuga]] == Ebijuliziddwa. == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * Okutambula kw'Abim mu kutakabanira akabuga akayonjo. i17bi46us17nl3c3qec3axtl2p01vjz 70710 70709 2026-08-24T16:00:34Z Nakisozi 10800 Ntaddemu ettuluba 70710 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abim''', kabuga mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa [[Uganda]]. Ky'ekifo ekikulu ekya Munisipaali, obukulembeze n'obusuubuzi bwa [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]]. Disitulikiti yatuumibwa linnya lya kabuga.<ref name=":1" /><ref name=":0">Mindat (25 July 2021). "Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda". ''Mindat.org''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Gye kisangibwa == Abim kisangibwa mu [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]], mu ttundutundu ly'e Karamoja, mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda.Kisangibwa kilommita nga 140 (ze mayiro 87 ) ng'okozesezza luguudo, mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Moroto]] ekibuga ekisinga obunene mu ttundutundu ly'e Karamoja.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Moroto, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Ekifo kino kiri nga kilommita 180 (ze mayiro 120) ng'okozesezza luguudo, mu buvanjuba bwa [[Gulu]] ekibuga ekisinga obunene mu Ttundutundu ly'Obukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1">"Road Distance Between Abim, Uganda And Gulu, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Abim kisangibwa kilommita nga 414 (ze mayiro 257) mu bukiika kkono bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]] ,ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref>Ebipimo n'ebibalo by'akabuga biri: 2°42'07.2"N 33°39'36.0"E (Obuwanvu mu bukiika kkono okuva ku Equator :2.7020; Obuwanvu mu buvanjuba okuva ku Equator :33.6600).<ref>"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2014,okubala abantu n'amayumba okw'eggwanga kwabala abantu 17,168.<ref name=":2">"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga obw'omumasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020, UBOS yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku 24,400. UBOS == Obungi bw'abantu == Okubala abantu okw'eggwanga okwa 2002 kwateeka obungi bwabantu obw'akabuga ku muwendo gwa bantu 7,645. Mu 2014, okubala abantu okw'eggwanga n'amayumba kwabala abantu 17,168.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). "The population of all Ugandan cities and towns with more than 15,000 inhabitants according to census results and latest official projections". ''Cityppulaion.de Quoting Uganda Bureau of Statistics''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga abamasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020 yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku bantu 24,400. UBOS yabala nti obungi bw'abantu b'Abim, mu Uganda, bweyongerera ku misinde emisaamusaamu buli mwaka ku bitundu 6.2 ku kikumi , wakati wa 2015 ne 2020 .<ref>Uganda Bureau of Statistics (25 July 2021). "The population development of Abim as well as related information and services" (Citypopulaton.de Quoting Uganda Bureau of Statistics). ''Citypopulation.de''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Ebifo eby'omugaso ebiyinza okwetaagibwa == Ebifo bino eby'omugaso biri mu kabuga oba kumpi n'enkingizi z'akabuga:<ref name=":2" />(a) Offisi z'akabuga k'Abim eza [[town council]](b) Ekitebe kya disitulikiti y'Abim eky'obukulembeze (c) Akatale kAbim Central Market awasibuka ebyamaguzi ebipya (d) Eddwaliro ly'Abim era bonna li [[Abim general hospital]] eddwaliro lya gavumenti ery'ebitanda ekikumi eriddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]] (e) Ettabi lya [[DFCU Bank|Bbanka ya DFCU]] (f) ettabi lya [[Stanbic Bank Uganda Limited|Bbanka ya Stanbic Uganda]] ne (g) n'oluguudo lwa Soroti -Amuria-Abim-Kotido oluyita mu kabuga wamu okuva mu bukiika ddyo okudda mu bukiika kkono<ref>"Map Showing Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road Going Through Downtown Abim Town Council" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Laba ne == * [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] * Karamoja * Abakarimojong * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro ga Uganda]] * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga n'obubuga]] == Ebijuliziddwa. == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * Okutambula kw'Abim mu kutakabanira akabuga akayonjo. [[Category:Disitulikiti y'Abim]] enr2qyu95qfhwb39ffcjhf40s0n3tou 70711 70710 2026-08-24T16:01:34Z Nakisozi 10800 70711 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abim''', kabuga mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa [[Uganda]]. Ky'ekifo ekikulu ekya Munisipaali, obukulembeze n'obusuubuzi bwa [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]]. Disitulikiti yatuumibwa linnya lya kabuga.<ref name=":1" /><ref name=":0">Mindat (25 July 2021). "Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda". ''Mindat.org''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Gye kisangibwa == Abim kisangibwa mu [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]], mu ttundutundu ly'e Karamoja, mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda.Kisangibwa kilommita nga 140 (ze mayiro 87 ) ng'okozesezza luguudo, mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Moroto]] ekibuga ekisinga obunene mu ttundutundu ly'e Karamoja.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Moroto, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Ekifo kino kiri nga kilommita 180 (ze mayiro 120) ng'okozesezza luguudo, mu buvanjuba bwa [[Gulu]] ekibuga ekisinga obunene mu Ttundutundu ly'Obukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1">"Road Distance Between Abim, Uganda And Gulu, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 January 2021.</ref> Abim kisangibwa kilommita nga 414 (ze mayiro 257) mu bukiika kkono bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]] ,ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene.<ref>"Road Distance Between Abim, Uganda And Kampala, Uganda With Interactive Map" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref>Ebipimo n'ebibalo by'akabuga biri: 2°42'07.2"N 33°39'36.0"E (Obuwanvu mu bukiika kkono okuva ku Equator :2.7020; Obuwanvu mu buvanjuba okuva ku Equator :33.6600).<ref>"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2014,okubala abantu n'amayumba okw'eggwanga kwabala abantu 17,168.<ref name=":2">"Location of Abim Town Council, Labwor County, Abim District, Northern Region, Uganda" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga obw'omumasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020, UBOS yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku 24,400. UBOS == Obungi bw'abantu == Okubala abantu okw'eggwanga okwa 2002 kwateeka obungi bwabantu obw'akabuga ku muwendo gwa bantu 7,645. Mu 2014, okubala abantu okw'eggwanga n'amayumba kwabala abantu 17,168.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). "The population of all Ugandan cities and towns with more than 15,000 inhabitants according to census results and latest official projections". ''Cityppulaion.de Quoting Uganda Bureau of Statistics''. Retrieved 25 July 2021.</ref> Mu 2015, ekitongole kya Uganda eky'ebibalo ki [[Uganda Bureau of Statistics]] kyateebereza obungi bw'abantu b'akabuga abamasekkati g'omwaka ku bantu nga 18,100. Mu 2020 yateebereza obungi bw'abantu b'akabuga k'Abim ku bantu 24,400. UBOS yabala nti obungi bw'abantu b'Abim, mu Uganda, bweyongerera ku misinde emisaamusaamu buli mwaka ku bitundu 6.2 ku kikumi , wakati wa 2015 ne 2020 .<ref>Uganda Bureau of Statistics (25 July 2021). "The population development of Abim as well as related information and services" (Citypopulaton.de Quoting Uganda Bureau of Statistics). ''Citypopulation.de''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Ebifo eby'omugaso ebiyinza okwetaagibwa == Ebifo bino eby'omugaso biri mu kabuga oba kumpi n'enkingizi z'akabuga:<ref name=":2" />(a) Offisi z'akabuga k'Abim eza [[town council]](b) Ekitebe kya disitulikiti y'Abim eky'obukulembeze (c) Akatale kAbim Central Market awasibuka ebyamaguzi ebipya (d) Eddwaliro ly'Abim era bonna li [[Abim general hospital]] eddwaliro lya gavumenti ery'ebitanda ekikumi eriddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]] (e) Ettabi lya [[DFCU Bank|Bbanka ya DFCU]] (f) ettabi lya [[Stanbic Bank Uganda Limited|Bbanka ya Stanbic Uganda]] ne (g) n'oluguudo lwa Soroti -Amuria-Abim-Kotido oluyita mu kabuga wamu okuva mu bukiika ddyo okudda mu bukiika kkono<ref>"Map Showing Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road Going Through Downtown Abim Town Council" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 25 July 2021.</ref> == Laba ne == * [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] * Karamoja * Abakarimojong * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro ga Uganda]] * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda|Olukalala lw'ebibuga n'obubuga]] == Ebijuliziddwa. == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * Okutambula kw'Abim mu kutakabanira akabuga akayonjo. [[Category:Disitulikiti y'Abim]] [[Category:Ebifo ebierimu abantu mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uagnda]] 6if3g150z9mwaygvbn35cyllzizs04z Aboke 0 5137 70848 19221 2026-08-25T10:35:01Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70848 wikitext text/x-wiki '''Aboke''', ekibuga mu [[Kole (disitulikit)|Kole]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] igbzgmp79k1h8gb2dljirdy143frzsw 71122 70848 2026-08-25T11:16:18Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71122 wikitext text/x-wiki '''Aboke''', ekibuga mu [[Kole (disitulikit)|Kole]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nc075mipsv0wa25zxokeh4rx46dxc9g Acholibur 0 5138 70849 67662 2026-08-25T10:35:01Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70849 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Disitulikiti y’e Pader]] [[Category:Ebifo ebirimu abantu mu Bukiikakkono bwa Uganda]] [[Category:Ebibuga ebiri mu kiwonvu kya Great Rift]] '''Acholibur''', kibuga mu [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>{{Cite web |title=Acholibur, Uganda - Facts and information on Acholibur - Uganda.Places-in-the-world.com |url=https://uganda.places-in-the-world.com/235528-place-acholibur.html |access-date=2024-01-09 |website=uganda.places-in-the-world.com}}</ref> == Ekifo == Acholibur eri mu kiromita nga 19 (mayiro 12) mu bukiikaddyo bwa Kitgum, ekibuga ekinene ekisinga okumpi.<ref>{{cite web |last=GFC |date=16 July 2015 |title=Road Distance Between Kitgum And Acholibur With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kitgum%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Acholibur%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJM_XljVHlcxcRSWTyNmSthvE&dt2=ChIJx_m5-eJXcRcRYEpD_hc575M |accessdate=16 July 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> Ensengeka za Acholibur ziri 03°08'37.0"N, 32°54'49.0"E (Latitude:3.143611; Longitude:32.913611).<ref>{{google maps|accessdate=16 July 2015|url=https://www.google.com/maps/place/3%C2%B008'37.0%22N+32%C2%B054'49.0%22E/@3.1446685,32.9120588,16.72z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0|title=Location of Acholibur at Google Maps}}</ref> == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Bino bye bimu ku bifo eby’enjawulo ebiri mu Acholibur oba okumpi nayo: * ofiisi z’olukiiko lw’ekibuga Acholibur * ekitebe ky’ekitundu ky’e Acholibur * enkomerero y’obukiikakkono bw’oluguudo lwa Acholibur–Gulu–Olwiyo * Oluguudo lwa Rwekunye–Apac–Aduku–Lira–Kitgum–Musingo, oluyita mu kibuga okutwalira awamu mu ludda olw’obukiikakkono/obugwanjuba == Laba ne == * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] * [[Olukalala lw'enguudo mu Uganda]] == Ebijulizidwa == [[Category:Uganda]] <references /> == Ebijulizidwa ebweru == {{stub}} amy7kve4vqxwd739srepmbnbo27jg6u 71121 70849 2026-08-25T11:16:18Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71121 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Disitulikiti y’e Pader]] [[Category:Ebifo ebirimu abantu mu Bukiikakkono bwa Uganda]] [[Category:Ebibuga ebiri mu kiwonvu kya Great Rift]] '''Acholibur''', kibuga mu [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>{{Cite web |title=Acholibur, Uganda - Facts and information on Acholibur - Uganda.Places-in-the-world.com |url=https://uganda.places-in-the-world.com/235528-place-acholibur.html |access-date=2024-01-09 |website=uganda.places-in-the-world.com}}</ref> == Ekifo == Acholibur eri mu kiromita nga 19 (mayiro 12) mu bukiikaddyo bwa Kitgum, ekibuga ekinene ekisinga okumpi.<ref>{{cite web |last=GFC |date=16 July 2015 |title=Road Distance Between Kitgum And Acholibur With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kitgum%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Acholibur%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJM_XljVHlcxcRSWTyNmSthvE&dt2=ChIJx_m5-eJXcRcRYEpD_hc575M |accessdate=16 July 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> Ensengeka za Acholibur ziri 03°08'37.0"N, 32°54'49.0"E (Latitude:3.143611; Longitude:32.913611).<ref>{{google maps|accessdate=16 July 2015|url=https://www.google.com/maps/place/3%C2%B008'37.0%22N+32%C2%B054'49.0%22E/@3.1446685,32.9120588,16.72z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0|title=Location of Acholibur at Google Maps}}</ref> == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Bino bye bimu ku bifo eby’enjawulo ebiri mu Acholibur oba okumpi nayo: * ofiisi z’olukiiko lw’ekibuga Acholibur * ekitebe ky’ekitundu ky’e Acholibur * enkomerero y’obukiikakkono bw’oluguudo lwa Acholibur–Gulu–Olwiyo * Oluguudo lwa Rwekunye–Apac–Aduku–Lira–Kitgum–Musingo, oluyita mu kibuga okutwalira awamu mu ludda olw’obukiikakkono/obugwanjuba == Laba ne == * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] * [[Olukalala lw'enguudo mu Uganda]] == Ebijulizidwa == [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] <references /> == Ebijulizidwa ebweru == {{stub}} cbwkimbj9a7ogrwe1uu2gtcyp95q6yi Adilang 0 5139 70850 19223 2026-08-25T10:35:01Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70850 wikitext text/x-wiki '''Adilang''', ekibuga mu [[Agago (disitulikit)|Agago]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] i73k70v28mlku0s2oncp2t3hycyw3b4 71124 70850 2026-08-25T11:16:19Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71124 wikitext text/x-wiki '''Adilang''', ekibuga mu [[Agago (disitulikit)|Agago]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] s5746pfv76b9lr76caklb8eal4dteck Adjumani 0 5140 70851 19224 2026-08-25T10:35:02Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70851 wikitext text/x-wiki '''Adjumani''', ekibuga mu [[Adjumani (disitulikit)|Adjumani]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 43.022 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] lpxk4yrd8x954tkxpmjt7q44q940bu8 71123 70851 2026-08-25T11:16:19Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71123 wikitext text/x-wiki '''Adjumani''', ekibuga mu [[Adjumani (disitulikit)|Adjumani]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 43.022 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] trp2hk6i6d1xxbxgeeqxvp4a69k0xgc Aduku 0 5141 70852 62255 2026-08-25T10:35:02Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70852 wikitext text/x-wiki '''Aduku''', Kibuga mu [[Apac (disitulikit)|Apac]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 10.700 (2009) {{stub}} [[Category:Uganda]] cao1w2ffnfzhbkwajkje5py71hj0gvy 71125 70852 2026-08-25T11:16:19Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71125 wikitext text/x-wiki '''Aduku''', Kibuga mu [[Apac (disitulikit)|Apac]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 10.700 (2009) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] tbrnprgctv17bs5d2e77owbq37onj47 Agago 0 5142 70854 19226 2026-08-25T10:35:03Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70854 wikitext text/x-wiki '''Agago''', ekibuga mu [[Agago (disitulikit)|Agago]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] q8izpzcy79e72ge1san7irrdvg0r7w8 71128 70854 2026-08-25T11:16:20Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71128 wikitext text/x-wiki '''Agago''', ekibuga mu [[Agago (disitulikit)|Agago]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] l35czhvhlt5kf0wcf0h35nzf1gz7ddl Amudat 0 5152 70856 19236 2026-08-25T10:35:03Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70856 wikitext text/x-wiki '''Amudat''', ekibuga mu [[Amudat (disitulikit)|Amudat]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 9jcanqyy9xsba04creh4dwmu1xiihox 71129 70856 2026-08-25T11:16:21Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71129 wikitext text/x-wiki '''Amudat''', ekibuga mu [[Amudat (disitulikit)|Amudat]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 9e5n3eq7fnh93w5mef1ukkvo04q6mdz Amuria 0 5153 70857 35092 2026-08-25T10:35:03Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70857 wikitext text/x-wiki [[File:Amero, Susan - District Woman.jpg|alt=Amero, Susan, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Amuria.|thumb|Amero, Susan, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Amuria.]] [[File:Amuria District in Uganda.svg|alt=Disitulikiti ya Amuria mu Uganda|thumb|Disitulikiti ya Amuria mu Uganda]] '''Amuria''', ekibuga mu [[Amuria (disitulikit)|Amuria]] mu [[Yuganda|Uganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] h42d22t7tlxtqmqq6ovfrg8dtr9eynm 71134 70857 2026-08-25T11:16:22Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71134 wikitext text/x-wiki [[File:Amero, Susan - District Woman.jpg|alt=Amero, Susan, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Amuria.|thumb|Amero, Susan, omukyala akiikirira disitulikiti y'e Amuria.]] [[File:Amuria District in Uganda.svg|alt=Disitulikiti ya Amuria mu Uganda|thumb|Disitulikiti ya Amuria mu Uganda]] '''Amuria''', ekibuga mu [[Amuria (disitulikit)|Amuria]] mu [[Yuganda|Uganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] mu7z5jgvdy1t3flhsa1w3z28t5gc5xc Amuru 0 5154 70859 19238 2026-08-25T10:35:04Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70859 wikitext text/x-wiki '''Amuru''', ekibuga mu [[Amuru (disitulikit)|Amuru]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] js3ap02h0vhup82tb5yk5vu5k816wnd 71130 70859 2026-08-25T11:16:21Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71130 wikitext text/x-wiki '''Amuru''', ekibuga mu [[Amuru (disitulikit)|Amuru]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] rqwnbkzm6ilod4jr8rd6wams8m9104r Anaka 0 5155 70860 19239 2026-08-25T10:35:05Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70860 wikitext text/x-wiki '''Anaka''', ekibuga mu [[Nwoya (disitulikit)|Nwoya]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] hmf98r53f5nq0l0gcj4fknoi1llom5g 71131 70860 2026-08-25T11:16:21Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71131 wikitext text/x-wiki '''Anaka''', ekibuga mu [[Nwoya (disitulikit)|Nwoya]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] k7pyf353all5fzq7u6bwe3jpmbxgsbv Arapai 0 5157 70858 53783 2026-08-25T10:35:04Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70858 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Arapai''', ekibuga mu [[Soroti (disitulikit)|Soroti]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] qernzn3wveeid59m4949f16pxxbx2ui 71132 70858 2026-08-25T11:16:21Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71132 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Arapai''', ekibuga mu [[Soroti (disitulikit)|Soroti]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] mqfxr6s5m5o9ephq9bpoe35jduzon1x Arua 0 5158 70861 53804 2026-08-25T10:35:05Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70861 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arua''', ekibuga mu [[Arua (disitulikit)|Arua]] mu [[Yuganda]]. * [[File:Motorcyclists in Arua District.jpg|alt=Disitulikiti ya Arua mu Kibuga.|thumb|Disitulikiti ya Arua mu Kibuga.]]Abantu: 62.657 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] s6f0dz7jmvpt8rsnd048juzfp1msdpt 71133 70861 2026-08-25T11:16:22Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71133 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arua''', ekibuga mu [[Arua (disitulikit)|Arua]] mu [[Yuganda]]. * [[File:Motorcyclists in Arua District.jpg|alt=Disitulikiti ya Arua mu Kibuga.|thumb|Disitulikiti ya Arua mu Kibuga.]]Abantu: 62.657 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 8lham1kqr5blkg12sv5g8bdjl8l3fxy Atiak 0 5159 70862 53843 2026-08-25T10:35:05Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70862 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Atiak''', ekibuga mu [[Amuru (disitulikit)|Amuru]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] fcuos99usy3xqnfo6ewdgrqhqepzu2k 71135 70862 2026-08-25T11:16:22Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71135 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Atiak''', ekibuga mu [[Amuru (disitulikit)|Amuru]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 5j8giki3wxywdtt3b8kb43xa5h8knee Bamunanika 0 5161 70864 53905 2026-08-25T10:35:06Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70864 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bamunanika''' ('''Baamunaanika'''), ekibuga mu [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] jnpvu5nq68yq4k0px2c4sutfrdrs4r4 71137 70864 2026-08-25T11:16:23Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71137 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bamunanika''' ('''Baamunaanika'''), ekibuga mu [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] kbpmrwwhm04878yjgek1rgvlgijxdvv Barlonyo 0 5163 70865 53956 2026-08-25T10:35:06Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70865 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Barlonyo''', ekibuga mu [[Lira (disitulikit)|Lira]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] dj7vizkezh1rdi4wmx3pii7kwymdoy7 71138 70865 2026-08-25T11:16:23Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71138 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Barlonyo''', ekibuga mu [[Lira (disitulikit)|Lira]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] m683kvfvspc8o1dg2icb9ysqlymh6um Bbaale 0 5164 70866 53929 2026-08-25T10:35:06Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70866 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bbaale''' ('''Bale'''), ekibuga mu [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] ita1gfnx88npanxljpyom4lf27d3t4r 71140 70866 2026-08-25T11:16:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71140 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bbaale''' ('''Bale'''), ekibuga mu [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 8imlfl8vmq82vbqh7s53hx6d2zhiuau Bibia 0 5166 70867 54217 2026-08-25T10:35:07Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70867 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bibia''', ekibuga mu [[Amuru (disitulikit)|Amuru]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 9jipuxo1g0pm22qp9eecezagyxlxqb7 71139 70867 2026-08-25T11:16:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71139 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bibia''', ekibuga mu [[Amuru (disitulikit)|Amuru]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] ltxlktxuxzm8p520cyd34yon250sc3m Binyiny 0 5167 70868 54231 2026-08-25T10:35:07Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70868 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Binyiny''', ekibuga mu [[Kween (disitulikit)|Kween]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] ges843b8vib6e4i7yrnb2ocslhup4bc 71142 70868 2026-08-25T11:16:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71142 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Binyiny''', ekibuga mu [[Kween (disitulikit)|Kween]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 4o55bzb4vws5ycpbemwkl5j0w3m7cte Bombo, Yuganda 0 5169 70870 54324 2026-08-25T10:35:08Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70870 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bombo Road.jpg|thumb|Bombo ]] [[File:Cloudy evening along bombo road.jpg|alt=Oluguudo lw'e Bombo nga lwerufanana mu biseera by'ekidede|thumb|Oluguudo lw'e Bombo nga lwerufanana mu biseera by'ekidede]] '''Bombo''', ekibuga mu [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 26.370 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] b98srou2lrp8uwk7tmfy4l5nz2o4esp 71144 70870 2026-08-25T11:16:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71144 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bombo Road.jpg|thumb|Bombo ]] [[File:Cloudy evening along bombo road.jpg|alt=Oluguudo lw'e Bombo nga lwerufanana mu biseera by'ekidede|thumb|Oluguudo lw'e Bombo nga lwerufanana mu biseera by'ekidede]] '''Bombo''', ekibuga mu [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 26.370 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] gmen9f17o8mk7ziwccfi8c33944jmmg Bondo, Yuganda 0 5170 70871 54325 2026-08-25T10:35:08Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70871 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bondo''', ekibuga mu [[Arua (disitulikit)|Arua]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] go30n6dwxo4zp9fixr2cm7e99686r3u 71141 70871 2026-08-25T11:16:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71141 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bondo''', ekibuga mu [[Arua (disitulikit)|Arua]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] pfuad0bm8zz6lxiywpl6430sy8z18ru Budadiri 0 5171 70875 54433 2026-08-25T10:35:09Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70875 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Budadiri''', ekibuga mu [[Sironko (disitulikit)|Sironko]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 14uqkprgdp0utg960eujl3dxanwbcum 71146 70875 2026-08-25T11:16:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71146 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Budadiri''', ekibuga mu [[Sironko (disitulikit)|Sironko]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] tw13q50exu1sknvqln66ns6i3u0vrd8 Budaka 0 5172 70872 54434 2026-08-25T10:35:08Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70872 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Budaka''', ekibuga mu [[Budaka (disitulikit)|Budaka]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 23.834 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 7xr1706cbvoauj17bt6b6z1htw56gbo 71145 70872 2026-08-25T11:16:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71145 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Budaka''', ekibuga mu [[Budaka (disitulikit)|Budaka]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 23.834 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 5mg42reol8n8wf91rhtqu70jkdss4ts Buddo 0 5173 70910 54946 2026-08-25T10:35:23Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70910 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buddo''' ('''Budo'''), kiffo ekisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. == Ebiffo Ebirimu== *. King's College Buddo *. Buddo Secondary School *. St. Francis Junior School {{stub}} [[Category:Uganda]] lrvz1vq5ekb8z00aexmlsr3mnuug80r 71147 70910 2026-08-25T11:16:26Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71147 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buddo''' ('''Budo'''), kiffo ekisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. == Ebiffo Ebirimu== *. King's College Buddo *. Buddo Secondary School *. St. Francis Junior School {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] exv1443z224ahg50evl0y6u8i71r78t Bududa 0 5175 70873 54454 2026-08-25T10:35:08Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70873 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bududa''', ekibuga mu [[Bududa (disitulikit)|Bududa]] mu [[Yuganda]]. * [[File:Forest in Bududa district.jpg|thumb|Bududa.. Ekibira et bududa ]]Abantu: 4.200 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] 34vk79983850zkp5jynzhpyl4wi8f1b 71148 70873 2026-08-25T11:16:26Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71148 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bududa''', ekibuga mu [[Bududa (disitulikit)|Bududa]] mu [[Yuganda]]. * [[File:Forest in Bududa district.jpg|thumb|Bududa.. Ekibira et bududa ]]Abantu: 4.200 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] h9vstohb4wpbdl3qkio91mvf5rsftve Bufuka 0 5176 70874 54457 2026-08-25T10:35:09Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70874 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bufuka peninsula.jpg|thumbnail|right|250px|Bufuka]] '''Bufuka''', ekibuga mu [[Yuganda]]. * Abantu: ~ 350 {{stub}} [[Category:Uganda]] jbkm60wkzond9bqx34nbujmvl57r5zx 71149 70874 2026-08-25T11:16:26Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71149 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bufuka peninsula.jpg|thumbnail|right|250px|Bufuka]] '''Bufuka''', ekibuga mu [[Yuganda]]. * Abantu: ~ 350 {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] gkwpwixp47hxxyk1fenph13y9ve4tp0 Bugamba 0 5177 70876 54458 2026-08-25T10:35:10Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70876 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:AMAHEMBE GE'NTE Monument - take 2.jpg|alt=Ekijukizo ky'ente y'abanyankole ey'abayembe amawanvu nga kisinganibwa mu wakati w'ekibuga ky'e Mbarara|thumb|Ekijukizo ky'ente y'abanyankole ey'abayembe amawanvu nga kisinganibwa mu wakati w'ekibuga ky'e Mbarara]] [[File:Atukwasa Rita.jpg|alt=Atukwasa Rita, akiikirira ekibuga kya Mbarara mu paalamenti, wabula nga talina kibiina|thumb|Atukwasa Rita, akiikirira ekibuga kya Mbarara mu paalamenti, wabula nga talina kibiina]] '''Bugamba''', ekibuga mu [[Mbabara (disitulikit)|Mbabara]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 27.664 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] lvui5hc5z63407bozr7zxhudq9ankth 71150 70876 2026-08-25T11:16:27Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71150 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:AMAHEMBE GE'NTE Monument - take 2.jpg|alt=Ekijukizo ky'ente y'abanyankole ey'abayembe amawanvu nga kisinganibwa mu wakati w'ekibuga ky'e Mbarara|thumb|Ekijukizo ky'ente y'abanyankole ey'abayembe amawanvu nga kisinganibwa mu wakati w'ekibuga ky'e Mbarara]] [[File:Atukwasa Rita.jpg|alt=Atukwasa Rita, akiikirira ekibuga kya Mbarara mu paalamenti, wabula nga talina kibiina|thumb|Atukwasa Rita, akiikirira ekibuga kya Mbarara mu paalamenti, wabula nga talina kibiina]] '''Bugamba''', ekibuga mu [[Mbabara (disitulikit)|Mbabara]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 27.664 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] kua8nm9k2c6sk2krq1ya2ca5d8noxv9 Bugembe 0 5178 70877 54460 2026-08-25T10:35:10Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70877 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kyabazingas palace at Wanyange 1.jpg|alt=Olubiri ewasinganibwa amaka ga Kyabazingas mu Busoga.|thumb|Olubiri ewasinganibwa amaka ga Kyabazingas mu Busoga.]] [[File:Jinja PICT0177.JPG|alt=Ezimu kunguudo ezisinganibwa mu bibuga by'e Jinja.|thumb|Ezimu kunguudo ezisinganibwa mu bibuga by'e Jinja.]] '''Bugembe''', ekibuga mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 33.100 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] aa95o53bgo59kzydf1nnyr8g3vuco7s 71151 70877 2026-08-25T11:16:27Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71151 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Kyabazingas palace at Wanyange 1.jpg|alt=Olubiri ewasinganibwa amaka ga Kyabazingas mu Busoga.|thumb|Olubiri ewasinganibwa amaka ga Kyabazingas mu Busoga.]] [[File:Jinja PICT0177.JPG|alt=Ezimu kunguudo ezisinganibwa mu bibuga by'e Jinja.|thumb|Ezimu kunguudo ezisinganibwa mu bibuga by'e Jinja.]] '''Bugembe''', ekibuga mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 33.100 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] rz53ymm041ndi1mhz8l7wrv3zf396vd Bugiri 0 5179 70879 54461 2026-08-25T10:35:11Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70879 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bugiri District in Uganda.svg|thumb|Bugiri District ]] [[File:Basalirwa Asuman.jpg|alt=Basalirwa Asuman akiikirira munisipaali ya Bugiri|thumb|Basalirwa Asuman akiikirira munisipaali ya Bugiri]] '''Bugiri''', ekibuga mu [[Bugiri (disitulikit)|Bugiri]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 29.013 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] hfcvyj0cetd4au6ubho2qg1u4yxd6iz 71152 70879 2026-08-25T11:16:28Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71152 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bugiri District in Uganda.svg|thumb|Bugiri District ]] [[File:Basalirwa Asuman.jpg|alt=Basalirwa Asuman akiikirira munisipaali ya Bugiri|thumb|Basalirwa Asuman akiikirira munisipaali ya Bugiri]] '''Bugiri''', ekibuga mu [[Bugiri (disitulikit)|Bugiri]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 29.013 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] f8x5l8ldzq19mp1c82v897n6l568ysz Bugoye 0 5180 70878 54463 2026-08-25T10:35:11Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70878 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Budadiri''', ekibuga mu [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] p0s1tcy7zjalk8bk0wau3v7kw6nudsk 71153 70878 2026-08-25T11:16:28Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71153 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Budadiri''', ekibuga mu [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] f2844aec733wwbpvzgwkjt8zxd376jf Buikwe 0 5181 70881 54467 2026-08-25T10:35:12Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70881 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buikwe''' ('''Buyikwe'''), ekibuga mu [[Buikwe (disitulikit)|Buikwe]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 16.633 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] dpmer7vf9jcdhac96ockjejht2tkkba 71154 70881 2026-08-25T11:16:28Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71154 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buikwe''' ('''Buyikwe'''), ekibuga mu [[Buikwe (disitulikit)|Buikwe]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 16.633 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] q2xrwrgs20z8tj4jd6ppulca5intn28 Bujerere 0 5182 70880 54470 2026-08-25T10:35:12Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70880 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bujerere''', ekibuga mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Bundibugyo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] dohbqzxttxgyzhhqhrp5t39d1vp76oo 71156 70880 2026-08-25T11:16:29Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71156 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bujerere''', ekibuga mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Bundibugyo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 48slr3r64bu10rvjc9dxxeha7ricnwm Bukakkata 0 5183 70883 54472 2026-08-25T10:35:13Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70883 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukakkata''' ('''Bukakata'''), ekibuga mu [[Masaka (disitulikit)|Masaka]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] hrmidmefxu5dyra5k7w0zhgwi67e6sk 71155 70883 2026-08-25T11:16:29Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71155 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukakkata''' ('''Bukakata'''), ekibuga mu [[Masaka (disitulikit)|Masaka]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] fu8swyafty39688fjs1a2bij2szgu4j Bukedea 0 5184 70882 54475 2026-08-25T10:35:12Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70882 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukedea''', ekibuga mu [[Bukedea (disitulikit)|Bukedea]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 36.700 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] k4pkl9bs27qjins7ki1wvbrnmrwz37z 71157 70882 2026-08-25T11:16:29Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71157 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukedea''', ekibuga mu [[Bukedea (disitulikit)|Bukedea]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 36.700 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] brxspu30gk7gxc2ckfgn2s4xbpy3pd8 Bukomansimbi 0 5185 70886 54482 2026-08-25T10:35:13Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70886 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bukomansimbi District in Uganda.svg|thumb|'''Location of Bukomansimbi District in Uganda''']] '''Bukomansimbi''', ekibuga mu [[Bukomansimbi (disitulikit)|Bukomansimbi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 9.900 (2012) {{stub}} [[Category:Uganda]] sx227skzf4g0jspvideogjdtv5ownzb 71158 70886 2026-08-25T11:16:29Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71158 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Bukomansimbi District in Uganda.svg|thumb|'''Location of Bukomansimbi District in Uganda''']] '''Bukomansimbi''', ekibuga mu [[Bukomansimbi (disitulikit)|Bukomansimbi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 9.900 (2012) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] dysbrs2p3vkbj3qqpc9abphpdw5w2h6 Bukomero 0 5186 70887 54485 2026-08-25T10:35:14Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70887 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukomero''', ekibuga mu [[Kiboga (disitulikit)|Kiboga]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] byol8q6ymheu9myfbi3xc1gz9i3tema 71160 70887 2026-08-25T11:16:30Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71160 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukomero''', ekibuga mu [[Kiboga (disitulikit)|Kiboga]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] lgvw5hqpap6u720lre3mqfrkoq0292a Bukwo 0 5187 70889 54489 2026-08-25T10:35:15Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70889 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukwo''', ekibuga mu [[Bukwo (disitulikit)|Bukwo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] k1g5fclojp5z3bb6osybd1ceioj08y1 71163 70889 2026-08-25T11:16:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71163 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukwo''', ekibuga mu [[Bukwo (disitulikit)|Bukwo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] r3uso7sr8if97756ke597b40kczucoq Bulambuli 0 5191 70890 54493 2026-08-25T10:35:15Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70890 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bulambuli''', ekibuga mu [[Bulambuli (disitulikit)|Bulambuli]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] gmx38tn0grq254y5b2lce8eyrrky09z 71164 70890 2026-08-25T11:16:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71164 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bulambuli''', ekibuga mu [[Bulambuli (disitulikit)|Bulambuli]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] ickp3etprqzw0n98rvqi7s0t0zt7m3h Buliisa 0 5192 70892 54499 2026-08-25T10:35:16Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70892 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Uganda location map.svg|thumb|Location of Buliisa ]] '''Buliisa''', ekibuga mu [[Buliisa (disitulikit)|Buliisa]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 28.100 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] 9xff86nehyxhrnidr4kv886xth1ih3j 71165 70892 2026-08-25T11:16:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71165 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Uganda location map.svg|thumb|Location of Buliisa ]] '''Buliisa''', ekibuga mu [[Buliisa (disitulikit)|Buliisa]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 28.100 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 3z06irnik4wk6xp9xxuw56rki5nkq62 Bunagana, Yuganda 0 5193 70894 54508 2026-08-25T10:35:17Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70894 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bunagana''', ekibuga mu [[Kisoro (disitulikit)|Kisoro]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] li4djtqgnhiwq56aqh4ofav0ke6hz41 71168 70894 2026-08-25T11:16:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71168 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bunagana''', ekibuga mu [[Kisoro (disitulikit)|Kisoro]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] mxkmuf2sikia9r0rcn3652i3sxlddsw Bundibugyo 0 5195 70895 54511 2026-08-25T10:35:17Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70895 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bundibugyo''', ekibuga mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Bundibugyo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 18.832 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] opvdv75qh02vglbhwcivuxgz9pjobw0 71169 70895 2026-08-25T11:16:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71169 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bundibugyo''', ekibuga mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Bundibugyo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 18.832 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 7ptzgaj6h8tzhfhdls5do4409jbxxv4 Busembatya 0 5439 70897 54522 2026-08-25T10:35:18Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70897 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Tirinyi Mbale Highway with blue Sky covered in spotted clouds in Buembatya District.jpg|thumb|busembatya]] '''Busembatya''' ('''Busembatia'''), ekibuga mu [[Iganga (disitulikit)|Iganga]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 15.700 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] 4z2b0ircup69v8d8lf3ap5ij8gbb4s0 71170 70897 2026-08-25T11:16:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71170 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Tirinyi Mbale Highway with blue Sky covered in spotted clouds in Buembatya District.jpg|thumb|busembatya]] '''Busembatya''' ('''Busembatia'''), ekibuga mu [[Iganga (disitulikit)|Iganga]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 15.700 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] el6p6pmclnp1gnd5swt4l80hko5vjez Bushenyi 0 5441 70896 54523 2026-08-25T10:35:18Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70896 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:A banana plantation on a hilly slopes in Bushenyi district next to Bushenyi to Kasese road in western Uganda.jpg|thumb|amatooke e bushenyi ]] [[File:Bushenyi District in Uganda.svg|thumb|Bushenyi ]] '''Bushenyi''', ekibuga mu [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 41.063 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] ctostew2emohpq97sz95ueqnt7behnr 71172 70896 2026-08-25T11:16:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71172 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:A banana plantation on a hilly slopes in Bushenyi district next to Bushenyi to Kasese road in western Uganda.jpg|thumb|amatooke e bushenyi ]] [[File:Bushenyi District in Uganda.svg|thumb|Bushenyi ]] '''Bushenyi''', ekibuga mu [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 41.063 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] ph58sogo6mrwnr4qwnult7qf52czwrq Busia, Yuganda 0 5442 70899 54526 2026-08-25T10:35:19Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70899 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busia''', ekibuga mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 55.958 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] h1qyku7yh5fmlak2n10mpxj4mskgx7g 71171 70899 2026-08-25T11:16:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71171 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busia''', ekibuga mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 55.958 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] qzakpv7k6ykbgc65381mj6yx2kx9xb7 Busitema 0 5444 70898 54530 2026-08-25T10:35:19Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70898 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busitema''', ekibuga mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2010) {{stub}} [[Category:Uganda]] cpa6y5ioqbxfvor52zfdc351gk1uyn7 71173 70898 2026-08-25T11:16:34Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71173 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busitema''', ekibuga mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2010) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] re20s4wk5ky8dxhflb1lw9l9d6hwlga Busobya 0 5445 70901 54533 2026-08-25T10:35:19Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70901 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busobya''', ekibuga mu [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 9yi1e90x171pgca0apifmek7j8c50wk 71176 70901 2026-08-25T11:16:35Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71176 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busobya''', ekibuga mu [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] jl9jcxquhikasdtw0nftq0gdqt8d9l3 Busolwe 0 5446 70900 54535 2026-08-25T10:35:19Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70900 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busolwe''', ekibuga mu [[Butaleja (disitulikit)|Butaleja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 16.730 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] qip36xl33m3vch1s27o3h7s7wfurn9k 71174 70900 2026-08-25T11:16:34Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71174 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busolwe''', ekibuga mu [[Butaleja (disitulikit)|Butaleja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 16.730 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 221i1lacl54wxy0kf70fswjkqovjywp Busunju 0 5447 70902 54537 2026-08-25T10:35:20Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70902 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busunju''', ekibuga mu [[Mityana (disitulikit)|Mityana]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 6mbudzj32rugqhzyd2hqn3sinubg5bo 71175 70902 2026-08-25T11:16:34Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71175 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Busunju''', ekibuga mu [[Mityana (disitulikit)|Mityana]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] knug8dmkfmqat1lwstcn8sxptxceog8 Butaleja 0 5448 70903 54538 2026-08-25T10:35:20Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70903 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Butaleja''', ekibuga mu [[Butaleja (disitulikit)|Butaleja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 19.519 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] geasmp82487v5rpru4hexk46s17dr1q 71177 70903 2026-08-25T11:16:35Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71177 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Butaleja''', ekibuga mu [[Butaleja (disitulikit)|Butaleja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 19.519 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] agguwkedeazf97ixxo6tqmgznzhpbt4 Butyaba 0 5449 70905 54541 2026-08-25T10:35:21Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70905 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Pit latrines and abandoned UDDT in Butiaba, Lake Albert, Uganda (4331537413).jpg|thumb|Butiaba ]] '''Butyaba''' ('''Butiaba'''), ekibuga mu [[Masindi (disitulikit)|Masindi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 3xzz2hw4w8i4gwddz1u52r7lwp8hi3n 71178 70905 2026-08-25T11:16:35Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71178 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Pit latrines and abandoned UDDT in Butiaba, Lake Albert, Uganda (4331537413).jpg|thumb|Butiaba ]] '''Butyaba''' ('''Butiaba'''), ekibuga mu [[Masindi (disitulikit)|Masindi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] g7fbelrh01k50ji5c7pn6em1lkguij0 Buwenda 0 5451 70904 54553 2026-08-25T10:35:21Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70904 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buwenda''', ekibuga mu [[Bugiri (disitulikit)|Bugiri]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] hvf6hadrowoppxdppxxdymnxdgobu08 71180 70904 2026-08-25T11:16:36Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71180 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buwenda''', ekibuga mu [[Bugiri (disitulikit)|Bugiri]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] rjv2vwg11x9dhcdeqmzm5t562bw4bqu Buwenge 0 5452 70906 54554 2026-08-25T10:35:22Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70906 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buwenge''', ekibuga mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 22.074 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 4ko6529i52zg1mj1op9m5z9ul1gy0t2 71179 70906 2026-08-25T11:16:36Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71179 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buwenge''', ekibuga mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 22.074 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 7svnfnt6i5d855rhc7qmepjlilaai8i Buyende 0 5453 70907 54555 2026-08-25T10:35:22Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70907 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buyende''', ekibuga mu [[Buyende (disitulikit)|Buyende]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 23.039 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] lwpwifgfuoolkpzpe9c3vd462gdrfnr 71181 70907 2026-08-25T11:16:36Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71181 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buyende''', ekibuga mu [[Buyende (disitulikit)|Buyende]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 23.039 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 37ihwlx4fezoj41d68elxw1o212wauf Bwamiramira 0 5454 70909 54559 2026-08-25T10:35:23Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70909 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bwamiramira''', ekibuga mu [[Kibaale (disitulikit)|Kibaale]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 8f18whtxind99nr4e9j4m6aubvb8l80 71182 70909 2026-08-25T11:16:36Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71182 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bwamiramira''', ekibuga mu [[Kibaale (disitulikit)|Kibaale]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] djxroxbfz2u4nn2i9o4o31d5ug2s0bl Bweyogerere 0 5455 70911 64672 2026-08-25T10:35:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70911 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Slummy Life.jpg|alt=Egimu ku migoteko egisinganibwa e Bweyogerere.|thumb|Egimu ku migoteko egisinganibwa e Bweyogerere.]] '''Bweyogerere''', kabuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 48.000 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] jry6qddava2t5ljotjaagy48ippoe54 71184 70911 2026-08-25T11:16:37Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71184 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Slummy Life.jpg|alt=Egimu ku migoteko egisinganibwa e Bweyogerere.|thumb|Egimu ku migoteko egisinganibwa e Bweyogerere.]] '''Bweyogerere''', kabuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 48.000 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] c5iec9tca5cfefxahbdxgnaa87w0tbe Bwizibwera 0 5456 70908 54564 2026-08-25T10:35:23Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70908 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bwizibwera''', ekibuga mu [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] mmfcal8ma0yistcifi86odvf1mne584 71183 70908 2026-08-25T11:16:37Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71183 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bwizibwera''', ekibuga mu [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 14zpd6hv7bllauwd9eguvblnojzdtaa Dokolo 0 5457 70912 55497 2026-08-25T10:35:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70912 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Dokolo''', ekibuga mu [[Dokolo (disitulikit)|Dokolo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 19.810 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 4rxk4jk1oqzrvlsvd8emhpz7hr690m9 71186 70912 2026-08-25T11:16:39Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71186 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Dokolo''', ekibuga mu [[Dokolo (disitulikit)|Dokolo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 19.810 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] kvfisil6wuj80c5bonzhviuaot1kdyq Elegu 0 5458 70914 19642 2026-08-25T10:35:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70914 wikitext text/x-wiki '''Elegu''', ekibuga mu [[Amuru (disitulikit)|Amuru]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 5.000 (2012) {{stub}} [[Category:Uganda]] 5e2j72p3dnona6f7kl583h39ctw0tpg 71185 70914 2026-08-25T11:16:39Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71185 wikitext text/x-wiki '''Elegu''', ekibuga mu [[Amuru (disitulikit)|Amuru]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 5.000 (2012) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] jal263r4xkec2xn2s1642o60f0ka680 Entebbe 0 5459 70913 30113 2026-08-25T10:35:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70913 wikitext text/x-wiki [[File:Bugonga Church of Uganda.jpg|thumbnail|right|250px|Entebbe]] '''Entebbe''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 69.958 (2014) * Obugazi: 56 km<sup>2</sup> {{stub}} [[Category:Entebbe| ]] [[Category:Uganda]] qt0rzg5445uf3agwj3m3ujxl7p9xyd9 71188 70913 2026-08-25T11:16:39Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71188 wikitext text/x-wiki [[File:Bugonga Church of Uganda.jpg|thumbnail|right|250px|Entebbe]] '''Entebbe''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 69.958 (2014) * Obugazi: 56 km<sup>2</sup> {{stub}} [[Category:Entebbe| ]] [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] ka24x7tigkvl8bfjh9vaw7uvsdp6dcw Category:Entebbe 14 5460 70844 19646 2026-08-25T10:34:30Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70844 wikitext text/x-wiki [[Category:Uganda]] bnhs8d40vnqgfq3n7r828up1x1mb62k 71450 70844 2026-08-25T11:31:13Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71450 wikitext text/x-wiki [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] lpnisvd06t97sji470kkq4swk216fng Category:Kampala 14 5461 70842 19707 2026-08-25T10:34:29Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70842 wikitext text/x-wiki [[Category:Uganda| ]] ocl3fm6rkgf3o2z25woqvbka626w2ri 71120 70842 2026-08-25T11:16:18Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71120 wikitext text/x-wiki [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo| ]] 5c039m4oalph2essgr239n4jsx47awb Fort Portal 0 5463 70915 56178 2026-08-25T10:35:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70915 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Fort Portal''', ekibuga mu [[Kabarole (disitulikit)|Kabarole]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 54.275 (2014) {{stub}} [[Category:Fort Portal| ]] [[Category:Uganda]] 9i6yt24rr6ck8f7wdfczb7166ox9crz 71187 70915 2026-08-25T11:16:39Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71187 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Fort Portal''', ekibuga mu [[Kabarole (disitulikit)|Kabarole]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 54.275 (2014) {{stub}} [[Category:Fort Portal| ]] [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 10ewh5ddjfeen2wfygmd96md3si81ov Category:Fort Portal 14 5465 70843 19740 2026-08-25T10:34:30Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70843 wikitext text/x-wiki [[Category:Uganda]] bnhs8d40vnqgfq3n7r828up1x1mb62k 71119 70843 2026-08-25T11:16:18Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71119 wikitext text/x-wiki [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] lpnisvd06t97sji470kkq4swk216fng Galilaya 0 5466 70916 56300 2026-08-25T10:35:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70916 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Galilaya''' ('''Galiraya'''), ekibuga mu [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] kc6lvcdqj0jw47bt8t18e3xxlhlkddm 71189 70916 2026-08-25T11:16:40Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71189 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Galilaya''' ('''Galiraya'''), ekibuga mu [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] risc6836dfxx2y6cpbez3s3yw8u7zov Gayaza 0 5468 70917 56362 2026-08-25T10:35:26Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70917 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gayaza''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2015) {{stub}} [[Category:Uganda]] eqdi4fhnduiry123ndiqw31hik7isce 71190 70917 2026-08-25T11:16:40Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71190 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gayaza''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2015) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] d3gh5znb72qpqrugpdi4dxovuuu9rdx Goli 0 5469 70918 56646 2026-08-25T10:35:26Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70918 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Goli''', ekibuga mu [[Nebbi (disitulikit)|Nebbi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2015) {{stub}} [[Category:Uganda]] 1wh6xo87fu7pv7af2utbug68mmfqe8v 71191 70918 2026-08-25T11:16:40Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71191 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Goli''', ekibuga mu [[Nebbi (disitulikit)|Nebbi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2015) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] lb68xquc238nil6xgw84hcll7brjrj9 Gombe, Butambala 0 5471 70919 56652 2026-08-25T10:35:27Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70919 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gombe''', ekibuga mu [[Butambala (disitulikit)|Butambala]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 15.196 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] mvuupsu0g9bav6y4jd5aes0hb6zbiff 71192 70919 2026-08-25T11:16:41Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71192 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gombe''', ekibuga mu [[Butambala (disitulikit)|Butambala]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 15.196 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] tdmdhi64snk22e9mzseu8aahr9l1spa Gulu 0 5473 70920 56747 2026-08-25T10:35:27Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70920 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''', ekibuga mu [[Gulu (disitulikit)|Gulu]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 152.276 (2014) {{stub}} [[Category:Gulu| ]] [[Category:Uganda]] o1e6g6ot3irjbz94cckxkmcbuf9ez6x 71194 70920 2026-08-25T11:16:41Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71194 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''', ekibuga mu [[Gulu (disitulikit)|Gulu]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 152.276 (2014) {{stub}} [[Category:Gulu| ]] [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 6vys6223qyzgudrgpxds24svr1m2lip Category:Gulu 14 5474 70845 19752 2026-08-25T10:34:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70845 wikitext text/x-wiki [[Category:Uganda]] bnhs8d40vnqgfq3n7r828up1x1mb62k 71332 70845 2026-08-25T11:20:10Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71332 wikitext text/x-wiki [[Category:Disitulikiti za Uganda]] baukrkffan8zyx8tth2ddlmj4wyg6x7 Hima, Yuganda 0 5478 70921 57221 2026-08-25T10:35:27Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70921 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Hima''', ekibuga mu [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 14,700 (2019) {{stub}} [[Category:Uganda]] 97omnk57svnklmrpup9k1ea02acmr5p 71193 70921 2026-08-25T11:16:41Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71193 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Hima''', ekibuga mu [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 14,700 (2019) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] pp6kpb5qurhf04i7pqd2bub3kqkdm1u Soroti 0 5492 71040 33380 2026-08-25T10:36:11Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71040 wikitext text/x-wiki [[File:Soroti 0002.jpg|thumb|soroti]] '''Soroti''', ekibuga mu [[Soroti (disitulikit)|Soroti]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 49.452 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] jkcibw6ehvwg16xgjczm8d2y1a7bn56 71313 71040 2026-08-25T11:17:16Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71313 wikitext text/x-wiki [[File:Soroti 0002.jpg|thumb|soroti]] '''Soroti''', ekibuga mu [[Soroti (disitulikit)|Soroti]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 49.452 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] hmvptuyauqxh3x4j2wkumfnoz29n924 Algeria 0 5526 71063 44386 2026-08-25T10:41:09Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71063 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Algeria.svg|thumb]] '''Algeria''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Algiers]]. Esangibwa mu bukiika kkono bwa Africa kumpi nessemayanja Mediterranean ku ludda olw'amambuka. Egabana ensali ne Tunisia wamu ne Libya. Y'ensi esinga obunene mu Africa mu bugazi bw'ettakaera ekitundu kyayo ekisinga obunene kiri mu ddungu lya sahara * Awamu: 2.381.741 km² * Abantu: 40.400.000 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 15.9/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] 3q4r0azy71o7144cnvmqitxuf9vx0f5 Angola 0 5527 71064 37359 2026-08-25T10:41:09Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71064 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of Angola.svg|thumb]] '''Angola''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Luanda]]. * Awamu: 1.246.700 km² * Abantu: 24.383.301 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 14.8/km² [[File:Luanda Skyline - Angola 2015 (cropped).jpg|thumb|The capital city of Angola, Luanda]] {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] jr1afvq8v7wvq6a557et4hg0p6s414f Malawi 0 5528 71089 42459 2026-08-25T10:41:22Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71089 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Malawi'''</big></big><br/>(ny) ''Dziko la Malawi''<br> (tum) Charu cha Mala''ŵi''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Malawi.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Malawi.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Malawi|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Malawi|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location Malawi AU Africa.svg|300px]] |} '''Malawi''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa Lilongwe. * Awamu: 118,484 km<sup>2</sup> * Abantu: 22,224,282 (2025) {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] ka37iytypzwzfjyhebrywhmtb5bk33t Hoima 0 5531 70923 57235 2026-08-25T10:35:28Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70923 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Hoima District in Uganda.svg|alt=Maapu eraga disitulikiti y'e Hoima|thumb|Maapu eraga disitulikiti y'e Hoima]] '''Hoima''', ekibuga mu [[Hoima (disitulikit)|Hoima disitulikit]] mu [[Yuganda]]. * [[File:Melon Sales in Hoima Uganda.jpg|alt=Akatale akasinganibwa e Hoima|thumb|Akatale akasinganibwa e Hoima]]Abantu: 100.625 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] qiq9821ta5azq5turcg3rjke3byv7ql 71196 70923 2026-08-25T11:16:42Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71196 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Hoima District in Uganda.svg|alt=Maapu eraga disitulikiti y'e Hoima|thumb|Maapu eraga disitulikiti y'e Hoima]] '''Hoima''', ekibuga mu [[Hoima (disitulikit)|Hoima disitulikit]] mu [[Yuganda]]. * [[File:Melon Sales in Hoima Uganda.jpg|alt=Akatale akasinganibwa e Hoima|thumb|Akatale akasinganibwa e Hoima]]Abantu: 100.625 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 04jkai0ru0ac2n7fpsczfakv412au8g Ibanda 0 5532 70922 35140 2026-08-25T10:35:28Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70922 wikitext text/x-wiki [[File:Route Nationale Nyawera.jpg|alt=Oluguudo lw'e Nyawera mu Ibanda.|thumb|Oluguudo lw'e Nyawera mu Ibanda.]] '''Ibanda''', ekibuga mu [[Ibanda (disitulikit)|Ibanda]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 31.316 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] obf3nmjvsyzfdegz6dacm8wea2nkfc6 71195 70922 2026-08-25T11:16:42Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71195 wikitext text/x-wiki [[File:Route Nationale Nyawera.jpg|alt=Oluguudo lw'e Nyawera mu Ibanda.|thumb|Oluguudo lw'e Nyawera mu Ibanda.]] '''Ibanda''', ekibuga mu [[Ibanda (disitulikit)|Ibanda]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 31.316 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 2tzuwda1b6zhchehmsop0zhfp1r6tti Iganga 0 5533 70924 19939 2026-08-25T10:35:29Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70924 wikitext text/x-wiki '''Iganga''', ekibuga mu [[Iganga (disitulikit)|Iganga]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 53.870 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] o04n8o0gokubfxw68t8fuhafyv3i7mx 71198 70924 2026-08-25T11:16:43Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71198 wikitext text/x-wiki '''Iganga''', ekibuga mu [[Iganga (disitulikit)|Iganga]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 53.870 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] j1de86dzqrn74iuji4rhkor6hjhmt89 Ishaka 0 5534 70926 19941 2026-08-25T10:35:29Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70926 wikitext text/x-wiki '''Ishaka''', ekibuga mu [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 41.063 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 3cgurhsincw6hvneno193vleu87bccb 71197 70926 2026-08-25T11:16:43Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71197 wikitext text/x-wiki '''Ishaka''', ekibuga mu [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 41.063 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] e4wjfmmukh1r9mgwy6fzysmkfx0asdw Ishasha, Yuganda 0 5535 70925 19942 2026-08-25T10:35:29Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70925 wikitext text/x-wiki '''Ishasha''', ekibuga mu [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 6065iv2grl1m0uh7t1jm8uceukyis6f 71199 70925 2026-08-25T11:16:43Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71199 wikitext text/x-wiki '''Ishasha''', ekibuga mu [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 7mnrfr5b7aok9botet76qiphmh0mldo Isingiro 0 5536 70927 19943 2026-08-25T10:35:30Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70927 wikitext text/x-wiki '''Isingiro''', ekibuga mu [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 29.721 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] isjlv27oaz3cj0nhx6labdf8pmjj9mj 71200 70927 2026-08-25T11:16:44Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71200 wikitext text/x-wiki '''Isingiro''', ekibuga mu [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 29.721 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] q41oc00u0o6d9oo3w5f1z7dk4d8x7wv Jinja 0 5537 70928 33884 2026-08-25T10:35:30Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70928 wikitext text/x-wiki [[File:Jinja PICT0177.JPG|thumbnail|right|250px|Jinja]] [[File:Uganda Jinja Streetview.JPG|thumb|Jinja town street view]] '''Jinja''' ([[lusoga]]: ''Idindha''), ekibuga mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 72.931 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] ernne8visvs716sc99khk954c3xl38n 71201 70928 2026-08-25T11:16:44Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71201 wikitext text/x-wiki [[File:Jinja PICT0177.JPG|thumbnail|right|250px|Jinja]] [[File:Uganda Jinja Streetview.JPG|thumb|Jinja town street view]] '''Jinja''' ([[lusoga]]: ''Idindha''), ekibuga mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 72.931 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] dup07y2eqmwkgab6cqgkoabug112ovc Kaabong 0 5538 70930 44387 2026-08-25T10:35:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70930 wikitext text/x-wiki [[File:Kaabong Town.jpg|thumbnail|right|250px|Kaabong]] '''Kaabong''', ekibuga mu disitulikiti y'e[[Kaabong (disitulikit)|Kaabong]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 23.900 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] nyovgci02gjis144z80isymljoff1zl 71202 70930 2026-08-25T11:16:44Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71202 wikitext text/x-wiki [[File:Kaabong Town.jpg|thumbnail|right|250px|Kaabong]] '''Kaabong''', ekibuga mu disitulikiti y'e[[Kaabong (disitulikit)|Kaabong]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 23.900 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nrs4tv24iz231wptw4tt58m8rdu46sk Kabale 0 5539 70929 33803 2026-08-25T10:35:30Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70929 wikitext text/x-wiki [[File:Kabale town.jpg|thumbnail|right|250px|Kabale]] [[File:Lake Bunyonyi Kabale 03.jpg|thumb|'''Lake Bunyonyi nga eli Kabale''']] [[File:Kabale, Kisoro, Kanungu - Southwestern Uganda 03.jpg|thumb]] '''Kabale''', ekibuga mu [[Kabale (disitulikit)|Kabale]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 49.667 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 29rlb4t7ri47xde1cfdynun7csvg4rh 71203 70929 2026-08-25T11:16:44Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71203 wikitext text/x-wiki [[File:Kabale town.jpg|thumbnail|right|250px|Kabale]] [[File:Lake Bunyonyi Kabale 03.jpg|thumb|'''Lake Bunyonyi nga eli Kabale''']] [[File:Kabale, Kisoro, Kanungu - Southwestern Uganda 03.jpg|thumb]] '''Kabale''', ekibuga mu [[Kabale (disitulikit)|Kabale]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 49.667 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] m85zx0sx9rxxpil5er5ej1yjvzkbnpo Kabamba 0 5540 70932 34754 2026-08-25T10:35:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70932 wikitext text/x-wiki [[File:King Oyos Palace 17.jpg|thumb]] '''Kabamba''', ekibuga mu [[Mubende (disitulikit)|Mubende]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 3q4vq8naf9t4wgxbmetx9iwrjszt95z 71204 70932 2026-08-25T11:16:45Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71204 wikitext text/x-wiki [[File:King Oyos Palace 17.jpg|thumb]] '''Kabamba''', ekibuga mu [[Mubende (disitulikit)|Mubende]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] oxexpcfskdf4aavs4c982o0omu8p6g7 Kaberamaido 0 5541 70931 35036 2026-08-25T10:35:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70931 wikitext text/x-wiki [[File:Awich Jane.jpg|alt=Awich Jane omubaka omukyala owa Kaberamaido|thumb|Awich Jane omubaka omukyala owa Kaberamaido]] '''Kaberamaido''', ekibuga mu [[Kaberamaido (disitulikit)|Kaberamaido]] mu [[Yuganda|Uganda]]. * [[File:Kaberamaido District in Uganda.svg|alt=Disitulikiti y'e Kaberamaido|thumb|Disitulikiti y'e Kaberamaido ]]Abantu: 3.400 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] 8b5qlab6u2o9tp82ynp828wy7i7caec 71205 70931 2026-08-25T11:16:45Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71205 wikitext text/x-wiki [[File:Awich Jane.jpg|alt=Awich Jane omubaka omukyala owa Kaberamaido|thumb|Awich Jane omubaka omukyala owa Kaberamaido]] '''Kaberamaido''', ekibuga mu [[Kaberamaido (disitulikit)|Kaberamaido]] mu [[Yuganda|Uganda]]. * [[File:Kaberamaido District in Uganda.svg|alt=Disitulikiti y'e Kaberamaido|thumb|Disitulikiti y'e Kaberamaido ]]Abantu: 3.400 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 1ou0s35ppz4nuq2sb88fd7z91pqcgrh Kabojja 0 5542 70934 19953 2026-08-25T10:35:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70934 wikitext text/x-wiki '''Kabojja''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] j4o16ga4slwfinewat44suzbfrnsgoj 71206 70934 2026-08-25T11:16:46Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71206 wikitext text/x-wiki '''Kabojja''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] ff75ic4ity7gemp5iv7i0mq2drmxx6o Kabulasoke 0 5547 70933 19960 2026-08-25T10:35:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70933 wikitext text/x-wiki '''Kabulasoke''', ekibuga mu [[Gomba (disitulikit)|Gomba]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] pz1tt3b9lqut32dzpa8p4velp63kohe 71207 70933 2026-08-25T11:16:46Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71207 wikitext text/x-wiki '''Kabulasoke''', ekibuga mu [[Gomba (disitulikit)|Gomba]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 89ya6tkiiv48ae57pe30xelx3ntezfm Kabwohe 0 5548 70935 19961 2026-08-25T10:35:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70935 wikitext text/x-wiki '''Kabwohe''', ekibuga mu [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 20.300 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 1pnmnofliybi1rwukiyr3l7hsd7kmjn 71208 70935 2026-08-25T11:16:46Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71208 wikitext text/x-wiki '''Kabwohe''', ekibuga mu [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 20.300 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 8clo2jjowll8m263hvom8d71wo9iw5s Kabwoya 0 5549 70936 19962 2026-08-25T10:35:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70936 wikitext text/x-wiki '''Kabwoya''', ekibuga mu [[Hoima (disitulikit)|Hoima]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] qpmc47o0wplvk4s6udndjcwhmmzrv66 71209 70936 2026-08-25T11:16:46Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71209 wikitext text/x-wiki '''Kabwoya''', ekibuga mu [[Hoima (disitulikit)|Hoima]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 9utyzg3s7p7erxzw8enj4xq75qt0ay3 Kagadi 0 5550 70938 19963 2026-08-25T10:35:34Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70938 wikitext text/x-wiki '''Kagadi''', ekibuga mu [[Kibaale (disitulikit)|Kibaale]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 22.813 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 2xlsuyodykmyk7dkd4ztrh7d5i81lr6 71210 70938 2026-08-25T11:16:47Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71210 wikitext text/x-wiki '''Kagadi''', ekibuga mu [[Kibaale (disitulikit)|Kibaale]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 22.813 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 6nbyzjp4biy6o4x457s9x6i2qwazifl Kagamba 0 5551 70937 19964 2026-08-25T10:35:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70937 wikitext text/x-wiki '''Kagamba''', ekibuga mu [[Ntungamo (disitulikit)|Ntungamo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] eloecvvof4pgxfxnp8pd3gjuowol9iz 71211 70937 2026-08-25T11:16:47Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71211 wikitext text/x-wiki '''Kagamba''', ekibuga mu [[Ntungamo (disitulikit)|Ntungamo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] bdhoku9onxmwpiycpceoeg7nrq39wgx Kaiso 0 5552 70939 19965 2026-08-25T10:35:34Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70939 wikitext text/x-wiki '''Kaiso''', ekibuga mu [[Hoima (disitulikit)|Hoima]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] kj00d9r04wy0y3hm6hpl0dl0nbczqo8 71214 70939 2026-08-25T11:16:48Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71214 wikitext text/x-wiki '''Kaiso''', ekibuga mu [[Hoima (disitulikit)|Hoima]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] t3dfqrhunl6itdyzp12q7v0m1lbz4kn Kajjansi 0 5553 70940 35084 2026-08-25T10:35:35Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70940 wikitext text/x-wiki [[File:Kajjansi Airfield aircraft.jpg|alt=Ekisaawe ky'enyonyi ekisinganibwa e Kajjansi.|thumb|Ekisaawe ky'enyonyi ekisinganibwa e Kajjansi.]] [[File:Kajjansi Airfield sign.jpg|alt=Akapande akalaga ekisaawe ky'enyonyi ekisinganibwa e Kajjansi.|thumb|Akapande akalaga ekisaawe ky'enyonyi ekisinganibwa e Kajjansi.]] '''Kajjansi''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda|Uganda]]. * [[File:Kampala- Entebbe Express high way at Kajjansi.jpg|alt=Oluguudo lwa Kampala- Entebbe Express high way e Kajjansi|thumb|Oluguudo lwa Kampala- Entebbe Express high way e Kajjansi]]Abantu: 7.530 (2006) {{stub}} [[Category:Uganda]] f6plinokegpnr89l7e4r8paa4yd8vpk 71212 70940 2026-08-25T11:16:47Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71212 wikitext text/x-wiki [[File:Kajjansi Airfield aircraft.jpg|alt=Ekisaawe ky'enyonyi ekisinganibwa e Kajjansi.|thumb|Ekisaawe ky'enyonyi ekisinganibwa e Kajjansi.]] [[File:Kajjansi Airfield sign.jpg|alt=Akapande akalaga ekisaawe ky'enyonyi ekisinganibwa e Kajjansi.|thumb|Akapande akalaga ekisaawe ky'enyonyi ekisinganibwa e Kajjansi.]] '''Kajjansi''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda|Uganda]]. * [[File:Kampala- Entebbe Express high way at Kajjansi.jpg|alt=Oluguudo lwa Kampala- Entebbe Express high way e Kajjansi|thumb|Oluguudo lwa Kampala- Entebbe Express high way e Kajjansi]]Abantu: 7.530 (2006) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] l65zr7ny53wdlzin9tiqz6avu55svd6 Kakira 0 5554 70942 19967 2026-08-25T10:35:35Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70942 wikitext text/x-wiki '''Kakira''', ekibuga mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 32.819 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] blwydj3p9ptg02i7dfnq5sc9wib4ptz 71213 70942 2026-08-25T11:16:47Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71213 wikitext text/x-wiki '''Kakira''', ekibuga mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 32.819 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 9incslk9blb61g5ojgl1wv3x9s9ppgg Kakiri 0 5555 70941 35134 2026-08-25T10:35:35Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70941 wikitext text/x-wiki [[File:Kakiri research site (overview) (6877247715).jpg|alt=Webakolera okunoonyereza ku bintu eby'enjawulo mu Kakiri.|thumb|Webakolera okunoonyereza ku bintu eby'enjawulo mu Kakiri.]] '''Kakiri''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 19.449 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 0tnfa8j2k7w529babyrslo2ycan9ani 71215 70941 2026-08-25T11:16:48Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71215 wikitext text/x-wiki [[File:Kakiri research site (overview) (6877247715).jpg|alt=Webakolera okunoonyereza ku bintu eby'enjawulo mu Kakiri.|thumb|Webakolera okunoonyereza ku bintu eby'enjawulo mu Kakiri.]] '''Kakiri''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 19.449 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] msgckpbyiwpqlszw3cgvnzliay44dde Kakuuto 0 5556 70943 19969 2026-08-25T10:35:35Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70943 wikitext text/x-wiki '''Kakuuto''', ekibuga mu [[Rakai (disitulikit)|Rakai]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] ls15xdwvwr9ztm9efmh27m7i2r49dn9 71217 70943 2026-08-25T11:16:49Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71217 wikitext text/x-wiki '''Kakuuto''', ekibuga mu [[Rakai (disitulikit)|Rakai]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] juypkbmpws7m8s5swdsrmo0huf6d9nu Kalagala 0 5557 70944 19970 2026-08-25T10:35:36Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70944 wikitext text/x-wiki '''Kalagala''', ekibuga mu [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2010) {{stub}} [[Category:Uganda]] 88mduogh8ubyxbb3utr4lv2bowda2dr 71216 70944 2026-08-25T11:16:49Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71216 wikitext text/x-wiki '''Kalagala''', ekibuga mu [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2010) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] qul1oc5avic81at60fv32g9n7ddxtk4 Kalagi, Mubende 0 5560 70945 35117 2026-08-25T10:35:36Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70945 wikitext text/x-wiki [[File:Mubende2007.JPG|thumb|'''Mubende''']] '''Kalagi''', ekibuga mu [[Mubende (disitulikit)|Mubende]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] hpyi0mnlae7r9cy6klycb642yx2vrja 71219 70945 2026-08-25T11:16:49Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71219 wikitext text/x-wiki [[File:Mubende2007.JPG|thumb|'''Mubende''']] '''Kalagi''', ekibuga mu [[Mubende (disitulikit)|Mubende]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] ha84nsyvj38ldku489triwn57fzwa5r Kalagi, Mukono 0 5561 70946 23022 2026-08-25T10:35:36Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70946 wikitext text/x-wiki '''Kalagi''', ekibuga mu [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 3fo9gseush94ak26bybvh6llmb6dea6 71218 70946 2026-08-25T11:16:49Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71218 wikitext text/x-wiki '''Kalagi''', ekibuga mu [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nddh33y2t5wow1t3g5zywkzob5fa7l0 Kalangala 0 5562 70949 35947 2026-08-25T10:35:37Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70949 wikitext text/x-wiki == KALANGALA == [[File:Africa Uganda Scenic Kalangala Beach.jpg|thumbnail|right|250px|Kalangala]] [[File:Captain Lugard's spot at Victoria beach nature walk forest Kalangala from a distance.jpg|alt=Abalambuzi ku lubalama|thumb|Omusenyu ku lubalama lwenyanja nalubaale nga bwegulabika ku biichi ya Victoria esangibwa E lutoboka mu Kalangala Town council]] Eno disitulikiti ya Uganda eyakutulwa ku distilikiti ya [[Masaka]] [https://masaka.go.ug/exploring-masaka-district-uganda-a-comprehensive-overview/ city] mu mwaka 1989. Kalangala disitulikiti esangibwa ekolebwa ebizinga kinaana mu bina byonna nga biri mu nyanja Nalubaale (Vikitoliya). kalangala esalagana ne Disitulikiti nga Mpigi ne Wakiso mu bukiikakkono, Mukono e buvanjuba, eggwannga lya Tanzaniya mu bukiikaddyo wamu ne masaka ne Rakai e bugwanjuba. Kalangala y'emu ku bitungu bya Uganda ebisinga okwettanirwa abalambuzi olw'embeera y'obudde ennunji, embalama zenyanja eziriko omusenyu omulungi, abantu abaaniriza, amasamba g'ebinazi, nebirala binji. Omuntu okusobola okutuuka mu bizinga bye kalangala oba ssese nga bwebiyitibwa mu bwakabaka bwa Buganda asobola okukozesa ekubo erya Masaka-Bukakata nalinya ekidyeri nekimusomosa amazzi okuggukira ku mwalo e Luku ku kizinga Buggala. okusaabala olugendo luno kyetagisa eddakiika 30-45 zokka era nga ebidyeeri ebisabaaza abantu ku lugendo luno ssi byakusasulira. Mu ngeri endala omuntu asobola okukozesa ekidyeri ekilala ekisaabala okuva ku mwalo e Nakiwogo mu disitulikiti y'e[[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] okutuuka ku mwalo ogwe Lutoboka era Ku kizinga Buggala. olugendo luno luwanvuko era lwakusasulira ate nga mu biseera ebisinga lukolebwa omulundi gumu olunaku. Waliwo n'amakubo amalala agasobola okukozesebwa okugeza okuva e Kasenyi oba e Kitubulu mu bitundu by'[[Entebbe]] naye nga engendo zino tezisaabaza bidduka nga mmotoka olwokuba zizinga kukozesa maato.o<ref>https://kalangala.go.ug/lg/overview</ref>kusinzira ku bibabalo byekitongole ki UBOS [https://www.ubos.org ekivunaanyizibwa ku bibalo mu Uganda] ebyomwaka 2024, Distulikiti y'eKalangala erimu abantu emitwalo musanvu mu bitano mu kinaana mu mwenda (70,589) laba ebisingawo ku bibalo byabantu ebyomwaka 2024 mu alipoota [https://www.ubos.org/wp-content/uploads/publications/National-Population-and-Housing-Census-2024-Preliminary-Report.pdf eno] esangibwa ku mukutu gwa UBOS omutongole. Bwoba nga oyagala okumanya ebikwata ku bukulembeze n'enzirukanya ya Disitulikiti eno genda ku mutimbagano gwayo omuto ngole nga onyiga [https://kalangala.go.ug/ wano] {{stub}} [[Category:Uganda]] p0of4vugsjvpi274vw60elycp2h4371 71221 70949 2026-08-25T11:16:50Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71221 wikitext text/x-wiki == KALANGALA == [[File:Africa Uganda Scenic Kalangala Beach.jpg|thumbnail|right|250px|Kalangala]] [[File:Captain Lugard's spot at Victoria beach nature walk forest Kalangala from a distance.jpg|alt=Abalambuzi ku lubalama|thumb|Omusenyu ku lubalama lwenyanja nalubaale nga bwegulabika ku biichi ya Victoria esangibwa E lutoboka mu Kalangala Town council]] Eno disitulikiti ya Uganda eyakutulwa ku distilikiti ya [[Masaka]] [https://masaka.go.ug/exploring-masaka-district-uganda-a-comprehensive-overview/ city] mu mwaka 1989. Kalangala disitulikiti esangibwa ekolebwa ebizinga kinaana mu bina byonna nga biri mu nyanja Nalubaale (Vikitoliya). kalangala esalagana ne Disitulikiti nga Mpigi ne Wakiso mu bukiikakkono, Mukono e buvanjuba, eggwannga lya Tanzaniya mu bukiikaddyo wamu ne masaka ne Rakai e bugwanjuba. Kalangala y'emu ku bitungu bya Uganda ebisinga okwettanirwa abalambuzi olw'embeera y'obudde ennunji, embalama zenyanja eziriko omusenyu omulungi, abantu abaaniriza, amasamba g'ebinazi, nebirala binji. Omuntu okusobola okutuuka mu bizinga bye kalangala oba ssese nga bwebiyitibwa mu bwakabaka bwa Buganda asobola okukozesa ekubo erya Masaka-Bukakata nalinya ekidyeri nekimusomosa amazzi okuggukira ku mwalo e Luku ku kizinga Buggala. okusaabala olugendo luno kyetagisa eddakiika 30-45 zokka era nga ebidyeeri ebisabaaza abantu ku lugendo luno ssi byakusasulira. Mu ngeri endala omuntu asobola okukozesa ekidyeri ekilala ekisaabala okuva ku mwalo e Nakiwogo mu disitulikiti y'e[[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] okutuuka ku mwalo ogwe Lutoboka era Ku kizinga Buggala. olugendo luno luwanvuko era lwakusasulira ate nga mu biseera ebisinga lukolebwa omulundi gumu olunaku. Waliwo n'amakubo amalala agasobola okukozesebwa okugeza okuva e Kasenyi oba e Kitubulu mu bitundu by'[[Entebbe]] naye nga engendo zino tezisaabaza bidduka nga mmotoka olwokuba zizinga kukozesa maato.o<ref>https://kalangala.go.ug/lg/overview</ref>kusinzira ku bibabalo byekitongole ki UBOS [https://www.ubos.org ekivunaanyizibwa ku bibalo mu Uganda] ebyomwaka 2024, Distulikiti y'eKalangala erimu abantu emitwalo musanvu mu bitano mu kinaana mu mwenda (70,589) laba ebisingawo ku bibalo byabantu ebyomwaka 2024 mu alipoota [https://www.ubos.org/wp-content/uploads/publications/National-Population-and-Housing-Census-2024-Preliminary-Report.pdf eno] esangibwa ku mukutu gwa UBOS omutongole. Bwoba nga oyagala okumanya ebikwata ku bukulembeze n'enzirukanya ya Disitulikiti eno genda ku mutimbagano gwayo omuto ngole nga onyiga [https://kalangala.go.ug/ wano] {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 61e74jeub8j0q05uzjuv0pmyymhfl1v Kanungu 0 5563 70961 44158 2026-08-25T10:35:42Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70961 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda Kanungu.png|thumb|KANUNGU]] [[File:Kinshaba Patience Nkunda.jpg|alt=Kinshaba Patience Nkunda, omubaka omukyala owa Kanungu.|thumb|Kinshaba Patience Nkunda, omubaka omukyala owa Kanungu.]] '''Kanungu''', ekibuga ky'e [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu]] mu [[Yuganda]]. * Omuwendo gwabantu abantu: 15.600 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] t9smw58rmbkzcdr1783xrc0baparhby 71233 70961 2026-08-25T11:16:53Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71233 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda Kanungu.png|thumb|KANUNGU]] [[File:Kinshaba Patience Nkunda.jpg|alt=Kinshaba Patience Nkunda, omubaka omukyala owa Kanungu.|thumb|Kinshaba Patience Nkunda, omubaka omukyala owa Kanungu.]] '''Kanungu''', ekibuga ky'e [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu]] mu [[Yuganda]]. * Omuwendo gwabantu abantu: 15.600 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] h9mw99hxbenrvryunqvxqykr70b3kxs Kanoni 0 5564 70959 19978 2026-08-25T10:35:41Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70959 wikitext text/x-wiki '''Kanoni''', ekibuga mu [[Gomba (disitulikit)|Gomba]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 27.200 (2010) {{stub}} [[Category:Uganda]] murnhlidzbmsdztm0is7qlaqmmylycf 71232 70959 2026-08-25T11:16:53Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71232 wikitext text/x-wiki '''Kanoni''', ekibuga mu [[Gomba (disitulikit)|Gomba]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 27.200 (2010) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] qhq9wlodrwvbcc92so494j0z48lihm2 Kamwenge 0 5565 70958 35012 2026-08-25T10:35:41Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70958 wikitext text/x-wiki [[File:Kamwenge District in Uganda.svg|alt=Disitulikiti y'e Kamwenge|thumb|Disitulikiti y'e Kamwenge]] '''Kamwenge''', ekibuga mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge]] mu [[Yuganda]]. * [[File:Bahireira Tumwekwase Sylvia.jpg|alt=Bahireira Tumwekwase Sylvia, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Kamwenge|thumb|Bahireira Tumwekwase Sylvia, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Kamwenge]]Abantu: 19.240 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] oevyq7eid9o7lu6na2l8srcjejttdkf 71231 70958 2026-08-25T11:16:53Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71231 wikitext text/x-wiki [[File:Kamwenge District in Uganda.svg|alt=Disitulikiti y'e Kamwenge|thumb|Disitulikiti y'e Kamwenge]] '''Kamwenge''', ekibuga mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge]] mu [[Yuganda]]. * [[File:Bahireira Tumwekwase Sylvia.jpg|alt=Bahireira Tumwekwase Sylvia, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Kamwenge|thumb|Bahireira Tumwekwase Sylvia, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Kamwenge]]Abantu: 19.240 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] sgil86lpp31a0hy44buscuxc7an0g2n Kamuli 0 5566 70957 34949 2026-08-25T10:35:41Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70957 wikitext text/x-wiki [[File:Kamuli District Uganda.png|thumb|kamuli]] [[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|alt=Kadaga Rebecca, omukyala akiikirira disitulikiti Kamuli mu paalamenti.|thumb|Kadaga Rebecca, omukyala akiikirira disitulikiti Kamuli mu paalamenti.]] [[File:District Town council.jpg|alt=Ekitebe kya tawuni y'e Kamuli|thumb|Ekitebe kya tawuni y'e Kamuli]] '''Kamuli''', ekibuga mu [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 17.725 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] kpcrwqjso36x6hdur49r8n0usr45olz 71230 70957 2026-08-25T11:16:52Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71230 wikitext text/x-wiki [[File:Kamuli District Uganda.png|thumb|kamuli]] [[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|alt=Kadaga Rebecca, omukyala akiikirira disitulikiti Kamuli mu paalamenti.|thumb|Kadaga Rebecca, omukyala akiikirira disitulikiti Kamuli mu paalamenti.]] [[File:District Town council.jpg|alt=Ekitebe kya tawuni y'e Kamuli|thumb|Ekitebe kya tawuni y'e Kamuli]] '''Kamuli''', ekibuga mu [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 17.725 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 1j1y63ewxc873ufxkz5s141ligjoaea Kampala Industrial and Business Park 0 5567 70955 19981 2026-08-25T10:35:40Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70955 wikitext text/x-wiki '''Kampala Industrial and Business Park''' ('''KIBP'''), epaaka mu [[Namanve]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Awamu: 362 ha {{stub}} [[Category:Uganda]] sgn4o65gdpbonexwl5cgcl2gfd98t1z 71229 70955 2026-08-25T11:16:52Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71229 wikitext text/x-wiki '''Kampala Industrial and Business Park''' ('''KIBP'''), epaaka mu [[Namanve]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Awamu: 362 ha {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] tdp81cqhyl669uvqxe79okkt4dygi9v Namanve 0 5569 71011 19983 2026-08-25T10:36:01Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71011 wikitext text/x-wiki '''Namanve''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2015) {{stub}} [[Category:Uganda]] q9t0bdfny808kwv6cj6rgykj7cr28zx 71287 71011 2026-08-25T11:17:09Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71287 wikitext text/x-wiki '''Namanve''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2015) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 4o90s4jo38cbero9i7e661a08p52lod Kamonkoli 0 5570 70954 19986 2026-08-25T10:35:39Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70954 wikitext text/x-wiki '''Kamonkoli''', ekibuga mu [[Budaka (disitulikit)|Budaka]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] cxfk75ua0gwzqfrr3j3bx02gbxnqb3d 71228 70954 2026-08-25T11:16:52Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71228 wikitext text/x-wiki '''Kamonkoli''', ekibuga mu [[Budaka (disitulikit)|Budaka]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 7csmhfczygrjorggvw0t3s6ydjo6jnx Kamdini 0 5571 70953 19987 2026-08-25T10:35:39Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70953 wikitext text/x-wiki '''Kamdini''' ('''Kamdini Center'''), ekibuga mu [[Oyam (disitulikit)|Oyam]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 5.000 (2012) {{stub}} [[Category:Uganda]] mgzdw8oexieka061qbtl4kl27szh09b 71225 70953 2026-08-25T11:16:51Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71225 wikitext text/x-wiki '''Kamdini''' ('''Kamdini Center'''), ekibuga mu [[Oyam (disitulikit)|Oyam]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 5.000 (2012) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] hz2tsp1cpt51smzkfir06h4thbqcdtk Kalungu, Yuganda 0 5573 70951 19989 2026-08-25T10:35:38Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70951 wikitext text/x-wiki '''Kalungu''', ekibuga mu [[Kalungu (disitulikit)|Kalungu]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] e48sh6eieuifioncsgqx4m7cxke8zdk 71226 70951 2026-08-25T11:16:51Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71226 wikitext text/x-wiki '''Kalungu''', ekibuga mu [[Kalungu (disitulikit)|Kalungu]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 0sc4vh4c5cfp5lyu5setqblj5lrt69q Kalule 0 5575 70952 19991 2026-08-25T10:35:38Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70952 wikitext text/x-wiki '''Kalule''', ekibuga mu [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2010) {{stub}} [[Category:Uganda]] fdfc57rfob10v4wcz1t8jeb9be929x5 71224 70952 2026-08-25T11:16:51Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71224 wikitext text/x-wiki '''Kalule''', ekibuga mu [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2010) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] hb8tnblslv8eyjl7uwnchqvwr32nphk Kalongo 0 5576 70950 19992 2026-08-25T10:35:38Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70950 wikitext text/x-wiki '''Kalongo''', ekibuga mu [[Agago (disitulikit)|Agago]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 15.000 (2010) {{stub}} [[Category:Uganda]] srpyuwron5oo968r6exqs1p1z1ffcqp 71223 70950 2026-08-25T11:16:51Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71223 wikitext text/x-wiki '''Kalongo''', ekibuga mu [[Agago (disitulikit)|Agago]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 15.000 (2010) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 4u4liwja284fivtytv5qfj6uls4o0x5 Kalisizo 0 5577 70948 19993 2026-08-25T10:35:37Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70948 wikitext text/x-wiki '''Kalisizo''', ekibuga mu [[Rakai (disitulikit)|Rakai]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 32.700 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] kpc0qxci6sdkalozdkj5xhluwbigp3j 71222 70948 2026-08-25T11:16:50Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71222 wikitext text/x-wiki '''Kalisizo''', ekibuga mu [[Rakai (disitulikit)|Rakai]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 32.700 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] m3jcwjenbogtswg0cvc2coqo02ol9a4 Kaliro 0 5578 70947 33497 2026-08-25T10:35:37Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70947 wikitext text/x-wiki [[File:Kaliro District in Uganda.svg|thumb|Kaliro]] '''Kaliro''', ekibuga mu [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 16.796 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] dolowigxnuqomrseq14bfp96jw43h3d 71220 70947 2026-08-25T11:16:50Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71220 wikitext text/x-wiki [[File:Kaliro District in Uganda.svg|thumb|Kaliro]] '''Kaliro''', ekibuga mu [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 16.796 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] aaann55vlzy8ppdmdkd5u3puynfmtk9 Ssabagabo 0 5579 71042 34763 2026-08-25T10:36:12Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71042 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda location map Topographic.png|thumb]] '''Ssabagabo''' ('''Makindye-Ssabagabo''', '''Ssabagabo-Makingdye'''), ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 200.000 (2008) {{stub}} [[Category:Uganda]] 11cmu2m6wm1bxn5gi7wprk7je5sntkm 71312 71042 2026-08-25T11:17:16Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71312 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda location map Topographic.png|thumb]] '''Ssabagabo''' ('''Makindye-Ssabagabo''', '''Ssabagabo-Makingdye'''), ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 200.000 (2008) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 367z82zzvymn9ogt0ei7gzzpjr9ug1p Zombo, Yuganda 0 5582 71058 20004 2026-08-25T10:38:26Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71058 wikitext text/x-wiki '''Zombo''', ekibuga mu [[Zombo (disitulikit)|Zombo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] akolzbzsunhfk8uqxpq5gvar67dh1zu 71331 71058 2026-08-25T11:18:34Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71331 wikitext text/x-wiki '''Zombo''', ekibuga mu [[Zombo (disitulikit)|Zombo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 6fed0iw2i3ljrm5fpikay82wd5tf63g Ziroobwe 0 5584 71057 20006 2026-08-25T10:38:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71057 wikitext text/x-wiki '''Ziroobwe''', ekibuga mu [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 5.000 (2012) {{stub}} [[Category:Uganda]] sw6kohqsegccq9rxq8itnuwxjboanel 71330 71057 2026-08-25T11:18:34Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71330 wikitext text/x-wiki '''Ziroobwe''', ekibuga mu [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 5.000 (2012) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 0dvx08n5vyovzus6fsf2zy9h949ahks Wadelai 0 5585 71047 20007 2026-08-25T10:38:22Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71047 wikitext text/x-wiki '''Wadelai''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] m7ntt4xfx1qe26s89435yms5vga20ag 71322 71047 2026-08-25T11:18:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71322 wikitext text/x-wiki '''Wadelai''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 64byr77rrap7zbbqdlvx3llfnbcgi7n Wakiso Town 0 5586 71050 33469 2026-08-25T10:38:23Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71050 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda Wakiso.png|thumb|Wakiso - Uganda ]] '''Wakiso Town''' ('''Wakiso'''), ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 60.911 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] jjrdvlicddb2cnln6slw5wvidxauozb 71324 71050 2026-08-25T11:18:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71324 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda Wakiso.png|thumb|Wakiso - Uganda ]] '''Wakiso Town''' ('''Wakiso'''), ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 60.911 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 2bv1x7qf8yhsw97fwcr3wvg39nnk837 Wakyaato 0 5588 71051 20012 2026-08-25T10:38:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71051 wikitext text/x-wiki '''Wakyaato''' ('''Wakyato'''), ekibuga mu [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2010) {{stub}} [[Category:Uganda]] hw41qxtguy4iqbaeob3wy4efveub9ww 71323 71051 2026-08-25T11:18:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71323 wikitext text/x-wiki '''Wakyaato''' ('''Wakyato'''), ekibuga mu [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2010) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 6teeq2t2pzvwjatt0jnzj6a57bqy14e Wampeewo 0 5590 71052 20014 2026-08-25T10:38:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71052 wikitext text/x-wiki '''Wampeewo''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] jpa9387c9xi80wrcm3af7kisfo7ytg1 71325 71052 2026-08-25T11:18:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71325 wikitext text/x-wiki '''Wampeewo''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] tcxoje7ucdhjoneuv5j1ong17rolclj Wanseko 0 5591 71053 20015 2026-08-25T10:38:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71053 wikitext text/x-wiki '''Wanseko''', ekibuga mu [[Buliisa (disitulikit)|Buliisa]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] imu8a1kph0g8m7aoov8rh8ikwdert9y 71326 71053 2026-08-25T11:18:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71326 wikitext text/x-wiki '''Wanseko''', ekibuga mu [[Buliisa (disitulikit)|Buliisa]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 25rskhtagms7woceshrnqk8k4t6wn5v Wobulenzi 0 5592 71055 20016 2026-08-25T10:38:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71055 wikitext text/x-wiki '''Wobulenzi''', ekibuga mu [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 27.027 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] chos1eixotu98cgk4o0mjfre7popqro 71327 71055 2026-08-25T11:18:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71327 wikitext text/x-wiki '''Wobulenzi''', ekibuga mu [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 27.027 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] n68plipe99oz7m4wwy5xhx7nmk9zdof Yenga, Yuganda 0 5594 71054 20018 2026-08-25T10:38:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71054 wikitext text/x-wiki '''Yenga''', ekibuga mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Bundibugyo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] cv43ygflb8ugvuajx8sccz8dvz42oiz 71328 71054 2026-08-25T11:18:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71328 wikitext text/x-wiki '''Yenga''', ekibuga mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Bundibugyo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] g8uu6dph85ahkscze784y1gdzqba5iy Yumbe 0 5595 71056 35006 2026-08-25T10:38:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71056 wikitext text/x-wiki [[File:Yumbe District Uganda.png|thumb|Yumbe District Uganda ]] [[File:Avako Melsa Naima Gule.jpg|alt=Avako Melsa Naima Gule, omubaka omukyala akiikirira Yumbe.|left|thumb|'''Avako Melsa Naima Gule, omubaka omukyala akiikirira Yumbe.''']] '''Yumbe''', ekibuga mu [[Yumbe (disitulikit)|Yumbe]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 35.606 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] rug8eanwiig05ywz6wfgbynoc8laat9 71329 71056 2026-08-25T11:18:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71329 wikitext text/x-wiki [[File:Yumbe District Uganda.png|thumb|Yumbe District Uganda ]] [[File:Avako Melsa Naima Gule.jpg|alt=Avako Melsa Naima Gule, omubaka omukyala akiikirira Yumbe.|left|thumb|'''Avako Melsa Naima Gule, omubaka omukyala akiikirira Yumbe.''']] '''Yumbe''', ekibuga mu [[Yumbe (disitulikit)|Yumbe]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 35.606 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 49w2q0nvx28linmnu4zqnde9w181zca Tirinyi 0 5596 71044 20020 2026-08-25T10:36:12Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71044 wikitext text/x-wiki '''Tirinyi''', ekibuga mu [[Kibuku (disitulikit)|Kibuku]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] n3lr580tbda0cvq350npud70pdh33rw 71316 71044 2026-08-25T11:17:17Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71316 wikitext text/x-wiki '''Tirinyi''', ekibuga mu [[Kibuku (disitulikit)|Kibuku]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] gznrxmkvqm93anoq2fk0fr5unsvxqx8 Tonya, Yuganda 0 5598 71045 20022 2026-08-25T10:36:13Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71045 wikitext text/x-wiki '''Tonya''', ekibuga mu [[Hoima (disitulikit)|Hoima]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] eliv3mjckc8oip0e2aygcbswi7bbhpc 71318 71045 2026-08-25T11:17:18Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71318 wikitext text/x-wiki '''Tonya''', ekibuga mu [[Hoima (disitulikit)|Hoima]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] ak0n814pxce3y1pinoinalq2ui6y9jm Tororo 0 5599 71046 20024 2026-08-25T10:36:13Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71046 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda railways assessment 2010-14.jpg|thumbnail|right|250px|Tororo]] '''Tororo''', ekibuga mu [[Tororo (disitulikit)|Tororo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 41.906 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] lx33ty36wwmipqvyu3f8gly2mpny6fm 71319 71046 2026-08-25T11:17:18Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71319 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda railways assessment 2010-14.jpg|thumbnail|right|250px|Tororo]] '''Tororo''', ekibuga mu [[Tororo (disitulikit)|Tororo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 41.906 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] audf0de92cp6f66qz7ttsu4h2lkd37d Villa Maria, Yuganda 0 5600 71048 20025 2026-08-25T10:38:22Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71048 wikitext text/x-wiki '''Villa Maria''', ekibuga mu [[Kalungu (disitulikit)|Kalungu]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] p4mvkamm0rg371r1487k3ww7aay6bov 71320 71048 2026-08-25T11:17:19Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71320 wikitext text/x-wiki '''Villa Maria''', ekibuga mu [[Kalungu (disitulikit)|Kalungu]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 66sxte9exk5nehuliyi2gp8b8rcockg Vurra 0 5601 71049 20026 2026-08-25T10:38:23Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71049 wikitext text/x-wiki '''Vurra''', ekibuga mu [[Arua (disitulikit)|Arua]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] siob1s0jmveukt3eprf1ubq3577lunk 71321 71049 2026-08-25T11:18:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71321 wikitext text/x-wiki '''Vurra''', ekibuga mu [[Arua (disitulikit)|Arua]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 9tsqtu0inl89o2szz2k2iygps3ma5bl Sango Bay 0 5602 71033 33530 2026-08-25T10:36:09Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71033 wikitext text/x-wiki [[File:Sango Bay - geograph.org.uk - 3506550.jpg|thumb|File:Sango Bay - geograph.org.uk - 3506550.jpg]] '''Sango Bay''', ekibuga mu [[Rakai (disitulikit)|Rakai]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ~4000 (2015) {{stub}} [[Category:Uganda]] qnjhshnznhprtwkbea7pakby4t5k663 71307 71033 2026-08-25T11:17:14Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71307 wikitext text/x-wiki [[File:Sango Bay - geograph.org.uk - 3506550.jpg|thumb|File:Sango Bay - geograph.org.uk - 3506550.jpg]] '''Sango Bay''', ekibuga mu [[Rakai (disitulikit)|Rakai]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ~4000 (2015) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] fmdb85xkf1ee3msjlcwelr2080qldcb Ssemuto 0 5603 71039 20028 2026-08-25T10:36:11Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71039 wikitext text/x-wiki '''Ssemuto''' ('''Semuto'''), ekibuga mu [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] rec80yvpq802r2ji47hsbow8lkapfze 71314 71039 2026-08-25T11:17:17Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71314 wikitext text/x-wiki '''Ssemuto''' ('''Semuto'''), ekibuga mu [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] fku26ioui7gmcmmp2v3pf1kk66mhlrk Sentema 0 5605 71036 20030 2026-08-25T10:36:10Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71036 wikitext text/x-wiki '''Sentema''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2015) {{stub}} [[Category:Uganda]] pxqna1o9d332p6ismej3i7ksj6klmym 71309 71036 2026-08-25T11:17:15Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71309 wikitext text/x-wiki '''Sentema''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2015) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] t6yzeayvzgpnzqpsb2ffymyi70ind5f Suam, Yuganda 0 5607 71043 20032 2026-08-25T10:36:12Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71043 wikitext text/x-wiki '''Suam''', ekibuga mu [[Bukwo (disitulikit)|Bukwo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 0i5nihjtjjbw0tkjc25vo4wyskkjavq 71317 71043 2026-08-25T11:17:18Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71317 wikitext text/x-wiki '''Suam''', ekibuga mu [[Bukwo (disitulikit)|Bukwo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] p1llpnd3wmp3iiwre91lcqaq067n4j3 Suam, Kenya 0 5608 71041 20033 2026-08-25T10:36:12Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71041 wikitext text/x-wiki '''Suam''', ekibuga mu [[Trans-Nzoia]] mu [[Kenya]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] msv0jr8cyadngd2dwr16ye064yn04be 71315 71041 2026-08-25T11:17:17Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71315 wikitext text/x-wiki '''Suam''', ekibuga mu [[Trans-Nzoia]] mu [[Kenya]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 6v9j6kzu7wgwws4focle39ndwg8rmk9 Sironko 0 5609 71038 35007 2026-08-25T10:36:10Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71038 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Nambozo Florence.jpg|alt=Wamala Nambozo Florence, omubaka omukyala akiikirira Sironko.|thumb|'''Wamala Nambozo Florence, omubaka omukyala akiikirira Sironko.''']] '''Sironko''', ekibuga mu [[Sironko (disitulikit)|Sironko]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 18.884 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] tjnijx7ymwddp5s9hwihizycp8oqnfk 71311 71038 2026-08-25T11:17:15Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71311 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Nambozo Florence.jpg|alt=Wamala Nambozo Florence, omubaka omukyala akiikirira Sironko.|thumb|'''Wamala Nambozo Florence, omubaka omukyala akiikirira Sironko.''']] '''Sironko''', ekibuga mu [[Sironko (disitulikit)|Sironko]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 18.884 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nqt4nw1wiibiy66tvhi7wx6nuwqmebk Serere 0 5610 71037 35200 2026-08-25T10:36:10Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71037 wikitext text/x-wiki [[File:Serere District in Uganda.svg|alt=Disitulikiti y'e Serere mu Uganda|thumb|Disitulikiti y'e Serere mu Uganda]] '''Serere''', ekibuga mu [[Serere (disitulikit)|Serere]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 12.700 (2010) {{stub}} [[Category:Uganda]] re6pr082pnju3qffi4feaqyb6togcv5 71310 71037 2026-08-25T11:17:15Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71310 wikitext text/x-wiki [[File:Serere District in Uganda.svg|alt=Disitulikiti y'e Serere mu Uganda|thumb|Disitulikiti y'e Serere mu Uganda]] '''Serere''', ekibuga mu [[Serere (disitulikit)|Serere]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 12.700 (2010) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 1ef5pss9hk8wy8n5iry76576fnk4gxj Sanga 0 5611 71032 20036 2026-08-25T10:36:08Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71032 wikitext text/x-wiki '''Sanga''' ('''Sanga Town'''), ekibuga mu [[Kiruhura (disitulikit)|Kiruhura]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 5.200 (2012) {{stub}} [[Category:Uganda]] qmsonbnuc4x8vkueo5bua01g5bk3dro 71304 71032 2026-08-25T11:17:14Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71304 wikitext text/x-wiki '''Sanga''' ('''Sanga Town'''), ekibuga mu [[Kiruhura (disitulikit)|Kiruhura]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 5.200 (2012) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 90awmwwfyaysi4fxslq0ni01170p3aw Seeta 0 5613 71034 34770 2026-08-25T10:36:09Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71034 wikitext text/x-wiki [[File:Jam in seeta Mukono central Uganda.jpg|thumb]] '''Seeta''' ('''Seta'''), ekibuga mu [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] q8pp8gq8ejinu57k7nn80kvx2pdg4iy 71306 71034 2026-08-25T11:17:14Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71306 wikitext text/x-wiki [[File:Jam in seeta Mukono central Uganda.jpg|thumb]] '''Seeta''' ('''Seta'''), ekibuga mu [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] akmg95l9a5zd18f9y2myuyeebjv1973 Sembabule 0 5615 71035 35008 2026-08-25T10:36:09Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71035 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda Sembabule.png|alt=Maapu ya Uganda ekulaga ewasinganibwa disitulikiti ya Sembabule.|thumb|Maapu ya Uganda ekulaga ewasinganibwa disitulikiti ya Sembabule.]] '''Sembabule''', ekibuga mu [[Sembabule (disitulikit)|Sembabule]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 4.800 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] ln4t96nro425h682qq702w4szcqb8aw 71308 71035 2026-08-25T11:17:15Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71308 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda Sembabule.png|alt=Maapu ya Uganda ekulaga ewasinganibwa disitulikiti ya Sembabule.|thumb|Maapu ya Uganda ekulaga ewasinganibwa disitulikiti ya Sembabule.]] '''Sembabule''', ekibuga mu [[Sembabule (disitulikit)|Sembabule]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 4.800 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] lu0o0feorz55q7h3syxbj4wm10vf8v7 Buloba 0 5619 70893 53897 2026-08-25T10:35:16Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70893 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buloba''' kyalo nga ki kulugudo olugenda e [[Mityana]] akabuga kano kali mu [[Wakiso]] Disitulikiti {{stub}} [[Category:Uganda]] 8xc9erfy685mbqglmt71c9woulc1es2 71167 70893 2026-08-25T11:16:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71167 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Buloba''' kyalo nga ki kulugudo olugenda e [[Mityana]] akabuga kano kali mu [[Wakiso]] Disitulikiti {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 6r4dl38am3i5ps39yezyiaf15nlg2o8 Oyam, Yuganda 0 5622 71013 20396 2026-08-25T10:36:02Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71013 wikitext text/x-wiki '''Oyam''', ekibuga mu [[Oyam (disitulikit)|Oyam]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 14.500 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] pk6l3xowdan7h246farvks0cd3gy8fy 71288 71013 2026-08-25T11:17:09Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71288 wikitext text/x-wiki '''Oyam''', ekibuga mu [[Oyam (disitulikit)|Oyam]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 14.500 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 3j3quoa1fixkvvylfab5netmmt2b5jq Rwimi 0 5623 71031 20050 2026-08-25T10:36:08Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71031 wikitext text/x-wiki '''Rwimi''', ekibuga mu [[Kabarole (disitulikit)|Kabarole]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 16.256 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] nqxqfx0vrkrifchx05617lmukx7w7wu 71305 71031 2026-08-25T11:17:14Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71305 wikitext text/x-wiki '''Rwimi''', ekibuga mu [[Kabarole (disitulikit)|Kabarole]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 16.256 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] aekdckxbo8x7xildsa2lqbci7tx1edx Rwekunye 0 5624 71030 20051 2026-08-25T10:36:08Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71030 wikitext text/x-wiki '''Rwekunye''', ekibuga mu [[Kiryandongo (disitulikit)|Kiryandongo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] e2njww23f4wf0bzzfi4xi4zeintskhq 71302 71030 2026-08-25T11:17:13Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71302 wikitext text/x-wiki '''Rwekunye''', ekibuga mu [[Kiryandongo (disitulikit)|Kiryandongo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 54o2ltcimube1n0rd4yhs01xji3pxgs Rushere 0 5625 71029 20052 2026-08-25T10:36:07Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71029 wikitext text/x-wiki '''Rushere''', ekibuga mu [[Kiruhura (disitulikit)|Kiruhura]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 4dwiwe8ei8lnve11somnhmp5bwfn69f 71303 71029 2026-08-25T11:17:13Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71303 wikitext text/x-wiki '''Rushere''', ekibuga mu [[Kiruhura (disitulikit)|Kiruhura]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] aw58b8ecn521e4etxrmlb89jw0nb8cv Rukungiri 0 5626 71028 35000 2026-08-25T10:36:07Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71028 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda Rukungiri.png|alt=Maapu ya Uganda eraga disitulikiti y'e Rukungiri|thumb|Maapu ya Uganda eraga disitulikiti y'e Rukungiri]] '''Rukungiri''', ekibuga mu [[Rukungiri (disitulikit)|Rukungiri]] mu [[Yuganda|Uganda]]. * Abantu: 36.509 (2014) {{stub}} [[File:Natukunda Midius.jpg|alt=Natukunda Midius, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Rukungiri (NRM)|thumb|'''Natukunda Midius, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e''' Rukungiri (NRM)]] [[Category:Uganda]] ev7553d0jzywhbqsy9uhtp8t6a2z9f1 71300 71028 2026-08-25T11:17:13Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71300 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda Rukungiri.png|alt=Maapu ya Uganda eraga disitulikiti y'e Rukungiri|thumb|Maapu ya Uganda eraga disitulikiti y'e Rukungiri]] '''Rukungiri''', ekibuga mu [[Rukungiri (disitulikit)|Rukungiri]] mu [[Yuganda|Uganda]]. * Abantu: 36.509 (2014) {{stub}} [[File:Natukunda Midius.jpg|alt=Natukunda Midius, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Rukungiri (NRM)|thumb|'''Natukunda Midius, omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e''' Rukungiri (NRM)]] [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 1l9e6kipplv3cyp00zoza1ueeetz0t2 Rubirizi 0 5627 71027 33899 2026-08-25T10:36:07Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71027 wikitext text/x-wiki [[File:Green landscape on a hill in Rubirizi district.jpg|thumb|green landscabe hill in rubirizi district]] [[File:Rubirizi District in Uganda.svg|thumb|rubirizi district]] '''Rubirizi''' ('''Rubiriizi'''), ekibuga mu [[Rubirizi (disitulikit)|Rubirizi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 8.140 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] pvhsr5nhr867s5z9vk1e0z3mgcjq8fe 71301 71027 2026-08-25T11:17:13Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71301 wikitext text/x-wiki [[File:Green landscape on a hill in Rubirizi district.jpg|thumb|green landscabe hill in rubirizi district]] [[File:Rubirizi District in Uganda.svg|thumb|rubirizi district]] '''Rubirizi''' ('''Rubiriizi'''), ekibuga mu [[Rubirizi (disitulikit)|Rubirizi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 8.140 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] mrtzkmusslouxe2c4bkrm9dagi2jag3 Rubindi 0 5629 71026 20057 2026-08-25T10:36:06Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71026 wikitext text/x-wiki '''Rubindi''', ekibuga mu [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 4gs0844yungfy31to5ph4cr4eivahvv 71299 71026 2026-08-25T11:17:12Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71299 wikitext text/x-wiki '''Rubindi''', ekibuga mu [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 91ope7ult8qvybl22ttqx4ktpuat1na Rakai 0 5630 71025 33795 2026-08-25T10:36:06Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71025 wikitext text/x-wiki [[File:Rakai District in Uganda.svg|thumb|'''Rakai distilukiti''']] '''Rakai''', ekibuga mu [[Rakai (disitulikit)|Rakai]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 7.000 (2012) {{stub}} [[Category:Uganda]] s5rot0edid8mohjmw74n58x0k1y1qe3 71297 71025 2026-08-25T11:17:12Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71297 wikitext text/x-wiki [[File:Rakai District in Uganda.svg|thumb|'''Rakai distilukiti''']] '''Rakai''', ekibuga mu [[Rakai (disitulikit)|Rakai]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 7.000 (2012) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] livsk88ga5z7lpj8mkfnzhssxbl8ylm Putti 0 5631 71024 34893 2026-08-25T10:36:06Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71024 wikitext text/x-wiki [[File:Abayudaya prayer in Putti village.jpeg|alt=Abantu b'okukyalo Putti nga bali mu kusaba|thumb|Abantu b'okukyalo Putti nga bali mu kusaba]] '''Putti''', ekibuga mu [[Pallisa (disitulikit)|Pallisa]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] tch6zxyv348j2id1o1irz1v6ifh9hhh 71298 71024 2026-08-25T11:17:12Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71298 wikitext text/x-wiki [[File:Abayudaya prayer in Putti village.jpeg|alt=Abantu b'okukyalo Putti nga bali mu kusaba|thumb|Abantu b'okukyalo Putti nga bali mu kusaba]] '''Putti''', ekibuga mu [[Pallisa (disitulikit)|Pallisa]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] jefup71ro92vstmqq7xvq7e1hghra9z Patongo 0 5632 71022 20060 2026-08-25T10:36:05Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71022 wikitext text/x-wiki '''Patongo''', ekibuga mu [[Agago (disitulikit)|Agago]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] k8sl5lgco96nxzmdsq8jwr8p0a9niz1 71295 71022 2026-08-25T11:17:11Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71295 wikitext text/x-wiki '''Patongo''', ekibuga mu [[Agago (disitulikit)|Agago]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 1o3bdda5c382fj48ny89q14mb1f2o6p Paraa 0 5633 71021 20061 2026-08-25T10:36:04Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71021 wikitext text/x-wiki '''Paraa''', ekibuga mu [[Nwoya (disitulikit)|Nwoya]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 8gaekn632695wtw51146lxbb5dxux5r 71293 71021 2026-08-25T11:17:10Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71293 wikitext text/x-wiki '''Paraa''', ekibuga mu [[Nwoya (disitulikit)|Nwoya]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] t26finwwg9noz82p9ekvkvmemlmrj24 Pallisa 0 5634 71020 34916 2026-08-25T10:36:04Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71020 wikitext text/x-wiki [[File:Kaala Kevin Ojinga.jpg|alt=Kaala Kevin Ojinga, omukyala akiikirira Pallisa |thumb|Kaala Kevin Ojinga, omukyala akiikirira Pallisa mu Paalamenti]] [[File:Pallisa District in Uganda.svg|alt=Maapu ya Uganda eraga disitulikiti y'e Pallisa.|thumb|Maapu ya Uganda eraga disitulikiti y'e Pallisa.]] '''Pallisa''', ekibuga mu [[Pallisa (disitulikit)|Pallisa]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 32.681 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 5edkw1hffr7mpnljz0q7aprgcm2n7zd 71294 71020 2026-08-25T11:17:11Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71294 wikitext text/x-wiki [[File:Kaala Kevin Ojinga.jpg|alt=Kaala Kevin Ojinga, omukyala akiikirira Pallisa |thumb|Kaala Kevin Ojinga, omukyala akiikirira Pallisa mu Paalamenti]] [[File:Pallisa District in Uganda.svg|alt=Maapu ya Uganda eraga disitulikiti y'e Pallisa.|thumb|Maapu ya Uganda eraga disitulikiti y'e Pallisa.]] '''Pallisa''', ekibuga mu [[Pallisa (disitulikit)|Pallisa]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 32.681 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] bw6rifa542wmqehksbdqylibtkeh0kg Palabek Kal 0 5635 71019 20063 2026-08-25T10:36:04Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71019 wikitext text/x-wiki '''Palabek Kal''', ekibuga mu [[Lamwo (disitulikit)|Lamwo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] qagjmzda33v4vmaao3gpnm8s84nr4ru 71292 71019 2026-08-25T11:17:10Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71292 wikitext text/x-wiki '''Palabek Kal''', ekibuga mu [[Lamwo (disitulikit)|Lamwo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] r7slhhz3gzuzc75s57i1lb4nbtdo2nq Pakwach 0 5636 71017 33812 2026-08-25T10:36:03Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71017 wikitext text/x-wiki [[File:Pakwach Place Uganda.png|thumb|Pakwach ]] [[File:Albert Nile Bridge in Pakwach district, north eastern Uganda.jpg|thumb|Albert Nile Bridge]] '''Pakwach''', ekibuga mu [[Nebbi (disitulikit)|Nebbi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 22.360 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 2kjugaz2smd9y7pcnmbj63lh6tutfnh 71291 71017 2026-08-25T11:17:10Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71291 wikitext text/x-wiki [[File:Pakwach Place Uganda.png|thumb|Pakwach ]] [[File:Albert Nile Bridge in Pakwach district, north eastern Uganda.jpg|thumb|Albert Nile Bridge]] '''Pakwach''', ekibuga mu [[Nebbi (disitulikit)|Nebbi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 22.360 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 0quvtlqpq4qer8c1yzp7sxqbdv52sz3 Pakuba 0 5637 71016 20065 2026-08-25T10:36:03Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71016 wikitext text/x-wiki '''Pakuba''', ekibuga mu [[Nwoya (disitulikit)|Nwoya]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] pc8eh501fllvuyte518v90ao3do8pjl 71290 71016 2026-08-25T11:17:10Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71290 wikitext text/x-wiki '''Pakuba''', ekibuga mu [[Nwoya (disitulikit)|Nwoya]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 1hqxvo7xxhk83eqfudydmddiuajavmf Paidha 0 5638 71018 20066 2026-08-25T10:36:04Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71018 wikitext text/x-wiki '''Paidha''', ekibuga mu [[Zombo (disitulikit)|Zombo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 33.426 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 3v4z9w57fh37sqg3xfkkzer5hoej5o3 71289 71018 2026-08-25T11:17:09Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71289 wikitext text/x-wiki '''Paidha''', ekibuga mu [[Zombo (disitulikit)|Zombo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 33.426 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] mq6033n37h7lb0ktf3drv51qinalfbe Afoji 0 5639 70853 20067 2026-08-25T10:35:02Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70853 wikitext text/x-wiki '''Afoji''', ekibuga mu [[Moyo (disitulikit)|Moyo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] cl8y5vx1d4x37q61mxexk85vetnovwg 71126 70853 2026-08-25T11:16:20Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71126 wikitext text/x-wiki '''Afoji''', ekibuga mu [[Moyo (disitulikit)|Moyo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nk3y3sa20rvdmbzbu7i0agzp6um8dc3 Atutur 0 5640 70863 53851 2026-08-25T10:35:06Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70863 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Atutur''', ekibuga mu [[Kumi (disitulikit)|Kumi]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] c313agit3abywwgkuk2dkofmc22i4qd 71136 70863 2026-08-25T11:16:22Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71136 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Atutur''', ekibuga mu [[Kumi (disitulikit)|Kumi]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] gu3vscttug9dplntm92efx32h4njgd0 Alokolum 0 5641 70855 53618 2026-08-25T10:35:03Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70855 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alokolum''', ekibuga mu [[Gulu (disitulikit)|Gulu]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 32rmw10hx72wejj7rxbrascki3qhnmn 71127 70855 2026-08-25T11:16:20Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71127 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alokolum''', ekibuga mu [[Gulu (disitulikit)|Gulu]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 4ladwqibfvnh6lxvgj48t099qd1oz2h Bobi, Yuganda 0 5644 70869 54316 2026-08-25T10:35:07Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70869 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bobi''', ekibuga mu [[Gulu (disitulikit)|Gulu]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] rf0yj23h60pmcuncfgytl1odfyhlozu 71143 70869 2026-08-25T11:16:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71143 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bobi''', ekibuga mu [[Gulu (disitulikit)|Gulu]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] n0unlte1ho5xj65lnx7n2yxd79ll2ln Bukuya 0 5647 70888 54487 2026-08-25T10:35:14Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70888 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukuya''', ekibuga mu [[Mubende (disitulikit)|Mubende]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] b7t5lowewwh3rkr7nui7g8pgxuk7lcg 71161 70888 2026-08-25T11:16:30Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71161 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukuya''', ekibuga mu [[Mubende (disitulikit)|Mubende]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] m6ggeqpkylkbdzjud2m58t4q84qj4eq Bukungu 0 5648 70885 54486 2026-08-25T10:35:14Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70885 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukungu''', ekibuga mu [[Buyende (disitulikit)|Buyende]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 19.033 (2013) {{stub}} [[Category:Uganda]] 3mufinmovstuod5zfnl6fos2d3y3qpm 71162 70885 2026-08-25T11:16:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71162 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukungu''', ekibuga mu [[Buyende (disitulikit)|Buyende]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 19.033 (2013) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 60avezevbs4dlt5el8u8och0tne6qvy Bukeerere 0 5649 70884 54477 2026-08-25T10:35:13Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70884 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukeerere''' ('''Bukerere'''), ekibuga mu [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] rbmgmk93ehe0oxa6lsujdbtxpj3u6t9 71159 70884 2026-08-25T11:16:30Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71159 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bukeerere''' ('''Bukerere'''), ekibuga mu [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] lydt90o6z4ik6yr8yirso5mxtmfch4w Bulindo 0 5651 70891 54501 2026-08-25T10:35:16Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70891 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bulindo''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] hixgcekwio4htejpsw1ecc3095s97a5 71166 70891 2026-08-25T11:16:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71166 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bulindo''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 285u27havu0bmj90syqvp4uacbh9qat Kapchorwa 0 5652 70960 35018 2026-08-25T10:35:42Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70960 wikitext text/x-wiki [[File:Kapchorwa.png|thumb|Kapchorwa ]] [[File:Kapchorwa District in Uganda.svg|alt=Disitulikiti y'e Kapchorwa|thumb|Disitulikiti y'e Kapchorwa]] [[File:Cheptoris Sam Mangusho.jpg|alt=Cheptoris Sam Mangusho, omubaka wa Kapchorwa Municipality Kapchorwa (NRM)|thumb|Cheptoris Sam Mangusho, omubaka wa Kapchorwa Municipality Kapchorwa (NRM)]] '''Kapchorwa''', ekibuga mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] mu [[Yuganda|Uganda]]. * Abantu: 12.900 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] dzr9anf4dvl5hjuks8kcyknjyf9p9ah 71234 70960 2026-08-25T11:16:53Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71234 wikitext text/x-wiki [[File:Kapchorwa.png|thumb|Kapchorwa ]] [[File:Kapchorwa District in Uganda.svg|alt=Disitulikiti y'e Kapchorwa|thumb|Disitulikiti y'e Kapchorwa]] [[File:Cheptoris Sam Mangusho.jpg|alt=Cheptoris Sam Mangusho, omubaka wa Kapchorwa Municipality Kapchorwa (NRM)|thumb|Cheptoris Sam Mangusho, omubaka wa Kapchorwa Municipality Kapchorwa (NRM)]] '''Kapchorwa''', ekibuga mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] mu [[Yuganda|Uganda]]. * Abantu: 12.900 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] h16o4claook9dubgh3d7q2olh7jlyg3 Kapeeka 0 5653 70963 33604 2026-08-25T10:35:42Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70963 wikitext text/x-wiki [[File:Weather in Kapeeka Nakaseke District.jpg|thumb|kapeeka ]] '''Kapeeka''', ekibuga mu [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] lbi2ee2zyt3tf9bur1kxi0otcopnosr 71235 70963 2026-08-25T11:16:54Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71235 wikitext text/x-wiki [[File:Weather in Kapeeka Nakaseke District.jpg|thumb|kapeeka ]] '''Kapeeka''', ekibuga mu [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] bz2d7ptgp57suc1jdj3i3oasfdie09v Kapir Atiira 0 5654 70964 20085 2026-08-25T10:35:43Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70964 wikitext text/x-wiki '''Kapir Atiira''', ekibuga mu [[Ngora (disitulikit)|Ngora]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] lv1zk5cdqp7juq5lzknn9ke63icwr92 71236 70964 2026-08-25T11:16:54Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71236 wikitext text/x-wiki '''Kapir Atiira''', ekibuga mu [[Ngora (disitulikit)|Ngora]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] kr7ss31xt1cw75qmgkd305r6pl0f3zz Benin 0 5655 71065 37411 2026-08-25T10:41:10Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71065 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of Benin.svg|thumb]] '''Benin''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Porto-Novo]]. * Awamu: 114.763 km² * Abantu: 10.879.829 (2015) * Ekibangirizi n'abantu: 94.8/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] t45zfjz5m9njpoy7ver5pmz8ct9cjyy Botswana 0 5656 71066 54334 2026-08-25T10:41:11Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71066 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of Botswana.svg|thumb]] '''Botswana''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Gaborone]]. Esangibwa mu masserengeta ga Africa era egabana ensali ne Zambia mu mambuka, Zimbabwe mubuvanjuba ate ne South Africa mu bukiika. Nsi etali ku ssemayanja era ebikiddwa eddungu lya Kalahari. * Awamu: 581.730 km² * Abantu: 2.155.784 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 3.4/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] n1dz7i521evrkbklcdy8yc7hyak4pr9 Burkina Faso 0 5657 71067 54518 2026-08-25T10:41:11Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71067 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of Burkina Faso.svg|thumb]] '''Burkina Faso''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Ouagadougou]]. * Awamu: 274.200 km² * Abantu: 19.000.000 (2021) * Ekibangirizi n'abantu: 57.4/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] ggdwd736604adsbdsrgpyppk6iwlc8p Burundi 0 5658 71069 54520 2026-08-25T10:41:12Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71069 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of Burundi.svg|thumb]] '''Burundi''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Bujumbura]]. * Awamu: 27.834 km² * Abantu: 11.178.921 (2020) * Ekibangirizi n'abantu: 401.6/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] qx5om92x5wfdpqvttspcu9srbcn0vd0 Cameroon 0 5659 71070 54588 2026-08-25T10:41:13Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71070 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Cameroon (orthographic projection).svg|thumb|File:Cameroon (orthographic projection).svg]] '''Cameroon''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Yaoundé]]. * Awamu: 475.442 km² * Abantu: 22.534.532 (2013) * Ekibangirizi n'abantu: 39.7/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] 233c13nlz38nh5i4oydwtl92uixf8uh Cape Verde 0 5660 71068 54598 2026-08-25T10:41:12Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71068 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cape Verde''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Praia]]. * Awamu: 4.033 km² * Abantu: 525.000 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 123.7/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] 5cqjbv9zrmkook0snonxlxey06detp9 Central African Republic 0 5661 71071 54642 2026-08-25T10:41:13Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71071 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of the Central African Republic.svg|thumb]] '''Central African Republic''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Bangui]]. * Awamu: 622.984 km² * Abantu: 4.709.000 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 7.1/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] bk2hfiiuh8cxz7y8sqs8m8b83q82qq3 Chad 0 5662 71072 54660 2026-08-25T10:41:14Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71072 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of Chad.svg|thumb]] '''Chad''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[N'Djamena]]. * Awamu: 1.284.000 km² * Abantu: 17.000.000 (2020) * Ekibangirizi n'abantu: 8.6/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] 98558wxwh0kc0ofwj3bauaohvbon3np Comoros 0 5663 71073 54822 2026-08-25T10:41:15Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71073 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Flag of the Comoros.svg|thumb]] '''Comoros''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Moroni]]. * Awamu: 2.034 km² * Abantu: 798.000 (2010) * Ekibangirizi n'abantu: 275/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] 8qgnbdq5ty49svnatn7sp203jm0xn5u Democratic Republic of Congo 0 5664 71074 55252 2026-08-25T10:41:15Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71074 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:ΛΟΥΜΠΟΥΜΠΑΣΙ ΜΑΙΟΣ 2012 030.jpg|thumb|[[Ebyamalimiro]]]] '''Democratic Republic of [the] Congo''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Kinshasa]]. * Awamu: 2.345.409 km² * Abantu: 100.000.000 (2021) * Ekibangirizi n'abantu: 33.01/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] laja7j28h3wqukw6uu5qrf2mpjwpwu5 Republic of Congo 0 5665 71098 57259 2026-08-25T10:41:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71098 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of the Republic of the Congo.svg|thumb]] '''Republic of the Congo''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Brazzaville]]. * Awamu: 342.000 km² * Abantu: 4.662.446 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 33.1/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] 4zgpnec7jhxpxpb1vtwsq44y2z504pf Djibouti 0 5666 71075 55492 2026-08-25T10:41:16Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71075 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Djibouti''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Djibouti City]]. * Awamu: 23.200 km² * Abantu: 828.324 (2015) * Ekibangirizi n'abantu: 37.2/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] cl1w5l7huvf4s5fb8ii4rwihrrruifz Misiri 0 5667 71095 56992 2026-08-25T10:41:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71095 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Misiri''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi eno ekikulu kiyitibwa Cairo. * Awamu: 1.010.408 km² * Abantu: 91.180.000 (2016) * Ekibangirizi n'abantu: 90/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] fl64em62xeqfxle215da62p02ao7iu4 Equatorial Guinea 0 5668 71076 20165 2026-08-25T10:41:16Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71076 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Equatorial Guinea.svg|thumb]] '''Equatorial Guinea''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Malabo]]. * Awamu: 28.050 km² * Abantu: 1.222.442 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 43.6/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] 1199hklm67ehp2quxif0g1y9z3neiba Eritrea 0 5669 71077 20166 2026-08-25T10:41:17Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71077 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Eritrea.svg|thumb]] '''Eritrea''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Asmara]]. * Awamu: 117.600 km² * Abantu: 6.380.803 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 51.8/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] ot691hbsfca6zzblnbys3mjhouus4xs Ethiopia 0 5670 71079 38036 2026-08-25T10:41:17Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71079 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ethiopia''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Addis Ababa]]. * Awamu: 1.104.300 km² * Abantu: 99.465.819 (2015) * Ekibangirizi n'abantu: 82.58/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] 2dj9p9yy0bk2bmj4tiqlzfkskc7oe5s Gabon 0 5671 71080 56287 2026-08-25T10:41:18Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71080 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gabon''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Libreville]]. * Awamu: 267.667 km² * Abantu: 1.475.000 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 5.5/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] syp6d0lol6jvt7oc1ly0tred1n9qb53 Gambia 0 5672 71081 56311 2026-08-25T10:41:18Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71081 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gambia''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Banjul]]. * Awamu: 10.689 km² * Abantu: 1.882.450 (2013) * Ekibangirizi n'abantu: 176.1/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] gt6j43k3b9txd0c17nx0mp3p0zgvoj1 Guinea 0 5673 71083 56744 2026-08-25T10:41:19Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71083 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Guinea''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Conakry]]. * Awamu: 245.836 km² * Abantu: 12.877.894 (2021) * Ekibangirizi n'abantu: 47.3/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] 2zzboiolit80bf37h1posb0erwpewgu Guinea-Bissau 0 5674 71084 56745 2026-08-25T10:41:20Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71084 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Guinea-Bissau''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Bissau]]. * Awamu: 36.125 km² * Abantu: 1.693.398 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 44.1/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] inj7ztpj2jqa12dol6teiy2090xjotq Ivory Coast 0 5675 71085 25690 2026-08-25T10:41:20Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71085 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Ivory Coast.svg|thumb]] '''Ivory Coast''' ('''Côte d'Ivoire'''), ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Yamoussoukro]]. * Awamu: 322.463 km² * Abantu: 26.378.274 (2020) * Ekibangirizi n'abantu: 63.9/km² {{Amawanga g'Afirika}} {{stub}} [[Category:Ensi za Afirika]] a1tfacs408rx1jw8wa92z2655poea8e Lesotho 0 5676 71086 24421 2026-08-25T10:41:21Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71086 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Lesotho'''</big></big><br/>(so) ''Musa os Lesotho''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Lesotho.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Lesotho.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Lesotho|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Lesotho|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location Lesotho AU Africa.svg|300px]] |} '''Lesotho''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa Maseru. * Awamu: 30,355 km<sup>2</sup> * Abantu: 2,203,821 (2016) {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] rct4hsf382a2pn466l615kjigihinxa Liberiya 0 5677 71087 24423 2026-08-25T10:41:21Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71087 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Liberiya'''</big></big><br/>(en) ''Republic of Liberia''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Liberia.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Liberia.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Liberiya|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Liberiya|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location Liberia AU Africa.svg|300px]] |} '''Liberia''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Monrovia]]. * Awamu: 111,369 km<sup>2</sup> * Abantu: 4,503,000 (2015) {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] 450hkrfwq9jwmrvjkengdmibo5z33g1 Libya 0 5678 71091 43785 2026-08-25T10:41:23Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71091 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Libya'''</big></big><br/>(ar) ''دولة ليبيا''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Libya.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Seal of the Government of National Unity (Libya).svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Libya|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Libya|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location Libya AU Africa.svg|300px]] |} ""Libya"" nsi mu [[Africa]] Ekibuga ekikulu ekya Libya ye Tripoli, Libya eri ku nsalo ne Gaza Strip. * Awamu: 1,759,541 km<sup>2</sup> * Abantu: 6,293,253 (2016) {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] icu6smv9i8w6ss68f0iojbys7odbnov Madagascar 0 5679 71088 24425 2026-08-25T10:41:22Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71088 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Madagascar'''</big></big><br/>(fr) ''République de Madagascar''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Madagascar.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Madagascar.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Madagascar|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Madagascar|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location Madagascar AU Africa.svg|300px]] |} '''Madagascar''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa Antananarivo. * Awamu: 587,041 km<sup>2</sup> * Abantu: 24,894,551 (2016) {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] qydk51bc1sehzllj8rbynq77pfe3yux Mali 0 5680 71092 25437 2026-08-25T10:41:23Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71092 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Mali'''</big></big><br/>(fr) ''République du Mali''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Mali.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Mali.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Mali|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Mali|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location Mali AU Africa.svg|300px]] |} '''Mali''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa Bamako. * Awamu: 1,240,192 km<sup>2</sup> * Abantu: 19,553,397 (2020) {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] pe92er7eknmg468ehaglgyvoqx0f9yt Mauritania 0 5681 71090 24428 2026-08-25T10:41:22Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71090 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Mauritania'''</big></big><br/>(fr) ''République islamique de Mauritanie''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Mauritania.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Mauritania.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Mauritania|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Mauritania|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location Mauritania AU Africa.svg|300px]] |} '''Mauritania''' ggwanga mu [[Afirika]]. * Awamu: 1,030,000 km2 * Abantu: 4,301,018 (2016) {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] b9pcsvrhjtfster2vl17ls2snlwf6po Mauritius 0 5682 71093 24431 2026-08-25T10:41:23Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71093 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Mauritius'''</big></big><br/>(en) ''Repiblik Moris''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Mauritius.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Mauritius.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Mauritius|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Mauritius|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Mauritius (orthographic projection with inset).svg|300px]] |} '''Mauritius''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Port Louis]]. * Awamu: 2.040 km² * Abantu: 1.262.132 (2016) * Ekibangirizi n'abantu: 618/km² {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] j35ypa48mp1s0muqqci30vhnavcgafj Morocco 0 5683 71094 26002 2026-08-25T10:41:24Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71094 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Morocco'''</big></big><br/>(ar) ''المملكة المغربية''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Morocco.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Morocco.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Morocco|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Morocco|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Morocco WS-included (orthographic projection).svg|300px]] |} '''Morocco''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Rabat]]. * Awamu: 710.850 km² * Abantu: 33.848.242 (2014) * Ekibangirizi n'abantu: 73/km² {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] 6ps3l82rszbyz9bc36u42rgd8kb3xh6 Mozambique 0 5684 71100 24433 2026-08-25T10:41:26Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71100 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Mozambique'''</big></big><br/>(pt) ''República de Moçambique''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of Mozambique.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Mozambique.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Mozambique|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Mozambique|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location Mozambique AU Africa.svg|300px]] |} '''Mozambique''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Maputo]]. * Awamu: 801.590 km² * Abantu: 28.829.476 (2016) * Ekibangirizi n'abantu: 28,7/km² {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] pl9jkj1imm68yxue0mu13ulslg1klj8 Namibia 0 5685 71096 37057 2026-08-25T10:41:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71096 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Namibia'''</big></big><br/>(af) ''Republiek van Namibië ''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Namibia.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Namibia.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Namibia|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Namibia|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location Namibia AU Africa.svg|300px]] |} '''Namibia''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Windhoek]]. * Awamu: 825.615 km² * Abantu: 3.092.816 (2025) * Ekibangirizi n'abantu: 3,7/km² {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] dq8np2blo5yjz81zp5dmpjbrasr5kve Niger 0 5686 71097 25829 2026-08-25T10:41:25Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71097 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Niger'''</big></big><br/>(fr) ''République du Niger''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Niger.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Niger.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Niger|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Niger|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location Niger AU Africa.svg|300px]] |} '''Niger''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Niamey]]. * Awamu: 1.267.000 km² * Abantu: 23.000.000 (2021) * Ekibangirizi n'abantu: 12,1/km² {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] hpvnwclaycxlp0u45vkporr6vp7mnfo Nigeria 0 5687 71099 24436 2026-08-25T10:41:26Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71099 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Nigeria'''</big></big><br/>(en) ''Federal Republic of Nigeria''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Nigeria.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Nigeria.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Nigeria|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Nigeria|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location Nigeria AU Africa.svg|300px]] |} '''Nigeria''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Abuja]]. * Awamu: 923.768 km² * Abantu: 185.989.640 (2016) * Ekibangirizi n'abantu: 197,2/km² {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] 5b26iy4es0p1t43ny29hcibal6kpsap São Tomé and Príncipe 0 5689 71108 26132 2026-08-25T10:41:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71108 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''São Tomé and Príncipe'''</big></big><br/>(pr) ''República Democrática de São Tomé e Príncipe''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_São Tomé and Príncipe.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of São Tomé and Príncipe.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of São Tomé and Príncipe|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of São Tomé and Príncipe|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location São Tomé and Príncipe AU Africa.svg|300px]] |} '''São Tomé and Príncipe''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[São Tomé]]. * Awamu: 1.001 km² * Abantu: 210.240 (2020) * Ekibangirizi n'abantu: 187,17/km² {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] 2rv5yy73s6y0nhka1dk6531gi6bw1uj Senegal 0 5690 71102 24439 2026-08-25T10:41:28Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71102 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Senegal'''</big></big><br/>(fr) ''République du Sénégal''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Senegal.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Senegal.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Senegal|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Senegal|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location Senegal AU Africa.svg|300px]] |} '''Senegal''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Dakar]]. * Awamu: 196.712 km² * Abantu: 15.411.614 (2016) * Ekibangirizi n'abantu: 68,7/km² {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] k7uwhk4ggnqlpqixyqdku5qtbxrsbtz Seychelles 0 5691 71101 24442 2026-08-25T10:41:28Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71101 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Seychelles'''</big></big><br/>(fr) ''République des Seychelles''<br> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Seychelles.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Seychelles.svg|125px]] |- | align="center" width="140px" | ([[Flag of Seychelles|Flag]]) | align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Seychelles|Coat of Arms]]) |} |- | align="center" colspan=2 | |- | align=center colspan=2 | [[File:Location Seychelles AU Africa.svg|300px]] |} '''Seychelles''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Victoria]]. * Awamu: 459 km² * Abantu: 94.228 (2016) * Ekibangirizi n'abantu: 186,2/km² {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] q87f22prfhwjkquev9wdmo4u0qr45ot Sierra Leone 0 5692 71104 33452 2026-08-25T10:41:29Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71104 wikitext text/x-wiki [[File:Sierra-Leone-orb.png|thumb|Bendera ya Flag orb Sierra Leone]] '''Sierra Leone''' ggwanga mu [[Afirika]]. * Awamu: 71,740 km<sup>2</sup> * Abantu: 7,075,641 (2015) {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] fx56q7545j51h7417v8rfs36emn8xdu Somalia 0 5693 71103 24061 2026-08-25T10:41:29Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71103 wikitext text/x-wiki '''Somalia''' ggwanga mu [[Afirika]]. [[File:Erigavo2.jpg|left|thumb|Pathway in old Erigavo.]] [[File:Somalia_(Somaliland)(023).jpg|thumb|The [[Dahabshiil]] in [[Hargeisa]].]] [[File:EgalInternationalAirport.jpg|thumb|The [[Hargeisa International Airport]] in [[Hargeisa]].]] [[File:Ahmed_Mohamed_Mohamoud_Silanyo_-_Chatham_House_2010.jpg|thumb|[[Ahmed Mahamoud Silanyo]], 4th President of the Republic of Somaliland, speaking at [[Chatham House]] in 2010.]] [[File:Lamadayawaterfalls6.jpg|thumb|[[Lamadaya]] are waterfalls located in the [[Cal Madow]] mountain.]] [[File:Burao_countryside.jpg|thumb|The [[Burao]] countryside en route to [[Berbera]].]] [[File:Almadow_Overview.JPG|thumb|View of the [[Cal Madow]] Mountains, home to numerous endemic species.]] [[File:Somaliland_(6936771853)_(2).jpg|thumb|[[Berbera]] beach.]] {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] 1roo3bnp3y25z8svyvlcwcmtug100pt South Africa 0 5694 71105 33451 2026-08-25T10:41:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71105 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of South Africa.svg|thumb|Bendera ya south africa]] '''South Africa''' ggwanga mu [[Afirika]]. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] 44btp5g5hmn2f6ocs7tng345vsz06iv South Sudan 0 5695 71107 20126 2026-08-25T10:41:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71107 wikitext text/x-wiki '''South Sudan''' ggwanga mu [[Afirika]]. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] afvtqde2d3ljkgmrp491knbkrqxebsr Sudaani 0 5696 71106 33449 2026-08-25T10:41:31Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71106 wikitext text/x-wiki [[File:Sudan in its region (claimed).svg|thumb|sudaani]] '''Sudaani''' ('''Sudani''') ggwanga mu [[Afirika]]. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] oludmux6vt1q0p108k7lh62ma2udx0a Eswatini 0 5697 71078 33443 2026-08-25T10:41:17Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71078 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Eswatini.svg|thumb|bendera ya eswatini]] '''Eswatini''' ggwanga mu [[Afirika]]. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] 49jphtpzioi792k17dpiv2g1rzpdm02 Togo 0 5698 71110 32951 2026-08-25T10:41:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71110 wikitext text/x-wiki [[File:Togo flag.png|thumb|Togo flag]] '''Togo''' ggwanga mu [[Afirika]]. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] artb75ygh0t0ymyanhm3e2b5b5m1bej Tunisia 0 5699 71109 60890 2026-08-25T10:41:32Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71109 wikitext text/x-wiki '''<big>Tunisia</big>''', omu butongore, '''Republic of Tunisia''', n'eihanga eriri omu kicweka kya [[:en:Maghreb|Maghreb]] [[:en:North_Africa|omumatemba ga Africa]]. Ekateerwaho ensharo za [[:en:Algeria|Algeria]] omu burengyerwizooba n'omu mashuuma g'oburengyerwizooba, [[:en:Libya|Libya]] omu mashuuma g'oburugwa izooba, hamwe [[:en:Mediterranean_Sea|n'enyanja ya Mediterranean]] omu matemba n'oburugwa izooba. Tunisia nayo neegabana ensharo z'enyanja na [[:en:Italy|Italy]] kurabira omu birwa bya [[:en:Sicily|Sicily]] na [[:en:Sardinia|Sardinia]] omu matemba gaayo hamwe na [[:en:Malta|Malta]] omuri burugwa izooba. Nikyoreka emyanya y'eby'obuhangwa eya [[:en:Carthage|Carthage]] kuruga omu kyasha kya mwenda BC, hamwe n'omuzigiti muhango ogwa [[:en:Kairouan|Kairouan]]. Kimanyirwe ahabw'ebyombeko byakyo eby'obuhangwa, [[:en:Souks_of_Tunis|obutare]], hamwe n'enyanja ya bururu, kirimu 163,610 km2 (63,170 sq mi), kandi kirimu abantu 12. akakaikuru kamwe.Kirimu enshonda y'oburugwa eizooba y'[[:en:Atlas_Mountains|enshozi za Atlas]] hamwe n'oburengyerwa-izooba bw'eihamba rya [[:en:Sahara|Sahara]]; ebicweka bingi ebisigaireho n'[[:en:Arable_land|eitaka ry'obuhingi]]. Kiromita zaayo 1,300 (mayiro 810) z'enyanja zirimu okukwatanisa kwa Afirika omu bicweka by'oburengyerwa-izooba n'oburugwa-izooba bwa [[:en:Mediterranean_Basin|Mediterranean Basin]]. Eihanga rya Tunisia niryo riine omwanya ogurikukirayo oburugwa izooba bwa Africa ogurikwetwa [[:en:Cape_Angela|Cape Angela]]. Nikishangwa aha rubaju rw'enyanja rw'amatemba g'oburengyerwa-izooba, [[:en:Tunis|Tunis]] niryo [[:en:List_of_cities_in_Tunisia|kibuga ekikuru kandi ekirikusingayo obuhango]] omw'ihanga, ekirikwetwa eiziina rya Tunis. Orurimi orurikukoresibwa munonga omuri Tunisia n'orurimi rw'[[:en:Modern_Standard_Arabic|Oruarabu orw'omurembe]]. Abantu baingi omuri Tunisia n'[[:en:Arabs|abaharabu]] n'[[:en:Muslims|abasiraamu]]. Orurimi rwa buriijo orurikwetwa [[:en:Tunisian_Arabic|Tunisian Arabic]] nirwo rurikukirayo kugambwa kandi orurimi rwa [[:en:French_language|Bufaransa]] nirukoresibwa nk'orurimi rw'obwebembezi n'obwegyese omu mbeera ezimwe, kwonka tirwine kitongore ky'obutegyeki. Okutandika n'obwire obwa kare munonga,Tunisia ekaba neetuurwamu aba [[:en:Berbers|Berber]]. Aba [[:en:Phoenicia|Phoenicians]], [[:en:Ancient_Semitic-speaking_peoples|abantu aba Semitic]], bakatandika kuhika omu kyasha kya 12 BC, [[:en:Phoenician_settlement_of_North_Africa|batandika kutuura aha rubaju rw'enyanja kandi batandikaho emyanya mingi]], omuri egi [[:en:Carthage|Carthage]] ekarugaho nk'ey'amaani omu kyasha kya 7 BC.Baijukuru b'aba Phoenician bakamanyabwa nk'[[:en:Punic_people|abantu ba Punic]]. [[:en:Ancient_Carthage|Carthage eya ira ekaba]] eri obutegyeki bw'abashuubuzi n'obw'amahe oburikuhakanisa [[:en:Roman_Republic|obutegyeki bwa Rooma]] kuhisya omwaka 146 BC obu [[:en:Siege_of_Carthage_(Third_Punic_War)|yaasingwa]] Abarooma abaabaire nibatuura omuri Tunisia kumara emyaka 800. Abarooma bakareetaho [[:en:Christianity|obukurisitaayo]]. bakasigaho eby'okwombeka nka [[:en:Amphitheatre_of_El_Jem|Amphitheatre ya El Jeme]]. Omu kyasha kya mushanju AD, [[:en:Muslim_conquest_of_the_Maghreb|Abasiraamu Abawarabu bakasingura]] Tunisia [[:en:Arab_migrations_to_the_Maghreb|batura n'enganda zaabo hamwe n'amaka gaabo]], baareeta [[:en:Islam|obusiraamu]] n'[[:en:Arab_culture|obuhangwa bw'Abaarabu]]. [[:en:Arab_migrations_to_the_Maghreb#Banu_Hilal_and_Banu_Sulaym_(11th_century)|Okufuruka kw'Abaarabu]] okw'omuhendo gw'amaani okwarugire omu nganda za [[:en:Banu_Hilal|Banu Hilal]] na [[:en:Banu_Sulaym|Banu Sulaym]] omu byasha bya 11th-12th, kukareetaho enkora egi. Omu kyasha kya 15, omwanya oguriho hati omuri Tunisia gukaba gwahindukire [[:en:Arabization|Abawarabu]]. Bwanyima, omuri 1546, [[:en:Ottoman_Empire|obutegyeki bwa Ottoman]] bukataho obutegyeki, bwagumizamu kuhika omuri 1881, obu [[:en:French_conquest_of_Tunisia|abafaransa basingire Tunisia]].Omuri 1956,[[:en:Tunisian_independence|Tunisia ekatunga okwetegyeka]] nk'eihanga rya Tunisia. Eriizooba, [[:en:Culture_of_Tunisia|eby'obuhangwa n'obumanyiso bwa Tunisia]] nibiruga omu by'obuhangwa n'enganda ezitarikushushana. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] 605zt4omh70mvd3wbkjsv4ldvqtupnj Zambia 0 5700 71113 68009 2026-08-25T10:41:35Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71113 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |url=https://archive.org/details/guidetocommonwil0000boln |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira. Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" /> '''Eddiini''' Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" /> Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref> Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference&nbsp;– Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref> Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" /> '''Ennimi''' Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref> Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref> Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref> '''Eby'enjigiriza''' Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%. Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP. '''Eby'obulamu''' Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref> == Eby'enfuna == Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref> Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref> Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref> Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu.<ref name="dos2009" /> Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obuli bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo.<ref>{{cite web |title=Business Corruption in Zambia |url=http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420184253/http://business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-date=20 April 2014 |access-date=22 April 2014 |publisher=Business Anti-Corruption Portal}}</ref> Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka egenderera okuwola ensimbi eri amawanga agatawanyizibwa mu by'enfuna eya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna okusonyiyibwa ku bbanja lyayo 2003. Mu Gwoluberyeberye 2003, gavumenti ya Zambia yategeeza International Monetary Fund ne World Bank nti yali eyagala okuddamu okuteesa ku bimu ku bigobererwa mu kukola ssente nga basaba okuggyawo bbanka ya Zambia National Commercial Bank n’emikutu gy’amasimu n’amasannyalaze. Wadde nga baatuuka ku nzikiriziganya ku nsonga zino, okweyongera okusaasaanya ssente ku musaala gw’abakozi ba gavumenti n’okwongera ku muwendo gw’emisolo. Okwongera ku misolo n’okukendeeza ku musaala gw’abakozi ba gavumenti kyalemesa okwongeza ku musaala gwabwe n’okufuna emirimu emirala. Kino kyaleetawo okwekalakaasa mu ggwanga lyonna mu Gwokubiri 2004.<ref>{{Cite web |title=The World Bank and IMF's long shadow in Zambia's copper mines |url=http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090724213759/http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-date=2009-07-24 |access-date=2025-09-13 |website=www.eurodad.org |language=en}}</ref> Gavumenti ya Zambia eri mu kunoonyereza ku nteekateeka ey'okukyusa mu by'enfuna okusobola okukendeeza ku kwesigama kw'ebyenfuna ku makolero ga kikomo. Enteekateeka eno eruubirira okukozesa ebintu ebirala ebiri mu by'obugagga bya Zambia nga bakulaakulanya eby'obulimi, eby'obulambuzi, okusima amayinja ag'omuwendo, n'amasannyalaze agakolebwa mu mazzi. Mu Gwoluberyeberye 2018, pulezidenti wa Turkey Recep Tayyip Erdoğan ne pulezidenti wa Zambia Edgar Lungu baassa omukono ku ndagaano 12 mu kibuga ekikulu Lusaka ku nsonga ez'enjawulo okuva ku by'obusuubuzi n'okusiga ensimbi okutuuka ku by'obulambuzi n'ebyobusuubuzi.<ref>{{Cite web |title=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |url=https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180730170605/https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |archive-date=30 July 2018 |access-date=30 July 2018 |website=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |language=tr-TR}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|title=Turkey, Zambia sign 12 deals to boost bilateral ties|access-date=30 July 2018|archive-date=29 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180729210403/https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|url-status=live}}</ref> '''Okusima eby'obugagga eby'omu ttaka''' Okusima n'okutema amayinja byakola ebitundu nga 13.2% ku GDP ya Zambia mu 2019.<ref name="2019USGSMineralsYB">{{Cite web |title=Zambia (Advance Release), 2019 Minerals Yearbook |url=https://pubs.usgs.gov/myb/vol3/2019/myb3-2019-zambia.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=U.S. Geological Survey.}}</ref> Ebyenfuna bya Zambia byali byesigamye ku makolero agasima kkopa.<ref name="twsqt">{{cite journal |last=Sikamo |first=J. |year=2016 |title=Copper mining in Zambia - history and future |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |publisher=Academy of Science of South Africa |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |bibcode=2016JSAIM.116....1S |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2411-9717 |doi-access=free}}</ref> Amakolero gano gaafuulibwa ga gavumenti mu 1973; wansi w'obukulembeze bwa gavumenti, okufulumya kwakendeera nnyo<ref name="2016JSAIMM">{{Cite journal |last=Sikamo |first=J. |last2=Mwanza |first2=A. |last3=Mweemba |first3=C. |date=2016-06-01 |title=Copper mining in Zambia - history and future |url=http://www.scielo.org.za/scielo.php?script=sci_abstract&pid=S2225-62532016000600003&lng=en&nrm=iso&tlng=en |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |language=en |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2225-6253 |doi-access=free}}</ref> Oluvannyuma lw'okutunda emigabo mu 1996–2000, okusiga ensimbi, okufulumya, n'emirimu mu makolero g'ekikomo byeyongera.[3] Mu 2019, okutunda ekikomo mu mawanga amalala kwali ebitundu nga 69% ku muwendo gw'ebintu byonna ebyafulumizibwa mu Zambia ebyatundibwa mu mawanga amalala.<ref name="2016JSAIMM" /> Mu 2023, Zambia yali efulumya metric tons 698,000 eza kkopa.<ref name="TradingUnit">{{Cite news|date=2024-06-13|title=Zambia to set up mineral investment and trading unit|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-set-up-mineral-investment-trading-unit-2024-06-12/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref>Ye yali esinga mu kusima kkopa mu Afrika era nga ye yali esinga mu kusima kkopa mu nsi yonna, nga kino kyali kikola ebitundu 4% ku muwendo gya kkopa egyali kifulumizibwa mu nsi yonna.<ref name="2019USGSMineralsYB" /> Ebirombe bya kkopa mu Zambia birina omugabo ogusukka mu kimu kyakuna eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (GDP) ate nga erina omugabo ogusukka mu kimu kyakusatu eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (copper production).<ref>{{Cite web |title=Unlocking economic prosperity in the Zambian Copperbelt |url=https://www.theigc.org/sites/default/files/2024-02/23124%20Copperbelt%20Framing%20Paper_v5-WEB.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[International Growth Centre]]}}</ref> Ekitongole kya gavumenti ekya ZCCM Investments Holdings kirimu eby'obugagga eby'omu ttaka bingi; kirina omugabo gwa bitundu 49% mu birombe bya kkopa e Mopani, ng'ebitundu 51% ebisigadde birina nannyini byo mu ddungu ly'ebuwalabu oba United Arab Emirates ng'eyita mu kkampuni ya International Holding Company.<ref name="TradingUnit" /> ZCCM erina emigabo mu by'obugagga eby'omu ttaka eby'ebitongole ebimanyiddwa nga Vedanta Resources ne First Quantum Minerals.<ref name="TradingUnit" />Olw'okuba eby'enfuna bya Zambia byesigamye nnyo ku by'amakolero ga copper, emiwendo gy'ensimbi z'eggwanga zigenda nga zikyukakyuka okusinziira ku miwendo gya copper.<ref>{{Cite web |title=Why Zambia needs the AfCFTA {{!}} D+C - Development + Cooperation |url=https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-url=https://web.archive.org/web/20240328103353/https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-date=2024-03-28 |access-date=2025-09-13 |website=www.dandc.eu |language=en}}</ref> Gavumenti ya China, okuyita mu kkampuni ez'obwannannyini era nga kitundu ku nteekateeka yaayo eya Belt and Road Initiative, ekoze okusiga ensimbi okw'amaanyi mu mawanga amalala okuyita mu kuzimba amakolero, okutunda ebintu ebweru w'eggwanga, n'okukola bizineesi n'amawanga amalala.<ref>{{Cite web |title=China's Green Transition: Analysing Chinese Minerals Policy, and its Impact on Zambia |url=https://fhs.diva-portal.org/smash/get/diva2:1793363/FULLTEXT01.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[Försvarshögskolan]]}}</ref> Kkampuni ya China eyitibwa JCHX Mining erina obuyinza ku bitundu 80% mu birombe bya Lubambe Copper Mines eya Zambia, nga ZCCM erina ebitundu 20% ebisigaddeyo.<ref>{{Cite news|date=2024-07-11|title=Zambia says China's JCHX will invest $300 mln in Lubambe copper mine|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-says-chinas-jchx-will-invest-300-mln-lubambe-copper-mine-2024-07-11/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref> Embeera ez'obulabe abalombe ze bakoleramu, emisaala emitono n'okutulugunya abakozi mu kampuni za China bye bimu kunsonga ezaviirako obutakkanya mu by'obufuzi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=China's Bloody Frontier in Zambia |url=https://pulitzercenter.org/projects/chinas-bloody-frontier-zambia |access-date=2025-09-13 |website=Pulitzer Center |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Cheshmi |first=Rouzbeh |date=2023-05-08 |title=Gk88 |url=https://gk88.casino/ |access-date=2025-09-13 |website=gk88.casino}}</ref><ref>{{Cite news|last=Smith|first=David|date=2011-11-03|title=Chinese mining firms in Zambia under fire for mistreating workers|url=https://www.theguardian.com/global-development/2011/nov/03/chinese-mining-zambia-mistreating-workers|access-date=2025-09-13|work=The Guardian|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> Okwongereza ku kikomo, eby'obugagga eby'omu ttaka ebisimibwa mu Zambia mulimu zaabu (ekirombe kye Kansanshi ), manganeeti (ekirombe kya Serenje), ne nikule (ekirombr kye Munali), awamu n'amayinja ag'omuwendo (okusingira ddala amayinja nga amethyst, beryl, emerald, ne tourmaline).<ref name="2019USGSMineralsYB" /> '''Eby'obulimi n'ebyobulunzi''' Obulimi n'obulunzi bikola omulimu munene nnyo mu by'enfuna bya Zambia nga biwa abantu bangi emirimu okusinga eby'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka. Omuwendo omutono ogw'abalimi abazungu ab'e Zimbabwe baanirizibwa mu Zambia oluvannyuma lw'okugobwa Robert Mugabe, nga mu kiseera ekyo baali bantu nga 150 okutuuka ku 300.<ref>{{citation|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://findarticles.com/p/articles/mi_hb5037/is_200406/ai_n18258193/}} {{Dead link|date=October 2010|bot=RjwilmsiBot}}</ref><ref>{{citation|url=https://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|periodical=[[The New York Times]]|date=21 March 2004|access-date=28 August 2009|title=Zimbabwe's White Farmers Start Anew in Zambia|last=LaFraniere|first=Shannon|archive-date=10 May 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110510092649/http://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|url-status=live}}</ref> Baalima ebirime eby'enjawulo omuli taaba, eŋŋaano, ne kaamulali ku faamu eziteeberezebwa okuba nga ziri 150. Obukugu bwe baaleeta, nga bw'ogasse n'okuggulawo eby'enfuna mu Zambia wansi w'obukulembeze bw'omugenzi Levy Mwanawasa, kigambibwa nti kyaviirako okukulaakulana mu by'obulimi mu Zambia. Mu 2004, omulundi ogwasooka mu myaka 26, Zambia yaggya ebweru kasooli omungi okusinga ku gwe yaggya ebweru. Mu Ddesemba 2019, gavumenti ya Zambia yasalawo mu ngeri emu okusimba enjaga ya cannabis olw'obujanjabi n'okugitunda ebweru w'eggwanga.<ref>{{Cite web |title=Zambia legalizes cannabis, kind of |url=https://thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-url=https://web.archive.org/web/20210303193126/https://www.thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-date=3 March 2021 |access-date=7 May 2021 |website=thegrowthop |language=en-CA}}</ref> '''Eby'obulambuzi''' Ebyobulambuzi byali ebitundu 5.8% ebya GDP ya Zambia mu 2021; ogwo gwe gwali omuwendo ogusinga obunene, ogwa 9.8%, ogwaliwo mu 2019.<ref name="ITA24">{{Cite web |date=2024-06-06 |title=Zambia - Travel and Tourism |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-travel-and-tourism |access-date=2025-09-13 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Eby'obulambuzi ebisinga obungi byali bikwata ku bifo ebikuumibwamu ebisolo, naddala ebikwata ku Zambia's 20 national parks and 34 game management areas.<ref name="ITA24" /> Ekifo ky'obulambuzi ekisinga obunene, Victoria Falls, kifo ekiri ku lukalala lw'ebifo by'obulambuzi eby'ensi yonna (UNESCO World Heritage Site).<ref name="ITA24" /> Oludda lwa Zambia oluliko ekiyiira mu kkumiro ly'ebisolo erya Mosi-oa-Tunya awalala we guyiira guliraanya Zimbabwe. Livingstone eliraanaganye n'ekiyiira kya victoria kyafuuka ekifo eky'obulambuzi. Ebifo ebirala ebikuumibwamu ebisolo kuliko Luangwa ey'Obukiikakkona n'ey'aObukiikaddyo, Kafue n'oluwonvu wa Luiwa.<ref>{{Cite web |last=Hayne |first=Tricia |date=2020-09-14 |title=The best national parks in Zambia |url=https://www.bradtguides.com/zambias-best-national-parks/ |access-date=2025-09-13 |website=Bradt Guides |language=en-GB}}</ref> Gavumenti ya Zambia ekulakulanyiza eby'obulambuzi eng'emu ku nkola y'okukulakulanya eby'enfuna naddala mu byaalo n'okukuuma obutonde. <ref>{{Cite journal |last=Zibanai |first=Zhou |date=2014 |title=Southern Africa Tourism Industry: Recent Trends and Future Prospects |url=http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |url-status=live |journal=International Journal of Hospitality and Tourism Systems |volume=7 |issue=2 |issn=0974-6250 |id={{ProQuest|1733224717}} |archive-url=https://web.archive.org/web/20221028174752/http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |archive-date=28 October 2022 |access-date=17 June 2023}}</ref> '''Amasanyalaze''' Mu 2009, Zambia yakola amasannyalaze ga TWh 10.3 era ebaddeko omuwendo munene mu kukozesa amasannyalaze g’enjuba n’amasannyalaze g’ebiyiriro.<ref>{{cite web |title=Zambia |url=http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20131203044307/http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-date=3 December 2013 |access-date=12 March 2018 |website=www.irena.org}}</ref> Kyokka, ku ntandikwa ya 2015, Zambia yatandika okufuna ebbula ly’amasannyalaze olw’enkuba etatonnya bulungi mu 2014/2015, ekyavaako amazzi amatono mu Kariba dam ne mu mabibiro amalala amanene.<ref>{{cite web |last=Chilufya Chanda |date=28 September 2016 |title=Zambia: ARTICLE 70 of the UPND Constitution is Inconsistent with the Republican Constitution, it should be deemed illegal |url=https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170304193719/https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |archive-date=4 March 2017 |access-date=4 March 2017}}</ref> Mu Gwomwenda 2019, African Green Resources (AGR) yalangirira nti ejja kussaamu ddoola obukadde 150 mu faamu y’amasannyalaze g’enjuba ya megawaati 50, awamu n’ekidiba ky’okufukirira, era nga bajja kwongera ku busobozi bw’ebitereke by’ebirime okutuuka ku ttani 80,000.<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|title=Zambia farm input supplier plans to invest $150 million in farming|date=9 September 2019|work=Reuters|access-date=10 September 2019|language=en|archive-date=9 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190909213832/https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|url-status=live}}</ref> '''Eby'obuwamngwa''' Nga Zambia ey'omulembe tennaba kutandikawo, abantu baabeeranga mu mawanga ag'enjawulo, buli limu nga lirina engeri yaalyo ey'obulamu. Ekimu ku byava mu kiseera ky'amatwale kwe kukulaakulana kw'okubeera mu bibuga. Ebika by'abantu eby'enjawulo byatandika okubeera awamu mu bibuga ne mu bibuga ebikulu, nga kino kikyusa engeri gye babeeramu. Era baatandika okukkiriza ebintu ebimu eby'obuwangwa obw'ensi yonna, naddala mu ngeri gye bambalamu n'engeri gye beeyisaamu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206">{{Cite book |author1=Mkandawire, Sitwe Benson |year=2019 |title=Zambian Culture: Harnessing Cultural Literacy with a Focus on Myths and Taboos |author2=Simooya, Steriah Monica |author3=Monde, Pauline Namakau |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-105-9 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–206}}</ref> Eby'obuwangwa bwa Zambia ebisinga obungi bikyaliwo mu byalo, n’obuwangwa obumu obuva ebweru nga Obukristaayo. Obuwangwa obukwata ku mawanga ag’enjawulo mu Zambia buyitibwa 'obuwangwa bwa Zambia' ate obulamu obw’awamu obukwata ku mawanga ag’enjawulo buyitibwa "obuwangwa bwa Zambia" kubanga bweyolekera mu Bannazambia kumpi bonna.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Mu bibuga, waliwo okugattagatta n'okukulaakulana kw'ebyobuwangwa bino okusobola okuvaamu ekiyitibwa "obuwangwa bwa Zambia". Zambia ekola emikolo n’obulombolombo obw’enjawulo okuva ku mikolo gy’ennono egikkirizibwa eggwanga lyonna okutuuka ku mikolo egitakkirizibwa naye nga mikulu. Emikolo n’obulombolombo ebisinga obungi bikolebwa ku mikolo egy’enjawulo okujaguza oba okujjukira ebituukiddwako, ebijaguzo, okuyitawo kw’ebiseera, okutuuza ku nnamulondo n’emikolo gy’obwa pulezidenti, okutangirira n’okutukuza, okutikkirwa, okwewaayo, okulayira okuwagira, okuyingira obufumbo, okufumbirwa, okuziika, okuzaala n’emikolo emirala.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okufaananako amawanga ga Afirika agasinga obungi, Zambia ekola ku mikolo gyayo egy’olukale n’egyo egikolebwa mu kyama. Mu mikolo gy’olukale n’obulombolombo obukolebwa mulimu okulaga kalenda oba eby’obuwangwa eby’ebiseera ebigere, okulaga embeera, okulaga obulumi, okulagula, okutongoza, n’emikolo egya bulijjo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okutuuka mu Ddesemba 2016, Zambia yalina emikolo gyayo egy’olukale 77 egy’obuwangwa egimanyiddwa gavumenti, era omuwendo guno gujja kweyongera mu biseera eby’omumaaso.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egibaawo buli mwaka mulimu Nc'wala, Kulonga, Kuomboka, Malaila, Nsengele, Chibwela kumushi, Dantho, Ntongo, Makundu, Lwiindi, Chuungu, ne Lyenya. Gino gye gimanyiddwa nga emikolo gy'obuwangwa bwa Zambia. Egimu ku gyo egisinga okumanyibwa gye gino: Kuomboka ne Kathanga (mu Buggwanjuba), Mutomboko (Luapula), Kulamba ne Ncwala (Buvanjuba), Lwiindi ne Shimunenga (Bukiikaddyo), Lunda Lubanza (Bukkiikakkonobwobugwanjuba), Likumbi Lyamize (Bukkikakkonobwobuggwanjuba),<ref>{{Cite book |last=Ellert |first=Henrik |year=2004 |title=The magic of the makishi: masks and traditions in Zambia |publisher=CBC publishing |isbn=0-9515209-9-7 |location=Bath, UK |pages=38–63}}</ref> Mbunda Lukwakwa (Bukiikakkonobwobuggwanjuba), Chibwela Kumushi (Masekkati), Vinkhakanimba (Muchinga), Ukusefya Pa Ng'wena (Bukiikakkono). Eby'emikono eby'ennono ebimanyiddwa ennyo mulimu okubumba, okukola ebibbo (nga Tonga baskets), entebe, eby'ambalo, emikeeka, ebifaananyi eby'omuti, ebifaananyi eby'amlyiba, eby'emikono eby'omu waya, n'eby'emikono eby'ekikomo. Ennyimba ezisinga obungi mu Zambia zeesigamiziddwa ku ngoma (n'ebyuma ebirala ebikubibwa) nga waliwo okuyimba n'okuzina kungi. Mu bibuga, ennyimba eziva mu mawanga amalala zimanyiddwa nnyo, naddala rumba eya Congo, ennyimba z'Abamerika abaddugavu n'ennyimba za Jamaica eziyitibwa reggae. '''Emirimu gy'eby'emikono''' Ng'oggyeko ebibumbe n'eby'emikono, Zambia erina eby'emikono eby'omulembe era ebinyuma okulaba, n'abasiizi b'ebifaananyi abakola mu kusiiga ebifaananyi, okukuba ebifaananyi, okukola ebibumbe, okukuba ebifaananyi n'ebintu ebirala ebikwatagana. Ekitongole kya Lechwe Trust, ekyatandikibwawo mu 1986, kikoze omulimu munene mu kuwagira eby'emikono mu Zambia okuyita mu buyambi, sikaala, emyoleso n'okukuŋŋaanya ebifaananyi ebiriwo mu Zambia.<ref name="Lechwe2019">{{cite book |year=2019 |title=Art Lives On – ii: A Retrospective Exhibition of Flinto S. Chandia & Lutanda F. Mwamba |publisher=Lechwe Trust |isbn=978-9982-70-959-0 |location=Lusaka}}</ref> Abantu ab’omugaso mu kisaawe ky’ebifaananyi mu Zambia mulimu Henry Tayali, Flinto Chandia ne Lutanda Mwamba. Chandia, eyakolanga mu mbaawo, amayinja n’ebintu eby’ekyuma, yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya Zambia National Visual Arts Council era yakolagana n’emisomo gy’abasiizi b’ebifaananyi omuli Mbile ne Kabasa.<ref>{{cite journal |last=Paraskos |first=Michael |year=2026 |title=Discovering Flinto Chandia |journal=Pygmalion: Provocations in Contemporary Carving |issue=5 |isbn=978-1-7384987-4-1}}</ref> Mwamba yali amanyiddwa naddala olw’okusiiga ebifaananyi n’okukuba ebifaananyi. Mu 2019 Lechwe Trust yategeka omwoleso ogw’okujjukira emirimu gya Chandia ne Mwamba, nga balaga ebibumbe, ebifaananyi n’ebifaananyi ebikubiddwa okumala emyaka egiwerako.<ref name="Lechwe2019" /> '''Emikutu migattabantu''' Wadde eddembe ly'okwogera n'ery'amawulire gakakasibwa mu ssemateeka wa Zambia, gavumenti etera okukugira eddembe lino okuteekebwa mu nkola.<ref name=":02">{{Cite web |title=Press Freedom survey on 186 countries |url=http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20161201071942/http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-date=2016-12-01 |access-date=2025-09-13 |website=www.worldaudit.org}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Zambia {{!}} Country report {{!}} Freedom of the Press {{!}} 2016 |url=https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-url=https://web.archive.org/web/20170116155841/https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-date=16 January 2017 |access-date=2017-01-14 |website=Freedomhouse.org}}</ref> Wadde ng'ekibiina ekiri mu buyinza ekya Patriotic Front kisuubizza okuleka emikutu gy'amawulire egya gavumenti—omuli Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) n'olupapula lw'amawulire Zambia Daily Mail ne Times of Zambia—okwekolera ku by'okwogerako. Emikutu gy'amawulire egya gavumenti gye gisinga okufuga emikutu gy'amawulire, wadde ng'emikutu gy'obwannannyini mingi gisobola okutuuka ku bitundu by'abantu ebisinga obunene. '''Eby'emizannyo''' Emizannyo bya bulijjo mu mbeera z'abantu mu buwangwa bwa Zambia ebitwala abantu awamu okuyiga, okukulaakulanya ebitone, okusanyuka n'ebiseera eby'essanyu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emizannyo mu Zambia mulimu emizannyo ng'omupiira, emisinde, netball, volleyball ne emizannyo egy'ekinnansi nga nsolo, chiyenga, waida, nkwekula nkukwekule, walyako, ne sojo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Gino gye gimu ku mizannyo egy'ekinnansi egisobozesa enkolagana mu abantu. Ebyafaayo by'emizannyo egimu bya dda nnyo nga n'Abazambia b'ennyini tebannabaawo. Wabula, Zambia yatandika okwenyigira mu mizannyo egy'ettutumu mu nsi yonna okusinga mu mpaka za 1964 Summer Olympics.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Zambia yalangirira obwetwaze bwayo ku lunaku lw'omukolo ogw'okuggalawo emizannyo gya Olympics egya 1964 Summer Olympics, bw'etyo n'efuuka ensi esoose okwetaba mu mizannyo gya Olympics ng'eggwanga limu ate n'evaamu ng'eggwanga eddala. Mu 2016, Zambia y'enyigira mu mizannyo gya Olympics omulundi ogwa 13. Emidaali ebbiri gye gy'awangulwa. Emidaali gino gy'awangulwa mu bikonde ne mu misinde. Mu 1984 Keith Mwila yawangula omudaali gwa kikomo mu luzannya lwa light flyweight. Mu 1996 Samuel Matete yawangula omudaali gwa ffeeza mu misinde gya 400-metre hurdles. Zambia teyeetaba mu mizannyo gya Winter Olympics. Omupiira gw'ebigere gwe muzannyo ogusinga okumanyibwa mu Zambia, era ttiimu y'eggwanga ey'omupiira gw'ebigere ebadde n'ebiseera byayo eby'obuwanguzi mu byafaayo by'omupiira gw'ebigere. Mu 1988, mu mizannyo gya Summer Olympics egyali mu kibuga Seoul, ttiimu y'eggwanga yawangula ttiimu y'eggwanga eya Italy ku ggoolo 4–0. Kalusha Bwalya, omuzannyi w'omupiira gw'ebigere owa Zambia asinga okumanyibwa, yateeba ggoolo ssatu mu mupiira ogwo. Wabula, okutuusa leero, abakugu bangi bagamba nti ttiimu y'eggwanga eyasinga okukola obulungi y'eyo eyafiira mu kabenje k'ennyonyi nga 28 Ogwokuna 1993 mu kabenje k'ennyonyi e Libreville, Gabon. Wabula, mu 1996, Zambia yali ku kifo kya 15 ku lukalala lw'ekibiina kya FIFA World Football Team Rankings, ekifo ekisinga okuba waggulu ku ttiimu yonna eya southern Africa. Mu 2012, Zambia yawangula ekikopo ky'omupiira gw'ebigere mu Africa omulundi ogwasooka oluvannyuma lw'okukubwa mu mpaka ez'akamalirizo emirundi ebiri. Baakuba Côte d'Ivoire ggoolo 8–7 mu penati shoot-out ku fayinolo, eyazannyibwa mu Libreville, nga mayiro ntono okuva ku kabenje k'ennyonyi emyaka 19 emabega.<ref>{{Cite news|title=Zambia score emotional African Cup win|url=http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20140718035537/http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-date=2014-07-18|access-date=2025-09-13|work=The Sydney Morning Herald|language=en-au}}</ref> Ttiimu y'abakyala eya Zambia yasamba omupiira gwayo ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup mu 2023 mu Australia ne New Zealand, ttiimu ya Zambia y'emu ku nnya eziikiikirira Confederation of African Football (CAF). Baawangula omupiira gwaabwe ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup, nga Lushomo Mweemba yateeba ggoolo eyasinga okuteebwa amangu mu mpaka za FIFA Women's World Cup, ate Barbara Banda n'ayongerako ggoolo eya 1,000 mu mpaka za FIFA Women's World Cup.<ref>{{cite web |author=Luke Vargas |date=31 Jul 2023 |title=Zambia earns first Women's World Cup win with 3-1 victory over Costa Rica |url=https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230803152711/https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |archive-date=3 August 2023 |access-date=3 August 2023 |website=The Associated Press}}</ref> Rugby Union, ebikonde ne cricket nabyo mizannyo egimanyiddwa ennyo mu Zambia. Gye buvuddeko, obwammemba bwa Zambia bwazzibwawo mu butongole ICC ( International Cricket Council) ku 2025. Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa abazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige. Okutuusa mu 2014, ekibiina kya Roan Antelope Rugby Club mu Luanshya kye kyali kikwatidde ddala ekifo ekisooka mu nsi yonna mu kuteekawo ebikondo by'ebigere ebiwanvu ennyo mu nsi yonna nga birina obuwanvu bwa ffuuti 110, inci 6 obuwanvu..<ref>{{Cite book |author1=Fran Cotton |date=1985 |title=The Book of rugby disasters & bizarre records |url=https://archive.org/details/bookofrugbydisas0000unse_t5x0 |author2=Chris Rhys |publisher=Stanley Paul |isbn=0-09-162821-0 |location=London |page=[https://archive.org/details/bookofrugbydisas0000unse_t5x0/page/107 107] |oclc=16923880}}</ref> Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa bazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige.<ref>{{Cite web |title=Tallest rugby union posts |url=https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230102231258/https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |archive-date=2 January 2023 |access-date=2021-10-13 |website=Guinness World Records |language=en-GB}}</ref> Rugby union mu Zambia muzannyo mutono naye ogukula. Mu kiseera kino bali mu kifo kya 73 okusinziira ku IRB era balina abazannyi abawandiise 3,650 n’ebibiina bisatu ebyategekebwa obulungi.<ref name="IRB">{{Cite web |last=IRB.com |title=International Rugby Board - ZAMBIA |url=http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511104518/http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-date=2011-05-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.irb.com |language=en}}</ref> Zambia yali ezannyira cricket ng’ekitundu kya Rhodesia. Zambia era ewaddeyo omuzannyi wa shinty international, Zambian-born Eddie Tembo ng’akiikirira Scotland mu compromise rules Shinty/Hurling game against Ireland in 2008.<ref>{{Cite web |title=Tembo's return is boost for Glen |url=http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20131211180806/http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-date=2013-12-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.inverness-courier.co.uk}}</ref> Mu 2011, Zambia yali ya kutegeka emizannyo gya All-Africa egy'omulundi ogwa kkumi, era nga mu kuzimba ebisaawe ebyo e Lusaka, Ndola ne Livingstone.<ref name="games">{{cite web |title=Zambia to build three stadia for 2011 All-Africa Games |url=http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080924005753/http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |archive-date=24 September 2008 |access-date=6 November 2007 |publisher=People's Daily Online}}</ref> Ekisaawe kye Lusaka kyali kyakutuuza abawagizi 70,000 saako n'ebisaawe ebirala byakutuuza abantu 50,000 buli kimu. Gavumenti yali ekubiriza abantu ab'obwannannyini okwenyigira mu kuzimba ebisaawe ebyo kubanga waaliwo ebbula ly'ensimbi za gavumenti ez'okukozesa mu kuzimba ebisaawe ebyo. Oluvannyuma Zambia yava mu kaweefube w'okutegeka emizannyo gya All-Africa egya 2011, nga bagamba nti tebalina nsimbi zimala. Bwe kityo, Mozambique yadda mu bigere bya Zambia ng'omutegeka w'emizannyo gya All-Africa egya 2011. Zambia era yazaala omuddugavu eyasooka (Madalitso Muthiya) okuzannyira mu United States Golf Open,<ref>{{cite news|url=https://www.chicagotribune.com/2008/05/05/a-rare-talent-from-an-unusual-source/|title=Zambia's Madalitso Muthiya a pioneer|newspaper=Chicago Tribune|date=5 May 2008|access-date=18 September 2013|archive-date=4 October 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131004222257/http://articles.chicagotribune.com/2008-05-05/sports/0805040183_1_zambia-frederick-chiluba-nationwide-tour|url-status=live}}</ref> emu ku mpaka za golf ennya ezisinga obunene. Mu 1989, ttiimu y'eggwanga ey'omuzannyo gw'ensero yali ekola bulungi nnyo bwe yatuuka ku mutendera ogw'okuddamu okuzannya mu mpaka za FIBA Africa Championship era bw'etyo n'ekomekkereza ng'emu ku ttiimu ekkumi ezisinga okuba ez'amaanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |title=1989 African Championship for Men {{!}} ARCHIVE.FIBA.COM |url=http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20211027160945/http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-date=2021-10-27 |access-date=2025-09-13 |website=archive.fiba.com}}</ref> Mu 2017, Zambia yakyaza era n'ewangula empaka z'omupiira gw'ebigere ogwa Pan-African ogwa U-20 African Cup of Nation ogw'abazannyi abali wansi w'emyaka 20.<ref>{{Cite news|url=https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|title=Zambia outsmart South Africa to win record Cosafa U20 crown|date=16 December 2016|work=Lusaka Times|access-date=16 December 2016|archive-date=2 January 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230102225752/https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|url-status=live}}</ref> '''Ennyimba n'amazina''' Obuwangwa bwa Zambia bubadde kitundu kikulu eky'enkulaakulana yaabwe oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze nga mw'otwalidde n'okweyongera kw'ebyalo by'obuwangwa n'ebifo ebikuumirwamu ebintu eby'edda. Ennyimba ezaaleeta amazina kitundu ku nnyanjula yabwe ey'obuwangwa era kirimu obulungi n'ekitiibwa ky'obulamu mu Zambia, okuva ku butategeerekeka bw'engoma ez'okwogera okutuuka ku ngoma ya Kamangu ekozesebwa okulangirira entandikwa y'omukolo gwa Malaila ogw'obuwangwa. Amazina ng'ekikolwa kikola ng'ekintu ekigatta abantu nga bali bumu ng'ekimu ku bintu ebikolebwa mu buwangwa bwabwe.<ref>{{cite web |date=14 June 2016 |title=The Unrivaled Zambian Culture |url=http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190330174848/http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-date=30 March 2019 |access-date=30 June 2016 |website=Ayiba Magazine}}</ref> '''Zamrock''' Zamrock kika kya nnyimba ekyavumbulwa mu myaka gya 1970, era ekulaakulanyizza abagoberezi ab'amaanyi mu Bulaaya. Zamrock ennyonnyoddwa ng'okugatta ennyimba z'ekinnansi eza Zambia n'ennyimba ez'amaanyi eziddiŋŋana ezifaanana n'ebibinja nga Jimi Hendrix, James Brown, Black Sabbath, Rolling Stones, Deep Purple, ne Cream.<ref>{{Cite news|url=https://www.musicinafrica.net/magazine/salt-thunder-mind-altering-rock-1970s-zambia|title=Salt & thunder: The mind-altering rock of 1970s Zambia|date=11 December 2015|work=Music in Africa|access-date=25 May 2017|archive-date=8 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180708135232/https://www.musicinafrica.net/magazine/salt-thunder-mind-altering-rock-1970s-zambia|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web |last1=S |first1=Henning Goranson |last2=Press |first2=berg for Think Africa |last3=Network |first3=part of the Guardian Africa |date=22 July 2013 |title=Why Zamrock is back in play |url=https://www.theguardian.com/world/2013/jul/22/zamrock-zambia-music-rerelease |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20161222003159/https://www.theguardian.com/world/2013/jul/22/zamrock-zambia-music-rerelease |archive-date=22 December 2016 |access-date=25 May 2017 |website=the Guardian}}</ref> Ebibinja ebimanyiddwa ennyo mu kika ky'ennyimba zino mulimu Rikki Ililonga ne bbandi ye Musi-O-Tunya, WITCH, Chrissy "Zebby" Tembo, ne Paul Ngozi ne bbandi ye Ngozi Family.<ref name="azambianband">{{cite web |title=We're a Zambian Band |url=http://theappendix.net/issues/2014/7/were-a-zambian-band |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20140903054502/http://theappendix.net/issues/2014/7/were-a-zambian-band |archive-date=3 September 2014 |access-date=26 August 2014 |publisher=theappendix.net}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dusted Reviews: Witch - Lazy Bones!! |url=http://www.dustedmagazine.com/reviews/5657 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914035049/http://www.dustedmagazine.com/reviews/5657 |archive-date=2017-09-14 |access-date=2025-09-13 |website=www.dustedmagazine.com}}</ref> == Laba ne == * Ebyafaayo bya Zambia. * Amawanga ga Africa. == Ebijuliziddwa == [[Category:Ensi za Afirika]] <references /> [[Category:Amawanga agali wansi w'omukago gw'Amawanga amagatte]] [[Category:Amawanga agatasalagana n'assemayanja]] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafuna emidaali mu mpaka za African Games 2019]] ketzh4pqu0n334e8kuq36tiadl8fnz7 Zimbabwe 0 5701 71111 33437 2026-08-25T10:41:33Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71111 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Zimbabwe.svg|thumb|bbendera ya zimbabwe]] '''Zimbabwe''' ggwanga mu [[Afirika]]. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Ensi za Afirika]] 7bcfedk8aw3hrh9af23mblo0k09ky2j Karenga 0 5706 70962 20170 2026-08-25T10:35:43Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70962 wikitext text/x-wiki '''Karenga''', ekibuga mu [[Kaabong (disitulikit)|Kaabong]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 2n0fyn76ipe0znilfgpn8rukro35twf 71237 70962 2026-08-25T11:16:54Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71237 wikitext text/x-wiki '''Karenga''', ekibuga mu [[Kaabong (disitulikit)|Kaabong]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 7od72n8qjle8v83ldc9i6f68l0d6q3s Karuma 0 5707 70965 33879 2026-08-25T10:35:43Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70965 wikitext text/x-wiki [[File:KARUMA BRIDGE.jpg|thumb|KARUMA BRIDGE, KKARUMA]] '''Karuma''', ekibuga mu [[Kiryandongo (disitulikit)|Kiryandongo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 8rr2t54xkb5fggfa6q1d823kmhpwvmd 71238 70965 2026-08-25T11:16:55Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71238 wikitext text/x-wiki [[File:KARUMA BRIDGE.jpg|thumb|KARUMA BRIDGE, KKARUMA]] '''Karuma''', ekibuga mu [[Kiryandongo (disitulikit)|Kiryandongo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] rn3qv3g7wr5xfpzuu51zsk7kxmn7tsi Karuma Falls 0 5708 70966 35388 2026-08-25T10:35:44Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70966 wikitext text/x-wiki [[File:VIEW of Karuma falls.jpg|thumb|ekyifananyi kya karuma falls]] [[File:Baboons at Karuma falls.jpg|thumb|NKOBE]] '''Karuma Falls''', ekibuga mu [[Kiryandongo (disitulikit)|Kiryandongo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] cw4kzrqv1n6s4xt4tteifbuf84e8mnj 71239 70966 2026-08-25T11:16:55Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71239 wikitext text/x-wiki [[File:VIEW of Karuma falls.jpg|thumb|ekyifananyi kya karuma falls]] [[File:Baboons at Karuma falls.jpg|thumb|NKOBE]] '''Karuma Falls''', ekibuga mu [[Kiryandongo (disitulikit)|Kiryandongo]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] lxxc59aabselsp35vo3trumiohvejzb Kasangati 0 5709 70967 35130 2026-08-25T10:35:45Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70967 wikitext text/x-wiki [[File:Bulamu Palace 01.jpg|alt=Olubiri Bulamu olusinganibwa e Kasangati.|thumb|Olubiri Bulamu olusinganibwa e Kasangati.]] '''Kasangati''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 1ew12b8vzfyr7im79keb63s8xz7866x 71240 70967 2026-08-25T11:16:55Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71240 wikitext text/x-wiki [[File:Bulamu Palace 01.jpg|alt=Olubiri Bulamu olusinganibwa e Kasangati.|thumb|Olubiri Bulamu olusinganibwa e Kasangati.]] '''Kasangati''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] jkucp01o9mlo11wdsd5u8h7ojy40tyz Kasanje 0 5710 70969 20174 2026-08-25T10:35:45Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70969 wikitext text/x-wiki '''Kasanje''', ekibuga mu [[Kalungu (disitulikit)|Kalungu]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] d12tdcck9tcuivw1b7ixlpm7lw8nn06 71241 70969 2026-08-25T11:16:55Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71241 wikitext text/x-wiki '''Kasanje''', ekibuga mu [[Kalungu (disitulikit)|Kalungu]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] d5980xju5vnjle5uh0olns11bre50bq Kasawo 0 5711 70968 20175 2026-08-25T10:35:45Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70968 wikitext text/x-wiki '''Kasawo''', ekibuga mu [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 329eswzxyaaalyrj5r3nxsbjuymzsip 71242 70968 2026-08-25T11:16:56Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71242 wikitext text/x-wiki '''Kasawo''', ekibuga mu [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 1xrn2e7by8obgmubq9nipooykxvbn4j Kasenyi 0 5712 70970 20176 2026-08-25T10:35:46Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70970 wikitext text/x-wiki '''Kasenyi''', ekibuga mu [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 2jh0rg2jv0l7eamc3w5pfgn217fs8ed 71243 70970 2026-08-25T11:16:56Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71243 wikitext text/x-wiki '''Kasenyi''', ekibuga mu [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] aulq32ro1fsvzyew8m863rs6jxfoixq Kasese 0 5713 70971 26363 2026-08-25T10:35:46Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70971 wikitext text/x-wiki [[File:Kasese Uganda.jpg|thumbnail|right|250px|Kasese]] '''Kasese''', ekibuga mu [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 101.679 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] tnh9k4zmyktl7fbxuo58kcmu80i54f3 71246 70971 2026-08-25T11:16:57Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71246 wikitext text/x-wiki [[File:Kasese Uganda.jpg|thumbnail|right|250px|Kasese]] '''Kasese''', ekibuga mu [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 101.679 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 0q4hm451sikdorv0km0flwqyn6ux4ei Kassanda 0 5714 70972 20179 2026-08-25T10:35:46Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70972 wikitext text/x-wiki '''Kassanda''', ekibuga mu [[Mubende (disitulikit)|Mubende]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 8flvay3h0iisr9yfv9qqvei60f0lfee 71245 70972 2026-08-25T11:16:57Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71245 wikitext text/x-wiki '''Kassanda''', ekibuga mu [[Mubende (disitulikit)|Mubende]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] ahqtapiox6rd6enw3hyd682b6g3siv2 Katakwi 0 5715 70973 34995 2026-08-25T10:35:47Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70973 wikitext text/x-wiki [[File:Katakwi District in Uganda.svg|alt=Katakwi District in Uganda|thumb|Katakwi District in Uganda]] [[File:Alupo Jessica Rose Epel.jpg|alt=Alupo Jessica Rose Epel, obubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Katakwi|thumb|Alupo Jessica Rose Epel, obubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Katakwi]] '''Katakwi''', ekibuga mu [[Katakwi (disitulikit)|Katakwi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 8.400 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] segygzbgn7pfnqkcfezek9qjl9y7nh6 71253 70973 2026-08-25T11:16:59Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71253 wikitext text/x-wiki [[File:Katakwi District in Uganda.svg|alt=Katakwi District in Uganda|thumb|Katakwi District in Uganda]] [[File:Alupo Jessica Rose Epel.jpg|alt=Alupo Jessica Rose Epel, obubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Katakwi|thumb|Alupo Jessica Rose Epel, obubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Katakwi]] '''Katakwi''', ekibuga mu [[Katakwi (disitulikit)|Katakwi]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 8.400 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] c5govbf26feg4k1ncc1m0253gpz9t6g Katalemwa 0 5716 70974 20181 2026-08-25T10:35:47Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70974 wikitext text/x-wiki '''Katalemwa''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] jjbao4eaqv689owmv7uawoc4jd7ehxz 71244 70974 2026-08-25T11:16:56Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71244 wikitext text/x-wiki '''Katalemwa''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 3oj7bknys46zviieljzq7u64ept8jaz Katuna 0 5717 70975 34594 2026-08-25T10:35:48Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70975 wikitext text/x-wiki [[File:Katuna boarder.jpg|thumb|katuna border]] '''Katuna''', ekibuga mu [[Kabale (disitulikit)|Kabale]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] s0y7htulw8mpdan1fujax7jt7n0ysm0 71248 70975 2026-08-25T11:16:58Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71248 wikitext text/x-wiki [[File:Katuna boarder.jpg|thumb|katuna border]] '''Katuna''', ekibuga mu [[Kabale (disitulikit)|Kabale]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nk59v0emdcxsqer9edafhrnfqo85w03 Katunguru, Yuganda 0 5719 70976 34597 2026-08-25T10:35:48Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70976 wikitext text/x-wiki [[File:Katunguru, Uganda - panoramio (1).jpg|thumb|katunguru]] [[File:Katunguru landing site on a sunny day.jpg|thumb|katunguru on a sunny day]] '''Katunguru''', ekibuga mu [[Rubirizi (disitulikit)|Rubirizi]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] huqs6n0fnfd0l9yk49zz6kmnmju6xuv 71250 70976 2026-08-25T11:16:58Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71250 wikitext text/x-wiki [[File:Katunguru, Uganda - panoramio (1).jpg|thumb|katunguru]] [[File:Katunguru landing site on a sunny day.jpg|thumb|katunguru on a sunny day]] '''Katunguru''', ekibuga mu [[Rubirizi (disitulikit)|Rubirizi]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] jkx7s0qgjpfnxv8x93bdhi024rik65k Kawanda 0 5720 70977 34385 2026-08-25T10:35:49Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70977 wikitext text/x-wiki [[File:Taxi stage in Kawanda 01.jpg|thumb|Kawanda]] '''Kawanda''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] g6o2jxoy69jf9pwcqw41iboacgiu6un 71247 70977 2026-08-25T11:16:57Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71247 wikitext text/x-wiki [[File:Taxi stage in Kawanda 01.jpg|thumb|Kawanda]] '''Kawanda''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 3z80xk4cjhq6ppl15keu89inibkdosv Kayunga 0 5721 70978 35034 2026-08-25T10:35:49Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70978 wikitext text/x-wiki [[File:Different Residential Designs in Kayunga 09.jpg|thumb|Kayunga]] [[File:Nantaba Idah Erios.jpg|alt=Omubaka omukyala akiikirira Kayuga, Nantaba Idah Erios|thumb|Omubaka omukyala akiikirira Kayuga, Nantaba Idah Erios]] '''Kayunga''', ekibuga mu [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] mu [[Yuganda|Uganda]]. * Abantu: 26.588 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] jsjh49avc27raclpu9ly15hvu4el8og 71249 70978 2026-08-25T11:16:58Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71249 wikitext text/x-wiki [[File:Different Residential Designs in Kayunga 09.jpg|thumb|Kayunga]] [[File:Nantaba Idah Erios.jpg|alt=Omubaka omukyala akiikirira Kayuga, Nantaba Idah Erios|thumb|Omubaka omukyala akiikirira Kayuga, Nantaba Idah Erios]] '''Kayunga''', ekibuga mu [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] mu [[Yuganda|Uganda]]. * Abantu: 26.588 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] ohwbecu0ruqhddhwyqlhruohare3tn1 Kazo, Yuganda 0 5723 70980 20188 2026-08-25T10:35:49Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70980 wikitext text/x-wiki '''Kazo''', ekibuga mu [[Kiruhura (disitulikit)|Kiruhura]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 10.200 (2012) {{stub}} [[Category:Uganda]] q8k16yyd5hshhv19a0ei5l2e4kx33dn 71251 70980 2026-08-25T11:16:58Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71251 wikitext text/x-wiki '''Kazo''', ekibuga mu [[Kiruhura (disitulikit)|Kiruhura]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 10.200 (2012) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 0k4ezvw555watpjx1nn698ily5nsos9 Kilembe, Yuganda 0 5725 70993 34202 2026-08-25T10:35:54Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70993 wikitext text/x-wiki [[File:UG Kilembe (1) (17265855751).jpg|thumb|kilembe]] '''Kilembe''', ekibuga mu [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 646uik5ysnzqtyrnp83zkvni63wggo6 71267 70993 2026-08-25T11:17:03Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71267 wikitext text/x-wiki [[File:UG Kilembe (1) (17265855751).jpg|thumb|kilembe]] '''Kilembe''', ekibuga mu [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] smfv3erp2bcj7f4nkk4r08dd6ib8z2e Kitamilo 0 5726 71009 20196 2026-08-25T10:36:01Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71009 wikitext text/x-wiki '''Kitamilo''', ekibuga mu [[Buvuma (disitulikit)|Buvuma]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] rwa9jrbk1rpkfjs6gn6zknp7on4lrg7 71282 71009 2026-08-25T11:17:07Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71282 wikitext text/x-wiki '''Kitamilo''', ekibuga mu [[Buvuma (disitulikit)|Buvuma]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 42i1jqyb97dotmwfe5sdttcjlxkj3yn Kibaale 0 5727 70979 20197 2026-08-25T10:35:49Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70979 wikitext text/x-wiki '''Kibaale''', ekibuga mu [[Kibaale (disitulikit)|Kibaale]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 7.600 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] 2tv35j435w1grgsweexpoxn8pmm8tgy 71252 70979 2026-08-25T11:16:59Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71252 wikitext text/x-wiki '''Kibaale''', ekibuga mu [[Kibaale (disitulikit)|Kibaale]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 7.600 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] fskaopg62me3chfuxhkprscbi0ndhs7 Kibimba 0 5728 70982 33428 2026-08-25T10:35:50Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70982 wikitext text/x-wiki [[File:Kibimba School Memorial - Flickr - Dave Proffer (1).jpg|thumb|Kibimba awali essomero lya Kibimba School Memorial ]] '''Kibimba''', ekibuga mu [[Bugiri (disitulikit)|Bugiri]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 9ld79frxgn1cmdyra1i1b0u77swdl1y 71255 70982 2026-08-25T11:16:59Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71255 wikitext text/x-wiki [[File:Kibimba School Memorial - Flickr - Dave Proffer (1).jpg|thumb|Kibimba awali essomero lya Kibimba School Memorial ]] '''Kibimba''', ekibuga mu [[Bugiri (disitulikit)|Bugiri]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] njr0ccoqeg93iln2quc0w5pc3gzk1kb Kibingo, Yuganda 0 5730 70983 20200 2026-08-25T10:35:51Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70983 wikitext text/x-wiki '''Kibingo''', ekibuga mu [[Sheema (disitulikit)|Sheema]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 7bishmoo5yzcgbimfhc42euce3554jw 71256 70983 2026-08-25T11:17:00Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71256 wikitext text/x-wiki '''Kibingo''', ekibuga mu [[Sheema (disitulikit)|Sheema]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] rupej99kn19rgfldyn3jte0z0cxyjaa Kibingo, Kenya 0 5731 70981 20201 2026-08-25T10:35:50Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70981 wikitext text/x-wiki '''Kibingo''', ekibuga mu [[Central Province, Kenya|Central Province]] mu [[Kenya]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] f4wi07ypob6arm1jsn0bzdngt4le9hv 71254 70981 2026-08-25T11:16:59Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71254 wikitext text/x-wiki '''Kibingo''', ekibuga mu [[Central Province, Kenya|Central Province]] mu [[Kenya]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] myby7pyob8c6a3f0pb4p16g7w6crf41 Kiboga 0 5732 70985 35021 2026-08-25T10:35:51Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70985 wikitext text/x-wiki [[File:Kiboga District in Uganda.svg|thumb|kiboga ]] [[File:Kaaya Christine Nakimwero,.jpg|alt=Kaaya Christine Nakimwero, omubaka omukyala owa Kiboga.|thumb|Kaaya Christine Nakimwero, omubaka omukyala owa Kiboga.]] '''Kiboga''', ekibuga mu [[Kiboga (disitulikit)|Kiboga]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 19.591 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] ssas5re8gjfbo3od7ped7baipqjbel1 71258 70985 2026-08-25T11:17:00Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71258 wikitext text/x-wiki [[File:Kiboga District in Uganda.svg|thumb|kiboga ]] [[File:Kaaya Christine Nakimwero,.jpg|alt=Kaaya Christine Nakimwero, omubaka omukyala owa Kiboga.|thumb|Kaaya Christine Nakimwero, omubaka omukyala owa Kiboga.]] '''Kiboga''', ekibuga mu [[Kiboga (disitulikit)|Kiboga]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 19.591 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] gzzzae9otpakw2pc9iqj2nqjzl4oj8n Kibuku 0 5733 70984 33448 2026-08-25T10:35:51Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70984 wikitext text/x-wiki [[File:Kibuku District in Uganda.svg|thumb|KIBUKU ]] '''Kibuku''', ekibuga mu [[Kibuku (disitulikit)|Kibuku]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 25.000 (2013) {{stub}} [[Category:Uganda]] 1n1osmvbql4sf6hgq5ruvcbee6z19of 71257 70984 2026-08-25T11:17:00Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71257 wikitext text/x-wiki [[File:Kibuku District in Uganda.svg|thumb|KIBUKU ]] '''Kibuku''', ekibuga mu [[Kibuku (disitulikit)|Kibuku]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 25.000 (2013) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] pprq9zjdrkwbpbzke81im6rushdevix Kibulala, Hoima 0 5735 70987 20205 2026-08-25T10:35:52Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70987 wikitext text/x-wiki '''Kibulala''', ekasozi mu [[Hoima (disitulikit)|Hoima]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 7mxxmeifwscwjd5czk1kbyz99zlmodb 71259 70987 2026-08-25T11:17:01Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71259 wikitext text/x-wiki '''Kibulala''', ekasozi mu [[Hoima (disitulikit)|Hoima]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] fegmewwcpg6scxghm3z17vzuchzguci Kibulala, Ssingo 0 5736 70986 20207 2026-08-25T10:35:52Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70986 wikitext text/x-wiki '''Kibulala''', ekasozi mu [[Kiboga (disitulikit)|Kiboga]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] cbfbznx1md83mhv3jvo9ykdml3vvc0d 71260 70986 2026-08-25T11:17:01Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71260 wikitext text/x-wiki '''Kibulala''', ekasozi mu [[Kiboga (disitulikit)|Kiboga]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] n9h5g76dsnshajnnm32gmlhjf8ovr92 Kigulu, Kira 0 5738 70988 20209 2026-08-25T10:35:53Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70988 wikitext text/x-wiki '''Kigulu''', ekibuga mu [[Kira, Yuganda|Kira Town]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 80zuuejlo39bk6nln60jdiy2qivnzvf 71261 70988 2026-08-25T11:17:01Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71261 wikitext text/x-wiki '''Kigulu''', ekibuga mu [[Kira, Yuganda|Kira Town]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] e93t4a12phdwjdpqvc9ottd76t9yhcf Kira, Yuganda 0 5740 70999 35131 2026-08-25T10:35:57Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70999 wikitext text/x-wiki [[File:Kira road.jpg|alt=Oluguudo olugenda e Kira.|thumb|Oluguudo olugenda e Kira.]] '''Kira''' ('''Kira Town'''), ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 313.761 (2014) * Awamu: 99 km<sup>2</sup> {{stub}} [[Category:Uganda]] ha2oecla8mtablissf9yicyogdqs2n4 71270 70999 2026-08-25T11:17:04Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71270 wikitext text/x-wiki [[File:Kira road.jpg|alt=Oluguudo olugenda e Kira.|thumb|Oluguudo olugenda e Kira.]] '''Kira''' ('''Kira Town'''), ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 313.761 (2014) * Awamu: 99 km<sup>2</sup> {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 0rjflu47vz82b3fisx2padpp1on7drf Kitagata, Yuganda 0 5744 71010 34611 2026-08-25T10:36:00Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71010 wikitext text/x-wiki [[File:Kitagata Hot Springs in Uganda (3).jpg|thumb|kitagata hotsprings]] '''Kitagata''', ekibuga mu [[Sheema (disitulikit)|Sheema]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 0hpg9rjuzpcgqdt19mp85dcg77955wd 71280 71010 2026-08-25T11:17:07Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71280 wikitext text/x-wiki [[File:Kitagata Hot Springs in Uganda (3).jpg|thumb|kitagata hotsprings]] '''Kitagata''', ekibuga mu [[Sheema (disitulikit)|Sheema]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 0tdfyz76kgi1kg1rttt235d972b7zz5 Kisubi 0 5745 71006 20216 2026-08-25T10:36:00Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71006 wikitext text/x-wiki '''Kisubi''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] ayeuwepc8ctntxleowu61vumppxjut4 71281 71006 2026-08-25T11:17:07Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71281 wikitext text/x-wiki '''Kisubi''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 50d1mgbc4o3fmhylgtwoqpq5d0qbz0p Kisozi 0 5746 71004 20217 2026-08-25T10:35:59Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71004 wikitext text/x-wiki '''Kisozi''', ekibuga mu [[Gomba (disitulikit)|Gomba]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 77e4xcqmj8nklte1retjq6cmi4918dw 71279 71004 2026-08-25T11:17:06Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71279 wikitext text/x-wiki '''Kisozi''', ekibuga mu [[Gomba (disitulikit)|Gomba]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 4ez5s3tljd54g0c9pz2qdxp1lpkbf3b Kisoro 0 5747 71005 20219 2026-08-25T10:35:59Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71005 wikitext text/x-wiki [[File:A street in Kisoro town.JPG|thumbnail|right|250px|Kisoro]] '''Kisoro''', ekibuga mu [[Kisoro (disitulikit)|Kisoro]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 17.561 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] jy12abpsmp7g3fa26stfcj134u08n9w 71278 71005 2026-08-25T11:17:06Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71278 wikitext text/x-wiki [[File:A street in Kisoro town.JPG|thumbnail|right|250px|Kisoro]] '''Kisoro''', ekibuga mu [[Kisoro (disitulikit)|Kisoro]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 17.561 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] tfjiuyff9td0s4zxgny3wo1v37jzm44 Kisoga, Gomba 0 5749 71003 20221 2026-08-25T10:35:58Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71003 wikitext text/x-wiki '''Kisoga''', ekibuga mu [[Gomba (disitulikit)|Gomba]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 2tn9843jz8bmvev3g2qmci08h7kt0us 71277 71003 2026-08-25T11:17:06Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71277 wikitext text/x-wiki '''Kisoga''', ekibuga mu [[Gomba (disitulikit)|Gomba]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] pfx02gms1zr3302upzxp6bu37mkfd39 Kisoga, Mukono 0 5750 71007 64931 2026-08-25T10:36:00Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71007 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kisoga''', kabuga mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] mu masekkati ga Uganda. == Gyesangibwa, == Kisangibwa kilo mmita nga 15 ( ze mayiro nga 9.3),<ref>"Road Distance Between Mukono And Kisoga With Map". Globefeed.com. 18 July 2015. Retrieved 18 July 2015</ref> ng'okozesezza luguudo mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] (2014 pop. 161,996),<ref>"The Population of The Regions of the Republic of Uganda And All Cities And Towns of More Than 15,000 Inhabitants". Citypopulation.de Quoting Uganda Bureau of Statistics. 27 August 2014. Retrieved 18 July 2015.</ref> ekibuga ekinene ekisinga okuba okumpi era omusangibwa ekitebe kya disitulikiti. Endagiriro za Kisoga zennyini ziri: 0°15'10.0"N, 32°49'02.0"E (Latitude:0.252778; Longitude:32.817222).<ref>"Location of Kisoga At Google Maps" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 18 July 2015.</ref> == Ebifo eby'ensonga == Bino bye bimu ku bifo eby'ensonga mu oba okumpi ne Kisoga. * Ofiisi z'akabuga k'e Kisoga * Akatale ka Kisoga Central market * [[Oluguudo lwa Mukono–Kyetume–Katosi–Nyenga|Oluguudo lwa Kisoga -Kyetume -Katosi-Nyenga]] mu kabuga. Ekisoga , ekkubo mu bukiika ddyo eriweza kilo mmita 12(8 mi)<ref>"Road Distance Between Kisoga With Map". Globefeed.com. 18 July 2015. Retrieved 18 July 2015.</ref> ligenda mu bukiika ddyo e Katosi ku bukiika kkono bw'embalama z'ennyanja Nalubaale (Lake Victoria).Oluguudo lweyongerayo mu buvanjuba kilo mmita endala 55 (34 mi)<ref>"Road Distance Between Kisoga And Njeru With Map". Globefeed.com. 18 July 2015. Retrieved 18 July 2015</ref> okutuuka ku lutindo lw'e jinja olupya e [[Njeru]]. == Laba ne == * Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda * Olukalala lw'enguudo mu Uganda == Ebijuliziddwa. == [[Category:Uganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == [http://uganda.watsupafrica.com/news/manya-akabugako-kisoga/ Manya Obubuga bwo: Kisoga , Mukono] [[Category:Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Ebifo ebirimu abantu mu Ttundutundu ly'Amasekkati, Uganda]] [[Category:Ebibuga ebiri mu kiwonvu]] 97ywj6ltmav859jq7wfols51tglhgbf 71276 71007 2026-08-25T11:17:06Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71276 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kisoga''', kabuga mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] mu masekkati ga Uganda. == Gyesangibwa, == Kisangibwa kilo mmita nga 15 ( ze mayiro nga 9.3),<ref>"Road Distance Between Mukono And Kisoga With Map". Globefeed.com. 18 July 2015. Retrieved 18 July 2015</ref> ng'okozesezza luguudo mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] (2014 pop. 161,996),<ref>"The Population of The Regions of the Republic of Uganda And All Cities And Towns of More Than 15,000 Inhabitants". Citypopulation.de Quoting Uganda Bureau of Statistics. 27 August 2014. Retrieved 18 July 2015.</ref> ekibuga ekinene ekisinga okuba okumpi era omusangibwa ekitebe kya disitulikiti. Endagiriro za Kisoga zennyini ziri: 0°15'10.0"N, 32°49'02.0"E (Latitude:0.252778; Longitude:32.817222).<ref>"Location of Kisoga At Google Maps" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 18 July 2015.</ref> == Ebifo eby'ensonga == Bino bye bimu ku bifo eby'ensonga mu oba okumpi ne Kisoga. * Ofiisi z'akabuga k'e Kisoga * Akatale ka Kisoga Central market * [[Oluguudo lwa Mukono–Kyetume–Katosi–Nyenga|Oluguudo lwa Kisoga -Kyetume -Katosi-Nyenga]] mu kabuga. Ekisoga , ekkubo mu bukiika ddyo eriweza kilo mmita 12(8 mi)<ref>"Road Distance Between Kisoga With Map". Globefeed.com. 18 July 2015. Retrieved 18 July 2015.</ref> ligenda mu bukiika ddyo e Katosi ku bukiika kkono bw'embalama z'ennyanja Nalubaale (Lake Victoria).Oluguudo lweyongerayo mu buvanjuba kilo mmita endala 55 (34 mi)<ref>"Road Distance Between Kisoga And Njeru With Map". Globefeed.com. 18 July 2015. Retrieved 18 July 2015</ref> okutuuka ku lutindo lw'e jinja olupya e [[Njeru]]. == Laba ne == * Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda * Olukalala lw'enguudo mu Uganda == Ebijuliziddwa. == [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == [http://uganda.watsupafrica.com/news/manya-akabugako-kisoga/ Manya Obubuga bwo: Kisoga , Mukono] [[Category:Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Ebifo ebirimu abantu mu Ttundutundu ly'Amasekkati, Uganda]] [[Category:Ebibuga ebiri mu kiwonvu]] tsa1xiv9vqnmaypqhyz0pqaq47oxjis Kisiizi 0 5751 71002 20224 2026-08-25T10:35:58Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71002 wikitext text/x-wiki '''Kisiizi''' ('''Kisizi'''), ekibuga mu [[Rukungiri (disitulikit)|Rukungiri]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2010) {{stub}} [[Category:Uganda]] 13zm114vv5u9jo5ksmbf3ogyjyt4khf 71274 71002 2026-08-25T11:17:05Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71274 wikitext text/x-wiki '''Kisiizi''' ('''Kisizi'''), ekibuga mu [[Rukungiri (disitulikit)|Rukungiri]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2010) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] jilhhsuoef0m6t2ahn08u7qg2oda23p Kiryandongo 0 5753 71000 20226 2026-08-25T10:35:57Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71000 wikitext text/x-wiki '''Kiryandongo''', ekibuga mu [[Kiryandongo (disitulikit)|Kiryandongo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 31.610 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] ec232ytkatvuibwemkkasxbapa94wc3 71275 71000 2026-08-25T11:17:05Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71275 wikitext text/x-wiki '''Kiryandongo''', ekibuga mu [[Kiryandongo (disitulikit)|Kiryandongo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 31.610 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 3ztxj9xnxv7xpf9niund628juhurcd1 Kiruhura 0 5754 71001 44162 2026-08-25T10:35:57Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71001 wikitext text/x-wiki [[File:UgandadistrictsKiruhura.png|thumb|Kiruhura District]] '''Kiruhura''', ekibuga mu [[Kiruhura (disitulikit)|Kiruhura]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 14.300 (2012) {{stub}} [[Category:Uganda]] == Ekifo wekisangibwa == Kiruhura ekunukiriza {{convert|69|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[:en:Mbarara|Mbarara]], ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Ankole_sub-region|kitundu kya Ankole]] . <sup><ref>{{Cite web |last=GFC |date=22 March 2016 |title=Distance between Mbarara, Western Region, Uganda and Kiruhura, Western Region, Uganda |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mbarara%2C%20Western%20Region%2C%20Uganda&toplace=Kiruhura%2C%20Western%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJ49OcDbIb2RkRGcUA7OoNOog&dt2=ChIJwdB9O6mK2BkRPlEYDBYMCXU |access-date=22 March 2016 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref></sup> Kikunukiriza {{convert|265|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Uganda. Ensengeka z'ekibuga kino ku maapu ziri 0°12'53.0"S, 30°46'12.0"E (Latitude:-0.214709; Longitude:30.769999). == Obungi bw'antu == Mu mwaka gwa 2002, okubala abantu mu ggwanga lyonna kwalaga nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali nga 10,240. Mu mwaka gwa 2010, [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyabalirira nekitebereza nti abantu bano baali 13,500. Mu mwaka gwa 2011, UBOS yabalirira era netebereza nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka gwali 14,000. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Special:ContentTranslation&campaign=specialcontribute&filter-type=automatic&filter-id=previous-edits&active-list=draft&from=en&to=lg&page=Kiruhura%2C%20Uganda&section=Population#/sx/sx-editor]<ref>{{Cite web |last=UBOS |title=Estimated Population of Kiruhura In 2002, 2010 And 2011 |url=http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-date=7 July 2014 |access-date=7 June 2014 |publisher=Uganda Bureau of Statistics (UBOS)}}</ref> Mu mwaka gwa 2012, UBOS yateebereza nti abantu b’omu kibuga kino baali 14,300. [https://en.wikipedia.org/wiki/]<ref name="Data">{{Cite web |last=UBOS |date=June 2012 |title=Kiruhura District Local Government Statistical Abstract |url=http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/2009_HLG_%20Abstract_printed/CIS+UPLOADS/Higher%20Local%20Government%20Statistical%20Abstracts_2012/Kiruhura.pdf |access-date=22 March 2016 |publisher=[[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) |format=PDF}}</ref> Mu mwaka gwa 2020, UBOS yabalirira netebereza nti omuwendo gw’abantu mu kibuga Kiruhura mu myaka wakati akkati gwali 6,900, nga ku bano 3,600 (ebitundu 52.2 ku 100) baali basajja ate 3,300 (ebitundu 47.8 ku buli 100) baali bakazi. <ref name="EstR">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=Estimated Population of Kiruhura Town Council As of 1 July 20120 |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/western/admin/kiruhura/SC0684__kiruhura/ |access-date=25 December 2020 |publisher=Citypopulation.de}}</ref> l54qbews16286oy06fm62ylz6cszp5u 71273 71001 2026-08-25T11:17:05Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71273 wikitext text/x-wiki [[File:UgandadistrictsKiruhura.png|thumb|Kiruhura District]] '''Kiruhura''', ekibuga mu [[Kiruhura (disitulikit)|Kiruhura]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 14.300 (2012) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] == Ekifo wekisangibwa == Kiruhura ekunukiriza {{convert|69|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[:en:Mbarara|Mbarara]], ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Ankole_sub-region|kitundu kya Ankole]] . <sup><ref>{{Cite web |last=GFC |date=22 March 2016 |title=Distance between Mbarara, Western Region, Uganda and Kiruhura, Western Region, Uganda |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mbarara%2C%20Western%20Region%2C%20Uganda&toplace=Kiruhura%2C%20Western%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJ49OcDbIb2RkRGcUA7OoNOog&dt2=ChIJwdB9O6mK2BkRPlEYDBYMCXU |access-date=22 March 2016 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref></sup> Kikunukiriza {{convert|265|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Uganda. Ensengeka z'ekibuga kino ku maapu ziri 0°12'53.0"S, 30°46'12.0"E (Latitude:-0.214709; Longitude:30.769999). == Obungi bw'antu == Mu mwaka gwa 2002, okubala abantu mu ggwanga lyonna kwalaga nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali nga 10,240. Mu mwaka gwa 2010, [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) kyabalirira nekitebereza nti abantu bano baali 13,500. Mu mwaka gwa 2011, UBOS yabalirira era netebereza nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka gwali 14,000. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Special:ContentTranslation&campaign=specialcontribute&filter-type=automatic&filter-id=previous-edits&active-list=draft&from=en&to=lg&page=Kiruhura%2C%20Uganda&section=Population#/sx/sx-editor]<ref>{{Cite web |last=UBOS |title=Estimated Population of Kiruhura In 2002, 2010 And 2011 |url=http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-date=7 July 2014 |access-date=7 June 2014 |publisher=Uganda Bureau of Statistics (UBOS)}}</ref> Mu mwaka gwa 2012, UBOS yateebereza nti abantu b’omu kibuga kino baali 14,300. [https://en.wikipedia.org/wiki/]<ref name="Data">{{Cite web |last=UBOS |date=June 2012 |title=Kiruhura District Local Government Statistical Abstract |url=http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/2009_HLG_%20Abstract_printed/CIS+UPLOADS/Higher%20Local%20Government%20Statistical%20Abstracts_2012/Kiruhura.pdf |access-date=22 March 2016 |publisher=[[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS) |format=PDF}}</ref> Mu mwaka gwa 2020, UBOS yabalirira netebereza nti omuwendo gw’abantu mu kibuga Kiruhura mu myaka wakati akkati gwali 6,900, nga ku bano 3,600 (ebitundu 52.2 ku 100) baali basajja ate 3,300 (ebitundu 47.8 ku buli 100) baali bakazi. <ref name="EstR">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=Estimated Population of Kiruhura Town Council As of 1 July 20120 |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/western/admin/kiruhura/SC0684__kiruhura/ |access-date=25 December 2020 |publisher=Citypopulation.de}}</ref> ad1mvrnyypygjfmgx40f2727rtduysa Kirinnya 0 5755 70998 20229 2026-08-25T10:35:57Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70998 wikitext text/x-wiki '''Kirinnya''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ~20.000 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] 9feoowqlp4mrc8g8g1bogl5o7woewso 71272 70998 2026-08-25T11:17:05Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71272 wikitext text/x-wiki '''Kirinnya''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ~20.000 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 946la30k7s5s34ux44djiirz2uzscvg Kireka 0 5756 70997 35133 2026-08-25T10:35:56Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70997 wikitext text/x-wiki [[File:A train arrives at Kireka halt in Kampala, as traders make way for its arrival.jpg|alt=Abasuubuzi nga baviira egaali y'omuka eyali etuuse e Kireka.|thumb|Abasuubuzi nga baviira egaali y'omuka eyali etuuse e Kireka.]] '''Kireka''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 69.000 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] bm67k7bhoe9czn3kysngmzwlngmp80m 71271 70997 2026-08-25T11:17:04Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71271 wikitext text/x-wiki [[File:A train arrives at Kireka halt in Kampala, as traders make way for its arrival.jpg|alt=Abasuubuzi nga baviira egaali y'omuka eyali etuuse e Kireka.|thumb|Abasuubuzi nga baviira egaali y'omuka eyali etuuse e Kireka.]] '''Kireka''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 69.000 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] mjyk4cfxxh4a7a28q4g478hmzfwz9i7 Kimwanyi 0 5757 70996 20232 2026-08-25T10:35:56Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70996 wikitext text/x-wiki '''Kimwanyi''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 9.000 (2011) {{stub}} [[Category:Uganda]] 7j6f3g1olsabd1n2khef0ry6zdu5sxz 71269 70996 2026-08-25T11:17:03Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71269 wikitext text/x-wiki '''Kimwanyi''', ekibuga mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 9.000 (2011) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] s33870ihyefv7ajqyzt1rx9x71z9gye Kimaka 0 5758 70995 20233 2026-08-25T10:35:55Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70995 wikitext text/x-wiki '''Kimaka''', ekibuga mu [[Jinja]] mu [[Jinja (disitulikit)|disitulikiti Jinja]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] fgofz5rrkbjvaxav1y65i3ryths7nlc 71268 70995 2026-08-25T11:17:03Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71268 wikitext text/x-wiki '''Kimaka''', ekibuga mu [[Jinja]] mu [[Jinja (disitulikit)|disitulikiti Jinja]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] mmhhx5nbucsaae4t8ecjkbof4za0r3h Kigumba 0 5759 70989 20235 2026-08-25T10:35:53Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70989 wikitext text/x-wiki [[File:Kigumba Town Council Offices.JPG|thumbnail|right|250px|Kigumba]] '''Kigumba''', ekibuga mu [[Kiryandongo (disitulikit)|Kiryandongo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 18.698 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] jedu71y0nv5ckcl05dzhhx45xcohlgt 71263 70989 2026-08-25T11:17:02Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71263 wikitext text/x-wiki [[File:Kigumba Town Council Offices.JPG|thumbnail|right|250px|Kigumba]] '''Kigumba''', ekibuga mu [[Kiryandongo (disitulikit)|Kiryandongo]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 18.698 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] fywolx48xm0vau95q7xa1lpgr7emcan Kihiihi 0 5760 70990 20236 2026-08-25T10:35:54Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70990 wikitext text/x-wiki '''Kihiihi''' ('''Kihihi'''), ekibuga mu [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 20.349 (2014) {{stub}} [[Category:Uganda]] 4clp7ukrrvxd8h5cvu2sisd4zbf6avz 71262 70990 2026-08-25T11:17:02Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71262 wikitext text/x-wiki '''Kihiihi''' ('''Kihihi'''), ekibuga mu [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 20.349 (2014) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] ok068wnakvmbox2cayvstdl0yj72ygq Kijura 0 5762 70991 20238 2026-08-25T10:35:54Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70991 wikitext text/x-wiki '''Kijura''', ekibuga mu [[Kabarole (disitulikit)|Kabarole]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 52fvh7tyai3a7z96d4f3wdibnsz7g3z 71264 70991 2026-08-25T11:17:02Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71264 wikitext text/x-wiki '''Kijura''', ekibuga mu [[Kabarole (disitulikit)|Kabarole]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] q47g2oapbqhrv0piqs51pjc69r46ttt Kikagati 0 5763 70992 20239 2026-08-25T10:35:54Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70992 wikitext text/x-wiki '''Kikagati''', ekibuga mu [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2010) {{stub}} [[Category:Uganda]] ewtyaf51mowsuhr2b4zepmaiugh70cm 71265 70992 2026-08-25T11:17:02Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71265 wikitext text/x-wiki '''Kikagati''', ekibuga mu [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: ? (2010) {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] 0x7fbw8fjxpo3xbhguf8z4e19u2947x Kikorongo 0 5764 70994 20241 2026-08-25T10:35:55Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70994 wikitext text/x-wiki '''Kikorongo''' ('''Kikorongo Junctiom'''), ekibuga mu [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Uganda]] 17c9jdbqtcdydg7xiqsce49f6y7rvcv 71266 70994 2026-08-25T11:17:03Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71266 wikitext text/x-wiki '''Kikorongo''' ('''Kikorongo Junctiom'''), ekibuga mu [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] mu [[Yuganda]]. {{stub}} [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] j78x136ictyw0aqmxy0ejad2himy7kz User talk:Ssemmanda will 3 5828 71114 69168 2026-08-25T10:42:51Z Sakura emad 6884 /* Deletion */ new section 71114 wikitext text/x-wiki ==Amaanyi kye ki?== Mu nnyinyonnyola eya bulijjo, Amaanyi y'embeera nga singa ebeera eteekeddwa ku kintu esobola okukiggya mu kifo ekimu okukizza mu kirala oba Amaanyi bwe busobozi bw'omuyuŋŋano gwonna okukola omulimu. Amaanyi gali buli wamu nga mu bantu oba mu bisolo oba mu bintu ebitalina bulamu okugeza ennyonyi, Ekitaangaala, Ebyuma n'ebirala.http://www.conserve-energy-future.com Amaanyi ga ngeri nnyingi: Amajjuluzi, Ag’omu kifo, Ekitaangaala, Amaloboozi, Ag’oku ttaka, Amanafuya, Amanaanuufu oba Ag’mu buttoffaali. Okusinziira Ku mateeka g'okukuuma Amaanyi, Amaanyi ag'engeri yonna gasobola okukyusibwa ne gazzibwa mu ngeri endala naye nga omuwendo gwago gusigadde gwe gumu. Okugeza, Omukozi asindika ensawo Amaanyi ge amajjuluzi gakyusibwa ne gafuuka ag'ekifo okuva Ku nkyukakyuka ebaawo oba singa oyokya ekiti, Amaanyi agakirimu gafuuka ebbugumu oba bw'oteeka essimu yo Ku masannyalaze, Amaanyi g'amasannyalaze gakyusibwa ne gasobola okuterekebwa mu buttoffaali obuli mu lyanda. Enkyukakyuka nnyingi ez’amaanyi ag'obutonde n'agatali ageeyolekera Ku mitimbagano buli lukya. Envumbula nnyingi ez'amaanyi agatali ga butonde zibaddewo okumala emyaka. ==Amaanyi gava mu ki?== Amaanyi gaawuddwamu ebibinja ebikulu bibiri: Ag'obutonde n'agatali ga butonde. ==Amaanyi ag'obutonde.== Amaanyi ag'obutonde ge maanyi agava mu bintu binnansangwa. Ga,ba, enjuba, empewo, enkuba era gasobola okufunibwa nga gaddiŋŋanibwa wonna we geetaagisibwa. Amaanyi ago mangi ddala mu nsi. Okugeza, Amaanyi ge tufuna mu njuba gasobola okukozesebwa ne tufunamu amasannyalaze. Mu Amaanyi agava mu mpewo, ebbugumu ly'omuttaka, agoomubimera, ag’omu bbanga gonna gasobola okukozesebwa okutuukiriza ebyetaago byaffe ebya bulijjo. Bino bye bimu Ku birungi n'ebibi ebiri mu kukozesa Amaanyi ag'obutonde. ==Ebirungi== Enjuba, Empewo, Ettaka, n’amayanja weebiri mu bungi ate nga bya bweereere. Amaanyi agatali ga butonde ge tukozesa matono ate nga gaggwaawo. Amaanyi ag'obutonde gagambibwa obutaba na bulabe Ku bwebulungulule. Amaanyi g'obutonde gayamba okwongera Ku by'enfuna n'okutondawo emirimu. Ensimbi ezikozesebwa okuzimba amakolero gasobola okubangawo emirimu eri enkumi n'enkumi z’abantu. Tekikwetaagisa kwesigama Ku muntu yenna okukutuusaako Amaanyi ag'obutonde nga bwe kiri Ku gatali ga butonde. Amaanyi g'obutonde galina emisoso mitono okusinga okukozesa amasannyalaze. Eyo gye bujja, emiwendo gy’amasannyalaze gisuubira okweyongeraa kubanga emiwendo gyago gisinziira Ku gy'amafuta, noolwekyo amaanyi g'obutonde gayamba okukendeeza ku misoso gy'amasannyalaze. Ebisikiriza eby'enjawulo ku misolo ng’ebiwandiiko ebisonyiwa emisolo, okukendeeza ku misolo weebiri eri abantu abaagala okutandikawo ebintu bino omuva ssente. ==Ebitali birungi== Si kyangu kutandikawo makolero gano kuba emisoso mingi. Amaanyi g'enjuba gasobola kukozesebwa budde bwa misana so si kiro oba mu biseera by'enkuba. Ebbugumu ly’omu ttaka erikozesebwa okukola amasannyalaze nalyo kya bulabe. Lisobola okuvaamu omukka ogw’obulabe wamu n'okuleeta enkyukakyuka mu bwebulungulule. Amasannyalaze gatuwa Amaanyi amalungi naye okuzimba amabibiro kiwemmenta obusanga wamu n'okwonoona entambula y'amazzi nga kw'ossa n'okutaataaganya ebintu ebibeeramu. Okukozesa amaanyi g'enjuba, olina okwesigama ku mpewo ez’amaanyi noolwekyo weetaaga okulonda ekifo ekirungi okugakola. Era kitaataaganya omuwendo gw'ebinyonyi mu bbanga. ==Amaanyi agatali ga butonde== Amaanyi agatali ga butonde mangi agaggyibwa mu bintu ebiri ku nsi. Bino bya kuggwaawo mu myaka ataano mu etaano okuva kati. Amaanyi agatali ga butonde si malungi ku bwebulungulule bwaffe era ga bulabe nnyo ku bulamu bwaffe. Gayitibwa agatali ga butonde kubanga tegasobola kuzzibwawo mu kaseera katono. Amaanyi agatali ga butonde gasangibwa mu bintu nga ebisigalira by'ebisolo, amafuta n'ebirala. Bino bye bimu ku birungi n'ebibi ebiri mu kukozesa amaanyi agatali ga butonde. ==Ebirungi== Amaanyi agatali ga butonde so gaabuseere naye nga mangu okukozesa okugeza kyangu okuteeka amafuta mu mmotoka. Osobola okuteekamu kitono ate n'ofunamu obungi bw’amasannyalaze obuwera. Tegaliiko kuvuganyizibwa. Okugeza, singa obeera ovuga baatule n'eggwaako, tosobola kugiddizaako mu lugendo wakati okuggyako ng’ogenze we bazikolerako. Gatwalibwa okuba nga si gaabuseere okugakyusa okugazza mu kikula ekirala. ==Ebitali birungi== Amaanyi agatali ga butonde gajja kutuuka gaggweewo. Amaanyi gano gavaamu omukka omubi bwe gaba gakolebwa era ne goonoona omukka ffe abantu gwe tussa. Ng’amaanyi gano bwe gali ag’okuggwaawo akaseera konna, emiwendo gyago gyeyongera buli lukya. ==Lwaki tulina okukuuma ebikwata ku maanyi?== Amaanyi gano galina okukuumibwa tusobole okutangira obwebulungulule bwaffe obutataataaganyizibwa. Tulina okugakuuma olw'emigigi egijja. Obungi amaanyi ago bwe tugakozeserezaamu kiyiza okuba eky'obulabe ku nsi. Tusobola okukendeeza ku bulabe obuyinza okututuukako nga tukozesa amaanyi matono. Emisoso gy'amaanyi ago gyeyongera buli mwaka. Kya mugaso okumanya omuwendo gw'amaanyi ago era ne tutagadiibuuda. Tusobola bulungi okukendeeza ku bungi bw’amaanyi ge tukozesa. Tusobola okukendeeza amaanyi nga tutandikira mu maka gaffe, nga tuggyako amataala emisana; engoye nga tuzooza n’amazzi amabisi oba okukozesa entambula ez'olukale mu kifo ky'okukozesa ez'obwannanyini. == Translation quality check == Hello [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], My name is [https://www.mediawiki.org/wiki/User:UOzurumba_(WMF) Uzoma Ozurumba], a Community Relations Specialist working with the WMF Language team. Nice to e-meet you. Please, I will like to ask you for help with checking the quality of the translations in this [https://docs.google.com/spreadsheets/d/1LvWPInbo2S48ujeKjSTDITh3f8RDGeQ9CpOqpnGdoTc/edit#gid=0 spreadsheet]. I am asking because the WMF Language team wants to introduce a Machine translation service support to some Wikipedias. We want to know if the translations are useful as a start(of course, this initial machine translation is not to be published, they are to help a translator speed up the work) when using content translation. Since you have experience translating articles to Luganda Wikipedia, I believe you are the right person to evaluate the translations in the spreadsheet. I will really appreciate your help with evaluating the translation. If you are okay assisting with the quality check; all you need to do is open [https://docs.google.com/spreadsheets/d/1LvWPInbo2S48ujeKjSTDITh3f8RDGeQ9CpOqpnGdoTc/edit#gid=0| this spreadsheet], try to read the article samples in the two different columns and then answer the following questions for each article: * Is any sample useful as a starting point for translation? (A/B/both/none) * If any sample is not useful, which is the main problem with it? Please note that you can answer these questions in the spreadsheet (in the column provided) or answer the questions in this thread; whichever works for you is fine. Thank you in anticipation of your help. [[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[User talk:UOzurumba (WMF)|talk]]) 09:31, 4 Gwakkuminogumu 2021 (UTC) == Thank you for being a medical translator! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {| style="background-color: #fdffe7; color: #000; border: 1px solid #fceb92;" |rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|100px]] |style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2025 Cure Translators Award''' |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2025 you [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/leaderboard.php?camp=all&user_group=all&year=2025&month=All joined us as a medical translator]. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|Consider formally joining the organization for 2026]]''', there are no associated costs. |} Look forwards to collaborating further in the year ahead. Thanks again :-) -- [[mdwiki:User:Doc_James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 07:53, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC) </div> :Thank you @[[User:Doc James|Doc James]] for this precious invitation. I got interested in this very important project ever since we met in Kampala in 2025 at the head office of Wikimedia Community User Group Uganda. :I have applied for participation this year and I am ready. [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 14:41, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC) ::Excellent :-) Lots of content in need of translation. [[User:Doc James|Doc James]] ([[User talk:Doc James|talk]]) 22:52, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC) :::Hello Dr James. I need some technical help from you. :::The Translation tool is not working. It only ends on opening, but it doesn't bring the content to be translated. :::Will be waiting for you.... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:52, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) ::::@[[User:Doc James|Doc James]] and @[[User:CeylonChingu|CeylonChingu]], ::::: I need some technical help from you. ::::: The Translation tool is not working. It only ends on opening, but it doesn't bring the content to be translated. I have tried it on several articles but all in vain!! ::::: Will be waiting for you.... ::::[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 13:05, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) :::::Yes this should be fixed very shortly [[User:Doc James|Doc James]] ([[User talk:Doc James|talk]]) 01:38, 25 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) ::::::Okay Doc, I will be waiting [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 10:32, 25 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:User:Ssemmanda will]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Doc James@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Translators_2025&oldid=30070105 --> == mdwiki translation: Pregnancy == {| cellspacing="8" cellpadding="0" style="width:100%; clear:both; margin:0.5em auto; background-color:#EAF2FF; border:1px solid #4a0000; direction:rtl; text-align:left;" | [[File:Medical translation.svg|250x250px]] | style="direction:ltr; text-align:left; padding-right:20px;" | Hi '''{{PAGENAME}}'''! Thank you for your recent contributions to [[mdwiki:WikiProjectMed:Wiki_Project_Med_Foundation|Wiki Project Med]]. Can you translate the infobox as well? https://lg.wikipedia.org/wiki/Olubuto Please check our new onboarding course [https://sites.google.com/wikiprojectmed.org/mdwiki-onboarding-course/] to learn more about our translation process. '''After every translation, please ensure the following steps are done:''' * Confirm that you have chosen the best title or properly translated the title. * Add suitable categories. * Check that the infobox is correctly translated and complete. * Make sure you have followed your language-specific Wikipedia guidelines. * After publishing your translation, if you receive any comments from the reviewers please reply and coordinate with them. Following this checklist helps us collaborate positively and effectively with local Wikipedia reviewers. If you have any questions or need support, please feel free to get in touch. Thank you for contributing your time and skills to this important work. -- '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' Team |} [[User:CeylonChingu|CeylonChingu]] ([[User talk:CeylonChingu|talk]]) 05:35, 12 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) :Thank you for this guidance...I will always follow it [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 20:22, 16 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) == Invitation to try the Starter Kit Tool == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! As one of the active editors on this Wikipedia, you're invited by the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development Language Onboarding and Development] initiative to learn about the Starter Kit, try it out, and join a virtual meeting where you can ask questions about the tool.<br> '''What the tool does'''<br> The Starter Kit helps small or new Wikipedia contributors complete essential tasks, like importing infoboxes, tracking your wiki's growth and health metrics, and connecting with members of the broader Wikimedia community for technical guidance. Some features require certain user rights, but three of the six tasks are open to any autoconfirmed editor, so most active editors can get started right away. '''Here's what we would like you to do:''' * Read the manual for more detail on the tool and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit * Access the Starter Kit tool: https://starterkit.toolforge.org/ and log in with your Wikimedia account to try it out. * Sign up for one of three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours, where you can: ** Learn more about the tool. ** Ask questions and share your thoughts. Thank you so much for using the tool, and we look forward to your attending the virtual meeting. Best regards, </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 21:17, 11 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 --> :Thank you very much. I welcome the opportunity [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 08:32, 13 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) ::Thank you, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], for your reply. Have you had a chance to use the feature? If so, I would greatly appreciate hearing your thoughts about: ::* The parts of the starter kit you expect to use most often, and how you plan to use them. ::* The essential tasks you tried, and how easy or difficult they were to complete. ::* The wiki tasks you would like the starter kit to guide you through or automate in the future. ::You can provide your feedback either on [[mw:Talk:Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit#|this page]] or during our [[mw:Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours|virtual meeting,]] if you plan to attend. ::Best regards ::[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[User talk:UOzurumba (WMF)|talk]]) 18:30, 20 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) == Deletion == Hello @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] Hope you're doing well, since you're the most active admin of this wiki, i just wanted to let you know that [[Special:Contributions/Sakura emad|i requested speedy deletion request on numerous]] articles that had no useful content of their own. [[User:Sakura emad|Sakura emad]] ([[User talk:Sakura emad|talk]]) 10:42, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) inx89wyn8sm3nwwdsju1v7wj3l96dz0 71115 71114 2026-08-25T10:50:45Z Ssemmanda will 3837 /* Deletion */ Ekyokuddamu 71115 wikitext text/x-wiki ==Amaanyi kye ki?== Mu nnyinyonnyola eya bulijjo, Amaanyi y'embeera nga singa ebeera eteekeddwa ku kintu esobola okukiggya mu kifo ekimu okukizza mu kirala oba Amaanyi bwe busobozi bw'omuyuŋŋano gwonna okukola omulimu. Amaanyi gali buli wamu nga mu bantu oba mu bisolo oba mu bintu ebitalina bulamu okugeza ennyonyi, Ekitaangaala, Ebyuma n'ebirala.http://www.conserve-energy-future.com Amaanyi ga ngeri nnyingi: Amajjuluzi, Ag’omu kifo, Ekitaangaala, Amaloboozi, Ag’oku ttaka, Amanafuya, Amanaanuufu oba Ag’mu buttoffaali. Okusinziira Ku mateeka g'okukuuma Amaanyi, Amaanyi ag'engeri yonna gasobola okukyusibwa ne gazzibwa mu ngeri endala naye nga omuwendo gwago gusigadde gwe gumu. Okugeza, Omukozi asindika ensawo Amaanyi ge amajjuluzi gakyusibwa ne gafuuka ag'ekifo okuva Ku nkyukakyuka ebaawo oba singa oyokya ekiti, Amaanyi agakirimu gafuuka ebbugumu oba bw'oteeka essimu yo Ku masannyalaze, Amaanyi g'amasannyalaze gakyusibwa ne gasobola okuterekebwa mu buttoffaali obuli mu lyanda. Enkyukakyuka nnyingi ez’amaanyi ag'obutonde n'agatali ageeyolekera Ku mitimbagano buli lukya. Envumbula nnyingi ez'amaanyi agatali ga butonde zibaddewo okumala emyaka. ==Amaanyi gava mu ki?== Amaanyi gaawuddwamu ebibinja ebikulu bibiri: Ag'obutonde n'agatali ga butonde. ==Amaanyi ag'obutonde.== Amaanyi ag'obutonde ge maanyi agava mu bintu binnansangwa. Ga,ba, enjuba, empewo, enkuba era gasobola okufunibwa nga gaddiŋŋanibwa wonna we geetaagisibwa. Amaanyi ago mangi ddala mu nsi. Okugeza, Amaanyi ge tufuna mu njuba gasobola okukozesebwa ne tufunamu amasannyalaze. Mu Amaanyi agava mu mpewo, ebbugumu ly'omuttaka, agoomubimera, ag’omu bbanga gonna gasobola okukozesebwa okutuukiriza ebyetaago byaffe ebya bulijjo. Bino bye bimu Ku birungi n'ebibi ebiri mu kukozesa Amaanyi ag'obutonde. ==Ebirungi== Enjuba, Empewo, Ettaka, n’amayanja weebiri mu bungi ate nga bya bweereere. Amaanyi agatali ga butonde ge tukozesa matono ate nga gaggwaawo. Amaanyi ag'obutonde gagambibwa obutaba na bulabe Ku bwebulungulule. Amaanyi g'obutonde gayamba okwongera Ku by'enfuna n'okutondawo emirimu. Ensimbi ezikozesebwa okuzimba amakolero gasobola okubangawo emirimu eri enkumi n'enkumi z’abantu. Tekikwetaagisa kwesigama Ku muntu yenna okukutuusaako Amaanyi ag'obutonde nga bwe kiri Ku gatali ga butonde. Amaanyi g'obutonde galina emisoso mitono okusinga okukozesa amasannyalaze. Eyo gye bujja, emiwendo gy’amasannyalaze gisuubira okweyongeraa kubanga emiwendo gyago gisinziira Ku gy'amafuta, noolwekyo amaanyi g'obutonde gayamba okukendeeza ku misoso gy'amasannyalaze. Ebisikiriza eby'enjawulo ku misolo ng’ebiwandiiko ebisonyiwa emisolo, okukendeeza ku misolo weebiri eri abantu abaagala okutandikawo ebintu bino omuva ssente. ==Ebitali birungi== Si kyangu kutandikawo makolero gano kuba emisoso mingi. Amaanyi g'enjuba gasobola kukozesebwa budde bwa misana so si kiro oba mu biseera by'enkuba. Ebbugumu ly’omu ttaka erikozesebwa okukola amasannyalaze nalyo kya bulabe. Lisobola okuvaamu omukka ogw’obulabe wamu n'okuleeta enkyukakyuka mu bwebulungulule. Amasannyalaze gatuwa Amaanyi amalungi naye okuzimba amabibiro kiwemmenta obusanga wamu n'okwonoona entambula y'amazzi nga kw'ossa n'okutaataaganya ebintu ebibeeramu. Okukozesa amaanyi g'enjuba, olina okwesigama ku mpewo ez’amaanyi noolwekyo weetaaga okulonda ekifo ekirungi okugakola. Era kitaataaganya omuwendo gw'ebinyonyi mu bbanga. ==Amaanyi agatali ga butonde== Amaanyi agatali ga butonde mangi agaggyibwa mu bintu ebiri ku nsi. Bino bya kuggwaawo mu myaka ataano mu etaano okuva kati. Amaanyi agatali ga butonde si malungi ku bwebulungulule bwaffe era ga bulabe nnyo ku bulamu bwaffe. Gayitibwa agatali ga butonde kubanga tegasobola kuzzibwawo mu kaseera katono. Amaanyi agatali ga butonde gasangibwa mu bintu nga ebisigalira by'ebisolo, amafuta n'ebirala. Bino bye bimu ku birungi n'ebibi ebiri mu kukozesa amaanyi agatali ga butonde. ==Ebirungi== Amaanyi agatali ga butonde so gaabuseere naye nga mangu okukozesa okugeza kyangu okuteeka amafuta mu mmotoka. Osobola okuteekamu kitono ate n'ofunamu obungi bw’amasannyalaze obuwera. Tegaliiko kuvuganyizibwa. Okugeza, singa obeera ovuga baatule n'eggwaako, tosobola kugiddizaako mu lugendo wakati okuggyako ng’ogenze we bazikolerako. Gatwalibwa okuba nga si gaabuseere okugakyusa okugazza mu kikula ekirala. ==Ebitali birungi== Amaanyi agatali ga butonde gajja kutuuka gaggweewo. Amaanyi gano gavaamu omukka omubi bwe gaba gakolebwa era ne goonoona omukka ffe abantu gwe tussa. Ng’amaanyi gano bwe gali ag’okuggwaawo akaseera konna, emiwendo gyago gyeyongera buli lukya. ==Lwaki tulina okukuuma ebikwata ku maanyi?== Amaanyi gano galina okukuumibwa tusobole okutangira obwebulungulule bwaffe obutataataaganyizibwa. Tulina okugakuuma olw'emigigi egijja. Obungi amaanyi ago bwe tugakozeserezaamu kiyiza okuba eky'obulabe ku nsi. Tusobola okukendeeza ku bulabe obuyinza okututuukako nga tukozesa amaanyi matono. Emisoso gy'amaanyi ago gyeyongera buli mwaka. Kya mugaso okumanya omuwendo gw'amaanyi ago era ne tutagadiibuuda. Tusobola bulungi okukendeeza ku bungi bw’amaanyi ge tukozesa. Tusobola okukendeeza amaanyi nga tutandikira mu maka gaffe, nga tuggyako amataala emisana; engoye nga tuzooza n’amazzi amabisi oba okukozesa entambula ez'olukale mu kifo ky'okukozesa ez'obwannanyini. == Translation quality check == Hello [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], My name is [https://www.mediawiki.org/wiki/User:UOzurumba_(WMF) Uzoma Ozurumba], a Community Relations Specialist working with the WMF Language team. Nice to e-meet you. Please, I will like to ask you for help with checking the quality of the translations in this [https://docs.google.com/spreadsheets/d/1LvWPInbo2S48ujeKjSTDITh3f8RDGeQ9CpOqpnGdoTc/edit#gid=0 spreadsheet]. I am asking because the WMF Language team wants to introduce a Machine translation service support to some Wikipedias. We want to know if the translations are useful as a start(of course, this initial machine translation is not to be published, they are to help a translator speed up the work) when using content translation. Since you have experience translating articles to Luganda Wikipedia, I believe you are the right person to evaluate the translations in the spreadsheet. I will really appreciate your help with evaluating the translation. If you are okay assisting with the quality check; all you need to do is open [https://docs.google.com/spreadsheets/d/1LvWPInbo2S48ujeKjSTDITh3f8RDGeQ9CpOqpnGdoTc/edit#gid=0| this spreadsheet], try to read the article samples in the two different columns and then answer the following questions for each article: * Is any sample useful as a starting point for translation? (A/B/both/none) * If any sample is not useful, which is the main problem with it? Please note that you can answer these questions in the spreadsheet (in the column provided) or answer the questions in this thread; whichever works for you is fine. Thank you in anticipation of your help. [[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[User talk:UOzurumba (WMF)|talk]]) 09:31, 4 Gwakkuminogumu 2021 (UTC) == Thank you for being a medical translator! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {| style="background-color: #fdffe7; color: #000; border: 1px solid #fceb92;" |rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|100px]] |style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2025 Cure Translators Award''' |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2025 you [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/leaderboard.php?camp=all&user_group=all&year=2025&month=All joined us as a medical translator]. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|Consider formally joining the organization for 2026]]''', there are no associated costs. |} Look forwards to collaborating further in the year ahead. Thanks again :-) -- [[mdwiki:User:Doc_James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 07:53, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC) </div> :Thank you @[[User:Doc James|Doc James]] for this precious invitation. I got interested in this very important project ever since we met in Kampala in 2025 at the head office of Wikimedia Community User Group Uganda. :I have applied for participation this year and I am ready. [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 14:41, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC) ::Excellent :-) Lots of content in need of translation. [[User:Doc James|Doc James]] ([[User talk:Doc James|talk]]) 22:52, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC) :::Hello Dr James. I need some technical help from you. :::The Translation tool is not working. It only ends on opening, but it doesn't bring the content to be translated. :::Will be waiting for you.... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:52, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) ::::@[[User:Doc James|Doc James]] and @[[User:CeylonChingu|CeylonChingu]], ::::: I need some technical help from you. ::::: The Translation tool is not working. It only ends on opening, but it doesn't bring the content to be translated. I have tried it on several articles but all in vain!! ::::: Will be waiting for you.... ::::[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 13:05, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) :::::Yes this should be fixed very shortly [[User:Doc James|Doc James]] ([[User talk:Doc James|talk]]) 01:38, 25 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) ::::::Okay Doc, I will be waiting [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 10:32, 25 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:User:Ssemmanda will]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Doc James@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Translators_2025&oldid=30070105 --> == mdwiki translation: Pregnancy == {| cellspacing="8" cellpadding="0" style="width:100%; clear:both; margin:0.5em auto; background-color:#EAF2FF; border:1px solid #4a0000; direction:rtl; text-align:left;" | [[File:Medical translation.svg|250x250px]] | style="direction:ltr; text-align:left; padding-right:20px;" | Hi '''{{PAGENAME}}'''! Thank you for your recent contributions to [[mdwiki:WikiProjectMed:Wiki_Project_Med_Foundation|Wiki Project Med]]. Can you translate the infobox as well? https://lg.wikipedia.org/wiki/Olubuto Please check our new onboarding course [https://sites.google.com/wikiprojectmed.org/mdwiki-onboarding-course/] to learn more about our translation process. '''After every translation, please ensure the following steps are done:''' * Confirm that you have chosen the best title or properly translated the title. * Add suitable categories. * Check that the infobox is correctly translated and complete. * Make sure you have followed your language-specific Wikipedia guidelines. * After publishing your translation, if you receive any comments from the reviewers please reply and coordinate with them. Following this checklist helps us collaborate positively and effectively with local Wikipedia reviewers. If you have any questions or need support, please feel free to get in touch. Thank you for contributing your time and skills to this important work. -- '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' Team |} [[User:CeylonChingu|CeylonChingu]] ([[User talk:CeylonChingu|talk]]) 05:35, 12 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) :Thank you for this guidance...I will always follow it [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 20:22, 16 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) == Invitation to try the Starter Kit Tool == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! As one of the active editors on this Wikipedia, you're invited by the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development Language Onboarding and Development] initiative to learn about the Starter Kit, try it out, and join a virtual meeting where you can ask questions about the tool.<br> '''What the tool does'''<br> The Starter Kit helps small or new Wikipedia contributors complete essential tasks, like importing infoboxes, tracking your wiki's growth and health metrics, and connecting with members of the broader Wikimedia community for technical guidance. Some features require certain user rights, but three of the six tasks are open to any autoconfirmed editor, so most active editors can get started right away. '''Here's what we would like you to do:''' * Read the manual for more detail on the tool and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit * Access the Starter Kit tool: https://starterkit.toolforge.org/ and log in with your Wikimedia account to try it out. * Sign up for one of three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours, where you can: ** Learn more about the tool. ** Ask questions and share your thoughts. Thank you so much for using the tool, and we look forward to your attending the virtual meeting. Best regards, </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 21:17, 11 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 --> :Thank you very much. I welcome the opportunity [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 08:32, 13 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) ::Thank you, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], for your reply. Have you had a chance to use the feature? If so, I would greatly appreciate hearing your thoughts about: ::* The parts of the starter kit you expect to use most often, and how you plan to use them. ::* The essential tasks you tried, and how easy or difficult they were to complete. ::* The wiki tasks you would like the starter kit to guide you through or automate in the future. ::You can provide your feedback either on [[mw:Talk:Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit#|this page]] or during our [[mw:Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours|virtual meeting,]] if you plan to attend. ::Best regards ::[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[User talk:UOzurumba (WMF)|talk]]) 18:30, 20 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) == Deletion == Hello @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] Hope you're doing well, since you're the most active admin of this wiki, i just wanted to let you know that [[Special:Contributions/Sakura emad|i requested speedy deletion request on numerous]] articles that had no useful content of their own. [[User:Sakura emad|Sakura emad]] ([[User talk:Sakura emad|talk]]) 10:42, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) :Thank you @[[User:Sakura emad|Sakura emad]], its still a big load to re-organise this wiki but we shall keep trying. I have cleared them [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 10:50, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) pc8z6jm7qir6pngsuws3ffr4nwpb5ij Tito Okello 0 7697 70738 61150 2026-08-24T18:20:28Z Berniter 10779 70738 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' (1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali [[:en:Military_officer|musirikale, munnamagye]], [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ow'omunaana okuva nga 29 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogusooka 1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuto bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yegatta ku bayeekera ba [[:en:King's_African_Rifles|King's African Rifles]] mu 1940 era naweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa [[:en:East_African_Campaign_(World_War_II)|East African Campaign of World War II]]. Ng'omusirikale w'amagye, yali emirimu mingi egy'okukwasaganya. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvanyuma lw'olutalo lw'abayeekera olwa [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|1971 coup d'état]] olwaviirako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] okufuuka omukulembeze wa Uganda omugya. Mu 1972, [[:en:1972_invasion_of_Uganda|abayeekera b'alumbagana Uganda]] okuzza Obote. Okello yali omu kubakulembeze b'ekibinja ky'amagye nga baali bagenderera [[:en:Masaka|Masaka]]. Olulumba luno lw'awangulwa abasirikale abaali ab'esimbu mu [[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|eggye lya Uganda]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello took part in the Uganda–Tanzania War. He was one of the commanders in the coalition between the Tanzania People's Defence Force and the Uganda National Liberation Army (UNLA) that removed Amin from power in 1979. In 1980, Obote was restored to presidency. Okello was selected to be the Commander of the UNLA from 1980 to 1985. == Olutalo lw'ekiyeekera == == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] kceqt5nmg5eng5wzfjoyxihwiqvx3x7 70739 70738 2026-08-24T18:27:47Z Berniter 10779 70739 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' (1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ow'omunaana okuva nga 29 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogusooka 1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuto bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yegatta ku bayeekera ba [[:en:King's_African_Rifles|King's African Rifles]] mu 1940 era naweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa [[:en:East_African_Campaign_(World_War_II)|East African Campaign of World War II]]. Ng'omusirikale w'amagye, yali emirimu mingi egy'okukwasaganya. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvanyuma lw'olutalo lw'abayeekera olwa [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|1971 coup d'état]] olwaviirako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] okufuuka omukulembeze wa Uganda omugya. Mu 1972, [[:en:1972_invasion_of_Uganda|abayeekera b'alumbagana Uganda]] okuzza Obote. Okello yali omu kubakulembeze b'ekibinja ky'amagye nga baali bagenderera [[:en:Masaka|Masaka]]. Olulumba luno lw'awangulwa abasirikale abaali ab'esimbu mu [[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|eggye lya Uganda]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello took part in the Uganda–Tanzania War. He was one of the commanders in the coalition between the Tanzania People's Defence Force and the Uganda National Liberation Army (UNLA) that removed Amin from power in 1979. In 1980, Obote was restored to presidency. Okello was selected to be the Commander of the UNLA from 1980 to 1985. == Olutalo lw'ekiyeekera == == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 3myh7nqeubuu2xjtrzkw193b7gnotlb Ndamira Atwakire 0 7866 71015 68007 2026-08-25T10:36:03Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71015 wikitext text/x-wiki '''Ndamira Catherine Atwikiire''' (yazaalibwa nga 13 Ogwomunaana / August 1977) Munnayuganda [[:en:Accountant|omubazi w'ebitabo]], [[:en:Legislator|mubaka mu Paalamenti era munnabizinensi.]]. Yaddamu okulondebwa ng'omubaka omukazi mu Paalamenti ey'e 11 owa Disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]] ng'esangibwa mu ttundutundu lya [[:en:Kigezi_sub-region|Kigezi Sub-Region]] era nga munnakibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=339 |access-date=2021-04-05 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153725/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=339 |url-status=dead }}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/wp-content/uploads/2020/07/2020ParliamentScorecard-2018-2019-draft-FINAL.pdf-Sent-for-Print-2020-7-21.pdf |access-date=2021-04-05 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207063844/https://www.mpscanug.com/wp-content/uploads/2020/07/2020ParliamentScorecard-2018-2019-draft-FINAL.pdf-Sent-for-Print-2020-7-21.pdf |url-status=dead }}</ref> Yali ku kakiiko ka Paalamenti akabuuliriza ku nsimbi z'omuwiw'omusolo ne ku kakiiko akalondoola ku byobulamu [[:en:Parliament_of_Uganda|mu Paalamenti ya Uganda ey'e]] [[:en:Parliament_of_Uganda|10]].<ref name=":0" /> Era mmemba mu [https://web.archive.org/web/20201101093311/https://upfsp.org/ The Uganda Parliamentary Forum on Social Protection].<ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://upfsp.org/our-people/ |access-date=2021-04-05 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015144753/https://upfsp.org/our-people/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye == Okuva mu 2010 - 2015, yali akola [[:en:Financial_management|ng'ewebyenfuna]] mu kkampuni ya VIDAS Engineering Services Co. Ltd. Oluvannyuma yalondebwa ng'omubaka Omukazi akiikirira Disitulikiti y'e Kabale mu Paalamenti mu 2016. Atwikiire era yalondebwa okutuula ku kakiiko akagoberera ensonga z'omukago gwa Afrika ey'Obuvanjuba aka [[:en:East_African_Community|East African Community]].<ref name=":1"/> Erammemba wa [https://web.archive.org/web/20201101093311/https://upfsp.org/ The Uganda Parliamentary Forum on Social Protection] .<ref name=":2"/> == Ebimu ku by'akoze == Ndamira Atwakire yawa aabantu b'e Kabale ebintu ng'ebizzi, ebijanjaalo, kasooli n'emboga. Yayongera amaanyi mu butale bw'omubitundu eby'enjawulo, n'abakolera amazzi ga ttaapu, yatwalayo z'abavubuka ng'okuggulawo SACCO z'abavubuka,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mknewslink.com/dont-misuse-loans-from-saccos-kabale-mp-catherine-ndamira/ |access-date=2021-04-05 |archive-date=2018-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181209212145/http://mknewslink.com/dont-misuse-loans-from-saccos-kabale-mp-catherine-ndamira/ |url-status=dead }}</ref> Yagula ambyulensi okuyambako ku byobulamu mu kitundu kye ate era yatuukiriza n'ekiragiro eky'okuwanika amataala mu kibuga Kabale.<ref name=":1"/> Erayayambako ne mu kusitula ebyemizannyo mu Disitulikiti ye.<ref>https://apearlnews.com/s2018/2019/10/23/ntc-kabale-wins-inter-institution-games/ </ref> Yawagira era n'akulaakulanya ebyenjigiriza mu Kabale<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://croozefm.com/nankabirwa-fulfills-ugx-5million-pledge-to-kabale-school/ |access-date=2021-04-05 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015145115/https://croozefm.com/nankabirwa-fulfills-ugx-5million-pledge-to-kabale-school/ |url-status=dead }}</ref> bwe yeetaba mu kusonda ssente ezaazimba ettendekero lya Kagunga Technical School.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://croozefm.com/63726-2/ |access-date=2021-04-05 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015145115/https://croozefm.com/63726-2/ |url-status=dead }}</ref> Yawaayo eri eggwanga Uganda mu kusonda obuyambi mu kiseera kya [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]] nga yawaayo amafuta.<ref>https://apearlnews.com/s2018/2020/04/11/kabale-support-fight-against-covid-19/</ref> == Laba na bino == # [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] # [[Kabale (disitulikit)|Kabale District]] # [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] == Ebijuliziddwamu == <references /> [[Category:Uganda]] [[Category:Abaafuna emidaali mu mpaka za African Games 2019]] by9uba6htqmg1xloiv7nrqyd95nn46h 71286 71015 2026-08-25T11:17:08Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71286 wikitext text/x-wiki '''Ndamira Catherine Atwikiire''' (yazaalibwa nga 13 Ogwomunaana / August 1977) Munnayuganda [[:en:Accountant|omubazi w'ebitabo]], [[:en:Legislator|mubaka mu Paalamenti era munnabizinensi.]]. Yaddamu okulondebwa ng'omubaka omukazi mu Paalamenti ey'e 11 owa Disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]] ng'esangibwa mu ttundutundu lya [[:en:Kigezi_sub-region|Kigezi Sub-Region]] era nga munnakibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=339 |access-date=2021-04-05 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153725/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=339 |url-status=dead }}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/wp-content/uploads/2020/07/2020ParliamentScorecard-2018-2019-draft-FINAL.pdf-Sent-for-Print-2020-7-21.pdf |access-date=2021-04-05 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207063844/https://www.mpscanug.com/wp-content/uploads/2020/07/2020ParliamentScorecard-2018-2019-draft-FINAL.pdf-Sent-for-Print-2020-7-21.pdf |url-status=dead }}</ref> Yali ku kakiiko ka Paalamenti akabuuliriza ku nsimbi z'omuwiw'omusolo ne ku kakiiko akalondoola ku byobulamu [[:en:Parliament_of_Uganda|mu Paalamenti ya Uganda ey'e]] [[:en:Parliament_of_Uganda|10]].<ref name=":0" /> Era mmemba mu [https://web.archive.org/web/20201101093311/https://upfsp.org/ The Uganda Parliamentary Forum on Social Protection].<ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://upfsp.org/our-people/ |access-date=2021-04-05 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015144753/https://upfsp.org/our-people/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye == Okuva mu 2010 - 2015, yali akola [[:en:Financial_management|ng'ewebyenfuna]] mu kkampuni ya VIDAS Engineering Services Co. Ltd. Oluvannyuma yalondebwa ng'omubaka Omukazi akiikirira Disitulikiti y'e Kabale mu Paalamenti mu 2016. Atwikiire era yalondebwa okutuula ku kakiiko akagoberera ensonga z'omukago gwa Afrika ey'Obuvanjuba aka [[:en:East_African_Community|East African Community]].<ref name=":1"/> Erammemba wa [https://web.archive.org/web/20201101093311/https://upfsp.org/ The Uganda Parliamentary Forum on Social Protection] .<ref name=":2"/> == Ebimu ku by'akoze == Ndamira Atwakire yawa aabantu b'e Kabale ebintu ng'ebizzi, ebijanjaalo, kasooli n'emboga. Yayongera amaanyi mu butale bw'omubitundu eby'enjawulo, n'abakolera amazzi ga ttaapu, yatwalayo z'abavubuka ng'okuggulawo SACCO z'abavubuka,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mknewslink.com/dont-misuse-loans-from-saccos-kabale-mp-catherine-ndamira/ |access-date=2021-04-05 |archive-date=2018-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181209212145/http://mknewslink.com/dont-misuse-loans-from-saccos-kabale-mp-catherine-ndamira/ |url-status=dead }}</ref> Yagula ambyulensi okuyambako ku byobulamu mu kitundu kye ate era yatuukiriza n'ekiragiro eky'okuwanika amataala mu kibuga Kabale.<ref name=":1"/> Erayayambako ne mu kusitula ebyemizannyo mu Disitulikiti ye.<ref>https://apearlnews.com/s2018/2019/10/23/ntc-kabale-wins-inter-institution-games/ </ref> Yawagira era n'akulaakulanya ebyenjigiriza mu Kabale<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://croozefm.com/nankabirwa-fulfills-ugx-5million-pledge-to-kabale-school/ |access-date=2021-04-05 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015145115/https://croozefm.com/nankabirwa-fulfills-ugx-5million-pledge-to-kabale-school/ |url-status=dead }}</ref> bwe yeetaba mu kusonda ssente ezaazimba ettendekero lya Kagunga Technical School.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://croozefm.com/63726-2/ |access-date=2021-04-05 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015145115/https://croozefm.com/63726-2/ |url-status=dead }}</ref> Yawaayo eri eggwanga Uganda mu kusonda obuyambi mu kiseera kya [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]] nga yawaayo amafuta.<ref>https://apearlnews.com/s2018/2020/04/11/kabale-support-fight-against-covid-19/</ref> == Laba na bino == # [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] # [[Kabale (disitulikit)|Kabale District]] # [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] == Ebijuliziddwamu == <references /> [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] [[Category:Abaafuna emidaali mu mpaka za African Games 2019]] 7yp345smpr5a5s0s6w1dm3xk0gkkbrt Abdu Katuntu 0 7929 70783 70044 2026-08-25T09:38:40Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70783 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdu Katuntu</big>''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> munnabyabufuzi, munnamateeka era [[Munnayuganda]]. Yawereeza ng'Omubaka wa Paalamenti yaUganda nga akiikirira Essaza ly'e [[Bugweri District|Bugweri]] <ref name=":3">[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref> mu [[Bugweri District|Disitulukiti y'e Bugweri]].<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Katuntu yazaaalibwa era nakulira mu [[Bugweri District|Disitulikiti y'e Bugweri]].Yatandikiraemisomo gye ku somero lya Buyanga Church of Uganda, Iganga Town Council Primary School, Kiira College Butiki ne Busoga College Mwiri.<ref>Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Katuntu gunning for bigger things]". ''New Vision''. Retrieved 2026-07-22.</ref> yafuna Ddiguli y'esooka mu mateeka okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] ne Dipulooma mu mateeka okuva ku [[Law Development Centre|Ttendekero ly'ebyenjigiriza erisomera emisomo gy'Amateeka mu Uganda]] (Law Development Center).<ref name=":1" /> == Obumanyirivu bwe n'ebyobufuzi == Katuntu yaliko Omubaka akyikirira [[Uganda]] mu [[Ekibiina ky'amawanga amagatte|Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte]] <ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdfunion.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref>era n'alondebwa ng'omuwandiisi ku [[Kakiiko k'Eddembe ly'obuntu]].<ref name=":0" /> Katuntu yakolerako ekitongole ky'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eyali eddukannyizibwa, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" /> Yaliko omubaka w'[[Forum for Democratic Change (FDC)|ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Forum for Democratic Change]] okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okutuuka 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Katuntu yalondebwa nga omubaka wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] omulundi gwe ogusooka mu 2001.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" /> Mu [[kulonda kwa bonna okwa 2006,]] Katuntu yawangulwa [[Kirunda Kivejinja]] ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu kitundu ky'e Bugweri ewalondebwa ababaka ba Paalamenti, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}[https://web.archive.org/web/20160330151109/http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3]</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" /> Katuntu yaddamu okulondebwa mu [[kulonda kwa bonna okwa 2011]] ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]]. Katuntu yaweerezaako nga [[ssentebe]] w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-mp-stage-managed-return-of-shs40m-bribe--3942556 "How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe<nowiki>''</nowiki>]. ''Monitor''. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.</ref> Akakiiko kano kaasingisa [[Francis Zaake]] omusango gw'okuyisa amaaso mu [[Anita Among]], ekyamuviirako okuggyibwa ku kakiiko akakwasisa obw'enkannya n'ensaasaanya y'Eggwanga mu Paalamenti.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231201031439/https://www.kampalasun.co.ug/zaake-protests-police-raid-at-his-home-after-retrieving-govt-car/ "Zaake protests police raid at his home after retrieving govt car – Kampala Sun"]. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/zaake-petitions-constitutional-court-to-block-impeachment/ "Zaake petitions Constitutional court to block impeachment"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-17. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-zaake-loses-parliamentary-commission-seat/ "MP Zaake loses Parliamentary Commission seat"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-11. Retrieved 2023-02-03.</ref> Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti (COSASE). Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" /><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-mawanda-secures-leave-to-introduce-bou-amendment-bill/ "MP Mawanda secures leave to introduce BoU Amendment Bill"]. ''The Independent Uganda''. 2019-08-28. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/munyagwa-takes-over-cosase-leadership/ "Munyagwa takes over COSASE leadership"]. ''The Independent Uganda''. 2019-02-25. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[[:en:Abdu_Katuntu#cite_note-19|"MPs grill private hospitals for retaining dead bodies, exorbitant fees"]]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-07. Retrieved 2023-02-03.</ref> Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa Uganda 47 obwa ssente okuva mu kkampuni yaba China enkozi y'enguudo eya Rogue (Chinese road construction) mu 2016.<ref>[https://www.independent.co.ug/parliament-sets-up-taskforce-to-oversee-covid-19-interventions/ "Parliament sets up taskforce to oversee Covid-19 interventions"]. ''The Independent Uganda''. 2021-06-30. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mps-furious-as-minister-fails-to-announce-covid-19-vaccine-delivery-date/ "MPs furious as minister fails to announce Covid-19 vaccine delivery date"]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-08. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/auditor-general-tasked-to-carry-out-forensic-audit-into-covid-19-expenditures/ "Auditor General tasked to carry out forensic audit into Covid-19 expenditures"]. ''The Independent Uganda''. 2021-09-02. Retrieved 2023-02-03.</ref> Katuntu yakulemberamu akakiiko mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akadduukirira ku kirwadde kya Covid-19, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Covid-19. Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku kibiina kya NRM.<ref>Kakembo, Muhammad (2024-09-11). [https://observer.ug/news/it-s-official-katuntu-mapenduzi-join-nrm/ "It's official: Katuntu, Mapenduzi join NRM"]. ''The Observer''. Retrieved 2026-04-11.</ref> oluvannyuma lw'okuwangulwa Sarah Wandera Stella eyavuganya ku bwannamunigina ku kifo ky'Omubaka wa Paalamenti.<ref>[https://www.galaxyfm.co.ug/2026/01/19/long-serving-mps-and-ministers-lose-in-ugandas-2026-polls/ "Long-Serving MPs and Ministers Lose in Uganda's 2026 Polls"]. ''Galaxy fm''. Retrieved 2026-01-19.</ref> == Emivuyo mw'alabikidde == [[Yoweri Museveni]] bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1132391 "Museveni calls MP Abdu Katuntu 'poisonous mushroom'"]. ''New Vision''. Retrieved 2023-02-03.</ref> Mu [[kulonda kwa bonna]] okwa 2021, Julius Galisonga, ow'[[Forum for Democratic Change (FDC)|ekibiina kya Forum for Democratic Change]] yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n[[Akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda|'Akakiiko akakuliira ebyokulonda mu Uganda]] ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda.<ref>[https://www.independent.co.ug/court-rejects-abdul-katuntus-witnesses-over-inconsistencies/ "Court rejects Abdul Katuntu's witnesses over inconsistencies"]. ''The Independent Uganda''. 2021-09-10. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/court-of-appeal-upholds-abdu-katuntus-victory/ "Court of Appeal upholds Abdu Katuntu's victory"]. ''The Independent Uganda''. 2022-06-02. Retrieved 2023-02-03.</ref> Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.<ref>[https://www.independent.co.ug/galisonga-appeals-against-election-petition-ruling/ "Galisonga appeals against election petition ruling"]. ''The Independent Uganda''. 2021-10-29. Retrieved 2023-02-03.</ref> == Labe ne == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyomwenda * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyekkumi * [[Forum for Democratic Change (FDC)|Ekibiina kya Forum for Democratic Change]] * [[Yoweri Museveni]] * [[National Resistance Movement|Ekibiina kya NRM]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1965]] [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Bannabyabufuzi ab'ekibiina kya Forum for Democratic Change]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] gknxpprsgnth0jz3zaj6dl480rlx3yj Ebyafaayo bya Uganda 0 7963 70784 33021 2026-08-25T09:38:41Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70784 wikitext text/x-wiki [[File:Uganda Army OT-64 APC.jpg|thumb|Ebyafayo Bya Uganda]] '''Ebyafaayo bya Uganda''' birimu ebyafaayo by'abantu abaali babeera mu kitundu kati ekiyitibwa [[Yuganda|Uganda]] mu kiseera nga tewannateekebwawo ggwanga kati eriyitibwa Republic of Uganda, wamu n'ebyafaayo bya Uganda n'eggwanga okuva bwe lyatondebwawo. Obujulizi okuva mu [[:en:Paleolithic|banoonyereza]] bulaga nti abantu baatandika dda okubeera mu kitundukino waakiri mu myaka nga 50,000 emabega. Ebibira bya Uganda byagenda bisaanyizibwawo mu mpolampola ng'abantu bakolawo ennimiri n'amalundiro g'ebisolo by'awaka nga kyasinga kukolebwa okusinga abantu [[:en:Bantu_languages|Aboogera ennimi za Babantu]]. Mu 1894, Uganda lyafuuka ettwale lya [[:en:British_Empire|Gavumenti ya Bungereza eya]] [[:en:British_Empire|British Empire,]] era mu 1962 Obwakabaka bw'Abagereza (United Kingdom) bwawa Uganda obwetwaze nga bufuula Sir Edward Muteesa Walugembe Pulezidenti eyasookera ddala mu kiseera kye kimu nga ye Kabaka wa Buganda. [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yaggyako [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] mu 1971 okufuuka omufuzi wa Uganda, ekifo kye yalimu okutuusa lwe baamukunkumua omukono mu kibya mu 1979 mu [[:en:Uganda-Tanzania_War|lutalo olwaliwo wakati wa Gavumenti ya Uganda ne Bannayuganda abaayambibwako Gavumenti y'e Tanzania (Uganda-Tanzania War).]] Oluvannyuma lw'abakulembeze abalala bangi, [[Yoweri Museveni]] yawamba obuyinza mu 1986 era akulembedde Uganda okuva olwo n'okutuusa leero. == Ekiseera ng'abafuzi b'amatwale tebannajja == Okusinziira ku [[:en:Paleolithic|bujulizi bw'abanoonyereza]] bulaga nti mu kitundu kati ekiyitibwa Uganda mwalimu abantu abaali bakibeeramu okuva eyo mu myaka gya 50,000, n'okutuuka mu myaka gya 100,000 nga bwe kiragibwa mu mayinja ge baakozesanga mu kunoonyereza kwa [[:en:Acheulean|Acheulean]] stone tools ebyaggibwa mu bitundu ebyetoolodde [[:en:Lake_Victoria|ennyanja Nalubaale (Lake Victoria)]], ng'ebimu byaggibwa mu kiwonvu ky'omugga [[:en:Kagera_River|Kagera]], mu kitundu kya Nsonezi.<ref>https://www.africa.upenn.edu/NEH/uarchaeology.htm</ref> Abalimi bano abaagenda basaanyaawo ensiko n'ebibira mu mpolampola bateeberezebwa okubeera mu [[:en:Bantu_languages|luse lwa Babantu (Bantu]]-speaking people), ng'okusaasaana kwebwe kwabuna [[:en:Sub-Saharan_Africa|ettundutundu ly'ensi eziri wansi w'eddungu Sahara (sub-Saharan Africa).]] Baalundanga n'embuzi, enkoko era kiteeberezebwa nti baalundanga n'ente entonotono mu myaka nga 400 nga Yesu tannajja. Amagezi ge baalina mu kulima n'okulunda nga beeyambisa ebintu bye baaweesanga gaabayamba okusaanyaawo ensiko ne basobola okulima emmere gye baalyanga ne beeyongera obungi. Baaganda basengula [[:en:Indigenous_people|abantu abalala abaalinga abayizzi]] be baasangangawo, nga baasengukanga ne baddukira mu nsozi ez'ewala.<ref name="Byrnes 1990 p. 4">http://countrystudies.us/uganda/</ref> Mu kyasa ekyasooka ekyasooka era ekiyinza okuba nga kye kyasa ekyokuna nga Yesu tannabaawo mu Bugwanjuba bwa [[Tanzania]], abantu ab'olubu lwa Babantu (Bantu-speaking [[:en:Metallurgist|metallurgists]]) baali bagundidde mu [[:en:Smelting|kuweesa]] nga bakola ebintu ebikozesebwa mu byobulimi nga babikola mu mayinja ga [[:en:Carbon_steel|carbon steel]]. Newankubadde enkulaakulana ez'engeri eno zaali zigenda mu maaso mu kitundu ekiriko ensalo za Uganda eziri mu Maserengeta g'Obugwanjuba bwa Ugandan, ekyobugagga kya iron kyali kisimwa era nga kiweesebwamu ebintu bingi.<ref name="Byrnes 1990 p. 4">Rita M. Byrnes, ed. [http://countrystudies.us/uganda/ Uganda: A Country Study]. Washington: GPO for the Library of Congress, 1990. p. 4</ref> == Uganda nga ettwale (1894–1962) == Mu myaka gya 1890, abakozi abali eyo mu 32,000 okuva mu ttwale lya [[:en:British_India|Bungereza ery'e Buyindi]] baasindikibwa okujja mu [[:en:Indian_diaspora_in_East_Africa|East Africa]] nga bazze okukola oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa [[:en:Uganda_Railway|Uganda Railway]].<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/762515.stm</ref> Abasinga ku Bayindi abaali bakyali abalamu we lwaggweera baddayo ewaabwe naye abalala abawera 6,724 baasalawo okusigala mu [[:en:East_Africa|East Africa]] ng'oluguudoluwedde.<ref>[https://web.archive.org/web/20160422095958/http://www.theeagora.com/the-lunatic-express-a-photo-essay-on-the-uganda-railway/ https://web.archive.org/web/20160422095958/http://www.theeagora.com/the-lunatic-express-a-photo-essay-on-the-uganda-railway/https://web.archive.org/web/20160422095958/http://www.theeagora.com/the-lunatic-express-a-photo-essay-on-the-uganda-railway/]</ref> Mu kiseera ekyo abamu baafuuka basuubuzi ne bafuuka basaale mu kusuubula [[:en:Cotton_gin|n'okutereka ppamba]].<ref>https://web.archive.org/web/20150930230140/http://www.open.ac.uk/Arts/ferguson-centre/working-papers/working-paper-draft-3-stewart-west.pdf</ref> Okuva mu 1900 okutuuka muto 1920, [[:en:African_trypanosomiasis|Ekirwadde kya Kasumagizi (sleeping sickness epidemic)]] kyagwira abantu b'omu Bukiikaddyo bwa Uganda ku mbalama z'omu Bukiikakono bw'ennyanja Nalubaale, ne kitta abantu abasukka mu 250,000.<ref>https://wwwnc.cdc.gov/eid/article/10/4/pdfs/02-0626.pdf</ref> == Uganda nga yaakafuna obwetwaze (1962–71) == Obwakabaka bwa Bungereza bwawa Uganda obwetwaze mu 1962, newankubadde okulonda okw'omunda okwa Gavumenti eyalina okudda mu bukulembeze oluvannyuma lwa Gavumenti enkuumi kwaliwo nga 1 Ogwokusatu, 1961. [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] owa Democratic Party ye yasooka okulondebwa okubeera akulira Baminisita (chief minister). [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] yalondebwa okubeera Ssaabaminisita wa Uganda mu Gwokuna, 1962 olwo Ugandan'efuuka ensi eya Lipaabuliika mu Gwekkumi, 1962 kyokka n'esigaza ekifo kyayo eky'oba erimu ku [[:en:Commonwealth_of_Nations|mawanga agaaliko wansi w'obufuzi bw'Obwakabaka bwa Bungereza.]] Mu myaka egyaddirira,baabalukawo obutakkaanya era ekyaddirira mu Gwokubiri gwa 1966, [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], eyali [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yaggyawo Ssemateeka eyaliwo ne yeddiza obuyinza bwa Gavumenti bwonna n'aggyawo ebifo okuli ekya [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti]] n'[[:en:Vice_President_of_Uganda|omumyuka we]]. Mu Gwomwenda, 1967 yalangirira nti Uganda yali efuuse Lipaabuliiki ne yeewa obuyiza Obwa Pulezidenti, n'aggyawo n'obufuzi obw'ensikirano bwonna mu Uganda. == Uganda ku mulembe gwa Idi Amin (1971–79) == Oluvannyuma lw'[[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|amagye okuwamba obuyinza nga 25 Ogwoluberyeberye 1971]], Obote yafuumuulwa okuva mu ntebe y'Obwapulezidenti, olwo Nnakyemalira [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ne yeddiza obuyinza. Amin yafuga Uganda ng'akozesa amagye okumala emyaka 8<ref name="loc">https://www.loc.gov/collections/country-studies/about-this-collection/</ref> n'atta abantu bangi mu ggwanga lino nga ky'afa kwe kweremeza mu buyinza. Mu 1972, ng'ayita mu kye yayita Okuddiza Abafirika ebyabwe (Africanization policy), Amin yagoba [[:en:Indians_in_Uganda|Abayindi]] abasukka mu 40,000 ne bafuluma Uganda ku paasipooti y'Obwakabaka bwa Bungereza. Abayindi abali eyo mu 7,000 baayitibwa ne baweebwa obubudamu mu [[:en:Immigration_to_Canada|Canada]]; Wabula abakkiriza omukisa guno baali batono era [[:en:2006_Canadian_Census|okubala abantu okwa 2006]] kwalaga nti abantu abalina ensibuko mu Uganda baali 3,300 e Canada. Okufiirwa [[:en:Indian_people|Abayingi]] bano abaali empagi luwaga mu byobusuubuzi bya Uganda kyaleka ng'ebyenfuna bya Uganda bataaguuse.<ref>https://www.theage.com.au/business/uk-indians-taking-care-of-business-20060308-ge1w3t.html</ref> Emyaka omunaana egy'obufuzi bwa Amin gyalimu [[:en:Economy_of_Uganda|okusereba mu byenfuna]], okwawukana mu bantu, n'okulinnyirira [[:en:Human_rights_in_Uganda|eddembe ly'obuntu]]. [[:en:Acholi_people|Abacholi ]]<nowiki/>n'[[:en:Langi_people|Abalango]] abasangibwa mu Bukiikakkono bwa Uganda be bamu ku baasinga okutulugunyizibwa ku mulembe gwa Amin nga balangibwa okuwagira Obote mu kiseera we yabeerera mu bukulembeze.<ref>https://www.theguardian.com/news/2003/aug/18/guardianobituaries</ref> Mu 1978, ekitongole ekinoonyereza ekya[[:en:International_Commission_of_Jurists|International Commission of Jurists]] baazuula nti Bannayuganda abasoba mu 100,000 be battibwa mu kiseera amaiini we yabeerera mu bukulembeze. Abamu nno baagamba nti baawera n'abantu 300,000 — okugeza mu firimu eyazannyibwa mu 2006 eyitibwa [[:en:The_Last_King_of_Scotland|The Last King of Scotland]], eyalaga ebimu ku bikolwa eby[[:en:Dictatorship|'obwannakyemalira]] Amin bye yakola. Ebikolwa bya Amin byawandiikibwako ne mu kitabo ekyafuluma mu 1977, ekiyitibwa ''A State of Blood, ekyawandiikibwa'' [[:en:Henry_Kyemba|Henry Kyemba]] eyali omu ku Baminisita ba Amin, nga yakiwandiika amaze okudduka n'afuluma Uganda. Obufuzi bwa Amin bwatuuka ku nkomerero oluvannyuma lw'olutalo olwa [[:en:Uganda-Tanzania_War|Uganda-Tanzania War]], amagye ga Tanzania agaayambibwako Bannayuganda abaali baawang'angukirayo bwe baalumba Uganda. Akakuubagano kano kaatandika na butakkaanya okumpi n'ensalo ya Uganda ne Tanzania nga kigambibwa nti abamu ku Bannayuganda abaali baawang'anguka baali bakubye enkambi mu Tanzania okuliraana ensalo ya Mutukula. Kino kyanyiiza Amin n'asindika eggye lya Uganda ne liyingira Tanzania okubakuba. Mu Gwekkumi ogwa 1978, amagye ga Tanzania aga [[:en:Tanzanian_Armed_Forces|Tanzanian Armed Forces]] nga gawagirwa Bannayuganda abaali e Tanzania gaayanukula ekikolwa kya Amin era ekyaddirira kwe kulumba Uganda. Amagye ga Amin gaali gayambibwako [[:en:Libyan_soldier|ag'e Libya]]. Nga 11 Ogwokuna 1979, ekibuga kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] kyawambibwa Amin n'adduka n'abajaasi be abaali basigaddewo, ekiwummulo mu Libya. == Uganda okuva mu 1979 == Oluvannyuma lw'okuggyako Amin, eggye lya Uganda National Liberation Front lyatodawo Gavumenti ey'ekiseera ng'ekulirwa Pulofeesa [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] nga Pulezidenti ne[[:en:Jeremiah_Lucas_Opira|Jeremiah Lucas Opira]] nga ye Ssaabawandiisi owa UNLF. Gavumenti eno yakozesa enkola y'okuteekawo Minisitule ez'enjawulo mwe yakulembereranga n'eteekawo n'akakiiko akeefaanaanyirizaako Paalamenti aka National Consultative Commission (NCC). NCC ne Kabineeti ya Lule baabuna eggwanga nga beebuuza ku bantu ku ngeri gye baali baagala eggwanga lyabwe likulemberwe. Mu Gwomukaaga 1979, oluvannyuma lw'obutakkaanya obwaliwo ku buyinza bwa Pulezidenti, Akakiiko ka NCC kaggyako Lule ne kamusikiza [[:en:Godfrey_Binaisa|Godfrey Binaisa]]. Obutakkaanya bwe bweyongera ku buyinza bwa Pulezidenti ow'ekiseera we bulina okukoma, ne Binaisa yamaamulwako mu Gwokutaano, 1980. Ebyaddirira kwe kuteekawo akakiiko k'amagye akaali kakulemberwa [[Paulo Muwanga]]. Okulonda kwa bonna okwaliwo mu Gwekkumineebiri, 1980 kwakomyawo UPC mu buyinza wansi wa Milton Obote, nga Muwanga ye Mumyuka wa Pulezidenti. Obote bwe yali mu buyinza, ebitongole by'ebyokwerinda baasukka okutulugunya abantu n'okulinnyirira eddembe ly'obuntu. Kino baakikola bagezaako okufuuza mu kiseera ekyo abaali abayeekera ba [[Yoweri Museveni]], baatugumbula abantu abitundu bingi ne bisigala matongo, okusingira ddala mu bitundu by'e Luwero, ekiri mu Bukiikakkono bwa [[Kampala]]. Olutalo luno olwatuumibwa "[[:en:Ugandan_Bush_War|bush war]]", lwakulemberwa abayeekera ba [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA), wansi w'obukulembeze bwa [[Yoweri Museveni]], n'ebibinja by'abayeekera ebirala nga Federal Democratic Movement ekyali kikulemberwa Andrew Kayiira n'ekirala ekyali kikulemerwa John Nkwanga. Mu kiseera ekyo amagye ga Gavumenti eyali ekulirwa Obote katta nnyo abantu mu ngeri ey'ekikungo naddala abataali na bamukwatammundu.<ref>Henry Wasswa, “Uganda's first prime minister, and two-time president, dead at 80,” Associated Press, 10 October 2005</ref> Obote yaggyibwako nga 27, Ogwomusanvu 1985, ekibinja kya bannamagye ekyali kikulemberwa okusinga Abacholi nga kikulemberwa Lt. Gen. [[:en:Bazilio_Olara-Okello|Bazilio Olara-Okello]], bwe kyawamba Kampala ne kirangirira Gavumenti ya Bannamagye. Obote yadduka n'awang'angukira mu ggwanga lya [[Zambia]]. Obukulembeze obupya obwali bukulemberwa eyali akulira amagye Gen. [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]]<nowiki/>bwatandikawo enteeseganya n'abayeekera ba Museveni ne yeeyama okukuuma eddembe ly'obuntu, okukomya okwesasuza wakati w'amawanga ag'enjawulo, n'okuteekawo okulonda okw'amazima n'obwenkanya. Mu kiseera ekyo, okulinnyirira eddembe ly'obuntu kweyongera amagye ga Okello bwe gaalumba abantu mu kugezaako okukomya abo bonna abaali bawa abayeekera ba NRA. [[File:Acholiland,_Uganda.png|right|thumb|370x370px|Ekitundu ky'[[:en:Acholiland|Abacholi]] mu Bukiikakkono bwa Uganda]] Enteesaganya wakati wa Gavumenti ya Okello n'abayeekera ba NRA zaagenda mu maaso mu kibuga [[:en:Nairobi|Nairobi]] ng'omwaka gwa 1985 guggwaako, ng'eyali Pulezidenti wa [[:en:Kenyan_President|Kenya,]] [[:en:Daniel_arap_Moi|Daniel arap Moi]] ayagala waggweewo okulwanagana, Uganda ekole [[:en:Coalition_government|Gavumenti ng'abalwana beegasse]]. Newankubadde bakkirirziganya okukomya okulwanagana mu1985, abayeekera ba NRA tebaakikomya era baawamba Kampala oluvannyuma ne beddiza eggwanga lyonna mu Gwoluberyeberye 1986, ekyaviirako amagye ga Okello okudduka ne gafuluma eggwanga nga gayita mu Bukiikaddyo okutuusa e [[Sudaani|Sudan]]. Amagye ga Museveni gaateekawo Gavumenti era Museveni n'afuuka Pulezidenti. Okuva lwe bajja mu buyinza, Gavumenti erimu akabondo k'ebyobufuzi akaatondebwawo Museveni n'abagoberezi be, aka [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM oba kiyite "Movement"). Ekibiina kino kirwanyisizza nnyo okulinnyirira eddembe ly'obuntu eryatyoboolwanga Gavumenti ezaasooka, baateekawo eddembe ly'ebyobufuzi n'eddembe lya Bannamawulire, ne kireetan'enkola ez'okukyusa ebyenfuna by'eggwanga oluvannyuma lw'okwebuuza ku kibiina kya International Monetary Fund, World Bank, ne Gavumenti eziwa Uganda obuyambi. Mu bitundu by'omu Bukiikakkono [[:en:Acholiland|Acholiland]], wabaddengayo abayeekera Gavumenti okuva mu 1986. Obubiina bw'abayeekera obw'[[:en:Acholi_people|Abacholi]], omuli: [[:en:Uganda_People's_Democratic_Army|Uganda People's Democratic Army]] n'aka [[:en:Holy_Spirit_Movement|Holy Spirit Movement]]. Akabinja kokka akakyasigaddewo ke ka [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] akakulirwa [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]], [[:en:Abduction_of_children|akaagendanga nga kawamba abaana]] nga kabafuula abayeekera n'okubakozesa mu bikolwa [[:en:Sex_slave|eby'okwegadanga]]. Mu 1996, Uganda yali nsaale mu kuwagira abaavuunika Gavumenti y'e [[:en:Zaire|Zaire]] eya Pulezidenti [[:en:Mobutu_Sese_Seko|Mobutu Sese Seko]] mu lutalo lwa [[:en:First_Congo_War|Congo]] olwasooka n'asikirwa [[:en:Laurent-Désiré_Kabila|Laurent-Désiré Kabila]]. === Ekyasa ekya 21 === Wakati wa 1998 ne 2003, [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|eggye lya Uganda]] lyetaba mu lutalo lwa [[V|Second Congo War]] mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]]. Uganda ekyagenda mu maaso n'okuwagira obubinja bw'abayeekera nga aka [[:en:Movement_for_the_Liberation_of_Congo|Movement for the Liberation of Congo]] ne [[:en:Rally_for_Congolese_Democracy|Rally for Congolese Democracy]].  Mu Gwomunaana 2005, [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] yakuba akalulu ku kuggyawo ebisanja, ne kisobozesa Museveni okwesimbawo mu kisanja kye ekyokusatuto. Mu [[:en:Uganda_multiparty_referendum,_2005|kalulu k'ekikungo akaakubibwa mu]] [[:en:Uganda_multiparty_referendum,_2005|Gwomusanvu 2005]], abalonzi ebitundu 92.5 baalonda nga bawagira okuteekawo enkola y'ebibiina by'ebyobufuzi, ne kiggyawo enkola y'omugendo. [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]], eyali avuganya Museveni yakomawo okuva mu buwang'anguse mu Gwekkumi 2005 era yavuganya ku Bwapulezidenti mu kulonda kwa 2006. Mu mwezi gwe gumu, Obote yafiira mu [[South Africa]]. Museveni yawangula okulonda okwo okwaliyo mu Gwokubiri, 2006. Mu 2009, etteeka erirwanyisa ebisiyaga erya [[:en:Anti-Homosexuality_Bill|Anti-Homosexuality Bill]] lyaleetebwa.<ref name="bbc1">http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/8308912.stm</ref> lyaleetebwa nga 13 Ogwekkumi, 2009 nga lyayanjulwa omubaka mu Paalamenti, [[David Bahati]] era ssinga lyali liyisiddwa nga bwe yalileeta lyandivuddeko okugobera ddala ebisiyaga mu Uganda ng'akwatibwa aba [[:en:Death_penalty|waakuttibwa.]]<ref>https://www.pinknews.co.uk/2009/10/15/ugandan-mp-proposes-that-gays-should-be-executed/</ref> Nga 11 Ogwomusanvu 2010, abatujju ba [[:en:Al-Shabaab_(militant_group)|al-Shabaab]] batta abantu[[:en:2010_Kampala_bombings|74 mu]] [[Kampala]]. Nga 13 Ogwomwenda 2014, Abeebyokwerinda mu Uganda nga bayambibwako [[:en:Intelligence_service|ekitongole ekikessi]] mu ggwanga wamu n'obuyambi okuva mu [[Amerika|United States]], baazuula era ne bayimiriza obutujju obwali bugenda okukolebwa mu Kampala. Baazuula [[:en:Suicide_vest|obugoye]] abatujju bwe baali beetegese okwetulisizaako bbomu, [[:en:Improvised_explosive_device|bbomu enkolerere]], n'[[:en:Small_arms|ebyokulwanyisa ebirala]], ne bakwata abantu 19 abateeberezebwa okubeera mu kkobaane lino mu kabinja ka al-Shabaab.<ref name="online.wsj.com">https://www.wsj.com/articles/uganda-forces-discover-suicide-vests-ieds-at-suspected-terrorist-cell-1410783132</ref><ref>https://www.newsweek.com/ugandan-police-seize-explosives-suicide-vests-suspected-al-shabaab-cell-270345</ref><ref>https://www.abc.net.au/news/2014-09-15/uganda-raids-suspected-terror-cell/5743746</ref> Olulumba luno lulabika nga lwali lutegekeddwa okubeerawo mu kiseera kye kimu n'olwali mu kibuga [[:en:Westgate_shopping_mall_attack|Nairobi]] mu kifo kya [[:en:Westgate_shopping_mall_attack|Westgate Mall]].<ref>https://web.archive.org/web/20160422014408/http://www.theguardian.com/world/interactive/2013/oct/04/westgate-mall-attacks-kenya-terror</ref> Kyokka lwagwa butaka eri aba al-Shabaab.<ref name="online.wsj.com" /> [[:en:2016_Ugandan_general_election|Okulonda kwa Uganda okw'awamuokwa 2016]] kwaliyo nga 18 Ogwokubiri, 2016 okulonda Pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti. Olunaku lw'okulonda lwalangirirwa ng'olunaku olw'okuwummula.<ref name="NV">http://www.newvision.co.ug/news/675287-uganda-elections-polling-date-set-on-feb-18-2016.html</ref><ref>https://foreignpolicy.com/2016/02/10/uganda-discovered-the-zika-virus-and-the-solution-for-it/</ref> Ng'okulonda tekunnabaawo, Museveni yannyonnyola nti essira yali wa kulissa ku kutondawo kw'omukago gwa [[:en:East_African_Federation|East African Federation]] ogugatta Uganda, [[Tanzania]], [[Kenya]], [[Rwanda]], [[Burundi]], ne [[South Sudan]].<ref>http://europe.newsweek.com/ugandas-museveni-wants-create-east-african-superstate-424975?rm=eu</ref> Mu Gwomwenda, 2018 waateekebwawo akakiiko akaabaga ssemateeka w'omukago guno era gwatandikibwawo,<ref name="theeastafrican.co.ke">https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Dream-of-a-United-States-of-East-Africa/4552908-4783896-glbl64/index.html</ref> nga ssemateeka w'omukago asuubirwa okuwandiikibwa mu 2021.<ref name="East African 2">https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/East-africa-experts-draft-confederation-constitution/4552908-5422610-11fx1ge/index.html</ref> [[:en:2021_Ugandan_general_election|Okulonda kwa Uganda okwa 2021]] kwaggwa nga Pulezidenti Museveni nakwo akuwangudde n'atandika okukulembera ekisanja eky'omukaaga kyokka ab'ebibiina by'ensi yonna baavumirira obutabanguko obwakulimu omwali Gavumenti okunyigiriza abalonzi, okulinnyirira eddembe lya bannaawulire, okutulugunya abavuganya Gavumenti n'ebirala. Ebyava mu kulonda byalaga nti, Museveni yawangula n'ebitundu 58% n'addirira [[Bobi Wine]] n'ebitundu 35%. Abooludda oluvuganya tebakkaanya na byava mu kulonda nga bagamba nti waaliwo okubba obululu.<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-55675887</ref> <ref>https://www.dw.com/en/uganda-election-bobi-wine-challenges-result-in-court/a-56405583</ref> == Laba na bino == * [[:en:History_of_Buganda|Ebyafaayo bya Buganda]] * [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|Luo (family of ethnic groups)]] * [[:en:Military_history_of_Uganda|Military history of Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Rock_art_of_Uganda|Rock art of Uganda]] * Kampala [[Kampala|history]] and [[:en:Timeline_of_Kampala|timeline]] == Nota == == Ebijuliziddwa == *{{country study|country=Uganada|abbr=ug}} * U.S. State Department [https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2963.htm#history Background Note: Uganda] * [http://www.africa.upenn.edu/NEH/uethnic.htm East Africa Living Encyclopedia], African Studies Center, University of Pennsylvania * [https://web.archive.org/web/20061210003812/http://www.bunyoro-kitara.com/history2.htm#The%20Babiito Origins of Bunyoro-Kitara Kings], Bunyoro-Kitara website == Ebiwandiiko ebirala == * Amone, Charles, and Okullu Muura. "British Colonialism and the Creation of Acholi Ethnic Identity in Uganda, 1894 to 1962." ''Journal of Imperial and Commonwealth History'' 42.2 (2014): 239-257. * Brett, E. A. ''Structural Adjustment in Uganda: 1987–1994'' (Copenhagen: Centre for Development Research, 1995), economics. * Clarke, Ian, ed. ''Uganda - Culture Smart!: The Essential Guide to Customs & Culture'' (2014) [https://www.amazon.com/dp/1857336992/ excerpt] * Griffiths, Tudor. “Bishop Alfred Tucker and the Establishment of a British Protectorate in Uganda 1890-94.” ''Journal of Religion in Africa'' 31#1 2001, pp. 92–114. [https://www.jstor.org/stable/1581815 online]. * Hansen, Holger Bernt. "Uganda in the 1970s: a decade of paradoxes and ambiguities". ''Journal of Eastern African Studies'' (2013) 7#1: 83–103. doi:10.1080/17531055.2012.755315. * Hansen, H. B., and M. Twaddle, eds. ''Developing Uganda'' (Ohio University Press, 1998). * Ibingira, G. S. ''The Forging of an African Nation: The Political and Constitutional Evolution of Uganda from Colonial Rule to Independence, 1894–1962'' (Viking, 1980) * Jørgensen, Jan Jelmert, ''Uganda: a modern history'' (1981) [[iarchive:ugandamodernhist00jrge|online]] * Karugire, S. R. ''The History of Nkore - A History of the Kingdom of Nkore in Western Uganda to 1896.'' (Clarendon Press, 1971). * Kasozi, A. B. K. ''The Social Origins of Violence in Uganda'' (Montreal: McGill-Queen’s University Press, 1994) * Martel, Gordon. "Cabinet politics and African partition: The Uganda debate reconsidered." ''Journal of Imperial and Commonwealth History'' 13.1 (1984): 5-24. * Mutibwa, Phares Mukasa. ''Uganda since independence: a story of unfulfilled hopes'' (Africa World Press, 1992). * Ofcansky, Thomas P. ''Uganda: tarnished pearl of Africa'' (Westview press, 1999). * Omara-Otunnu, Amii. ''Politics and the Military in Uganda, 1890–1985'' (Springer, 1987). * Reid, Richard J. ''A history of modern Uganda'' (Cambridge University Press, 2017), the standard scholarly history. [http://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=55348 online] * Reid, Andrew. "Constructing history in Uganda." ''Journal of African History'' 57.2 (2016): 195-207. [https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/1530875/1/Constructing%20History%20in%20Uganda.pdf online], focus on Historical Archaeology * Reuss, Anna. "Forever vanguards of the revolution: the Uganda People’s Defence Forces’ liberation legacy, 30 years on." ''Journal of Eastern African Studies'' 14.2 (2020): 250-269. * Sejjaaka, Samuel. "A political and economic history of Uganda, 1962–2002." in ''International Businesses and the Challenges of Poverty in the Developing World'' (Palgrave Macmillan, London, 2004) pp. 98-110. [https://www.researchgate.net/profile/Samuel_Sejjaaka/publication/304737518_A_Political_and_Economic_History_of_Uganda_1962-2002/links/5810dd3308aef2ef97b2cf4e/A-Political-and-Economic-History-of-Uganda-1962-2002.pdf online] * Ssekamwa, J.C. ''History and Development of Education in Uganda'' (Fountain Publishers, 1997). * Stephens, Rhiannon. ''A history of African motherhood: The case of Uganda, 700-1900'' (Cambridge University Press, 2013). * Thompson, G. ''Governing Uganda: British Colonial Rule and Its Legacy'' (Kampala: Fountain Publishers, 2003). * Twaddle, Michael. "The Bakungu chiefs of Buganda under British colonial rule, 1900–1930." ''Journal of African History'' 10#2 (1969): 309-322. * Ward, Kevin. "A history of Christianity in Uganda." in ''From mission to church: A handbook of christianity in East Africa'' (1991): 81-112 [https://ugandansatheart.wordpress.com/2020/09/27/a-history-of-christianity-in-uganda/ online]. * Willis, J. "Killing Bwana: peasant revenge and political panic in Early Colonial Ankole" ''Journal of African History'', 35 (1994), 379-400. * Wrigley, C. ''Kingship and State: the Buganda dynasty'' (Cambridge UP, 1996). === Ebijulizo === {{Reflist}} * Tucker, Alfred R. ''Eighteen Years in Uganda and East Africa'' (London: Edward Arnold, 1908). [[iarchive:eighteenyearsinu010609mbp|online]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 5r5m0l3tv2ong0upckv4vddjfz5a81a Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda 0 7975 70793 35676 2026-08-25T09:50:04Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70793 wikitext text/x-wiki [[File:Kabaka Muwenda Mutebi II.jpg|thumb|245x245px|Kabaka Muwenda Mutebi II]] '''Ronald Edward Frederick Kimera Muwenda Mutebi II''' (Yazaalibwa nga 13 mu mwezi gwa Kafumuula'mpawu 1955)<ref>https://www.oxfordreference.com/display/10.1093/acref/9780195382075.001.0001/acref-9780195382075-e-1468</ref> ye [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] w'[[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], nga buli mu Ssemateeka wa kati ensi eyitibwa [[Yuganda|Uganda]]. Ye Kabaka wa Buganda owa 36. Yalondebwa nga Ambasada wa [[:en:Joint_United_Nations_Programme_on_HIV/AIDS|UNAIDS]] mu kulwanyisa n'okukomya obulwadde bwa Siriimu (AIDS) mu basajja mu kitundu kya Eastern ne Southern Africa n'okusingira ddala mu Bwakabaka bwe obwa Buganda mu Uganda.<ref>http://ug.one.un.org/events/kabaka-champion-campaign-mobilise-men-test-hiv-and-access-treatment</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Kabaka-appointed-HIV-goodwill-envoy/688334-3838510-600aet/index.html</ref> == Ajja atya okufuuka Kabaka == Yazaalibwa ku ddwaliro lya Mengo Hospital.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.buganda.com/mutebi_bio.htm |access-date=2021-08-26 |archive-date=2007-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071017085458/http://www.buganda.com/mutebi_bio.htm |url-status=dead }}</ref> Mutabani wa[[Ssekabaka Mutesa II|Edward Frederick William David Walugembe Mutebi Luwangula Muteesa II]], eyali ''Kabaka'' wa Buganda, wakati wa 1939 ne 1969. Nnyina ye mugenzi ''Nnaabakyala'' Sarah Nalule, Omuzaana Kabejja, ow'ekika ky'Enkima. [[File:Muwenda_Mutebi_II,_Ireland,_1966.jpg|thumb|Muwenda Mutebi II, mu nsi ya Ireland, mu 1966|left]] Yasomera mu Budo Junior School, ne yeeyongerayo mu King's Mead School - [[:en:Sussex|Sussex]] ne mu [[:en:Bradfield_College|Bradfield College]], essomero lya Gavumenti erisangibwa mu ssaza ly'e [[:en:West_Berkshire|West Berkshire]]. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Magdalene_College,_Cambridge|Magdalene College, Cambridge]].<ref>https://www.theguardian.com/theguardian/2001/oct/06/weekend7.weekend5</ref> Kigambibwa nti ku myaka 11, Mutebi yalondebwa kitaawe okubeera omusika we nga 6 omwezi gwa Muwakanya 1966.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300921/kabaka-ronald-mutebi-57</ref> Bwe yali akyali mu Buwang'anguse yakoalko nga Associate Editor ow'akatabo ka ''African Concord''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://newz.ug/kabaka-ronald-muwenda-mutebi-at-62/ |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826200429/https://newz.ug/kabaka-ronald-muwenda-mutebi-at-62/ |url-status=dead }}</ref> era mmemba w'olukiiko olufuzi olw'ekibiina kya[[:en:African_National_Congress|African National Congress]] (ANC) mu Kibuga London ekya Bungereza. Nga 21 Ogwekkuminoogumu 1969, nga Kitaawe ''akisizza omukoni'' (afudde), yasikira kitaawe, nga akulira olulyo Olulangira mu Buganda. Yakomawo mu Uganda mu 1988, nga [[:en:Milton_Obote|Obote II]] aggiddwa mu buyinza. Yalangirirwa e [[Buddo|Buddo- Naggalabi]] nga 24 mu mwezi gwa Kasambula 1993 ng'Obwakabaka obw'enjawulo buzziddwawo mu Uganda mu kuteesa okwalimu ne [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]].<ref name=":23">https://web.archive.org/web/20190520034240/https://allafrica.com/stories/200702260832.html</ref> Nga 31 mu mwezi gwa Kasambu 1993, yatuuzibwa ku Nnamulondo ya bajjajja be e Buddo. Olubiri lwe olukulululi [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]]. == Obufumbo bwe == [[File:Kabaka Muwenda Mutebi II ne Nnaabagereka Sylvia Nagginda.jpg|thumb|Kabaka Muwenda Mutebi II ne Nnaabagereka Sylvia Nagginda ku Matiikira ag'omulundi ogwa 23]] Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II mufumbo ne Mukyala we gwe yawasa nga 27 mu mwezi gwa Muwakanya 1999. Ekitiibwa ekitongole ekya mukyala wa Kabaka ye [[:en:Nnabagereka_of_Buganda|Nnaabagereka]]. Erinnya lye mu bujjuvu ye [[:en:Sylvia_Nagginda|Sylvia Nagginda]], Nnaabagereka, muwala wa John Mulumba Luswata ow'e Nkumba, Kyaddondo, ow'ekika ky'Omusu nga nnyina ye Rebecca Nakintu Musoke abeera mu kibuga New York. Muzzukulu wa George William Musoke ne Nora Musoke ab'e Nazigo, Kyaggwe; n'Omutaka Nelson Nkalubo Ssebuggwawo ne Catherine Ssebuggwawo ab'e Nkumba. Embaga yaabwe yali mu [[:en:Namirembe_Cathedral|Saint Paul's Cathedral Namirembe]], mu Kampala, nga 27 mu mwezi gwa Muwakanya 1999.<ref>https://www.theguardian.com/theguardian/1999/aug/27/features11.g28</ref> Bombi balina omwana omu nga ye mumbejja Sarah Katrina Mirembe Ssangalyambogo Nachwa, eyazaalibwa nga 4 mu mwezi gwa Kasambula 2001 mu kibuga [[:en:London|London]], mu Bwakabaka bw'e Bungereza. == Abaana be == Mu baana ba Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II mulimu:  ('''1''') Omulangira (Kiweewa) Savio Muwenda Juunju Suuna, nga nnyina ye Vénantie Sebudandi. Yazaalibwa mu kibuga London, United Kingdom, mu 1986. Yasomera mu [[:en:King's_College,_Budo|King's College, Budo]], nga tannagenda [[:en:England|Bungereza]] ku misomo gye egyaddirira. ('''2''') Omumbejja Joan Nassolo. ('''3''') Omumbejja Victoria Nkinzi. ('''4''') Omumbejja Katrina Sarah Kirabo Ssangalyambogo. Yazaalibwa mu kibuga London - UK, nga 4 Mu mwezi gwa Kasambula 2001. Asomera mu masomero g'obwannannyini mu Kampala, Uganda. Muwuzi mukuukuutivu era awangudde emidaali n'engule nnyingi mu mpaka za [[:en:East_Africa|East Africa]], mu baana ab'emyaka gye.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/653367-ssangalyambogo-named-on-team-for-cana.html</ref> ('''5''') Omulangira Richard Ssemakookiro, eyazaalibwa mu mwezi gwa Kasambula 2011. Nga 17 mu mwezi gwa Gatonya 2012 era eyali Katikkiro wa Buganda mu kaseera ako, ''Engineer John Baptist Walusimbi'', ye yakakasa nti nnyina wa Ssemakookiro Muganda era yeddira Enseenene. Oluvannyuma ono yamanyika nga ye Rose Nansikombi, abeera mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu Buganda (Mu Masekkati ga Uganda).<ref>http://www.newvision.co.ug/news/628539-buganda-prince-mother-revealed.html</ref> == Obuvunaanyizibwa bwe obulala == Nga 15 mu mwezi gwa Kafumula'mpawu 2011, Yatuuzibwa nga Ssenkulu wa[[:en:Muteesa_I_Royal_University|Muteesa I Royal University]] eyasookera ddala. Yunivasity eno yatondebwawo mu 2007 n'abbulwamu [[Muteesa I of Buganda|Ssekabaka Muteesa I]], mu kusiima obukulu bwe bwe yakola mu kuleeta ebyenjigiriza mu Buganda ne Uganda n'obusukkulumu bwe mu kuteesa okwaviirako Abangereza, Abafalansa n'Abawalabu okujja mu nsi ye mumyaka gya 1800 egyasembayo.<ref>https://web.archive.org/web/20140908113055/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/752588</ref> Nga akulira Obwakabaka bwa Buganda, Ye nnannyini Nkuluze Trust, ekitambuza ebintu by'Obwakabaka nga: Buganda Land Board, ekikola ku nsonga z'ettaka mu Bwakabaka, kkampuni y'amasimu eya K2 Telecom, BBS Terefaayina, CBS FM, Majestic Brands, ekivunaanyizibwa ku kutunda ebintu by'obwakabaka, Omwenge gw'Enjule, ekizimbe kya Muganzirwazza Plaza, eky'ebyobusuubuzi e Katwe, Ekizimbe kya Masengere n'ebirala. == Ebitongole by'abaddemu omuyima == * Muyima era akulira abayima ba Buganda Cultural and Development Foundation [BUCADEF] (okuva mu 1996). * Ye muyima wa Kabaka Foundation.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1085046/-eur-kitoobero-profitable-eur</ref> * Muyima wa Buganda Development Agency (BDA). * Muyima wa Monkton Foundation. == Ebitiibwa == === Eby'omu Uganda === * Sovereign of the [[:en:Order_of_the_Shield_and_Spears|Order of the Shield and Spears]].<ref name="Uganda Radio Network">http://direct.ugandaradionetwork.com/story/buddo-girl-namaganda-receives-bugandas-highest-honour</ref> === Ebitiibwa eby'obuwangwa === Empologoma ey'eddembe, Ssabalongo, Magulunnyondo n'ebirala.   == Ebijuliziddwamu ==   == Ebijuliziddwamu eby'ebweru == * [https://bugandaroyalfamily.wordpress.com/h-m-ronal-mutebi-ii/ "Kabaka Ronal Muwenda Mutebi II"], Buganda Royal Family * [https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm Olukalala lwa Bakabaka ba Buganda] * [http://mobile.monitor.co.ug/Life/-/1055104/1311296/-/format/xhtml/-/103pika/-/index.html Patterns of Marriage Among Baganda Kings] * [http://www.tribuneindia.com/1999/99aug29/2804a.jpg Ekifaananyi ky'embaga ya Kabaka Mutebi ne Sylvia Nagginda nga 29 Ogwomunaana 1999] {{DEFAULTSORT:Muwenda Mutebi II of Buganda}} [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] bo0x5j6up7l1qphzr784hwozxuprll4 70795 70793 2026-08-25T09:51:59Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Kabaka]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70795 wikitext text/x-wiki [[File:Kabaka Muwenda Mutebi II.jpg|thumb|245x245px|Kabaka Muwenda Mutebi II]] '''Ronald Edward Frederick Kimera Muwenda Mutebi II''' (Yazaalibwa nga 13 mu mwezi gwa Kafumuula'mpawu 1955)<ref>https://www.oxfordreference.com/display/10.1093/acref/9780195382075.001.0001/acref-9780195382075-e-1468</ref> ye [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] w'[[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], nga buli mu Ssemateeka wa kati ensi eyitibwa [[Yuganda|Uganda]]. Ye Kabaka wa Buganda owa 36. Yalondebwa nga Ambasada wa [[:en:Joint_United_Nations_Programme_on_HIV/AIDS|UNAIDS]] mu kulwanyisa n'okukomya obulwadde bwa Siriimu (AIDS) mu basajja mu kitundu kya Eastern ne Southern Africa n'okusingira ddala mu Bwakabaka bwe obwa Buganda mu Uganda.<ref>http://ug.one.un.org/events/kabaka-champion-campaign-mobilise-men-test-hiv-and-access-treatment</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Kabaka-appointed-HIV-goodwill-envoy/688334-3838510-600aet/index.html</ref> == Ajja atya okufuuka Kabaka == Yazaalibwa ku ddwaliro lya Mengo Hospital.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.buganda.com/mutebi_bio.htm |access-date=2021-08-26 |archive-date=2007-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071017085458/http://www.buganda.com/mutebi_bio.htm |url-status=dead }}</ref> Mutabani wa[[Ssekabaka Mutesa II|Edward Frederick William David Walugembe Mutebi Luwangula Muteesa II]], eyali ''Kabaka'' wa Buganda, wakati wa 1939 ne 1969. Nnyina ye mugenzi ''Nnaabakyala'' Sarah Nalule, Omuzaana Kabejja, ow'ekika ky'Enkima. [[File:Muwenda_Mutebi_II,_Ireland,_1966.jpg|thumb|Muwenda Mutebi II, mu nsi ya Ireland, mu 1966|left]] Yasomera mu Budo Junior School, ne yeeyongerayo mu King's Mead School - [[:en:Sussex|Sussex]] ne mu [[:en:Bradfield_College|Bradfield College]], essomero lya Gavumenti erisangibwa mu ssaza ly'e [[:en:West_Berkshire|West Berkshire]]. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Magdalene_College,_Cambridge|Magdalene College, Cambridge]].<ref>https://www.theguardian.com/theguardian/2001/oct/06/weekend7.weekend5</ref> Kigambibwa nti ku myaka 11, Mutebi yalondebwa kitaawe okubeera omusika we nga 6 omwezi gwa Muwakanya 1966.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300921/kabaka-ronald-mutebi-57</ref> Bwe yali akyali mu Buwang'anguse yakoalko nga Associate Editor ow'akatabo ka ''African Concord''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://newz.ug/kabaka-ronald-muwenda-mutebi-at-62/ |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826200429/https://newz.ug/kabaka-ronald-muwenda-mutebi-at-62/ |url-status=dead }}</ref> era mmemba w'olukiiko olufuzi olw'ekibiina kya[[:en:African_National_Congress|African National Congress]] (ANC) mu Kibuga London ekya Bungereza. Nga 21 Ogwekkuminoogumu 1969, nga Kitaawe ''akisizza omukoni'' (afudde), yasikira kitaawe, nga akulira olulyo Olulangira mu Buganda. Yakomawo mu Uganda mu 1988, nga [[:en:Milton_Obote|Obote II]] aggiddwa mu buyinza. Yalangirirwa e [[Buddo|Buddo- Naggalabi]] nga 24 mu mwezi gwa Kasambula 1993 ng'Obwakabaka obw'enjawulo buzziddwawo mu Uganda mu kuteesa okwalimu ne [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]].<ref name=":23">https://web.archive.org/web/20190520034240/https://allafrica.com/stories/200702260832.html</ref> Nga 31 mu mwezi gwa Kasambu 1993, yatuuzibwa ku Nnamulondo ya bajjajja be e Buddo. Olubiri lwe olukulululi [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]]. == Obufumbo bwe == [[File:Kabaka Muwenda Mutebi II ne Nnaabagereka Sylvia Nagginda.jpg|thumb|Kabaka Muwenda Mutebi II ne Nnaabagereka Sylvia Nagginda ku Matiikira ag'omulundi ogwa 23]] Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II mufumbo ne Mukyala we gwe yawasa nga 27 mu mwezi gwa Muwakanya 1999. Ekitiibwa ekitongole ekya mukyala wa Kabaka ye [[:en:Nnabagereka_of_Buganda|Nnaabagereka]]. Erinnya lye mu bujjuvu ye [[:en:Sylvia_Nagginda|Sylvia Nagginda]], Nnaabagereka, muwala wa John Mulumba Luswata ow'e Nkumba, Kyaddondo, ow'ekika ky'Omusu nga nnyina ye Rebecca Nakintu Musoke abeera mu kibuga New York. Muzzukulu wa George William Musoke ne Nora Musoke ab'e Nazigo, Kyaggwe; n'Omutaka Nelson Nkalubo Ssebuggwawo ne Catherine Ssebuggwawo ab'e Nkumba. Embaga yaabwe yali mu [[:en:Namirembe_Cathedral|Saint Paul's Cathedral Namirembe]], mu Kampala, nga 27 mu mwezi gwa Muwakanya 1999.<ref>https://www.theguardian.com/theguardian/1999/aug/27/features11.g28</ref> Bombi balina omwana omu nga ye mumbejja Sarah Katrina Mirembe Ssangalyambogo Nachwa, eyazaalibwa nga 4 mu mwezi gwa Kasambula 2001 mu kibuga [[:en:London|London]], mu Bwakabaka bw'e Bungereza. == Abaana be == Mu baana ba Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II mulimu:  ('''1''') Omulangira (Kiweewa) Savio Muwenda Juunju Suuna, nga nnyina ye Vénantie Sebudandi. Yazaalibwa mu kibuga London, United Kingdom, mu 1986. Yasomera mu [[:en:King's_College,_Budo|King's College, Budo]], nga tannagenda [[:en:England|Bungereza]] ku misomo gye egyaddirira. ('''2''') Omumbejja Joan Nassolo. ('''3''') Omumbejja Victoria Nkinzi. ('''4''') Omumbejja Katrina Sarah Kirabo Ssangalyambogo. Yazaalibwa mu kibuga London - UK, nga 4 Mu mwezi gwa Kasambula 2001. Asomera mu masomero g'obwannannyini mu Kampala, Uganda. Muwuzi mukuukuutivu era awangudde emidaali n'engule nnyingi mu mpaka za [[:en:East_Africa|East Africa]], mu baana ab'emyaka gye.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/653367-ssangalyambogo-named-on-team-for-cana.html</ref> ('''5''') Omulangira Richard Ssemakookiro, eyazaalibwa mu mwezi gwa Kasambula 2011. Nga 17 mu mwezi gwa Gatonya 2012 era eyali Katikkiro wa Buganda mu kaseera ako, ''Engineer John Baptist Walusimbi'', ye yakakasa nti nnyina wa Ssemakookiro Muganda era yeddira Enseenene. Oluvannyuma ono yamanyika nga ye Rose Nansikombi, abeera mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu Buganda (Mu Masekkati ga Uganda).<ref>http://www.newvision.co.ug/news/628539-buganda-prince-mother-revealed.html</ref> == Obuvunaanyizibwa bwe obulala == Nga 15 mu mwezi gwa Kafumula'mpawu 2011, Yatuuzibwa nga Ssenkulu wa[[:en:Muteesa_I_Royal_University|Muteesa I Royal University]] eyasookera ddala. Yunivasity eno yatondebwawo mu 2007 n'abbulwamu [[Muteesa I of Buganda|Ssekabaka Muteesa I]], mu kusiima obukulu bwe bwe yakola mu kuleeta ebyenjigiriza mu Buganda ne Uganda n'obusukkulumu bwe mu kuteesa okwaviirako Abangereza, Abafalansa n'Abawalabu okujja mu nsi ye mumyaka gya 1800 egyasembayo.<ref>https://web.archive.org/web/20140908113055/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/752588</ref> Nga akulira Obwakabaka bwa Buganda, Ye nnannyini Nkuluze Trust, ekitambuza ebintu by'Obwakabaka nga: Buganda Land Board, ekikola ku nsonga z'ettaka mu Bwakabaka, kkampuni y'amasimu eya K2 Telecom, BBS Terefaayina, CBS FM, Majestic Brands, ekivunaanyizibwa ku kutunda ebintu by'obwakabaka, Omwenge gw'Enjule, ekizimbe kya Muganzirwazza Plaza, eky'ebyobusuubuzi e Katwe, Ekizimbe kya Masengere n'ebirala. == Ebitongole by'abaddemu omuyima == * Muyima era akulira abayima ba Buganda Cultural and Development Foundation [BUCADEF] (okuva mu 1996). * Ye muyima wa Kabaka Foundation.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1085046/-eur-kitoobero-profitable-eur</ref> * Muyima wa Buganda Development Agency (BDA). * Muyima wa Monkton Foundation. == Ebitiibwa == === Eby'omu Uganda === * Sovereign of the [[:en:Order_of_the_Shield_and_Spears|Order of the Shield and Spears]].<ref name="Uganda Radio Network">http://direct.ugandaradionetwork.com/story/buddo-girl-namaganda-receives-bugandas-highest-honour</ref> === Ebitiibwa eby'obuwangwa === Empologoma ey'eddembe, Ssabalongo, Magulunnyondo n'ebirala.   == Ebijuliziddwamu ==   == Ebijuliziddwamu eby'ebweru == * [https://bugandaroyalfamily.wordpress.com/h-m-ronal-mutebi-ii/ "Kabaka Ronal Muwenda Mutebi II"], Buganda Royal Family * [https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm Olukalala lwa Bakabaka ba Buganda] * [http://mobile.monitor.co.ug/Life/-/1055104/1311296/-/format/xhtml/-/103pika/-/index.html Patterns of Marriage Among Baganda Kings] * [http://www.tribuneindia.com/1999/99aug29/2804a.jpg Ekifaananyi ky'embaga ya Kabaka Mutebi ne Sylvia Nagginda nga 29 Ogwomunaana 1999] {{DEFAULTSORT:Muwenda Mutebi II of Buganda}} [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] [[Category:Kabaka]] kk0hv9ixqavntc7ge71xn2aq6zyvaa6 70797 70795 2026-08-25T09:52:38Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Kabaka]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70797 wikitext text/x-wiki [[File:Kabaka Muwenda Mutebi II.jpg|thumb|245x245px|Kabaka Muwenda Mutebi II]] '''Ronald Edward Frederick Kimera Muwenda Mutebi II''' (Yazaalibwa nga 13 mu mwezi gwa Kafumuula'mpawu 1955)<ref>https://www.oxfordreference.com/display/10.1093/acref/9780195382075.001.0001/acref-9780195382075-e-1468</ref> ye [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] w'[[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], nga buli mu Ssemateeka wa kati ensi eyitibwa [[Yuganda|Uganda]]. Ye Kabaka wa Buganda owa 36. Yalondebwa nga Ambasada wa [[:en:Joint_United_Nations_Programme_on_HIV/AIDS|UNAIDS]] mu kulwanyisa n'okukomya obulwadde bwa Siriimu (AIDS) mu basajja mu kitundu kya Eastern ne Southern Africa n'okusingira ddala mu Bwakabaka bwe obwa Buganda mu Uganda.<ref>http://ug.one.un.org/events/kabaka-champion-campaign-mobilise-men-test-hiv-and-access-treatment</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Kabaka-appointed-HIV-goodwill-envoy/688334-3838510-600aet/index.html</ref> == Ajja atya okufuuka Kabaka == Yazaalibwa ku ddwaliro lya Mengo Hospital.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.buganda.com/mutebi_bio.htm |access-date=2021-08-26 |archive-date=2007-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071017085458/http://www.buganda.com/mutebi_bio.htm |url-status=dead }}</ref> Mutabani wa[[Ssekabaka Mutesa II|Edward Frederick William David Walugembe Mutebi Luwangula Muteesa II]], eyali ''Kabaka'' wa Buganda, wakati wa 1939 ne 1969. Nnyina ye mugenzi ''Nnaabakyala'' Sarah Nalule, Omuzaana Kabejja, ow'ekika ky'Enkima. [[File:Muwenda_Mutebi_II,_Ireland,_1966.jpg|thumb|Muwenda Mutebi II, mu nsi ya Ireland, mu 1966|left]] Yasomera mu Budo Junior School, ne yeeyongerayo mu King's Mead School - [[:en:Sussex|Sussex]] ne mu [[:en:Bradfield_College|Bradfield College]], essomero lya Gavumenti erisangibwa mu ssaza ly'e [[:en:West_Berkshire|West Berkshire]]. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Magdalene_College,_Cambridge|Magdalene College, Cambridge]].<ref>https://www.theguardian.com/theguardian/2001/oct/06/weekend7.weekend5</ref> Kigambibwa nti ku myaka 11, Mutebi yalondebwa kitaawe okubeera omusika we nga 6 omwezi gwa Muwakanya 1966.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300921/kabaka-ronald-mutebi-57</ref> Bwe yali akyali mu Buwang'anguse yakoalko nga Associate Editor ow'akatabo ka ''African Concord''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://newz.ug/kabaka-ronald-muwenda-mutebi-at-62/ |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826200429/https://newz.ug/kabaka-ronald-muwenda-mutebi-at-62/ |url-status=dead }}</ref> era mmemba w'olukiiko olufuzi olw'ekibiina kya[[:en:African_National_Congress|African National Congress]] (ANC) mu Kibuga London ekya Bungereza. Nga 21 Ogwekkuminoogumu 1969, nga Kitaawe ''akisizza omukoni'' (afudde), yasikira kitaawe, nga akulira olulyo Olulangira mu Buganda. Yakomawo mu Uganda mu 1988, nga [[:en:Milton_Obote|Obote II]] aggiddwa mu buyinza. Yalangirirwa e [[Buddo|Buddo- Naggalabi]] nga 24 mu mwezi gwa Kasambula 1993 ng'Obwakabaka obw'enjawulo buzziddwawo mu Uganda mu kuteesa okwalimu ne [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]].<ref name=":23">https://web.archive.org/web/20190520034240/https://allafrica.com/stories/200702260832.html</ref> Nga 31 mu mwezi gwa Kasambu 1993, yatuuzibwa ku Nnamulondo ya bajjajja be e Buddo. Olubiri lwe olukulululi [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]]. == Obufumbo bwe == [[File:Kabaka Muwenda Mutebi II ne Nnaabagereka Sylvia Nagginda.jpg|thumb|Kabaka Muwenda Mutebi II ne Nnaabagereka Sylvia Nagginda ku Matiikira ag'omulundi ogwa 23]] Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II mufumbo ne Mukyala we gwe yawasa nga 27 mu mwezi gwa Muwakanya 1999. Ekitiibwa ekitongole ekya mukyala wa Kabaka ye [[:en:Nnabagereka_of_Buganda|Nnaabagereka]]. Erinnya lye mu bujjuvu ye [[:en:Sylvia_Nagginda|Sylvia Nagginda]], Nnaabagereka, muwala wa John Mulumba Luswata ow'e Nkumba, Kyaddondo, ow'ekika ky'Omusu nga nnyina ye Rebecca Nakintu Musoke abeera mu kibuga New York. Muzzukulu wa George William Musoke ne Nora Musoke ab'e Nazigo, Kyaggwe; n'Omutaka Nelson Nkalubo Ssebuggwawo ne Catherine Ssebuggwawo ab'e Nkumba. Embaga yaabwe yali mu [[:en:Namirembe_Cathedral|Saint Paul's Cathedral Namirembe]], mu Kampala, nga 27 mu mwezi gwa Muwakanya 1999.<ref>https://www.theguardian.com/theguardian/1999/aug/27/features11.g28</ref> Bombi balina omwana omu nga ye mumbejja Sarah Katrina Mirembe Ssangalyambogo Nachwa, eyazaalibwa nga 4 mu mwezi gwa Kasambula 2001 mu kibuga [[:en:London|London]], mu Bwakabaka bw'e Bungereza. == Abaana be == Mu baana ba Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II mulimu:  ('''1''') Omulangira (Kiweewa) Savio Muwenda Juunju Suuna, nga nnyina ye Vénantie Sebudandi. Yazaalibwa mu kibuga London, United Kingdom, mu 1986. Yasomera mu [[:en:King's_College,_Budo|King's College, Budo]], nga tannagenda [[:en:England|Bungereza]] ku misomo gye egyaddirira. ('''2''') Omumbejja Joan Nassolo. ('''3''') Omumbejja Victoria Nkinzi. ('''4''') Omumbejja Katrina Sarah Kirabo Ssangalyambogo. Yazaalibwa mu kibuga London - UK, nga 4 Mu mwezi gwa Kasambula 2001. Asomera mu masomero g'obwannannyini mu Kampala, Uganda. Muwuzi mukuukuutivu era awangudde emidaali n'engule nnyingi mu mpaka za [[:en:East_Africa|East Africa]], mu baana ab'emyaka gye.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/653367-ssangalyambogo-named-on-team-for-cana.html</ref> ('''5''') Omulangira Richard Ssemakookiro, eyazaalibwa mu mwezi gwa Kasambula 2011. Nga 17 mu mwezi gwa Gatonya 2012 era eyali Katikkiro wa Buganda mu kaseera ako, ''Engineer John Baptist Walusimbi'', ye yakakasa nti nnyina wa Ssemakookiro Muganda era yeddira Enseenene. Oluvannyuma ono yamanyika nga ye Rose Nansikombi, abeera mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu Buganda (Mu Masekkati ga Uganda).<ref>http://www.newvision.co.ug/news/628539-buganda-prince-mother-revealed.html</ref> == Obuvunaanyizibwa bwe obulala == Nga 15 mu mwezi gwa Kafumula'mpawu 2011, Yatuuzibwa nga Ssenkulu wa[[:en:Muteesa_I_Royal_University|Muteesa I Royal University]] eyasookera ddala. Yunivasity eno yatondebwawo mu 2007 n'abbulwamu [[Muteesa I of Buganda|Ssekabaka Muteesa I]], mu kusiima obukulu bwe bwe yakola mu kuleeta ebyenjigiriza mu Buganda ne Uganda n'obusukkulumu bwe mu kuteesa okwaviirako Abangereza, Abafalansa n'Abawalabu okujja mu nsi ye mumyaka gya 1800 egyasembayo.<ref>https://web.archive.org/web/20140908113055/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/752588</ref> Nga akulira Obwakabaka bwa Buganda, Ye nnannyini Nkuluze Trust, ekitambuza ebintu by'Obwakabaka nga: Buganda Land Board, ekikola ku nsonga z'ettaka mu Bwakabaka, kkampuni y'amasimu eya K2 Telecom, BBS Terefaayina, CBS FM, Majestic Brands, ekivunaanyizibwa ku kutunda ebintu by'obwakabaka, Omwenge gw'Enjule, ekizimbe kya Muganzirwazza Plaza, eky'ebyobusuubuzi e Katwe, Ekizimbe kya Masengere n'ebirala. == Ebitongole by'abaddemu omuyima == * Muyima era akulira abayima ba Buganda Cultural and Development Foundation [BUCADEF] (okuva mu 1996). * Ye muyima wa Kabaka Foundation.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1085046/-eur-kitoobero-profitable-eur</ref> * Muyima wa Buganda Development Agency (BDA). * Muyima wa Monkton Foundation. == Ebitiibwa == === Eby'omu Uganda === * Sovereign of the [[:en:Order_of_the_Shield_and_Spears|Order of the Shield and Spears]].<ref name="Uganda Radio Network">http://direct.ugandaradionetwork.com/story/buddo-girl-namaganda-receives-bugandas-highest-honour</ref> === Ebitiibwa eby'obuwangwa === Empologoma ey'eddembe, Ssabalongo, Magulunnyondo n'ebirala.   == Ebijuliziddwamu ==   == Ebijuliziddwamu eby'ebweru == * [https://bugandaroyalfamily.wordpress.com/h-m-ronal-mutebi-ii/ "Kabaka Ronal Muwenda Mutebi II"], Buganda Royal Family * [https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm Olukalala lwa Bakabaka ba Buganda] * [http://mobile.monitor.co.ug/Life/-/1055104/1311296/-/format/xhtml/-/103pika/-/index.html Patterns of Marriage Among Baganda Kings] * [http://www.tribuneindia.com/1999/99aug29/2804a.jpg Ekifaananyi ky'embaga ya Kabaka Mutebi ne Sylvia Nagginda nga 29 Ogwomunaana 1999] {{DEFAULTSORT:Muwenda Mutebi II of Buganda}} [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] bo0x5j6up7l1qphzr784hwozxuprll4 70798 70797 2026-08-25T09:53:19Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70798 wikitext text/x-wiki [[File:Kabaka Muwenda Mutebi II.jpg|thumb|245x245px|Kabaka Muwenda Mutebi II]] '''Ronald Edward Frederick Kimera Muwenda Mutebi II''' (Yazaalibwa nga 13 mu mwezi gwa Kafumuula'mpawu 1955)<ref>https://www.oxfordreference.com/display/10.1093/acref/9780195382075.001.0001/acref-9780195382075-e-1468</ref> ye [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] w'[[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], nga buli mu Ssemateeka wa kati ensi eyitibwa [[Yuganda|Uganda]]. Ye Kabaka wa Buganda owa 36. Yalondebwa nga Ambasada wa [[:en:Joint_United_Nations_Programme_on_HIV/AIDS|UNAIDS]] mu kulwanyisa n'okukomya obulwadde bwa Siriimu (AIDS) mu basajja mu kitundu kya Eastern ne Southern Africa n'okusingira ddala mu Bwakabaka bwe obwa Buganda mu Uganda.<ref>http://ug.one.un.org/events/kabaka-champion-campaign-mobilise-men-test-hiv-and-access-treatment</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Kabaka-appointed-HIV-goodwill-envoy/688334-3838510-600aet/index.html</ref> == Ajja atya okufuuka Kabaka == Yazaalibwa ku ddwaliro lya Mengo Hospital.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.buganda.com/mutebi_bio.htm |access-date=2021-08-26 |archive-date=2007-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071017085458/http://www.buganda.com/mutebi_bio.htm |url-status=dead }}</ref> Mutabani wa[[Ssekabaka Mutesa II|Edward Frederick William David Walugembe Mutebi Luwangula Muteesa II]], eyali ''Kabaka'' wa Buganda, wakati wa 1939 ne 1969. Nnyina ye mugenzi ''Nnaabakyala'' Sarah Nalule, Omuzaana Kabejja, ow'ekika ky'Enkima. [[File:Muwenda_Mutebi_II,_Ireland,_1966.jpg|thumb|Muwenda Mutebi II, mu nsi ya Ireland, mu 1966|left]] Yasomera mu Budo Junior School, ne yeeyongerayo mu King's Mead School - [[:en:Sussex|Sussex]] ne mu [[:en:Bradfield_College|Bradfield College]], essomero lya Gavumenti erisangibwa mu ssaza ly'e [[:en:West_Berkshire|West Berkshire]]. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Magdalene_College,_Cambridge|Magdalene College, Cambridge]].<ref>https://www.theguardian.com/theguardian/2001/oct/06/weekend7.weekend5</ref> Kigambibwa nti ku myaka 11, Mutebi yalondebwa kitaawe okubeera omusika we nga 6 omwezi gwa Muwakanya 1966.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300921/kabaka-ronald-mutebi-57</ref> Bwe yali akyali mu Buwang'anguse yakoalko nga Associate Editor ow'akatabo ka ''African Concord''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://newz.ug/kabaka-ronald-muwenda-mutebi-at-62/ |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826200429/https://newz.ug/kabaka-ronald-muwenda-mutebi-at-62/ |url-status=dead }}</ref> era mmemba w'olukiiko olufuzi olw'ekibiina kya[[:en:African_National_Congress|African National Congress]] (ANC) mu Kibuga London ekya Bungereza. Nga 21 Ogwekkuminoogumu 1969, nga Kitaawe ''akisizza omukoni'' (afudde), yasikira kitaawe, nga akulira olulyo Olulangira mu Buganda. Yakomawo mu Uganda mu 1988, nga [[:en:Milton_Obote|Obote II]] aggiddwa mu buyinza. Yalangirirwa e [[Buddo|Buddo- Naggalabi]] nga 24 mu mwezi gwa Kasambula 1993 ng'Obwakabaka obw'enjawulo buzziddwawo mu Uganda mu kuteesa okwalimu ne [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]].<ref name=":23">https://web.archive.org/web/20190520034240/https://allafrica.com/stories/200702260832.html</ref> Nga 31 mu mwezi gwa Kasambu 1993, yatuuzibwa ku Nnamulondo ya bajjajja be e Buddo. Olubiri lwe olukulululi [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]]. == Obufumbo bwe == [[File:Kabaka Muwenda Mutebi II ne Nnaabagereka Sylvia Nagginda.jpg|thumb|Kabaka Muwenda Mutebi II ne Nnaabagereka Sylvia Nagginda ku Matiikira ag'omulundi ogwa 23]] Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II mufumbo ne Mukyala we gwe yawasa nga 27 mu mwezi gwa Muwakanya 1999. Ekitiibwa ekitongole ekya mukyala wa Kabaka ye [[:en:Nnabagereka_of_Buganda|Nnaabagereka]]. Erinnya lye mu bujjuvu ye [[:en:Sylvia_Nagginda|Sylvia Nagginda]], Nnaabagereka, muwala wa John Mulumba Luswata ow'e Nkumba, Kyaddondo, ow'ekika ky'Omusu nga nnyina ye Rebecca Nakintu Musoke abeera mu kibuga New York. Muzzukulu wa George William Musoke ne Nora Musoke ab'e Nazigo, Kyaggwe; n'Omutaka Nelson Nkalubo Ssebuggwawo ne Catherine Ssebuggwawo ab'e Nkumba. Embaga yaabwe yali mu [[:en:Namirembe_Cathedral|Saint Paul's Cathedral Namirembe]], mu Kampala, nga 27 mu mwezi gwa Muwakanya 1999.<ref>https://www.theguardian.com/theguardian/1999/aug/27/features11.g28</ref> Bombi balina omwana omu nga ye mumbejja Sarah Katrina Mirembe Ssangalyambogo Nachwa, eyazaalibwa nga 4 mu mwezi gwa Kasambula 2001 mu kibuga [[:en:London|London]], mu Bwakabaka bw'e Bungereza. == Abaana be == Mu baana ba Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II mulimu:  ('''1''') Omulangira (Kiweewa) Savio Muwenda Juunju Suuna, nga nnyina ye Vénantie Sebudandi. Yazaalibwa mu kibuga London, United Kingdom, mu 1986. Yasomera mu [[:en:King's_College,_Budo|King's College, Budo]], nga tannagenda [[:en:England|Bungereza]] ku misomo gye egyaddirira. ('''2''') Omumbejja Joan Nassolo. ('''3''') Omumbejja Victoria Nkinzi. ('''4''') Omumbejja Katrina Sarah Kirabo Ssangalyambogo. Yazaalibwa mu kibuga London - UK, nga 4 Mu mwezi gwa Kasambula 2001. Asomera mu masomero g'obwannannyini mu Kampala, Uganda. Muwuzi mukuukuutivu era awangudde emidaali n'engule nnyingi mu mpaka za [[:en:East_Africa|East Africa]], mu baana ab'emyaka gye.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/653367-ssangalyambogo-named-on-team-for-cana.html</ref> ('''5''') Omulangira Richard Ssemakookiro, eyazaalibwa mu mwezi gwa Kasambula 2011. Nga 17 mu mwezi gwa Gatonya 2012 era eyali Katikkiro wa Buganda mu kaseera ako, ''Engineer John Baptist Walusimbi'', ye yakakasa nti nnyina wa Ssemakookiro Muganda era yeddira Enseenene. Oluvannyuma ono yamanyika nga ye Rose Nansikombi, abeera mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu Buganda (Mu Masekkati ga Uganda).<ref>http://www.newvision.co.ug/news/628539-buganda-prince-mother-revealed.html</ref> == Obuvunaanyizibwa bwe obulala == Nga 15 mu mwezi gwa Kafumula'mpawu 2011, Yatuuzibwa nga Ssenkulu wa[[:en:Muteesa_I_Royal_University|Muteesa I Royal University]] eyasookera ddala. Yunivasity eno yatondebwawo mu 2007 n'abbulwamu [[Muteesa I of Buganda|Ssekabaka Muteesa I]], mu kusiima obukulu bwe bwe yakola mu kuleeta ebyenjigiriza mu Buganda ne Uganda n'obusukkulumu bwe mu kuteesa okwaviirako Abangereza, Abafalansa n'Abawalabu okujja mu nsi ye mumyaka gya 1800 egyasembayo.<ref>https://web.archive.org/web/20140908113055/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/752588</ref> Nga akulira Obwakabaka bwa Buganda, Ye nnannyini Nkuluze Trust, ekitambuza ebintu by'Obwakabaka nga: Buganda Land Board, ekikola ku nsonga z'ettaka mu Bwakabaka, kkampuni y'amasimu eya K2 Telecom, BBS Terefaayina, CBS FM, Majestic Brands, ekivunaanyizibwa ku kutunda ebintu by'obwakabaka, Omwenge gw'Enjule, ekizimbe kya Muganzirwazza Plaza, eky'ebyobusuubuzi e Katwe, Ekizimbe kya Masengere n'ebirala. == Ebitongole by'abaddemu omuyima == * Muyima era akulira abayima ba Buganda Cultural and Development Foundation [BUCADEF] (okuva mu 1996). * Ye muyima wa Kabaka Foundation.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1085046/-eur-kitoobero-profitable-eur</ref> * Muyima wa Buganda Development Agency (BDA). * Muyima wa Monkton Foundation. == Ebitiibwa == === Eby'omu Uganda === * Sovereign of the [[:en:Order_of_the_Shield_and_Spears|Order of the Shield and Spears]].<ref name="Uganda Radio Network">http://direct.ugandaradionetwork.com/story/buddo-girl-namaganda-receives-bugandas-highest-honour</ref> === Ebitiibwa eby'obuwangwa === Empologoma ey'eddembe, Ssabalongo, Magulunnyondo n'ebirala.   == Ebijuliziddwamu ==   == Ebijuliziddwamu eby'ebweru == * [https://bugandaroyalfamily.wordpress.com/h-m-ronal-mutebi-ii/ "Kabaka Ronal Muwenda Mutebi II"], Buganda Royal Family * [https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm Olukalala lwa Bakabaka ba Buganda] * [http://mobile.monitor.co.ug/Life/-/1055104/1311296/-/format/xhtml/-/103pika/-/index.html Patterns of Marriage Among Baganda Kings] * [http://www.tribuneindia.com/1999/99aug29/2804a.jpg Ekifaananyi ky'embaga ya Kabaka Mutebi ne Sylvia Nagginda nga 29 Ogwomunaana 1999] {{DEFAULTSORT:Muwenda Mutebi II of Buganda}} [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] [[Category:Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II]] qoocfw5cgto4pzkt9mx5oedeitywc59 70807 70798 2026-08-25T10:11:14Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70807 wikitext text/x-wiki [[File:Kabaka Muwenda Mutebi II.jpg|thumb|245x245px|Kabaka Muwenda Mutebi II]] '''Ronald Edward Frederick Kimera Muwenda Mutebi II''' (Yazaalibwa nga 13 mu mwezi gwa Kafumuula'mpawu 1955)<ref>https://www.oxfordreference.com/display/10.1093/acref/9780195382075.001.0001/acref-9780195382075-e-1468</ref> ye [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] w'[[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], nga buli mu Ssemateeka wa kati ensi eyitibwa [[Yuganda|Uganda]]. Ye Kabaka wa Buganda owa 36. Yalondebwa nga Ambasada wa [[:en:Joint_United_Nations_Programme_on_HIV/AIDS|UNAIDS]] mu kulwanyisa n'okukomya obulwadde bwa Siriimu (AIDS) mu basajja mu kitundu kya Eastern ne Southern Africa n'okusingira ddala mu Bwakabaka bwe obwa Buganda mu Uganda.<ref>http://ug.one.un.org/events/kabaka-champion-campaign-mobilise-men-test-hiv-and-access-treatment</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Kabaka-appointed-HIV-goodwill-envoy/688334-3838510-600aet/index.html</ref> == Ajja atya okufuuka Kabaka == Yazaalibwa ku ddwaliro lya Mengo Hospital.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.buganda.com/mutebi_bio.htm |access-date=2021-08-26 |archive-date=2007-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071017085458/http://www.buganda.com/mutebi_bio.htm |url-status=dead }}</ref> Mutabani wa[[Ssekabaka Mutesa II|Edward Frederick William David Walugembe Mutebi Luwangula Muteesa II]], eyali ''Kabaka'' wa Buganda, wakati wa 1939 ne 1969. Nnyina ye mugenzi ''Nnaabakyala'' Sarah Nalule, Omuzaana Kabejja, ow'ekika ky'Enkima. [[File:Muwenda_Mutebi_II,_Ireland,_1966.jpg|thumb|Muwenda Mutebi II, mu nsi ya Ireland, mu 1966|left]] Yasomera mu Budo Junior School, ne yeeyongerayo mu King's Mead School - [[:en:Sussex|Sussex]] ne mu [[:en:Bradfield_College|Bradfield College]], essomero lya Gavumenti erisangibwa mu ssaza ly'e [[:en:West_Berkshire|West Berkshire]]. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Magdalene_College,_Cambridge|Magdalene College, Cambridge]].<ref>https://www.theguardian.com/theguardian/2001/oct/06/weekend7.weekend5</ref> Kigambibwa nti ku myaka 11, Mutebi yalondebwa kitaawe okubeera omusika we nga 6 omwezi gwa Muwakanya 1966.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300921/kabaka-ronald-mutebi-57</ref> Bwe yali akyali mu Buwang'anguse yakoalko nga Associate Editor ow'akatabo ka ''African Concord''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://newz.ug/kabaka-ronald-muwenda-mutebi-at-62/ |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826200429/https://newz.ug/kabaka-ronald-muwenda-mutebi-at-62/ |url-status=dead }}</ref> era mmemba w'olukiiko olufuzi olw'ekibiina kya[[:en:African_National_Congress|African National Congress]] (ANC) mu Kibuga London ekya Bungereza. Nga 21 Ogwekkuminoogumu 1969, nga Kitaawe ''akisizza omukoni'' (afudde), yasikira kitaawe, nga akulira olulyo Olulangira mu Buganda. Yakomawo mu Uganda mu 1988, nga [[:en:Milton_Obote|Obote II]] aggiddwa mu buyinza. Yalangirirwa e [[Buddo|Buddo- Naggalabi]] nga 24 mu mwezi gwa Kasambula 1993 ng'Obwakabaka obw'enjawulo buzziddwawo mu Uganda mu kuteesa okwalimu ne [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]].<ref name=":23">https://web.archive.org/web/20190520034240/https://allafrica.com/stories/200702260832.html</ref> Nga 31 mu mwezi gwa Kasambu 1993, yatuuzibwa ku Nnamulondo ya bajjajja be e Buddo. Olubiri lwe olukulululi [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]]. == Obufumbo bwe == [[File:Kabaka Muwenda Mutebi II ne Nnaabagereka Sylvia Nagginda.jpg|thumb|Kabaka Muwenda Mutebi II ne Nnaabagereka Sylvia Nagginda ku Matiikira ag'omulundi ogwa 23]] Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II mufumbo ne Mukyala we gwe yawasa nga 27 mu mwezi gwa Muwakanya 1999. Ekitiibwa ekitongole ekya mukyala wa Kabaka ye [[:en:Nnabagereka_of_Buganda|Nnaabagereka]]. Erinnya lye mu bujjuvu ye [[:en:Sylvia_Nagginda|Sylvia Nagginda]], Nnaabagereka, muwala wa John Mulumba Luswata ow'e Nkumba, Kyaddondo, ow'ekika ky'Omusu nga nnyina ye Rebecca Nakintu Musoke abeera mu kibuga New York. Muzzukulu wa George William Musoke ne Nora Musoke ab'e Nazigo, Kyaggwe; n'Omutaka Nelson Nkalubo Ssebuggwawo ne Catherine Ssebuggwawo ab'e Nkumba. Embaga yaabwe yali mu [[:en:Namirembe_Cathedral|Saint Paul's Cathedral Namirembe]], mu Kampala, nga 27 mu mwezi gwa Muwakanya 1999.<ref>https://www.theguardian.com/theguardian/1999/aug/27/features11.g28</ref> Bombi balina omwana omu nga ye mumbejja Sarah Katrina Mirembe Ssangalyambogo Nachwa, eyazaalibwa nga 4 mu mwezi gwa Kasambula 2001 mu kibuga [[:en:London|London]], mu Bwakabaka bw'e Bungereza. == Abaana be == Mu baana ba Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II mulimu:  ('''1''') Omulangira (Kiweewa) Savio Muwenda Juunju Suuna, nga nnyina ye Vénantie Sebudandi. Yazaalibwa mu kibuga London, United Kingdom, mu 1986. Yasomera mu [[:en:King's_College,_Budo|King's College, Budo]], nga tannagenda [[:en:England|Bungereza]] ku misomo gye egyaddirira. ('''2''') Omumbejja Joan Nassolo. ('''3''') Omumbejja Victoria Nkinzi. ('''4''') Omumbejja Katrina Sarah Kirabo Ssangalyambogo. Yazaalibwa mu kibuga London - UK, nga 4 Mu mwezi gwa Kasambula 2001. Asomera mu masomero g'obwannannyini mu Kampala, Uganda. Muwuzi mukuukuutivu era awangudde emidaali n'engule nnyingi mu mpaka za [[:en:East_Africa|East Africa]], mu baana ab'emyaka gye.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/653367-ssangalyambogo-named-on-team-for-cana.html</ref> ('''5''') Omulangira Richard Ssemakookiro, eyazaalibwa mu mwezi gwa Kasambula 2011. Nga 17 mu mwezi gwa Gatonya 2012 era eyali Katikkiro wa Buganda mu kaseera ako, ''Engineer John Baptist Walusimbi'', ye yakakasa nti nnyina wa Ssemakookiro Muganda era yeddira Enseenene. Oluvannyuma ono yamanyika nga ye Rose Nansikombi, abeera mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu Buganda (Mu Masekkati ga Uganda).<ref>http://www.newvision.co.ug/news/628539-buganda-prince-mother-revealed.html</ref> == Obuvunaanyizibwa bwe obulala == Nga 15 mu mwezi gwa Kafumula'mpawu 2011, Yatuuzibwa nga Ssenkulu wa[[:en:Muteesa_I_Royal_University|Muteesa I Royal University]] eyasookera ddala. Yunivasity eno yatondebwawo mu 2007 n'abbulwamu [[Muteesa I of Buganda|Ssekabaka Muteesa I]], mu kusiima obukulu bwe bwe yakola mu kuleeta ebyenjigiriza mu Buganda ne Uganda n'obusukkulumu bwe mu kuteesa okwaviirako Abangereza, Abafalansa n'Abawalabu okujja mu nsi ye mumyaka gya 1800 egyasembayo.<ref>https://web.archive.org/web/20140908113055/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/752588</ref> Nga akulira Obwakabaka bwa Buganda, Ye nnannyini Nkuluze Trust, ekitambuza ebintu by'Obwakabaka nga: Buganda Land Board, ekikola ku nsonga z'ettaka mu Bwakabaka, kkampuni y'amasimu eya K2 Telecom, BBS Terefaayina, CBS FM, Majestic Brands, ekivunaanyizibwa ku kutunda ebintu by'obwakabaka, Omwenge gw'Enjule, ekizimbe kya Muganzirwazza Plaza, eky'ebyobusuubuzi e Katwe, Ekizimbe kya Masengere n'ebirala. == Ebitongole by'abaddemu omuyima == * Muyima era akulira abayima ba Buganda Cultural and Development Foundation [BUCADEF] (okuva mu 1996). * Ye muyima wa Kabaka Foundation.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1085046/-eur-kitoobero-profitable-eur</ref> * Muyima wa Buganda Development Agency (BDA). * Muyima wa Monkton Foundation. == Ebitiibwa == === Eby'omu Uganda === * Sovereign of the [[:en:Order_of_the_Shield_and_Spears|Order of the Shield and Spears]].<ref name="Uganda Radio Network">http://direct.ugandaradionetwork.com/story/buddo-girl-namaganda-receives-bugandas-highest-honour</ref> === Ebitiibwa eby'obuwangwa === Empologoma ey'eddembe, Ssabalongo, Magulunnyondo n'ebirala.   == Ebijuliziddwamu ==   == Ebijuliziddwamu eby'ebweru == * [https://bugandaroyalfamily.wordpress.com/h-m-ronal-mutebi-ii/ "Kabaka Ronal Muwenda Mutebi II"], Buganda Royal Family * [https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm Olukalala lwa Bakabaka ba Buganda] * [http://mobile.monitor.co.ug/Life/-/1055104/1311296/-/format/xhtml/-/103pika/-/index.html Patterns of Marriage Among Baganda Kings] * [http://www.tribuneindia.com/1999/99aug29/2804a.jpg Ekifaananyi ky'embaga ya Kabaka Mutebi ne Sylvia Nagginda nga 29 Ogwomunaana 1999] {{DEFAULTSORT:Muwenda Mutebi II of Buganda}} [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] bo0x5j6up7l1qphzr784hwozxuprll4 Kintu Musoke 0 8355 70773 61119 2026-08-25T09:38:35Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70773 wikitext text/x-wiki '''Kintu Musoke''', (Yazaalibwa 5 August 1938) Munnabyabufuzi era [[:en:Uganda|Munnayuganda]] alina enkolagana ey'amaanyi ne Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].<ref name="Detribalised">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30566:-kintu-musoke-the-detribalised-muganda&catid=59:profile&Itemid=91 |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128154929/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30566:-kintu-musoke-the-detribalised-muganda&catid=59:profile&Itemid=91 |url-status=dead }}</ref> Yaweereza nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Katikkiro]] wa Uganda okuva nga 18 November 1994 paka 5 April 1999.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Oluvanyuma yalondebwa okukulira akakiiko ak'enjawulo akalwanyisa Siriimu mu Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20150206041320/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/468422</ref> Era aweereza ng'omuwi w'amagezi eri Pulezidenti wa Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20150206045205/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/646782</ref> == Obuzaale bwe n'okusoma kwe == Kintu Musoke yazaalibwa mu [[:en:Masaka_District|disitulikiti y'e Masaka]] nga bakadde be ye Yafeesi Kintu ne Eseza Nassiwa nga May 8 1938. Yasomerako ku Kabungo Native Anglican Church School ne Buwere Primary School. Yagenda ku [[:en:Kings_College_Budo|Kings College Budo]] gye yatuulira Siniya ey'okuna n'eyomukaaga. Alina diguli mu by'obufuzi, endowooza z'abantu n'amawulire ([[:en:Political_Science|Political Science]], [[Essomabibuuzo|Philosophy]] and [[:en:Journalism|Journalism,]]) okuva mu [[:en:Delhi_University|Delhi University]] mu ggwanga lya [[:en:India|Buyindi]]. == Emirimu gye == Oluvanyuma lw'okumaliriza emisomo gye egya Yunivasite mu 1963, yakomawo mu Uganda n'ayingira eby'obufuzi ng'omukunzi w'abavubuka mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|UPC]]. Mu 1965, yagobwa mu kibiina kino wamu ne Bammemba baakyo abalala abaali bakkiririza mu kiwayi kya Ssaabawandiisi w'ekibiina kino John Kakonge. Yasooka ne yesonyiwa eby'obufuzi paka mu 1980, lwe yeetaba mu kutondawo ekibiina kya [[:en:Uganda_Patriotic_Movement|Uganda Patriotic Movement,]] oluvanyuma ekyafuuka [[National Resistance Movement]]. Mu kiseera kye eky'okukola, yakolerako empapula z'amawulire ez'enjawulo okuli ''Uganda Eyogera'', [[:en:Uganda_Argus|''Uganda Argus'',]] ''The African Pilot'' ne ''Weekly Topic''. == Laba na bino == * [[:en:Jaberi_Bidandi_Ssali|Jaberi Bidandi Ssali]] * Kirunda Kivejinja * [[Yoweri Museveni]] * Kabineeti ya Uganda == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] t4ldd21jtechwcv6wa2nmbv5v8q4p7i Aggrey Awori 0 8526 70715 70642 2026-08-24T16:30:38Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70715 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name=":1" /> yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] o1e689gxmlzs1mzfszbu2fsr3okgl8k 70716 70715 2026-08-24T16:31:13Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70716 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name=":1" /> yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] 4l5vwnugi259ps3aml0mgvnjjfuas5o 70717 70716 2026-08-24T16:34:40Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70717 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifuera amagundiivu agaavaamu abantu ab'ebitiibwa abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name=":1" /> yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] 689qhqavrgx4s6qooncz4ivmtfue83v 70718 70717 2026-08-24T16:35:37Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70718 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaavaamu abantu ab'ebitiibwa ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name=":1" /> yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] oaxt1634juap59y2h4dsw0kukxl1053 70720 70718 2026-08-24T16:55:54Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70720 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name=":1" /> yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] kptmzh7mb204a0uctx9iyj7f4sj0n5w 70721 70720 2026-08-24T17:02:07Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70721 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name=":1" /> yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] 69pbnmn5ds9bfhnef2656mof25xzbjb 70722 70721 2026-08-24T17:03:01Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70722 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] p0ck4wvzbfx82j3571r6fbhj9zzoapc 70723 70722 2026-08-24T17:04:15Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70723 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> Yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] 37owbz0b3l16q604lbm7u7qavsl7d4v 70724 70723 2026-08-24T17:07:20Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70724 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> Yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda ,ng'asomera mu masomero ga pulayimale agomukitundu bweyali tanneegatta ku '''Nabumali High School''' mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] 5qp30pje2ogwouxhr9chdtqb4u59trv 70725 70724 2026-08-24T17:09:48Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70725 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> Yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda ,ng'asomera mu masomero ga pulayimale agomukitundu bweyali tanneegatta ku '''Nabumali High School''' mu disitulikiti y’e Mbale ku misomo gye egya siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] 2pzygpnftbr34pvjtg0v82vjtr1fq1g 70728 70725 2026-08-24T17:16:29Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70728 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> Yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda ,ng'asomera mu masomero ga pulayimale agomukitundu bweyali tanneegatta ku '''Nabumali High School''' mu disitulikiti y’e Mbale ku misomo gye egya siniya. Oluvannyuma yasomera ku '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] 1rlmmcihdn3hte9s24dkb1drn86gmbz 70729 70728 2026-08-24T17:16:54Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70729 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> Yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda ,ng'asomera mu masomero ga pulayimale agomukitundu bweyali tanneegatta ku '''Nabumali High School''' mu disitulikiti y’e Mbale ku misomo gye egya siniya. Oluvannyuma yasomera ku '''[[King's College, Budo|Kings College Budo]]''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] j881bdknvfgahzsy4sncfu64j26aovn 70730 70729 2026-08-24T17:19:23Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70730 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> Yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda ,ng'asomera mu masomero ga pulayimale agomukitundu bweyali tanneegatta ku '''Nabumali High School''' mu disitulikiti y’e Mbale ku misomo gye egya siniya. Oluvannyuma yasomera ku '''[[King's College, Budo|Kings College Budo]]''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe obw'okusoma obulungi n’ekitone ky'okudduka emisinde. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] s808cw2uwq2ubotpgcg54zjod6yi88v 70731 70730 2026-08-24T17:20:17Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70731 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> Yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda ,ng'asomera mu masomero ga pulayimale agomukitundu bweyali tanneegatta ku '''Nabumali High School''' mu disitulikiti y’e Mbale ku misomo gye egya siniya. Oluvannyuma yasomera ku '''[[King's College, Budo|Kings College Budo]]''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe obw'okusoma obulungi n’ekitone ky'okudduka emisinde. N'era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] cmptosdut9iwk535om73w7asu7dvoy2 70732 70731 2026-08-24T17:32:26Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70732 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> Yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda ,ng'asomera mu masomero ga pulayimale agomukitundu bweyali tanneegatta ku '''Nabumali High School''' mu disitulikiti y’e Mbale ku misomo gye egya siniya. Oluvannyuma yasomera ku '''[[King's College, Budo|Kings College Budo]]''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe obw'okusoma obulungi n’ekitone ky'okudduka emisinde. N'era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e [[Rome|Roma]].<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] eevk3z3x2ud4qlbuvlpu75etidv37vf 70733 70732 2026-08-24T17:40:38Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70733 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa [[Kenya]] ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> Yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda ,ng'asomera mu masomero ga pulayimale agomukitundu bweyali tanneegatta ku '''Nabumali High School''' mu disitulikiti y’e Mbale ku misomo gye egya siniya. Oluvannyuma yasomera ku '''[[King's College, Budo|Kings College Budo]]''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe obw'okusoma obulungi n’ekitone ky'okudduka emisinde. N'era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e [[Rome|Roma]].<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] fdr9zruurrqgux9y2lr14iph3qbvrj1 70734 70733 2026-08-24T17:43:48Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 70734 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa [[Kenya]] ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> Yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda ,ng'asomera mu masomero ga pulayimale agomukitundu bweyali tanneegatta ku '''Nabumali High School''' mu disitulikiti y’e Mbale ku misomo gye egya siniya. Oluvannyuma yasomera ku '''[[King's College, Budo|Kings College Budo]]''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe obw'okusoma obulungi n’ekitone ky'okudduka emisinde. N'era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e [[Rome|Roma]].<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Absa Bank Uganda Limited|Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] 507hzvaf45joy0v3f4mkzwwt909homz 70735 70734 2026-08-24T17:45:11Z Ssebuufu 9882 /* Obuvo bwe */ 70735 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa [[Kenya]] ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> Yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda ,ng'asomera mu masomero ga pulayimale agomukitundu bweyali tanneegatta ku '''Nabumali High School''' mu disitulikiti y’e Mbale ku misomo gye egya siniya. Oluvannyuma yasomera ku '''[[King's College, Budo|Kings College Budo]]''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe obw'okusoma obulungi n’ekitone ky'okudduka emisinde. N'era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e [[Rome|Roma]].<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] n'e [[Kenya]] ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Absa Bank Uganda Limited|Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] 57mmdktonrvfz8w5cpac1qfzb2xypot 70736 70735 2026-08-24T17:47:58Z Ssebuufu 9882 /* Obuvo bwe */ 70736 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa [[Kenya]] ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> Yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda ,ng'asomera mu masomero ga pulayimale agomukitundu bweyali tanneegatta ku '''Nabumali High School''' mu disitulikiti y’e Mbale ku misomo gye egya siniya. Oluvannyuma yasomera ku '''[[King's College, Budo|Kings College Budo]]''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe obw'okusoma obulungi n’ekitone ky'okudduka emisinde. N'era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e [[Rome|Roma]].<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], mu [[Uganda]] okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] n'e [[Kenya]] ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Absa Bank Uganda Limited|Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] dqxmt4z3hr00iqbyus5vpy7rvmnt6ji 70737 70736 2026-08-24T17:50:28Z Ssebuufu 9882 /* Obuvo bwe */ 70737 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu ky'e Samia-Bugwe ey'obukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":3">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] ne [[Kenya]]. Yali mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu abazaalibwa KanonI Jeremiah Musungu Awori, omusumbawa omupolotesitante eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":3" /> Awori yakulira mu maka amamanyifu era amagundiivu agaazaala abantu ab'ebitiibwa era ab’amaanyi abawerako mu Buvanjuba bwa Afirika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa [[Kenya]] ne Mary Okelo Munnakenya omukugu mu bya bbanka era munnabyanjigiriza.<ref name=":1" /> Yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda ,ng'asomera mu masomero ga pulayimale agomukitundu bweyali tanneegatta ku '''Nabumali High School''' mu disitulikiti y’e Mbale ku misomo gye egya siniya. Oluvannyuma yasomera ku '''[[King's College, Budo|Kings College Budo]]''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe obw'okusoma obulungi n’ekitone ky'okudduka emisinde. N'era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e [[Rome|Roma]].<ref name=":2">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], mu [[Uganda]] okumpi n’ensalo ya [[Uganda]] n'e [[Kenya]]. Yeeyali omwana ow’ekkumi ku baana ekkumi n'omusanvu aba Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name=":4">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era [[Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya]] nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":2" /> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda [[Moody Arthur Awori]]<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya [[Absa Bank Uganda Limited|Barclays Bank]] era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa.<ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]][[:en:Special:BookSources/9789970447008|&#x20;<bdi>9789970447008</bdi>]].</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.<ref>Evans, Hilary; Gjerde, Arild; Heijmans, Jeroen; [[:en:Bill_Mallon|Mallon, Bill;]] et&#x20;al. [https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html "Aggrey Awori Olympic Results"]. ''Olympics at Sports-Reference.com''. [[:en:Sports_Reference|Sports Reference LLC]]. Archived from [https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html the original] on 18 April 2020. Retrieved 17 June 2017.</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name=":4" /><ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html "Where Is Aggrey Awori]?". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. 1 September 2014. [https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html Archived] from the original on 24 December 2014. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>Kabeba, Don (1979). [https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 "Uganda: no censors needed]". ''Index on Censorship''. '''8''' (2): 18–21. [[:en:Doi_(identifier)|doi]]:[[doi:10.1080/03064227908532896|10.1080/03064227908532896]]. [[:en:S2CID_(identifier)|S2CID]]&#x20;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:143863530 143863530]. Retrieved 3 June 2021.</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>Lewis, Janet I. (2020). [https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C ''How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond''.] Online: Cambridge University Press. p.&#x20;61. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-1108479660|<bdi>978-1108479660</bdi>.]] Retrieved 4 June 2021.</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit" /> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":3" /> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name=":1" /> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga.<ref name=":2" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] gvqijpjflzfpgd87isko0vfeti7ov8o Daisy Ejang 0 9656 70726 65472 2026-08-24T17:11:32Z Berniter 10779 70726 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daisy Ejang''' Munnayuganda omuyimbi era yatuuka ku mutendera ogusembayo mu mpaka za ez'omulundi ogw'omukaaga. .<ref>https://web.archive.org/web/20151208064658/http://www.the-star.co.ke:8080/news/daisy-ejang-i-was-almost-aborted</ref> Afulumizza ennyimba eziwerako nga, "Shuga" (lw'eyayimba ne [[:en:Levixone|Levixone]]), "Yawa De", "Eyes On Me", "Incredible", "Love You Lord", "Fire" ne "Teko". Yakolagana n'omuyimbi [[:en:Prince_Kudakwashe_Musarurwa|Prince Kudakwashe Musarurwa]] mu luyimba lwe olwa "I Must Stick with You".<ref>http://allafrica.com/stories/201510150029.html</ref> Era yakolagana n'abayimbi abakazi ab'enjawulo ku luyimba oluyitibwa ''Sunday''. == Laba ne == * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Ejang, Daisy}} [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakyala abayimbi abek'yasa kya makumi abiri mwe kimu]] [[Category:Ebiwandiiko ebimpi ebikwata ku bayimbi b'omu Afirika.]] 4sw8hh476w1wesejbeh36fl8btjxflx 70727 70726 2026-08-24T17:11:55Z Berniter 10779 70727 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daisy Ejang''' Munnayuganda omuyimbi era yatuuka ku mutendera ogusembayo mu mpaka za Tusker Project Fame ez'omulundi ogw'omukaaga. .<ref>https://web.archive.org/web/20151208064658/http://www.the-star.co.ke:8080/news/daisy-ejang-i-was-almost-aborted</ref> Afulumizza ennyimba eziwerako nga, "Shuga" (lw'eyayimba ne [[:en:Levixone|Levixone]]), "Yawa De", "Eyes On Me", "Incredible", "Love You Lord", "Fire" ne "Teko". Yakolagana n'omuyimbi [[:en:Prince_Kudakwashe_Musarurwa|Prince Kudakwashe Musarurwa]] mu luyimba lwe olwa "I Must Stick with You".<ref>http://allafrica.com/stories/201510150029.html</ref> Era yakolagana n'abayimbi abakazi ab'enjawulo ku luyimba oluyitibwa ''Sunday''. == Laba ne == * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Ejang, Daisy}} [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakyala abayimbi abek'yasa kya makumi abiri mwe kimu]] [[Category:Ebiwandiiko ebimpi ebikwata ku bayimbi b'omu Afirika.]] 3den0ljjrwbo5yooch86b9b5ejzna3s Saala Khenyo 0 9663 70774 29145 2026-08-25T09:38:35Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70774 wikitext text/x-wiki Sarah Kanyike [[:en:Politician|munayuganda omunabyabufuzi]], wo yalondebwa ku kya [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'abakadde n'abaliko obulemu]] nga 24 Ogwomusanvu 2020. Nga tanafuuka kyaali,yeyali [[:en:Lord_Mayor|omumyuka wa Lord Mayor]] w'ekibuga kya [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]], [[:en:Capital_city|ekibuga ekikulu]] era ekisinga obunene mu ggwanga. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 16 June 2016. Bwe yali aweereza ng'omumyuka wa Lord Mayor, mu kiseera ekyo yeyali akiikirira [[:en:Makindye_Division|Makindye East]] mu Kampala Capital City Authority Council. == Ebyafaayo n'okusoma == Kanyike yasomera ku [[:en:Kibuli_Secondary_School|Kibuli Secondary School]], nga tanegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivaasite eye Makerere]], gye yattikirwa diguli esooka mu busomesa. Musiraamu era ayambala nyambala za busiraamu. == Obumanyirivu mu mirimu == Mu kiseera ky'eby'obufuzi ekya 2011 okutuuka mu 2016, Sarah Kanyike yaweereza ng'omuyambi wa [[:en:Erias_Lukwago|Lord Mayor Erias Lukwago]]. Era yakiikirira Makindye East mu KCCA Council okuva mu 2011 okutuuka mu 2016. Mu biseera ebyaayita, yaweereza ng'omukiise wa Makindye East ng'ate [[John Ssebaana Kizito]] ye yali meeya, wakati wa 1998 ne 2006. Omulundi gumu gwe yavuganyako ku kifo ky'omubaka wa Palamenti owa Makindye East. Mu Gwomukaaga 2020, Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yalonda Sarah Kanyike ng'akulira ekikula ky'abantu mu KCCA. [[:en:Erias_Lukwago|Erias Lukwago]], Kampala Lord Mayor yamuwa ennaku ssatu okusalawo; oba okutwala ekifo ky'eggwanga oba okusigala ng'omumyuka wa Lord Mayor. Kanyike yasalawo okulekulira ng'omumyuka wa Lord Mayor olwo Lukwago kwekulonda [[:en:Doreen_Nyanjura|Doreen Nyanjura]] okumuddira mu bigere. Nga 24 Jjulaayi 2020, pulezidenti yaddamu n'alagira nti Kanyike alondeddwa mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|lukiiko lw'abaminisita]] mu kifo ng'ow'abakadde n'abaliko obulemu ekitaalina muntu yenna. Ensonda ezeesigika nazo zalaga nti okufuulibwa Senkulu w'ekitongole kyonna mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala]] [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Capital City Authority]] oteekwa okubeera ng'olina [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] atenga Kanyike yalina diguli esooka yokka. Okulondebwa kwe kwekeneenyezebwa nekusunsulibwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]. == Laba era == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]] == Ebyawandiikibwa == {{Reflist}} == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.newvision.co.ug/news/1523299/sarah-kanyike-appointed-minister Sarah K] crowd yalondebwa okuba Minisita nga 24 Ogwomusanvu 2020. [[Category:Baminisita ba Uganda]] pz6fwcn9mpfr4s2fekki86qwrxjmozj Uganda 0 9785 70785 66843 2026-08-25T09:38:41Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70785 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Uganda''', mu butongole Republic of'''''Uganda, nsi etalina mwalo ku ssemayanja.''''' Lyetooloddwa<ref>[https://thecommonwealth.org/our-member-countries/uganda#:~:text=Uganda%20is%20a%20landlocked%20country,the%20eastern%20and%20western%20borders. https://thecommonwealth.org/our-member-countries/uganda#:~:text=Uganda%20is%20a%20landlocked%20country,the%20eastern%20and%20western%20borders.]</ref> mu buvanjuba bwa [[Afirika]]. Egabana ensalo ne [[Kenya]] e buvanjuba, [[South Sudan|Sudan y'Omaserengeta]] mu mambuka, [[Democratic Republic of Congo|Ripabulika ya Demokurase eya Kongo]], [[Rwanda]] mu maserengeta buvanjuba, ne [[Tanzania]] mu maserengeta. Ekitundu kya maserengeta kirimu ekitundu kinene eky'Ennyanja Nalubaale, egabanibwa ne Kenya ne Tanzania. Uganda eri mu kitundu omusangibwa amayanja amanene aga Afirika, esangibwa mu kifo omusibuka omugga Kiyira, era elina embeera y'obudde ey'enjawulo eya yikweta. Nga bwekiri mu 2024, elina abantu obukadde 49, okwo obukadde 8.5 babeera mu kibuga ekikulu era ekibuga ekinene ennyo, Kampala. Uganda erina erinnya okuva mu bwakabaka bwa Buganda, obuzingiramu ekitundu ekinene eky'ebukiikaddyo bw'eggwanga, nga mw'otwalidde n'ekibuga ekikulu Kampala<ref>https://www.ubos.org/uganda-profile/</ref> era nga olulimi lwabwe Luganda lwogerwa nnyo mu ggwanga lyonna. Okuva mu 1894, ekitundu kino kyafugibwa Bungereza, ekyatandikawo amateeka g'obufuzi mu bitundu byonna. Uganda yafuna obwetwaze okuva mu Bungereza nga 9 Okitobba 1962. Okuva olwo wabaddewo entalo nnyingi, nga mw'otwalidde n'obufuzi bwa bannamaje obwamala emyaka munaana nga bukulemberwa Idi Amin.<ref>{{Cite web|title=Buganda: Uganda's 1,000-year-old kingdom|url=https://www.aa.com.tr/en/world/buganda-ugandas-1-000-year-old-kingdom/99978|access-date=2023-03-11|website=www.aa.com.tr}}</ref> Olulimi olutongole lwe Lungereza, wadde nga Ssemateeka agamba nti "olulimi olulala lwonna luyinza okukozesebwa ng'ensomesa mu masomero oba mu bitongole ebirala eby'enjigiriza oba mu mateeka, mu by'obufuzi, oba mu misango nga bwe kiragibwa mu mateeka". Luganda, olulimi olwogerwa mu bitundu bya Buganda, lwogerwa nnyo mu bitundu bya Buganda n'ebukiikaddyo bw'obuvanjuba bw'eggwanga, era n'ennimi endala nnyingi nazo zoogerwa omuli Luteso, Lulango, Lucholi, Lunyoro, Lunyankole, Lukiga, Luluo, Lutooro, Lusamia, Lujopadhola, ne Lusoga. Mu 2005, olulimi Oluswayili, olwali lutwalibwa ng'olutalina kakwate konna n'olulimi olulala olw'omu Uganda, lwatongozebwa okuba olulimi olw'okubiri olukozesebwa mu Uganda, naye olulimi olwo telunnakkirizibwa mu palamenti.<ref>{{cite web|url=https://theconversation.com/english-rules-in-uganda-but-local-languages-shouldnt-be-sidelined-49381|title=English rules in Uganda, but local languages shouldn't be sidelined|access-date=4 October 2022|archive-date=4 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221004181120/https://theconversation.com/english-rules-in-uganda-but-local-languages-shouldnt-be-sidelined-49381|url-status=live}}</ref> Mu 2022 Uganda yasalawo okufuula Oluswayili essomo ly'ekiragiro mu nsoma y'essomero.<ref>{{cite web|url=https://www.msn.com/en-us/news/world/uganda-is-embracing-swahili-in-its-curriculum-after-years-of-resistance/ar-AAXsAmz|title=Uganda is embracing Swahili in its curriculum after years of resistance|website=[[MSN]]|access-date=4 October 2022|archive-date=4 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221004181120/https://www.msn.com/en-us/news/world/uganda-is-embracing-swahili-in-its-curriculum-after-years-of-resistance/ar-AAXsAmz|url-status=live}}</ref> Pulezidenti wa Uganda kati ye Yoweri Kaguta Museveni, eyajja ku buyinza mu Jjanwali 1986 oluvannyuma lw'olutalo lwa bannalukalala olwamala emyaka mukaaga. Oluvannyuma lw'okukyusa mu ssemateeka ekyajjawo ekkomo ku bwapulezidenti, yasobola okwesimbawo n'alondebwa ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 2011, 2016 ne 2021.<ref>{{cite web|url=https://freedomhouse.org/report/freedom-world/2019/uganda|title=Uganda|date=30 January 2019|website=freedomhouse.org|access-date=22 May 2019|archive-date=29 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190929074232/https://freedomhouse.org/report/freedom-world/2019/uganda|url-status=dead}}</ref> == Ebyafaayo == {{main|History of Uganda}} === Uganda ey'Edda === {{main|Early history of Uganda}} Ekitundu ekinene ekya Uganda kyali kibeeramu abantu ab'omu Central Sudan ne Kuliak nga boogera ku balimi n'abasumba nga n'aboogera Olubantu tebannajja mu bukiikaddyo n'aboogera Olunyiriri lwa Nilo mu bukiikakkono bw'ebuvanjuba emyaka 3,000 emabega mu 1000 BC. Omwaka gwa 1500 AD we gwatuukira, baali bayingidde mu buwangwa bw'abantu aboogera Olubantu mu bukiikaddyo bw'Olusozi Elgon, omugga Nile, n'Ennyanja Kyoga.<ref>{{Cite journal|url=https://www.jstor.org/stable/183030|jstor=183030|title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes|last1=Schoenbrun|first1=David L.|journal=The Journal of African History|year=1993|volume=34|issue=1|pages=1–31|doi=10.1017/S0021853700032989|s2cid=162660041|access-date=28 February 2022|archive-date=28 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220328154318/https://www.jstor.org/stable/183030|url-status=live}}</ref> Okusinziira ku bulombolombo bw'abantu n'ebyafaayo, obwakabaka bwa Kitara bwali buzingiramu ekitundu ekikulu eky'Ennyanja Ennene, okuva mu bukiikakkono bw'ennyanja Albert ne Kyoga okutuuka mu bukiikaddyo bw'ennyanja Victoria ne Tanganyika. Bunyoro-Kitara kigambibwa nti ye yali ensibuko y'obwakabaka bwa Toro, Ankole, Buganda ne Busoga.<ref name="Mwambutsya">{{cite journal|author=Mwambutsya, Ndebesa|url=http://www.ossrea.net/eassrr/jan91/mwambuts.htm|archive-url=https://web.archive.org/web/20080131112357/http://www.ossrea.net/eassrr/jan91/mwambuts.htm|archive-date=31 January 2008|title=Pre-capitalist Social Formation: The Case of the Banyankole of Southwestern Uganda|journal=Eastern Africa Social Science Research Review|volume=6|issue=2; 7 no. 1|date=June 1990 – January 1991|pages=78–95}}</ref> Abamu ku bantu ba Luo baalumba ekitundu ky'e Bunyoro ne beegatta ku bantu b'omu kitundu ekyo, ne batandikawo obwakabaka bwa Babiito obwa Omukama (omufuzi) wa Bunyoro-Kitara.<ref name="babito">{{cite web|url=http://www.bunyoro-kitara.com/history2.htm|title=Origins of Bunyoro-Kitara Kings|access-date=10 December 2006|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20061210003812/http://www.bunyoro-kitara.com/history2.htm#The%20Babiito|archive-date=10 December 2006}}, bunyoro-kitara.com.</ref> Abasuubuzi Abawalabu baayingira mu nsi eyo okuva ku lubalama lw'ennyanja y'Ekiyindi mu buvanjuba bwa Afirika mu myaka gya 1830 olw'obusuubuzi. Mu myaka gya 1860, Bunyoro mu Buganda ey'omu masekkati g'ebugwanjuba yalaba ng'atyoboolebwa okuva mu bukiikakkono aba Egypt. Okwawukana ku basuubuzi Abawalabu abaava ku lubalama lw'ennyanja y'omu buvanjuba bwa Afirika, abaakolanga omulimu ogwo baali bawagira okuwamba amawanga. Mu 1869, Khedive Ismail Pasha owa Misiri, ng'anoonya okuwamba ebitundu ebisangibwa ebukiikakkono bw'ensalo z'Ennyanja Victoria n'ebuvanjuba bw'Ennyanja Albert ne "ebukiikaddyo bwa Gondokoro",<ref name="Baker 1879">{{Cite book|last=Baker|first=Samuel White|url=http://archive.org/details/ismailianarrativ00bake|title=Ismailia; a narrative of the expedition to Central Africa for the suppression of the slave trade, organized by Ismail, Khedive of Egypt|date=1879|publisher=London, Macmillan|others=Robarts - University of Toronto}}</ref> yatuma omunoonyereza Omungereza, Samuel Baker, mu kaweefube w'amagye ku nsalo z'omu bukiikakkono bwa Uganda, n'ekigendererwa eky'okumalawo okusuubula abaddu eyo n'okuggulawo ekkubo eri eby'obusuubuzi ne "obuwangwa". Bannayoro baawakanya Baker, eyalina okulwana olutalo olw'amaanyi okusobola okuwonawo. Baker yatwala okuziyiza ng'ekikolwa eky'obukuusa, era n'avumirira Bannayoro mu kitabo (Ismailia A Narrative Of The Expedition To Central Africa For The Suppression Of Slave Trade, Organized By Ismail, Khadive Of Egypt (1874)) ekyasomebwa nnyo mu Bungereza. Oluvannyuma, Abongereza baatuuka mu Uganda nga baagala nnyo okulwanyisa obwakabaka bwa Bunyoro ne beegatta ku bwakabaka bwa Buganda. Kino kyandireetedde Bunyoro okufiirwa ekitundu ky'ettaka lye, eryaweebwa Buganda ng'empeera okuva mu Bungereza. Ebitundu bibiri ku "bitundu ebyayonoonebwa" byazzibwayo e Bunyoro oluvannyuma lw'obwetwaze. Mu myaka gya 1860, nga Abawalabu banoonya obuyinza okuva mu bukiikakkono, abanoonyereza aba Bungereza nga banoonya ensulo y'omugga Nile baatuuka mu Uganda. Baagobererwa abaminsani b'Abongereza ab'omu Bungereza abaatuuka mu bwakabaka bwa Buganda mu 1877 era n'abaminsani Abakatuliki Abafalansa mu 1879. Embeera eno yaleeta okufa kwa Uganda Martyrs mu 1885 oluvannyuma lw'okukyusibwa kwa Muteesa I n'ekitundu ekinene eky'olukiiko lwe, n'okulonda mutabani we Mwanga.<ref name="Background">{{cite web|url=https://2001-2009.state.gov/r/pa/ei/bgn/2963.htm|title=Background Note: Uganda|publisher=Bureau of African Affairs, United States Department of State|date=November 2008|access-date=21 January 2017|archive-date=28 January 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220128192054/https://2001-2009.state.gov/r/pa/ei/bgn/2963.htm|url-status=live}}</ref> Gavumenti ya Bungereza yalagira Imperial British East Africa Company (IBEAC) okukola endagaano z'obusuubuzi mu kitundu kino okuva mu 1888.<ref name="Snakes">{{Cite book|title=Two Kingdoms of Uganda: Snakes and Ladders in the Scramble for Africa|last=Pulford|first=Cedric|publisher=Ituri Publications|year=2011|location=Daventry}}</ref> Okuva mu 1886, waaliwo entalo ez'eddiini mu Buganda, okusooka wakati w'Abasiraamu n'Abakristaayo ate oluvannyuma, okuva mu 1890, wakati w'Abapolotesitante b'e Ba-Ingleza n'Abakatuliki b'e Ba-Fransa.<ref>{{Cite journal|title=The Arms Trade in East Africa in the Late Nineteenth Century|last=Beachey|first=R. W.|date=1962|journal=The Journal of African History|volume=3|issue=3|page=451|doi=10.1017/s0021853700003352|s2cid=162601116}}</ref> Olw'obutabanguko n'ebizibu by'eby'enfuna, IBEAC yagamba nti yali tasobola "kuyimirizaawo mulimu gwabwe" mu kitundu ekyo. Eby'obusuubuzi bya Bungereza byali byagala nnyo okukuuma ekkubo ly'obusuubuzi ery'omugga Nile, ekyaleetera gavumenti ya Bungereza okuwamba Buganda n'ebitundu ebiriraanyeewo okutonda Uganda Protectorate mu 1894.<ref name="Snakes" />{{rp|3–4}}<ref>Gordon Martel, "Cabinet politics and African partition: The Uganda debate reconsidered." ''Journal of Imperial and Commonwealth History'' 13.1 (1984): 5-24.</ref> === Uganda Protectorate (1894–1962) === {{main|Uganda Protectorate}} [[File:Flag_of_the_Uganda_Protectorate.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_the_Uganda_Protectorate.svg|thumb|Eggye lya Uganda Protectorate]] Obukuumi bwa Uganda bwali bufuzi bwa Bungereza okuva mu 1894 okutuuka mu 1962. Mu 1893, Imperial British East Africa Company yakyusa eddembe lyayo ery'okufuga ettaka eryali lizingiramu Obwakabaka bwa Buganda eri gavumenti ya Bungereza. Ekibiina kya IBEAC kyalekera awo okufuga Uganda oluvannyuma lw'entalo z'eddiini ez'omunda ezaali mu Uganda okukireetera okufiirwa.<ref>{{Cite journal|last=Griffiths|first=Tudor|date=2001|title=Bishop Alfred Tucker and the Establishment of a British Protectorate in Uganda 1890-94|url=https://brill.com/view/journals/jra/31/1/article-p92_4.xml|journal=Journal of Religion in Africa|volume=31|issue=1|pages=92–114|doi=10.1163/157006601X00040|issn=0022-4200|access-date=2 January 2021|archive-date=28 January 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220128203602/https://brill.com/view/journals/jra/31/1/article-p92_4.xml|url-status=live}}</ref> Mu 1894, Uganda Protectorate yatandikibwawo, era ettaka eryo ne libuna n'ebitundu ebirala eby'ensi ya Buganda nga bayita mu ndagaano n'obwakabaka obulala (Toro mu 1900, Ankole mu 1901, ne Bunyoro mu 1933) mu kitundu ekisangibwa mu Uganda leero.<ref>{{Cite web|last=joz|first=Jaynnielaw|date=22 March 2015|title=The Wars of Religion 1888-1892|url=https://v2040rc.wordpress.com/uganda-country-facts/education-cultural-transformation/the-wars-of-religion-1888-1892/|access-date=2 January 2021|website=DISCOVER UGANDA, TOUR UGANDA, VOLUNTEER UGANDA & SERVE UGANDA|language=en|archive-date=29 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210129063759/https://v2040rc.wordpress.com/uganda-country-facts/education-cultural-transformation/the-wars-of-religion-1888-1892/|url-status=live}}</ref> Ekifo ky'obukuumi kyalimu emiganyulo egy'enjawulo eri Uganda okusinga ekifo kino bwe kyafuulibwa ekkoloni nga Kenya, Uganda bwe yasigala n'obuyinza obw'enjawulo obwandibadde butono wansi w'obufuzi bw'amakoloniya. Mu myaka gya 1890, abakozi 32,000 okuva mu Bungereza mu Buyindi baaweerezebwa mu Buvanjuba bwa Afirika wansi w'endagaano z'abakozi okuzimba Uganda Railway. Bangi ku Bayindi abaawonawo baddayo ewaabwe, naye 6,724 baasalawo okusigala mu Buvanjuba bwa Afirika oluvannyuma lw'okuzimbibwa. Oluvannyuma, abamu baafuuka abasuubuzi era ne batandika okutunda enva endiirwa n'ebintu ebirala. Okuva mu 1900 okutuuka mu 1920, obulwadde bw'endwadde y'ekizikiza obwali bucaase mu bukiikaddyo bwa Uganda, okumpi n'olubalama lw'Ennyanja Victoria, bwatta abantu abasukka mu 250,000.<ref>{{cite journal|title=Reanalyzing the 1900–1920 Sleeping Sickness Epidemic in Uganda|publisher=Centers for Disease Control and Prevention|location=US|journal=Emerging Infectious Diseases|last1=Fèvre|first1=E. M.|last2=Coleman|first2=P. G.|last3=Welburn|first3=S. C.|last4=Maudlin|first4=I.|date=April 2004|volume=10|issue=4|pages=567–573|doi=10.3201/eid1004.020626|pmid=15200843|doi-access=free}}</ref> Ssematalo ow'okubiri yakubiriza gavumenti ya Uganda okuwandiisa abaserikale 77,143 okuweereza mu King's African Rifles. Baalabiddwa nga bakola mu lutalo lwa Western Desert, olutalo lwa Abyssinian, olutalo lwa Madagascar n'olutalo lwa Burma. === Independence (1962 to 1965) === Uganda yafuna obwetwaze okuva mu Bungereza nga 9 Okitobba 1962 ne Nnaabakyala Elizabeth II nga ye mukulembeze w'eggwanga ne Nnaabakyala wa Uganda. Mu Okitobba 1963, Uganda yafuuka repabuliki naye n'eyongera okuba ekitundu kya Commonwealth. Okulonda okwasooka oluvannyuma lw'obwetwaze, okwaliwo mu 1962, kwawangulwa omukago wakati wa Uganda People's Congress (UPC) ne Kabaka Yekka (KY). UPC ne KY zaakola gavumenti esooka oluvannyuma lw'obwetwaze nga Milton Obote ye yali Ssaabaminisita omukulu, nga Kabaka wa Buganda (Kabaka) Edward Muteesa II ye yali akulira olukiiko.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=4&Itemid=3|title=History of Parliament|access-date=18 April 2010|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20100220164706/http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=4&Itemid=3|archive-date=20 February 2010}} (Website of the Parliament of Uganda)</ref><ref>{{cite web|url=http://www.buganda.com/crisis66.htm|title=Buganda Kingdom: The Uganda Crisis, 1966|publisher=Buganda.com|access-date=3 May 2010|archive-date=24 March 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100324164117/http://www.buganda.com/crisis66.htm|url-status=live}}</ref> === Buganda crisis (1962–1966) === {{main|Mengo Crisis}} [[File:Owen_Falls_Dam_construction.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Owen_Falls_Dam_construction.jpg|right|thumb|Okuzimba ekidiba kya Owen Falls mu Jinja]] Emyaka egyaddirira nga Uganda emaze okufuna obwetwaze gyateekebwawo enkolagana wakati wa gavumenti enkulu n'obwakabaka obusingako obunene mu Buganda. Okuviira ddala mu kiseera Bungereza lwe yatandikawo obukuumi bwa Uganda, ekibuuzo ky'engeri y'okukulembera obwakabaka obusingirayo ddala obunene mu nteekateeka y'eggwanga erimu obumu bulijjo kyali kizibu. Abakulembeze b'amasaza baali balemereddwa okuteekawo enkola eyali ekozesebwa. Kino kyayongera okwonooneka olw'endowooza Buganda gye yalina ku nkolagana ye ne gavumenti enkulu. Buganda teyagezaako kufuna buwambe wabula yalabika ng'ewulira bulungi n'entegeka eyabakakasa enkizo okusinga abantu abalala abaali mu bufuzi bwa Buganda oba embeera ey'enjawulo ng'Abongereza bavuddeyo. Kino kyeyolekera mu bulabe obwaliwo wakati w'abakulembeze b'obwakabaka bwa Bungereza ne Buganda nga tebannafuna ddembe. Mu Buganda, waaliwo enjawukana wakati w'abo abaali baagala Kabaka abeere kabaka ow'amaanyi n'abo abaali baagala okwegatta ku Uganda yonna okutonda eggwanga erya leero. Okwawukana kwavaamu okutondebwa kw'ebibiina bibiri eby'amaanyi ebyesigamiziddwa ku Buganda - Kabaka Yekka (Kabaka Yekka) KY, n'ekibiina kya Democratic Party (DP) ekyali kirina emirandira mu Kkanisa y'Abakatoliki. Obukyayi wakati w'ebibiina bino byombi bwali bwa maanyi nnyo naddala ng'okulonda okw'olubereberye okw'olukiiko oluvanyuma lw'Obukoloni kuli kumpi. Kabaka yali tayagala nnyo mukulembeze wa DP, Benedicto Kiwanuka. Ebweru wa Buganda, munnabyabufuzi omuwombeefu okuva mu bukiikakkono bwa Uganda, Milton Obote, yali akoze omukago gwa bannabyabufuzi abataali Bannayuganda okuzimba Uganda People's Congress (UPC). UPC mu mutima gwayo yali efugibwa bannabyabufuzi abaali baagala okutereeza kye baalaba ng'obutaba na bwenkanya mu bitundu ebyaleetera Buganda okuba n'enkizo ey'enjawulo. Kino kyasikiriza abantu bangi okuva ebweru wa Buganda. Kyokka, ekibiina kyasigala nga kikwatagana bulungi, naye Obote yalaga obumanyirivu obw'ekitalo mu kukkaanya ku nsonga emu nga yeesigama ku nkola ya federo.<ref name="Kasozi">{{cite book|last1=Kasozi|first1=A. B. K.|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|url=https://archive.org/details/socialoriginsofv0000kaso|date=1994|publisher=McGill-Queens's University Press|location=Montreal|isbn=9780773512184}}</ref> [[File:Uganda_Printers_Kampala_1950s.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Uganda_Printers_Kampala_1950s.jpg|left|thumb|Ekizimbe eky'omu Uganda ekikuba ebitabo ku Kampala Road, Kampala, Uganda]] Mu kiseera ky'obwetwaze, ekibuuzo kya Buganda kyali tekinnagonjoolwa. Uganda y'emu ku bitundu by'amakoloniya ebitono ebyafuna obwetwaze nga tebirina kibiina kyabufuzi ekirina obuyinza bungi mu palamenti. Mu kulonda okwaliwo ng'obwetwaze tebunnabaawo, UPC teyafulumya muntu yenna mu Buganda era yawangula ebifo 37 ku 61 ebyalondebwa butereevu (ebweru wa Buganda). DP yawangula ebifo 24 ebweru wa Buganda. "Ekifo eky'enjawulo" ekyaweebwa Buganda kyali kitegeeza nti ebifo bya Buganda 21 byalondebwa mu ngeri ya proportional representation ekikwatagana n'okulonda palamenti ya Buganda ′′ Lukikko. KY yawangula DP, n'efuna ebifo byonna 21. UPC yatuuka ku ntikko ku nkomerero ya 1964 omukulembeze wa DP mu palamenti, Basil Kiiza Bataringaya, bwe yasomoka olukiiko lwa palamenti n'abakiise abalala bataano, DP n'eba n'ebifo mwenda byokka. Abakiise ba DP tebaali basanyufu nti obukyayi bwa mukulembeze waabwe, Benedicto Kiwanuka, eri Kabaka bwali bulemesa omukisa gwabwe ogw'okukolagana ne KY.<ref>{{cite book|last1=Bade|first1=Albert|title=Benedicto Kiwanuka : the man and his politics|date=1996|publisher=Fountain Publ.|location=Kampala|isbn=978-9970020089}}</ref> Okuvunda kw'abavudde mu kibiina kwafuuka amataba ng'ab'ekibiina kya KY 10 basazeewo okudda mu kibiina bwe baakiraba nti omukago n'ekibiina kya UPC tegukyasobola. Emboozi za Obote ez'ekitiibwa mu ggwanga lyonna zaali zimuluma nnyo, era UPC yali efuna obuwanguzi kumpi mu kulonda kwonna okw'ebitundu era n'eyongerako obuyinza ku bukiiko bwonna obw'ebitundu n'abateesa ebweru wa Buganda. Kabaka yayanukula mu kasirise - oboolyawo nga musanyufu olw'ekifo kye eky'omukolo n'akabonero ke yalina mu kitundu kye. Kyokka, waaliwo n'enjawukana ez'amaanyi mu lubiri lwe ezaamuzibuwalira okulwanyisa Obote. Mu kiseera Uganda we yafuukira eddembe, Buganda "yali nnyumba eyawuddemu amaanyi mu by'obufuzi n'eby'enfuna". Ab'ekibiina ekyo bwe beeyongera obungi, abantu ab'amawanga ag'enjawulo, ab'eddiini ez'enjawulo, n'ab'amawanga ag'enjawulo baatandika okukyusa endowooza yaabwe. Amaanyi g'ekibiina gaakendeera olw'obutakkaanya obwaliwo wakati w'ebibiina by'obufuzi mu bitundu byayo. Era mu 1966, UPC yali etandise okwekutula. Enkaayana zeeyongedde olw'abappya abaayita mu Palamenti okuva mu DP ne KY. Abakiise ba UPC baatuuka e Gulu mu 1964 ku lukuŋŋaana lw'abakiise. Kuno kwe kwalaga engeri Obote gye yali afiiriddwa obuyinza ku kibiina kye. Olutalo olw'okufuna Ssaabawandiisi w'ekibiina lwali lutalo lwa maanyi wakati w'omulwanyi omuggya ow'ekika ekya'moderate' Grace Ibingira ne John Kakonge. Ibingira oluvannyuma yafuuka akabonero k'okuziyiza Obote mu UPC. Kino kintu kikulu nnyo nga twetegereza ebyaliwo oluvannyuma ebyatuusa ku buzibu wakati wa Buganda ne gavumenti ya Buganda. Eri abo abataali mu UPC (nga mw'otwalidde n'abawagizi ba KY), kino kyali kabonero akalaga nti Obote yali mu kabi. Abalabirizi abanyiikivu baakiraba nti UPC teyali kibinja kimu. Okusaanawo kw'omukago gwa UPC-KY kwalaga obutasiima Obote n'abalala bwe baalina ku "kifo eky'enjawulo" ekya Buganda. Mu 1964, gavumenti yayanukula okusaba kw'ebitundu ebimu eby'Obwakabaka bwa Buganda nti tebyali bantu ba Kabaka. Ng'obwakabaka bwa Buganda tebunnaba kufuga Buganda, obwakabaka bwa Bunyoro obwali buliraanyeewo bwali buwangudde Buganda. Buganda yali efunye ebitundu bya Bunyoro era abakoloni ba Bungereza baali bagikakasizza mu ndagaano za Buganda. Abantu b'omu bitundu ebyo baali baagala okudda mu Bunyoro. Obote yasalawo okukkirizza olukiiko, ekyasunguwaza Kabaka n'abantu abasinga mu Buganda. Abatuuze b'amasaza baasemba okudda e Bunyoro wadde Kabaka yagezaako okukyusa akalulu. Oluvannyuma lw'okufiirwa palamenti, KY yaziyiza etteeka ly'okusindika amasaza mu Bunyoro, bwe kityo n'akomya omukago ne UPC. Engeri y'ekika mu byabufuzi bya Uganda nayo yali yeeyoleka mu gavumenti. UPC eyali edda ekibiina ky'eggwanga yatandika okusaanawo ng'ebika bwe byavaako Ibingira okuvuganya Obote mu UPC. Enjawukana eyali wakati w'abantu b'omu bukiikakkono n'ab'omu bukiikaddyo, eyali yeeyolekera mu by'enfuna ne mu mbeera z'abantu, kati yali yeeyongedde nnyo mu bya bufuzi. Obote yeetoolodde bannabyabufuzi abasinga obungi ab'omu bukiikakkono. A. Neykon, Felix Onama, Alex Ojera nga n'abawagizi ba Ibingira oluvannyuma abaakwatibwa ne basibibwa naye, baali basinga kuva mu bukiikaddyo bwa South  George Magezi, B. Kirya, Matthias Ngobi. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebibiina by'abantu ebyo byombi byafuna amannya ag'ebika ′′ "Bantu" (ekitundu ekisinga okuba eky'ebukiikaddyo ekya Ibingira) ne "Nilotic" (ekitundu ekisinga okuba eky'ebukiikaddyo ekya Obote). Endowooza nti gavumenti yali mu lutalo n'Ababantu yeeyongedde bwe Obote yakwata era n'asiba mu kkomera baminisita ba Bantu abaali bawagira Ibingira.<ref name="Otunnu">{{cite book|last1=Otunnu|first1=Ogenga|title=Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1890 to 1979|date=2016|publisher=Palgrave Macmillan|location=London|isbn=978-3319331553}}</ref> [[File:SA18157-Crowned_Crane_-_Żuraw_Królewski.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:SA18157-Crowned_Crane_-_%C5%BBuraw_Kr%C3%B3lewski.jpg|alt=|thumb|Ngaali : Kano kekabonero akakulu ak'eggwanga Uganda era nga erabikira ne mu bbendera ya Uganda]] Ebiwandiiko bino byaleeta ebintu bibiri eby'amaanyi. Ekisooka Buganda abantu b'omu Buganda Bantu era nga bwe kiri, beegasse ku kibiina kya Ibingira. Ekibinja kya Ibingira kyayongera mu maaso omukago guno nga bavunaana Obote nti ayagala okugoba Kabaka.<ref name="Otunnu" /> TKati tuli ku ludda lw'abawakanya Obote. Eky'okubiri, ab'ebyokwerinda, ab'obwakabaka bwa Bungereza baali basoloozezza amagye ne poliisi okuva mu bukiikakkono bwa Uganda olw'okuba baali balowooza nti basobola okukola emirimu gino. Mu kiseera ky'obwetwaze, amagye n' poliisi byafugibwa ebika by'omu bukiikakkono    nga ebisinga bya Nilotic. Kati bandibadde bawulira nga beeyongedde okunywerera ku Obote, era yakozesa omukisa guno okunyweza obuyinza bwe. Mu Apuli 1966, Obote yawaayo abasirikale abappya 800 e Moroto, nga 70 ku buli kikumi baava mu Northern Region.<ref>{{cite book|last1=Kasozi|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|url=https://archive.org/details/socialoriginsofv0000kaso|date=1994|page=[https://archive.org/details/socialoriginsofv0000kaso/page/83 83]}}</ref> Mu kiseera ekyo waaliwo endowooza nti gavumenti n'abakuumi b'ebyokwerinda baakulemberwa "abantu b'omu bukiikakkono" naddala Abacholi abaalina obuyinza bungi mu gavumenti ku mutindo gwa UPC. Mu bukiikakkono bwa Uganda waaliwo n'enneewulira ez'enjawulo ez'okuziyiza Buganda, naddala ku bikwata ku "kifo eky'enjawulo" eky'obwakabaka ng'obwetwaze tebunnabaawo n'oluvannyuma lw'obwetwaze, n'emiganyulo gyonna egy'eby'enfuna n'embeera y'abantu eyajja n'ekifo kino. "Obote yaleeta abantu abangi ab'omu bukiikakkono mu ssaza ekkulu, nga bayita mu buweereza bwa gavumenti n'amagye, era n'atandikawo enkola y'okukuuma abantu mu bukiikakkono bwa Uganda". Kyokka, ebiwandiiko bya "Bantu" ne "Nilotic" byombi biraga obutali bumu. Ng'ekyokulabirako, ekika kya Bantu kizingiramu Buganda ne Bunyoro, ab'empaka ez'amaanyi. Ekika ky'abantu b'omu Nilo omuli abantu b'omu Lugbara, Acholi, ne Langi, bonna balina obukuubagano obw'amaanyi obwayamba mu by'obufuzi bya Uganda. Newankubadde nga waliwo obuzibu buno, ebintu bino byaleetawo enjawukana mu by'obufuzi wakati w'ebitundu by'omu bukiikakkono n'ebukiikaddyo nga tebamanyi era nga kino kikyalina kinene kye kikola ku by'obufuzi bya Uganda. Okutemagana kwa UPC kweyongera nga abalabe balaba obunafu bwa Obote. Ku mutindo gw'ebitundu UPC gye yali efugidde amakanisa agasinga obutasanyuka kwatandika okulemesa abakulembeze b'akakiiko. Ne mu disitulikiti Obote gye yakulira, baagezaako okugoba omukulembeze w'akakiiko k'essaza mu 1966. Ekirala ekyeeraliikiriza UPC kwe kuba nti okulonda okw'eggwanga okuddako kwali kujjawo mu 1967 era awatali buyambi bwa KY (abalina okuwagira DP), era n'okweyongera kw'ebibiina mu UPC, waaliwo akawuka nti UPC yandibadde ewedde obuyinza mu myezi mitono. Obote yalumba KY n'etteeka lya palamenti eriggya ku ntandikwa ya 1966 eryaziyiza KY okugezaako okubuna ebweru wa Buganda. KY yalabise ng'addamu mu palamenti ng'ayitira mu omu ku babaka be abaasigalawo, Daudi Ochieng omulwadde ennyo. Ochieng yali wa njawulo nnyo wadde nga yali ava mu bukiikakkono bwa Uganda, yali ayingidde waggulu mu KY era yafuuka mukwano gwa Kabaka eyamuwa ettaka mu Buganda. Mu kiseera Obote we yali tali mu Palamenti, Ochieng yayanika obubbi obw'amasavu n'ezaabu okuva e Congo obwali bukoleddwa omuduumizi w'amagye ga Obote, Colonel Idi Amin. Era yagambye nti Obote, Onama ne Neykon bonna baaganyulwa mu nteekateeka eno.<ref>{{cite book|last1=Somerville|first1=Keith|title=Ivory: Power and Poaching in Africa|url=https://archive.org/details/ivorypowerpoachi0000some|date=2017|publisher=Hurst|location=London|isbn=9781849046763}}</ref> Palamenti yakkiriziganya n'okusalawo okukangavvula Amin n'okunoonyereza ku Obote. Kino kyayisa bubi gavumenti era ne kireetawo obuzibu mu ggwanga. KY era yalaga obusobozi bwe obw'okulwanyisa Obote okuva munda mu kibiina kye mu lukuŋŋaana lwa UPC Buganda gye yafulumya Godfrey Binaisa (omuwaabi w'amateeka) ng'ali mu kibiina ekikkirizibwa okuba nga kiwagirwa KY, Ibingira n'abantu abalala abawakanya Obote mu Buganda. Okwanukula kwa Obote kwe kukwata Ibingira ne baminisita abalala mu lukiiko lwa kabineeti era n'afuna obuyinza obw'enjawulo mu February 1966. Mu Maaki 1966, Obote era yalangirira nti ofiisi za Pulezidenti ne Ssaabaminisita zaali ziweddewo - n'asindika Kabaka. Obote era yawa Amin obuyinza obusingawo n'amuwa ekifo ky'omuduumizi w'amagye okusinga oyo eyasooka (Opolot) eyalina enkolagana ne Buganda okuyita mu bufumbo (kyoka nga yeesiga nti Opolot yandibadde tayagala kukola bya bujaasi ku Kabaka singa kino kyabaawo). Obote yaggyawo ssemateeka era n'ayimiriza okulonda okwaliwo mu myezi mitono. Obote yagenze ku ttivi ne ku leediyo n'avunaana Kabaka emisango egy'enjawulo omuli okusaba amagye g'ebweru agalabika okuba nga Kabaka yaganoonyerezaako oluvannyuma lw'obulimba nti Amin yali ateekateeka okuwamba gavumenti. Obote yeeyongedde okuggyawo obuyinza bwa Kabaka ng'alangirira, wakati mu bikolwa ebirala: * Okuggyawo obukiiko bw'obuweereza bw'eggwanga obw'obwereere mu bitongole bya federo. Kino kyaggyawo obuyinza bwa Kabaka okulonda abakozi ba gavumenti mu Buganda. * Okuggyawo kkooti enkulu ey'e Buganda nga kiggyawo obuyinza bwonna Kabaka bwe yalina. * Okuteeka Buganda mu bufuzi obw'ebyensimbi wansi w'okufuga okw'amaanyi. * Okuggyawo ettaka ly'abakulembeze ba Buganda. Ettaka y'emu ku nsibuko y'obuyinza Kabaka bw'alina ku bantu be. Empaka kati zaali zitegekeddwawo wakati wa Buganda ne gavumenti ya Buganda. Bannabyafaayo bayinza okwebuuza obanga kino kyali kisobola okwewalibwa okuyitira mu kukkaanya. Kino tekyali kyangu kubanga Obote kati yali awulira nga wa maanyi era ng'alaba Kabaka ng'omunafu. Mazima ddala, Kabaka bwe yakkiriza obukulembeze emyaka ena emabega n'awagira UPC, yagabanyizza abantu be era n'atandika okuwagira omu ku bo. Mu bitongole bya Buganda eby'obufuzi, obuzibu obuva mu ddiini n'okwegomba kw'omuntu byasobozesa ebitongole ebyo obutaba na mugaso era nga tebisobola kuddamu gavumenti. Kabaka yatwalibwanga ng'atafaayo era nga tawuliriza kubuulirira okuva mu bannabyabufuzi abato aba Buganda abaali bategeera bulungi ebyobufuzi ebipya ebyaddirira obwetwaze, obutafaananako bannakatemba abaali batayagala ebyo ebyali bigenda mu maaso kasita emiganyulo gyabwe egy'obuwangwa gyali gikyaliwo. Kabaka yali ayagala nnyo bannakyemalira.<ref>{{cite book|last1=Kasozi|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|url=https://archive.org/details/socialoriginsofv0000kaso|date=1994|page=[https://archive.org/details/socialoriginsofv0000kaso/page/64 64]}}</ref> Mu Maayi 1966, Kabaka yakola enteekateeka. Yasaba obuyambi okuva ebweru, era palamenti ya Buganda n'eyagala gavumenti ya Uganda eva mu Buganda (nga mw'otwalidde n'ekibuga ekikulu, Kampala). Ng'addamu, Obote yalagira Idi Amin okulumba ekibuga kya Kabaka. Olutalo olw'okuwamba ekibuga kya Kabaka lwali lukambwe nnyo ∙ abakuumi ba Kabaka baayoleka obuvumu bungi okusinga bwe baali basuubira. Aba Bungereza baatendeka Captain Kabaka n'abasajja nga 120 ne bakuuma Idi Amin okumala essaawa 12.<ref>{{cite book|last1=Kasozi|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|url=https://archive.org/details/socialoriginsofv0000kaso|date=1994|page=[https://archive.org/details/socialoriginsofv0000kaso/page/85 85]}}</ref> Kigambibwa nti abantu nga 2,000 baafiira mu lutalo olwo olwakomekkerezebwa amagye bwe gaakozesa eby'okulwanyisa eby'amaanyi ne gawamba olubiri. Obutemu obwali bulindiriddwa mu byalo mu Buganda tebwaliwo era oluvannyuma lw'essaawa ntono Obote eyali omuyimbi yasisinkana bannamawulire okusanyukira obuwanguzi bwe. Kabaka yadduka ng'ayita mu bbugwe w'olubiri n'atwalibwa mu buwaŋŋanguse e London abawagizi be. Yafiira eyo nga wayise emyaka esatu. === 1966–1971 (before the coup) === Mu 1966, oluvannyuma lw'okulwanagana ku buyinza wakati wa gavumenti eya Obote ne Kabaka Muteesa, Obote yayimiriza ssemateeka n'aggyawo pulezidenti n'omumyuka we. Mu 1967, ssemateeka omuggya yalangirira Uganda ng'eggwanga era n'aggyawo obwakabaka obw'edda. Obote yalangirirwa nga pulezidenti.<ref name="Background" /> === 1971 (after the coup) –1979 (end of Amin regime) === {{Main|History of Uganda (1971–79)}} Oluvannyuma lw'okulwanagana n'amagye nga January 25, 1971, Obote yagobwa ku buyinza era General Idi Amin n'atwala obuyinza mu ggwanga. Amin yafuga Uganda ng'omufuzi wa bufuzi obw'obukambwe ng'ayambibwako amagye okumala emyaka munaana egyaddirira. Yatta abantu bangi mu ggwanga okusobola okukuuma obufuzi bwe. Kigambibwa nti Bannayuganda 500,000 bafiiridde mu bufuzi bwe. Ng'oggyeko ebikolwa bye eby'obukambwe, yaggyawo n'amaanyi bannayuganda okuva mu Uganda.<ref>[http://www.theage.com.au/news/business/uk-indians-taking-care-of-business/2006/03/07/1141701511987.html "UK Indians taking care of business"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180119151852/http://www.theage.com.au/news/business/uk-indians-taking-care-of-business/2006/03/07/1141701511987.html|date=19 January 2018}}, ''The Age'' (8 March 2006). Retrieved 24 March 2013.</ref>Mu June 1976, bannalukalala ba Palesitayini bawamba ennyonyi ya Air France ne bagikaka okugwa ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe. Abantu 100 ku abo 250 abaali ku mmeeri eyo baasibibwa okutuusa abasirikale ba Isiraeri lwe baabalokola oluvannyuma lw'ennaku kkumi. Obufuzi bwa Amin bwakomekkerezebwa oluvannyuma lw'olutalo lwa Uganda-Tanzania mu 1979, ng'amagye ga Tanzania nga gayambibwako Bannayuganda abaali mu buwaŋŋanguse gaayingira Uganda. === 1979–present === {{Main|History of Uganda (1979–present)}} [[File:Second_Congo_War_Africa_map_en.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Second_Congo_War_Africa_map_en.svg|thumb|Abalwanyi mu lutalo lwa Congo olw'okubiri. Nga 19 December, 2005, kkooti y'ensi yonna yasalawo nti Uganda, mu musango ogwatwalibwa DRC, yali eyingidde mu nsi yaayo mu bukyamu era ng'eyonoonye eddembe ly'obuntu.<ref>"[https://www.theguardian.com/world/2005/dec/20/congo.uganda Court orders Uganda to pay Congo damages] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210102143450/https://www.theguardian.com/world/2005/dec/20/congo.uganda|date=2 January 2021}}". ''[[The Guardian]]''. 20 December 2005</ref>]] Yoweri Museveni abadde pulezidenti okuva amagye ge lwe gaamenya gavumenti eyaliko mu January 1986. Ebibiina by'obufuzi mu Uganda byawerebwa mu mirimu gyabyo okuva mu mwaka ogwo, nga kino kyali kigendererwa okukendeeza ku bikolwa eby'ettemu. Mu nteekateeka ya "Movement" eyateekebwawo Museveni, ebibiina by'obufuzi byeyongera okubeerawo, naye byasobola okukola ofiisi y'ekitebe kyokka. Tebaasobola kuggulawo matabi, kukuŋŋaana, oba kulonda bantu butereevu (wadde abalonzi b'ebyokulonda baali basobola okuba ab'ebibiina by'obufuzi). Olukiiko lw'abantu olwakola ku ssemateeka lwaggyawo ekiragiro kino eky'emyaka 19 eky'obufuzi obw'ebibiina bingi mu Jjulaayi 2005. Mu 1993, Ppaapa John Paul II yakyalira Uganda mu lugendo lwe olw'ennaku 6 okukubiriza Bannayuganda okunoonya okutabagana. Mu mikolo gy'abantu abangi, yawa ekitiibwa abakristu abaafiira okukkiriza kwabwe. Mu makkati g'emyaka gya 1990, Museveni yatenderezebwa amawanga g'ebugwanjuba ng'omu ku bakulembeze b'omu Afirika ab'omulembe omuggya. Kyokka, obukulembeze bwe bwonoonese olw'okulumba n'okuwamba Democratic Republic of Congo mu kiseera kya Ssematalo ow'okubiri owa Congo, ekyaleetawo abantu nga obukadde 5.4 okufa okuva mu 1998, era n'okwenyigira mu ntalo endala mu bitundu by'Ennyanja Ennene mu Afirika. Alwanye okumala emyaka mingi mu lutalo lwa bannayuganda n'eggye lya Lord's Resistance Army, eririna omusango gw'ebikolwa eby'obumenyi bw'amateeka bingi, nga mw'otwalidde n'obuddu bw'abaana, ettemu ly'Atiak, n'ettemu eddala. Entalo eziri mu bukiikakkono bwa Uganda ziviiriddeko enkumi n'enkumi z'abantu okufa era n'obukadde n'obukadde okusengulwa. Palamenti yakomya ekkomo ku biseera bya Pulezidenti mu 2005, nga kigambibwa nti Museveni yakozesa ensimbi za gavumenti okusasula doola z'Amerika 2,000 buli mubaka eyawagira ekiteeso ekyo. Okulonda kwa Pulezidenti kwaliwo mu February 2006. Museveni yalwana n'abeesimbyewo abawerako, omukulu ku bo ye Kizza Besigye. Nga February 20, 2011, akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda kaalangirira Pulezidenti Yoweri Kaguta Museveni ng'omulwanyi awangudde akalulu ka 2011. Kyokka, abawakanya gavumenti tebaali bamativu n'ebivudde mu kulonda kuno, nga babavumirira nga bagamba nti bya bulimba. Okusinziira ku byavudde mu kulonda, Museveni awangudde n'ebitundu 68 ku buli 100 by'abalonzi. Kino kyasinga omuyigganya we Besigye, eyali omusawo wa Museveni era n'agamba bannamawulire nti ye n'abawagizi be "beemulugunya ddala" ku byavudde mu kulonda era n'obufuzi bwa Museveni oba omuntu yenna gw'ayinza okulonda. Besigye yayongeddeko nti okulonda okwabadde kutegekeddwa kujja kuleetawo obukulembeze obutali butuukirivu era nti kiri eri Bannayuganda okunoonyereza ku kino. Ekitongole kya European Union eky'okwetegereza okulonda kyaleeta alipoota ku kulongoosa n'obunafu mu nkola y'okulonda mu Uganda: "Kaweefube w'okulonda n'olunaku lw'okulonda byakolebwa mu mirembe. Kyokka, enkola y'ebyokulonda yakosebwa obutali bwenkanya mu by'obufuzi n'eby'obugagga obwali busobola okuziyizibwa ne kireetera abantu bangi mu Uganda okufiirwa eddembe lyabwe ery'okwesalirawo". Okuva mu Agusito 2012, ekibiina kya Anonymous ekirwanirira eddembe ly'obuntu kibadde kyekalakaasa abakungu ba Uganda era nga kikweka ku mikutu gya Gavumenti olw'ebiteeso byayo ebikontana n'obwenzi. Ab'ensi ezimu abagaba ensimbi baatiisatiisa okukomya obuyambi bw'ensimbi eri eggwanga singa ebbago erirwanyisa abalyi b'ebisiyaga likyagenda mu maaso.<ref>Roberts, Scott (14 November 2012) [http://www.pinknews.co.uk/2012/11/14/pressure-on-uganda-builds-over-anti-gay-law/ Pressure on Uganda builds over anti-gay law] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20121115234405/http://www.pinknews.co.uk/2012/11/14/pressure-on-uganda-builds-over-anti-gay-law/|date=15 November 2012}}. pinknews.co.uk</ref> Ebintu ebiraga nti mutabani wa Pulezidenti, Muhoozi Kainerugaba, y'agenda okudda mu bigere bya Pulezidenti, byongedde okutabangula embeera. Pulezidenti Yoweri Museveni akulembedde eggwanga okuva mu 1986 era yasembayo okulondebwa mu kalulu ka pulezidenti aka January 2021. Okusinziira ku byavudde mu kulonda, Museveni awangudde akalulu nga yafunye ebitundu 58 ku buli kikumi, ate Bobi Wine eyafuuka munnabyabufuzi yafuna ebitundu 35 ku buli kikumi. Ab'oludda oluvuganya beebuuza ku buwanguzi olw'okuvunaanibwa obukumpanya n'obutali butuukirivu.<ref>{{Cite web|url=https://www.dw.com/en/uganda-election-bobi-wine-challenges-result-in-court/a-56405583|title=Uganda election: Bobi Wine challenges result in court &#124; DW &#124; 01.02.2021|website=Deutsche Welle|access-date=12 March 2021|archive-date=1 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210301143714/https://www.dw.com/en/uganda-election-bobi-wine-challenges-result-in-court/a-56405583|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-55675887|title=Uganda elections 2021: Museveni takes lead as Bobi Wine cries foul|work=BBC News|date=16 January 2021|access-date=12 March 2021|archive-date=10 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210310035143/https://www.bbc.com/news/world-africa-55675887|url-status=live}}</ref>Omuvuganya omulala yali John Katumba ow'emyaka 24.<ref>{{cite web|last1=Independent|first1=The|title=Presidential candidate John Katumba publishes his memoir|url=https://www.independent.co.ug/presidential-candidate-john-katumba-publishes-his-memoir/|website=The Independent Uganda|date=9 January 2021|access-date=12 April 2022|archive-date=1 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220701070601/https://www.independent.co.ug/presidential-candidate-john-katumba-publishes-his-memoir/|url-status=live}}</ref> == Ekifo Uganda gy'eri == {{Main|Geography of Uganda}} Uganda esangibwa mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afirika wakati wa 1o S ne 4o N obuwanvu, era wakati wa 30o E ne 35o E obuwanvu. Ensi yaayo ya njawulo nnyo, era erimu ensozi, ennyanja, n'ensozi. Ensi eno eri ku ffuuti 900 waggulu w'ennyanja. Ensozi ziri ku nsalo za Uganda ez'ebuvanjuba n'ez'ebugwanjuba. Olusozi Ruwenzori lwe lusingayo obuwanvu mu Uganda. === Ennyanja n'emigga === Ekitundu ekisinga obunene eky'ebukiikaddyo bw'eggwanga lino kirimu n'eriba erisinga obunene mu nsi yonna eriyitibwa Victoria, eririmu ebizinga bingi. Ebibuga ebisinga obukulu biri mu bukiikaddyo, okumpi n'eriba lino, omuli ekibuga ekikulu Kampala n'ekibuga Entebbe ekiri okumpi. Ennyanja Kyoga eri mu masekkati g'eggwanga era yeetooloddwa ebitundu eby'ebinyeebwa.<ref>{{Britannica|325970}}</ref> Wadde nga Uganda teri na nnyanja, erimu ennyanja nnyingi. Ng'oggyeko amazzi ga Victoria ne Kyoga, waliwo n'amazzi ga Albert, Lake Edward, ne Lake George. Ekitundu kino kisangibwa kumpi mu mazzi ga mugga Kiyira. Omugga Victorian Nile guva mu nnyanja ya Victoria ne gusigala mu nnyanja ya Kyoga n'oluvannyuma mu nnyanja ya Albert ku nsalo ya Congo. Oluvannyuma lugenda ebukiikakkono mu South Sudan. Ekitundu ekimu ekiri mu buvanjuba bwa Uganda kiriko omugga Suam oguyita mu mazzi. Ekitundu eky'ebukiikakkono bw'obuvanjuba bwa Uganda kifuluma ne kiyingira mu kiwonvu ekiyitibwa Lotikipi, ekisangibwa mu Kenya.<ref name="DataBasin">{{cite web|url=http://databasin.org/maps/new#datasets=878c064ec5d8440493f9924f90b58af1|title=Maps|website=Data Basin|access-date=14 September 2015|archive-date=6 September 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150906155539/http://databasin.org/maps/new#datasets=878c064ec5d8440493f9924f90b58af1|url-status=live}}</ref> === Ebintu eby'enjawulo ebiramu n'okukuuma ebiramu === {{Main|Conservation in Uganda}} [[File:Koppen-Geiger_Map_UGA_present.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Koppen-Geiger_Map_UGA_present.svg|thumb|Uganda map of Köppen climate classification.]] Uganda erina ebifo 60 ebikuumibwa, omuli ebifo bya ggwanga kkumi: Bwindi Impenetrable National Park ne Rwenzori Mountains National Park (byonna ebiri ku UNESCO World Heritage Sites), Kibale National Park, Kidepo Valley National Park, Lake Mburo National Park, Mgahinga Gorilla National Park, Mount Elgon National Park, Murchison Falls National Park, Queen Elizabeth National Park, ne Semuliki National Park. Uganda erimu ebika by'ebisolo bingi, nga mw'otwalidde n'ebisolo ebiyitibwa mountain gorillas mu Bwindi Impenetrable National Park, ebiyitibwa gorillas ne golden monkeys mu Mgahinga Gorilla National Park, n'ebisolo ebiyitibwa hippos mu Murchison Falls National Park. Enva endiirwa nazo zisangibwa mu nsi yonna. Eggwanga lino lyali lifunye omuwendo gwa Forest Landscape Integrity Index ogwa 2019 oguli wakati wa 4.36/10, ne libeera mu kifo 128 mu nsi 172.<ref name="FLII-Supplementary">{{cite journal|last1=Grantham|first1=H. S.|last2=Duncan|first2=A.|last3=Evans|first3=T. D.|last4=Jones|first4=K. R.|last5=Beyer|first5=H. L.|last6=Schuster|first6=R.|last7=Walston|first7=J.|last8=Ray|first8=J. C.|last9=Robinson|first9=J. G.|last10=Callow|first10=M.|last11=Clements|first11=T.|last12=Costa|first12=H. M.|last13=DeGemmis|first13=A.|last14=Elsen|first14=P. R.|last15=Ervin|first15=J.|last16=Franco|first16=P.|last17=Goldman|first17=E.|last18=Goetz|first18=S.|last19=Hansen|first19=A.|last20=Hofsvang|first20=E.|last21=Jantz|first21=P.|last22=Jupiter|first22=S.|last23=Kang|first23=A.|last24=Langhammer|first24=P.|last25=Laurance|first25=W. F.|last26=Lieberman|first26=S.|last27=Linkie|first27=M.|last28=Malhi|first28=Y.|last29=Maxwell|first29=S.|last30=Mendez|first30=M.|last31=Mittermeier|first31=R.|last32=Murray|first32=N. J.|last33=Possingham|first33=H.|last34=Radachowsky|first34=J.|last35=Saatchi|first35=S.|last36=Samper|first36=C.|last37=Silverman|first37=J.|last38=Shapiro|first38=A.|last39=Strassburg|first39=B.|last40=Stevens|first40=T.|last41=Stokes|first41=E.|last42=Taylor|first42=R.|last43=Tear|first43=T.|last44=Tizard|first44=R.|last45=Venter|first45=O.|last46=Visconti|first46=P.|last47=Wang|first47=S.|last48=Watson|first48=J. E. M.|display-authors=1|title=Anthropogenic modification of forests means only 40% of remaining forests have high ecosystem integrity - Supplementary Material|journal=Nature Communications|volume=11|issue=1|year=2020|page=5978|issn=2041-1723|doi=10.1038/s41467-020-19493-3|pmid=33293507|pmc=7723057|bibcode=2020NatCo..11.5978G|doi-access=free}}</ref> == Gavumenti ne byabufuzi == {{unreferenced section|date=March 2017}} {{Main|Politics of Uganda}} Pulezidenti wa Uganda ye mukulembeze w'eggwanga era nga mukulembeze wa gavumenti. Pulezidenti alonda omumyuka wa pulezidenti ne katikkiro okumuyamba mu bufuzi. Palamenti efumbibwa olukiiko lw'eggwanga oluliko abakiise 449. Bano kuliko abakiikirira ebifo 290 ebyokulonda, abakiikirira abakyala 116 ab'ebitundu, abakiikirira 10 ab'Ekibinja kya Uganda People's Defense Forces, abakiikirira abavubuka 5, abakiikirira abakozi 5, abakiikirira abantu abaliko obulemu 5, n'abakiikirira abakiikirira abakazi 18 ab'omu ofiisi..<ref>{{Cite web|title=About Uganda {{!}} State House Uganda|url=https://www.statehouse.go.ug/about-uganda|access-date=19 June 2022|website=www.statehouse.go.ug|archive-date=18 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220618075533/https://statehouse.go.ug/about-uganda|url-status=live}}</ref> === Foreign relations === {{Further|Foreign relations of Uganda|}} Uganda y'emu ku mawanga agali mu East African Community (EAC), wamu ne Kenya, Tanzania, Rwanda, Burundi, ne South Sudan. Okusinziira ku ndagaano ya East African Common Market eya 2010, eby'obusuubuzi n'okutambuza abantu mu ddembe birungi, nga mw'otwalidde n'eddembe okubeera mu ggwanga eddala ery'omubaka olw'emirimu. Kyokka, endagaano eno teyateekebwa mu nkola olw'okukkiriza omulimu n'ebizibu ebirala eby'obulabirizi, eby'amateeka, n'eby'ensimbi. Uganda y'omu ku batandikawo ekibiina kya Intergovernmental Authority on Development (IGAD), ekirimu amawanga munaana omuli gavumenti ez'omu Horn of Africa, Nile Valley, ne African Great Lakes. Ekitebe kyayo ekikulu kiri mu kibuga Djibouti. Uganda era y'omu ku b'ekibiina kya Islamic Cooperation.<ref name="oicmems">{{cite web|title=Member States|url=https://www.oic-oci.org/|website=OIC|access-date=1 November 2020|archive-date=1 November 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201101030126/https://www.oic-oci.org/|url-status=live}}</ref> [[File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|thumb|U.S. President [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] met with President Yoweri Museveni in Entebbe, Uganda, 11 July 2003.]] === Military === {{Further|Uganda People's Defence Force}} Mu Uganda, Uganda People's Defence Force ekola ng'amagye. Omuwendo gw'abaserikale mu Uganda gukubisaamu 45,000. Eggye lya Uganda likwatibwako mu mirimu egiwerako egy'okukuuma emirembe n'okulwanyisa mu kitundu kino, ng'abanoonyereza bagamba nti amagye ga Amerika ge gokka agasangibwa mu nsi nnyingi. Uganda erina abaserikale mu bitundu by'obukiika kkono n'obuvanjuba bwa Democratic Republic of Congo ne mu Central African Republic, Somalia, ne South Sudan.<ref>{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/CharlesOnyangoObbo/With-Somalia--CAR--and-South-Sudan--Museveni/-/878504/2137720/-/eb4y1nz/-/index.html|title=With Somalia, CAR, and South Sudan, Museveni is remaking the state – Charles Onyango Obbo|publisher=Monitor.co.ug|access-date=30 May 2015|archive-date=29 November 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141129014713/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/CharlesOnyangoObbo/With-Somalia--CAR--and-South-Sudan--Museveni/-/878504/2137720/-/eb4y1nz/-/index.html|url-status=dead}}</ref> === Corruption === {{main|Corruption in Uganda}} Ekitongole kya Transparency International kigambye nti ekitongole kya gavumenti mu Uganda kye kimu ku bitongole ebirimu obulyi bw'enguzi obusingirayo ddala mu nsi yonna. Mu 2016, Uganda yali ku ddaala ery'omulundi ogwa 151 ku 176 era yafuna obubonero 25 ku mutendera okuva ku 0 (olw'okulya enguzi) okutuuka ku 100 (olw'okubeera omuyonjo). Aba World Bank's 2015 Worldwide Governance Indicators batadde Uganda mu bitundu 12 eby'ensi ebisinga obubi. Okusinziira ku lipoota y'ekitongole kya Amerika ekikola ku nsonga z'eddembe ly'obuntu eya 2012 ekwata ku Uganda, "Bbanka y'Ensi Yonna gye buvuddeko awo yalaga nti obulyi bw'enguzi bucaase nnyo" era nti "buli mwaka eggwanga lifiirwa obuwumbi 768.9 (doola obukadde 286) olw'obulyi bw'enguzi". Abakiise ba Uganda mu 2014 baafuna emirundi 60 okusinga abakozi ba gavumenti abasinga obungi, era baasaba okwongerwako ssente nnyingi. Kino kyavuddemu okwemulugunya n'obwegugungo, omuli n'okukumpanya enkoko bbiri mu palamenti mu June 2014 okulaga enguzi eri mu ba palamenti. Abayeekera, abaakwatibwa, bakozesezza ekigambo "MPigs" okulaga okwemulugunya kwabwe. Ekikangabwa ekimu, ekyalina ebivaako eby'amaanyi mu mawanga gonna era ne kilaga nti waliwo obulyi bw'enguzi mu bitongole bya gavumenti eby'oku ntikko, kwe kubba ssente za ddoola obukadde 12.6 okuva mu ofiisi ya Katikkiro mu 2012. Ssente ezo "zaali za kukozesebwa mu kuzimba ekitundu ekisangibwa mu bukiikakkono bwa Uganda, ekyali kizikiriziddwa olutalo olwamala emyaka 20, ne mu Karamoja, ekitundu ekisinga okubaamu obwavu mu Uganda". Ensonga eno yaleetera EU, UK, Germany, Denmark, Ireland, ne Norway okuyimiriza obuyambi. Okulya enguzi okw'amaanyi n'okutono okwabaddewo mu bakozi ba gavumenti n'enteekateeka z'obufuzi nabyo bikosezza nnyo embeera y'ebyensimbi mu Uganda. Ekimu ku bitundu omuli obutali bwenkanya obw'amaanyi y'ebigaba ebya gavumenti, omuteekebwawo ssente ezitasangikasangika okuva mu bakozi b'ebigaba. Ekirala ekiyinza okwongera ku buzibu buno kwe kuba nti amafuta tegaliiwo. Etteeka lya Petroleum Bill, eryassibwawo palamenti mu 2012 era nga NRM eriyitibwa okuleeta obwenkanya mu kitongole ky'amafuta, lyalemeddwa okusanyusa bannabyabufuzi ab'omunda n'ab'eby'enfuna ab'omunda n'ab'ensi yonna. Ng'ekyokulabirako, Angelo Izama, omunoonyereza ku by'amasannyalaze mu Uganda ku Open Society Foundation ey'omu Amerika yagamba nti etteeka eriggya lifaanana "okuwa Museveni n'obufuzi bwe ekyuma ekikola ssente". Okusinziira ku kitongole ekiyitibwa Global Witness ekyafulumizibwa mu 2012, Uganda kati erina "amafuta mangi nnyo agasobola okuzzaawo amagoba ga gavumenti emirundi ebiri mu myaka mukaaga oba kkumi, era nga gagenda kuweza doola z'Amerika obuwumbi 2.4 buli mwaka". Etteeka erikwata ku bitongole ebitakola gwa gavumenti (Amendment) Act, eryassibwawo mu 2006, liziyizza ebikozesebwa by'ebitongole ebitakola bya gavumenti olw'okuteekawo obuzibu mu kuyingira, emirimu, ensimbi n'okukuŋŋaana mu kitongole kino. Enkola z'okuwandiisa ezizitowa era ezitali nnongoofu (ekitegeeza, okwetaaga okubuulirira okuva mu bakozi ba gavumenti; okuwandiisa obuggya buli mwaka), okufuga emirimu mu ngeri etasaanira (ekitegeeza, okwetaagisa gavumenti okutegeeza nga tennabaako muntu yenna gw'ayogerako mu kitundu ekitwala ebitongole ebitakola bya gavumenti), n'ekigendererwa nti ssente zonna ez'ebweru zigenda okuyita mu Bbanka ya Uganda, n'ebirala, bikugira nnyo omulimu gw'ekitongole ekyo. Okugatta ku ekyo, eddembe ly'okwogera ly'ekitundu lino lyeyongedde okumenyebwa nga bakozesa okutya, era etteeka lya Public Order Management Bill (erikugira ennyo eddembe ly'okukuŋŋaana) lijja kwongera ku by'okulwanyisa bya gavumenti..<ref>The International Center for Not-For-Profit Law. (2012). [http://www.icnl.org/research/monitor/uganda.html NGO Law Monitor: Uganda] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20131029191439/http://www.icnl.org/research/monitor/uganda.html|date=29 October 2013}}.</ref> === Human rights === {{Main|Human rights in Uganda}} Waliwo ebitundu bingi ebyeyongera okuleeta okweraliikirira ku nsonga y'eddembe ly'obuntu mu Uganda. Entalo eziri mu bitundu by'obukiika kkono bw'eggwanga zeeyongedde okuleeta alipoota z'ebikolwa eby'obukambwe ebyakolebwa abajeemu aba Lord's Resistance Army (LRA), abakulemberwa Joseph Kony, n'amagye ga Uganda. Omukungu wa UN yalumiriza LRA mu Febwali 2009 ku "bukambwe obw'entiisa" mu Democratic Republic of Congo. Omuwendo gw'abantu ab'omu nsi yonna abanoonyi b'obubudamu gukubisaamu obukadde 1.4. Okubonyaabonyezebwa kukyagenda mu maaso nga nkola ebucaase mu bitongole by'ebyokwerinda. Okulumba eddembe ly'eby'obufuzi mu ggwanga lino, omuli okukwatibwa n'okukuba ababaka ba palamenti ab'oludda oluvuganya, kuleetedde amawanga gonna okunenyezebwa, ekyavuddeko gavumenti ya Bungereza okusalawo mu May 2005 okulekera awo okuwa eggwanga eryo obuyambi. Okukwatibwa kw'omukulembeze w'oludda oluvuganya Kizza Besigye n'okusibibwa kwa kkooti enkulu mu kiseera ky'okuwulira omusango gwa Besigye ng'akozesa amagye agaliko ebyokulwanyisa eby'amaanyi nga tebannalondebwa mu February 2006 kyaviirako okuvumirirwa. Okukozesa abaana emirimu kya bulijjo mu Uganda. Abaana bangi abakola mu bulimi. Abaana abakola ku faamu z'omukka mu Uganda beetooloddwa endwadde. Abaana abaweereza awaka mu Uganda bali mu kabi k'okunyigirizibwa. Okutunda abaana kubaawo. Obuddu n'emirimu egy'obukakafu biragiddwa mu ssemateeka wa Uganda. Olukiiko lwa Amerika olw'Abanoonyi b'obubudamu n'abanoonyi b'obubudamu lwategeezezza ku kusobya ku ddembe ly'abanoonyi b'obubudamu mu 2007, omuli okugoba abantu mu Uganda n'ebikolwa eby'obukambwe eri abanoonyi b'obubudamu. Okubonyaabonyezebwa n'okuttibwa awatali musango kibadde kizibu kya maanyi mu Uganda mu myaka egiyise. Ng'ekyokulabirako, okusinziira ku lipoota ya U.S. State Department eya 2012, "Ekitongole kya Afirika eky'Okutereeza n'Okujjanjaba Abo Abaakosebwa Okubonyaabonyezebwa kyawandiisa emisango 170 egy'okubonyaabonyezebwa ku poliisi, 214 ku UPDF, 1 ku poliisi y'amagye, 23 ku kitongole kya Special Investigations Unit, 361 ku bantu abatali bategeerekeka ab'ebyokwerinda, ne 24 ku bakungu ba kkomera" wakati wa Jjanwali ne Ssebutemba 2012. Mu Ssebutemba 2009, Museveni yagaana Kabaka Muwenda Mutebi, kabaka wa Baganda, olukusa okugenda mu bitundu ebimu eby'Obwakabaka bwa Buganda, naddala disitulikiti y'e Kayunga. Wabaddewo obwegugungo era abantu abasukka mu 40 battiddwa ate abalala bakyali mu makomera. Okugatta ku ekyo, abantu abalala 9 battiddwa mu April 2011 mu kwekalakaasa kwa "Walk to Work". Okusinziira ku lupapula lwa Human Rights Watch 2013 World Report ku Uganda, gavumenti eremeddwa okunoonyereza ku kuttibwa okwali kukwataganyizibwa n'ebintu bino byombi.<ref>Human Rights Watch. (2013). [https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda World Report 2013 (Uganda)] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160701082641/https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda|date=1 July 2016}}.</ref> ==== LGBT rights ==== {{Main|LGBT rights in Uganda}} {{See also|The Anti-Homosexuality Act, 2014}} [[File:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill_protest.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill_protest.jpg|left|thumb|Protests in [[:en:New_York_City|New York City]] against Uganda's [[:en:Anti-Homosexuality_Bill|Anti-Homosexuality Bill]].]] Mu 2007, olupapula lw'amawulire oluyitibwa Red Pepper, lwafulumya olukalala lw'abasajja abagambibwa okuba nti basongasonga, era bangi ku bo baatulugunyizibwa. Nga 9 Okitobba 2010, olupapula lw'amawulire olw'omu Uganda oluyitibwa Rolling Stone lwafulumya ekitundu ku lupapula olusooka ekyalina omutwe ogugamba nti "Ebifaananyi 100 eby'Abalyi b'ebisiyaga ab'oku ntikko mu Uganda" ekyaliko amannya, amadirisa, n'ebifaananyi by'abalyi b'ebisiyaga 100 okumpi n'akabonero aka zaabu akaaliko ebigambo "Basibe". Olupapula olwo era lwagamba nti abalyi b'ebisiyaga baali baagala okuyingira abaana ba Uganda. Ekiwandiiko kino kyaleetawo okutunuulirwa okw'ensi yonna n'okunenya okuva mu bitongole by'eddembe ly'obuntu, nga Amnesty International, No Peace Without Justice ne International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association. Okusinziira ku bannanyini ddembe ly'abayaaye, bannayuganda bangi balumbiddwa okuva lwe kyafulumizibwa. Nga January 27, 2011, omukuumi w'eddembe ly'abasajja abeefaako bokka David Kato yattibwa. Mu 2009, palamenti ya Uganda yatunuulira etteeka erirwanyisa obukaba eryandiyongedde obumenyi bw'amateeka bw'obukaba nga liteekawo ekibonerezo kya kufa eri abantu abalina emisango egy'emabega, oba abalina akawuka ka siriimu, era abenyigira mu bikolwa eby'okwetaba eby'ekika kye kimu. Etteeka lino era lyalimu ebiragiro ku Bannayuganda abeenyigira mu bikolwa eby'okwetaba okw'ekika kye kimu ebweru wa Uganda, nga bagamba nti bayinza okuzzibwayo e Uganda okubonerezebwa, era lyalimu ebibonerezo ku bantu kinnoomu, amakampuni, ebitongole by'amawulire, oba ebitongole ebitaba bya gavumenti ebiwagira obukuumi mu mateeka ku kwetaba oba sodomy. Etteeka lino lyateekebwawo omubaka David Bahati mu Uganda nga 14 Okitobba 2009, era lyagambibwa okuba nga lyali liwagiddwa nnyo mu palamenti ya Uganda. Ekibinja kya bannalukalala ekya Anonymous kyayingira ku mikutu gya gavumenti ya Uganda nga bawakanya etteeka lino. Okukubaganya ebirowoozo ku tteeka lino kwakendeera olw'okulumirirwa okw'ensi yonna naye oluvannyuma lyassibwa mu nkola nga 20 December 2013 era ne lyassibwa omukono Pulezidenti Yoweri Museveni nga 24 February 2014. Ekibonerezo kya kufa kyaggibwawo mu tteeka eryasembayo. Etteeka lino lyavumirirwa nnyo ekibiina ky'ensi yonna. Denmark, Netherlands, ne Sweden zaategeezezza nti zigenda kulekera awo okuwa obuyambi. Bbanka y'Ensi yonna nga 28 Febwali 2014 yagamba nti yali agenda kukyusaayo ssente za ddoola z'Amerika obukadde 90, ate Amerika n'egamba nti yali yeekenneenya enkolagana ne Uganda. Nga 1 August 2014, Kkooti ya Uganda ey'Etteeka yavumirira etteeka lino nga teririna mugaso kubanga teryayisibwa bulungi. Lipoota y'amawulire eya 13 August 2014 yagambye nti Ssaabawolereza wa Uganda avuddeyo ku nteekateeka zonna ez'okujulira, okusinziira ku kiragiro kya Pulezidenti Museveni eyali yeeraliikirivu olw'ebikolwa by'ebweru w'eggwanga ku tteeka lino era eyagamba nti etteeka lyonna eriggya teririna kussa mu nkola mpisa za bannaabwe ab'ekikula ekimu. Enkulaakulana ku lukalu lwa Afirika ebadde ya kaseera katono naye ng'egenda mu maaso nga South Africa ye nsi yokka eri mu ggwanga erikkiriza obufumbo obw'ekika kye kimu. Nga 21 March 2023, palamenti ya Uganda yakkiriza etteeka eryandifudde okweyanjula ng'omugenzi okubonerezebwa obulamu bwonna mu kkomera n'ekibonerezo kya kufa eri omuntu yenna avunaanibwa "obwenzi obw'amaanyi".<ref>{{Cite web|last=Nicholls|first=Larry Madowo,Catherine|date=2023-03-21|title=Uganda parliament passes bill criminalizing identifying as LGBTQ, imposes death penalty for some offenses|url=https://www.cnn.com/2023/03/21/africa/uganda-lgbtq-law-passes-intl/index.html|access-date=2023-03-22|website=CNN|language=en}}</ref><ref>{{Cite news|last=Atuhaire|first=Patience|date=2023-03-21|title=Uganda Anti-Homosexuality bill: Life in prison for saying you're gay|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-65034343|access-date=2023-03-22}}</ref> ==== Homosexuality ==== {{Undue weight|date=March 2023}} {{See also|Anti-Homosexuality Bill, 2023}}{{align|right|{{Highlighted world map by country|scale = 60|US=darkblue|CA=darkblue|MX=yellow|GB=darkblue|IS=yellow|NO=yellow|SE=lightblue|FI=lightblue|EE=lightblue|LV=lightblue|LT=lightblue|PL=lightblue|DE=darkblue|DK=lightblue|NL=lightblue|BE=lightblue|FR=lightblue|ES=lightblue|PT=lightblue|IT=lightblue|CH=yellow|IE=lightblue|GL=yellow|CZ=lightblue|SK=lightblue|RU=yellow|BY=yellow|UA=yellow|RO=lightblue|AT=lightblue|GR=lightblue|TR=yellow|BG=lightblue|RS=yellow|MK=yellow|AL=yellow|HU=lightblue|SI=lightblue|BA=yellow|ME=yellow|HR=lightblue|KZ=yellow|MN=yellow|CN=yellow|KP=yellow|KR=yellow|JP=yellow|TW=yellow|PH=yellow|UZ=yellow|KG=yellow|TJ=yellow|AF=yellow|PK=yellow|IN=yellow|NP=yellow|BT=yellow|BD=yellow|MM=yellow|TH=yellow|VN=yellow|KH=yellow|LA=yellow|IR=yellow|LK=yellow|ID=yellow|MY=yellow|PG=yellow|AU=yellow|NZ=yellow|SA=yellow|YE=yellow|OM=yellow|AE=yellow|BH=yellow|QA=yellow|IQ=yellow|SY=yellow|JO=yellow|IL=yellow|EG=yellow|LY=yellow|TN=yellow|DZ=yellow|MA=yellow|EH=yellow|MG=yellow|MR=yellow|CU=yellow|SD=yellow|SS=yellow|ER=yellow|DJ=yellow|ET=yellow|SO=yellow|BR=yellow|UY=yellow|AR=yellow|CL=yellow|KW=yellow|PY=yellow|BO=yellow|PE=yellow|EC=yellow|CO=yellow|VE=yellow|PA=yellow|GY=yellow|SR=yellow|CR=yellow|NI=yellow|HN=yellow|SV=yellow|GT=yellow|HT=yellow|DO=yellow|NE=yellow|ML=yellow|BF=yellow|NG=yellow|CM=yellow|CF=yellow|TD=yellow|KE=yellow|ZA=yellow|NA=yellow|BW=yellow|CD=yellow|CG=yellow|GA=yellow|GQ=yellow|BZ=yellow|AZ=yellow|AM=yellow|GE=yellow|SN=yellow|GM=yellow|GW=yellow|SL=yellow|CI=yellow|GN=yellow|PR=yellow|JM=yellow|AO=yellow|ZM=yellow|MZ=yellow|ZW=yellow|MW=yellow|TZ=yellow|UG=black|BI=yellow|RW=yellow|BS=yellow|TK=yellow|BJ=yellow|TG=yellow|GH=yellow|TT=yellow|LR=yellow|FK=yellow|CY=lightblue|TM=yellow|LB=yellow|FJ=yellow|SB=yellow|NC=yellow|VU=yellow|MD=yellow|PS=yellow|LU=yellow|BN=yellow}} {{legend|darkblue|Countries opposing the bill}} {{legend|lightblue|European Union countries without statements}} {{legend|darkred|Countries supporting the bill}} {{legend|yellow|No statement}} {{legend|black|Uganda}}}}Nga March 09, 2023 Asuman Basalirwa, omubaka wa palamenti okuva mu 2018 okuva mu ludda oluvuganya nga akiikirira Munisipaali y'e Bugiri ku kaadi y'ekibiina kya Justice Forum yateekawo etteeka [pdf bill] erigenda okuvumirira okwegatta kw'abalyi b'ebisiyaga n'okutumbula oba okukkiriza enkolagana ng'ezo. Naye era kituufu nti abantu bakola ensobi. Njagala okugamba nti obukaba kibi eri abantu ekikontana n'amateeka ga Uganda era nga bulabula obutukuvu bw'amaka, obukuumi bw'abaana baffe n'okweyongera kw'obuntu okuyitira mu kuzaala. Omukulembeze wa palamenti, Annet Anita Among, atadde etteeka lino mu kakiiko k'olukiiko olw'eby'obufuzi, nga guno gwe mutendera ogusoose mu nkola ey'okukyusa etteeka lino okufuuka etteeka. Omukulembeze w'olukiiko lwabadde agambye nti: "Twagala okusiima abawagizi baffe ab'obwenzi olw'enkulaakulana y'eby'enfuna gye baleese mu ggwanga, nga twogera ku mawanga g'ebugwanjuba n'abo abagaba. Naye tetusiima nti batta empisa. Tetwetaaga ssente zaabwe, twetaaga obuwangwa bwaffe. Mu kusaba okwali mu palamenti era nga n'abakulembeze b'eddiini bangi be baaliwo. Omwogezi yeeyamye okuteeka etteeka lino mu mateeka ku buli kigero okusobola okukuuma obuwangwa bwa Uganda n'obufuzi bwayo. <ref>{{Cite web|date=2023-03-08|title=Anti-gay law will be passed at whatever cost, says Speaker|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/anti-gay-law-will-be-passed-at-whatever-cost-says-speaker-4150612|access-date=2023-03-16|website=Monitor|language=en}}</ref> Amerika yasalira etteeka lino omusango. Mu lukungaana lwa White House Press nga March 22, 2023, Karine Jean-Pierre yategeezezza. "Eddembe ly'obuntu lya muwendo nnyo. Tewali muntu n'omu asaanidde kulumbibwa, kusibibwa, oba okuttibwa olw'engeri gy'alimu oba olw'omuntu gw'ayagala". Mu nnaku ezaddirira, okwemulugunya okulala kwava mu Bungereza, Canada, Bugirimaani, n'Ekibiina kya Bulaaya. === Administrative divisions === {{main|Administrative divisions of Uganda}} {{As of|2022}},Uganda eyawuddwamu ebitundu bina ne disitulikiti 136. Ebifo by'ebyalo eby'ebitundu bigabanyizibwamu ebibiina, ebibiina, n'ebyalo. Akakiiko k'ebibuga n'ebibuga kalondebwa mu bibuga by'amasaza. Ebitundu by'obufuzi mu Uganda biweereddwa obuyambi n'obumu ekibiina kya Uganda Local Governments Association (ULGA), ekitongole ekikola ku bwereere era ekitalina kigendererwa kya kunoonya magoba era ekikola ng'olukiiko olw'okuwagira n'okuwa obulagirizi gavumenti za Uganda eziri wansi w'eggwanga. Ng'oggyeko gavumenti, obwakabaka bwa Bantu butaano buzze bubeerawo, nga bufuna obwetwaze. Obwakabaka buno bwe Toro, Busoga, Bunyoro, Buganda, ne Rwenzururu. Okugatta ku ekyo, ebibiina ebimu bigezaako okuzzaawo Ankole ng'omu ku bwakabaka obw'obuwangwa obwategeerekeka mu butongole, kyokka nga tebinnavaamu kalungi. Obwakabaka obulala bungi n'ebika by'abaami bitegeerekese mu butongole gavumenti, omuli obumu bw'ebika by'abaami eby'e Alur, obwakabaka bwa Iteso, obwakabaka bwa Lango n'obwakabaka bwa Padhola.<ref>{{cite web|url=http://www.irinnews.org/report/86107/uganda-a-rough-guide-to-the-country-s-kingdoms|title=A rough guide to the country's kingdoms|date=11 September 2009|access-date=30 November 2014|archive-date=5 December 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141205023326/http://www.irinnews.org/report/86107/uganda-a-rough-guide-to-the-country-s-kingdoms|url-status=live}}</ref> == Laba ne == {{portal|Uganda|Africa}} * [[:en:Index_of_Uganda-related_articles|Index of Uganda-related articles]] * [[:en:Outline_of_Uganda|Outline of Uganda]] == Ebyokulabirako == <references group="lower-alpha" responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebirala eby'kusomako == ; Encyclopedias {{Refbegin}} * Appiah, Anthony and Henry Louis Gates (ed.) (2010). ''Encyclopaedia of Africa''. Oxford University Press. * Middleton, John (ed.) (2008). ''New encyclopaedia of Africa''. Detroit: Thompson-Gale. * Shillington, Kevin (ed.) (2005). ''Encyclopedia of African history''. CRC Press. {{Refend}} ; Ebitabo ebilondeddwa n'ebiwandiiko by'abayivu {{Refbegin}} * BakamaNume, Bakama B. (2011). ''[https://books.google.com/books?id=E-u-oqGczPsC&source=gbs_ViewAPI A Contemporary Geography of Uganda]''. African Books Collective. * {{cite book|title=Uganda (Cultures of the World)|author=Robert Barlas|publisher=Marshall Cavendish|year=2000|url=https://books.google.com/books?id=T3RYYPSq8JoC|isbn=9780761409816|oclc=41299243|ref=none}} overview written for younger readers. * Carney, J. J. ''For God and My Country: Catholic Leadership in Modern Uganda'' (Wipf and Stock Publishers, 2020). * Chrétien, Jean-Pierre (2003). ''The great lakes of Africa: two thousand years of history''. New York: Zone Books. * Clarke, Ian, ed. ''Uganda - Culture Smart!: The Essential Guide to Customs & Culture'' (2014) [https://www.amazon.com/dp/1857336992/ excerpt] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220714061651/https://www.amazon.com/dp/1857336992|date=14 July 2022}} * Datzberger, Simone, and Marielle L.J. Le Mat. "Just add women and stir?: Education, gender and peacebuilding in Uganda." ''International Journal of Educational Development'' 59 (2018): 61-69 [https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/10050396/1/Datzberger%20Education%20gender%20and%20peacebuilding%20in%20Uganda%20-%20Revisions%20tracked%20changes.pdf online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210417063530/https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/10050396/1/Datzberger%20Education%20gender%20and%20peacebuilding%20in%20Uganda%20-%20Revisions%20tracked%20changes.pdf|date=17 April 2021}}. * Griffin, Brett, Robert Barlas, and Jui Lin Yong. ''Uganda.'' (Cavendish Square Publishing, 2019). * Hepner, Tricia Redeker. "At the Boundaries of Life and Death: Notes on Eritrea and Northern Uganda." ''African Conflict and Peacebuilding Review'' 10.1 (2020): 127-142 [https://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.10.1.06 online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210425044047/https://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.10.1.06|date=25 April 2021}}. * Hodd, Michael and Angela Roche ''Uganda handbook''. (Bath: Footprint, 2011). * Izama, Angelo. "Uganda." ''Africa Yearbook'' Volume 16. Brill, 2020 pp.&nbsp;413–422. * Jagielski, Wojciech and Antonia Lloyd-Jones (2012). ''The night wanderers: Uganda's children and the Lord's Resistance Army''. New York: Seven Stories Press. {{ISBN|9781609803506}} * Jørgensen, Jan Jelmert, ''Uganda: a modern history'' (1981) [https://archive.org/details/ugandamodernhist00jrge online] * Langole, Stephen, and David Monk. "Background to peace and conflict in northern Uganda." in ''Youth, education and work in (post-) conflict areas'' (2019): 16+ [https://www.rug.nl/research/portal/files/135090531/YEW_Publication_2020_online.pdf#page=22 online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210119194009/https://www.rug.nl/research/portal/files/135090531/YEW_Publication_2020_online.pdf#page=22|date=19 January 2021}}. * Otiso, Kefa M. (2006). ''[https://books.google.com/books?id=rMnkcZsv_eEC&source=gbs_ViewAPI Culture and Customs of Uganda]''. Greenwood Publishing Group. * Reid, Richard J. ''A history of modern Uganda'' (Cambridge University Press, 2017), the standard scholarly history. [http://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=55348 Buy from Amazon - online review] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210127162144/https://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=55348|date=27 January 2021}} * Sobel, Meghan, and Karen McIntyre. "The State of Press Freedom in Uganda". ''International Journal of Communication'' 14 (2020): 20+. [https://ijoc.org/index.php/ijoc/article/viewFile/11456/2948 online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210415075411/https://ijoc.org/index.php/ijoc/article/viewFile/11456/2948|date=15 April 2021}} {{Refend}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == {{Sister project links|voy=Uganda}} === Overview === * [https://web.archive.org/web/20210213104751/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ Uganda]. ''[[:en:The_World_Factbook|The World Factbook]]''. [[:en:Central_Intelligence_Agency|Central Intelligence Agency]]. * [https://web.archive.org/web/20080607090539/http://ucblibraries.colorado.edu/govpubs/for/uganda.htm Uganda] from ''UCB Libraries GovPubs''. * [http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/country_profiles/1069166.stm Country Profile] from [[:en:BBC_News|BBC News]]. * [https://web.archive.org/web/20140914133543/http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/uganda-version/snapshot.aspx Uganda Corruption Profile] from the [[:en:Business-Anti-Corruption_Portal|Business Anti-Corruption Portal]] * {{curlie|Regional/Africa/Uganda}} === Maapu === * [https://www.un.org/Depts/Cartographic/map/profile/uganda.pdf Printable map of Uganda from UN.org] * {{wikiatlas|Uganda}} * {{osmrelation-inline|192796}} === Gavumenti n'eby'enfuna === * [https://web.archive.org/web/20081210073716/https://www.cia.gov/library/publications/world-leaders-1/world-leaders-u/uganda.html Chief of State and Cabinet Members] * [http://www.ifs.du.edu/ifs/frm_CountryProfile.aspx?Country=UG Key Development Forecasts for Uganda] from [[:en:International_Futures|International Futures]] === Humanitarian issues === * [http://www.irinnews.org/Africa-Country.aspx?Country=UG Humanitarian news and analysis from IRIN – Uganda] * [https://web.archive.org/web/20110402165315/http://www.reliefweb.int/rw/dbc.nsf/doc104?OpenForm&rc=1&cc=uga Humanitarian information coverage on ReliefWeb] * [https://web.archive.org/web/20210208131440/http://www.rfi.fr/actuen/pages/001/page_40.asp Radio France International – dossier on Uganda and Lord's Resistance Army] ; Eby'obusuubuzi * [http://wits.worldbank.org/CountryProfile/Country/UGA/Year/2012/Summary World Bank Summary Trade Statistics Uganda] === Eby'obulambuzi === * [https://web.archive.org/web/20091223191137/http://www.visituganda.com/ Uganda Tourism Board] * [http://www.ugandawildlife.org/ Uganda Wildlife Authority] * [https://web.archive.org/web/20171003170213/https://visitkampala.net/ Visit Kampala with Kampala Capital City Authority] * [http://visas.immigration.go.ug/ Immigration Department] {{Uganda topics}}{{Districts of Uganda}}{{Navboxes|list={{Countries of Africa}} {{African Union}} {{Organisation of Islamic Cooperation}} {{Commonwealth of Nations}}}}{{Authority control}}<!--Please leave the empty space as per [[WP:CATMAIN]].--> <!--Ebola virus?: [[Category:Eboli virus]]--> [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agatasalagana n'assemayanja]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] rzc3vr6o0td0bfjwo5f51c9eujksi1a Christine Ondoa 0 10020 70776 61759 2026-08-25T09:38:36Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70776 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] '''Christine Joyce Dradidi Ondoa''' alina diguli mu by'okujanjaba, n'okudukanya ebifo gyebajanjabira, ng'era atwalibwa okubeera omu [[:en:Uganda|kubanayuganda]] abakulembezze nadala mu kulaba ng'eby'obulamu ebituuka mu bantu bibeera ku mitundo, [[:en:Discipline|empisa]], [[:en:Ethical_code|neneeyisa y'abakozi nga abavunaanyzibwa ku by'obulamu]] bw'abantu nga egobererwa. Y'omu kubanayugada abalina [[:en:Paediatrician|obuyigirize mu kujanjaba abaana n'enddwadde]], wamu n'okubeera omukulembezze w'abakiriza. Esaawa eno, [[:en:Director_General|akola ng'akulira]] ekitongole [[:en:Uganda_AIDS_Commission|ekivunaanyizbwa ku by'akawuka kasiriimu]].Yateekebwa mu kifo [[:en:President_of_Uganda|ekyo pulezidneti wa Uganda]] mu mwezi ogw'okubiri, mu mwaka gwa 2014. Nga tanaba kugengda mu kifo ekyo, yakolako ng'omuwi w'amagezi owa pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] ku [[:en:Public_health|by'obulamu bw'abantu]]. Yali omu kubaaali ku kakiiko akagata amawanga ag'enjawulo ak'ensi yonna akavunaanyizibwa ku by'okugema.<ref>{{Cite web}}http://allafrica.com/stories/201403050068.html</ref> Yaliko [[:en:Global_Alliance_for_Vaccines_and_Immunization|minista w'eby'obulamu]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva mu mwaka gwa 2011, okutuuka mu gwa 2013.Yatekebwa mu kifo ekyo ng'enaku z'omwezi 27, mu mwezi ogw'okutaano, ogw'omwaka gwa 2011,<ref>{{Cite web}}https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078</ref> naye oluvannyuma yadirwa [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] mu bigere ng'enaku z'omwezi 23, mu mwezi ogw'okutaano, ogw'omwaka gwa 2013.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140328010754/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&id=25477&catid=75</ref> Ng'ogasaako eky'okubeera minista mu kabineti, yaliko omukiise mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]], wabula nga teyalondebwa oba kuteekebwa mu kifo kino, naye ng;akozesa ofiisi ye n'obuyinza okuwabula oba okuwa amagezi. Ng'ogyeko ekyo, yeeyali akulira eddwaliro lye Mbarara erya [[:en:Mbarara_Regional_Referral_Hospital|Mbarara Regional Referral Hospital]], agamu ku malwaliro e 14 gyebakusinzidka mu Uganda singa meera ebeera egaanye, oba ekalubye. == Ebimukwatako == Yazaalibwa mu disitulikiti y'e Moyto ng'enaku z'mwezi 21, mu mwezi ogw'ekumi, mu mwa ka gwa 1968. == Eby'enjigiriza == Christine Ondoa yasomera ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College, e Namagunga]] gyeyasomera siniya ye, wabula nga [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli ye mu by'edagala, ne diguli my by'okulongoosa yagifuna]] mu mwaka gwa 1994, okuva kutendekero ly'e [[:en:Makerere_University_Medical_School|Makerere eriyigiriza eby'obusawo]], nga ly'esomero erisinga obukadde mu buvanjuba bwa Afrika. Alina ne diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba abaana n'eddwadde zaabwe, gyeyafuna mu mwaka gwa 2000, nga nayo yagifunira kutendekero ly'e Makerere eriyigiriza eby'obusawo. Mu mwezi ogw'okusatu, mu mwaka gwa 2011, yatikirwa okuva kutendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute eriyigiriza]] [[:en:Uganda_Management_Institute|ebikwatagana n'okudukanya ku bya bizineensi]], ng'eno gyeyatikirwa ne [[:en:Administration_(government)|dipulooma]] [[:en:Administration_(government)|mu kuweereza abantu n'okudukanya emirimu]]. Mu mwaka gwa 2012, yatikirwa mutendekero lyerimu ne [[:en:Management_Studies|diguli ey'okubiri mu by'okudukanya eby'emirimu]]. Asomeddeko [[:en:Institute_of_National_Transformation|kutendekero eriyamba ku by'enkyuka kyuka]] gyeyafunira diguli ye ey'okusatu. Yafuna okutendekebwa ku by'eyasoma okuva mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya erya St. Francis]] okuva mu mwaka gwa 1994 okutuuka mu mwaka gwa 1995. Yasigala ku ddwaliro lino ery'e Nsambya okuva mu mwaka gwa 1995, okutuusa mu 1997, bweyadayo ku somero eriyigiriza obusawo erisingaanibwa ku setendekero ly'e Makerere, okufuna diguli edirira gyeyasooka [[:en:Pediatrics|ey'okujanjanba abaana n'enddwadde zaabwe]], ng'eno yeeyadirira gyeyasooka okufuna. Wakati w'omwaka gwa 2000 ne 2009, yakolerako mu [[:en:Arua_Regional_Referral_Hospital|ddwaliro gyebakusindika oluvannyuma gy'oba oseese nga bibalemeredde erisinaanibwa mu Arua]], ng'eno gyeyali [[:en:Pediatrician|ng'omusawo eyali yeebuzibwako ku by'abaana, n'enddwadde ezibeera zibaluma]]. Wakati w'omwaka gwa 2009 ne 2010, yakolako mu ddwaliro ly'e Jinja gyebakusindika nga gyewasoose balemereddwa, ng'eno yaliyo ng'eyali yeebuzibwako ku by'abaana, ng'eddwadde zaabwe ezitera okubaluma, ng'oluvannyuma yakuzibwa nebamufuula eyali [[:en:Medical_director|akulira eddwaliro,]] era nga y'akulira abeebuzibwako ku by'abaana n'eddwadde zaabwe. Yawerezaako nga [[:en:Chairperson|ssentebe]] ow'akakiiko akadukanya etendekero erisomesa abasawo nadala banaansi, wamu n'abazaalisa.<ref>{{Cite web}}http://dfcublog.wordpress.com/page/2</ref> Okuva mu mwezi ogusooka mu mwaka gwa 2011, okutuusa mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka gwa 2011, yakolako ng'eyali akulira eddwaliro ly'e [[:en:Mbarara_Regional_Referral_Hospital|Mbarara ewasindikirwa abalwadde singa gyebabeera basoose okufuna obujanjabi balemererwa]], eddwaliro erisomesa ery'etendekero ly'e [[:en:Mbarara_University_of_Science_and_Technology|Mbarara erya saayaansi ne tekinologiya]]. Okuva mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka gwa 2011, okutuuka mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka ogwa 2013, yeeyali [[:en:Minister_of_Health|minista wa Uganda avunaanyizibwa ku by'eby'obulamu]].<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20150923195459/http://www.busiweek.com/index1.php?Ctp=2&pI=734&pLv=3&srI=68&spI=107&cI=10</ref><ref>{{Cite news}}https://web.archive.org/web/20160803170011/http://www.european-times.com/sector/healthcare/minister-christine-ondoa/</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Dr. Ondoa yemaama w'omwaka omu omulenzi ayitibwa Reuben Azi, eyazaalibwa mu mwaka gwa 1996. [[:en:Born-again_Christian|Mulokelo]],ng'era ng'enaku z'omwezi 23, mu mwezi ogw'okuna, mu mwaka gwa 2011, omulabirizi '''Julius Peter Oyet''' yamutikira n'amufuula omusumba mu kanisa ya ''LifeLine Ministries'' esingaanibwa e [[:en:Mbuya|Mbuya]] mu [[:en:Nakawa_Division|divizoni y'e Nakawa]], mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kua [[:en:Uganda|Uganda]] ekikulu, ate ekisinga obunene mu ggwanga lyonna.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20180708220805/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1171058/-/view/printVersion/-/68g8ofz/-/index.html</ref> Ng'enaku z'omwezi 28, mu mwezi ogusooka ogw'omwaka gwa 2012, Dr. Christine Ondoa yafumbirwa omwami Thomas Udong P'ongona mu kanisa ya C''hurch of the Resurrection'', esinganibwa e [[:en:Bugolobi|Bugolobi]], nebasembeza abagenyi baabwe ku kifo [[:en:Speke_Resort_and_Conference_Center|ekisanyukirwamu e Munyonyo, gyebategekera n'enkungaana ekya Speke Resort]]. == Laba ne == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda net of Uganda]] * [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule evunaanyzibwa ku by'obulamu mu Uganda]] * [[:en:Uganda_AIDS_Commission|Ekitongole ekirwanyisa okutangira okusaasaana kw'akawuka kamukenenya oba obulwadde bwa siriimu]] 5p6m15ripg51mwlvu5ti8j8gt8pjg2z Omukyala Flavia Nabugere Munaaba 0 10181 70769 30033 2026-08-25T09:38:32Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70769 wikitext text/x-wiki '''Flavia Nabugera Munaaba''' [[:en:Uganda|munayuganda]] eyeyingira [[:en:Politician|muby'obufuzi]]. Esaawa eno ye [[:en:Environmental_policy|minista omubeezi mu kabineeti ya Uganda avunaanyzibwa ku by'etolodde oba abantu webawangalira]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]]. Yaweebwa ekifo ekyo ng'enaku z'omwezi 27, mu mwezi ogw'okutaano, mu mwaka gwa 2011.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Jessica_Eriyo[http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 Museveni Names New Cabinet] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://newvision.co.ug/D/8/12/755941|date=December 11, 2014}}</ref> Yadira [[Jessica Eriyo]], eyasulibwa okuva mu kabineti. Okugata kukubeera minista wa kabineeti, Flavia Munaaba era yaliko mu kifo ky'okubeera [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa palamenti.]] == Ebigatako ebirala == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujuvu olwa kabineeti y'aba minista ba Uganda ey'omwezi ohgw'okutaano, mu mwaka gwa 2011] == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] d9gosn82uxe2bjpy49untrtf2wcm9bq Category:Algeria 14 10285 71061 30807 2026-08-25T10:41:08Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Amawanga g'Afirika]] okudda mu [[Category:Ensi za Afirika]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71061 wikitext text/x-wiki Algeria. [[Category:Ensi za Afirika]] 0b272f9g5bzgu6mamfqhnlc9l2gvcz7 Miriam Mukhaye 0 10547 71012 61126 2026-08-25T10:36:01Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71012 wikitext text/x-wiki [[File:Mukhaye Miriam.jpg|thumb|Mukhaye Miriam]] '''Miriam Mukhaye''' Munnabyabufuzi, Munnayuganda nga ye mubaka ataliina kibiina eyalondebwa okuba [[:en:Member_of_parliament|Memba mu Paalamenti]] akiikirira [[:en:Mbale_District|Disitulikiti y'e Mbale]] okuva mu 2021 okutuusa 2026.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukhaye-miriam-10538/</ref><ref name=":0" /> Ye [[:en:CEO|CEO]] w'ekitongole kya Miriam Mukhaye Foundation''',''' ekikwasaganya "okukunga abantu n'okuyamba ku balimi aba wansi ng'akozesa ssente ze".<ref>https://www.f6s.com/member/mukhaye-miriam</ref> Era aweereza mu busobozi n'obukiiko obw'enjawulo, omuli akakiiko ka Paalamenti ak'obwenkanya, Minisitule y'ekikula ky'abantu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0">https://ugleader.com/leader/976/mukhaye-miriam</ref> Mukhaye yasomera ku Bubulo Girls High School ne Mbale Secondary School.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/mbale-ss-shines-in-science-subjects-4364406</ref>Oluvanyuma yafuna Diguli mu buweereza bwa Gavumenti eya [[:en:Public_administration|public administration]] okuva ku [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University in Uganda]], nga yagobererwa Dipuloma ey'enyongereza mu ssomo eddala ery'okukwasaganya abakozi (human resource management) okuva ku [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] mu Kampala.  == Laba na bino == * [[:en:Anita_Among|Anet Anita Among]] * [[:en:Cecilia_Ogwal|Cecilia Atim Ogwal]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}  [[Category:Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] eoc6onlgykeibckdq1x8ifdswuww8kx 71284 71012 2026-08-25T11:17:08Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71284 wikitext text/x-wiki [[File:Mukhaye Miriam.jpg|thumb|Mukhaye Miriam]] '''Miriam Mukhaye''' Munnabyabufuzi, Munnayuganda nga ye mubaka ataliina kibiina eyalondebwa okuba [[:en:Member_of_parliament|Memba mu Paalamenti]] akiikirira [[:en:Mbale_District|Disitulikiti y'e Mbale]] okuva mu 2021 okutuusa 2026.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukhaye-miriam-10538/</ref><ref name=":0" /> Ye [[:en:CEO|CEO]] w'ekitongole kya Miriam Mukhaye Foundation''',''' ekikwasaganya "okukunga abantu n'okuyamba ku balimi aba wansi ng'akozesa ssente ze".<ref>https://www.f6s.com/member/mukhaye-miriam</ref> Era aweereza mu busobozi n'obukiiko obw'enjawulo, omuli akakiiko ka Paalamenti ak'obwenkanya, Minisitule y'ekikula ky'abantu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0">https://ugleader.com/leader/976/mukhaye-miriam</ref> Mukhaye yasomera ku Bubulo Girls High School ne Mbale Secondary School.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/mbale-ss-shines-in-science-subjects-4364406</ref>Oluvanyuma yafuna Diguli mu buweereza bwa Gavumenti eya [[:en:Public_administration|public administration]] okuva ku [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University in Uganda]], nga yagobererwa Dipuloma ey'enyongereza mu ssomo eddala ery'okukwasaganya abakozi (human resource management) okuva ku [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] mu Kampala.  == Laba na bino == * [[:en:Anita_Among|Anet Anita Among]] * [[:en:Cecilia_Ogwal|Cecilia Atim Ogwal]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}  [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] l28lakhso2mp1lswign3br4u1mklpzy Disitulikiti y’e Pakwach 0 10890 71435 55489 2026-08-25T11:21:57Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71435 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Pakwach District''' Ye [[:en:Districts_of_Uganda|disitulikiti]] ye [[:en:Northern_Region_of_Uganda|kitundu kyo bukiikakkono mu Uganda]]. Ekibuga kye [[:en:Pakwach|Pakwach]] kye kifo kyekitebe kya disitulikiti eno.<ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&campaign=undefined&page=Pakwach+District&targettitle=Disitulikiti+y%E2%80%99e+Pakwach#:~:text=Reference,August%202017. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&campaign=undefined&page=Pakwach+District&targettitle=Disitulikiti+y%E2%80%99e+Pakwach#:~:text=Reference,August%202017.]</ref> == Ekifo == [[File:3_women_walk_along_old_railway_tracks_carrying_spear_grass_to_the_market_in_Pakwach,_Northern_Uganda.jpg|alt=3 women walk along old railway tracks carrying spear grass to the market in Pakwach, Northern Uganda|thumb|Abakazi basatu batambulira ku ggaali yomukka nga beetisse omuddo gwamafumu nga bagenda mukatale ke pakwach mu maserengweta ga uganda ]] Disitulikiti y’e Pakwach eriko ensalo ne [[Nebbi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nebbi]] mu maserengeta, Disitulikiti y’e Madi Okolo mu bukiikakkono, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu buvanjuba, [[Buliisa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buliisa]] mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba ate mu bukiikaddyo ne [[Democratic Republic of Congo|DR Congo]] . <ref>https://web.archive.org/web/20170804012641/http://guidetouganda.net/wp-content/uploads/2016/03/UgandaBig.jpg</ref> Ekibuga Pakwach, ekitebe kya disitulikiti we kiri kiri kiromita nga 20 kilometres (12 mi) ebuvanjuba bwa [[:en:Nebbi|Nebbi,]] ekibuga ekinene ekisinga okumpi.<ref>http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Pakwach%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Nebbi%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJnwQ9CKfbbxcR6YHrx7yVC7Q&dt2=ChIJ2zR2g74AbxcRVdYH57wfSjY</ref> Kino kiweza 131 kilometres (81 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bwa [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:West_Nile_sub-region|kitundu ekitono ekya West Nile]] . <ref>http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Arua%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Pakwach%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJacd4oWVibhcRnJKRfYYYHqo&dt2=ChIJnwQ9CKfbbxcR6YHrx7yVC7Q</ref> Pakwach eri mu 370 kilometres (230 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’amaserengeta ga [[Kampala]], ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Uganda. <ref>http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Post%20Office%20Building%2C%20Kampala%20Road%2C%20Kampala%2C%20Uganda&toplace=Pakwach%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJXyfX9IC8fRcRorrkbY-nufI&dt2=ChIJnwQ9CKfbbxcR6YHrx7yVC7Q</ref> == Mubufunze == Pakwach District yatondebwawo [[:en:Government_of_Uganda|gavumenti ya Uganda]] mu 2015 era yatandika ojukola nga 1 mu mwezi ogwomusdaanvu mu mwaka 2017. eddako yali ekyali kitundu ku disitulikiti ye Nebbi .<ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&campaign=undefined&page=Pakwach+District&targettitle=Disitulikiti+y%E2%80%99e+Pakwach#:~:text=View-,Red%20Pepper%20(3%20September%202015).%20%22Parliament%20Creates%2023%20New%20Districts%22.%20Red%20Pepper.%20Mukono.%20Archived%20from%20the%20original%20on%2012%20September%202017.%20Retrieved%205%20August%202017.,-Issues</ref> == Laba ne == * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Disitulikiti za Uganda|Pakwach]] lyplobr6n1s7v44ixxw2bz5bxpz1snw Bugweri District 0 10894 71348 63722 2026-08-25T11:21:23Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71348 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Bugweri District</big>''' Y'emu ku [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] mu bitundu by'e Busoga mu [[Buvanjuba bwa Uganda]].<ref name=":nrrpnd">{{Cite web |date=4 August 2018 |title=NRM releases roadmap for primaries in New districts |url=http://www.pmldaily.com/news/2018/08/nrm-releases-roadmap-for-primaries-in-new-districts.html |access-date=29 December 2018 |website=PML Daily}}</ref><ref name=":nsnhphpnd">{{Cite web |date=5 November 2018 |title=NRM set Nov 21 to hold primaries in new districts |url=https://www.softpower.ug/nrm-sets-nov-21-to-hold-primaries-in-new-districts/ |access-date=29 December 2018 |website=Soft Power}}</ref> == Ebyafaayo == Disitulikiti y’e Bugweri y’emu ku disitulikiti empya ezaayisibwa Paalamenti okutandika okukola nga 1 Ogwomusanvu 2018.<ref>{{Cite web |date=2016 |title=Parliament Approves 23 New Districts |url=https://ugandaradionetwork.net/story/parliament-approves-23-new-districts |access-date=18 December 2025 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Disitulikiti eno yayolwa okuva mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]].<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://bugweri.go.ug/ |access-date=18 December 2025 |website=Bugweri District Local Government}}</ref> == Enkula y’ensi == Disitulikiti y'e Bugweri eri mu [[kitundu kya Busoga]] mu [[Buvanjuba bwa Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://bugweri.go.ug/ |access-date=18 December 2025 |website=Bugweri District Local Government}}</ref> Disitulikiti eno eweza kiromita nga 378.9 era erina ettaka erigiimu erirungi okulimirako olw'ekikula kyalyo.<ref>{{Cite web |title=District Profile & Facts |url=https://bugweri.go.ug/district-profile-facts |access-date=18 December 2025 |website=Bugweri District Local Government}}</ref> == Enjawukana mu by’obufuzi == Disitulikiti y’e Bugweri erina ebitongole bya gavumenti ez’ebitundu ebya wansi munaana, n'eggombolola ttaano n'obubuga bu ssatu.<ref>{{Cite web |title=District Profile & Facts |url=https://bugweri.go.ug/district-profile-facts |access-date=18 December 2025 |website=Bugweri District Local Government}}</ref> {| class="wikitable" |+Ebitongole bya gavumenti ez’ebitundu ebya wansi mu Disitulikiti y’e Bugweri (NPHC 2024) ! Ebitundu ! Type ! Abasajja ! Abakyala ! Omugatte |- | Ibulanku | Eggombolola | 11,341 | 12,434 | 23,775 |- | Igombe | Eggombolola | 8,648 | 9,844 | 18,492 |- | Makuutu | Eggombolola | 15,630 | 17,689 | 33,319 |- | Buyanga | Eggombolola | 20,565 | 22,109 | 42,674 |- | Namalemba | Eggombolola | 13,412 | 13,647 | 28,577 |- | Akabuga k'e Bugweri | Akabuga | 8,645 | 10,376 | 19,021 |- | Akabuga k'e Idudi | Akabuga | 10,654 | 13,130 | 23,874 |- | Akabuga k'e Busembatia | Akabuga | 10,188 | 11,681 | 21,869 |- ! colspan="2" | Omugatte ! 99,283 ! 112,228 ! 211,511 |} == Omuwendo gw'abantu == Mu kubala abantu okwakolebwa mu 2024, omuwendo gw’abantu mu disitulikiti gwali 211,511 (abasajja 99,283 n’abakazi 112,228).<ref>{{Cite web |title=BUGWERI, Population by sex (NPHC 2024) |url=https://statistics.ubos.org/nphc/drilldown?district=235&subregion=21 |access-date=18 December 2025 |website=Uganda Bureau of Statistics, NPHC 2024 Explorer}}</ref> Disitulikiti eno yategeeza nti amaka 46,584 ate nga wakati w’amaka 4.5. <ref>{{Cite web |title=District Profile & Facts |url=https://bugweri.go.ug/district-profile-facts |access-date=18 December 2025 |website=Bugweri District Local Government}}</ref> == Eby'enfuna bya disitulikiti == Eby'obulimi ebitonotono bye bisinga okubeezaawo obulamu mu disitulikiti eno.<ref>{{Cite web |title=District Profile & Facts |url=https://bugweri.go.ug/district-profile-facts |access-date=18 December 2025 |website=Bugweri District Local Government}}</ref> Ebiwandiiko bya disitulikiti biraga nti kasooli n’ebinjanjalo by'ebirime ebisinga okulimibwa.<ref>{{Cite web |title=District Profile & Facts |url=https://bugweri.go.ug/district-profile-facts |access-date=18 December 2025 |website=Bugweri District Local Government}}</ref> == Empeereza y’embeera z’abantu == === Eby'ensoma === Ebikwata ku Disitulikiti y'e Bugweri biraga nti waliyo amasomero ga gavumenti 54 n’ag’obwannannyini 147 kuddala erisookebwako elya Pulayimale, ne siniya 8 aga gavumenti ne 45 ag’obwannannyini, n’amatendekero aga waggulu 2 (1 lya gavumenti n'ely’obwannannyini 1). <ref>{{Cite web |title=District Profile & Facts |url=https://bugweri.go.ug/district-profile-facts |access-date=18 December 2025 |website=Bugweri District Local Government}}</ref> === Eby'obulamu === Ebikwata ku Disitulikiti y'e Bugweri biraga nti tewali malwaliro, Eddwaliro ettono erisookebwako (Health Center IV) waliyo 1, Health Centre III galiyo musanvu, 21 Health Center II awamu namalwaliro, omugatte gw’ebifo by’ebyobulamu waliyo 29 okwetoloola gavumenti, PNFP, n’obwannannyini. <ref>{{Cite web |title=District Profile & Facts |url=https://bugweri.go.ug/district-profile-facts |access-date=18 December 2025 |website=Bugweri District Local Government}}</ref> == Laba ne == * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] * [[Busoga]] * [[Ekitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda]] == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://bugweri.go.ug/ Official website] == Ebijuliziddwa == [[Category:Disitulikiti za Uganda]] ezern2gp7jc0iu3ie7guejgti6e34pq Disitulikiti ya Busia 0 10954 71358 54527 2026-08-25T11:21:27Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71358 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Infobox settlement|name=Busia District|settlement_type=[[Districts of Uganda|District]]|native_name=|image_skyline=|image_caption=|image_flag=|image_seal=|image_map=Busia District in Uganda.svg|map_caption=District location in Uganda|subdivision_type=Country|subdivision_name=[[Uganda]]|subdivision_type1=[[Regions of Uganda|Region]]|subdivision_name1=[[Eastern Region, Uganda|Eastern Region of Uganda]]|seat_type=Capital|seat=[[Busia, Uganda|Busia]]|leader_title=|leader_name=|established_title=|established_date=20 March 1997|area_total_km2=|area_land_km2=730.9|area_water_km2=|population_as_of=2012 Estimate|population_note=|population_total=297,600|population_metro=|population_density_km2=407.2|timezone=[[East Africa Time|EAT]]|utc_offset=+3|timezone_DST=|utc_offset_DST=|elevation_m=|website={{URL|http://www.busia.go.ug}}|footnotes=}}'''Disitulikiti ya Busia''' eri mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba]] bwa [[Yuganda|Uganda]]. [[File:Aggrey-awori.jpg|alt=Aggrey Awori, notable people from Busia district.|thumb|Aggrey Awori,Abantu ab'enkizo okuva mu disitulikti ya Busia.]] [[File:Go_Ahead_Eagles_-_Mamelodi_Sundowns_FC_-_53066456428_(cropped).jpg|alt=Denis Onyango, one of the notable people from Busia district.|thumb|Denis Onyango, Y'omu ku bantu abamanyifu abava mu disitulikiti y'eBusia]] == Wekisangibwa == Busia egatta ensalo ne [[:en:Tororo_District|Disitulikiti ya Tororo]] mu mambuka, [[:en:Busia_County,_Kenya|County ya Busia, Kenya]] mu bukiika ddyo, [[Namayingo (disitulikit)|Disitulikiti ya Namayingo]] mu maserengeta, ne mu bugwanjuba bw'amaserengeta, ne [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti ya Bugiri]] mu bugwanjuba. [[Busia, Yuganda|Busia, Uganda]], ewali ekitebe kya Disitulikiti eno, wali mu buwanvu bwa 35 km (22 mi) ng'oyise ku luguudo mu maserengeta ga [[Tororo]], nga ky'ekibuga ekisinga obunene ekirinaanyewo.<ref>http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Tororo%20(Tororo)&toplace=Busia%20(Busia)&fromlat=0.6847222&tolat=0.4544444&fromlng=34.1811111&tolng=34.0758333</ref> == Obungi bw'abantu. == Mu kubala kw'abantu bonna mu ggwanga okwa 1991, obungi bw'abantu mu disitulikiti bwateberezebwa okuba mu 163,600. Mu 2002, okubala kwabantu okwa bonna mu ggwanga kwatebereza obungi bw'abantu okuba mu bungi bwa 225,000. Mu 2012,mu masekkati g'omwaka, obungi bw'abantu bwali buteeberezebwa okuba mu bantu 297,600.<ref>http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=042</ref> == Abantu abamanyifu. == Abamu ku bantu abamanyifu okuva mu disitulikiti ya Busia be bano wammanga; * [[Aggrey Awori]] -, Yaliko Mminisita w'amawulire ne Ttekinologiya (2009-2011) * [[Barbara Nekesa Oundo]], Yaliko [[:en:Karamoja|siteeti mminisita ow'ebya Karamoja]] era nga y'akiikilira abakyala ba disitulikiti ya Busia mu paaliyamenti (okuva mu 2011) * [[Benjamin Josses Odoki|Benjamin Joseph Odoki]], Yaliko ssaabalamuzi wa Uganda * [[:en:James_Munange_Ogoola|James Munange Ogoola]], Yaliko omulamuzi owenkizo owa Uganda * [[Denis Onyango]], Mukwasi wa ggoolo mu mupiira ogw'ebigere omunaYuganda ali ku mutendera ogw'ensi yonna. * [[:en:Gabriel_Opio|Gabriel Opio]], Yaliko mminisita wa ekikula ky'abantu, eby'obuwangwa n'abakozi (2009-2011) * [[:en:Fred_Wabwire-Mangen|Fred Wabwire-Mangen]], ppulofeesa wa [[:en:Epidemiology|epidemiology]], [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|mu Makerere University School of Public Health]] * [[:en:Erasmus_Desiderius_Wandera|Erasmus Desiderius Wandera]], musumba mu ekereziya katulika, mu busumba bwa Soroti (1980-2007) * [[:en:Kevinah_Taaka_Wanaha_Wandera|Kevinah Taaka Wanaha Wandera]], yaliko omukiise mu paaliyamenti ng'akiikirira Munisipaali y'eBusia (2011-2016) * [[:en:Barnabas_Nawangwe|Barnabas Nawangwe]], Pulofeesa wa Architecture era nga ye amyuka Chancellor wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] == Ebyenkizo == Bino wammanga by'ebyenkizo mu disitulikiti: * Omwalo gwa [[:en:Majanji|Majanji]] ku nnyanja [[Nnalubaale]] gumanyikiddwa lwa byennyanja, era nga ye emmere esinga okuliibwa mu disitulikiti eno. * [[:en:Busitema_Forest|Ekibira kya Busitema]] ekiri ku bugazi bwa 25 km2 (10 sq mi); Kiyawulwamu wakati oluguudo olukulu oluli wakati wa Uganda ne Kenya mu Busia. * [[:en:Busitema_University|Busitema University]] Eno Yunivaasite ya gavumenti era nga eri mu eno disitulikiti. == Laba ne bino. == * [[:en:Busia_County|Essaza lya Busia]] * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Yuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{Disitulikiti mu Yuganda}}{{Authority control}} [[Category:Disitulikiti za Uganda|Busia, Disitulikiti]] 5hqgofcqjevk5zzybbl7bjy34x4l1sv Denis Ssebuggwawo Wasswa 0 10988 70756 55277 2026-08-25T07:46:30Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika 70756 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Denis Ssebuggwawo''' (1870-25 Ogwokutaano,1886) mujulizi wa Uganda owa Ekereziya Katolika era Omutuukirivu. Yazaalibwa Kigoloba mu Ssaza ly'eBulemeezi. Kitaawe yali ayitibwa Kajansi ate nnyina yali Nsonga ow'e [[:en:Musoga|Musoga]] . <ref name="Munyonyo">{{Cite web |url=http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-14 |archive-date=2020-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200525204945/http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |url-status=dead }}</ref> Nga wayise akaseera katono oluvannyuma lw'okuzaalibwa, jjajjaawe yattibwa era kitaawe n’asengula abantu n’abatwala mu kibanja ky’amaka gaabwe e Bunono mu Ssaza ly'eBusiro. <ref name="Munyonyo" /> Ssebuggwawo yali wa Kika kya Musu. Ssebuggwawo noomulongo we Kato baafuuka [[:en:Catechumens|Babuulizi ba ddiini]] era baali balungamizibwa [[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] Omutuukirivu.<ref name="Munyonyo" /> Yabatizibwa nga 16 Ogwekkuminoogumu 1885, era nga eyamubatiza yali Père Simon Lourdel, [[:en:White_Fathers|M.Afr.]], amanyiddwa nga Faaza Mapera, era naalonda erinnya lya Denis nga [[:en:Christian_name|Erinnya lye ery'eddiini]]. [[File:A_cross_and_a_spear,_Denis_Ssebugwawo_Monument.jpg|thumb|294x294px|Denis Ssebugwawo Monument with the symbol of his faith and the instrument of his martydom]] [[File:Bottom-Up_View_of_Monument_of_Saint_Denis_Ssebugwawo.jpg|thumb|Plaque designated the donors and other responsible parties]] Yali mukuumi wa Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I owa Buganda]] era omukuumi wa Kabaka [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Mwanga II owa Buganda]]. Yatulugunyizibwa era naasoggebwa effumu Ssekabaka Mwanga II, olw’okuyigiriza enzikiriza eri Mwafu mutabani w'omukulembeze omukulu, bwe yali tannaba ku mukwasa omutirimbuzi Omukulu Mpinga Kaloke akawungeezi ka 25 Ogwokutaano, 1886. <ref name="Munyonyo" /> <ref name="urbana" /> Ku makya ga 26 Ogwokutaano, 1886, Mpinga yalagira basajja be babiri okwali Matembe ne Mulyowa okutemaatema omubiri gwe mu bitundutundu. <ref name="urbana" /> Ssebuggwawo yasooka kutemwako mutwe nga tebannaba kumutemaatema mu bitundutundu e [[:en:Munyonyo|Munyonyo]] . <ref name="urbana" /> Ajjukirwa ng'omujulizi eyasooka mu [[:en:Martyrs_of_Uganda|Bajulizi ba Uganda]] . == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby'ebweru == * [https://web.archive.org/web/20121112103311/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=6 Biography of Denis Sebugwawo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/] * “[http://catholicsaints.info/saint-denis-ssebuggwawo/ Saint Denis Ssebuggwawo]“. CatholicSaints.Info. 9 June 2017. Web. 24 December 2018. os2qq1te51sjixp6b8hbnpbx16kubpl 70757 70756 2026-08-25T07:48:32Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika n'okutereeza ensobi 70757 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Denis Ssebuggwawo''' (1870-25 Ogwokutaano,1886) mujulizi wa Uganda owa Ekereziya Katolika era Omutuukirivu. Yazaalibwa Kigoloba mu Ssaza ly'eBulemeezi. Kitaawe yali ayitibwa Kajansi ate nnyina yali Nsonga ow'e [[:en:Musoga|Musoga]] . <ref name="Munyonyo">{{Cite web |url=http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-14 |archive-date=2020-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200525204945/http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |url-status=dead }}</ref> Nga wayise akaseera katono oluvannyuma lw'okuzaalibwa, jjajjaawe yattibwa era kitaawe n’asengula abantu n’abatwala mu kibanja ky’amaka gaabwe e Bunono mu Ssaza ly'eBusiro. <ref name="Munyonyo" /> Ssebuggwawo yali wa Kika kya Musu. Ssebuggwawo noomulongo we Kato baafuuka [[:en:Catechumens|Babuulizi ba ddiini]] era baali balungamizibwa [[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] Omutuukirivu.<ref name="Munyonyo" /> Yabatizibwa nga 16 Ogwekkuminoogumu 1885, era nga eyamubatiza yali Père Simon Lourdel, [[:en:White_Fathers|M.Afr.]], amanyiddwa nga Faaza Mapera, era naalonda erinnya lya Denis nga [[:en:Christian_name|Erinnya lye ery'eddiini]]. [[File:A_cross_and_a_spear,_Denis_Ssebugwawo_Monument.jpg|thumb|294x294px|Denis Ssebugwawo Monument with the symbol of his faith and the instrument of his martydom]] [[File:Bottom-Up_View_of_Monument_of_Saint_Denis_Ssebugwawo.jpg|thumb|Plaque designated the donors and other responsible parties]] Yali mukuumi wa Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I owa Buganda]] era omukuumi wa Kabaka [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Mwanga II owa Buganda]]. Yatulugunyizibwa era naasoggebwa effumu Ssekabaka Mwanga II, olw’okuyigiriza enzikiriza eri Mwafu mutabani w'omukulembeze omukulu, bwe yali tannaba ku mukwasa omutirimbuzi Omukulu Mpinga Kaloke akawungeezi ka 25 Ogwokutaano, 1886. <ref name="Munyonyo" /> <ref name="urbana" /> Ku makya ga 26 Ogwokutaano, 1886, Mpinga yalagira basajja be babiri okwali Matembe ne Mulyowa okutemaatema omubiri gwe mu bitundutundu. <ref name="urbana" /> Ssebuggwawo yasooka kutemwako mutwe nga tebannaba kumutemaatema mu bitundutundu e [[:en:Munyonyo|Munyonyo]] . <ref name="urbana" /> Ajjukirwa ng'omujulizi eyasooka mu [[:en:Martyrs_of_Uganda|Bajulizi ba Uganda]] . == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20121112103311/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=6 Biography of Denis Sebugwawo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/] * “[http://catholicsaints.info/saint-denis-ssebuggwawo/ Saint Denis Ssebuggwawo]“. CatholicSaints.Info. 9 June 2017. Web. 24 December 2018. jrmpd4ak63ewatmsr48y5zmn1hqjftw 70758 70757 2026-08-25T07:57:54Z Musuuza 11013 ngasseeko ebijuliziddwa 70758 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Denis Ssebuggwawo''' (1870-25 Ogwokutaano,1886) mujulizi wa Uganda owa Ekereziya Katolika era Omutuukirivu. Yazaalibwa Kigoloba mu Ssaza ly'eBulemeezi. Kitaawe yali ayitibwa Kajansi ate nnyina yali Nsonga ow'e [[:en:Musoga|Musoga]].<ref name="Munyonyo2">{{cite web |date=27 February 2018 |title=St. Denis Ssebuggwaawo |url=http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200525204945/http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |archive-date=25 May 2020 |accessdate=25 May 2020 |website=Munyonyo Martyrs' Shrine}}</ref> Nga wayise akaseera katono oluvannyuma lw'okuzaalibwa, jjajjaawe yattibwa era kitaawe n’asengula abantu n’abatwala mu kibanja ky’amaka gaabwe e Bunono mu Ssaza ly'eBusiro.<ref name="Munyonyo2" /> Ssebuggwawo yali wa Kika kya Musu. Ssebuggwawo noomulongo we Kato baafuuka [[:en:Catechumens|Babuulizi ba ddiini]] era baali balungamizibwa [[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] Omutuukirivu.<ref name="Munyonyo2" /> Yabatizibwa nga 16 Ogwekkuminoogumu 1885, era nga eyamubatiza yali Père Simon Lourdel, [[:en:White_Fathers|M.Afr.]], amanyiddwa nga Faaza Mapera, era naalonda erinnya lya Denis nga [[:en:Christian_name|Erinnya lye ery'eddiini]]. [[File:A_cross_and_a_spear,_Denis_Ssebugwawo_Monument.jpg|thumb|294x294px|Denis Ssebugwawo Monument with the symbol of his faith and the instrument of his martydom]] [[File:Bottom-Up_View_of_Monument_of_Saint_Denis_Ssebugwawo.jpg|thumb|Plaque designated the donors and other responsible parties]] Yali mukuumi wa Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I owa Buganda]] era omukuumi wa Kabaka [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Mwanga II owa Buganda]].<ref name="urbana2">{{cite web |last1=Muthua |first1=Joseph Kamau |date=2015 |title=A Christian Response to Violence: Lessons to Learn from Students in Africa/ Kenya Urbana 2015 |url=https://urbana.org/sites/urbana/files/GI28%20Muthua%2C%20Joseph%20-%20A%20Christian%20Response%20to%20Violence%20%28Handout%29_0.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200610112729/https://urbana.org/sites/urbana/files/GI28%20Muthua%2C%20Joseph%20-%20A%20Christian%20Response%20to%20Violence%20%28Handout%29_0.pdf |archive-date=10 June 2020 |accessdate=25 May 2020 |website=Urbana}}</ref> Yatulugunyizibwa era naasoggebwa effumu Ssekabaka Mwanga II, olw’okuyigiriza enzikiriza eri Mwafu mutabani w'omukulembeze omukulu, bwe yali tannaba ku mukwasa omutirimbuzi Omukulu Mpinga Kaloke akawungeezi ka 25 Ogwokutaano, 1886.<ref name="Munyonyo2" /><ref name="urbana2" /> Ku makya ga 26 Ogwokutaano, 1886, Mpinga yalagira basajja be babiri okwali Matembe ne Mulyowa okutemaatema omubiri gwe mu bitundutundu.<ref name="urbana2" /> Ssebuggwawo yasooka kutemwako mutwe nga tebannaba kumutemaatema mu bitundutundu e [[:en:Munyonyo|Munyonyo]].<ref name="urbana2" /> Ajjukirwa ng'omujulizi eyasooka mu [[:en:Martyrs_of_Uganda|Bajulizi ba Uganda]] . == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20121112103311/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=6 Biography of Denis Sebugwawo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/] * “[http://catholicsaints.info/saint-denis-ssebuggwawo/ Saint Denis Ssebuggwawo]“. CatholicSaints.Info. 9 June 2017. Web. 24 December 2018. 5t1y96hnnx71s15jffhqbryulqab463 70759 70758 2026-08-25T07:58:52Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika 70759 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Denis Ssebuggwawo''' (1870-25 Ogwokutaano,1886) mujulizi wa Uganda owa Ekereziya Katolika era Omutuukirivu. Yazaalibwa Kigoloba mu Ssaza ly'eBulemeezi. Kitaawe yali ayitibwa Kajansi ate nnyina yali Nsonga ow'e [[:en:Musoga|Musoga]].<ref name="Munyonyo2">{{cite web |date=27 February 2018 |title=St. Denis Ssebuggwaawo |url=http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200525204945/http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |archive-date=25 May 2020 |accessdate=25 May 2020 |website=Munyonyo Martyrs' Shrine}}</ref> Nga wayise akaseera katono oluvannyuma lw'okuzaalibwa, jjajjaawe yattibwa era kitaawe n’asengula abantu n’abatwala mu kibanja ky’amaka gaabwe e Bunono mu Ssaza ly'eBusiro.<ref name="Munyonyo2" /> Ssebuggwawo yali wa Kika kya Musu. Ssebuggwawo noomulongo we Kato baafuuka [[:en:Catechumens|Babuulizi ba ddiini]] era baali balungamizibwa omutuukirivu [[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]].<ref name="Munyonyo2" /> Yabatizibwa nga 16 Ogwekkuminoogumu 1885, era nga eyamubatiza yali Père Simon Lourdel, [[:en:White_Fathers|M.Afr.]], amanyiddwa nga Faaza Mapera, era naalonda erinnya lya Denis nga [[:en:Christian_name|Erinnya lye ery'eddiini]]. [[File:A_cross_and_a_spear,_Denis_Ssebugwawo_Monument.jpg|thumb|294x294px|Denis Ssebugwawo Monument with the symbol of his faith and the instrument of his martydom]] [[File:Bottom-Up_View_of_Monument_of_Saint_Denis_Ssebugwawo.jpg|thumb|Plaque designated the donors and other responsible parties]] Yali mukuumi wa Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I owa Buganda]] era omukuumi wa Kabaka [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Mwanga II owa Buganda]].<ref name="urbana2">{{cite web |last1=Muthua |first1=Joseph Kamau |date=2015 |title=A Christian Response to Violence: Lessons to Learn from Students in Africa/ Kenya Urbana 2015 |url=https://urbana.org/sites/urbana/files/GI28%20Muthua%2C%20Joseph%20-%20A%20Christian%20Response%20to%20Violence%20%28Handout%29_0.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200610112729/https://urbana.org/sites/urbana/files/GI28%20Muthua%2C%20Joseph%20-%20A%20Christian%20Response%20to%20Violence%20%28Handout%29_0.pdf |archive-date=10 June 2020 |accessdate=25 May 2020 |website=Urbana}}</ref> Yatulugunyizibwa era naasoggebwa effumu Ssekabaka Mwanga II, olw’okuyigiriza enzikiriza eri Mwafu mutabani w'omukulembeze omukulu, bwe yali tannaba ku mukwasa omutirimbuzi Omukulu Mpinga Kaloke akawungeezi ka 25 Ogwokutaano, 1886.<ref name="Munyonyo2" /><ref name="urbana2" /> Ku makya ga 26 Ogwokutaano, 1886, Mpinga yalagira basajja be babiri okwali Matembe ne Mulyowa okutemaatema omubiri gwe mu bitundutundu.<ref name="urbana2" /> Ssebuggwawo yasooka kutemwako mutwe nga tebannaba kumutemaatema mu bitundutundu e [[:en:Munyonyo|Munyonyo]].<ref name="urbana2" /> Ajjukirwa ng'omujulizi eyasooka mu [[:en:Martyrs_of_Uganda|Bajulizi ba Uganda]] . == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20121112103311/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=6 Biography of Denis Sebugwawo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/] * “[http://catholicsaints.info/saint-denis-ssebuggwawo/ Saint Denis Ssebuggwawo]“. CatholicSaints.Info. 9 June 2017. Web. 24 December 2018. a2csk36sj9r7c1yh59fiv5sd3abmhet 70760 70759 2026-08-25T08:07:17Z Musuuza 11013 ntaddeko obutindo 70760 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Denis Ssebuggwawo''' (1870-25 Ogwokutaano,1886) mujulizi wa Uganda owa Ekereziya Katolika era Omutuukirivu. Yazaalibwa Kigoloba mu Ssaza ly'eBulemeezi. Kitaawe yali ayitibwa Kajansi ate nnyina yali Nsonga ow'e [[Busoga]].<ref name="Munyonyo2">{{cite web |date=27 February 2018 |title=St. Denis Ssebuggwaawo |url=http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200525204945/http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |archive-date=25 May 2020 |accessdate=25 May 2020 |website=Munyonyo Martyrs' Shrine}}</ref> Nga wayise akaseera katono oluvannyuma lw'okuzaalibwa, jjajjaawe yattibwa era kitaawe n’asengula abantu n’abatwala mu kibanja ky’amaka gaabwe e Bunono mu Ssaza ly'eBusiro.<ref name="Munyonyo2" /> Ssebuggwawo yali wa Kika kya Musu. Ssebuggwawo noomulongo we Kato baafuuka [[Babuulizi ba ddiini]] era baali balungamizibwa omutuukirivu [[Joseph Mukasa Balikuddembe]].<ref name="Munyonyo2" /> Yabatizibwa nga 16 Ogwekkuminoogumu 1885, era nga eyamubatiza yali Père Simon Lourdel, [[M.Afr.]], amanyiddwa nga Faaza Mapera, era naalonda erinnya lya Denis nga [[Erinnya lye ery'eddiini]]. [[File:A_cross_and_a_spear,_Denis_Ssebugwawo_Monument.jpg|thumb|294x294px|Denis Ssebugwawo Monument with the symbol of his faith and the instrument of his martydom]] [[File:Bottom-Up_View_of_Monument_of_Saint_Denis_Ssebugwawo.jpg|thumb|Plaque designated the donors and other responsible parties]] Yali mukuumi wa Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I owa Buganda]] era omukuumi wa Kabaka [[Mwanga I owa Buganda|Mwanga II owa Buganda]].<ref name="urbana2">{{cite web |last1=Muthua |first1=Joseph Kamau |date=2015 |title=A Christian Response to Violence: Lessons to Learn from Students in Africa/ Kenya Urbana 2015 |url=https://urbana.org/sites/urbana/files/GI28%20Muthua%2C%20Joseph%20-%20A%20Christian%20Response%20to%20Violence%20%28Handout%29_0.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200610112729/https://urbana.org/sites/urbana/files/GI28%20Muthua%2C%20Joseph%20-%20A%20Christian%20Response%20to%20Violence%20%28Handout%29_0.pdf |archive-date=10 June 2020 |accessdate=25 May 2020 |website=Urbana}}</ref> Yatulugunyizibwa era naasoggebwa effumu Ssekabaka Mwanga II, olw’okuyigiriza enzikiriza eri Mwafu mutabani w'omukulembeze omukulu, bwe yali tannaba ku mukwasa omutirimbuzi Omukulu Mpinga Kaloke akawungeezi ka 25 Ogwokutaano, 1886.<ref name="Munyonyo2" /><ref name="urbana2" /> Ku makya ga 26 Ogwokutaano, 1886, Mpinga yalagira basajja be babiri okwali Matembe ne Mulyowa okutemaatema omubiri gwe mu bitundutundu.<ref name="urbana2" /> Ssebuggwawo yasooka kutemwako mutwe nga tebannaba kumutemaatema mu bitundutundu e [[Munyonyo]].<ref name="urbana2" /> Ajjukirwa ng'omujulizi eyasooka mu [[Bajulizi ba Uganda]] . == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20121112103311/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=6 Biography of Denis Sebugwawo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/] * “[http://catholicsaints.info/saint-denis-ssebuggwawo/ Saint Denis Ssebuggwawo]“. CatholicSaints.Info. 9 June 2017. Web. 24 December 2018. 6jmee94jozt8mw638n8glgxwjubdclq 70761 70760 2026-08-25T08:11:53Z Musuuza 11013 nyongeddeko laba ne 70761 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Denis Ssebuggwawo''' (1870-25 Ogwokutaano,1886) mujulizi wa Uganda owa Ekereziya Katolika era Omutuukirivu. Yazaalibwa Kigoloba mu Ssaza ly'eBulemeezi. Kitaawe yali ayitibwa Kajansi ate nnyina yali Nsonga ow'e [[Busoga]].<ref name="Munyonyo2">{{cite web |date=27 February 2018 |title=St. Denis Ssebuggwaawo |url=http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200525204945/http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |archive-date=25 May 2020 |accessdate=25 May 2020 |website=Munyonyo Martyrs' Shrine}}</ref> Nga wayise akaseera katono oluvannyuma lw'okuzaalibwa, jjajjaawe yattibwa era kitaawe n’asengula abantu n’abatwala mu kibanja ky’amaka gaabwe e Bunono mu Ssaza ly'eBusiro.<ref name="Munyonyo2" /> Ssebuggwawo yali wa Kika kya Musu. Ssebuggwawo noomulongo we Kato baafuuka [[Babuulizi ba ddiini]] era baali balungamizibwa omutuukirivu [[Joseph Mukasa Balikuddembe]].<ref name="Munyonyo2" /> Yabatizibwa nga 16 Ogwekkuminoogumu 1885, era nga eyamubatiza yali Père Simon Lourdel, [[M.Afr.]], amanyiddwa nga Faaza Mapera, era naalonda erinnya lya Denis nga [[Erinnya lye ery'eddiini]]. [[File:A_cross_and_a_spear,_Denis_Ssebugwawo_Monument.jpg|thumb|294x294px|Denis Ssebugwawo Monument with the symbol of his faith and the instrument of his martydom]] [[File:Bottom-Up_View_of_Monument_of_Saint_Denis_Ssebugwawo.jpg|thumb|Plaque designated the donors and other responsible parties]] Yali mukuumi wa Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I owa Buganda]] era omukuumi wa Kabaka [[Mwanga I owa Buganda|Mwanga II owa Buganda]].<ref name="urbana2">{{cite web |last1=Muthua |first1=Joseph Kamau |date=2015 |title=A Christian Response to Violence: Lessons to Learn from Students in Africa/ Kenya Urbana 2015 |url=https://urbana.org/sites/urbana/files/GI28%20Muthua%2C%20Joseph%20-%20A%20Christian%20Response%20to%20Violence%20%28Handout%29_0.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200610112729/https://urbana.org/sites/urbana/files/GI28%20Muthua%2C%20Joseph%20-%20A%20Christian%20Response%20to%20Violence%20%28Handout%29_0.pdf |archive-date=10 June 2020 |accessdate=25 May 2020 |website=Urbana}}</ref> Yatulugunyizibwa era naasoggebwa effumu Ssekabaka Mwanga II, olw’okuyigiriza enzikiriza eri Mwafu mutabani w'omukulembeze omukulu, bwe yali tannaba ku mukwasa omutirimbuzi Omukulu Mpinga Kaloke akawungeezi ka 25 Ogwokutaano, 1886.<ref name="Munyonyo2" /><ref name="urbana2" /> Ku makya ga 26 Ogwokutaano, 1886, Mpinga yalagira basajja be babiri okwali Matembe ne Mulyowa okutemaatema omubiri gwe mu bitundutundu.<ref name="urbana2" /> Ssebuggwawo yasooka kutemwako mutwe nga tebannaba kumutemaatema mu bitundutundu e [[Munyonyo]].<ref name="urbana2" /> Ajjukirwa ng'omujulizi eyasooka mu [[Bajulizi ba Uganda]]. == Laba ne == * [[Mwanga I owa Buganda|Mwanga II owa Buganda]] * [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I owa Buganda]] * [[Joseph Mukasa Balikuddembe]] * [[Bajulizi ba Uganda]] * [[Babuulizi ba ddiini]] * [[Busoga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20121112103311/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=6 Biography of Denis Sebugwawo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/] * “[http://catholicsaints.info/saint-denis-ssebuggwawo/ Saint Denis Ssebuggwawo]“. CatholicSaints.Info. 9 June 2017. Web. 24 December 2018. 55d5f55chmik5i0bsjoucf3bzzy2cag 70764 70761 2026-08-25T08:56:05Z Musuuza 11013 ngasseeko amatuluba 70764 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Denis Ssebuggwawo''' (1870-25 Ogwokutaano,1886) mujulizi wa Uganda owa Ekereziya Katolika era Omutuukirivu. Yazaalibwa Kigoloba mu Ssaza ly'eBulemeezi. Kitaawe yali ayitibwa Kajansi ate nnyina yali Nsonga ow'e [[Busoga]].<ref name="Munyonyo2">{{cite web |date=27 February 2018 |title=St. Denis Ssebuggwaawo |url=http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200525204945/http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/st-denis-ssebugwawo/ |archive-date=25 May 2020 |accessdate=25 May 2020 |website=Munyonyo Martyrs' Shrine}}</ref> Nga wayise akaseera katono oluvannyuma lw'okuzaalibwa, jjajjaawe yattibwa era kitaawe n’asengula abantu n’abatwala mu kibanja ky’amaka gaabwe e Bunono mu Ssaza ly'eBusiro.<ref name="Munyonyo2" /> Ssebuggwawo yali wa Kika kya Musu. Ssebuggwawo noomulongo we Kato baafuuka [[Babuulizi ba ddiini]] era baali balungamizibwa omutuukirivu [[Joseph Mukasa Balikuddembe]].<ref name="Munyonyo2" /> Yabatizibwa nga 16 Ogwekkuminoogumu 1885, era nga eyamubatiza yali Père Simon Lourdel, [[M.Afr.]], amanyiddwa nga Faaza Mapera, era naalonda erinnya lya Denis nga [[Erinnya lye ery'eddiini]]. [[File:A_cross_and_a_spear,_Denis_Ssebugwawo_Monument.jpg|thumb|294x294px|Denis Ssebugwawo Monument with the symbol of his faith and the instrument of his martydom]] [[File:Bottom-Up_View_of_Monument_of_Saint_Denis_Ssebugwawo.jpg|thumb|Plaque designated the donors and other responsible parties]] Yali mukuumi wa Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I owa Buganda]] era omukuumi wa Kabaka [[Mwanga I owa Buganda|Mwanga II owa Buganda]].<ref name="urbana2">{{cite web |last1=Muthua |first1=Joseph Kamau |date=2015 |title=A Christian Response to Violence: Lessons to Learn from Students in Africa/ Kenya Urbana 2015 |url=https://urbana.org/sites/urbana/files/GI28%20Muthua%2C%20Joseph%20-%20A%20Christian%20Response%20to%20Violence%20%28Handout%29_0.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200610112729/https://urbana.org/sites/urbana/files/GI28%20Muthua%2C%20Joseph%20-%20A%20Christian%20Response%20to%20Violence%20%28Handout%29_0.pdf |archive-date=10 June 2020 |accessdate=25 May 2020 |website=Urbana}}</ref> Yatulugunyizibwa era naasoggebwa effumu Ssekabaka Mwanga II, olw’okuyigiriza enzikiriza eri Mwafu mutabani w'omukulembeze omukulu, bwe yali tannaba ku mukwasa omutirimbuzi Omukulu Mpinga Kaloke akawungeezi ka 25 Ogwokutaano, 1886.<ref name="Munyonyo2" /><ref name="urbana2" /> Ku makya ga 26 Ogwokutaano, 1886, Mpinga yalagira basajja be babiri okwali Matembe ne Mulyowa okutemaatema omubiri gwe mu bitundutundu.<ref name="urbana2" /> Ssebuggwawo yasooka kutemwako mutwe nga tebannaba kumutemaatema mu bitundutundu e [[Munyonyo]].<ref name="urbana2" /> Ajjukirwa ng'omujulizi eyasooka mu [[Bajulizi ba Uganda]]. == Laba ne == * [[Mwanga I owa Buganda|Mwanga II owa Buganda]] * [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I owa Buganda]] * [[Joseph Mukasa Balikuddembe]] * [[Bajulizi ba Uganda]] * [[Babuulizi ba ddiini]] * [[Busoga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20121112103311/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=6 Biography of Denis Sebugwawo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/] * “[http://catholicsaints.info/saint-denis-ssebuggwawo/ Saint Denis Ssebuggwawo]“. CatholicSaints.Info. 9 June 2017. Web. 24 December 2018. [[Category:Abaazaalibwa mu 1870]] [[Category:Abaafa mu 1886]] [[Category:Abatukuvu Abakristaayo ab'omu kyasa ekyekkumi n'omwenda]] [[Category:Abantu abattibwa e Uganda mu kyasa ekyekkumi n'omwenda]] [[Category:Abajulizi b'eddiini Abakatoliki Ab'e Rooma ab'omu kyasa ekyekkumi n'omwenda]] [[Category:Abaana Abatukuvu Abakatoliki Ab'e Rooma]] [[Category:Abajulizi b'eddiini Abakristaayo abattibwa nga babakutuddeko mitwe]] 3tztz806xt0xkmw3tnqixuh62vy46ln William Byaruhanga 0 11024 70770 69991 2026-08-25T09:38:33Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70770 wikitext text/x-wiki   '''William Byaruhanga''' Munnamateeka Omunnayuganda era musuubuzi. Yakola nga [[:en:Attorney_General|Ssaabawolereza]] wa Uganda mu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016, ng’adda mu bigere bya [[:en:Fred_Ruhindi|Fred Ruhindi]], eyasulibwa okuva mu kabineeti. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list at 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=7 June 2016 |archive-date=7 October 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Ye kennyini yasikizibwa [[Kiryowa Kiwanuka]] mu Gwomukaaga 5, mu 2021. == Obuvo n’obuyigirize == William Byaruhanga yatikkirwa okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu By'amateeka]]. Oluvannyuma yagenda [[:en:Law_Development_Centre|kutendekero gyebabangulira banamateeka]], n'atikirwa ne [[:en:Legal_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu mateeka.]] Yatwalibwa mu kibiina ekigata banamateeka mu Uganda mu 1988. <ref name="Prof">{{Cite web |last=UCC |date=7 June 2016 |title=Uganda Communications Commission: Board Members |url=http://www.ucc.co.ug/data/smenu/94/Board-Members.html |access-date=7 June 2016 |publisher=[[Uganda Communications Commission]] (UCC) |archive-date=12 May 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160512165851/http://www.ucc.co.ug/data/smenu/94/Board-Members.html |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Nga tanalonddebwa mukifo ky'alimu kati, Byaruhanga yaliko eyali akulira kampuni ekungaanya banamateeka ng'eyitibwa ''[[:en:Kasirye_Byaruhanga|Kasirye, Byaruhanga and Company Advocates]]'', kampuni ya banamateeka ey’obwannannyini mu Kampala. <ref>{{Cite web |last=KBCA |date=7 June 2016 |title=Principal Partner William Byaruhanga |url=http://www.lawyer.co.ug/team/william-byaruhanga |access-date=7 June 2016 |publisher=Kasirye, Byaruhanga and Company Advocates (KBCA)}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, yalondebwa okuba Ssaabawolereza wa Uganda. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As at 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |access-date=7 June 2016 |via=Scribd}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == William Byaruhanga aweereza ku lukiiko olufuzi olwa kampuni ya [[:en:Centum_Investments|Centum Investments]], okuva mu Gwekumi mu 2016. <ref>{{Cite web |last=Juma |first=Victor |date=12 October 2016 |title=Kaberuka among new faces on Centum board |url=http://www.businessdailyafrica.com/Corporate-News/Kaberuka-among-new-faces-on-Centum-board/539550-3413874-eg9iuh/index.html |access-date=12 October 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 718p33gu9la8fxrna1u566ei5knyhm9 Adolf Mwesige 0 11033 70780 70108 2026-08-25T09:38:38Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70780 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Adolf Kasaija Mwesige</big>''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era [[Munnayuganda]], Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu Gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[Minisitule y'ebyokwerinda n'ensonga z'abaazirwanako|Minisita avunaanyizibwa ku By'okwerinda n'Ensonga z'Abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era yeyali [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde ow'e Ssaza ly'e Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Ogwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera Siniya y'ey'omukaaga kusomere lya Nyakasura e [[Fort Portal]]. Mwesige alina Ddiguli y'esooka mu mateeka okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva [[Law Development Centre|mu ttendekero lya bannamateeka]] erya (Law Development Centre) mu [[Kampala]] . Alina ne dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole kya Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], mu [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bwe ku mirimu == Mwesige yali yakkirizibwa okubeera Omuwolereza mu Kkooti enkulu eya Uganda okuva mu 1994. Wakati wa 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze addukkanya enkolagana mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka, Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Yalondebwa nga minisita wa Gavumenti ez'Ebitundu nga 18 Ogwokubiri 2009. Mu nkyukakyuka za kabineeti ezaakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya Gavumenti ez’Ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe mu kakiiko akafuga Ebitundu mu Gavumenti za mawanga omwegattira ensi zamatwale ga Bungereza akayitibwa [[Commonwealth Local Government Forum]] okuva 2011 okutuusa lweyazzibwa ku kifo ky'Obwaminisita W'ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016, ng'adda mu bigere bya [[Crispus Kiyonga]], eyasuulibwa okuva mu kabbineeti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] mu kifo kino nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige ye Mulabirizi w'ebiwandiiko bya Paalamenti ya Uganda okuva lweyasisiinkana n'omukulembeze w'Eggwanga Yoweri Museveni natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021.mu kifo kino yasikira Jane Kibirige.<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mu bugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamala essaawa eziwera nga banoonya muzi ofiisi mu Paalamenti, omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula kugenda n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] [[Category:Abaakiika mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ey'omunaana]] [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] lt1eh538wtx2rr4n3z28d8hr1xwo4ta Malyamu Amin 0 11157 71014 70504 2026-08-25T10:36:02Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Yuganda]] okudda mu [[Category:Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71014 wikitext text/x-wiki '''Malyamu Amin''' era amanyiddwa nga '''Malyamu Kibedi Amin''' eyaliko muko mulembeze we gwanga [[Idi Amin]] . <ref>{{Cite web|title=Idi Amin's dadas|url=http://www.standardmedia.co.ke/the-standard/article/2000023901/idi-amin-s-dadas|access-date=2025-04-05|website=The Standard|language=en}}{{Cite web|title=Idi Amin's dadas|url=http://www.standardmedia.co.ke/the-standard/article/2000023901/idi-amin-s-dadas|access-date=2025-04-05|website=The Standard|language=en}}{{Cite web|title=Idi Amin's dadas|url=http://www.standardmedia.co.ke/the-standard/article/2000023901/idi-amin-s-dadas|access-date=2025-04-05|website=The Standard|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2023-11-10|title=The women who endured domestic violence at the hands of Idi Amin|url=https://nation.africa/kenya/news/gender/the-women-who-endured-domestic-violence-at-the-hands-of-idi-amin-4429520|access-date=2025-04-05|website=Nation|language=en}}{{Cite web|date=2023-11-10|title=The women who endured domestic violence at the hands of Idi Amin|url=https://nation.africa/kenya/news/gender/the-women-who-endured-domestic-violence-at-the-hands-of-idi-amin-4429520|access-date=2025-04-05|website=Nation|language=en}}{{Cite web|date=2023-11-10|title=The women who endured domestic violence at the hands of Idi Amin|url=https://nation.africa/kenya/news/gender/the-women-who-endured-domestic-violence-at-the-hands-of-idi-amin-4429520|access-date=2025-04-05|website=Nation|language=en}}</ref> == Obulamu bwe ne ebw’abyafaayo == Yasibuka Busoga ng’ava mu maka amatutumufu aga Elkanah Kibedi , eyali omukulu w’essomero. <ref name=":1">{{Cite web|date=2020-11-01|title=When minister Kibedi attacked Amin from exile|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/when-minister-kibedi-attacked-amin-from-exile-2727660|access-date=2025-04-05|website=Monitor|language=en}}</ref> <ref name=":0" /> Yali mwanyina wa [[Joshua Wanume Kibedi]] . <ref name=":1" /> Joshua yali Minisita w’ensonga z’ebweru mu bufuzi bwa Amin. <ref name=":1" /> <ref name=":0" /> <ref name=":0">{{Cite web|title=Idi Amin's First Ladies|url=https://www.newvision.co.ug/news/1302550/idi-amin-ladies|access-date=2025-04-05|website=New Vision}}</ref> Idi Amin yasisinkana Malyamu Amin mu 1953 era namuwasa mu butongole mu 1966. <ref name=":1" /> <ref name=":0" /> Kyokka baayawukana mu 1973. <ref name=":1" /> <ref name=":0" /> Oluvanyuma lw’okwawukana, mu April wa 1974, Malyamu yakwatibwa e Tororo, okumpi n’ensasalo ya Kenya, ng’avunaanibwa okugezaako okukusa engoye mu Kenya. Mu 2001, yagenda e London era oluvannyuma lw’okumala emyaka 25 mu buwanganguse, Malyamu yakyalako mu Uganda . <ref>{{Cite web|date=2021-01-09|title=Amin: Showy man-about-town and father of 60 children|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-showy-man-about-town-and-father-of-60-children-1821034|access-date=2025-04-07|website=Monitor|language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Idi Amin]] * [[Joshua Wanume Kibedi]] == Enkolagana ey’ebweru == * [https://www.tiktok.com/@tebankadde/video/7429747352073784581?is_from_webapp=1&sender_device=pc Malyamu Amin- Omuko mukulembeze 1971-1973] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == <references /> [[Category:Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] ee4ccj1w39fxyc6fv64op1k7zim5vq9 71285 71014 2026-08-25T11:17:08Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Uganda]] okudda mu [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71285 wikitext text/x-wiki '''Malyamu Amin''' era amanyiddwa nga '''Malyamu Kibedi Amin''' eyaliko muko mulembeze we gwanga [[Idi Amin]] . <ref>{{Cite web|title=Idi Amin's dadas|url=http://www.standardmedia.co.ke/the-standard/article/2000023901/idi-amin-s-dadas|access-date=2025-04-05|website=The Standard|language=en}}{{Cite web|title=Idi Amin's dadas|url=http://www.standardmedia.co.ke/the-standard/article/2000023901/idi-amin-s-dadas|access-date=2025-04-05|website=The Standard|language=en}}{{Cite web|title=Idi Amin's dadas|url=http://www.standardmedia.co.ke/the-standard/article/2000023901/idi-amin-s-dadas|access-date=2025-04-05|website=The Standard|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2023-11-10|title=The women who endured domestic violence at the hands of Idi Amin|url=https://nation.africa/kenya/news/gender/the-women-who-endured-domestic-violence-at-the-hands-of-idi-amin-4429520|access-date=2025-04-05|website=Nation|language=en}}{{Cite web|date=2023-11-10|title=The women who endured domestic violence at the hands of Idi Amin|url=https://nation.africa/kenya/news/gender/the-women-who-endured-domestic-violence-at-the-hands-of-idi-amin-4429520|access-date=2025-04-05|website=Nation|language=en}}{{Cite web|date=2023-11-10|title=The women who endured domestic violence at the hands of Idi Amin|url=https://nation.africa/kenya/news/gender/the-women-who-endured-domestic-violence-at-the-hands-of-idi-amin-4429520|access-date=2025-04-05|website=Nation|language=en}}</ref> == Obulamu bwe ne ebw’abyafaayo == Yasibuka Busoga ng’ava mu maka amatutumufu aga Elkanah Kibedi , eyali omukulu w’essomero. <ref name=":1">{{Cite web|date=2020-11-01|title=When minister Kibedi attacked Amin from exile|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/when-minister-kibedi-attacked-amin-from-exile-2727660|access-date=2025-04-05|website=Monitor|language=en}}</ref> <ref name=":0" /> Yali mwanyina wa [[Joshua Wanume Kibedi]] . <ref name=":1" /> Joshua yali Minisita w’ensonga z’ebweru mu bufuzi bwa Amin. <ref name=":1" /> <ref name=":0" /> <ref name=":0">{{Cite web|title=Idi Amin's First Ladies|url=https://www.newvision.co.ug/news/1302550/idi-amin-ladies|access-date=2025-04-05|website=New Vision}}</ref> Idi Amin yasisinkana Malyamu Amin mu 1953 era namuwasa mu butongole mu 1966. <ref name=":1" /> <ref name=":0" /> Kyokka baayawukana mu 1973. <ref name=":1" /> <ref name=":0" /> Oluvanyuma lw’okwawukana, mu April wa 1974, Malyamu yakwatibwa e Tororo, okumpi n’ensasalo ya Kenya, ng’avunaanibwa okugezaako okukusa engoye mu Kenya. Mu 2001, yagenda e London era oluvannyuma lw’okumala emyaka 25 mu buwanganguse, Malyamu yakyalako mu Uganda . <ref>{{Cite web|date=2021-01-09|title=Amin: Showy man-about-town and father of 60 children|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-showy-man-about-town-and-father-of-60-children-1821034|access-date=2025-04-07|website=Monitor|language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Idi Amin]] * [[Joshua Wanume Kibedi]] == Enkolagana ey’ebweru == * [https://www.tiktok.com/@tebankadde/video/7429747352073784581?is_from_webapp=1&sender_device=pc Malyamu Amin- Omuko mukulembeze 1971-1973] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == <references /> [[Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] lmifumhd2tp9104ih66ldstsv0dqpal Ssekabaka Mwanga II owa Buganda 0 11355 70808 44557 2026-08-25T10:13:41Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Bassekabaka ba Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70808 wikitext text/x-wiki '''Danieri Basammula-Ekkere Mwanga II Mukasa''' (3 Ogwomukaaga 1868 – 8 Ogwokutaano 1903) yeeyali [[Kabaka wa Buganda|kabaka]] wa [[Buganda]] ow'omulundi ogwa 31 eyafuga okuva mu 1884 okutuuka mu 1888 n'okuva mu 1889 okutuuka mu 1897. == Okulinnya ku namulondo == Yazaalibwa Nakawa nga 3 Omwezi ogwomukaaga 1868. Kitaawe yali [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I owa Buganda]], eyafuga wakati wa 1856 ne 1884. Maama we yali ''Abakyala'' Abisagi Baagalaayaze, ow’ekkumi ku bakyala ba kitaawe 85. [[Yalinnya ku namulondo]] nga 18 Ogw'ekkumi 1884, oluvannyuma lw’okufa kwa kitaawe. Yakuba [[ekibuga]] kye ku [[kasozi Mengo]] . [[File:King_Mwanga.jpg|thumb|293x293px|''Ssekabaka Mwanga ku ndabirwamu ku'' kiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ''.'']] == Obufuzi == Mwanga yajja ku Nnamulondo ku myaka 16. Yeeyongera okulaba ng'entiisa ey'amanyi eri obufuzi bwe eyali eva mu [[Baminsani abakulisitaayo|baminsani abakristaayo]] abaali basensedde Buganda mpolampola. Kitaawe yali akontanyizzaako amadiini asatu – [[Abakatoliki]], [[Abapolotesitante]], [[N’Abasiraamu.|n’Abasiraamu]] era bw’atyo yali apimye amanyi g’amawanga agaali gawagira buli kibinja okusobola okweyongerayo okutuuka kwago mu Afrika. Mwanga II yakwata enkola ey’obukambwe ennyo. Ku biragiro bye, [[Abajulizi ba Uganda]], ekibinja ky'[[Abakatoliki|abakatuliki]] 22 n'[[Abapolotesitate|abapolotesitante]] 23 abaali bakyuse nebadda mu nzikiriza z'ekikulisito mu Buganda nga kati kitundu ku [[Uganda]] battibwa wakati wa 31 Omwezi ogusooka 1885 ne 27 Omwezi ogusooka 1887. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera ky'olutalo mu madiini asatu nga galwanira obuyinza mu by’obufuzi mu kkooti ya Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera "y'okusika omuguwa ku ani atwala afirika – okulumba, okutwala, okugabana, okufugibwa mu matwale n'okugatta ettaka lya Afrika ku mawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN" /> Ettemu lino ne Mwanga okugenda mu maaso ng'agaana byatiisa [[Great Britain|Abangereza]], abaawagira obujeemu bw'ebibinja by'Abakulistaayo n'Abasiraamu ebyawagira muganda wa Mwanga ne biwangula Mwanga e [[Mengo]] mu 1888. Muganda wa Mwanga, Kiweewa Nnyonyintono, yatuuzibwa ku [[namulondo]]. Namulondo yagimalako omwezi gumu gwennyini n’asikizibwa muganda we omulala [[Kalema of Bugand|Kabaka Kalema Muguluma]] . Wabula Mwanga yatoloka n’ateesa n’Abangereza. Mu kuwaanyisiganya okuwaayo obumu ku bwetengerebwe eri kkampuni ya Bungereza eya East Africa Company, Abangereza baakyusa obuwagizi bwabwe ne badda ku Mwanga, eyaggyawo [[Kalema of Bugand|Kalema]] mu bwangu ku ntebe mu 1889. <ref name=":2" /> Mwanga oluvannyuma yakyuka n’afuuka Omukulisitaayo era n’abatizibwa ng’Omupolotesitante. <ref name=":2" /> == Emyaka egyasembayo == Nga 26 omwezi gw'ekkumi n'ebiri 1890, Mwanga yali wa kussa mukono ku ndagaano ne [[Lord Lugard]] , ng’awaayo obuyinza obumu ku nfuna, eby’obusuubuzi n’ennamula y'obwenkanya eri [[kampuni ya Imperial British East Africa.]]Obuyinza buno bwasindikibwa ku ngule nga 1 ogwokuna 1893. Nga 27 omwezi ogw'omunaana 1894, Mwanga yawalirizibwa okukkiriza Buganda efuuke ensi ekuumibwa. N’ekyavaamu, nga 6 omwezi gw'omusanvu 1897, yalangirira olutalo olw’okulwanyisa obufuzi bw’amatwale ku Bangereza era n’akola olulumba naye n’awangulwa nga 20 omwezi ogw'omusanvu 1897, mu [[Buddu]] (mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] leero ). Yaddukira mu [[German East Africa|Germany East Africa]] (nga leero ye [[Tanzania]] ), gye yakwatibwa n’asibirwa e [[Bukoba]] . [[Yaggyibwa ku namulondo]] ''[[wiktionary:in absentia|nga taliiwo]]'' nga 9 Ommwezi ogwomunaana 1897. Engeri gye yali omugumu atawanika era atakolagana na bafuzi ba matwale yatoloka n’adda mu Buganda n’eggye ery'enkyukakyuka eryali limaliridde okuggya Buganda mu bufuzi bw’amatwale, naye yaddamu okuwangulwa nga 15 Omwezi ogusooka 1898. Yawambibwa, n’atulugunyizibwa era mu Mwezi gwokuna 1899 [[n'atwalibwa mu buwanganguse]] mu [[Seychelles]] . Ng'ali mu buwanganguse, yawalirizibwa okuyingira mu [[ddiini y'ekikulisitaayo]] mu ngeri y'okubatizibwa okukake era n’aweebwa erinnya Danieri (Daniel). Obulamu bwe bwonna yabumala mu buwanganguse naye okusalawo kwe okulwanyisa obufuzi bw'amatwale tekwamenyebwa. Yasigala nga munyiivu nnyo olw’okuwamba abantu be bennyini Abangereza era n’abakubiriza okugenda mu maaso n’okulwanagana n’obufuzi bw'abazungu. Yafiira mu Seychelles nga 8 Omwezi ogwokutaano 1903, ng’aweza emyaka 34 oba 35 olw’okutulugunyizibwa abajaasi ba Bungereza n’okumulumya enjala. Nga 2 omwezi gwomunaana 1910, ebisigalira bye byazzibwayo ne biziikibwa e [[Kasubi]] . == Obulamu bw’obufumbo == Mwanga kimanyiddwa nti yawasa abakyala 17: # Damali Bayita Nanjobe # Naabakyaala Dolosi Mwaan'omu Bakazikubawa # Esiteri Nabunnya # Naabakyaala Eveliini Kulabako, Omubikka # Naabakyaala Loyiroosa Nakibuuka, Kaddulubaale # Naabakyaala Samali Namuwanga, Sabaddu # Nabweteme # Nakijoba Nabulya (Elizabeeti Oliva Kyebuzibwa yazaalibwa Mwanje Bikaali) # Omuyimbi Bezza Batwegombya # Naabakyaala Ntongo, Kabejja # Naabakyaala Nabisubi, Omuwanga # Namirembe # Lakeeri Mbekeka # Nalwooga, Omuyiwa # Elizaabeeti Buteba # Nattimba Binti Juma # Amalemba Tutsi == Ensonga == Mwanga II yazaala abaana ab'obulenzi n'abawala bangi okuva mu bakyala be 16 nga mwemuli ne [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Chwa II owa Buganda]] : # Omulangira ( ''Omulangira'' ) Kagolo, nga nnyina yali Damali Bayita Nanjobe. Yattibwa kojja we Kalema, mu 1889. # Omulangira ( ''Omulangira'' ) Mulindwa, nga nnyina yali Nabweteme # Omulangira ( ''Omulangira'' ) Nganda, nga nnyina yali Lakeeri Mbekeka # Omulangira ( ''Omulangira'' ) Abdallah Mawanda nga nnyina yali Lakeeri Mbekeka. Yalowoozebwa ng’ayinza okugugumbula ku mulembe gwa Chwa, yalondebwa ng’omu ku ba Agent ba Bungereza e Kigezi mu South Western Uganda. # [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Chwa II owa Buganda]], eyafugira okuva mu 1897 okutuuka mu 1939. Maama we yali Eveliini Kulabako. # Omulangira ( ''Omulangira'' ) Yusuufu Suuna Kiweewa, nga nnyina yali Esiteri Nabunnya. Yazaalibwa Mengo mu Uganda nga 16 February 1898 era yasomera mu Mengo High School ne [[King's College, Budo|King's College Budo]] . Commissioned 2nd Lieutenant in October 1914. Yaweereza mu Ssematalo Omunene okuva mu 1915 okutuuka mu 1919. Yakuzibwa n'afuulibwa Lieutenant mu 7th Territorial Battalion nga 25 May 1939. Yaweereza mu Ssematalo II mu Eastern Africa ne mu North Africa, okuva mu 1939 okutuuka mu 1940. Yawummula nga 18 March 1940. Ye yeenyigira mu buvuyo mu Buganda obwaliwo mu 1949 n’awangangusibwa mu bizinga by’e Ssese, gye yafiira mu 1949. # Omulangira ( ''Omulangira'' ) Tobi, nga nnyina yali Nabisubi # Omulangira ( ''Omulangira'' ) Nayime?, nga nnyina yali Loyiroosa Nakibuuka # Omumbejja ( ''Omumbejja'' ) Najjuma Katebe, nga nnyina tayogerwako # Omumbejja ( ''Omumbejja'' ) Anna Nambi Nassolo, nga nnyina yali Samali Namuwanga # Omumbejja ( ''Omumbejja'' ) Mboni Maliamu Kajja-Obunaku, nga nnyina yali Nattimba. Yasomera mu ssomero lya Saint Monica e Zanzibar . == Byeyayogera kennyini == {{Kabaka of Buganda}}Kabaka wa Buganda "Saagala kubawa ttaka lyange. Njagala Abazungu bonna ab'amawanga gonna bajje mu Buganda, bazimbe n'okusuubula nga bwe baagala." * Obubaka bwa Mwanga eri Euan Smith, omubaka wa Bungereza e Zanzibar, 1890 "Nze ndi mutabani wa Mutesa, era Mutesa kye yali mu Buganda nti nange nja kukiba, era n'abo abatagenda kukifuna kale nja kukola olutalo." * Mwanga eri Karl Peters, 1890 "Abangereza bazze; bazimbye ekigo; balya ettaka lyange; banteeseza omukono ku ndagaano, bakendeza obuyinza bwange; era sirina kye mbafunamu mwebyo." * Mwanga oluvannyuma lw'okussa omukono ku ndagaano ne Kapiteeni [[Frederick Lugard]], 1890 " ''Abalangira timba buli afuluma amira munne.'' " [Abalangira balinga emisota egiyitibwa ttimba bamiragana.] * Mwanga oluvannyuma lw'okuwangula ekiwayi ky'Abasiraamu, 1893 "Bwe ndifa y'ejja okuba enkomerero y'obwakabaka bwa Buganda. Abazungu bajja kulya ensi yange eno." * Mwanga nga tannakwatagana na Kabalega, 1898 === Ebyogerwa ku Mwanga II === "Mu ndaba ye (Mwanga) etaali ntuufu, abaminsani baali basajja abaali bagattiddwa awamu olw'okutyoboola obuyinza bwe, okunnafuya n'okwonoona okwagala n'obuwulize bw'abantu be era ku nkomerero babune Buganda yonna." * [[Henry Murton Stanley]], ''Mu Darkest Africa'', 1890 "...wabula, waaliwo okuwulira okulungi kungi n'obugonvu mu mpisa ze bweyali ng'asobola okukugirwa okuva mu mize emibi era nga yali tali mu bamuwabya." * John Roscoe, ''Emyaka Abiri mu Etaano mu Buvanjuba bwa Afrika'', 1921 "Mwanga yali muntu musanyufu, wa mukwano era ng'alina emikwano mingi." * Batolomewo Zimbe, ''Buganda ne Kabaka'', 1939, lup.&nbsp;53. "Mwanga yalwana okwetakkuluzako wamu nensi ye okuva mu baali bayingirira mu bufuzi bwe bwonna. Teyabaagala oba okubeetaaga; yeegomba maanyi gaabwe, naye nga tayagala ndowooza zaabwe. Yali tasobola kuzzaawo mbeera ya bulamu bwe obwedda wadde okwemanyiiza obupya, era mu kusoberwa n'okweralikirira era ng'ali mu masanganzira ,ku nze alabika asaaniddeyokko okusaasirwa ." * Kabaka [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II]], ''Okuvvoola Obwakabaka bwange'', 1967 "Yali ayagadde okubeera ssenkulu mu nnyumba ye, naye eky'omukisa omubi gy'ali n'eri obwakabaka, obwami bwatuuulira obuyinza bw'obwakabaka mu ngeri etabangawo." * MSM Kiwanuka, "Kabaka Mwanga n'ebibiina bye eby'obufuzi", 1969 "Mwanga bwe yaleetebwa mu kibuga ekikulu ng'omuwambe abaddukanya emirimu baali basuubira nti abantu bajja kusanyuka kati ng'omulabe w'emirembe n'eddiini yaabwe agenda mu buwanganguse. Okwawukanako n'ekyo, abantu baali baagala asonyiyibwa." * Fr. John-Mary Waliggo, Eklezia Katolika mu Buddu, 1976 "Mwanga ... yalagirawo nti tasobola ddimu lya kulemesa bagwiira abaali bayonoona obwakabaka bwe ng'alaba. Teyalina bumanyirivu oba ekitiibwa ekyali kisobozesezza kitaawe okukuumira abagwira mu kifo kyabwe munda mu bwakabaka bwe." * Samwiri R. Karugire, ''Ebyafaayo by'ebyobufuzi bya Uganda'', 1980 "Mwanga yali mutuufumu okunoonya okubeera ssenkulu mu bwakabaka bwe nga bajjajjaabe bwe baali, ebisukkiridde bye byonna n'obunafu mu mpisa obutaziyizika .Abamu ku bajajjaabe baali bakozeeko ebikolwa eby'obukambwe n'obutali bwenkanya era teri kibi kyali kibatuuseeko.Mu ngeri endala emisango abakulisitaayo n'abasiraamu gyebaateeka ku Mwanga ne bwegyandibadde emituufu,era yasigala nga mutuufu okwagala obuyinza obusukkulumu mu bwakabak bw'abajajjaabe" * Samwiri R. Karugire, ''Ebyafaayo by'ebyobufuzi bya Uganda'', 1980 "... Mwanga yababuzabuza (abataka abaganda) ng'owekisa era omukkakkamu okusinga ku Muteesa bweyali nga muvubuka. Mu bukambwe , kitaawe, jjajjaawe ne jjajjaawe omukulu baamusingako, nga buli omu ajjukirwa mu nnono y'Abaganda mu kiseera ky'amatwale Abangreza webatwalira obuyinza bamutwala ng'afuuse atafugika aku mutendera ogutali gumu mu bufuzi bwabwe buli kinomu. Kino kye kintu Mwanga ky'atafuuka." okufuuka." * Morris Twaddle, ''Kakungulu'', 1993 "Tewali Kabaka wa Buganda yali asanze kusoomoozebwa nga Mwanga kwe yasanga, ng'akolagana n'ebibiina by'eddiini eby'amaanyi oluvannyuma ekyamuggya ku namulondo ne mu bwakabaka bwe." * m,lSamwiri Lwanga Lunyigo, ''Mwanga II'', 2011, olupapula 4 "Mwanga II alina kulamulwa mu mbeera ya Buganda ey'ekyasa eky'ekkumi n'omwenda, bakabaka mwe baalina obuyinza obujjuvu obw'okufuga, obw'okukola amateeka, obw'ekiramuzi, obw'amagye era n'eby'enfuna. Okumulabira mu galubindi z'abalabe be, abo abaatwala obwetongoze bw'ensi ye n'abaakuno bebaakolagana nabo kubeera kumusubwa. Tayinza kutegeerwa ng'oyita mu nfumo z'abalabe be abaamuvumirira." * Samwiri Lwanga Lunyigo, ''Mwanga II'', 2011, lup.&nbsp;35 {{Authority control}}Yasikira [[Kabaka wa Buganda]] Yasikirwa [[Muteesa I Mukaabya]] 1884-88 [[Kiweewa Nnyonyintono]] [[Walugembe]]{{Kabaka of Buganda}}Yasikira [[Kabaka of Buganda]] Succeded by [[Kalema Muguluma]] 1889-97 [[Daudi cwa II Buganda]] == Ebitambula ku mikutu eminyumiza wala == Ku ntandikwa ya 2023, eղղombo eyatambula ennyo mu Uganda n’ensi yonna yajja ku mikutu gimunyumiza wala, ng'erimu erinnya ‘Kabaka-Mwanga.’ eղղombo eno yasibuka ku katambi akaagabibwa ku mikutu gya Uganda, omulenzi omuto okuva mu bitundu by’e Uganda mwe yakozesezza ebigambo bino ng'ekyokwewunya. Okusaasana kuno kwakoleeza obwagazi obuggya ku byafaayo bya kabaka Mwanga. Ekintu kino kyakwata ebirowoozo bya Bannayuganda bombi abakadde abamanyi omukululo gwa Mwanga n’emigigi emito egyali tegimumanyi. == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] * [[:en:Uganda_Martyrs|Abajulizi ba Uganda]] * [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I owa Buganda]] * [[Kimera of Buganda|Kimera owa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Kabaka of Buganda}} # D. A. Low, [https://books.google.com/books?id=AfeOgQlJhJAC&dq=Mwanga+II+died+8+May+1903&pg=PA210 ''Fabrication of Empire: The British and the Uganda Kingdoms, 1890-1902''], Cambridge University Press, 2009, p. 210, note 196. # {{Cite web|date=2021-01-09|title=The year Buganda was ruled by three kings|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-year-buganda-was-ruled-by-three-kings-1677628|access-date=2023-01-26|website=Monitor|language=en}} # {{Cite web|last=Ward|first=Kevin|title=A History of Christianity in Uganda|url=https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/|access-date=2023-01-26|website=Dictionary of African Christian Biography|language=en}} # {{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}} # {{cite web|url=http://www.buganda.com/martyrs.htm|work=The Buganda Home Page|title=The Christian Martyrs of Uganda|access-date=2025-08-01|archive-date=2014-07-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm|url-status=dead}} # {{cite book|last1=Moorehead|first1=Alan|title=The White Nile|year=1963|publisher=Penguin|isbn=9780060956394|chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} # {{Cite web|title=Kabaka (King) Mwanga II of Buganda - Gay, Bisexual or Queer or just a fake narrative|url=https://theafricanroyalfamilies.com/2022/06/04/kabaka-king-mwanga-ii-of-buganda-gay-bisexual-or-queer/|access-date=2023-01-26|website=The African Royal Families|archive-date=2023-01-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20230126083822/https://theafricanroyalfamilies.com/2022/06/04/kabaka-king-mwanga-ii-of-buganda-gay-bisexual-or-queer/|url-status=dead}} # D. Anthony Law, ''The Mind of Buganda'', 1971. pp.26 # M. Wright, ''Buganda in the Heroic Age'', 1972. p.11 # Perham, M. F., & Perham, M. (1956). Lugard: The years of adventure, 1858-1898 (Vol. 1). Archon Books. # Katende, J.L. (2004). Bakabaka Ba Buganda Okuva Ku Kyabaggu Okutuka Ku Mutesa II, Kampala # Cardinal Nsubuga, ''Obulamu bwa Mapera Omutume wa Uganda, 1853-1890'' # Mackay, A. M. (1890). ''Pioneer Missionary of the Church Missionary Society to Uganda''. By his Sister # Zimbe, B. M. (1939). Buganda ne Kabaka. Typescript translation, Buganda and the King. # Kabaka Mutesa II, ''Desecration of My Kingdom'', 1967. pp.43 # Kiwanuka, M. S. M. (1969). "Kabaka Mwanga and his political parties." Uganda Journal, 33(1), 1-16 # Waliggo, J. M. (1976). The Catholic Church in the Buddu Province of Uganda 1879-1925, unpublished Ph. D (Doctoral dissertation, thesis, Cambridge). # Samwiri R. Karugire, ''A Political History of Uganda'', 1980. pp.66 # Samwiri R. Karugire, ''A Political History of Uganda'', 1980. pp.68-69 # Twaddle, M. (1993). Kakungulu & the creation of Uganda, 1868-1928. James Currey. # Lwanga-Lunyiigo, S. (2011). ''Mwanga II: Resistance to Imposition of British Colonial Rule in Buganda, 1884-1899''. Kampala: Wavah Books # {{Cite web|title=Why Kabaka Mwanga is trending – Kampala Sun|url=https://www.kampalasun.co.ug/why-kabaka-mwanga-is-trending/|access-date=2023-03-17|language=en-US|archive-date=2023-03-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20230317055559/https://www.kampalasun.co.ug/why-kabaka-mwanga-is-trending/|url-status=dead}} # {{Cite web|date=2023-01-13|title=Who is Kabaka Mwanga in the trending social media videos? - The BuzzNation|url=https://buzznation.co.ug/2023/01/13/who-is-kabaka-mwanga-in-the-trending-social-media-videos/|url-status=dead|access-date=2023-03-17|website=buzznation.co.ug|language=en-US|archive-date=2023-03-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20230317055557/https://buzznation.co.ug/2023/01/13/who-is-kabaka-mwanga-in-the-trending-social-media-videos/}} == Ebisingawo kubyokusoma == * Ashe, R. P. (1889) nga bano. ''Bassekabaka ba Uganda babiri: Oba, Obulamu ku lubalama lwa Victoria Nyanza'' . S. Low, Marston, Searle, & Rivington, abawandiisi b’ebitabo bino. * Brierley, Jean, ne Thomas Spear, abawandiisi b’ebitabo bino. “Mutesa, Abaminsani, n’okukyuka kw’Abakristaayo mu Buganda.” Ekitabo ky’ensi yonna eky’okunoonyereza ku byafaayo bya Afrika 21, no. 4 (1988): 601-18. [[doi:10.2307/219743|10.2307]] /219743. * Griffiths, Tudor, omuwandiisi w’ebitabo. “Omulabirizi Alfred Tucker n’okutandikawo ekitongole ky’abakuumi ekya Bungereza mu Uganda 1890-94.” Journal of Eddiini mu Afirika 31, no. 1 (2001): 92-114. [[doi:10.2307/1581815|10.2307]] /1581815. * Kaggwa, Sir Apollo K, ''[https://www.abebooks.com/servlet/BookDetailsPL?bi=30178361663&searchurl=sortby%3D17%26an%3DKIWANUKA%252C%2BM.S.M.&cm_sp=snippet-_-srp1-_-title5 Basekabaka be'Buganda]'' [yavvuunulwa MM Semakula Kiwanuka]. Nairobi: Ekitongole ekifulumya ebitabo mu buvanjuba bwa Afrika, 1971. * Kiwanuka, MSM (1969) nga bano. "Kabaka Mwanga n'ebibiina bye eby'obufuzi." ''Ekitabo kya Uganda, 33(1)'', 1-16. * Wansi, Anthony. “Abazungu n’Abaganda.” Ensonga z’ensi yonna (Royal Institute of International Affairs 1944-) 32, no. 3 (1956): 308-17. [[doi:10.2307/2608109|10.2307]] /2608109. * Lwanga-Lunyigo, Samwiri (2011). ''Mwanga II : Okuziyiza Okussaawo obufuzi bw'amatwale ga Bungereza mu Buganda, 1884-1899'' . Ebitabo bya Wavah. * Rowe, JA “Okulongoosa Abakristaayo mu Kkooti ya Mwanga: Okuddamu okwekenneenya Ekitundu kino mu byafaayo bya Buganda.” Ekitabo ky’ebyafaayo bya Afrika 5, no. 1 (1964): 55-72. http://www.jstor.org/stable/179768 . * Twaddle, Mikayiri, era nga ye. “Enkyukakyuka y’Abasiraamu mu Buganda.” Ensonga za Afrika 71, no. 282 (1972): 54-72. http://www.jstor.org/stable/720363 . Enkola y'okukuuma obutonde bw'ensi. == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == {{Kabaka of Buganda}}Yasikira [[Kabaka wa Buganda]] Yasikirwa [[Kalema Muguluma]] 1889-97 [[Daudi Cwa II owa Buganda]] * [https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm Olukalala lwa Bassekabaka ba Buganda] Archived * [http://www.newvision.co.ug/new_vision/guest-blog-blog/1414058/vilification-kabaka-mwanga Okuvvoola Kabaka Mwanga] # Kabaka wa Buganda {{Authority control}}Okufuga obuyinza [[Category:Bassekabaka ba Buganda]] sb30a33e7zqx2cxehxcskbdcdy2pv7w Daudi Kintu Wasajja 0 11381 70787 55093 2026-08-25T09:42:11Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Olulyo Olulangira]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70787 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omulangira Daudi Kintu Wasajja''' (yazaalibwa 1966), era ayitibwa '''David Wasajja''', mulangira wa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka bw'ennono obusinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . == Obimukwatako == Ye mutabani omuto owa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Ssekabaka Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ow’omulundi ogwa 35 mu [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], ne Winifred Keihagwe, [[:en:Princess|Omubiitokati]] w'e [[:en:Ankole|Ankole]] . Ye muto wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II|Muwenda Mutebi II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] aliko kati . Yali akyali mu lubuto abasirikale ba [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe baalumba [[:en:Mengo_Palace|Olubiri lw’e Mengo]] mu 1966. Maama we eyali olubuto, nga tasobola kudduka, yakwatibwa n’asibibwa mu [[:en:Luzira_Prison|kkomera ly’e Luzira]] okumala ennaku eziwera, n’ayimbulwa ng'ebula essaawa ntono nnyo nga tannalumwa bisa bya kuzaala. Kitaawe Kabaka yali adduse mu lubiri olwali luteta. <ref>https://web.archive.org/web/20141010024003/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097</ref> Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimattuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nnalubaale]], eryato eryali litisse abadigize bwe ly'ebbika mu nnyanja ne litta abantu 33. <ref>https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY</ref> == Emisomo gye == Omulangira Wasajja alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) okuva mu [[:en:University_of_Nottingham|university of Nottingham]], mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . == Emirimu gye == Wasajja yakomawo ku butaka mu 1996 era amangu ago n'alondebwa okuba ey'ekkenenya ebikolebwa n'ebikolebwa mu Kkampuni ya [[:en:Pan_World_Insurance|Pan World Insurance]] . Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuuka maneja w’ekitundu owa Kkampuni y'ebyempuliziganya eya [[:en:Celtel|Celtel]] . Mu buyinza bwe ng'omulangira, akiikiridde muganda we Kabaka aliwo kati ku mikolo egy’amaanyi, okugeza embaga ya [[:en:Kyagulanyi_Ssentamu_Robert_aka_Bobi_Wine|Kyagulanyi Ssentamu Robert aka Bobi Wine]] ne mukyalawe [[:en:Barbie_Itungo_Kyagulanyi|Barbie Itungo Kyagulanyi]] ). Yawerekera muganda we mu nteeseganya ezaaliwo okukomekereza obutakkanya obw'aliwo wakati w’[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] ne [[:en:Republic_of_Uganda|Uganda]] mu Gwomwenda 2009 eyayitibwa oluvannyuma lw’obwegugungo mu [[:en:Kampala|Kampala]] olw’embeera eyaliwo mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] eyaviirako n'okuggalwa kwa leediyo ya Buganda ey’obwakabaka. Emikutu gy'amawulire egy'omu kitundu gigamba nti Wasajja y'omu ku bakulira obwegugungo "Hash Harriers" ekibinja ky'ab'ejaasi mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ayagala nnyo okudduka era muzannyi wa masasi. Yafuulibwa omulawanyi w'obwakabaka ku mukolo gwa Grand Cross of the [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]]<nowiki/>okuva eri Kabaka [[:en:Julio_Pinedo|Julio I]] owa [[:en:Afro-Bolivians|Afro-Bolivia]] . <ref>https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html</ref> == Ebirala ebimukwatako == Nga 25 Ogwokuna 2013, Omulangira Wasajja yawasa Mukyala Marion Nankya muwala w'eyali omubaka wa Paalamenti mu kiseera ekyo owa Bukoto ey'Obukiikaddyo, Mathias Nsubuga. Embaga yabadde ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] ng’okusembeza abagenyi baabwe kwali mu maka ga Kabaka amatongole e Mengo. Era ky'awandiikibwa nti gwe gwali omulundi gwa Kabaka ogwasooka okwetaba mu kukuba ebirayiro mu kkanisa n’okukyaza abagenyi kuba mu buwangwa tateekeddwa kubeerawo ku mikolo egy’engeri eno. <ref>{{Cite web |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331222421/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111413/http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |url-status=dead }}</ref> Nga 18 Ogusooka 2014, Mukyala Nankya yazaala bulungi omwana we omulenzi mu ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala. Omwana ono yatuumiddwa Omulangira Edward Mbogo olw'okujjukira jjajjaawe Ssekabaka Sir Edward Mutesa ( [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Muteesa II owa Buganda]] ) ne jjajjaawe omugenzi Nuuhu Mbogo, omulangira wa Buganda omututumufu era omukulembeze w’Obusiraamu mu Buganda. Mbogo yali muganda wa [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Mwanga]] . <ref>http://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html</ref> == Ebitiibwa bye yafuna == * [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Ekiwelo ky'omulwanyi w'Obwakabaka ekya [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]] == Laba ne == * [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] * [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Buganda]] [[Category:Olulyo Olulangira]] rb52585ly4tvzvqwkxiok4i8pf182fj 70790 70787 2026-08-25T09:45:55Z Ssemmanda will 3837 ntereezezza ebijuliziddwa 70790 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omulangira Daudi Kintu Wasajja''' (yazaalibwa 1966), era ayitibwa '''David Wasajja''', mulangira wa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka bw'ennono obusinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . == Obimukwatako == Ye mutabani omuto owa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Ssekabaka Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ow’omulundi ogwa 35 mu [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], ne Winifred Keihagwe, [[:en:Princess|Omubiitokati]] w'e [[:en:Ankole|Ankole]] . Ye muto wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II|Muwenda Mutebi II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] aliko kati . Yali akyali mu lubuto abasirikale ba [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe baalumba [[:en:Mengo_Palace|Olubiri lw’e Mengo]] mu 1966. Maama we eyali olubuto, nga tasobola kudduka, yakwatibwa n’asibibwa mu [[:en:Luzira_Prison|kkomera ly’e Luzira]] okumala ennaku eziwera, n’ayimbulwa ng'ebula essaawa ntono nnyo nga tannalumwa bisa bya kuzaala. Kitaawe Kabaka yali adduse mu lubiri olwali luteta. <ref>{{Cite web |title=Meet the kabaka’s illustrious brothers |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141010024003/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-date=2014-10-10 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimattuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nnalubaale]], eryato eryali litisse abadigize bwe ly'ebbika mu nnyanja ne litta abantu 33. <ref>{{Cite news |last=Biryabarema |first=Elias |title=Uganda boat accident death toll rises to 33 - police |url=https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-url=https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-date=2018-11-26 |access-date=2026-08-25 |work=AF |language=en-US}}</ref> == Emisomo gye == Omulangira Wasajja alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) okuva mu [[:en:University_of_Nottingham|university of Nottingham]], mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . == Emirimu gye == Wasajja yakomawo ku butaka mu 1996 era amangu ago n'alondebwa okuba ey'ekkenenya ebikolebwa n'ebikolebwa mu Kkampuni ya [[:en:Pan_World_Insurance|Pan World Insurance]] . Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuuka maneja w’ekitundu owa Kkampuni y'ebyempuliziganya eya [[:en:Celtel|Celtel]] . Mu buyinza bwe ng'omulangira, akiikiridde muganda we Kabaka aliwo kati ku mikolo egy’amaanyi, okugeza embaga ya [[:en:Kyagulanyi_Ssentamu_Robert_aka_Bobi_Wine|Kyagulanyi Ssentamu Robert aka Bobi Wine]] ne mukyalawe [[:en:Barbie_Itungo_Kyagulanyi|Barbie Itungo Kyagulanyi]] ). Yawerekera muganda we mu nteeseganya ezaaliwo okukomekereza obutakkanya obw'aliwo wakati w’[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] ne [[:en:Republic_of_Uganda|Uganda]] mu Gwomwenda 2009 eyayitibwa oluvannyuma lw’obwegugungo mu [[:en:Kampala|Kampala]] olw’embeera eyaliwo mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] eyaviirako n'okuggalwa kwa leediyo ya [[Buganda]] ey’obwakabaka. Emikutu gy'amawulire egy'omu kitundu gigamba nti Wasajja y'omu ku bakulira obwegugungo "Hash Harriers" ekibinja ky'ab'ejaasi mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ayagala nnyo okudduka era muzannyi wa masasi. Yafuulibwa omulawanyi w'obwakabaka ku mukolo gwa Grand Cross of the [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]]<nowiki/>okuva eri Kabaka [[:en:Julio_Pinedo|Julio I]] owa [[:en:Afro-Bolivians|Afro-Bolivia]] . <ref>{{Cite web |title=Web Oficial de la Casa Real Afroboliviana |url=https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html |access-date=2026-08-25 |website=www.casarealafroboliviana.org}}</ref> == Ebirala ebimukwatako == Nga 25 Ogwokuna 2013, Omulangira Wasajja yawasa Mukyala Marion Nankya muwala w'eyali omubaka wa Paalamenti mu kiseera ekyo owa Bukoto ey'Obukiikaddyo, Mathias Nsubuga. Embaga yabadde ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] ng’okusembeza abagenyi baabwe kwali mu maka ga Kabaka amatongole e Mengo. Era ky'awandiikibwa nti gwe gwali omulundi gwa Kabaka ogwasooka okwetaba mu kukuba ebirayiro mu kkanisa n’okukyaza abagenyi kuba mu buwangwa tateekeddwa kubeerawo ku mikolo egy’engeri eno. <ref>{{Cite web |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331222421/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111413/http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |url-status=dead }}</ref> Nga 18 Ogusooka 2014, Mukyala Nankya yazaala bulungi omwana we omulenzi mu ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala. Omwana ono yatuumiddwa Omulangira Edward Mbogo olw'okujjukira jjajjaawe Ssekabaka Sir Edward Mutesa ( [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Muteesa II owa Buganda]] ) ne jjajjaawe omugenzi Nuuhu Mbogo, omulangira wa Buganda omututumufu era omukulembeze w’Obusiraamu mu Buganda. Mbogo yali muganda wa [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Mwanga]] . <ref>{{Cite web |title=New Vision |url=https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20250220195511/https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-date=2025-02-20 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug |language=en}}</ref> == Ebitiibwa bye yafuna == * [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Ekiwelo ky'omulwanyi w'Obwakabaka ekya [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]] == Laba ne == * [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] * [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Buganda]] [[Category:Olulyo Olulangira]] 9817hull2v2htle26vkkjlkntkt6ty0 70811 70790 2026-08-25T10:16:29Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70811 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omulangira Daudi Kintu Wasajja''' (yazaalibwa 1966), era ayitibwa '''David Wasajja''', mulangira wa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka bw'ennono obusinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . == Obimukwatako == Ye mutabani omuto owa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Ssekabaka Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ow’omulundi ogwa 35 mu [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], ne Winifred Keihagwe, [[:en:Princess|Omubiitokati]] w'e [[:en:Ankole|Ankole]] . Ye muto wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II|Muwenda Mutebi II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] aliko kati . Yali akyali mu lubuto abasirikale ba [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe baalumba [[:en:Mengo_Palace|Olubiri lw’e Mengo]] mu 1966. Maama we eyali olubuto, nga tasobola kudduka, yakwatibwa n’asibibwa mu [[:en:Luzira_Prison|kkomera ly’e Luzira]] okumala ennaku eziwera, n’ayimbulwa ng'ebula essaawa ntono nnyo nga tannalumwa bisa bya kuzaala. Kitaawe Kabaka yali adduse mu lubiri olwali luteta. <ref>{{Cite web |title=Meet the kabaka’s illustrious brothers |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141010024003/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-date=2014-10-10 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimattuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nnalubaale]], eryato eryali litisse abadigize bwe ly'ebbika mu nnyanja ne litta abantu 33. <ref>{{Cite news |last=Biryabarema |first=Elias |title=Uganda boat accident death toll rises to 33 - police |url=https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-url=https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-date=2018-11-26 |access-date=2026-08-25 |work=AF |language=en-US}}</ref> == Emisomo gye == Omulangira Wasajja alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) okuva mu [[:en:University_of_Nottingham|university of Nottingham]], mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . == Emirimu gye == Wasajja yakomawo ku butaka mu 1996 era amangu ago n'alondebwa okuba ey'ekkenenya ebikolebwa n'ebikolebwa mu Kkampuni ya [[:en:Pan_World_Insurance|Pan World Insurance]] . Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuuka maneja w’ekitundu owa Kkampuni y'ebyempuliziganya eya [[:en:Celtel|Celtel]] . Mu buyinza bwe ng'omulangira, akiikiridde muganda we Kabaka aliwo kati ku mikolo egy’amaanyi, okugeza embaga ya [[:en:Kyagulanyi_Ssentamu_Robert_aka_Bobi_Wine|Kyagulanyi Ssentamu Robert aka Bobi Wine]] ne mukyalawe [[:en:Barbie_Itungo_Kyagulanyi|Barbie Itungo Kyagulanyi]] ). Yawerekera muganda we mu nteeseganya ezaaliwo okukomekereza obutakkanya obw'aliwo wakati w’[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] ne [[:en:Republic_of_Uganda|Uganda]] mu Gwomwenda 2009 eyayitibwa oluvannyuma lw’obwegugungo mu [[:en:Kampala|Kampala]] olw’embeera eyaliwo mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] eyaviirako n'okuggalwa kwa leediyo ya [[Buganda]] ey’obwakabaka. Emikutu gy'amawulire egy'omu kitundu gigamba nti Wasajja y'omu ku bakulira obwegugungo "Hash Harriers" ekibinja ky'ab'ejaasi mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ayagala nnyo okudduka era muzannyi wa masasi. Yafuulibwa omulawanyi w'obwakabaka ku mukolo gwa Grand Cross of the [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]]<nowiki/>okuva eri Kabaka [[:en:Julio_Pinedo|Julio I]] owa [[:en:Afro-Bolivians|Afro-Bolivia]] . <ref>{{Cite web |title=Web Oficial de la Casa Real Afroboliviana |url=https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html |access-date=2026-08-25 |website=www.casarealafroboliviana.org}}</ref> == Ebirala ebimukwatako == Nga 25 Ogwokuna 2013, Omulangira Wasajja yawasa Mukyala Marion Nankya muwala w'eyali omubaka wa Paalamenti mu kiseera ekyo owa Bukoto ey'Obukiikaddyo, Mathias Nsubuga. Embaga yabadde ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] ng’okusembeza abagenyi baabwe kwali mu maka ga Kabaka amatongole e Mengo. Era ky'awandiikibwa nti gwe gwali omulundi gwa Kabaka ogwasooka okwetaba mu kukuba ebirayiro mu kkanisa n’okukyaza abagenyi kuba mu buwangwa tateekeddwa kubeerawo ku mikolo egy’engeri eno. <ref>{{Cite web |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331222421/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111413/http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |url-status=dead }}</ref> Nga 18 Ogusooka 2014, Mukyala Nankya yazaala bulungi omwana we omulenzi mu ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala. Omwana ono yatuumiddwa Omulangira Edward Mbogo olw'okujjukira jjajjaawe Ssekabaka Sir Edward Mutesa ( [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Muteesa II owa Buganda]] ) ne jjajjaawe omugenzi Nuuhu Mbogo, omulangira wa Buganda omututumufu era omukulembeze w’Obusiraamu mu Buganda. Mbogo yali muganda wa [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Mwanga]] . <ref>{{Cite web |title=New Vision |url=https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20250220195511/https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-date=2025-02-20 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug |language=en}}</ref> == Ebitiibwa bye yafuna == * [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Ekiwelo ky'omulwanyi w'Obwakabaka ekya [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]] == Laba ne == * [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] * [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Olulyo Olulangira]] fsp8y7dr5ueod9ycffs829l36j330r0 70812 70811 2026-08-25T10:16:37Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Olulyo Olulangira]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70812 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omulangira Daudi Kintu Wasajja''' (yazaalibwa 1966), era ayitibwa '''David Wasajja''', mulangira wa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka bw'ennono obusinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . == Obimukwatako == Ye mutabani omuto owa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Ssekabaka Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ow’omulundi ogwa 35 mu [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], ne Winifred Keihagwe, [[:en:Princess|Omubiitokati]] w'e [[:en:Ankole|Ankole]] . Ye muto wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II|Muwenda Mutebi II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] aliko kati . Yali akyali mu lubuto abasirikale ba [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe baalumba [[:en:Mengo_Palace|Olubiri lw’e Mengo]] mu 1966. Maama we eyali olubuto, nga tasobola kudduka, yakwatibwa n’asibibwa mu [[:en:Luzira_Prison|kkomera ly’e Luzira]] okumala ennaku eziwera, n’ayimbulwa ng'ebula essaawa ntono nnyo nga tannalumwa bisa bya kuzaala. Kitaawe Kabaka yali adduse mu lubiri olwali luteta. <ref>{{Cite web |title=Meet the kabaka’s illustrious brothers |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141010024003/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-date=2014-10-10 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimattuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nnalubaale]], eryato eryali litisse abadigize bwe ly'ebbika mu nnyanja ne litta abantu 33. <ref>{{Cite news |last=Biryabarema |first=Elias |title=Uganda boat accident death toll rises to 33 - police |url=https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-url=https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-date=2018-11-26 |access-date=2026-08-25 |work=AF |language=en-US}}</ref> == Emisomo gye == Omulangira Wasajja alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) okuva mu [[:en:University_of_Nottingham|university of Nottingham]], mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . == Emirimu gye == Wasajja yakomawo ku butaka mu 1996 era amangu ago n'alondebwa okuba ey'ekkenenya ebikolebwa n'ebikolebwa mu Kkampuni ya [[:en:Pan_World_Insurance|Pan World Insurance]] . Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuuka maneja w’ekitundu owa Kkampuni y'ebyempuliziganya eya [[:en:Celtel|Celtel]] . Mu buyinza bwe ng'omulangira, akiikiridde muganda we Kabaka aliwo kati ku mikolo egy’amaanyi, okugeza embaga ya [[:en:Kyagulanyi_Ssentamu_Robert_aka_Bobi_Wine|Kyagulanyi Ssentamu Robert aka Bobi Wine]] ne mukyalawe [[:en:Barbie_Itungo_Kyagulanyi|Barbie Itungo Kyagulanyi]] ). Yawerekera muganda we mu nteeseganya ezaaliwo okukomekereza obutakkanya obw'aliwo wakati w’[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] ne [[:en:Republic_of_Uganda|Uganda]] mu Gwomwenda 2009 eyayitibwa oluvannyuma lw’obwegugungo mu [[:en:Kampala|Kampala]] olw’embeera eyaliwo mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] eyaviirako n'okuggalwa kwa leediyo ya [[Buganda]] ey’obwakabaka. Emikutu gy'amawulire egy'omu kitundu gigamba nti Wasajja y'omu ku bakulira obwegugungo "Hash Harriers" ekibinja ky'ab'ejaasi mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ayagala nnyo okudduka era muzannyi wa masasi. Yafuulibwa omulawanyi w'obwakabaka ku mukolo gwa Grand Cross of the [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]]<nowiki/>okuva eri Kabaka [[:en:Julio_Pinedo|Julio I]] owa [[:en:Afro-Bolivians|Afro-Bolivia]] . <ref>{{Cite web |title=Web Oficial de la Casa Real Afroboliviana |url=https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html |access-date=2026-08-25 |website=www.casarealafroboliviana.org}}</ref> == Ebirala ebimukwatako == Nga 25 Ogwokuna 2013, Omulangira Wasajja yawasa Mukyala Marion Nankya muwala w'eyali omubaka wa Paalamenti mu kiseera ekyo owa Bukoto ey'Obukiikaddyo, Mathias Nsubuga. Embaga yabadde ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] ng’okusembeza abagenyi baabwe kwali mu maka ga Kabaka amatongole e Mengo. Era ky'awandiikibwa nti gwe gwali omulundi gwa Kabaka ogwasooka okwetaba mu kukuba ebirayiro mu kkanisa n’okukyaza abagenyi kuba mu buwangwa tateekeddwa kubeerawo ku mikolo egy’engeri eno. <ref>{{Cite web |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331222421/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111413/http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |url-status=dead }}</ref> Nga 18 Ogusooka 2014, Mukyala Nankya yazaala bulungi omwana we omulenzi mu ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala. Omwana ono yatuumiddwa Omulangira Edward Mbogo olw'okujjukira jjajjaawe Ssekabaka Sir Edward Mutesa ( [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Muteesa II owa Buganda]] ) ne jjajjaawe omugenzi Nuuhu Mbogo, omulangira wa Buganda omututumufu era omukulembeze w’Obusiraamu mu Buganda. Mbogo yali muganda wa [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Mwanga]] . <ref>{{Cite web |title=New Vision |url=https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20250220195511/https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-date=2025-02-20 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug |language=en}}</ref> == Ebitiibwa bye yafuna == * [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Ekiwelo ky'omulwanyi w'Obwakabaka ekya [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]] == Laba ne == * [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] * [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  n7l1ew3dwe1iz9419rszt7c50v5l24s 70813 70812 2026-08-25T10:17:03Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Abalangira ba Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70813 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omulangira Daudi Kintu Wasajja''' (yazaalibwa 1966), era ayitibwa '''David Wasajja''', mulangira wa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka bw'ennono obusinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . == Obimukwatako == Ye mutabani omuto owa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Ssekabaka Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ow’omulundi ogwa 35 mu [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], ne Winifred Keihagwe, [[:en:Princess|Omubiitokati]] w'e [[:en:Ankole|Ankole]] . Ye muto wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II|Muwenda Mutebi II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] aliko kati . Yali akyali mu lubuto abasirikale ba [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe baalumba [[:en:Mengo_Palace|Olubiri lw’e Mengo]] mu 1966. Maama we eyali olubuto, nga tasobola kudduka, yakwatibwa n’asibibwa mu [[:en:Luzira_Prison|kkomera ly’e Luzira]] okumala ennaku eziwera, n’ayimbulwa ng'ebula essaawa ntono nnyo nga tannalumwa bisa bya kuzaala. Kitaawe Kabaka yali adduse mu lubiri olwali luteta. <ref>{{Cite web |title=Meet the kabaka’s illustrious brothers |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141010024003/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-date=2014-10-10 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimattuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nnalubaale]], eryato eryali litisse abadigize bwe ly'ebbika mu nnyanja ne litta abantu 33. <ref>{{Cite news |last=Biryabarema |first=Elias |title=Uganda boat accident death toll rises to 33 - police |url=https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-url=https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-date=2018-11-26 |access-date=2026-08-25 |work=AF |language=en-US}}</ref> == Emisomo gye == Omulangira Wasajja alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) okuva mu [[:en:University_of_Nottingham|university of Nottingham]], mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . == Emirimu gye == Wasajja yakomawo ku butaka mu 1996 era amangu ago n'alondebwa okuba ey'ekkenenya ebikolebwa n'ebikolebwa mu Kkampuni ya [[:en:Pan_World_Insurance|Pan World Insurance]] . Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuuka maneja w’ekitundu owa Kkampuni y'ebyempuliziganya eya [[:en:Celtel|Celtel]] . Mu buyinza bwe ng'omulangira, akiikiridde muganda we Kabaka aliwo kati ku mikolo egy’amaanyi, okugeza embaga ya [[:en:Kyagulanyi_Ssentamu_Robert_aka_Bobi_Wine|Kyagulanyi Ssentamu Robert aka Bobi Wine]] ne mukyalawe [[:en:Barbie_Itungo_Kyagulanyi|Barbie Itungo Kyagulanyi]] ). Yawerekera muganda we mu nteeseganya ezaaliwo okukomekereza obutakkanya obw'aliwo wakati w’[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] ne [[:en:Republic_of_Uganda|Uganda]] mu Gwomwenda 2009 eyayitibwa oluvannyuma lw’obwegugungo mu [[:en:Kampala|Kampala]] olw’embeera eyaliwo mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] eyaviirako n'okuggalwa kwa leediyo ya [[Buganda]] ey’obwakabaka. Emikutu gy'amawulire egy'omu kitundu gigamba nti Wasajja y'omu ku bakulira obwegugungo "Hash Harriers" ekibinja ky'ab'ejaasi mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ayagala nnyo okudduka era muzannyi wa masasi. Yafuulibwa omulawanyi w'obwakabaka ku mukolo gwa Grand Cross of the [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]]<nowiki/>okuva eri Kabaka [[:en:Julio_Pinedo|Julio I]] owa [[:en:Afro-Bolivians|Afro-Bolivia]] . <ref>{{Cite web |title=Web Oficial de la Casa Real Afroboliviana |url=https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html |access-date=2026-08-25 |website=www.casarealafroboliviana.org}}</ref> == Ebirala ebimukwatako == Nga 25 Ogwokuna 2013, Omulangira Wasajja yawasa Mukyala Marion Nankya muwala w'eyali omubaka wa Paalamenti mu kiseera ekyo owa Bukoto ey'Obukiikaddyo, Mathias Nsubuga. Embaga yabadde ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] ng’okusembeza abagenyi baabwe kwali mu maka ga Kabaka amatongole e Mengo. Era ky'awandiikibwa nti gwe gwali omulundi gwa Kabaka ogwasooka okwetaba mu kukuba ebirayiro mu kkanisa n’okukyaza abagenyi kuba mu buwangwa tateekeddwa kubeerawo ku mikolo egy’engeri eno. <ref>{{Cite web |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331222421/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111413/http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |url-status=dead }}</ref> Nga 18 Ogusooka 2014, Mukyala Nankya yazaala bulungi omwana we omulenzi mu ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala. Omwana ono yatuumiddwa Omulangira Edward Mbogo olw'okujjukira jjajjaawe Ssekabaka Sir Edward Mutesa ( [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Muteesa II owa Buganda]] ) ne jjajjaawe omugenzi Nuuhu Mbogo, omulangira wa Buganda omututumufu era omukulembeze w’Obusiraamu mu Buganda. Mbogo yali muganda wa [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Mwanga]] . <ref>{{Cite web |title=New Vision |url=https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20250220195511/https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-date=2025-02-20 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug |language=en}}</ref> == Ebitiibwa bye yafuna == * [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Ekiwelo ky'omulwanyi w'Obwakabaka ekya [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]] == Laba ne == * [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] * [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Abalangira ba Buganda]] 778o1l6p9igxbut9x62p31e8idio3gf 70815 70813 2026-08-25T10:23:27Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Abambejja ba Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70815 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omulangira Daudi Kintu Wasajja''' (yazaalibwa 1966), era ayitibwa '''David Wasajja''', mulangira wa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka bw'ennono obusinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . == Obimukwatako == Ye mutabani omuto owa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Ssekabaka Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ow’omulundi ogwa 35 mu [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], ne Winifred Keihagwe, [[:en:Princess|Omubiitokati]] w'e [[:en:Ankole|Ankole]] . Ye muto wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II|Muwenda Mutebi II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] aliko kati . Yali akyali mu lubuto abasirikale ba [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe baalumba [[:en:Mengo_Palace|Olubiri lw’e Mengo]] mu 1966. Maama we eyali olubuto, nga tasobola kudduka, yakwatibwa n’asibibwa mu [[:en:Luzira_Prison|kkomera ly’e Luzira]] okumala ennaku eziwera, n’ayimbulwa ng'ebula essaawa ntono nnyo nga tannalumwa bisa bya kuzaala. Kitaawe Kabaka yali adduse mu lubiri olwali luteta. <ref>{{Cite web |title=Meet the kabaka’s illustrious brothers |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141010024003/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-date=2014-10-10 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimattuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nnalubaale]], eryato eryali litisse abadigize bwe ly'ebbika mu nnyanja ne litta abantu 33. <ref>{{Cite news |last=Biryabarema |first=Elias |title=Uganda boat accident death toll rises to 33 - police |url=https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-url=https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-date=2018-11-26 |access-date=2026-08-25 |work=AF |language=en-US}}</ref> == Emisomo gye == Omulangira Wasajja alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) okuva mu [[:en:University_of_Nottingham|university of Nottingham]], mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . == Emirimu gye == Wasajja yakomawo ku butaka mu 1996 era amangu ago n'alondebwa okuba ey'ekkenenya ebikolebwa n'ebikolebwa mu Kkampuni ya [[:en:Pan_World_Insurance|Pan World Insurance]] . Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuuka maneja w’ekitundu owa Kkampuni y'ebyempuliziganya eya [[:en:Celtel|Celtel]] . Mu buyinza bwe ng'omulangira, akiikiridde muganda we Kabaka aliwo kati ku mikolo egy’amaanyi, okugeza embaga ya [[:en:Kyagulanyi_Ssentamu_Robert_aka_Bobi_Wine|Kyagulanyi Ssentamu Robert aka Bobi Wine]] ne mukyalawe [[:en:Barbie_Itungo_Kyagulanyi|Barbie Itungo Kyagulanyi]] ). Yawerekera muganda we mu nteeseganya ezaaliwo okukomekereza obutakkanya obw'aliwo wakati w’[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] ne [[:en:Republic_of_Uganda|Uganda]] mu Gwomwenda 2009 eyayitibwa oluvannyuma lw’obwegugungo mu [[:en:Kampala|Kampala]] olw’embeera eyaliwo mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] eyaviirako n'okuggalwa kwa leediyo ya [[Buganda]] ey’obwakabaka. Emikutu gy'amawulire egy'omu kitundu gigamba nti Wasajja y'omu ku bakulira obwegugungo "Hash Harriers" ekibinja ky'ab'ejaasi mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ayagala nnyo okudduka era muzannyi wa masasi. Yafuulibwa omulawanyi w'obwakabaka ku mukolo gwa Grand Cross of the [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]]<nowiki/>okuva eri Kabaka [[:en:Julio_Pinedo|Julio I]] owa [[:en:Afro-Bolivians|Afro-Bolivia]] . <ref>{{Cite web |title=Web Oficial de la Casa Real Afroboliviana |url=https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html |access-date=2026-08-25 |website=www.casarealafroboliviana.org}}</ref> == Ebirala ebimukwatako == Nga 25 Ogwokuna 2013, Omulangira Wasajja yawasa Mukyala Marion Nankya muwala w'eyali omubaka wa Paalamenti mu kiseera ekyo owa Bukoto ey'Obukiikaddyo, Mathias Nsubuga. Embaga yabadde ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] ng’okusembeza abagenyi baabwe kwali mu maka ga Kabaka amatongole e Mengo. Era ky'awandiikibwa nti gwe gwali omulundi gwa Kabaka ogwasooka okwetaba mu kukuba ebirayiro mu kkanisa n’okukyaza abagenyi kuba mu buwangwa tateekeddwa kubeerawo ku mikolo egy’engeri eno. <ref>{{Cite web |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331222421/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111413/http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |url-status=dead }}</ref> Nga 18 Ogusooka 2014, Mukyala Nankya yazaala bulungi omwana we omulenzi mu ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala. Omwana ono yatuumiddwa Omulangira Edward Mbogo olw'okujjukira jjajjaawe Ssekabaka Sir Edward Mutesa ( [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Muteesa II owa Buganda]] ) ne jjajjaawe omugenzi Nuuhu Mbogo, omulangira wa Buganda omututumufu era omukulembeze w’Obusiraamu mu Buganda. Mbogo yali muganda wa [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Mwanga]] . <ref>{{Cite web |title=New Vision |url=https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20250220195511/https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-date=2025-02-20 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug |language=en}}</ref> == Ebitiibwa bye yafuna == * [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Ekiwelo ky'omulwanyi w'Obwakabaka ekya [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]] == Laba ne == * [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] * [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Abalangira ba Buganda]] [[Category:Abambejja ba Buganda]] pqphk6pybt0grfxluf50xiqhgsyipmd 70819 70815 2026-08-25T10:24:58Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Abambejja ba Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70819 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omulangira Daudi Kintu Wasajja''' (yazaalibwa 1966), era ayitibwa '''David Wasajja''', mulangira wa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka bw'ennono obusinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . == Obimukwatako == Ye mutabani omuto owa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Ssekabaka Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ow’omulundi ogwa 35 mu [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], ne Winifred Keihagwe, [[:en:Princess|Omubiitokati]] w'e [[:en:Ankole|Ankole]] . Ye muto wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II|Muwenda Mutebi II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] aliko kati . Yali akyali mu lubuto abasirikale ba [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe baalumba [[:en:Mengo_Palace|Olubiri lw’e Mengo]] mu 1966. Maama we eyali olubuto, nga tasobola kudduka, yakwatibwa n’asibibwa mu [[:en:Luzira_Prison|kkomera ly’e Luzira]] okumala ennaku eziwera, n’ayimbulwa ng'ebula essaawa ntono nnyo nga tannalumwa bisa bya kuzaala. Kitaawe Kabaka yali adduse mu lubiri olwali luteta. <ref>{{Cite web |title=Meet the kabaka’s illustrious brothers |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141010024003/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-date=2014-10-10 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimattuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nnalubaale]], eryato eryali litisse abadigize bwe ly'ebbika mu nnyanja ne litta abantu 33. <ref>{{Cite news |last=Biryabarema |first=Elias |title=Uganda boat accident death toll rises to 33 - police |url=https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-url=https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-date=2018-11-26 |access-date=2026-08-25 |work=AF |language=en-US}}</ref> == Emisomo gye == Omulangira Wasajja alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) okuva mu [[:en:University_of_Nottingham|university of Nottingham]], mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . == Emirimu gye == Wasajja yakomawo ku butaka mu 1996 era amangu ago n'alondebwa okuba ey'ekkenenya ebikolebwa n'ebikolebwa mu Kkampuni ya [[:en:Pan_World_Insurance|Pan World Insurance]] . Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuuka maneja w’ekitundu owa Kkampuni y'ebyempuliziganya eya [[:en:Celtel|Celtel]] . Mu buyinza bwe ng'omulangira, akiikiridde muganda we Kabaka aliwo kati ku mikolo egy’amaanyi, okugeza embaga ya [[:en:Kyagulanyi_Ssentamu_Robert_aka_Bobi_Wine|Kyagulanyi Ssentamu Robert aka Bobi Wine]] ne mukyalawe [[:en:Barbie_Itungo_Kyagulanyi|Barbie Itungo Kyagulanyi]] ). Yawerekera muganda we mu nteeseganya ezaaliwo okukomekereza obutakkanya obw'aliwo wakati w’[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] ne [[:en:Republic_of_Uganda|Uganda]] mu Gwomwenda 2009 eyayitibwa oluvannyuma lw’obwegugungo mu [[:en:Kampala|Kampala]] olw’embeera eyaliwo mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] eyaviirako n'okuggalwa kwa leediyo ya [[Buganda]] ey’obwakabaka. Emikutu gy'amawulire egy'omu kitundu gigamba nti Wasajja y'omu ku bakulira obwegugungo "Hash Harriers" ekibinja ky'ab'ejaasi mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ayagala nnyo okudduka era muzannyi wa masasi. Yafuulibwa omulawanyi w'obwakabaka ku mukolo gwa Grand Cross of the [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]]<nowiki/>okuva eri Kabaka [[:en:Julio_Pinedo|Julio I]] owa [[:en:Afro-Bolivians|Afro-Bolivia]] . <ref>{{Cite web |title=Web Oficial de la Casa Real Afroboliviana |url=https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html |access-date=2026-08-25 |website=www.casarealafroboliviana.org}}</ref> == Ebirala ebimukwatako == Nga 25 Ogwokuna 2013, Omulangira Wasajja yawasa Mukyala Marion Nankya muwala w'eyali omubaka wa Paalamenti mu kiseera ekyo owa Bukoto ey'Obukiikaddyo, Mathias Nsubuga. Embaga yabadde ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] ng’okusembeza abagenyi baabwe kwali mu maka ga Kabaka amatongole e Mengo. Era ky'awandiikibwa nti gwe gwali omulundi gwa Kabaka ogwasooka okwetaba mu kukuba ebirayiro mu kkanisa n’okukyaza abagenyi kuba mu buwangwa tateekeddwa kubeerawo ku mikolo egy’engeri eno. <ref>{{Cite web |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331222421/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111413/http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |url-status=dead }}</ref> Nga 18 Ogusooka 2014, Mukyala Nankya yazaala bulungi omwana we omulenzi mu ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala. Omwana ono yatuumiddwa Omulangira Edward Mbogo olw'okujjukira jjajjaawe Ssekabaka Sir Edward Mutesa ( [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Muteesa II owa Buganda]] ) ne jjajjaawe omugenzi Nuuhu Mbogo, omulangira wa Buganda omututumufu era omukulembeze w’Obusiraamu mu Buganda. Mbogo yali muganda wa [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Mwanga]] . <ref>{{Cite web |title=New Vision |url=https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20250220195511/https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-date=2025-02-20 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug |language=en}}</ref> == Ebitiibwa bye yafuna == * [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Ekiwelo ky'omulwanyi w'Obwakabaka ekya [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]] == Laba ne == * [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] * [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Abalangira ba Buganda]] 778o1l6p9igxbut9x62p31e8idio3gf 70821 70819 2026-08-25T10:26:27Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Obukulembeze bwa Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70821 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omulangira Daudi Kintu Wasajja''' (yazaalibwa 1966), era ayitibwa '''David Wasajja''', mulangira wa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka bw'ennono obusinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . == Obimukwatako == Ye mutabani omuto owa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Ssekabaka Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ow’omulundi ogwa 35 mu [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], ne Winifred Keihagwe, [[:en:Princess|Omubiitokati]] w'e [[:en:Ankole|Ankole]] . Ye muto wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II|Muwenda Mutebi II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] aliko kati . Yali akyali mu lubuto abasirikale ba [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe baalumba [[:en:Mengo_Palace|Olubiri lw’e Mengo]] mu 1966. Maama we eyali olubuto, nga tasobola kudduka, yakwatibwa n’asibibwa mu [[:en:Luzira_Prison|kkomera ly’e Luzira]] okumala ennaku eziwera, n’ayimbulwa ng'ebula essaawa ntono nnyo nga tannalumwa bisa bya kuzaala. Kitaawe Kabaka yali adduse mu lubiri olwali luteta. <ref>{{Cite web |title=Meet the kabaka’s illustrious brothers |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141010024003/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-date=2014-10-10 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimattuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nnalubaale]], eryato eryali litisse abadigize bwe ly'ebbika mu nnyanja ne litta abantu 33. <ref>{{Cite news |last=Biryabarema |first=Elias |title=Uganda boat accident death toll rises to 33 - police |url=https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-url=https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-date=2018-11-26 |access-date=2026-08-25 |work=AF |language=en-US}}</ref> == Emisomo gye == Omulangira Wasajja alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) okuva mu [[:en:University_of_Nottingham|university of Nottingham]], mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . == Emirimu gye == Wasajja yakomawo ku butaka mu 1996 era amangu ago n'alondebwa okuba ey'ekkenenya ebikolebwa n'ebikolebwa mu Kkampuni ya [[:en:Pan_World_Insurance|Pan World Insurance]] . Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuuka maneja w’ekitundu owa Kkampuni y'ebyempuliziganya eya [[:en:Celtel|Celtel]] . Mu buyinza bwe ng'omulangira, akiikiridde muganda we Kabaka aliwo kati ku mikolo egy’amaanyi, okugeza embaga ya [[:en:Kyagulanyi_Ssentamu_Robert_aka_Bobi_Wine|Kyagulanyi Ssentamu Robert aka Bobi Wine]] ne mukyalawe [[:en:Barbie_Itungo_Kyagulanyi|Barbie Itungo Kyagulanyi]] ). Yawerekera muganda we mu nteeseganya ezaaliwo okukomekereza obutakkanya obw'aliwo wakati w’[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] ne [[:en:Republic_of_Uganda|Uganda]] mu Gwomwenda 2009 eyayitibwa oluvannyuma lw’obwegugungo mu [[:en:Kampala|Kampala]] olw’embeera eyaliwo mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] eyaviirako n'okuggalwa kwa leediyo ya [[Buganda]] ey’obwakabaka. Emikutu gy'amawulire egy'omu kitundu gigamba nti Wasajja y'omu ku bakulira obwegugungo "Hash Harriers" ekibinja ky'ab'ejaasi mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ayagala nnyo okudduka era muzannyi wa masasi. Yafuulibwa omulawanyi w'obwakabaka ku mukolo gwa Grand Cross of the [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]]<nowiki/>okuva eri Kabaka [[:en:Julio_Pinedo|Julio I]] owa [[:en:Afro-Bolivians|Afro-Bolivia]] . <ref>{{Cite web |title=Web Oficial de la Casa Real Afroboliviana |url=https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html |access-date=2026-08-25 |website=www.casarealafroboliviana.org}}</ref> == Ebirala ebimukwatako == Nga 25 Ogwokuna 2013, Omulangira Wasajja yawasa Mukyala Marion Nankya muwala w'eyali omubaka wa Paalamenti mu kiseera ekyo owa Bukoto ey'Obukiikaddyo, Mathias Nsubuga. Embaga yabadde ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] ng’okusembeza abagenyi baabwe kwali mu maka ga Kabaka amatongole e Mengo. Era ky'awandiikibwa nti gwe gwali omulundi gwa Kabaka ogwasooka okwetaba mu kukuba ebirayiro mu kkanisa n’okukyaza abagenyi kuba mu buwangwa tateekeddwa kubeerawo ku mikolo egy’engeri eno. <ref>{{Cite web |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331222421/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111413/http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |url-status=dead }}</ref> Nga 18 Ogusooka 2014, Mukyala Nankya yazaala bulungi omwana we omulenzi mu ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala. Omwana ono yatuumiddwa Omulangira Edward Mbogo olw'okujjukira jjajjaawe Ssekabaka Sir Edward Mutesa ( [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Muteesa II owa Buganda]] ) ne jjajjaawe omugenzi Nuuhu Mbogo, omulangira wa Buganda omututumufu era omukulembeze w’Obusiraamu mu Buganda. Mbogo yali muganda wa [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Mwanga]] . <ref>{{Cite web |title=New Vision |url=https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20250220195511/https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-date=2025-02-20 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug |language=en}}</ref> == Ebitiibwa bye yafuna == * [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Ekiwelo ky'omulwanyi w'Obwakabaka ekya [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]] == Laba ne == * [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] * [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Abalangira ba Buganda]] [[Category:Obukulembeze bwa Buganda]] 2kwiqo4ess4zwhr4s25ildq2yvdj854 70829 70821 2026-08-25T10:27:54Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Obukulembeze bwa Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70829 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omulangira Daudi Kintu Wasajja''' (yazaalibwa 1966), era ayitibwa '''David Wasajja''', mulangira wa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka bw'ennono obusinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . == Obimukwatako == Ye mutabani omuto owa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Ssekabaka Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ow’omulundi ogwa 35 mu [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], ne Winifred Keihagwe, [[:en:Princess|Omubiitokati]] w'e [[:en:Ankole|Ankole]] . Ye muto wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II|Muwenda Mutebi II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] aliko kati . Yali akyali mu lubuto abasirikale ba [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe baalumba [[:en:Mengo_Palace|Olubiri lw’e Mengo]] mu 1966. Maama we eyali olubuto, nga tasobola kudduka, yakwatibwa n’asibibwa mu [[:en:Luzira_Prison|kkomera ly’e Luzira]] okumala ennaku eziwera, n’ayimbulwa ng'ebula essaawa ntono nnyo nga tannalumwa bisa bya kuzaala. Kitaawe Kabaka yali adduse mu lubiri olwali luteta. <ref>{{Cite web |title=Meet the kabaka’s illustrious brothers |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141010024003/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-date=2014-10-10 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimattuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nnalubaale]], eryato eryali litisse abadigize bwe ly'ebbika mu nnyanja ne litta abantu 33. <ref>{{Cite news |last=Biryabarema |first=Elias |title=Uganda boat accident death toll rises to 33 - police |url=https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-url=https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-date=2018-11-26 |access-date=2026-08-25 |work=AF |language=en-US}}</ref> == Emisomo gye == Omulangira Wasajja alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) okuva mu [[:en:University_of_Nottingham|university of Nottingham]], mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . == Emirimu gye == Wasajja yakomawo ku butaka mu 1996 era amangu ago n'alondebwa okuba ey'ekkenenya ebikolebwa n'ebikolebwa mu Kkampuni ya [[:en:Pan_World_Insurance|Pan World Insurance]] . Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuuka maneja w’ekitundu owa Kkampuni y'ebyempuliziganya eya [[:en:Celtel|Celtel]] . Mu buyinza bwe ng'omulangira, akiikiridde muganda we Kabaka aliwo kati ku mikolo egy’amaanyi, okugeza embaga ya [[:en:Kyagulanyi_Ssentamu_Robert_aka_Bobi_Wine|Kyagulanyi Ssentamu Robert aka Bobi Wine]] ne mukyalawe [[:en:Barbie_Itungo_Kyagulanyi|Barbie Itungo Kyagulanyi]] ). Yawerekera muganda we mu nteeseganya ezaaliwo okukomekereza obutakkanya obw'aliwo wakati w’[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] ne [[:en:Republic_of_Uganda|Uganda]] mu Gwomwenda 2009 eyayitibwa oluvannyuma lw’obwegugungo mu [[:en:Kampala|Kampala]] olw’embeera eyaliwo mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] eyaviirako n'okuggalwa kwa leediyo ya [[Buganda]] ey’obwakabaka. Emikutu gy'amawulire egy'omu kitundu gigamba nti Wasajja y'omu ku bakulira obwegugungo "Hash Harriers" ekibinja ky'ab'ejaasi mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ayagala nnyo okudduka era muzannyi wa masasi. Yafuulibwa omulawanyi w'obwakabaka ku mukolo gwa Grand Cross of the [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]]<nowiki/>okuva eri Kabaka [[:en:Julio_Pinedo|Julio I]] owa [[:en:Afro-Bolivians|Afro-Bolivia]] . <ref>{{Cite web |title=Web Oficial de la Casa Real Afroboliviana |url=https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html |access-date=2026-08-25 |website=www.casarealafroboliviana.org}}</ref> == Ebirala ebimukwatako == Nga 25 Ogwokuna 2013, Omulangira Wasajja yawasa Mukyala Marion Nankya muwala w'eyali omubaka wa Paalamenti mu kiseera ekyo owa Bukoto ey'Obukiikaddyo, Mathias Nsubuga. Embaga yabadde ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] ng’okusembeza abagenyi baabwe kwali mu maka ga Kabaka amatongole e Mengo. Era ky'awandiikibwa nti gwe gwali omulundi gwa Kabaka ogwasooka okwetaba mu kukuba ebirayiro mu kkanisa n’okukyaza abagenyi kuba mu buwangwa tateekeddwa kubeerawo ku mikolo egy’engeri eno. <ref>{{Cite web |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331222421/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111413/http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |url-status=dead }}</ref> Nga 18 Ogusooka 2014, Mukyala Nankya yazaala bulungi omwana we omulenzi mu ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala. Omwana ono yatuumiddwa Omulangira Edward Mbogo olw'okujjukira jjajjaawe Ssekabaka Sir Edward Mutesa ( [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Muteesa II owa Buganda]] ) ne jjajjaawe omugenzi Nuuhu Mbogo, omulangira wa Buganda omututumufu era omukulembeze w’Obusiraamu mu Buganda. Mbogo yali muganda wa [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Mwanga]] . <ref>{{Cite web |title=New Vision |url=https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20250220195511/https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-date=2025-02-20 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug |language=en}}</ref> == Ebitiibwa bye yafuna == * [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Ekiwelo ky'omulwanyi w'Obwakabaka ekya [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]] == Laba ne == * [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] * [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Abalangira ba Buganda]] 778o1l6p9igxbut9x62p31e8idio3gf 70833 70829 2026-08-25T10:29:14Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ebyafaayo bya Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70833 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omulangira Daudi Kintu Wasajja''' (yazaalibwa 1966), era ayitibwa '''David Wasajja''', mulangira wa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka bw'ennono obusinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . == Obimukwatako == Ye mutabani omuto owa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Ssekabaka Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ow’omulundi ogwa 35 mu [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], ne Winifred Keihagwe, [[:en:Princess|Omubiitokati]] w'e [[:en:Ankole|Ankole]] . Ye muto wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II|Muwenda Mutebi II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] aliko kati . Yali akyali mu lubuto abasirikale ba [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe baalumba [[:en:Mengo_Palace|Olubiri lw’e Mengo]] mu 1966. Maama we eyali olubuto, nga tasobola kudduka, yakwatibwa n’asibibwa mu [[:en:Luzira_Prison|kkomera ly’e Luzira]] okumala ennaku eziwera, n’ayimbulwa ng'ebula essaawa ntono nnyo nga tannalumwa bisa bya kuzaala. Kitaawe Kabaka yali adduse mu lubiri olwali luteta. <ref>{{Cite web |title=Meet the kabaka’s illustrious brothers |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141010024003/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-date=2014-10-10 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimattuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nnalubaale]], eryato eryali litisse abadigize bwe ly'ebbika mu nnyanja ne litta abantu 33. <ref>{{Cite news |last=Biryabarema |first=Elias |title=Uganda boat accident death toll rises to 33 - police |url=https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-url=https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-date=2018-11-26 |access-date=2026-08-25 |work=AF |language=en-US}}</ref> == Emisomo gye == Omulangira Wasajja alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) okuva mu [[:en:University_of_Nottingham|university of Nottingham]], mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . == Emirimu gye == Wasajja yakomawo ku butaka mu 1996 era amangu ago n'alondebwa okuba ey'ekkenenya ebikolebwa n'ebikolebwa mu Kkampuni ya [[:en:Pan_World_Insurance|Pan World Insurance]] . Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuuka maneja w’ekitundu owa Kkampuni y'ebyempuliziganya eya [[:en:Celtel|Celtel]] . Mu buyinza bwe ng'omulangira, akiikiridde muganda we Kabaka aliwo kati ku mikolo egy’amaanyi, okugeza embaga ya [[:en:Kyagulanyi_Ssentamu_Robert_aka_Bobi_Wine|Kyagulanyi Ssentamu Robert aka Bobi Wine]] ne mukyalawe [[:en:Barbie_Itungo_Kyagulanyi|Barbie Itungo Kyagulanyi]] ). Yawerekera muganda we mu nteeseganya ezaaliwo okukomekereza obutakkanya obw'aliwo wakati w’[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] ne [[:en:Republic_of_Uganda|Uganda]] mu Gwomwenda 2009 eyayitibwa oluvannyuma lw’obwegugungo mu [[:en:Kampala|Kampala]] olw’embeera eyaliwo mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] eyaviirako n'okuggalwa kwa leediyo ya [[Buganda]] ey’obwakabaka. Emikutu gy'amawulire egy'omu kitundu gigamba nti Wasajja y'omu ku bakulira obwegugungo "Hash Harriers" ekibinja ky'ab'ejaasi mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ayagala nnyo okudduka era muzannyi wa masasi. Yafuulibwa omulawanyi w'obwakabaka ku mukolo gwa Grand Cross of the [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]]<nowiki/>okuva eri Kabaka [[:en:Julio_Pinedo|Julio I]] owa [[:en:Afro-Bolivians|Afro-Bolivia]] . <ref>{{Cite web |title=Web Oficial de la Casa Real Afroboliviana |url=https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html |access-date=2026-08-25 |website=www.casarealafroboliviana.org}}</ref> == Ebirala ebimukwatako == Nga 25 Ogwokuna 2013, Omulangira Wasajja yawasa Mukyala Marion Nankya muwala w'eyali omubaka wa Paalamenti mu kiseera ekyo owa Bukoto ey'Obukiikaddyo, Mathias Nsubuga. Embaga yabadde ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] ng’okusembeza abagenyi baabwe kwali mu maka ga Kabaka amatongole e Mengo. Era ky'awandiikibwa nti gwe gwali omulundi gwa Kabaka ogwasooka okwetaba mu kukuba ebirayiro mu kkanisa n’okukyaza abagenyi kuba mu buwangwa tateekeddwa kubeerawo ku mikolo egy’engeri eno. <ref>{{Cite web |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331222421/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111413/http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |url-status=dead }}</ref> Nga 18 Ogusooka 2014, Mukyala Nankya yazaala bulungi omwana we omulenzi mu ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala. Omwana ono yatuumiddwa Omulangira Edward Mbogo olw'okujjukira jjajjaawe Ssekabaka Sir Edward Mutesa ( [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Muteesa II owa Buganda]] ) ne jjajjaawe omugenzi Nuuhu Mbogo, omulangira wa Buganda omututumufu era omukulembeze w’Obusiraamu mu Buganda. Mbogo yali muganda wa [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Mwanga]] . <ref>{{Cite web |title=New Vision |url=https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20250220195511/https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-date=2025-02-20 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug |language=en}}</ref> == Ebitiibwa bye yafuna == * [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Ekiwelo ky'omulwanyi w'Obwakabaka ekya [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]] == Laba ne == * [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] * [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Abalangira ba Buganda]] [[Category:Ebyafaayo bya Buganda]] nv5s0tkwetsrb454ium5t4csfzng364 70837 70833 2026-08-25T10:29:54Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Ebyafaayo bya Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70837 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omulangira Daudi Kintu Wasajja''' (yazaalibwa 1966), era ayitibwa '''David Wasajja''', mulangira wa [[:en:Buganda|Buganda]], obwakabaka bw'ennono obusinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . == Obimukwatako == Ye mutabani omuto owa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Ssekabaka Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ow’omulundi ogwa 35 mu [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], ne Winifred Keihagwe, [[:en:Princess|Omubiitokati]] w'e [[:en:Ankole|Ankole]] . Ye muto wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II|Muwenda Mutebi II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] aliko kati . Yali akyali mu lubuto abasirikale ba [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe baalumba [[:en:Mengo_Palace|Olubiri lw’e Mengo]] mu 1966. Maama we eyali olubuto, nga tasobola kudduka, yakwatibwa n’asibibwa mu [[:en:Luzira_Prison|kkomera ly’e Luzira]] okumala ennaku eziwera, n’ayimbulwa ng'ebula essaawa ntono nnyo nga tannalumwa bisa bya kuzaala. Kitaawe Kabaka yali adduse mu lubiri olwali luteta. <ref>{{Cite web |title=Meet the kabaka’s illustrious brothers |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141010024003/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/499097 |archive-date=2014-10-10 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimattuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nnalubaale]], eryato eryali litisse abadigize bwe ly'ebbika mu nnyanja ne litta abantu 33. <ref>{{Cite news |last=Biryabarema |first=Elias |title=Uganda boat accident death toll rises to 33 - police |url=https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-url=https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY |archive-date=2018-11-26 |access-date=2026-08-25 |work=AF |language=en-US}}</ref> == Emisomo gye == Omulangira Wasajja alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) okuva mu [[:en:University_of_Nottingham|university of Nottingham]], mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . == Emirimu gye == Wasajja yakomawo ku butaka mu 1996 era amangu ago n'alondebwa okuba ey'ekkenenya ebikolebwa n'ebikolebwa mu Kkampuni ya [[:en:Pan_World_Insurance|Pan World Insurance]] . Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuuka maneja w’ekitundu owa Kkampuni y'ebyempuliziganya eya [[:en:Celtel|Celtel]] . Mu buyinza bwe ng'omulangira, akiikiridde muganda we Kabaka aliwo kati ku mikolo egy’amaanyi, okugeza embaga ya [[:en:Kyagulanyi_Ssentamu_Robert_aka_Bobi_Wine|Kyagulanyi Ssentamu Robert aka Bobi Wine]] ne mukyalawe [[:en:Barbie_Itungo_Kyagulanyi|Barbie Itungo Kyagulanyi]] ). Yawerekera muganda we mu nteeseganya ezaaliwo okukomekereza obutakkanya obw'aliwo wakati w’[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] ne [[:en:Republic_of_Uganda|Uganda]] mu Gwomwenda 2009 eyayitibwa oluvannyuma lw’obwegugungo mu [[:en:Kampala|Kampala]] olw’embeera eyaliwo mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] eyaviirako n'okuggalwa kwa leediyo ya [[Buganda]] ey’obwakabaka. Emikutu gy'amawulire egy'omu kitundu gigamba nti Wasajja y'omu ku bakulira obwegugungo "Hash Harriers" ekibinja ky'ab'ejaasi mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ayagala nnyo okudduka era muzannyi wa masasi. Yafuulibwa omulawanyi w'obwakabaka ku mukolo gwa Grand Cross of the [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]]<nowiki/>okuva eri Kabaka [[:en:Julio_Pinedo|Julio I]] owa [[:en:Afro-Bolivians|Afro-Bolivia]] . <ref>{{Cite web |title=Web Oficial de la Casa Real Afroboliviana |url=https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html |access-date=2026-08-25 |website=www.casarealafroboliviana.org}}</ref> == Ebirala ebimukwatako == Nga 25 Ogwokuna 2013, Omulangira Wasajja yawasa Mukyala Marion Nankya muwala w'eyali omubaka wa Paalamenti mu kiseera ekyo owa Bukoto ey'Obukiikaddyo, Mathias Nsubuga. Embaga yabadde ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] ng’okusembeza abagenyi baabwe kwali mu maka ga Kabaka amatongole e Mengo. Era ky'awandiikibwa nti gwe gwali omulundi gwa Kabaka ogwasooka okwetaba mu kukuba ebirayiro mu kkanisa n’okukyaza abagenyi kuba mu buwangwa tateekeddwa kubeerawo ku mikolo egy’engeri eno. <ref>{{Cite web |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331222421/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/04/27/prince-david-kintu-wasajja-weds-his-princess-marion-elizabeth-nankya-in-colorful-royal-wedding/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |title=Archive copy |access-date=2025-08-03 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111413/http://www.observer.ug/viewpoint/73-lifestyle-entertainment/people-society/24964-here-comes-the-prince |url-status=dead }}</ref> Nga 18 Ogusooka 2014, Mukyala Nankya yazaala bulungi omwana we omulenzi mu ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala. Omwana ono yatuumiddwa Omulangira Edward Mbogo olw'okujjukira jjajjaawe Ssekabaka Sir Edward Mutesa ( [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Muteesa II owa Buganda]] ) ne jjajjaawe omugenzi Nuuhu Mbogo, omulangira wa Buganda omututumufu era omukulembeze w’Obusiraamu mu Buganda. Mbogo yali muganda wa [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Kabaka Mwanga]] . <ref>{{Cite web |title=New Vision |url=https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20250220195511/https://www.newvision.co.ug/news/651612-buganda-welcomes-new-born-prince.html |archive-date=2025-02-20 |access-date=2026-08-25 |website=www.newvision.co.ug |language=en}}</ref> == Ebitiibwa bye yafuna == * [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Ekiwelo ky'omulwanyi w'Obwakabaka ekya [[:en:Afro-Bolivian_monarchy#Order_of_Merit|Royal Order of Merit of Prince Uchicho]] == Laba ne == * [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] * [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Abalangira ba Buganda]] 778o1l6p9igxbut9x62p31e8idio3gf Abubakar Muhammad Moki 0 11453 70775 68479 2026-08-25T09:38:36Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70775 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Abubakar Muhammad Moki''' [[Munnayuganda]] [[omukugu mu by’enfuna]] era omukugu mu kwekenneenya enkola za gavumenti, nga mu kiseera kino akola nga Ssenkulu wa Uganda Network of Businesses (UNB). Ono Kaminsona eyawummula eyali avunaanyizibwa ku nkulaakulana y’enkola [[n’okuzimba obusobozi]] mu ofiisi y’obwassaabawandiisi bwa kabineeti ya Pulezidenti.<ref name=":02">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/experts-list-strategies-for-economic-recovery-3902418 "Experts list strategies for economic recovery"]. ''Monitor''. 2022-08-04. Retrieved 2025-01-12.</ref><ref>[https://www.evalforward.org/members/abubakar-moki "Abubakar Muhammad Moki | Eval Forward"]. ''www.evalforward.org''. Retrieved 2025-01-12.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20250112142639/https://sph.mak.ac.ug/index.php/news/public-health-experts-urge-uganda-government-increase-funding-health-services "Public Health Experts Urge Uganda Government to Increase Funding for Health Services"]. ''School of Public Health''. 2021-12-02. Retrieved 2025-01-12.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Moki alina diguli ey'okusatu mu kunoonyereza ku ngeri y’amawulire n’okugateekateeka, diguli eyookubiri mu by’enfuna n’okuteekateeka, dipulooma mu by’enjigiriza, ne [[diguli esooka eya ssaayansi]] mu by’enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]].<ref>[https://www.devex.com/people/abubakar-muhammad-moki-640693?utm_source=chatgpt.com "Abubakar Muhammad Moki | Assistant Commissioner Economic Affairs | Devex"]. ''www.devex.com''. Retrieved 2025-01-12.</ref> == Emirimu gye == Mu 2024, Moki yawummula ku bwa Kaminsona avunaanyizibwa ku kukulaakulanya enkola n’okuzimba obusobozi nga tannalondebwa ku bwa Executive Director wa Uganda Network of Businesses (UNB).<ref>[https://eprcug.org/press-releases/sugarcane-sub-sector-regulatory-impact-assessment-complete/ "Sugarcane sub-sector Regulatory Impact Assessment nears completion – Economic Policy Research Centre"]. Retrieved 2025-01-12.</ref><ref>Team, The Observer (2019-07-10). [https://observer.ug/news/govt-names-team-to-write-first-automotive-industry-policy/ "Govt names team to write first automotive industry policy"]. ''The Observer''. Retrieved 2025-01-12.</ref> Moki awandiise ebitabo ebikwata ku kwekenneenya enkola, omuli "Emitendera egy'omugaso mu kukola okwekenneenya enkola mu Uganda," eraga emitendera emitongole mu kwekenneenya enkola mu mbeera ya Uganda.<ref>[https://www.slideshare.net/slideshow/practical-steps-in-undertaking-policy-analysis-in-uganda-pdf/271644923 "Practical Steps in Undertaking Policy Analysis in Uganda .pdf"]. ''SlideShare''. 2024-09-08. Retrieved 2025-01-28.</ref> Abadde mulwanirizi w’enkola y’ennima ey’obutonde mu Uganda, ng’akubiriza abalimi okwettanira ebintu ebikoleddwa mu ngeri ey’obutonde okusobola okumalawo ebbula ly’emmere n’okufuna obutale bw’ensi yonna.<ref>Reporter, Express (2023-11-30). [https://dailyexpress.co.ug/2023/11/30/farmers-urged-to-adopt-organic-products-farming-practices-for-quality-output/ "Farmers urged to adopt organic products, farming practices for quality output"]. ''Daily Express''. Retrieved 2025-01-12.</ref> Dr. Moki era yeetaba mu kukubaganya ebirowoozo ku nteekateeka z’okuzzaawo eby'enfuna, ng’akkaatiriza obukulu bw’okukola ku nsonga y'okukutulakutula mu ttaka okutumbula eby'obulimi.<ref name=":02" /> == Laba ne == * [[Economist]] * [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero we Makerere]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Abakugu mu by'enfuna bye Uganda]] [[Category:Abakozi ba gavumenti ya Uganda]] [[Category:Abannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannassaayansi be Uganda abo mukyasa kya makumi abiri mu kimu]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] m1tsasezmfdb5zo2h5rs0wwgmj8ztmg William Gabula 0 11734 70779 69035 2026-08-25T09:38:38Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70779 wikitext text/x-wiki '''William Wilberforce Kadhumbula Gabula Nadiope IV''' yazaalibwa 1 Ogwekkuminoogumu 1988), Gabula owa [[:en:Bugabula|Bugabula]], ye [[:en:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga wa Busoga]] akulembera Obwakyabazinga obuli mu ssemateeka mu [[:en:Uganda|Uganda]] eya leero . Ye Kyabazinga owookuna owa Busoga. <ref>{{Cite web |date=2023-11-19 |title=Mutesi becomes queen in Busoga's first royal wedding since 1956 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/pictorial/mutesi-becomes-queen-in-busoga-s-first-royal-wedding-since-1956-4438290 |access-date=2023-11-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Okulinnya ku namulondo == Gabula yazaalibwa [[Jinja]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1988. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-11-19 |title=Kyabazinga marries in Busoga's first royal wedding since 1956 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kyabazinga-marries-in-busoga-s-first-royal-wedding-since-1956-4437752 |access-date=2023-11-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mutabani wa Wilson Gabula Nadiope III, eyaliko Minisita w’ebyobulambuzi mu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]], eyafa mu 1991, ne Josephine Nadiope eyafa mu 1993. <ref name="History">{{Cite web |last=Tom Gwebayanga |first=and Donald Kiirya |date=26 August 2014 |title=Gabula: Kyabazinga Ayise Mu Ttanuulu Y'anaagatta Obusoga (Gabula: The Kyabazinga Who Has Gone Through Fire Will Be The One To Unite Busoga) |url=http://www.bukedde.co.ug/news/80038-gabula-kyabazinga-ayise-mu-ttanuulu-y-anaagatta-obusoga.html |access-date=23 March 2015 |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402102718/http://www.bukedde.co.ug/news/80038-gabula-kyabazinga-ayise-mu-ttanuulu-y-anaagatta-obusoga.html |url-status=dead }}</ref> <ref name=":1" /> Jjajjaawe azaala kitaawe ye William Wilberforce Kadhumbula Nadiope II, eyakulembera nga Kyabazinga okuva mu 1949 okutuuka mu 1955 n’okuva mu 1962 okutuuka mu 1966. Nadiope II era yeeyali omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda eyasooka, okuva mu 1962 okutuuka mu 1966. <ref name="Background">{{Cite web |last=Walukamba G |first=Aldon |date=5 September 2014 |title=Double Birthday for Kyabazinga Gabula With September Crowning |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=66594 |access-date=23 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Gabula Nadiope yalondebwa awatali kuwakanyizibwa na kweyawulamu abaami ba Busoga abalangira ekkumi abaatuula e [[Bugembe]] nga 23 Ogwomunaana 2014 n’ekigendererwa eky’okulonda Kyabazinga omuggya. Omulangira Edward Columbus Wambuzi, ow'obwami bwa Busoga obw’ekkumi nemu, naye eyali avuganya ku Nnamulondo, teyakiika mu lukiiko luno. <ref>{{Cite web |last=Kiirya |first=Donald |date=25 August 2014 |title=Gabula New Busoga Kyabazinga |url=http://www.newvision.co.ug/news/659052-gabula-new-busoga-kyabazinga.html |access-date=23 March 2015}}</ref> Gabula yakakasibwa [[:en:Lukiiko_(Busoga)|olukiiko lwa Busoga]] (Paalamenti) awatali kuwakanya na kweyawulamu nga 25 Ogwomwenda 2014. <ref>{{Cite web |last=Kurunda |first=Abubaker |date=26 August 2014 |title=Gabula Endorsed As Busoga King |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Gabula-endorsed-as-Busoga-king-/-/688334/2430486/-/l53gkyz/-/index.html |access-date=23 March 2015}}</ref> Nga wazzeewo okuwawabirwa mu kkooti ku saawa envannyuma okutaavamu bibala, <ref>{{Cite web |last=Gulumaire |first=Andrew |date=12 September 2014 |title=Court Okays Gabula's Coronation |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=66977 |access-date=23 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Omulangira William Gabula yatikkirwa engule nga Kyabazinga owokuna owa Busoga e Bugembe ku Lwomukaaga nga 13 Ogwomwenda 2014. Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda naye yeetaba ku matikkira gano. <ref>{{Cite web |last=Kizza |first=Joseph |date=13 September 2014 |title=Museveni Vows To Work With New Kyabazinga |url=http://www.newvision.co.ug/news/659730-museveni-vows-to-work-with-new-kyabazinga.html |access-date=23 March 2015}}</ref> == Emisomo gye n'emirimu == Gabula yakuzibwa jjajjaawe azaala maamawe mu [[Jinja]] . Emisomo gye egya pulayimale yagitandikira ku Victoria Nile, Winston Day and Boarding Primary School Kawempe, oluvannyuma Lohana Academy okuva mu 1995 okutuuka mu 2001. Mu 2002, yayingira [[:en:Busoga_College|Busoga College Mwiri]] ku misomo gye egya siniya eyokuna okutuusa mu 2005. Yagenda mu maaso n'emisomo gye egya siniya eyomukaaga ku Kyambogo College School, n’atikkirwa mu 2007. Yaweebwa ekifo ku [[Yunivasite y'e Kyambogo|yunivasite y’e Kyambogo]], n’atikkirwa mu 2011, ne [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Economics|ddiguli esooka mu by'enfuna]] . Mu kiseera ky'amatikkira ge, yali akolera mu [[Energy|Minisitule y’amasannyalaze n’eby’obugagga eby’omuttaka mu Uganda]] . <ref name="History"/> Oluvannyuma yeyongerayo n'okusoma mu Bungereza era n’atikkirwa mu 2015 n’afuna diguli eyookubiri ey'eddaala erisooka mu kuddukanya bizinensi ku yunivasite y'e Coventry. <ref name="Education">{{Cite web |last=Musasizi |first=Simon |date=15 September 2014 |title=To Become Kyabazinga, You Must Be Educated |url=http://www.observer.ug/viewpoint/83-staff-writers/33821--to-become-kyabazinga-you-must-be-educated |access-date=23 March 2015 |archive-date=24 September 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111415/http://www.observer.ug/viewpoint/83-staff-writers/33821--to-become-kyabazinga-you-must-be-educated |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Jjajja wa Gabula Yosia Nadiope ye taata w’ebyenjigiriza eby’omulembe mu Busoga. Yawa abaminsani ettaka okuzimba essomero li Balangira okusomesa abaami, oluvannyuma eryafuuka Busoga College Mwiri. Wa nzikiriza ya [[:en:Anglicanism|kikulisitaayo/ kipolotesitante]]. Era ye mwami ow’ensikirano owa Bugabula, essaza eryetongodde erizingiramu Disitulikiti za leero eya [[Buyende (disitulikit)|Buyende]] ne [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] . <ref name="History"/> <ref name="Education"/> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2023, Gabula yawasa Inhebantu [[Jovia Mutesi]], omubalirizi w'ebitabo omutendeke era eyaliko omuyizi wa [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] ku Lutikko ya Christ Cathedral Bugembe, embaga yokka ey'obwakabaka okuva mu 1956. <ref>{{Cite web |last=Vosh Ajuna |first=David |title=Kyabazinga marries in Busoga's first royal wedding since 1956 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kyabazinga-marries-in-busoga-s-first-royal-wedding-since-1956-4437752 |access-date=18 November 2023 |website=Monitor}}</ref> Abaagalana bano baayaniriza ezadde ly' abalongo ab'obulenzi nga 27 Ogwomunaana 2025. <ref>{{Cite web |last=Kanyere |first=Hakim |title=BREAKING: Kyabazinga and Inhebantu Welcome Twins |url=https://nilepost.co.ug/news/284203/breaking-kyabazinga-and-inhebantu-welcome-twins |access-date=2025-09-01 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Busoga_sub-region|Ettundutundu lya Busoga]] * [[:en:Basoga|Basoga]] * [[:en:Lusoga|Lusoga]] == Ebijuliziddwa == # {{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/A-year-after-Gabulas-installation-Prince-Wambuzi-/689844-2867830-ktbvdoz/index.html|title=A year after Gabula's installation, Prince Wambuzi remains|last=Mufumba|first=Isaac|date=13 September 2015|work=Daily Monitor|access-date=6 January 2019|language=en-UK}} # {{Cite web |date=2023-11-19 |title=Mutesi becomes queen in Busoga's first royal wedding since 1956 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/pictorial/mutesi-becomes-queen-in-busoga-s-first-royal-wedding-since-1956-4438290 |access-date=2023-11-20 |website=Monitor |language=en}} # {{Cite web |date=2023-11-19 |title=Kyabazinga marries in Busoga's first royal wedding since 1956 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kyabazinga-marries-in-busoga-s-first-royal-wedding-since-1956-4437752 |access-date=2023-11-20 |website=Monitor |language=en}} # {{cite web |last=Tom Gwebayanga |first=and Donald Kiirya |date=26 August 2014 |title=Gabula: Kyabazinga Ayise Mu Ttanuulu Y'anaagatta Obusoga (Gabula: The Kyabazinga Who Has Gone Through Fire Will Be The One To Unite Busoga) |url=http://www.bukedde.co.ug/news/80038-gabula-kyabazinga-ayise-mu-ttanuulu-y-anaagatta-obusoga.html |accessdate=23 March 2015 |newspaper=[[Nation Media Group|Bukedde.co.ug]] ([[Luganda]]) |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402102718/http://www.bukedde.co.ug/news/80038-gabula-kyabazinga-ayise-mu-ttanuulu-y-anaagatta-obusoga.html |url-status=dead }} # {{cite web |last=Walukamba G |first=Aldon |date=5 September 2014 |title=Double Birthday for Kyabazinga Gabula With September Crowning |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=66594 |accessdate=23 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}} # {{cite web |last=Kiirya |first=Donald |date=25 August 2014 |title=Gabula New Busoga Kyabazinga |url=http://www.newvision.co.ug/news/659052-gabula-new-busoga-kyabazinga.html |accessdate=23 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}} # {{cite web |last=Kurunda |first=Abubaker |date=26 August 2014 |title=Gabula Endorsed As Busoga King |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Gabula-endorsed-as-Busoga-king-/-/688334/2430486/-/l53gkyz/-/index.html |accessdate=23 March 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}} # {{cite web |last=Gulumaire |first=Andrew |date=12 September 2014 |title=Court Okays Gabula's Coronation |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=66977 |accessdate=23 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}} # {{cite web |last=Kizza |first=Joseph |date=13 September 2014 |title=Museveni Vows To Work With New Kyabazinga |url=http://www.newvision.co.ug/news/659730-museveni-vows-to-work-with-new-kyabazinga.html |accessdate=23 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}} # {{cite web |last=Musasizi |first=Simon |date=15 September 2014 |title=To Become Kyabazinga, You Must Be Educated |url=http://www.observer.ug/viewpoint/83-staff-writers/33821--to-become-kyabazinga-you-must-be-educated |accessdate=23 March 2015 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |archive-date=24 September 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111415/http://www.observer.ug/viewpoint/83-staff-writers/33821--to-become-kyabazinga-you-must-be-educated |url-status=dead }} # {{cite web |last1=Vosh Ajuna |first1=David |title=Kyabazinga marries in Busoga's first royal wedding since 1956 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kyabazinga-marries-in-busoga-s-first-royal-wedding-since-1956-4437752 |access-date=18 November 2023 |website=Monitor}} # {{Cite web |last=Kanyere |first=Hakim |title=BREAKING: Kyabazinga and Inhebantu Welcome Twins |url=https://nilepost.co.ug/news/284203/breaking-kyabazinga-and-inhebantu-welcome-twins |access-date=2025-09-01 |website=Nilepost News |language=en}} {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == {{Kyabazinga of Busoga}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] rulcad5ao8eoau2jnoewhnxqbseudyq John Nambeshe 0 11914 70786 68810 2026-08-25T09:38:42Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70786 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''John Baptist Nambeshe''' yazaalibwa 24 Ogwekkuminogumu 1965 [[Munnayuganda]], munnabyabufuzi era mmemba mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumineemu okuva mu Ssaza ly'e Manjiya mu Disitulikiti y'e Bududa mu kiseera kino akola nga nnampala w'oludda oluvuganya mu Paalamenti. Ono mmemba mu kibiina ekivuganya gavumenti ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) era omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina kino mu kitundu ky'e Buvanjuba.<ref name=":0">https://www.mpscanug.com/profile/nambeshejohnbaptist/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/98835</ref><ref>https://www.independent.co.ug/nup-declares-national-fasting-and-prayer-day-as-museveni-swears-in/</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Nambeshe yazaalibwa nga 24 Ogwekkuminogumu 1965 mu Ssaza ly'e Manjiya mu [[:en:Bududa_District|Disitulikiti y'e Bududa]].<ref>{{Cite web |last=Ssenti|first=Peter|date=2022-03-31|title=Grief as John Baptist Nambeshe’s father succumbs to cancer|url=https://pmldaily.com/news/2022/03/grief-as-john-baptist-nambeshes-father-succumbs-to-cancer.html|access-date=2026-02-26|website=PML Daily|language=en-US}}</ref> Yasomera ku Shikhuyu Primary School gye yafunira satifikeeti ye eyasooka eya First School Leaving Certificate mu 1982 nga tannafuna O'Level okuva mu Bulucheke SS (1986) ne A'Level okuva mu Nabumali High School mu 1989. Yafuna dipulooma mu mirimu gya gavumenti n'eddembe ly'obuntu eya Diploma in Local Governance and Human Rights okuva ku yunivasite ya Uganda Martyrs Nkozi mu 2012 ne diguli ya Arts in local Governance and Human Rights mu 2014 okuva ku Uganda Martyrs University, Nkozi. Oluvannyuma Nambeshe y'egatta ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] gye yatikkirwa diguli ey'okubiri mu by’enteekateeka n’okuddukanya emirimu eya Master of Arts in Social Sector Planning and Management mu 2020.<ref name=":0" /> Nambeshe yakola ng'omusomesa mu Bududa SS okuva mu 1989 okutuuka mu 1990, era nga ye mutendeke wa laboratory mu Jinja College wakati wa 1993 ne 1999.<ref>https://flashugnews.com/john-baptist-nambeshe-biography-education/</ref> == Emirimu gye egy'ebyobufuzi == Nambeshe yayingira eby'obufuzi mu 2006 bwe yavuganya n’alondebwa ku bwa Ssentebe wa LC3 ku Bududa Town Council mu 2006. Mu 2011, yalondebwa ku bwa Ssentebe wa LC5 mu Disitulikiti y’e Bududa Local Government. Mu 2016, yalondebwa ku Paalamenti ya Uganda ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] era n’aweereza ku bukiiko obuvunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga n’ebyobugagga eby’omu ttaka mu Paalamenti. Ono y’omu ku babaka ba NRM abaawakanya okuggya ekkomo ku myaka gy’omukulembeze w’eggwanga mu 2017 nga bajeemera ekiragiro ky’ekibiina okuwagira eky’okuggya ekkomo ku myaka kisobozese Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okweyongerayo nga Pulezidenti. Yavumirirwa nnyo omukungu w’ekibiina.<ref>{{Cite web |title=Nambeshe Threatens to Quit NRM : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nrm-rebel-mp-threatens-to-quit-party |access-date=2026-02-26 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mafabi |first=David |date=2020-11-10 |title=NRM plotting for MP Nambeshe’s downfall |url=https://pmldaily.com/news/politics/2020/11/nrm-plotting-for-mp-nambeshes-down-fall.html |access-date=2026-02-26 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Yalekulira ekibiina kya NRM okwegatta ku kibiina ekyali kitondeddwawo ekya NUP.<ref>{{Cite web |date=2020-07-07 |title=MP Nambeshe says he has bowed out of NRM Party |url=https://www.independent.co.ug/mp-nambeshe-says-he-has-bowed-out-of-nrm-party/ |access-date=2026-02-26 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kirabo |first=Jonah |title=NRM MPs Patrick Nsamba, Nambeshe officially unveiled in Bobi Wine's NUP |url=https://nilepost.co.ug/news/81853/nrm-mps-patrick-nsamba-nambeshe-officially-unveiled-in-bobi-wines-nup |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-08-03 |title=Five legislators join NUP |url=https://www.independent.co.ug/five-legislators-join-nup/ |access-date=2026-02-26 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yalondebwa okuba omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina kino, mu Buvanjuba bwa Uganda era yaweerezaako nga pulezidenti w'ekibiina okumala wiiki ssatu mu 2020 Robert Kyagulanyi Ssentamu omukulembeze w’ekibiina bwe yali atambuddemu okugenda mu Amerika ku mirimu emitongole.<ref>https://nilepost.co.ug/2021/06/21/bobi-wine-hands-over-office-to-nambeshe-as-he-flies-out-of-country/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/nup-faults-govt-over-poor-handling-of-covid-19-relief-cash/</ref> Nambeshe yavuganya n'awangula ekifo ky'omubaka mu Paalamenti akiikirira Essaza lye Manjiya mu Disitulikiti y'e Bududa ku tikiti ya NUP mu kulonda kwa bonna okwa 2021.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/12/15/muntu-endorses-nups-nambeshe-in-bududa-calls-for-unity-among-change-seeking-forces/</ref> Yalondebwa ku bwa Nnampala w'oludda oluvuganya oluvannyuma lw'ekibiina kye okuvaayo ng'ekibiina ekinene eky'oludda oluvuganya mu Paalamenti ey'ekkumin'emu.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opposition-chief-whip-nambeshe-involved-in-horrible-accident-3519722</ref> == Laba ne == * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. * [[National Resistance Movement|National Resistance Movement.]] * [[Isaac Madoi|Isaac Modoi]]. * [[Bududa (disitulikit)|Bududa Disitulikiti]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Nambeshe, John}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi abali mu kibiina kya National Unity Platform]] [[Category:Abantu abasibuka e Bududa]] [[Category:Abantu abasomera ku Uganda Martyrs University]] [[Category:Abantu abaazalibwa mu 1965]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] b7pg8fibsc3171g6cpok8ucrdxx4wzd Jackson Kafuuzi 0 11928 70772 70050 2026-08-25T09:38:34Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70772 wikitext text/x-wiki   '''Jackson Karugaba Kafuuzi''' Yazalibwa 25 Ogwokuna 1977 Munnayuganda, munnabyabufuzi aweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa Paalamenti]] aliko akiikirira konsityuwensi y'e Kyaka ey'Obukiikaddyo mu [[:en:Kyegegwa_District|Disitulikiti y'e Kyegegwa]] mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]].<ref name="1R">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kafuuzi-jackson-karugaba-7873/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/111779b4-e6e7-4b0a-9699-46d18a3d91c2/</ref> Okutandika nga 14 Ogwekkuminebiri 2019, yali aweereza ng'[[:en:Attorney_General_of_Uganda|omumyuka wa Ssaabawolereza wa Uganda]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . <ref name="2R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Kafuuzi yazaalibwa nga 25 Ogwokuna 1977 mu [[:en:Kyegegwa_District|Disitulikiti y'e Kyegegwa]] mu [[:en:Toro_sub-region|kitundu ky'e Toro]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Buggwajuba]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . Yasomera mu ssomero lya St. Joseph's Primary School e Nabbingo. N'asomera mu ssomero lya St. Maria Goretti Secondary School okumaliriza [[:en:O‑Level|Siniya ey'okuna]] era n’afuna satifikeeti ya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] mu 1995. Mu 1998, yamaliriza emisomo gye egya [[:en:A-level|Siniya ey'omukaaga]] n’afuna satifikeeti endala eya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 |access-date=10 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 February</span> 2020</span>.</cite></ref> Yayingizibwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], [[:en:Public_university|Yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde n'obunene mu Uganda, n’atikkirwa mu 2002 n’afuna [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]] . Omwaka ogwaddako, yafuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu kukwasisa amateeka]], okuva ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], mu Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda, era n'akkirizibwa mu kibiina ky'abannamateeka mu Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 |access-date=10 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 February</span> 2020</span>.</cite></ref> == Emirimu gye nga tannetaba mu by'abufuzi == Okumala emyaka 13, okuva mu 2003 okutuuka mu 2016, Jackson Kafuuzi yali munnamateeka mu kkampuni ya bannamateeka ''eya Rwakafuuzi & Company Advocates'', esangibwa mu Kampala. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 |access-date=10 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 February</span> 2020</span>.</cite></ref> == Emirimu gye egy’ebyobufuzi == Kafuuzi yayingira ebyobufuzi bya Uganda eby’okulonda bwe yavuganya ku kifo ky’omubaka wa konsityuwensi ya Kyaka ey'Obukiikaddyo mu 2011 ku tikiti ya FDC kyokka n’awangulwa munna NRM eyali avudde mu busomesa ku Yunivasite y’e Makerere. Oluvannyuma yasalawo okwesimbawo ku tikiti ya NRM mu 2016 n’awangula akalulu. Oluvannyuma yaddamu okuwangula mu 2021 nga tavuganyiziddwa era mu kiseera kino ye mubaka mu Paalamenti akiikirira Essaza ly'e Kyaka ey'Obukiikaddyo. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kafuuzi-jackson-karugaba-7873/</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 |access-date=10 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 February</span> 2020</span>.</cite></ref> Nga 14 Ogwekkuminebiri 2019, yalondebwa mu kabineeti ya Uganda ng’omumyuka wa Ssaabawolereza wa Uganda, ekifo kye yalondebwamu omukulembeze w'eggwanga lya Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=Daily Monitor |date=14 December 2019 |title=Museveni Shuffles Cabinet, Drops Muloni, Appoints Magyezi |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html |access-date=10 February 2020 |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDaily_Monitor2019">Daily Monitor (14 December 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html "Museveni Shuffles Cabinet, Drops Muloni, Appoints Magyezi"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 February</span> 2020</span>.</cite></ref> Oluvannyuma lw'okukkiriza Paalamenti, okulayizibwa kwe kwaliwo nga bwe kwali kutegekeddwa ku Lwokubiri nga 11 Ogwokubiri 2020. <ref name="3R">https://www.softpower.ug/new-deputy-attorney-general-jackson-kafuuzi-to-be-sworn-in-tuesday/</ref> <ref name="4R">https://www.monitor.co.ug/News/National/MP-Jackson-Kafuuzi-takes-oath-of-office-deputy-AG/688334-5453470-eaxihsz/index.html</ref> == Laba ne == * [[:en:Frank_Tumwebaze|Frank Tumwebaze]] * [[:en:Molly_Nawe_Kamukama|Molly Nawe Kamukama]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 8k2qexvdze788gnl1x0j8e8alip8t62 Bright Stars FC 0 12071 70744 58724 2026-08-24T21:31:38Z JFVoll 11652 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Soccer in Uganda 01.jpg]] → [[File:Football match between Express FC and Bright stars FC.jpg]] [[c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] (meaningless or ambiguous name) 70744 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bright Stars FC''', era emannyikiddwa nga '''Soltilo Bright Stars''', ye kiraabu [[Omupiira ogw'ebigere|y'omupiira]] ey'ekikugu. Baali bazannyira mu kibinja eky’oku ntikko ekya liigi ya Uganda, emannyikiddwa nga [[Ugandan Super League.]]<ref name="2R">{{cite web |url=http://brightstarsfc.com/2018/05/bright-stars-fc-2017-2018-azam-uganda-premier-league-wrap-up/|access-date=21 June 2018|date=May 2018|title=Bright Stars FC: 2017/2018 Azam Uganda Premier League Wrap-Up|publisher=Bright Stars Football Club|author=Bright Stars FC|location=Kampala|archive-date=22 June 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180622032524/http://brightstarsfc.com/2018/05/bright-stars-fc-2017-2018-azam-uganda-premier-league-wrap-up/|url-status=live}}</ref> Mu Gwomwenda 2017, kyalangirirwa nti Enzaalwa za Japan [[Keisuke Honda]], ng’ayita mu kampuni ye eyitibwa Honda Estilo, yagula ekitundu ekifuga kiraabu eno.<ref name="3R">{{cite news|url=https://headlines.yahoo.co.jp/hl?a=20170911-00000105-dal-socc|title=本田圭佑、系列企業がアフリカ・ウガンダのクラブ買収を発表 世界で3クラブ目(デイリースポーツ) – Yahoo!ニュース|work=Yahoo!ニュース|access-date=2017-09-11|language=ja-JP|archive-url=https://web.archive.org/web/20170912011420/https://headlines.yahoo.co.jp/hl?a=20170911-00000105-dal-socc|archive-date=12 September 2017|url-status=dead}}</ref><ref name="4R">{{cite web |access-date=21 June 2018|url=http://www.swiftsportsug.com/blog/bright-stars-fc-announce-management-partnership-with-japanese-company-honda-estilo/|date=11 September 2017|title=Bright stars FC announce management partnership with Japanese company Honda Estilo|last=Nsubuga|first=Danito|location=Kampala|publisher=Swift Sports Uganda|archive-date=22 June 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180622005056/http://www.swiftsportsug.com/blog/bright-stars-fc-announce-management-partnership-with-japanese-company-honda-estilo/|url-status=live}}</ref> Omubala gwabwe guli "Bulijjo Okuyiiya, Tokoppa." oba "Always Innovating, Never Imitating."<ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye|first=David|date=2020-07-01|title=Bright Stars Football Club acquires new partner|url=http://kawowo.com/2020/07/01/bright-stars-football-club-acquires-new-partner/|access-date=2023-11-18|website=Kawowo Sports|language=en-US|archive-date=9 November 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231109064126/https://kawowo.com/2020/07/01/bright-stars-football-club-acquires-new-partner/|url-status=live}}</ref> == Ebyafaayo == Bright Stars yatandikibwawo mu 1997. Yayambusibwa okugenda mu liigi ya Uganda eyawagulu oluvannyuma lw’okuwangula ekibinja kya [[FUFA Big League]] mu 2012–13.<ref>{{Cite web |title=The Club |url=http://brightstarsfc.com/the-club/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190210155205/http://brightstarsfc.com/the-club/ |archive-date=10 February 2019 |access-date=15 January 2019 |publisher=Bright Stars FC}}</ref> John Kayanja ye mutendesi eyakulembera Emmunyeenye zino okutuuka mu Kibinja Kyababinyweera.<ref name="5R2">{{cite web |url=http://brightstarsfc.com/the-club/|title=About Bright Stars Football Club|date=2016|access-date=21 June 2018|publisher=Bright Stars Football Club|author=Bright Stars FC|location=Kampala|archive-date=22 June 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180622060020/http://brightstarsfc.com/the-club/|url-status=live}}</ref> Mu sizoni yaabwe eyasooka okuzannya mu liigi yababinyweera mu 2013–14, Bright Stars yaddukira wa Livingstone Mbabazi okutendeka ttiimu eno.<ref>{{Cite web |date=23 August 2013 |title=Rookies Bright Stars date SCVU |url=https://www.redpepper.co.ug/rookies-bright-stars-date-scvu/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240214081818/https://redpepper.co.ug/rookies-bright-stars-date-scvu/ |archive-date=14 February 2024 |access-date=15 January 2019 |publisher=Red Pepper}}</ref> Bright Stars yalwanagana n'obutasalibwaako kudda mu kibinja kya wansi kyokka neemalira mu kifo kya 12, ebifo 2 wagulu wa ttiimu ezaali zisaliddwaako.<ref>{{Cite web |date=28 April 2014 |title=FUFA Super League Relegation Battle Intensifies |url=http://www.fufa.co.ug/fufa-super-league-relegation-battle-intensifies/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190115182500/http://www.fufa.co.ug/fufa-super-league-relegation-battle-intensifies/ |archive-date=15 January 2019 |access-date=15 January 2019 |publisher=FUFA.co.ug}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.rsssf.org/tableso/oeg2014.html|website=[[RSSSF]]|title=Uganda 2013-14|access-date=7 February 2023|archive-date=6 May 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210506132715/http://www.rsssf.com/tableso/oeg2014.html|url-status=live}}</ref> Bright Stars yatuuka ku fayinolo z'empaka za Uganda Cup mu 2019, nga gwe mulundi ogwaali gusookedde ddala bano okutuuka ku fayinolo yonna, wabula nebakubwa [[Proline FC]] 5-4 ku penati oluvannyuma lw’omupiira okuggwa amaliri ga ggoolo 1-1. Mu 2024, kiraabu eno yaleeta omuzannyi enzaalwa za Buyindi eyali asookedde ddala mu ggwanga, eyali amannyikiddwa nga , Aaryan Badoni. <ref>{{Cite web |date=15 August 2024 |title=Aaryan Badoni joins Soltilo Bright Stars |url=https://soltilobrightstars.co.ug/2024/01/31/aaryan-badoni-joins-soltilo-bright-stars/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20240927230933/https://soltilobrightstars.co.ug/2024/01/31/aaryan-badoni-joins-soltilo-bright-stars/ |archive-date=27 September 2024 |access-date=23 December 2024 |website=soltilobrightstars.co.ug}}</ref> == Ekisaawe == [[File:Football match between Express FC and Bright stars FC.jpg|thumb|300x300px|Omupiira wakati wa Bright Stars FC ne Express FC mu kisaawe kya Mutesa II mu Kampala mu Uganda mu liigi ya Uganda Premier League mu 2023.]] Mu sizoni ya 2014–15, kiraabu eno yasengukira e Mwererwe, ku mulirwano gw’e [[Matugga]], mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene. Emabegako ttiimu eno yazannyiranga mu [[Ekisaawe kya Nakivubo|kisaawe ky'e Nakivubo]] ekyali kisuza abantu 15,000.<ref name="5R2" /><ref>{{cite web |url=http://www.fufa.co.ug/wp-content/uploads/2015/02/FUFA-Monthly-May.pdf|archive-date=4 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151004104550/http://www.fufa.co.ug/wp-content/uploads/2015/02/FUFA-Monthly-May.pdf|title=FUFA Monthly|date=May 2015|issue=5|publisher=FUFA Communications 2015}}</ref> == Olukalala lw'abazannyi ba ttiimu mu kiseera kino. == {| class="wikitable" !<abbr>No.</abbr> !<abbr>Pos.</abbr> !Nation !Player |- |&#x2014; |<abbr>[[GK]]</abbr> |[[//en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=|border|23x23px]]&nbsp;[[FUFA League enkulu|UGA]] |Patrick Mubiru |- |&#x2014; |<abbr>[[GK]]</abbr> |[[//en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=|border|23x23px]]&nbsp;[[FUFA League enkulu|UGA]] |Hassan Matovu |- |&#x2014; |<abbr>[[GK]]</abbr> |[[//en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=|border|23x23px]]&nbsp;[[FUFA League enkulu|UGA]] |Shamulan Kamya |- |&#x2014; |<abbr>[[DF]]</abbr> |[[//en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=|border|23x23px]]&nbsp;[[FUFA League enkulu|UGA]] |Samuel Kato |- |&#x2014; |<abbr>[[MF]]</abbr> |[[//en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_Japan.svg|link=|alt=|border|23x23px]]&nbsp;[[JPN]] |Yasuyuki Fujimoto |- |&#x2014; |<abbr>[[MF]]</abbr> |[[//en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=|border|23x23px]]&nbsp;[[FUFA League enkulu|UGA]] |Yasin Mugume |- |&#x2014; |<abbr>[[MF]]</abbr> |[[//en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=|border|23x23px]]&nbsp;[[FUFA League enkulu|UGA]] |Noordin Bunjo |- |&#x2014; |<abbr>[[MF]]</abbr> |[[//en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=|border|23x23px]]&nbsp;[[FUFA League enkulu|UGA]] |Ibrahim Kasinde |- |&#x2014; |<abbr>[[FW]]</abbr> |[[//en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=|border|23x23px]]&nbsp;[[FUFA League enkulu|UGA]] |Samuel Ssenyonjo |- |&#x2014; |<abbr>[[FW]]</abbr> |[[//en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=|border|23x23px]]&nbsp;[[FUFA League enkulu|UGA]] |Issa Bugembe |- |&#x2014; |<abbr>[[FW]]</abbr> |[[//en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=|border|23x23px]]&nbsp;[[FUFA League enkulu|UGA]] |Douglas Ochoko |} == Abakozi abatali bazannyi == '''Ensengeka y'ebitiibwa<ref name=":22">{{Cite web |last=Isabirye|first=David|date=2019-08-29|title=Bright Stars FC unveils new players for 2019-20 Uganda Premier League season|url=http://kawowo.com/2019/08/29/bright-stars-fc-unveils-new-players-for-2019-2020-uganda-premier-league-season/|access-date=2023-11-18|website=Kawowo Sports|language=en-US|archive-date=18 November 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231118100742/https://kawowo.com/2019/08/29/bright-stars-fc-unveils-new-players-for-2019-2020-uganda-premier-league-season/|url-status=live}}</ref>''' '''Ekifo n'erinnya ly'azannyiramu''' * Ssentebe:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Ronnie Muteb|Ronnie Mutebi]]''' * Omukiise ku lukiiko olufuzi:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Ahmed Marsha Hussein]]''' * Omukiise ku lukiiko olufuzi:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Joseph Mubiru]]''' * Omukiise ku lukiiko olufuzi:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Tadeo Miiro]]''' === Ensengeka ya ttiimu evunaanyizibwa ku by’ekikugu === Ensibuko:<ref name=":22" /><ref>{{Cite web |title=Soltilo Bright Stars Homepage - Soltilo Bright Stars |url=https://soltilobrightstars.co.ug/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231118101751/https://soltilobrightstars.co.ug/ |archive-date=18 November 2023 |access-date=2023-11-18 |language=en-US}}</ref> '''Ekifo n'erinnya ly'azannyiramu''' * Omutendesi omukulu:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Joseph Harold Mutyaba]]''' * Omumyuuka w’omutendesi:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Tom Ssali]]''' * Omusawo wa Ttiimu:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Solomon Ndawula|Sulemaani Ndawula]]''' * Omukugu mu by’ebibalo bya ttiimu:{{Flagicon|Uganda}} '''[[Steven Lwanga]]''' * Addukanya ebikozesebwa :{{Flagicon|Uganda}} '''[[Mustapha Kyakoonye]]''' == Ebyafaayo by'abavuggirizi ba ttiimu == * YOSHINO TRADING Ltd.<ref>{{Cite web |date=2025-05-22|title=Yoshino Trading {{!}} Used cars and trucks for sale in Kampala, Uganda|url=https://yoshino-trading.com/|access-date=2026-03-28|language=en}}</ref> Okuva mu 2018 okutuuka mu 2024, YOSHINO TRADING Ltd. yeeyali omuvuggirizi omutongole owa Bright Stars FC. Mu 2018, kampuni eno yakola ng'omuvuggirizi w'okulusegere okumala sizoni emu. Okugatta kw'ekyo, mu kiseera kyonna eky’okuteeka ssente mu ttiimu eno, YOSHINO TRADING Ltd. yawaayo bbaasi ya ttiimu eyali ezingiddwa ku bwereere, ng’ewagira ebyetaago bya ttiimu mu by’entambula.<ref>{{cite web |date=2018-09-04|title=Bright Stars FCへのスポンサー開始のお知らせ|url=https://prtimes.jp/main/html/rd/p/000000004.000037009.html|access-date=|publisher=PR Times}}</ref> == Laba ne == * [[Express FC]] * [[Kampala Capital City Authority FC]] * [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] * [[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|Uganda Revenue Authority SC]] * [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] * [[:en:BUL_Jinja_FC|BUL Jinja FC]] * [[:en:Busoga_United_FC|Busoga United FC]] * [[Ekisaawe kya Mutesa II|Ekisaawe kya Muteesa II Wankulukuku]] * [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda eyababinyweera]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20231015092328/http://www.brightstarsfc.com/ Omukutu gwa kiraabu y'omupiira eya Bright Stars] {{Ugandan Premier League}} [[Category:Ebibiina by'omupiira mu Uganda]] [[Category:Ttiimu z'omupiira ezaatandikibwawo mu 1997]] [[Category:Ebitongole ebyatandikibwawo mu Uganda mu 1997]] sz8ca0zblpoppozstuyjh4cj0dy1sj4 Uganda Standard Gauge Railway 0 12257 70782 43038 2026-08-25T09:38:40Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70782 wikitext text/x-wiki {{Infobox rail line|name=Uganda Standard Gauge Railway|type=[[Heavy rail]]|status=Planned|image=Mombasa - Nairobi metre gauge railway outside Voi.jpg|image_width=160px|caption=The guard rails seen on the right hand side of the picture are of the newer [[Standard-gauge railway]] (SGR) line that runs parallel to the old railway line all the way from Mombasa to Nairobi|open=2025 (Expected)|operator=[[Uganda Railways Corporation]]|website=|linelength={{convert|1724|km|mi|abbr=on}}|gauge={{Track gauge|1435mm|allk=on}} <!-- Route map -->|start=[[Malaba, Uganda|Malaba]], [[Kampala]]|end=[[Mpondwe]], [[Mirama Hills]], [[Goli, Uganda|Goli]] and [[Elegu]]|map=}}'''Oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa Uganda Standard Gauge''' nkola ya ggaali y'omukka etegekeddwa okugatta eggwanga lino ku mawanga ag'omuliraano omuli [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Rwanda|Rwanda]], [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]] ne [[:en:South_Sudan|South Sudan]], ng'omu ku [[:en:East_African_Railway_Master_Plan|nteekateeka y'eggaali y'omukka eya East African Railway Master Plan]] . Oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa [[:en:Standard-gauge_railway|standard-gauge railway]] (SGR) lugendereddwamu okudda mu kifo ky’enkola y’eggaali y'omukka enkadde ey'ekika kya [[:en:Metre-gauge|metre-gauge]] etakola bulungi. kilomita 1,724 (1,071 mi) SGR mu Uganda egenda kumalawo ddoola ezibalirirwamu obuwumbi 12 n’obukadde 800. <ref name="One">https://www.theeastafrican.co.ke/business/Uganda-rethinks-Kenya-SGR-funding-gaps/2560-4253722-yr6y8s/index.html</ref> == Okulambika okutwaliza awamu == Obuwanvu buno obwa 1435&nbsp;mm (4 ft.) oluguudo lw’eggaali y’omukka lugendereddwamu okwanguyiza okutambuza ebyamaguzi wakati w’omwalo gw’e [[:en:Mombasa|Mombasa]] n’ekibuga ekikulu ekya Uganda ekya [[:en:Kampala|Kampala]], n’oluvannyuma okubitwala e [[:en:Kigali|Kigali]] mu Rwanda, n’okutuuka e [[:en:Beni,_Democratic_Republic_of_the_Congo|Beni]] mu Democratic Republic of the Congo n’okutuuka e [[:en:Nimule|Nimule]] ne [[:en:Juba|Juba]] mu South Sudan. Ebyamaguzi byakutambuzibwa okuva e Mombasa nga biyita ku luguudo lw’eggaali y’omukka olwa [[:en:Kenya_Standard_Gauge_Railway|Kenya Standard Gauge Railway]] okutuuka e [[:en:Malaba,_Kenya|Malaba]], ku nsalo za Uganda, ne bikyusiddwa okuddizibwa ku gaali y'omukka eno. <ref>{{Cite web |url=https://qz.com/1036970/ugandas-chinese-built-sgr-railway-will-cost-more-than-kenyas/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-18 |archive-date=2018-06-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180612144010/https://qz.com/1036970/ugandas-chinese-built-sgr-railway-will-cost-more-than-kenyas/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwokuna 2017, okubalirira okwasooka ku Pulojekiti ya Uganda SGR yonna kwabalirirwamu obuse bwa Uganda[[:en:Ugandan_shilling|USh&nbsp;]]45.6&nbsp;(nga mu ddoola za Amerika 12.8). <ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Minister--Shs45-6-trillion--railway--project-cost-Kenya/688334-3880840-fwx8nl/index.html</ref> Mu Gwokusatu 2019, bwe baali ku bugenyi e Kenya, Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] owa Uganda n’eyali amukyazizza, Pulezidenti [[:en:Uhuru_Kenyatta|Uhuru Kenyatta]] owa Kenya, wamu beeyama mu lujjudde okugaziya oluguudo lw’eggaali y’omukka olwa Kenya Standard Gauge Railway okutuuka mu Uganda. Olw'okumaliriza akakwate akakulu akabula ku SGR ya Kenya ky'ali kyakusumulula ensimbi z’okuzimba oluguudo olugatta Malaba–Kampala. <ref name="XXR">{{Cite web |last=Olingo |first=Allan |date=27 March 2019 |title=Museveni, Uhuru close ranks on extension of SGR to Uganda border |url=https://www.businessdailyafrica.com/economy/Museveni--Uhuru-close-ranks-on-extension-of-SGR/3946234-5045292-wf9t58/index.html |access-date=1 April 2019}}</ref> Bwe gwatuukira mu Gwekkumi 2023, ekitundu kya [[:en:Naivasha|Naivasha]] – [[:en:Malaba,_Uganda|Malaba]] mu SGR ya Kenya tekinnazimbibwa. == Ekifo w'esangibwa == Enkola y’eggaali y’omukka y'akubaamu ebitundu bina ebikulu: ; Ekitundu kya Malaba–Kampala Ekitundu kino era kiyitibwa Eastern Line, kigenda kuviiraddala ku nsalo ne Kenya e [[:en:Malaba,_Uganda|Malaba]], okuyita e [[:en:Tororo|Tororo]] ne [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]], nga lwa kukoma [[:en:Kampala|Kampala]] . Ebanga eliri wakati w'ekitundu kino liri nga kilomita 219 (136 mi) . <ref>https://www.google.com/maps/dir/Kampala/Malaba+Uganda+Immigration+Offices,+J7Q7%2B8XR,+Tororo/@0.5078462,32.3004526,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!1m5!1m1!1s0x177f6e4007a0811f:0xa94afcadcdb35995!2m2!1d34.2648686!2d0.6383355!3e0</ref> Ekitundu kyonna ekya Malaba–Kampala, kiri mu kilomita 273 (170 mi) n’ebifo awatuukira eggaali y’omukka ne yaadi z’eggaali y’omukka, bibalirirwamu obuwumbi bwa ddoola za Amerika bubiri n’obukadde 300. <ref name="11R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni--Xi-Jinping-hold-talks/688334-4747658-hnjekq/index.html</ref> Ensimbi bwe zimala okufunibwa, okuzimba layini ya Eastern Line kusuubirwa okumala emyezi 42. <ref>https://www.reuters.com/article/uganda-railway/uganda-negotiating-2-3-bln-loan-with-china-to-fund-rail-line-idUSL5N1FG36Q</ref> Mu Gwekkumi 2024 [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] yakola endagaano ne Kkampuni ya [[:en:Yapi_Merkezi|Yapi Merkezi Construction Group]] okuzimba kilommita 272 (169 mi) eza Malaba-Kampala ku bukadde bwa €270 (obukadde bwa doola za Amerika 300 oba obuwumbi bwa UGX10.8). Omulimu guno gutegekeddwa okutwala emyezi 48 okuva lwe gunatandikwa okutuuka ku lwe gunaggwa. Ensimbi zisuubirwa okuweebwa abakolagana n’ensi yonna mu nkulaakulana ne Gavumenti ya Uganda. <ref name="DealR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-inks-shs10-8t-deal-with-turkish-firm-to-build-sgr-4793882</ref> <ref name="ComR">{{Cite web |url=https://www.railway.supply/en/uganda-commences-tororo-kampala-standard-railway-sgr-project/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-18 |archive-date=2024-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241123131325/https://www.railway.supply/en/uganda-commences-tororo-kampala-standard-railway-sgr-project/ |url-status=dead }}</ref> ; Ekitundu kya Tororo–Gulu Ekitundu kino era kiyitibwa Northern Line, kigenda kuva e Tororo, okuyita e [[:en:Mbale|Mbale]] ne [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] okutuuka e [[:en:Gulu|Gulu]], ebanga lya kilomita 367 (228 mi) . <ref>https://www.google.com/maps/dir/Tororo+Railway+Station,+Tororo/Gulu+Rail+Station+Polling+Station,+Gulu/@2.4182566,32.509638,7.75z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177f6b7239da9b07:0x56802787cfa8e994!2m2!1d34.1884785!2d0.6987717!1m5!1m1!1s0x1771a626435be835:0xce072dca3c13ee78!2m2!1d32.2973478!2d2.7580422!3e0</ref> Okuva e Gulu, spur emu ejja kweyongerayo mu Bukiikakkono okutuuka e [[:en:Elegu|Elegu]] n'egenda e [[:en:Nimule|Nimule]] ne [[:en:Juba,_South_Sudan|Juba]] mu [[:en:South_Sudan|South Sudan]] . Ekitundu kino mu Uganda kiri mu kilommita 106 (66 mi) . <ref>https://www.google.com/maps/dir/Gulu+Rail+Station+Polling+Station,+Gulu/Elegu+Collection+Center,+H39C%2BH99/@3.3225035,32.0363793,9z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x1771a626435be835:0xce072dca3c13ee78!2m2!1d32.2973478!2d2.7580422!1m5!1m1!1s0x17724368c5dedde1:0x6cc17031404fb420!2m2!1d32.0710946!2d3.5688443!3e0</ref> Okugaziya okulala kuva e Gulu okudda mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba okuyita mu [[:en:Pakwach|Pakwach]] okukoma e [[:en:Goli,_Uganda|Goli]] ku nsalo ne [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]], ebanga lya kilommita 187 (116 mi) . <ref>https://www.google.com/maps/dir/Gulu+Rail+Station+Polling+Station,+Q75W%2B6W9,+Gulu/Goli/@2.5768579,31.1030438,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x1771a626435be835:0xce072dca3c13ee78!2m2!1d32.2973478!2d2.7580422!1m5!1m1!1s0x176fa25cf2e2fdc7:0x3f81d8142f19e0b3!2m2!1d31.0306432!2d2.3873289!3e0</ref> ; Ekitundu kya Kampala–Mpondwe Kino kiyitibwa Layini y’Obuggwanjuba. Yakutandikira mu Kampala ng’eyita mu [[:en:Bihanga|Bihanga]] mu [[:en:Ibanda_District|Disitulikiti y’e Ibanda]], egenda mu maaso okutuuka e [[:en:Mpondwe|Mpondwe]] ku nsalo ne DR Congo, ebanga lya kilommita 430 (267 mi) . <ref>https://www.google.com/maps/dir/Kampala+Railway+Station,+Kampala/CUSTOMS+MPONDWE,+Bwera/@0.2519031,31.0795898,8z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbc794d40065f:0x1e21a54ae3a800f!2m2!1d32.5882577!2d0.3124257!1m5!1m1!1s0x1761dee910dd1bf9:0x2325ad8950be295d!2m2!1d29.7242507!2d0.0420148!3e0</ref> ; Ekitundu kya Bihanga–Mirama Hills Eno era eyitibwa layini y'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. Y'akuva e [[:en:Bihanga|Bihanga]] ng’eyita e [[:en:Ibanda|Ibanda]] ne [[:en:Mbarara|Mbarara]] ekomekkerezebwe mu [[:en:Mirama_Hills|Mirama Hills]], ku nsalo ne Rwanda, ebanga lya kilommita 191 (119 mi) . <ref>https://www.google.com/maps/dir/Bihanga/Mirama+Hills/@-0.291799,30.0289056,9.17z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x176273e8c9eefd5b:0xd82e09f4857c6858!2m2!1d30.609502!2d0.0773167!1m5!1m1!1s0x19d95f5ba03ded11:0x28eeb337009b370b!2m2!1d30.4501653!2d-1.0387679!3e0</ref> == Enkulaakulana == Okuzimba kuno kwali kusuubirwa okuweebwa ensimbi okuva mu [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]], nga bakozesa ssente ezaabadde zeewolwa okuva mu [[:en:Exim_Bank_of_China|Exim Bank of China]] . Wabula omuwozi w’ensimbi abadde tayagala kukkiriza looni eno okutuusa nga Kenya emalirizza enteekateeka y’okusonda ssente z’okuzimba ekitundu kya [[:en:Naivasha|Naivasha]] – [[:en:Kisumu|Kisumu]] – [[:en:Malaba,_Kenya|Malaba]] mu SGR yaayo. <ref name="Three">https://www.theeastafrican.co.ke/news/Kenya-Uganda-seek-funding-from-China--/2558-4103598-format-xhtml-kchlqi/index.html</ref> Mu Gusooka 2023, Gavumenti ya Uganda yasazaamu endagaano gye yali ekoze ne Kkampuni ya [[:en:China_Harbour_Engineering_Company|China Harbor Engineering Company]] (CHEC) okuzimba ekitundu kya Kampala–Malaba mu SGR ya Uganda, olw'okulemererwa okutuukiriza omulimu" okumala emyaka munaana egy'omuddiring'anwa. <ref name="CanR">{{Cite web |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/business/uganda-cancels-sgr-contract-chinese-firm-signs-turkish-company-4083610 |title=Archive copy |access-date=2025-10-18 |archive-date=2024-08-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240818003541/https://www.theeastafrican.co.ke/tea/business/uganda-cancels-sgr-contract-chinese-firm-signs-turkish-company-4083610 |url-status=dead }}</ref> In Gwokutaano 2023, gavumenti yazuula kkampuni ya [[:en:Yapı_Merkezi|Yapı Merkezi Group]] okuva mu [[:en:Turkey|Turkey]] ng'[[:en:Engineering,_procurement_and_construction|abakubi ba pulaani, abaguzi b'ebyetagisibwa n'okuzimba]] (EPC). Obuvujirizi busuubirwa okuva mu Bbanka z'Ebulaaya. Emirimu gisuubirwa okutandiika mu 2024 nga gwakutandiikira ku kilommita 273 (170 mi) mu kitundu kya Kampala–Malaba.<ref name=":0">https://web.archive.org/web/20240918090613/https://www.theeastafrican.co.ke/tea/business/uganda-kenya-seek-funds-in-joint-bid-to-take-sgr-to-drc-4327038</ref> Bbanka eyali egenda okuvujirira, oluvannyuma yategerekeka nga yali [[:en:Standard_Chartered_Bank|Standard Chartered Plc]] ey'e Bugereza.<ref name="18R">https://www.businessdailyafrica.com/bd/economy/uganda-renews-hope-of-sgr-extending-to-malaba--4228748</ref> Mu Gwomusanvu 2023, baminisita ba kabineeti ya Uganda ne Kenya ab’ebyentambula baasisinkana e Mombasa. Ekiwandiiko ekyafulumiziddwa ku nkomerero y’okwebuuza kuno okw’ennaku ebbiri kyalangirira nti okweyongerayo, amawanga gombi gakukolera wamu okunoonya ensimbi ez'okuzimba oluguudo lw'egaali y'omukka olwa Naivasha–Kisumu–Malaba olwa [[:en:Kenya_Standard_Gauge_Railway|Kenya Standard Gauge Railway]] . <ref>{{Cite web |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/business/kenya-uganda-revive-bid-to-complete-sgr-project-4320164 |title=Archive copy |access-date=2025-10-18 |archive-date=2024-08-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240818003555/https://www.theeastafrican.co.ke/tea/business/kenya-uganda-revive-bid-to-complete-sgr-project-4320164 |url-status=dead }}</ref> Okutwaliza awamu, amawanga gombi ganoonya obuwumbi bwa ddoola mukaaga mu pulojekiti zaago eza SGR okuva mu bavujirizi b'ensimbi mu Bulaaya ne mu mawanga g'Ebuwalabu. <ref name=":0"/> Mu Gwokubiri 2024, amawanga gombi gaakakasa obweyamo bwago okuzimba oluguudo lwa Naivasha-Kisumu-Malaba mu Kenya n’ekitundu kya Malaba-Kampala mu Uganda, nga batandiika mu 2024. Gavumenti ya Uganda yakola endagaano ne kkampuni ya Yapı Merkezi Group okuva e Turkey okuzimba kilommita 273 (170 mi) ez'oluguuda lwa wakati wa Malaba ne Kampala ku ndagaano ya doola za Amerika obuwumbi bubiri n’obukadde 900. Emirimu gyali gisuubirwa okutandika mu Gwomunaana 2024. <ref name="ExpstartR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-kenya-set-to-build-sgr-4510370</ref> Okuva mu Gwomunaana 2024, Gavumenti ya Uganda yali ekola ku kumaliriza ebiwandiiko bya [[:en:Engineering,_procurement_and_construction|yinginiya, okugula n’okuzimba]] (EPC) n’okufuna olukusa okuva mu bakungu ba gavumenti abakwatibwako ku by'omutindo. Olugendo lw’okuzimba okuva e Malaba okutuuka e Kampala kati luliko kilommita 332 (mmita 206) . Okuzimba kusuubirwa okutandika mu H2 2024. <ref name="PickR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-picks-turkish-firm-for-malaba-kampala-sgr-4709522</ref> Nga 14 Ogwekkumi 2024, Gavumenti ya Uganda yassa omukono ku biwandiiko bya EPC ne [[:en:Yapı_Merkezi|Yapı Merkezi]] okuzimba oluguudo lwa Malaba-Kampala ku luguudo lw’eggaali y’omukka olwa Uganda Standard Gauge ku bbeeyi y’endagaano ya €2.7 billiyooni (approx. USh10.8 trillion). Okuzimba kusuubirwa okutwala emyaka ena era kwa kukomekkerezeddwa mu H2 2028. <ref name="SignedR">https://www.newvision.co.ug/category/business/uganda-turkish-company-sign-sh108-trillion-ra-NV_197692</ref> == Laba ne == * [[:en:Standard-gauge_railway|Oluguudo lw’eggaali y’omukka olwa standard-gauge]] * [[:en:Isaka–Kigali_Standard_Gauge_Railway|Oluguudo lw’eggaali y’omukka olwa Isaka–Kigali Standard Gauge]] * [[:en:Rwanda_Standard_Gauge_Railway|Oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa Rwanda Standard Gauge]] * [[:en:Northern_Corridor|Omukutu gw’Obukiikakkono]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://www.sgr.go.ug/ Ebikwata ku Uganda Standard Gauge Railway, omuli Maapu, Ebifaananyi ne Vidiyo] * [https://www.businessdailyafrica.com/news/ea/uganda/Uganda-UPDF-train-standard-gauge-railway-construction-engineers/4003148-4292456-63ki0dz/ Amagye ga Uganda gagenda kutendeka bayinginiya abazimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa standard gauge] * [https://www.nation.co.ke/news/Leaders-push-for-quick-deal-on-SGR/1056-4632836-138sq0w/index.html Abakulembeze ba East Africa banyigiriza ddiiru ey’amangu ku SGR] Okuva nga 26 June 2018.  [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] p3qy2svhnsi6g30f6ee8xuwmlx6pgqy Mityana 0 12338 71414 43525 2026-08-25T11:21:47Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71414 wikitext text/x-wiki {{Infobox settlement|name=Mityana District|settlement_type=[[Districts of Uganda|District]]|image_skyline=|image_map=Mityana District in Uganda.svg|map_caption=District location in Uganda|subdivision_type=Country|subdivision_name={{flag|Uganda}}|subdivision_type1=[[Regions of Uganda|Region]]|subdivision_name1=[[Central Region, Uganda|Central Region of Uganda]]|seat_type=Capital|seat=[[Mityana]]|area_land_km2=1579.3|population_as_of=2012 Estimate|population_total=316|population_density_km2=197.3|timezone=[[East Africa Time|EAT]]|utc_offset=+3|website={{URL|http://www.mityana.go.ug}}}} [[File:Weather_in_Mityana_District.jpg|alt=Weather in Mityana District.|thumb|Embeera y'obudde mu disitulikiti y'e Mityana]] == Ekifo wesangibwa == Disitulikiti y’e Mityana egabana ensalo ne [[:en:Kiboga_District|Disitulikiti y’e Kiboga]] mu bukiikakkono, [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y’e Nakaseke]] mu bukiikakkono bw’obuvanjuba, [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu buvanjuba, [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y’e Mubende]] mu maserengeta, [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y’e Mpigi]] mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba, ate mu bukiikaddyo Disitulikiti y’e [[:en:Butambala_District|Butambala]] ne [[:en:Gomba_District|Gomba]] . Ekitebe kya disitulikiti y'e Mityana kikunukiriza kilometres 77 (48 mi) amaserengeta ga [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene. <ref>http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Mityana%20(Mubende)&fromlat=0.3155556&tolat=0.4175&fromlng=32.5655556&tolng=32.0227778</ref> Enkwatagana za disitulikiti ze zino 00 27N, 32 03E. <ref>https://latitude.to/map/ug/uganda/cities/mityana</ref> == Obungi bw'abantu == Okubala abantu mu ggwanga mu 1991 kwateebereza nti abantu mu disitulikiti eno baali baweza omuwendo gwa bantu 223,530. Mu mwaka gwa 2002, okubala abantu mu ggwanga lyonna kwabalirira nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno gwali 266,110. Mu mwaka gwa 2012, omuwendo gw’abantu mu disitulikiti gwali gubalirirwamu 311,600. <ref>http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=068</ref> == Laba nabino == * [[:en:Districts_of_Uganda|Disitulikiti mu Uganda]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa/okujjuliza == 1.Distance between kampala and mityana with map Globefeed.com.Retrieved 16 april 2014 2 <nowiki>''</nowiki> * [http://govolunteerafrica.org/ Volunteer & Tour e Mityana, Uganda n'ekitongole ekikulembedde mu Africa ekya Volunteer & Travel Organization] * [https://web.archive.org/web/20140515000834/http://www.monitor.co.ug/News/National/Mityana--The-place-where-Walumbe-hid/-/688334/2311902/-/6v6eh5/-/index.html Mityana: Ekifo Walumbe Weyekweka] {{Disitulikiti mu Yuganda}} [[Category:Disitulikiti za Uganda]] p7l6g6d6374c0lt9p6gdwk5rhv2atfs Aminah Zawedde 0 12366 70778 68358 2026-08-25T09:38:37Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70778 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Aminah Zawedde''', Munnayuganda omukugu mu kukozesa kkompyuta, omusomesa ku matendekero aga waggulu era omukulembeze mu woofiisi za gavumenti, aweereza ng'omuwandiisi ow'enkalakkalira owa Minisitule ya Uganda eya tekinologiya w'eby'empuliziganya n'okuluŋŋamya eggwanga okuva nga 15 Omwezi Ogwomusanvu (Kasambula) 2021. Ekyo nga tekinnabaawo Zawedde yali musomesa era omunoonyereza mu bbanguliro ly'ebyuma bi kalimagezi (Computer), ne tekinologiya w'ebyempuliziganya (School of Computing and Information Technology) ku Ssetendekero y'e Makerere, Ssetendekero ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="1R"/><ref name="2R">{{Cite web |last=George Asiimwe |date=16 July 2021 |title=Meet The New ICT Ministry PS: Dr. Amina Zawedde |url=https://chimpreports.com/meet-the-new-ict-ministry-ps-dr-aminah-zawedde/ |access-date=30 July 2021 |website=ChimpReports}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[tundutundu lya Buganda|ttundutundu lya Buganda]] ekya Uganda mu myaka gya 1970. Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero ga pulayimale ne siniya agoomukitundu, yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivaasite y’e Makerere]]. Yatikkirwa ddiguli esooka mu bibalo n'ebyefuna mu 2001. Kweyo yazzaako ddiguli eyookubiri mu [[nkola ennungamu era ezirimu tekinologiya eziteekateekebwa okukunganya, okulongoosa, okutereka n'okusaasanya obubaka oba amawulire|nkola ennuŋŋamu era ezirimu tekinologiya eziteekateekebwa okukuŋŋanya, okulongoosa, okutereka n'okusaasaanya obubaka oba amawulire]] ( Information Systems ) era nayo okuva mu yunivaasite y’e Makerere.<ref name="1R"/><ref name="2R"/> Neera yasomera ku [[Yunivasite y'e Cape Town]], n’atikkirwa ne [[dipuloma eddirira ku ddiguli esooka]] (Post graduate diploma ) mu tekinologiya w'ebyenjigiriza, mu 2014. Ddiguli ye eyokusatu PhD- ([[Doctor of Philosophy]]) yali mu [[kuzimba / okukola / oba okubaga ebiragiro ebiwa ebyuma bi kalimagezi / komupyuta eky'okukola]] (Software Engineering )gye yafuna okuva mu [[yunivasite y'e Eindhoven eya Tekinologiya]] (Eindhoven University of Technology), mu Budaaki, mu 2016.<ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=15 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde: Meet the new Permanent Secretary of Ministry of ICT and National Guidance |url=https://nilepost.co.ug/2021/07/16/dr-aminah-zawedde-meet-the-new-permanent-secretary-of-ministry-of-ict-and-national-guidance/ |access-date=30 July 2021 |website=Nile Post Uganda}}</ref><ref name="2R"/> == Emirimu gye == Zawedde abadde musomesa era omunoonyereza ku bbanguliro ly'ebyuma bi kalimagezi ne tekinologiya w'ebyempuliziganya e Makerere emyaka egisoba mu kkumi n'etaano. Emyaka etaano egyasooka, yali musomesa omuyambi. Okutandika n'omwezi Ogwoluberyeberye 2011, okutuuka mu mwezi Ogwomusanvu 2021, yali omusomesa ow’enkalakkalira alondoola abayizi abasoma ddiguli esooka n’eddiguli eziddirira esooka ku bbanguliro.<ref name="3R">{{Cite web |last=Aminah Zawedde |date=30 July 2021 |title=Profile of Dr. Aminah Zawedde |url=https://www.linkedin.com/in/aminah-zawedde-phd-cisa%C2%AE-79713815/?originalSubdomain=ug |access-date=30 July 2021 |website=[[LinkedIn.com]]}}</ref> Mu kiseera ekyo, yakola era naweereza nga tasasulwa mu bifo eby’enjawulo eby'okusomesa n’ebitali bya kusomesa, omuli; Omukozi akunŋŋaanya ebikwata ku bantu n'ebitundu (Data officer ) mu [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|kakiiko k’ebyokulonda mu Uganda]], ng'omuyizi asoma tekinologiya w'obubaka /ebyempuliziganya (IT) agezesebwa mu [[kitongole kya Uganda ekikunganya omusolo]], ng'eyebuuzibwako ku tekinologiya w'obubaka / ebyempuliziganya mu [[kitongole ekirwanyisa endwadde ezisiigibwa]] (Infectious Diseases Institute ) era ng'omusomesa omutambuze ng'asomesa ku yunivasite ya KCA mu Nairobi, [[Kenya]].<ref name="3R"/> Nga 15 Ogwomusanvu 2021, pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yakola enkyukakyuka ez'omuggundu ezaakosa minisitule za kabineeti eziwerako omuli n’okuwummula kw’abawandiisi ab’enkalakkalira musanvu. Ng’ekitundu ku nkyukakyuka ezo, Zawedde yaweebwa ogw'obuwandiisi obw'enkalakkalira obwa minisitule ya tekinologiya, empuliziganya n'okuluŋŋamya eggwanga (ICT) n’adda mu bigere bya ''Vincent Waiswa Bagiire'' eyatwalibwa mu [[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|minisitule y’ensonga z’ebweru]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Nathan Ernest Olupot |date=16 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde Appointed as the new PS of Ministry of ICT |url=https://pctechmag.com/2021/07/dr-aminah-zawedde-new-ps-of-ministry-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |website=PC Tech Magazine}}</ref> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Zawedde awandiise oba yeegasse n'abawandiisi abalala okuwandiika ebiwandiiko ebikebeddwa era ne byekenneenyezebwa abakugu, mu bisaawe omuli obukugu bwe era n'agabana ebimu ku byo mu nkiiko z'ebitundu n'ez'eggwanga ezikuŋŋaanya abayizi, abayivu n'abakugu.<ref name="5R">{{Cite web |date=30 July 2021 |title=Partial List of Articles Authored By Aminah Zawedde, PhD |url=https://scholar.google.com/citations?user=WpnwyhkAAAAJ&hl=en |access-date=30 July 2021 |website=Scholar.Google.com}}</ref> Akola nga omukulu atali ku lukiiko lw'abakulu abaddukanya emirimu, aba [[Kkampuni ya DFCU|kkampuni ya DFCU Group]], kkampuni eyazaala [[DFCU Bank]] n'ekitongole ky'eggwanga Uganda eky'obubaka ne tekinologiya ki (NITA-U).<ref name="6R">{{Cite web |last=Simon Abaho |date=16 July 2021 |title=Who Is Dr. Aminah Zawedde, The New Permanent Secretary Of ICT |url=https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |website=ExposedUganda.com |archive-date=30 July 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210730093821/https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Geraldine Ssali Busuulwa|Omuyimbi Geraldine Ssali Busuulwa]] * [[Olukalala lwa minisitule za gavumenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Jonah Kirabo |date=15 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde: Meet the new Permanent Secretary of Ministry of ICT and National Guidance |url=https://nilepost.co.ug/2021/07/16/dr-aminah-zawedde-meet-the-new-permanent-secretary-of-ministry-of-ict-and-national-guidance/ |access-date=30 July 2021 |work=Nile Post Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=George Asiimwe |date=16 July 2021 |title=Meet The New ICT Ministry PS: Dr. Amina Zawedde |url=https://chimpreports.com/meet-the-new-ict-ministry-ps-dr-aminah-zawedde/ |access-date=30 July 2021 |work=ChimpReports |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Aminah Zawedde |date=30 July 2021 |title=Profile of Dr. Aminah Zawedde |url=https://www.linkedin.com/in/aminah-zawedde-phd-cisa%C2%AE-79713815/?originalSubdomain=ug |access-date=30 July 2021 |work=[[LinkedIn.com]]}} # {{cite web |author=Nathan Ernest Olupot |date=16 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde Appointed as the new PS of Ministry of ICT |url=https://pctechmag.com/2021/07/dr-aminah-zawedde-new-ps-of-ministry-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |work=PC Tech Magazine |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |date=30 July 2021 |title=Partial List of Articles Authored By Aminah Zawedde, PhD |url=https://scholar.google.com/citations?user=WpnwyhkAAAAJ&hl=en |access-date=30 July 2021 |work=Scholar.Google.com}} # {{cite web |author=Simon Abaho |date=16 July 2021 |title=Who Is Dr. Aminah Zawedde, The New Permanent Secretary Of ICT |url=https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |work=ExposedUganda.com |location=Kampala, Uganda |archive-date=30 July 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210730093821/https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |url-status=dead }} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20211129140254/https://nita.go.ug/people/dr-amina-zawedde Dr. Aminah Zawedde: Munnakibiina kya NITA Uganda] * [https://www.pmldaily.com/news/2021/07/breaking-museveni-names-new-permanent-secretaries.html Breaking: Museveni alonze abawandiisi ab'enkalakkalira abapya] Okuva nga 15 July 2021. {{Authority control}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] k984l79a3r7847jp2jc3k1ug8j6wzhe User talk:B722N 3 12742 70745 67549 2026-08-25T01:38:07Z SSethi (WMF) 8125 /* Invitation to attend the Starter Kit virtual meeting */ Ekyokuddamu 70745 wikitext text/x-wiki == Welcome to my talk page == Hello, feel free to leave me a message here [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) == AWB == Hello B722N. You can use AWB without permission on lgwiki (I did this edit with it). Simply go in Options > Preferences > Site and choose <code>lg</code> under 'Language' Good luck, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 09:46, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :By the way, lgwiki doesn't add tags related to AWB in the history tab. :And remember to check all your edits, it is easy to make mistakes with AWB. 😉 [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 09:57, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::Thank you so much for the feedback @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], let me start using this tool. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 16:35, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) == Invitation to attend the Starter Kit virtual meeting == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! As a contributor who has actively been involved in testing the [https://starterkit.toolforge.org/ Starter Kit tool], the [[mw:Language Onboarding and Development|Language Onboarding and Development]] initiative would like to invite you to join a virtual meeting where you can ask questions and learn more about the tool. Your experience using the Starter Kit is incredibly valuable not only for helping us improve the tool, but also for helping other Wikimedia communities learn from your experiences. We would love to hear how you've been using the Starter Kit, what you've accomplished with it, what has worked well, where you've encountered challenges, and what suggestions you have for making it more useful. Your insights will help shape future improvements and provide practical examples that other communities can learn from as they begin using the Starter Kit themselves. '''Here's what we would like you to do:''' *Sign up for one of the three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours. Please attend one of the virtual meetings with your questions and thoughts. *Come prepared to share your experience using the Starter Kit - what you've used it for, what you've accomplished, any challenges you've faced, and any ideas or suggestions you have. *A user manual is now available with detailed guidance on the Starter Kit and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Thank you so much for your collaboration in this work. We look forward to seeing you at one of the virtual meetings. Best regards, </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 19:09, 12 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox_Invitation_to_attend_the_Starter_Kit_virtual_meeting_list&oldid=30916582 --> :Greetings @[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]], :Thank you for reaching out. Let me read through the links shared and prepare what I will be sharing during the Office hours. <br /><br /> :Best regards, <br /> [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:46, 13 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) ::Hi @[[User:B722N|B722N]]! It looks like you signed up for the first office hour, but we didn’t see you there. I just wanted to reach out and let you know that we have two more coming up: one this Friday and another the following week. ::If you would like to attend, you can sign up for one of these office hours and add the meeting to your calendar, which might help as a reminder. It would be great to have you join us! [[User:SSethi (WMF)|SSethi (WMF)]] ([[User talk:SSethi (WMF)|talk]]) 01:38, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) ke48fl4ftqhp59e9nbjtmqm84gpo2bb 70746 70745 2026-08-25T03:14:37Z B722N 6898 /* Invitation to attend the Starter Kit virtual meeting */ Ekyokuddamu 70746 wikitext text/x-wiki == Welcome to my talk page == Hello, feel free to leave me a message here [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) == AWB == Hello B722N. You can use AWB without permission on lgwiki (I did this edit with it). Simply go in Options > Preferences > Site and choose <code>lg</code> under 'Language' Good luck, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 09:46, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :By the way, lgwiki doesn't add tags related to AWB in the history tab. :And remember to check all your edits, it is easy to make mistakes with AWB. 😉 [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 09:57, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::Thank you so much for the feedback @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], let me start using this tool. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 16:35, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) == Invitation to attend the Starter Kit virtual meeting == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! As a contributor who has actively been involved in testing the [https://starterkit.toolforge.org/ Starter Kit tool], the [[mw:Language Onboarding and Development|Language Onboarding and Development]] initiative would like to invite you to join a virtual meeting where you can ask questions and learn more about the tool. Your experience using the Starter Kit is incredibly valuable not only for helping us improve the tool, but also for helping other Wikimedia communities learn from your experiences. We would love to hear how you've been using the Starter Kit, what you've accomplished with it, what has worked well, where you've encountered challenges, and what suggestions you have for making it more useful. Your insights will help shape future improvements and provide practical examples that other communities can learn from as they begin using the Starter Kit themselves. '''Here's what we would like you to do:''' *Sign up for one of the three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours. Please attend one of the virtual meetings with your questions and thoughts. *Come prepared to share your experience using the Starter Kit - what you've used it for, what you've accomplished, any challenges you've faced, and any ideas or suggestions you have. *A user manual is now available with detailed guidance on the Starter Kit and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Thank you so much for your collaboration in this work. We look forward to seeing you at one of the virtual meetings. Best regards, </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 19:09, 12 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox_Invitation_to_attend_the_Starter_Kit_virtual_meeting_list&oldid=30916582 --> :Greetings @[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]], :Thank you for reaching out. Let me read through the links shared and prepare what I will be sharing during the Office hours. <br /><br /> :Best regards, <br /> [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:46, 13 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) ::Hi @[[User:B722N|B722N]]! It looks like you signed up for the first office hour, but we didn’t see you there. I just wanted to reach out and let you know that we have two more coming up: one this Friday and another the following week. ::If you would like to attend, you can sign up for one of these office hours and add the meeting to your calendar, which might help as a reminder. It would be great to have you join us! [[User:SSethi (WMF)|SSethi (WMF)]] ([[User talk:SSethi (WMF)|talk]]) 01:38, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) :::Thank you for reaching out, @[[User:SSethi (WMF)|SSethi (WMF)]]. :::I had an emergency and couldn't make it. I read through the Etherpad notes and caught up on what was discussed in the meeting. :::Let me sign up for the upcoming session. Thank you [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 03:14, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) jmqk173jwiqjsk6d6tsy3b5vod8ycf6 Prosperous Nankindu Kavuma 0 12803 70777 69074 2026-08-25T09:38:37Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70777 wikitext text/x-wiki {{Reflist}} '''Prosperous Nankindu Kavuma''' musomesa, munoonyereza, era muwandiisi. <ref name=":04">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref> Yaliko minisita w'embeera z'abantu ne ofiisi ya Nnaabagereka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] . <ref>{{Cite web |date=2023-08-02 |title=Kabaka Mutebi reshuffles cabinet |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kabaka-mutebi-reshuffles-cabinet-4323846 |access-date=2025-04-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-08-02 |title=Kabaka Mutebi reshuffles cabinet |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kabaka-mutebi-reshuffles-cabinet-4323846 |access-date=2025-04-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma == Alina PhD mu byennimi okuva ku [[:en:University_of_the_Western_Cape|University of Western Cape,]] South Africa, diguli eyookubiri mu Language and Literature Education okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere yunivasite]], [[Yuganda|Uganda]] ne diguli esooka eya Bachelor of Arts in Education okuva ku Makerere yunivasite, Uganda. <ref name=":23">{{Cite web |title=Cv Prosperous 2017 |url=https://www.scribd.com/document/807222284/Cv-Prosperous-2017 |access-date=2025-04-01 |website=Scribd |language=en}}</ref> <ref name=":03">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref> [[:en:Advanced_Level|Siniya eyoomukaaga]] yagituulita ku St. Joseph's SS Kakindu ate nga [[:en:Ordinary_Level|siniya eyookuna]] yagituulira ku Mityana SS Namukozi e [[:en:Mityana|Mityana]], Uganda.<ref name=":22">{{Cite web |title=Cv Prosperous 2017 |url=https://www.scribd.com/document/807222284/Cv-Prosperous-2017 |access-date=2025-04-01 |website=Scribd |language=en}}</ref> == Emirimu == Wakati wa 2019 ne 2023 Nankindu yaliko minisita mu kabineeti y'[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] avunaanyizibwa ku mbeera z'abantu ne ofiisi ya [[:en:Nnaabagereka_of_Buganda|Nnaabagereka]]. Bwe yali tannalondebwa mu kifo ekyo, okuva mu 2016 okutuuka mu 2019, yaliko Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza.<ref name=":05">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref> <ref name=":12">{{Cite web |date=8 August 2023 |title=New Vision – Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/dr-prosperous-nankindu-akwasizza-cotlida-naka-BUK_139303 |access-date=2025-04-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=bugandauk.com – Oweek. Nankindu hands office to the new minister |url=https://bugandauk.com/en/news/buganda-news/oweek-nankindu-hands-office-to-the-new-minister |access-date=2025-04-01 |website=bugandauk.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=You always set the pace –Owek. Dr.Prosperous Nankindu – Buganda Royal Institute |url=https://bribte.ac.ug/2022/04/22/you-always-set-the-pace-owek-dr-prosperous-nankindu/ |access-date=2025-04-01 |language=en-US |archive-date=2025-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250411014711/https://bribte.ac.ug/2022/04/22/you-always-set-the-pace-owek-dr-prosperous-nankindu/ |url-status=dead }}</ref>​ <ref name=":0">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref> Atuuka ku bukiiko obw'enjawulo era mmemba ku bukiiko obw'ekikugu nga [[:en:British_Association_for_International_and_Comparative_Education|British Association for International and Comparative Education]] (BAICE) n'aka [[:en:International_Literacy_Association|International Literacy Association]] (ILA).<ref name=":02">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref> Yali musomesa mu [[Yunivasite y'e Kyambogo|Kyambogo yunivasite]], omusomesa ow’ekikugu mu University of Western Cape mu bbanguliro ly'ebyennini, muyambi w’omusomesa avunaanyizibwa ku kusomesa abasomesa Kyambogo Yunivasite . Yasomesaako ku SOS Hermann Gmeinner Schools Kakiri, ku pulayimale ne siniya, ne ku Bombo Army Secondary School e Bombo. <ref name=":24">{{Cite web |title=Cv Prosperous 2017 |url=https://www.scribd.com/document/807222284/Cv-Prosperous-2017 |access-date=2025-04-01 |website=Scribd |language=en}}</ref> == By'awandiise == * {{Cite journal |last=Oosterom |first=Marjoke |last2=Namuggala |first2=Victoria |last3=Nankindu |first3=Prosperous |date=2023 |title=Workplace sexual harassment as a feature of precarious work in Uganda's agro-processing factories: "Mince your words and watch yourself" |journal=Development Policy Review |volume=41 |issue=4 |doi=10.1111/dpr.12695 |issn=0950-6764}} * Institute of Development Studies; Oosterom, Marjoke; Huq, Lopita; Namuggala, Victoria Flavia; Nazneen, Sohela; Nankindu, Prosperous; Sultan, Maheen; Sultana, Asifa; Azim, Firdous (7 June 2022). The Gendered Price of Precarity: Voicing and Challenging Workplace Sexual Harassment (Report). doi:10.19088/ids.2022.030 == Laba ne == * [[Cotilda Nakate Kikomeko]] * [[Joyce Nabbosa Ssebugwawo|Joyce Nabbosa Ssebugwawo omusajja omulala]] * [[Sylvia Nagginda|Nnabagereka Sylvia owa Buganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] s9tnqmpjvcorwu8hr5egmlia9ov7ipp Tova O’Brien, omuwandiisi w’ebitabo 0 12892 70762 46990 2026-08-25T08:22:28Z Amienahrashid 10935 Created by translating the section "Early life and education" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371136253|Tova O'Brien]]" 70762 wikitext text/x-wiki Mu kiseera kino ye mutegesi wa pulogulaamu ya TVNZ ey'oku makya ennyo ''eye kyenkya'' Emabegako yaliko omusasi omukulu ow’ebyobufuzi mu Stuff Digital, ng’emabegako yakolera ''Newshub'' ne Today FM kati etakyaliwo. == Obuto bwe n'emisomo gye == O'Brien yazaalibwa mu Papua New Guinea . Maama we yali munnamawulire Omuzungu ne kitaawe nga muvuzi wa nnamunkanga mu New Zealand era basisinkana nga bakoleera mu gwanga eryo. O’Brien bwe yali wa myezi mukaaga gyokka, Family yabwe yasengukila mu New Zealand. Bazadde be baayawukana ng'alina emyaka esatu ela O'Brien yalelebwa maama we mu Wellington.<ref name="O’Brien Spills">{{Cite web |date=28 March 2020 |title=Three’s Tova O’Brien on her dream career and what they really talk about in the press gallery |url=https://www.nowtolove.co.nz/lifestyle/career/three-political-reporter-tova-obrien-dream-career-what-talk-about-press-gallery-44644 |access-date=28 June 2020 |website=Now To Love |language=en}}</ref> Oluvannyuma lwa siniya, yatandika diguli mu University of Otago mu bya firimu n’ebya psychology. Diguli teyagimaliriza, mu kifo ky’ekyo, yagenda ebweru w’eggwanga okukola emirimu gy’okwaniriza n’okuweereza abagenyi mu Melbourne ne London. Mu 2006 yasalawo okutendekebwa nga munnamawulire era n'amaliriza ebisaanyizo mu yunivasite ya Massey . oxs6d1mcyw0iez2820btp6zloc81s65 70765 70762 2026-08-25T09:03:58Z Amienahrashid 10935 Created by translating the section "Career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371136253|Tova O'Brien]]" 70765 wikitext text/x-wiki Mu kiseera kino ye mutegesi wa pulogulaamu ya TVNZ ey'oku makya ennyo ''eye kyenkya'' Emabegako yaliko omusasi omukulu ow’ebyobufuzi mu Stuff Digital, ng’emabegako yakolera ''Newshub'' ne Today FM kati etakyaliwo. == Obuto bwe n'emisomo gye == O'Brien yazaalibwa mu Papua New Guinea . Maama we yali munnamawulire Omuzungu ne kitaawe nga muvuzi wa nnamunkanga mu New Zealand era basisinkana nga bakoleera mu gwanga eryo. O’Brien bwe yali wa myezi mukaaga gyokka, Family yabwe yasengukila mu New Zealand. Bazadde be baayawukana ng'alina emyaka esatu ela O'Brien yalelebwa maama we mu Wellington.<ref name="O’Brien Spills">{{Cite web |date=28 March 2020 |title=Three’s Tova O’Brien on her dream career and what they really talk about in the press gallery |url=https://www.nowtolove.co.nz/lifestyle/career/three-political-reporter-tova-obrien-dream-career-what-talk-about-press-gallery-44644 |access-date=28 June 2020 |website=Now To Love |language=en}}</ref> Oluvannyuma lwa siniya, yatandika diguli mu University of Otago mu bya firimu n’ebya psychology. Diguli teyagimaliriza, mu kifo ky’ekyo, yagenda ebweru w’eggwanga okukola emirimu gy’okwaniriza n’okuweereza abagenyi mu Melbourne ne London. Mu 2006 yasalawo okutendekebwa nga munnamawulire era n'amaliriza ebisaanyizo mu yunivasite ya Massey . == Emirimu gye == O’Brien omulimu gwe yasooka okukola mu by’amawulire oluvannyuma lw’okutikkirwa yali mu Radio Active e Wellington nga tannaba kwegatta ku MediaWorks e New Zealand mu 2007, okusooka ku mmeeza y’emirimu, nga tannagenda mu kukola lipoota mu pulogulaamu ya mawulire eyekyeknya neyekiro.<ref name="O’Brien Spills">{{Cite web |date=28 March 2020 |title=Three’s Tova O’Brien on her dream career and what they really talk about in the press gallery |url=https://www.nowtolove.co.nz/lifestyle/career/three-political-reporter-tova-obrien-dream-career-what-talk-about-press-gallery-44644 |access-date=28 June 2020 |website=Now To Love |language=en}}</ref> Mu 2016 yaweebwa omulimu gw’omusasi wa mawuliile e Bulaaya mu ''Newshub'', ekitongole ky’amawulire ekya MediaWorks. Mu 2018, yaddayo e Wellington n'afuuka omuwandiisi w'ebyobufuzi mu Newshub,<ref name=":0">{{Cite web |title=Tova O'Brien |url=https://www.nzonscreen.com/profile/tova-obrien |access-date=28 June 2020 |website=www.nzonscreen.com |publisher=[[NZ On Screen]] |language=en}}</ref> n'adda mu bigere bya Patrick Gower .Omusono gwe ogw'okuwandiika ebyamawulile okusinziira ku Gower, "edgy", era afuna okusindikilizibwa kungi olwokubeera omuntu amanyikidddwa ennyo mu bantu.<ref name="muckraker">{{Cite news |date=1 May 2020 |title='Political muckraker' Tova O'Brien: 'Take a step back before you have a go' |url=https://www.stuff.co.nz/national/politics/300000983/political-muckraker-tova-obrien-take-a-step-back-before-you-have-a-go |access-date=30 June 2020 |work=[[Stuff (website)|Stuff]]}}</ref> Mu October wa 2020, emboozi ya O’Brien ne Jami-Lee Ross, omu ku bakulembeze b’ekibiina kya Advance New Zealand, yafuna abantu obukadde musanvu. Mu nsi yonna yasiimibwa bannamawulire olw’okulemesa Ross okwogera ku ndowooza z’olukwe ku kilwadde kya COVID-19 mu mboozi ey’akafubo. <ref>{{Cite news |last=Ainge Roy |first=Eleanor |date=19 October 2020 |title=New Zealand journalist feted for brutal takedown of minor party politician |url=https://www.theguardian.com/world/2020/oct/19/new-zealand-journalist-feted-for-brutal-takedown-of-minor-party-politician |access-date=19 October 2020 |work=[[The Guardian]] |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Cite web |last=Bond |first=Nick |date=18 October 2020 |title=Host destroys losing pollie in 'savage' live TV smackdown |url=https://www.news.com.au/entertainment/tv/current-affairs/tova-obriens-savage-jamilee-ross-tv-interview-wins-global-praise/news-story/480dd77fc5e8ed02745f8b275bf3f85f |access-date=22 October 2020 |website=NewsComAu}}</ref> <ref>{{Cite news |date=19 October 2020 |title='Masterclass': Jake Tapper, Piers Morgan, Glenn Greenwald among international journalists applauding Tova O'Brien's Jami-Lee Ross interview |url=https://www.newshub.co.nz/home/entertainment/2020/10/masterclass-jake-tapper-piers-morgan-glenn-greenwald-among-international-journalists-applauding-tova-o-brien-s-jami-lee-ross-interview.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201022033645/https://www.newshub.co.nz/home/entertainment/2020/10/masterclass-jake-tapper-piers-morgan-glenn-greenwald-among-international-journalists-applauding-tova-o-brien-s-jami-lee-ross-interview.html |archive-date=22 October 2020 |access-date=22 October 2020 |work=[[Newshub]] |ref={{sfnref | Newshub | 2020}}}}</ref> Mu November wa 2021, Mediaworks, eyali mukama wa O’Brien, yaddamu namupangisa okutegeka pulogulaamu ya leediyo ey’ekyenkya ku mukutu gwe omupya ogwokwogera ogwa Today FM . Yava mu kuvumbula n'omulimu gwe mu Newshub mu January 2022, nga tannatongoza Today FM, eyatongozebwa nga 21 March 2022.<ref>{{Cite web |date=1 October 2021 |title=Radio wars: MediaWorks poaches Tova O'Brien from Newshub to host breakfast show |url=https://www.nzherald.co.nz/business/radio-wars-mediaworks-poaches-tova-obrien-from-newshub-to-host-breakfast-show/7T4J36J75A2QAFTVDSL4ZIFLO4/ |access-date=1 October 2021 |website=[[The New Zealand Herald]]}}</ref> O’Brien yali ajulidde ku kawaayiro akaalimu okuziyiza eby’obusuubuzi mu ndagaano ye eyo kuvumbula, ekyamulemesa nokwegatta ku Mediaworks okumala emyezi esatu. Wabula ekitongole ekivunaanyizibwa ku nkolagana n’abakozi kyagaana omusango gwe era ne kiragira O’Brien okusasula ddoola 2,000 olw’okumenya endagaano ye ey’omulimu.<ref>{{Cite web |date=24 January 2022 |title=Tova O'Brien loses restraint of trade ERA case against former workplace Discovery |url=https://www.nzherald.co.nz/entertainment/tova-obrien-loses-restraint-of-trade-era-case-against-former-workplace-discovery/GAZJYRDEUHOOBE5WWGJUTQYRJI/ |access-date=31 March 2022 |website=[[The New Zealand Herald]]}}</ref> Nga 30 March 2023, Today FM yalekerawo okuweereza ku mpewo, nga wayiseewo akaseera katono nga O'Brien asalako pulogulaamu ya ''Duncan Garner Today'' ey'oku makya mu ttuntu okulangirira nti siteegi eno eggaddwa, nga O'Brien yasaaga nti "Batuzina."<ref>{{Cite web |date=29 March 2023 |title='People crying and shellshocked': Today FM presenters Duncan Garner, Tova O'Brien say farewell live on air |url=https://www.stuff.co.nz/entertainment/tv-radio/300843127/people-crying-and-shellshocked-today-fm-presenters-duncan-garner-tova-obrien-say-farewell-live-on-air |access-date=30 March 2023 |website=[[Stuff (website)|Stuff]] |language=en}}</ref> O’Brien ne Garner, abaali boogedde ku biseera bya siteegi eno eby’omu maaso mu kivvulu ky’ekyenkya ekya ‘Tova’, baagenda mu maaso n’okunenya bannannyini siteegi eyo eya Mediaworks okutuusa pulogulaamu eyo lwe yakomawo ku mpeewo mu bwangu era neddira mu kifo kyayo ekyo muziki omusensebule.<ref>{{Cite news |date=29 March 2023 |title=Today FM abruptly axed, new station to launch on same frequency in April |url=https://www.newshub.co.nz/home/entertainment/2023/03/today-fm-closes-new-station-to-launch-in-april.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230330050047/https://www.newshub.co.nz/home/entertainment/2023/03/today-fm-closes-new-station-to-launch-in-april.html |archive-date=30 March 2023 |access-date=30 March 2023 |work=[[Newshub]] |language=en}}</ref> Okuggalwa kwa siteegi eno kwakakasibwa oluvannyuma lw’olunaku olwo. Nga 19 July 2023, kyalangirirwa nti O’Brien wa kwegatta ku kkampuni efulumya amawulire mu New Zealand eya Stuff Digital ng’omuwandiisi waayo omukulu ow’ebyobufuzi.<ref>{{Cite web |date=18 July 2023 |title=Award-winning journalist and broadcaster Tova O'Brien joins Stuff Digital |url=https://www.stuff.co.nz/national/300930744/awardwinning-journalist-and-broadcaster-tova-obrien-joins-stuff-digital |access-date=19 July 2023 |website=[[Stuff (website)|Stuff]] |language=en}}</ref> Nga 12 August 2023, oluvannyuma lw'ekiwandiiko ekyawandiikibwa O'Brien ku nteekateeka y'okulonda kw'ekibiina kya National Party, omubaka w'ekibiina kya National Party Chris Penk yakola ekigambo ku yintaneeti nti "Onansonyiiwa naye ebipimo byo ebibi byagwiisa leediyo yonna." Christopher Luxon yagamba nti ebigambo bino byabadde tebirina kwewulira era nga tebisaanidde” kubanga abantu bangi baafiirwa emirimu gyabwe nga Today FM eggaddwa. Penk yeetonda olw’okwogera ku nsonga eno.<ref>{{Cite news |date=12 August 2023 |title=Christopher Luxon addresses National MP Chris Penk's tweet about Tova O'Brien, Today FM going off air |url=https://www.nzherald.co.nz/nz/insensitive-and-innappropriate-christopher-luxon-adresses-national-mps-tweet-about-today-fm-going-off-air/ONOKONUAIBGPLEKFPWHHB5BLQE/ |work=[[The New Zealand Herald]]}}</ref> Nga 15 December 2025, TVNZ yalangirira nti O'Brien yali agenda kwegatta ku pulogulaamu y'omukutu guno ey'[[ekyenkya]] ku makya ennyo mu April 2026.<ref>{{Cite web |title=Tova O’Brien to join Breakfast as co-host in 2026 |url=https://www.1news.co.nz/2025/12/15/tova-obrien-to-join-breakfast-as-co-host-in-2026/ |access-date=26 January 2026 |website=1News |language=en}}</ref> 4gbvb3tk82y0bpjweh4q5rhxzsyp4yl Dennis Galabuzi Ssozi 0 12895 70766 70340 2026-08-25T09:28:14Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika 70766 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Dennis Galabuzi Ssozi''' , Munnayuganda nga yinginiya mu by'okuzimba, munnabyabufuzi era musuubuzi. Ye [[:en:Luweero_triangle|Minisita wa Luweero Triangle]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo mu Gwomukaaga nga mu 2016, <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list at 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=9 June 2016 |format=PDF}}</ref> ng'adda mu bigere bya [[:en:Sarah_Kataike|Sarah Kataike]], eyagobebwa mu kabineti. Galabuzi Ssozi era yaweerezaako ng'omubaka omulonde mu palamenti, ng’akiikirira Busiro North Constituency, mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] (2016–2021). Mu budde buno ye Mukwanaganya w’Eggwanga, Parish Development Model <ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Joseph |date=22 February 2016 |title=Wakiso Opposition MPs bounce back |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-Opposition-MPs-bounce-back/-/688334/3087126/-/qss63mz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122232925/http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-Opposition-MPs-bounce-back/-/688334/3087126/-/qss63mz/-/index.html |archive-date=22 January 2017 |access-date=9 June 2016}}</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == Ssozi yazaalibwa [[:en:Masulita|Masulita]], mu ssaza ly'e Busiro mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|massekati ga Yuganda]] , mu mwaka gwa 1974. <ref name="Who">{{Cite web |last=Francis Jjingo |date=28 February 2016 |title=Meet the man who uprooted Gilbert Bukenya |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/28/feb/2016/meet-man-who-uprooted-gilbert-bukenya-11293#sthash.UgwUlvoI.PugCPtf1.dpbs |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Nation Media Group|NTV Uganda]]}}</ref> Alina obukugu mu by'obwa yinginiya bw'ebizimbe ng’alina [[:en:Civil_engineering|diguli eyookubiri mu by’okuzimba]] ne Master of Science mu by’okuzimba. <ref>{{Cite web |last=Bukedde |date=23 November 2014 |title=Polofesa Bukenya Asudde Ettawulo Bataano Ne Besowolayo (Professor Bukenya Throws in the Towel, Five Come Forward) |url=http://www.bukedde.co.ug/bukedde/bukedde%20ku%20ssande/1401731/polof-bukenya-asudde-ttawulo-ne-beesowolayo |access-date=9 June 2016 |language=lg}}</ref> == Emirimu gye == Nga 6 Ogwoomukaaga mu 2016, yalondebwa okubeera Minisita mu Luweero Triangle. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=9 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As at 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |access-date=6 June 2016 |via=Scribd}}</ref> Ekyo nga tannakituukako yali mukozi mu minisitule y’amazzi mu Uganda, nga tannagenda mu mirimu gya bwannannyini. <ref name="Who">{{Cite web |last=Francis Jjingo |date=28 February 2016 |title=Meet the man who uprooted Gilbert Bukenya |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/28/feb/2016/meet-man-who-uprooted-gilbert-bukenya-11293#sthash.UgwUlvoI.PugCPtf1.dpbs |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Nation Media Group|NTV Uganda]]}}</ref> Mu kiseera we yalondebwa, ng’ogaseeko emirimu gye egya palamenti, yaliko omumyuka wa Pulezidenti w’akakiiko ka Uganda Olympics. <ref>{{Cite web |last=Andrew Jackson Oryada |date=15 August 2012 |title=Galabuzi: I am very unhappy other Team Uganda athletes have not been recognized |url=http://ugandaradionetwork.com/story/galabuzi-i-am-very-unhappy-other-team-uganda-athletes-have-not-been-recognized |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] j81japjkni0l4kua5bvzajrgruti4w9 70767 70766 2026-08-25T09:29:45Z Musuuza 11013 ntaddeko omutwe 70767 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Dennis Galabuzi Ssozi''' , Munnayuganda nga yinginiya mu by'okuzimba, munnabyabufuzi era musuubuzi. Ye [[:en:Luweero_triangle|Minisita wa Luweero Triangle]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo mu Gwomukaaga nga mu 2016,<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list at 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=9 June 2016 |format=PDF}}</ref> ng'adda mu bigere bya [[:en:Sarah_Kataike|Sarah Kataike]], eyagobebwa mu kabineti. Galabuzi Ssozi era yaweerezaako ng'omubaka omulonde mu palamenti, ng’akiikirira Busiro North Constituency, mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] (2016–2021). Mu budde buno ye Mukwanaganya w’Eggwanga, Parish Development Model<ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Joseph |date=22 February 2016 |title=Wakiso Opposition MPs bounce back |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-Opposition-MPs-bounce-back/-/688334/3087126/-/qss63mz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122232925/http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-Opposition-MPs-bounce-back/-/688334/3087126/-/qss63mz/-/index.html |archive-date=22 January 2017 |access-date=9 June 2016}}</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == Ssozi yazaalibwa [[:en:Masulita|Masulita]], mu ssaza ly'e Busiro mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|massekati ga Yuganda]] , mu mwaka gwa 1974.<ref name="Who">{{Cite web |last=Francis Jjingo |date=28 February 2016 |title=Meet the man who uprooted Gilbert Bukenya |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/28/feb/2016/meet-man-who-uprooted-gilbert-bukenya-11293#sthash.UgwUlvoI.PugCPtf1.dpbs |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Nation Media Group|NTV Uganda]]}}</ref> Alina obukugu mu by'obwa yinginiya bw'ebizimbe ng’alina [[:en:Civil_engineering|diguli eyookubiri mu by’okuzimba]] ne Master of Science mu by’okuzimba.<ref>{{Cite web |last=Bukedde |date=23 November 2014 |title=Polofesa Bukenya Asudde Ettawulo Bataano Ne Besowolayo (Professor Bukenya Throws in the Towel, Five Come Forward) |url=http://www.bukedde.co.ug/bukedde/bukedde%20ku%20ssande/1401731/polof-bukenya-asudde-ttawulo-ne-beesowolayo |access-date=9 June 2016 |language=lg}}</ref> == Emirimu gye == Nga 6 Ogwoomukaaga mu 2016, yalondebwa okubeera Minisita mu Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=9 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As at 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |access-date=6 June 2016 |via=Scribd}}</ref> Ekyo nga tannakituukako yali mukozi mu minisitule y’amazzi mu Uganda, nga tannagenda mu mirimu gya bwannannyini.<ref name="Who">{{Cite web |last=Francis Jjingo |date=28 February 2016 |title=Meet the man who uprooted Gilbert Bukenya |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/28/feb/2016/meet-man-who-uprooted-gilbert-bukenya-11293#sthash.UgwUlvoI.PugCPtf1.dpbs |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Nation Media Group|NTV Uganda]]}}</ref> Mu kiseera we yalondebwa, ng’ogaseeko emirimu gye egya palamenti, yaliko omumyuka wa Pulezidenti w’akakiiko ka Uganda Olympics.<ref>{{Cite web |last=Andrew Jackson Oryada |date=15 August 2012 |title=Galabuzi: I am very unhappy other Team Uganda athletes have not been recognized |url=http://ugandaradionetwork.com/story/galabuzi-i-am-very-unhappy-other-team-uganda-athletes-have-not-been-recognized |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] fy6146sonjh3qyz3ir5ol105yk5gx25 70768 70767 2026-08-25T09:37:20Z Musuuza 11013 Nyongeddeko amatuluba 70768 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Dennis Galabuzi Ssozi''' , Munnayuganda nga yinginiya mu by'okuzimba, munnabyabufuzi era musuubuzi. Ye [[:en:Luweero_triangle|Minisita wa Luweero Triangle]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo mu Gwomukaaga nga mu 2016,<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list at 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=9 June 2016 |format=PDF}}</ref> ng'adda mu bigere bya [[:en:Sarah_Kataike|Sarah Kataike]], eyagobebwa mu kabineti. Galabuzi Ssozi era yaweerezaako ng'omubaka omulonde mu palamenti, ng’akiikirira Busiro North Constituency, mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] (2016–2021). Mu budde buno ye Mukwanaganya w’Eggwanga, Parish Development Model<ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Joseph |date=22 February 2016 |title=Wakiso Opposition MPs bounce back |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-Opposition-MPs-bounce-back/-/688334/3087126/-/qss63mz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122232925/http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-Opposition-MPs-bounce-back/-/688334/3087126/-/qss63mz/-/index.html |archive-date=22 January 2017 |access-date=9 June 2016}}</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == Ssozi yazaalibwa [[:en:Masulita|Masulita]], mu ssaza ly'e Busiro mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|massekati ga Yuganda]] , mu mwaka gwa 1974.<ref name="Who">{{Cite web |last=Francis Jjingo |date=28 February 2016 |title=Meet the man who uprooted Gilbert Bukenya |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/28/feb/2016/meet-man-who-uprooted-gilbert-bukenya-11293#sthash.UgwUlvoI.PugCPtf1.dpbs |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Nation Media Group|NTV Uganda]]}}</ref> Alina obukugu mu by'obwa yinginiya bw'ebizimbe ng’alina [[:en:Civil_engineering|diguli eyookubiri mu by’okuzimba]] ne Master of Science mu by’okuzimba.<ref>{{Cite web |last=Bukedde |date=23 November 2014 |title=Polofesa Bukenya Asudde Ettawulo Bataano Ne Besowolayo (Professor Bukenya Throws in the Towel, Five Come Forward) |url=http://www.bukedde.co.ug/bukedde/bukedde%20ku%20ssande/1401731/polof-bukenya-asudde-ttawulo-ne-beesowolayo |access-date=9 June 2016 |language=lg}}</ref> == Emirimu gye == Nga 6 Ogwoomukaaga mu 2016, yalondebwa okubeera Minisita mu Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=9 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As at 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |access-date=6 June 2016 |via=Scribd}}</ref> Ekyo nga tannakituukako yali mukozi mu minisitule y’amazzi mu Uganda, nga tannagenda mu mirimu gya bwannannyini.<ref name="Who">{{Cite web |last=Francis Jjingo |date=28 February 2016 |title=Meet the man who uprooted Gilbert Bukenya |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/28/feb/2016/meet-man-who-uprooted-gilbert-bukenya-11293#sthash.UgwUlvoI.PugCPtf1.dpbs |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Nation Media Group|NTV Uganda]]}}</ref> Mu kiseera we yalondebwa, ng’ogaseeko emirimu gye egya palamenti, yaliko omumyuka wa Pulezidenti w’akakiiko ka Uganda Olympics.<ref>{{Cite web |last=Andrew Jackson Oryada |date=15 August 2012 |title=Galabuzi: I am very unhappy other Team Uganda athletes have not been recognized |url=http://ugandaradionetwork.com/story/galabuzi-i-am-very-unhappy-other-team-uganda-athletes-have-not-been-recognized |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] <references /> [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Wakiso]] [[Category:Ba Yinjiniya Abanayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Bamemba ba paalamenti ya Uganda eyekkumi]] [[Category:Ba minisita ba gavumenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Ba Yinginiya ba Uganda ab'ekyasa ekyaabiri mu kimu]] dyuy7qe2ceypw6u90s463xn756o189c 70789 70768 2026-08-25T09:44:44Z Musuuza 11013 nyongeddeko obutindo 70789 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Dennis Galabuzi Ssozi''' , Munnayuganda nga yinginiya mu by'okuzimba, munnabyabufuzi era musuubuzi. Ye [[Minisita wa Luweero Triangle]] mu [[kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo mu Gwomukaaga nga mu 2016,<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list at 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=9 June 2016 |format=PDF}}</ref> ng'adda mu bigere bya [[Sarah Kataike]], eyagobebwa mu kabineti. Galabuzi Ssozi era yaweerezaako ng'omubaka omulonde mu palamenti, ng’akiikirira Busiro North Constituency, mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso Disitulikiti]], mu [[Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] (2016–2021). Mu budde buno ye Mukwanaganya w’Eggwanga, Parish Development Model<ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Joseph |date=22 February 2016 |title=Wakiso Opposition MPs bounce back |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-Opposition-MPs-bounce-back/-/688334/3087126/-/qss63mz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122232925/http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-Opposition-MPs-bounce-back/-/688334/3087126/-/qss63mz/-/index.html |archive-date=22 January 2017 |access-date=9 June 2016}}</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == Ssozi yazaalibwa [[Masulita]], mu ssaza ly'e Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso Disitulikiti]], mu [[massekati ga Yuganda]] , mu mwaka gwa 1974.<ref name="Who">{{Cite web |last=Francis Jjingo |date=28 February 2016 |title=Meet the man who uprooted Gilbert Bukenya |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/28/feb/2016/meet-man-who-uprooted-gilbert-bukenya-11293#sthash.UgwUlvoI.PugCPtf1.dpbs |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Nation Media Group|NTV Uganda]]}}</ref> Alina obukugu mu by'obwa yinginiya bw'ebizimbe ng’alina [[diguli eyookubiri mu by’okuzimba]] ne Master of Science mu by’okuzimba.<ref>{{Cite web |last=Bukedde |date=23 November 2014 |title=Polofesa Bukenya Asudde Ettawulo Bataano Ne Besowolayo (Professor Bukenya Throws in the Towel, Five Come Forward) |url=http://www.bukedde.co.ug/bukedde/bukedde%20ku%20ssande/1401731/polof-bukenya-asudde-ttawulo-ne-beesowolayo |access-date=9 June 2016 |language=lg}}</ref> == Emirimu gye == Nga 6 Ogwoomukaaga mu 2016, yalondebwa okubeera Minisita mu Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=9 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As at 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |access-date=6 June 2016 |via=Scribd}}</ref> Ekyo nga tannakituukako yali mukozi mu minisitule y’amazzi mu Uganda, nga tannagenda mu mirimu gya bwannannyini.<ref name="Who">{{Cite web |last=Francis Jjingo |date=28 February 2016 |title=Meet the man who uprooted Gilbert Bukenya |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/28/feb/2016/meet-man-who-uprooted-gilbert-bukenya-11293#sthash.UgwUlvoI.PugCPtf1.dpbs |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Nation Media Group|NTV Uganda]]}}</ref> Mu kiseera we yalondebwa, ng’ogaseeko emirimu gye egya palamenti, yaliko omumyuka wa Pulezidenti w’akakiiko ka Uganda Olympics.<ref>{{Cite web |last=Andrew Jackson Oryada |date=15 August 2012 |title=Galabuzi: I am very unhappy other Team Uganda athletes have not been recognized |url=http://ugandaradionetwork.com/story/galabuzi-i-am-very-unhappy-other-team-uganda-athletes-have-not-been-recognized |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref> == Laba ne == * [[kabineti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] <references /> [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Wakiso]] [[Category:Ba Yinjiniya Abanayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Bamemba ba paalamenti ya Uganda eyekkumi]] [[Category:Ba minisita ba gavumenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Ba Yinginiya ba Uganda ab'ekyasa ekyaabiri mu kimu]] fyudounn9swdcmuuon8t4pta7jlk0na 70791 70789 2026-08-25T09:46:34Z Musuuza 11013 Nyongeddemu mu Laba ne 70791 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Dennis Galabuzi Ssozi''' , Munnayuganda nga yinginiya mu by'okuzimba, munnabyabufuzi era musuubuzi. Ye [[Minisita wa Luweero Triangle]] mu [[kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo mu Gwomukaaga nga mu 2016,<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list at 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=9 June 2016 |format=PDF}}</ref> ng'adda mu bigere bya [[Sarah Kataike]], eyagobebwa mu kabineti. Galabuzi Ssozi era yaweerezaako ng'omubaka omulonde mu palamenti, ng’akiikirira Busiro North Constituency, mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso Disitulikiti]], mu [[Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] (2016–2021). Mu budde buno ye Mukwanaganya w’Eggwanga, Parish Development Model<ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Joseph |date=22 February 2016 |title=Wakiso Opposition MPs bounce back |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-Opposition-MPs-bounce-back/-/688334/3087126/-/qss63mz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122232925/http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-Opposition-MPs-bounce-back/-/688334/3087126/-/qss63mz/-/index.html |archive-date=22 January 2017 |access-date=9 June 2016}}</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == Ssozi yazaalibwa [[Masulita]], mu ssaza ly'e Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso Disitulikiti]], mu [[massekati ga Yuganda]] , mu mwaka gwa 1974.<ref name="Who">{{Cite web |last=Francis Jjingo |date=28 February 2016 |title=Meet the man who uprooted Gilbert Bukenya |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/28/feb/2016/meet-man-who-uprooted-gilbert-bukenya-11293#sthash.UgwUlvoI.PugCPtf1.dpbs |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Nation Media Group|NTV Uganda]]}}</ref> Alina obukugu mu by'obwa yinginiya bw'ebizimbe ng’alina [[diguli eyookubiri mu by’okuzimba]] ne Master of Science mu by’okuzimba.<ref>{{Cite web |last=Bukedde |date=23 November 2014 |title=Polofesa Bukenya Asudde Ettawulo Bataano Ne Besowolayo (Professor Bukenya Throws in the Towel, Five Come Forward) |url=http://www.bukedde.co.ug/bukedde/bukedde%20ku%20ssande/1401731/polof-bukenya-asudde-ttawulo-ne-beesowolayo |access-date=9 June 2016 |language=lg}}</ref> == Emirimu gye == Nga 6 Ogwoomukaaga mu 2016, yalondebwa okubeera Minisita mu Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=9 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As at 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |access-date=6 June 2016 |via=Scribd}}</ref> Ekyo nga tannakituukako yali mukozi mu minisitule y’amazzi mu Uganda, nga tannagenda mu mirimu gya bwannannyini.<ref name="Who">{{Cite web |last=Francis Jjingo |date=28 February 2016 |title=Meet the man who uprooted Gilbert Bukenya |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/28/feb/2016/meet-man-who-uprooted-gilbert-bukenya-11293#sthash.UgwUlvoI.PugCPtf1.dpbs |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Nation Media Group|NTV Uganda]]}}</ref> Mu kiseera we yalondebwa, ng’ogaseeko emirimu gye egya palamenti, yaliko omumyuka wa Pulezidenti w’akakiiko ka Uganda Olympics.<ref>{{Cite web |last=Andrew Jackson Oryada |date=15 August 2012 |title=Galabuzi: I am very unhappy other Team Uganda athletes have not been recognized |url=http://ugandaradionetwork.com/story/galabuzi-i-am-very-unhappy-other-team-uganda-athletes-have-not-been-recognized |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref> == Laba ne == * [[kabineti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] * [[Masulita]] * [[Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] * [[Minisita wa Luweero Triangle]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] <references /> [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Wakiso]] [[Category:Ba Yinjiniya Abanayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Bamemba ba paalamenti ya Uganda eyekkumi]] [[Category:Ba minisita ba gavumenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Ba Yinginiya ba Uganda ab'ekyasa ekyaabiri mu kimu]] igwh1kewopb7fa6iplnjd8m4yrt8t35 B2C Entertainment 0 13138 70712 53903 2026-08-24T16:23:36Z Musuuza 11013 Musuuza moved page [[B2C Soldiers]] to [[B2C Entertainment]]: Misspelled title: Baaliwandiika bubi 53903 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Born To Conquer (B2C) Entertainment''', era emanyiddwa nga '''Kampala Boys''', kibiina kya bayimbi ba Uganda nga kirimu abayimbi basatu abayimba bombi. B2C ekoleddwa [Delivad Julio] (yazaalibwa Kasagga Julius), [ [[Mr.bLee B2C|Mwami Lee B2C]] ] (yazaalibwa Mugisha Richard) ne [ [[Bobby Lash B2C]] ] (yazaalibwa Ssali Peterson). Delivad Julio ne Mr. Lee bayimba n’amaloboozi ga [[:en:Ennanga_harp|RnB]] amagonvu agakkakkanya ate [[Bobby Lash B2C]] n’ayimba [[:en:Ennanga_harp|Ragga]] ne [[:en:Ennanga_harp|dancehall]] vibes. <ref>{{Cite web |date=23 January 2023 |title=B2C Entertainment: Uganda's Most Popular Musical Band |url=https://lifestyleug.com/who-is-b2c-entertainment/ |access-date=2023-12-29 |website=lifestyleug.com |language=en-US}}</ref> Abasatu bano baakola B2C entertainment okuva ku ssomero anti baali bayizi ku Crested secondary school mu [[:en:Ennanga_harp|Makindye Division]] mu [[Kampala]] .<ref>{{Cite web |date=15 April 2022 |title=B2C BIOGRPAPHY, LIFE AND THEIR MUSIC JOURNEY - ugmuziki.com |url=https://www.ugmuziki.com/artists/b2c |access-date=2023-12-29 |website=Ugmuziki Online Audio Streaming Platform |language=en}}</ref> Olw'obutakyukakyuka bwabwe, abasatu bano baasalawo okutandika omuziki ogw'ekikugu mu 2016 n'oluyimba lwabwe olw'okumenyawo olumanyiddwa nga '''Tokigeza''' olwakolebwa Diggy Baur.<ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=17 June 2016 |title=Audio: B2C release new song – 'Tokigeza'. Listen to it here! |url=https://bigeye.ug/b2c-release-new-song-tokigeza/ |access-date=2023-12-29 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> == Enkolagana yaabwe == [[File:B2C_Soldjas.jpg|thumb|'''B2C nga bakola''']] Mu 2017, B2C Entertainment yafulumya [[:en:Ennanga_harp|enkolagana]] ne [[Spice Diana]], omuyimbi omututumufu mu Uganda ekyayongera abawagizi baabwe ku katale ka wano. <ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=10 November 2016 |title=B2C release new song "Njabala" with Spice Diana. Listen to it here! |url=https://bigeye.ug/b2c-release-new-song-njabala-spice-diana-listen/ |access-date=2023-12-29 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Nga mu mwaka gwe gumu, abasatu bano baafulumya enkolagana endala ey'omuziki ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]] eyatuumiddwa Gutamiza eyakola obulungi mu bulamu bwabwe. Gutamiza yawangula engule ez’enjawulo ekyayamba B2C okuyingira mu nkalala z’abayimbi ab’oku ntikko ku lukalala lw’abayimbi mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=C. B. |date=22 January 2018 |title=Galaxy FM Recognizes B2C & Radio and Weasel |url=https://campusbee.ug/entertainment/galaxy-fm-recognizes-b2c-radio-weasel/ |access-date=2023-12-29 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Galaxy |date=30 March 2018 |title=Fik Fameika, B2C & Mowzey Radio Win Big At the 2017–2018 Zinna Awards |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2018/03/30/fik-fameikab2c-mowzey-radio-win-big-at-the-2017-2018-zinna-awards/ |access-date=2023-12-30 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> Mu 2017, B2C yafulumya ekibiina ky’abayimbi ekyatuumiddwa '''Kapande''' n’omu ku bayimbi abasinga okwettanirwa mu Uganda amanyiddwa nga [[Eddy Kenzo]] .<ref>{{Cite web |last=Galaxy |date=22 January 2018 |title="We Asked Eddy Kenzo For Kapande Collabo." – B2C Soldiers. |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2018/01/22/asked-eddy-kenzo-kapande-collabo-b2c-soldiers/ |access-date=2023-12-29 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> Mu 2018, abasatu bano baafulumya oluyimba ne [[:en:Ennanga_harp|The Ben]] omuyimbi omututumufu okuva e [[Rwanda]].<ref>{{Cite web |date=27 April 2018 |title=B2C in new song with Rwandan Artiste, The Ben |url=https://www.howwe.ug/news/Gee/20003/b2c-the-ben-in-new-song |access-date=2023-12-29 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=22 May 2018 |title=AUDIO: B2C Music and The Ben collaborate on a new powerful love song titled 'No You, No Life' |url=http://mbu.ug/2018/05/22/audio-b2c-music-and-the-ben-collaborate-on-a-new-powerful-love-song-titled-no-you-no-life/ |access-date=2023-12-29 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Mu 2018, B2C Entertainment yakomya endagaano y'okukola ne Maneja waabwe ow'ekika kyabwe Andrew Mugerwa amannyiddwa nga "Andy Events" eyagamba nti ye yatandika okusanyusa abantu mu B2C ng'ekibiina ky'abayimbi.<ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Allen |date=30 January 2019 |title='Kampala Boyz' is just our hash tag – B2C defends self over losing name to Andy Events |url=https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20190130/60505/kampala-boyz-is-just-our-hash-tag-b2c-defends-self-over-losing-name-to-andy-events.html |access-date=2023-12-29 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Abayimbi abasatu bagamba nti emikolo gya Andy gyalina [[:en:Ennanga_harp|ebirooto n’ebiruubirirwa]] eby’enjawulo ebitasobola kukwatagana na kwegomba kwabwe.<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=27 July 2022 |title=We had different dreams from his – B2C on splitting with Andy Events |url=http://mbu.ug/2022/07/27/we-had-different-dreams-from-his-b2c-on-splitting-with-andy-events/ |access-date=2023-12-29 |website=MBU |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=9 November 2018 |title=Why B2C Boys fired their manager Andy Events |url=https://bigeye.ug/why-b2c-boys-fired-their-manager-andy-events/ |access-date=2023-12-29 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=14 November 2018 |title=B2C Entertainment officially parts ways with manager Andy Events |url=http://mbu.ug/2018/11/14/b2c-entertainment-fire-andy-events/ |access-date=2023-12-29 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Mu 2019, B2C entertainment yafulumya enkolagana endala n’omu ku bayimbi abakyala abasinga mu Uganda [[Rema Namakula]] gye yatuumiddwa Gutujja eyakolebwa Nessim.<ref>{{Cite web |title=Gutujja-Rema-Namakula-and-B2C-1 |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/01/gutujja-olwa-rema-ne-b2c-luwangudde-award-yomwaka-bebe-cool-kenzo-ne-sheebah-bavuganyiza-nnyo-mu-nnyimba-102-ezomwaka-2019/gutujja-rema-namakula-and-b2c-1/ |access-date=2023-12-29 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2023, [[:en:Ennanga_harp|abasatu]] bano bafulumizza enkolagana bbiri ezikoze obulungi, baafulumya oluyimba n’omuyimbi Munnayuganda Carol Nantongo lwe baatuumiddwa Ndabula<ref>{{Cite web |date=10 July 2023 |title=Ndabula -Carol Nantongo ft B2C – RedPaperDaily |url=https://redpaperdaily.com/ndabula-carol-nantongo-ft-b2c |access-date=2023-12-29 |language=en-US}}</ref> oluvannyuma ne bafulumya enkolagana endala ey’omuziki ne [[Fik Fameica]] gye yatuumiddwa Crazy Company.<ref>{{Cite web |last=Editor |first=Chief |date=4 December 2023 |title=Crazy Company – B2C Ent ft Fik Fameica |url=https://zivuga.co.ug/crazy-company-b2c-ent-ft-fik-fameica/ |access-date=2023-12-29 |website=Zivuga Uganda |language=en-US}}</ref> == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" |+B2C AWARDS N'ENSONGA LIST ! Omwaka ! Engule ! Olubu ! Alizaati |- | 2023. 2023 | Engule za Zzina | * Omuyimbi ow'omulembe guno ow'omwaka * Omuyimbi Omusajja ow'omwaka * Artiste w'omwaka | * Basunsuddwa <ref>{{Cite web |last=Muzzinyi |first=Chief |date=26 February 2023 |title=Zzina Awards: Kenzo named Artiste of the Year – See Full List |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2023/02/26/zzina-awards-kenzo-maintains-firm-grip-on-ugandan-music-industry-named-artiste-of-the-year/ |access-date=2023-12-29 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> |- | 2022. 2022 | Engule za ASFA | Omuyimbi omusajja asinga okukola sitayiro mu mwaka | Basunsuddwa <ref>{{Cite web |last=Bob |first=Balam |date=20 December 2022 |title=ASFAs Full List Of Winners |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2022/12/20/full-list-of-winners-at-the-2022-abryanz-style-and-fashion-awards/ |access-date=2023-12-29 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> |- | 2021. Omuntu w’abantu | Engule za [[:en:Ennanga_harp|Afrima]] | Duo, Group oba Band abasinga mu Africa | Basunsuddwa |- | 2021. Omuntu w’abantu | Engule za Hipipo | * Oluyimba lwa zouk olusinga obulungi (Gutujja by B2C ft [[Rema Namakula]] ) * Enkolagana esinga obulungi (Gutujja) | Yawangudde <ref>{{Cite web |title=Winners – HiPipo Music Awards |url=https://hma.hipipo.com/winners/ |access-date=2023-12-29 |language=en-GB}}</ref> |- | 2021. Omuntu w’abantu | Engule za Janzi | * Omuyimbi wa Afro-zouk ow'enjawulo * Omuyimbi ow'enjawulo mu by'obusuubuzi | * Yawangudde <ref>{{Cite web |last=Mugisha |first=Mugibson |date=13 December 2021 |title=FULL LIST: Winners At The Maiden Janzi Awards – MUGIBSON |url=https://mugibson.com/maiden-janzi-awards-winners/ |access-date=2023-12-29 |website=mugibson.com |language=en-US}}</ref> * Basunsuddwa <ref>{{Cite web |last=sqoopadmin |date=14 December 2021 |title=Full list of winners at Janzi Awards – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202112/news/events/full-list-of-winners-at-janzi-awards.html |access-date=2023-12-29 |language=en-US}}</ref> |- | 2020 | Engule za MTV Mama | Oluyimba lw'omwaka (Munda Awo) | Basunsuddwa <ref>{{Cite web |last=sqoopadmin |date=13 January 2021 |title=B2C bag another nomination in the MAMAs – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202101/four-one-one/b2c-bag-another-nomination-in-the-mamas.html?fb_comment_id=3589490064464679_3605852306161788 |access-date=2023-12-29 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=MAMA Kampala: Eddy Kenzo, B2C score nominations {{!}} The Kampala Post |url=https://kampalapost.com/content/mama-kampala-eddy-kenzo-b2c-score-nominations |access-date=2023-12-29 |website=kampalapost.com}}</ref> |- | 2019 | Engule za [[:en:Ennanga_harp|Afrima]] | Duo, Group oba Band abasinga mu Africa | Basunsuddwa <ref>{{Cite web |date=24 November 2019 |title=AFRIMAs 2019: Full list of winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/afrimas-2019-full-list-winners |access-date=2023-12-29 |website=Music in Africa |language=en}}</ref> |- | 2018 | Engule za Zzina | * Oluyimba lw'omwaka (Gutamiza) * Oluyimba olusinga obulungi mu Afro-beat (Nyongera) * Enkolagana esinga obulungi(Gutamiza) | Yawangudde <ref>{{Cite web |last=Galaxy |date=30 March 2018 |title=Fik Fameika, B2C & Mowzey Radio Win Big At the 2017–2018 Zinna Awards |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2018/03/30/fik-fameikab2c-mowzey-radio-win-big-at-the-2017-2018-zinna-awards/ |access-date=2023-12-30 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> |- | 2017 | Engule za Uganda Entertainment Awards | Ekibiina ky'ennyimba ekisinga obulungi | Yawangudde <ref>{{Cite web |date=5 August 2017 |title=FULL LIST: Eddy Kenzo, B2C Win Big at Uganda Music Awards |url=https://chimpreports.com/full-list-eddy-kenzo-b2c-win-big-at-uganda-music-awards/ |access-date=2023-12-29 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> |} == Ebivvulu byaabwe == Mu 2018, aba B2C Entertainment (Kampala Boys) baategeka ekivvulu kyabwe ekyasooka ku Freedom City Mall ku luguudo lwa [[Entebbe]] e Namasuba.<ref>{{Cite web |title=Uganda Online – B2C trio set for their maiden concert |url=https://www.ugandaonline.net/2019287_b2c_trio_set_for_their_maiden_concert |access-date=2023-12-30 |website=www.ugandaonline.net}}</ref> Mu 2022,abayimbi bano abasatu baalina ekivvulu kyabwe ekyokubiri mu kizimbe kya Freedom City Mall.<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=21 August 2022 |title=The B2C Kampala Boyz hold a successful second concert |url=http://mbu.ug/2022/08/21/the-b2c-kampala-boyz-hold-a-successful-second-concert/ |access-date=2023-12-30 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Olwo aba B2C ne balangirira ennaku z'ebivvulu zaabwe ez'okusatu ezitegekeddwa mu 2024 mu wooteeri ya Africana mu [[Kampala]] .<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=10 December 2023 |title=B2C Entertainment trio announces 2024 concert at Hotel Africana |url=http://mbu.ug/2023/12/10/b2c-entertainment-concert-2024/ |access-date=2023-12-30 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Ebijjuliddwa == 4ks6a0b7tctpac54qhx3u20afe8rnyo 70719 70712 2026-08-24T16:37:05Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika 70719 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Born To Conquer (B2C) Entertainment''', era emanyiddwa nga '''Kampala Boys''', kibiina kya bayimbi ba Uganda nga kirimu abayimbi basatu abayimba bombi. B2C ekoleddwa [Delivad Julio] (yazaalibwa Kasagga Julius), [ [[Mr.bLee B2C|Mwami Lee B2C]] ] (yazaalibwa Mugisha Richard) ne [ [[Bobby Lash B2C]] ] (yazaalibwa Ssali Peterson). Delivad Julio ne Mr. Lee bayimba n’amaloboozi ga [[:en:Ennanga_harp|RnB]] amagonvu agakkakkanya ate [[Bobby Lash B2C]] n’ayimba [[:en:Ennanga_harp|Ragga]] ne [[:en:Ennanga_harp|dancehall]] vibes.<ref>{{Cite web |date=23 January 2023 |title=B2C Entertainment: Uganda's Most Popular Musical Band |url=https://lifestyleug.com/who-is-b2c-entertainment/ |access-date=2023-12-29 |website=lifestyleug.com |language=en-US}}</ref> Abasatu bano baakola B2C entertainment okuva ku ssomero anti baali bayizi ku Crested secondary school mu [[:en:Ennanga_harp|Makindye Division]] mu [[Kampala]].<ref>{{Cite web |date=15 April 2022 |title=B2C BIOGRPAPHY, LIFE AND THEIR MUSIC JOURNEY - ugmuziki.com |url=https://www.ugmuziki.com/artists/b2c |access-date=2023-12-29 |website=Ugmuziki Online Audio Streaming Platform |language=en}}</ref> Olw'obutakyukakyuka bwabwe, abasatu bano baasalawo okutandika omuziki ogw'ekikugu mu 2016 n'oluyimba lwabwe olw'okumenyawo olumanyiddwa nga '''Tokigeza''' olwakolebwa Diggy Baur.<ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=17 June 2016 |title=Audio: B2C release new song – 'Tokigeza'. Listen to it here! |url=https://bigeye.ug/b2c-release-new-song-tokigeza/ |access-date=2023-12-29 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> == Enkolagana yaabwe == [[File:B2C_Soldjas.jpg|thumb|'''B2C nga bakola''']] Mu 2017, B2C Entertainment yafulumya [[:en:Ennanga_harp|enkolagana]] ne [[Spice Diana]], omuyimbi omututumufu mu Uganda ekyayongera abawagizi baabwe ku katale ka wano.<ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=10 November 2016 |title=B2C release new song "Njabala" with Spice Diana. Listen to it here! |url=https://bigeye.ug/b2c-release-new-song-njabala-spice-diana-listen/ |access-date=2023-12-29 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Nga mu mwaka gwe gumu, abasatu bano baafulumya enkolagana endala ey'omuziki ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]] eyatuumibwa Gutamiiza eyakola obulungi mu bulamu bwabwe. Gutamiiza yawangula engule ez’enjawulo ekyayamba B2C okuyingira mu nkalala z’abayimbi ab’oku ntikko ku lukalala lw’abayimbi mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=C. B. |date=22 January 2018 |title=Galaxy FM Recognizes B2C & Radio and Weasel |url=https://campusbee.ug/entertainment/galaxy-fm-recognizes-b2c-radio-weasel/ |access-date=2023-12-29 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Galaxy |date=30 March 2018 |title=Fik Fameika, B2C & Mowzey Radio Win Big At the 2017–2018 Zinna Awards |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2018/03/30/fik-fameikab2c-mowzey-radio-win-big-at-the-2017-2018-zinna-awards/ |access-date=2023-12-30 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> Mu 2017, B2C yafulumya ekibiina ky’abayimbi ekyatuumibwa '''Kapande''' n’omu ku bayimbi abasinga okwettanirwa mu Uganda amanyiddwa nga [[Eddy Kenzo]] .<ref>{{Cite web |last=Galaxy |date=22 January 2018 |title="We Asked Eddy Kenzo For Kapande Collabo." – B2C Soldiers. |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2018/01/22/asked-eddy-kenzo-kapande-collabo-b2c-soldiers/ |access-date=2023-12-29 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> Mu 2018, abasatu bano baafulumya oluyimba ne [[:en:Ennanga_harp|The Ben]] omuyimbi omututumufu okuva e [[Rwanda]].<ref>{{Cite web |date=27 April 2018 |title=B2C in new song with Rwandan Artiste, The Ben |url=https://www.howwe.ug/news/Gee/20003/b2c-the-ben-in-new-song |access-date=2023-12-29 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=22 May 2018 |title=AUDIO: B2C Music and The Ben collaborate on a new powerful love song titled 'No You, No Life' |url=http://mbu.ug/2018/05/22/audio-b2c-music-and-the-ben-collaborate-on-a-new-powerful-love-song-titled-no-you-no-life/ |access-date=2023-12-29 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Mu 2018, B2C Entertainment yakomya endagaano y'okukola ne Maneja waabwe ow'ekika kyabwe Andrew Mugerwa amannyiddwa nga "Andy Events" eyagamba nti ye yatandika okusanyusa abantu mu B2C ng'ekibiina ky'abayimbi.<ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Allen |date=30 January 2019 |title='Kampala Boyz' is just our hash tag – B2C defends self over losing name to Andy Events |url=https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20190130/60505/kampala-boyz-is-just-our-hash-tag-b2c-defends-self-over-losing-name-to-andy-events.html |access-date=2023-12-29 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Abayimbi abasatu bagamba nti emikolo gya Andy gyalina [[:en:Ennanga_harp|ebirooto n’ebiruubirirwa]] eby’enjawulo ebitasobola kukwatagana na kwegomba kwabwe.<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=27 July 2022 |title=We had different dreams from his – B2C on splitting with Andy Events |url=http://mbu.ug/2022/07/27/we-had-different-dreams-from-his-b2c-on-splitting-with-andy-events/ |access-date=2023-12-29 |website=MBU |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=9 November 2018 |title=Why B2C Boys fired their manager Andy Events |url=https://bigeye.ug/why-b2c-boys-fired-their-manager-andy-events/ |access-date=2023-12-29 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=14 November 2018 |title=B2C Entertainment officially parts ways with manager Andy Events |url=http://mbu.ug/2018/11/14/b2c-entertainment-fire-andy-events/ |access-date=2023-12-29 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Mu 2019, B2C entertainment yafulumya enkolagana endala n’omu ku bayimbi abakyala abasinga mu Uganda [[Rema Namakula]] eyatuumibwa Gutujja eyakolebwa Nessim.<ref>{{Cite web |title=Gutujja-Rema-Namakula-and-B2C-1 |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/01/gutujja-olwa-rema-ne-b2c-luwangudde-award-yomwaka-bebe-cool-kenzo-ne-sheebah-bavuganyiza-nnyo-mu-nnyimba-102-ezomwaka-2019/gutujja-rema-namakula-and-b2c-1/ |access-date=2023-12-29 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2023, [[:en:Ennanga_harp|abasatu]] bano baafulumya enkolagana bbiri ezikoze obulungi, baafulumya oluyimba n’omuyimbi Munnayuganda Carol Nantongo lwe baatuuma Ndabula<ref>{{Cite web |date=10 July 2023 |title=Ndabula -Carol Nantongo ft B2C – RedPaperDaily |url=https://redpaperdaily.com/ndabula-carol-nantongo-ft-b2c |access-date=2023-12-29 |language=en-US}}</ref> oluvannyuma ne bafulumya enkolagana endala ey’omuziki ne [[Fik Fameica]] gye yatuuma Crazy Company.<ref>{{Cite web |last=Editor |first=Chief |date=4 December 2023 |title=Crazy Company – B2C Ent ft Fik Fameica |url=https://zivuga.co.ug/crazy-company-b2c-ent-ft-fik-fameica/ |access-date=2023-12-29 |website=Zivuga Uganda |language=en-US}}</ref> == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" |+B2C AWARDS N'ENSONGA LIST ! Omwaka ! Engule ! Olubu ! Alizaati |- | 2023. 2023 | Engule za Zzina | * Omuyimbi ow'omulembe guno ow'omwaka * Omuyimbi Omusajja ow'omwaka * Artiste w'omwaka | * Basunsuddwa <ref>{{Cite web |last=Muzzinyi |first=Chief |date=26 February 2023 |title=Zzina Awards: Kenzo named Artiste of the Year – See Full List |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2023/02/26/zzina-awards-kenzo-maintains-firm-grip-on-ugandan-music-industry-named-artiste-of-the-year/ |access-date=2023-12-29 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> |- | 2022. 2022 | Engule za ASFA | Omuyimbi omusajja asinga okukola sitayiro mu mwaka | Basunsuddwa <ref>{{Cite web |last=Bob |first=Balam |date=20 December 2022 |title=ASFAs Full List Of Winners |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2022/12/20/full-list-of-winners-at-the-2022-abryanz-style-and-fashion-awards/ |access-date=2023-12-29 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> |- | 2021. Omuntu w’abantu | Engule za [[:en:Ennanga_harp|Afrima]] | Duo, Group oba Band abasinga mu Africa | Basunsuddwa |- | 2021. Omuntu w’abantu | Engule za Hipipo | * Oluyimba lwa zouk olusinga obulungi (Gutujja by B2C ft [[Rema Namakula]] ) * Enkolagana esinga obulungi (Gutujja) | Yawangudde <ref>{{Cite web |title=Winners – HiPipo Music Awards |url=https://hma.hipipo.com/winners/ |access-date=2023-12-29 |language=en-GB}}</ref> |- | 2021. Omuntu w’abantu | Engule za Janzi | * Omuyimbi wa Afro-zouk ow'enjawulo * Omuyimbi ow'enjawulo mu by'obusuubuzi | * Yawangudde <ref>{{Cite web |last=Mugisha |first=Mugibson |date=13 December 2021 |title=FULL LIST: Winners At The Maiden Janzi Awards – MUGIBSON |url=https://mugibson.com/maiden-janzi-awards-winners/ |access-date=2023-12-29 |website=mugibson.com |language=en-US}}</ref> * Basunsuddwa <ref>{{Cite web |last=sqoopadmin |date=14 December 2021 |title=Full list of winners at Janzi Awards – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202112/news/events/full-list-of-winners-at-janzi-awards.html |access-date=2023-12-29 |language=en-US}}</ref> |- | 2020 | Engule za MTV Mama | Oluyimba lw'omwaka (Munda Awo) | Basunsuddwa <ref>{{Cite web |last=sqoopadmin |date=13 January 2021 |title=B2C bag another nomination in the MAMAs – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202101/four-one-one/b2c-bag-another-nomination-in-the-mamas.html?fb_comment_id=3589490064464679_3605852306161788 |access-date=2023-12-29 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=MAMA Kampala: Eddy Kenzo, B2C score nominations {{!}} The Kampala Post |url=https://kampalapost.com/content/mama-kampala-eddy-kenzo-b2c-score-nominations |access-date=2023-12-29 |website=kampalapost.com}}</ref> |- | 2019 | Engule za [[:en:Ennanga_harp|Afrima]] | Duo, Group oba Band abasinga mu Africa | Basunsuddwa <ref>{{Cite web |date=24 November 2019 |title=AFRIMAs 2019: Full list of winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/afrimas-2019-full-list-winners |access-date=2023-12-29 |website=Music in Africa |language=en}}</ref> |- | 2018 | Engule za Zzina | * Oluyimba lw'omwaka (Gutamiza) * Oluyimba olusinga obulungi mu Afro-beat (Nyongera) * Enkolagana esinga obulungi(Gutamiza) | Yawangudde <ref>{{Cite web |last=Galaxy |date=30 March 2018 |title=Fik Fameika, B2C & Mowzey Radio Win Big At the 2017–2018 Zinna Awards |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2018/03/30/fik-fameikab2c-mowzey-radio-win-big-at-the-2017-2018-zinna-awards/ |access-date=2023-12-30 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> |- | 2017 | Engule za Uganda Entertainment Awards | Ekibiina ky'ennyimba ekisinga obulungi | Yawangudde <ref>{{Cite web |date=5 August 2017 |title=FULL LIST: Eddy Kenzo, B2C Win Big at Uganda Music Awards |url=https://chimpreports.com/full-list-eddy-kenzo-b2c-win-big-at-uganda-music-awards/ |access-date=2023-12-29 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> |} == Ebivvulu byaabwe == Mu 2018, aba B2C Entertainment (Kampala Boys) baategeka ekivvulu kyabwe ekyasooka ku Freedom City Mall ku luguudo lwa [[Entebbe]] e Namasuba.<ref>{{Cite web |title=Uganda Online – B2C trio set for their maiden concert |url=https://www.ugandaonline.net/2019287_b2c_trio_set_for_their_maiden_concert |access-date=2023-12-30 |website=www.ugandaonline.net}}</ref> Mu 2022,abayimbi bano abasatu baalina ekivvulu kyabwe ekyokubiri mu kizimbe kya Freedom City Mall.<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=21 August 2022 |title=The B2C Kampala Boyz hold a successful second concert |url=http://mbu.ug/2022/08/21/the-b2c-kampala-boyz-hold-a-successful-second-concert/ |access-date=2023-12-30 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Olwo aba B2C ne balangirira ennaku z'ebivvulu zaabwe ez'okusatu ezitegekeddwa mu 2024 mu wooteeri ya Africana mu [[Kampala]] .<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=10 December 2023 |title=B2C Entertainment trio announces 2024 concert at Hotel Africana |url=http://mbu.ug/2023/12/10/b2c-entertainment-concert-2024/ |access-date=2023-12-30 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Ebijjuliddwa == 8svrx5n48ogkii5je5k47oc5zb2wffw Jamal Salim 0 13807 70714 69271 2026-08-24T16:28:45Z Halimah Nampiima 11015 Ngaseeko Databox 70714 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omar Jamal Salim Magoola''' (yazaalibwa nga 27 Ogwokutaano 1995), era amanyiddwa ennyo nga '''Jamal Salim''', [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi azannya nga omukwasi wa goolo mutiimu ya [[:en:Richards_Bay_F.C.|Richards Bay]] ne ttiimu y'eggwanga Uganda. == Emirimu gye == Ku mupiira gwa kiraabu Salim azannyidde [[Express FC]] ne [[Kampala Capital City Authority FC]] mu Uganda.<ref name="NFT2">{{NFT|48594}}</ref> Yagulibwa kiraabu ya Express FC oluvannyuma lw’empaka za Inter-regions mu 2011, ezaawangulwa ttiimu ye eya Central. Mu 2012, yali asomera ku [[:en:Kampala_University|Kampala Yunivasite]] nga yali mu mwaka ogusooka ela ng’akola Diguli mu by’[[:en:Human_resource_management|okukulembera nokulabirira abakozi]] era y’omu ku baasunsulwamu okuvuganya ku ky'omukwasi wa ggoolo asinga mu Bell Super League <ref name="Uganda Picks">{{cite web |title=What You Should Know About Jamal Magoola – Express FC Goal Keeper. |url=http://www.ugandapicks.com/2012/05/what-you-should-know-about-jamal-magoola-express-fc-goal-keeper-34827.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222133031/http://www.ugandapicks.com/2012/05/what-you-should-know-about-jamal-magoola-express-fc-goal-keeper-34827.html |archive-date=22 February 2014 |accessdate=17 February 2014 |work=Uganda Picks}}</ref> Yazannya omupiira gwe ogw'ensi yonna ogwasooka nga 10 Ogwomusanvu 2012 nga battunka ne South Sudan. <ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-11-22 |title=Goalkeeper Jamal’s synergy with the local communities |url=http://kawowo.com/2019/11/22/goalkeeper-jamals-synergy-with-the-local-communities/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230402202750/https://kawowo.com/2019/11/22/goalkeeper-jamals-synergy-with-the-local-communities/ |archive-date=2 April 2023 |access-date=2022-02-16 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Yali mmemba wa ttiimu ya Uganda Cranes ku fayinolo bbiri eza African Cap of Nations (AFCON) mu 2017 e [[Gabon]] ne 2019 mu [[Egypt|Misiri]] . <ref name=":0" /> == Ebibalo by’emirimu == === Omupiira gwe ogw’ensi yonna === {{Updated|matches played on 15 August 2019}}<ref name="NFT">{{NFT|48594}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" | colspan="3" |[[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] |- ! Omwaka ! Apps ! Goolo |- | 2012. Omuwandiisi w’ebitabo | 1. 1. | 0. |- | 2013. Omuwandiisi w’ebitabo | 0. | 0. |- | 2014 | 1. 1. | 0. |- | 2015 | 0. | 0. |- | 2016 | 2. 2. | 0. |- | 2017 | 1. 1. | 0. |- | 2018 | 1. 1. | 0. |- | 2019 | 0. | 0. |- ! Okugatta ! 6. 6. ! 0. |} == Ebijuliziddwa == tazxp7r0y0lcoxzpx1cucdy2r2bi47x John Abdallah Wambere 0 13902 70781 61694 2026-08-25T09:38:39Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70781 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''John "Longjones" Abdallah Wambere''' [[Munnayuganda]] omulwanirizi w'eddembe ly'abasajja abagaala ebisiyaga era omu ku baatandikawo ekibiina kya Spectrum Uganda Initiatives,<ref name="Glad Casework Page">{{Cite web |title=John Wambere |url=http://www.glad.org/work/cases/wambere-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141129041710/http://www.glad.org/work/cases/wambere-story |archive-date=29 November 2014 |access-date=13 November 2014 |website=Our Work |publisher=Gay and Lesbian Advocates and Defenders}}</ref> ekibiina ekirwanirira eddembe ly'abantu abalya ebisiyaga ekiri [[Kampala]] nga kitunuulidde nnyo okusomesa ebyobulamu ebibyetoloolerako.<ref name="NPR ARTICLE">Dreisbach, Tom (21 September 2014). </ref> Olw'okutiisibwatiisibwa n'okuyigganyizibwa kweyafuna mu Uganda, Wambere yakkirizibwa okuweebwa [[obubudamu]] mu Amerika okuva mu kitongole ki U.S. Citizen and Immigration Services nga11, Ogwomwenda 2014.<ref name="In-Re Glad">{{Cite web |title=In re Wambere |url=http://www.glad.org/work/cases/in-re-wambere |access-date=9 November 2014 |website=Gay and Lesbian Advocates and Defenders}}</ref> Mu kiseera kino abeera Cambridge, mu Massachusetts.<ref name="Glad Casework Page" /> == Obuto bwe == Wambere yazaalibwa [[Mbala mu Zambia]] nga 2 Ogwekkuminoogumu 1973. Famire ye yali ya Bakristaayo; nnyina yali [[muzaalisa]] mu gavumenti ate kitaawe yali mu byabufuzi.<ref name="Legal Lines Interview">{{Cite web |last=Lynch |first=Timothy |date=26 June 2014 |title=Legal Lines: John "Longjones" Abdallah Wambere: Ugandan gay activist; 6-18-14 |url=https://www.youtube.com/watch?v=mqYZ01d8J54 |access-date=10 November 2014 |publisher=Massachusetts LGBT Bar Association}}</ref> Mu mboozi ey'akafubo ku mukutu gwa Legal Lines ne Timothy Lynch, ogw'ekibiina ekigatta bannamateeka mu Massachusetts ekya LGBTQ,<ref>{{Cite web |title=Legal Lines |url=http://www.masslgbtqbar.org/article.html?aid=219 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171028041530/http://www.masslgbtqbar.org/article.html?aid=219 |archive-date=28 October 2017 |access-date=14 November 2014 |website=Mass. LGBTQ Bar Association |publisher=Massachusetts LGBTQ Bar Association}}</ref> Wambere yayogera ku buto bwe, "Twawuliranga ku bantu abagaala ebisiyaga. [Abantu] baayogeranga ku bantu abagaala ebisiyaga. Naye tebavumirirwangako, era tebayigganyizibwangako. Tewali yagenda kwokya maka gaabwe. Baali babeera kitundu ky'ekimu ng'abantu abalala, era abamu ku bo baali basiimibwa ng'abantu ab'enjawulo. Era tewali yabayitanga kyenyinyalwa."<ref name="Legal Lines Interview" /> Newankubadde yatandika okukiraba nti yali asikirizibwa nnyo eri abasajja nga wa myaka munaana, Wambere yawandiika mu mu bbaluwa ey'okunoonya obubudamu nti "yalwanagana n'okusikirizibwa kuno mu buto bwe, mu butiini, ne mu buvubuka bwe... Okubeera mu mbeera ey'obulabe ennyo kyantiisa olw'obukuumi bwange n'obukuumi bwa ffamire yaffe singa empulira yange etandika okumanyibwa mu lujjudde". Kyokka, yawandiika nti mu 1998, ku myaka 26, "Yakitegeera nti, "Ye okusikirizibwa basajja banne kimuwa essanyu kubanga ekyo kyali. Okuva olwo ne yeggyako endowooza egamba nti kye yali awulira mu mutima gwe kyali kikyamu oba kibi. == Enteekateeka za Spectrum Uganda == Mu 2001, Wambere yeenyigira mu nkola ya Homo Uganda, eyafuuka Spectrum Uganda Initiatives (Spectrum) mu 2002. Yatandikibwawo mu 1998, Spectrum kibiina ekikolera mu bantu wansi wa [[Sexual Minorities Uganda]] nga essira lisinga kulissa ku kuwa buyambi n’okusomesa ku bulamu bw’okwegatta eri abantu aba LGBTI. Bakola emisomo okukubiriza abantu okukebera bwe bayimiridde ku kawuka ka siriimu n'endwadde eziva mu kwegatta, okukozesa kondomu n'ebizigo ebituufu ; era bawa obuyambi mu kulwanirira eddembe ly'abantu abasanga obusosoze olwokubeera abali b'ebisiyaga ba LGBTI.<ref name="Legal Lines Interview">{{Cite web |last=Lynch |first=Timothy |date=26 June 2014 |title=Legal Lines: John "Longjones" Abdallah Wambere: Ugandan gay activist; 6-18-14 |url=https://www.youtube.com/watch?v=mqYZ01d8J54 |access-date=10 November 2014 |publisher=Massachusetts LGBT Bar Association}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLynch2014">Lynch, Timothy (26 June 2014). </cite></ref> Wambere yategekanga enkuŋŋaana ku Ssande mu maka ge "okwogera ku nsonga ezikwata ku kwegatta n'obulamu bwabali b'ebisiyaga, okukubaganya ebirowoozo ku byebayitamu mu bitundu byabwe, era okutwalira awamu okuwa emikisa okusisinkana n'okukolagana n'abantu abalala ab'endowooza emu." Wambere yalondebwa okubeera omuwandiisi wa Spectrum mu 2004. == Obunkenke mu Uganda == Uganda erina ebyafaayo by'amateeka agakontana n'okulya ebisiyaga okuviira ddala mu bufuzi bw'amatwale obwa Bungereza.<ref>Han, Enze; O'Mahoney, Joseph (30 October 2014).</ref> Amateeka g'ebikolwa eby'obumenyi bw'amateeka ag'omwaka gwa 1950, agaateekebwawo gavumenti ya Bungereza, g'alimu amateeka g'okukangavvula abali b'ebisiyaga agakyassibwa mu nkola na kati.<ref>{{Cite web |title=Penal Code Act 1950 |url=http://www.ulii.org/ug/legislation/consolidated-act/120 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141106165358/http://www.ulii.org/ug/legislation/consolidated-act/120 |archive-date=6 November 2014 |access-date=14 November 2014 |website=Free Access to Ugandan Law |publisher=Uganda Legal Information Institute}}</ref><ref>Kalende, Val (30 October 2014).</ref> Wabula, gye bwavaako awo, obukyayi bweyongera eri abali b'ebisiyaga mu Uganda nga kino kyava ku bubaka bw'omubuulizi w'enjiri ey'ekikristaayo Scott Lively eyajja e Kampala mu Gwokusatu 2009 ng'avumirira enkola z'abali b'ebisiyaga.<ref name="GETTLEMAN">Gettleman, Jeffrey (4 January 2010).</ref> Okusinziira ku Stephen Langa, eyateekateeka okukyala kuno, Lively yawa emboozi ezitali zimu ku "ntegeka y'okulya ebisiyaga - entegeka eyo ey'ekusifu n'eyekizikiza" - n'obulabe abalya ebisiyaga bwe baleeta ku mpisa ez'omu Bbayibuli n'amaka g'omu Afirika ag'obuwangwa. Oluvannyuma lw'omwaka ogwo, munnabyabufuzi Omunnayuganda yabaga ebbago ly'etteeka eriyitibwa Anti-Homosexuality Bill of 2009, eryali liyinza okuteekawo ekibonerezo ky'okufa eri abo abavunaanibwa ogw'okulya ebisiyaga.<ref name="GETTLEMAN" /><ref>{{Cite web |title=The Anti Homosexuality Bill, 2009. Memorandum |url=http://www.publiceye.org/publications/globalizing-the-culture-wars/pdf/uganda-bill-september-09.pdf |access-date=9 November 2014 |website=Public Eye}}</ref> Etteeka teryayita. Wabula nga 20, Ogwekkumineebiri2013, [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] yaleeta ekiteeso ky'ebbago ly’etteeka lya Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014 .<ref name="act">{{Cite web |title=The Anti-Homosexuality Act, 2014 |url=http://www.refworld.org/pdfid/530c4bc64.pdf |access-date=9 November 2014 |publisher=The UN Refugee Agency}}</ref> Ebbago lino eryassibwako omukono Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni]] nga 24, Ogwokubiri 2014, lyaleeta ekibonerezo ekisinga obunene eky'okusibwa obulamu bwo bwonna eri abo abasingisibwa omusango "ogw'ebisiyaga," "okugezaako okulya ebisiyaga," "okwekobaana okwenyigira mu bisiyaga," ne "okutumbula ebisiyaga," n'ebirala.<ref name="act" /> Museveni yavumirirwa ekitongole ky'amawanga amagatte eky'ensi yonna nga kigamba nti etteeka livvoola eddembe ly'obuntu n'abantu bonna ab'etaba mu kulya ebisiyaga mu ggwanga lyonnna. <ref>{{Cite web |date=24 February 2014 |title=New anti-homosexuality law in Uganda violates basic human rights, stress UN officials |url=https://www.un.org/apps/news/story.asp?NewsID=47212&Cr=lesbian&Cr1=#.VGE0MFPF_Xx |access-date=7 November 2014 |publisher=UN News Centre}}</ref> Oluvannyuma etteeka lino lyasazibwamu kkooti ya Ssemateeka ya Uganda nga 4, Ogwomunaana 2014, kubanga teryalina muwendo gwetaagisa okuliyisa.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400 "Uganda court annuls anti-homosexuality law".]</ref> === Obutabanguko okweyongera === Mu 2005, ''The Red Pepper'', omukutu gw’amawulire mu Uganda, gwafulumya mu lujjudde nti Wambere muli wa bisiyaga. Gwawandiika erinnya lye, ekifo w’akolera, n’endagiriro z’awaka n’emirimu gye. Okuva olwo, empapula z'amawulire eziwerako zayogera ku Wambere nga eyeyisa "ng'omukazi, omusiyazi alimbalimba abalenzi abato okwegatta naye." Yawalirizibwa okusenguka mu maka ag'enjawulo n’okukyusa ennamba z’essimu emirundi egiwerako; wadde kyali kityo, yeeyongera okutiisibwatiisibwa okumutta. Nga 1 Ogwokusatu 2014. Mu muko, Wambere yavunaanibwa okuba ekitundu ku Kabineeti ya "Ugandan Homo Cabinet."<ref>{{Cite web |title=Ugandan Newspapers Outing Members of the LGBTI Community |url=http://www.glad.org/work/cases/ugandan-newspapers |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141129042434/http://www.glad.org/work/cases/ugandan-newspapers |archive-date=29 November 2014 |access-date=3 November 2014 |publisher=Gay and Lesbian Advocates and Defenders}}</ref> Olupapula luno lwavumirirwa ekitongole kya [[Human Rights Watch]] olw’okuteeka abasajja bano mu kabi ak’okwongera okutulugunyizibwa gavumenti. Ku [[WGBH-TV]], Wambere yayogera ku mikutu gy'amawulire egya Uganda nti, "Teyeyogerako. Emikutu gy'amawulire gy'egyamwogerako... naye waliwo ekiseera we yakizuula nti alina okubeera ye... Ffe tuli Bannayuganda era tuli Bafirika. Era twazaalibwa tuli bali b'abisiyaga."<ref name="youtube.com">{{Cite web |date=7 May 2014 |title=Greater Boston Video: Gay Ugandan Activist Seeks Asylum In Boston |url=https://www.youtube.com/watch?v=Mby--3TXUZo |access-date=10 November 2014 |website=WGBH-TV Youtube |publisher=PBS}}</ref> Mu 2009, Wambere yalumbibwa abasajja abawerako bwe yali ava mu Capital Pub, ebbaala y’omu kitundu mu Kampala. Yakwatibwa okuva emabega n’akonkonwa n’azirika; oluvannyuma yazuukukira mu mmotoka ya mukwano gwe ng’erinnyo likutuse. Wambere ne [[David Kato]], mukwano gwe era omu ku bakulembeze ba LGBTI abaatiikirivu mu Uganda, bombi baalabikira mu firimu ya [[Malika Zouhali-Worrall]] ne [[Katherine Fairfax Wright]] eyitibwa [[Call Me Kuchu]]. Yafulumizibwa ku Berlin International Film Festival nga 11 Ogwokubiri 2012. Omwaka gumu nga firimu tennafulumizibwa, nga 26 Ogwoluberyeberye 2011, Kato yattibwa mu ngeri ey'obukambwe; yali yaakamala okuwangula omusango eri magazini eyafulumya erinnya lye n'ekifaananyi ekyamulaga ng'omusajja omuli w'ebisiyaga era ng'esaba attibwe.<ref>Gettleman, Jeffrey (27 January 2011).</ref> Wambere yatandika okufuna okutiisibwatiisibwa nti ye yali agenda okuddako okufa.<ref name="Legal Lines Interview">{{Cite web |last=Lynch |first=Timothy |date=26 June 2014 |title=Legal Lines: John "Longjones" Abdallah Wambere: Ugandan gay activist; 6-18-14 |url=https://www.youtube.com/watch?v=mqYZ01d8J54 |access-date=10 November 2014 |publisher=Massachusetts LGBT Bar Association}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLynch2014">Lynch, Timothy (26 June 2014). </cite></ref> == Obubudamu mu Amerika == Wambere yakyala mu Amerika nga 20 Ogwokubiri 2014 okukungaanya obuwagizi okulwanyisa ebikolwa eby’effujjo ebyeyongera ku bali be bisiyaga aba LGBTI mu Uganda. Nga wayise ennaku ssatu nga yakatuuka, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni]] yassa omukono ku bbago ly'etteeka lya [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]], ne lifuuka etteeka.<ref>{{Cite web |last=Karimi |first=Faith |last2=Thompson |first2=Nick |date=24 February 2014 |title=Uganda's President Museveni signs controversial anti-gay bill into law |url=http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-anti-gay-bill/ |access-date=10 November 2014 |website=CNN World |publisher=CNN}}</ref> Ng’ayolekedde okutiisibwatiisibwa okuttibwa n’okusibwa obulamu bwe bwonna singa akomawo eka, Wambere yakolagana ne [[GLAD]] okusaba obubudamu mu Gavumenti ya Amerika.<ref name="Glad Casework Page">{{Cite web |title=John Wambere |url=http://www.glad.org/work/cases/wambere-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141129041710/http://www.glad.org/work/cases/wambere-story |archive-date=29 November 2014 |access-date=13 November 2014 |website=Our Work |publisher=Gay and Lesbian Advocates and Defenders}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20141129041710/http://www.glad.org/work/cases/wambere-story "John Wambere"]. </cite></ref> Nga 11 Ogwomwenda 2014, Gavumenti ya Amerika yamuwa obubudamu, ng’alindirira okukeberebwa ku buvo bwe.<ref>{{Cite web |title=Recommended Approval by U.S. Citizenship and Immigration Services |url=http://www.glad.org/uploads/docs/cases/in-re-wambere/09-15-14-wambere-asylum-decision.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141011055312/http://www.glad.org/uploads/docs/cases/in-re-wambere/09-15-14-wambere-asylum-decision.pdf |archive-date=11 October 2014 |access-date=10 November 2014 |publisher=Gay and Lesbian Advocates and Defenders}}</ref> "Kino kibadde kizibu nnyo nnyo gyendi," Wambere bwe yategeeza mu kiwandiiko kye yafulumya eri bannamawulire. "Obulamu bwange mbuwaddeyo okukolera abantu aba LGBTI mu Uganda, era kinnuma nnyo obutabeera mu kitundu kyange, bannange, n'emikwano gyange nga bwe b'eyongera okulumbibwa. Naye mu mutima gwange, nkimanyi nti sirina kusalawo kulala, era nti sandibadde na mugaso gwonna eri ekitundu kyange nga ndi mu kkomera."<ref name="In-Re Glad">{{Cite web |title=In re Wambere |url=http://www.glad.org/work/cases/in-re-wambere |access-date=9 November 2014 |website=Gay and Lesbian Advocates and Defenders}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.glad.org/work/cases/in-re-wambere "In re Wambere"]. </cite></ref> == Amaka == Wambere alina omwana ow’emyaka kkumi n’omukaaga akyali mu Uganda, abeera n’abooluganda be. <ref name="youtube.com">{{Cite web |date=7 May 2014 |title=Greater Boston Video: Gay Ugandan Activist Seeks Asylum In Boston |url=https://www.youtube.com/watch?v=Mby--3TXUZo |access-date=10 November 2014 |website=WGBH-TV Youtube |publisher=PBS}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.youtube.com/watch?v=Mby--3TXUZo "Greater Boston Video: Gay Ugandan Activist Seeks Asylum In Boston"]. </cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 4qdyy64ng6eurahs7w9czmngy121rkj List of government ministries of Uganda 0 14156 70771 55461 2026-08-25T09:38:33Z Ssemmanda will 3837 Okwongeramu [[Category:Baminisita ba Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 70771 wikitext text/x-wiki '''Olukalala lwa minisitule za gavumenti zonna eza [[Yuganda|Uganda]]''' olujjuvu, nga bwe lwali mu Gwomukaaga 2021. Wansi lwe lukalala lw’abakiise mu kabineeti ya Uganda okuva nga 9 Ogwomukaaga 2021.<ref name="1R">{{Cite web |last=Daily Monitor |date=9 June 2021 |title=Final cabinet list: Jessica Alupo new vice president |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/final-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 |access-date=10 July 2021 |place=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{Cite web |last=Uganda Radio Network |date=9 June 2021 |title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers |url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ |access-date=10 July 2021 |website=[[The Independent (Uganda)]] |format=The Independent (Uganda) Quoting [[Uganda Radio Network]]}}</ref><ref name="3R">{{Cite web |last=Godfrey Olukya |date=9 June 2021 |title=Uganda's president appoints 82 ministers |url=https://www.aa.com.tr/en/africa/ugandas-president-appoints-82-ministers/2267875 |access-date=10 July 2021 |website=[[Anadolu Agency|Anadolu Agency © 2021]]}}</ref> {| class="wikitable" !Ekitongole kya Gavumenti !Akikulembera !Ebitonotono |- |[[President of Uganda|Ofiisi y'Obwapulezidenti]] |[[Yoweri Museveni]] |<ref name="1R">{{Cite web |last=Daily Monitor |date=9 June 2021 |title=Final cabinet list: Jessica Alupo new vice president |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/final-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 |access-date=10 July 2021 |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDaily_Monitor2021">Daily Monitor (9 June 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/final-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 "Final cabinet list: Jessica Alupo new vice president"]. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 July</span> 2021</span>.</cite></ref><ref name="2R">{{Cite web |last=Uganda Radio Network |date=9 June 2021 |title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers |url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ |access-date=10 July 2021 |website=[[The Independent (Uganda)]] |format=The Independent (Uganda) Quoting [[Uganda Radio Network]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUganda_Radio_Network2021">Uganda Radio Network (9 June 2021). [https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ "New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers"] <span class="cs1-format">(The Independent (Uganda) Quoting [[Uganda Radio Network]])</span>. ''[[the independent|The Independent (Uganda)]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 July</span> 2021</span>.</cite></ref><ref name="3R">{{Cite web |last=Godfrey Olukya |date=9 June 2021 |title=Uganda's president appoints 82 ministers |url=https://www.aa.com.tr/en/africa/ugandas-president-appoints-82-ministers/2267875 |access-date=10 July 2021 |website=[[Anadolu Agency|Anadolu Agency © 2021]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGodfrey_Olukya2021">Godfrey Olukya (9 June 2021). [https://www.aa.com.tr/en/africa/ugandas-president-appoints-82-ministers/2267875 "Uganda's president appoints 82 ministers"]. ''[[Anadolu Agency|Anadolu Agency © 2021]]''. Ankara, Turkey<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 July</span> 2021</span>.</cite></ref> |- |[[Vice President of Uganda|Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti]] |[[Jessica Alupo]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Ssaabaminisita wa Uganda|Ofiisi ya Ssabaminisita wa Uganda]] |[[Robinah Nabbanja]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Ssaabaminisita wa Uganda|Ofiisi y'Omumyuka Asooka owa Ssaabaminisita]] era [[Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'Afirika]] |[[Rebecca Kadaga]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Ssaabaminisita wa Uganda|Ofiisi y'Omumyuka Owookubiiri owa Ssaabaminisita era]] [[Parliament of Uganda|Akulira emirimu gya Gaumenti mu Paalamenti]] |[[Moses Ali]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Ssaabaminisita wa Uganda|Ofiisi y'Omumyuka Owookusatu owa Ssabaminisita]] era [[Minisita atalina kifo ky'ankalakkalira]] |[[Lukia Isanga Nakadama]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'Ebyobulimi, Obulunzi n'Obuvubi]] |[[Frank Tumwebaze]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'Ebyamawulire n'okulungamya eggwanga]] |[[Chris Baryomunsi]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'ebyokwerinda n'ensonga z'abaazirwanako]] |[[Jacob Oboth-Oboth]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'ebiggwa bitalaze n'ababundabunda mu Uganda| Minisitule y'ebigwa bitalaze n'ababundabunda mu Uganda]] |[[Hilary Onek]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'Ebyenjigiriza n'Emizannyo]] |[[Janet Museveni]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |Ministry of Energy and Mineral Development |[[Ruth Nankabirwa]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'Ebyensimbi, Okuteekateka, n'Enkulaakulana]] |[[Matia Kasaija]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|Minisitule y'Ensonga z'ebweru wa Uganda]] |[[Henry Oryem Okello|Jeje Odongo]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda| Minisitule y'Ekikula kyabantu, abakozi, n'enkulaakulana]] |[[Betty Amongi]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Ssaabaminisita wa Uganda|Minisita owa guno na guli mu Ofiisi ya Ssaabaminisita]] |[[Justine Lumumba Kasule]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y'Ebyobulamu]] |[[Jane Aceng]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'Ensonga z'Omunda]] |[[Kahinda Otafiire]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'Ebyamateeka n'essiga Eddamuz]]<nowiki/>i |[[Norbert Mao|Nobert Mao]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'ettaka, Ennyumba n'enkulaakulana y'ebibuga|Minisitule y'ebyettaka, Ennyumba n'enkulaakulana y'ebibuga]] |[[Judith Nabakooba]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule ya Gavumenti ez'ebitundu]] |[[Raphael Magyezi]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'Obwapulezidenti]] |[[Milly Babalanda|Milly Babirye Babalanda]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'emirimu gya Gavumenti]] |[[Wilson Muruli Mukasa]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'ebyokwerinda by'eggwanga]] |[[Jim Muhwezi]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'ebyobusuubuzi, amakolero n'ebibiina by'obwegassi]] |[[Francis Mwebesa|Frank Mwebesa]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'amazzi n'obutonde bw'ensi (Uganda)|Minisitule y'amazzi n'obutonde bw'ensi]] |[[Sam Mangusho Cheptoris|Sam Cheptoris]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y'emirimu n'ebyentambula]] |[[Katumba Wamala]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita wa Sayansi Tekinologiya n'obuyiiya]] |[[Monica Musenero]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y’ensonga z’e Karamoja (Uganda)|Minisitule y'ensonga z'e Karamoja]] |[[Mary Goretti Kitutu]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)| Minisitule y'ebyobulambuzi, ebisolo by'omunsiko n'ebyedda]] |[[Tom Butime]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Kampala Capital City Authority|Minisita wa Kampala Capital City Authority]] |[[Misi Kabanda]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Gavumenti]] |[[Kiryowa Kiwanuka]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Akubiriza ababaka ba Gavumenti mu Paalamenti]] |[[Denis Obua|Denis Hamson Obua]] |<ref name="CabfillR">{{Cite web |last=David Vosh Ajuna |date=21 July 2021 |title=Museveni appoints Mao justice minister |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-mao-justice-minister-3887380 |access-date=21 July 2021 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> |- |[[Minisita Omubeezi Ow'ebyobulimi]] |[[Fred Bwiino Kyakulaga]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi Ow'obulunzi|Minisita omubeezi Ow'ebyobulunzi]] |[[Bright Rwamirama]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi Ow'ebyobuvubi]] |[[Hellen Adoa]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ebyamawulire n'okulungamya eggwanga]] |[[Joyce Ssebugwawo]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'ebyokwerinda n'ensonga z'abaazirwanako|Minisita omubeezi ow'ebyokwerinda]] |[[Jacob Oboth-Oboth]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'ebyokwerinda n'ensonga z'abaazirwanako|Minisita omubeezi ow'ensonga z'abaazirwanako]] |[[Huda Oleru]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kulondoola enkulaakulana]] |[[Beatrace Akori]] | |- |[[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda| Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku bakozi, emirimu n'amakolero]] |[[Charles Engola|Charles Okello Engola]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda| Minisita omubeezi ow'ensonga z'abakadde]] |[[Gidudu Mafaabi]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda| Minisita omubeezi ow'ensonga z'abaliko obulemu]] |[[Hellen Asamo]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda| Minisita omubeezi ow'ekikula ky'abantu n'obuwangwa]] |[[Peace Mutuuzo]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda| Minisita omubeezi ow'ensonga z'abavubuka n'abaana abato]] |[[Sarah Mateke Nyirabashitsi]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |Ministry of State for Energy |[[Sidronius Opolot Okasai]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ebyobugagga eby'ensibo]] |[[Peter Lokeris]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'amazzi n'obutonde bw'ensi (Uganda)|Minisita omubeezi ow'amazzi]] |[[Aisha Sekkindi]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'amazzi n'obutonde bw'ensi (Uganda)|Minisita omubeezi ow'obutonde bw'ensi]] |[[Beatrice Atim Anywar]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ebyensimbi owa guno na guli]] |[[Henry Musaasizi]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ebyensimbi (Okuteekateeka)]] |[[Amos Lugoloobi]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ebyensimbi (Okusiga ensimbi)]] |[[Evelyn Anite]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |Ministry of State for Microfinance |[[Haruna Kasolo Kyeyune]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|Minisita omubeezi ow'ensonga z'ebweru wa Uganda (Enkolagana z'amawanga ku ddaala ly'ensi yonna)]] |[[Henry Oryem Okello]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|Minisita omubeezi ow'ensonga z'ebweru wa Uganda (Enkolagana y'amawanga g'Afirika)]] |[[John Mulimba]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisita omubeezi ow'ebyobulamu owa guno na guli]] |[[Kawoya Bangirana]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisita omubeezi ow'ebyobulamu ebitandikirwako]] |[[Mugisha Muhanga Margaret|Margaret Muhanga]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ku ddaala ery'awaggulu]] |[[John Chrysestom Muyingo|John Chrysostom Muyingo]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebisookerwako]] |[[Joyce Moriku]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ebyemizannyo]] |[[Peter Ogwang]] |<ref name="CabfillR" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ebyettaka]] |[[Sam Mayanja]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ebyamayumba]] |[[Persis Namuganza]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'enkulaakulana y'ebibuga]] |[[Kania Obiga]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ebyamakolero]] |Kifo kikalu |<ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ebyobusuubuzi]] |[[David Bahati]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ebibiina by'obwegassi]] |[[Frederick Ngobi Gume]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ensonga z'omunda]] |David Muhoozi |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Omumyuka wa Ssaabawolereza wa Gavumenti]] |[[Jackson Kafuuzi]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi owa Gavumenti z'ebitundu]] |[[Victoria Rusoke]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'abakozi ba Gavumenti]] |[[Grace Mary Mugasa]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita omubeezi ow'ebyobulambuzi]] |[[Martin Mugarra]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Kampala Capital City Authority|Minisita omubeezi owa Kampala Capital City Authority]] |[[Kabuye Kyofatogabye]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y’ensonga z’e Karamoja (Uganda)|Minisita omubeezi owa Karamoja]] |[[Agnes Nandutu]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisita omubeezi ow'ebyentambula]] |[[Fred Byamukama]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisita omubeezi ow'ebyemirimu]] |[[Musa Ecweru|Musa Echweru]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisitule y'ebiggwa bitalaze n'ababundabunda mu Uganda| Minisita omubeezi ow'ebigwa bitalaze n'ababundabunda]] |[[Esther Davina Anyakun]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[President of Uganda|Minisita omubeezi ow'empisa]] |[[Rose Akello]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Vice President of Uganda|Minisita omubeezi mu offiisi y'omumyuka wa Pulezidenti]] |[[Diana Nankunda Mutasingwa]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ensonga z'obukiika kkono bwa Uganda]] |[[Grace Kwiyucwiny]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Ssaabaminisita wa Uganda|Minisita omubeezi ow'akanyigo k'e Luweero]] |[[Alice Kaboyo]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ensonga za Teso]] |[[Clement Kenneth Ongalo Obote]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ensonga za Bunyoro]] |[[Jenipher Namuyangu|Jennifer Namuyangu]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |[[Minisita omubeezi ow'ensonga z'omukago gw'obuvanjuba bw'Afirika]] |[[Maggie Magode Ikuya|Maggie Magode Ikuyaa]] |<ref name="1R" /><ref name="2R" /> |- |} == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.statehouse.go.ug/government/ Profile ya Gavumenti Ku mukutu gwa State House, Uganda] [[Category:Baminisita ba Uganda]] fhx749fwbmp4vp92zae33b2ui2uytpv Category:Abaganda 14 14350 71477 57109 2026-08-25T11:58:18Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Abantu ba Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71477 wikitext text/x-wiki Abantu abasibuka mu Buganda. [[Category:Abantu ba Buganda]] fw314roduym5uxu6qbd6xojooodcb2b Category:Uganda 14 14355 71059 60941 2026-08-25T10:40:12Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ensi za Afirika]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71059 wikitext text/x-wiki Lino ly'ettuluba ekkulu ku miramwa gyonna egyekuusa ku nsi [[Uganda]]. <!-- Wikidata item: Q1036 --> [[Category:Ensi za Afirika]] joixki0h1o8bq5dazbo7e13v2cpcum7 Category:Amannya mu Buganda 14 14390 71456 57231 2026-08-25T11:39:11Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71456 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 71457 71456 2026-08-25T11:39:27Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Obuwangwa bw'Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71457 wikitext text/x-wiki [[Category:Obuwangwa bw'Abaganda]] 6yqhip0i7waet90u0clmitbdiv3c0wq Tina Wamala 0 15518 70749 69174 2026-08-25T06:22:30Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "External website" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353886585|Tina Wamala]]" 70749 wikitext text/x-wiki '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu == Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekibiina ekigatta abantu mu Uganda == '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu gwokubiri gwa 2023, Wamala yalondebwa nga tavuganyiziddwa ku bukulembeze bw’ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU), ekitongole ky’abakugu mu by’empuliziganya n’enkolagana n’abantu, nga yadda mu bigere by’obukulembeze obwaliwo oluvannyuma lw’okuweereza ng’omumyuka w'omukulembeze.<ref>{{Cite web |last=STANDARD |first=OUR REPORTER {{!}} UG |date=2023-02-25 |title=Tina Wamala elected President as PRAU gets new Governing Council 2023-2025 |url=https://www.ugstandard.com/tina-wamala-elected-president-as-prau-gets-new-governing-council-2023-2025/ |access-date=2026-02-26 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref> Mu kisanja kye, PRAU yagaziwa mu bungi bw’obwammemba, okunyweza ensengeka z’enfuga, okukomyawo engule ya PRAU Excellence Awards, okubangula abayizi, enteekateeka y’okubuulirira abayizi, n’okukula mu nkolagana eyomugundo.<ref>{{Cite web |title=PRAU: Inside Tina Wamala's achievements, Irene Nakasiita's pledge as new President to PR Professionals |url=https://kampalagazette.com/prau-inside-tina-wamalas-achievements-irene-nakasiitas-pledge-as-new-president-to-pr-professionals/ |access-date=2026-02-26 |website=Kampala Gazette |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Tina Wamala Challenges PRAU Members to Fully Own and Drive the Association's Growth |url=https://nilepost.co.ug/uncategorized/255349/tina-wamala-challenges-prau-members-to-fully-own-and-drive-the-associations-growth |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-06-22 |title=Tina Wamala: The defining moment after the Oath - GATEWAY NEWS UG |url=https://www.gatewaynews.co.ug/tina-wamala-the-defining-moment-after-the-oath/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref> Wamala obukulembeze yabukwasa Irene Nakasiita mu gw'okuna gwa 2025, ng’ekisanja kye ng'omukulembeze wa PRAU kiweddeko.<ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2025-04-26 |title=PRAU Lists Achievements of Tina Wamala, Welcomes Nakasiita as New President |url=https://chimpreports.com/prau-lists-achievements-of-tina-wamala-welcomes-nakasiita-as-new-president/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Ebiwandiiko Ebijuliziddwa == {{Reflist}} bbbhhhhhhh == Ebiyungo eby'ebweru == {{Reflist}} bbbhhhhhhh '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu gwokubiri gwa 2023, Wamala yalondebwa nga tavuganyiziddwa ku bukulembeze bw’ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU), ekitongole ky’abakugu mu by’empuliziganya n’enkolagana n’abantu, nga yadda mu bigere by’obukulembeze obwaliwo oluvannyuma lw’okuweereza ng’omumyuka w'omukulembeze.<ref>{{Cite web |last=STANDARD |first=OUR REPORTER {{!}} UG |date=2023-02-25 |title=Tina Wamala elected President as PRAU gets new Governing Council 2023-2025 |url=https://www.ugstandard.com/tina-wamala-elected-president-as-prau-gets-new-governing-council-2023-2025/ |access-date=2026-02-26 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref> Mu kisanja kye, PRAU yagaziwa mu bungi bw’obwammemba, okunyweza ensengeka z’enfuga, okukomyawo engule ya PRAU Excellence Awards, okubangula abayizi, enteekateeka y’okubuulirira abayizi, n’okukula mu nkolagana eyomugundo.<ref>{{Cite web |title=PRAU: Inside Tina Wamala's achievements, Irene Nakasiita's pledge as new President to PR Professionals |url=https://kampalagazette.com/prau-inside-tina-wamalas-achievements-irene-nakasiitas-pledge-as-new-president-to-pr-professionals/ |access-date=2026-02-26 |website=Kampala Gazette |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Tina Wamala Challenges PRAU Members to Fully Own and Drive the Association's Growth |url=https://nilepost.co.ug/uncategorized/255349/tina-wamala-challenges-prau-members-to-fully-own-and-drive-the-associations-growth |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-06-22 |title=Tina Wamala: The defining moment after the Oath - GATEWAY NEWS UG |url=https://www.gatewaynews.co.ug/tina-wamala-the-defining-moment-after-the-oath/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref> Wamala obukulembeze yabukwasa Irene Nakasiita mu gw'okuna gwa 2025, ng’ekisanja kye ng'omukulembeze wa PRAU kiweddeko.<ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2025-04-26 |title=PRAU Lists Achievements of Tina Wamala, Welcomes Nakasiita as New President |url=https://chimpreports.com/prau-lists-achievements-of-tina-wamala-welcomes-nakasiita-as-new-president/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> * RecordTV mu Uganda * Ebitongole by'ebyempuliziganya mu [[Uganda]] * [https://www.prau.ug/about-us/ PRAU] == Laba ne == * RecordTV mu Uganda * Ebitongole by'ebyempuliziganya mu [[Uganda]] 28dgu40m2ohhikg87yot5k0k5fixgr3 70750 70749 2026-08-25T06:23:30Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353886585|Tina Wamala]]" 70750 wikitext text/x-wiki '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu == Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekibiina ekigatta abantu mu Uganda == '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu gwokubiri gwa 2023, Wamala yalondebwa nga tavuganyiziddwa ku bukulembeze bw’ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU), ekitongole ky’abakugu mu by’empuliziganya n’enkolagana n’abantu, nga yadda mu bigere by’obukulembeze obwaliwo oluvannyuma lw’okuweereza ng’omumyuka w'omukulembeze.<ref>{{Cite web |last=STANDARD |first=OUR REPORTER {{!}} UG |date=2023-02-25 |title=Tina Wamala elected President as PRAU gets new Governing Council 2023-2025 |url=https://www.ugstandard.com/tina-wamala-elected-president-as-prau-gets-new-governing-council-2023-2025/ |access-date=2026-02-26 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref> Mu kisanja kye, PRAU yagaziwa mu bungi bw’obwammemba, okunyweza ensengeka z’enfuga, okukomyawo engule ya PRAU Excellence Awards, okubangula abayizi, enteekateeka y’okubuulirira abayizi, n’okukula mu nkolagana eyomugundo.<ref>{{Cite web |title=PRAU: Inside Tina Wamala's achievements, Irene Nakasiita's pledge as new President to PR Professionals |url=https://kampalagazette.com/prau-inside-tina-wamalas-achievements-irene-nakasiitas-pledge-as-new-president-to-pr-professionals/ |access-date=2026-02-26 |website=Kampala Gazette |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Tina Wamala Challenges PRAU Members to Fully Own and Drive the Association's Growth |url=https://nilepost.co.ug/uncategorized/255349/tina-wamala-challenges-prau-members-to-fully-own-and-drive-the-associations-growth |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-06-22 |title=Tina Wamala: The defining moment after the Oath - GATEWAY NEWS UG |url=https://www.gatewaynews.co.ug/tina-wamala-the-defining-moment-after-the-oath/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref> Wamala obukulembeze yabukwasa Irene Nakasiita mu gw'okuna gwa 2025, ng’ekisanja kye ng'omukulembeze wa PRAU kiweddeko.<ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2025-04-26 |title=PRAU Lists Achievements of Tina Wamala, Welcomes Nakasiita as New President |url=https://chimpreports.com/prau-lists-achievements-of-tina-wamala-welcomes-nakasiita-as-new-president/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Ebiwandiiko Ebijuliziddwa == {{Reflist}} bbbhhhhhhh == Ebiyungo eby'ebweru == {{Reflist}} bbbhhhhhhh '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu gwokubiri gwa 2023, Wamala yalondebwa nga tavuganyiziddwa ku bukulembeze bw’ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU), ekitongole ky’abakugu mu by’empuliziganya n’enkolagana n’abantu, nga yadda mu bigere by’obukulembeze obwaliwo oluvannyuma lw’okuweereza ng’omumyuka w'omukulembeze.<ref>{{Cite web |last=STANDARD |first=OUR REPORTER {{!}} UG |date=2023-02-25 |title=Tina Wamala elected President as PRAU gets new Governing Council 2023-2025 |url=https://www.ugstandard.com/tina-wamala-elected-president-as-prau-gets-new-governing-council-2023-2025/ |access-date=2026-02-26 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref> Mu kisanja kye, PRAU yagaziwa mu bungi bw’obwammemba, okunyweza ensengeka z’enfuga, okukomyawo engule ya PRAU Excellence Awards, okubangula abayizi, enteekateeka y’okubuulirira abayizi, n’okukula mu nkolagana eyomugundo.<ref>{{Cite web |title=PRAU: Inside Tina Wamala's achievements, Irene Nakasiita's pledge as new President to PR Professionals |url=https://kampalagazette.com/prau-inside-tina-wamalas-achievements-irene-nakasiitas-pledge-as-new-president-to-pr-professionals/ |access-date=2026-02-26 |website=Kampala Gazette |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Tina Wamala Challenges PRAU Members to Fully Own and Drive the Association's Growth |url=https://nilepost.co.ug/uncategorized/255349/tina-wamala-challenges-prau-members-to-fully-own-and-drive-the-associations-growth |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-06-22 |title=Tina Wamala: The defining moment after the Oath - GATEWAY NEWS UG |url=https://www.gatewaynews.co.ug/tina-wamala-the-defining-moment-after-the-oath/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref> Wamala obukulembeze yabukwasa Irene Nakasiita mu gw'okuna gwa 2025, ng’ekisanja kye ng'omukulembeze wa PRAU kiweddeko.<ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2025-04-26 |title=PRAU Lists Achievements of Tina Wamala, Welcomes Nakasiita as New President |url=https://chimpreports.com/prau-lists-achievements-of-tina-wamala-welcomes-nakasiita-as-new-president/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> * RecordTV mu Uganda * Ebitongole by'ebyempuliziganya mu [[Uganda]] * [https://www.prau.ug/about-us/ PRAU] == Ebiwandiiko Ebijuliziddwa == {{Reflist}} bbbhhhhhhh '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu gwokubiri gwa 2023, Wamala yalondebwa nga tavuganyiziddwa ku bukulembeze bw’ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU), ekitongole ky’abakugu mu by’empuliziganya n’enkolagana n’abantu, nga yadda mu bigere by’obukulembeze obwaliwo oluvannyuma lw’okuweereza ng’omumyuka w'omukulembeze.<ref>{{Cite web |last=STANDARD |first=OUR REPORTER {{!}} UG |date=2023-02-25 |title=Tina Wamala elected President as PRAU gets new Governing Council 2023-2025 |url=https://www.ugstandard.com/tina-wamala-elected-president-as-prau-gets-new-governing-council-2023-2025/ |access-date=2026-02-26 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref> Mu kisanja kye, PRAU yagaziwa mu bungi bw’obwammemba, okunyweza ensengeka z’enfuga, okukomyawo engule ya PRAU Excellence Awards, okubangula abayizi, enteekateeka y’okubuulirira abayizi, n’okukula mu nkolagana eyomugundo.<ref>{{Cite web |title=PRAU: Inside Tina Wamala's achievements, Irene Nakasiita's pledge as new President to PR Professionals |url=https://kampalagazette.com/prau-inside-tina-wamalas-achievements-irene-nakasiitas-pledge-as-new-president-to-pr-professionals/ |access-date=2026-02-26 |website=Kampala Gazette |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Tina Wamala Challenges PRAU Members to Fully Own and Drive the Association's Growth |url=https://nilepost.co.ug/uncategorized/255349/tina-wamala-challenges-prau-members-to-fully-own-and-drive-the-associations-growth |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-06-22 |title=Tina Wamala: The defining moment after the Oath - GATEWAY NEWS UG |url=https://www.gatewaynews.co.ug/tina-wamala-the-defining-moment-after-the-oath/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref> Wamala obukulembeze yabukwasa Irene Nakasiita mu gw'okuna gwa 2025, ng’ekisanja kye ng'omukulembeze wa PRAU kiweddeko.<ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2025-04-26 |title=PRAU Lists Achievements of Tina Wamala, Welcomes Nakasiita as New President |url=https://chimpreports.com/prau-lists-achievements-of-tina-wamala-welcomes-nakasiita-as-new-president/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> * RecordTV mu Uganda * Ebitongole by'ebyempuliziganya mu [[Uganda]] {{Reflist}} * [https://www.prau.ug/about-us/ PRAU] == Laba ne == * RecordTV mu Uganda * Ebitongole by'ebyempuliziganya mu [[Uganda]] 3s8ydxri2dv21omm8oppvt2mrbfe43o 70751 70750 2026-08-25T06:38:22Z ESTHER NAKITENDE 9175 nterezeza mu ndabika yekiwandiiko 70751 wikitext text/x-wiki '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu == Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekibiina ekigatta abantu mu Uganda == '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu gwokubiri gwa 2023, Wamala yalondebwa nga tavuganyiziddwa ku bukulembeze bw’ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU), ekitongole ky’abakugu mu by’empuliziganya n’enkolagana n’abantu, nga yadda mu bigere by’obukulembeze obwaliwo oluvannyuma lw’okuweereza ng’omumyuka w'omukulembeze.<ref>{{Cite web |last=STANDARD |first=OUR REPORTER {{!}} UG |date=2023-02-25 |title=Tina Wamala elected President as PRAU gets new Governing Council 2023-2025 |url=https://www.ugstandard.com/tina-wamala-elected-president-as-prau-gets-new-governing-council-2023-2025/ |access-date=2026-02-26 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref> Mu kisanja kye, PRAU yagaziwa mu bungi bw’obwammemba, okunyweza ensengeka z’enfuga, okukomyawo engule ya PRAU Excellence Awards, okubangula abayizi, enteekateeka y’okubuulirira abayizi, n’okukula mu nkolagana eyomugundo.<ref>{{Cite web |title=PRAU: Inside Tina Wamala's achievements, Irene Nakasiita's pledge as new President to PR Professionals |url=https://kampalagazette.com/prau-inside-tina-wamalas-achievements-irene-nakasiitas-pledge-as-new-president-to-pr-professionals/ |access-date=2026-02-26 |website=Kampala Gazette |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Tina Wamala Challenges PRAU Members to Fully Own and Drive the Association's Growth |url=https://nilepost.co.ug/uncategorized/255349/tina-wamala-challenges-prau-members-to-fully-own-and-drive-the-associations-growth |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-06-22 |title=Tina Wamala: The defining moment after the Oath - GATEWAY NEWS UG |url=https://www.gatewaynews.co.ug/tina-wamala-the-defining-moment-after-the-oath/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref> Wamala obukulembeze yabukwasa Irene Nakasiita mu gw'okuna gwa 2025, ng’ekisanja kye ng'omukulembeze wa PRAU kiweddeko.<ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2025-04-26 |title=PRAU Lists Achievements of Tina Wamala, Welcomes Nakasiita as New President |url=https://chimpreports.com/prau-lists-achievements-of-tina-wamala-welcomes-nakasiita-as-new-president/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Laba ne == *RecordTV mu Uganda * Ebitongole by'ebyempuliziganya mu [[Uganda]] * [https://www.prau.ug/about-us/ PRAU] == Ebiwandiiko Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby'ebweru == [https://www.prau.ug/about-us/ PRAU] rvkncwa752rwbuw00kep6n8ral9mqz5 70752 70751 2026-08-25T06:41:42Z ESTHER NAKITENDE 9175 Ntaddeko amatuluba 70752 wikitext text/x-wiki '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu == Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekibiina ekigatta abantu mu Uganda == '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu gwokubiri gwa 2023, Wamala yalondebwa nga tavuganyiziddwa ku bukulembeze bw’ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU), ekitongole ky’abakugu mu by’empuliziganya n’enkolagana n’abantu, nga yadda mu bigere by’obukulembeze obwaliwo oluvannyuma lw’okuweereza ng’omumyuka w'omukulembeze.<ref>{{Cite web |last=STANDARD |first=OUR REPORTER {{!}} UG |date=2023-02-25 |title=Tina Wamala elected President as PRAU gets new Governing Council 2023-2025 |url=https://www.ugstandard.com/tina-wamala-elected-president-as-prau-gets-new-governing-council-2023-2025/ |access-date=2026-02-26 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref> Mu kisanja kye, PRAU yagaziwa mu bungi bw’obwammemba, okunyweza ensengeka z’enfuga, okukomyawo engule ya PRAU Excellence Awards, okubangula abayizi, enteekateeka y’okubuulirira abayizi, n’okukula mu nkolagana eyomugundo.<ref>{{Cite web |title=PRAU: Inside Tina Wamala's achievements, Irene Nakasiita's pledge as new President to PR Professionals |url=https://kampalagazette.com/prau-inside-tina-wamalas-achievements-irene-nakasiitas-pledge-as-new-president-to-pr-professionals/ |access-date=2026-02-26 |website=Kampala Gazette |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Tina Wamala Challenges PRAU Members to Fully Own and Drive the Association's Growth |url=https://nilepost.co.ug/uncategorized/255349/tina-wamala-challenges-prau-members-to-fully-own-and-drive-the-associations-growth |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-06-22 |title=Tina Wamala: The defining moment after the Oath - GATEWAY NEWS UG |url=https://www.gatewaynews.co.ug/tina-wamala-the-defining-moment-after-the-oath/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref> Wamala obukulembeze yabukwasa Irene Nakasiita mu gw'okuna gwa 2025, ng’ekisanja kye ng'omukulembeze wa PRAU kiweddeko.<ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2025-04-26 |title=PRAU Lists Achievements of Tina Wamala, Welcomes Nakasiita as New President |url=https://chimpreports.com/prau-lists-achievements-of-tina-wamala-welcomes-nakasiita-as-new-president/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Laba ne == *RecordTV mu Uganda * Ebitongole by'ebyempuliziganya mu [[Uganda]] * [https://www.prau.ug/about-us/ PRAU] == Ebiwandiiko Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby'ebweru == [https://www.prau.ug/about-us/ PRAU] [[Category:Abantu abakyali abala]] [[Category:Abakyala Bannayuganda abaweereza ku ttivi]] sl065nsc3qetyvjm87b795pm02us4vu 70753 70752 2026-08-25T06:43:04Z ESTHER NAKITENDE 9175 ntaddeko amatuluba 70753 wikitext text/x-wiki '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu == Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekibiina ekigatta abantu mu Uganda == '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu gwokubiri gwa 2023, Wamala yalondebwa nga tavuganyiziddwa ku bukulembeze bw’ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU), ekitongole ky’abakugu mu by’empuliziganya n’enkolagana n’abantu, nga yadda mu bigere by’obukulembeze obwaliwo oluvannyuma lw’okuweereza ng’omumyuka w'omukulembeze.<ref>{{Cite web |last=STANDARD |first=OUR REPORTER {{!}} UG |date=2023-02-25 |title=Tina Wamala elected President as PRAU gets new Governing Council 2023-2025 |url=https://www.ugstandard.com/tina-wamala-elected-president-as-prau-gets-new-governing-council-2023-2025/ |access-date=2026-02-26 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref> Mu kisanja kye, PRAU yagaziwa mu bungi bw’obwammemba, okunyweza ensengeka z’enfuga, okukomyawo engule ya PRAU Excellence Awards, okubangula abayizi, enteekateeka y’okubuulirira abayizi, n’okukula mu nkolagana eyomugundo.<ref>{{Cite web |title=PRAU: Inside Tina Wamala's achievements, Irene Nakasiita's pledge as new President to PR Professionals |url=https://kampalagazette.com/prau-inside-tina-wamalas-achievements-irene-nakasiitas-pledge-as-new-president-to-pr-professionals/ |access-date=2026-02-26 |website=Kampala Gazette |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Tina Wamala Challenges PRAU Members to Fully Own and Drive the Association's Growth |url=https://nilepost.co.ug/uncategorized/255349/tina-wamala-challenges-prau-members-to-fully-own-and-drive-the-associations-growth |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-06-22 |title=Tina Wamala: The defining moment after the Oath - GATEWAY NEWS UG |url=https://www.gatewaynews.co.ug/tina-wamala-the-defining-moment-after-the-oath/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref> Wamala obukulembeze yabukwasa Irene Nakasiita mu gw'okuna gwa 2025, ng’ekisanja kye ng'omukulembeze wa PRAU kiweddeko.<ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2025-04-26 |title=PRAU Lists Achievements of Tina Wamala, Welcomes Nakasiita as New President |url=https://chimpreports.com/prau-lists-achievements-of-tina-wamala-welcomes-nakasiita-as-new-president/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Laba ne == *RecordTV mu Uganda * Ebitongole by'ebyempuliziganya mu [[Uganda]] * [https://www.prau.ug/about-us/ PRAU] == Ebiwandiiko Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby'ebweru == [https://www.prau.ug/about-us/ PRAU] [[Category:Abakyala Bannayuganda abaweereza ku ttivi]] njttelx6ts9yt07b7132hio0eh3zvps 70755 70753 2026-08-25T06:54:18Z ESTHER NAKITENDE 9175 70755 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu == Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekibiina ekigatta abantu mu Uganda == '''Tina Wamala''' [[:Category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by’empuliziganya n’enkolagana z’abantu. Yawerezaako ng'atwala era akulira ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU) okuva mu 2023 okutuuka mu 2025 era mu kiseera kino y’akulira ebyempuliziganya mu kakiiko ka British High Commission mu Kampala .<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title=Wamala: Agile communicators lead through crisis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/wamala-agile-communicators-lead-through-crisis-5227932 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-24 |title=Chevening alumni form waste management project |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-form-waste-management-project-5369750 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Wamala yatandika omulimu gwe mu by’amawulire n’ebyempuliziganya nga [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|munnamawulire]] wa ttivvi era omuweereza wa pulogulamu ku Record TV, gye yategekanga pulogulaamu ez'enjawulo omuli ''Day Breaker'' ne pulogulaamu endala. Oluvannyuma yasala n’adda mu by’enkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’akola emirimu mu kkampuni ng'akola birango, emikutu gy’amawulire n’ebyempuliziganya mu bitongole omuli Multi Choice Uganda.<ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://afpra.org/tina-wamala-2/ |access-date=2026-02-26 |website=African Public Relations Association (AFPRA) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-25 |title=Tina Wamala (L) PR Manager MultiChoice Uganda poses with politician Elly Tumwine and his daughter Edna at the MultiChoice africa day celebrations JPG (3) |url=https://eagle.co.ug/2017/06/01/multichoice-pays-tribute-african-artists/tina-wamala-l-pr-manager-multichoice-uganda-poses-with-politician-elly-tumwine-and-his-daughter-edna-at-the-multichoice-africa-day-celebrations-jpg-3/ |access-date=2026-02-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tina Wamala |url=https://chimpreports.com/tag/tina-wamala/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu kakiiko ka British High Commission, [[Kampala]] era ye Chevening Scholarship Officer mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-02-26 |title=News: Wamala becomes new PRAU president |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/wamala-becomes-new-prau-president-NV_154715_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2021-04-01 |title=Chevening Alumni aim to influence social change |url=https://observer.ug/education/chevening-alumni-aim-to-influence-social-change/ |access-date=2026-02-26 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Chevening alumni push for governance reform ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chevening-alumni-push-for-governance-reform-ahead-of-2026-elections-4750896 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu gwokubiri gwa 2023, Wamala yalondebwa nga tavuganyiziddwa ku bukulembeze bw’ekibiina kya Public Relations Association of Uganda (PRAU), ekitongole ky’abakugu mu by’empuliziganya n’enkolagana n’abantu, nga yadda mu bigere by’obukulembeze obwaliwo oluvannyuma lw’okuweereza ng’omumyuka w'omukulembeze.<ref>{{Cite web |last=STANDARD |first=OUR REPORTER {{!}} UG |date=2023-02-25 |title=Tina Wamala elected President as PRAU gets new Governing Council 2023-2025 |url=https://www.ugstandard.com/tina-wamala-elected-president-as-prau-gets-new-governing-council-2023-2025/ |access-date=2026-02-26 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref> Mu kisanja kye, PRAU yagaziwa mu bungi bw’obwammemba, okunyweza ensengeka z’enfuga, okukomyawo engule ya PRAU Excellence Awards, okubangula abayizi, enteekateeka y’okubuulirira abayizi, n’okukula mu nkolagana eyomugundo.<ref>{{Cite web |title=PRAU: Inside Tina Wamala's achievements, Irene Nakasiita's pledge as new President to PR Professionals |url=https://kampalagazette.com/prau-inside-tina-wamalas-achievements-irene-nakasiitas-pledge-as-new-president-to-pr-professionals/ |access-date=2026-02-26 |website=Kampala Gazette |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Tina Wamala Challenges PRAU Members to Fully Own and Drive the Association's Growth |url=https://nilepost.co.ug/uncategorized/255349/tina-wamala-challenges-prau-members-to-fully-own-and-drive-the-associations-growth |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-06-22 |title=Tina Wamala: The defining moment after the Oath - GATEWAY NEWS UG |url=https://www.gatewaynews.co.ug/tina-wamala-the-defining-moment-after-the-oath/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref> Wamala obukulembeze yabukwasa Irene Nakasiita mu gw'okuna gwa 2025, ng’ekisanja kye ng'omukulembeze wa PRAU kiweddeko.<ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2025-04-26 |title=PRAU Lists Achievements of Tina Wamala, Welcomes Nakasiita as New President |url=https://chimpreports.com/prau-lists-achievements-of-tina-wamala-welcomes-nakasiita-as-new-president/ |access-date=2026-02-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Laba ne == *RecordTV mu Uganda * Ebitongole by'ebyempuliziganya mu [[Uganda]] * [https://www.prau.ug/about-us/ PRAU] == Ebiwandiiko Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby'ebweru == [https://www.prau.ug/about-us/ PRAU] [[Category:Abakyala Bannayuganda abaweereza ku ttivi]] i5r1x7n4boobvy718b02ynzao63c6yz Category:Disitulikiti za Uganda 14 15528 71449 69149 2026-08-25T11:23:47Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71449 wikitext text/x-wiki Zino ze zi disitulikiti za Uganda [[Category:Uganda]] 3gr7lxmdqndmnthxhepenfvpdt5nvxb Ggaba 0 15533 70747 69172 2026-08-25T06:02:23Z ESTHER NAKITENDE 9175 Ntaddeko databox 70747 wikitext text/x-wiki {{databox}} {{Infobox settlement|coordinates={{coord|00|15|23|N|32|38|10|E|region:UG|display=inline}}}} [[File:Gabba_landing_site.JPG|alt=Ggaba landing site.|thumb| Omwalo gw'eGgaba.]] [[File:Fisherman_with_nile_perch_at_Gaba_landing_site.jpg|alt=Fisherman with nile perch at Gaba landing site.|thumb| Omuvubi ng'ali n'empuuta ku mwalo gw'e Gaba.]] '''Ggaba''' kitundu ekiri mu kibuga [[Kampala]] mu masekkati ga [[Uganda]] .<ref name="Learn">{{Cite web |last=Ikwap |first=Emma |date=18 September 2013 |title=Know Your Hood: Ggaba; a fishing hub close to the city centre |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/HomesandProperty/Know-Your-Hood--Ggaba--a-fishing-hub-close-to-the-city-centre/-/689858/1997236/-/jv63jf/-/index.html |access-date=28 October 2016}}</ref> == Ekifo == Ggaba esangibwa ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Victoria]] mu bukiikakkono bw'ekibuga [[Kampala]] . Ggaba okutwalira awamu kitundu kya ttaka ttono, Kiriranaganye ne Murchison Bay ku nnyanja Victoria mu bukiikaddyo n’obuvanjuba, ekyalo Kawuku mu bukiikakkono bw’obuvanjuba, Bbunga mu bukiikakkono, Buziga mu bukiikakkono bw’amaserengeta ne Munyonyo mu bukiikaddyo bw’amaserengeta. Kisangibwa mu [[Divizoni y'e Makindye]], emu ku bifo ebitaano ebiddukanya emirimu mu kibuga.<ref name="Look">{{google maps|title=Map Showing the Boundaries of Ggaba, Makindye Division, Kampala|url=https://www.google.com/maps/place/Ggaba,+Kampala,+Uganda/@0.2571525,32.6224992,13.96z/data=!4m5!3m4!1s0x177d95fed3475651:0xda14f95eba7227b7!8m2!3d0.2572382!4d32.6319844|access-date=28 October 2016}}</ref> Oluguudo oluli wakati wa Ggaba ne Kampala ekibuga ky'obusubuzi kikunukiriza kilomiters 11(7 mi) .<ref name="Learn" /><ref>{{Cite web |last=Globefeed.com |date=28 October 2016 |title=Distance between Uganda Post Office, Kampala Road, Kampala, Uganda and Ggaba Market, Kampala, Central Region, Uganda |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Uganda%20Post%20Office%2C%20Kampala%20Road%2C%20Kampala%2C%20Uganda&toplace=Gabba%20Market%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJQ6vCjIC8fRcRO0xjOZ4-3Qc&dt2=ChIJw2VLjgS-fRcR03bDPjCNw_4 |access-date=28 October 2016 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka za Ggaba ku maapu ze zino:0°15'23.0"N, 32°38'10.0"E (Latitude:0.256390; Longitude:32.636113). == Okulambika == Ggaba esobola okwawulwamu ebitundu bino wammanga: === Olubalama lw’ennyanja === Kino kye kitundu eky’obukiikaddyo bw’obuvanjuba bwa Ggaba era kirimu: (1) biici entono (2) Omwalo gw’amaato agavuba we gatuukira<ref name="Learn" /> (3) Akatale k’ebyennyanja (4) Ekifo eky’amaduuka (5) Ekifo eky’obusuubuzi nga kiriko bbiici ey’obwannannyini (6) Ebbaala n’ebifo ebiwerako eby’ekiro.<ref name="Learn" /> === Emirimu gy'amazzi e Ggaba === Kino kisangibwa mu kitundu eky’obukiikaddyo bw’amaserengeta g’ekitundu kino era kirimu: (1) Ebifo ebikuba amazzi (I, II ne III) eby’ekitongole ky’amazzi n’emyala ekya National Water and Sewerage Corporation (NWSC).<ref name="Learn" /> Pampu eziyingiza amazzi mu [[Kampala]], [[Kira, Yuganda|Kira Municipality]] ne [[Mukono Town|Mukono]] zisangibwa wano. (2) Ekyuma ekikulu eky’okulongoosa amazzi ekya NWSC <ref name="Learn" /> (3) Amayumba g’abakozi aba NWSC (4) Poliisi y’e Ggaba . [[File:Power_of_a_female.jpg|thumb| Omuwala omuto ng’alabirira mutoowe mu nzigotta.]] === Rby'engigiriza mu kitundu === Ekitundu kino okusinga kisangibwa mu kitundu ky’obukiikakkono bw’ekitundu kino. Amatendekero kuliko: (1) Ekibangirizi ekikulu ekya Kampala University (2) Ggaba National Seminary (Catholic) (3) Ggaba Teachers Training Institute (4) [[St. Denis Ssebugwawo Secondary School]] (5) The Bunga campus of King Cesar University (6) Bbunga Primary School (7) Bbunga Islamic School.<ref name="Learn" /> === Ebifo ebisulwamu === Wakati w’amasomero, yunivasite n’amatendekero g’abasomesa bye bifo ebisulamu. Ebitundu ebiri mu bitundu by’obukiikaddyo n’amaserengeta ga Ggaba okutwalira awamu bibaamu mayumba ga ssente ntono ate ebyo ebiri ewala mu bukiikakkono n’obuvanjuba bya mutindo kubanga obeera olaba bulungi ennyanja. <ref>{{Cite web |last=Watuwa Timbiti |first=and Agnes Nantabi |date=30 April 2013 |title=Ggaba Suffocating Lake Victoria |url=http://www.newvision.co.ug/news/642171-ggaba-suffocating-lake-victoria.html |access-date=13 June 2014}}</ref> === Ebitongole by’ebyobujjanjabi === (1) Jacky Medical Centre, esangibwa ku nkomerero y’obukiikakkono bwa Ggaba (2) Wentz Medical Centre, esangibwa mu kitundu ky’obukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Ggaba, okumpi ne Kampala University . (3) Martyrs Family Clinic, esangibwa mu bukiikaddyo bwa Ggaba, okumpi ne NWSC Staff Houses.<ref name="Learn" /> (4) Ggaba Community Health Centre, esangibwa mu kitundu ky’obugwanjuba bwa Ggaba, munda mu kifo eky’okusulamu abantu abafuna ssente entono okumpi n’ekyuma ekirongoosa amazzi ekya NWSC. == Oluguudo lwa Kansanga-Ggaba == Mu 2013 Poliisi ya Uganda yategeeza abantu nti okusinziira ku kunonyereza okwakolebwa, emmotoka nga emu ku buli kkumi ezaali zitambulira ku luguudo olwo mu kiseera ekyo, yali evvugibwa omuntu eyali atamidde omwenge.<ref>{{Cite web |last=Sseguya |first=Josephat |date=14 February 2013 |title=Kansanga-Ggaba road has most drunkards, says Police |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1314278/kansanga-ggaba-road-drunkards |access-date=28 October 2016}}</ref> == Laba ne == [[kampala]], , [[Divizoni y'e Makindye]] == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://www.panoramio.com/photo/12829319 Obulabi obulala ku mwalo gw'e Ggaba Landing Dock] {{Kampala District}} [[Category:Divizoni y'e Makindye]] [[Category:Kampala University]] [[Category:Ebifo ebirimu abantu abangi ku nnyanja victoria]] 9vikzpzsn5701mtria338x51pz5kq2p Oyam District 0 15540 71433 69296 2026-08-25T11:21:56Z Ssemmanda will 3837 Okusengusa okuva mu [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] okudda mu [[Category:Disitulikiti za Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]] 71433 wikitext text/x-wiki '''<big>Disitulikiti y'e Oyam</big>''' ye [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] mu Bukiikakkono bwa Uganda. Okufaananako ne disitulikiti [[Uganda|za Uganda]] endala, erinnya lyayo lya ‘kibuga kyayo ekikulu’, [[Oyam, Yuganda|Oyam]], ekitebe kya disitulikiti we kitula. == Ekifo == [[File:A_boy_riding_a_two_wheel_bicycle_in_Oyam_district.jpg|left|thumb| Omulenzi ng'avuga ebugaali mu Disitulikiti y'e Oyam]] Disitulikiti y’e Oyam eriko ensalo ne [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y’e Gulu]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] mu bukiikakkono bw’obuvanjuba, [[Kole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kole]] mu buvanjuba, [[Apac (disitulikit)|Disitulikiti y’e Apac]] mu bukiikaddyo, [[Kiryandongo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kiryandongo]] mu bukiikaddyo bw’obugwanjuba ne [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bugwanjuba. Ekitebe ky’eby'obufuzi mu disitulikiti eno e [[Oyam, Yuganda|Oyam]], kisangibwa kubuwanvu bwa kilometres 78 (48 mi), ku luguudo, mu bugwanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu sub-region.<ref>{{Cite web |title=Distance Between Lira And Oyam With Map |url=http://www.distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Aber%20(Apac)&toplace=Lira%20(Lira)&fromlat=2.1872222&tolat=2.235&fromlng=32.3494444&tolng=32.9097222 |access-date=22 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkwatagana za disitulikiti ze zino: 02 14N, 32 23E. == Okulaba mu bufunze == Disitulikiti y’e Oyam yatandikibwawo [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu 2006. Ekyo nga tekinnatuuka, Disitulikiti y'e Oyam yali kitundu ku [[Apac (disitulikit)|Disitulikiti y'e Apac]] . Nga bali wamu ne [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y'e Lira]], [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]], [[Amolatar District|Disitulikiti y'e Amolatar]], [[Apac (disitulikit)|Disitulikiti y'e Apac]], [[Dokolo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Dokolo]], [[Kole (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kole]], [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]], Disitulikiti y'e Oyam kitundu ku kitundu ekinene ekya Lango sub-region, ekirimu abantu ababalirirwamu obukadde 1.5 aba Lango . Disitulikiti eno ky'ekitundu esingamu ebyalo. == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu 1991 kwalaga nti omuwendo gw'abantu ba disitulikiti eno baali nga 177,100. Okubala abantu okwakolebwa mu 2002 kwalaga nti omuwendo gw'abantu ba disitulikiti eno baali nga 268,400. Omuwendo gw’abantu mu disitulikiti gwali gweyongera ku kigero kya 3.5% ku kikkumi buli mwaka, mu kiseera ekyo. Kyabalirirwa nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno mu 2012 gwali wakati wa 378,900.<ref>{{Cite web |title=Estimated Population of Oyam District In 1991, 2002 & 2012 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=076 |access-date=22 May 2014 |publisher=Citypopulation.de}}</ref> == Emirimu gy’ebyenfuna == Obulimi obw’okweyimirizaawo n’okulunda ebisolo by'ebisinga okukolebwa mu by’enfuna mu disitulikiti eno. Ebirime ebikulu ebirimibwa mulimu: *  Ppamba * Amatooke * Matooke * Ebijanjalo * Enanansi * Muwogo * Lumonde * Soya == Ebisolo ebikuumibwa mu disitulikiti eno mulimu: == <templatestyles src="Div col/styles.css" /> * Ente * Embuzi * Endiga * Embizzi * Enkoko * Obumyu * Embata * Turkey == Laba ne == * Oyam * Lango * Aba Langi * Obukiikakkono bwa Uganda * Disitulikiti za Uganda == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.keycorrespondents.org/2013/01/17/growing-old-in-oyam-uganda-mary-joyces-story/ Okukaddiwira mu Oyam, Uganda: Emboozi Ya Mary Joyce] [[Category:Disitulikiti za Uganda]] f438vfuxv427w9kxj7v0rg3of791jko Benjamin Kumumanya 0 15551 70690 2026-08-24T15:02:32Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371071832|Benjamin Kumumanya]]" 70690 wikitext text/x-wiki   '''<big>Benjamin Kumumanya</big>''' era amanyiddwa nga Ben Kumumanya Munnayuganda omukozi wa gavumenti era muddukanya w'emirimu gya gavumenti aweereza nga omuwandiisi ow'enkalakkalira mu Minisitule ya gavumenti ez'ebitundu.<ref>{{Cite web |date=2025-10-30 |title=Ben Kumumanya, the Permanent Secretary of the Ministry of Local Government - Ministry of Local Government |url=https://molg.go.ug/ben-kumumanya-the-permanent-secretary-of-the-ministry-of-local-government/ |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-08-14 |title=Ministry directs repossession of Tororo market stalls over unpaid Shs585m rent |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministry-directs-repossession-of-tororo-market-stalls-over-unpaid-shs585m-rent-5557394 |access-date=2026-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2026-04-29 |title=Trade Order Chaos: Vendors’ livelihoods hang in the balance |url=https://www.independent.co.ug/trade-order-chaos-vendors-livelihoods-hang-in-the-balance/ |access-date=2026-08-22 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2026-04-29 |title=Trade Order Chaos: Vendors’ livelihoods hang in the balance |url=https://www.independent.co.ug/trade-order-chaos-vendors-livelihoods-hang-in-the-balance/ |access-date=2026-08-22 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> == Ebyenjigiriza == Kumumanya alina diguli mu by’obufuzi n’okuddukanya emirimu gya gavumenti okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] ne diguli eyookubiri mu by’enkulaakulana. Alina ne "Postgraduate Diploma in Governance, Democratization and Public Policy".<ref name=":0">https://www.uncdf.org/download/file/127/5910/050418-speakerbiographieshighleveldialoguepdf</ref> == Emirimu gye == Kumumanya yatandika omulimu gwe mu 1997 ng’aweereza nga senior assistant secretary mu kitongole ekikulaakulanya obukiiko bw’ebitundu mu minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2008, yaweereza ng’omuwandiisi omuyambi omukulu mu kitongole ekiddukanya disitulikiti n’ebibuga mu minisitule ya gavumenti ez’ebitundu.<ref name=":0" /><ref name=":12">{{Cite web |last=Lwasa |first=Robert |date=2025-10-31 |title=PM assures Local Governments of support |url=https://opm.go.ug/pm-assures-local-governments-of-support/ |access-date=2026-08-24 |website=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable Government for Socio-Economic Transformation |language=en-US}}</ref> Mu 2008, yaweereza nga Assistant Commissioner, ku lukiiko lwa disitulikiti, Minisitule ya gavumenti z'ebintundu era okuva mu 2009 okutuuka mu 2016, yaweereza nga Undersecretary mu ofiisi ya Ssaabaminisita ne Minisitule y’ensonga z’ebweru nga tannalondebwa ku bwawandiisi bwa nkalakkalira, muMinisitule ya Gavumenti ez’ebitundu mu 2016.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughccrd/2015/444/eng%402015-10-28</ref><ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughccrd/2015/444/eng%402015-10-28</ref><ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughccrd/2015/444/eng%402015-10-28</ref><ref name=":12" /><ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughccrd/2015/444/eng%402015-10-28</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=What exactly is the role of an LC1 chairperson? |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-24 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == * [[Joseph Musanyufu]] * [[Diana Atwine]] * [[Aminah Zawedde]] * [[Benon Mutambi]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakozi ba gavumenti]] pkxzv7lkd5n3dw6xpwysbxbj4lrfw1r 70692 70690 2026-08-24T15:04:29Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 70692 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} '''<big>Benjamin Kumumanya</big>''' era amanyiddwa nga Ben Kumumanya Munnayuganda omukozi wa gavumenti era muddukanya w'emirimu gya gavumenti aweereza nga omuwandiisi ow'enkalakkalira mu Minisitule ya gavumenti ez'ebitundu.<ref>{{Cite web |date=2025-10-30 |title=Ben Kumumanya, the Permanent Secretary of the Ministry of Local Government - Ministry of Local Government |url=https://molg.go.ug/ben-kumumanya-the-permanent-secretary-of-the-ministry-of-local-government/ |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-08-14 |title=Ministry directs repossession of Tororo market stalls over unpaid Shs585m rent |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministry-directs-repossession-of-tororo-market-stalls-over-unpaid-shs585m-rent-5557394 |access-date=2026-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2026-04-29 |title=Trade Order Chaos: Vendors’ livelihoods hang in the balance |url=https://www.independent.co.ug/trade-order-chaos-vendors-livelihoods-hang-in-the-balance/ |access-date=2026-08-22 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2026-04-29 |title=Trade Order Chaos: Vendors’ livelihoods hang in the balance |url=https://www.independent.co.ug/trade-order-chaos-vendors-livelihoods-hang-in-the-balance/ |access-date=2026-08-22 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> == Ebyenjigiriza == Kumumanya alina diguli mu by’obufuzi n’okuddukanya emirimu gya gavumenti okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] ne diguli eyookubiri mu by’enkulaakulana. Alina ne "Postgraduate Diploma in Governance, Democratization and Public Policy".<ref name=":0">https://www.uncdf.org/download/file/127/5910/050418-speakerbiographieshighleveldialoguepdf</ref> == Emirimu gye == Kumumanya yatandika omulimu gwe mu 1997 ng’aweereza nga senior assistant secretary mu kitongole ekikulaakulanya obukiiko bw’ebitundu mu minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2008, yaweereza ng’omuwandiisi omuyambi omukulu mu kitongole ekiddukanya disitulikiti n’ebibuga mu minisitule ya gavumenti ez’ebitundu.<ref name=":0" /><ref name=":12">{{Cite web |last=Lwasa |first=Robert |date=2025-10-31 |title=PM assures Local Governments of support |url=https://opm.go.ug/pm-assures-local-governments-of-support/ |access-date=2026-08-24 |website=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable Government for Socio-Economic Transformation |language=en-US}}</ref> Mu 2008, yaweereza nga Assistant Commissioner, ku lukiiko lwa disitulikiti, Minisitule ya gavumenti z'ebintundu era okuva mu 2009 okutuuka mu 2016, yaweereza nga Undersecretary mu ofiisi ya Ssaabaminisita ne Minisitule y’ensonga z’ebweru nga tannalondebwa ku bwawandiisi bwa nkalakkalira, muMinisitule ya Gavumenti ez’ebitundu mu 2016.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughccrd/2015/444/eng%402015-10-28</ref><ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughccrd/2015/444/eng%402015-10-28</ref><ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughccrd/2015/444/eng%402015-10-28</ref><ref name=":12" /><ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughccrd/2015/444/eng%402015-10-28</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=What exactly is the role of an LC1 chairperson? |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-24 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == * [[Joseph Musanyufu]] * [[Diana Atwine]] * [[Aminah Zawedde]] * [[Benon Mutambi]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakozi ba gavumenti]] aulrtn1w89m0pxhtfkqql36fd2fbh6l 70693 70692 2026-08-24T15:07:41Z Lillylove256 10862 ntereezeza ebijuliziddwa 70693 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} '''<big>Benjamin Kumumanya</big>''' era amanyiddwa nga Ben Kumumanya Munnayuganda omukozi wa gavumenti era muddukanya w'emirimu gya gavumenti aweereza nga omuwandiisi ow'enkalakkalira mu Minisitule ya gavumenti ez'ebitundu.<ref>{{Cite web |date=2025-10-30 |title=Ben Kumumanya, the Permanent Secretary of the Ministry of Local Government - Ministry of Local Government |url=https://molg.go.ug/ben-kumumanya-the-permanent-secretary-of-the-ministry-of-local-government/ |access-date=2026-08-22 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-08-14 |title=Ministry directs repossession of Tororo market stalls over unpaid Shs585m rent |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministry-directs-repossession-of-tororo-market-stalls-over-unpaid-shs585m-rent-5557394 |access-date=2026-08-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2026-04-29 |title=Trade Order Chaos: Vendors’ livelihoods hang in the balance |url=https://www.independent.co.ug/trade-order-chaos-vendors-livelihoods-hang-in-the-balance/ |access-date=2026-08-22 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2026-04-29 |title=Trade Order Chaos: Vendors’ livelihoods hang in the balance |url=https://www.independent.co.ug/trade-order-chaos-vendors-livelihoods-hang-in-the-balance/ |access-date=2026-08-22 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> == Ebyenjigiriza == Kumumanya alina diguli mu by’obufuzi n’okuddukanya emirimu gya gavumenti okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] ne diguli eyookubiri mu by’enkulaakulana. Alina ne "Postgraduate Diploma in Governance, Democratization and Public Policy".<ref name=":0">https://www.uncdf.org/download/file/127/5910/050418-speakerbiographieshighleveldialoguepdf</ref> == Emirimu gye == Kumumanya yatandika omulimu gwe mu 1997 ng’aweereza nga senior assistant secretary mu kitongole ekikulaakulanya obukiiko bw’ebitundu mu minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2008, yaweereza ng’omuwandiisi omuyambi omukulu mu kitongole ekiddukanya disitulikiti n’ebibuga mu minisitule ya gavumenti ez’ebitundu.<ref name=":0" /><ref name=":12">{{Cite web |last=Lwasa |first=Robert |date=2025-10-31 |title=PM assures Local Governments of support |url=https://opm.go.ug/pm-assures-local-governments-of-support/ |access-date=2026-08-24 |website=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable Government for Socio-Economic Transformation |language=en-US}}</ref> Mu 2008, yaweereza nga Assistant Commissioner, ku lukiiko lwa disitulikiti, Minisitule ya gavumenti z'ebintundu era okuva mu 2009 okutuuka mu 2016, yaweereza nga Undersecretary mu ofiisi ya Ssaabaminisita ne Minisitule y’ensonga z’ebweru nga tannalondebwa ku bwawandiisi bwa nkalakkalira, muMinisitule ya Gavumenti ez’ebitundu mu 2016.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughccrd/2015/444/eng%402015-10-28</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-04|title=Management Team - Ministry of Local Government|url=https://molg.go.ug/management-team/|access-date=2026-08-24|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Luwedde|first=Brenda|date=2026-02-01|title=Local Government Ministry unveils new priorities - NTV Uganda|url=https://ntv.co.ug/news/local-government-ministry-unveils-new-priorities|access-date=2026-08-24|language=en-US}}</ref><ref name=":12" /><ref>{{Cite web |title=Museveni appoints Dr Diana Atwiine PS health ministry |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-dr-diana-atwiine-ps-health-ministry-1674400 |access-date=2026-08-24 |website=Monitor|date=2021-01-18|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=What exactly is the role of an LC1 chairperson? |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-24 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == * [[Joseph Musanyufu]] * [[Diana Atwine]] * [[Aminah Zawedde]] * [[Benon Mutambi]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakozi ba gavumenti]] aj16lxzov33q77lbrudpoxb6rcfytin Category:Bannayuganda abakozi ba gavumenti 14 15552 70691 2026-08-24T15:03:28Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 70691 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda abakozi ba gavumenti flwu64eghnks3e04zku27qvkoznrjqq Samuel Mwandha 0 15553 70697 2026-08-24T15:24:16Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1370844955|Samuel Mwandha]]" 70697 wikitext text/x-wiki   '''Samuel John Mwandha''' era amanyiddwa nga Sam Mwandha, [[Munnayuganda]] omukugu mu kukuuma obutonde bwensi era yaliko akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by’omu nsiko ekya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|Uganda Wildlife Authority]] (UWA.<ref name=":03">{{Cite web |date=2020-07-30 |title=Who is UWA new boss Mwandha? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-is-uwa-new-boss-mwandha--1740900 |access-date=2026-08-21 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":04">{{Cite web |date=2020-07-30 |title=Who is UWA new boss Mwandha? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-is-uwa-new-boss-mwandha--1740900 |access-date=2026-08-21 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-09-15 |title=NEW UWA BOARD INAUGURATED - Uganda Wildlife Authority |url=https://ugandawildlife.org/news/uwa-new-board-inaugurated/ |access-date=2026-08-21 |language=en-US}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |date=2024-05-02 |title=Museveni orders employers to hire on permanent basis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-orders-employers-to-hire-on-permanent-basis-4610224 |access-date=2026-08-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebyenjigiriza bye == Mwandha yamaliriza siniya ye ey'okuna ku Jinja College n'eyomukaaga ku [[Namilyango College]]. Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yafunira diguli mu by’ebibira.<ref name=":03" /> == Emirimu gye == Mwandha omulimu yagutandika ng'omusomesa ku ssomero lya Nkuutu Memorial Secondary School e Busoga, gye yasomesa okubala ne physics okumala emyaka esatu. Oluvannyuma yeegatta ku bulabirizi bw’e Busoga ng’omukozi owenyongereza mu kitongole ky'eby’ebibira by’omukitundu. Mu 1994, yeegatta ku Uganda National Parks, gye yakolera omulimu gw’okuddaabiriza Mount Elgon National Park oluvannyuma lw’okujiseengamu. Omulimu gwe ogw'okukuuma oluvannyuma gwatuuka mu Kibale National Park.<ref name=":0">{{Cite web |date=2020-07-30 |title=Who is UWA new boss Mwandha? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-is-uwa-new-boss-mwandha--1740900 |access-date=2026-08-21 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":03" /><ref name=":22">{{Cite web |date=2021-11-05 |title=Career success requires hard work, patience -Mwandha |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/career-success-requires-hard-work-patience-mwandha-3608714 |access-date=2026-08-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yakola nga Dayirekita w’okukuuma ebisolo mu kitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by’omu nsiko ekya Uganda Wildlife Authority (UWA) okuva mu Gwomwenda 2005 okutuuka mu Gwekkumi 2010. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2012, yaweereza ng’omuwandiisi omukulu ow’ekibiina ekigatta amawanga ga Greater Virunga Transboundary Collaboration (GVTC), gye yakwasaganya kaweefube w’okukuuma ebitonde wakati wa [[Uganda]], [[Rwanda]] ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]].<ref name=":03" /><ref name=":32">{{Cite web |title=Change of Guard at UWA as Sam Mwandah Retires |url=https://ugandaradionetwork.net/story/change-of-guard-at-uwa-as-sam-mwandah-retires- |access-date=2026-08-21 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref name=":33">{{Cite web |title=Change of Guard at UWA as Sam Mwandah Retires |url=https://ugandaradionetwork.net/story/change-of-guard-at-uwa-as-sam-mwandah-retires- |access-date=2026-08-21 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref name=":22" /><ref>{{Cite web |last=Kaaya |first=Sadab Kitatta |date=2018-03-07 |title=Ministers Kamuntu, Kiwanda disagree on new UWA boss |url=https://observer.ug/news/ministers-kamuntu-kiwanda-disagree-on-new-uwa-boss/ |access-date=2026-08-21 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref> Mu 2013, Mwandha yeegatta ku kitongole kya African Wildlife Foundation (AWF), gye yakolera nga Senior Conservation Planner nga tannafuuka Country Director wa Uganda. Yakomawo mu kitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by’omu nsiko ekya Uganda Wildlife Authority mu 2018 oluvannyuma lw’okulondebwa ku bwa executive director, n’adda mu bigere bya Andrew Seguya. Yatandika okukakalabya emirimu gya ofiisi mu butongole nga 26 Ogwokusatu 2018 era n'aweereza mu kifo kino okutuusa mu 2025.<ref name=":03" /><ref name=":32" /><ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2018-02-24 |title=THIS WEEK: Sam Mwandha is new UWA boss |url=https://www.independent.co.ug/week-sam-mwandha-new-uwa-boss/ |access-date=2026-08-21 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=islands |first=Aviation, Travel and Conservation News-DAILY from Eastern Africa and the Indian Ocean |date=2018-03-26 |title=Uganda Wildlife Authority welcomes new Executive Director |url=https://atcnews.org/uganda-wildlife-authority-welcomes-new-executive-director/ |access-date=2026-08-21 |website=ATC News by Prof. Dr. Wolfgang H. Thome |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-04-03 |title=DR. JAMES MUSINGUZI TAKES OFFICE AS NEW UWA EXECUTIVE DIRECTOR - Uganda Wildlife Authority |url=https://ugandawildlife.org/news/dr-james-musinguzi-takes-office-as-new-uwa-executive-director/ |access-date=2026-08-21 |language=en-US}}</ref> == Awaadi n'ebitiibwa == Mu 2025, Mwandha yafuna satifikeeti okuva mu [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda]] olw’obuweereza bwe mu kukuuma ebisolo by’omu nsiko. Ono era yasiimibwa ekitongole ekivunaanyizibwa [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|ku bisolo by’omu nsiko ekya Uganda Wildlife Authority]] bwe yawumula. Mu 2023, yafuna omudaali gwa Diamond Jubilee ng’ekimu ku bitiibwa bya [[Uganda]] eby’eggwanga.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |date=2025-06-29 |title=UWA Honours Longest Serving Staff for Outstanding Contribution to Wildlife Protection |url=https://nilepost.co.ug/animal-conservation/268523/uwa-honours-longest-serving-staff-for-outstanding-contribution-to-wildlife-protection |access-date=2026-08-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref name=":12" /> == Laba ne == * [[Tom Okurut]] * [[Frank Muramuzi]] * James Musinguzi * [[Minisitule y'amazzi n'obutonde bw'ensi (Uganda)|Minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu Abalamu]] 4n1n74xluhu1xk1f0rm87u5oxmedor3 70698 70697 2026-08-24T15:25:01Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 70698 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} '''Samuel John Mwandha''' era amanyiddwa nga Sam Mwandha, [[Munnayuganda]] omukugu mu kukuuma obutonde bwensi era yaliko akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by’omu nsiko ekya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|Uganda Wildlife Authority]] (UWA.<ref name=":03">{{Cite web |date=2020-07-30 |title=Who is UWA new boss Mwandha? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-is-uwa-new-boss-mwandha--1740900 |access-date=2026-08-21 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":04">{{Cite web |date=2020-07-30 |title=Who is UWA new boss Mwandha? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-is-uwa-new-boss-mwandha--1740900 |access-date=2026-08-21 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-09-15 |title=NEW UWA BOARD INAUGURATED - Uganda Wildlife Authority |url=https://ugandawildlife.org/news/uwa-new-board-inaugurated/ |access-date=2026-08-21 |language=en-US}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |date=2024-05-02 |title=Museveni orders employers to hire on permanent basis |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-orders-employers-to-hire-on-permanent-basis-4610224 |access-date=2026-08-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebyenjigiriza bye == Mwandha yamaliriza siniya ye ey'okuna ku Jinja College n'eyomukaaga ku [[Namilyango College]]. Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yafunira diguli mu by’ebibira.<ref name=":03" /> == Emirimu gye == Mwandha omulimu yagutandika ng'omusomesa ku ssomero lya Nkuutu Memorial Secondary School e Busoga, gye yasomesa okubala ne physics okumala emyaka esatu. Oluvannyuma yeegatta ku bulabirizi bw’e Busoga ng’omukozi owenyongereza mu kitongole ky'eby’ebibira by’omukitundu. Mu 1994, yeegatta ku Uganda National Parks, gye yakolera omulimu gw’okuddaabiriza Mount Elgon National Park oluvannyuma lw’okujiseengamu. Omulimu gwe ogw'okukuuma oluvannyuma gwatuuka mu Kibale National Park.<ref name=":0">{{Cite web |date=2020-07-30 |title=Who is UWA new boss Mwandha? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-is-uwa-new-boss-mwandha--1740900 |access-date=2026-08-21 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":03" /><ref name=":22">{{Cite web |date=2021-11-05 |title=Career success requires hard work, patience -Mwandha |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/career-success-requires-hard-work-patience-mwandha-3608714 |access-date=2026-08-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yakola nga Dayirekita w’okukuuma ebisolo mu kitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by’omu nsiko ekya Uganda Wildlife Authority (UWA) okuva mu Gwomwenda 2005 okutuuka mu Gwekkumi 2010. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2012, yaweereza ng’omuwandiisi omukulu ow’ekibiina ekigatta amawanga ga Greater Virunga Transboundary Collaboration (GVTC), gye yakwasaganya kaweefube w’okukuuma ebitonde wakati wa [[Uganda]], [[Rwanda]] ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]].<ref name=":03" /><ref name=":32">{{Cite web |title=Change of Guard at UWA as Sam Mwandah Retires |url=https://ugandaradionetwork.net/story/change-of-guard-at-uwa-as-sam-mwandah-retires- |access-date=2026-08-21 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref name=":33">{{Cite web |title=Change of Guard at UWA as Sam Mwandah Retires |url=https://ugandaradionetwork.net/story/change-of-guard-at-uwa-as-sam-mwandah-retires- |access-date=2026-08-21 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref name=":22" /><ref>{{Cite web |last=Kaaya |first=Sadab Kitatta |date=2018-03-07 |title=Ministers Kamuntu, Kiwanda disagree on new UWA boss |url=https://observer.ug/news/ministers-kamuntu-kiwanda-disagree-on-new-uwa-boss/ |access-date=2026-08-21 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref> Mu 2013, Mwandha yeegatta ku kitongole kya African Wildlife Foundation (AWF), gye yakolera nga Senior Conservation Planner nga tannafuuka Country Director wa Uganda. Yakomawo mu kitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by’omu nsiko ekya Uganda Wildlife Authority mu 2018 oluvannyuma lw’okulondebwa ku bwa executive director, n’adda mu bigere bya Andrew Seguya. Yatandika okukakalabya emirimu gya ofiisi mu butongole nga 26 Ogwokusatu 2018 era n'aweereza mu kifo kino okutuusa mu 2025.<ref name=":03" /><ref name=":32" /><ref>{{Cite web |last=independent |first=The |date=2018-02-24 |title=THIS WEEK: Sam Mwandha is new UWA boss |url=https://www.independent.co.ug/week-sam-mwandha-new-uwa-boss/ |access-date=2026-08-21 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=islands |first=Aviation, Travel and Conservation News-DAILY from Eastern Africa and the Indian Ocean |date=2018-03-26 |title=Uganda Wildlife Authority welcomes new Executive Director |url=https://atcnews.org/uganda-wildlife-authority-welcomes-new-executive-director/ |access-date=2026-08-21 |website=ATC News by Prof. Dr. Wolfgang H. Thome |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-04-03 |title=DR. JAMES MUSINGUZI TAKES OFFICE AS NEW UWA EXECUTIVE DIRECTOR - Uganda Wildlife Authority |url=https://ugandawildlife.org/news/dr-james-musinguzi-takes-office-as-new-uwa-executive-director/ |access-date=2026-08-21 |language=en-US}}</ref> == Awaadi n'ebitiibwa == Mu 2025, Mwandha yafuna satifikeeti okuva mu [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda]] olw’obuweereza bwe mu kukuuma ebisolo by’omu nsiko. Ono era yasiimibwa ekitongole ekivunaanyizibwa [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|ku bisolo by’omu nsiko ekya Uganda Wildlife Authority]] bwe yawumula. Mu 2023, yafuna omudaali gwa Diamond Jubilee ng’ekimu ku bitiibwa bya [[Uganda]] eby’eggwanga.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |date=2025-06-29 |title=UWA Honours Longest Serving Staff for Outstanding Contribution to Wildlife Protection |url=https://nilepost.co.ug/animal-conservation/268523/uwa-honours-longest-serving-staff-for-outstanding-contribution-to-wildlife-protection |access-date=2026-08-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref name=":12" /> == Laba ne == * [[Tom Okurut]] * [[Frank Muramuzi]] * James Musinguzi * [[Minisitule y'amazzi n'obutonde bw'ensi (Uganda)|Minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu Abalamu]] puxag0bjpgep2qfu4fpfoin4slxrroo Geofrey Arinaitwe 0 15554 70701 2026-08-24T15:38:15Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1370484945|Geofrey Arinaitwe]]" 70701 wikitext text/x-wiki   '''Geofrey Arinaitwe''' era amanyiddwa nga Arinaitwe Geoffrey [[Munnayuganda]] munoonyereza ku by’obulimi ne tekinologiya w’ebiramu era Dayirekita w’okunoonyereza mu kitongole kya National Coffee Research Institute (NaCORI), wansi w’ekitongole ekinoonyereza ku by’obulimi mu ggwanga ekya NARO.<ref name=":02">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=From a scientist to agro-entrepreneur |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/farming/from-a-scientist-to-agro-entrepreneur-1659608 |access-date=2026-08-20 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |last=Nsubuga |first=Umar |date=2025-12-09 |title=Agric. & Environment: Inside Uganda's scientific race to develop drought-proof coffee |url=https://www.newvision.co.ug/category/agriculture/inside-ugandas-scientific-race-to-develop-dro-NV_224154_082026 |access-date=2026-08-20 |website=New Vision}}</ref><ref name=":22">{{Cite web |last=Nandudu |first=Prossy |date=2025-02-25 |title=Agric. & Environment: MPs want partnership to promote new agro technologies |url=https://www.newvision.co.ug/category/agriculture/mps-want-partnership-to-promote-new-agro-tech-NV_205735_082026 |access-date=2026-08-20 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=NaCORI – National Coffee Resources Research Institute – National Agricultural Research Organisation (NARO) |url=https://naro.go.ug/naris/nacori/ |access-date=2026-08-20 |language=en-US}}</ref> == Ebyenjigiriza bye == Arinaitwe alina diguli mu by'obulimi ne diguli eyookubiri mu by'obutonde okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]]. Era alina diguli eyookubiri mu bya sayaansi okuva ku Katholieke Universiteit Leuven (KU Leuven), Belgium.<ref name=":02" /><ref>{{Cite web |title=Doctoraatsverdediging |url=https://www.kuleuven.be/doctoraatsverdediging/overzicht/F_50000547_archief_2007.html |access-date=2026-08-20 |website=www.kuleuven.be}}</ref> == Emirimu gye == Arinaitwe yatandika emirimu gye mu kunoonyereza ku by’obulimi ku National Agricultural Research Laboratories (NARL), [[Kawanda]], gye yakolera nga munnassaayansi omukulu mu by’obutonde. Era yaweereza nga munnassaayansi omukulu era nga omukulemebeze wa ttiimu mu pulojekiti ya NARO eya Banana Biofortification Project.<ref>{{Cite web |date=2021-01-06 |title=Progress made in banana research but slowed by lack of biotech law |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/farming/progress-made-in-banana-research-but-slowed-by-lack-of-biotech-law-1600790 |access-date=2026-08-20 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-06 |title=Progress made in banana research but slowed by lack of biotech law |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/farming/progress-made-in-banana-research-but-slowed-by-lack-of-biotech-law-1600790 |access-date=2026-08-20 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-06 |title=Vitamin A and iron-enriched bananas show promising signs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/farming/vitamin-a-and-iron-enriched-bananas-show-promising-signs-1486284 |access-date=2026-08-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> Oluvannyuma yaweereza nga akulira pulogulaamu owa National Biotechnology and Biodiversity Programme. Mu 2019, Arinaitwe yalondebwa okuweereza nga Dayirekita w’okunoonyereza mu kkampuni ya NaCORI.<ref>{{Cite web |date=2023-11-04 |title=Farmers savour coffee experience |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/farming/farmers-savour-coffee-experience-4423294 |access-date=2026-08-20 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":12" /><ref name=":22" /><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2022-04-12 |title=NaCORI to introduce new Arabica coffee varieties after 30 years of research |url=https://www.independent.co.ug/nacori-to-introduce-new-arabica-coffee-varieties-after-30-years-of-research/ |access-date=2026-08-20 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Ng’oggyeeko ekyo, Arinaitwe y’omu ku baatandikawo kkampuni ya BioCrops Uganda Limited, ekola ku by’obutonde eyenyigira mu kukola ebintu ebikakasibwa okusimba.<ref name=":02" /><ref>{{Cite web |date=2014-03-04 |title=Ugandan Biotechnology Challenge Wins LINK IV Competition |url=https://globalknowledgeinitiative.org/2014/03/04/ugandan-biotechnology-challenge-wins-link-iv-competition/ |access-date=2026-08-20 |website=Global Knowledge Initiative |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Biotechnology a business in waiting |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-20 |website=New Vision}}</ref> == Ebituukiddwaako == Geofrey Arinaitwe ne ttiimu ye eya BioCrops Uganda ng'omuwanguzi wa lawundi eyokuna mu nteekateeka ya LINK (Learning and Innovation Network for Knowledge and Solutions). <ref>{{Cite web |date=2015-09-09 |title=Building a Biotechnology Network to Fight Malnutrition and Food Insecurity in Uganda |url=https://globalknowledgeinitiative.org/2015/09/09/building-a-biotechnology-network-to-fight-malnutrition-and-food-insecurity-in-uganda/ |access-date=2026-08-20 |website=Global Knowledge Initiative |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Tress Bucyanayandi]] * [[Zerubabel Nyiira]] * [[Frank Tumwebaze]] * Minisitule y’ebyobulimi, amakolero g’ebisolo n’obuvubi == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu Abalamu]] o77uplxlnionluu2shrinapwth5yz4d 70702 70701 2026-08-24T15:38:58Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 70702 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} '''Geofrey Arinaitwe''' era amanyiddwa nga Arinaitwe Geoffrey [[Munnayuganda]] munoonyereza ku by’obulimi ne tekinologiya w’ebiramu era Dayirekita w’okunoonyereza mu kitongole kya National Coffee Research Institute (NaCORI), wansi w’ekitongole ekinoonyereza ku by’obulimi mu ggwanga ekya NARO.<ref name=":02">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=From a scientist to agro-entrepreneur |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/farming/from-a-scientist-to-agro-entrepreneur-1659608 |access-date=2026-08-20 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |last=Nsubuga |first=Umar |date=2025-12-09 |title=Agric. & Environment: Inside Uganda's scientific race to develop drought-proof coffee |url=https://www.newvision.co.ug/category/agriculture/inside-ugandas-scientific-race-to-develop-dro-NV_224154_082026 |access-date=2026-08-20 |website=New Vision}}</ref><ref name=":22">{{Cite web |last=Nandudu |first=Prossy |date=2025-02-25 |title=Agric. & Environment: MPs want partnership to promote new agro technologies |url=https://www.newvision.co.ug/category/agriculture/mps-want-partnership-to-promote-new-agro-tech-NV_205735_082026 |access-date=2026-08-20 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=NaCORI – National Coffee Resources Research Institute – National Agricultural Research Organisation (NARO) |url=https://naro.go.ug/naris/nacori/ |access-date=2026-08-20 |language=en-US}}</ref> == Ebyenjigiriza bye == Arinaitwe alina diguli mu by'obulimi ne diguli eyookubiri mu by'obutonde okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]]. Era alina diguli eyookubiri mu bya sayaansi okuva ku Katholieke Universiteit Leuven (KU Leuven), Belgium.<ref name=":02" /><ref>{{Cite web |title=Doctoraatsverdediging |url=https://www.kuleuven.be/doctoraatsverdediging/overzicht/F_50000547_archief_2007.html |access-date=2026-08-20 |website=www.kuleuven.be}}</ref> == Emirimu gye == Arinaitwe yatandika emirimu gye mu kunoonyereza ku by’obulimi ku National Agricultural Research Laboratories (NARL), [[Kawanda]], gye yakolera nga munnassaayansi omukulu mu by’obutonde. Era yaweereza nga munnassaayansi omukulu era nga omukulemebeze wa ttiimu mu pulojekiti ya NARO eya Banana Biofortification Project.<ref>{{Cite web |date=2021-01-06 |title=Progress made in banana research but slowed by lack of biotech law |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/farming/progress-made-in-banana-research-but-slowed-by-lack-of-biotech-law-1600790 |access-date=2026-08-20 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-06 |title=Progress made in banana research but slowed by lack of biotech law |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/farming/progress-made-in-banana-research-but-slowed-by-lack-of-biotech-law-1600790 |access-date=2026-08-20 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-06 |title=Vitamin A and iron-enriched bananas show promising signs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/farming/vitamin-a-and-iron-enriched-bananas-show-promising-signs-1486284 |access-date=2026-08-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> Oluvannyuma yaweereza nga akulira pulogulaamu owa National Biotechnology and Biodiversity Programme. Mu 2019, Arinaitwe yalondebwa okuweereza nga Dayirekita w’okunoonyereza mu kkampuni ya NaCORI.<ref>{{Cite web |date=2023-11-04 |title=Farmers savour coffee experience |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/farming/farmers-savour-coffee-experience-4423294 |access-date=2026-08-20 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":12" /><ref name=":22" /><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2022-04-12 |title=NaCORI to introduce new Arabica coffee varieties after 30 years of research |url=https://www.independent.co.ug/nacori-to-introduce-new-arabica-coffee-varieties-after-30-years-of-research/ |access-date=2026-08-20 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Ng’oggyeeko ekyo, Arinaitwe y’omu ku baatandikawo kkampuni ya BioCrops Uganda Limited, ekola ku by’obutonde eyenyigira mu kukola ebintu ebikakasibwa okusimba.<ref name=":02" /><ref>{{Cite web |date=2014-03-04 |title=Ugandan Biotechnology Challenge Wins LINK IV Competition |url=https://globalknowledgeinitiative.org/2014/03/04/ugandan-biotechnology-challenge-wins-link-iv-competition/ |access-date=2026-08-20 |website=Global Knowledge Initiative |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Biotechnology a business in waiting |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-20 |website=New Vision}}</ref> == Ebituukiddwaako == Geofrey Arinaitwe ne ttiimu ye eya BioCrops Uganda ng'omuwanguzi wa lawundi eyokuna mu nteekateeka ya LINK (Learning and Innovation Network for Knowledge and Solutions). <ref>{{Cite web |date=2015-09-09 |title=Building a Biotechnology Network to Fight Malnutrition and Food Insecurity in Uganda |url=https://globalknowledgeinitiative.org/2015/09/09/building-a-biotechnology-network-to-fight-malnutrition-and-food-insecurity-in-uganda/ |access-date=2026-08-20 |website=Global Knowledge Initiative |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Tress Bucyanayandi]] * [[Zerubabel Nyiira]] * [[Frank Tumwebaze]] * Minisitule y’ebyobulimi, amakolero g’ebisolo n’obuvubi == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu Abalamu]] dj62z0kf6zc7nm0c688kzssw17zxlcs Sudi Nangoli 0 15555 70705 2026-08-24T15:51:56Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1370715184|Sudi Nangoli]]" 70705 wikitext text/x-wiki   '''Sudi Nangoli''' [[Munnayuganda]] omukugu mu by’ensoma, enzirukanya y’emirimu era aweereza nga dayirekita w’ekitongole kya Uganda Printing and Publishing Corporation (UPPC).<ref name=":02">{{Cite web |date=2023-07-10 |title=Prof Nangoli appointed new UPPC managing director |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-nangoli-appointed-new-uppc-managing-director-4299210 |access-date=2026-08-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-02-27 |title=Importance of eco-friendly printing practices |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/importance-of-eco-friendly-printing-practices-4944084 |access-date=2026-08-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2024-07-07 |title=Blogs: Uganda can save millions in foreign exchange and become a printing hub by leveraging local capacity |url=https://www.newvision.co.ug/category/blogs/uganda-can-save-millions-in-foreign-exchange-NV_191719_082026 |access-date=2026-08-18 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2024-07-17 |title=Govt launches UPPC Service Portal for all your printing, publishing, and gazetting needs |url=https://observer.ug/news/govt-launches-uppc-service-portal-for-all-your-printing-publishing-and-gazetting-needs/ |access-date=2026-08-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref> == Ebyenjigiriza bye == Nangoli alina diguli eyokusatu mu by’okuddukanya bizinensi okuva ku yunivasite ya Moi e [[Kenya]] ne diguli eyokubiri mu bya bizinensi (MBA) mu by’okuddukanya pulojekiti.<ref name=":12">{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2023-07-16 |title=Prof. Nangoli named UPPC Managing Director |url=https://www.independent.co.ug/prof-nangoli-named-uppc-managing-director/ |access-date=2026-08-19 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Aine |first=Kim |date=2023-07-10 |title=Prof. Nangoli Succeeds Oluka as UPPC MD |url=https://chimpreports.com/prof-nangoli-succeeds-oluka-as-uppc-md/ |access-date=2026-08-19 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Nangoli omulimu gwe yagutandika ng'omusomesa omukulu era mmemba ku kakiiko akaddukanya emirimu ku MUBS era yaliko n'omumyuka w'omukulu ow'ekitongole ekikola ku by'obusuubuzi nga tannaweereza nga Dean era Program Controller owa Faculty of Management Science okuva ku[[Busitema University|yunivasite y'e Busitema]].<ref>https://pmldaily.com/news/2023/09/new-uppc-md-prof-nangoli-outs-robust-plan-to-transform-govt-printer.html</ref><ref name=":12" /> Oluvannyuma yakola nga Dean owa Faculty of Managemnet Science ku yunivasite y’e Busitema era nga yali mmemba ku lukiiko olufuzi mu kkampuni ya Busitema University Fund. Mu Gwomusanvu 2023, Nangoli yalondebwa okubeera dayirekita w’ekitongole kya Uganda Printing and Publishing Corporation, n’adda mu bigere bya Kenneth Oluka, eyali aweereza mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |last=URN |date=2023-12-08 |title=Uganda Gazette digitized to increase accessibility |url=https://observer.ug/news/uganda-gazette-digitized-to-increase-accessibility/ |access-date=2026-08-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |last=URN |date=2023-12-08 |title=Uganda Gazette digitized to increase accessibility |url=https://observer.ug/news/uganda-gazette-digitized-to-increase-accessibility/ |access-date=2026-08-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref name=":12" /><ref>{{Cite web |last=Asiteza |first=Remmy |date=2023-07-11 |title=UPPC appoints Prof. Sudi Nangoli as new Managing Director |url=https://dailyexpress.co.ug/2023/07/11/uppc-appoints-prof-sudi-nangoli-as-new-managing-director/ |access-date=2026-08-19 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Awaadi == Mu Gwokutaano 2025, Nangoli yafuna awaadi y'obwa Pulezidenti mu kujaguza olunaku lw’abakozi mu nsi yonna mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=UPPC's Prof. Sudi Nangoli Honoured with Presidential Award on International Labour Day {{!}} Uganda Printing and Publishing Corporation (UPPC) |url=https://uppc.go.ug/news/uppcs-prof-sudi-nangoli-honoured-presidential-award-international-labour-day |access-date=2026-08-19 |website=uppc.go.ug}}</ref> == Laba ne == * [[Emmanuel lyamulemye|Emmanuel Iyamulemye]] * Joachim Buwembo * Christopher Kasozi * [[Patrick Ayota]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannayuganda abasuubuzi]] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abantu abaasomeraku ku ttendekero lya Moi]] lp1ost370j8ac71qsg5x6ao9qn6gn1a 70707 70705 2026-08-24T15:54:02Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 70707 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} '''Sudi Nangoli''' [[Munnayuganda]] omukugu mu by’ensoma, enzirukanya y’emirimu era aweereza nga dayirekita w’ekitongole kya Uganda Printing and Publishing Corporation (UPPC).<ref name=":02">{{Cite web |date=2023-07-10 |title=Prof Nangoli appointed new UPPC managing director |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-nangoli-appointed-new-uppc-managing-director-4299210 |access-date=2026-08-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-02-27 |title=Importance of eco-friendly printing practices |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/importance-of-eco-friendly-printing-practices-4944084 |access-date=2026-08-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2024-07-07 |title=Blogs: Uganda can save millions in foreign exchange and become a printing hub by leveraging local capacity |url=https://www.newvision.co.ug/category/blogs/uganda-can-save-millions-in-foreign-exchange-NV_191719_082026 |access-date=2026-08-18 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2024-07-17 |title=Govt launches UPPC Service Portal for all your printing, publishing, and gazetting needs |url=https://observer.ug/news/govt-launches-uppc-service-portal-for-all-your-printing-publishing-and-gazetting-needs/ |access-date=2026-08-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref> == Ebyenjigiriza bye == Nangoli alina diguli eyokusatu mu by’okuddukanya bizinensi okuva ku yunivasite ya Moi e [[Kenya]] ne diguli eyokubiri mu bya bizinensi (MBA) mu by’okuddukanya pulojekiti.<ref name=":12">{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2023-07-16 |title=Prof. Nangoli named UPPC Managing Director |url=https://www.independent.co.ug/prof-nangoli-named-uppc-managing-director/ |access-date=2026-08-19 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Aine |first=Kim |date=2023-07-10 |title=Prof. Nangoli Succeeds Oluka as UPPC MD |url=https://chimpreports.com/prof-nangoli-succeeds-oluka-as-uppc-md/ |access-date=2026-08-19 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Nangoli omulimu gwe yagutandika ng'omusomesa omukulu era mmemba ku kakiiko akaddukanya emirimu ku MUBS era yaliko n'omumyuka w'omukulu ow'ekitongole ekikola ku by'obusuubuzi nga tannaweereza nga Dean era Program Controller owa Faculty of Management Science okuva ku[[Busitema University|yunivasite y'e Busitema]].<ref>https://pmldaily.com/news/2023/09/new-uppc-md-prof-nangoli-outs-robust-plan-to-transform-govt-printer.html</ref><ref name=":12" /> Oluvannyuma yakola nga Dean owa Faculty of Managemnet Science ku yunivasite y’e Busitema era nga yali mmemba ku lukiiko olufuzi mu kkampuni ya Busitema University Fund. Mu Gwomusanvu 2023, Nangoli yalondebwa okubeera dayirekita w’ekitongole kya Uganda Printing and Publishing Corporation, n’adda mu bigere bya Kenneth Oluka, eyali aweereza mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |last=URN |date=2023-12-08 |title=Uganda Gazette digitized to increase accessibility |url=https://observer.ug/news/uganda-gazette-digitized-to-increase-accessibility/ |access-date=2026-08-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |last=URN |date=2023-12-08 |title=Uganda Gazette digitized to increase accessibility |url=https://observer.ug/news/uganda-gazette-digitized-to-increase-accessibility/ |access-date=2026-08-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref name=":12" /><ref>{{Cite web |last=Asiteza |first=Remmy |date=2023-07-11 |title=UPPC appoints Prof. Sudi Nangoli as new Managing Director |url=https://dailyexpress.co.ug/2023/07/11/uppc-appoints-prof-sudi-nangoli-as-new-managing-director/ |access-date=2026-08-19 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Awaadi == Mu Gwokutaano 2025, Nangoli yafuna awaadi y'obwa Pulezidenti mu kujaguza olunaku lw’abakozi mu nsi yonna mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=UPPC's Prof. Sudi Nangoli Honoured with Presidential Award on International Labour Day {{!}} Uganda Printing and Publishing Corporation (UPPC) |url=https://uppc.go.ug/news/uppcs-prof-sudi-nangoli-honoured-presidential-award-international-labour-day |access-date=2026-08-19 |website=uppc.go.ug}}</ref> == Laba ne == * [[Emmanuel lyamulemye|Emmanuel Iyamulemye]] * Joachim Buwembo * Christopher Kasozi * [[Patrick Ayota]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannayuganda abasuubuzi]] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abantu abaasomeraku ku ttendekero lya Moi]] 4wu0o8wti9yu2w9kianqv27afdpykog B2C Soldiers 0 15556 70713 2026-08-24T16:23:36Z Musuuza 11013 Musuuza moved page [[B2C Soldiers]] to [[B2C Entertainment]]: Misspelled title: Baaliwandiika bubi 70713 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[B2C Entertainment]] ee6x6hq9ts91ga97bw1k0pkf6y00lgg Andrew G. Naimanye 0 15557 70740 2026-08-24T19:32:03Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1370200795|Andrew G. Naimanye]]" 70740 wikitext text/x-wiki '''Andrew G. Naimanye''' era amanyiddwa nga Andrew Grace Naimanye (yazaalibwa 24 Ogwomunaana 1972) [[Munnayuganda]] yinginiya w'eby'okuzimba, mukugu mu by'entambula, yali akulira Uganda Road Fund (URF) era nga yali muzannyi wa chess.<ref name=":02">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Chess got me into the boardroom - Dr. Eng. Naimanye |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-18 |website=New Vision}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |date=2021-08-13 |title=Andrew Naimanye is new Uganda Road Fund ED |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/andrew-naimanye-is-new-uganda-road-fund-ed-3510376 |access-date=2026-08-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":13">{{Cite web |date=2021-08-13 |title=Andrew Naimanye is new Uganda Road Fund ED |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/andrew-naimanye-is-new-uganda-road-fund-ed-3510376 |access-date=2026-08-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2023-04-26 |title=Can Shs 11bn solve problem of potholes in Kampala city? |url=https://observer.ug/news/can-shs-11bn-solve-problem-of-potholes-in-kampala-city/ |access-date=2026-08-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref> == Obuvo n'obuyigirize bwe == Naimanye yazaalibwa nga 24 Ogwomunaana 1972. Yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College Buddo]], gye yamalira siniya ye ey'okuna n'eyomukaaga. Era yasomera ku yunivasite ya Leeds, e Bungereza gye yafunira diguli ya Bachelor of Engineering (BEng) in Civil Engineering ne Master's degree in Transport Planning and Engineering.<ref name=":02" /><ref name=":13" /> Ng’oggyeeko ekyo, Naimanye yafuna diguli eyokusatu mu by’entambula okuva mu yunivasite y’e Leeds. Okuva eyo yagenda ku [[Uganda Martyrs University]] gye yafunira diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi (MBA), ng’akuguse mu by’ensimbi n’okubala ebitabo. Era alina Dipulooma mu by'enfuga y'ebitongole okuva mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref name=":02" /><ref name=":13" /> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye mu by’okuzimba okuva mu yunivasite y’e Leeds mu 1995, Naimanye yatandika omulimu gwe ogw’ekikugu mu [[Great Britain|Bungereza]] gye yakolera nga Associate Director mu Waterman Group era nga ye ''yinginiya wa pulojekiti mu GIBB Africa''. Era yaweerezaako nga ''yinginiya omukulu mu kkampuni ya JMP Consultants.''<ref name=":12" /> Mu 2010, Naimanye yafuuka akulira pulogulamu ku Uganda Road Fund era nga 1 Ogwekkuminoogumu 2019, yalondebwa okola nga akulira Uganda Road Fund. Mu kiseera kye kimu, yaweerezaako nga Accounting Officer mu URF. Okuva mu Gwomusanvu 2021 okutuuka mu Gwokutaano 2025, Naimanye yaweereza nga akulira Uganda Road Fund.<ref name=":02" /><ref name=":12" /><ref name=":13" /><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2025-01-01 |title=News: Former road fund bosses to work under works ministry |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/former-road-fund-bosses-to-work-under-works-m-NV_202314_082026 |access-date=2026-08-18 |website=New Vision}}</ref> Naimanye era yaweerezaako ng'omumyuka wa Ssentebe w'akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku by'okwerinda ku nguudo wansi wa Minisitule y'emirimu n'eby'entambula ng'ogaseeko ne zi yunivasite omuli [[Makerere University, Uganda|Makerere]] ne [[Ndejje University|Ndejje]]. Mu Gwokubiri 2023 okutuuka mu 2025, yaweerezaako nga Pulezidenti w’ekibiina ki Eastern Africa Roads Maintenance Funds Association (ARMFA) era nga omumyuka wa Pulezidenti asooka ow’ekibiina ki African Road Maintenance Funds Association.<ref name=":12" /><ref>{{Cite news |date=2021-08-09 |title=A PhD in Transport Economics and a master's degree in Transport Planning: Meet Dr Eng Andrew Naimanye, Uganda Road Fund's Executive Director – CEO East Africa |url=https://www.ceo.co.ug/a-phd-in-transport-economics-and-a-masters-degree-in-transport-planning-meet-dr-eng-andrew-naimanye-uganda-road-funds-executive-director/ |archive-url=http://web.archive.org/web/20210809095142/https://www.ceo.co.ug/a-phd-in-transport-economics-and-a-masters-degree-in-transport-planning-meet-dr-eng-andrew-naimanye-uganda-road-funds-executive-director/ |archive-date=2021-08-09 |access-date=2026-08-18 |work=CEO East Africa |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=New ARMFA Executive Committee Elected |url=https://www.roadfund.org.ls/news/new-armfa-executive-committee-elected/ |access-date=2026-08-18 |website=Road Fund |language=en-US}}</ref> == Awaadi n'ebitiibwa == Mu Gwokuna 2012, World Chess Federation (FIDE) yawa Naimanye awaadi ya FIDE Master era bwe yali akiikirira [[Uganda]] mu mpaka za Second Africa Junior Chess Championship ezaali e Lagos, [[Nigeria]], mu Gwomusanvu 1989, Naimanye yawangula omudaali gw’ekikomo.<ref name=":02" /><ref>{{Cite web |date=2021-02-06 |title=Naimanye becomes Fide Master |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/naimanye-becomes-fide-master-1513376 |access-date=2026-08-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 1990, yawangula empaka za chess eza Pan Paper Open ezaali e Nairobi, [[Kenya]] era mu mwaka gwe gumu, ng’akyali mu siniya ey'okutaano ku King’s College Buddo, Naimanye yafuuka nnantameggwa wa Uganda mu muzannyo gwa chess.<ref name=":02" /> == Laba ne == * Andrew Kitaka * [[Odongo Okune|Michael Moses Odongo Okune]] * [[Harrison Mutikanga|Omuyimbi Harrison Mutikanga]] * [[Ssebugga Kimeze]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abantu abaazalibwa mu 1972]] rmsv46sqnjol5cibwpgsnwv53w48wvb 70741 70740 2026-08-24T19:32:58Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 70741 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew G. Naimanye''' era amanyiddwa nga Andrew Grace Naimanye (yazaalibwa 24 Ogwomunaana 1972) [[Munnayuganda]] yinginiya w'eby'okuzimba, mukugu mu by'entambula, yali akulira Uganda Road Fund (URF) era nga yali muzannyi wa chess.<ref name=":02">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Chess got me into the boardroom - Dr. Eng. Naimanye |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-18 |website=New Vision}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |date=2021-08-13 |title=Andrew Naimanye is new Uganda Road Fund ED |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/andrew-naimanye-is-new-uganda-road-fund-ed-3510376 |access-date=2026-08-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":13">{{Cite web |date=2021-08-13 |title=Andrew Naimanye is new Uganda Road Fund ED |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/andrew-naimanye-is-new-uganda-road-fund-ed-3510376 |access-date=2026-08-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2023-04-26 |title=Can Shs 11bn solve problem of potholes in Kampala city? |url=https://observer.ug/news/can-shs-11bn-solve-problem-of-potholes-in-kampala-city/ |access-date=2026-08-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref> == Obuvo n'obuyigirize bwe == Naimanye yazaalibwa nga 24 Ogwomunaana 1972. Yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College Buddo]], gye yamalira siniya ye ey'okuna n'eyomukaaga. Era yasomera ku yunivasite ya Leeds, e Bungereza gye yafunira diguli ya Bachelor of Engineering (BEng) in Civil Engineering ne Master's degree in Transport Planning and Engineering.<ref name=":02" /><ref name=":13" /> Ng’oggyeeko ekyo, Naimanye yafuna diguli eyokusatu mu by’entambula okuva mu yunivasite y’e Leeds. Okuva eyo yagenda ku [[Uganda Martyrs University]] gye yafunira diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi (MBA), ng’akuguse mu by’ensimbi n’okubala ebitabo. Era alina Dipulooma mu by'enfuga y'ebitongole okuva mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref name=":02" /><ref name=":13" /> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye mu by’okuzimba okuva mu yunivasite y’e Leeds mu 1995, Naimanye yatandika omulimu gwe ogw’ekikugu mu [[Great Britain|Bungereza]] gye yakolera nga Associate Director mu Waterman Group era nga ye ''yinginiya wa pulojekiti mu GIBB Africa''. Era yaweerezaako nga ''yinginiya omukulu mu kkampuni ya JMP Consultants.''<ref name=":12" /> Mu 2010, Naimanye yafuuka akulira pulogulamu ku Uganda Road Fund era nga 1 Ogwekkuminoogumu 2019, yalondebwa okola nga akulira Uganda Road Fund. Mu kiseera kye kimu, yaweerezaako nga Accounting Officer mu URF. Okuva mu Gwomusanvu 2021 okutuuka mu Gwokutaano 2025, Naimanye yaweereza nga akulira Uganda Road Fund.<ref name=":02" /><ref name=":12" /><ref name=":13" /><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2025-01-01 |title=News: Former road fund bosses to work under works ministry |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/former-road-fund-bosses-to-work-under-works-m-NV_202314_082026 |access-date=2026-08-18 |website=New Vision}}</ref> Naimanye era yaweerezaako ng'omumyuka wa Ssentebe w'akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku by'okwerinda ku nguudo wansi wa Minisitule y'emirimu n'eby'entambula ng'ogaseeko ne zi yunivasite omuli [[Makerere University, Uganda|Makerere]] ne [[Ndejje University|Ndejje]]. Mu Gwokubiri 2023 okutuuka mu 2025, yaweerezaako nga Pulezidenti w’ekibiina ki Eastern Africa Roads Maintenance Funds Association (ARMFA) era nga omumyuka wa Pulezidenti asooka ow’ekibiina ki African Road Maintenance Funds Association.<ref name=":12" /><ref>{{Cite news |date=2021-08-09 |title=A PhD in Transport Economics and a master's degree in Transport Planning: Meet Dr Eng Andrew Naimanye, Uganda Road Fund's Executive Director – CEO East Africa |url=https://www.ceo.co.ug/a-phd-in-transport-economics-and-a-masters-degree-in-transport-planning-meet-dr-eng-andrew-naimanye-uganda-road-funds-executive-director/ |archive-url=http://web.archive.org/web/20210809095142/https://www.ceo.co.ug/a-phd-in-transport-economics-and-a-masters-degree-in-transport-planning-meet-dr-eng-andrew-naimanye-uganda-road-funds-executive-director/ |archive-date=2021-08-09 |access-date=2026-08-18 |work=CEO East Africa |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=New ARMFA Executive Committee Elected |url=https://www.roadfund.org.ls/news/new-armfa-executive-committee-elected/ |access-date=2026-08-18 |website=Road Fund |language=en-US}}</ref> == Awaadi n'ebitiibwa == Mu Gwokuna 2012, World Chess Federation (FIDE) yawa Naimanye awaadi ya FIDE Master era bwe yali akiikirira [[Uganda]] mu mpaka za Second Africa Junior Chess Championship ezaali e Lagos, [[Nigeria]], mu Gwomusanvu 1989, Naimanye yawangula omudaali gw’ekikomo.<ref name=":02" /><ref>{{Cite web |date=2021-02-06 |title=Naimanye becomes Fide Master |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/naimanye-becomes-fide-master-1513376 |access-date=2026-08-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 1990, yawangula empaka za chess eza Pan Paper Open ezaali e Nairobi, [[Kenya]] era mu mwaka gwe gumu, ng’akyali mu siniya ey'okutaano ku King’s College Buddo, Naimanye yafuuka nnantameggwa wa Uganda mu muzannyo gwa chess.<ref name=":02" /> == Laba ne == * Andrew Kitaka * [[Odongo Okune|Michael Moses Odongo Okune]] * [[Harrison Mutikanga|Omuyimbi Harrison Mutikanga]] * [[Ssebugga Kimeze]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abantu abaazalibwa mu 1972]] 2khxxxwtf2qmpo4zytgl13nolzozj0s 70805 70741 2026-08-25T10:09:53Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 70805 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q141124420}} '''Andrew G. Naimanye''' era amanyiddwa nga Andrew Grace Naimanye (yazaalibwa 24 Ogwomunaana 1972) [[Munnayuganda]] yinginiya w'eby'okuzimba, mukugu mu by'entambula, yali akulira Uganda Road Fund (URF) era nga yali muzannyi wa chess.<ref name=":02">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Chess got me into the boardroom - Dr. Eng. Naimanye |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-18 |website=New Vision}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |date=2021-08-13 |title=Andrew Naimanye is new Uganda Road Fund ED |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/andrew-naimanye-is-new-uganda-road-fund-ed-3510376 |access-date=2026-08-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":13">{{Cite web |date=2021-08-13 |title=Andrew Naimanye is new Uganda Road Fund ED |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/andrew-naimanye-is-new-uganda-road-fund-ed-3510376 |access-date=2026-08-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2023-04-26 |title=Can Shs 11bn solve problem of potholes in Kampala city? |url=https://observer.ug/news/can-shs-11bn-solve-problem-of-potholes-in-kampala-city/ |access-date=2026-08-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref> == Obuvo n'obuyigirize bwe == Naimanye yazaalibwa nga 24 Ogwomunaana 1972. Yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College Buddo]], gye yamalira siniya ye ey'okuna n'eyomukaaga. Era yasomera ku yunivasite ya Leeds, e Bungereza gye yafunira diguli ya Bachelor of Engineering (BEng) in Civil Engineering ne Master's degree in Transport Planning and Engineering.<ref name=":02" /><ref name=":13" /> Ng’oggyeeko ekyo, Naimanye yafuna diguli eyokusatu mu by’entambula okuva mu yunivasite y’e Leeds. Okuva eyo yagenda ku [[Uganda Martyrs University]] gye yafunira diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi (MBA), ng’akuguse mu by’ensimbi n’okubala ebitabo. Era alina Dipulooma mu by'enfuga y'ebitongole okuva mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref name=":02" /><ref name=":13" /> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye mu by’okuzimba okuva mu yunivasite y’e Leeds mu 1995, Naimanye yatandika omulimu gwe ogw’ekikugu mu [[Great Britain|Bungereza]] gye yakolera nga Associate Director mu Waterman Group era nga ye ''yinginiya wa pulojekiti mu GIBB Africa''. Era yaweerezaako nga ''yinginiya omukulu mu kkampuni ya JMP Consultants.''<ref name=":12" /> Mu 2010, Naimanye yafuuka akulira pulogulamu ku Uganda Road Fund era nga 1 Ogwekkuminoogumu 2019, yalondebwa okola nga akulira Uganda Road Fund. Mu kiseera kye kimu, yaweerezaako nga Accounting Officer mu URF. Okuva mu Gwomusanvu 2021 okutuuka mu Gwokutaano 2025, Naimanye yaweereza nga akulira Uganda Road Fund.<ref name=":02" /><ref name=":12" /><ref name=":13" /><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2025-01-01 |title=News: Former road fund bosses to work under works ministry |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/former-road-fund-bosses-to-work-under-works-m-NV_202314_082026 |access-date=2026-08-18 |website=New Vision}}</ref> Naimanye era yaweerezaako ng'omumyuka wa Ssentebe w'akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku by'okwerinda ku nguudo wansi wa Minisitule y'emirimu n'eby'entambula ng'ogaseeko ne zi yunivasite omuli [[Makerere University, Uganda|Makerere]] ne [[Ndejje University|Ndejje]]. Mu Gwokubiri 2023 okutuuka mu 2025, yaweerezaako nga Pulezidenti w’ekibiina ki Eastern Africa Roads Maintenance Funds Association (ARMFA) era nga omumyuka wa Pulezidenti asooka ow’ekibiina ki African Road Maintenance Funds Association.<ref name=":12" /><ref>{{Cite news |date=2021-08-09 |title=A PhD in Transport Economics and a master's degree in Transport Planning: Meet Dr Eng Andrew Naimanye, Uganda Road Fund's Executive Director – CEO East Africa |url=https://www.ceo.co.ug/a-phd-in-transport-economics-and-a-masters-degree-in-transport-planning-meet-dr-eng-andrew-naimanye-uganda-road-funds-executive-director/ |archive-url=http://web.archive.org/web/20210809095142/https://www.ceo.co.ug/a-phd-in-transport-economics-and-a-masters-degree-in-transport-planning-meet-dr-eng-andrew-naimanye-uganda-road-funds-executive-director/ |archive-date=2021-08-09 |access-date=2026-08-18 |work=CEO East Africa |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=New ARMFA Executive Committee Elected |url=https://www.roadfund.org.ls/news/new-armfa-executive-committee-elected/ |access-date=2026-08-18 |website=Road Fund |language=en-US}}</ref> == Awaadi n'ebitiibwa == Mu Gwokuna 2012, World Chess Federation (FIDE) yawa Naimanye awaadi ya FIDE Master era bwe yali akiikirira [[Uganda]] mu mpaka za Second Africa Junior Chess Championship ezaali e Lagos, [[Nigeria]], mu Gwomusanvu 1989, Naimanye yawangula omudaali gw’ekikomo.<ref name=":02" /><ref>{{Cite web |date=2021-02-06 |title=Naimanye becomes Fide Master |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/naimanye-becomes-fide-master-1513376 |access-date=2026-08-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 1990, yawangula empaka za chess eza Pan Paper Open ezaali e Nairobi, [[Kenya]] era mu mwaka gwe gumu, ng’akyali mu siniya ey'okutaano ku King’s College Buddo, Naimanye yafuuka nnantameggwa wa Uganda mu muzannyo gwa chess.<ref name=":02" /> == Laba ne == * Andrew Kitaka * [[Odongo Okune|Michael Moses Odongo Okune]] * [[Harrison Mutikanga|Omuyimbi Harrison Mutikanga]] * [[Ssebugga Kimeze]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abantu abaazalibwa mu 1972]] c678tm3fnkms3wine0vu9xgipwuk6np Obulwadde bwa Autism 0 15558 70742 2026-08-24T21:18:41Z Evelynemwes 11331 Created by translating the page [[:mdwiki:Special:Redirect/revision/1500542|Autism]] to:lg #mdwikicx 70742 wikitext text/x-wiki {{Infobox medical condition|name=Autism|synonym=|image=Autism-stacking-cans 2nd edit.jpg|image_size=|image_thumbtime=|alt=Boy stacking cans|caption=Repetitively stacking or lining up objects is commonly associated with autism.|pronounce=|specialty=[[Psychiatry]]|symptoms=Trouble with [[Interpersonal relationship|social interaction]], impaired [[communication]], restricted interests, repetitive behavior<ref name=Land2008/>|complications=Social isolation, employment problems, family stress, [[bullying]], [[self-harm]], [[suicide]]<ref>{{cite web |title=Autism spectrum disorder - Symptoms and causes |url=https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/autism-spectrum-disorder/symptoms-causes/syc-20352928 |website=Mayo Clinic |access-date=13 July 2019 |archive-date=14 July 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190714024941/https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/autism-spectrum-disorder/symptoms-causes/syc-20352928 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Ruggieri V | title = [Autism, depression and risk of suicide] | journal = Medicina | volume = 80 Suppl 2 | pages = 12–16 | year = 2020 | pmid = 32150706 }}</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Richa S, Fahed M, Khoury E, Mishara B | title = Suicide in autism spectrum disorders | journal = Archives of Suicide Research | volume = 18 | issue = 4 | pages = 327–39 | year = 2014 | pmid = 24713024 | doi = 10.1080/13811118.2013.824834 | s2cid = 25741716 }}</ref>|onset=By age two or three<ref name=NIH2016>{{cite web |title= NIMH " Autism Spectrum Disorder |url= https://www.nimh.nih.gov/health/topics/autism-spectrum-disorders-asd/index.shtml |website= nimh.nih.gov |access-date= 20 April 2017 |date= October 2016 |archive-date= 21 April 2017 |archive-url= https://web.archive.org/web/20170421093226/https://www.nimh.nih.gov/health/topics/autism-spectrum-disorders-asd/index.shtml |url-status= live }}</ref><ref name=DSM5/>|duration=[[Chronic condition|Long term]]<ref name=NIH2016/>|types=|causes=[[Heritability of autism|Genetic]] and environmental factors<ref name=Ch2012/>|risks=|diagnosis=Based on behavior and developmental history<ref name=NIH2016/>|differential=[[Reactive attachment disorder]], [[intellectual disability]], [[schizophrenia]]<ref>{{cite book |vauthors=Corcoran J, Walsh J |title=Clinical Assessment and Diagnosis in Social Work Practice |url={{Google books|y28kokLoe78C|page=72|plainurl=yes}} |publisher=Oxford University Press, New York |date=9 February 2006 |isbn=978-0-19-516830-3 |oclc=466433183 |lccn=2005027740 |page=72 }}</ref>|prevention=|treatment=[[Behaviour therapy|Behavioral therapy]], [[speech therapy]], [[psychotropic medication]]<ref name=CCD2007/><ref name=San2016/><ref>{{cite journal | vauthors = Sukhodolsky DG, Bloch MH, Panza KE, Reichow B | title = Cognitive-behavioral therapy for anxiety in children with high-functioning autism: a meta-analysis | journal = Pediatrics | volume = 132 | issue = 5 | pages = e1341-50 | date = November 2013 | pmid = 24167175 | pmc = 3813396 | doi = 10.1542/peds.2013-1193 }}</ref>|medication=[[Atypical antipsychotic|Antipsychotics]], [[antidepressants]], [[stimulants]] (associated symptoms)<ref name=Ji2015>{{cite journal | vauthors = Ji N, Findling RL | title = An update on pharmacotherapy for autism spectrum disorder in children and adolescents | journal = Current Opinion in Psychiatry | volume = 28 | issue = 2 | pages = 91–101 | date = March 2015 | pmid = 25602248 | doi = 10.1097/YCO.0000000000000132 }}</ref><ref name="Oswald DP 2006">{{cite journal | vauthors = Oswald DP, Sonenklar NA | title = Medication use among children with autism spectrum disorders | journal = Journal of Child and Adolescent Psychopharmacology | volume = 17 | issue = 3 | pages = 348–355 | date = June 2007 | pmid = 17630868 | doi = 10.1089/cap.2006.17303 }}</ref><ref name="ReferenceA">{{cite journal | vauthors = Doyle CA, McDougle CJ | title = Pharmacologic treatments for the behavioral symptoms associated with autism spectrum disorders across the lifespan | journal = Dialogues in Clinical Neuroscience | volume = 14 | issue = 3 | pages = 263–279 | date = September 2012 | pmid = 23226952 | pmc = 3513681 }}</ref>|prognosis=Frequently poor<ref name=Ste106/>|frequency=24.8 million (2015)<ref name=GBD2015Pre/>|deaths=|named after=}} '''Autism''' bulwadde bwa nkulaakulana obumanyiddwa olw’obuzibu mu nkolagana n’abantu n’empuliziganya, n’enneeyisa ezikugirwa n’okuddiŋŋana.<ref name="DSM5">{{Cite book|title=Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition|chapter=Autism Spectrum Disorder, 299.00 (F84.0)|editor-last=American Psychiatric Association|year=2013|publisher=American Psychiatric Publishing}}</ref> Abazadde batera okulaba obubonero mu myaka esatu egisooka egy’obulamu bw’omwana waabwe.<ref name="Land2008">{{Cite journal|vauthors=Landa RJ|title=Diagnosis of autism spectrum disorders in the first 3 years of life|journal=Nat Clin Pract Neurol|volume=4|issue=3|pages=138–147|year=2008|pmid=18253102|doi=10.1038/ncpneuro0731|doi-access=free}}</ref><ref name="DSM5" /> Obubonero buno butera okukula mpolampola, wadde ng’abaana abamu abalina autism bafuna okwonooneka mu mpuliziganya yaabwe n’obukugu mu mbeera z’abantu oluvannyuma lw’okutuuka ku nkulaakulana ku sipiidi eya bulijjo.<ref name="Stef2008">{{Cite journal|vauthors=Stefanatos GA|s2cid=34658024|title=Regression in autistic spectrum disorders|journal=Neuropsychol Rev|volume=18|issue=4|pages=305–319|year=2008|pmid=18956241|doi=10.1007/s11065-008-9073-y}}</ref> Autism ekwatagana n'ensonga z'obuzaale n'obutonde ezigatta.<ref name="Ch2012">{{Cite journal|vauthors=Chaste P, Leboyer M|title=Autism risk factors: genes, environment, and gene-environment interactions|journal=Dialogues in Clinical Neuroscience|volume=14|issue=3|pages=281–292|year=2012|pmid=23226953|pmc=3513682}}</ref> Ebintu eby’obulabe ng’oli lubuto mulimu yinfekisoni ezimu, gamba nga rubella, obutwa omuli valproic acid, omwenge, [[Kokeyini|cocaine]], eddagala ly’ebiwuka, lead, n’obucaafu bw’empewo, okuziyiza okukula kw’omwana ali mu lubuto, n’endwadde z’abaserikale b’omubiri.<ref>{{Cite journal|title=Prenatal factors associated with autism spectrum disorder (ASD)|vauthors=Ornoy A, Weinstein-Fudim L, Ergaz Z|journal=Reproductive Toxicology|volume=56|year=2015|pages=155–169|doi=10.1016/j.reprotox.2015.05.007|pmid=26021712}}</ref> Enkaayana zeetoolodde ensonga endala eziteeseddwa ku butonde bw'ensi ; okugeza, endowooza y’okugema, ebadde ekakasibbwa.<ref name="Rut2005">{{Cite journal|vauthors=Rutter M|title=Incidence of autism spectrum disorders: changes over time and their meaning|journal=Acta Paediatr|volume=94|issue=1|pages=2–15|year=2005|pmid=15858952|doi=10.1111/j.1651-2227.2005.tb01779.x}}</ref> Autism ekosa enkola y’amawulire mu bwongo n’engeri obutoffaali bw’obusimu n’obusimu bwabwo gye bikwataganamu n’okusengeka; engeri kino gye kibaawo tekitegeerekeka bulungi.<ref name="Lev2009">{{Cite journal|vauthors=Levy SE, Mandell DS, Schultz RT|title=Autism|journal=Lancet|volume=374|issue=9701|pages=1627–1638|year=2009|pmid=19819542|pmc=2863325|doi=10.1016/S0140-6736(09)61376-3}}</ref> Ekitabo ekiyitibwa Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (DSM-5), kigatta autism n’engeri ezitali za maanyi nnyo ez’embeera eno, omuli Asperger syndrome ne pervasive developmental disorder not otherwise specified (PDD-NOS) mu kuzuula autism spectrum disorder (ASD).<ref name="DSM5" /><ref name="John2007">{{Cite journal|vauthors=Johnson CP, Myers SM|title=Identification and evaluation of children with autism spectrum disorders|journal=Pediatrics|volume=120|issue=5|pages=1183–1215|year=2007|pmid=17967920|doi=10.1542/peds.2007-2361|url=http://pediatrics.aappublications.org/cgi/content/full/120/5/1183|archive-url=https://web.archive.org/web/20090208013449/http://pediatrics.aappublications.org/cgi/content/full/120/5/1183|archive-date=8 February 2009|doi-access=free}}</ref> Okuyingira mu nsonga z‟enneeyisa nga bukyali oba obujjanjabi bw‟okwogera kuyinza okuyamba abaana abalina autism okufuna obukugu mu kwerabirira, okubeera n‟abantu, n‟empuliziganya.<ref name="CCD2007">{{Cite journal|vauthors=Myers SM, Johnson CP|title=Management of children with autism spectrum disorders|journal=Pediatrics|volume=120|issue=5|pages=1162–1182|date=November 2007|pmid=17967921|doi=10.1542/peds.2007-2362|url=https://pediatrics.aappublications.org/content/120/5/1162|doi-access=free|access-date=2020-08-06|archive-date=2019-03-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20190323092305/https://pediatrics.aappublications.org/content/120/5/1162|url-status=live}}</ref><ref name="San2016">{{Cite journal|vauthors=Sanchack KE, Thomas CA|title=Autism Spectrum Disorder: Primary Care Principles|journal=American Family Physician|volume=94|issue=12|pages=972–979|date=December 2016|pmid=28075089}}</ref> Wadde nga tewali ddagala limanyiddwa okuwonya,<ref name="CCD2007" /> wabaddewo abaana abawona.<ref name="Helt2008">{{Cite journal|vauthors=Helt M, Kelley E, Kinsbourne M, Pandey J, Boorstein H, Herbert M, Fein D|s2cid=4317267|title=Can children with autism recover? If so, how?|journal=Neuropsychology Review|volume=18|issue=4|pages=339–366|date=December 2008|pmid=19009353|doi=10.1007/s11065-008-9075-9|url=https://www.academia.edu/16961306|citeseerx=10.1.1.695.2995|access-date=2020-08-06|archive-date=2019-10-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20191017031345/https://www.academia.edu/16961306/Can_Children_with_Autism_Recover_If_So_How|url-status=live}}</ref> Abamu ku bantu abakulu abalina autism tebasobola kubeera nga beetongodde.<ref name="Ste106">{{Cite journal|vauthors=Steinhausen HC, Mohr Jensen C, Lauritsen MB|title=A systematic review and meta-analysis of the long-term overall outcome of autism spectrum disorders in adolescence and adulthood|journal=Acta Psychiatrica Scandinavica|volume=133|issue=6|pages=445–452|date=June 2016|pmid=26763353|doi=10.1111/acps.12559}}</ref> Obuwangwa bwa autism bukulaakulanye, ng’abantu abamu ssekinnoomu banoonya eddagala ate abalala nga balowooza nti autism erina okukkirizibwa ng’enjawulo okusuzibwa mu kifo ky’okuwona.<ref name="Sil2008">{{Cite journal|journal=BioSocieties|year=2008|volume=3|issue=3|pages=325–341|title=Fieldwork on another planet: social science perspectives on the autism spectrum|vauthors=Silverman C|s2cid=145379758|doi=10.1017/S1745855208006236}}</ref><ref name="Frith2014">{{Cite news|last=Frith|first=Uta|title=Autism – are we any closer to explaining the enigma?|url=https://thepsychologist.bps.org.uk/volume-27/edition-10/autism-are-we-any-closer-explaining-enigma|work=[[The Psychologist (magazine)|The Psychologist]]|publisher=[[British Psychological Society]]|date=October 2014|volume=27|pages=744–745|access-date=2020-08-06|archive-date=2019-05-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20190510154825/https://thepsychologist.bps.org.uk/volume-27/edition-10/autism-are-we-any-closer-explaining-enigma|url-status=live}}</ref> Mu nsi yonna, autism ebalirirwamu okukosa abantu obukadde 24.8 {{as of|2015|lc=y}}.<ref name="GBD2015Pre">{{Cite journal|last=GBD 2015 Disease and Injury Incidence and Prevalence Collaborators|title=Global, regional, and national incidence, prevalence, and years lived with disability for 310 diseases and injuries, 1990–2015: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2015|journal=Lancet|date=8 October 2016|volume=388|issue=10053|pages=1545–1602|pmid=27733282|doi=10.1016/S0140-6736(16)31678-6|pmc=5055577}}</ref> Mu myaka gya 2000, omuwendo gw’abantu abakoseddwa gwabalirirwamu 1–2 ku buli bantu 1,000 mu nsi yonna.<ref name="News2007" /> Mu nsi ezaakulaakulana, abaana nga 1.5% bazuulibwa n’obulwadde bwa ASD {{as of|2017|lc=y}},<ref>{{Cite journal|vauthors=Lyall K, Croen L, Daniels J, Fallin MD, Ladd-Acosta C, Lee BK, Park BY, Snyder NW, Schendel D, Volk H, Windham GC, Newschaffer C|title=The changing epidemiology of autism spectrum disorders|journal=Annual Review of Public Health|volume=38|pages=81–102|date=March 2017|pmid=28068486|pmc=6566093|doi=10.1146/annurev-publhealth-031816-044318}}</ref> okuva ku 0.7% mu 2000 mu Amerika.<ref name="ASD2016" /> Butera okubeera mu basajja emirundi ena ku etaano okusinga mu bakazi.<ref name="ASD2016">{{Cite web|url=https://www.cdc.gov/ncbddd/autism/data.html|title=ASD data and statistics|publisher=CDC.gov|access-date=11 July 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20140418153648/http://www.cdc.gov/ncbddd/autism/data.html|archive-date=18 April 2014}}</ref> Omuwendo gw’abantu abazuuliddwa gweyongedde nnyo okuva mu myaka gya 1960, ekiyinza okuba nga kiva ku nkyukakyuka mu nkola y’okuzuula obulwadde.<ref name="News2007" /> Ekibuuzo oba emiwendo egyennyini gyeyongedde tekinnagonjoolwa.<ref name="News2007">{{Cite journal|vauthors=Newschaffer CJ, Croen LA, Daniels J, Giarelli E, Grether JK, Levy SE, Mandell DS, Miller LA, Pinto-Martin J, Reaven J, Reynolds AM, Rice CE, Schendel D, Windham GC|title=The epidemiology of autism spectrum disorders|journal=Annual Review of Public Health|volume=28|pages=235–258|year=2007|pmid=17367287|doi=10.1146/annurev.publhealth.28.021406.144007}}</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} [[Category:Translated from MDWiki]] rvgu2rrhvn5i12ldpme4inqi1mpabfi Obulwadde bwa Kamuli 0 15559 70743 2026-08-24T21:20:25Z Evelynemwes 11331 Created by translating the page [[:mdwiki:Special:Redirect/revision/1502817|Jaundice]] to:lg #mdwikicx 70743 wikitext text/x-wiki {{Infobox medical condition|name=Jaundice|synonym=Icterus<ref>{{cite book |last1=Torre |first1=Dario M. |last2=Lamb |first2=Geoffrey C. |last3=Ruiswyk |first3=Jerome Van |last4=Schapira |first4=Ralph M. |title=Kochar's Clinical Medicine for Students |date=2009 |publisher=Lippincott Williams & Wilkins |isbn=9780781766999 |page=101 |url=https://books.google.com/books?id=S0Jz_3WEPYMC&pg=PA101 |language=en |access-date=2020-05-28 |archive-date=2020-08-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200803173101/https://books.google.com/books?id=S0Jz_3WEPYMC&pg=PA101 |url-status=live }}</ref>|image=Jaundice08.jpg|image_size=|image_thumbtime=|alt=|caption=Jaundice caused by [[pancreatic cancer]]|pronounce=/ˈdʒɔːndɪs/|specialty=[[Gastroenterology]], [[hepatology]], [[general surgery]]|symptoms=[[Yellow]]ish coloration of skin and [[sclera|whites of the eyes]], itchiness<ref name=Bas2015/><ref name=NIH2016/>|complications=|onset=|duration=|types=|causes=[[hyperbilirubinemia|High bilirubin levels]]<ref name=NIH2016/>|risks=|diagnosis=Blood bilirubin, [[liver panel]]<ref name=NIH2016/>|differential=[[Carotenosis|Carotenemia]], taking [[rifampin]]<ref name=Rog2004/>|prevention=|treatment=Based on the underlying cause<ref name=Fer2014/>|medication=|prognosis=|frequency=|deaths=|named after=}} '''Kamuli''' era amanyiddwa nga '''enkaka''', langi ya kyenvu oba eya kiragala mu lususu n'enjeru z'amaaso olw'omuwendo gwa bilirubin omungi.<ref name="NIH2016">{{Cite book|title=Jaundice|url=https://medlineplus.gov/jaundice.html|work=MedlinePlus|access-date=13 August 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160827200257/https://medlineplus.gov/jaundice.html|archive-date=27 August 2016}}</ref><ref name="But2012">{{Cite book|last=Buttaro|first=Terry Mahan|last2=Trybulski|first2=JoAnn|last3=Polgar-Bailey|first3=Patricia|last4=Sandberg-Cook|first4=Joanne|title=Primary Care: A Collaborative Practice|date=2012|publisher=Elsevier Health Sciences|isbn=978-0323075855|page=690|edition=4|url=https://books.google.com/books?id=YBcHR-wQOWQC&pg=PA690|language=en|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20170908204555/https://books.google.com/books?id=YBcHR-wQOWQC&pg=PA690|archive-date=2017-09-08}}</ref> Kamuli atera okukwatagana n'okusiiyibwa.<ref name="Bas2015">{{Cite journal|vauthors=Bassari R, Koea JB|title=Jaundice associated pruritis: a review of pathophysiology and treatment|journal=World Journal of Gastroenterology|volume=21|issue=5|pages=1404–13|date=February 2015|pmid=25663760|pmc=4316083|doi=10.3748/wjg.v21.i5.1404}}</ref> Wayinza n’okubaawo [[Amazi|empitambi]] omumyufu n’omusulo omuddugavu.<ref name="Rog2004">{{Cite book|first=Roger|last=Jones|title=Oxford Textbook of Primary Medical Care|date=2004|publisher=Oxford University Press|isbn=9780198567820|page=758|url=https://books.google.com/books?id=2LB0PC17uFsC&pg=PA758|language=en|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20170908204555/https://books.google.com/books?id=2LB0PC17uFsC&pg=PA758|archive-date=2017-09-08}}</ref> Obulwadde bwa kamuli mu baana nabwo butera okubeerawo nga kibalirirwamu ebitundu kinaana ku buli kikumi nga bukwatibwa mu wiiki yaabwe esooka ey’obulamu bwabwe.<ref name="Kap2017">{{Cite journal|vauthors=Kaplan M, Hammerman C|title=Hereditary Contribution to Neonatal Hyperbilirubinemia|date=2017|doi=10.1016/b978-0-323-35214-7.00097-4|pages=933–942.e3|publisher=Elsevier|isbn=978-0-323-35214-7}}</ref> Wadde ng’emisango egisinga egy’obulwadde bwa kamuli mu baana abaweere si gya bulabe, singa emiwendo gya bilirubin giba mingi nnyo, okwonooneka kw’obwongo — kernicterus — kuyinza okubaawo.<ref>{{Cite web|title=Facts about Jaundice and Kernicterus|url=https://www.cdc.gov/ncbddd/jaundice/facts.html|website=CDC|access-date=13 August 2016|date=February 23, 2015|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160808204002/http://www.cdc.gov/ncbddd/jaundice/facts.html|archive-date=8 August 2016}}</ref><ref name="Kap2017" /> Kamuli si bulwadde, wabula kabonero ka bujjanjabi akalaga ekizibu ekirala eky’obulamu.<ref>{{Cite book|last=Al-Tubaikh|first=Jarrah Ali|title=Internal Medicine: An Illustrated Radiological Guide|date=2016|publisher=Springer|isbn=978-3-319-39747-4|page=49|url=https://www.google.com/books/edition/Internal_Medicine/NcaADQAAQBAJ?hl=en&gbpv=1&dq=Jaundice+itself+is+not+a+disease,+but+rather+a+medical+sign&pg=PA49|language=en|access-date=2020-05-30|archive-date=2021-08-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20210829141631/https://www.google.com/books/edition/Internal_Medicine/NcaADQAAQBAJ?hl=en&gbpv=1&dq=Jaundice+itself+is+not+a+disease%2C+but+rather+a+medical+sign&pg=PA49|url-status=live}}</ref> Ebirungo bya bilirubin ebya bulijjo mu musaayi biri wansi wa 1.0&nbsp;mg / dL (17).&nbsp;μmol / L ), ate nga emitendera egisukka mu 2–3&nbsp;mg/dL (34-51) nga zino&nbsp;μmol/L) mu bujjuvu kivaamu obulwadde bwa kamuli.<ref name="CMAJ2015">{{Cite journal|vauthors=Maisels MJ|title=Managing the jaundiced newborn: a persistent challenge|journal=CMAJ|volume=187|issue=5|pages=335–43|date=March 2015|pmid=25384650|pmc=4361106|doi=10.1503/cmaj.122117}}</ref><ref name="Rog2004" /> Bilirubin omungi mu musaayi egabanyizibwamu ebika bibiri: ekitali kiyungibwa (ekitali butereevu) n’ekigatta (obutereevu).<ref name="Win2011">{{Cite journal|vauthors=Winger J, Michelfelder A|title=Diagnostic approach to the patient with jaundice|journal=Primary Care|volume=38|issue=3|pages=469–82; viii|date=September 2011|pmid=21872092|doi=10.1016/j.pop.2011.05.004}}</ref> Ekigatta bilirubin esobola okukakasibwa nga waliwo bilirubin mu musulo.<ref name="AFP2004">{{Cite journal|vauthors=Roche SP, Kobos R|title=Jaundice in the adult patient|journal=American Family Physician|volume=69|issue=2|pages=299–304|date=January 2004|pmid=14765767}}</ref> Ebivaako obulwadde bwa kamuli byawukana okuva ku bitali bya maanyi okutuuka ku biyinza okutta omuntu.<ref name="Win2011" /> Bilirubin omungi atagattibwa ayinza okuba nga kiva ku kusasika kw’obutoffaali obumyufu obuyitiridde, ebiwundu ebinene, embeera z’obuzaale nga Gilbert’s syndrome, obutalya okumala ebbanga eddene, kamuli eri abaana abaweere, oba obuzibu mu thyroid.<ref name="Rog2004" /><ref name="Win2011" /> Bilirubin omungi eyitibwa conjugated bilirubin eyinza okuba nga eva ku ndwadde z’ekibumba nga cirrhosis oba hepatitis, yinfekisoni, eddagala, oba okuzibikira kw’omukutu gw’ekibumba.<ref name="Rog2004" /> Mu ensi ezikulaakulanye, ekivaako kitera kuzibikira omukutu gw’entuuyo oba eddagala; mu nsi ezikyakula, kitera kuba yinfekisoni nga obulwadde bw'ekibumba obuva ku kawuka, leptospirosis, schistosomiasis oba omusujja.<ref name="Rog2004" /> Okuzibikira kw'omukutu gw'entuuyo kuyinza okubaawo olw'amayinja mu akalulwe, [[Kokolo|kookolo]] oba obulwadde bw'olubuto.<ref name="Rog2004" /> Ebifaananyi eby’obujjanjabi nga ultrasound bya mugaso okuzuula okuzibikira kw’emikutu gy’omusaayi.<ref name="AFP2004" /> Embeera endala nazo zisobola okuleeta olususu okuba olwa kyenvu, naye si kamuli, omuli carotenemia — eyinza okuva mu kulya emmere ennyingi erimu carotene — oba eddagala nga rifampin.<ref name="Rog2004" /> Obujjanjabi bw’obulwadde bwa kamuli butera okusalibwawo okusinziira ku buzibu obuvaako.<ref name="Fer2014" /> Singa wabaawo okuzibikira kw’omukutu gw’omusaayi, mu bujjuvu kyetaagisa okulongoosebwa ; bwe kitaba ekyo, okuddukanya kwa bujjanjabi.<ref name="Fer2014" /> Enzirukanya y’obujjanjabi eyinza okuzingiramu okujjanjaba obulwadde obusiigibwa n’okuyimiriza eddagala eriyinza okuba nga livaako obulwadde bwa kamuli.<ref name="Fer2014">{{Cite book|last=Ferri|first=Fred F.|title=Ferri's Clinical Advisor 2015: 5 Books in 1|date=2014|publisher=Elsevier Health Sciences|isbn=9780323084307|page=672|url=https://books.google.com/books?id=icTsAwAAQBAJ&pg=PA672|language=en|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20170908204555/https://books.google.com/books?id=icTsAwAAQBAJ&pg=PA672|archive-date=2017-09-08}}</ref> Kamuli mu baana abaweere eyinza okujjanjabibwa n’obujjanjabi bw’ekitangaala oba okuteekebwamu omusaayi okusinziira ku myaka n’okuzaalibwa nga tebunnatuuka nga bilirubin esukka 4–21&nbsp;mg/dL (68-360) nga zino&nbsp;μmol/L) nga bwe kiri.<ref name="CMAJ2015" /> Okusiiwa kuno kuyinza okuyambibwa nga okufulumya amazzi mu kalulwe oba asidi wa ursodeoxycholic.<ref name="Bas2015" /> Ekigambo ''kamuli'' kiva mu Lufalansa ''[[wikt:jaune#French|jaunisse]]'', ekitegeeza "obulwadde obwa kyenvu".<ref>{{Cite book|title=Dr. Chase's Family Physician, Farrier, Bee-keeper, and Second Receipt Book,: Being an Entirely New and Complete Treatise ...|date=1873|publisher=Chase publishing Company|page=542|url=https://books.google.com/books?id=bC7iAAAAMAAJ&pg=PA542|language=en|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20170908204555/https://books.google.com/books?id=bC7iAAAAMAAJ&pg=PA542|archive-date=2017-09-08}}</ref><ref>{{Cite book|last=Sullivan|first=Kara M.|last2=Gourley|first2=Glenn R.|title=Jaundice|date=2011|doi=10.1016/b978-1-4377-0774-8.10017-x|work=Pediatric Gastrointestinal and Liver Disease|pages=176–186.e3|publisher=Elsevier|isbn=978-1-4377-0774-8}}</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Digestive system and abdomen symptoms and signs}} === Ebiyungo eby’ebweru === {{Authority control}} * {{Wiktionary-inline|jaundice}} * {{Commons category-inline}} # {{Reflist}} {{Medical condition classification and resources|ICD10={{ICD10|R|17||r|10}}|ICD9={{ICD9|782.4}}|OMIM=|MedlinePlus=003243|eMedicineSubj=|eMedicineTopic=|DiseasesDB=7038|MeshID=D007565}} [[https://azb.wikipedia.org/wiki/ساریلیق/جوندایس]] [[Category:Translated from MDWiki]] iy9hln7nm160rgwh118etqt2ual01js Category:Abakyala Bannayuganda abaweereza ku ttivi 14 15560 70754 2026-08-25T06:44:22Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created page with "Bano bannayuganda abawereza ku ttivi" 70754 wikitext text/x-wiki Bano bannayuganda abawereza ku ttivi 9uj57mrmrwb4ynfomgagtceggm63kq9 James Okello 0 15561 70763 2026-08-25T08:46:25Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1357607309|James Okello]]" 70763 wikitext text/x-wiki   '''James Okello''' Munnayuganda (yazaalibwa nga 26 oggwoluberyeberye, 1990) era muzannyi wa nsero (basketball), azannyira mu tiimu ya [[City Oilers]] ne [[Uganda men's national basketball team|ttiimu y'eggwanga lya Uganda basketball]] . == Obuto bwe n'obulamu bwe obwomunda == Kitaawe yazaala mu bakazi bangi abenjawulo, James Okello yali wa mukaaga ku baana mwenda mu maama we.<ref name="Nsimber">[https://observer.ug/sports/63514-mister-city-oilers Mister City Oilers!] John Vianney Nsimbe ([[The Observer (Uganda)|The Observer]]), 13 February 2020. Accessed 29 June 2021</ref> Weyali ku ssomero, ng’oggyeeko ensero, yali yeenyigira mu mizannyo emirala nga emisinde (ng’omuddusi w’embiro ) [[Omupiira ogw'ebigere|n’omupiira]] . Kaweefube wa Okello 0kwennyigira mu mizannyo naddala ogw'ensero ngayita mu masomero gwamufunira sikaala mu Crane High School okumala emyaka etaano. Mu 2010, yafuna diguli ye eyo. Mu ggwekkuminogumu gwa 2013, James Okello bwe yali wakati ddala mu mpaka z’eggwanga eza ‘playoffs’, kitaawe yaffa. Okuva olwo, James Okello natandika okulabirira amaka ago. Alina Dipulooma mu by'okugula ebintu okuva ku Makerere University Business School . Omuzannyi ow'amanyi owa ttiimu y'eggwanga lya Uganda eya Rugby [[Philip Wokorach|Phillip Wokorach]] muganda wa Okello. Bombi bambala omujoozi nnamba 15. Okello bwe yawangula empaka z'eggwanga eza 2019, Wokorach yateeka ku mikutu gya yintaneeti nti "Nnamba 15 y'efuga eggwanga." == Omulimu ku kiraabu == James Okello yayingizibwa ttiimu ya [[City Oilers]] mu 2012. Kino kkwali kuwagira na kuteesa kw’omutendesi wa Okello owomusiniya, Justus Mugisha, nga, okuva ku ntandikwa ya 2020 abadde akola ng’omuyambi w’omutendesi mu Oilers. Mu 2019, Okello yalondebwa ng'omuzannyi wensero omusajja ow'omwaka mu kibiina kya Uganda Sports Press Association . Ekyo kyaliwo nga tannasikiriza Oilers okuwangula ekikopo kya National Basketball League (NBL) omulundi ogw’omusanvu ogw’omuddiring’anwa ekitabangawo. Mu mpaka zakamalirizo eza 2019–20 eza ‘playoffs’ ne UCU Canons, Oilers yabulwa abazannyi abakulu: [[Stephen Omony]] ne Francis Azolibe eyayingizibwa okuva [[Nigeria|mu Nigeria]] . Ekirala, Jonathan Egau tebazannya. Tony Drileba ne Daniel Jjuuko baazannya ku ddagala eriweweeza ku bulumi. Wabula Okello yakakasa nti emisinde gya Oilers egy’obuwanguzi tegigenda kuggwaawo nga bw’akulembedde ttiimu ye n’ewangula ggoolo 4-3 ez’omuddiring’anwa. Mu mpaka zakamalirizo eza 2018 eza ‘playoff’ nga battunka ne Betway Power, Oilers yakubwa omupiira ogusooka ku ggoolo 66–85. Mu mupiira ogwokubiri, akatundu akasooka kagenda okugwaako nga Okello avaamu omusaayi, oluvannyuma lw’emimwa gye egya wansi okukutukamu ebitundu bibiri. Wabula yazannya ng’ayita mu bulumi era n’ayamba Oilers okuwangula ggoolo 78-71. Oluvannyuma Oilers yaddamu okuwangula ekikopo ku ggoolo 4-1. Tewali muzannyi amaze ebbanga mu City Oilers okusinga James Okello. Okutwalira awamu, yayamba ttiimu eno okufuna empaka z’eggwanga musanvu. == Omulimu gwa ttiimu y’eggwanga == Yayamba [[Uganda men's national basketball team|ttiimu ya Uganda]] okuwangula empaka za Africa Zone Five bbiri mu 2017 ne 2018. Oluvannyuma, yali kitundu ku ttiimu y’emipiira gy’okusunsulamu abagenda okuzannya mu mpaka za AfroBasket 2021 nga battunka ne Misiri, Morocco ne Cape Verde .<ref name="Kaweru">[https://kawowo.com/2021/02/10/okello-optimistic-ahead-of-afrobasket-2021-qualifiers/ Okello optimistic ahead of AfroBasket 2021 Qualifiers] Franklin Kaweru ([[Kawowo Sports]]), 10 February 2021. Accessed 29 June 2021.</ref> == Ebikwata ku muzannyi == James Okello asinga kuzannya kifo kya mu maaso,<ref name="Kaweru" /> mu mbeera ezimu naye azannya amakatti . Hamza Nyambogo, eyali omutendesi omukulu owa KIU Titans yakkaatirizza ebitakwatibwako Okello: “Simanyi muzannyi yenna leero ateekawo omubiri gwe gwonna ku layini ku ttiimu yaabwe nga Okello bw’akola ate nga buli kimu kisinziira ku kyo. Wabula mu Nsero, Okello takkiriza kuwangulwa.” == Ebibalo by’emirimu gya BAL == {{BAL player statistics legend}}{{BAL player statistics start}} |- | style="text-align:left;"|[[2023 BAL season|2023]] | style="text-align:left;"|[[2022–23 City Oilers season|City Oilers]] | 5 || 0 || 14.2 || .143 || .000 || .667 || 2.0 || .8 || .4 || .0 || 1.2 |- | style="text-align:left;"|[[2024 BAL season|2024]] | style="text-align:left;"|[[2023–24 City Oilers season|City Oilers]]|| 6 || 0 || 13.0 || .462 || .000 || .000 || 1.3 || 0.8 || 0.2 || 0.0 || 2.0 |- {{s-end}} == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abazanyi ba coity oilers]] [[Category:Abazannyi bemizannyo mu kampala]] [[Category:Abazalibwa mu 19]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] m0y3gygihv56xpic4gcc7qdeqao9eq4 Category:Olulyo Olulangira 14 15562 70788 2026-08-25T09:43:27Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 70788 wikitext text/x-wiki '''Olulyo Olulangira''' [[Category:Buganda]] 9qqhj8avue2a4hgwppq45g4t3d96ksb 70800 70788 2026-08-25T09:56:10Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70800 wikitext text/x-wiki '''Olulyo Olulangira''' o3uh88su2ei9sre3r9tst6uia1n7v68 70801 70800 2026-08-25T09:56:19Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70801 wikitext text/x-wiki '''Olulyo Olulangira''' [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] acyx31y1wergj0m7ixfibw4tvie7unw Obote Clement Kenneth 0 15563 70792 2026-08-25T09:48:53Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371226279|Obote Clement Kenneth]]" 70792 wikitext text/x-wiki   '''<big>Obote Clement Kenneth</big>''' era amanyiddwa nga Clement Kenneth Ongalo-Obote (yazaalibwa 20 Ogwekkuminoogumu 1971) [[Munnayuganda]] munnamateeka era munnabyabufuzi aweereza nga mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda|Paalamenti]] akiikirira essaza lya Kalaki era nga Minisita omubeezi mu ofiisi ya Ssaabaminisita, avunaanyizibwa ku nsonga za Teso, mu kabineti ya [[Uganda]] eya 2026–2031.<ref name=":02">{{Cite web |date=2023-08-02 |title=The Cabinet - State House Uganda |url=https://statehouse.go.ug/the-cabinet/ |access-date=2026-08-25 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik16d1ZuU2s5ZHZ1NlNydGNmbUhqN1E9PSIsInZhbHVlIjoiSHErRFZCSzh5MVdJTm5ELzFZZXBXQT09IiwibWFjIjoiN2Q2MmI0MjI2OGVkZTJiNGUwNGIxZmFjODlmMWZhNDhjZDE3MGQ4YmFjMWIwNmNmMTVkMGY1NmNlMmMyYjkxYSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-08-25 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Alomu |first=Deluxe Emmy |date=2026-07-08 |title=Politics: Opolot takes helm of Teso Parliamentary Group |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/opolot-takes-helm-of-teso-parliamentary-group-NV_236703_072026 |access-date=2026-08-25 |website=New Vision}}</ref> == Obuyigirize bwe == Ongalo-Obote yasomera ku Colby College, gye yatikkirwa mu 1994, nga tannawandiisibwa mu Boston College Law School, gye yatikkirwa mu 1997'''.<ref name=":12">{{Cite web |date=2013-03-22 |title=Colby announces commencement honorees |url=https://www.pressherald.com/2013/03/22/colby-announces-commencement-honorees_2013-03-22/ |access-date=2026-08-25 |website=The Portland Press Herald |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Triumphs, Honors, and Good Deeds – Boston College Law School Magazine |url=https://lawmagazine.bc.edu/2017/09/triumphs-honors-and-good-deeds-3/ |access-date=2026-08-25 |website=lawmagazine.bc.edu}}</ref>''' == Emirimu gye == Ongal-Obote omulimu gwe ogw’ekikugu yagutandikira mu kibiina kya Portfolio Committee on Justice mu South Africa. Mu kulonda kwa bonna okwa 2006, yavuganya ku kifo kya paalamenti y’essaza ly’e Kalaki kyokka n’atafuna buwanguzi. Yakomawo okuvuganya ku kifo kyekimu mu kulonda kwa bonna okwa 2011 era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda ku tikiti ya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |date=2011-05-17 |title=Full Names List of Members of 9th Parliament |url=https://www.weinformers.com/2011/05/17/full-names-list-of-members-of-9th-parliament/ |access-date=2026-08-25 |website=Uganda Multimedia News &amp; Information |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2011-02-28 |title=Full List of MPs Elected in the 2011 Elections |url=https://ugandansatheart.wordpress.com/2011/02/28/full-list-of-mps-elected-in-the-2011-elections/ |access-date=2026-08-25 |website=Ugandans-At-Heart |language=en}}</ref> Yaddamu okulondebwa ng’omubaka wa [[Paalamenti ya Uganda|Paalamenti]] akiikirira essaza lya Kalaki mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era n’aweereza mu Paalamenti ey’ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. Mu Paalamenti ey’ekkumi, yaliko ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, enkizo n’empisa, akanoonyereza ku nneeyisa y’omubaka wa Munisipaali y’e Mityana [[Francis Zaake]] ku bikwatagana n’omumyuka wa Chancellor owa [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] [[Barnabas Nawangwe]].<ref>{{Cite web |last=Kimathi |first=Dedan |date=2019-12-18 |title=MP Zaake Counter-accuses Makerere’s Prof Nawangwe |url=https://chimpreports.com/mp-zaake-counter-accuses-makereres-prof-nawangwe/ |access-date=2026-08-25 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kimathi |first=Dedan |date=2019-12-18 |title=MP Zaake Counter-accuses Makerere’s Prof Nawangwe |url=https://chimpreports.com/mp-zaake-counter-accuses-makereres-prof-nawangwe/ |access-date=2026-08-25 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Katungulu |first=Amon |date=2019-12-04 |title=Makerere VC Nawangwe appears before Rules Committe over Zaake’s attacks |url=https://nilepost.co.ug/news/61658/makerere-vc-nawangwe-appears-before-rules-committe-over-zaakes-attacks |access-date=2026-08-25 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Over 100 MPs Listed Among Perpetual Absentees in Parliament : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/over-100-mps-listed-among-perpetual-absentees-in-parliament- |access-date=2026-08-25 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Over 100 MPs Listed Among Perpetual Absentees in Parliament : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/over-100-mps-listed-among-perpetual-absentees-in-parliament- |access-date=2026-08-25 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Ongalo-Obote yasigala akiikirira essaza lya Kalaki mu Paalamenti ey’ekkumi n’emu (2021–2026) era n’aweereza nga Minisita omubeezi mu ofiisi ya Ssaabaminisita, ng’avunaanyizibwa ku nsonga z’e Teso. Era yalondebwa mu Paalamenti ey'ekkumineebiri okukiikirira essaza lya Kalaki era n’asigala nga Minisita omubeezi mu ofiisi ya Ssaabaminisita, avunaanyizibwa ku nsonga z’e Teso, okumala ekisanja kya 2026–2031.<ref>{{Cite web |title=Cabinet Members and Ministers of State as at 03 May 2023 {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/page/cabinet-members-and-ministers-state-03-may-2023 |access-date=2026-08-25 |website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Lwasa |first=Robert |date=2026-06-01 |title=Teso Ministry breathes new life into Schools, Health facilities |url=https://opm.go.ug/teso-ministry-breathes-new-life-into-schools-health-facilities/ |access-date=2026-08-25 |website=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable Government for Socio-Economic Transformation |language=en-US}}</ref><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |last=Kakembo |first=Muhammad |date=2024-07-03 |title=How educated are Uganda’s MPs? Find out now |url=https://observer.ug/news/how-educated-are-uganda-s-mps-find-out-now/ |access-date=2026-08-25 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-10-20 |title=Girl waits for Museveni scholarship promise made in 2015 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/girl-waits-for-museveni-scholarship-promise-made-in-2015-3589496 |access-date=2026-08-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Awaadi == Mu 2013, Colby College yawa Ongalo-Obote diguli ey’ekitiibwa ng’esiima ebituukiddwaako n’obuweereza bwa gavumenti.<ref name=":12" /> == Ebijuliziddwa == rdahd2d3z3o0v2h84xnrpo72pq8pb9e 70796 70792 2026-08-25T09:52:07Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 70796 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Obote Clement Kenneth</big>''' era amanyiddwa nga Clement Kenneth Ongalo-Obote (yazaalibwa 20 Ogwekkuminoogumu 1971) [[Munnayuganda]] munnamateeka era munnabyabufuzi aweereza nga mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda|Paalamenti]] akiikirira essaza lya Kalaki era nga Minisita omubeezi mu ofiisi ya Ssaabaminisita, avunaanyizibwa ku nsonga za Teso, mu kabineti ya [[Uganda]] eya 2026–2031.<ref name=":02">{{Cite web |date=2023-08-02 |title=The Cabinet - State House Uganda |url=https://statehouse.go.ug/the-cabinet/ |access-date=2026-08-25 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik16d1ZuU2s5ZHZ1NlNydGNmbUhqN1E9PSIsInZhbHVlIjoiSHErRFZCSzh5MVdJTm5ELzFZZXBXQT09IiwibWFjIjoiN2Q2MmI0MjI2OGVkZTJiNGUwNGIxZmFjODlmMWZhNDhjZDE3MGQ4YmFjMWIwNmNmMTVkMGY1NmNlMmMyYjkxYSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-08-25 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Alomu |first=Deluxe Emmy |date=2026-07-08 |title=Politics: Opolot takes helm of Teso Parliamentary Group |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/opolot-takes-helm-of-teso-parliamentary-group-NV_236703_072026 |access-date=2026-08-25 |website=New Vision}}</ref> == Obuyigirize bwe == Ongalo-Obote yasomera ku Colby College, gye yatikkirwa mu 1994, nga tannawandiisibwa mu Boston College Law School, gye yatikkirwa mu 1997'''.<ref name=":12">{{Cite web |date=2013-03-22 |title=Colby announces commencement honorees |url=https://www.pressherald.com/2013/03/22/colby-announces-commencement-honorees_2013-03-22/ |access-date=2026-08-25 |website=The Portland Press Herald |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Triumphs, Honors, and Good Deeds – Boston College Law School Magazine |url=https://lawmagazine.bc.edu/2017/09/triumphs-honors-and-good-deeds-3/ |access-date=2026-08-25 |website=lawmagazine.bc.edu}}</ref>''' == Emirimu gye == Ongal-Obote omulimu gwe ogw’ekikugu yagutandikira mu kibiina kya Portfolio Committee on Justice mu South Africa. Mu kulonda kwa bonna okwa 2006, yavuganya ku kifo kya paalamenti y’essaza ly’e Kalaki kyokka n’atafuna buwanguzi. Yakomawo okuvuganya ku kifo kyekimu mu kulonda kwa bonna okwa 2011 era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda ku tikiti ya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |date=2011-05-17 |title=Full Names List of Members of 9th Parliament |url=https://www.weinformers.com/2011/05/17/full-names-list-of-members-of-9th-parliament/ |access-date=2026-08-25 |website=Uganda Multimedia News &amp; Information |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2011-02-28 |title=Full List of MPs Elected in the 2011 Elections |url=https://ugandansatheart.wordpress.com/2011/02/28/full-list-of-mps-elected-in-the-2011-elections/ |access-date=2026-08-25 |website=Ugandans-At-Heart |language=en}}</ref> Yaddamu okulondebwa ng’omubaka wa [[Paalamenti ya Uganda|Paalamenti]] akiikirira essaza lya Kalaki mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era n’aweereza mu Paalamenti ey’ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. Mu Paalamenti ey’ekkumi, yaliko ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, enkizo n’empisa, akanoonyereza ku nneeyisa y’omubaka wa Munisipaali y’e Mityana [[Francis Zaake]] ku bikwatagana n’omumyuka wa Chancellor owa [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] [[Barnabas Nawangwe]].<ref>{{Cite web |last=Kimathi |first=Dedan |date=2019-12-18 |title=MP Zaake Counter-accuses Makerere’s Prof Nawangwe |url=https://chimpreports.com/mp-zaake-counter-accuses-makereres-prof-nawangwe/ |access-date=2026-08-25 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kimathi |first=Dedan |date=2019-12-18 |title=MP Zaake Counter-accuses Makerere’s Prof Nawangwe |url=https://chimpreports.com/mp-zaake-counter-accuses-makereres-prof-nawangwe/ |access-date=2026-08-25 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Katungulu |first=Amon |date=2019-12-04 |title=Makerere VC Nawangwe appears before Rules Committe over Zaake’s attacks |url=https://nilepost.co.ug/news/61658/makerere-vc-nawangwe-appears-before-rules-committe-over-zaakes-attacks |access-date=2026-08-25 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Over 100 MPs Listed Among Perpetual Absentees in Parliament : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/over-100-mps-listed-among-perpetual-absentees-in-parliament- |access-date=2026-08-25 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Over 100 MPs Listed Among Perpetual Absentees in Parliament : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/over-100-mps-listed-among-perpetual-absentees-in-parliament- |access-date=2026-08-25 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Ongalo-Obote yasigala akiikirira essaza lya Kalaki mu Paalamenti ey’ekkumi n’emu (2021–2026) era n’aweereza nga Minisita omubeezi mu ofiisi ya Ssaabaminisita, ng’avunaanyizibwa ku nsonga z’e Teso. Era yalondebwa mu Paalamenti ey'ekkumineebiri okukiikirira essaza lya Kalaki era n’asigala nga Minisita omubeezi mu ofiisi ya Ssaabaminisita, avunaanyizibwa ku nsonga z’e Teso, okumala ekisanja kya 2026–2031.<ref>{{Cite web |title=Cabinet Members and Ministers of State as at 03 May 2023 {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/page/cabinet-members-and-ministers-state-03-may-2023 |access-date=2026-08-25 |website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Lwasa |first=Robert |date=2026-06-01 |title=Teso Ministry breathes new life into Schools, Health facilities |url=https://opm.go.ug/teso-ministry-breathes-new-life-into-schools-health-facilities/ |access-date=2026-08-25 |website=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable Government for Socio-Economic Transformation |language=en-US}}</ref><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |last=Kakembo |first=Muhammad |date=2024-07-03 |title=How educated are Uganda’s MPs? Find out now |url=https://observer.ug/news/how-educated-are-uganda-s-mps-find-out-now/ |access-date=2026-08-25 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-10-20 |title=Girl waits for Museveni scholarship promise made in 2015 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/girl-waits-for-museveni-scholarship-promise-made-in-2015-3589496 |access-date=2026-08-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Awaadi == Mu 2013, Colby College yawa Ongalo-Obote diguli ey’ekitiibwa ng’esiima ebituukiddwaako n’obuweereza bwa gavumenti.<ref name=":12" /> == Ebijuliziddwa == m07s2zv1xareh4lg2l05g0qclu1d822 70802 70796 2026-08-25T10:04:12Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 70802 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q113130474}} '''<big>Obote Clement Kenneth</big>''' era amanyiddwa nga Clement Kenneth Ongalo-Obote (yazaalibwa 20 Ogwekkuminoogumu 1971) [[Munnayuganda]] munnamateeka era munnabyabufuzi aweereza nga mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda|Paalamenti]] akiikirira essaza lya Kalaki era nga Minisita omubeezi mu ofiisi ya Ssaabaminisita, avunaanyizibwa ku nsonga za Teso, mu kabineti ya [[Uganda]] eya 2026–2031.<ref name=":02">{{Cite web |date=2023-08-02 |title=The Cabinet - State House Uganda |url=https://statehouse.go.ug/the-cabinet/ |access-date=2026-08-25 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik16d1ZuU2s5ZHZ1NlNydGNmbUhqN1E9PSIsInZhbHVlIjoiSHErRFZCSzh5MVdJTm5ELzFZZXBXQT09IiwibWFjIjoiN2Q2MmI0MjI2OGVkZTJiNGUwNGIxZmFjODlmMWZhNDhjZDE3MGQ4YmFjMWIwNmNmMTVkMGY1NmNlMmMyYjkxYSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-08-25 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Alomu |first=Deluxe Emmy |date=2026-07-08 |title=Politics: Opolot takes helm of Teso Parliamentary Group |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/opolot-takes-helm-of-teso-parliamentary-group-NV_236703_072026 |access-date=2026-08-25 |website=New Vision}}</ref> == Obuyigirize bwe == Ongalo-Obote yasomera ku Colby College, gye yatikkirwa mu 1994, nga tannawandiisibwa mu Boston College Law School, gye yatikkirwa mu 1997'''.<ref name=":12">{{Cite web |date=2013-03-22 |title=Colby announces commencement honorees |url=https://www.pressherald.com/2013/03/22/colby-announces-commencement-honorees_2013-03-22/ |access-date=2026-08-25 |website=The Portland Press Herald |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Triumphs, Honors, and Good Deeds – Boston College Law School Magazine |url=https://lawmagazine.bc.edu/2017/09/triumphs-honors-and-good-deeds-3/ |access-date=2026-08-25 |website=lawmagazine.bc.edu}}</ref>''' == Emirimu gye == Ongal-Obote omulimu gwe ogw’ekikugu yagutandikira mu kibiina kya Portfolio Committee on Justice mu South Africa. Mu kulonda kwa bonna okwa 2006, yavuganya ku kifo kya paalamenti y’essaza ly’e Kalaki kyokka n’atafuna buwanguzi. Yakomawo okuvuganya ku kifo kyekimu mu kulonda kwa bonna okwa 2011 era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda ku tikiti ya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |date=2011-05-17 |title=Full Names List of Members of 9th Parliament |url=https://www.weinformers.com/2011/05/17/full-names-list-of-members-of-9th-parliament/ |access-date=2026-08-25 |website=Uganda Multimedia News &amp; Information |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2011-02-28 |title=Full List of MPs Elected in the 2011 Elections |url=https://ugandansatheart.wordpress.com/2011/02/28/full-list-of-mps-elected-in-the-2011-elections/ |access-date=2026-08-25 |website=Ugandans-At-Heart |language=en}}</ref> Yaddamu okulondebwa ng’omubaka wa [[Paalamenti ya Uganda|Paalamenti]] akiikirira essaza lya Kalaki mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era n’aweereza mu Paalamenti ey’ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. Mu Paalamenti ey’ekkumi, yaliko ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, enkizo n’empisa, akanoonyereza ku nneeyisa y’omubaka wa Munisipaali y’e Mityana [[Francis Zaake]] ku bikwatagana n’omumyuka wa Chancellor owa [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] [[Barnabas Nawangwe]].<ref>{{Cite web |last=Kimathi |first=Dedan |date=2019-12-18 |title=MP Zaake Counter-accuses Makerere’s Prof Nawangwe |url=https://chimpreports.com/mp-zaake-counter-accuses-makereres-prof-nawangwe/ |access-date=2026-08-25 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kimathi |first=Dedan |date=2019-12-18 |title=MP Zaake Counter-accuses Makerere’s Prof Nawangwe |url=https://chimpreports.com/mp-zaake-counter-accuses-makereres-prof-nawangwe/ |access-date=2026-08-25 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Katungulu |first=Amon |date=2019-12-04 |title=Makerere VC Nawangwe appears before Rules Committe over Zaake’s attacks |url=https://nilepost.co.ug/news/61658/makerere-vc-nawangwe-appears-before-rules-committe-over-zaakes-attacks |access-date=2026-08-25 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Over 100 MPs Listed Among Perpetual Absentees in Parliament : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/over-100-mps-listed-among-perpetual-absentees-in-parliament- |access-date=2026-08-25 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Over 100 MPs Listed Among Perpetual Absentees in Parliament : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/over-100-mps-listed-among-perpetual-absentees-in-parliament- |access-date=2026-08-25 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Ongalo-Obote yasigala akiikirira essaza lya Kalaki mu Paalamenti ey’ekkumi n’emu (2021–2026) era n’aweereza nga Minisita omubeezi mu ofiisi ya Ssaabaminisita, ng’avunaanyizibwa ku nsonga z’e Teso. Era yalondebwa mu Paalamenti ey'ekkumineebiri okukiikirira essaza lya Kalaki era n’asigala nga Minisita omubeezi mu ofiisi ya Ssaabaminisita, avunaanyizibwa ku nsonga z’e Teso, okumala ekisanja kya 2026–2031.<ref>{{Cite web |title=Cabinet Members and Ministers of State as at 03 May 2023 {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/page/cabinet-members-and-ministers-state-03-may-2023 |access-date=2026-08-25 |website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Lwasa |first=Robert |date=2026-06-01 |title=Teso Ministry breathes new life into Schools, Health facilities |url=https://opm.go.ug/teso-ministry-breathes-new-life-into-schools-health-facilities/ |access-date=2026-08-25 |website=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable Government for Socio-Economic Transformation |language=en-US}}</ref><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |last=Kakembo |first=Muhammad |date=2024-07-03 |title=How educated are Uganda’s MPs? Find out now |url=https://observer.ug/news/how-educated-are-uganda-s-mps-find-out-now/ |access-date=2026-08-25 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-10-20 |title=Girl waits for Museveni scholarship promise made in 2015 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/girl-waits-for-museveni-scholarship-promise-made-in-2015-3589496 |access-date=2026-08-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Awaadi == Mu 2013, Colby College yawa Ongalo-Obote diguli ey’ekitiibwa ng’esiima ebituukiddwaako n’obuweereza bwa gavumenti.<ref name=":12" /> == Ebijuliziddwa == auw0hrfyo0vyka5wnizg31pmrnrrej4 Category:Obwakabaka bwa Buganda 14 15564 70794 2026-08-25T09:50:59Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 70794 wikitext text/x-wiki '''Obwakabaka bwa Buganda''' [[Category:Buganda]] 4keh83pzwc8lva7cwyd9u80d8oh5wud Category:Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II 14 15565 70799 2026-08-25T09:54:42Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 70799 wikitext text/x-wiki '''Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II''' [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] k8st7e0pble0nqpztfgk1vgjzz3gbpm 70803 70799 2026-08-25T10:08:44Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Kabaka wa Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70803 wikitext text/x-wiki '''Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II''' [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] [[Category:Kabaka wa Buganda]] lvo82rgm3eanxgcowj8jkkin88la5t1 70804 70803 2026-08-25T10:09:03Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70804 wikitext text/x-wiki '''Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II''' [[Category:Kabaka wa Buganda]] 2m6i3466v3b0brt585oyfx6assjfrua Category:Kabaka wa Buganda 14 15566 70806 2026-08-25T10:10:11Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 70806 wikitext text/x-wiki '''Kabaka wa Buganda''' [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] haihhxn3buh5pmq15em52yv19hq7ibe Category:Bassekabaka ba Buganda 14 15567 70809 2026-08-25T10:14:46Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 70809 wikitext text/x-wiki '''Bassekabaka ba Buganda''' [[Obwakabaka bwa Buganda]] g66oq4v4udfu03rw7czwng7q826v6e5 70810 70809 2026-08-25T10:15:37Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 70810 wikitext text/x-wiki '''Bassekabaka ba Buganda''' [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] dru98jdasfloiwbe85uh9n840a19wlb Category:Abalangira ba Buganda 14 15568 70814 2026-08-25T10:17:52Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 70814 wikitext text/x-wiki '''Abalangira ba Buganda''' [[Category:Olulyo Olulangira]] ki4eglq2pz1gafb1rtwpp4fejmepxg4 David Kasura Kyomukama 0 15569 70816 2026-08-25T10:23:56Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1366206225|David Kasura Kyomukama]]" 70816 wikitext text/x-wiki   '''David Kasura Kyomukama''' era amanyiddwa nga Maj. Gen. David Kasura Kyomukama (yazaalibwa 1945) [[Munnayuganda]] munnamagye era muwandiisi ow’enkalakkalira mu Minisitule y’ebyobulimi, amakolero g’ebisolo n’obuvubi (MAAIF).<ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://summit.ugandacoffee.go.ug/media/media/files/uploads/Final_2nd_G25_program_booklet.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20260119001441/https://summit.ugandacoffee.go.ug/media/media/files/uploads/Final_2nd_G25_program_booklet.pdf |archive-date=2026-01-19}}</ref><ref>{{Cite web |last=Apio |first=Genevieve |date=2025-09-26 |title=Uganda's Climate-Smart Agriculture Platform Charts Path to Resilience |url=https://www.asareca.org/ugandas-climate-smart-agriculture-platform-charts-path-to-resilience/ |access-date=2026-07-18 |website=ASARECA |language=en-US}}</ref><ref name=":02">{{Cite web |last=Lwasa |first=Robert |date=2024-08-30 |title=Help the people you lead to transform from Peasantry-Maj. Gen. Kasura implores leaders |url=https://opm.go.ug/transform-from-peasantry-kasura/ |access-date=2026-07-18 |website=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable Government for Socio-Economic Transformation |language=en-US}}</ref> == Obuyigirize bwe == Maj. Gen. Kasura alina diguli mu ssaayansi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne diguli eyookubiri okuva mu yunivasite y’e Salford e Manchester mu[[Great Britain|Bungereza]]. Era abadde atendekebwa mu by'amagye n'obukulembeze mu Cuba, [[Rwasha|Russia]], [[Cayina|China]] ne [[Great Britain|Bungereza]].<ref name=":12">{{Cite web |last=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff Writer |title=Maj. Gen. Kasura-Kyomukama starts work as PS Agriculture Ministry - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/business/agriculture/2021/08/maj-gen-kasura-kyomukama-starts-work-as-ps-agriculture-ministry.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20240602114034/https://www.pmldaily.com/business/agriculture/2021/08/maj-gen-kasura-kyomukama-starts-work-as-ps-agriculture-ministry.html |archive-date=2024-06-02 |access-date=2026-07-18 |website=pmldaily.com |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Maj. Gen. Kasura yaweereza mu ggye lya Uganda People's Defence Forces nga tannafuuka mukungu wa Uganda mu by'okwerinda mu kitongole kya East African Community Secretariat e Arusha. Okuva mu 2014 okutuuka mu 2021, yakulira ekitongole kya National Leadership Institute, [[Kyankwanzi (disitulikit)|Kyankwanzi.]]<ref name=":12" /><ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2021-08-20 |title=Transformation at The National Leadership Institute, Kyankwanzi |url=https://chimpreports.com/transformation-at-the-national-leadership-institute-kyankwanzi/ |access-date=2026-07-18 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-02-21 |title=Brains behind UPDF restructure |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/brains-behind-updf-restructure--4532232 |access-date=2026-07-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu Gwomunaana 2021, Kasura yalondebwa okuba omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Minisitule y’ebyobulimi, amakolero g’ebisolo n’obuvubi, ng’alondoola emirimu gya minisitule n’enkola z’ebyobulimi. Okuva mu 2021, era abadde ku lukiiko lw’ekitongole ekinoonyereza ku by’obulimi mu ggwanga.<ref>{{Cite web |date=2021-08-23 |title=My goal is to improve agricultural productivity – MAAIF PS |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/my-goal-is-to-improve-agricultural-productivity-maaif-ps-3521690 |access-date=2026-07-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-08-23 |title=My goal is to improve agricultural productivity – MAAIF PS |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/my-goal-is-to-improve-agricultural-productivity-maaif-ps-3521690 |access-date=2026-07-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |date=January 2025 |title=Statement by Maj. Gen. David Kasura-Kyomukama, permanent secretary, at the pre-CAADP summit engagement with ambassadors representing african union member states in Uganda, development partners, and media briefing on Uganda’s hosting of the african union extra-ordinary summit on the comprehensive Africa agriculture development programme (CAADP) |url=https://au.int/sites/default/files/speeches/44330-sp-PSs_Statement_on_the_Kampala_CAADP_Summit_at_the_Ambassadors_and_Media_Engament_-_19th_Nov_2024-1.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20241219200431/https://au.int/sites/default/files/speeches/44330-sp-PSs_Statement_on_the_Kampala_CAADP_Summit_at_the_Ambassadors_and_Media_Engament_-_19th_Nov_2024-1.pdf |archive-date=2024-12-19}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-07-15 |title=Gen Kasura Urges South African Returnees to Embrace Agricultural Investment Opportunities. |url=https://factsmediauganda.com/2026/07/15/gen-kasura-urges-south-african-returnees-to-embrace-agricultural-investment-opportunities/ |access-date=2026-07-18 |website=FACTS MEDIA UGANDA |language=en-US}}</ref> == Ebitiibwa n’ebituukiddwaako == Maj. Gen. Kasura yakuzibwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] ku ddaala lya Major General mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces]] (UPDF) mu 2020.<ref>{{Cite web |date=2021-04-24 |title=Museveni promotes 40 senior UPDF officers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-promotes-40-senior-updf-officers-3374924 |access-date=2026-07-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * Don Nabasa * Leopold Kyanda * [[Charles Okidi]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Abantu abazaalibwa mu 1945]] mg224snsuq7mqu7pbhlf3hmx7qk3bpx 70820 70816 2026-08-25T10:25:20Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 70820 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Kasura Kyomukama''' era amanyiddwa nga Maj. Gen. David Kasura Kyomukama (yazaalibwa 1945) [[Munnayuganda]] munnamagye era muwandiisi ow’enkalakkalira mu Minisitule y’ebyobulimi, amakolero g’ebisolo n’obuvubi (MAAIF).<ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://summit.ugandacoffee.go.ug/media/media/files/uploads/Final_2nd_G25_program_booklet.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20260119001441/https://summit.ugandacoffee.go.ug/media/media/files/uploads/Final_2nd_G25_program_booklet.pdf |archive-date=2026-01-19}}</ref><ref>{{Cite web |last=Apio |first=Genevieve |date=2025-09-26 |title=Uganda's Climate-Smart Agriculture Platform Charts Path to Resilience |url=https://www.asareca.org/ugandas-climate-smart-agriculture-platform-charts-path-to-resilience/ |access-date=2026-07-18 |website=ASARECA |language=en-US}}</ref><ref name=":02">{{Cite web |last=Lwasa |first=Robert |date=2024-08-30 |title=Help the people you lead to transform from Peasantry-Maj. Gen. Kasura implores leaders |url=https://opm.go.ug/transform-from-peasantry-kasura/ |access-date=2026-07-18 |website=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable Government for Socio-Economic Transformation |language=en-US}}</ref> == Obuyigirize bwe == Maj. Gen. Kasura alina diguli mu ssaayansi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne diguli eyookubiri okuva mu yunivasite y’e Salford e Manchester mu[[Great Britain|Bungereza]]. Era abadde atendekebwa mu by'amagye n'obukulembeze mu Cuba, [[Rwasha|Russia]], [[Cayina|China]] ne [[Great Britain|Bungereza]].<ref name=":12">{{Cite web |last=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff Writer |title=Maj. Gen. Kasura-Kyomukama starts work as PS Agriculture Ministry - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/business/agriculture/2021/08/maj-gen-kasura-kyomukama-starts-work-as-ps-agriculture-ministry.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20240602114034/https://www.pmldaily.com/business/agriculture/2021/08/maj-gen-kasura-kyomukama-starts-work-as-ps-agriculture-ministry.html |archive-date=2024-06-02 |access-date=2026-07-18 |website=pmldaily.com |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Maj. Gen. Kasura yaweereza mu ggye lya Uganda People's Defence Forces nga tannafuuka mukungu wa Uganda mu by'okwerinda mu kitongole kya East African Community Secretariat e Arusha. Okuva mu 2014 okutuuka mu 2021, yakulira ekitongole kya National Leadership Institute, [[Kyankwanzi (disitulikit)|Kyankwanzi.]]<ref name=":12" /><ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2021-08-20 |title=Transformation at The National Leadership Institute, Kyankwanzi |url=https://chimpreports.com/transformation-at-the-national-leadership-institute-kyankwanzi/ |access-date=2026-07-18 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-02-21 |title=Brains behind UPDF restructure |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/brains-behind-updf-restructure--4532232 |access-date=2026-07-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu Gwomunaana 2021, Kasura yalondebwa okuba omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Minisitule y’ebyobulimi, amakolero g’ebisolo n’obuvubi, ng’alondoola emirimu gya minisitule n’enkola z’ebyobulimi. Okuva mu 2021, era abadde ku lukiiko lw’ekitongole ekinoonyereza ku by’obulimi mu ggwanga.<ref>{{Cite web |date=2021-08-23 |title=My goal is to improve agricultural productivity – MAAIF PS |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/my-goal-is-to-improve-agricultural-productivity-maaif-ps-3521690 |access-date=2026-07-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-08-23 |title=My goal is to improve agricultural productivity – MAAIF PS |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/my-goal-is-to-improve-agricultural-productivity-maaif-ps-3521690 |access-date=2026-07-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |date=January 2025 |title=Statement by Maj. Gen. David Kasura-Kyomukama, permanent secretary, at the pre-CAADP summit engagement with ambassadors representing african union member states in Uganda, development partners, and media briefing on Uganda’s hosting of the african union extra-ordinary summit on the comprehensive Africa agriculture development programme (CAADP) |url=https://au.int/sites/default/files/speeches/44330-sp-PSs_Statement_on_the_Kampala_CAADP_Summit_at_the_Ambassadors_and_Media_Engament_-_19th_Nov_2024-1.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20241219200431/https://au.int/sites/default/files/speeches/44330-sp-PSs_Statement_on_the_Kampala_CAADP_Summit_at_the_Ambassadors_and_Media_Engament_-_19th_Nov_2024-1.pdf |archive-date=2024-12-19}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-07-15 |title=Gen Kasura Urges South African Returnees to Embrace Agricultural Investment Opportunities. |url=https://factsmediauganda.com/2026/07/15/gen-kasura-urges-south-african-returnees-to-embrace-agricultural-investment-opportunities/ |access-date=2026-07-18 |website=FACTS MEDIA UGANDA |language=en-US}}</ref> == Ebitiibwa n’ebituukiddwaako == Maj. Gen. Kasura yakuzibwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] ku ddaala lya Major General mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces]] (UPDF) mu 2020.<ref>{{Cite web |date=2021-04-24 |title=Museveni promotes 40 senior UPDF officers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-promotes-40-senior-updf-officers-3374924 |access-date=2026-07-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * Don Nabasa * Leopold Kyanda * [[Charles Okidi]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Abantu abazaalibwa mu 1945]] sq0m5oeovampxkbwwop4rocoyqb4x1y 70836 70820 2026-08-25T10:29:40Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 70836 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q140607334}} '''David Kasura Kyomukama''' era amanyiddwa nga Maj. Gen. David Kasura Kyomukama (yazaalibwa 1945) [[Munnayuganda]] munnamagye era muwandiisi ow’enkalakkalira mu Minisitule y’ebyobulimi, amakolero g’ebisolo n’obuvubi (MAAIF).<ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://summit.ugandacoffee.go.ug/media/media/files/uploads/Final_2nd_G25_program_booklet.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20260119001441/https://summit.ugandacoffee.go.ug/media/media/files/uploads/Final_2nd_G25_program_booklet.pdf |archive-date=2026-01-19}}</ref><ref>{{Cite web |last=Apio |first=Genevieve |date=2025-09-26 |title=Uganda's Climate-Smart Agriculture Platform Charts Path to Resilience |url=https://www.asareca.org/ugandas-climate-smart-agriculture-platform-charts-path-to-resilience/ |access-date=2026-07-18 |website=ASARECA |language=en-US}}</ref><ref name=":02">{{Cite web |last=Lwasa |first=Robert |date=2024-08-30 |title=Help the people you lead to transform from Peasantry-Maj. Gen. Kasura implores leaders |url=https://opm.go.ug/transform-from-peasantry-kasura/ |access-date=2026-07-18 |website=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable Government for Socio-Economic Transformation |language=en-US}}</ref> == Obuyigirize bwe == Maj. Gen. Kasura alina diguli mu ssaayansi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne diguli eyookubiri okuva mu yunivasite y’e Salford e Manchester mu[[Great Britain|Bungereza]]. Era abadde atendekebwa mu by'amagye n'obukulembeze mu Cuba, [[Rwasha|Russia]], [[Cayina|China]] ne [[Great Britain|Bungereza]].<ref name=":12">{{Cite web |last=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff Writer |title=Maj. Gen. Kasura-Kyomukama starts work as PS Agriculture Ministry - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/business/agriculture/2021/08/maj-gen-kasura-kyomukama-starts-work-as-ps-agriculture-ministry.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20240602114034/https://www.pmldaily.com/business/agriculture/2021/08/maj-gen-kasura-kyomukama-starts-work-as-ps-agriculture-ministry.html |archive-date=2024-06-02 |access-date=2026-07-18 |website=pmldaily.com |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Maj. Gen. Kasura yaweereza mu ggye lya Uganda People's Defence Forces nga tannafuuka mukungu wa Uganda mu by'okwerinda mu kitongole kya East African Community Secretariat e Arusha. Okuva mu 2014 okutuuka mu 2021, yakulira ekitongole kya National Leadership Institute, [[Kyankwanzi (disitulikit)|Kyankwanzi.]]<ref name=":12" /><ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2021-08-20 |title=Transformation at The National Leadership Institute, Kyankwanzi |url=https://chimpreports.com/transformation-at-the-national-leadership-institute-kyankwanzi/ |access-date=2026-07-18 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-02-21 |title=Brains behind UPDF restructure |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/brains-behind-updf-restructure--4532232 |access-date=2026-07-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu Gwomunaana 2021, Kasura yalondebwa okuba omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Minisitule y’ebyobulimi, amakolero g’ebisolo n’obuvubi, ng’alondoola emirimu gya minisitule n’enkola z’ebyobulimi. Okuva mu 2021, era abadde ku lukiiko lw’ekitongole ekinoonyereza ku by’obulimi mu ggwanga.<ref>{{Cite web |date=2021-08-23 |title=My goal is to improve agricultural productivity – MAAIF PS |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/my-goal-is-to-improve-agricultural-productivity-maaif-ps-3521690 |access-date=2026-07-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-08-23 |title=My goal is to improve agricultural productivity – MAAIF PS |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/my-goal-is-to-improve-agricultural-productivity-maaif-ps-3521690 |access-date=2026-07-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |date=January 2025 |title=Statement by Maj. Gen. David Kasura-Kyomukama, permanent secretary, at the pre-CAADP summit engagement with ambassadors representing african union member states in Uganda, development partners, and media briefing on Uganda’s hosting of the african union extra-ordinary summit on the comprehensive Africa agriculture development programme (CAADP) |url=https://au.int/sites/default/files/speeches/44330-sp-PSs_Statement_on_the_Kampala_CAADP_Summit_at_the_Ambassadors_and_Media_Engament_-_19th_Nov_2024-1.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20241219200431/https://au.int/sites/default/files/speeches/44330-sp-PSs_Statement_on_the_Kampala_CAADP_Summit_at_the_Ambassadors_and_Media_Engament_-_19th_Nov_2024-1.pdf |archive-date=2024-12-19}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-07-15 |title=Gen Kasura Urges South African Returnees to Embrace Agricultural Investment Opportunities. |url=https://factsmediauganda.com/2026/07/15/gen-kasura-urges-south-african-returnees-to-embrace-agricultural-investment-opportunities/ |access-date=2026-07-18 |website=FACTS MEDIA UGANDA |language=en-US}}</ref> == Ebitiibwa n’ebituukiddwaako == Maj. Gen. Kasura yakuzibwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] ku ddaala lya Major General mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces]] (UPDF) mu 2020.<ref>{{Cite web |date=2021-04-24 |title=Museveni promotes 40 senior UPDF officers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-promotes-40-senior-updf-officers-3374924 |access-date=2026-07-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * Don Nabasa * Leopold Kyanda * [[Charles Okidi]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Abantu abazaalibwa mu 1945]] 0vmzm4eo9btajnc3gt9qyzzxbjlqp47 Category:Abambejja ba Buganda 14 15570 70817 2026-08-25T10:24:31Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 70817 wikitext text/x-wiki '''Abambejja ba Buganda''' [[Category:Olulyo Olulangira]] fcoh0t4qwbzlshx0qozyfpbn98ri4ej Category:Abantu abazaalibwa mu 1945 14 15571 70818 2026-08-25T10:24:46Z Lillylove256 10862 ngasseeeko amatuluba 70818 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abazaalibwa mu 1945 5ysgouttcjnqvdgwhs0hhfmmmyqk8fg Category:Obukulembeze bwa Buganda 14 15572 70826 2026-08-25T10:27:37Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 70826 wikitext text/x-wiki '''Obukulembeze bwa Buganda''' [[Category:Buganda]] 33sfj0r4ni6fv5zzj28v16333quc6j8 70831 70826 2026-08-25T10:28:20Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70831 wikitext text/x-wiki '''Obukulembeze bwa Buganda''' [[Category:Buganda]] [[Category:Obwakabaka bwa Buganda]] l78hgjgeqacl1s1ap8henugler8n1ms Category:Ebyafaayo bya Buganda 14 15573 70835 2026-08-25T10:29:37Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 70835 wikitext text/x-wiki [[Category:Buganda]] 5hprh75kf49ynnt2n6aji3djf50ti8k Category:Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo 14 15574 71118 2026-08-25T11:05:07Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 71118 wikitext text/x-wiki '''Ebitundu bya Uganda eby'enjawulo''' [[Category:Uganda]] exc7655fqxh7zq8b9xxfm5jb27lnxac Category:Obuwangwa bw'Abaganda 14 15575 71452 2026-08-25T11:38:03Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 71452 wikitext text/x-wiki '''Obuwangwa bw'Abaganda''' [[Category:Buganda]] 6nja1klz6cpzd9mamx4s245nldtw5o1 71453 71452 2026-08-25T11:38:27Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71453 wikitext text/x-wiki '''Obuwangwa bw'Abaganda''' ktrtc6fmuobicnbmf5e2cw1bdn6befy 71454 71453 2026-08-25T11:38:45Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Buganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71454 wikitext text/x-wiki '''Obuwangwa bw'Abaganda''' [[Category:Buganda]] doun30diuapqivr8pnyuregzzlbw26q 71458 71454 2026-08-25T11:42:07Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Emikolo gy'Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71458 wikitext text/x-wiki '''Obuwangwa bw'Abaganda''' [[Category:Buganda]] [[Category:Emikolo gy'Abaganda]] lhr2qi02d6trjoflznvisq3byd48yi0 71460 71458 2026-08-25T11:45:25Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Emikolo gy'Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71460 wikitext text/x-wiki '''Obuwangwa bw'Abaganda''' [[Category:Buganda]] doun30diuapqivr8pnyuregzzlbw26q 71461 71460 2026-08-25T11:45:54Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ennyimba n'amazina]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71461 wikitext text/x-wiki '''Obuwangwa bw'Abaganda''' [[Category:Buganda]] [[Category:Ennyimba n'amazina]] dhyole8rulfywjy8golnrrvheof9mbx 71463 71461 2026-08-25T11:47:15Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Ennyimba n'amazina]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71463 wikitext text/x-wiki '''Obuwangwa bw'Abaganda''' [[Category:Buganda]] doun30diuapqivr8pnyuregzzlbw26q 71464 71463 2026-08-25T11:47:35Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Amazina g'Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71464 wikitext text/x-wiki '''Obuwangwa bw'Abaganda''' [[Category:Buganda]] [[Category:Amazina g'Abaganda]] f0b0vqp2pekn0y6bpwx8hfswhahn3l6 71466 71464 2026-08-25T11:49:42Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Amazina g'Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71466 wikitext text/x-wiki '''Obuwangwa bw'Abaganda''' [[Category:Buganda]] doun30diuapqivr8pnyuregzzlbw26q 71467 71466 2026-08-25T11:49:59Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Emmere y'Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71467 wikitext text/x-wiki '''Obuwangwa bw'Abaganda''' [[Category:Buganda]] [[Category:Emmere y'Abaganda]] rhd3uha8jiaq3hkcdyvmndgtbff3crr 71469 71467 2026-08-25T11:51:00Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Emmere y'Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71469 wikitext text/x-wiki '''Obuwangwa bw'Abaganda''' [[Category:Buganda]] doun30diuapqivr8pnyuregzzlbw26q 71470 71469 2026-08-25T11:51:46Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ennyambala y'Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71470 wikitext text/x-wiki '''Obuwangwa bw'Abaganda''' [[Category:Buganda]] [[Category:Ennyambala y'Abaganda]] bqlhqk4iuv397kv0oqhe0uc8ubgm2go 71472 71470 2026-08-25T11:53:48Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Ennyambala y'Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71472 wikitext text/x-wiki '''Obuwangwa bw'Abaganda''' [[Category:Buganda]] doun30diuapqivr8pnyuregzzlbw26q Category:Emikolo gy'Abaganda 14 15576 71459 2026-08-25T11:43:17Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 71459 wikitext text/x-wiki '''Emikolo gy'abaganda''' [[Category:Obuwangwa bw'Abaganda]] l6g8wt2wgqe8cu75es86mna37ebthf7 Category:Ennyimba n'amazina 14 15577 71462 2026-08-25T11:46:56Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 71462 wikitext text/x-wiki [[Category:Obuwangwa bw'Abaganda]] 6yqhip0i7waet90u0clmitbdiv3c0wq Category:Amazina g'Abaganda 14 15578 71465 2026-08-25T11:48:13Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 71465 wikitext text/x-wiki [[Category:Obuwangwa bw'Abaganda]] 6yqhip0i7waet90u0clmitbdiv3c0wq Category:Emmere y'Abaganda 14 15579 71468 2026-08-25T11:50:47Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 71468 wikitext text/x-wiki [[Category:Obuwangwa bw'Abaganda]] 6yqhip0i7waet90u0clmitbdiv3c0wq Category:Ennyambala y'Abaganda 14 15580 71471 2026-08-25T11:53:35Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 71471 wikitext text/x-wiki [[Category:Obuwangwa bw'Abaganda]] 6yqhip0i7waet90u0clmitbdiv3c0wq Category:Abantu ba Buganda 14 15581 71474 2026-08-25T11:56:05Z Ssemmanda will 3837 ntonzeewo ettuluba 71474 wikitext text/x-wiki [[Category:Buganda]] 5hprh75kf49ynnt2n6aji3djf50ti8k 71476 71474 2026-08-25T11:57:21Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71476 wikitext text/x-wiki [[Category:Buganda]] [[Category:Abaganda]] 7r6dogpsbqhl994ub5dyyo3e33dvjak 71478 71476 2026-08-25T11:58:38Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 71478 wikitext text/x-wiki [[Category:Buganda]] 5hprh75kf49ynnt2n6aji3djf50ti8k