Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.17 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Tewekubagiza 0 3653 73295 34388 2026-08-29T07:19:14Z CommonsDelinker 82 Removing [[:c:File:Why-Light-is-a-Symbol-of-Hope.jpg|Why-Light-is-a-Symbol-of-Hope.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Herbythyme|Herbythyme]] because: Copyright violation, see [[:c:Commons:Licensing|]]. 73295 wikitext text/x-wiki ==[[TEWEKUBAGIZZA]]== O'woluganda [[kwebaza]] gyona gy'okola wabula njaga [[okukutegeeza gwe eyekubagiza]] olw'embera eyo gyoyitamu wabula nsaba okukutegeza nti eyo embeera osobola okugivamu mu ngeri zino wamanga; Eri eyo eyafilwako [[taata]] / [[maama]], [[enganda]]zo kale nadala nga tolina muntu wo yena nkugamba nti oli muwanguzi kubanga okyali [[mulamu]]. Munange nsaba okukugamba nti [[Katonda]] ali naawe wabula olina okumanya bino okusobola okubaawo ate nga oli bulungi. Edda nga nkyali [[mutto]] nalina okusomozebwa nga abange baweddewo naye [[omusajja]] omu yangamba nti "[[Peter]] oli [[mwana]] mulungi naye bwaligoberera bino oliba [[bulungi]] [[munsi]] ekisooka okukuuma nga [[amazima]], [[empisa]], okwewala bi [[group]] ebiibi, [[okwagala]] nga [[abantu]] abalal okusingira dala [[abakadde]] awamu n'abaana [[abato]] nadala abo abali mubwetaavu awo [[ensi]] erikwagala ate nawe n'ekunyumira" ebigambo ebyo sasooka kubitegera naye kumbe omukulu oyo yali bambi naye nga alinga nze naye [[Katonda]] amuwe ekiwumulo ekyemiembe. Nkwagaliza okusoma obulungi nsigadde ndi Peter cqt3egck2uya17xep5yyh0g1i9ljbtc Noowe 0 3774 73298 45910 2026-08-29T08:59:18Z Martin Macha 2111 5886 /* */ 73298 wikitext text/x-wiki {{Infobox Country | Erinnya mu lunnansi = Kongeriket Norge<br />Kongeriket Noreg<br />Obwakabaka bwa Noowe | image_flag = Flag of Norway.svg | image_coa = Coat of arms of Norway.svg | image_location = Norway on the globe (Europe centered).svg | mubala gw'eggwanga = ''[[Alt for Norge]]''<!--(All for Norway)--> | luyimba lw'eggwanga = ''[[Ja, vi elsker dette landet]]''<br /><small>("Yes, we love this country")</small><br /><center>[[File:Norway (National Anthem).ogg]]</center> | Nnimi = [[Olunolwee]] | Abantu = 5627400<ref name="ssbf">{{Cite web|url=https://www.ssb.no/en/befolkning/folketall/statistikk/befolkning|title=Population, 2026-01-01|publisher=Statistics Norway|date=2026-02-25|accessdate=2026-02-26|language=en}}</ref> <small><nowiki>(2026)</nowiki></small> | obungi bw'abantu = 120 | kibangirizi n'abantu = 14.6 | ekibuga ekikulu = [[Oslo]] | ekibuga ekisingamu obunene = [[Oslo]] | obugazi = 385207<ref name="kart">{{Cite web|url=https://www.kartverket.no/Kunnskap/Fakta-om-Norge/Arealstatistikk/Arealstatistikk-Norge/|title=Arealstatistics for Norway 2020|publisher=Kartverket, mapping directory for Norway|year=2019|date=2019-12-20|accessdate=2020-03-09|language=no|archive-date=2019-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20190608034913/https://www.kartverket.no/Kunnskap/Fakta-om-Norge/Arealstatistikk/Arealstatistikk-Norge/|url-status=dead}}</ref> | ekifo eky'obunene mu nsi zonna = 67 | ekibangirizi eky'amazzi = ? | ekitundu ekitwaliddwa amazzi = 6 | amefuga = [[7 June]] [[1905]] [[Swiiden]] | abakulembeze = [[King]] [[:no:Haakon VIII|Haakon VIII]]<br />[[Prime Minister]] [[:no:Jonas Gahr Støre|Jonas Gahr Støre]] ([[:no:Arbeiderpartiet|Ap]]) (2021–) | nsimbi = Norsk Krone | Erinnya lyazo = NOK | saawa = +1 | Namba y'ensi = 47 | Nnukuta = no }} '''Noowe''', oba '''Nolwe''', ye emu ku nsi ezisangibwa mu [[Bulaaya]], egwa wakati wa [[Swiiden]], [[Finilandi]] ne [[Rwasha]]. Ekibuga cha Noowe ecikulu ciyitibwa [[Oslo]]. * Awamu: 385,207<ref name="kart_2019" /> km² * Abantu: 5,627,400<ref name="ssbf" /> <small>(2026)</small> == Etelekero Lye Bifanannyi == <center><gallery > Geiranger2.JPG|Geiranger Sognefjord, Norway.jpg|Sognefjord Vippetangen2.jpg|Oslo Vegaoyan.jpg|West Norway coast Mixed_Picea_(Spruce)_forest_from_Vestfold_county_in_Norway.jpg|Forest Norway National House.JPG|Norway National House Troll_A_Platform.jpg|Oil platform </gallery></center> == Ebijuliziddwa == {{reflist}} [[Category:Ensi]] [[Category:Bulaaya]] [[Category:Noowe| ]] {{stub}} bu6wbwee9cnohgja1wze9gnltqjzrud Template:Infobox settlement 10 4473 73270 67830 2026-08-29T02:04:09Z B722N 6898 StarterKit tool had a bug that would override the template contents that it was not supposed to do. Undid revision [[Special:Diff/67830|67830]] by [[Special:Contributions/B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 73270 wikitext text/x-wiki {{Infobox | bodyclass = geography vcard | bodystyle = width:23em | headerstyle = text-align:left | abovestyle = font-size:1.25em; white-space:nowrap | above = <span class="fn org">{{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{#if:{{{official_name|}}}|{{{official_name}}}|{{PAGENAMEBASE}}}}}}</span>{{#if:{{{native_name|}}}|<br /><span class="nickname" {{#if:{{{native_name_lang|}}}|lang="{{{native_name_lang}}}"}}>{{{native_name}}}</span>}}{{#if:{{{other_name|}}}|<br /><span class="nickname" style="font-size:78%">{{{other_name}}}</span>}}<!-- ** names, type, and transliterations ** -->{{infobox|child=yes|decat=yes<!-- Remove from [[Category:Articles which use infobox templates with no data rows]] --> | subheaderstyle = background-color:#cddeff; font-weight:bold; | subheader = {{#if:{{both|{{{name|}}}{{{official_name|}}}|{{{settlement_type|{{{type|}}}}}}}}|<span class="category">{{{settlement_type|{{{type}}}}}}</span>}} | rowclass1 = mergedtoprow | header1 = {{#if:{{{name|}}}|{{{official_name|}}}}} | rowclass3 = mergedtoprow | header3 = {{#if:{{{translit_lang1|}}}|{{{translit_lang1}}}&nbsp;transcription(s)<!-- ***Transliteration language 1*** -->{{infobox|child=yes |rowclass1 = {{#if:{{{translit_lang1_type1|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}} |label1 = &nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang1_type}}} |data1 = {{#if:{{{translit_lang1_type|}}}|{{{translit_lang1_info|}}}}} |rowclass3 = {{#if:{{{translit_lang1_type2|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}} |label3 = &nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang1_type1}}} |data3 = {{#if:{{{translit_lang1_type1|}}}|{{{translit_lang1_info1|}}}}} |rowclass4 = {{#if:{{{translit_lang1_type3|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}} |label4 =&nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang1_type2}}} |data4 = {{#if:{{{translit_lang1_type2|}}}|{{{translit_lang1_info2|}}}}} |rowclass5 = {{#if:{{{translit_lang1_type4|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}} |label5 = &nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang1_type3}}} |data5 = {{#if:{{{translit_lang1_type3|}}}|{{{translit_lang1_info3|}}}}} |rowclass6 = {{#if:{{{translit_lang1_type5|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}} |label6 = &nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang1_type4}}} |data6 = {{#if:{{{translit_lang1_type4|}}}|{{{translit_lang1_info4|}}}}} |rowclass7 = {{#if:{{{translit_lang1_type6|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}} |label7 = &nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang1_type5}}} |data7 = {{#if:{{{translit_lang1_type5|}}}|{{{translit_lang1_info5|}}}}} |rowclass8 = mergedbottomrow |label8 = &nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang1_type6}}} |data8 = {{#if:{{{translit_lang1_type6|}}}|{{{translit_lang1_info6|}}} }} }} }} | rowclass4 = mergedtoprow | header4 = {{#if:{{{translit_lang2|}}}|{{{translit_lang2}}}&nbsp;transcription(s)<!-- ***Transliteration language 2*** -->{{infobox|child=yes |rowclass1 = {{#if:{{{translit_lang2_type1|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}} |label1 = &nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang2_type}}} |data1 = {{#if:{{{translit_lang2_type|}}}|{{{translit_lang2_info|}}}}} |rowclass3 = {{#if:{{{translit_lang2_type2|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}} |label3 = &nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang2_type1}}} |data3 = {{#if:{{{translit_lang2_type1|}}}|{{{translit_lang2_info1|}}}}} |rowclass4 = {{#if:{{{translit_lang2_type3|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}} |label4 =&nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang2_type2}}} |data4 = {{#if:{{{translit_lang2_type2|}}}|{{{translit_lang2_info2|}}}}} |rowclass5 = {{#if:{{{translit_lang2_type4|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}} |label5 = &nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang2_type3}}} |data5 = {{#if:{{{translit_lang2_type3|}}}|{{{translit_lang2_info3|}}}}} |rowclass6 = {{#if:{{{translit_lang2_type5|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}} |label6 = &nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang2_type4}}} |data6 = {{#if:{{{translit_lang2_type4|}}}|{{{translit_lang2_info4|}}}}} |rowclass7 = {{#if:{{{translit_lang2_type6|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}} |label7 = &nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang2_type5}}} |data7 = {{#if:{{{translit_lang2_type5|}}}|{{{translit_lang2_info5|}}}}} |rowclass8 = mergedbottomrow |label8 = &nbsp;•&nbsp;{{{translit_lang2_type6}}} |data8 = {{#if:{{{translit_lang2_type6|}}}|{{{translit_lang2_info6|}}} }} }} }} }}<!-- end ** names, type, and transliterations ** --> <!-- ***Skyline Image*** --> | imagestyle = padding:0.7em 0.8em | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{image_skyline|}}}|size={{{imagesize|}}}|sizedefault=250px|alt={{{image_alt|}}}|title={{{image_caption|Skyline of {{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{{official_name}}}}}}}}}} | caption = {{{image_caption|}}} <!-- ***Other Image*** --> | image2 = {{{image|}}} <!-- ***Flag, Seal, Shield and Coat of arms*** --> | rowclass1 = mergedtoprow | class1 = maptable | data1 = {{#if:{{{image_flag|}}}{{{image_seal|}}}{{{image_shield|}}}{{{image_blank_emblem|}}}{{both|{{{pushpin_map_narrow|}}}|{{{pushpin_map|}}}}} |{{Infobox settlement/columns | 1 = {{#if:{{{image_flag|}}}|{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{image_flag}}}|size={{{flag_size|}}}|sizedefault={{#if:{{both|{{{pushpin_map_narrow|}}}|{{{pushpin_map|}}}}}|85px|100px}}|border={{yesno |{{{flag_border|}}}|yes=yes|blank=yes}}|alt={{{flag_alt|}}}|title=Flag of {{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{{official_name}}}}}}}<br /><small>'''{{Infobox settlement/link|type=Flag|link={{{flag_link|}}}|name={{{official_name}}}}}'''</small>}} | 2 = {{#if:{{{image_seal|}}}|{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{image_seal|}}}|size={{{seal_size|}}}|sizedefault={{#if:{{both|{{{pushpin_map_narrow|}}}|{{{pushpin_map|}}}}}|85px|100px}}|alt={{{seal_alt|}}}|title=Official seal of {{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{{official_name}}}}}}}<br /><small>'''{{Infobox settlement/link|type={{#if:{{{seal_type|}}}|{{{seal_type}}}|Seal}}|link={{{seal_link|}}}|name={{{official_name}}}}}'''</small>}} | 3 = {{#if:{{{image_shield|}}}|{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{image_shield|}}}||size={{{shield_size|}}}|sizedefault={{#if:{{both|{{{pushpin_map_narrow|}}}|{{{pushpin_map|}}}}}|85px|100px}}|alt={{{shield_alt|}}}|title=Coat of arms of {{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{{official_name}}}}}}}<br /><small>'''{{Infobox settlement/link|type=Coat of arms|link={{{shield_link|}}}|name={{{official_name}}}}}'''</small>}} | 4 = {{#if:{{{image_blank_emblem|}}}|{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{image_blank_emblem|}}}|size={{{blank_emblem_size|}}}|sizedefault={{#if:{{both|{{{pushpin_map_narrow|}}}|{{{pushpin_map|}}}}}|85px|100px}}|alt={{{blank_emblem_alt|}}}|title=Official logo of {{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{{official_name}}}}}}}<br /><small>'''{{Infobox settlement/link|type={{#if:{{{blank_emblem_type|}}}|{{{blank_emblem_type}}}|Logo}}|link={{{blank_emblem_link|}}}|name={{{official_name}}}}}'''</small>}} | 5 = {{#if:{{{image_map|}}}|{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{image_map}}}|size={{{mapsize|}}}|sizedefault=100px|alt={{{map_alt|}}}|title={{{map_caption|Location of {{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{{official_name}}}}}}}}}}{{#if:{{{map_caption|}}}|<br />{{{map_caption}}}}} }} | 0 = {{#if:{{{pushpin_map_narrow|}}}|{{#if:{{both| {{{pushpin_map|}}} | {{both|{{{latd|}}}|{{{longd|}}}}} {{both|{{{coordinates_wikidata|{{{wikidata|}}}}}}|{{#property:P625}}}} }}| {{location map|{{{pushpin_map|}}} |border = none |alt = {{{pushpin_map_alt|}}} |caption = |float = center |width = {{#if:{{{pushpin_mapsize|}}}|{{{pushpin_mapsize}}}|150}} |default_width = 250 |relief= {{{pushpin_relief|}}} |AlternativeMap = {{{pushpin_image|}}} |overlay_image = {{{pushpin_overlay|}}} |label = {{#ifeq: {{lc: {{{pushpin_label_position|}}} }} | none | | {{#if:{{{pushpin_label|}}}|{{{pushpin_label}}}|{{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{{official_name|}}}}}}} }} |lat = {{#if:{{{latm|}}}{{{latNS|}}}| |{{{latd|}}} }} |long = {{#if:{{{longm|}}}{{{longEW|}}}| |{{{longd|}}} }} |lat_deg={{#if:{{{latm|}}}{{{latNS|}}}|{{{latd|}}} }} |lat_min={{#if:{{{latm|}}}{{{latNS|}}}|{{{latm|}}} }} |lat_sec={{#if:{{{lats|}}}{{{latNS|}}}|{{{lats|}}} }} |lat_dir={{{latNS|}}} |lon_deg={{#if:{{{longm|}}}{{{longEW|}}}|{{{longd|}}} }} |lon_min={{#if:{{{longm|}}}{{{longEW|}}}|{{{longm|}}} }} |lon_sec={{#if:{{{longs|}}}{{{longEW|}}}|{{{longs|}}} }} |lon_dir={{{longEW|}}} |marksize =6 |position = {{{pushpin_label_position|}}} }}{{#if:{{{pushpin_map_caption|}}}|<small>{{{pushpin_map_caption}}}</small>|{{#if:{{{map_caption|}}}|<small>{{{map_caption}}}</small>}}}} }} }} }} }} <!-- ***Etymology*** --> | rowclass2 = mergedrow | data2 = {{#if:{{{etymology|}}}|Etymology: {{{etymology}}} }} <!-- ***Nickname*** --> | rowclass3 = mergedrow | data3 = {{#if:{{{nickname|}}}|Nickname(s): <span class="nickname">{{{nickname}}}</span>}} <!-- ***Motto*** --> | rowclass4 = mergedrow | data4 = {{#if:{{{motto|}}}|Motto: {{{motto}}} }} <!-- ***Anthem*** --> | rowclass5 = mergedrow | data5 = {{#if:{{{anthem|}}}|Anthem: {{{anthem}}} }} <!-- ***Map*** --> | rowclass6 = mergedrow | data6 = {{#if:{{both|{{{pushpin_map_narrow|}}}|{{{pushpin_map|}}}}}||{{#if:{{{image_map|}}} |{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{image_map}}}|size={{{mapsize|}}}|sizedefault=250px|alt={{{map_alt|}}}|title={{{map_caption|Location of {{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{{official_name}}}}}}}}}}{{#if:{{{map_caption|}}}|<br /><small>{{{map_caption}}}</small>}} }}}} | rowclass7 = mergedrow | data7 = {{#if:{{{image_map1|}}}|{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{image_map1}}}|size={{{mapsize1|}}}|sizedefault=250px|alt={{{map_alt1|}}}|title={{{map_caption1|Location of {{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{{official_name}}}}}}}}}}{{#if:{{{map_caption1|}}}|<br /><small>{{{map_caption1}}}</small>}} }} <!-- ***Pushpin Map*** --> | rowclass9 = mergedtoprow | data9 = {{#if:{{{pushpin_map_narrow|}}}||{{#if:{{both| {{{pushpin_map|}}} | {{both|{{{latd|}}}|{{{longd|}}}}} {{both|{{{coordinates_wikidata|{{{wikidata|}}}}}}|{{#property:P625}}}} }}| {{location map|{{{pushpin_map|}}} |border = none |alt = {{{pushpin_map_alt|}}} |caption = |float = center |width = {{{pushpin_mapsize|}}} |default_width = 250 |relief= {{{pushpin_relief|}}} |AlternativeMap = {{{pushpin_image|}}} |overlay_image = {{{pushpin_overlay|}}} |label = {{#ifeq: {{lc: {{{pushpin_label_position|}}} }} | none | | {{#if:{{{pushpin_label|}}}|{{{pushpin_label}}}|{{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{{official_name|}}}}}}} }} |lat = {{#if:{{{latm|}}}{{{latNS|}}}| |{{{latd|}}} }} |long = {{#if:{{{longm|}}}{{{longEW|}}}| |{{{longd|}}} }} |lat_deg={{#if:{{{latm|}}}{{{latNS|}}}|{{{latd|}}} }} |lat_min={{#if:{{{latm|}}}{{{latNS|}}}|{{{latm|}}} }} |lat_sec={{#if:{{{lats|}}}{{{latNS|}}}|{{{lats|}}} }} |lat_dir={{{latNS|}}} |lon_deg={{#if:{{{longm|}}}{{{longEW|}}}|{{{longd|}}} }} |lon_min={{#if:{{{longm|}}}{{{longEW|}}}|{{{longm|}}} }} |lon_sec={{#if:{{{longs|}}}{{{longEW|}}}|{{{longs|}}} }} |lon_dir={{{longEW|}}} |marksize =6 |position = {{{pushpin_label_position|}}} }}{{#if:{{{pushpin_map_caption|}}}|<small>{{{pushpin_map_caption}}}</small>|{{#if:{{{map_caption|}}}|<small>{{{map_caption}}}</small>}}}} }} }} | rowclass10 = mergedrow | data10 = {{#if:{{both|{{{pushpin_map1|}}}|{{both|{{{latd|}}}|{{{longd|}}}}} {{both|{{{coordinates_wikidata|{{{wikidata|}}}}}}|{{#property:P625}}}} }}| {{location map|{{{pushpin_map1|}}} |border = none |alt = {{{pushpin_map_alt1|}}} |caption = |float = center |width = {{{pushpin_mapsize1|}}} |default_width = 250 |relief= {{{pushpin_relief1|}}} |AlternativeMap = {{{pushpin_image1|}}} |overlay_image = {{{pushpin_overlay1|}}} |label = {{#ifeq: {{lc: {{{pushpin_label_position1|}}} }} | none | | {{#if:{{{pushpin_label1|}}}|{{{pushpin_label1}}}|{{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{{official_name|}}}}}}} }} |lat = {{#if:{{{latm|}}}{{{latNS|}}}| |{{{latd|}}} }} |long = {{#if:{{{longm|}}}{{{longEW|}}}| |{{{longd|}}} }} |lat_deg={{#if:{{{latm|}}}{{{latNS|}}}|{{{latd|}}} }} |lat_min={{#if:{{{latm|}}}{{{latNS|}}}|{{{latm|}}} }} |lat_sec={{#if:{{{lats|}}}{{{latNS|}}}|{{{lats|}}} }} |lat_dir={{{latNS|}}} |lon_deg={{#if:{{{longm|}}}{{{longEW|}}}|{{{longd|}}} }} |lon_min={{#if:{{{longm|}}}{{{longEW|}}}|{{{longm|}}} }} |lon_sec={{#if:{{{longs|}}}{{{longEW|}}}|{{{longs|}}} }} |lon_dir={{{longEW|}}} |marksize =6 |position = {{{pushpin_label_position1|}}} }}{{#if:{{{pushpin_map_caption1|}}}|<small>{{{pushpin_map_caption1|}}}</small>|{{#if:{{{map_caption|}}}|<small>{{{map_caption}}}</small>}}}} }} <!-- ***Coordinates*** --> | rowclass11 = {{#if:{{{image_map|}}}{{{image_map1|}}}{{{pushpin_map|}}}{{{pushpin_map1|}}}|{{#if:{{{grid_position|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}}}} | data11 = {{#if:{{both|{{{latd|}}}|{{{longd|}}}}}{{both|{{{coordinates_wikidata|{{{wikidata|}}}}}}|{{#property:P625}}}} |Coordinates{{#if:{{{coor_pinpoint|{{{coor_type|}}}}}}|&#32;({{{coor_pinpoint|{{{coor_type|}}}}}})|}}: {{Geobox coor|{{{latd|}}}|{{{latm|}}}|{{{lats|}}}|{{{latNS|}}}|{{{longd|}}}|{{{longm|}}}|{{{longs|}}}|{{{longEW|}}}|{{#if:{{{coordinates_type|}}}|{{{coordinates_type}}}|type:city{{#if:{{{population_total|}}}|{{#iferror:{{#expr:{{formatnum:{{{population_total}}}|R}}+1}}||({{formatnum:{{{population_total}}}|R}})}}|}}{{#if:{{{coordinates_region|}}}|_region:{{{coordinates_region}}}|{{#if:{{{subdivision_name|}}}|_region:{{CountryAbbr|{{{subdivision_name|}}}|{{{subdivision_name1|}}} }} }} }} }}|{{#ifeq:{{{coordinates_display|}}}|inline|μ1|{{#if:{{{coordinates_display|}}}|title|μ1}}}}={{{coordinates_display|}}}|{{#if:{{{coordinates_format|}}}|format|μ2}}={{{coordinates_format|}}}|wikidata={{{coordinates_wikidata|{{{wikidata|}}}}}}}}{{{coordinates_footnotes|}}} }} | rowclass12 = {{#if:{{{image_map|}}}{{{image_map1|}}}{{{pushpin_map|}}}{{{pushpin_map1|}}}|mergedbottomrow|mergedrow}} | label12 = {{ifempty|{{{grid_name|}}}|Grid&nbsp;position}} | data12 = {{{grid_position|}}} <!-- ***Subdivisions*** --> | rowclass13 = mergedtoprow | label13 = {{{subdivision_type}}} | data13 = {{#if:{{{subdivision_type|}}}|{{{subdivision_name|}}} }} | rowclass14 = mergedrow | label14 = {{{subdivision_type1}}} | data14 = {{#if:{{{subdivision_type1|}}}|{{{subdivision_name1|}}} }} | rowclass15 = mergedrow | label15 = {{{subdivision_type2}}} | data15 = {{#if:{{{subdivision_type2|}}}|{{{subdivision_name2|}}} }} | rowclass16 = mergedrow | label16 = {{{subdivision_type3}}} | data16 = {{#if:{{{subdivision_type3|}}}|{{{subdivision_name3|}}} }} | rowclass17 = mergedrow | label17 = {{{subdivision_type4}}} | data17 = {{#if:{{{subdivision_type4|}}}|{{{subdivision_name4|}}} }} | rowclass18 = mergedrow | label18 = {{{subdivision_type5}}} | data18 = {{#if:{{{subdivision_type5|}}}|{{{subdivision_name5|}}} }} | rowclass19 = mergedrow | label19 = {{{subdivision_type6}}} | data19 = {{#if:{{{subdivision_type6|}}}|{{{subdivision_name6|}}} }} <!--***Established*** --> | rowclass20 = mergedtoprow | label20 = {{{established_title}}} | data20 = {{#if:{{{established_title|}}}|{{{established_date|}}} }} | rowclass21 = mergedrow | label21 = {{{established_title1}}} | data21 = {{#if:{{{established_title1|}}}|{{{established_date1|}}} }} | rowclass22 = mergedrow | label22 = {{{established_title2}}} | data22 = {{#if:{{{established_title2|}}}|{{{established_date2|}}} }} | rowclass23 = mergedrow | label23 = {{{established_title3}}} | data23 = {{#if:{{{established_title3|}}}|{{{established_date3|}}} }} | rowclass24 = mergedrow | label24 = {{{established_title4}}} | data24 = {{#if:{{{established_title4|}}}|{{{established_date4|}}} }} | rowclass25 = mergedrow | label25 = {{{extinct_title}}} | data25 = {{#if:{{{extinct_title|}}}|{{{extinct_date|}}} }} | rowclass26 = mergedrow | label26 = Founded by | data26 = {{{founder|}}} | rowclass27 = mergedrow | label27 = [[Namesake|Named for]] | data27 = {{{named_for|}}} <!-- ***Seat of government and subdivisions within the settlement*** --> | rowclass28 = mergedtoprow | label28 = {{#if:{{{seat_type|}}}|{{{seat_type}}}|Seat}} | data28 = {{{seat|}}} | rowclass29 = mergedrow | label29 = {{#if:{{{seat1_type|}}}|{{{seat1_type}}}|Former seat}} | data29 = {{{seat1|}}} | rowclass30 = {{#if:{{{seat|}}}{{{seat1|}}}|mergedrow|mergedtoprow}} | label30 = {{#if:{{{parts_type|}}}|{{{parts_type}}}|Boroughs}} | data30 = {{#if:{{{parts|}}}{{{p1|}}} |{{#ifeq:{{{parts_style|}}}|para |<b>{{{parts|}}}{{#if:{{both|{{{parts|}}}|{{{p1|}}}}}|&#58;&nbsp;|}}</b>{{comma separated entries|{{{p1|}}}|{{{p2|}}}|{{{p3|}}}|{{{p4|}}}|{{{p5|}}}|{{{p6|}}}|{{{p7|}}}|{{{p8|}}}|{{{p9|}}}|{{{p10|}}}|{{{p11|}}}|{{{p12|}}}|{{{p13|}}}|{{{p14|}}}|{{{p15|}}}|{{{p16|}}}|{{{p17|}}}|{{{p18|}}}|{{{p19|}}}|{{{p20|}}}|{{{p21|}}}|{{{p22|}}}|{{{p23|}}}|{{{p24|}}}|{{{p25|}}}|{{{p26|}}}|{{{p27|}}}|{{{p28|}}}|{{{p29|}}}|{{{p30|}}}|{{{p31|}}}|{{{p32|}}}|{{{p33|}}}|{{{p34|}}}|{{{p35|}}}|{{{p36|}}}|{{{p37|}}}|{{{p38|}}}|{{{p39|}}}|{{{p40|}}}|{{{p41|}}}|{{{p42|}}}|{{{p43|}}}|{{{p44|}}}|{{{p45|}}}|{{{p46|}}}|{{{p47|}}}|{{{p48|}}}|{{{p49|}}}|{{{p50|}}}}} |{{#if:{{{p1|}}}|{{Collapsible list|title={{{parts|}}}|expand={{#switch:{{{parts_style|}}}|coll=|list=y|{{#if:{{{p6|}}}||y}}}}|1={{{p1|}}}|2={{{p2|}}}|3={{{p3|}}}|4={{{p4|}}}|5={{{p5|}}}|6={{{p6|}}}|7={{{p7|}}}|8={{{p8|}}}|9={{{p9|}}}|10={{{p10|}}}|11={{{p11|}}}|12={{{p12|}}}|13={{{p13|}}}|14={{{p14|}}}|15={{{p15|}}}|16={{{p16|}}}|17={{{p17|}}}|18={{{p18|}}}|19={{{p19|}}}|20={{{p20|}}}|21={{{p21|}}}|22={{{p22|}}}|23={{{p23|}}}|24={{{p24|}}}|25={{{p25|}}}|26={{{p26|}}}|27={{{p27|}}}|28={{{p28|}}}|29={{{p29|}}}|30={{{p30|}}}|31={{{p31|}}}|32={{{p32|}}}|33={{{p33|}}}|34={{{p34|}}}|35={{{p35|}}}|36={{{p36|}}}|37={{{p37|}}}|38={{{p38|}}}|39={{{p39|}}}|40={{{p40|}}}|41={{{p41|}}}|42={{{p42|}}}|43={{{p43|}}}|44={{{p44|}}}|45={{{p45|}}}|46={{{p46|}}}|47={{{p47|}}}|48={{{p48|}}}|49={{{p49|}}}|50={{{p50|}}}}} |{{{parts}}} }} }} }} <!-- ***Government type and Leader*** --> | rowclass31 = mergedtoprow | header31 = {{#if:{{{government_type|}}}{{{governing_body|}}}{{{leader_name|}}}{{{leader_name1|}}}{{{leader_name2|}}}{{{leader_name3|}}}{{{leader_name4|}}}|Abakulembeze<span style="font-weight:normal">{{{government_footnotes|}}}</span>}} <!-- ***Government*** --> | rowclass32 = mergedrow | label32 = &nbsp;•&nbsp;Type | data32 = {{{government_type|}}} | rowclass33 = mergedrow | label33 = &nbsp;•&nbsp;Body | class33 = agent | data33 = {{{governing_body|}}} | rowclass34 = mergedrow | label34 = &nbsp;•&nbsp;{{{leader_title}}} | data34 = {{#if:{{{leader_title|}}}|{{{leader_name|}}} {{#if:{{{leader_party|}}}|({{Polparty|{{{subdivision_name}}}|{{{leader_party}}}}})}}}} | rowclass35 = mergedrow | label35 = &nbsp;•&nbsp;{{{leader_title1}}} | data35 = {{#if:{{{leader_title1|}}}|{{{leader_name1|}}}}} | rowclass36 = mergedrow | label36 = &nbsp;•&nbsp;{{{leader_title2}}} | data36 = {{#if:{{{leader_title2|}}}|{{{leader_name2|}}}}} | rowclass37 = mergedrow | label37 = &nbsp;•&nbsp;{{{leader_title3}}} | data37 = {{#if:{{{leader_title3|}}}|{{{leader_name3|}}}}} | rowclass38 = mergedrow | label38 = &nbsp;•&nbsp;{{{leader_title4}}} | data38 = {{#if:{{{leader_title4|}}}|{{{leader_name4|}}}}} <!-- ***Geographical characteristics*** --> <!-- ***Area*** --> | rowclass39 = mergedtoprow | header39 = {{#if:{{{area_total_km2|}}}{{{area_total_ha|}}}{{{area_total_acre|}}}{{{area_total_sq_mi|}}}{{{area_total_dunam|}}}{{{area_land_km2|}}}{{{area_land_ha|}}}{{{area_land_acre|}}}{{{area_land_sq_mi|}}}{{{area_water_km2|}}}{{{area_water_ha|}}}{{{area_water_acre|}}}{{{area_water_sq_mi|}}}{{{area_urban_km2|}}}{{{area_urban_ha|}}}{{{area_urban_acre|}}}{{{area_urban_sq_mi|}}}{{{area_rural_sq_mi|}}}{{{area_rural_ha|}}}{{{area_rural_acre|}}}{{{area_rural_km2|}}}{{{area_metro_km2|}}}{{{area_metro_ha|}}}{{{area_metro_acre|}}}{{{area_blank1_km2|}}}{{{area_blank1_ha|}}}{{{area_blank1_acre|}}}{{{area_metro_sq_mi|}}}{{{area_blank1_sq_mi|}}} |{{#if:{{both|{{#ifeq:{{{total_type}}}|&nbsp;|1}}|{{{area_total_km2|}}}{{{area_total_ha|}}}{{{area_total_acre|}}}{{{area_total_sq_mi|}}}{{{area_total_dunam|}}}}} |<!-- displayed below --> |Obugazi<span style="font-weight:normal">{{{area_footnotes|}}}</span> }} }} | rowclass40 = {{#if:{{both|{{#ifeq:{{{total_type}}}|&nbsp;|1}}|{{{area_total_km2|}}}{{{area_total_ha|}}}{{{area_total_acre|}}}{{{area_total_sq_mi|}}}{{{area_total_dunam|}}}}}|mergedtoprow|mergedrow}} | label40 = {{#if:{{both|{{#ifeq:{{{total_type}}}|&nbsp;|1}}|{{{area_total_km2|}}}{{{area_total_ha|}}}{{{area_total_acre|}}}{{{area_total_sq_mi|}}}{{{area_total_dunam|}}}}} |Awamu<span style="font-weight:normal">{{{area_footnotes|}}}</span> |&nbsp;•&nbsp;{{#if:{{{total_type|}}}|{{{total_type}}}|{{#if:{{{area_metro_km2|}}}{{{area_metro_sq_mi|}}}{{{area_urban_km2|}}}{{{area_urban_sq_mi|}}}{{{area_rural_km2|}}}{{{area_rural_sq_mi|}}}{{{population_metro|}}}{{{population_urban|}}}{{{population_rural|}}}|{{#if:{{{settlement_type|{{{type|}}}}}}|{{{settlement_type|{{{type}}}}}}|City}}|Total}}}} }} | data40 = {{#if:{{{area_total_km2|}}}{{{area_total_ha|}}}{{{area_total_acre|}}}{{{area_total_sq_mi|}}}{{{area_total_dunam|}}} |{{infobox_settlement/areadisp |km2 ={{{area_total_km2|}}} |ha ={{{area_total_ha|}}} |acre ={{{area_total_acre|}}} |sqmi ={{{area_total_sq_mi|}}} |dunam={{{area_total_dunam|}}} |link ={{#switch:{{{dunam_link|}}}||on|total=on}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} |mag ={{{area_magnitude|}}} }}}} | rowclass41 = mergedrow | label41 = &nbsp;•&nbsp;Land | data41 = {{#if:{{{area_land_km2|}}}{{{area_land_ha|}}}{{{area_land_acre|}}}{{{area_land_sq_mi|}}}{{{area_land_dunam|}}} |{{infobox_settlement/areadisp |km2 ={{{area_land_km2|}}} |ha ={{{area_land_ha|}}} |acre ={{{area_land_acre|}}} |sqmi ={{{area_land_sq_mi|}}} |dunam={{{area_land_dunam|}}} |link ={{#ifeq:{{{dunam_link|}}}|land|on}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} }}}} | rowclass42 = mergedrow | label42 = &nbsp;•&nbsp;Water | data42 = {{#if:{{{area_water_km2|}}}{{{area_water_ha|}}}{{{area_water_acre|}}}{{{area_water_sq_mi|}}}{{{area_water_dunam|}}} |{{infobox_settlement/areadisp |km2 ={{{area_water_km2|}}} |ha ={{{area_water_ha|}}} |acre ={{{area_water_acre|}}} |sqmi ={{{area_water_sq_mi|}}} |dunam={{{area_water_dunam|}}} |link ={{#ifeq:{{{dunam_link|}}}|water|on}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} }} {{#if:{{{area_water_percent|}}}| &nbsp;{{{area_water_percent}}}%}}}} | rowclass43 = mergedrow | label43 = &nbsp;•&nbsp;Urban<span style="font-weight:normal">{{{area_urban_footnotes|}}}</span> | data43 = {{#if:{{{area_urban_km2|}}}{{{area_urban_ha|}}}{{{area_urban_acre|}}}{{{area_urban_sq_mi|}}}{{{area_urban_dunam|}}} |{{infobox_settlement/areadisp |km2 ={{{area_urban_km2|}}} |ha ={{{area_urban_ha|}}} |acre ={{{area_urban_acre|}}} |sqmi ={{{area_urban_sq_mi|}}} |dunam={{{area_urban_dunam|}}} |link ={{#ifeq:{{{dunam_link|}}}|urban|on}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} }}}} | rowclass44 = mergedrow | label44 = &nbsp;•&nbsp;Rural<span style="font-weight:normal">{{{area_rural_footnotes|}}}</span> | data44 = {{#if:{{{area_rural_km2|}}}{{{area_rural_ha|}}}{{{area_rural_acre|}}}{{{area_rural_sq_mi|}}}{{{area_rural_dunam|}}} |{{infobox_settlement/areadisp |km2 ={{{area_rural_km2|}}} |ha ={{{area_rural_ha|}}} |acre ={{{area_rural_acre|}}} |sqmi ={{{area_rural_sq_mi|}}} |dunam={{{area_rural_dunam|}}} |link ={{#ifeq:{{{dunam_link|}}}|rural|on}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} }}}} | rowclass45 = mergedrow | label45 =&nbsp;•&nbsp;Metro<span style="font-weight:normal">{{{area_metro_footnotes|}}}</span> | data45 = {{#if:{{{area_metro_km2|}}}{{{area_metro_ha|}}}{{{area_metro_acre|}}}{{{area_metro_sq_mi|}}}{{{area_metro_dunam|}}} |{{infobox_settlement/areadisp |km2 ={{{area_metro_km2|}}} |ha ={{{area_metro_ha|}}} |acre ={{{area_metro_acre|}}} |sqmi ={{{area_metro_sq_mi|}}} |dunam={{{area_metro_dunam|}}} |link ={{#ifeq:{{{dunam_link|}}}|metro|on}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} }}}} <!-- ***Area rank*** --> | rowclass46 = mergedrow | label46 = Area rank | data46 = {{{area_rank|}}} | rowclass47 = mergedrow | label47 = &nbsp;•&nbsp;{{{area_blank1_title}}} | data47 = {{#if:{{{area_blank1_km2|}}}{{{area_blank1_ha|}}}{{{area_blank1_acre|}}}{{{area_blank1_sq_mi|}}}{{{area_blank1_dunam|}}} |{{infobox_settlement/areadisp |km2 ={{{area_blank1_km2|}}} |ha ={{{area_blank1_ha|}}} |acre ={{{area_blank1_acre|}}} |sqmi ={{{area_blank1_sq_mi|}}} |dunam={{{area_blank1_dunam|}}} |link ={{#ifeq:{{{dunam_link|}}}|blank1|on}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} }}}} | rowclass48 = mergedrow | label48 = &nbsp;•&nbsp;{{{area_blank2_title}}} | data48 = {{#if:{{{area_blank2_km2|}}}{{{area_blank2_ha|}}}{{{area_blank2_acre|}}}{{{area_blank2_sq_mi|}}}{{{area_blank2_dunam|}}} |{{infobox_settlement/areadisp |km2 ={{{area_blank2_km2|}}} |ha ={{{area_blank2_ha|}}} |acre ={{{area_blank2_acre|}}} |sqmi ={{{area_blank2_sq_mi|}}} |dunam={{{area_blank2_dunam|}}} |link ={{#ifeq:{{{dunam_link|}}}|blank2|on}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} }}}} | rowclass49 = mergedrow | label49 = &nbsp; | data49 = {{#if:{{{area_note|}}}|<small>{{{area_note}}}</small>}} <!-- ***Dimensions*** --> | rowclass50 = mergedtoprow | header50 = {{#if:{{{length_km|}}}{{{length_mi|}}}{{{width_km|}}}{{{width_mi|}}}|Dimensions<span style="font-weight:normal">{{{dimensions_footnotes|}}}</span>}} | rowclass51 = mergedrow | label51 = &nbsp;•&nbsp;Length | data51 = {{#if:{{{length_km|}}}{{{length_mi|}}} | {{infobox_settlement/lengthdisp |km ={{{length_km|}}} |mi ={{{length_mi|}}} |pref={{{unit_pref}}} |name={{{subdivision_name}}} }} }} | rowclass52 = mergedrow | label52 = &nbsp;•&nbsp;Width | data52 = {{#if:{{{width_km|}}}{{{width_mi|}}} |{{infobox_settlement/lengthdisp |km ={{{width_km|}}} |mi ={{{width_mi|}}} |pref={{{unit_pref}}} |name={{{subdivision_name}}} }} }} <!-- ***Elevation*** --> | rowclass53 = mergedtoprow | label53 = Elevation<span style="font-weight:normal">{{{elevation_footnotes|}}}{{#if:{{{elevation_point|}}}|&#32;({{{elevation_point}}})}}</span> | data53 = {{#if:{{{elevation_m|}}}{{{elevation_ft|}}} |{{infobox_settlement/lengthdisp |m ={{{elevation_m|}}} |ft ={{{elevation_ft|}}} |pref={{{unit_pref}}} |name={{{subdivision_name}}} }} }} | rowclass54 = mergedtoprow | label54 = Highest&nbsp;elevation<span style="font-weight:normal">{{{elevation_max_footnotes|}}}{{#if:{{{elevation_max_point|}}}|&#32;({{{elevation_max_point}}})}}</span> | data54 = {{#if:{{{elevation_max_m|}}}{{{elevation_max_ft|}}} |{{infobox_settlement/lengthdisp |m ={{{elevation_max_m|}}} |ft ={{{elevation_max_ft|}}} |pref={{{unit_pref}}} |name={{{subdivision_name}}} }} }} <!-- ***Elevation max rank*** --> | rowclass55 = mergedrow | label55 = &nbsp;•&nbsp;Rank | data55 = {{#if:{{{elevation_max_m|}}}{{{elevation_max_ft|}}}| {{{elevation_max_rank|}}} }} | rowclass56 = {{#if:{{{elevation_min_rank|}}}|mergedrow|mergedbottomrow}} | label56 = Lowest&nbsp;elevation<span style="font-weight:normal">{{{elevation_min_footnotes|}}}{{#if:{{{elevation_min_point|}}}|&#32;({{{elevation_min_point}}})}}</span> | data56 = {{#if:{{{elevation_min_m|}}}{{{elevation_min_ft|}}} |{{infobox_settlement/lengthdisp |m ={{{elevation_min_m|}}} |ft ={{{elevation_min_ft|}}} |pref={{{unit_pref}}} |name={{{subdivision_name}}} }} }} <!-- ***Elevation min rank*** --> | rowclass57 = mergedrow | label57 = &nbsp;•&nbsp;Rank | data57 = {{#if:{{{elevation_min_m|}}}{{{elevation_min_ft|}}}|{{{elevation_min_rank|}}}}} <!-- ***Population*** --> | rowclass58 = mergedtoprow | label58 = Abantu <span style="font-weight:normal">{{#if:{{{population_as_of|}}}|({{{population_as_of}}})}}{{{population_footnotes|}}}</span> | data58 = {{#if:{{{population|}}} | {{formatnum:{{{population}}}}} | {{#ifeq:{{{total_type}}}|&nbsp; | {{#if:{{{population_total|}}} | {{formatnum:{{{population_total}}}}} }} }} }} | rowclass59 = mergedtoprow | header59 = {{#if:{{{population|}}} | |{{#ifeq:{{{total_type}}}|&nbsp; | |{{#if:{{{population_total|}}}{{{population_urban|}}}{{{population_rural|}}}{{{population_metro|}}}{{{population_blank1|}}}{{{population_blank2|}}}{{{population_est|}}} |Abantu <span style="font-weight:normal">{{#if:{{{population_as_of|}}}|({{{population_as_of}}})}}{{{population_footnotes|}}}</span> }} }} }} | rowclass60 = mergedrow | label60 = &nbsp;•&nbsp;{{#if:{{{total_type|}}}|{{{total_type}}}|{{#if:{{{population_metro|}}}{{{population_urban|}}}{{{population_rural|}}}{{{area_metro_km2|}}}{{{area_metro_sq_mi|}}}{{{area_urban_km2|}}}{{{area_urban_sq_mi|}}}{{{area_rural_km2|}}}{{{area_rural_sq_mi|}}}|{{#if:{{{settlement_type|{{{type|}}}}}}|{{{settlement_type|{{{type}}}}}}|City}}|Total}}}} | data60 = {{#if:{{{population|}}} | |{{#ifeq:{{{total_type}}}|&nbsp; | |{{#if:{{{population_total|}}} | {{formatnum:{{{population_total}}}}} }} }} }} | rowclass61 = mergedrow | label61 = &nbsp;•&nbsp;Estimate&nbsp;<span style="font-weight:normal">({{{pop_est_as_of}}}){{{pop_est_footnotes|}}}</span> | data61 = {{#if:{{{population_est|}}}|{{formatnum:{{{population_est}}}}} }} <!-- ***Population rank*** --> | rowclass62 = mergedrow | label62 =&nbsp;•&nbsp;Rank | data62 = {{{population_rank|}}} | rowclass63 = mergedrow | label63 = &nbsp;•&nbsp;Ekibangirizi n'abantu | data63 = {{#if:{{{population_density_km2|}}}{{{population_density_sq_mi|}}}{{{population_total|}}} |{{infobox_settlement/densdisp |/km2 ={{{population_density_km2|}}} |/sqmi={{{population_density_sq_mi|}}} |pop ={{{population_total|}}} |dunam={{{area_total_dunam|}}} |ha ={{{area_total_ha|}}} |km2 ={{{area_total_km2|}}} |acre ={{{area_total_acre|}}} |sqmi ={{{area_total_sq_mi|}}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} }}}} <!-- ***Population density rank*** --> | rowclass64 = mergedrow | label64 = &nbsp;•&nbsp;Density&nbsp;rank | data64 = {{{population_density_rank|}}} | rowclass65 = mergedrow | label65 = &nbsp;•&nbsp;[[Urban area|Urban]]<span style="font-weight:normal">{{{population_urban_footnotes|}}}</span> | data65 = {{#if:{{{population_urban|}}}| {{formatnum:{{{population_urban}}}}} }} | rowclass66 = mergedrow | label66 = &nbsp;•&nbsp;Urban&nbsp;density | data66 = {{#if:{{{population_density_urban_km2|}}}{{{population_density_urban_sq_mi|}}}{{{population_urban|}}} |{{infobox_settlement/densdisp |/km2 ={{{population_density_urban_km2|}}} |/sqmi={{{population_density_urban_sq_mi|}}} |pop ={{{population_urban|}}} |ha ={{{area_urban_ha|}}} |km2 ={{{area_urban_km2|}}} |acre ={{{area_urban_acre|}}} |sqmi ={{{area_urban_sq_mi|}}} |dunam={{{area_urban_dunam|}}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} }}}} | rowclass67 = mergedrow | label67 = &nbsp;•&nbsp;[[Rural area|Rural]]<span style="font-weight:normal">{{{population_rural_footnotes|}}}</span> | data67 = {{#if:{{{population_rural|}}}|{{formatnum:{{{population_rural}}}}}}} | rowclass68 = mergedrow | label68 = &nbsp;•&nbsp;Rural&nbsp;density | data68 = {{#if:{{{population_density_rural_km2|}}}{{{population_density_rural_sq_mi|}}}{{{population_rural|}}} |{{infobox_settlement/densdisp |/km2 ={{{population_density_rural_km2|}}} |/sqmi={{{population_density_rural_sq_mi|}}} |pop ={{{population_rural|}}} |ha ={{{area_rural_ha|}}} |km2 ={{{area_rural_km2|}}} |acre ={{{area_rural_acre|}}} |sqmi ={{{area_rural_sq_mi|}}} |dunam={{{area_rural_dunam|}}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} }}}} | rowclass69 = mergedrow | label69 =&nbsp;•&nbsp;[[Metropolitan area|Metro]]<span style="font-weight:normal">{{{population_metro_footnotes|}}}</span> | data69 = {{#if:{{{population_metro|}}}| {{formatnum:{{{population_metro}}}}} }} | rowclass70 = mergedrow | label70 = &nbsp;•&nbsp;Metro&nbsp;density | data70 = {{#if:{{{population_density_metro_km2|}}}{{{population_density_metro_sq_mi|}}}{{{population_metro|}}} |{{infobox_settlement/densdisp |/km2 ={{{population_density_metro_km2|}}} |/sqmi={{{population_density_metro_sq_mi|}}} |pop ={{{population_metro|}}} |ha ={{{area_metro_ha|}}} |km2 ={{{area_metro_km2|}}} |acre ={{{area_metro_acre|}}} |sqmi ={{{area_metro_sq_mi|}}} |dunam={{{area_metro_dunam|}}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} }}}} | rowclass71 = mergedrow | label71 = &nbsp;•&nbsp;{{{population_blank1_title|}}}<span style="font-weight:normal">{{{population_blank1_footnotes|}}}</span> | data71 = {{#if:{{{population_blank1|}}}|{{formatnum:{{{population_blank1}}}}}}} | rowclass72 = mergedrow | label72 = &nbsp;•&nbsp;{{#if:{{{population_blank1_title|}}}|{{{population_blank1_title}}} density|Density}} | data72 = {{#if:{{{population_density_blank1_km2|}}}{{{population_density_blank1_sq_mi|}}}{{{population_blank1|}}} |{{infobox_settlement/densdisp |/km2 ={{{population_density_blank1_km2|}}} |/sqmi={{{population_density_blank1_sq_mi|}}} |pop ={{{population_blank1|}}} |ha ={{{area_blank1_ha|}}} |km2 ={{{area_blank1_km2|}}} |acre ={{{area_blank1_acre|}}} |sqmi ={{{area_blank1_sq_mi|}}} |dunam={{{area_blank1_dunam|}}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} }}}} | rowclass73 = mergedrow | label73 = &nbsp;•&nbsp;{{{population_blank2_title|}}}<span style="font-weight:normal">{{{population_blank2_footnotes|}}}</span> | data73 = {{#if:{{{population_blank2|}}}|{{formatnum:{{{population_blank2}}}}}}} | rowclass74 = mergedrow | label74 = &nbsp;•&nbsp;{{#if:{{{population_blank2_title|}}}|{{{population_blank2_title}}} density|Density}} | data74 = {{#if:{{{population_density_blank2_km2|}}}{{{population_density_blank2_sq_mi|}}}{{{population_blank2|}}} |{{infobox_settlement/densdisp |/km2 ={{{population_density_blank2_km2|}}} |/sqmi={{{population_density_blank2_sq_mi|}}} |pop ={{{population_blank2|}}} |ha ={{{area_blank2_ha|}}} |km2 ={{{area_blank2_km2|}}} |acre ={{{area_blank2_acre|}}} |sqmi ={{{area_blank2_sq_mi|}}} |dunam={{{area_blank2_dunam|}}} |pref ={{{unit_pref}}} |name ={{{subdivision_name}}} }}}} | rowclass75 = mergedrow | label75 = &nbsp; | data75 = {{#if:{{{population_note|}}}|<small>{{{population_note}}}</small>}} | rowclass76 = mergedtoprow | label76 = [[Demonym|Demonym(s)]] | data76 = {{{population_demonym|}}} | rowclass77 = mergedtoprow | header77 = {{#if:{{{demographics_type1|}}} |{{{demographics_type1}}}<span style="font-weight:normal">{{{demographics1_footnotes|}}}</span><!-- ***Demographics 1*** -->{{infobox|child=yes | rowclass1 = mergedrow | label1 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics1_title1}}} | data1 = {{#if:{{{demographics1_title1|}}}|{{{demographics1_info1}}}}} | rowclass3 = mergedrow | label3 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics1_title2}}} | data3 = {{#if:{{{demographics1_title2|}}}|{{{demographics1_info2}}}}} | rowclass4 = mergedrow | label4 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics1_title3}}} | data4 = {{#if:{{{demographics1_title3|}}}|{{{demographics1_info3}}}}} | rowclass5 = mergedrow | label5 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics1_title4}}} | data5 = {{#if:{{{demographics1_title4|}}}|{{{demographics1_info4}}}}} | rowclass6 = mergedrow | label6 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics1_title5}}} | data6 = {{#if:{{{demographics1_title5|}}}|{{{demographics1_info5}}}}} | rowclass7 = mergedrow | label7 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics1_title6}}} | data7 = {{#if:{{{demographics1_title6|}}}|{{{demographics1_info6}}}}} | rowclass8 = mergedrow | label8 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics1_title7}}} | data8 = {{#if:{{{demographics1_title7|}}}|{{{demographics1_info7}}}}} }}}} | rowclass78 = mergedtoprow | header78 = {{#if:{{{demographics_type2|}}} |{{{demographics_type2}}}<span style="font-weight:normal">{{{demographics2_footnotes|}}}</span><!-- ***Demographics 2*** -->{{infobox|child=yes | rowclass1 = mergedrow | label1 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics2_title1}}} | data1 = {{#if:{{{demographics2_title1|}}}|{{{demographics2_info1}}}}} | rowclass3 = mergedrow | label3 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics2_title2}}} | data3 = {{#if:{{{demographics2_title2|}}}|{{{demographics2_info2}}}}} | rowclass4 = mergedrow | label4 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics2_title3}}} | data4 = {{#if:{{{demographics2_title3|}}}|{{{demographics2_info3}}}}} | rowclass5 = mergedrow | label5 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics2_title4}}} | data5 = {{#if:{{{demographics2_title4|}}}|{{{demographics2_info4}}}}} | rowclass6 = mergedrow | label6 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics2_title5}}} | data6 = {{#if:{{{demographics2_title5|}}}|{{{demographics2_info5}}}}} | rowclass7 = mergedrow | label7 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics2_title6}}} | data7 = {{#if:{{{demographics2_title6|}}}|{{{demographics2_info6}}}}} | rowclass8 = mergedrow | label8 = &nbsp;•&nbsp;{{{demographics2_title7}}} | data8 = {{#if:{{{demographics2_title7|}}}|{{{demographics2_info7}}}}} }}}} <!-- ***Time Zones*** --> | rowclass79 = mergedtoprow | label79 = {{#if:{{{timezone2|}}}|Saawa|[[Saawa]]}} | data79 = {{#if:{{{timezone1|{{{timezone|}}}}}}|{{{timezone1|{{{timezone}}}}}} {{#if:{{{utc_offset1|{{{utc_offset|}}} }}}|([[Coordinated Universal Time|UTC{{{utc_offset1|{{{utc_offset}}}}}}]])}} }} | rowclass80 = mergedrow | label80 = <nowiki /> | data80 = {{#if:{{{timezone1|{{{timezone|}}}}}}|{{#if:{{{timezone2|}}}|{{{timezone2}}} {{#if:{{{utc_offset2|{{{utc_offset2|}}} }}}|([[Coordinated Universal Time|UTC{{{utc_offset2|{{{utc_offset2}}}}}}]])}} }} }} | rowclass81 = mergedrow | label81 = <span style="white-space:nowrap">&nbsp;•&nbsp;Summer ([[Daylight saving time|DST]])</span> | data81 = {{#if:{{{timezone1|{{{timezone|}}}}}}|{{#if:{{{timezone1_DST|{{{timezone_DST|}}}}}}|{{{timezone1_DST|{{{timezone_DST|}}}}}} ([[Coordinated Universal Time|UTC{{{utc_offset1_DST|{{{utc_offset_DST|}}}}}}]])}} }} | rowclass82 = mergedrow | label82 = <nowiki /> | data82 = {{#if:{{{timezone1|{{{timezone|}}}}}}|{{#if:{{{timezone1_DST|{{{timezone_DST|}}}}}}|{{#if:{{{timezone2_DST|}}}|{{{timezone2_DST}}} ([[Coordinated Universal Time#Daylight saving time|UTC{{{utc_offset2_DST|}}}]])}} }} }} <!-- ***Postal Code(s)*** --> | rowclass83 = mergedtoprow | label83 = {{{postal_code_type}}} | class83 = adr | data83 = {{#if:{{{postal_code_type|}}}|{{#if:{{{postal_code|}}}|<span class="postal-code">{{{postal_code}}}</span>}}}} | rowclass84 = mergedbottomrow | label84 = {{{postal2_code_type}}} | class84 = adr | data84 = {{#if:{{{postal_code_type|}}}|{{#if:{{{postal2_code_type|}}}|{{#if:{{{postal2_code|}}}|<span class="postal-code">{{{postal2_code}}}</span>}} }} }} <!-- ***Area Code(s)*** --> | rowclass85 = mergedrow | label85 = {{#if:{{{area_code_type|}}}|{{{area_code_type}}}|[[Telephone numbering plan|Area code(s)]]}} | data85 = {{{area_code|}}} <!-- Geocode--> | rowclass86 = mergedrow | label86 = [[Geocode]] | class86 = nickname | data86 = {{{geocode|}}} <!-- ISO Code--> | rowclass87 = mergedrow | label87 = [[ISO 3166|ISO 3166 code]] | class87 = nickname | data87 = {{{iso_code|}}} <!-- Vehicle registration plate--> | rowclass88 = mergedrow | label88 = [[Vehicle registration plate|Vehicle registration]] | data88 = {{{registration_plate|}}} <!-- ***Blank Fields (two sections)*** --> | rowclass90 = mergedtoprow | label90 = {{{blank_name_sec1|{{{blank_name|}}}}}} | data90 = {{#if:{{{blank_name_sec1|{{{blank_name|}}}}}}|{{{blank_info_sec1|{{{blank_info|}}}}}}}} | rowclass91 = mergedrow | label91 = {{{blank1_name_sec1|{{{blank1_name|}}}}}} | data91 = {{#if:{{{blank1_name_sec1|{{{blank1_name|}}}}}}|{{{blank1_info_sec1|{{{blank1_info|}}}}}}}} | rowclass92 = mergedrow | label92 = {{{blank2_name_sec1|{{{blank2_name|}}}}}} | data92 = {{#if:{{{blank2_name_sec1|{{{blank2_name|}}}}}}|{{{blank2_info_sec1|{{{blank2_info|}}}}}}}} | rowclass93 = mergedrow | label93 = {{{blank3_name_sec1|{{{blank3_name|}}}}}} | data93 = {{#if:{{{blank3_name_sec1|{{{blank3_name|}}}}}}|{{{blank3_info_sec1|{{{blank3_info|}}}}}}}} | rowclass94 = mergedrow | label94 = {{{blank4_name_sec1|{{{blank4_name|}}}}}} | data94 = {{#if:{{{blank4_name_sec1|{{{blank4_name|}}}}}}|{{{blank4_info_sec1|{{{blank4_info|}}}}}}}} | rowclass95 = mergedrow | label95 = {{{blank5_name_sec1|{{{blank5_name|}}}}}} | data95 = {{#if:{{{blank5_name_sec1|{{{blank5_name|}}}}}}|{{{blank5_info_sec1|{{{blank5_info|}}}}}}}} | rowclass96 = mergedrow | label96 = {{{blank6_name_sec1|{{{blank6_name|}}}}}} | data96 = {{#if:{{{blank6_name_sec1|{{{blank6_name|}}}}}}|{{{blank6_info_sec1|{{{blank6_info|}}}}}}}} | rowclass97 = mergedrow | label97 = {{{blank7_name_sec1|{{{blank7_name|}}}}}} | data97 = {{#if:{{{blank7_name_sec1|{{{blank7_name|}}}}}}|{{{blank7_info_sec1|{{{blank7_info|}}}}}}}} | rowclass98 = mergedtoprow | label98 = {{{blank_name_sec2}}} | data98 = {{#if:{{{blank_name_sec2|}}}|{{{blank_info_sec2|}}}}} | rowclass99 = mergedrow | label99 = {{{blank1_name_sec2}}} | data99 = {{#if:{{{blank1_name_sec2|}}}|{{{blank1_info_sec2|}}}}} | rowclass100 = mergedrow | label100 = {{{blank2_name_sec2}}} | data100 = {{#if:{{{blank2_name_sec2|}}}|{{{blank2_info_sec2|}}}}} | rowclass101 = mergedrow | label101 = {{{blank3_name_sec2}}} | data101 = {{#if:{{{blank3_name_sec2|}}}|{{{blank3_info_sec2|}}}}} | rowclass102 = mergedrow | label102 = {{{blank4_name_sec2}}} | data102 = {{#if:{{{blank4_name_sec2|}}}|{{{blank4_info_sec2|}}}}} | rowclass103 = mergedrow | label103 = {{{blank5_name_sec2}}} | data103 = {{#if:{{{blank5_name_sec2|}}}|{{{blank5_info_sec2|}}}}} | rowclass104 = mergedrow | label104 = {{{blank6_name_sec2}}} | data104 = {{#if:{{{blank6_name_sec2|}}}|{{{blank6_info_sec2|}}}}} | rowclass105 = mergedrow | label105 = {{{blank7_name_sec2}}} | data105 = {{#if:{{{blank7_name_sec2|}}}|{{{blank7_info_sec2|}}}}} <!-- ***Website*** --> | rowclass106 = mergedtoprow | label106 = Website | data106 = {{#if:{{{website|}}}|{{{website}}}}} <!-- ***Footnotes*** --> | belowstyle = text-align:left; font-size:smaller | belowrowclass = mergedtoprow | below = {{{footnotes|}}} }}<includeonly>{{#switch:{{{coordinates_region|}}}|CA-X|US-X|IN-X=[[Category:Infobox settlement uses with imprecise region codes]] }}{{#if:{{{image_dot_map|}}}{{{dot_mapsize|}}}{{{dot_map_base_alt|}}}{{{dot_map_alt|}}}{{{dot_map_caption|}}}{{{dot_x|}}}{{{dot_y|}}}|[[Category:Settlement articles with dot maps]] }}</includeonly>{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown=[[Category:Settlement articles requiring maintenance|_VALUE_{{PAGENAME}}]]|ignoreblank=y | name | official_name | native_name | native_name_lang | other_name | settlement_type | type | translit_lang1 | translit_lang1_type1 | translit_lang1_type | translit_lang1_info | translit_lang1_type2 | translit_lang1_info1 | translit_lang1_type3 | translit_lang1_info2 | translit_lang1_type4 | translit_lang1_info3 | translit_lang1_type5 | translit_lang1_info4 | translit_lang1_type6 | translit_lang1_info5 | translit_lang1_info6 | translit_lang2 | translit_lang2_type1 | translit_lang2_type | translit_lang2_info | translit_lang2_type2 | translit_lang2_info1 | translit_lang2_type3 | translit_lang2_info2 | translit_lang2_type4 | translit_lang2_info3 | translit_lang2_type5 | translit_lang2_info4 | translit_lang2_type6 | translit_lang2_info5 | translit_lang2_info6 | image_skyline | image | imagesize | image_alt | image_caption | image_flag | image_seal | image_shield | image_blank_emblem | pushpin_map_narrow | pushpin_map | flag_size | flag_border | flag_alt | flag_link | seal_size | seal_alt | seal_type | seal_link | shield_size | shield_alt | shield_link | blank_emblem_size | blank_emblem_alt | blank_emblem_type | blank_emblem_link | image_map | mapsize | map_alt | map_caption | pushpin_map_alt | pushpin_mapsize | pushpin_relief | pushpin_image | pushpin_overlay | pushpin_label_position | pushpin_label | pushpin_map_caption | nickname | motto | anthem | image_map1 | mapsize1 | map_alt1 | map_caption1 | pushpin_map1 | pushpin_map_alt1 | pushpin_mapsize1 | pushpin_relief1 | pushpin_image1 | pushpin_overlay1 | pushpin_label_position1 | pushpin_label1 | pushpin_map_caption1 | image_dot_map | coor_pinpoint | coor_type | coordinates_type | population_total | population | coordinates_region | grid_name | grid_position | coordinates_wikidata | latd | latm | lats | latNS | longd | longm | longs | longEW | coordinates_display | coordinates_format | coordinates_footnotes | subdivision_type | subdivision_name | subdivision_type1 | subdivision_name1 | subdivision_type2 | subdivision_name2 | subdivision_type3 | subdivision_name3 | subdivision_type4 | subdivision_name4 | subdivision_type5 | subdivision_name5 | subdivision_type6 | subdivision_name6 | established_title | established_date | established_title1 | established_date1 | established_title2 | established_date2 | established_title3 | established_date3 | established_title4 | established_date4 | extinct_title | extinct_date | founder | named_for | seat_type | seat | seat1_type | seat1 | parts_type | parts | p1 | parts_style | p2 | p3 | p4 | p5 | p6 | p7 | p8 | p9 | p10 | p11 | p12 | p13 | p14 | p15 | p16 | p17 | p18 | p19 | p20 | p21 | p22 | p23 | p24 | p25 | p26 | p27 | p28 | p29 | p30 | p31 | p32 | p33 | p34 | p35 | p36 | p37 | p38 | p39 | p40 | p41 | p42 | p43 | p44 | p45 | p46 | p47 | p48 | p49 | p50 | government_type | governing_body | leader_name | leader_name1 | leader_name2 | leader_name3 | leader_name4 | government_footnotes | leader_title | leader_party | leader_title1 | leader_title2 | leader_title3 | leader_title4 | area_total_km2 | area_total_ha | area_total_acre | area_total_sq_mi | area_total_dunam | area_land_km2 | area_land_ha | area_land_acre | area_land_sq_mi | area_water_km2 | area_water_ha | area_water_acre | area_water_sq_mi | area_urban_km2 | area_urban_ha | area_urban_acre | area_urban_sq_mi | area_rural_sq_mi | area_rural_ha | area_rural_acre | area_rural_km2 | area_metro_km2 | area_metro_ha | area_metro_acre | area_blank1_km2 | area_blank1_ha | area_blank1_acre | area_metro_sq_mi | area_blank1_sq_mi | total_type | area_footnotes | dunam_link | unit_pref | area_magnitude | area_land_dunam | area_water_dunam | area_water_percent | area_urban_footnotes | area_urban_dunam | area_rural_footnotes | area_rural_dunam | area_metro_footnotes | area_metro_dunam | area_rank | area_blank1_title | area_blank1_dunam | area_blank2_title | area_blank2_km2 | area_blank2_ha | area_blank2_acre | area_blank2_sq_mi | area_blank2_dunam | area_note | length_km | length_mi | width_km | width_mi | dimensions_footnotes | elevation_footnotes | elevation_point | elevation_m | elevation_ft | elevation_max_footnotes | elevation_max_point | elevation_max_m | elevation_max_ft | elevation_max_rank | elevation_min_rank | elevation_min_footnotes | elevation_min_point | elevation_min_m | elevation_min_ft | population_metro | population_urban | population_rural | population_as_of | population_footnotes | population_blank1 | population_blank2 | population_est | pop_est_as_of | pop_est_footnotes | population_rank | population_density_km2 | population_density_sq_mi | population_density_rank | population_urban_footnotes | population_density_urban_km2 | population_density_urban_sq_mi | population_rural_footnotes | population_density_rural_km2 | population_density_rural_sq_mi | population_metro_footnotes | population_density_metro_km2 | population_density_metro_sq_mi | population_blank1_title | population_blank1_footnotes | population_density_blank1_km2 | population_density_blank1_sq_mi | population_blank2_title | population_blank2_footnotes | population_density_blank2_km2 | population_density_blank2_sq_mi | population_note | population_demonym | demographics_type1 | demographics1_footnotes | demographics1_title1 | demographics1_info1 | demographics1_title2 | demographics1_info2 | demographics1_title3 | demographics1_info3 | demographics1_title4 | demographics1_info4 | demographics1_title5 | demographics1_info5 | demographics1_title6 | demographics1_info6 | demographics1_title7 | demographics1_info7 | demographics_type2 | demographics2_footnotes | demographics2_title1 | demographics2_info1 | demographics2_title2 | demographics2_info2 | demographics2_title3 | demographics2_info3 | demographics2_title4 | demographics2_info4 | demographics2_title5 | demographics2_info5 | demographics2_title6 | demographics2_info6 | demographics2_title7 | demographics2_info7 | timezone2 | timezone | timezone1 | utc_offset | utc_offset1 | utc_offset2 | timezone1_DST | timezone_DST | utc_offset1_DST | utc_offset_DST | timezone2_DST | utc_offset2_DST | postal_code_type | postal_code | postal2_code_type | postal2_code | area_code_type | area_code | geocode | iso_code | registration_plate | blank_name | blank_name_sec1 | blank_info | blank_info_sec1 | blank1_name | blank1_name_sec1 | blank1_info | blank1_info_sec1 | blank2_name | blank2_name_sec1 | blank2_info | blank2_info_sec1 | blank3_name | blank3_name_sec1 | blank3_info | blank3_info_sec1 | blank4_name | blank4_name_sec1 | blank4_info | blank4_info_sec1 | blank5_name | blank5_name_sec1 | blank5_info | blank5_info_sec1 | blank6_name | blank6_name_sec1 | blank6_info | blank6_info_sec1 | blank7_name | blank7_name_sec1 | blank7_info | blank7_info_sec1 | blank_name_sec2 | blank_info_sec2 | blank1_name_sec2 | blank1_info_sec2 | blank2_name_sec2 | blank2_info_sec2 | blank3_name_sec2 | blank3_info_sec2 | blank4_name_sec2 | blank4_info_sec2 | blank5_name_sec2 | blank5_info_sec2 | blank6_name_sec2 | blank6_info_sec2 | blank7_name_sec2 | blank7_info_sec2 | website | footnotes }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> sdfezrrg7xln9n06pcosgsm50gqjaj9 User talk:Ssemmanda will 3 5828 73169 71485 2026-08-28T13:30:53Z MediaWiki message delivery 2616 /* Reminder: Starter Kit Virtual Meeting */ new section 73169 wikitext text/x-wiki ==Amaanyi kye ki?== Mu nnyinyonnyola eya bulijjo, Amaanyi y'embeera nga singa ebeera eteekeddwa ku kintu esobola okukiggya mu kifo ekimu okukizza mu kirala oba Amaanyi bwe busobozi bw'omuyuŋŋano gwonna okukola omulimu. Amaanyi gali buli wamu nga mu bantu oba mu bisolo oba mu bintu ebitalina bulamu okugeza ennyonyi, Ekitaangaala, Ebyuma n'ebirala.http://www.conserve-energy-future.com Amaanyi ga ngeri nnyingi: Amajjuluzi, Ag’omu kifo, Ekitaangaala, Amaloboozi, Ag’oku ttaka, Amanafuya, Amanaanuufu oba Ag’mu buttoffaali. Okusinziira Ku mateeka g'okukuuma Amaanyi, Amaanyi ag'engeri yonna gasobola okukyusibwa ne gazzibwa mu ngeri endala naye nga omuwendo gwago gusigadde gwe gumu. Okugeza, Omukozi asindika ensawo Amaanyi ge amajjuluzi gakyusibwa ne gafuuka ag'ekifo okuva Ku nkyukakyuka ebaawo oba singa oyokya ekiti, Amaanyi agakirimu gafuuka ebbugumu oba bw'oteeka essimu yo Ku masannyalaze, Amaanyi g'amasannyalaze gakyusibwa ne gasobola okuterekebwa mu buttoffaali obuli mu lyanda. Enkyukakyuka nnyingi ez’amaanyi ag'obutonde n'agatali ageeyolekera Ku mitimbagano buli lukya. Envumbula nnyingi ez'amaanyi agatali ga butonde zibaddewo okumala emyaka. ==Amaanyi gava mu ki?== Amaanyi gaawuddwamu ebibinja ebikulu bibiri: Ag'obutonde n'agatali ga butonde. ==Amaanyi ag'obutonde.== Amaanyi ag'obutonde ge maanyi agava mu bintu binnansangwa. Ga,ba, enjuba, empewo, enkuba era gasobola okufunibwa nga gaddiŋŋanibwa wonna we geetaagisibwa. Amaanyi ago mangi ddala mu nsi. Okugeza, Amaanyi ge tufuna mu njuba gasobola okukozesebwa ne tufunamu amasannyalaze. Mu Amaanyi agava mu mpewo, ebbugumu ly'omuttaka, agoomubimera, ag’omu bbanga gonna gasobola okukozesebwa okutuukiriza ebyetaago byaffe ebya bulijjo. Bino bye bimu Ku birungi n'ebibi ebiri mu kukozesa Amaanyi ag'obutonde. ==Ebirungi== Enjuba, Empewo, Ettaka, n’amayanja weebiri mu bungi ate nga bya bweereere. Amaanyi agatali ga butonde ge tukozesa matono ate nga gaggwaawo. Amaanyi ag'obutonde gagambibwa obutaba na bulabe Ku bwebulungulule. Amaanyi g'obutonde gayamba okwongera Ku by'enfuna n'okutondawo emirimu. Ensimbi ezikozesebwa okuzimba amakolero gasobola okubangawo emirimu eri enkumi n'enkumi z’abantu. Tekikwetaagisa kwesigama Ku muntu yenna okukutuusaako Amaanyi ag'obutonde nga bwe kiri Ku gatali ga butonde. Amaanyi g'obutonde galina emisoso mitono okusinga okukozesa amasannyalaze. Eyo gye bujja, emiwendo gy’amasannyalaze gisuubira okweyongeraa kubanga emiwendo gyago gisinziira Ku gy'amafuta, noolwekyo amaanyi g'obutonde gayamba okukendeeza ku misoso gy'amasannyalaze. Ebisikiriza eby'enjawulo ku misolo ng’ebiwandiiko ebisonyiwa emisolo, okukendeeza ku misolo weebiri eri abantu abaagala okutandikawo ebintu bino omuva ssente. ==Ebitali birungi== Si kyangu kutandikawo makolero gano kuba emisoso mingi. Amaanyi g'enjuba gasobola kukozesebwa budde bwa misana so si kiro oba mu biseera by'enkuba. Ebbugumu ly’omu ttaka erikozesebwa okukola amasannyalaze nalyo kya bulabe. Lisobola okuvaamu omukka ogw’obulabe wamu n'okuleeta enkyukakyuka mu bwebulungulule. Amasannyalaze gatuwa Amaanyi amalungi naye okuzimba amabibiro kiwemmenta obusanga wamu n'okwonoona entambula y'amazzi nga kw'ossa n'okutaataaganya ebintu ebibeeramu. Okukozesa amaanyi g'enjuba, olina okwesigama ku mpewo ez’amaanyi noolwekyo weetaaga okulonda ekifo ekirungi okugakola. Era kitaataaganya omuwendo gw'ebinyonyi mu bbanga. ==Amaanyi agatali ga butonde== Amaanyi agatali ga butonde mangi agaggyibwa mu bintu ebiri ku nsi. Bino bya kuggwaawo mu myaka ataano mu etaano okuva kati. Amaanyi agatali ga butonde si malungi ku bwebulungulule bwaffe era ga bulabe nnyo ku bulamu bwaffe. Gayitibwa agatali ga butonde kubanga tegasobola kuzzibwawo mu kaseera katono. Amaanyi agatali ga butonde gasangibwa mu bintu nga ebisigalira by'ebisolo, amafuta n'ebirala. Bino bye bimu ku birungi n'ebibi ebiri mu kukozesa amaanyi agatali ga butonde. ==Ebirungi== Amaanyi agatali ga butonde so gaabuseere naye nga mangu okukozesa okugeza kyangu okuteeka amafuta mu mmotoka. Osobola okuteekamu kitono ate n'ofunamu obungi bw’amasannyalaze obuwera. Tegaliiko kuvuganyizibwa. Okugeza, singa obeera ovuga baatule n'eggwaako, tosobola kugiddizaako mu lugendo wakati okuggyako ng’ogenze we bazikolerako. Gatwalibwa okuba nga si gaabuseere okugakyusa okugazza mu kikula ekirala. ==Ebitali birungi== Amaanyi agatali ga butonde gajja kutuuka gaggweewo. Amaanyi gano gavaamu omukka omubi bwe gaba gakolebwa era ne goonoona omukka ffe abantu gwe tussa. Ng’amaanyi gano bwe gali ag’okuggwaawo akaseera konna, emiwendo gyago gyeyongera buli lukya. ==Lwaki tulina okukuuma ebikwata ku maanyi?== Amaanyi gano galina okukuumibwa tusobole okutangira obwebulungulule bwaffe obutataataaganyizibwa. Tulina okugakuuma olw'emigigi egijja. Obungi amaanyi ago bwe tugakozeserezaamu kiyiza okuba eky'obulabe ku nsi. Tusobola okukendeeza ku bulabe obuyinza okututuukako nga tukozesa amaanyi matono. Emisoso gy'amaanyi ago gyeyongera buli mwaka. Kya mugaso okumanya omuwendo gw'amaanyi ago era ne tutagadiibuuda. Tusobola bulungi okukendeeza ku bungi bw’amaanyi ge tukozesa. Tusobola okukendeeza amaanyi nga tutandikira mu maka gaffe, nga tuggyako amataala emisana; engoye nga tuzooza n’amazzi amabisi oba okukozesa entambula ez'olukale mu kifo ky'okukozesa ez'obwannanyini. == Translation quality check == Hello [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], My name is [https://www.mediawiki.org/wiki/User:UOzurumba_(WMF) Uzoma Ozurumba], a Community Relations Specialist working with the WMF Language team. Nice to e-meet you. Please, I will like to ask you for help with checking the quality of the translations in this [https://docs.google.com/spreadsheets/d/1LvWPInbo2S48ujeKjSTDITh3f8RDGeQ9CpOqpnGdoTc/edit#gid=0 spreadsheet]. I am asking because the WMF Language team wants to introduce a Machine translation service support to some Wikipedias. We want to know if the translations are useful as a start(of course, this initial machine translation is not to be published, they are to help a translator speed up the work) when using content translation. Since you have experience translating articles to Luganda Wikipedia, I believe you are the right person to evaluate the translations in the spreadsheet. I will really appreciate your help with evaluating the translation. If you are okay assisting with the quality check; all you need to do is open [https://docs.google.com/spreadsheets/d/1LvWPInbo2S48ujeKjSTDITh3f8RDGeQ9CpOqpnGdoTc/edit#gid=0| this spreadsheet], try to read the article samples in the two different columns and then answer the following questions for each article: * Is any sample useful as a starting point for translation? (A/B/both/none) * If any sample is not useful, which is the main problem with it? Please note that you can answer these questions in the spreadsheet (in the column provided) or answer the questions in this thread; whichever works for you is fine. Thank you in anticipation of your help. [[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[User talk:UOzurumba (WMF)|talk]]) 09:31, 4 Gwakkuminogumu 2021 (UTC) == Thank you for being a medical translator! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {| style="background-color: #fdffe7; color: #000; border: 1px solid #fceb92;" |rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|100px]] |style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2025 Cure Translators Award''' |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2025 you [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/leaderboard.php?camp=all&user_group=all&year=2025&month=All joined us as a medical translator]. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|Consider formally joining the organization for 2026]]''', there are no associated costs. |} Look forwards to collaborating further in the year ahead. Thanks again :-) -- [[mdwiki:User:Doc_James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 07:53, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC) </div> :Thank you @[[User:Doc James|Doc James]] for this precious invitation. I got interested in this very important project ever since we met in Kampala in 2025 at the head office of Wikimedia Community User Group Uganda. :I have applied for participation this year and I am ready. [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 14:41, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC) ::Excellent :-) Lots of content in need of translation. [[User:Doc James|Doc James]] ([[User talk:Doc James|talk]]) 22:52, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC) :::Hello Dr James. I need some technical help from you. :::The Translation tool is not working. It only ends on opening, but it doesn't bring the content to be translated. :::Will be waiting for you.... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:52, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) ::::@[[User:Doc James|Doc James]] and @[[User:CeylonChingu|CeylonChingu]], ::::: I need some technical help from you. ::::: The Translation tool is not working. It only ends on opening, but it doesn't bring the content to be translated. I have tried it on several articles but all in vain!! ::::: Will be waiting for you.... ::::[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 13:05, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) :::::Yes this should be fixed very shortly [[User:Doc James|Doc James]] ([[User talk:Doc James|talk]]) 01:38, 25 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) ::::::Okay Doc, I will be waiting [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 10:32, 25 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:User:Ssemmanda will]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Doc James@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Translators_2025&oldid=30070105 --> == mdwiki translation: Pregnancy == {| cellspacing="8" cellpadding="0" style="width:100%; clear:both; margin:0.5em auto; background-color:#EAF2FF; border:1px solid #4a0000; direction:rtl; text-align:left;" | [[File:Medical translation.svg|250x250px]] | style="direction:ltr; text-align:left; padding-right:20px;" | Hi '''{{PAGENAME}}'''! Thank you for your recent contributions to [[mdwiki:WikiProjectMed:Wiki_Project_Med_Foundation|Wiki Project Med]]. Can you translate the infobox as well? https://lg.wikipedia.org/wiki/Olubuto Please check our new onboarding course [https://sites.google.com/wikiprojectmed.org/mdwiki-onboarding-course/] to learn more about our translation process. '''After every translation, please ensure the following steps are done:''' * Confirm that you have chosen the best title or properly translated the title. * Add suitable categories. * Check that the infobox is correctly translated and complete. * Make sure you have followed your language-specific Wikipedia guidelines. * After publishing your translation, if you receive any comments from the reviewers please reply and coordinate with them. Following this checklist helps us collaborate positively and effectively with local Wikipedia reviewers. If you have any questions or need support, please feel free to get in touch. Thank you for contributing your time and skills to this important work. -- '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' Team |} [[User:CeylonChingu|CeylonChingu]] ([[User talk:CeylonChingu|talk]]) 05:35, 12 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) :Thank you for this guidance...I will always follow it [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 20:22, 16 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) == Invitation to try the Starter Kit Tool == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! As one of the active editors on this Wikipedia, you're invited by the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development Language Onboarding and Development] initiative to learn about the Starter Kit, try it out, and join a virtual meeting where you can ask questions about the tool.<br> '''What the tool does'''<br> The Starter Kit helps small or new Wikipedia contributors complete essential tasks, like importing infoboxes, tracking your wiki's growth and health metrics, and connecting with members of the broader Wikimedia community for technical guidance. Some features require certain user rights, but three of the six tasks are open to any autoconfirmed editor, so most active editors can get started right away. '''Here's what we would like you to do:''' * Read the manual for more detail on the tool and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit * Access the Starter Kit tool: https://starterkit.toolforge.org/ and log in with your Wikimedia account to try it out. * Sign up for one of three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours, where you can: ** Learn more about the tool. ** Ask questions and share your thoughts. Thank you so much for using the tool, and we look forward to your attending the virtual meeting. Best regards, </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 21:17, 11 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 --> :Thank you very much. I welcome the opportunity [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 08:32, 13 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) ::Thank you, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], for your reply. Have you had a chance to use the feature? If so, I would greatly appreciate hearing your thoughts about: ::* The parts of the starter kit you expect to use most often, and how you plan to use them. ::* The essential tasks you tried, and how easy or difficult they were to complete. ::* The wiki tasks you would like the starter kit to guide you through or automate in the future. ::You can provide your feedback either on [[mw:Talk:Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit#|this page]] or during our [[mw:Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours|virtual meeting,]] if you plan to attend. ::Best regards ::[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[User talk:UOzurumba (WMF)|talk]]) 18:30, 20 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) == Deletion == Hello @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] Hope you're doing well, since you're the most active admin of this wiki, i just wanted to let you know that [[Special:Contributions/Sakura emad|i requested speedy deletion request on numerous]] articles that had no useful content of their own. [[User:Sakura emad|Sakura emad]] ([[User talk:Sakura emad|talk]]) 10:42, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) :Thank you @[[User:Sakura emad|Sakura emad]], its still a big load to re-organise this wiki but we shall keep trying. I have cleared them [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 10:50, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) ::Thanks : ) what about this one [[Pader, Uganda]] [[User:Sakura emad|Sakura emad]] ([[User talk:Sakura emad|talk]]) 12:03, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) == Reminder: Starter Kit Virtual Meeting == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! This is a friendly reminder to attend the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting. Date and time: '''Today, Saturday, August 29th, 2026, 01:00–02:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here]) This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand. If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_2:_Saturday_29_August_2026,_01:00_UTC See you soon! </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 13:30, 28 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 --> 66y1u5nd3s5r2lar9g3hzkb0koyzxvz Tito Okello 0 7697 73183 72934 2026-08-28T15:45:12Z Berniter 10779 /* Obuvo bwe */ 73183 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omusirikale w'amagye, yali emirimu mingi egy'okukwasaganya. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvanyuma lw'olutalo lw'abayeekera olwa [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|1971 coup d'état]] olwaviirako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] okufuuka omukulembeze wa Uganda omugya. Mu 1972, [[:en:1972_invasion_of_Uganda|abayeekera b'alumbagana Uganda]] okuzza Obote. Okello yali omu kubakulembeze b'ekibinja ky'amagye nga baali bagenderera [[:en:Masaka|Masaka]]. Olulumba luno lw'awangulwa abasirikale abaali ab'esimbu mu [[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|eggye lya Uganda]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello took part in the Uganda–Tanzania War. He was one of the commanders in the coalition between the Tanzania People's Defence Force and the Uganda National Liberation Army (UNLA) that removed Amin from power in 1979. In 1980, Obote was restored to presidency. Okello was selected to be the Commander of the UNLA from 1980 to 1985. == Olutalo lw'ekiyeekera == == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] aab4nh2cuo8m0rlz8m4uplxpp31xamr 73184 73183 2026-08-28T15:47:09Z Berniter 10779 /* Obuvo bwe */ 73184 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvanyuma lw'olutalo lw'abayeekera olwa [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|1971 coup d'état]] olwaviirako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] okufuuka omukulembeze wa Uganda omugya. Mu 1972, [[:en:1972_invasion_of_Uganda|abayeekera b'alumbagana Uganda]] okuzza Obote. Okello yali omu kubakulembeze b'ekibinja ky'amagye nga baali bagenderera [[:en:Masaka|Masaka]]. Olulumba luno lw'awangulwa abasirikale abaali ab'esimbu mu [[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|eggye lya Uganda]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello took part in the Uganda–Tanzania War. He was one of the commanders in the coalition between the Tanzania People's Defence Force and the Uganda National Liberation Army (UNLA) that removed Amin from power in 1979. In 1980, Obote was restored to presidency. Okello was selected to be the Commander of the UNLA from 1980 to 1985. == Olutalo lw'ekiyeekera == == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] c3voygemd4bof026ll30l42dino5kaq 73189 73184 2026-08-28T16:12:09Z Berniter 10779 73189 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Olulumba luno lw'awangulwa abasirikale abaali ab'esimbu mu [[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|eggye lya Uganda]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello took part in the Uganda–Tanzania War. He was one of the commanders in the coalition between the Tanzania People's Defence Force and the Uganda National Liberation Army (UNLA) that removed Amin from power in 1979. In 1980, Obote was restored to presidency. Okello was selected to be the Commander of the UNLA from 1980 to 1985. == Olutalo lw'ekiyeekera == == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] k4tpll82xnb705grw6iae2qvlc1puez 73190 73189 2026-08-28T16:16:46Z Berniter 10779 /* Obuvo bwe */ 73190 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello took part in the Uganda–Tanzania War. He was one of the commanders in the coalition between the Tanzania People's Defence Force and the Uganda National Liberation Army (UNLA) that removed Amin from power in 1979. In 1980, Obote was restored to presidency. Okello was selected to be the Commander of the UNLA from 1980 to 1985. == Olutalo lw'ekiyeekera == == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] 8jbdf12bh0ae00cd3ynr8clvneja6nx 73192 73190 2026-08-28T16:19:30Z Berniter 10779 /* Obuvo bwe */ 73192 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.He was one of the commanders in the coalition between the Tanzania People's Defence Force and the Uganda National Liberation Army (UNLA) that removed Amin from power in 1979. In 1980, Obote was restored to presidency. Okello was selected to be the Commander of the UNLA from 1980 to 1985. == Olutalo lw'ekiyeekera == == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] jgns2j6ef2zhmtm53qc9a367denqkma 73193 73192 2026-08-28T16:24:46Z Berniter 10779 73193 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. In 1980, Obote was restored to presidency. Okello was selected to be the Commander of the UNLA from 1980 to 1985. == Olutalo lw'ekiyeekera == == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] 83b4vt5jea415zorfums711ati1rtq4 73194 73193 2026-08-28T16:33:03Z Berniter 10779 /* Obuvo bwe */ 73194 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Olutalo lw'ekiyeekera == == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] mnh8lyb81mcgwwa1v4bzyrhvj0hb2w1 73196 73194 2026-08-28T16:36:16Z Berniter 10779 /* Obuvo bwe */ 73196 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == == Olutalo lw'ekiyeekera == == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] 3cvv0p45qz6973abwmpzek33weeo9gv 73197 73196 2026-08-28T16:36:36Z Berniter 10779 /* Okuwamba gavumenti */ 73197 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] 8nuos487kd4rbfusw8hu9qcohnq0pns 73198 73197 2026-08-28T16:39:03Z Berniter 10779 /* Okuwamba gavumenti */ 73198 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == Mu Gwomusanvu 1985, awamu ne Bazilio Olara-Okello, Tito Lutwa Okello baakola obulumbaganyi obwaggyako Pulezidenti Obote. == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] kx0lfaz06klqatrxhuhwm45n4bhz0bz 73199 73198 2026-08-28T16:41:18Z Berniter 10779 /* Okuwamba gavumenti */ 73199 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == Mu Gwomusanvu 1985, awamu ne Bazilio Olara-Okello, Tito Lutwa Okello baakola obulumbaganyi obwaggyako Pulezidenti Obote.Okello yafuga nga pulezidenti okumala emyezi mukaaga okutuusa lwe yawaayo obuyinza eri National Resistance Army (NRA) eyali ekulemberwa pulezidenti aliwo kati, Yoweri Museveni. == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] cvcwnwtvk4g07o73t2sinnmrwcqxgl5 73201 73199 2026-08-28T16:49:19Z Berniter 10779 /* Okuwamba gavumenti */ 73201 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == Mu Gwomusanvu 1985, awamu ne Bazilio Olara-Okello, Tito Lutwa Okello baakola obulumbaganyi obwaggyako Pulezidenti Obote.Okello yafuga nga pulezidenti okumala emyezi mukaaga okutuusa lwe yawaayo obuyinza eri National Resistance Army (NRA) eyali ekulemberwa pulezidenti aliwo kati, Yoweri Museveni.Yaddukira mu buwaŋŋanguse e Kenya oluvannyuma lwa Museveni okozesa amaanyi namuggyako obuyinza. == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] f28lw7tx50xbai74qdgktp08s6s3c20 73202 73201 2026-08-28T16:58:55Z Berniter 10779 /* Okuwamba gavumenti */ 73202 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == Mu Gwomusanvu 1985, awamu ne Bazilio Olara-Okello, Tito Lutwa Okello baakola obulumbaganyi obwaggyako Pulezidenti Obote.Okello yafuga nga pulezidenti okumala emyezi mukaaga okutuusa lwe yawaayo obuyinza eri National Resistance Army (NRA) eyali ekulemberwa pulezidenti aliwo kati, Yoweri Museveni.Yaddukira mu buwaŋŋanguse e Kenya oluvannyuma lwa Museveni okozesa amaanyi namuggyako obuyinza. == Amaka == == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] 701xrphdtca9fqlc0qzmfehylz36k03 73203 73202 2026-08-28T17:00:48Z Berniter 10779 /* Amaka */ 73203 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == Mu Gwomusanvu 1985, awamu ne Bazilio Olara-Okello, Tito Lutwa Okello baakola obulumbaganyi obwaggyako Pulezidenti Obote.Okello yafuga nga pulezidenti okumala emyezi mukaaga okutuusa lwe yawaayo obuyinza eri National Resistance Army (NRA) eyali ekulemberwa pulezidenti aliwo kati, Yoweri Museveni.Yaddukira mu buwaŋŋanguse e Kenya oluvannyuma lwa Museveni okozesa amaanyi namuggyako obuyinza. == Amaka == Mutabani wa Tito Okello, Henry Oryem Okello ye minisita w'ensonga z'ebweru avunaanyizibwa ku nsonga z'ensi yonna. == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] otx5fgap3x6lh8u3bzzxj3uox986jmx 73204 73203 2026-08-28T17:02:02Z Berniter 10779 /* Amaka */ 73204 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == Mu Gwomusanvu 1985, awamu ne Bazilio Olara-Okello, Tito Lutwa Okello baakola obulumbaganyi obwaggyako Pulezidenti Obote.Okello yafuga nga pulezidenti okumala emyezi mukaaga okutuusa lwe yawaayo obuyinza eri National Resistance Army (NRA) eyali ekulemberwa pulezidenti aliwo kati, Yoweri Museveni.Yaddukira mu buwaŋŋanguse e Kenya oluvannyuma lwa Museveni okozesa amaanyi namuggyako obuyinza. == Amaka == Mutabani wa Tito Okello, Henry Oryem Okello ye minisita w'ensonga z'ebweru avunaanyizibwa ku nsonga z'ensi yonna.Mu 2002, Erisanweri Opira, omuto wa Tito Okello, yawambibwa okuva mu maka ge mu Disitulikiti y'e Kitgum ekibinja ky'abayeekera ekya Lord's Resistance Army. == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] 0kv7pk6wrg71i4dqupfk1mxrm0rf12k 73205 73204 2026-08-28T17:07:37Z Berniter 10779 /* Amaka */ 73205 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == Mu Gwomusanvu 1985, awamu ne Bazilio Olara-Okello, Tito Lutwa Okello baakola obulumbaganyi obwaggyako Pulezidenti Obote.Okello yafuga nga pulezidenti okumala emyezi mukaaga okutuusa lwe yawaayo obuyinza eri National Resistance Army (NRA) eyali ekulemberwa pulezidenti aliwo kati, Yoweri Museveni.Yaddukira mu buwaŋŋanguse e Kenya oluvannyuma lwa Museveni okozesa amaanyi namuggyako obuyinza. == Amaka == Mutabani wa Tito Okello, Henry Oryem Okello ye minisita w'ensonga z'ebweru avunaanyizibwa ku nsonga z'ensi yonna.Mu 2002, Erisanweri Opira, omuto wa Tito Okello, yawambibwa okuva mu maka ge mu Disitulikiti y'e Kitgum ekibinja ky'abayeekera ekya Lord's Resistance Army.Okuwambibwa kwe kwatwalibwa ng'Okutali kwa bulijjo kubanga LRA yateranga okuwamba bavubuka nabato okubakozesa ng'abajaasi oba abaddu mu nsonga zokwegatta. == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] kzxq9smrv4viz88n7nod3i65tojbiku 73206 73205 2026-08-28T17:11:02Z Berniter 10779 /* Amaka */ 73206 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == Mu Gwomusanvu 1985, awamu ne Bazilio Olara-Okello, Tito Lutwa Okello baakola obulumbaganyi obwaggyako Pulezidenti Obote.Okello yafuga nga pulezidenti okumala emyezi mukaaga okutuusa lwe yawaayo obuyinza eri National Resistance Army (NRA) eyali ekulemberwa pulezidenti aliwo kati, Yoweri Museveni.Yaddukira mu buwaŋŋanguse e Kenya oluvannyuma lwa Museveni okozesa amaanyi namuggyako obuyinza. == Amaka == Mutabani wa Tito Okello, Henry Oryem Okello ye minisita w'ensonga z'ebweru avunaanyizibwa ku nsonga z'ensi yonna.Mu 2002, Erisanweri Opira, omuto wa Tito Okello, yawambibwa okuva mu maka ge mu Disitulikiti y'e Kitgum ekibinja ky'abayeekera ekya Lord's Resistance Army.Okuwambibwa kwe kwatwalibwa ng'Okutali kwa bulijjo kubanga LRA yateranga okuwamba bavubuka nabato okubakozesa ng'abajaasi oba abaddu mu nsonga zokwegatta.Opira yali mu myaka nsanvu we baamuwambira. == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] spsbrmltdr0fe8sm0jf4wqlec9enq7r 73209 73206 2026-08-28T17:13:35Z Berniter 10779 /* Amaka */ 73209 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == Mu Gwomusanvu 1985, awamu ne Bazilio Olara-Okello, Tito Lutwa Okello baakola obulumbaganyi obwaggyako Pulezidenti Obote.Okello yafuga nga pulezidenti okumala emyezi mukaaga okutuusa lwe yawaayo obuyinza eri National Resistance Army (NRA) eyali ekulemberwa pulezidenti aliwo kati, Yoweri Museveni.Yaddukira mu buwaŋŋanguse e Kenya oluvannyuma lwa Museveni okozesa amaanyi namuggyako obuyinza. == Amaka == Mutabani wa Tito Okello, Henry Oryem Okello ye minisita w'ensonga z'ebweru avunaanyizibwa ku nsonga z'ensi yonna.Mu 2002, Erisanweri Opira, omuto wa Tito Okello, yawambibwa okuva mu maka ge mu Disitulikiti y'e Kitgum ekibinja ky'abayeekera ekya Lord's Resistance Army.Okuwambibwa kwe kwatwalibwa ng'Okutali kwa bulijjo kubanga LRA yateranga okuwamba bavubuka nabato okubakozesa ng'abajaasi oba abaddu mu nsonga zokwegatta.Opira yali mu myaka nsanvu we baamuwambira. == Emyaka gye egy’oluvannyuma == == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] c8o3jsbbf7914753046krp7qk6kqbaw 73213 73209 2026-08-28T17:17:47Z Berniter 10779 /* Emyaka gye egy’oluvannyuma */ 73213 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == Mu Gwomusanvu 1985, awamu ne Bazilio Olara-Okello, Tito Lutwa Okello baakola obulumbaganyi obwaggyako Pulezidenti Obote.Okello yafuga nga pulezidenti okumala emyezi mukaaga okutuusa lwe yawaayo obuyinza eri National Resistance Army (NRA) eyali ekulemberwa pulezidenti aliwo kati, Yoweri Museveni.Yaddukira mu buwaŋŋanguse e Kenya oluvannyuma lwa Museveni okozesa amaanyi namuggyako obuyinza. == Amaka == Mutabani wa Tito Okello, Henry Oryem Okello ye minisita w'ensonga z'ebweru avunaanyizibwa ku nsonga z'ensi yonna.Mu 2002, Erisanweri Opira, omuto wa Tito Okello, yawambibwa okuva mu maka ge mu Disitulikiti y'e Kitgum ekibinja ky'abayeekera ekya Lord's Resistance Army.Okuwambibwa kwe kwatwalibwa ng'Okutali kwa bulijjo kubanga LRA yateranga okuwamba bavubuka nabato okubakozesa ng'abajaasi oba abaddu mu nsonga zokwegatta.Opira yali mu myaka nsanvu we baamuwambira. == Emyaka gye egy’oluvannyuma == Okello yasigala mu buwaŋŋanguse okutuusa mu 1993, Pulezidenti Museveni bweyamusonyiwa nakomawo e Kampala. == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] splv6o52d8re73nvfau9bn3dydd7yvz 73214 73213 2026-08-28T17:19:12Z Berniter 10779 /* Emyaka gye egy’oluvannyuma */ 73214 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == Mu Gwomusanvu 1985, awamu ne Bazilio Olara-Okello, Tito Lutwa Okello baakola obulumbaganyi obwaggyako Pulezidenti Obote.Okello yafuga nga pulezidenti okumala emyezi mukaaga okutuusa lwe yawaayo obuyinza eri National Resistance Army (NRA) eyali ekulemberwa pulezidenti aliwo kati, Yoweri Museveni.Yaddukira mu buwaŋŋanguse e Kenya oluvannyuma lwa Museveni okozesa amaanyi namuggyako obuyinza. == Amaka == Mutabani wa Tito Okello, Henry Oryem Okello ye minisita w'ensonga z'ebweru avunaanyizibwa ku nsonga z'ensi yonna.Mu 2002, Erisanweri Opira, omuto wa Tito Okello, yawambibwa okuva mu maka ge mu Disitulikiti y'e Kitgum ekibinja ky'abayeekera ekya Lord's Resistance Army.Okuwambibwa kwe kwatwalibwa ng'Okutali kwa bulijjo kubanga LRA yateranga okuwamba bavubuka nabato okubakozesa ng'abajaasi oba abaddu mu nsonga zokwegatta.Opira yali mu myaka nsanvu we baamuwambira. == Emyaka gye egy’oluvannyuma == Okello yasigala mu buwaŋŋanguse okutuusa mu 1993, Pulezidenti Museveni bweyamusonyiwa nakomawo e Kampala.Yafa oluvannyuma lw'emyaka esatu nga 3 Ogwomukaaga 1996, ku myaka 81. == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] p2zc58ne68jwfs7t644u7odj1jy90tn 73215 73214 2026-08-28T17:21:32Z Berniter 10779 /* Emyaka gye egy’oluvannyuma */ 73215 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda [[:en:Military_officer|, munnamagye]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti Milton Obote, Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako Idi Amin okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref> Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == Mu Gwomusanvu 1985, awamu ne Bazilio Olara-Okello, Tito Lutwa Okello baakola obulumbaganyi obwaggyako Pulezidenti Obote.Okello yafuga nga pulezidenti okumala emyezi mukaaga okutuusa lwe yawaayo obuyinza eri National Resistance Army (NRA) eyali ekulemberwa pulezidenti aliwo kati, Yoweri Museveni.Yaddukira mu buwaŋŋanguse e Kenya oluvannyuma lwa Museveni okozesa amaanyi namuggyako obuyinza. == Amaka == Mutabani wa Tito Okello, Henry Oryem Okello ye minisita w'ensonga z'ebweru avunaanyizibwa ku nsonga z'ensi yonna.Mu 2002, Erisanweri Opira, omuto wa Tito Okello, yawambibwa okuva mu maka ge mu Disitulikiti y'e Kitgum ekibinja ky'abayeekera ekya Lord's Resistance Army.Okuwambibwa kwe kwatwalibwa ng'Okutali kwa bulijjo kubanga LRA yateranga okuwamba bavubuka nabato okubakozesa ng'abajaasi oba abaddu mu nsonga zokwegatta.Opira yali mu myaka nsanvu we baamuwambira. == Emyaka gye egy’oluvannyuma == Okello yasigala mu buwaŋŋanguse okutuusa mu 1993, Pulezidenti Museveni bweyamusonyiwa nakomawo e Kampala.Yafa oluvannyuma lw'emyaka esatu nga 3 Ogwomukaaga 1996, ku myaka 81.Yaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe mu Disitulikiti y'e Kitgum, mu ggombolola y'e Namokora. == Laba na bino == * [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] . * [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya == * [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s] {{start box}} {{s-off}} {{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}} {{end box}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] 9pr4ewutfi9yaarlveapt466r0hk1i3 User talk:Nambogo Catharine 3 7915 73170 67426 2026-08-28T13:30:53Z MediaWiki message delivery 2616 /* Reminder: Starter Kit Virtual Meeting */ new section 73170 wikitext text/x-wiki Nambogo Catharine muwala muganda ey'eddira embogo yasomako ku lulimi oluganda era mufumbo. == Translation request == Hi. Sorry to bother you but I would like to ask you whether you could please translate this to Luganda? <poem> Lingua Franca Nova (“Elefen”) is a language designed to be particularly simple, consistent, and easy to learn for international communications. It has a number of positive qualities: 1. It has a limited number of phonemes. It sounds similar to Italian or Spanish. 2. It is phonetically spelled. No child should have to spend years learning irregularities. 3. It has a completely regular grammar, similar to the world’s creoles. 4. It has a limited and completely regular set of productive affixes for routine word derivation. 5. It has well-defined rules for word order, in keeping with many major languages. 6. Its vocabulary is strongly rooted in modern Romance languages. These languages are themselves widespread and influential, plus they have contributed the major part of English vocabulary 7. It is designed to be naturally accepting of Latin and Greek technical neologisms, the de facto “world standard”. 8. It is designed to seem relatively “natural” to those who are familiar with Romance languages, without being any more difficult for others to learn. We hope you like Elefen! </poem> Thanks for your help. [[User:Caro de Segeda|Caro de Segeda]] ([[User talk:Caro de Segeda|talk]]) 06:44, 30 Gwakutaano 2023 (UTC) == Nsaba buyambi == [[Special:Contributions/&#126;2026-36955-81|&#126;2026-36955-81]] ([[User talk:&#126;2026-36955-81|talk]]) 23:03, 27 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :@[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] madam nsaba kubuyambi bwo, nyambisa ku namber yoo twogere bambi [[Special:Contributions/&#126;2026-36955-81|&#126;2026-36955-81]] ([[User talk:&#126;2026-36955-81|talk]]) 23:05, 27 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) ::kaale munnange, eno ye namba yange 0700822542 [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 06:31, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) ::haha okay buy it would be okay if you email me on kojja547@gmail.com that's the email this thing shouldn't be publicly disclosed but you text me [[User:Jafran123|Jafran123]] ([[User talk:Jafran123|talk]]) 11:18, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :Lingua Franca Nova ("Elefen") lwe lulimi olwategekebwa okubeera olwangu, nga lutegeerekeka era nga lwangu n'okuyiga okusobola okuwuliziganya mu nsi yonna. Lulimu ebintu eby'enjawulo: :# Lulina ebigambo bitono ddala. Luwulikika ng'Oluyitale oba Olusipaana. :# Luwandiikibwa nga bwe luwulikika. Tewali mwana alina kumala myaka ng'ayiga ebigambo ebitali bya bulijjo. :# Lulina amateeka g'olulimi agategeerekeka, okufaananako n'ago agakozesebwa mu nnimi eziri mu nsi yonna. :# Lulina ebigambo bitono ebikozesebwa mu kukola ebigambo eby'enjawulo mu bulamu obwa bulijjo. :# Lulina amateeka agategeerekeka obulungi agakwata ku ngeri ebigambo gye birina okutegekebwamu okufaananako n'ennimi endala ekkulu. :# Ebigambo byalwo by'esigamiziddwa ku nnimi eziri mu kibinja ky'ennimi z'aba Rooma. Ennimi zino zaali zisaasanye era nga zakola kinene mu kugaziya ebigambo by'Olungereza. :# Lwakolebwa okukiriza ebigambo by'Olulattini n'Oluyonaani nga bino by'ebimu naye nga bitegeeza ekintu ekirala, "omutindo gw'ensi yonna". :# Lwakolebwa okuwulikia ng'obutonde/ obuzaale eri abo abamanyi ennimi z'aba Rooma awatali kusuumbuyibwa eri abalala abagala okuluyiga. :Ka tusuubira nti oyagala Elefen! [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 07:06, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) == Invitation to try the Starter Kit Tool == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! As one of the active editors on this Wikipedia, you're invited by the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development Language Onboarding and Development] initiative to learn about the Starter Kit, try it out, and join a virtual meeting where you can ask questions about the tool.<br> '''What the tool does'''<br> The Starter Kit helps small or new Wikipedia contributors complete essential tasks, like importing infoboxes, tracking your wiki's growth and health metrics, and connecting with members of the broader Wikimedia community for technical guidance. Some features require certain user rights, but three of the six tasks are open to any autoconfirmed editor, so most active editors can get started right away. '''Here's what we would like you to do:''' * Read the manual for more detail on the tool and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit * Access the Starter Kit tool: https://starterkit.toolforge.org/ and log in with your Wikimedia account to try it out. * Sign up for one of three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours, where you can: ** Learn more about the tool. ** Ask questions and share your thoughts. Thank you so much for using the tool, and we look forward to your attending the virtual meeting. Best regards, </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 21:17, 11 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 --> == Reminder: Starter Kit Virtual Meeting == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! This is a friendly reminder to attend the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting. Date and time: '''Today, Saturday, August 29th, 2026, 01:00–02:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here]) This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand. If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_2:_Saturday_29_August_2026,_01:00_UTC See you soon! </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 13:30, 28 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 --> jmb09mru8l94fmdssowxitwkkcdi9k7 David Bahati 0 7957 73185 70623 2026-08-28T15:50:55Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika n'okutereeza ensobi 73185 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Bahati''' (yazaalibwa nga 8 Ogwomukaaga 1973) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omubazi w'ebitabo era munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi ow'ebyensimbi mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo mu kulondebwa kwa Kabinenti empya nga 1 Ogwokusatu 2015,<ref name="Shuffle">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-17 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> nga adda mu bigere bya [[:en:Matia_Kasaija|Matia Kasaija]].<ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-03-01/uganda-s-museveni-promotes-matia-kasaija-to-finance-minister</ref> [[:en:Member_of_Parliament|Mubaka mu Paalamenti]] owa Ndorwa West, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] era nga memba w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], ekibiina ekiri mu buyinza.<ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale</ref> Mukulembeze w'ekibiina kya [[:en:The_Uganda_Scouts_Association|Scout Board of Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20100423145348/http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&SESSION=903</ref> == Okusoma kwe == Bahati yafuna Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], ne Diguli ya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] okuva mu [[:en:Cardiff_University|Cardiff University]], Satifikeeti ya strategic management okuva mu [[:en:Wharton_School|Wharton School]] ku [[:en:University_of_Pennsylvania|University of Pennsylvania]], Satifikeeti mu bukulembeze bwa kakuyege okuva mu ttendekero lya [[:en:Leadership_Institute|Leadership Institute]], era ne Dipuloma mu business English okuva ku [[:en:Manchester_Business_School|Manchester Business School]]. [[:en:Carl_Cooper|Carl Cooper]], eyali omulabirizi wa [[:en:St._Davids|St. Davids]], yagamba nti, "kyali kirungi nnyo okukizuula nti Omubaka wa Paalamenti, Mr David Bahati, naye alina Diguli ey'okubiri okuva mu University of Wales era yali amaze akaseera nga asomera mu Cardiff. Wales’ okwetabamu oluusi kugaziyira ddala wala n'okusinga bwe tukiraba."<ref>https://web.archive.org/web/20110607060107/http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461</ref><ref>http://www.walesonline.co.uk/news/local-news/bishop-pours-out-water-life-2252542</ref> Nga tannayingira bya bufuzi, Bahati y'eyali akwasaganya ensimbi mu Uganda's Population Secretariat.  == Okwanjulwa kw'ebbago eriwakanya ebisiyaga mu Uganda == Bahati yamanyikwa mu nsi z'ebweru mu Gwekkumi 2009 oluvanyuma lw'okwanjula ebbago ly'etteeka ku bisiyaga mu Uganda erya [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|Uganda Anti-Homosexuality Bill]] nga [[:en:Private_Member's_Bill|etteeka ly'omubaka kinnomu]] nga 13 Ogwekkumi ng'ateesa nti wateekebwewo mu Uganda lituumibwe "aggravated [[:en:LGBT_rights_in_Uganda|homosexuality]]" erinaabonerezebwa nga [[:en:Capital_offence|okulyamu Ensi olukwe]].<ref>http://www.pinknews.co.uk/2009/10/15/ugandan-mp-proposes-that-gays-should-be-executed/</ref> Ekiteeso kyalimu enteekateeka okwanjula okuttibwa kw'abasajja abasiyaga bannaabwe abali wansi w'emyaka 18, abantu abaliko obulemu, oba nga avunaanibwa olina [[:en:HIV|akawuka akaleeta mukenenya]],<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/HIV</ref> oba abasingisibwa omusango gw'obusiyazi. omulwanirizi w'eddembe lya bannamawulire n'abasiyazi [[:en:Jeff_Sharlet_(writer)|Jeff Sharlet]] (omuwanguzi w'engule mu [[:en:International_Gay_and_Lesbian_Human_Rights_Commission|International Gay and Lesbian Human Rights Commission]]) akkaatiriza nti mu Kafubo ak'ekyama Bahati yamugamba nti ayagala "okutta buli musiyazi okutuuka ku asembayo."<ref name="root">https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=129422524</ref> Sharlet yaleeta ekiteeso nti etteeka eryo lyajja olw'okuba Bahati yali mmemba mu kibiina ky'Abakristaayo ekya [[:en:The_Family_(Christian_political_organization)|The Family]].<ref name="secretpolitical">https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref> Yayatula nti Bahati yasoooka ne yeesonyiwa ekirowoozo ky'etteeka (mu kaseera ako lyalimu okuttibwa kw'abakabaasanya abasiyazi, abaliko obulemu, oba abasajja abalina akawuka akaleeta mukenenya) mu kiseera ky'ekyenkya eky'ensi yonna mu 2008.<ref name="Maddow1209">https://web.archive.org/web/20111110122244/http://today.msnbc.msn.com/id/34362943/ns/msnbc_tv-rachel_maddow_show/</ref> Bob Hunter, mmemba owa Famire, yawa emboozi y'akafubo eri aba [[:en:NPR|NPR]] mu Gwekkumineebiri 2009 omwali okusiima enkwatagana ya Bahati naye yakakasa nti tewali Mumerika awagira tteeka eryo.<ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=121755993&ps=cprs</ref> Amawulire g'etteeka ku busiyazi bwe gaatuuka ku bazungu, Bahati yagaanibwa okwetaba mu lukiiko lwa 2010 [[:en:U.S._National_Prayer_Breakfast|U.S. National Prayer Breakfast]].<ref name="Maddow1209" /> Bahati yabuuzibwa ebibuuzo [[:en:Rachel_Maddow|Rachel Maddow]] mu Gwekkuminebiri 2010. Bahati yagamba nti obukadde15 obwa Ddoola zaaweebwayo mu Uganda okuwandiisa abaana.<ref>{{Cite web |url=http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2010-12-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101214074459/http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 |url-status=dead }}</ref> Bwe kyafulumizibwa Maddow obukodyo "bw'okuwandiisa", ky'alaga nti "Bagenda ku ssomero, ne babasomesa, nga babasikiriza ne ssente, okubakema okuyingira mu kikolwa kino". Bahati yakakasa nti obutambi busaasanyibwa mu Uganda obugamba nti "omusajja okwebaka ne musajja munne tekirina buzibu," obwaakozesebwanga "okuwandiisa". Maddow kino y'akiwakanya, ng'agamba nti "abasiyazi okuwandiisa kw'abaana nzikiriza y'abulijjo mu mawanga gonna agateesa ku tteeka eryo nga bwe lyaleetebwa mu Uganda."<ref name="Maddow1209"/> Bahati yakinogaanya nti ebbago lye yaleeta lijja kuyita mu mitendera emituufu egya Uganda era kijja kukubaganyizibwako ebirowoozo. Okwongerezaako kw'ekyo, Bahati alina okukkiriza nti America erina okuwa ekitiibwa obuyinza bw'ayo era ne mu tteeka lya Uganda lijja kukola ku Bannayuganda bokka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite |access-date=2021-08-17 |archive-date=2013-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130220015103/http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite |url-status=dead }}</ref> Nga 20 Ogwekkumineebiri 2013 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] yayisa etteeka lya [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] n'ekibonerezo ky'okutta nga kisikiziddwa okusibwa amayisa.<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25463942</ref> Etteeka lino ly'assibwako omukono [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] nga 24 Ogwokubiri 2014.<ref>http://edition.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-anti-gay-bill</ref><ref>http://www.news24.com/Africa/News/Museveni-signs-Uganda-anti-gay-bill-20140224</ref> Nga 1 Ogwomunaana 2014, newankubadde e [[:en:Politics_of_Uganda#Judiciary|Kkooti etaputa Ssemateeka wa Uganda]] yayisa nti etteeka lyali teryayita mu mitendera mituufu.<ref name="GuardianAug">https://www.theguardian.com/world/2014/jul/31/uganda-anti-gay-law-constitutional-court</ref><ref name="BBCAug">https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400</ref><ref name="TimesAug">{{Cite web |url=http://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2019-09-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190909103014/https://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino == * [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] * [[:en:LGBT_social_movements|LGBT social movements]] == Ebijuliziddwamu ==   == Ebijulizo == {{Reflist}} * [https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale Information page for Bahati on Ugandan parliament website] * [https://www.cbc.ca/news/world/ugandan-media-politicians-campaign-against-homosexuality-1.903185 Ugandan media, politicians campaign against homosexuality. Carolyn Dunn, CBC News, last updated 26 November 2010 (includes audio interview with David Bahati)]. [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 721zjnr01663sv5iwpzlifg8jpavioe 73186 73185 2026-08-28T15:56:54Z Musuuza 11013 nyongeddemu omutwe 73186 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Bahati''' (yazaalibwa nga 8 Ogwomukaaga 1973) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omubazi w'ebitabo era munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi ow'ebyensimbi mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo mu kulondebwa kwa Kabinenti empya nga 1 Ogwokusatu 2015,<ref name="Shuffle">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-17 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> nga adda mu bigere bya [[:en:Matia_Kasaija|Matia Kasaija]].<ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-03-01/uganda-s-museveni-promotes-matia-kasaija-to-finance-minister</ref> [[:en:Member_of_Parliament|Mubaka mu Paalamenti]] owa Ndorwa West, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] era nga memba w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], ekibiina ekiri mu buyinza.<ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale</ref> Mukulembeze w'ekibiina kya [[:en:The_Uganda_Scouts_Association|Scout Board of Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20100423145348/http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&SESSION=903</ref> == Okusoma kwe == Bahati yafuna Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], ne Diguli ya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] okuva mu [[:en:Cardiff_University|Cardiff University]], Satifikeeti ya strategic management okuva mu [[:en:Wharton_School|Wharton School]] ku [[:en:University_of_Pennsylvania|University of Pennsylvania]], Satifikeeti mu bukulembeze bwa kakuyege okuva mu ttendekero lya [[:en:Leadership_Institute|Leadership Institute]], era ne Dipuloma mu business English okuva ku [[:en:Manchester_Business_School|Manchester Business School]]. [[:en:Carl_Cooper|Carl Cooper]], eyali omulabirizi wa [[:en:St._Davids|St. Davids]], yagamba nti, "kyali kirungi nnyo okukizuula nti Omubaka wa Paalamenti, Mr David Bahati, naye alina Diguli ey'okubiri okuva mu University of Wales era yali amaze akaseera nga asomera mu Cardiff. Wales’ okwetabamu oluusi kugaziyira ddala wala n'okusinga bwe tukiraba."<ref>https://web.archive.org/web/20110607060107/http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461</ref><ref>http://www.walesonline.co.uk/news/local-news/bishop-pours-out-water-life-2252542</ref> Nga tannayingira bya bufuzi, Bahati y'eyali akwasaganya ensimbi mu Uganda's Population Secretariat.  == Emirimu gye mu by'obufuzi == Ye mmemba w’ ekibiina ekifuzi ekya NRM, era ye ssentebe wa NRM mu Disitulikiti y’e Kabale. Yali mmemba wa Palamenti akiikirira Ndorwa County West Constituency mu Disitulikiti y’e Kabale, mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu. Mu kulonda okw’obuwagizi okw’ekibiina kya NRM okwa 2025, yawangulwa Naturinda Eliab. == Okwanjulwa kw'ebbago eriwakanya ebisiyaga mu Uganda == Bahati yamanyikwa mu nsi z'ebweru mu Gwekkumi 2009 oluvanyuma lw'okwanjula ebbago ly'etteeka ku bisiyaga mu Uganda erya [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|Uganda Anti-Homosexuality Bill]] nga [[:en:Private_Member's_Bill|etteeka ly'omubaka kinnomu]] nga 13 Ogwekkumi ng'ateesa nti wateekebwewo mu Uganda lituumibwe "aggravated [[:en:LGBT_rights_in_Uganda|homosexuality]]" erinaabonerezebwa nga [[:en:Capital_offence|okulyamu Ensi olukwe]].<ref>http://www.pinknews.co.uk/2009/10/15/ugandan-mp-proposes-that-gays-should-be-executed/</ref> Ekiteeso kyalimu enteekateeka okwanjula okuttibwa kw'abasajja abasiyaga bannaabwe abali wansi w'emyaka 18, abantu abaliko obulemu, oba nga avunaanibwa olina [[:en:HIV|akawuka akaleeta mukenenya]],<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/HIV</ref> oba abasingisibwa omusango gw'obusiyazi. omulwanirizi w'eddembe lya bannamawulire n'abasiyazi [[:en:Jeff_Sharlet_(writer)|Jeff Sharlet]] (omuwanguzi w'engule mu [[:en:International_Gay_and_Lesbian_Human_Rights_Commission|International Gay and Lesbian Human Rights Commission]]) akkaatiriza nti mu Kafubo ak'ekyama Bahati yamugamba nti ayagala "okutta buli musiyazi okutuuka ku asembayo."<ref name="root">https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=129422524</ref> Sharlet yaleeta ekiteeso nti etteeka eryo lyajja olw'okuba Bahati yali mmemba mu kibiina ky'Abakristaayo ekya [[:en:The_Family_(Christian_political_organization)|The Family]].<ref name="secretpolitical">https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref> Yayatula nti Bahati yasoooka ne yeesonyiwa ekirowoozo ky'etteeka (mu kaseera ako lyalimu okuttibwa kw'abakabaasanya abasiyazi, abaliko obulemu, oba abasajja abalina akawuka akaleeta mukenenya) mu kiseera ky'ekyenkya eky'ensi yonna mu 2008.<ref name="Maddow1209">https://web.archive.org/web/20111110122244/http://today.msnbc.msn.com/id/34362943/ns/msnbc_tv-rachel_maddow_show/</ref> Bob Hunter, mmemba owa Famire, yawa emboozi y'akafubo eri aba [[:en:NPR|NPR]] mu Gwekkumineebiri 2009 omwali okusiima enkwatagana ya Bahati naye yakakasa nti tewali Mumerika awagira tteeka eryo.<ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=121755993&ps=cprs</ref> Amawulire g'etteeka ku busiyazi bwe gaatuuka ku bazungu, Bahati yagaanibwa okwetaba mu lukiiko lwa 2010 [[:en:U.S._National_Prayer_Breakfast|U.S. National Prayer Breakfast]].<ref name="Maddow1209" /> Bahati yabuuzibwa ebibuuzo [[:en:Rachel_Maddow|Rachel Maddow]] mu Gwekkuminebiri 2010. Bahati yagamba nti obukadde15 obwa Ddoola zaaweebwayo mu Uganda okuwandiisa abaana.<ref>{{Cite web |url=http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2010-12-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101214074459/http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 |url-status=dead }}</ref> Bwe kyafulumizibwa Maddow obukodyo "bw'okuwandiisa", ky'alaga nti "Bagenda ku ssomero, ne babasomesa, nga babasikiriza ne ssente, okubakema okuyingira mu kikolwa kino". Bahati yakakasa nti obutambi busaasanyibwa mu Uganda obugamba nti "omusajja okwebaka ne musajja munne tekirina buzibu," obwaakozesebwanga "okuwandiisa". Maddow kino y'akiwakanya, ng'agamba nti "abasiyazi okuwandiisa kw'abaana nzikiriza y'abulijjo mu mawanga gonna agateesa ku tteeka eryo nga bwe lyaleetebwa mu Uganda."<ref name="Maddow1209"/> Bahati yakinogaanya nti ebbago lye yaleeta lijja kuyita mu mitendera emituufu egya Uganda era kijja kukubaganyizibwako ebirowoozo. Okwongerezaako kw'ekyo, Bahati alina okukkiriza nti America erina okuwa ekitiibwa obuyinza bw'ayo era ne mu tteeka lya Uganda lijja kukola ku Bannayuganda bokka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite |access-date=2021-08-17 |archive-date=2013-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130220015103/http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite |url-status=dead }}</ref> Nga 20 Ogwekkumineebiri 2013 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] yayisa etteeka lya [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] n'ekibonerezo ky'okutta nga kisikiziddwa okusibwa amayisa.<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25463942</ref> Etteeka lino ly'assibwako omukono [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] nga 24 Ogwokubiri 2014.<ref>http://edition.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-anti-gay-bill</ref><ref>http://www.news24.com/Africa/News/Museveni-signs-Uganda-anti-gay-bill-20140224</ref> Nga 1 Ogwomunaana 2014, newankubadde e [[:en:Politics_of_Uganda#Judiciary|Kkooti etaputa Ssemateeka wa Uganda]] yayisa nti etteeka lyali teryayita mu mitendera mituufu.<ref name="GuardianAug">https://www.theguardian.com/world/2014/jul/31/uganda-anti-gay-law-constitutional-court</ref><ref name="BBCAug">https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400</ref><ref name="TimesAug">{{Cite web |url=http://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2019-09-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190909103014/https://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino == * [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] * [[:en:LGBT_social_movements|LGBT social movements]] == Ebijuliziddwamu ==   == Ebijulizo == {{Reflist}} * [https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale Information page for Bahati on Ugandan parliament website] * [https://www.cbc.ca/news/world/ugandan-media-politicians-campaign-against-homosexuality-1.903185 Ugandan media, politicians campaign against homosexuality. Carolyn Dunn, CBC News, last updated 26 November 2010 (includes audio interview with David Bahati)]. [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 8av9crb5vyk99rxddekr9xgk2ced8wy 73187 73186 2026-08-28T15:59:28Z Musuuza 11013 nyongeddemu omutwe 73187 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Bahati''' (yazaalibwa nga 8 Ogwomukaaga 1973) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omubazi w'ebitabo era munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi ow'ebyensimbi mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo mu kulondebwa kwa Kabinenti empya nga 1 Ogwokusatu 2015,<ref name="Shuffle">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-17 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> nga adda mu bigere bya [[:en:Matia_Kasaija|Matia Kasaija]].<ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-03-01/uganda-s-museveni-promotes-matia-kasaija-to-finance-minister</ref> [[:en:Member_of_Parliament|Mubaka mu Paalamenti]] owa Ndorwa West, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] era nga memba w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], ekibiina ekiri mu buyinza.<ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale</ref> Mukulembeze w'ekibiina kya [[:en:The_Uganda_Scouts_Association|Scout Board of Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20100423145348/http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&SESSION=903</ref> == Okusoma kwe == Bahati yafuna Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], ne Diguli ya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] okuva mu [[:en:Cardiff_University|Cardiff University]], Satifikeeti ya strategic management okuva mu [[:en:Wharton_School|Wharton School]] ku [[:en:University_of_Pennsylvania|University of Pennsylvania]], Satifikeeti mu bukulembeze bwa kakuyege okuva mu ttendekero lya [[:en:Leadership_Institute|Leadership Institute]], era ne Dipuloma mu business English okuva ku [[:en:Manchester_Business_School|Manchester Business School]]. [[:en:Carl_Cooper|Carl Cooper]], eyali omulabirizi wa [[:en:St._Davids|St. Davids]], yagamba nti, "kyali kirungi nnyo okukizuula nti Omubaka wa Paalamenti, Mr David Bahati, naye alina Diguli ey'okubiri okuva mu University of Wales era yali amaze akaseera nga asomera mu Cardiff. Wales’ okwetabamu oluusi kugaziyira ddala wala n'okusinga bwe tukiraba."<ref>https://web.archive.org/web/20110607060107/http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461</ref><ref>http://www.walesonline.co.uk/news/local-news/bishop-pours-out-water-life-2252542</ref> Nga tannayingira bya bufuzi, Bahati y'eyali akwasaganya ensimbi mu Uganda's Population Secretariat.  == Emirimu gye mu by'obufuzi == Ye mmemba w’ ekibiina ekifuzi ekya NRM, era ye ssentebe wa NRM mu Disitulikiti y’e Kabale. Yali mmemba wa Palamenti akiikirira Ndorwa County West Constituency mu Disitulikiti y’e Kabale, mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu. Mu kulonda okw’obuwagizi okw’ekibiina kya NRM okwa 2025, yawangulwa Naturinda Eliab. == Obuvunaanyizibwa obulala == Ye mukulu w’Olukiiko lwa Scouts Board mu Uganda. Era ye Ssentebe w’ekibiina kya Uganda National Prayer Breakfast Fellowship. == Okwanjulwa kw'ebbago eriwakanya ebisiyaga mu Uganda == Bahati yamanyikwa mu nsi z'ebweru mu Gwekkumi 2009 oluvanyuma lw'okwanjula ebbago ly'etteeka ku bisiyaga mu Uganda erya [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|Uganda Anti-Homosexuality Bill]] nga [[:en:Private_Member's_Bill|etteeka ly'omubaka kinnomu]] nga 13 Ogwekkumi ng'ateesa nti wateekebwewo mu Uganda lituumibwe "aggravated [[:en:LGBT_rights_in_Uganda|homosexuality]]" erinaabonerezebwa nga [[:en:Capital_offence|okulyamu Ensi olukwe]].<ref>http://www.pinknews.co.uk/2009/10/15/ugandan-mp-proposes-that-gays-should-be-executed/</ref> Ekiteeso kyalimu enteekateeka okwanjula okuttibwa kw'abasajja abasiyaga bannaabwe abali wansi w'emyaka 18, abantu abaliko obulemu, oba nga avunaanibwa olina [[:en:HIV|akawuka akaleeta mukenenya]],<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/HIV</ref> oba abasingisibwa omusango gw'obusiyazi. omulwanirizi w'eddembe lya bannamawulire n'abasiyazi [[:en:Jeff_Sharlet_(writer)|Jeff Sharlet]] (omuwanguzi w'engule mu [[:en:International_Gay_and_Lesbian_Human_Rights_Commission|International Gay and Lesbian Human Rights Commission]]) akkaatiriza nti mu Kafubo ak'ekyama Bahati yamugamba nti ayagala "okutta buli musiyazi okutuuka ku asembayo."<ref name="root">https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=129422524</ref> Sharlet yaleeta ekiteeso nti etteeka eryo lyajja olw'okuba Bahati yali mmemba mu kibiina ky'Abakristaayo ekya [[:en:The_Family_(Christian_political_organization)|The Family]].<ref name="secretpolitical">https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref> Yayatula nti Bahati yasoooka ne yeesonyiwa ekirowoozo ky'etteeka (mu kaseera ako lyalimu okuttibwa kw'abakabaasanya abasiyazi, abaliko obulemu, oba abasajja abalina akawuka akaleeta mukenenya) mu kiseera ky'ekyenkya eky'ensi yonna mu 2008.<ref name="Maddow1209">https://web.archive.org/web/20111110122244/http://today.msnbc.msn.com/id/34362943/ns/msnbc_tv-rachel_maddow_show/</ref> Bob Hunter, mmemba owa Famire, yawa emboozi y'akafubo eri aba [[:en:NPR|NPR]] mu Gwekkumineebiri 2009 omwali okusiima enkwatagana ya Bahati naye yakakasa nti tewali Mumerika awagira tteeka eryo.<ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=121755993&ps=cprs</ref> Amawulire g'etteeka ku busiyazi bwe gaatuuka ku bazungu, Bahati yagaanibwa okwetaba mu lukiiko lwa 2010 [[:en:U.S._National_Prayer_Breakfast|U.S. National Prayer Breakfast]].<ref name="Maddow1209" /> Bahati yabuuzibwa ebibuuzo [[:en:Rachel_Maddow|Rachel Maddow]] mu Gwekkuminebiri 2010. Bahati yagamba nti obukadde15 obwa Ddoola zaaweebwayo mu Uganda okuwandiisa abaana.<ref>{{Cite web |url=http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2010-12-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101214074459/http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 |url-status=dead }}</ref> Bwe kyafulumizibwa Maddow obukodyo "bw'okuwandiisa", ky'alaga nti "Bagenda ku ssomero, ne babasomesa, nga babasikiriza ne ssente, okubakema okuyingira mu kikolwa kino". Bahati yakakasa nti obutambi busaasanyibwa mu Uganda obugamba nti "omusajja okwebaka ne musajja munne tekirina buzibu," obwaakozesebwanga "okuwandiisa". Maddow kino y'akiwakanya, ng'agamba nti "abasiyazi okuwandiisa kw'abaana nzikiriza y'abulijjo mu mawanga gonna agateesa ku tteeka eryo nga bwe lyaleetebwa mu Uganda."<ref name="Maddow1209"/> Bahati yakinogaanya nti ebbago lye yaleeta lijja kuyita mu mitendera emituufu egya Uganda era kijja kukubaganyizibwako ebirowoozo. Okwongerezaako kw'ekyo, Bahati alina okukkiriza nti America erina okuwa ekitiibwa obuyinza bw'ayo era ne mu tteeka lya Uganda lijja kukola ku Bannayuganda bokka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite |access-date=2021-08-17 |archive-date=2013-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130220015103/http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite |url-status=dead }}</ref> Nga 20 Ogwekkumineebiri 2013 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] yayisa etteeka lya [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] n'ekibonerezo ky'okutta nga kisikiziddwa okusibwa amayisa.<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25463942</ref> Etteeka lino ly'assibwako omukono [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] nga 24 Ogwokubiri 2014.<ref>http://edition.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-anti-gay-bill</ref><ref>http://www.news24.com/Africa/News/Museveni-signs-Uganda-anti-gay-bill-20140224</ref> Nga 1 Ogwomunaana 2014, newankubadde e [[:en:Politics_of_Uganda#Judiciary|Kkooti etaputa Ssemateeka wa Uganda]] yayisa nti etteeka lyali teryayita mu mitendera mituufu.<ref name="GuardianAug">https://www.theguardian.com/world/2014/jul/31/uganda-anti-gay-law-constitutional-court</ref><ref name="BBCAug">https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400</ref><ref name="TimesAug">{{Cite web |url=http://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2019-09-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190909103014/https://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino == * [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] * [[:en:LGBT_social_movements|LGBT social movements]] == Ebijuliziddwamu ==   == Ebijulizo == {{Reflist}} * [https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale Information page for Bahati on Ugandan parliament website] * [https://www.cbc.ca/news/world/ugandan-media-politicians-campaign-against-homosexuality-1.903185 Ugandan media, politicians campaign against homosexuality. Carolyn Dunn, CBC News, last updated 26 November 2010 (includes audio interview with David Bahati)]. [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] c9bri76pbhqc9sfu0n8s2tk7ndoqama 73188 73187 2026-08-28T16:05:49Z Musuuza 11013 Nyongeddemu sentensi ezibadde zibulamu 73188 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Bahati''' (yazaalibwa nga 8 Ogwomukaaga 1973) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omubazi w'ebitabo era munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi ow'ebyensimbi mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]. Yaddamu okulondebwa ku kifo kino eky’obwaminisita mu 2026.Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu nkyukakyuka mu Kabineeti eyaliwo nga 9 Ogwomukaaga 2021. Yali Minisita wa State ow’eby’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Obukungu (Okuteekateeka), ng’asikira Matia Kasaija. == Okusoma kwe == Bahati yafuna Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], ne Diguli ya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] okuva mu [[:en:Cardiff_University|Cardiff University]], Satifikeeti ya strategic management okuva mu [[:en:Wharton_School|Wharton School]] ku [[:en:University_of_Pennsylvania|University of Pennsylvania]], Satifikeeti mu bukulembeze bwa kakuyege okuva mu ttendekero lya [[:en:Leadership_Institute|Leadership Institute]], era ne Dipuloma mu business English okuva ku [[:en:Manchester_Business_School|Manchester Business School]]. [[:en:Carl_Cooper|Carl Cooper]], eyali omulabirizi wa [[:en:St._Davids|St. Davids]], yagamba nti, "kyali kirungi nnyo okukizuula nti Omubaka wa Paalamenti, Mr David Bahati, naye alina Diguli ey'okubiri okuva mu University of Wales era yali amaze akaseera nga asomera mu Cardiff. Wales’ okwetabamu oluusi kugaziyira ddala wala n'okusinga bwe tukiraba."<ref>https://web.archive.org/web/20110607060107/http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461</ref><ref>http://www.walesonline.co.uk/news/local-news/bishop-pours-out-water-life-2252542</ref> Nga tannayingira bya bufuzi, Bahati y'eyali akwasaganya ensimbi mu Uganda's Population Secretariat.  == Emirimu gye mu by'obufuzi == Ye mmemba w’ ekibiina ekifuzi ekya NRM, era ye ssentebe wa NRM mu Disitulikiti y’e Kabale. Yali mmemba wa Palamenti akiikirira Ndorwa County West Constituency mu Disitulikiti y’e Kabale, mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu. Mu kulonda okw’obuwagizi okw’ekibiina kya NRM okwa 2025, yawangulwa Naturinda Eliab. == Obuvunaanyizibwa obulala == Ye mukulu w’Olukiiko lwa Scouts Board mu Uganda. Era ye Ssentebe w’ekibiina kya Uganda National Prayer Breakfast Fellowship. == Okwanjulwa kw'ebbago eriwakanya ebisiyaga mu Uganda == Bahati yamanyikwa mu nsi z'ebweru mu Gwekkumi 2009 oluvanyuma lw'okwanjula ebbago ly'etteeka ku bisiyaga mu Uganda erya [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|Uganda Anti-Homosexuality Bill]] nga [[:en:Private_Member's_Bill|etteeka ly'omubaka kinnomu]] nga 13 Ogwekkumi ng'ateesa nti wateekebwewo mu Uganda lituumibwe "aggravated [[:en:LGBT_rights_in_Uganda|homosexuality]]" erinaabonerezebwa nga [[:en:Capital_offence|okulyamu Ensi olukwe]].<ref>http://www.pinknews.co.uk/2009/10/15/ugandan-mp-proposes-that-gays-should-be-executed/</ref> Ekiteeso kyalimu enteekateeka okwanjula okuttibwa kw'abasajja abasiyaga bannaabwe abali wansi w'emyaka 18, abantu abaliko obulemu, oba nga avunaanibwa olina [[:en:HIV|akawuka akaleeta mukenenya]],<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/HIV</ref> oba abasingisibwa omusango gw'obusiyazi. omulwanirizi w'eddembe lya bannamawulire n'abasiyazi [[:en:Jeff_Sharlet_(writer)|Jeff Sharlet]] (omuwanguzi w'engule mu [[:en:International_Gay_and_Lesbian_Human_Rights_Commission|International Gay and Lesbian Human Rights Commission]]) akkaatiriza nti mu Kafubo ak'ekyama Bahati yamugamba nti ayagala "okutta buli musiyazi okutuuka ku asembayo."<ref name="root">https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=129422524</ref> Sharlet yaleeta ekiteeso nti etteeka eryo lyajja olw'okuba Bahati yali mmemba mu kibiina ky'Abakristaayo ekya [[:en:The_Family_(Christian_political_organization)|The Family]].<ref name="secretpolitical">https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref> Yayatula nti Bahati yasoooka ne yeesonyiwa ekirowoozo ky'etteeka (mu kaseera ako lyalimu okuttibwa kw'abakabaasanya abasiyazi, abaliko obulemu, oba abasajja abalina akawuka akaleeta mukenenya) mu kiseera ky'ekyenkya eky'ensi yonna mu 2008.<ref name="Maddow1209">https://web.archive.org/web/20111110122244/http://today.msnbc.msn.com/id/34362943/ns/msnbc_tv-rachel_maddow_show/</ref> Bob Hunter, mmemba owa Famire, yawa emboozi y'akafubo eri aba [[:en:NPR|NPR]] mu Gwekkumineebiri 2009 omwali okusiima enkwatagana ya Bahati naye yakakasa nti tewali Mumerika awagira tteeka eryo.<ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=121755993&ps=cprs</ref> Amawulire g'etteeka ku busiyazi bwe gaatuuka ku bazungu, Bahati yagaanibwa okwetaba mu lukiiko lwa 2010 [[:en:U.S._National_Prayer_Breakfast|U.S. National Prayer Breakfast]].<ref name="Maddow1209" /> Bahati yabuuzibwa ebibuuzo [[:en:Rachel_Maddow|Rachel Maddow]] mu Gwekkuminebiri 2010. Bahati yagamba nti obukadde15 obwa Ddoola zaaweebwayo mu Uganda okuwandiisa abaana.<ref>{{Cite web |url=http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2010-12-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101214074459/http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 |url-status=dead }}</ref> Bwe kyafulumizibwa Maddow obukodyo "bw'okuwandiisa", ky'alaga nti "Bagenda ku ssomero, ne babasomesa, nga babasikiriza ne ssente, okubakema okuyingira mu kikolwa kino". Bahati yakakasa nti obutambi busaasanyibwa mu Uganda obugamba nti "omusajja okwebaka ne musajja munne tekirina buzibu," obwaakozesebwanga "okuwandiisa". Maddow kino y'akiwakanya, ng'agamba nti "abasiyazi okuwandiisa kw'abaana nzikiriza y'abulijjo mu mawanga gonna agateesa ku tteeka eryo nga bwe lyaleetebwa mu Uganda."<ref name="Maddow1209"/> Bahati yakinogaanya nti ebbago lye yaleeta lijja kuyita mu mitendera emituufu egya Uganda era kijja kukubaganyizibwako ebirowoozo. Okwongerezaako kw'ekyo, Bahati alina okukkiriza nti America erina okuwa ekitiibwa obuyinza bw'ayo era ne mu tteeka lya Uganda lijja kukola ku Bannayuganda bokka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite |access-date=2021-08-17 |archive-date=2013-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130220015103/http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite |url-status=dead }}</ref> Nga 20 Ogwekkumineebiri 2013 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] yayisa etteeka lya [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] n'ekibonerezo ky'okutta nga kisikiziddwa okusibwa amayisa.<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25463942</ref> Etteeka lino ly'assibwako omukono [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] nga 24 Ogwokubiri 2014.<ref>http://edition.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-anti-gay-bill</ref><ref>http://www.news24.com/Africa/News/Museveni-signs-Uganda-anti-gay-bill-20140224</ref> Nga 1 Ogwomunaana 2014, newankubadde e [[:en:Politics_of_Uganda#Judiciary|Kkooti etaputa Ssemateeka wa Uganda]] yayisa nti etteeka lyali teryayita mu mitendera mituufu.<ref name="GuardianAug">https://www.theguardian.com/world/2014/jul/31/uganda-anti-gay-law-constitutional-court</ref><ref name="BBCAug">https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400</ref><ref name="TimesAug">{{Cite web |url=http://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2019-09-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190909103014/https://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino == * [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] * [[:en:LGBT_social_movements|LGBT social movements]] == Ebijuliziddwamu ==   == Ebijulizo == {{Reflist}} * [https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale Information page for Bahati on Ugandan parliament website] * [https://www.cbc.ca/news/world/ugandan-media-politicians-campaign-against-homosexuality-1.903185 Ugandan media, politicians campaign against homosexuality. Carolyn Dunn, CBC News, last updated 26 November 2010 (includes audio interview with David Bahati)]. [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] oep92gse444i7mtyuxw9xx1r4u3lx1s 73200 73188 2026-08-28T16:44:48Z Musuuza 11013 ngasseeko obutinda 73200 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Bahati''' (yazaalibwa nga 8 Ogwomukaaga 1973) Munnayuganda omubazi w'ebitabo era munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi ow'ebyensimbi mu [[Kabinenti ya Uganda]]. Yaddamu okulondebwa ku kifo kino eky’obwaminisita mu 2026.Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu nkyukakyuka mu Kabineeti eyaliwo nga 9 Ogwomukaaga 2021. Yali Minisita wa State ow’eby’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Obukungu (Okuteekateeka), ng’asikira [[Matia Kasaija]]. == Okusoma kwe == Bahati yafuna Diguli eya [[Bachelor of Commerce]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]], ne Diguli ya [[Master of Business Administration]] okuva mu [[Cardiff University]], Satifikeeti ya strategic management okuva mu [[Wharton School]] ku [[University of Pennsylvania]], Satifikeeti mu bukulembeze bwa kakuyege okuva mu ttendekero lya [[Leadership Institute]], era ne Dipuloma mu business English okuva ku [[Manchester Business School]]. [[Carl Cooper]], eyali omulabirizi wa [[St. Davids]], yagamba nti, "kyali kirungi nnyo okukizuula nti Omubaka wa Paalamenti, Mr David Bahati, naye alina Diguli ey'okubiri okuva mu University of Wales era yali amaze akaseera nga asomera mu Cardiff. Wales’ okwetabamu oluusi kugaziyira ddala wala n'okusinga bwe tukiraba."<ref>https://web.archive.org/web/20110607060107/http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461</ref><ref>http://www.walesonline.co.uk/news/local-news/bishop-pours-out-water-life-2252542</ref> Nga tannayingira bya bufuzi, Bahati y'eyali akwasaganya ensimbi mu Uganda's Population Secretariat.  == Emirimu gye mu by'obufuzi == Ye mmemba w’ ekibiina ekya [[National Resistance Movement]], era ye ssentebe wa NRM mu Disitulikiti y’e Kabale. Yali [[mmemba wa Palamenti]] akiikirira Ndorwa County West Constituency mu [[Kabale (disitulikit)|Kabale Disitulikiti]] eya tulikiti, mu [[Paalamenti ya Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu. Mu kulonda okw’obuwagizi okw’ekibiina kya NRM okwa 2025, yawangulwa Naturinda Eliab. == Obuvunaanyizibwa obulala == Ye mukulu w’Olukiiko lwa [[Scouts Board mu Uganda]]. Era ye Ssentebe w’ekibiina kya Uganda National Prayer Breakfast Fellowship. == Okwanjulwa kw'ebbago eriwakanya ebisiyaga mu Uganda == Bahati yamanyikwa mu nsi z'ebweru mu Gwekkumi 2009 oluvanyuma lw'okwanjula ebbago ly'etteeka ku bisiyaga mu Uganda erya [[Uganda Anti-Homosexuality Bill]] nga [[etteeka ly'omubaka kinnomu]] nga 13 Ogwekkumi ng'ateesa nti wateekebwewo mu Uganda lituumibwe "aggravated [[homosexuality]]" erinaabonerezebwa nga [[okulyamu Ensi olukwe]].<ref>http://www.pinknews.co.uk/2009/10/15/ugandan-mp-proposes-that-gays-should-be-executed/</ref> Ekiteeso kyalimu enteekateeka okwanjula okuttibwa kw'abasajja abasiyaga bannaabwe abali wansi w'emyaka 18, abantu abaliko obulemu, oba nga avunaanibwa olina [[akawuka akaleeta mukenenya]],<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/HIV</ref> oba abasingisibwa omusango gw'obusiyazi. omulwanirizi w'eddembe lya bannamawulire n'abasiyazi [[Jeff Sharlet]] (omuwanguzi w'engule mu [[International Gay and Lesbian Human Rights Commission]]) akkaatiriza nti mu Kafubo ak'ekyama Bahati yamugamba nti ayagala "okutta buli musiyazi okutuuka ku asembayo."<ref name="root">https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=129422524</ref> Sharlet yaleeta ekiteeso nti etteeka eryo lyajja olw'okuba Bahati yali mmemba mu kibiina ky'Abakristaayo ekya [[The Family]].<ref name="secretpolitical">https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref> Yayatula nti Bahati yasoooka ne yeesonyiwa ekirowoozo ky'etteeka (mu kaseera ako lyalimu okuttibwa kw'abakabaasanya abasiyazi, abaliko obulemu, oba abasajja abalina akawuka akaleeta mukenenya) mu kiseera ky'ekyenkya eky'ensi yonna mu 2008.<ref name="Maddow1209">https://web.archive.org/web/20111110122244/http://today.msnbc.msn.com/id/34362943/ns/msnbc_tv-rachel_maddow_show/</ref> Bob Hunter, mmemba owa Famire, yawa emboozi y'akafubo eri aba [[NPR]] mu Gwekkumineebiri 2009 omwali okusiima enkwatagana ya Bahati naye yakakasa nti tewali Mumerika awagira tteeka eryo.<ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=121755993&ps=cprs</ref> Amawulire g'etteeka ku busiyazi bwe gaatuuka ku bazungu, Bahati yagaanibwa okwetaba mu lukiiko lwa 2010 [[U.S. National Prayer Breakfast]].<ref name="Maddow1209" /> Bahati yabuuzibwa ebibuuzo [[Rachel Maddow]] mu Gwekkuminebiri 2010. Bahati yagamba nti obukadde15 obwa Ddoola zaaweebwayo mu Uganda okuwandiisa abaana.<ref>{{Cite web |url=http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2010-12-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101214074459/http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 |url-status=dead }}</ref> Bwe kyafulumizibwa Maddow obukodyo "bw'okuwandiisa", ky'alaga nti "Bagenda ku ssomero, ne babasomesa, nga babasikiriza ne ssente, okubakema okuyingira mu kikolwa kino". Bahati yakakasa nti obutambi busaasanyibwa mu Uganda obugamba nti "omusajja okwebaka ne musajja munne tekirina buzibu," obwaakozesebwanga "okuwandiisa". Maddow kino y'akiwakanya, ng'agamba nti "abasiyazi okuwandiisa kw'abaana nzikiriza y'abulijjo mu mawanga gonna agateesa ku tteeka eryo nga bwe lyaleetebwa mu Uganda."<ref name="Maddow1209"/> Bahati yakinogaanya nti ebbago lye yaleeta lijja kuyita mu mitendera emituufu egya Uganda era kijja kukubaganyizibwako ebirowoozo. Okwongerezaako kw'ekyo, Bahati alina okukkiriza nti America erina okuwa ekitiibwa obuyinza bw'ayo era ne mu tteeka lya Uganda lijja kukola ku Bannayuganda bokka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite |access-date=2021-08-17 |archive-date=2013-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130220015103/http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite |url-status=dead }}</ref> Nga 20 Ogwekkumineebiri 2013 [[Paalamenti ya Uganda]] yayisa etteeka lya [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] n'ekibonerezo ky'okutta nga kisikiziddwa okusibwa amayisa.<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25463942</ref> Etteeka lino ly'assibwako omukono [[Pulezidenti wa Uganda]] nga 24 Ogwokubiri 2014.<ref>http://edition.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-anti-gay-bill</ref><ref>http://www.news24.com/Africa/News/Museveni-signs-Uganda-anti-gay-bill-20140224</ref> Nga 1 Ogwomunaana 2014, newankubadde e [[Kkooti etaputa Ssemateeka wa Uganda]] yayisa nti etteeka lyali teryayita mu mitendera mituufu.<ref name="GuardianAug">https://www.theguardian.com/world/2014/jul/31/uganda-anti-gay-law-constitutional-court</ref><ref name="BBCAug">https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400</ref><ref name="TimesAug">{{Cite web |url=http://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2019-09-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190909103014/https://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino == * [[Kabale (disitulikit)|Kabale Disitulikiti]] * [[LGBT social movements]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} * [https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale Information page for Bahati on Ugandan parliament website] * [https://www.cbc.ca/news/world/ugandan-media-politicians-campaign-against-homosexuality-1.903185 Ugandan media, politicians campaign against homosexuality. Carolyn Dunn, CBC News, last updated 26 November 2010 (includes audio interview with David Bahati)]. [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] no83j04l3o32l88jdon8pzdjzfjkhc9 73207 73200 2026-08-28T17:11:57Z Musuuza 11013 nyongeddeko ebijuliziddwa 73207 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Bahati''' (yazaalibwa nga 8 Ogwomukaaga 1973) Munnayuganda omubazi w'ebitabo era munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi ow'ebyensimbi mu [[Kabinenti ya Uganda]]. Yaddamu okulondebwa ku kifo kino eky’obwaminisita mu 2026.<ref>{{Cite web |date=2026-06-14|title=Back in Cabinet, Bahati eyes industrial expansion despite election defeat|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/back-in-cabinet-bahati-eyes-industrial-expansion-despite-election-defeat-5496048|access-date=2026-07-17|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Kimathi|first=Mary Karugaba and Dedan|date=2026-07-15|title=News: Minister Bahati defends foreign investments|url=https://www.newvision.co.ug/category/news/minister-bahati-defends-foreign-investments-NV_237056_072026|access-date=2026-07-17|website=New Vision}}</ref>Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu nkyukakyuka mu Kabineeti eyaliwo nga 9 Ogwomukaaga 2021. Yali Minisita wa State ow’eby’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Obukungu (Okuteekateeka)<ref name="Shuffle">{{cite web |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|accessdate=1 March 2015|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)|last=Uganda State House|date=1 March 2015|archive-date=9 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web |last=independent|first=The|date=2014-03-22|title=Frankly speaking with David Bahati, MP Ndorwa West.|url=https://www.independent.co.ug/frankly-speaking-david-bahati-mp-ndorwa-west/|access-date=2025-12-08|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref>, ng’asikira [[Matia Kasaija]].<ref>{{cite web |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-03-01/uganda-s-museveni-promotes-matia-kasaija-to-finance-minister|title=Uganda's Museveni Promotes Matia Kasaija To Finance Minister|accessdate=2 March 2015|date=1 March 2015|first=David|last=Malingha|publisher=[[Bloomberg News]]}}</ref> == Okusoma kwe == Bahati yafuna Diguli eya [[Bachelor of Commerce]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]], ne Diguli ya [[Master of Business Administration]] okuva mu [[Cardiff University]], Satifikeeti ya strategic management okuva mu [[Wharton School]] ku [[University of Pennsylvania]], Satifikeeti mu bukulembeze bwa kakuyege okuva mu ttendekero lya [[Leadership Institute]], era ne Dipuloma mu business English okuva ku [[Manchester Business School]].<ref name="Parliament">{{cite web |title=Parliament of Uganda |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |archive-date=16 July 2011 |access-date=3 October 2011}}</ref> [[Carl Cooper]], eyali omulabirizi wa [[St. Davids]], yagamba nti, "kyali kirungi nnyo okukizuula nti Omubaka wa Paalamenti, Mr David Bahati, naye alina Diguli ey'okubiri okuva mu University of Wales era yali amaze akaseera nga asomera mu Cardiff. Wales’ okwetabamu oluusi kugaziyira ddala wala n'okusinga bwe tukiraba."<ref>{{cite web |last=Morrell |first=Anna |date=21 June 2007 |title=Bishop of St Davids appeals for help for people in Uganda |url=http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110607060107/http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461 |archive-date=7 June 2011 |access-date=16 October 2009 |publisher=The Church in Wales |df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite news |date=19 May 2007 |title=Bishop pours out the waters of life in Africa |url=http://www.walesonline.co.uk/news/local-news/bishop-pours-out-water-life-2252542 |accessdate=23 November 2014 |publisher=Wales online}}</ref> Nga tannayingira bya bufuzi, Bahati y'eyali akwasaganya ensimbi mu Uganda's Population Secretariat.<ref>{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Bahati: a man moved by a passion to give back where he got from |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/bahati-a-man-moved-by-a-passion-to-give-back-where-he-got-from-1476520 |access-date=2025-12-08 |website=Monitor |language=en}}</ref>  == Emirimu gye mu by'obufuzi == Ye mmemba w’ ekibiina ekya [[National Resistance Movement]], era ye ssentebe wa NRM mu Disitulikiti y’e Kabale. Yali [[mmemba wa Palamenti]] akiikirira Ndorwa County West Constituency mu [[Kabale (disitulikit)|Kabale Disitulikiti]] eya tulikiti, mu [[Paalamenti ya Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu.<ref name="Parliament" /><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-14 |title=Politics: Know your MP-elect: David Bahati |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-david-bahati-NV_90563 |access-date=2025-12-08 |website=New Vision}}</ref> Mu kulonda okw’obuwagizi okw’ekibiina kya NRM okwa 2025, yawangulwa Naturinda Eliab.<ref>{{Cite web |date=2026-01-19 |title=Minister Bahati defeated, Akampurira falls as Kigezi voters sweep out 10 incumbents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/minister-bahati-defeated-akampurira-falls-as-kigezi-voters-sweep-out-10-incumbents-5330814 |access-date=2026-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-10-30 |title=Minister Bahati stripped of Kabale district NRM chairmanship |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/minister-bahati-stripped-of-kabale-district-nrm-chairmanship-5250440 |access-date=2026-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0" /> == Obuvunaanyizibwa obulala == Ye mukulu w’Olukiiko lwa [[Scouts Board mu Uganda]]. Era ye Ssentebe w’ekibiina kya Uganda National Prayer Breakfast Fellowship.<ref>{{cite web |date=22 February 2010 |title=Early Day Motion 874 |url=http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&Session=903 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100423145348/http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&SESSION=903 |archive-date=23 April 2010 |access-date=16 April 2010 |publisher=UK Parliament}}</ref> == Okwanjulwa kw'ebbago eriwakanya ebisiyaga mu Uganda == Bahati yamanyikwa mu nsi z'ebweru mu Gwekkumi 2009 oluvanyuma lw'okwanjula ebbago ly'etteeka ku bisiyaga mu Uganda erya [[Uganda Anti-Homosexuality Bill]] nga [[etteeka ly'omubaka kinnomu]] nga 13 Ogwekkumi ng'ateesa nti wateekebwewo mu Uganda lituumibwe "aggravated [[homosexuality]]" ogwandibadde ogubonerezebwa ng’[[omusango ogw’okuttibwa]].<ref>{{cite news |last=Geen |first=Jessica |date=15 October 2009 |title=Ugandan MP proposes that gays should be executed |url=http://www.pinknews.co.uk/2009/10/15/ugandan-mp-proposes-that-gays-should-be-executed/ |accessdate=16 October 2009 |publisher=Pink News}}</ref> Ekiteeso kyalimu enteekateeka okwanjula okuttibwa kw'abasajja abasiyaga bannaabwe abali wansi w'emyaka 18, abantu abaliko obulemu, oba nga avunaanibwa olina [[akawuka akaleeta mukenenya]],<ref>{{cite news |date=15 October 2009 |title=Uganda MP urges death for gay sex |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/8308912.stm |access-date=16 October 2009 |work=BBC News}}</ref> oba abasingisibwa omusango gw'obusiyazi. omulwanirizi w'eddembe lya bannamawulire n'abasiyazi [[Jeff Sharlet]] (omuwanguzi w'engule mu [[International Gay and Lesbian Human Rights Commission]]) akkaatiriza nti mu Kafubo ak'ekyama Bahati yamugamba nti ayagala "okutta buli musiyazi okutuuka ku asembayo."<ref name="root2">{{Cite news |date=25 August 2010 |title=Finding The Root Of Anti-Gay Sentiment In Uganda |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=129422524 |publisher=NPR}}</ref> Sharlet yaleeta ekiteeso nti etteeka eryo lyajja olw'okuba Bahati yali mmemba mu kibiina ky'Abakristaayo ekya [[The Family]].<ref name="secretpolitical2">{{cite news |author=Terry Gross |date=24 November 2009 |title=The Secret Political Reach Of 'The Family' |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516 |newspaper=[[Fresh Air]] from [[WHYY-FM]] |at=22m:02s duration: 30s |quote=Well, the legislator that introduced the bill, a guy named David Bahati, is a member of The Family. He appears to be a core member of The Family. He works, he organizes their Ugandan National Prayer Breakfast and oversees an African sort of student leadership program designed to create future leaders for Africa, into which The Family has poured millions of dollars working through a very convoluted chain of linkages passing the money over to Uganda.}} Transcript available at: {{cite web |date=24 November 2009 |title=The Secret Political Reach Of 'The Family' |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=120746516 |accessdate=30 November 2009 |publisher=[[NPR]]}}</ref> Yayatula nti Bahati yasoooka ne yeesonyiwa ekirowoozo ky'etteeka (mu kaseera ako lyalimu okuttibwa kw'abakabaasanya abasiyazi, abaliko obulemu, oba abasajja abalina akawuka akaleeta mukenenya) mu kiseera ky'ekyenkya eky'ensi yonna mu 2008.<ref name="Maddow12093">{{cite web |date=9 December 2009 |title=Guests: Jeff Sharlet, etc. Transcript |url=https://www.nbcnews.com/id/wbna34362943 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20111110122244/http://today.msnbc.msn.com/id/34362943/ns/msnbc_tv-rachel_maddow_show/ |archive-date=10 November 2011 |access-date=23 December 2009 |work=[[The Rachel Maddow Show]] |publisher=[[MSNBC]]}}</ref> Bob Hunter, mmemba owa Famire, yawa emboozi y'akafubo eri aba [[NPR]] mu Gwekkumineebiri 2009 omwali okusiima enkwatagana ya Bahati naye yakakasa nti tewali Mumerika awagira tteeka eryo.<ref>{{cite web |date=22 December 2009 |title=A Different Perspective On 'The Family' And Uganda |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=121755993&ps=cprs |accessdate=24 December 2009 |publisher=NPR}}</ref> Amawulire g'etteeka ku busiyazi bwe gaatuuka ku bazungu, Bahati yagaanibwa okwetaba mu lukiiko lwa 2010 [[U.S. National Prayer Breakfast]].<ref name="Maddow12093" /> Bahati yabuuzibwa ebibuuzo [[Rachel Maddow]] mu Gwekkuminebiri 2010. Bahati yagamba nti obukadde15 obwa Ddoola zaaweebwayo mu Uganda okuwandiisa abaana.<ref>[http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 On 'Rachel Maddow,' Uganda's David Bahati Says He Loves Gays], retrieved 10 December 2010</ref> Bwe kyafulumizibwa Maddow obukodyo "bw'okuwandiisa", ky'alaga nti "Bagenda ku ssomero, ne babasomesa, nga babasikiriza ne ssente, okubakema okuyingira mu kikolwa kino". Bahati yakakasa nti obutambi busaasanyibwa mu Uganda obugamba nti "omusajja okwebaka ne musajja munne tekirina buzibu," obwaakozesebwanga "okuwandiisa". Maddow kino y'akiwakanya, ng'agamba nti "abasiyazi okuwandiisa kw'abaana nzikiriza y'abulijjo mu mawanga gonna agateesa ku tteeka eryo nga bwe lyaleetebwa mu Uganda."<ref name="Maddow12093" /> Bahati yakinogaanya nti ebbago lye yaleeta lijja kuyita mu mitendera emituufu egya Uganda era kijja kukubaganyizibwako ebirowoozo. Okwongerezaako kw'ekyo, Bahati alina okukkiriza nti America erina okuwa ekitiibwa obuyinza bw'ayo era ne mu tteeka lya Uganda lijja kukola ku Bannayuganda bokka.<ref>[http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite Rachel Maddow/David Bahati -- full interview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130220015103/http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite|date=20 February 2013}}, The Maddow Blog, 9 December 2010</ref> Nga 20 Ogwekkumineebiri 2013 [[Paalamenti ya Uganda]] yayisa etteeka lya [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] n'ekibonerezo ky'okutta nga kisikiziddwa okusibwa amayisa.<ref>{{cite web |date=20 December 2013 |title=Ugandan MPs pass life in jail anti-homosexual law |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25463942 |accessdate=12 March 2015 |website=BBC}}</ref> Etteeka lino ly'assibwako omukono [[Pulezidenti wa Uganda]] nga 24 Ogwokubiri 2014.<ref>{{cite news |date=24 February 2014 |title=Uganda's President signs anti-gay bill into law |url=https://edition.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-anti-gay-bill |access-date=24 February 2014 |work=[[CNN News]]}}</ref><ref>{{cite web |date=24 February 2014 |title=Museveni signs Uganda anti-gay bill |url=http://www.news24.com/Africa/News/Museveni-signs-Uganda-anti-gay-bill-20140224 |accessdate=24 February 2014 |work=[[NEWS24]]}}</ref> Nga 1 Ogwomunaana 2014, newankubadde e [[Kkooti etaputa Ssemateeka wa Uganda]] yayisa nti etteeka lyali teryayita mu mitendera mituufu.<ref name="GuardianAug2">{{cite news |date=31 July 2014 |title=Uganda anti-gay law challenged in court |url=https://www.theguardian.com/world/2014/jul/31/uganda-anti-gay-law-constitutional-court |accessdate=1 August 2014 |work=The Guardian |agency=AFP}}</ref><ref name="BBCAug2">{{cite news |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-gay law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400 |accessdate=1 August 2014 |work=BBC News}}</ref><ref name="TimesAug2">{{cite news |date=1 August 2014 |title=Uganda constitutional court annuls new anti-gay law |url=http://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |accessdate=1 August 2014 |work=Times LIVE |agency=AFP}}</ref> == Laba na bino == * [[Kabale (disitulikit)|Kabale Disitulikiti]] * [[LGBT social movements]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} * [https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale Information page for Bahati on Ugandan parliament website] * [https://www.cbc.ca/news/world/ugandan-media-politicians-campaign-against-homosexuality-1.903185 Ugandan media, politicians campaign against homosexuality. Carolyn Dunn, CBC News, last updated 26 November 2010 (includes audio interview with David Bahati)]. [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] lhbx5g6rqoyrexn8yk8azyy1k3bc5h7 73211 73207 2026-08-28T17:15:29Z Musuuza 11013 nyongeddeko laba ne 73211 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Bahati''' (yazaalibwa nga 8 Ogwomukaaga 1973) Munnayuganda omubazi w'ebitabo era munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi ow'ebyensimbi mu [[Kabinenti ya Uganda]]. Yaddamu okulondebwa ku kifo kino eky’obwaminisita mu 2026.<ref>{{Cite web |date=2026-06-14|title=Back in Cabinet, Bahati eyes industrial expansion despite election defeat|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/back-in-cabinet-bahati-eyes-industrial-expansion-despite-election-defeat-5496048|access-date=2026-07-17|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Kimathi|first=Mary Karugaba and Dedan|date=2026-07-15|title=News: Minister Bahati defends foreign investments|url=https://www.newvision.co.ug/category/news/minister-bahati-defends-foreign-investments-NV_237056_072026|access-date=2026-07-17|website=New Vision}}</ref>Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu nkyukakyuka mu Kabineeti eyaliwo nga 9 Ogwomukaaga 2021. Yali Minisita wa State ow’eby’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Obukungu (Okuteekateeka)<ref name="Shuffle">{{cite web |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|accessdate=1 March 2015|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)|last=Uganda State House|date=1 March 2015|archive-date=9 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web |last=independent|first=The|date=2014-03-22|title=Frankly speaking with David Bahati, MP Ndorwa West.|url=https://www.independent.co.ug/frankly-speaking-david-bahati-mp-ndorwa-west/|access-date=2025-12-08|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref>, ng’asikira [[Matia Kasaija]].<ref>{{cite web |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-03-01/uganda-s-museveni-promotes-matia-kasaija-to-finance-minister|title=Uganda's Museveni Promotes Matia Kasaija To Finance Minister|accessdate=2 March 2015|date=1 March 2015|first=David|last=Malingha|publisher=[[Bloomberg News]]}}</ref> == Okusoma kwe == Bahati yafuna Diguli eya [[Bachelor of Commerce]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]], ne Diguli ya [[Master of Business Administration]] okuva mu [[Cardiff University]], Satifikeeti ya strategic management okuva mu [[Wharton School]] ku [[University of Pennsylvania]], Satifikeeti mu bukulembeze bwa kakuyege okuva mu ttendekero lya [[Leadership Institute]], era ne Dipuloma mu business English okuva ku [[Manchester Business School]].<ref name="Parliament">{{cite web |title=Parliament of Uganda |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |archive-date=16 July 2011 |access-date=3 October 2011}}</ref> [[Carl Cooper]], eyali omulabirizi wa [[St. Davids]], yagamba nti, "kyali kirungi nnyo okukizuula nti Omubaka wa Paalamenti, Mr David Bahati, naye alina Diguli ey'okubiri okuva mu University of Wales era yali amaze akaseera nga asomera mu Cardiff. Wales’ okwetabamu oluusi kugaziyira ddala wala n'okusinga bwe tukiraba."<ref>{{cite web |last=Morrell |first=Anna |date=21 June 2007 |title=Bishop of St Davids appeals for help for people in Uganda |url=http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110607060107/http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461 |archive-date=7 June 2011 |access-date=16 October 2009 |publisher=The Church in Wales |df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite news |date=19 May 2007 |title=Bishop pours out the waters of life in Africa |url=http://www.walesonline.co.uk/news/local-news/bishop-pours-out-water-life-2252542 |accessdate=23 November 2014 |publisher=Wales online}}</ref> Nga tannayingira bya bufuzi, Bahati y'eyali akwasaganya ensimbi mu Uganda's Population Secretariat.<ref>{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Bahati: a man moved by a passion to give back where he got from |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/bahati-a-man-moved-by-a-passion-to-give-back-where-he-got-from-1476520 |access-date=2025-12-08 |website=Monitor |language=en}}</ref>  == Emirimu gye mu by'obufuzi == Ye mmemba w’ ekibiina ekya [[National Resistance Movement]], era ye ssentebe wa NRM mu Disitulikiti y’e Kabale. Yali [[mmemba wa Palamenti]] akiikirira Ndorwa County West Constituency mu [[Kabale (disitulikit)|Kabale Disitulikiti]] eya tulikiti, mu [[Paalamenti ya Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu.<ref name="Parliament" /><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-14 |title=Politics: Know your MP-elect: David Bahati |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-david-bahati-NV_90563 |access-date=2025-12-08 |website=New Vision}}</ref> Mu kulonda okw’obuwagizi okw’ekibiina kya NRM okwa 2025, yawangulwa Naturinda Eliab.<ref>{{Cite web |date=2026-01-19 |title=Minister Bahati defeated, Akampurira falls as Kigezi voters sweep out 10 incumbents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/minister-bahati-defeated-akampurira-falls-as-kigezi-voters-sweep-out-10-incumbents-5330814 |access-date=2026-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-10-30 |title=Minister Bahati stripped of Kabale district NRM chairmanship |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/minister-bahati-stripped-of-kabale-district-nrm-chairmanship-5250440 |access-date=2026-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0" /> == Obuvunaanyizibwa obulala == Ye mukulu w’Olukiiko lwa [[Scouts Board mu Uganda]]. Era ye Ssentebe w’ekibiina kya Uganda National Prayer Breakfast Fellowship.<ref>{{cite web |date=22 February 2010 |title=Early Day Motion 874 |url=http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&Session=903 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100423145348/http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&SESSION=903 |archive-date=23 April 2010 |access-date=16 April 2010 |publisher=UK Parliament}}</ref> == Okwanjulwa kw'ebbago eriwakanya ebisiyaga mu Uganda == Bahati yamanyikwa mu nsi z'ebweru mu Gwekkumi 2009 oluvanyuma lw'okwanjula ebbago ly'etteeka ku bisiyaga mu Uganda erya [[Uganda Anti-Homosexuality Bill]] nga [[etteeka ly'omubaka kinnomu]] nga 13 Ogwekkumi ng'ateesa nti wateekebwewo mu Uganda lituumibwe "aggravated [[homosexuality]]" ogwandibadde ogubonerezebwa ng’[[omusango ogw’okuttibwa]].<ref>{{cite news |last=Geen |first=Jessica |date=15 October 2009 |title=Ugandan MP proposes that gays should be executed |url=http://www.pinknews.co.uk/2009/10/15/ugandan-mp-proposes-that-gays-should-be-executed/ |accessdate=16 October 2009 |publisher=Pink News}}</ref> Ekiteeso kyalimu enteekateeka okwanjula okuttibwa kw'abasajja abasiyaga bannaabwe abali wansi w'emyaka 18, abantu abaliko obulemu, oba nga avunaanibwa olina [[akawuka akaleeta mukenenya]],<ref>{{cite news |date=15 October 2009 |title=Uganda MP urges death for gay sex |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/8308912.stm |access-date=16 October 2009 |work=BBC News}}</ref> oba abasingisibwa omusango gw'obusiyazi. omulwanirizi w'eddembe lya bannamawulire n'abasiyazi [[Jeff Sharlet]] (omuwanguzi w'engule mu [[International Gay and Lesbian Human Rights Commission]]) akkaatiriza nti mu Kafubo ak'ekyama Bahati yamugamba nti ayagala "okutta buli musiyazi okutuuka ku asembayo."<ref name="root2">{{Cite news |date=25 August 2010 |title=Finding The Root Of Anti-Gay Sentiment In Uganda |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=129422524 |publisher=NPR}}</ref> Sharlet yaleeta ekiteeso nti etteeka eryo lyajja olw'okuba Bahati yali mmemba mu kibiina ky'Abakristaayo ekya [[The Family]].<ref name="secretpolitical2">{{cite news |author=Terry Gross |date=24 November 2009 |title=The Secret Political Reach Of 'The Family' |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516 |newspaper=[[Fresh Air]] from [[WHYY-FM]] |at=22m:02s duration: 30s |quote=Well, the legislator that introduced the bill, a guy named David Bahati, is a member of The Family. He appears to be a core member of The Family. He works, he organizes their Ugandan National Prayer Breakfast and oversees an African sort of student leadership program designed to create future leaders for Africa, into which The Family has poured millions of dollars working through a very convoluted chain of linkages passing the money over to Uganda.}} Transcript available at: {{cite web |date=24 November 2009 |title=The Secret Political Reach Of 'The Family' |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=120746516 |accessdate=30 November 2009 |publisher=[[NPR]]}}</ref> Yayatula nti Bahati yasoooka ne yeesonyiwa ekirowoozo ky'etteeka (mu kaseera ako lyalimu okuttibwa kw'abakabaasanya abasiyazi, abaliko obulemu, oba abasajja abalina akawuka akaleeta mukenenya) mu kiseera ky'ekyenkya eky'ensi yonna mu 2008.<ref name="Maddow12093">{{cite web |date=9 December 2009 |title=Guests: Jeff Sharlet, etc. Transcript |url=https://www.nbcnews.com/id/wbna34362943 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20111110122244/http://today.msnbc.msn.com/id/34362943/ns/msnbc_tv-rachel_maddow_show/ |archive-date=10 November 2011 |access-date=23 December 2009 |work=[[The Rachel Maddow Show]] |publisher=[[MSNBC]]}}</ref> Bob Hunter, mmemba owa Famire, yawa emboozi y'akafubo eri aba [[NPR]] mu Gwekkumineebiri 2009 omwali okusiima enkwatagana ya Bahati naye yakakasa nti tewali Mumerika awagira tteeka eryo.<ref>{{cite web |date=22 December 2009 |title=A Different Perspective On 'The Family' And Uganda |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=121755993&ps=cprs |accessdate=24 December 2009 |publisher=NPR}}</ref> Amawulire g'etteeka ku busiyazi bwe gaatuuka ku bazungu, Bahati yagaanibwa okwetaba mu lukiiko lwa 2010 [[U.S. National Prayer Breakfast]].<ref name="Maddow12093" /> Bahati yabuuzibwa ebibuuzo [[Rachel Maddow]] mu Gwekkuminebiri 2010. Bahati yagamba nti obukadde15 obwa Ddoola zaaweebwayo mu Uganda okuwandiisa abaana.<ref>[http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 On 'Rachel Maddow,' Uganda's David Bahati Says He Loves Gays], retrieved 10 December 2010</ref> Bwe kyafulumizibwa Maddow obukodyo "bw'okuwandiisa", ky'alaga nti "Bagenda ku ssomero, ne babasomesa, nga babasikiriza ne ssente, okubakema okuyingira mu kikolwa kino". Bahati yakakasa nti obutambi busaasanyibwa mu Uganda obugamba nti "omusajja okwebaka ne musajja munne tekirina buzibu," obwaakozesebwanga "okuwandiisa". Maddow kino y'akiwakanya, ng'agamba nti "abasiyazi okuwandiisa kw'abaana nzikiriza y'abulijjo mu mawanga gonna agateesa ku tteeka eryo nga bwe lyaleetebwa mu Uganda."<ref name="Maddow12093" /> Bahati yakinogaanya nti ebbago lye yaleeta lijja kuyita mu mitendera emituufu egya Uganda era kijja kukubaganyizibwako ebirowoozo. Okwongerezaako kw'ekyo, Bahati alina okukkiriza nti America erina okuwa ekitiibwa obuyinza bw'ayo era ne mu tteeka lya Uganda lijja kukola ku Bannayuganda bokka.<ref>[http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite Rachel Maddow/David Bahati -- full interview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130220015103/http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite|date=20 February 2013}}, The Maddow Blog, 9 December 2010</ref> Nga 20 Ogwekkumineebiri 2013 [[Paalamenti ya Uganda]] yayisa etteeka lya [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] n'ekibonerezo ky'okutta nga kisikiziddwa okusibwa amayisa.<ref>{{cite web |date=20 December 2013 |title=Ugandan MPs pass life in jail anti-homosexual law |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25463942 |accessdate=12 March 2015 |website=BBC}}</ref> Etteeka lino ly'assibwako omukono [[Pulezidenti wa Uganda]] nga 24 Ogwokubiri 2014.<ref>{{cite news |date=24 February 2014 |title=Uganda's President signs anti-gay bill into law |url=https://edition.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-anti-gay-bill |access-date=24 February 2014 |work=[[CNN News]]}}</ref><ref>{{cite web |date=24 February 2014 |title=Museveni signs Uganda anti-gay bill |url=http://www.news24.com/Africa/News/Museveni-signs-Uganda-anti-gay-bill-20140224 |accessdate=24 February 2014 |work=[[NEWS24]]}}</ref> Nga 1 Ogwomunaana 2014, newankubadde e [[Kkooti etaputa Ssemateeka wa Uganda]] yayisa nti etteeka lyali teryayita mu mitendera mituufu.<ref name="GuardianAug2">{{cite news |date=31 July 2014 |title=Uganda anti-gay law challenged in court |url=https://www.theguardian.com/world/2014/jul/31/uganda-anti-gay-law-constitutional-court |accessdate=1 August 2014 |work=The Guardian |agency=AFP}}</ref><ref name="BBCAug2">{{cite news |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-gay law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400 |accessdate=1 August 2014 |work=BBC News}}</ref><ref name="TimesAug2">{{cite news |date=1 August 2014 |title=Uganda constitutional court annuls new anti-gay law |url=http://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |accessdate=1 August 2014 |work=Times LIVE |agency=AFP}}</ref> == Laba ne == * [[Kabale (disitulikit)|Kabale Disitulikiti]] * [[LGBT social movements]] * [[Paalamenti ya Uganda]] * [[Pulezidenti wa Uganda]] * [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] * [[Rachel Maddow]] * [[The Family]] * [[International Gay and Lesbian Human Rights Commission]] * [[Uganda Anti-Homosexuality Bill]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} * [https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale Information page for Bahati on Ugandan parliament website] * [https://www.cbc.ca/news/world/ugandan-media-politicians-campaign-against-homosexuality-1.903185 Ugandan media, politicians campaign against homosexuality. Carolyn Dunn, CBC News, last updated 26 November 2010 (includes audio interview with David Bahati)]. [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 6mmu4g32q6g27pa5amoxuyfl9akw5fm 73218 73211 2026-08-28T17:24:21Z Musuuza 11013 ntaddeko amatuluba 73218 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Bahati''' (yazaalibwa nga 8 Ogwomukaaga 1973) Munnayuganda omubazi w'ebitabo era munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi ow'ebyensimbi mu [[Kabinenti ya Uganda]]. Yaddamu okulondebwa ku kifo kino eky’obwaminisita mu 2026.<ref>{{Cite web |date=2026-06-14|title=Back in Cabinet, Bahati eyes industrial expansion despite election defeat|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/back-in-cabinet-bahati-eyes-industrial-expansion-despite-election-defeat-5496048|access-date=2026-07-17|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Kimathi|first=Mary Karugaba and Dedan|date=2026-07-15|title=News: Minister Bahati defends foreign investments|url=https://www.newvision.co.ug/category/news/minister-bahati-defends-foreign-investments-NV_237056_072026|access-date=2026-07-17|website=New Vision}}</ref>Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu nkyukakyuka mu Kabineeti eyaliwo nga 9 Ogwomukaaga 2021. Yali Minisita wa State ow’eby’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Obukungu (Okuteekateeka)<ref name="Shuffle">{{cite web |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|accessdate=1 March 2015|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)|last=Uganda State House|date=1 March 2015|archive-date=9 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web |last=independent|first=The|date=2014-03-22|title=Frankly speaking with David Bahati, MP Ndorwa West.|url=https://www.independent.co.ug/frankly-speaking-david-bahati-mp-ndorwa-west/|access-date=2025-12-08|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref>, ng’asikira [[Matia Kasaija]].<ref>{{cite web |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-03-01/uganda-s-museveni-promotes-matia-kasaija-to-finance-minister|title=Uganda's Museveni Promotes Matia Kasaija To Finance Minister|accessdate=2 March 2015|date=1 March 2015|first=David|last=Malingha|publisher=[[Bloomberg News]]}}</ref> == Okusoma kwe == Bahati yafuna Diguli eya [[Bachelor of Commerce]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]], ne Diguli ya [[Master of Business Administration]] okuva mu [[Cardiff University]], Satifikeeti ya strategic management okuva mu [[Wharton School]] ku [[University of Pennsylvania]], Satifikeeti mu bukulembeze bwa kakuyege okuva mu ttendekero lya [[Leadership Institute]], era ne Dipuloma mu business English okuva ku [[Manchester Business School]].<ref name="Parliament">{{cite web |title=Parliament of Uganda |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |archive-date=16 July 2011 |access-date=3 October 2011}}</ref> [[Carl Cooper]], eyali omulabirizi wa [[St. Davids]], yagamba nti, "kyali kirungi nnyo okukizuula nti Omubaka wa Paalamenti, Mr David Bahati, naye alina Diguli ey'okubiri okuva mu University of Wales era yali amaze akaseera nga asomera mu Cardiff. Wales’ okwetabamu oluusi kugaziyira ddala wala n'okusinga bwe tukiraba."<ref>{{cite web |last=Morrell |first=Anna |date=21 June 2007 |title=Bishop of St Davids appeals for help for people in Uganda |url=http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110607060107/http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461 |archive-date=7 June 2011 |access-date=16 October 2009 |publisher=The Church in Wales |df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite news |date=19 May 2007 |title=Bishop pours out the waters of life in Africa |url=http://www.walesonline.co.uk/news/local-news/bishop-pours-out-water-life-2252542 |accessdate=23 November 2014 |publisher=Wales online}}</ref> Nga tannayingira bya bufuzi, Bahati y'eyali akwasaganya ensimbi mu Uganda's Population Secretariat.<ref>{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Bahati: a man moved by a passion to give back where he got from |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/bahati-a-man-moved-by-a-passion-to-give-back-where-he-got-from-1476520 |access-date=2025-12-08 |website=Monitor |language=en}}</ref>  == Emirimu gye mu by'obufuzi == Ye mmemba w’ ekibiina ekya [[National Resistance Movement]], era ye ssentebe wa NRM mu Disitulikiti y’e Kabale. Yali [[mmemba wa Palamenti]] akiikirira Ndorwa County West Constituency mu [[Kabale (disitulikit)|Kabale Disitulikiti]] eya tulikiti, mu [[Paalamenti ya Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu.<ref name="Parliament" /><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-14 |title=Politics: Know your MP-elect: David Bahati |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-david-bahati-NV_90563 |access-date=2025-12-08 |website=New Vision}}</ref> Mu kulonda okw’obuwagizi okw’ekibiina kya NRM okwa 2025, yawangulwa Naturinda Eliab.<ref>{{Cite web |date=2026-01-19 |title=Minister Bahati defeated, Akampurira falls as Kigezi voters sweep out 10 incumbents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/minister-bahati-defeated-akampurira-falls-as-kigezi-voters-sweep-out-10-incumbents-5330814 |access-date=2026-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-10-30 |title=Minister Bahati stripped of Kabale district NRM chairmanship |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/minister-bahati-stripped-of-kabale-district-nrm-chairmanship-5250440 |access-date=2026-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0" /> == Obuvunaanyizibwa obulala == Ye mukulu w’Olukiiko lwa [[Scouts Board mu Uganda]]. Era ye Ssentebe w’ekibiina kya Uganda National Prayer Breakfast Fellowship.<ref>{{cite web |date=22 February 2010 |title=Early Day Motion 874 |url=http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&Session=903 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100423145348/http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&SESSION=903 |archive-date=23 April 2010 |access-date=16 April 2010 |publisher=UK Parliament}}</ref> == Okwanjulwa kw'ebbago eriwakanya ebisiyaga mu Uganda == Bahati yamanyikwa mu nsi z'ebweru mu Gwekkumi 2009 oluvanyuma lw'okwanjula ebbago ly'etteeka ku bisiyaga mu Uganda erya [[Uganda Anti-Homosexuality Bill]] nga [[etteeka ly'omubaka kinnomu]] nga 13 Ogwekkumi ng'ateesa nti wateekebwewo mu Uganda lituumibwe "aggravated [[homosexuality]]" ogwandibadde ogubonerezebwa ng’[[omusango ogw’okuttibwa]].<ref>{{cite news |last=Geen |first=Jessica |date=15 October 2009 |title=Ugandan MP proposes that gays should be executed |url=http://www.pinknews.co.uk/2009/10/15/ugandan-mp-proposes-that-gays-should-be-executed/ |accessdate=16 October 2009 |publisher=Pink News}}</ref> Ekiteeso kyalimu enteekateeka okwanjula okuttibwa kw'abasajja abasiyaga bannaabwe abali wansi w'emyaka 18, abantu abaliko obulemu, oba nga avunaanibwa olina [[akawuka akaleeta mukenenya]],<ref>{{cite news |date=15 October 2009 |title=Uganda MP urges death for gay sex |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/8308912.stm |access-date=16 October 2009 |work=BBC News}}</ref> oba abasingisibwa omusango gw'obusiyazi. omulwanirizi w'eddembe lya bannamawulire n'abasiyazi [[Jeff Sharlet]] (omuwanguzi w'engule mu [[International Gay and Lesbian Human Rights Commission]]) akkaatiriza nti mu Kafubo ak'ekyama Bahati yamugamba nti ayagala "okutta buli musiyazi okutuuka ku asembayo."<ref name="root2">{{Cite news |date=25 August 2010 |title=Finding The Root Of Anti-Gay Sentiment In Uganda |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=129422524 |publisher=NPR}}</ref> Sharlet yaleeta ekiteeso nti etteeka eryo lyajja olw'okuba Bahati yali mmemba mu kibiina ky'Abakristaayo ekya [[The Family]].<ref name="secretpolitical2">{{cite news |author=Terry Gross |date=24 November 2009 |title=The Secret Political Reach Of 'The Family' |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516 |newspaper=[[Fresh Air]] from [[WHYY-FM]] |at=22m:02s duration: 30s |quote=Well, the legislator that introduced the bill, a guy named David Bahati, is a member of The Family. He appears to be a core member of The Family. He works, he organizes their Ugandan National Prayer Breakfast and oversees an African sort of student leadership program designed to create future leaders for Africa, into which The Family has poured millions of dollars working through a very convoluted chain of linkages passing the money over to Uganda.}} Transcript available at: {{cite web |date=24 November 2009 |title=The Secret Political Reach Of 'The Family' |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=120746516 |accessdate=30 November 2009 |publisher=[[NPR]]}}</ref> Yayatula nti Bahati yasoooka ne yeesonyiwa ekirowoozo ky'etteeka (mu kaseera ako lyalimu okuttibwa kw'abakabaasanya abasiyazi, abaliko obulemu, oba abasajja abalina akawuka akaleeta mukenenya) mu kiseera ky'ekyenkya eky'ensi yonna mu 2008.<ref name="Maddow12093">{{cite web |date=9 December 2009 |title=Guests: Jeff Sharlet, etc. Transcript |url=https://www.nbcnews.com/id/wbna34362943 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20111110122244/http://today.msnbc.msn.com/id/34362943/ns/msnbc_tv-rachel_maddow_show/ |archive-date=10 November 2011 |access-date=23 December 2009 |work=[[The Rachel Maddow Show]] |publisher=[[MSNBC]]}}</ref> Bob Hunter, mmemba owa Famire, yawa emboozi y'akafubo eri aba [[NPR]] mu Gwekkumineebiri 2009 omwali okusiima enkwatagana ya Bahati naye yakakasa nti tewali Mumerika awagira tteeka eryo.<ref>{{cite web |date=22 December 2009 |title=A Different Perspective On 'The Family' And Uganda |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=121755993&ps=cprs |accessdate=24 December 2009 |publisher=NPR}}</ref> Amawulire g'etteeka ku busiyazi bwe gaatuuka ku bazungu, Bahati yagaanibwa okwetaba mu lukiiko lwa 2010 [[U.S. National Prayer Breakfast]].<ref name="Maddow12093" /> Bahati yabuuzibwa ebibuuzo [[Rachel Maddow]] mu Gwekkuminebiri 2010. Bahati yagamba nti obukadde15 obwa Ddoola zaaweebwayo mu Uganda okuwandiisa abaana.<ref>[http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 On 'Rachel Maddow,' Uganda's David Bahati Says He Loves Gays], retrieved 10 December 2010</ref> Bwe kyafulumizibwa Maddow obukodyo "bw'okuwandiisa", ky'alaga nti "Bagenda ku ssomero, ne babasomesa, nga babasikiriza ne ssente, okubakema okuyingira mu kikolwa kino". Bahati yakakasa nti obutambi busaasanyibwa mu Uganda obugamba nti "omusajja okwebaka ne musajja munne tekirina buzibu," obwaakozesebwanga "okuwandiisa". Maddow kino y'akiwakanya, ng'agamba nti "abasiyazi okuwandiisa kw'abaana nzikiriza y'abulijjo mu mawanga gonna agateesa ku tteeka eryo nga bwe lyaleetebwa mu Uganda."<ref name="Maddow12093" /> Bahati yakinogaanya nti ebbago lye yaleeta lijja kuyita mu mitendera emituufu egya Uganda era kijja kukubaganyizibwako ebirowoozo. Okwongerezaako kw'ekyo, Bahati alina okukkiriza nti America erina okuwa ekitiibwa obuyinza bw'ayo era ne mu tteeka lya Uganda lijja kukola ku Bannayuganda bokka.<ref>[http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite Rachel Maddow/David Bahati -- full interview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130220015103/http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite|date=20 February 2013}}, The Maddow Blog, 9 December 2010</ref> Nga 20 Ogwekkumineebiri 2013 [[Paalamenti ya Uganda]] yayisa etteeka lya [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] n'ekibonerezo ky'okutta nga kisikiziddwa okusibwa amayisa.<ref>{{cite web |date=20 December 2013 |title=Ugandan MPs pass life in jail anti-homosexual law |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25463942 |accessdate=12 March 2015 |website=BBC}}</ref> Etteeka lino ly'assibwako omukono [[Pulezidenti wa Uganda]] nga 24 Ogwokubiri 2014.<ref>{{cite news |date=24 February 2014 |title=Uganda's President signs anti-gay bill into law |url=https://edition.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-anti-gay-bill |access-date=24 February 2014 |work=[[CNN News]]}}</ref><ref>{{cite web |date=24 February 2014 |title=Museveni signs Uganda anti-gay bill |url=http://www.news24.com/Africa/News/Museveni-signs-Uganda-anti-gay-bill-20140224 |accessdate=24 February 2014 |work=[[NEWS24]]}}</ref> Nga 1 Ogwomunaana 2014, newankubadde e [[Kkooti etaputa Ssemateeka wa Uganda]] yayisa nti etteeka lyali teryayita mu mitendera mituufu.<ref name="GuardianAug2">{{cite news |date=31 July 2014 |title=Uganda anti-gay law challenged in court |url=https://www.theguardian.com/world/2014/jul/31/uganda-anti-gay-law-constitutional-court |accessdate=1 August 2014 |work=The Guardian |agency=AFP}}</ref><ref name="BBCAug2">{{cite news |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-gay law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400 |accessdate=1 August 2014 |work=BBC News}}</ref><ref name="TimesAug2">{{cite news |date=1 August 2014 |title=Uganda constitutional court annuls new anti-gay law |url=http://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |accessdate=1 August 2014 |work=Times LIVE |agency=AFP}}</ref> == Laba ne == * [[Kabale (disitulikit)|Kabale Disitulikiti]] * [[LGBT social movements]] * [[Paalamenti ya Uganda]] * [[Pulezidenti wa Uganda]] * [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] * [[Rachel Maddow]] * [[The Family]] * [[International Gay and Lesbian Human Rights Commission]] * [[Uganda Anti-Homosexuality Bill]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} * [https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale Information page for Bahati on Ugandan parliament website] * [https://www.cbc.ca/news/world/ugandan-media-politicians-campaign-against-homosexuality-1.903185 Ugandan media, politicians campaign against homosexuality. Carolyn Dunn, CBC News, last updated 26 November 2010 (includes audio interview with David Bahati)]. [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1973]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abaasomera ku Cardiff University]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Manchester]] [[Category:Bannabyabufuzi aba National Resistance Movement]] [[Category:Abantu abava e Kabale Disitulikiti]] [[Category:Bannayuganda ababazi b'ebitabo]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Bammemba ba paalamenti ya Uganda eyoomunaana]] mvjzc5uetp4jprxja2fxbwqtzkanlro 73220 73218 2026-08-28T17:28:17Z Musuuza 11013 nyongeddeko omutwe 73220 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Bahati''' (yazaalibwa nga 8 Ogwomukaaga 1973) Munnayuganda omubazi w'ebitabo era munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi ow'ebyensimbi mu [[Kabinenti ya Uganda]]. Yaddamu okulondebwa ku kifo kino eky’obwaminisita mu 2026.<ref>{{Cite web |date=2026-06-14|title=Back in Cabinet, Bahati eyes industrial expansion despite election defeat|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/back-in-cabinet-bahati-eyes-industrial-expansion-despite-election-defeat-5496048|access-date=2026-07-17|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Kimathi|first=Mary Karugaba and Dedan|date=2026-07-15|title=News: Minister Bahati defends foreign investments|url=https://www.newvision.co.ug/category/news/minister-bahati-defends-foreign-investments-NV_237056_072026|access-date=2026-07-17|website=New Vision}}</ref>Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu nkyukakyuka mu Kabineeti eyaliwo nga 9 Ogwomukaaga 2021. Yali Minisita wa State ow’eby’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Obukungu (Okuteekateeka)<ref name="Shuffle">{{cite web |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|accessdate=1 March 2015|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)|last=Uganda State House|date=1 March 2015|archive-date=9 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web |last=independent|first=The|date=2014-03-22|title=Frankly speaking with David Bahati, MP Ndorwa West.|url=https://www.independent.co.ug/frankly-speaking-david-bahati-mp-ndorwa-west/|access-date=2025-12-08|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref>, ng’asikira [[Matia Kasaija]].<ref>{{cite web |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-03-01/uganda-s-museveni-promotes-matia-kasaija-to-finance-minister|title=Uganda's Museveni Promotes Matia Kasaija To Finance Minister|accessdate=2 March 2015|date=1 March 2015|first=David|last=Malingha|publisher=[[Bloomberg News]]}}</ref> == Okusoma kwe == Bahati yafuna Diguli eya [[Bachelor of Commerce]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]], ne Diguli ya [[Master of Business Administration]] okuva mu [[Cardiff University]], Satifikeeti ya strategic management okuva mu [[Wharton School]] ku [[University of Pennsylvania]], Satifikeeti mu bukulembeze bwa kakuyege okuva mu ttendekero lya [[Leadership Institute]], era ne Dipuloma mu business English okuva ku [[Manchester Business School]].<ref name="Parliament">{{cite web |title=Parliament of Uganda |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |archive-date=16 July 2011 |access-date=3 October 2011}}</ref> [[Carl Cooper]], eyali omulabirizi wa [[St. Davids]], yagamba nti, "kyali kirungi nnyo okukizuula nti Omubaka wa Paalamenti, Mr David Bahati, naye alina Diguli ey'okubiri okuva mu University of Wales era yali amaze akaseera nga asomera mu Cardiff. Wales’ okwetabamu oluusi kugaziyira ddala wala n'okusinga bwe tukiraba."<ref>{{cite web |last=Morrell |first=Anna |date=21 June 2007 |title=Bishop of St Davids appeals for help for people in Uganda |url=http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110607060107/http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461 |archive-date=7 June 2011 |access-date=16 October 2009 |publisher=The Church in Wales |df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite news |date=19 May 2007 |title=Bishop pours out the waters of life in Africa |url=http://www.walesonline.co.uk/news/local-news/bishop-pours-out-water-life-2252542 |accessdate=23 November 2014 |publisher=Wales online}}</ref> Nga tannayingira bya bufuzi, Bahati y'eyali akwasaganya ensimbi mu Uganda's Population Secretariat.<ref>{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Bahati: a man moved by a passion to give back where he got from |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/bahati-a-man-moved-by-a-passion-to-give-back-where-he-got-from-1476520 |access-date=2025-12-08 |website=Monitor |language=en}}</ref>  == Emirimu gye mu by'obufuzi == Ye mmemba w’ ekibiina ekya [[National Resistance Movement]], era ye ssentebe wa NRM mu Disitulikiti y’e Kabale. Yali [[mmemba wa Palamenti]] akiikirira Ndorwa County West Constituency mu [[Kabale (disitulikit)|Kabale Disitulikiti]] eya tulikiti, mu [[Paalamenti ya Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu.<ref name="Parliament" /><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-14 |title=Politics: Know your MP-elect: David Bahati |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-david-bahati-NV_90563 |access-date=2025-12-08 |website=New Vision}}</ref> Mu kulonda okw’obuwagizi okw’ekibiina kya NRM okwa 2025, yawangulwa Naturinda Eliab.<ref>{{Cite web |date=2026-01-19 |title=Minister Bahati defeated, Akampurira falls as Kigezi voters sweep out 10 incumbents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/minister-bahati-defeated-akampurira-falls-as-kigezi-voters-sweep-out-10-incumbents-5330814 |access-date=2026-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-10-30 |title=Minister Bahati stripped of Kabale district NRM chairmanship |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/minister-bahati-stripped-of-kabale-district-nrm-chairmanship-5250440 |access-date=2026-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0" /> == Obuvunaanyizibwa obulala == Ye mukulu w’Olukiiko lwa [[Scouts Board mu Uganda]]. Era ye Ssentebe w’ekibiina kya Uganda National Prayer Breakfast Fellowship.<ref>{{cite web |date=22 February 2010 |title=Early Day Motion 874 |url=http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&Session=903 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100423145348/http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&SESSION=903 |archive-date=23 April 2010 |access-date=16 April 2010 |publisher=UK Parliament}}</ref> == Okwanjulwa kw'ebbago eriwakanya ebisiyaga mu Uganda == Bahati yamanyikwa mu nsi z'ebweru mu Gwekkumi 2009 oluvanyuma lw'okwanjula ebbago ly'etteeka ku bisiyaga mu Uganda erya [[Uganda Anti-Homosexuality Bill]] nga [[etteeka ly'omubaka kinnomu]] nga 13 Ogwekkumi ng'ateesa nti wateekebwewo mu Uganda lituumibwe "aggravated [[homosexuality]]" ogwandibadde ogubonerezebwa ng’[[omusango ogw’okuttibwa]].<ref>{{cite news |last=Geen |first=Jessica |date=15 October 2009 |title=Ugandan MP proposes that gays should be executed |url=http://www.pinknews.co.uk/2009/10/15/ugandan-mp-proposes-that-gays-should-be-executed/ |accessdate=16 October 2009 |publisher=Pink News}}</ref> Ekiteeso kyalimu enteekateeka okwanjula okuttibwa kw'abasajja abasiyaga bannaabwe abali wansi w'emyaka 18, abantu abaliko obulemu, oba nga avunaanibwa olina [[akawuka akaleeta mukenenya]],<ref>{{cite news |date=15 October 2009 |title=Uganda MP urges death for gay sex |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/8308912.stm |access-date=16 October 2009 |work=BBC News}}</ref> oba abasingisibwa omusango gw'obusiyazi. omulwanirizi w'eddembe lya bannamawulire n'abasiyazi [[Jeff Sharlet]] (omuwanguzi w'engule mu [[International Gay and Lesbian Human Rights Commission]]) akkaatiriza nti mu Kafubo ak'ekyama Bahati yamugamba nti ayagala "okutta buli musiyazi okutuuka ku asembayo."<ref name="root2">{{Cite news |date=25 August 2010 |title=Finding The Root Of Anti-Gay Sentiment In Uganda |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=129422524 |publisher=NPR}}</ref> Sharlet yaleeta ekiteeso nti etteeka eryo lyajja olw'okuba Bahati yali mmemba mu kibiina ky'Abakristaayo ekya [[The Family]].<ref name="secretpolitical2">{{cite news |author=Terry Gross |date=24 November 2009 |title=The Secret Political Reach Of 'The Family' |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516 |newspaper=[[Fresh Air]] from [[WHYY-FM]] |at=22m:02s duration: 30s |quote=Well, the legislator that introduced the bill, a guy named David Bahati, is a member of The Family. He appears to be a core member of The Family. He works, he organizes their Ugandan National Prayer Breakfast and oversees an African sort of student leadership program designed to create future leaders for Africa, into which The Family has poured millions of dollars working through a very convoluted chain of linkages passing the money over to Uganda.}} Transcript available at: {{cite web |date=24 November 2009 |title=The Secret Political Reach Of 'The Family' |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=120746516 |accessdate=30 November 2009 |publisher=[[NPR]]}}</ref> Yayatula nti Bahati yasoooka ne yeesonyiwa ekirowoozo ky'etteeka (mu kaseera ako lyalimu okuttibwa kw'abakabaasanya abasiyazi, abaliko obulemu, oba abasajja abalina akawuka akaleeta mukenenya) mu kiseera ky'ekyenkya eky'ensi yonna mu 2008.<ref name="Maddow12093">{{cite web |date=9 December 2009 |title=Guests: Jeff Sharlet, etc. Transcript |url=https://www.nbcnews.com/id/wbna34362943 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20111110122244/http://today.msnbc.msn.com/id/34362943/ns/msnbc_tv-rachel_maddow_show/ |archive-date=10 November 2011 |access-date=23 December 2009 |work=[[The Rachel Maddow Show]] |publisher=[[MSNBC]]}}</ref> Bob Hunter, mmemba owa Famire, yawa emboozi y'akafubo eri aba [[NPR]] mu Gwekkumineebiri 2009 omwali okusiima enkwatagana ya Bahati naye yakakasa nti tewali Mumerika awagira tteeka eryo.<ref>{{cite web |date=22 December 2009 |title=A Different Perspective On 'The Family' And Uganda |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=121755993&ps=cprs |accessdate=24 December 2009 |publisher=NPR}}</ref> Amawulire g'etteeka ku busiyazi bwe gaatuuka ku bazungu, Bahati yagaanibwa okwetaba mu lukiiko lwa 2010 [[U.S. National Prayer Breakfast]].<ref name="Maddow12093" /> Bahati yabuuzibwa ebibuuzo [[Rachel Maddow]] mu Gwekkuminebiri 2010. Bahati yagamba nti obukadde15 obwa Ddoola zaaweebwayo mu Uganda okuwandiisa abaana.<ref>[http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 On 'Rachel Maddow,' Uganda's David Bahati Says He Loves Gays], retrieved 10 December 2010</ref> Bwe kyafulumizibwa Maddow obukodyo "bw'okuwandiisa", ky'alaga nti "Bagenda ku ssomero, ne babasomesa, nga babasikiriza ne ssente, okubakema okuyingira mu kikolwa kino". Bahati yakakasa nti obutambi busaasanyibwa mu Uganda obugamba nti "omusajja okwebaka ne musajja munne tekirina buzibu," obwaakozesebwanga "okuwandiisa". Maddow kino y'akiwakanya, ng'agamba nti "abasiyazi okuwandiisa kw'abaana nzikiriza y'abulijjo mu mawanga gonna agateesa ku tteeka eryo nga bwe lyaleetebwa mu Uganda."<ref name="Maddow12093" /> Bahati yakinogaanya nti ebbago lye yaleeta lijja kuyita mu mitendera emituufu egya Uganda era kijja kukubaganyizibwako ebirowoozo. Okwongerezaako kw'ekyo, Bahati alina okukkiriza nti America erina okuwa ekitiibwa obuyinza bw'ayo era ne mu tteeka lya Uganda lijja kukola ku Bannayuganda bokka.<ref>[http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite Rachel Maddow/David Bahati -- full interview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130220015103/http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite|date=20 February 2013}}, The Maddow Blog, 9 December 2010</ref> Nga 20 Ogwekkumineebiri 2013 [[Paalamenti ya Uganda]] yayisa etteeka lya [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] n'ekibonerezo ky'okutta nga kisikiziddwa okusibwa amayisa.<ref>{{cite web |date=20 December 2013 |title=Ugandan MPs pass life in jail anti-homosexual law |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25463942 |accessdate=12 March 2015 |website=BBC}}</ref> Etteeka lino ly'assibwako omukono [[Pulezidenti wa Uganda]] nga 24 Ogwokubiri 2014.<ref>{{cite news |date=24 February 2014 |title=Uganda's President signs anti-gay bill into law |url=https://edition.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-anti-gay-bill |access-date=24 February 2014 |work=[[CNN News]]}}</ref><ref>{{cite web |date=24 February 2014 |title=Museveni signs Uganda anti-gay bill |url=http://www.news24.com/Africa/News/Museveni-signs-Uganda-anti-gay-bill-20140224 |accessdate=24 February 2014 |work=[[NEWS24]]}}</ref> Nga 1 Ogwomunaana 2014, newankubadde e [[Kkooti etaputa Ssemateeka wa Uganda]] yayisa nti etteeka lyali teryayita mu mitendera mituufu.<ref name="GuardianAug2">{{cite news |date=31 July 2014 |title=Uganda anti-gay law challenged in court |url=https://www.theguardian.com/world/2014/jul/31/uganda-anti-gay-law-constitutional-court |accessdate=1 August 2014 |work=The Guardian |agency=AFP}}</ref><ref name="BBCAug2">{{cite news |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-gay law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400 |accessdate=1 August 2014 |work=BBC News}}</ref><ref name="TimesAug2">{{cite news |date=1 August 2014 |title=Uganda constitutional court annuls new anti-gay law |url=http://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |accessdate=1 August 2014 |work=Times LIVE |agency=AFP}}</ref> == Laba ne == * [[Kabale (disitulikit)|Kabale Disitulikiti]] * [[LGBT social movements]] * [[Paalamenti ya Uganda]] * [[Pulezidenti wa Uganda]] * [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] * [[Rachel Maddow]] * [[The Family]] * [[International Gay and Lesbian Human Rights Commission]] * [[Uganda Anti-Homosexuality Bill]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Information page for Bahati on Ugandan parliament website]] * [[Ugandan media, politicians campaign against homosexuality. Carolyn Dunn, CBC News, last updated 26 November 2010 (includes audio interview with David Bahati)]]. [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1973]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abaasomera ku Cardiff University]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Manchester]] [[Category:Bannabyabufuzi aba National Resistance Movement]] [[Category:Abantu abava e Kabale Disitulikiti]] [[Category:Bannayuganda ababazi b'ebitabo]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Bammemba ba paalamenti ya Uganda eyoomunaana]] gogy3wx3gi8zmqk6qrqf04w1lrf0s16 73267 73220 2026-08-29T01:36:25Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73267 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Bahati''' (yazaalibwa nga 8 Ogwomukaaga 1973) Munnayuganda omubazi w'ebitabo era munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi ow'ebyensimbi mu [[Kabinenti ya Uganda]]. Yaddamu okulondebwa ku kifo kino eky’obwaminisita mu 2026.<ref>{{Cite web |date=2026-06-14|title=Back in Cabinet, Bahati eyes industrial expansion despite election defeat|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/back-in-cabinet-bahati-eyes-industrial-expansion-despite-election-defeat-5496048|access-date=2026-07-17|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Kimathi|first=Mary Karugaba and Dedan|date=2026-07-15|title=News: Minister Bahati defends foreign investments|url=https://www.newvision.co.ug/category/news/minister-bahati-defends-foreign-investments-NV_237056_072026|access-date=2026-07-17|website=New Vision}}</ref>Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu nkyukakyuka mu Kabineeti eyaliwo nga 9 Ogwomukaaga 2021. Yali Minisita wa State ow’eby’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Obukungu (Okuteekateeka)<ref name="Shuffle">{{cite web |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|accessdate=1 March 2015|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)|last=Uganda State House|date=1 March 2015|archive-date=9 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web |last=independent|first=The|date=2014-03-22|title=Frankly speaking with David Bahati, MP Ndorwa West.|url=https://www.independent.co.ug/frankly-speaking-david-bahati-mp-ndorwa-west/|access-date=2025-12-08|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref>, ng’asikira [[Matia Kasaija]].<ref>{{cite web |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-03-01/uganda-s-museveni-promotes-matia-kasaija-to-finance-minister|title=Uganda's Museveni Promotes Matia Kasaija To Finance Minister|accessdate=2 March 2015|date=1 March 2015|first=David|last=Malingha|publisher=[[Bloomberg News]]}}</ref> == Okusoma kwe == Bahati yafuna Diguli eya [[Bachelor of Commerce]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]], ne Diguli ya [[Master of Business Administration]] okuva mu [[Cardiff University]], Satifikeeti ya strategic management okuva mu [[Wharton School]] ku [[University of Pennsylvania]], Satifikeeti mu bukulembeze bwa kakuyege okuva mu ttendekero lya [[Leadership Institute]], era ne Dipuloma mu business English okuva ku [[Manchester Business School]].<ref name="Parliament">{{cite web |title=Parliament of Uganda |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110716111330/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=339&const=Ndorwa+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |archive-date=16 July 2011 |access-date=3 October 2011}}</ref> [[Carl Cooper]], eyali omulabirizi wa [[St. Davids]], yagamba nti, "kyali kirungi nnyo okukizuula nti Omubaka wa Paalamenti, Mr David Bahati, naye alina Diguli ey'okubiri okuva mu University of Wales era yali amaze akaseera nga asomera mu Cardiff. Wales’ okwetabamu oluusi kugaziyira ddala wala n'okusinga bwe tukiraba."<ref>{{cite web |last=Morrell |first=Anna |date=21 June 2007 |title=Bishop of St Davids appeals for help for people in Uganda |url=http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110607060107/http://www.churchinwales.org.uk/press/display_press_release.php?prid=4461 |archive-date=7 June 2011 |access-date=16 October 2009 |publisher=The Church in Wales |df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite news |date=19 May 2007 |title=Bishop pours out the waters of life in Africa |url=http://www.walesonline.co.uk/news/local-news/bishop-pours-out-water-life-2252542 |accessdate=23 November 2014 |publisher=Wales online}}</ref> Nga tannayingira bya bufuzi, Bahati y'eyali akwasaganya ensimbi mu Uganda's Population Secretariat.<ref>{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Bahati: a man moved by a passion to give back where he got from |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/bahati-a-man-moved-by-a-passion-to-give-back-where-he-got-from-1476520 |access-date=2025-12-08 |website=Monitor |language=en}}</ref>  == Emirimu gye mu by'obufuzi == Ye mmemba w’ ekibiina ekya [[National Resistance Movement]], era ye ssentebe wa NRM mu Disitulikiti y’e Kabale. Yali [[mmemba wa Palamenti]] akiikirira Ndorwa County West Constituency mu [[Kabale (disitulikit)|Kabale Disitulikiti]] eya tulikiti, mu [[Paalamenti ya Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu.<ref name="Parliament" /><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-14 |title=Politics: Know your MP-elect: David Bahati |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-david-bahati-NV_90563 |access-date=2025-12-08 |website=New Vision}}</ref> Mu kulonda okw’obuwagizi okw’ekibiina kya NRM okwa 2025, yawangulwa Naturinda Eliab.<ref>{{Cite web |date=2026-01-19 |title=Minister Bahati defeated, Akampurira falls as Kigezi voters sweep out 10 incumbents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/minister-bahati-defeated-akampurira-falls-as-kigezi-voters-sweep-out-10-incumbents-5330814 |access-date=2026-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-10-30 |title=Minister Bahati stripped of Kabale district NRM chairmanship |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/minister-bahati-stripped-of-kabale-district-nrm-chairmanship-5250440 |access-date=2026-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0" /> == Obuvunaanyizibwa obulala == Ye mukulu w’Olukiiko lwa [[Scouts Board mu Uganda]]. Era ye Ssentebe w’ekibiina kya Uganda National Prayer Breakfast Fellowship.<ref>{{cite web |date=22 February 2010 |title=Early Day Motion 874 |url=http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&Session=903 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100423145348/http://edmi.parliament.uk/EDMi/EDMDetails.aspx?EDMID=40483&SESSION=903 |archive-date=23 April 2010 |access-date=16 April 2010 |publisher=UK Parliament}}</ref> == Okwanjulwa kw'ebbago eriwakanya ebisiyaga mu Uganda == Bahati yamanyikwa mu nsi z'ebweru mu Gwekkumi 2009 oluvanyuma lw'okwanjula ebbago ly'etteeka ku bisiyaga mu Uganda erya [[Uganda Anti-Homosexuality Bill]] nga [[etteeka ly'omubaka kinnomu]] nga 13 Ogwekkumi ng'ateesa nti wateekebwewo mu Uganda lituumibwe "aggravated [[homosexuality]]" ogwandibadde ogubonerezebwa ng’[[omusango ogw’okuttibwa]].<ref>{{cite news |last=Geen |first=Jessica |date=15 October 2009 |title=Ugandan MP proposes that gays should be executed |url=http://www.pinknews.co.uk/2009/10/15/ugandan-mp-proposes-that-gays-should-be-executed/ |accessdate=16 October 2009 |publisher=Pink News}}</ref> Ekiteeso kyalimu enteekateeka okwanjula okuttibwa kw'abasajja abasiyaga bannaabwe abali wansi w'emyaka 18, abantu abaliko obulemu, oba nga avunaanibwa olina [[akawuka akaleeta mukenenya]],<ref>{{cite news |date=15 October 2009 |title=Uganda MP urges death for gay sex |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/8308912.stm |access-date=16 October 2009 |work=BBC News}}</ref> oba abasingisibwa omusango gw'obusiyazi. omulwanirizi w'eddembe lya bannamawulire n'abasiyazi [[Jeff Sharlet]] (omuwanguzi w'engule mu [[International Gay and Lesbian Human Rights Commission]]) akkaatiriza nti mu Kafubo ak'ekyama Bahati yamugamba nti ayagala "okutta buli musiyazi okutuuka ku asembayo."<ref name="root2">{{Cite news |date=25 August 2010 |title=Finding The Root Of Anti-Gay Sentiment In Uganda |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=129422524 |publisher=NPR}}</ref> Sharlet yaleeta ekiteeso nti etteeka eryo lyajja olw'okuba Bahati yali mmemba mu kibiina ky'Abakristaayo ekya [[The Family]].<ref name="secretpolitical2">{{cite news |author=Terry Gross |date=24 November 2009 |title=The Secret Political Reach Of 'The Family' |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516 |newspaper=[[Fresh Air]] from [[WHYY-FM]] |at=22m:02s duration: 30s |quote=Well, the legislator that introduced the bill, a guy named David Bahati, is a member of The Family. He appears to be a core member of The Family. He works, he organizes their Ugandan National Prayer Breakfast and oversees an African sort of student leadership program designed to create future leaders for Africa, into which The Family has poured millions of dollars working through a very convoluted chain of linkages passing the money over to Uganda.}} Transcript available at: {{cite web |date=24 November 2009 |title=The Secret Political Reach Of 'The Family' |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=120746516 |accessdate=30 November 2009 |publisher=[[NPR]]}}</ref> Yayatula nti Bahati yasoooka ne yeesonyiwa ekirowoozo ky'etteeka (mu kaseera ako lyalimu okuttibwa kw'abakabaasanya abasiyazi, abaliko obulemu, oba abasajja abalina akawuka akaleeta mukenenya) mu kiseera ky'ekyenkya eky'ensi yonna mu 2008.<ref name="Maddow12093">{{cite web |date=9 December 2009 |title=Guests: Jeff Sharlet, etc. Transcript |url=https://www.nbcnews.com/id/wbna34362943 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20111110122244/http://today.msnbc.msn.com/id/34362943/ns/msnbc_tv-rachel_maddow_show/ |archive-date=10 November 2011 |access-date=23 December 2009 |work=[[The Rachel Maddow Show]] |publisher=[[MSNBC]]}}</ref> Bob Hunter, mmemba owa Famire, yawa emboozi y'akafubo eri aba [[NPR]] mu Gwekkumineebiri 2009 omwali okusiima enkwatagana ya Bahati naye yakakasa nti tewali Mumerika awagira tteeka eryo.<ref>{{cite web |date=22 December 2009 |title=A Different Perspective On 'The Family' And Uganda |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=121755993&ps=cprs |accessdate=24 December 2009 |publisher=NPR}}</ref> Amawulire g'etteeka ku busiyazi bwe gaatuuka ku bazungu, Bahati yagaanibwa okwetaba mu lukiiko lwa 2010 [[U.S. National Prayer Breakfast]].<ref name="Maddow12093" /> Bahati yabuuzibwa ebibuuzo [[Rachel Maddow]] mu Gwekkuminebiri 2010. Bahati yagamba nti obukadde15 obwa Ddoola zaaweebwayo mu Uganda okuwandiisa abaana.<ref>[https://web.archive.org/web/20101214074459/http://www.ontopmag.com/article.aspx?id=7061&MediaType=1&Category=26 On 'Rachel Maddow,' Uganda's David Bahati Says He Loves Gays], retrieved 10 December 2010</ref> Bwe kyafulumizibwa Maddow obukodyo "bw'okuwandiisa", ky'alaga nti "Bagenda ku ssomero, ne babasomesa, nga babasikiriza ne ssente, okubakema okuyingira mu kikolwa kino". Bahati yakakasa nti obutambi busaasanyibwa mu Uganda obugamba nti "omusajja okwebaka ne musajja munne tekirina buzibu," obwaakozesebwanga "okuwandiisa". Maddow kino y'akiwakanya, ng'agamba nti "abasiyazi okuwandiisa kw'abaana nzikiriza y'abulijjo mu mawanga gonna agateesa ku tteeka eryo nga bwe lyaleetebwa mu Uganda."<ref name="Maddow12093" /> Bahati yakinogaanya nti ebbago lye yaleeta lijja kuyita mu mitendera emituufu egya Uganda era kijja kukubaganyizibwako ebirowoozo. Okwongerezaako kw'ekyo, Bahati alina okukkiriza nti America erina okuwa ekitiibwa obuyinza bw'ayo era ne mu tteeka lya Uganda lijja kukola ku Bannayuganda bokka.<ref>[https://web.archive.org/web/20130220015103/http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite Rachel Maddow/David Bahati -- full interview] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130220015103/http://maddowblog.msnbc.com/_news/2010/12/09/5614680-rachel-maddowdavid-bahati-full-interview?lite|date=20 February 2013}}, The Maddow Blog, 9 December 2010</ref> Nga 20 Ogwekkumineebiri 2013 [[Paalamenti ya Uganda]] yayisa etteeka lya [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] n'ekibonerezo ky'okutta nga kisikiziddwa okusibwa amayisa.<ref>{{cite web |date=20 December 2013 |title=Ugandan MPs pass life in jail anti-homosexual law |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25463942 |accessdate=12 March 2015 |website=BBC}}</ref> Etteeka lino ly'assibwako omukono [[Pulezidenti wa Uganda]] nga 24 Ogwokubiri 2014.<ref>{{cite news |date=24 February 2014 |title=Uganda's President signs anti-gay bill into law |url=https://edition.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-anti-gay-bill |access-date=24 February 2014 |work=[[CNN News]]}}</ref><ref>{{cite web |date=24 February 2014 |title=Museveni signs Uganda anti-gay bill |url=http://www.news24.com/Africa/News/Museveni-signs-Uganda-anti-gay-bill-20140224 |accessdate=24 February 2014 |work=[[NEWS24]]}}</ref> Nga 1 Ogwomunaana 2014, newankubadde e [[Kkooti etaputa Ssemateeka wa Uganda]] yayisa nti etteeka lyali teryayita mu mitendera mituufu.<ref name="GuardianAug2">{{cite news |date=31 July 2014 |title=Uganda anti-gay law challenged in court |url=https://www.theguardian.com/world/2014/jul/31/uganda-anti-gay-law-constitutional-court |accessdate=1 August 2014 |work=The Guardian |agency=AFP}}</ref><ref name="BBCAug2">{{cite news |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-gay law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400 |accessdate=1 August 2014 |work=BBC News}}</ref><ref name="TimesAug2">{{cite news |date=1 August 2014 |title=Uganda constitutional court annuls new anti-gay law |url=http://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |accessdate=1 August 2014 |work=Times LIVE |agency=AFP |archive-date=9 September 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190909103014/https://www.timeslive.co.za/africa/2014/08/01/uganda-constitutional-court-annuls-new-anti-gay-law |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Kabale (disitulikit)|Kabale Disitulikiti]] * [[LGBT social movements]] * [[Paalamenti ya Uganda]] * [[Pulezidenti wa Uganda]] * [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] * [[Rachel Maddow]] * [[The Family]] * [[International Gay and Lesbian Human Rights Commission]] * [[Uganda Anti-Homosexuality Bill]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Information page for Bahati on Ugandan parliament website]] * [[Ugandan media, politicians campaign against homosexuality. Carolyn Dunn, CBC News, last updated 26 November 2010 (includes audio interview with David Bahati)]]. [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1973]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abaasomera ku Cardiff University]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Manchester]] [[Category:Bannabyabufuzi aba National Resistance Movement]] [[Category:Abantu abava e Kabale Disitulikiti]] [[Category:Bannayuganda ababazi b'ebitabo]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Bammemba ba paalamenti ya Uganda eyoomunaana]] scnsa75moj5qy9xezqoh9sziso9h0gm Wilson Muruli Mukasa 0 7972 73167 70185 2026-08-28T13:24:13Z Halimah Nampiima 11015 Ngaseeko Databox 73167 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Wilson Muruli Mukasa''' yazaalibwa nga 5 ogwomusanvu 1952, [[Munnayuganda]] ate munnabyabufuzi. Abadde minisita wa Public Service mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva nga 6 ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-09-05 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Emabegako akoze nga Kabinenti Minisita w'ekikula ky'abantu okuva nga 1 ogwokusatu 2015, okutuuka nga 6 ogwomukaaga 2016. Emabegako akoze nga Minisita w'ebyokwerinda okuva nga 27 ogwokutaano 2011 okutuuka nga 1 ogwokusatu 2015.<ref>https://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Muruli Mukasa era yakola nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa paalamenti]] akiikirira Budyebo County mu [[:en:Nakasongola_District|Nakasongola Disitulikiti.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref> == Obuto n'okusoma == Yazaalibwa mu Nakasongola Disitulikiti nga 5 Ogwomusanvu 1952. Yasoma Pulayimale ne Siniya. Yasomera ku e [[Makerere University]] n'afuna Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ne [[:en:Education|Diploma in Education (BA.Dip.Ed.)]] mu 1975. Mu 1987, yafuna [[:en:Leisure_industry|Certificate mu Hotel Management]], okuva mu ttendekero eritamanyiddwa mu [[:en:Tripoli|Tripoli]], [[Libya]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Okumala myaka kkumi na gumu, wakati wa 1975 ne 1986, Muruli Mukasa yali musomesa; emyaka ebiri egiyise yali Pulinsipo w'essomero gye yali asomesa. Okuva mu 1989, abadde mubaka wa Paalamenti, nga akiikirira ekitundu ky'ewaabwe. Yalondebwa ku bwa Minisita ow'ebyokwerinda mu Gwokutaano 2011.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref> Yadda mu bigere bya Amama Mbabazi, eyalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda.]]<ref name=":0" /> okwongereza ku mirimu gye egy'obyokwerinda, Mukasa yaweerezaako nga [[:en:Kampala|Minisita wa Kampala]], nga Minisita ow'enkalakkalira tannalondebwa mu 2011,<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1296378/-/bfjd3xz/-/index.html</ref> mu 2014, nga Minisita, [[Frank Tumwebaze]], taliiwo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news/headlines/36177-minister-tumwebaze-gets-death-threats- |access-date=2021-09-05 |archive-date=2021-09-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210905020725/https://www.observer.ug/news/headlines/36177-minister-tumwebaze-gets-death-threats- |url-status=dead }}</ref> Mu kukyusa kwa Kabinenti empya nga 1 Ogwokusatu 2015, Yakyusibwa nadda ku kifo kya Minisita ow'ekikula ky'abantu, ng'adda mu bigere bya [[Mary Karooro Okurut]], eyafuulibwa Minisita ow'ebyokwerinda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-09-05 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yafuulibwa Minisita ow'abakozi ba Gavumenti, mu lukalala lwa Baminisita olwalangirirwa ku lunaku olwo.<ref>https://www.scribd.com/document/314964607/New-Cabinet</ref> == Laba == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y'e Nakasongola]] == Ebijuliziddwa ==  {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu ebirala == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujjuvu olwa Kabineeti ya Uganda eya Baminisita Gwakutaano 2011] * [http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=630826&CatID=1 Eggye lya UPDF neetegefu okukuba ennyonyi ennwanyi eza Sudan] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] arggczhqeu5yckgjusk8edvndff94ow 73175 73167 2026-08-28T14:02:45Z Halimah Nampiima 11015 Ngaseeko Amatuluba 73175 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Wilson Muruli Mukasa''' yazaalibwa nga 5 ogwomusanvu 1952, [[Munnayuganda]] ate munnabyabufuzi. Abadde minisita wa Public Service mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva nga 6 ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-09-05 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Emabegako akoze nga Kabinenti Minisita w'ekikula ky'abantu okuva nga 1 ogwokusatu 2015, okutuuka nga 6 ogwomukaaga 2016. Emabegako akoze nga Minisita w'ebyokwerinda okuva nga 27 ogwokutaano 2011 okutuuka nga 1 ogwokusatu 2015.<ref>https://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Muruli Mukasa era yakola nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa paalamenti]] akiikirira Budyebo County mu [[:en:Nakasongola_District|Nakasongola Disitulikiti.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref> == Obuto n'okusoma == Yazaalibwa mu Nakasongola Disitulikiti nga 5 Ogwomusanvu 1952. Yasoma Pulayimale ne Siniya. Yasomera ku e [[Makerere University]] n'afuna Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ne [[:en:Education|Diploma in Education (BA.Dip.Ed.)]] mu 1975. Mu 1987, yafuna [[:en:Leisure_industry|Certificate mu Hotel Management]], okuva mu ttendekero eritamanyiddwa mu [[:en:Tripoli|Tripoli]], [[Libya]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Okumala myaka kkumi na gumu, wakati wa 1975 ne 1986, Muruli Mukasa yali musomesa; emyaka ebiri egiyise yali Pulinsipo w'essomero gye yali asomesa. Okuva mu 1989, abadde mubaka wa Paalamenti, nga akiikirira ekitundu ky'ewaabwe. Yalondebwa ku bwa Minisita ow'ebyokwerinda mu Gwokutaano 2011.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref> Yadda mu bigere bya Amama Mbabazi, eyalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda.]]<ref name=":0" /> okwongereza ku mirimu gye egy'obyokwerinda, Mukasa yaweerezaako nga [[:en:Kampala|Minisita wa Kampala]], nga Minisita ow'enkalakkalira tannalondebwa mu 2011,<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1296378/-/bfjd3xz/-/index.html</ref> mu 2014, nga Minisita, [[Frank Tumwebaze]], taliiwo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news/headlines/36177-minister-tumwebaze-gets-death-threats- |access-date=2021-09-05 |archive-date=2021-09-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210905020725/https://www.observer.ug/news/headlines/36177-minister-tumwebaze-gets-death-threats- |url-status=dead }}</ref> Mu kukyusa kwa Kabinenti empya nga 1 Ogwokusatu 2015, Yakyusibwa nadda ku kifo kya Minisita ow'ekikula ky'abantu, ng'adda mu bigere bya [[Mary Karooro Okurut]], eyafuulibwa Minisita ow'ebyokwerinda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-09-05 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yafuulibwa Minisita ow'abakozi ba Gavumenti, mu lukalala lwa Baminisita olwalangirirwa ku lunaku olwo.<ref>https://www.scribd.com/document/314964607/New-Cabinet</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y'e Nakasongola]] == Ebijuliziddwa ==  {{Reflist}} == Ebijuliziddwawabweru wa wikipedia == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujjuvu olwa Kabineeti ya Uganda eya Baminisita Gwakutaano 2011] * [http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=630826&CatID=1 Eggye lya UPDF neetegefu okukuba ennyonyi ennwanyi eza Sudan] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] [[Category:Abantu Abaganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] 8rciv0szbpk5pqoi8xm97bseyua1ub2 73177 73175 2026-08-28T14:29:39Z Halimah Nampiima 11015 ngaseeko wiki links ne references 73177 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Wilson Muruli Mukasa''' yazaalibwa nga 5 ogwomusanvu 1952, [[Munnayuganda]] ate munnabyabufuzi. Abadde minisita wa Public Service mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva nga 6 ogwomukaaga 2016.<ref>{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf|title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016|accessdate=7 June 2016|date=13 June 2016|location=Kampala|author=Uganda State House|archive-date=7 October 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref>Emabegako akoze nga Kabinenti Minisita w'ekikula ky'abantu okuva nga 1 ogwokusatu 2015, okutuuka nga 6 ogwomukaaga 2016. Emabegako akoze nga Minisita w'ebyokwerinda okuva nga 27 ogwokutaano 2011 okutuuka nga 1 ogwokusatu 2015.<ref name="Appointed">{{cite web|title=Museveni Names New Cabinet|date=28 May 2011|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala|accessdate=11 February 2015|first=Henry|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|last=Mukasa}}</ref> Muruli Mukasa era yakola nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa paalamenti]] akiikirira Budyebo County mu [[:en:Nakasongola_District|Nakasongola Disitulikiti.]]<ref name="Profile">{{cite web|date=2011|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola|title=Profile of Mukasa Muruli Wilson: Member of Parliament for Budyebo County, Nakasongola District}}</ref> == Obuto bwe nobuyigirize == Yazaalibwa mu [[:en:Nakasongola_District|Nakasongola Disitulikiti]] nga 5 Ogwomusanvu 1952. Yasoma Pulayimale ne Siniya. Yasomera ku e [[Makerere University]] n'afuna Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ne [[:en:Education|Diploma in Education (BA.Dip.Ed.)]] mu 1975. Mu 1987, yafuna [[:en:Leisure_industry|Certificate mu Hotel Management]], okuva mu ttendekero eritamanyiddwa mu [[:en:Tripoli|Tripoli]], [[Libya]].<ref name="Profile2">{{cite web|date=2011|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola|title=Profile of Mukasa Muruli Wilson: Member of Parliament for Budyebo County, Nakasongola District}}</ref> == Emirimu gye == Okumala myaka kkumi na gumu, wakati wa 1975 ne 1986, Muruli Mukasa yali musomesa; emyaka ebiri egiyise yali Pulinsipo w'essomero gye yali asomesa. Okuva mu 1989, abadde mubaka wa Paalamenti, nga akiikirira ekitundu ky'ewaabwe. Yalondebwa ku bwa Minisita ow'ebyokwerinda mu Gwokutaano 2011.<ref name="Appointed2">{{cite web|title=Museveni Names New Cabinet|date=28 May 2011|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala|accessdate=11 February 2015|first=Henry|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|last=Mukasa}}</ref><ref name="Profile3">{{cite web|date=2011|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola|title=Profile of Mukasa Muruli Wilson: Member of Parliament for Budyebo County, Nakasongola District}}</ref> Yadda mu bigere bya Amama Mbabazi, eyalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda.]]<ref name="Appointed3">{{cite web|title=Museveni Names New Cabinet|date=28 May 2011|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala|accessdate=11 February 2015|first=Henry|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|last=Mukasa}}</ref> okwongereza ku mirimu gye egy'obyokwerinda, Mukasa yaweerezaako nga [[:en:Kampala|Minisita wa Kampala]], nga Minisita ow'enkalakkalira tannalondebwa mu 2011,<ref>{{cite web|accessdate=11 February 2015|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1296378/-/bfjd3xz/-/index.html|date=28 December 2011|first=and Samuel Kaweesi|last=Mercy Nalugo|title=Muruli Mukasa New Kampala Minister|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> mu 2014, nga Minisita, [[Frank Tumwebaze]], taliiwo.<ref>{{cite web|url=http://www.observer.ug/news/headlines/36177-minister-tumwebaze-gets-death-threats-|title=Minister Tumwebaze Gets Death Threats|first=Edris|last=Kiggundu|accessdate=11 February 2015|date=29 January 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref> Mu kukyusa kwa Kabinenti empya nga 1 Ogwokusatu 2015, Yakyusibwa nadda ku kifo kya Minisita ow'ekikula ky'abantu, ng'adda mu bigere bya [[Mary Karooro Okurut]], eyafuulibwa Minisita ow'ebyokwerinda.<ref name="Shuffle">{{cite web|title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|date=1 March 2015|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|location=Kampala|last=Uganda State House|accessdate=3 March 2015|archive-date=9 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yafuulibwa Minisita ow'abakozi ba Gavumenti, mu lukalala lwa Baminisita olwalangirirwa ku lunaku olwo.<ref>{{cite web|url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet|title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016|accessdate=13 June 2016|date=6 June 2016|via=Scribd|author=Uganda State House}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y'e Nakasongola]] == Ebijuliziddwa ==  {{Reflist}} == Ebijuliziddwawabweru wa wikipedia == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujjuvu olwa Kabineeti ya Uganda eya Baminisita Gwakutaano 2011] * [http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=630826&CatID=1 Eggye lya UPDF neetegefu okukuba ennyonyi ennwanyi eza Sudan] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] [[Category:Abantu Abaganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] o7jn7qzp5006xzq65chg2l0u0vncq11 Brenda Namukuta 0 8205 73309 61702 2026-08-29T09:45:46Z Kisakye Jane 9195 Nterezezaamu katono. 73309 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brenda Namukuta''' munabyabufuzi, Munnayuganda, munamateeka ali kukakiiko akakola amateekanga kuno kw'ateeka n'okubeera Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kaliro_District|Disitulikiti y'e Kaliro]] mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu.<ref>{{Cite web |date=2021-06-22 |title=MPs lack offices, work in corridors |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mps-lack-offices-work-in-corridors-3446698 |access-date=2026-08-29 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-04 |title=Blogs: What made NRM achieve victory in Kaliro district |url=https://www.newvision.co.ug/category/blogs/what-made-nrm-achieve-victory-in-kaliro-distr-NV_89258_082026 |access-date=2026-08-29 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-09-21 |title=Blogs: New NRM leadership has an opportunity to build a sustainable party |url=https://www.newvision.co.ug/category/blogs/new-nrm-leadership-has-an-opportunity-to-buil-NV_115247_082026 |access-date=2026-08-29 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Namukuta Brenda - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/namukuta-brenda-10328/ |access-date=2026-08-29 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |url=https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220308132912/https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |url-status=dead }}</ref> Alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]]<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/115247 |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928095108/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/115247 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Namukuta Brenda - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/namukuta-brenda-10328/ |access-date=2026-08-29 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> == Emirimu gye == Namukuta yeyakwatira ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] bendera ku lwa Disitulikiti y'e Kaliro.<ref>https://www.independent.co.ug/nrm-candidates-demand-facilitation-to-battle-opposition-rivals/</ref><ref>https://observer.ug/news/headlines/67380-nup-is-killing-us-busoga-nrm-candidates-cry-to-kadaga</ref><ref>http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2718</ref> Yawangula akalulu ka 2021 n'afuuka omubaka omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti y'e Kaliro.<ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/19/list-of-130-mps-set-to-be-sworn-in-on-wednesday/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928095109/https://www.matookerepublic.com/2021/05/19/list-of-130-mps-set-to-be-sworn-in-on-wednesday/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":1" /> Atuula ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyekumineemu<ref name=":2">https://fufa.co.ug/parliamentary-budget-committee-pays-courtesy-visit-to-fufa-headquarters/</ref> Namukuta awereza nga omuwanika ow'ekibiina Ekigatta Abakyala mu Paalamenti. Ye muwanika w'akakiiko ka Paalamenti ababaka abava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekimu gyebeewandisiza aka bitundu by'omu Busoga. == Emirimu emirala == Namukuta yali omu ku baali ku kakiiko ka Paalamenti akakola ku by'embaliriza mu Paalamenti ya Uganda akaalambula ekitebe kya [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] ekikulu okuyiga ku mirimu gya FUFA n'okumannya engeri omupiira gyegudukanyizibwamu n'okukulemberwamu mu Uganda .<ref name=":2" /><ref>https://chimpreports.com/fufa-hosts-parliamentary-budget-committee-members/</ref><ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/11/22/parliamentary-budget-committee-pays-courtesy-visit-to-fufa-headquarters/</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-budget/</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Brenda_Namukuta#cite_note-17</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Brenda_Namukuta#cite_note-17</ref> Namukuta yali omu ku babaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Busoga abaakubaganya ebirowoozo kumbeera y'enguudo eziri mu Busoga, nga bali wamu [[:en:Uganda_National_Roads_Authority|n'ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'enguudo mu Uganda]], ekyali kikulembeddwa akikulira [[:en:Allen_Kagina|Allen Kagina]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mulengeranews.com/busoga-mps-salute-unra-for-doing-such-a-powerful-job/ |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928095109/https://mulengeranews.com/busoga-mps-salute-unra-for-doing-such-a-powerful-job/ |url-status=dead }}</ref> == Obukuubagano == Namukuta teyali kubabaka ba Paalamenti okuva NRM bebaali balumiriza okubeera nga baafuna ssente z'okubeebaza ez'obukadde obutaano olw'okulonda [[:en:Anita_Among|Anita Among]] ne [[:en:Ťhomas_B._Ťayebwa|Thomas Tayebwa]] mu lwokaano lw'okulonda, nga wano [[:en:Anita_Among|Anita Among]] weyawangulira akalulu kano oluvannyuma lw'okufa kwa [[:en:Jacob_Oulanyah|Jacob Oulanyah]]. [[:en:Cissy_Namujju|Cissy Namujju]] eyali omubaka wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti ya Lwengo yakakasa nti yeeyali omu ku babaka ba Paalamenti okuva mu NRM, abaafuna ssente zino.<ref name=":3">https://en.wikipedia.org/wiki/Brenda_Namukuta#cite_note-:3-19</ref> == Ebijuliziddwaamu == <references /> [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 4zduzvacf2lnh2c5kx33j6dtqya0kqs 73312 73309 2026-08-29T09:53:24Z Kisakye Jane 9195 Nterezezaamu katono. 73312 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brenda Namukuta''' munabyabufuzi, Munnayuganda, munamateeka ali kukakiiko akakola amateekanga kuno kw'ateeka n'okubeera Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kaliro_District|Disitulikiti y'e Kaliro]] mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu.<ref>{{Cite web |date=2021-06-22 |title=MPs lack offices, work in corridors |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mps-lack-offices-work-in-corridors-3446698 |access-date=2026-08-29 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-04 |title=Blogs: What made NRM achieve victory in Kaliro district |url=https://www.newvision.co.ug/category/blogs/what-made-nrm-achieve-victory-in-kaliro-distr-NV_89258_082026 |access-date=2026-08-29 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-09-21 |title=Blogs: New NRM leadership has an opportunity to build a sustainable party |url=https://www.newvision.co.ug/category/blogs/new-nrm-leadership-has-an-opportunity-to-buil-NV_115247_082026 |access-date=2026-08-29 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Namukuta Brenda - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/namukuta-brenda-10328/ |access-date=2026-08-29 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |url=https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220308132912/https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |url-status=dead }}</ref> Alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]]<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/115247 |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928095108/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/115247 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Namukuta Brenda - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/namukuta-brenda-10328/ |access-date=2026-08-29 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> == Emirimu gye == Namukuta yeyakwatira ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] bendera ku lwa Disitulikiti y'e Kaliro.<ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2020-11-15 |title=NRM candidates demand facilitation to battle opposition rivals |url=https://www.independent.co.ug/nrm-candidates-demand-facilitation-to-battle-opposition-rivals/ |access-date=2026-08-29 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=URN |date=2020-11-16 |title='NUP is killing us', Busoga NRM candidates cry to Kadaga |url=https://observer.ug/news/nup-is-killing-us-busoga-nrm-candidates-cry-to-kadaga/ |access-date=2026-08-29 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2718 |access-date=2026-08-29 |website=www.ugandadecides.com}}</ref> Yawangula akalulu ka 2021 n'afuuka omubaka omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti y'e Kaliro.<ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/19/list-of-130-mps-set-to-be-sworn-in-on-wednesday/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928095109/https://www.matookerepublic.com/2021/05/19/list-of-130-mps-set-to-be-sworn-in-on-wednesday/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":1" /> Atuula ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyekumineemu<ref name=":2">{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2021-11-19 |title=Parliamentary Budget Committee pays courtesy visit to FUFA Headquarters |url=https://fufa.co.ug/parliamentary-budget-committee-pays-courtesy-visit-to-fufa-headquarters/ |access-date=2026-08-29 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> Namukuta awereza nga omuwanika ow'ekibiina Ekigatta Abakyala mu Paalamenti. Ye muwanika w'akakiiko ka Paalamenti ababaka abava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekimu gyebeewandisiza aka bitundu by'omu Busoga. == Emirimu emirala == Namukuta yali omu ku baali ku kakiiko ka Paalamenti akakola ku by'embaliriza mu Paalamenti ya Uganda akaalambula ekitebe kya [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] ekikulu okuyiga ku mirimu gya FUFA n'okumannya engeri omupiira gyegudukanyizibwamu n'okukulemberwamu mu Uganda .<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-11-20 |title=FUFA Hosts Parliamentary Budget Committee Members |url=https://chimpreports.com/fufa-hosts-parliamentary-budget-committee-members/ |access-date=2026-08-29 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mayega |first=Dennis |date=2021-11-22 |title=Parliamentary budget committee pays courtesy visit to FUFA headquarters |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2021/11/22/parliamentary-budget-committee-pays-courtesy-visit-to-fufa-headquarters/ |access-date=2026-08-29 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-budget/</ref><ref>{{Cite book |date=2026-07-20 |title=Brenda Namukuta |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Brenda_Namukuta&oldid=1365164190 |language=en}}</ref><ref>{{Cite book |date=2026-07-20 |title=Brenda Namukuta |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Brenda_Namukuta&oldid=1365164190 |language=en}}</ref> Namukuta yali omu ku babaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Busoga abaakubaganya ebirowoozo kumbeera y'enguudo eziri mu Busoga, nga bali wamu [[:en:Uganda_National_Roads_Authority|n'ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'enguudo mu Uganda]], ekyali kikulembeddwa akikulira [[:en:Allen_Kagina|Allen Kagina]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mulengeranews.com/busoga-mps-salute-unra-for-doing-such-a-powerful-job/ |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928095109/https://mulengeranews.com/busoga-mps-salute-unra-for-doing-such-a-powerful-job/ |url-status=dead }}</ref> == Obukuubagano == Namukuta teyali kubabaka ba Paalamenti okuva NRM bebaali balumiriza okubeera nga baafuna ssente z'okubeebaza ez'obukadde obutaano olw'okulonda [[:en:Anita_Among|Anita Among]] ne [[:en:Ťhomas_B._Ťayebwa|Thomas Tayebwa]] mu lwokaano lw'okulonda, nga wano [[:en:Anita_Among|Anita Among]] weyawangulira akalulu kano oluvannyuma lw'okufa kwa [[:en:Jacob_Oulanyah|Jacob Oulanyah]]. [[:en:Cissy_Namujju|Cissy Namujju]] eyali omubaka wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti ya Lwengo yakakasa nti yeeyali omu ku babaka ba Paalamenti okuva mu NRM, abaafuna ssente zino.<ref name=":3">{{Cite book |date=2026-07-20 |title=Brenda Namukuta |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Brenda_Namukuta&oldid=1365164190 |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwaamu == <references /> [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 6h8ydydyefiw31y684eutke0qqofv40 Hassan Wasswa 0 8232 73277 72573 2026-08-29T03:07:41Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73277 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Hassan Mawanda Wasswa''' (yazaalibwa 14 Ogw'okubiri 1988) Munnayuganda eyali [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ow'ekikugu era nga yazannya [[:en:Defensive_midfielder|ng'omuzibizi mu makkati]] . Yazannya emipiira 75 nga [[Uganda Cranes|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] . == Emirimu gya kiraabu == Nga 4 Ogusooka 2017, Wasswa yagenda mu [[:en:Lebanese_Premier_League|kiraabu ya Lebanon]] eya [[:en:Nejmeh_SC|Nejmeh]] .<ref name=":0">{{Cite web |title=حدث في مثل هذا اليوم {{!}} عطوي لأول مرة خارج النجمة.. لاعب برازيلي في الأنصار.. والحريري يزور المنتخب |url=http://lebanonfg.com/single/2463 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210104112535/http://lebanonfg.com/single/2463 |archive-date=4 January 2021 |access-date=4 January 2021 |website=lebanonfg.com |language=en}}</ref> Wabula olw'obuzibu bw'obuvune bweyalina, teyazannyira kiraabu eno. <ref name=":0" /> Mu Ogwomunaana 2019, Wasswa yeegatta ku kiraabu ya Saudi Arabia [[:en:Jeddah_Club|eya Jeddah Club]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Jeddah_Club</ref> == Omulimu gw’ensi yonna == Wasswa yawummula omupiira gw'ensi yonna mu April 2021 oluvannyuma lw'okumala emyaka 13 mu [[Uganda Cranes|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]] . <ref name=":1">{{Cite web |last=Uganda Radio |first=Network |date=11 April 2021 |title=Football Fraternity Pays Tribute to Hassan Wasswa As He Retires |url=https://ugandaradionetwork.net/story/football-fraternity-pays-tribute-to-hassan-wasswa-as-he-retires- |website=Uganda Radio Network}}</ref> Yazannya emipiira 75 mu ''Uganda Cranes'' . <ref name=":1" /> == Obukodyo bw’okuzannya == Okusinga yali [[:en:Defensive_midfielder|muzibizi w'amakkati]], Wasswa naye yateereddwa ku [[:en:Centre-back|muzibizi wa wakati]] . <ref name=":1"/> == Oluvannyuma lw’okuwummula == Nga 25 Ogw'okubiri 2024, Wasswa yazannyira mu mupiira gw'omukwano ogwa [[:en:Kiwanuka_Sulaiman|Kiwanuka Sulaiman]] ogwabaddemu abazannyi [[Uganda Cranes|ba ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] ezaali ez'ensi yonna ne Nakifuma Select FC eyazannyibwa ku [[Kikube Playground|kisaawe kya Kikube Playground]] e Nakifuma ng'ali wamu n'abazannyi abalala okuli kapiteeni [[Tony Mawejje]].<ref>{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka’s Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US |archive-date=12 November 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251112074810/https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |url-status=dead }}</ref> Mu mupiira guno yateebye ggoolo nga ttiimu ya Uganda ewangula ggoolo 3-1 nga ggoolo endala evudde ku [[:en:Hassan_Mubiru|Hassan Mubiru]] . <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=26 February 2024 |title=Retired, active Uganda Cranes players woo hundreds in Nakifuma charity duel |url=https://kawowo.com/2024/02/26/retired-active-uganda-cranes-players-woo-hundreds-in-nakifuma-charity-duel/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Abbey Oketcho yateebye ggoolo ey'okubudaabuda ttiimu y'awaka. == Ebibalo by’emirimu == {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Endabika n'ebiruubirirwa okusinziira ku ttiimu y'eggwanga n'omwaka ! Ttiimu y'eggwanga ! Omwaka ! Apps ! Goolo |- | rowspan="14" | [[Uganda Cranes|Uganda]] | 2006 | 8. | 0. |- | 2007 | 0. | 0. |- | 2008 | 0. | 0. |- | 2009 | 0. | 0. |- | 2010 | 1. 1. | 0. |- | 2011 | 3. 3. | 0. |- | 2012. Omuwandiisi w’ebitabo | 12. | 0. |- | 2013. Omuwandiisi w’ebitabo | 9. 9. | 0. |- | 2014 | 6. 6. | 0. |- | 2015 | 4. 4. | 0. |- | 2016 | 8. | 0. |- | 2017 | 11. | 0. |- | 2018 | 7. 7. | 0. |- | 2019 | 6. 6. | 0. |- ! colspan="2" | Okugatta ! 75. Ebikwata ku nsonga eno ! 0. |} == Ebitiibwa == '''Omutukuvu George''' * [[:en:Ethiopian_Premier_League|Liigi ya Ethiopia]] : 2007–08 '''Karabükspor, omuwandiisi w’ebitabo''' * [[:en:TFF_First_League|TFF Liigi esooka]] : [[:en:2009–10_TFF_First_League|2009–10]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * Hassan Wasswa at WorldFootball.net {{Uganda squad 2017 Africa Cup of Nations}} [[Category:Omupiira mu Uganda]] 89kajwhy2t4nrg9dcncck4nqn5054yl Andrew Kayiira 0 8403 73259 70556 2026-08-28T23:40:58Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73259 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Lutaakome Kayiira''' Yazaalibwa Ogusooka, 30 1945 – n'afa nga 9 Ogwokusatu 1987. Ye yali akulira ekibinja ky'abalwanyi aba Uganda Freedom Movement (UFM), akyatandikibwa okulwanyisa Gavumenti ya [[Milton Obote]] n'eya [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]] wakati wa 1980 ne 1986. Kayiira ne UFM baalabwanga ng'abalabe ba NRA oluvannyuma eyafuuka [[National Resistance Movement]] (NRM) abaali bakulemberwa [[Yoweri Museveni]], nga nayo yali mu lutalo olw'omu nsiko olwagenderera okuvuunika Gavumenti ya Obote n'eya Okello. NRM bwe yajja mu buyinza mu 1986, Kayiira yalondebwa Museveni okubeera Minisita w'amasannyalaze. Kyokka oluvannyuma Kayiira yakwatibwa n'avunaanyizibwa emisango gy'okulya mu nsi ye olukwe kyokka obujulizi obwali bumulumirirza bwe bwabula, kkooti n'emuyimbula. Kayiira yatemulwa bamukwatammundu abataamanyika nga 9 Ogwokusatu 1987.<ref>{{Cite web |url=http://www.bugandapost.com/main/archives/1658 |title=Archive copy |access-date=2022-12-04 |archive-date=2011-12-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111228131228/http://www.bugandapost.com/main/archives/1658 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.theugandacitizen.com/news/93-henry-gombya.html |title=Archive copy |access-date=2022-12-04 |archive-date=2012-04-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120426084313/http://www.theugandacitizen.com/news/93-henry-gombya.html |url-status=dead }}</ref> [[Category:Articles with hCards]] == Okusoma kwe n'emirimu gye yasooka okukola == Kayiira yasomera mu Namilyango College gye yava okuweebwa ekifo mu ttendekero lya Kubala mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] kyokka yasalawo okukolera Gavumenti mu kitongole ky'amakomera mwe yaweereza okutuuka ku ddaala lya assistant superintendent. Oluvannyuma yafuna sikaala n'agenda okusoma mu Bwakabaka bwa Bungereza (United Kingdom) gye yafuna Dipuloma mu Criminal Justice. Oluvannyuma yagenda mu Amerika n'asomera muUniversity of Southern Illinois, gye yafunira Diguli ya Bachelor of Science degree in criminal justice n'eyookubiri eya Master of Arts kwossa eyookusatu eya PhD in criminal justice gye yasomera mu University at Albany School of Criminal Justice.<ref name="Federo2">{{Cite web |title=Aloysius M. Lugira, "KAYIIRA: THE UGANDAN DEMOCRAT AND FEDERALIST". |url=http://www.federo.org/pages/Andrew_Kayiira.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222163434/http://www.federo.org/pages/Andrew_Kayiira.htm |archive-date=2014-02-22 |access-date=2014-02-17}}</ref> Olw'embeera y'obwannakyemalira eyaliwo ku mulembe gwa Idi Amin, Kayiira yakakibwa okuva mu Uganda n'awaŋŋangukira e mu Amerika. Yatuuka ku ddaala lya assistant professorship of criminal justice ku [[University of New Haven]] mu ssaza lya [[Connecticut]]. Ng'asinziira eyo, yasisinkana Bannayuganda abaali babeera mu Amerika. Yali nkola ye nti buli lwe yatuukanga mu kibuga nga talinaamu gw'amanyi, yasookanga kugenda ku masimu gaayo n'akeberamu amannya agawulirwa nga ga Bannayuganda n'abakubira n'akwatagana nabo. Akakiiko akafuzi kaateekebwawo mu 1978, nga ssentebe waako ye ye yali ssaabawolererza wa Gavumenti, Godfrey Binaayiisa. Oluvannyuma ekibinja kino ekyali kisinziira e Boston omwali: Henry Bwambale, Kalu Kalumiya, [[Olara Otunnu]], Justine Sabiti, Mubiru Musoke, ne Aloysius Lugira, kyalaba nga kyali kisaanidde UFU okufuna obukulembeze obuggya. Kayiira yasembebwa okuvuganya ne Binaisa era mu ttabamiruka waabwe eyali New York, Kayiira yalondebwa n'afuuka ssentebe wa UFU. == UNLF == Ekibinja kya Uganda National Liberation Front kyali kibinja kya byabufuzi ekyakolebwa Bannayuganda abaali babeera ebweru nga bawakanya enfuga ya Gavumenti ya Idi Amin. Kyakolanga n'ekya Uganda National Liberation Army (UNLA) n'ekigendererwa okuggya Uganda mu mukono gya Amin. Bano baalwana n'eggey lya Tanzania mu lutalo olw'okuvuunika Gavumenti ya Amin. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://news.bbc.co.uk/2/low/africa/6237581.stm "Uganda opposition rally blocked"], BBC * [https://www.theguardian.com/uganda/Story/0,,1994770,00.html "Pressure on Yard to release file on unsolved killing of politician 20 years ago"]. ''Guardian Unlimited''. [[Category:Abaazaalibwa mu 1945]] [[Category:Abaafa mu 1987]] [[Category:Abaasomerako mu Southern IIlinois University]] [[Category:Abaasomerako mu University at Albany]] [[Category:Abattibwa n'emmundu mu Uganda]] [[Category:Abantu abattibwa mu Uganda]] [[Category:Abantu b'omu lutalo lwa Ugnada olw'omu nsiko]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 5luuove4vcuvhawpxrw3ypwvjxsxg4z Flex D'Paper 0 8431 73273 68874 2026-08-29T02:34:55Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73273 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alex Julius Kwesigabo''' (yazaalibwa 19 Ogusooka 1990), amanyiddwa ennyo nga '''Flex D'Paper''', [[Rapper|muyimbi]] era muwandiisi wa nnyimba [[Ugandan|mu Uganda]] eyazaalibwa era y'akulira mu [[Kampala]].<ref>{{Cite web |url=http://uganda.spla.pro/en/file.person.kwesigabo-alex-flex-dpaper.43311.html |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212715/http://uganda.spla.pro/en/file.person.kwesigabo-alex-flex-dpaper.43311.html |url-status=dead }}</ref> Ng’atandika okuyimba, Flex D’Paper yali mu kibiina kya rap bweyali mu siniya, Ekya '''Rapaholix''', kye yatandika ne mikwano gye, Dasper Cosine oluvannyuma ne yeegatta ku Apass ng’omukago, bano abasatu gwe baafulumya naye akatambi akatabuliddwa, ''The Eviction Weetegereze''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.myziki.com/flex-dpaper |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304102701/https://www.myziki.com/flex-dpaper |url-status=dead }}</ref> nga muno mwalimu ennyimba ezaali zisinga ku chart nga "Burning", "Party Life" ne "Follow Me" (ne [[Allan Toniks]] ) ezaasinga mu kubala enyimba ezisinga mu Uganda nga NTV ne Sanyu FM.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=XkU6vjrELsI</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=3S53B0ZK32Q</ref> Flex D'Paper yali mu kibiina kya UG Cypher ekya 2014 omuli abayimbi abasinga obulungi mu Uganda: Navio, [[Keko (Guyanese rapper)|Keko]], Big Tril, Don MC, AirporTaxi rappers (Tucker ne LLyboc) St. Nelly Sade, [[GNL Zamba]], DJ Global, JB, The Mith, Ruyonga, ne Atlas.<ref>https://web.archive.org/web/20150402093234/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=652538&CatID=384</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/2317/Ug-Cypher-Released |access-date=2022-12-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924030328/http://www.hipipo.com/music/news/2317/Ug-Cypher-Released |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe obw'obuto n’okusoma == Flex D'Paper yazaalibwa nga 19 Ogusooka 1990 mu [[Kampala]]. Ava mu maka ag'abaana munaana. Pulayimale yagisomera mu Greenhill Academy ate siniya yagisomera mu Seeta High School mu ddaala erya bulijjo ne St. Mary’s Kitende mu ddaala lya Advanced. Oluvannyuma yeewandiisa mu [[Makerere University|Yunivasite y’e Makerere]] okufuna diguli mu by’amawulire.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mak.ac.ug/documents/2010UndergradPrvAdm/CIT2010.pdf |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304105731/http://mak.ac.ug/documents/2010UndergradPrvAdm/CIT2010.pdf |url-status=dead }}</ref> == Omulimu == === 2012–2016: ''Eviction Notice Mixtape'' n’enyimba endala === Mu mboozi ey’akafubo ne Hot 100.9 fm mu Uganda, Flex D’Paper yannyonnyola engeri gye yafunamu erinnya lye okuva mu kukyukakyuka olw’emisono gy’omuziki egy’enjawulo gy’asobola okuwandiika nga kw’otadde n’okuwandiikira abayimbi abalala, so nga Paper ava mu kumukubiriza okufuna ssente, n’okukyusa embeera ye n’agifuula ennungi. Mu mboozi yakafubo y'emu, gy'agamba nti, okwegomba kwe kw'ava ku Jay Z, BIG, Nas n'abalala.<ref name="youtube.com">https://www.youtube.com/watch?v=ccy-RoAGSsw</ref> Nga bali wamu n'ekibiina kino, baayimba ku mikolo mingi egy'amasomero ga Siniya oluvannyuma ne bagenda mu maaso n'okufulumya olutambi olw'awamu mu 2013, ng'ennyimba ze yekka zezasinga okukuba mu Uganda nga "Shutting Down Towns" nga Martha Smallz eyakolebwa Aethan, pulodyusa wa hip hop ow'oku ntikko mu Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20150924105118/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/ugandas-hottest-young-music-producers.html</ref> ne "Follow Me" nga mulimu [[Allan Toniks]].<ref>https://www.youtube.com/watch?v=3S53B0ZK32Q&index=3&list=PLd_Bb_Ds5Ps5C21G9RILnFeH3ArHHVJ8b</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=XkU6vjrELsI&index=4&list=PLd_Bb_Ds5Ps5C21G9RILnFeH3ArHHVJ8b</ref> Mu 2013, Flex D'Paper yagenda mu maaso n'okukola omuziki gwa solo, era n'agugoberera n'oluyimba "More" lwe yayimba ne '''Kemishan'''. Akakolebwa Baru.<ref>https://showyou.com/v/y-KCkb3zRdCPo/studio-session-the-making-of-more-by-flex-dpaper</ref> Yafulumya oluyimba lumu lwokka ng’amaliriza emirimu ku lutambi lwe olutannafulumizibwa, ''The Kampala Boy''. Mu 2014, yafulumya oluyimba "Leader" ne Sheila Wya<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sqoop.co.ug/audio-visual/the-track-leader-flex-dpaper-ft-shiela-waya.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160805120847/http://www.sqoop.co.ug/audio-visual/the-track-leader-flex-dpaper-ft-shiela-waya.html |url-status=dead }}</ref> olwasooka okufulumizibwa ku nyimba amakumi biri ezisinze mu pulogulaamu ya Bryan Mckenzie, ku Radiocity.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=P-febpaGPuY</ref> omuntu amanyiddwa ennyo ku leediyo ne TV mu Uganda.<ref>http://bigeye.ug/radio-citys-rudeboykella-mckenzie-makes-it-to-the-top-ten-african-on-air-personalities-list/</ref> Era yakubwa era n'efulumira ku pulogulaamu ya Mister Deejay eya SNMS,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://misterdeejay.ug/new-music-from-martha-smallz-spirit-soul-code-aethan-flex-dpaper/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160503114455/http://misterdeejay.ug/new-music-from-martha-smallz-spirit-soul-code-aethan-flex-dpaper/ |url-status=dead }}</ref> omulala amanyiddwa ennyo ng'omuweereza w'okuleediyo mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://misterdeejay.ug/im-number-3/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304080322/http://misterdeejay.ug/im-number-3/ |url-status=dead }}</ref> Flex D'Paper yafulumya vidiyo eno eri "Leader" mu 2015, oluyimba olwagenda mu maaso okutuuka mu bipande by'enyimba ezisinze mu Uganda ne East Africa wamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicnation5.com/blog/ugandan-hiphop-act-flex-dpaper-ft-sheila-leader-video/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-09-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170912055428/http://www.musicnation5.com/blog/ugandan-hiphop-act-flex-dpaper-ft-sheila-leader-video/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://bigeye.ug/flex-dpaper-drops-leader-video/</ref> Mu 2015, Flex D'Paper yayitibwa [[United States Embassy|ekitebe kya Amerika]] mu Kampala, Uganda okuyimbira wamu n'ekibiina kya Next Level mu [[Kampala]], Kaweefube w'ekitongole kya US State Dept & UNC Music Department okusindika abayimbi okwetoloola ensi yonna okukozesa hip-hop nga ekintu eky'okukozesa mu by'obuwangwa & okugonjoola enkaayana.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VCt-cn17RAc</ref><ref>https://web.archive.org/web/20151130043118/http://www.okayafrica.com/news/suzi-analogue-kampala-uganda-on-the-beat-part-1/</ref> Abadde agabana siteegi era ayimba wamu n'abayimbi nga [[Navio (rapper)|Navio]], Maro, Megaloh, Ghanaian Stallion [[GNL Zamba]], Allan Toniks, [[Keko (Guyanese rapper)|Keko]], [[Chameleone]] Bebe Cool, Octopizzo okuva e Kenya<ref name="urbanhype.net">https://web.archive.org/web/20160329184559/http://urbanhype.net/weloveyouganda-festival-in-photos/</ref><ref>https://www.facebook.com/bjoernholzweg/posts/533565270145297</ref> Radio & Weasel n'abalala era yagguddewo okuyimba mu nsi yonna, [[Ne-Yo]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ne-Yo</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/21788-girls-night-out-at-toniks-show |access-date=2022-12-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111310/http://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/21788-girls-night-out-at-toniks-show |url-status=dead }}</ref> Mu 2015, Flex D'Paper yali nate mu ba rappers/ emcees ab'oku ntikko okufulumira ku rap cypher entongole eya Uganda (Ug Cypher 2) eyalimu Navio, the mith, [[Ruyonga]], ne [[St. Nelly-Sade|St. Nelly-. Sade]] n’ebalala.<ref>https://bigeye.ug/talent-africa-releases-ug-cypher-2-video-watch-it-here/</ref><ref>http://ugandanews.co.ug/entertainment/talent-africa-releases-ug-cypher-2-video-watch-it-here</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://kampalasun.co.ug/top-rappers-impress-on-ug-cypher-2/#.Vfp2WCCqqko |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160816204036/http://kampalasun.co.ug/top-rappers-impress-on-ug-cypher-2/#.Vfp2WCCqqko |url-status=dead }}</ref> Mu 2016, Flex D'Paper yafulumya oluyimba lwe yaddamu olwa Uganda ku luyimba lw'e Kenya olumanyiddwa ennyo ''Ting Badi Malo'', olwasooka okuyimbibwa '''Khaligraph Jones'''<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1439091/rapper-flex-paper-releases-video-kenyan-kaligraph</ref> n'oluvannyuma Day Ones, nga lulimu Navio ne Martha Smallz. Oluyimba luno lwatuuka ku nnamba emu ku leediyo ez'amaanyi mu Uganda, nga Sanyu Fm<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1427238/flex-paper-releases-personal-song-date</ref><ref>https://www.facebook.com/flexdpaper/photos/a.298852440313533.1073741828.298301760368601/491660684366040/?type=3&theater</ref> ne Radiocity's Top Twenty Countdown.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://snmslive.com/flex-dpaper-day-ones-recap-snms-no-271/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/http://snmslive.com/flex-dpaper-day-ones-recap-snms-no-271/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.facebook.com/radiocity.ug/photos/a.194349753919239.41764.191506874203527/1191540447533493/?type=3&theater</ref> n'oluvannyuma n'awandiikibwa mu nnyimba za Hip Hop ezisinga okuva mu Uganda eza 2016, eza Tribe. Ug.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thetribeug.com/ug-hip-hop-hottest-songs-2016/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2019-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402073504/https://www.thetribeug.com/ug-hip-hop-hottest-songs-2016/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwekkumi 2016, Flex D’Paper oluvannyuma lw’okufulumya CD ey'awamu, ng’elimu abayimbi ab’enjawulo aba freestyles ne singles yasitula okugenda okulambula mu bibuga bye Bulaaya ng’ayimba mu bivvulu ne kiraabu okutandika ne Stuttgart, Frankfurt ne Berlin mu Girimaani n’oluvannyuma Brussels. [[MTV Base]] mu Gwekkuminogumu 2016, yalonda Flex mu ba MC abasinga okuva mu Uganda ku lukalala lwa Base Top MCs Uganda 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mtvbase.com/news/have-your-say-are-these-ugandas-hottestmcs/1gy3ze |access-date=2022-12-07 |archive-date=2019-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402081427/http://www.mtvbase.com/news/have-your-say-are-these-ugandas-hottestmcs/1gy3ze |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.enewsug.com/mtvbase-names-ugandas-finest-10-rappers-see-list/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-09-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170916010817/http://enewsug.com/mtvbase-names-ugandas-finest-10-rappers-see-list/ |url-status=dead }}</ref> === 2017: ''Obutambi obutatundibwa n'enyimba endala'' === Mu 2017, yagenda mu maaso n'afulumya olutambi olulwe yekka [[Not For Sale (mixtape)]] mu Gwomukaaga, eyalimu oluyimba olwasinga ku chart olwa ''Yenze Aliko'' olwakolebwa '''Mio Made'''.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://notjustok.com/eastafrica/2017/07/03/download-not-for-sale-mixtape-flex-dpaper/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-07-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170729002543/http://notjustok.com/eastafrica/2017/07/03/download-not-for-sale-mixtape-flex-dpaper/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thetribeug.com/download-not-sale-mixtape-flex-dpaper/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-07-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170729012820/http://www.thetribeug.com/download-not-sale-mixtape-flex-dpaper/ |url-status=dead }}</ref> Mu mixtape eno mulimu ne '''Never Give Up''' eyakolagana eyakwatibwa n’omuyimbi wa Girimaani, Mako Loco.<ref>http://www.sqoop.co.ug/201705/audio-visual/the-track-never-give-up-flex-dpaper-ft-mako-loco.html</ref> '''Day Ones''' nga mulimu Navio ne Martha Smallz, single okuva ku mixtape yasunsulwamu okuwangula engule za '''The Buzz Teeniez Awards''' olw’oluyimba lwa Hip Hop olw’omwaka. Oluvannyuma remix y’oluyimba luno yafulumiziddwa nga mulimu Mako Loco ne P Bane bombi ba rapper okuva e Germany. Nga 16 Ogwekkumi 2017, akabaga k’okufulumya Mixtape kaali ku '''Uganda Germany Cultural Centre''' omukutu gwe yakozesa okwanjula abayimbi abalala ab’enjawulo okwolesa nabo.<ref>http://bigeye.ug/flex-dpaper-set-album-release-party/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://urbanhype.net/flex-dpaper-host-fans-mixtape-listeners-party/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-10-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171024210719/http://urbanhype.net/flex-dpaper-host-fans-mixtape-listeners-party/ |url-status=dead }}</ref> Mu mpaka za '''Ug Hip Hop Awards 2017''', mixtape eno yawangula engule ya '''''Mixtape Of The Year'''''<ref name="thetribeug.com">https://web.archive.org/web/20190301141514/https://www.thetribeug.com/full-list-ug-hip-hop-winners-2017/</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.nuveylive.org/2017-ug-hip-hop-awards-winners-full-list/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2024-09-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240911232748/https://www.nuveylive.org/2017-ug-hip-hop-awards-winners-full-list/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.theugandatoday.com/gossip/2017/12/mtn-promises-bigger-ug-hiphop-awards-next-year-here-is-list-of-2017-winners/</ref> === 2019 === '''Yenze Aliko, single ya Flex yawangula engule y'oluyimba lw'omwaka mu mpaka za MTN UG Hip Hop awards''' Nga 8 Ogwokubiri 2019 mu mpaka za MTN Ug HipHop ezitegekebwa buli mwaka, oluyimba lwa Flex D'Paper olwa Yenze Aliko lwalangirirwa nga oluyimba lw'omwaka.<ref name="softpower.ug">https://www.softpower.ug/mtn-hip-hop-awards-mun-g-fefe-bussi-navio-get-accolades/</ref><ref name="thetribeug_2019">https://web.archive.org/web/20190301135926/https://www.thetribeug.com/exclusive-full-list-mtn-ug-hip-hop-award-winners-2019/</ref> Engule zino zivujirirwa [[MTN Uganda]] kampuni y'amasimu esinga mu [[Uganda]]. Mu 2020, y'atongoza ekivvulu kya "Eno Hip Hop", omukolo ogwategekebwa okubaawo buli mwaka nga gujaguza Hip Hop. Ekivvulu kino ky'alimu abayimbi okuva mu Uganda, Kenya ne DRC kyaliwo mu Gwekkuminebiri ng’ekivvulu ky'ali kya nnaku bbiri.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.theclancompany.com/interview-flex-d-paper-founder-of-eno-hip-hop-festival-tells-us-what-to-expect/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212707/https://www.theclancompany.com/interview-flex-d-paper-founder-of-eno-hip-hop-festival-tells-us-what-to-expect/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nispage.com/eno-hiphop-festival-set-for-this-weekend-see-artist-line-up/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207214203/https://nispage.com/eno-hiphop-festival-set-for-this-weekend-see-artist-line-up/ |url-status=dead }}</ref> === 2021 - kati === Flex yafulumya olutambi lwe olwasooka, '''Kampala Boy''' nga 10 DOgwekkuminebiri 2021. Olutambi luno lw'asooka ku nnamba 4 ku lunaku lwalwo olusoose ku lukalala lwa Apple iTunes charts All genres category mu Uganda, nga n’ennyimba z’abayimbi endala eziri mu Top 100.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/flex-d-papers-kampala-boy-makes-history/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221208035805/https://www.kampalasun.co.ug/flex-d-papers-kampala-boy-makes-history/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://mbu.ug/2021/12/12/kampala-boy-flex-dpaper-releases-14-track-maiden-album/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugnews24.info/bobiwine-news/flex-dpaper-announces-release-date-for-kampala-boy-album-kampala-sun/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2021-12-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211223131241/https://ugnews24.info/bobiwine-news/flex-dpaper-announces-release-date-for-kampala-boy-album-kampala-sun/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/26/flex-dpaper-announces-release-date-for-kampala-boy-album/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.pulse.ug/entertainment/he-is-a-ugandan-rapper-and-hip-hop-award-winner/gbzwm81 |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212700/https://www.pulse.ug/entertainment/he-is-a-ugandan-rapper-and-hip-hop-award-winner/gbzwm81 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/the-wait-is-finally-over-as-rapper-flex-dpaper-reveals-release-date-for-debut-album/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221005033115/https://chano8.com/the-wait-is-finally-over-as-rapper-flex-dpaper-reveals-release-date-for-debut-album/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.rxradio.ug/post/flex-d-paper-i-m-set-to-release-a-new-album-in-december</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/109361123</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/10/11/flex-dpaper-drops-kampala-boy-album/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/https://www.matookerepublic.com/2021/10/11/flex-dpaper-drops-kampala-boy-album/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://ugnews24.info/kampala-sports-news/flex-dpaper-in-new-album-dubbed-kampala-boy/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212702/https://ugnews24.info/kampala-sports-news/flex-dpaper-in-new-album-dubbed-kampala-boy/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://lifestyleuganda.com/flex-dpaper-to-release-kampala-boy-album/</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.nuveylive.org/flexdpaper-the-kampala-boy/?v=1db208cbcff2 |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207214201/https://www.nuveylive.org/flexdpaper-the-kampala-boy/?v=1db208cbcff2 |url-status=dead }}</ref> == Mu kisaawe ky'okuyimba == === Ennyimba ze yekka === {| class="wikitable" |Day Ones |2016 |(y'aluyimba ne Navio ne Martha Smallz) nga lw'afulumizibwa The Aethan |- |Yenze Aliko |2017 |Lwafulumizibwa Mio Made |- |Level Up |2019 |Lwafulumizibwa Mio Made<ref>https://www.thetribeug.com/flex-dpaper-level-up/</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.nuveylive.org/new-music-level-up-flex-dpaper-prod-mio-made/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212659/https://www.nuveylive.org/new-music-level-up-flex-dpaper-prod-mio-made/ |url-status=dead }}</ref> |- |Mbikwasagwe |2020 |Lwafulumizibwa Aethan Music |} === Obutambi bwe === [[Not For Sale (mixtape)|Not for Sale mixtape by Flex D'Paper]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1461064/rapper-flex-paper-sale</ref> === Alubaamu zeyakola === '''[[Kampala Boy]]''' == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" !Omwaka !Omukolo gw'okutikkirwa !Ekirabo !Emirimu |- |<div style="text-align:center;">2016</div> |UG Hip Hop Awards |Best Inspirational Song<ref>http://bigeye.ug/flex-dpaper-excited-uganda-hip-hop-awards/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://urbanhype.net/full-list-uganda-hip-hop-awards-2016-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-10-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201027172909/https://urbanhype.net/full-list-uganda-hip-hop-awards-2016-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://ugchristiannews.com/ug-hiphop-awards-2016-ruyonga-dj-twonjex-earn-top-nominee-spots/</ref> |Victory Song ft. Ruyonga and Levixone |- |<div style="text-align:center;">2017</div> |[[Buzz Teeniez Awards]] |Oluyimba lwa Hip Hop olw'omwaka<ref>http://bigeye.ug/full-list-2017-buzz-teeniez-awards-nominees-unveiled/</ref><ref>http://thetowerpost.com/2017/04/28/buzz-teeniez-awards-2017-full-list-of-nominees/</ref><ref>https://watchdog.co.ug/full-list-of-nominees-for-buzz-teeniez-awards-2017/</ref> |Day Ones ft. Navio and Martha Smallz |- |<div style="text-align:center;">2017</div> |UG Hip Hop Awards |Olutambi lw'omwaka<ref name="bigeye.ug">http://bigeye.ug/ug-hip-hop-awards-2017-heres-the-full-list-of-nominees/</ref><ref>http://thetowerpost.com/2017/12/16/ug-hip-hop-awards-2017-full-list-of-winners/</ref> |NOT FOR SALE |- |<div style="text-align:center;">2017</div> |UG Hip Hop Awards |Sweet 16 (Verse of the Year)<ref name="bigeye.ug" /> |6AM In Nairobi freestyle |- |<div style="text-align:center;">2019</div> |MTN UG Hip Hop Awards |Oluyimba lw'omwaka<ref>{{Cite web |url=https://ejazzug.com/full-list-of-mtn-hip-hop-awards-2019/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207214203/https://ejazzug.com/full-list-of-mtn-hip-hop-awards-2019/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.facebook.com/MTNUG/posts/2226548654038036</ref> |Yenze Aliko |- |<div style="text-align:center;">2019</div> |HiPipo Music Awards |Oluyimba lwa Rap olw'omwaka<ref>https://chimpreports.com/hipipo-music-awards-releases-full-list-of-nominees/</ref><ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda-voting-opens-hipipo-music-awards-2019</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://telesqop.co.ug/entertainment/hipipo-music-awards-2019-nominees-announced/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212711/https://telesqop.co.ug/entertainment/hipipo-music-awards-2019-nominees-announced/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190302024616/https://lifestyleug.com/full-list-of-2019-hipipo-music-awards-nominees/</ref> |Yenze Aliko |- |<div style="text-align:center;">2020</div> |MTN UG Hip Hop Awards |Vidiyo y'omwaka<ref>https://pulse.mtn.co.ug/mtn-hip-hop-awards-nominees-announced</ref><ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/mtn-ug-hip-hop-awards-2020-all-nominees</ref><ref>http://www.thelead.ug/events/eventDetails/?eventID=NDk1&type=event#.XlvTBZMzbUo</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://edge.ug/2020/02/29/navio-big-tril-recho-rey-top-mtn-hip-hop-awards/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200421042155/https://edge.ug/2020/02/29/navio-big-tril-recho-rey-top-mtn-hip-hop-awards/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.fusemag.co.za/mtn-ug-hip-hop-awards-2020-all-the-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200301154923/http://www.fusemag.co.za/mtn-ug-hip-hop-awards-2020-all-the-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://notjustok.com/eastafrica/2020/01/13/here-are-the-mtn-ug-hip-hop-awards-2020-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200301153419/https://notjustok.com/eastafrica/2020/01/13/here-are-the-mtn-ug-hip-hop-awards-2020-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://urbanhype.net/mtn-ug-hip-hop-awards-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201020030054/https://urbanhype.net/mtn-ug-hip-hop-awards-nominees/ |url-status=dead }}</ref> |Level Up |- |<div style="text-align:center;">2020</div> |Hipipo Music Awards |Oluyimba lwa Hip Hop olw'omwaka<ref name="flashugnews.com">https://flashugnews.com/full-list-eddy-kenzo-leads-nominations-at-2020-hipipo-music-awards/</ref><ref name="flashugnews.com"/><ref>{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/see-full-list-9th-hipipo-music-awards-2020-nominations-announced/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216144441/https://lifestyleug.com/see-full-list-9th-hipipo-music-awards-2020-nominations-announced/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Archive copy">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandanbuzz.com/entertainment/awards/hipipo-2020-awards.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2021-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210711004522/https://www.ugandanbuzz.com/entertainment/awards/hipipo-2020-awards.html |url-status=dead }}</ref><ref name="Archive copy"/> |Level Up |- |<div style="text-align:center;">2021</div> |MTN UG HIP HOP AWARDS |Oluyimba lw'omwaka oluzaamu abantu amaanyi<ref name="ReferenceA">https://bigeye.ug/mtn-ug-hip-hop-awards-to-happen-virtually-this-may/</ref><ref name="ReferenceA"/><ref>https://campusbee.ug/news/youthful-mtn-ug-hip-hop-awards-to-return-in-may/</ref><ref name="sqoop.co.ug">https://www.sqoop.co.ug/202104/four-one-one/ug-hip-hop-awards-set-to-return-in-may.html</ref><ref name="sqoop.co.ug"/><ref name="sqoop.co.ug"/><ref>{{Cite web |url=https://blizz.co.ug/5829/MTN-UG-Hip-Hop-Awards-Return-for-2021-Edition-How-to-Take-Part |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212659/https://blizz.co.ug/5829/MTN-UG-Hip-Hop-Awards-Return-for-2021-Edition-How-to-Take-Part |url-status=dead }}</ref> |Mbikwasagwe feat. Shena Skies |- |<div style="text-align:center;">2021</div> |Janzi Awards |Omuyimbi atawunyikamu ow'omwaka owa Hip Hop<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/janzi-awards-2021-uganda-all-nominees</ref><ref>http://nilepost.co.ug/2021/11/29/full-list-nominations-for-the-maiden-janzi-awards-announced/</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/full-list-janzi-awards-nominees-announced/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212703/https://pearltimes.co.ug/full-list-janzi-awards-nominees-announced/ |url-status=dead }}</ref><ref name="ugandaonline.net">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/281120210183_nominations_for_the_inaugural_janzi_awards_announced |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/https://www.ugandaonline.net/281120210183_nominations_for_the_inaugural_janzi_awards_announced |url-status=dead }}</ref><ref name="ugandaonline.net"/> |Mbikwasagwe feat. Shena Skies |- |<div style="text-align:center;">2022</div> |Galaxy Zzina Awards |Omuyimbi w'omwaka owa Hip Hop asinze<ref name="campusbee.ug">https://campusbee.ug/entertainment/full-list-zzina-awards-2022-nominees-unveiled/</ref><ref name="campusbee.ug"/><ref name="lifestyleug.com">{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212704/https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref name="lifestyleug.com"/><ref name="lifestyleug.com"/><ref name="lifestyleug.com"/> |Mbikwasagwe feat. Shena Skies |} == Kampuni y'engoye eya Rapaholix == Mu 2012, Flex D’Paper yakola layini ye ey’engoye, ''The Rapholix Wear.''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/hustler-ronald-aguta.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170305003101/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/hustler-ronald-aguta.html |url-status=dead }}</ref> Ekika kino kifunye ettutumu okumala ekiseera naddala mu bavubuka n’abantu ab’enjawulo abamanyifu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.fashionrepublique.net/article/how-much-do-you-know-about-rapaholix-wear-founder-flex-dpaper-speaks |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170305002118/http://www.fashionrepublique.net/article/how-much-do-you-know-about-rapaholix-wear-founder-flex-dpaper-speaks |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.flexdpaper.com/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303134723/http://www.flexdpaper.com/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20180722190232/https://www.thetribeug.com/cover-story-flex-dpaper-the-hustler/#comment-52391</ref> == Endorsements ne Kampeyini == '''Kaweefube w'okulwanyisa kookolo (1MC)''' Mu 2015, Flex D’Paper ng’ali wamu n’abayimbi abalala, Keko, Daisy Ejang, Nava Grey, omukozi wa firimu Pablo n’abalala beegatta ku kibiina kya One Million Campaign Against Cancer, kampeyini ya Uganda Child Cancer Foundation egenderera okuwagira abaana n’abavubuka abatawaanyizibwa kookolo mu... Uganda. '''Ambition Mission''' Mu 2015, Flex D’Paper naye yali mu bayimbi abato n’abantu abamanyiddwa ennyo abaakiikirira ekibiina kya Ambition Mission. Abamu ku bayimbi kuliko [[Juliana Kanyomozi]], [[Eddy Kenzo]], Mun G n’abalala. Ekibiina kino ekitali kya gavumenti kyali emabega wa kampeyini nga "I Am Ambition Mission, Sili Taaba", kampeyini ezilwanyisa taaba. * '''Viva con Agua de Sankt Pauli''' Mu Gwokusatu 2016, Flex D’Paper yali emu ku bayimbi mu Uganda abeegatta ku [[Viva con Agua de Sankt Pauli]] ekibiina ekigatta abazirakisa ekisangibwa mu St. Pauli/ [[Hamburg]] nga kikola kampeyini z’amazzi amayonjo, obuyonjo n’okwelongoosa (WASH). Ekibiina kino kyategeka ekivvulu abayimbi okuli Flex D’Paper mwe baayimbira wamu n’abayimbi abamu ab’ensi yonna nga Octopizzo okuva e Kenya, Ghanaian Stallion, Lady Slyke, Sylvester & Abramz n’abalala. Mu 2017, mu bikujjuko [[World Water Day|by’olunaku lw’amazzi mu nsi yonna]] ebyategekebwa e [[Moroto District|Moroto]] Uganda, yayimba wamu n’aba ambasada abalala keko, The Mith ne Maro. Oluvannyuma yayimba ku '''kivvulu kya We Love Youganda''' ekyategekebwa nga 2 Ogwekkuminebiri ekyategekebwa ofiisi ya [[Viva con Agua de Sankt Pauli]] Kampala ng’ali wamu n’abayimbi ab’enjawulo nga Maro, Navio, Muthoni okuva e Rwanda n’abalala okuli '''Chef Boss''' okuva e Germany. Mu 2018, y’omu ku baali ku '''mitwe gy’ekivvulu kya WE LOVE YOUGANDA 2019''' ekyategekebwa ku kibangirizi nga 17 Ogwekkuminogumu 2018. Mu pulogulaamu eno mwalimu ebivvulu okuva mu bayimbi ba Uganda wamu n'omuyimbi wa Girimaani ow'oku ntikko [[Samy Deluxe]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * Omukutu gwa website omutongole *   {{authority control}} [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Abayimbi]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] afaocru3i7k9jfvfdtfcutc7vh4hr61 Beenie Gunter 0 8442 73265 73143 2026-08-29T00:45:01Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73265 wikitext text/x-wiki [[Category:Articles with hCards]] {{Databox}}'''Baguma Crescent''', gwebasinga okumannya nga '''Beenie Gunter''', munnayuganda akuba ennyimba ekika kya 'reggae dancehall', ng'asinga kumanyikwa olw'oluyimba lwe olwasinga okukwata abantu omubabiro lwebayita ''Pon Mi'' ne ''Olina Work'', ekukolagana ne [[Topistar Di Congo]], omusuubuzi Omukongo, omutunzi w’emisono gy’engoye era omuyambi w’abantu mu 2025.Omuyimbi Omunayigeria [[Skales]]. Yafulumya olutambi lwe okuva mu situdiyo olwaliko ennyimba 25 olwa ''[[No Fear]]'' mu 2019 nga kuliko abayimbi nga Skales ne [[Lydia Jazmine]].<ref>{{cite news |last1=Ruby|first1=Josh|title=Beenie Gunter finally releases 25-track ‘No Fear’ album|url=https://mbu.ug/2019/08/26/beenie-gunter-finally-releases-25-track-no-fear-album/|accessdate=21 September 2019|agency=Mbu|archive-date=22 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173656/https://mbu.ug/2019/08/26/beenie-gunter-finally-releases-25-track-no-fear-album/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news |last1=Kasoba|first1=William|title=PHOTOS: Beenie Gunter releases 25-track 'No Fear' album featuring Skales, Big Trill and others|url=https://matookerepublic.com/2019/08/27/photos-beenie-gunter-releases-25-track-no-fear-album-featuring-skales-bigtril-a-pass-and-others/|accessdate=21 September 2019|agency=Matooke Republic|publisher=Entertainment|archive-date=22 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173654/https://matookerepublic.com/2019/08/27/photos-beenie-gunter-releases-25-track-no-fear-album-featuring-skales-bigtril-a-pass-and-others/|url-status=live}}</ref> == Laba ne == * [[Topistar Di Congo]] * [[Lydia Jazmine]] * ''[[No Fear]]'' * [[ekivvulu kya Nyege Nyege]] * [[A Pass]] * [[Sheebah Karungi]] * [[Skales]] == Emirimu gye == Gunter yakwata oluyimba lwe olwali lusooka lwebayita No Offence' n'omufulumya waazo Emon owa situdiyo eyitibwa South Side n'afulumya wansi wa kampuni eyitibwa Jahlovd Label mu 2013. Oluvannyuma yakolagana n’omukulembeze w’okukola obutambi bw’ebifaananyi Omunnayuganda Sasha Vybz, ng’akolera wansi wa layibulare ye ey’ennyimba, Savvy Music, okutuusa mu 2015, lwe yayingira mu layibulare endala ey’ennyimba eyitibwa Stain.<ref>{{cite news |title=Beenie Gunter explains why he quit Savy Music.|url=https://bigeye.ug/beenie-gunter-explains-why-he-quit-savy-music/|accessdate=22 September 2019|agency=Big Eye|archive-date=22 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190922190408/https://bigeye.ug/beenie-gunter-explains-why-he-quit-savy-music/|url-status=live}}</ref> Yakwata oluyimba lwebayita Lose Control wansi wa kampuni ya 'Stain record label', ate oluvannyuma mu mwaka ogwo, n'ayabulira aba Stain okutandikawo kampuni ye empya ewandiika abayimbi, eyitibwa 'Guntalk City Movement'.<ref>{{cite news |last1=Muriisa|first1=Habre|title=Beenie Gunter Outs First Song Under New Management|url=http://chano8.com/beenie-gunter-outs-new-song-under-new-management/|accessdate=16 October 2019|agency=Chano8|archive-date=22 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190922181211/http://chano8.com/beenie-gunter-outs-new-song-under-new-management/|url-status=live}}</ref> Beenie Gunter yagoberera okukola obulungi kw'oliyimba lwaNo Offence''' n'olulala lwebayita''' ''Tubayo'' lweyakwata ng'ali mu kibuga ky'e Mbarara ng'agenze okuyimbira abantu.<ref>{{cite web |last1=Muleyi|first1=Solomon|title=Musician Beenie Gunter joins taxi business|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1497365/musician-beenie-gunter-joins-taxi-business|website=New Vision|accessdate=16 October 2019|archive-date=30 March 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190330201246/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1497365/musician-beenie-gunter-joins-taxi-business|url-status=live}}</ref> Gunter yafulumya ennyimba ez'ediringana nga ''Seekle Down'', ''Commando'', ''Pon Mi'' fng'ali ne Dj Slickstuart, Dj Roja n'omuyimbi okuva e Nigeria [[Skales]] ne ''Olina Work'' nga luno yali ne [[Skales,]] wabula nga yasinga kumanyikwa n'oluyitibwa ''Pon Mi'' ne ''Olina Work''. Olina Work lwasinga okumanyikwa eri abawagizi be nga n'abayimbi abalala baalukoonako nga [[Bobi Wine]] mu luyimba lwe olwakwata abantu omubabiro lwebayita ''Kyarenga''. Beenie Gunter akoze ennyimba n'abayimbi abalala nga [[Eddy Kenzo]] ne [[Sheebah Karungi|Sheebah Karungi,]] n'abayimbi b'ennyimba ekika kya dancehall okuva mu Jamaica nga [[Nyanda,]] [[Kranium]],<ref>{{cite news |last1=Luzze|first1=Anderson|title=Star Beenie Gunter, Jamaica’s Kranium to Release ‘Killer’ Dance Hall Collabo|url=http://www.spyuganda.com/star-beenie-gunter-jamaicas-kranium-to-release-killer-dance-hall-collabo/|accessdate=21 September 2019|agency=Spy Uganda|archive-date=22 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173655/http://www.spyuganda.com/star-beenie-gunter-jamaicas-kranium-to-release-killer-dance-hall-collabo/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news |last1=Muhinda|first1=Boses|title=Uganda’s Beenie Gunter And Jamaica’s Kranium to Record Collabo|url=https://campusbee.ug/entertainment/ugandas-beenie-gunter-and-jamaicas-kranium-to-record-collabo/|accessdate=21 September 2019|agency=The Campus Bee|archive-date=10 July 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190710171927/https://campusbee.ug/entertainment/ugandas-beenie-gunter-and-jamaicas-kranium-to-record-collabo/|url-status=live}}</ref> [[The Kemist,]] [[Gyptian,]] [[Beenie Man]]<ref>{{cite news |title=Beenie Gunter to shoot video with Jamaican star, Beenie Man|url=https://www.howwebiz.ug/news/entertainment/22943/beenie-gunter-to-shoot-video-with-jamaican-star-beenie-man|accessdate=22 September 2019|agency=How We Biz|publisher=Entertainment|archive-date=22 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190922175921/https://www.howwebiz.ug/news/entertainment/22943/beenie-gunter-to-shoot-video-with-jamaican-star-beenie-man|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news |title=EXCLUSIVE: Beenie Man, Gyptian, Skales feature on Beenie Gunter’s ‘No Fear’ album|url=https://mbu.ug/2019/05/01/exclusive-beenie-man-gyptian-skales-feature-on-beenie-gunters-no-fear-album/|accessdate=22 September 2019|agency=Mbu|archive-date=31 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210831135327/https://mbu.ug/2019/05/01/exclusive-beenie-man-gyptian-skales-feature-on-beenie-gunters-no-fear-album/|url-status=live}}</ref> n'akuba ennyimba z'okufubutuka ebigambo eza rap n'Omunayigeria [[Skales]].<ref>{{cite news |title=Beenie Gunter in studio with Nigerian Star Skales|url=http://www.ghafla.com/ug/beenie-gunter-studio-nigerian-star-skales/|accessdate=21 September 2019|agency=Ghafla|archive-date=22 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173653/http://www.ghafla.com/ug/beenie-gunter-studio-nigerian-star-skales/|url-status=live}}</ref> Yayimbirako ne ku bivvulu ebiwerako ku siteegi ng'eya [[Major Lazer]] ekivvulu ky'e Kampala mu Gwekkumi 2018,<ref>{{cite news |last1=Ruva|first1=Roy|title=Fik Fameica, A PAss And Beenie Gunter In Star-studded Major Lazer Concert Line up|url=http://chano8.com/fik-fameica-a-pass-and-beenie-gunter-in-star-studded-major-lazer-concert-line-up/|accessdate=21 September 2019|agency=Chano8|archive-date=22 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173653/http://chano8.com/fik-fameica-a-pass-and-beenie-gunter-in-star-studded-major-lazer-concert-line-up/|url-status=live}}</ref> [[ekivvulu kya Nyege Nyege]] mu 2019,<ref>{{cite web |title=Beenie Gunter (Ug)|url=https://www.nyegenyege.com/portfolio-works/beenie-gunter-ug/|website=Nyege Nyege|accessdate=21 September 2019|archive-date=22 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173655/https://www.nyegenyege.com/portfolio-works/beenie-gunter-ug/|url-status=live}}</ref> ne ku siteegi endala. Mu Ogwekkumineebiri 2017, Beenie Gunter yawangula engule ya 'Buzz Teenz Awards' ey'okubeera omuyimbi wa 'Teeniez Dancehall' ow'omwaka n'okubeera n'oluyimba olwali lwokya olwa 'Teeniez Hottest Dancehall Song oluyitibwa Pon Mi <ref>{{cite news |last1=Llado|first1=Lucy|title=Uganda: Beenie Gunter wins big at Buzz Teeniez Awards|url=https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda-beenie-gunter-wins-big-buzz-teeniez-awards|accessdate=21 September 2019|agency=Music in Africa|archive-date=6 May 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190506015854/https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda-beenie-gunter-wins-big-buzz-teeniez-awards|url-status=live}}</ref> era yalondebwa okuvuganya ku ngule y’Omuyimbi Omusajja Eyasinga Obukugu mu Byambalo mu Abryanz Style and Fashion Awards ey’omwaka 2018.<ref>{{cite news |last1=Mayanja|first1=Yasin|title=Beenie Gunter Nominated In The Abryanz Fashion And Style Awards|url=https://newslexpoint.com/beenie-gunter-nominated-abryanz/|accessdate=21 September 2019|agency=News Lex Point|archive-date=22 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173656/https://newslexpoint.com/beenie-gunter-nominated-abryanz/|url-status=live}}</ref> Mu Gwokusatu 2018, Beenie Gunter ne [[Navio (akuba ennyimba z'okufubutuka ebigambo)|Navio]] baaweebwa endagaano ab'ekibiina kya 'Talent Africa Group' okubeera n'entegeka z’okubapangisa mu butongole.<ref>{{cite news |title=Aly Alibhai signs Beenie Gunter, Navio|url=http://www.sqoop.co.ug/201802/four-one-one/aly-alibhai-signs-beenie-gunter-navio.html|accessdate=16 October 2019|agency=Sqoop:It's Deep|archive-date=16 October 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191016050935/http://www.sqoop.co.ug/201802/four-one-one/aly-alibhai-signs-beenie-gunter-navio.html|url-status=live}}</ref> Enkolagana eno ne Gunter yongerwa okufuuka endagaano y’okumuddukanyiza emirimu gye mu bujjuvu (360 management deal) ne Talent Africa Group mu Gwomukaaga 2019.<ref>{{cite news |last1=Mercedes|first1=JL|title=Bennie Gunter Signed Up By Ali’s Talent Africa|url=https://enews.ug/bennie-gunter-signed-alis-talent-africa/|accessdate=21 September 2019|agency=E News Ug|archive-date=22 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173654/https://enews.ug/bennie-gunter-signed-alis-talent-africa/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news |title=Dancehall Star Beenie Gunter Signed by Talent Africa|url=http://www.ugandapulse.com/entertainment/dancehall-star-beenie-gunter-signed-talent-africa/|accessdate=21 September 2019|agency=Uganda Pulse|archive-date=22 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190922183704/http://www.ugandapulse.com/entertainment/dancehall-star-beenie-gunter-signed-talent-africa/|url-status=live}}</ref> Ekibiina kya Talent Africa kyawa Ambasada omulimu gw'okubeera ow'eby'amawulire ne Chaggga, eyaliko omukwanaganya wa [[Radio and Weasel]] ng'avunaanyizibwa ku by'okutambula.<ref>{{cite news |author=Staff Writer |title=Beenie Gunter Introduces Chagga as new manager |url=https://bigeye.ug/beenie-gunter-introduces-chagga-as-new-manager/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173657/https://bigeye.ug/beenie-gunter-introduces-chagga-as-new-manager/ |archive-date=22 September 2019 |accessdate=21 September 2019 |agency=Big Eye}}</ref> Yafulumya olutambi lwe olwali lusooka okuva mu situdiyo nga kuliko ennyimba 25 lwebaali bayita '<nowiki/>''No Fear''' nga 26 Ogwomunaana mu 2019 ku kabaga k'okuwuliriza aka Talent Africa. Ku lutambi luno, Gunter yalinamu abayimbi nga [[Lydia Jazmine]], [[A Pass|A Pass,]] The Mith, Big Trill n'omunayigeria Skales nga bonna baddamu okubeera mu luyimba. Abayimbi bonna abaalimu baaliyo ku kabaga k'okuwuliriza kano kwe baali balufulumiza.<ref>{{cite news |title=Nigerian Star Skales Graces Beenie Gunter's 'No Fear' Album release |url=https://chimpreports.com/nigerian-star-skales-graces-beenie-gunters-no-fear-album-release/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190828173430/https://chimpreports.com/nigerian-star-skales-graces-beenie-gunters-no-fear-album-release/ |archive-date=28 August 2019 |accessdate=21 September 2019 |agency=Chimpreports}}</ref><ref>{{cite news |last1=Ssejombwe |first1=Isaac |title=Beenie Gunter releases 25 track ‘No Fear’ album |url=http://www.sqoop.co.ug/201908/four-one-one/beenie-gunter-releases-25-track-no-fear-album.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173653/http://www.sqoop.co.ug/201908/four-one-one/beenie-gunter-releases-25-track-no-fear-album.html |archive-date=22 September 2019 |accessdate=21 September 2019 |agency=Sqoop}}</ref><ref>{{cite news |title=Beenie Man, Gyptian, Skales Feature On Beenie Gunter’s ‘No Fear’ Album. |url=https://www.hot100.ug/index.php/2019/05/02/beenie-man-gyptian-skales-feature-onnie-gunters-no-fear-album-listeners-party/ |accessdate=21 September 2019 |agency=Deep Find |archive-date=8 December 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221208185520/https://www.hot100.ug/index.php/2019/05/02/beenie-man-gyptian-skales-feature-onnie-gunters-no-fear-album-listeners-party/ |url-status=dead }}</ref> == Ekika kya muziki == === Entaambi za Situdiyo === * [[No Fear]] (2019) === Entaambi eziriko ennyimba entono === {| class="wikitable sortable" | colspan="3" style="font-size:110%" |{{center|'''As lead artist'''}} |- !Omwaka !Webaluyita !Olutaambi |- |2013 |"No Offence" |rowspan="5" {{n/a|Non-album single}} |- |2014 |"No Offence Remix" (feat. [[Sheebah Karungi]]) |- |2016 |"Tubayo" |- | rowspan="2" |2018 |"Pon Mi" (feat. Skales, Dj Slickstuart, Dj Roja) |- |"Olina Work" (feat. Skales) |- | rowspan="3" |2019 |"Bomblast" (feat. Skales)<ref>{{cite news |last1=Miiro |first1=Alann |title=Beenie Gunter releases new Bomblast video featuring Nigerian singer Skales |url=https://www.campustimesug.com/beenie-gunter-releases-new-bomblast-video-featuring-nigerian-singer-skales/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173654/https://www.campustimesug.com/beenie-gunter-releases-new-bomblast-video-featuring-nigerian-singer-skales/ |archive-date=22 September 2019 |accessdate=21 September 2019 |agency=Campus Times Uganda}}</ref><ref>{{cite news |last1=Dhikusooka |first1=Brian |title=Beenie Gunter releases bomblast video featuring Skales |url=https://www.cyclonetimes.com/beenie-gunter-releases-bomblast-video-featuring-skales/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190922175158/https://www.cyclonetimes.com/beenie-gunter-releases-bomblast-video-featuring-skales/ |archive-date=22 September 2019 |accessdate=21 September 2019 |agency=Cyclone Times}}</ref> | rowspan="3" |No Fear |- |"No Letting Go" (feat. [[Lydia Jazmine]]) |- |"Commando" (feat. Big Trill) |- | colspan="3" style="font-size:110%" |{{center|'''As a featured artist'''}} |- |2014 |"Tompaana" by [[Eddy Kenzo]] (feat. Beenie Gunter)<ref>{{cite news |title=Eddy Kenzo, Beenie Gunter team up in new video — "Tompaana". |url=https://bigeye.ug/eddy-kenzo-beenie-gunter-team-new-video-tompaana-watch/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191016044847/https://bigeye.ug/eddy-kenzo-beenie-gunter-team-new-video-tompaana-watch/ |archive-date=16 October 2019 |accessdate=16 October 2019 |agency=Big Eye Uganda}}</ref> |rowspan="4" {{n/a|Non-album single}} |- |2016 |Nishike olwa Pallaso ne Beenie Gunter<ref>{{cite news |last1=Muriisa |first1=Habre |title=Dance-Hall Artiste Beenie Gunter Talks About His Career And Nishike Video |url=http://chano8.com/dance-hall-artiste-beenie-gunter-talks-about-his-career-and-nishike-video/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190922181145/http://chano8.com/dance-hall-artiste-beenie-gunter-talks-about-his-career-and-nishike-video/ |archive-date=22 September 2019 |accessdate=21 September 2019 |agency=Chano8}}</ref> |- | rowspan="2" |2019 |Body Can't Lie olwa The Kemist ng'ali ne Nyanda ne Beenie Gunter |- |<nowiki>''Giddemu'' ng'</nowiki>ali ne Big Trill |- |} == Ebijuliriziddwa == <references /> [[Category:Bannayuganda abayimbi abasajja]] [[Category:Bannayuganda abayimbi abasajja ab'omukyasa kya makumi abiri mu kimu]] [[Category:Abayimbi ba Dancehall]] [[Category:Abantu abava e Kyenjojo Disitulikiti]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abaazaalibwa mu 1993]] 9sxv9c6upfzlwos6s5hi0ssujjge451 Benjamin Josses Odoki 0 8455 73266 69919 2026-08-29T00:49:05Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73266 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Benjamin Josses Odoki''' (yazalibwa nga 23 Ogw'okusatu 1943), yali Ssaabalamuzi wa Uganda owe 10 <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chief-justice-odoki-retires--1538636</ref> okuva mu 2001 okutuusa 2013.<ref name="One">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1116348/odoki-blasts-politicians</ref> [[Category:Articles with hCards]] == Ebyafaayo bye n'okusoma kwe == Yazalibwa ku kyaaalo ''Dhaka mu'', [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Disitulikiti ye Busia]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buva Njuba]] bwa Uganda, nga 23 Ogw'okusatu 1943 mu maka amafuna mpola. Siniya ye yasomera ku [[:en:King's_College,_Budo|King's College, Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti ye Wakiso]]. Yaweebwa ekifo ku [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu Tanzania, gyeyatikirwa digiri mu mateeka mu 1969. Oluvanyuma yafuna [[:en:Legal_practice|Dipulooma mukukola amateeka]] okuva ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu Kampala.<ref name="Two" /> Mu 1974, yafuna satifiketi mukukola amateeka n'enkulakulana "Certificate in Development Studies" okuva mu Yunivasite ye Sussex, Satifiketi mateeka g'ensi yonna okuva mu [[:en:Geneva|Geneva]] mu 1975 ne Digiri eyokusatu mu mateeka okuva (LL.D) (Honoris Causa) okuva mu Commonwealth University Belize mu London.<ref name="Lira">{{Cite web |url=https://lirauni.ac.ug/chancellor/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-10 |archive-date=2023-02-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230202073534/https://lirauni.ac.ug/chancellor/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye nga tanafuuka mulamuzi == Yakomawo e Uganda nga amaliriza emisomo gye e [[Tanzania]]. Mu mwaka gwa 1969 yafuuka puliida wa kkooti enkulu eya Uganda era n'akirizibwa okutandika okuwulira emisango. Omwaka ogwaddako yalondebwa okubeera omuwabi wa gavumenti era n'alinyisibwa eddala n'afulibwa siniya nga wakayita emyaka mitono. Yawerezaako nga dayirekita wa Uganda Law Development Centre.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ldc-get-new-director-as-wante-retires-1513342</ref> == Emirimu gye nga omulamuzi == Mu 1978, nga alina emyaka 35, yalondebwa okubeera omulamuzi wa kkooti enkulu eya Uganda. Okuva mu mwaka gwa 1981 okutuusa 1984 yawagirwa okuwereza nga Ssabawaabi wa gavumenti. Mu 1986 yalondebwa okubeera omulamuzi wa [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti ensukulumu]] e ya Uganda. Okuva mu 1996 okutuusa 2000, yeyali sentebe w'akakiiko k'essiga Eddamuzi akavunanyizibwa ku kugaba emirimu wamu n'okulondola enkola n'eneyisa y'abalamuzi ka "Judicial Service Commission".<ref name="Group">{{Cite web |url=https://www.judicialintegritygroup.org/the-hon-justice-benjamin-joseph-odoki |title=Archive copy |access-date=2022-12-10 |archive-date=2023-04-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230417075905/https://www.judicialintegritygroup.org/the-hon-justice-benjamin-joseph-odoki |url-status=dead }}</ref> Yafuuka [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] mu 2001, ekifokyeyawererezamu okutuusa emyaaka bweyaweza emyaaka 70 omuntu kw'alina okuwumulira nga 23 Ogw'okusatu 23, 2013. Yawereza emyeezi emirala 3 egyenyongereza okutuusa nga 23 Ogw'omukaaga 2013<ref name="Two">[http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Odoki-s-long-journey-to-retirement/-/689844/2413428/-/3q7eesz/-/index.html ttp://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Odoki-s-long-journey-to-retirement/-/689844/2413428/-/3q7eesz/-/index.html]</ref> wabula okwongezebwayo kw'obuwereza bwe kwalimu ebirumira era kwayogeza Banayuganda ebikikinike.<ref>https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=cc4f8823-113d-4eb2-b9fd-987eb15fd0fb%3B1.0</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chapterfouruganda.org/articles/2014/10/25/odoki-reappointment-unconstitutional |access-date=2022-12-10 |archive-date=2023-03-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230329033740/https://chapterfouruganda.org/articles/2014/10/25/odoki-reappointment-unconstitutional |url-status=dead }}</ref> Kati akola nga mumyuuka wa pulezidenti oba Omulamuzi w'akakiiko akakwasisa empisa owa African Development Bank era omulamuzi wa kkooti ensukulumu e Swaziland.<ref>https://www.afdb.org/en/about-us/organisational-structure/administrative-tribunal</ref><ref>https://www.icj.org/cijlcountryprofiles/swaziland/swaziland-judges/swaziland-appointment-and-promotion-of-judges-security-of-tenure/</ref> == Famile == Yafumbiriganwa ne Veronica Odoki, era nga balina abaana bana okuli Peter Odoki, Phillip Odoki, Dorah Odoki and Joshua Odoki.<ref name="Two"/> == Ebirala by'oyinza okutunulira oba okumumanyaako == Yasomesaako ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite e Makerere]] ku somero lyabanamateeka ne ku bbanguliro lya banamateeka erya Law Development Centre. Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko akakola ku kukunganya okusunsula n'okufulumya alipota z'amateeka ka "Editorial Board of the Uganda Law Reports". Awandiise obutabo bungi obwenjawulo era nga awandiise n'emiko egyenjawulo egikwata ku nsonga ezenjawulo okuli okukula kwa Ssemateeka Eddembe ly'obuntu ne obenkanya misango gya naggomla.<ref name="Two"/> == Awaadi == Mu 2012 yafuna "Gusi Peace Prize International Award e Manila okuva mu lukungana lwa mawanga gona e Philippine olukwata ku bwenkanya n'amateeka ku ddembe ly'obuntu oluyitibwa "Philippine International Convention Centre for Social Justice and Humaritarian Law".<ref>http://www.life.lk/article/uncategorized/deepika-to-receive-gusi-peace-prize-next-week/83/3591</ref> Benjamin Josses Odoki era alina awadi eyenjawulo mu mateeka n'okuwandiika ku mateeka eyamuwebwa ba Puliida okuva mu Ggwanga lya abeggatira mu kibiina kyabwe ki Nigerian Association of Democratic Lawyers.<ref name="Lira"/> == osobola okulaba == * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] * [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti ya Uganda ensukulumu]] == Gyebigidwa == <references responsive="1"></references> == obuyunzi bw'emiramwa == * [https://web.archive.org/web/20110720085339/http://www.judicature.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=17&Itemid=22 The Judiciary of Uganda Homepage] * [https://web.archive.org/web/20221210105744/http://www.ugandaonlinelawlibrary.com/lawlib/courts_index.asp Uganda Online Law Library - Courts and Judicature] * [https://web.archive.org/web/20221210105740/http://www.ugandaonlinelawlibrary.com/files/free/The%20Judicature%20(Supreme%20Court%20Rules)%20Directions._SI_13_11.pdf Uganda Online Law Library - Supreme Court of Uganda Rules - 76 pp pdf] * [https://web.archive.org/web/20080531055758/http://www.ulii.org/ug/ Uganda Legal Information Institute] * [https://web.archive.org/web/20221209094605/http://www.uls.or.ug/ Uganda Legal Society] * [http://www.ealawsociety.org/ East African Law Society] [[Category:Bannayuganda abasajja abayivu]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Abalamuzi ba Uganda]] j0rk3ztn1c6axpapduvvp39x8qvw6jt Asiimwe Deborah GKashugi 0 8460 73261 60704 2026-08-29T00:14:38Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73261 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Asiimwe Deborah GKashugi''' muwandiisi wa mizannyo mu Uganda, muyimbi, afulumya ennyimba era nga mu kaseera kano akola ng'omukugu mu kitongole kya Sundance Institute East Africa era ng'omuluŋŋamya mu ssomero ly'obusawo erisangibwa mu kibuga Hamburg, mu ggwanga lya Bugirimaani. Emizannyo gye egisembyeyo mulimu Forgotten World, Cooking Oil, Appointment with gOD ne Un-entitled, nga gyonna gitwaliddwa ng'emizannyo emiyiiye oba egisomebwa ku siteegi mu United States of America ne mu Bugwanjuba bwa Afirika.<ref name="caceafrica">[http://caceafrica.wordpress.com/2013/11/18/flash-profile-deborah-asiimwe/,Flash Profile; Deborah Asiimwe] caceafrica.wordpress.com. Retrieved 16 June 2014.</ref><ref name="kenduhearth">[https://archive.today/20140616104224/http://www.kenduhearth.com/artist/deborah-asiimwe/,Deborah Asiimwe] kenduhearth.com. Retrieved 16 June 2014.</ref> Omuzannyo gwe ogumanyiddwa nga ''Will Smith'' Look Alike gwawangula empaka za BBC African Performance Play Writing Competition mu 2010.<ref name="artmatters">[https://archive.today/20140616090439/http://artmatters.info/theatre/2011/01/ugandans-dominate-bbc-african-performance-play-writing-competition-2010/,Ugandans Dominate BBC African Performance Play Writing Competition 2010] artmatters.info. Retrieved 16 June 2014.</ref><ref name="observer">[https://web.archive.org/web/20221210131418/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=9783:it-all-began-with-ebyevugo-for-african-bbc-winner "It all began with ebyevugo for BBC winner"], observer.ug, 22 August 2010. Retrieved 16 June 2014.</ref> Mu 2006 yafuna sikaala ya Writing for Performance okuva mu California Institute of the Arts, gye yafunira diguli ya Master in Fine Arts (MFA) mu 2009, era n'eya 2010 Theatre Communications Group (TCG) New Generation Future Leaders okukola mu Sundance Institute Theatre Program.<ref name="msmagazine">[http://msmagazine.com/blog/2013/06/05/cooking-oil-strengthens-sparks-conversation-on-east-africas-women/ "Cooking Oil Sparks Conversation on East Africa’s Women"], msmagazine.com. Retrieved 16 June 2014.</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Deborah yagenda mu ssomero lya Kashwa Primary School, mu [[Kiruhura (disitulikit)|disitulikiti]] y<nowiki>'e Kiruhura kaakano. Yasomera mu ssomero lya Bweranyangi Girls School n'oluvannyuma n'ayingira Makerere University, gye yafsomera dipulooma mu by'okuyimba, okuzina n''okuzannya katemba. Yaddayo ku Makerere University n'</nowiki>afuna diguli esooka mu Katemba (Bachelor of Arts in Drama (Honors), okuva mu 2003−2006.<ref name="observer"/> Yafuna sikaala era n'akola diguli ya Master of Fine Arts (MFA) mu Writing for Performance mu California Institute of the Arts. == Okuwandiika == Okwagala kwa Deborah okw'okuwandiika emboozi n'okuzannya kwatandika ng'akyali muto. Yakulira mu buwangwa bw'okuwandiika ebitabo n'okuwandiika engero, ng'ebyafaayo by'abantu bitambuzibwa okuva ku mulembe ogumu okudda ku mulala, mu bwogere. Emirimu gye egisinga gikwata ku nsonga z'eby'obufuzi n'embeerabantu ezikwata ku mawanga agakyakula. Awandiika bya kuzannyira ku siteegi, ate oluusi ku leediyo n'okulagira ku ntambi. Byafulumizza bizannyiddwa mu Nairobi, Kenya, Kisumu, Kenya, ne Kigali, Rwanda. Mu 2010, yafuna ensimbi za Theatre Communications Group (TCG) New Generation Future Leaders okukola ku nteekateeka y'ekitongole kya Katemba mu ggwanga lya Sudan. Mu mwaka gwegumu, ''Will Smith'' Look Alike, omuzannyo gwa Deborah Asiimwe oguzannyibwa ku leediyo, gwawangula empaka za BBC ez'okuwandiika emizannyo. Yafuna ekirabo kya JES (Junges Ensemble Stuttgart) ne Akademie Schloss Solitude mu 2015.<ref name="akademie-solitude" /> Yenyigidde mu nkuŋŋaana z'abayimbi nnyingi, omuli Arts in the One World Conference (CalArts, Valencia, California) eberayo buli mwaka, pulojekiti ya The More Life: Cultural Studies and Genocide Initiative, omukago wakati wa CalArts ne Interdisciplinary Genocides Study Center mu Kigali, Rwanda; Women Playwrights International Conference (WPI) mu Philippines (2003); era ye mu 2003 Sundance Theatre Lab international observer, n'endala nnyingi.<ref name="horsetrade">[http://horsetrade.info/Crew/817,Deborah Asiimwe] horsetrade.info. Retrieved 16 June 2014.</ref> == Eby'okusoma == * ''Forgotten World'' * ''Cooking Oil'' * ''Appointment with gOD'' * ''Un-entitled'' * ''Lagoma is Searching'' * ''You are that Man'' * ''My Secret'' == Engule n'okusiimibwa kw'afunye == * Yawangula empaka za African Performance Play Writing Competition ezaategekebwa BBC mu 2010 olw'omuzannyo gwe Will Smith Look Alike.<ref name="calarts">[http://blog.calarts.edu/2010/08/11/playwright-deborah-asiimwe-wins-bbc-competition-for-will-smith-look-alike/ Playwright Deborah Asiimwe wins BBC Competition for Will Smith Look-Alike] calarts.edu. Retrieved 16 June 2014.</ref> * Mu mwaka gwa 2006 yafuna sikaala mu Writing for Performance okuva mu California Institute of the Arts * Yafuna ensimbi za Theatre Communications Group (TCG) New Generation Future Leaders mu mwaka gwa 2010 okukola ne Sundance Institute Theatre Program == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} == Enkolagana ez'ebweru == ** ** [https://web.archive.org/web/20140822054615/http://in-kampala.tumblr.com/post/33706274451/deborah-asiimwe-amazing-ugandan-playwright "Deborah Asiimwe – amazing Ugandan playwright…"] ** [https://web.archive.org/web/20150915163208/http://www.piolog.com/?p=523 "20 years later, theatre department remembers Rwandan Genocide"] ** [http://www.edirisa.org/studioarchive/?p=2126 "How little TV and lots of ebyevugo made a winning playwright"] ** [https://web.archive.org/web/20130603070547/http://www.playbill.com/news/article/139882-Cooking-Oil-a-New-Play-Set-in-Developing-Africa-Gets-NYC-Reading-May-28-Prior-to-Uganda "Cooking Oil, a New Play Set in Developing Africa, Gets NYC Reading May 28 Prior to Uganda"] ** [http://dennoznewspaperarticles.blogspot.com/2010/07/will-smith-look-alike-wins-asiimwe-top.html "Will Smith Look Alike wins Asiimwe top BBC play prize"] ** [https://web.archive.org/web/20140310224709/http://blog.calarts.edu/2013/06/04/deborah-asiimwes-cooking-oil-interrogates-effects-of-us-foreign-aid/ "Deborah Asiimwe’s Cooking Oil Interrogates Effects of U.S. Foreign Aid"] ** [https://web.archive.org/web/20221210131418/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=9142:wole-soyinka-blown-away-by-ugandan-playwrights "Wole Soyinka blown away by Ugandan playwrights"] p8bpqzb2pqomxzfv2z80gojv0a7e0zw Betty Lalam 0 9753 73181 73127 2026-08-28T15:07:19Z Kisakye Jane 9195 Nterezezaamu katono. 73181 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Betty Lalam''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusomesa, ng'era y'omu kubaali [[:en:Kidnapping|baawambibwa]] abayeekera b'ekibinja kya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]].Y'akulira ekifo ekibuda buda abantu abaatataganyizibwa olutalo, ekiyitibwa .<ref name="auto">{{Cite news |title='I feel bad if I see women suffer' |url=https://www.bbc.com/news/av/world-africa-29809674 |access-date=2026-08-28 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> == Obulamu bwe, n'emirimu == Mu 1994, Lalam bweyalina emyaka 14, yawambibwa abayeekera okuva mu kibiinja kya Lord's Resistance Army okuva mu maka gaabwe agaali mu [[:en:Koro_Sub-county|gombolola ly'e Koro]], erisingaanibwa mu [[:en:Amuru_District|disitulikiti y'e Amuru]], mu bukiika ddyo bwa Uganda.<ref name="auto" /> Maama wa Lalam teyasoobola kutuusa lunaku luddako kuba y'omu kubaatemwa temwa abayeekera b'ekibiinja kya Lord's Resistance Army (LRA) abamusingaana mu nyumba yabwe olunaku lwerumu. Wabula kitaawe eyali yasooka okukakibwa abayeekera okwetika esepiki enene ezaali zijuddemu ennyama, yatibwa oluvannyuma lw'okwemuliugunya olw'okubeera nga yeyeetise ebintu by'ekika bwekiti ng'ate byaali bizitowa. Yagenda mu maaso ng'alaba okutibwa okulala, okutulugunya, ogw'obuliisa maanyi, n'engeri nnyingi ezaali ez'okumala abantu emirembe, nga bino byonna byali bikolebwa abayeekera b'ekibiinja kya LRA. Mu mwaka gwa 1995, Lalam yafuna akakisa k'obulamu bwe ak'okutoloka okuva mu buwambe, abayeekera aba LRA webaali balumbye akabuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|disitulikiti y'e Amuru]]. Oluvannyuma yagenda mu [[:en:Kampala|Kampala]] okubeera ne muganda we, nga bw'anoonya kyeyali asobola okukola. Lalam yatandika okutunda omwenge omuganda asobola okukungaanya ssente okweweerera mutendekero erisomesa eby'emikono mu kutuunga, n'okutona tona. Obukugu bwe obwamuyamba okwegulirawo enzigi z'ebirubirirwa bye eby'enjawulo.<ref name="auto" /> Oluvannyuma lwa koosi eyo, yafuna omulimu mu kitongole kya Gulu Support Children Organization (GUSCO) ekiyamba abaana nga kisingaanibwa mu disitulikiti y'e Gulu,<ref>{{Cite web |date=2013-12-19 |title=Gulu Support the Children Organisation |url=https://archive.crin.org/en/library/organisations/gulu-support-children-organisation.html |access-date=2026-08-28 |website=archive.crin.org |language=en}}</ref> nga kiri mu kitundu ng'era kikolaganan'aba World Vision okuyamba okufunira abo abatataganyiziddwa entalo, n'abaana ababadde abajaasi, nga kibawa okubudabudibwa, n'obuyambi obwabulijjo. Mu 2004, yalekulira omulimu gwe n'atandika olugendo olutaali lwangu, ng'ayamba abakazi n'abawala ababeera bavudde mu kuwambibwa, nga yalitandikira wabweru w'omuzigo gwe gweyali apangisa, n'abwala 5, beyatandekera kubweereere nga tewali gw'asasuza, n'akozesa ekyaalani kimu, wabula obudde webwagenda butambula, bano beeyongerako obungi.<ref>{{Cite web |last=admin |first=N. P. |date=2021-02-12 |title=Meet Betty Lalam, a heroine in the lives of more than 4,000 former LRA captives |url=https://nilepost.co.ug/featured/97095/meet-betty-lalam-a-heroine-in-the-lives-of-more-than-4000-former-lra-captives |access-date=2026-08-28 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Mu 2006, Lalam yateeka omukono kundagaano nekitongole kya [[:en:World_Vision_International|World Vision]], okutendeka abakzi 60 n<nowiki>'abawala abaali bavudde mukuwambibwa, yakozesa ssente zeyali afunye okuva ndagaano ab'ekitongole kya World Vision gyebaali baamuwa okugula ettaka kweyateeka amaka agabeeramu abantu ababeera batatagayizibwa entalo, nga gayitibwa ''Gulu War Affected Training Centre''</nowiki>.<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Changing lives in Gulu through skills training |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/changing-lives-in-gulu-through-skills-training-1610428 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2008,ekirooto kya Lalam kyatukirira, omubaka w'eggwanga lya South Afrika mu Uganda, Thanduyise Henry Chiliza, bweyeeyama okuzimba ekifo webatendekera, nga baakozesa kampuni y'e South Afrika eyitibwa Eskom.<ref>{{Cite web |title=Address by Deputy Minister of Correctional Services, Hlengiwe Mkhize, at the launch of the training centre for women survivors of the Gulu War, Gulu district, Uganda {{!}} South African Government |url=https://www.gov.za/news/speeches/address-deputy-minister-correctional-services-hlengiwe-mkhize-launch-training-centre |access-date=2026-08-28 |website=www.gov.za}}</ref> Ekyava mu bino kwaliko ebibiina, ebisulo, eterekero lya kompuyuuta era mwebazisomera byebazimbibwa. Mu 2010, ekifo kino ekya Gulu War Affected Training centre kyagulwawo mu butongole, ng'era okuva kulunaku olwo okusinziira ku kifo kino, kyakatikira abayizi 4,300 okuva mu koosi z'emikono ez'enjawulo gamba g'okukanika, okusiba enviiri, okutungisa ekyalaani, okufuma n'okudukanya ebya bizineensi. == Okumusiima == Yasiimibwa ng'omu kubakazi 100 abalondebwa omukutu gwa ttivi ogwa mawuliri ogwa BBC mu 2014.<ref>{{Cite news |date=2014-10-26 |title=Who are the 100 Women 2014? |url=https://www.bbc.com/news/world-29758792 |access-date=2026-08-28 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_kidnappings|List of kidnappings]] * [[:en:List_of_solved_missing_person_cases:_pre-2000|List of solved missing person cases]] <references /> [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi abakyala]] l0o6ckmu9enwsufxzimhmztw9um4pjd Brenda Nabukenya 0 9761 73301 70640 2026-08-29T09:17:10Z Kisakye Jane 9195 Nkozeemu enkyukakyuka mu mpandiika 73301 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brenda Nabukenya''' yazaalibwa nga 19 Ogwokuna mu 1984, nga [[:en:Politician|munabyabufuzi]] [[:en:Uganda|Omunayuganda]] era [[:en:Legislator|munamateeka]] atuula ku kakiiko akakola amateeka. Akiikirira abantu ba [[:en:Luweero_District|Disitulikiti ye Luwero]] nga omubaka omukyala omukyala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]], abaamuwa tikiti gweyagira okumulonda okwesimbawo okugenda mu Paalamenti oluvannyuma lw'okulonda kwa bonna okwa 2021. National Unity platform ekulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Sentamu]] gwebasinga okumannya nga Bobi Wine.<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-10-09 |title=Luwero district DP executive committee members cross to NUP |url=https://www.independent.co.ug/luwero-district-dp-executive-committee-members-cross-to-nup/ |access-date=2026-08-29 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Nabukenya Brenda - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nabukenya-brenda-10493/ |access-date=2026-08-29 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Nabukenya yaliko mu kibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] (DP) nga ku tikiti y'abano kweyawangulira eky'okukulembera bayizi bane ku Yunivasite y'e Kyambogo mu 2005 wamu n'okubeera omubaka wa Paalamenti akiikirira Disitulikiti ye Luwero wakati wa 2011 okutuuka mu 2016.<ref name=":0" /><ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/the-enigma-that-is-mp-nabukenya-1574064</ref><ref>https://chimpreports.com/dps-nabukenya-dismissed-from-uyd/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/30867--brenda-nabukenya-i-dont-drink-i-dont-smoke-weed |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017094757/https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/30867--brenda-nabukenya-i-dont-drink-i-dont-smoke-weed |url-status=dead }}</ref> Nga tanatuuka ku by'akulondebwa nga eyali akulira bayizi bane omukyala eyali asookse ku [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite y'e Kyambogo]], Nabukenya yali akola muterekero lya bitabo erya yunivasite mu Yunivasite ye Kyambogo. Ng'ali Kyambogo, yasoma Diguli mu sayaansi w'eby'okulya wamu n'okujanjaba enddwa ezisibuka kundya embi.<ref name=":2" /> Oluvannyuma yeeyongerayo okusoma Diguli mu [[:en:Law|by'amateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]].<ref name=":2" /> Mu 2020, yavuganya [[:en:Norbert_Mao|Nobert Mao]], eyali pulezidenti w'ekibiina kya Democratic party ku ky'okubeera pulezidenti w'ekibiina kino.<ref>http://nilepost.co.ug/2020/02/10/mao-not-responsible-for-failed-institutions/</ref><ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200204/86873/here-are-the-four-politicians-who-want-to-kick-mao-out-of-dp-leadership.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.radiosapientia.com/news/ex-luwero-district-woman-mp-nabukenya-to-stand-for-dp-presidency/ |access-date=2024-04-03 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017094755/https://www.radiosapientia.com/news/ex-luwero-district-woman-mp-nabukenya-to-stand-for-dp-presidency/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-mp-brenda-nabukenya-announces-bid-for-mao-s-seat-1872628</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=MuNjoaORPD0</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/02/he-has-sold-our-soul-to-nrm-dp-strong-lady-nabukenya-vows-to-unseat-mao-in-race-for-dp-presidency.html</ref> Mu kulonda kwabonna okwa Uganda mu 2021, , Nabukenya yawangula nga afunye obululu 76,801 oluvannyuma lw'okuwangula gweyali asinga okuvuganya naye okuva mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] Mulondo Cissy eyafuna obululu 40,353.<ref name=":1" /> == Emirimu gye == Nabukenya esaawa eno ye minisita ow'ekisikirize avunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'eby'emizannyo ku ludda oluvuganya gavumenti.<ref>https://web.archive.org/web/20220122113209/https://www.ugstandard.com/lop-mpuuga-accounts-for-first-100-days-in-office/</ref> Ye mu myuka wa ssentebe w'akakiiko akagata abakyala mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{Cite web |url=http://www.uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |title=Archive copy |access-date=2023-03-24 |archive-date=2024-04-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240412141803/http://www.uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/118580 |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017100257/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/118580 |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwaamu == <references /> [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 7kvsnt9f8w2a8ofjlb3n4176nuk34nn 73302 73301 2026-08-29T09:23:04Z Kisakye Jane 9195 Nkozeemu enkyukakyuka mu mpandiika 73302 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brenda Nabukenya''' yazaalibwa nga 19 Ogwokuna mu 1984, nga [[:en:Politician|munabyabufuzi]] [[:en:Uganda|Omunayuganda]] era [[:en:Legislator|munamateeka]] atuula ku kakiiko akakola amateeka. Akiikirira abantu ba [[:en:Luweero_District|Disitulikiti ye Luwero]] nga omubaka omukyala omukyala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]], abaamuwa tikiti gweyagira okumulonda okwesimbawo okugenda mu Paalamenti oluvannyuma lw'okulonda kwa bonna okwa 2021. National Unity platform ekulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Sentamu]] gwebasinga okumannya nga Bobi Wine.<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-10-09 |title=Luwero district DP executive committee members cross to NUP |url=https://www.independent.co.ug/luwero-district-dp-executive-committee-members-cross-to-nup/ |access-date=2026-08-29 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Nabukenya Brenda - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nabukenya-brenda-10493/ |access-date=2026-08-29 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Nabukenya yaliko mu kibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] (DP) nga ku tikiti y'abano kweyawangulira eky'okukulembera bayizi bane ku Yunivasite y'e Kyambogo mu 2005 wamu n'okubeera omubaka wa Paalamenti akiikirira Disitulikiti ye Luwero wakati wa 2011 okutuuka mu 2016.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=The enigma that is MP Nabukenya |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/the-enigma-that-is-mp-nabukenya-1574064 |access-date=2026-08-29 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>https://chimpreports.com/dps-nabukenya-dismissed-from-uyd/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/30867--brenda-nabukenya-i-dont-drink-i-dont-smoke-weed |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017094757/https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/30867--brenda-nabukenya-i-dont-drink-i-dont-smoke-weed |url-status=dead }}</ref> Nga tanatuuka ku by'akulondebwa nga eyali akulira bayizi bane omukyala eyali asookse ku [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite y'e Kyambogo]], Nabukenya yali akola muterekero lya bitabo erya yunivasite mu Yunivasite ye Kyambogo. Ng'ali Kyambogo, yasoma Diguli mu sayaansi w'eby'okulya wamu n'okujanjaba enddwa ezisibuka kundya embi.<ref name=":2" /> Oluvannyuma yeeyongerayo okusoma Diguli mu [[:en:Law|by'amateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]].<ref name=":2" /> Mu 2020, yavuganya [[:en:Norbert_Mao|Nobert Mao]], eyali pulezidenti w'ekibiina kya Democratic party ku ky'okubeera pulezidenti w'ekibiina kino.<ref>{{Cite web |last=admin |first=N. P. |date=2020-02-10 |title=Opinion: Mao not responsible for failed institutions |url=https://nilepost.co.ug/opinions/66842/opinion-mao-not-responsible-for-failed-institutions |access-date=2026-08-29 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kalema |first=Stephen |date=2020-02-04 |title=Here are the four politicians who want to kick Mao out of DP leadership |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200204/86873/here-are-the-four-politicians-who-want-to-kick-mao-out-of-dp-leadership.html |access-date=2026-08-29 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.radiosapientia.com/news/ex-luwero-district-woman-mp-nabukenya-to-stand-for-dp-presidency/ |access-date=2024-04-03 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017094755/https://www.radiosapientia.com/news/ex-luwero-district-woman-mp-nabukenya-to-stand-for-dp-presidency/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Former MP Brenda Nabukenya announces bid for Mao’s seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-mp-brenda-nabukenya-announces-bid-for-mao-s-seat-1872628 |access-date=2026-08-29 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=MuNjoaORPD0</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/02/he-has-sold-our-soul-to-nrm-dp-strong-lady-nabukenya-vows-to-unseat-mao-in-race-for-dp-presidency.html</ref> Mu kulonda kwabonna okwa Uganda mu 2021, , Nabukenya yawangula nga afunye obululu 76,801 oluvannyuma lw'okuwangula gweyali asinga okuvuganya naye okuva mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] Mulondo Cissy eyafuna obululu 40,353.<ref name=":1" /> == Emirimu gye == Nabukenya esaawa eno ye minisita ow'ekisikirize avunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'eby'emizannyo ku ludda oluvuganya gavumenti.<ref>https://web.archive.org/web/20220122113209/https://www.ugstandard.com/lop-mpuuga-accounts-for-first-100-days-in-office/</ref> Ye mu myuka wa ssentebe w'akakiiko akagata abakyala mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{Cite web |url=http://www.uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |title=Archive copy |access-date=2023-03-24 |archive-date=2024-04-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240412141803/http://www.uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/118580 |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017100257/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/118580 |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwaamu == <references /> [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] t9c2ijj6ctmt0k5q6r2wk1izkgk72us 73304 73302 2026-08-29T09:27:26Z Kisakye Jane 9195 Nterezezaamu katono. 73304 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brenda Nabukenya''' yazaalibwa nga 19 Ogwokuna mu 1984, nga [[:en:Politician|munabyabufuzi]] [[:en:Uganda|Omunayuganda]] era [[:en:Legislator|munamateeka]] atuula ku kakiiko akakola amateeka. Akiikirira abantu ba [[:en:Luweero_District|Disitulikiti ye Luwero]] nga omubaka omukyala omukyala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]], abaamuwa tikiti gweyagira okumulonda okwesimbawo okugenda mu Paalamenti oluvannyuma lw'okulonda kwa bonna okwa 2021. National Unity platform ekulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Sentamu]] gwebasinga okumannya nga Bobi Wine.<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-10-09 |title=Luwero district DP executive committee members cross to NUP |url=https://www.independent.co.ug/luwero-district-dp-executive-committee-members-cross-to-nup/ |access-date=2026-08-29 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Nabukenya Brenda - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nabukenya-brenda-10493/ |access-date=2026-08-29 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Nabukenya yaliko mu kibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] (DP) nga ku tikiti y'abano kweyawangulira eky'okukulembera bayizi bane ku Yunivasite y'e Kyambogo mu 2005 wamu n'okubeera omubaka wa Paalamenti akiikirira Disitulikiti ye Luwero wakati wa 2011 okutuuka mu 2016.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=The enigma that is MP Nabukenya |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/the-enigma-that-is-mp-nabukenya-1574064 |access-date=2026-08-29 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>https://chimpreports.com/dps-nabukenya-dismissed-from-uyd/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/30867--brenda-nabukenya-i-dont-drink-i-dont-smoke-weed |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017094757/https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/30867--brenda-nabukenya-i-dont-drink-i-dont-smoke-weed |url-status=dead }}</ref> Nga tanatuuka ku by'akulondebwa nga eyali akulira bayizi bane omukyala eyali asookse ku [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite y'e Kyambogo]], Nabukenya yali akola muterekero lya bitabo erya yunivasite mu Yunivasite ye Kyambogo. Ng'ali Kyambogo, yasoma Diguli mu sayaansi w'eby'okulya wamu n'okujanjaba enddwa ezisibuka kundya embi.<ref name=":2" /> Oluvannyuma yeeyongerayo okusoma Diguli mu [[:en:Law|by'amateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]].<ref name=":2" /> Mu 2020, yavuganya [[:en:Norbert_Mao|Nobert Mao]], eyali pulezidenti w'ekibiina kya Democratic party ku ky'okubeera pulezidenti w'ekibiina kino.<ref>{{Cite web |last=admin |first=N. P. |date=2020-02-10 |title=Opinion: Mao not responsible for failed institutions |url=https://nilepost.co.ug/opinions/66842/opinion-mao-not-responsible-for-failed-institutions |access-date=2026-08-29 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kalema |first=Stephen |date=2020-02-04 |title=Here are the four politicians who want to kick Mao out of DP leadership |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200204/86873/here-are-the-four-politicians-who-want-to-kick-mao-out-of-dp-leadership.html |access-date=2026-08-29 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.radiosapientia.com/news/ex-luwero-district-woman-mp-nabukenya-to-stand-for-dp-presidency/ |access-date=2024-04-03 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017094755/https://www.radiosapientia.com/news/ex-luwero-district-woman-mp-nabukenya-to-stand-for-dp-presidency/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Former MP Brenda Nabukenya announces bid for Mao’s seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-mp-brenda-nabukenya-announces-bid-for-mao-s-seat-1872628 |access-date=2026-08-29 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=- YouTube |url=https://www.youtube.com/watch?v=MuNjoaORPD0 |access-date=2026-08-29 |website=www.youtube.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-02-01 |title=He has sold our soul to NRM! DP strong lady Nabukenya vows to unseat Mao in race for DP presidency |url=https://pmldaily.com/news/2020/02/he-has-sold-our-soul-to-nrm-dp-strong-lady-nabukenya-vows-to-unseat-mao-in-race-for-dp-presidency.html |access-date=2026-08-29 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Mu kulonda kwabonna okwa Uganda mu 2021, , Nabukenya yawangula nga afunye obululu 76,801 oluvannyuma lw'okuwangula gweyali asinga okuvuganya naye okuva mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] Mulondo Cissy eyafuna obululu 40,353.<ref name=":1" /> == Emirimu gye == Nabukenya esaawa eno ye minisita ow'ekisikirize avunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'eby'emizannyo ku ludda oluvuganya gavumenti.<ref>https://web.archive.org/web/20220122113209/https://www.ugstandard.com/lop-mpuuga-accounts-for-first-100-days-in-office/</ref> Ye mu myuka wa ssentebe w'akakiiko akagata abakyala mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{Cite web |url=http://www.uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |title=Archive copy |access-date=2023-03-24 |archive-date=2024-04-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240412141803/http://www.uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/118580 |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017100257/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/118580 |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwaamu == <references /> [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] h0i1e6m9asmplma1bx6nj3o0clxq44q Jacqueline Amongin 0 10124 73278 73091 2026-08-29T03:24:34Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73278 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Honorable Jacqueline Amongin (cropped).jpg|alt=Jacqueline Amongin|thumb|Jacqueline Amongin]]  '''Jacqueline Amongin''' (yazaalibwa nga 26 Ogwomukaaga 1982) [[:en:Uganda|Munnayugandan]] MP. Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], eyawangula ekirabo kya Mandela Leadership Prize "olw'okutumbula obukulembeze obulungi n'enkulakulana mu Africa". [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] == Obulamu bwe == Amongin yazaakibwa mu 1982. Yatikkirwa okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 2005 ne Diguli esooka mu kukwasaganya obutonde bw'ensi. Omwaka ogwaddak, yaweebwa omulimu mu [[:en:Pan_African_Movement|Pan African Movement]] ng'akwasaganya by'empuliziganya nga tannafuulibwa mukwasaganya wa Pulogulaamu mu Global Pan African Movement Program Officer okutuusa mj 2010.<ref name="parle">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=181|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-02-28}}</ref> Mu 2011 yegatta ku [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] saako ne mu 2013 lw'eyagatta ku [[:en:Pan_African_Parliament|Paalamenti ya Pan African]].<ref name="parle2">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=181|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-02-28}}</ref> Akiikirira [[:en:Ngora_District|Disitulikiti y'e Ngora]].<ref>{{Cite web|url=https://www.independent.co.ug/uganda-rwanda-tensions-overshadow-debate-on-eac-integration/|title=Uganda- Rwanda tensions overshadow debate on EAC integration|date=2019-11-15|website=The Independent Uganda|language=en-US|access-date=2020-02-28}}</ref> Yaddamu nalondebwa mu 2016 nga yawangula ekifo kino wamu n'ababaka abalala bana omuli Anifa Kawoya, Professor Ogenga Latigo, Felix Okot Ogong and [[:en:Veronica_Babirye_Kadogo|Veronica Babirye Kadogo]].<ref>{{Cite web|url=http://parliamentwatch.ug/five-pan-african-parliament-mps-sworn-in/|title=Five Pan African Parliament MPs Sworn In – Parliament Watch|website=parliamentwatch.ug|access-date=2020-02-28}}</ref> Mu 2018 yalondebwa okuva mu kadideeti 5,000 okuwangula awaadi emu ku kumminomusanvu eya [[:en:Mandela_Leadership_Prize|Mandela Leadership Prize]]. Awaadi yamuweebwa olw'emirimu gye ne Paalamenti ya Pan Africa mu "kutumbula obukulembeze obulungi n'ebyenkulakulana mu Africa". Awaadi yakolebwa ab'e Ttendekero lya Mandela Institute mu Paris.<ref>{{Cite web|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/MP-Amongin-Mandela-Leadership-Prize-Paris/688334-4350516-7ulcuiz/index.html|title=MP Amongin awarded Mandela Leadership Prize|website=Daily Monitor|language=en|access-date=2020-02-28}}</ref>Awaadi yalaga nti yali yatandikawo ekitongole kya "Jacquline Amongin Development Foundation" (JADEF) era obuwanguzi bwe bwakungirizibwa mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Parliament praises MP Amongin for winning Mandela Prize – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2018/04/06/parliament-praises-mp-amongin-for-winning-mandela-prize/ |access-date=2020-02-28 |language=en-US |archive-date=2021-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210625012414/https://theinsider.ug/index.php/2018/04/06/parliament-praises-mp-amongin-for-winning-mandela-prize/ |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwamu == <references responsive="1"></references> [[Category:Abazaalibwa mu 1982]] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Ababaka ba paliyamenti ya Uganda Eyomwenda 9th]] [[Category:Ababaka ba Paliyamenti Ya Uganda Abakyaala]] st9uayp4og5omqvcd7t4851ke63dinn Akina Maama wa Afrika 0 10213 73257 58962 2026-08-28T23:03:16Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73257 wikitext text/x-wiki '''Akina Mama wa Afrika (AMwA)''' (kigambo kya [[Luswayili]] ekitegeeza "Abakyala Abafirika") ky'atandikibwawo mu 1985 mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] ng'ekibiina ky'abakyala Abafirika. Mu kaseera kano kitongole ky'ansi yonna era kirimu [[Amawanga ga Africa ag'enjawulo]] [[kitongole kya bw'annakyewa]] ng'ekitebe ky'akyo ekikulu kiri mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Guardian AMwA">{{cite news |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/2010/dec/15/not-just-violent-clients-hurt-sex-workers|title=Not Just Violent Clients Hurt Sex Workers|date=15 December 2010|newspaper=The Guardian|accessdate=25 November 2014|author=Ray, Audacia}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.makeeverywomancount.org/index.php?option=com_content&view=article&id=4472:our-interview-of-the-month-with-leah-chatta-chipepa&catid=59:our-monthly-interview&Itemid=164|title=Our Interview of the Month with Leah Chatta-Chipepa|publisher=Make Every Woman Count|website=www.makeeverywomancount.org|date=5 November 2012|accessdate=28 July 2014}}</ref> == Obuweereza bw'akyo == AMwA kinyonyorwa nga "ekifo awatendekerwa" era "entabiro" mu kisinde ky'abakyala mu Africa.<ref name="AMwA Sigrid Rausing">{{cite web |url=https://www.sigrid-rausing-trust.org/Grantees/Akina-Mama-Wa-Afrika|title=Akina Mama Wa Afrika|date=January 2004|publisher=Sigrid Rausing Trust|accessdate=25 November 2014}}</ref><ref name="AMwA Sigrid Rausing2">{{cite web |url=https://www.sigrid-rausing-trust.org/Grantees/Akina-Mama-Wa-Afrika|title=Akina Mama Wa Afrika|date=January 2004|publisher=Sigrid Rausing Trust|accessdate=25 November 2014}}</ref> Kissa essira ku kulinyisa obusobozi bw'abakala okwetaba mu bukulembeze ng'abayita mu nteekateeka z'ebyenjigiriza, okunoonyereza, okuteekawo obutuuti b'wokulwanirira eddembe wamu n'ebisinde okwegombesa bannabyabufuzi n'ababaka.<ref>{{Cite web|url=https://www.akinamamawaafrika.org/strategy/|title=How We Work – Akina Mama wa Afrika|language=en-US|access-date=2020-03-18|archive-date=2023-05-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20230526141027/https://www.akinamamawaafrika.org/strategy/|url-status=dead}}</ref><ref name=":02">{{Cite journal|last1=Porter|first1=Julieanne|last2=Johnson|first2=Sonali|last3=Amin|first3=Avni|last4=Garcia-Moreno|first4=Claudia|last5=Nordstrom|first5=Sara|last6=Teigeler|first6=Jutta|last7=Powell|first7=Jude|last8=Banda|first8=Aggie Kalungu|last9=Muyoyeta|first9=Honorine|date=2006|title=Views, Events, and Debates|journal=Gender and Development|publisher=Taylor & Francis, Ltd.|volume=14|issue=3|pages=453–470|doi=10.1080/13552070600980963|jstor=20461166|s2cid=73238248|issn=1355-2074}}</ref> Mu 2014, AMwA, wamu n'ebitongole by'abakyala ebirala, bakola olukangaana mu Kampala ku mutwe ogwa "okwongera amaanyi eri edoboozi ly'abakyala abafirika mu nteekateeka za 2015".<ref>[http://wgnrr.org/african-civil-society-issue-a-statement-on-post-2015/ "African Civil Society Issues a Statement on Post-2015"], Women’s Global Network for Reproductive Rights (WGNRR), 15 July 2014.</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Meet the five strongest feminist groups in Africa|url=https://www.pulse.com.gh/bi/politics-meet-the-five-strongest-feminist-groups-in-africa/81pd13l.amp&ved=2ahUKEwj6nOD5jIL4AhWFzoUKHbcuD74QFnoECBEQAQ&usg=AOvVaw2fYNo8MAdDMYrxmxI24u4t|access-date=2022-05-28|website=}}{{Dead link|date=November 2025|bot=InternetArchiveBot}}</ref>Olukangaana luno lw'ali lwakujjukiza ku nsonga [[Abakyala abafirika|abakyala Abafirika]] z'ebasisinkan nga okutulugunyizibwa olw'ekikula ky'abwe.<ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Uganda: Violence against women unabated despite laws and policies |url=https://www.un.org/africarenewal/news/uganda-violence-against-women-unabated-despite-laws-and-policies |archive-url= |archive-date= |access-date= |website=}}</ref><ref name="New Vision Uganda">{{cite news|url=http://www.newvision.co.ug/news/657085-ugandan-men-worst-wife-batterers.html|title=Ugandan Men Worst Wife Batterers|date=1 July 2014|work=New Vision|location=Uganda|accessdate=25 November 2014|author1=Okoth, Cecily|author2=Adima, Anna}}</ref> Ebimu ku bitongole ebiyambyeko mu kuwagira Akina Mama wa Afrika mulimu [[African Women's Development Fund]] ne [[Sigrid Rausing Trust]].<ref>{{Cite web |date=2015-04-10 |title=Akina Mama wa Afrika |url=https://awdf.org/akina-mama-wa-afrika/ |access-date=2022-05-28 |website=The African Women's Development Fund (AWDF) |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=January 2004 |title=Akina Mama Wa Afrika |url=https://www.sigrid-rausing-trust.org/grantee/akina-mama-wa-afrika/ |access-date=2022-05-28 |website=The Sigrid Rausing Trust |language=en}}</ref> === Ettendekero lya African Women’s Leadership Institute (AWLI) === AWLI, lyatandikibwawo mu 1996, okusinga ly'assa essira ku nsonga ez'enjawulo omuli [[okutulugunya abantu okusinzira ku kikula]], [[Eddembe eri eby'obujjanjabi eri endwadde z'ekikaba|eby'obulamu by'abakyala mu kuzaala n'edembe lyabwe]], [[okulwanyisa obwavu]] n'okuzimbawo obutebenkevu.<ref name="Peace FM Online">{{cite web |title=Women Empowerment in Africa, AWDF shows the way |url=http://comment.peacefmonline.com/pages/features/201409/215458.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141129075744/http://comment.peacefmonline.com/pages/features/201409/215458.php |archive-date=29 November 2014 |accessdate=25 November 2014 |publisher=Peace FM Online}}</ref><ref>{{Cite web |date=2016-03-03 |title=Africa: African Women's Leadership Institute (AWLI) {{!}} Pambazuka News |url=https://www.pambazuka.org/gender-minorities/africa-african-women%E2%80%99s-leadership-institute-awli |access-date=2022-05-28 |website=www.pambazuka.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2010-09-23 |title=A Diary from the African Women's Leadership Institute (AWLI) |url=https://awdf.org/a-diary-from-the-african-womens-leadership-institute-awli/ |access-date=2022-05-28 |website=The African Women's Development Fund (AWDF) |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=The African Women's Leadership Institute (AWLI) – Akina Mama wa Afrika |url=https://www.akinamamawaafrika.org/the-african-womens-leadership-institute-awli/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230603045404/https://www.akinamamawaafrika.org/the-african-womens-leadership-institute-awli/ |archive-date=3 June 2023 |access-date=2022-05-28 |language=en-US}}</ref> Kyateekebwatekebwa abakyala abakulembeze okuva mu Africa,okuwa obuwagizi obwekikuggu, enkolagana n'abantu ab'enjawulo saako n'emisomo eri abakyala abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu abali mu myaka 18–45 okuva ku ssemazinga ez'enjawulo.<ref name=":0">Porter, Julieanne; Johnson, Sonali; Amin, Avni; Garcia-Moreno, Claudia; Nordstrom, Sara; Teigeler, Jutta; Powell, Jude; Banda, Aggie Kalungu; Muyoyeta, Honorine (2006).</ref> == Laba ne == * [[Christine Butegwa]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} == Ebijuliziddwa eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20230603043448/https://www.akinamamawaafrika.org/ Official website] [[Category:Ebitongole by'Abangereza eby'atandikibwawo mu 1985]] [[Category:Ebitongole by'abakyala abalwanirizi b'eddembe lyabwe mu Uganda]] [[Category:Ebitongole eby'atandikibwawo mu 1985]] [[Category:Eddembe ly'abakyala mu Uganda]] [[Category:Ebitongole by'abakyala mu Uganda]] if39m7sg1gsja26m2im548gw7ja8j7b Uganda Law Society 0 10214 73314 31016 2026-08-29T10:08:28Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73314 wikitext text/x-wiki {{Coord|0.336283|N|32.587187|E}}   {| class="infobox vcard" |+ class="infobox-title fn org" id="7" |Uganda Law Society | colspan="2" class="infobox-image logo" |[[File:Uganda_Las_Society_logo.jpg|209x209px]] |- ! class="infobox-label" scope="row" style="padding-right:0.6em;" |Ekika | class="infobox-data" |Kibiina ky'abakugu |- ! class="infobox-label" scope="row" style="padding-right:0.6em;" |Omugaso | class="infobox-data" |Kulinyisa mutindo mu byamateeka |- ! class="infobox-label" scope="row" style="padding-right:0.6em;" |Headquarters | class="infobox-data" |Ekibanja 5A John Babiiha Drive (eky'ali kiyitibwa Acacia Avenue) |- ! class="infobox-label" scope="row" style="padding-right:0.6em;" |Ekifo w'ekisangibwa | class="infobox-data label" |<div class="plainlist"> * [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda </div> |- ! class="infobox-label" scope="row" style="padding-right:0.6em;" |Olulimi olutongole | class="infobox-data" |Lungereza |- ! class="infobox-label" scope="row" style="padding-right:0.6em;" |Omukulembeze | class="infobox-data" |[[:en:Pheona_Wall|Pheona Wall]] |- ! class="infobox-label" scope="row" style="padding-right:0.6em;" |Omumyuka w'omukulembeze | class="infobox-data" |[[:en:Diana_Angwech|Ms Diana Angwech]] |- ! class="infobox-label" scope="row" style="padding-right:0.6em;" |Omuwandiisi | class="infobox-data" |Ms Rita Namakiika |- ! class="infobox-label" scope="row" style="padding-right:0.6em;" |Omuwanika | class="infobox-data" |Ms Shane Mugenga Musanase |- ! class="infobox-label" scope="row" style="padding-right:0.6em;" |Omukutu gwa Webusayiti | class="infobox-data" |<span class="url">[https://web.archive.org/web/20221209094605/http://www.uls.or.ug/ www.uls.or.ug]</span> |} '''Uganda Law Society''' ('''ULS''') kibiina ky'abannamateeka ekivunaanyizibwa ku kulondoola omutindo gwa bannamateeka mu [[:en:Uganda|Uganda]]. == Ekigendererwa == Engombo yaabwe ey'ekigendererwa eri nti: Okugunjawo enkola ey'obukugu mu mu bannamateeka okutumbula n'osobozesa abantu okufuna obwenkanya n'obukulembeze obulungi mu Uganda. Ekirooto kya ULS kiri: Okubeera ekibiina ky'abannamateeka abakugu mu kutumbula enkola eziyamba abantu okutuusibwako obwenkanya, enkola y'amateeka n'obukulembeze obulungi mu Uganda. == Ebiruubirirwa == Ekiruubirirwa ky'ekibiina kya Uganda Law Society kiri nti: Okutuusa obuweereza obulungi obw'ebyamateeka eri Bannayuganda n'okugoberera enfuga ey'amateeka. Enkola okutuukiriza ebirubirirwa bya Uganda Law Society biri: Okutumbula obukugu bwa ba mmemba n'eneyisa ey'ekigunjufu; Okutumbula enkola y'obwenkanya eri abankuseere, n'abantu ab'etaaga obuyambi mu Uganda; Okwetaba mu nkola okutumbula enkola ya mateeka mu Uganda; Okwongera amaanyi mu nteekateeka za ULS okufuuka ekibiina ky'abannamtgeeka eky'omutindo. Ekibiina kya Uganda Law Society kyatandikibwawo oluvannyuma lw'okuteesa kwa Paalamenti mu 1956.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ulii.org/ug/legis/consol_act/ulsa1956185/ |access-date=2023-05-28 |archive-date=2012-03-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120322214916/http://www.ulii.org/ug/legis/consol_act/ulsa1956185/ |url-status=dead }}</ref> ULS kikulemberwa akakiiko akaliko abakiise okuva mu bitundu bya Uganda ebina.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.uls.or.ug/details.php?load=uls&id=76&Uganda%20Law%20Society |access-date=2023-05-28 |archive-date=2014-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140606231531/http://www.uls.or.ug/details.php?load=uls&id=76&Uganda%20Law%20Society |url-status=dead }}</ref> Mmemba mu kibiina kya [[:en:East_Africa_Law_Society|East Africa Law Society]], omuli ba mmemba okuva mu Kenya, Tanzania, Rwanda ne Burundi.<ref>http://www.ealawsociety.org/</ref> == Pulojekiti z'eyatandikawo == ; Legal Aid Project (LAP) Legal Aid Project (LAP) yatandikibwawo ekibiina kya Uganda Law Society mu 1992, nga bafuna obuyambi okuva mu [[:en:Norwegian_Bar_Association|Norwegian Bar Association]], okuwa obuyambi mu kutuusa obwenkanya ku bantu abankusere n'abetaaga obuyambi mu Uganda. Pulojekiti yatandikibwa oluvanyuma lw'okukizuula nti okugyako enkola y'eggwanga ekola ku y'akalabba n'emisango okuweera nga gyetaaga okukolebwako, tewali nkola y'abwerere eya ey'abannamateeka Uganda newankubadde omuwendo gw'abantu mu Uganda guwangaalira mu bwavu era nga tewali nkola yonna ey'okubatusaako obwenkanya. Okutuusa kakaano, Pulojekiti eno eyabye era ekya yamba nkumi na nkumi z'abaami n'abakyala wamu n'abaana abankuseere okumanya eddembe ly'abwe eri amateeka n'eddembe ly'obuntu. LAP elina amatabi mu Kabarole, Kabale, Masindi, Jinja, Gulu, Arua, Soroti, Mbarara, Moroto era Ofiisi z'ayo enkulu ziri mu Kampala. ; Pulojekiti ya Pro-Bono Enkola za Pro-bono mu Uganda zagunjibwawo okusinzira nti abantu abasinga mu Uganda bawangalira mu bwavu. Kino kibakugira okufuna obwenkanya olw'ensonga nti tebasobola kufna kisinga olw'emiwendo egiri waggulu. Okusinzira ku nteekateeka y'eggwanga eri obwenkanya, okukwasisa amateeka(JLOS) ekinogaanya nti ebikugira abantu okufuna o bwenkanya mulimu: emisango egitubira, okwebalama ebitongole, enkola ezikugira, obwavu, ebbula ly'abakyala n'abantu babulijjo okufuna enkola z'amateeka. Era ky'ongera okwoleka nti abakyala basisinkana okulemesebwa mu kufuna obwenkanya olw'obutasoma n'okubulwa okumanya ku bikwata ku ddembe lyabwe eri mateeka. Kunkomerero, obwavu obungi n'okukugira entambula eri ekkomo ku nkola z'amateeka wamu n'obutali bwenkanya. Enkola ya Pro-bono mu Uganda Law Society yatandikibwawo nga pulojekiti ya Uganda Law Society ey'akulemberamu enkolagana ne Esigga eddamuzi n'ensonga za Ssemateeka, (Law Council) nga ewagirwa Legal Aid Basket Fund (LABF) mu 2008. Pulojekiti ekolera mu Disitulikiti y'e Kampala, Gulu, Jinja, Kabale, Kabarole, Masindi, Soroti, Arua ne Mbarara ng'eyita mu mikutu egy'enjawulo egya Legal Aid Project (LAP) ekya Uganda Law Society. ; Pulojekiti ya Demokulasiya er enkulakulana (Governance for Development (DGD)) Enkolagana wakati wa Avocats Sans Frontières (ASF) ne Uganda Law Society (ULS) essira ky'alissa ku kukubiriza bannamateeka ku ddembe lya Bannayuganda. Okukola kwa pulojekiti eno kwavujjirirwa nnyo pulojekiti ya DGD. == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}{{Authority control}} 33a72i7nj66vjslkowcefwj74f8wu02 Abigaba Cuthbert Mirembe 0 10482 73256 63034 2026-08-28T22:49:48Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73256 wikitext text/x-wiki {{databox}} [[File:Abigaba Cuthbert Mirembe.jpg|thumb|Abigaba Cuthbert Mirembe]] '''Abigaba Cuthbert Mirembe''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano 1975. [[:en:Ugandan|Munnayuganda,]]<nowiki/>munnabyabufuzi era yinginiya. Yaakiikirira essaza lya Kibale mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti ye Kamwenge]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yalondebwa ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu 2017.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=9</ref><ref>http://parliamentwatch.ug/meeting/full-list-on-how-mps-voted-for-the-second-reading/</ref><ref>{{Cite web |last=acmeug |date=2016-05-17 |title=List of Members of Parliament of the 10th Parliament of Uganda |url=http://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-parliament-10th-parliament-uganda/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240329021925/http://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-parliament-10th-parliament-uganda/ |archive-date=2024-03-29 |access-date=2019-04-24 |website=Uganda Journalists' Resource Centre |language=en-US}}</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/abigaba-cuthbert-mirembe-7575/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ec-nullifies-kibale-nup-candidate-declares-rival-winner--3020322</ref><ref>{{Cite web |url=https://cbsfm.ug/electoral-commission-releases-2021-parliamentary-election-report-17-were-unapposed-in-favour-of-nrm/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-29 |archive-date=2024-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240228102304/https://cbsfm.ug/electoral-commission-releases-2021-parliamentary-election-report-17-were-unapposed-in-favour-of-nrm/ |url-status=dead }}</ref> Mu Paalamenti eyekkumineemu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'emizannyo.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-education-and-sports/</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Abigaba Cuthbert Mirembe yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano 1975 eri Charles Mirembe ne mukyala we Mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]. Taata we yali musomesa, ng'ate maama we yali mukyala w'awaka. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] mgj9zw6mniv2lapd6l4l8ptmcc0sn6m Jane Frances Abodo 0 10557 73280 70022 2026-08-29T03:40:16Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73280 wikitext text/x-wiki   [[file:Jane Frances Abodo Kampala Nov 2023 Wayamo Uganda ODPP Symposium (sq cropped).jpg|thumb|Jane Frances Abodo, 2023]] '''Jane Frances Abodo''' Munnayuganda, Munnamateeka era akulira abalamuzi mu Uganda (Pronciple Judge)<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref> Nga tannatuuka ku buvunaanyizibwa obwo yali [[:en:Director_of_Public_Prosecutions|Ssabawabi wa Gavumenti]] (DPP) okuva mu mwaka gwa 2020. Nga tannaba kutandika kuwereeza ku buwereeza bwaliko kati , yaweerezaako nga [[:en:High_Court_of_Uganda|Omulamuzi wa Kkooti enkulu]], mu Divizoni ya kooti ey'emisango, okuva mu Gwokubiri 2018 okutuusa mu Gwokuna 2020.<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Abodo-new-DPP/688334-5511614-e978jg/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Abodo yazaalibwa mu [[:en:Karamoja_sub-region|Ttunduttundu lye Karamoja]], era nga mwana wa 9 mu baana 62. Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|Yunivasite ya Gavumenti]] esinga obukulu n'obukadde. Era Dipuloma ey'enyongereza mu kutaputa amateeka eya [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Diploma in Legal Practice]], nga yagifunira ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], mu Kampala.[[:en:Master_of_Laws|Diguli ye ey'okubiri mu mateeka]] yamuweebwa aba [[:en:Trinity_College_Dublin|Trinity College Dublin]], mu Ireland.<ref name="2R">https://www.softpower.ug/museveni-appoints-justice-jane-frances-abodo-as-new-dpp/</ref><ref name="3R">{{Cite web |url=https://www.irishaidfellowships.ie/case-studies/jane-frances-abodo |title=Archive copy |access-date=2024-04-06 |archive-date=2024-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240525233947/https://www.irishaidfellowships.ie/case-studies/jane-frances-abodo |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye == === Nga Munnamateeka === Abodo yaweereza mu yafeesi ya DPP okumala emyaka munaana nga yatandiika mu 2007. Yatandiika ng'atendekebwa ku ky'omuwaabi wa Gavumenti n'oluvanyuma n'alinyisibwa eddala olw'obuwerezabwe nga yalinyisibwa ku bwa Omuwaabi wa Gavumenti, Omuwaabi wa Gavumenti omukulu, omuyambi w'omuwaabi wa Gavumenti, omuyambi wa Ssabawaabi wa Gavumenti (DPP) okutuuka ku ddaala ly'omuyambi omukulu eri DPP. Mu kaseera kekamu yalondebwa ng'Omulamuzi wa Kkooti enkulu, Abodo yali omuyambi wa DPP eyali ku ddaala lya Siniya era ye yakulemberamu akakiiko akaali kayisa eteeka ly'okulya enguzi mu ofiisi ya DPP. === Ng'Omulamuzi === Mu Gwokubiri 2018, Abodo yalondebwa ng'Omulamuzi wa Kkooti Enkulu eya Uganda. Yalayizibwa nga 23 Ogwokusatu 2018, omukulembeze w'Eggwanga [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] wa Uganda, mu Maka g'obwa Pulezidenti e Entebbe.<ref name="4R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1474065/judges-told-emulate-british-colonial-justice</ref><ref name="5R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-swears-newly-appointed-judges/688334-4355190-6h2uchz/index.html</ref> Yasindikibwa mu Divizoni ekwasaganya emisango egivunanibwa Gavumenti nga yaweereza mu busobozi okutuusa lw'eyalinyisibwa mu kifo ky'alimu kati. Oluvanyuma lw'okwekenenyezebwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]], yadda mu bigerae bya [[:en:Michael_Chibita|Michael Chibita]], eyali alondeddwa mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti ya Uganda Ensukkulumu]] mu Gwekkuminebiri 2019.<ref name="6R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://eagle.co.ug/2019/12/06/dpp-mike-chibita-two-others-appointed-to-supreme-court.html |access-date=2024-04-06 |archive-date=2023-03-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230309083827/https://eagle.co.ug/2019/12/06/dpp-mike-chibita-two-others-appointed-to-supreme-court.html |url-status=dead }}</ref> == Ebikwata ku Famire ye == Jane Frances Abodo mufumbo eri [[Achia Remegio]]. == Ebirala ebikulu == Mu 2015, Abodo yasiimibwa aba [[Uganda Law Society]] (ULS) ng'omuwaabi w'omwaka asinze. Mu mwaka ogwo, Kkooti ye yeyasinga okusingisa abantu emisango mu Ggwanga. Egimu ku misango gy'eyakwasaganya mwalimu ogw'Eggwanga ''vs Godfrey Wamala Troy''. Omusango ogwayindira mu kibuga ky'e [[:en:Entebbe|Entebbe]], Omulamuzi Jane Frances Abodo yasingisa Godfrey Wamala Troy omusango gw'[[:en:Manslaughter|okutta omuntu]] nga gwali gwekuusa ku kutemulwa kw'omuyimbi [[:en:Mowzey_Radio|Mowzey Radio]] ng'amanya ge amatuuf yali Moses Ssekibogo. Omuwawabirwa yamusalira ekibonerezo ky'amyka 14 ng'ali mu nkomyo.<ref name="7R">https://www.independent.co.ug/mowzey-radio-death-troy-wamala-jailed-14-years-for-manslaughter/</ref> == Laba na bino == * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[:en:Faith_Mwondha|Faith Mwondha]] * [[:en:Irene_Mulyagonja|Irene Mulyagonja]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://industrialcourt.go.ug/new/full-list-high-court-judges-transferred/ Olukalala olujjuvu olw'abalamuzi abakyusiddwa] nga 27 Ogwokusatu 2018.  [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] ow2n9z38xcdagfgwa3pxlk5tym7mhb0 Ziria Tibalwa Waako 0 10683 73317 68987 2026-08-29T11:02:08Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73317 wikitext text/x-wiki   '''Ziria Tibalwa Waako''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Electrical_engineer|mukugu mu by'amasanyalaze]] era [[:en:Corporate_executive|mukulu wa kitongole]], nga aweereza nga [[:en:Executive_director|Dayilekita omukulu]] era [[:en:Chief_executive_officer|omukulu w'ekitongole]] kivunaanyizibwa ku masanyalaze ekya [[:en:Electricity_Regulatory_Authority|Electricity Regulatory Authority]], okuva mu Gwekkuminogumu 2016. Yadda mu bigere bya [[:en:Benon_Mutambi|Benon Mutambi]], eyalondebwa okuweereza ng'omukozi wa Gavumenti mu [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs_(Uganda)|Minisitule ya Uganda ey'ensonga z'omunda]].<ref name="Bio">{{Cite web |url=http://ugbusiness.com/2510/electricity-regulatory-authority-gets-acting-chief-executive |title=Archive copy |access-date=2024-04-24 |archive-date=2018-01-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180111055335/http://ugbusiness.com/2510/electricity-regulatory-authority-gets-acting-chief-executive |url-status=dead }}</ref> Emyezi esatu egyasooka, okuva mu Gwekkuminogumu 2016 okutuusa mu Gwokusatu 2017, yaweereza mu busobozi obwo okutuusa lw'eyakakasibwa nga 27 Owokusatu 2017.<ref name="Prof">http://www.publicnow.com/view/A99A7DB0D264CE306F12BDE3F1F7EAD7BB213058?2017-03-28-07:00:53+01:00-xxx4462</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Aina Dipuloma eyabulijjo mu byamasanyalaze ne Dipuloma ey'abakugu mu Byamasanyalaze nga zombi yaziggya ku ''Uganda Polytechnic Kyambogo'' (nga mu kaseera kano ye [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo Yunivasite]]). Era alina Diguli esooka n'ey'okubiri mu byamasanyalaze eza [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] ne [[:en:Master_of_Science|Master of Science]], zombi mu ssomo lya [[:en:Electrical_engineering|Electrical engineering]], era nga yazigya ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu. Okwongeraza kw'ebyo, alina Diguli ey'okubiri eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] mu bukulembeze, nga yagifunira ku [[:en:Walden_University|Walden University]], mu [[:en:Minneapolis|Minneapolis]], [[:en:Minnesota|Minnesota]], United States.<ref name="KyaR">https://www.newvision.co.ug/articledetails/214</ref> == Emirimu gye == Olugendo lw'emirimu gya Tibalwa Waako luwanvu, okuviira ddala mu myaka 23 emabega. Emirimu gye egy'obukuli agimalidde mu kitongole kya Uganda eky'amasanyalaze. Akola ku kakiiko akakulembera ekyali ekitongole kya masanyalaze ekya Uganda Electricity Board (UEB). Ekiyongole kya UEB bwe kyagwaawo mu 2001, yakyusibwa nagenda m kitongole kya [[:en:Uganda_Electricity_Transmission_Company_Limited|Uganda Electricity Transmission Company Limited]] (UETCL). Mu 2012 yalondebwa ku kifo kya Dayilekita mu kitongole ky'amasanyalaze ekya Electricity Regulatory Authority, nga yaweereza mu ofiisi eyo okutuusa lwe yakuzibwa okufuuka CEO.<ref name="Bio" /><ref name="Prof" /> Nga Dayilekita mu kitongole kya ERA, abadde w'ankizo nnyo mu kutumbula okukozesa amataala agakekereza amasanyalaze. Eby;ava mu kwogera kwe, [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] yasaasanya obukadde bwa Ddoola 4.1 okugula balubu ezikekereza amasanyalaze eza [[:en:LED_lamp|LED bulbs]] ez'agabibwa mu ba Kasitoma, Okuva mu Gwekkumi 2014 okutuusa mu Gwokuna 2016. Zino zaali zikozesa amasanyalaze ga 30 megawatts (40,000 hp).<ref>https://www.esi-africa.com/news/energy-saver-bulbs-uganda-conserve-power/</ref> == Famile ye == Engineer Waako mufumbo eri Pulofeesa [[:en:Paul_Waako|Paul Waako]], omukugu mu kugaba eddagala era omukulu w'essomo, okuva nga 1 Ogwokutaano 2019, aweereza nga [[:en:Vice_Chancellor|Vice Chancellor]] owa [[:en:Busitema_University|Busitema University]], [[:en:Public_university|Yunivasite ya Gavumenti]] mu Buvunjuba bwa Uganda. Era bombi, bazadde eri abaana bataano.<ref name="FamR">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.busitema.ac.ug/vice-chancellor-2/ |access-date=2024-04-24 |archive-date=2020-02-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200219055513/http://busitema.ac.ug/vice-chancellor-2/ |url-status=dead }}</ref> == Ebirala ebikulu == Engineer Ziria Tibalwa Waako mmemba mu "Uganda Institute of Professional Engineers". == Laba na bino == * [[:en:Umeme|Umeme Limited]] * [[:en:Uganda_Electricity_Generation_Company_Limited|Uganda Electricity Generation Company Limited]] * [[:en:Uganda_Electricity_Distribution_Company_Limited|Uganda Electricity Distribution Company Limited]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20200919024308/http://www.era.or.ug/ Website of the Uganda Electricity Regulatory Authority]  [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] <references /> [[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]] 9f3sw4lpp3zthaspm8ijk9uwnqgu0i8 Juliane Okot Bitek 0 10722 73283 60631 2026-08-29T04:34:10Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73283 wikitext text/x-wiki   '''Juliane Okot Bitek''' (yazaalibwa 1966), era amanyikiddwa nga '''Otoniya J. Okot Bitek''', nzaalwa ya Kenya nga yakulira mu [[:en:Uganda|Uganda]], muwandiisi era musomesa ng'abeera, asomesa era akolera mu [[:en:Vancouver|Vancouver]], [[:en:British_Columbia|British Columbia]], Canada. Amanyikiddwa olw'ekitabo ky'ebitontome kyeyawandiika ekya ''100 Days'', ebiraga olutalo olwamala ennaku 100 mu 1994 olwalimu [[:en:Rwanda_genocide|okutta abantu mu kirindi e Rwanda]], mu kutebereza nti [[Tutsi|Abatutsi]] 800,000 ne [[:en:Hutu|Abahutu]] be battibwa.<ref name="Two">https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Juliane-Okot-Bitek-In-her-father-footsteps-/434746-4299066-83i0li/index.html</ref> Abadde omu kubawandiisi abawandiika mu bitabo by'ebitontome omuli mu 2019 ''[[:en:Daughters_of_Africa#New_Daughters_of_Africa|New Daughters of Africa: An International Anthology of Writing by Women of African Descent]]'', ekyasunsulwa [[:en:Margaret_Busby|Margaret Busby]].<ref>https://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/New-Daughters-of-Africa-a-must-read-for-women-writers/1220-5422114-s2c04fz/index.html</ref> == Ebimukwatako == Otoniya Juliane Okot Bitek yazaalibwa mu [[:en:Kenya|Kenya]] mu 1966 nga bazadde be baali basenga mu Uganda.<ref name=":0">https://www.festivaldepoesiademedellin.org/en/Revista/ultimas_ediciones/81_82/okot.html</ref><ref name=":1">{{Cite web |url=https://www.poetryinvoice.com/poems/poets/juliane-okot-bitek |title=Archive copy |access-date=2024-04-30 |archive-date=2022-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220630002732/https://www.poetryinvoice.com/poems/poets/juliane-okot-bitek |url-status=dead }}</ref> Kitaawe yali omugenzi [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p'Bitek]], [[:en:Poet|Omutontomi]] [[:en:Acholi_people|Omucholi]] era nga [[:en:Scholar|Omukenkufu]]. Ng'akula, Okot Bitek yali ayagala nnyo okusoma era yakubirizibwa bazadde be okuwandiika.<ref>https://makewana.org/2015/06/interview-with-juliane-okot-pbitek/</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://shortstorydayafrica.org/news/art-beyond-the-artist-is-created-in-the-moment-of-interaction-an-interview-with-juliane-okot-bitek |access-date=2024-04-30 |archive-date=2024-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240430205953/http://shortstorydayafrica.org/news/art-beyond-the-artist-is-created-in-the-moment-of-interaction-an-interview-with-juliane-okot-bitek |url-status=dead }}</ref> Omulundi gwe ogwasooka okufulumya ekkitontome kya yalina emyaka 11.<ref name=":0" /> Mu 1990, yasenguka okuva mu Uganda n'asenga ku ttaka lya [[:en:Musqueam|Musqueam]], [[:en:Squamish_people|Squamish]], n'abantu ba [[:en:Tsleil-Waututh_First_Nation|Tsleil Waututh]].<ref name=":3">https://thecapilanoreview.com/author/julianeokotbitek/</ref> Alina Diguli mu kusiiga ebifaananyi eya [[:en:Bachelor_of_Fine_Arts|Bachelor of Fine Arts]] ne [[:en:Creative_writing|mukuwandiika ebiyiiye]] (1995), Diguli ey'okubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]]<nowiki/>degree mu [[:en:English_language|Lungereza]] okuva ku [[:en:University_of_British_Columbia|University of British Columbia]]. Mu Gwokutaano 2020, yamaliriza [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu Interdisciplinary Studies okuva ku UBC's [[:en:Liu_Institute_for_Global_Issues|Liu Institute for Global Issues]] .<ref name="&quot;Two&quot;">https://open.library.ubc.ca/cIRcle/collections/ubctheses/24/items/1.0385981</ref> Okot Bitek era mwagazi nnyo ow'enyimba za [[:en:Leonard_Cohen|Leonard Cohen]]. Alina abaana babiri.<ref name=":6">https://zocalopoets.com/2014/05/01/the-rwanda-genocide-twenty-years-later-100-days-of-photographs-poems-by-wangechi-mutu-and-juliane-okot-bitek/</ref> == Emirimu gye == Okot Bitek Musiizi w'abifaananyi Nnakinku, mutontomi, muwandiisi, mukenkufu, era musomesa ow'akaseera ku [[:en:Emily_Carr_University_of_Art_and_Design|Emily Carr University of Art and Design]] mu ssomero lya Faculty of Culture + Community.<ref>{{Cite web |url=https://www.connect.ecuad.ca/people/profile/343908 |title=Archive copy |access-date=2024-04-30 |archive-date=2024-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240430205938/https://www.connect.ecuad.ca/people/profile/343908 |url-status=dead }}</ref> Emirimu gye mulimu emiramwa gy'obuwanganguse, amaka, obuvo n'abo [[:en:Diaspora|abali ku mawanga]]. Okot Bitek awandiise ebitontome bingi nnyo ebifulumiziddwa mu ngeri ez'enjawulo omuli obutabo bwa magaziini ne mu mpapula z'amawulire nga ''[[:en:ARC_Magazine|ARC]]'', ''Whetstone'', ''[[:en:Fugue_(magazine)|Fugue]],'' ne ''Room of One’s Own.'' <ref name=":4">https://solopress.org/news/2017-12-31-African_Poetry_Prize/</ref> Mu 2017, ekitontome kya ekya "Trees Line the Street" kyafulumizibwa mu kitabo kya ''Transition, Issue 124: Writing Black Canadas.'' <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/JSTOR_(identifier)</ref> Mu Gwokusatu 2021, awandiise mu ''[[:en:The_Capilano_Review|The Capilano Review]]'' mu mikolo etaano, wakati wa 2017 ne 2019. Ekitabo kye yasooka okufulumya ky'ali kituumiddwa ''Words in Black Cinnamon: A collection of Poetry'' era kyafulumizibwa mu 1998.<ref>http://www.warscapes.com/blog/rwanda-1994-100-days</ref> Mu 2018, omulimu gwe ogwa "Sentry" kyatekeebwa mu [[:en:Anthology|kungaanyizo ly'ebiwandiiko]] erya ''Love Me True,'' ebiwandiiko ebyogera ku kusomoozebwa, essanyu, ebibeerawo mu nkolagana ey'ebbanga eddene.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://caitlin-press.com/our-books/love-me-true-writers-reflect-ins-outs-ups-downs-marriage/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2022-10-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221004064434/http://caitlin-press.com/our-books/love-me-true-writers-reflect-ins-outs-ups-downs-marriage/ |url-status=dead }}</ref> Emirimu gye gifuulumiziddwa mu biwandiko nga ''Great Black North: Contemporary African Canadian Poetry'' (2012), ne ''Revolving City: 51 Poems and the Stories Behind Them'' (2015),<ref>https://www.anvilpress.com/books/the-revolving-city-51-poems-and-the-stories-behind-them</ref> ne ''[[:en:Daughters_of_Africa#New_Daughters_of_Africa|New Daughters of Africa: An International Anthology of Writing by Women of African Descent]]'' (2019).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ocadu.ca/event/cecily-nicholson-and-juliane-okot-bitek-lillian-allenforgetting-remembering |access-date=2024-04-30 |archive-date=2024-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240430205938/https://www.ocadu.ca/event/cecily-nicholson-and-juliane-okot-bitek-lillian-allenforgetting-remembering |url-status=dead }}</ref> Ekitabo kye ekya ''[https://www.uap.ualberta.ca/titles/806-9781772121216-100-days 100 Days]'' kyawandiikibwa okusinziira ku "nkolagana" eyali wakati wa omusiizi w'ebifaananyi ava e Kenya ng'awangalira mu America, [[:en:Wangechi_Mutu|Wangechi Mutu]].<ref name=":5">https://prismmagazine.ca/2016/03/18/who-wants-to-forget-and-who-wants-to-remember-an-interview-with-juliane-okot-bitek/</ref> Nga 6 Ogwokuna 2014, Mutu yatandiika okuwanika ebifaananyi ku mutimbagano ng'abala okuva ku 100 okudda wansi. Okot Bitek bwe yalaba ebifaananyi, yakimanyilawo mu bwangu nti kwali kubala okwoleka okujaguza emyaka 20 oluvanyuma [[:en:Rwandan_genocide|lw'okutta bantu mu kirindi okwali e Rwanda]], era yali ayagala "ng'abalira wamu naye."<ref>http://www.warscapes.com/corona-notebooks/juliane-okot-bitek-uganda-and-canada</ref> Okot Bitek yatuulirira Mutu okumukkirizisa okukolagana era nga Okot Bitek yakozesanga bubaka b'wokussimu okwanukula ebufaananyi bya Mutu. Gyebyagweera ng'ebijaguzo bisemberedde, ye ne Mutu baali bawanika ekitontome kimu ku buli kifaananyi buli lunaku okusobla okuteekawo embeera ey'okulaga okunyorwa n'okulumirirwa eri abakosebwa mu 1994.<ref name=":6" /><ref name=":5" /> Pulojekiti eno y'avaamu akatabo akafulumizibwa nga kayita mu [[:en:The_University_of_Alberta_Press|the University of Alberta Press]], ng'ebitontome 100 ku bbyo ebyali ekitundu ku pulojekiti eno bikyaliwo okusomebwako ku mukutu gwa [https://julianeokotbitek.com/tag/100-days/ Okot Bitek's website.]<ref name=":5" /> Okot Bitek era abadde kitundu ku bikujjuko by'ensi yonna eby'okutontoma ebiwerako nga Fraser Valley Literary Festival (2020),<ref name=":7">https://the-peak.ca/2020/09/looking-forward-to-fall-with-sfus-newest-writer-in-residence-juliane-okot-bitek/</ref> n'ebikujjuko bya Internacional de Poesía de Granada mu [[:en:Nicaragua|Nicaragua]] (2009),<ref>https://vianica.com/sp/headline/300</ref> ne the Medellín International Poetry Festival mu [[:en:Colombia|Colombia]] (2008). Mu kaseera kano ye muwandiisi wa 2020/21 Ellen and Warren Tallman Writer in Residence ku [[:en:Simon_Fraser_University|Simon Fraser University]],<ref>https://www.sfu.ca/english/writer-in-residence.html</ref> era abadde Ambasada w'okutontoma mu kibuga kye Vancouver, ng'akola ne Vancouver [[:en:Poet_laureate|Poet Laureate]] Rachel Rose. == bye yawangula == Mu 2004, emboozi ya Okot Bitek ennyimpi eya "Going Home" yawangula empaka za 2004 [[:en:Commonwealth_Short_Story_Contest|Commonwealth Short Story Contest]]. yali emu ku zalabikira mu [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] ne [[:en:Canadian_Broadcasting_Corporation|Canadian Broadcasting Corporation]]. Olugero lwe olwa "War No More" lwawangula mu mpaka za StopWar post-secondary essay competition mu 2005. Ekiwandiiko mu [[:en:Iris_Chang|Iris Chang]]'s ''[[:en:The_Rape_of_Nanking_(book)|The Rape of Nanking]]'' n'akyo kyawandiika mu 2006 era kyateekebwa mu kitabo ekikunganyizibwamu ebiwandiiko olw'eokuwangula ekiwandiiko ky'omwaka. Mu 2007, Okot Bitek yawangula mu [[:en:Canada_Council|Canada Council]], abamuwangira mu kuwandiika emirimu emirala emiyiiye. Okot Bitek's ''100 Days,'' kye kimu ku bitabo bye ebyayitimuka ennyo mu mirimu gye. Mu 2017, kyafuna Awaadi ez'enjawulo omuli Glenna Luschei size for African Poetry,<ref>https://www.straight.com/arts/1011151/vancouver-poet-juliane-okot-bitek-wins-2017-glenna-luschei-prize-african-poetry</ref> the INDIEFAB Book of the Year Awards (Poetry), [[:en:American_Association_of_University_Professors|AAUP]] Book, Jacket & Journal Show, Book (Poetry and Literature, Jackets & Covers), era kavuganya mu mpaka endala nyingi.<ref>https://www.straight.com/arts/1011151/vancouver-poet-juliane-okot-bitek-wins-2017-glenna-luschei-prize-african-poetry</ref> John Keene, omu ku balamuzi b'empaka za 2017 Glenna Luschei award, yawandiika nti: "ekitontome kya In 100 Days, Juliane Okot Bitek kyeyaawandiika kyategeeza abantu ku biki eby'aliwo mu kutemulwa kw'abantu e Rwanda naye ennaku n'okubonabona ebyalimu, ebitontome bino byoleka okutulugunyizibwa omwali okutemulwa kwa famile ye n'abantu abalala bangi ebyaliwo ku mulembe gwa Idi Amin’s regime mu Uganda. The lyric beauty, intertextual depth, and metonymic power of Okot Bitek's poetry underscores the capacities of art and language to cast light into the darkest corners of our human experience, and bridge the gulfs that lie between us.2<ref>https://sppga.ubc.ca/news/juliane-okot-bitek-awarded-2017-glenna-luschei-prize-100-days/</ref><ref name=":4" /> Ebitontome bye ''A Is for Acholi'' byavuganya mu mpaka za 2023 [[:en:Pat_Lowther_Award|Pat Lowther Award]].<ref>https://quillandquire.com/omni/league-of-canadian-poets-announces-2023-book-awards-shortlists/</ref> == Emirimu gye == * [https://web.archive.org/web/20220629004933/https://www.poetryinvoice.com/poems/day-62 "Day 62" poem from ''100 Days.''] * [https://prismmagazine.ca/2016/03/18/who-wants-to-forget-and-who-wants-to-remember-an-interview-with-juliane-okot-bitek/ "Day 91" poem from ''100 Days''] * ''[https://julianeokotbitek.com/tag/100-days/ 100 Days]'' * [https://www.african-writing.com/eleven/bitek.htm "My Son is a Story"] * [https://www.jstor.org/stable/10.2979/transition.124.1.24?refreqid=excelsior%3A59528adc1fd0848e004684bc99017874&seq=1 "Trees Line the Street"] * ''[https://julianeokotbitek.com/2014/09/ The Mundane, Sublime and Fantastical: 165 New Poems (26-30)]'' * ''[https://books.google.com/books?id=MhHMswEACAAJ Love Me Tender],'' ekyasunsulwa Jane Silcott ne Fiona Tinwei Lam * ''[https://www.frontenachouse.com/product/the-great-black-north-contemporary-african-canadian-poetry/ The Great Black North: Contemporary African Canadian Poetry],''ekyasunsulibwa Valerie Mason-John ne Kevan Anthony Cameron. * ''[https://www.anvilpress.com/books/the-revolving-city-51-poems-and-the-stories-behind-them Revolving City: 51 Poems and the Stories Behind Them],'' ekyasunsulibwa Wayne Compton ne Renée Sarojini Saklikar. == Laba na bino == * [[:en:Harriet_Anena|Harriet Arnena]] * [[:en:Beatrice_Lamwaka|Beatrice Lamwaka]] * [[:en:Monica_Arac_de_Nyeko|Monica Arac de Nyeko]] * [[:en:Angela_Atim_Lakor|Angela Atim Lakor]] * [[:en:Khalila_Mbowe|Khalila Mbowe]] * [[:en:Yolande_Mukagasana|Yolande Mukagasna]] * [[:en:Toni_Morrison|Toni Morrison]] * [[:en:Yvonne_Adhiambo_Owuor|Yvonne Adhiambo Owuor]] * [[:en:Maya_Angelou|Maya Angelou]] * [[:en:Ngũgĩ_wa_Thiong'o|Ngūgī wa Thiong'o]] * [[:en:Chinua_Achebe|Chinua Achebe]] * [[:en:Dionne_Brand|Dionne Brand]] * [[:en:Jesmyn_Ward|Jessmyn Ward]] * [[:en:Phoebe_Boswell|Phoebe Boswell]] * [[:en:Jennifer_Nansubuga_Makumbi|Jennifer Nansubuga Makumbi]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://julianeokotbitek.com Official website] * [https://twitter.com/jobitek Twitter] {{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Okot Bitek, Juliane}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] thkk0wx5cpehdyu508x4gw3pgjqk6nn Balaam Barugahara 0 10871 73264 73069 2026-08-29T00:26:57Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 4 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73264 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Balaam Barugahara Ateenyi'''<ref>{{Cite web|date=2023-02-22|title=Balaam Graduates With a Doctorate in Humanities|url=https://www.howwe.ug/news/showbiz/35083/balaam-graduates-with-a-doctorate-in-humanities|access-date=2023-11-19|website=www.howwe.ug|language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web|last=Eye|first=The Cavendish|date=2023-02-22|title=CUU Alumnus Awarded Honorary Doctorate for Impacting Lives|url=https://www.cavendish.ac.ug/cuu-alumnus-awarded-honorary-doctorate-for-impacting-lives/|access-date=2023-11-19|website=Cavendish University Uganda|language=en}}</ref> amanyiddwa ennyo nga '''Balaam'''<ref>{{Cite web|last=Jjingo|first=Ernest|date=2023-01-13|title=Balaam on what it takes to organise a show|url=https://observer.ug/lifestyle/76509-balaam-on-what-it-takes-to-organise-a-show|access-date=2023-11-19|website=The Observer - Uganda|language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web|last=Mabz|first=Chris|date=2019-11-18|title=Helpless Music Promoter Balaam Reveals Why He Decided To Invest Over 20 Million US Dollars In South Sudan As He Closes In On Losing All His Properties To Greedy Citizens|url=https://www.galaxyfm.co.ug/2019/11/18/helpless-music-promoter-balaam-reveals-why-he-decided-to-invest-over-20-million-us-dollars-in-south-sudan-as-he-closes-in-on-losing-all-his-properties-to-greedy-citizens/|access-date=2023-11-19|website=Galaxy FM 100.2|language=en-US}}</ref> yazaalibwa 28 Ogwomusaanvu 1979. [[Munnayuganda]], munnabyabufuzi,<ref>{{Cite web|last=Asingwire|first=Mzee|date=2024-03-22|title=Who is Balaam Barugahara, the new minister for children and youth affairs|url=https://www.pulse.ug/news/balaam-barugahara-minister-children-and-youth-affairs/ycq2cmt|access-date=2024-03-23|website=Pulse Uganda|language=en}}</ref> musuubuzi era mutegesi w'abivvulu.<ref name=":02">{{Cite web|date=2023-08-09|title=Balaam Barugahara Elected President Of Promoters Federation|url=https://chimpreports.com/balaam-barugahara-elected-president-of-promoters-federation/|access-date=2023-11-19|website=ChimpReports|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|date=2023-11-18|title=Events promoter Balaam gets PhD in theology from US college – Kampala Sun|url=https://www.kampalasun.co.ug/events-promoter-balaam-gets-phd-in-theology-from-us-college/|access-date=2023-11-19|language=en-US|archive-date=2023-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20231119114008/https://www.kampalasun.co.ug/events-promoter-balaam-gets-phd-in-theology-from-us-college/|url-status=dead}}</ref><ref name=":13">{{Cite web|last=Kyama|first=Eric|date=2023-04-03|title=Balaam commissions maiden MK movement chapter in London|url=https://www.pulse.ug/news/balaam-commissions-maiden-mk-movement-chapter-in-london/q040bn4|access-date=2023-11-19|website=Pulse Uganda|language=en}}</ref> Aweereza nga [[Minisita w’Obukulembeze bw’Ebitundu]]<ref>{{Cite web |date=2026-05-26|title=Museveni’s New Cabinet Ministers List 2026 to 2031 - Uganda's New Cabinet Full List - Nymy Net|url=https://nymynet.com/musevenis-new-cabinet-ministers-list-2026-to-2031-new-ugandan-cabinet-full-list/|access-date=2026-05-27|language=en-GB}}</ref> mu [[Kabineeti ya Uganda]].Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] nga 26 Ogwokutaano 2026, ng’asikira [[Raphael Magyezi]].<ref>{{Cite web |last=Reporter|first=NewVision|date=2026-05-26|title=News: Museveni reshuffles Cabinet, retains Alupo and Nabbanja|url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-reshuffles-cabinet-retains-alupo-and-NV_234408_052026|access-date=2026-05-26|website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Atukunda|first=Rogers|date=2026-05-26|title=Museveni Names New Cabinet: Retains VP Alupo & PM Nabbanja|url=https://softpower.ug/museveni-names-new-cabinet-retains-vp-alupo-pm-nabbanja/|access-date=2026-05-26|website=SoftPower News|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-26|title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810|access-date=2026-05-26|website=Monitor|language=en}}</ref> Yali Minisita wa State ow’Obwenkanya bw’Abantu, Emirimu n’Enkulaakulana y’Abantu, nga avunaanyizibwa ku nsonga z’Abaana n’Omuvubuka, okuva mu Gwokusatu 2024 okutuuka mu Ogwokutaano 2026.<ref>{{Cite web|title=Cabinet reshuffle: Kitutu, Ssempijja dropped as Barugahara, Mbadi appointed|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_184091|access-date=2024-03-23|website=New Vision|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|date=2024-03-22|title=Events promoter Balaam Barugahara appointed Minister|url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/events-promoter-balaam-barugahara-appointed-minister-4564880|access-date=2024-03-23|website=NTV Uganda|language=en|archive-date=2024-03-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20240323124642/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/events-promoter-balaam-barugahara-appointed-minister-4564880|url-status=dead}}</ref> Balaam era ye mukulu wa Kkampuni ya Balaam group of companies, [[ekibiina ekirina amatabi]] mu [[Uganda]] ne [[South Sudan]] <ref>{{Cite web|last=Joseph|first=Lukwago|date=2019-11-19|title=Full Details: How Balaam is set to lose shs18 Billion property to South Sudanese General|url=https://ugandanz.com/full-details-how-balaam-is-set-to-lose-shs18-billion-property-to-south-sudanese-general/|access-date=2023-11-19|website=Ugandanz News Website|language=en-US|archive-date=2023-11-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20231129144920/https://ugandanz.com/full-details-how-balaam-is-set-to-lose-shs18-billion-property-to-south-sudanese-general/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web |last=BATTE |first=BAKER |date=2019-11-20 |title=How Sudanese generals grab Ugandan businesses |url=https://observer.ug/news/headlines/62673-how-sudanese-generals-grab-ugandan-businesses |access-date=2023-11-19 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |title=FROM SWEET BANANAS VENDOR TO BILLIONAIRE CONCERT PROMOTER - BALAAM BARUGAHARE |url=https://www.elixnews.com/2023/04/from-sweet-bananas-vendor-to.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231119114012/https://www.elixnews.com/2023/04/from-sweet-bananas-vendor-to.html |archive-date=2023-11-19 |access-date=2023-11-19 |website=ELIX NEWS}}</ref> era ssente ezisinga yaziteeka mu by’amasanyu, okuweereza ku mpewo, eby’amayumba, eby’amakolero, wooteeri, n’ebifo ebisanyukirwamu.<ref>{{Cite web |title=Youth laud NRM for developing Bunyoro sub-region |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_143329 |access-date=2023-11-19 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mugisha |first=Crispus |date=2022-09-18 |title=Uganda would be out of poverty if all youth copied Balaam- Museveni |url=https://nilepost.co.ug/2022/09/18/uganda-would-be-out-of-poverty-if-all-youth-copied-balaam-museveni/ |access-date=2022-10-12 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Businessman Promoter Balaam Barugahara Reportedly Opens Up New Radio Station |url=https://blizz.co.ug/5596/Businessman-Promoter-Balaam-Barugahara-Reportedly-Opens-Up-New-Radio-Station |access-date=2022-10-12 |website=blizz.co.ug |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017073304/https://blizz.co.ug/5596/Businessman-Promoter-Balaam-Barugahara-Reportedly-Opens-Up-New-Radio-Station |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Joseph |first=Lukwago |date=2019-11-19 |title=Full Details: How Balaam is set to lose shs18 Billion property to South Sudanese General » Ugandanz News |url=https://ugandanz.com/full-details-how-balaam-is-set-to-lose-shs18-billion-property-to-south-sudanese-general/ |access-date=2022-10-12 |website=Ugandanz News |language=en-US |archive-date=2023-11-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231129144920/https://ugandanz.com/full-details-how-balaam-is-set-to-lose-shs18-billion-property-to-south-sudanese-general/ |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Balaam Barugahara Ateenyi yazaalibwa 28 Ogwomusanvu, 1979 mu maka g’omugenzi Yinginiya David Balaam Byenkya Akiiki ow’e Kijura mu Disitulikiti y’e Masindi ne Gladesi Byenkya Abwooli ow’e [[Kalisizo]] mu [[Buganda ey’omu masekkati|Masekkati ga Buganda]].<ref>{{Cite web |last=Tushabe |first=Nasa |date=2020-12-17 |title=Balaam Barugahara: Biography, Age, Wife, Tribe and Family |url=https://pearlpost.co.ug/ |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20221012001049/https://pearlpost.co.ug/#:~:text=Balaam%20is%20the%20founder%20of,FM%20Radio%20in%20South%20Sudan. |archive-date=2022-10-12 |access-date=2022-10-11 |website=pearlpost |language=English}}</ref> Kitaawe omwami Davidson Balaam Byenkya Akiiki yafa mu 1991 nga akyali muto.<ref>{{Cite web |last=Media |first=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-17 |title=Balaam Barugahara: Biography, Age, Wife, Tribe and Family |url=https://flashugnews.com/balaam-barugahara-biography-age-wife-tribe/ |access-date=2023-11-19 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> === Eby'ensoma === Yasomera mu masomero nga Namasagali, St. John Bosco Senior Secondary School ne Original Progressive Senior Secondary School gye yasomera mu siniya ey'omukaaga.<ref>{{Cite web |last=Kiwanuka |first=Ronald |date=2022-07-06 |title=10 Things You need to know about Balaam Barugahara |url=https://hardrockmedia.org/2022/07/10-things-you-need-to-know-about-balaam-barugahara/ |access-date=2023-11-19 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yeewandiisa ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] okusoma Diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi oluvannyuma, n’akola diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] ku [[Cavendish University]].<ref name=":322">{{Cite web |last=MWANJE |first=DAVID |date=2021-11-08 |title=Balaam Barugahara: That striped T-shirt simply dries faster |url=https://observer.ug/lifestyle/71773-balaam-barugahara-that-striped-t-shirt-simply-dries-faster |access-date=2023-11-19 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Olugendo mu bizinensi == [[File:Balaam_Barugahara.jpg|left|thumb| Balamu Barugahara.jpg]] Balaam ye nnannyini kkampuni ya: Original Best Water company esangibwa mu [[South Sudan]], Radio One mu South Sudan, laadiyo y'obwannanyini eyasooka nga yagitandikawo mu 2009. Era ye nnannyini Radio4 mu Uganda, Radio 7 e Masindi, Radio8 e Masaka ne Radio8 mu bitundu bya Elgon era nga ye musaasaanya w'ebintu bya [[MTN Uganda|MTN]] mu [[Uganda]] mu bendobendo lye'Kigezi.<ref name=":42">{{Cite web |date=2022-09-18 |title=Museveni Speaks out on Muhoozi Birthday Celebrations |url=https://chimpreports.com/museveni-speaks-out-on-muhoozi-birthday-celebrations/ |access-date=2023-12-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ug |first=Detective |date=2023-12-03 |title=Hidden Fortune: The Unsung Success Of Balaam Barugahara Emerging From The Shadows Into A Young Billionaire |url=https://detectiveug.com/hidden-fortune-the-unsung-success-of-balaam-barugahara-emerging-from-the-shadows-into-a-young-billionaire/ |access-date=2023-12-06 |website=DetectiveUg |language=en-US}}</ref> Balaam Muzimbi w'amayumba n'okukulakulanya ettaka ng’alina wooteeri mu Kampala ne South Sudan, omuli ne wooteri matiribona ey'ekika kya 5 star e Masindi, eyaggulibwawo Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] mu Gwomwenda mu 2022.<ref name=":42" /> == Emirimu gye mu by'obufuzi == Yalondebwa [[Yoweri Museveni]] nga minisita omubeezi ow’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu ng’avunaanyizibwa ku nsonga z’abaana n’abavubuka nga 21 Ogwokusatu 2024.<ref>{{Cite web |date=2024-03-21 |title=LIST: Balaam appointed minister as Museveni reshuffles cabinet |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/list-balaam-appointed-minister-as-museveni-reshuffles-cabinet-4564724 |access-date=2024-03-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obulamu bwe == Ye mwana ow'okutaano mu baana kkumi na bana.<ref name=":322" /> Balaam alina abaana basatu Benta Karuhanga Abwooli, Biden Kamusiime Amooti ne Brennan Kamukama Akiiki. Yafiirwa mutabani we eyasooka olw’obulwadde bwa kookolo mu 2013.<ref>{{Cite web |last=Uganda |first=TheSpy |date=2023-12-02 |title=Here's What You Didn't Know About The One-T-Shirt-Man- Balaam Barugahara Ateenyi: Behind His Simplistic Humble Life Style, Lies A Budding Young Business Tycoon - TheSpy |url=https://www.spyuganda.com/heres-what-you-didnt-know-about-the-one-t-shirt-man-balaam-barugahara-ateenyi-behind-his-simplistic-humble-life-style-lies-a-budding-young-business-tycoon/ |access-date=2023-12-06 |language=en-GB}}</ref> == Awaadi n'ebitiibwa == * Nga 21 Ogwokusatu, 2023, Balaam yaweebwa diguli ey’ekitiibwa mu by’obuntubulamu okuva mu Zoe Life Theological College, USA olw’okukyusa n’okukwata ku bulamu bwa Bannayuganda.<ref>{{Cite web |title=Balaam Barugahara atikiddwa "Doctorate" mu kuyamba abanaku naddala abayimbi |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/BUK_131704 |access-date=2023-11-19 |website=Bukedde |language=nyn}}</ref> == Laba ne == * [[Yoweri Museveni]] * [[Justine Nameere]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] [[Category:Buganda]] <references /> [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1979]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala Bannayuganda mu kyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Abaasomera ku Cavendish Yunivasite]] flnu7hene5b0jlhug553rh2cogexyh6 Shamirah Nabadda 0 10885 73300 67346 2026-08-29T09:04:53Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73300 wikitext text/x-wiki '''Shamirah Nabadda''' (yazaalibwa 26 September 1991) ddiifiri [[Omupiira ogw'ebigere|w'omupiira ogw'ebigere]] mu ggwanga [[Uganda]]. <ref>https://int.soccerway.com/referees/shamirah-nabadda/834725/</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Nabadda yazaalibwa n'akulira mu [[:en:Mbarara|kibuga Mbarara]] [[Yuganda|mu Uganda]] . Nabadda mwana wakusatu ku baana mukaaga ab'omwami Quraish Mutagubya n'omukyala Mastula Birungi. <ref>https://observer.ug/lifestyle/58023-shamirah-nabadda-scaling-heights-as-elite-fifa-referee</ref> Nabadda yasomera mu Masaka SS gye yamalira siniya ey'omukaada era nafuna [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] . Yali mu ttiimu y’omupiira eyessomero era yazannyanga ng’omuzibizi ku ludda olwa kkono mu biseera bye ebya siniya. <ref name=":1">https://observer.ug/lifestyle/58023-shamirah-nabadda-scaling-heights-as-elite-fifa-referee</ref> Oluvannyuma Nabadda yeegatta ku [[:en:Western_United_FC|Western United]] eyazannyira mu [[:en:Women's_League_Soccer|liigi y’abakyala]] (FWEL) ey’oku ntikko. Olugendo lwe olw’obwa ddiifiri lwatandika bweyalamula mu ngeri eyasikiriza Abbas Sendyowa eyali [[:en:Delegate_(American_politics)|omukungu]] wa [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] mu Mbarara era nga ono mukwano gwa famire Nabadda mwasibuka ow’oku lusegere. Ono oluvanyuma yasemba Nabadda okugenda okusoma mu kkoosi ennyimpi ey’obwa ddiifiri ku FUFA Technical Centre e [[:en:Njeru|Njeru]] . Mu 2018, yafuna [[:en:FIFA_badge|Baaji ya Fifa]] . Nabadda yalamula omupiira gwe ogwasooka ku ddaala lyensi yonna mu mpaka ez'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za African Women's Championship era nga omuzannyo gwali wakati wa [[South Africa|South Afrika]] ne [[Lesotho]] . == Ebyafaayo == Nabadda yalondebwa okubeera omu kuba ddiifiri abaalamula mu mizannyo gya [[:en:Paris_Olympics|Olympics]] mu kibuga [[Paris]] mu mwaka 2024. Era nga baddiifiri 21, n'abayambi baabwe 42, kwossa abakugu mu kwekenneenya obutambi bwa vidiyo 20 ne baddiifiri 6 abayambi bebeetaba mu mpaka zino. Banno abaakola omugatte gwabantu 86 baava mu mawanga 45 okwetoloola ensi era nga kubbi 10 bokka bebaava ku lukalu lw'omuddugavu baava [[Afrika]] era nga yekka eyava mu [[Uganda]] ekyamufuula omukyala asooka okuva mu ggwanga Uganda okulamula [[:en:Olympic_Games_2024|emizannyo gya Olympics]] . Mu mpaka zino ye ne ba ddiffiri abalala basatu okuva mu Africa baakola nga ba ddifiiri abayambi<ref name=":0">{{Cite web |url=https://sportsnation.co.ug/2024/07/26/olympics-shamirah-nabadda-continues-to-break-barriers/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-05 |archive-date=2024-08-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240806010804/https://sportsnation.co.ug/2024/07/26/olympics-shamirah-nabadda-continues-to-break-barriers/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://nilepost.co.ug/sports/195253/shamirah-nabadda-appointed-as-referee-for-paris-olympics</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ugandan-female-referee-nabadda-to-officiate-at-paris-2024-olympics-2024040317165520886 |title=Archive copy |access-date=2024-09-05 |archive-date=2024-08-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240831073345/https://www.pulsesports.ug/football/story/ugandan-female-referee-nabadda-to-officiate-at-paris-2024-olympics-2024040317165520886 |url-status=dead }}</ref> Mu 2022, yalondebwa ekibiina ekiddukanya omupiira mu [[Afirika]] ki [[:en:CAF_Champions_League|CAF]] okubeera omu ku ba ddiifiri 40 abaalamula mu mpaka zabakyala ez'omupiira ku lukalu lwa Afirika eziyitibwa [[:en:Women's_Africa_Cup_of_Nations|Africa Women Cup of Nations]] ezaali e [[Morocco]] era yalondebwa ne mu mpaka za African Women’s Champions League eza 2023 ezaali mu [[Ivory Coast|Cote d’Ivoire]] wakati wa 5th ne 19th November. <ref>{{Cite web |url=https://sportsnation.co.ug/2022/06/18/shamirah-nabadda-selected-for-women-afcon/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-05 |archive-date=2025-01-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250126225121/https://sportsnation.co.ug/2022/06/18/shamirah-nabadda-selected-for-women-afcon/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://swiftsportsug.com/2023/11/07/fifa-referee-nabadda-selected-for-caf-womens-champions-league/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-05 |archive-date=2024-08-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240831074320/https://swiftsportsug.com/2023/11/07/fifa-referee-nabadda-selected-for-caf-womens-champions-league/ |url-status=dead }}</ref> == Byatuuseeko nga Ddiifiri == Nabadda yasoma obwa ddiifiri ku FUFA Technical Center e Njeru era nga gye yatandikira olugendo lwe olw’okulamula nga alamula mu mpaka [[Omupiira ogw'ebigere|z’omupiira]] ku mitendera egya wansi. Nabadda yatandika okusuumusibwa mu mwaka 2016 bwe yalondebwa okulamula empaka z’amasomero ezisinga obuganzi mu Uganda ezimanyiddwa nga Copa Coca-Cola. Oluvannyuma nalondebwa nga ddiifiri eyasinga abalala mu mpaka z’emipiira gw’amasomero ez’abawala. Nabadda yafuna [[:en:FIFA_badge|bbaagi ya Fufa]], omutendera ogusinga okuba ogwawaggulu mu baddiifiri e Uganda era n'asumuusibwa okutandika okulamula empaka eziddirira liigi ya Uganda enkulu eziyitibwa [[:en:FUFA_Big_League|FUFA Big League]] . Wano weyava oluvannyuma lwokwolesa omutindo omulunji okutandika okulamula mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] . Nabadda okutwalibwa mu mizannyo gya Olympics e Paris nakyo kya byafaayo kuba kyamufuula ddiifiri Munnayuganda owookubiri okulamula mu mizannyo gino nga eyasooka yali Ali Tomusange, eyalamula ezaali e [[:en:Sydney|Sydney]], [[:en:Australia|Australia]], mu mwaka 2000. Kino era kyamufuula ddiifiri munnayuganda omukyala eyasooka okulamula mu Olympics zonna. Nabadda era yalondebwa [[:en:FIFA|FIFA]] ng'omu ku bakungu abagenda agenda okulamula mu mpaka z'ensi yoona ezabawala abali wansi w'emyaka 17 zi [[:en:FIFA_U-17_Women's_World_Cup_Dominican_Republic_2024|FIFA U-17 Women's World Cup]] e [[:en:Dominican_Republic|Dominican Republic]] nga 6th October okutuuka nga 3rd November 2024. <ref>{{Cite web |url=https://nbssport.co.ug/2024/08/30/ugandan-referee-shamirah-nabadda-selected-for-fifa-u-17-womens-world-cup/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-05 |archive-date=2024-08-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240831182251/https://nbssport.co.ug/2024/08/30/ugandan-referee-shamirah-nabadda-selected-for-fifa-u-17-womens-world-cup/ |url-status=dead }}</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} to8alyklytb2nxfs51bvfbc82klb6d3 Travis Mutyaba 0 11053 73313 72601 2026-08-29T09:57:16Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73313 wikitext text/x-wiki '''Travis Mutyaba''' (yazaalibwa 7 Ogwomunaana 2005) <ref name="Sepuya Agency profile">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sepuyaincagency.com/player_details/26 |access-date=2024-10-02 |archive-date=2022-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220118183021/http://www.sepuyaincagency.com/player_details/26 |url-status=dead }}</ref> Munnayuganda omuzannyi [[Omupiira ogw'ebigere|w'omupiira]] nga mu kaseera kano azzannyira kiraabu ya [[:en:CS_Sfaxien|CS Sfaxien]] mu Tunisia<ref>https://www.newvision.co.ug/category/sports/travis-mutyaba-joins-tunisias-cs-sfaxien-on-t-NV_214268?fbclid=IwQ0xDSwMIctBjbGNrAwhygGV4dG4DYWVtAjExAAEeQnqn5yDrKM71D8aocdl8b7gABCAe2RK3POKfuY0jbhNYYUTMXKkLGhoo8N0_aem_ZW8TNXr4RkC8qlAku-zzbw&sfnsn=wa</ref>. Yazanyirako [[:en:FC_Girondins_de_Bordeaux|FC Girondins de Bordeaux]] mu ggwanga lya [[Bufalansa]] ku lukalu lwa Bulaaya sso nga ne ttiimu y'eggwanga lya [[Uganda]] eya ''[[:en:Uganda_national_football_team|The Cranes]]'' ajizannyira.<ref name=":0">https://kawowo.com/2024/10/01/travis-mutyaba-uganda-cranes-playmaker-joins-fc-girondins-de-bordeaux-in-france/</ref> == Kiraabu z'azzannyidde == Travis Mutyaba ku myaka 19 gyokka azzannyidde omupiira ku '''kiraabu''' eziwerako kwossa ne '''''ttiimu''''' ez'enjawulo (ekigambo kiraabu kikozeseddwa okutegeeza ezo ezizannyira mu bibinja ebiteketeeke ebiri ku mutendera gwebibiina ebifuga omuzannyo gw'omupiira mu nsi eyo ate '''<nowiki/>'ttiimu'''' nekikozesebwa okutegeeza ezo ezizannya mu mpaka ezimanyiddwa naye nga si ntongoze nga bibinja bya mupiira ebirondoolwa ebibiina by'omupiira) * '''[[Kilaabu ya SC Villa|SC VILLA]]''' Mutyaba yeggatta ku kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu mwezi Gwomunaana mu mwaka 2021 n'assa omukono ku ndagaano ya myaka esatu. <ref>https://www.pmldaily.com/sports/2021/08/villa-sign-youngster-mutyaba.html</ref>Villa erina ebikopo bya liigi ya Uganda ey'okuntikko 17 y'emu ku kiraabu ezamaanyi mu Uganda era Mutyaba okwegatta ku kiiraabu ennene ku myaka 16 kali kabonero akalaga nti y'omu ku bazannyi abatunuuliddwa ennyo. w'eyegattira ku Villa yali atuunuuliddwa nnyo kirabu endala ezaamanyi okuli Vipers, Police FC, UPDF FC<ref>https://observer.ug/index.php/sports/81402-sc-villa-why-title-no-17-is-sweetest</ref> <ref name="signs for Sports Club Villa">https://kawowo.com/2021/08/23/travis-mutyaba-uganda-cubs-play-maker-signs-for-sports-club-villa/ </ref> <ref>{{Cite web |url=https://sportsnation.co.ug/2024/05/18/sc-villa-win-record-extending-17th-upl-title-after-20-year-wait/ |title=Archive copy |access-date=2024-10-02 |archive-date=2024-05-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240524141800/https://sportsnation.co.ug/2024/05/18/sc-villa-win-record-extending-17th-upl-title-after-20-year-wait/ |url-status=dead }}</ref> Mutyaba yayabulira kiraabu ya Villa mu Gwomunaana omwaka 2023 ye ne kiraabu ya ''Jogo'' bwebakaanya okusazaamu endagano ye nga ekyabulako omwaka mulamba. Mu sizoni ye eyasembayo ku Villa Mutyaba yazannya emipiira gya liigi ya Uganda 14 gyokka kw'egyo 28 Villa gyeyazannya<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/the-curious-case-of-travis-mutyaba-s-transfer-4474638</ref> * '''[[:en:Zamalek_SC|ZAMALEK SC]]''' Mutyaba bweyava ku Kiraabu ya Villa yegenda mu ggwanga lya Misiri neyegatta ku kiraabu ya Zamalek SC. Ku kiraabu ya Zamelek yagendayo mu mwezi Ogusooka omwaka 2024 era naweebwa endagaano ya myaka ena n'ekitundu. <ref>https://kawowo.com/2024/02/05/egyptian-giants-zamalek-unveil-travis-mutyaba/</ref><ref>https://swiftsportsug.com/2024/08/09/revealed-why-travis-mutyaba-has-decided-to-part-ways-with-zamalek/</ref>Wabula yadde Zamalek yawa Mutyaba endagaano empanvu ono teyalwa ku Kiraabu eno omwezi Ogwekkumi mu mwaka 2024 gugenda okutuuka nga Mutyaba yamaliriza dda okusazaamu endagaano ye ne Kiraabu eno gyeyawangulira ekikopo kya [[:en:CAF_Confederation_Cup|CAF Confederations Cup]] era nga ye munna [[Uganda]] yekka eyali awangudde ku kikopo kino. <ref>{{Cite web |url=https://swiftsportsug.com/2024/05/20/travis-mutyaba-makes-history-as-zamalek-win-caf-confederation-cup/ |title=Archive copy |access-date=2024-10-02 |archive-date=2024-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241007090631/https://swiftsportsug.com/2024/05/20/travis-mutyaba-makes-history-as-zamalek-win-caf-confederation-cup/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.goal.com/en/lists/caf-confederation-cup-zamalek-crowned-champions-after-securing-comeback-win-over-rs-berkane/bltb8098c5ffef85c57</ref> * [[:en:FC_Girondins_de_Bordeaux|FC GIRONDINS DE BORDEAUX]] Mutyaba Kiraabu eno yagyegattako mu mwezi Ogwekkumi 2024 era nassa omukono ku ndagaano ya myaka esatu.<ref>https://chimpreports.com/mutyaba-joins-girondins-de-bordeaux-in-france/</ref><ref name=":0" /> kino kyakasa envuvuumo ezaali ziraga nti Mutyaba yali asazizzaamu endagaano ye ne Zamalek olw'okuba waaliwo kiraabu ezamaanyi ku lukalu lwa Bulaaya ezaali zimwetaaga azizannyire omupiira. Mutyaba okwegatta ku tiimu endala yali ayina kusazaamu ndagaano ye ne Zamalek engeri gyekyali nti mu budde obwo Zamalek yaliko ekkoligo eryali lijikugira okugula oba okutunda abazannyi mu katale ate nga yayina endagaano empanvu<ref>https://swiftsportsug.com/2024/08/09/revealed-why-travis-mutyaba-has-decided-to-part-ways-with-zamalek/</ref> Girondins De Bordeaux kiraabu esangibwa mu ggwanga lya Bufalansa ku lukalu lwa [[Bulaaya]]. Yadde nga eno mu budde buno ezzannyira mu kibinja kyakuna mu nsengeka ya liigi z'omupiira e Bufalansa, y'emu ku kiraabu ez'ebyefaayo era nabazannyi abamannya nga Zinedine Zidane bajizannyirako. Kiraabu eno era ebikopo bya liigi ya Bufalansa ey'okuntikko mukaaga mulamba.<ref>https://www.cbssports.com/soccer/news/french-soccer-club-bordeaux-former-team-of-zinedine-zidane-give-up-pro-status-could-they-fold-next/</ref><ref>https://www.transfermarkt.com/fc-girondins-bordeaux/erfolge/verein/40</ref><ref>https://www.squawka.com/en/features/forgotten-bordeaux-players/</ref> Mutyaba ye muzannyi munna Uganda owokubiri okuzannyira mu gwanga lya Bufalansa nga eyasooka yali omugenzi [[:en:Majid_Musisi|Majid Musisi]] eyazannira Stede Rennes mu 1992<ref>https://kawowo.com/2015/12/22/the-legends-magid-musisi-the-greatest-striker-of-his-generation/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1111033/magic-majid-musisi-dead</ref> * '''Awalala wazannyidde''' Nga tanegatta ku Villa, yazannyirako ttiimu z'amasomero okuli St. Mary's Kitende ne St. Andrew Kaggwa Gombe High School . Tiimu ya [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] eyabato ne kiraabu Synergy FC eya [[:en:Futsal_Association_of_Uganda#Futsal_Super_League|Futsal Super League]] nayo yajizannyirako era. Mu mpaka z'aMasaza ga [[Buganda]] namwo yazannyiramu ku tiimu eya Bulemeezi<ref name=":0" /> == Ku ttimu y'eggwanga == Mu mwaka 2019 Mutyaba yali mu ttiimu ya Uganda ento ezzannyirwamu abali wansi w’emyaka 15 eyawangula empaka za [[:en:2019_CECAFA_U-15_Championship|CECAFA U-15 Championship eza 2019]] empaka zino zazzanyibwa mu ggwanga lya [[Eritrea]].<ref>https://www.fufa.co.ug/cecafa-u15-tournament-uganda-junior-team-leaves-eritrea/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/08/16/ethiopia-u-15-make-history-with-cecafa-tourney-in-eritrea//#:~:text=Eritrea%20is%20hosting%20ten%20other,to%20end%20in%20early%20September. |title=Archive copy |access-date=2024-10-02 |archive-date=2024-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241007090459/https://www.africanews.com/2019/08/16/ethiopia-u-15-make-history-with-cecafa-tourney-in-eritrea//#:~:text=Eritrea%20is%20hosting%20ten%20other,to%20end%20in%20early%20September. |url-status=dead }}</ref>Mu mupiira gwa ttiimu ya Uganda ogw'okubiri mu kibinja, Mutyaba yateeba ggoolo bbiri zokkabwetyo Uganda newangula tiimu ya [[Tanzania]]. <ref name="brace">https://www.pmldaily.com/sports/2019/08/cecafa-u15-travis-mutyabas-brace-sinks-hard-fighting-tanzania.html</ref> Mu mupiira ogwakamalirizo Uganda gwe yazannya ne [[Kenya]], Mutyaba y'omu ku bateeba ku goolo 4 Uganda zeyakuba Kenya. <ref name="Uganda thrashes Kenya">https://www.pmldaily.com/sports/2019/08/cecafa-u15-uganda-thrashes-kenya-to-win-cecafa-u15.html</ref> Mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 20 eza [[:en:2020_CECAFA_U-17_Championship|CECAFA U-17 Championship 2020]] ezaali mu ggwanga lya [[Rwanda]] Mutyaba yalondebwa ng'omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo mu mpaka zonna era nga Uganda yawangula empaka zino. <ref>https://www.fufa.co.ug/uganda-cubs-successfully-defend-cecafa-u-17-trophy-with-comprehensive-victory-over-tanzania/</ref> Mutyaba yayitibwa ku ttiimu y'eggwanga enkulu [[:en:Exhibition_match|mupiira gw'omukwano]] ne [[:en:Tanzania_national_football_team|Tanzania]] ku myaka 16. <ref name="senior cranes call">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://sportsleo.com/news/2021/12/travis-mutyaba-awaits-senior-cranes-debute/ |access-date=2024-10-02 |archive-date=2022-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220118183105/https://sportsleo.com/news/2021/12/travis-mutyaba-awaits-senior-cranes-debute/ |url-status=dead }}</ref> Mu mupiira gwe ogwasooka Uganda yawangula goolo 2:0 <ref name="NFT profile">https://www.national-football-teams.com/player/84936/Travis_Mutyaba.html</ref> Mu mwezi Ogusooka 2022 yaddamu okuyitibwa ku tiimu ya Uganda bweyali egenda okuzannya emipiira egy'omukwano ne ttiimu z'amawanga okuva ku lukalu lwa [[Bulaaya]] ne mu [[Asia]] okwali [[Buturuki|Turkey]], [[:en:Iraq|Iraq]], ne [[:en:Bahrain|Bahrain]] . Mutyaba yakazannyira tiimu ya [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda enkulu]] emipiira 17 nateeba goolo 2 <ref name="Friendlies in Europe, Asia">https://chimpreports.com/uganda-cranes-micho-summons-45-man-squad-for-friendlies-in-europe-asia/</ref><ref name="NFT profile"/> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == [[Category:Omupira gwa Uganda]] [[Category:WAKISO]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] rpgegx051uangm319ru4yuzbiei6j63 Makerere 0 11105 73288 69129 2026-08-29T05:34:07Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73288 wikitext text/x-wiki  {{Infobox settlement|official_name=Makerere, Kampala|image_skyline=|nickname=|image_flag=|image_caption=Makerere|pushpin_label_position=bottom|image_seal=|image_map=|mapsize=150px|pushpin_map_caption=Map of Kampala showing the location of Makerere.|pushpin_map=Uganda Kampala|subdivision_type=Country|subdivision_name={{flag|Uganda}}|subdivision_type1=[[Regions of Uganda|Region]]|subdivision_name1=[[Central Region, Uganda|Central Uganda]]|subdivision_type2=[[Districts of Uganda|District]]|subdivision_name2=[[Kampala District|Kampala Capital City Authority]]|subdivision_type3=[[Kampala|Division]]|subdivision_name3=[[Kampala|Kampala Central Division]]|subdivision_type4=|subdivision_name4=|leader_title=|leader_name=|area_magnitude=|area_total_km2=|area_land_km2=|area_water_km2=|population_as_of=|population_urban=|population_note=|population_total=|population_metro=|timezone=[[East Africa Time|EAT]]|utc_offset=+3|elevation_m=1240|website=|footnotes=}}'''Makerere''' ( /m ə ˈ k ɛr ər i / mə-KERR -ər-ee ) <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/0521765757</ref> kitundu ekisangibwa mu kibuga [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[:en:Uganda|Uganda]] . Erinnya lino likwata ne ku lusozi ekitundu kino kwe kitudde; olumu ku nsozi omusanvu ezaasooka ezaakola Kampala mu kiseera we yatandikibwawo, ku ntandikwa y’emyaka gya 1900. == Ekifo wekisangibwa == Makerere esangibwa mu [[:en:Kawempe_Division|Divizoni y'e Kawempe]] .mu bukiikakkono egabana ensalosalo ne [[:en:Bwaise|Bwaise]], ebuvanjuba ne [[:en:Mulago|Mulago]], mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba [[:en:Wandegeya|ne Wandegeya]] ne [[:en:Nakasero|Nakasero]], mu bugwanjuba ne [[:en:Old_Kampala|Kampala mukadde]], mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ne [[:en:Naakulabye|Naakulabye]] . [[:en:Kasubi|Kasubi]] ne [[:en:Kawaala|Kawaala]] zisangibwa mu maserengeta ga Makerere. Ekifo kino kiri mu kilometres 2.5(1.6 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono [[:en:Central_business_district|bwa Kampala disitulikiti y'ebyobusubuzi]] . <ref>http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makerere%20(Western%20Province)&fromlat=0.3155556&tolat=0.3333333&fromlng=32.5655556&tolng=32.5666667</ref> Ensengeka za Makerere ku maapu ziri :0° 20' 6.00"N, 32° 34' 12.00"E (Latitude:0.3350; Longitude:32.5700). <ref>https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'06.0%22N+32%C2%B034'12.0%22E/@0.3361575,32.5679909,15z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0</ref> == Okulambika okutwaliza awamu == Olusozi Makerere okusinga luli mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . Mu myaka gya 1970 ne 1980, yunivasite eno yalina ''ebisulo ebisulumu ebiwerera ddala'' mwenda, mukaaga nga bya basajja ate bissatu nga bya bakazi. Mu myaka gya 1990 n’entandikwa ya 2000, ng’abayizi abayingira mu yunivasite n'omuwendo gw’abayizi gweyongera okuva ku 5,000 okutuuka nga ku 40,000, ebisulo by’obwannannyini byazimbibwa okwetooloola olusozi, ebweru wa yunivasite, okusobola okusikiriza abayizi abapya abayingira. Ebisulo eby’okusulamu ebyasooka bye bino: ; <nowiki>Eyabasajja kwaliko:</nowiki> : 1. 1. . Ekisulo ekiyitibwa Livingstone 2.Lumumba 3.Mitchell 4.Nkrumah 5. Nsibirwa ne 6. n'ekiyitibwa Yunivasite. : [[File:Lumumba_Hall_at_Makerere_University.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Lumumba_Hall_at_Makerere_University.jpg|thumb|Lumumba Hall at Makerere University.jpg ]] : Eby'abakyala kwaliko: : 7. 7. . Ekisulo ekiyitibwa Afrika 8. Mary Stuart ne 9. CCE - ekimanyikidwa nga complex. [[File:Makerere_University,_Main_Administration_Block(main_building).JPG|alt=|left|thumb| Ekizimbe ekikulu ekiddukanya emirimu mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]]]] [[File:Makerere_University_Main_Library.jpg|thumb| library ya makerere University enkulu]] == Ebifo eby’enjawulo == Ebifo bino ebikulu bisangibwa ku lusozi Makerere oba okumpi n’ensalo zaalwo: * Ekibangirizi ekikulu ekya [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda,nga eno yatandikibwa wo mu mwaka gwa 1922. * Ekibangirizi kya [[:en:Makerere_College_School|Makerere College School]], essomero lya siniya erya abalenzi n'abawala, nga lya kisulo n'abava ebweru okuva ku (S1-S6), eryatandikibwawo mu mwaka gwa 1945 * The , ettendekero ly’abayizi abasoma diguli eyookubiri egaba okusomesebwa okwetaagisa bannamateeka okukola eby’amateeka mu Uganda, lyatandikibwawo mu mwaka gwa1970 * Nana Hostel - ekisulo ky'amayumba eky'omulembe eri abayizi ba yunivasite abagagga == Ebintu ebirala ebikulu == [[File:Kikoni_Slum.jpg|thumb| omugotteko gw'ekikoni]] Ebifo ebirala bino eby’enjawulo nabyo biri mu Makerere oba okumpi nayo: * [[:en:Makerere_Kikoni|Makerere Kikoni]] - Esangibwa mu bukiikakkono bw'amaserengeta g'ekibangirizi kya yunivasite * [[:en:Bwaise|omugotteko gw'ebwayise]] - Esangibwa amangu ddala mu bukiikakkono bw’ekibangirizi kya yunivasite * [[:en:Katanga_slum|omugotteko gw'eKatanga]] - Esangibwa mu buvanjuba bwa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], wakati w'ekibangirizi kya yunivasite n'olusozi [[:en:Makerere_University|Mulago]] * omugotteko gw'eKiwuunya - Esangibwa wakati wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne [[:en:Naakulabye|Naakulabye]] == Laba ne abino == * [[:en:Central_Region,_Uganda|Central Uganda]] * [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku Kampala Capital City Authority]] (KCCA) * [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]] * [[:en:Kawempe_Division|Divizoni y'e Kawempe]] * [[:en:Makerere_University|Yunivasite y’e Makerere]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20090505031227/http://med.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Yunivasite y'e Makerere] {{Kampala District}}<templatestyles src="Module:Coordinates/styles.css"></templatestyles>{{Coord|00|20|06|N|32|34|12|E}} [[Category:Amatendekero aga waggulu mu Uganda]] tpa6df30ognnyufep750gbrh929nxkm John Ssebuwufu 0 11228 73281 68093 2026-08-29T04:10:54Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73281 wikitext text/x-wiki {{Infobox person|name=John Ssebuwufu|image=|image_size=|caption=|birth_date={{birth year and age|1947}}|birth_place=[[Uganda]]|death_date=|death_place=|alma_mater='''[[Makerere University]]'''<br/> {{small|([[Bachelor of Science|BSc in Chemistry]])}}<br>{{small|([[Master of Science|MSc in Chemistry]])}}<br/>'''[[Queen's University Belfast]]'''<br/>{{small|([[Doctor of Philosophy|PhD in Chemistry]])}}<br/>{{small|([[Research fellow|Postdoctoral Fellowship in Chemistry]])}}|occupation=[[Chemist]], [[Educator]] and [[Academic administration|Administrator]]|years_active=1979 — present|nationality=[[Uganda]]n|citizenship=[[Uganda]]|known_for=[[Academic|Academics]] and [[Academic administration|Administration]]|networth=|title=}} '''John Pancras Mukasa Lubowa Ssebuwufu''' amanyikiddwa ennyo nga '''John Ssebuwufu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Chemist|omukugu mu by'eddagala]], [[:en:Academic|musomesa]] era [[:en:Academic_administration|omuddukanya w'emirimu]] . Ono yaliko [[:en:Chancellor_(education)|Ssenkulu]] wa [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]], yunivasite ya gavumenti ey'okubiri mu Uganda ng'aweereza wakati wa 2014-2022 ng'amaze ebisanja 2. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/education/prof-okedi-replaces-ssebuwufu-as-kyambogo-uni-134093</ref> Yatuuzibwa ku bwa Ssenkulu nga 19 Ogwokubiri 2014, nga y’adda mu bigere bya Eric Tiyo Adriko, eyali amaze ebisanja bye ebibiri. <ref name="New">http://www.newvision.co.ug/news/652742-prof-ssebuwufu-installed-as-kyambogo-chancellor.html</ref> <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Tear-gas-welcomes-chancellor-Ssebuwufu-to-Kyambogo/-/688334/2213764/-/atwt9bz/-/index.html</ref> Enjatula entuufu ey'amannya ge ag'enkomerero ye ''Ssebuwufu'' . Wabula ebiwandiiko birimu emirundi mingi erinnya mwe liwandiikibwa ne "s" emu. == Obuto bwe == Yazaalibwa mu Ttundutundu lyomumasekkati ga Uganda mu 1947. == Okusoma kwe == Ssebuwufu yasomera mu ttendekero lya [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] mu misomo gye egya siniya mu myaka gya 1960. Yasomera mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], era yatikkirwa Diguli mu sayansi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] ne [[:en:Master_of_Science|Master of Science]], zombi mu [[:en:Chemistry|by'eddagala]] . Mu 1974, yawangula sikaala okusoma [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]] mu [[:en:Northern_Ireland|Bukiikakkono bwa Ireland]], gye yatikkirwa mu 1977. Ssebuwufu yamala emyaka emirala ebiri mu Yunivasite ya Queen's ku bbaluwa ya postdoctoral fellowship nayo mu by'eddagala. == Emirimu gye == Ssebuwufu bwe yakomawo mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, yalondebwa okubeera Lekikyala mu dipaatimenti y'okutabula eddagala mu[[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] . Yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, lwe yakuzibwa n’afuulibwa lekikyala omukulu. Mu 1987, yafuuka akulira dipaatimenti y'okutabula eddagala mu yunivasite eno. Mu 1990, yalinyisibwa n’atuuka ku ddaala lya [[:en:Professor|pulofeesa]] era n’alondebwa okuba [[:en:Principal_(academia)|omukulu w’ettendekero]] ly’ebyenjigiriza by’abasomesa; kati ekitundu ku [[:en:Kyambogo_University|yunivasite y'e Kyambogo]] . Mu kifo ekyo yaweereza okutuusa mu 1993 lwe yalondebwa okuba [[:en:Vice_chancellor|omumyuka wa Ssenkulu]] wa [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene. Yaweereza ng’omumyuka wa Ssenkulu okutuusa ekisanja kye lwe kyaggwaako mu 2004. <ref>https://web.archive.org/web/20140702050507/http://vc.mak.ac.ug/about/history.html</ref> Mu Gwokubiri 2014, [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] yamulonda okuba Ssenkulu wa [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]] . <ref>https://web.archive.org/web/20140808060432/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30682:-ssebuwufu-to-resolve-kyambogo-problems</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Ng’oggyeeko obuvunaanyizibwa bw’alina mu yunivasite y’e Kyambogo, Ssebuwufu mu kiseera kino y’amyuka Ssenkulu wa Yunivasite y’e Kisubi (UniK) eyali emanyiddwa nga ''Kisubi Brothers University College'' (KBUC), ebbanguliro lya [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] nga nalyo yaliweerezaamu ng’omukulu w’essomero. Mu 2013, yalondebwa nga [[:en:Chairperson|Ssentebe]] w'ekibiina kya [[:en:UbuntuNet_Alliance|UbuntuNet Alliance]], omukutu gw’okunoonyereza n’okusomesa mu kitundu kye [[:en:Eastern_Africa|Buvanjuba]] [[:en:Southern_Africa|n'Amasalengeta ga Afrika]] . Emabegako, abaddeko nga Dayirekita wa pulogulaamu z’okunoonyereza mu kibiina ekigatta Yunivasite za Afirika ekya [[:en:Association_of_African_Universities|Association of African Universities]] (AAU) mu [[:en:Ghana|Ghana]] . Ssebuwufu mmemba mu kibiina kya [[:en:World_Bank_Millennium_Science_Initiative|World Bank Millennium Science Initiative]] era y’omu ku bakugu mu by’ekikugu mu Uganda. Akola nga Ssentebe [[:en:Board_of_directors|w’olukiiko olufuzi]] olw’amakampuni ne bizinensi za Uganda: * [[:en:Citibank_Uganda|Citibank Uganda]] - Kkampuni ya [[:en:Citigroup|Citigroup]] esangibwa mu [[:en:New_York_City|kibuga New York]] * Ettendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]](UMI) . * Ekitongole ekivunaanyizibwa ku butonde bw’ensi mu ggwanga ekya Uganda (NEMA) * Olukiiko lw’eggwanga olwa Sayansi ne Tekinologiya == Laba ne bino == * [[:en:Education_in_Uganda|Ebyenjigiriza mu Uganda]] * [[:en:Ugandan_university_leaders|Abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Olukangaga lw'abamyuka Ssenkulu nga bwe baddiringana == {{s-start}} {{succession box||title=Vice chancellor of Makerere University|before=[[Senteza Kajubi]]<br/> 1990-1993|after=[[Livingstone Luboobi]]<br/> 2004-2009|years='''1993-2004'''}} {{s-end}} == Olukangaga lw'aba Ssenkulu ba Kyambogo Yunivasite nga bwe baddiringana == {{s-start}} {{succession box||title=Chancellor of Kyambogo University|before=[[Eric Tiyo Adriko]]<br/> 2005-2014|after=[[Prof. John Yakobo Okedi]]|years='''2014-2022'''}} {{s-end}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru == * [http://www.kyu.ac.ug/ Omukutu gwa Yunivasite y'e Kyambogo] * [https://web.archive.org/web/20090505031227/http://med.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Yunivasite y'e Makerere] * [http://www.umu.ac.ug/ Omukutu gwa Uganda Martyrs University] * [http://www.newvision.co.ug/news/652421-search-for-new-kyambogo-university-chancellor-on.html Noonya Ssenkulu wa Yunivasite y'e Kyambogo omupya] {{authority control}}{{DEFAULTSORT:Ssebuwufu, John}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] qzaxmzsfbp1b2rkc88thdq8pybkg2sp Template:Infobox person/doc 10 11240 73271 67828 2026-08-29T02:05:19Z B722N 6898 StarterKit tool had a bug that would override the template contents that it was not supposed to do. Undid revision [[Special:Diff/67828|67828]] by [[Special:Contributions/B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 73271 wikitext text/x-wiki {{tl|Infobox person}} kiyinza okukozesebwa okufunza amawulire agakwata ku muntu yennyini, ebiseera ebisinga waggulu w’ekiwandiiko. == Enkozesa== Infobox eyinza okugattibwako nga oteeka ekifaananyi nga bwe kiragibwa wansi mu kiwandiiko n’oluvannyuma n’ojjuzaamu ebifo by’oyagala. Parameters zonna ezirekeddwa nga njereere oba ezirekeddwawo tezijja kulagibwa. === Template ekitaliiko kintu kyonna nga kiriko ebipimo ebikulu === {{Infobox person | erinnya = "erinnya" | ekifaananyi = example-serious.jpg | alt = alt | caption = "caption" | erinnya_ly'amazaalibwa = "erinnya_ly'amazaalibwa" | olunaku lw'amazaalibwa = "olunaku lw'amazaalibwa'. | ekifo_gyazaalibwa = "ekifo_gyazaalibwa" | olunaku_lw'okufa = "olunaku_lw'okufa" | ekifo_Kyeyafiiramu = "ekifo_Kyeyafiiramu" | amannya_amalala = "amannya_amalala" | omulimu = "omulimu" | emyaka_ngamulamu = "emyaka_ngamulamu" | amanyidwa_lwa = "amanyidwa_lwa" | emirimu_egy'ekitalo = "emirimu_egy'ekitalo" }} <syntaxhighlight lang="wikitext" style="overflow:auto; line-height:1.2em;"> {{Infobox person | erinnya = <!-- defaults to article title when left blank --> | ekifaananyi = <!-- filename only, no "File:" or "Image:" prefix, and no enclosing brackets --> | alt = <!-- descriptive text for use by speech synthesis (text-to-speech) software --> | caption = | erinnya_ly'amazaalibwa = <!-- only use if different from name --> | olunaku lw'amazaalibwa = <!-- {{Birth date and age|YYYY|MM|DD}} for living people supply only the year with {{Birth year and age|YYYY}} unless the exact date is already widely published, as per WP:DOB. For people who have died, use {{Birth date|YYYY|MM|DD}}. --> | ekifo_gyazaalibwa = | olunaku_lw'okufa = <!-- {{Death date and age|YYYY|MM|DD|YYYY|MM|DD}} (DEATH date then BIRTH date) --> | ekifo_Kyeyafiiramu = | amannya_amalala = | omulimu = | emyaka_ngamulamu = | amanyidwa_lwa = | emirimu_egy'ekitalo = }} </syntaxhighlight> <syntaxhighlight lang="wikitext" style="overflow:auto; line-height:1.2em;"> {{Infobox person | erinnya = | ekifaananyi = | alt = | caption = | erinnya_ly'amazaalibwa = | olunaku lw'amazaalibwa = | ekifo_gyazaalibwa = | olunaku_lw'okufa = | ekifo_kyeyafiiramu = | amannya_amalala = | omulimu = | emyaka_ngamulamu = | amanyidwa_lwa = | emirimu_egy'ekitalo = }} </syntaxhighlight> === Blank template with all parameters === <syntaxhighlight lang="wikitext" style="overflow:auto; line-height:1.2em"> {{Infobox person | entandikwa_ey'ekitiibwa = | erinnya = <!-- defaults to article title when left blank --> | enkomerero_ey'ekitiibwa = | erinnya_erya_enzaalwa = | olulimi_lw’erinnya_enzaalwa = | ekifaananyi = <!-- filename only, no "File:" or "Image:" prefix, and no enclosing brackets --> | ekifaananyi_ekigolokofu = | landscape = <!-- yes, if wide image, otherwise leave blank --> | alt = <!-- descriptive text for use by speech synthesis (text-to-speech) software --> | caption = | enjatula = | erinnya_ly'amazaalibwa = <!-- only use if different from name --> | lw'amazaalibwa = <!-- {{Birth date and age|YYYY|MM|DD}} for living people supply only the year with {{Birth year and age|YYYY}} unless the exact date is already widely published, as per WP:DOB. For people who have died, use {{Birth date|YYYY|MM|DD}}. --> | ekifo_gyazaalibwa = | lw'abatizibwa = <!-- will not display if birth_date is entered --> | lwe_yabula = <!-- {{Disappeared date and age|YYYY|MM|DD|YYYY|MM|DD}} (disappeared date then birth date) --> | ekifo_mweyabulira = | disappeared_status = | ekifo_kyeyafiiramu = <!-- {{Death date and age|YYYY|MM|DD|YYYY|MM|DD}} (enter DEATH date then BIRTH date (e.g., ...|1967|8|31|1908|2|28}} use both this parameter and |birth_date to display the person's date of birth, date of death, and age at death) --> | death_place = | ekivaako_okufa= <!-- should only be included when the cause of death has significance for the subject's notability --> | body_discovered = | resting_place = | resting_place_coordinates = <!-- {{coord|LAT|LONG|type:landmark|display=inline}} --> | burial_place = <!-- may be used instead of resting_place and resting_place_coordinates (displays "Burial place" as label) --> | burial_coordinates = <!-- {{coord|LAT|LONG|type:landmark|display=inline}} --> | monuments = | eggwanga = <!-- do not use per WP:INFONAT --> | other_names = | siglum = | obutuuze = <!-- use only when necessary per WP:INFONAT --> | obuyigirize = | alma_mater = | omulimu = | emyaka_ngamulamu = | era = | employer = | ekitongole = | agent = <!-- discouraged in most cases, specifically when promotional, and requiring a reliable source --> | known_for = | emirimu_egy'ekitalo = <!-- produces label "Notable work"; may be overridden by |credits=, which produces label "Notable credit(s)"; or by |works=, which produces label "Works"; or by |label_name=, which produces label "Label(s)" --> | style = | ttivvi = | obuwanvu = <!-- "X cm", "X m" or "X ft Y in" plus optional reference (conversions are automatic) --> | ekitibwa = <!-- formal/awarded/job title. The parameter |office=may be used as an alternative when the label is better rendered as "Office" (e.g. public office or appointments) --> | term = | predecessor = | successor = | party = | otherparty = | movement = | opponents = | boards = | criminal_charges = <!-- criminality parameters should be supported with citations from reliable sources --> | criminal_penalty = | criminal_status = | muganziwe = <!-- use article title or common name --> | partner = <!-- (unmarried long-term partner) --> | abaana = | abazadde = <!-- overrides mother and father parameters --> | maama = <!-- may be used (optionally with father parameter) in place of parents parameter (displays "Parent(s)" as label) --> | taata = <!-- may be used (optionally with mother parameter) in place of parents parameter (displays "Parent(s)" as label) --> | ab'ekika = | amaka = | callsign = <!-- amateur radio, use if relevant --> | engule = | omukutu_gwa_yintaneeti = <!-- {{URL|example.com}} --> | module = | module2 = | module3 = | module4 = | module5 = | module6 = | okutekako_omukono = | signature_type = | sayizi_y'omukono = | signature_alt = | footnotes = }} </syntaxhighlight> <syntaxhighlight lang="wikitext" style="overflow:auto; line-height:1.2em"> {{Infobox person | entandikwa_ey'ekitiibwa = | erinnya = | enkomerero_ey'ekitiibwa = | erinnya_erya_enzaalwa = | olulimi_lw’erinnya_enzaalwa = | ekifaananyi = | ekifaananyi_ekigolokofu = | landscape = | alt = | caption = | enjatula = | erinnya_ly'amazaalibwa = | lw'amazaalibwa = | ekifo_gyazaalibwa = | lw'abatizibwa = | lwe_yabula = | ekifo_mweyabulira = | disappeared_status = | ekifo_kyeyafiiramu = | death_place = | ekivaako_okufa= | body_discovered = | resting_place = | resting_place_coordinates = | burial_place = | burial_coordinates = | monuments = | eggwanga = | other_names = | siglum = | obutuuze = | obuyigirize = | alma_mater = | omulimu = | emyaka_ngamulamu = | era = | employer = | ekitongole = | agent = | known_for = | emirimu_egy'ekitalo = | style = | ttivvi = | obuwanvu = | ekitibwa = | term = | predecessor = | successor = | party = | otherparty = | movement = | opponents = | boards = | criminal_charges = | criminal_penalty = | criminal_status = | muganziwe = | partner = | abaana = | abazadde = | maama = | taata = | ab'ekika = | amaka = | callsign = | engule = | omukutu_gwa_yintaneeti = | module = | module2 = | module3 = | module4 = | module5 = | module6 = | omukono_gwe = | signature_type = | sayizi_y'omukono = | signature_alt = | footnotes = }} </syntaxhighlight> == Example == {{Infobox person | entandikwa_ey'ekitiibwa = | erinnya = Bill Gates | ekifaananyi = Bill Gates 2017 (cropped).jpg | ekifaananyi_ekigolokofu = | alt = Head and shoulders photo of Bill Gates | caption = Gates in 2017 | erinnya_ly'amazaalibwa = William Henry Gates III | lw'ayazaalibwa = {{birth date and age|1955|10|28}} | ekifo_gyazaalibwa = Seattle, Washington, U.S. | Ensooma_ye = Harvard University (dropped out) | alma_mater = | omulimu = | emyaka_ngamulamu = 1972–present | emirimu_egy'ekitalo = Co-founder of Microsoft and Bill & Melinda Gates Foundation | obuwanvu = | ekitibwa = {{indented plainlist| * Co-chairperson of the Bill & Melinda Gates Foundation * Chairman and founder of Branded Entertainment Network * Chairman and founder of Cascade Investment * Chairman and co-founder of TerraPower * Founder of Breakthrough Energy * Technology advisor of Microsoft}} | boards = {{plainlist| * Berkshire Hathaway * Microsoft (former, both)}} | muganziwe = {{marriage|Melinda French|January 1, 1994|August 2, 2021|reason=divorce}} | partner = | abaana = 3 | maama = Mary Maxwell Gates|Mary Maxwell | taata = Bill Gates Sr. | engule = {{ubl|Presidential Medal of Freedom (2016)|Hilal-e-Pakistan (2022)}} | omukutu_gwa_yintaneeti = {{URL|https://www.gatesnotes.com}} | omukono_gwe = Bill Gates signature.svg | omukono_gwe _omulala = William H. Gates III }} 0wl1ihsugsyvin3osx4jgfif58p5iaf Best Kemigisa 0 11255 73191 69984 2026-08-28T16:19:17Z Ssemmanda will 3837 Ntereezezza byonna bye ndabye. 73191 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Best Kemigisa Akiiki''' (yazaalibwa 22 Ogwokuna 1967) ye [[:en:Queen_mothers_(Africa)|Maama w'Omukama]] wa [[:en:Tooro_Kingdom|Tooro]], ng'abeera mu kibuga [[Fort Portal]] mu bugwanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]] . Mutabani we Rukirabasaija Oyo Nyimba Kabamba Iguru Amooti [[:en:Rukidi_IV_of_Toro|Rukidi IV]], [[:en:Omukama|Omukama]] yemukulembeze ow'enono afuga Obukama bwaTooro. <ref name="UGPulse">http://www.ugpulse.com/articles/daily/heritage.asp?ID=90</ref> Muwala w’Omulangira (Omubiito) Mujungu, ow’ekika kya [[:en:Batuku|Batuku]], ow’e Rwebisengo mu Disitulikiti eyitibwa [[:en:Ntoroko|Ntoroko]] . Mu biseera mwe yazaalibwa Ntoroko yali ekyali kitundu ku [[Kabarole (disitulikit)|disitulikiti y’e Kabarole]] okutuusa mu mwaka 1974 lweyakutulwamu okufunamu disitulikiti y’e [[Bundibugyo]]. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Who was Patrick Olimi Kaboyo? |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-28 |website=New Vision}}</ref> Okusoma yakutandikira ku Kahinju Primary School, Mpanga Senior Secondary School kwossa ne [[:en:Kyebambe_Girls'_Secondary_School|Kyebambe Girls School]] era amasomero gonna gasangibwa mu kibuga [[Fort Portal]]. Ye Mutandisi era Omuyima w'ekibiina Tooro Women's Development Association ekitakabanira enkulaakulana y'abakyala mu Bukama bwa Tooro <ref>{{Cite web |title=Luxury fashion & independent designers {{!}} SSENSE |url=https://www.ssense.com/?id=75300475 |access-date=2026-08-28 |website=www.ssense.com}}</ref> era nga y'omu ku baatandisi b'ekibiina ki [[:en:African_Queens_and_Women_Cultural_Leaders_Network|African Queens and Women Cultural Leaders Network]] ekitaba abakyala abali ku madaala agawaggulu mu bukulembeze obw'enono ku ssemazinga Afrika . <ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Uganda to host African queens |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-to-host-african-queens-1551318 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Best Kemigisa era ayagala nnyo ensonga ezikwata ku bawala n'abakyala mu Afrika era ategeka emikolo egiyitibwa Hakyooto mu bitundu bya Afrika eby’enjawulo okusomesa, okusanyusa n’okuzzaamu abantu amaanyi olwo basobole okubeera n’obulamu obulungi era obweyagaza. == Maama w'Omukama == Best Akiiki yatuuka ku bukulu bwa Maama w'omukama nga 3 Ogwomunaana 1995 oluvanyuma lw'okufa kwa [[:en:Olimi_III_of_Toro|Omukama Patrick Olimi Kaboyo II]] era bwatyo mutabani we namusikira. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/Tooro-Queen-Mother-Best-Kemigisa-grilled-by-land-probe/2466686-4495278-format-xhtml-fkk4byz/index.html |access-date=2025-07-22 |archive-date=2019-05-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190530114307/https://mobile.monitor.co.ug/News/Tooro-Queen-Mother-Best-Kemigisa-grilled-by-land-probe/2466686-4495278-format-xhtml-fkk4byz/index.html |url-status=dead }}</ref> Olwokuba Oyo yafuuka Omukama ku myaka emito nnyina yalondebwa nga omu ku bakuumi era abakuza mutabani we, eyali afuuse omukulembeze ow'enono omuggya era Kemigisa nafuna n'obuvunaanyizibwa wamu nabantu abalala okuyambako Oyo okufuga Tooro okutuusa lwe yatuuka ku myaka egyessalira mu mu 2010. <ref>{{Cite web |date=2021-01-24 |title=How Tooro Kingdom was run by a young king |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-tooro-kingdom-was-run-by-a-young-king-1471838 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Muwala we Omubiitokati Ruth Nsemere Komuntale yafumbirwako omusuubuzi Omumerika Christopher Thomas, kyokka oluvannyuma baayawukana. <ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Batooro give mixed reactions to Komuntale’s marriage breakup |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/batooro-give-mixed-reactions-to-komuntale-s-marriage-breakup-1556974 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.biyokulule.com/view_content.php?articleid=5414 |title=Archive copy |access-date=2025-07-22 |archive-date=2025-01-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250121113857/http://www.biyokulule.com/view_content.php?articleid=5414 |url-status=dead }}</ref> == Obukuubagano == Best yeetaba mu lukiiko lu Kings and Sultans of Africa Forum olwalimu okusika omuguwa. Olukungaana luno lwateegekebwa omukulembeze [[Libya|wa Libya]] mu biro ebyo, [[:en:Muammar_Gaddafi|Muammar Gaddafi]] . <ref>{{Cite web |last=Ph.D |first=Michael J. K. Bokor |title=Hail the Asantehene, now “King of Kings” of Africa! (Part I) |url=https://www.modernghana.com/news/366755/hail-the-asantehene-now-king-of-kings-of-africa-part-i.html |access-date=2026-08-28 |website=Modern Ghana |language=en}}</ref> Kigambibwa nti yakozesa eryaanyi okusindiikiriza omukadde John Businge mubiro ebyo eyali ow’emyaka 60 ku ttaka okwali enkaayana era kiteebeerezebwa okuba nga yayambibwako ab’ebyokwerinda ab'emmundu abaali bakuuma Omukama. <ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=45431</ref> Kemigisa era yaggula emisango gy’obufere ku musajja agambibwa okumubbako ddoola za [[Amerika]] eziwera emitwaloo 60,000 ngs ssente zino zaali ziteekeddwa kukozesebwa mu kuwandiisa ekibiina kye eky’abakyala mu Tooro ku [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kibiina ky’amawanga amagatte]] . <ref>http://www.newvision.co.ug/news/638152-toro-queen-sh1-4b-fraud-case-postponed.html</ref> omuwawaabirwa Moses Kyeyune yasingisibwa omusango mu Gwokutaano 2013 era nasindikibwa mu kkomera okumala myaka etaano. <ref>http://newsuganda.ug/news/latest/uganda-news-picks/man-imprisoned-for-conning-toro-queen-mother-best-kemigyisha/1curv.101632</ref> Kemigisa era yawawaabirako munnamateeka [[:en:Lawyer|munnamateeka]] Bob Kasango gwe yali avunaana okumufera ssente ezitemera mu buwumbi bwa ssiringi busatu. <ref>{{Cite web |date=2021-01-16 |title=Kasango ordered to pay 3b as compensation to Tooro queen mother |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kasango-ordered-to-pay-3b-as-compensation-to-tooro-queen-mother-1652384 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] mzb6cfnem2wzqi3dd6di5i4ybuuwazp 73195 73191 2026-08-28T16:34:18Z Ssemmanda will 3837 ngasseeko ebipya 73195 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Best Kemigisa Akiiki''' (yazaalibwa 22 Ogwokuna 1967) ye [[:en:Queen_mothers_(Africa)|Maama w'Omukama]] wa [[:en:Tooro_Kingdom|Tooro]], ng'abeera mu kibuga [[Fort Portal]] mu bugwanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]] . Mutabani we Rukirabasaija Oyo Nyimba Kabamba Iguru Amooti [[:en:Rukidi_IV_of_Toro|Rukidi IV]], [[:en:Omukama|Omukama]] ye yali omukulembeze ow'ennono ow'Obukama bwa Tooro okutuusa lwe yafa nga 27 Ogwomunaana 2026. <ref name="UGPulse">http://www.ugpulse.com/articles/daily/heritage.asp?ID=90</ref><ref>{{Cite web |date=2026-08-28 |title=Uganda's King Oyo: World's youngest reigning traditional monarch dies aged 34 |url=https://www.bbc.com/news/articles/c0j38d9v40po |access-date=2026-08-28 |website=www.bbc.com |language=en-GB}}</ref> Muwala w’Omulangira (Omubiito) Mujungu, ow’ekika kya [[:en:Batuku|Batuku]], ow’e Rwebisengo mu Disitulikiti eyitibwa [[:en:Ntoroko|Ntoroko]] . Mu biseera mwe yazaalibwa Ntoroko yali ekyali kitundu ku [[Kabarole (disitulikit)|disitulikiti y’e Kabarole]] okutuusa mu mwaka 1974 lweyakutulwamu okufunamu disitulikiti y’e [[Bundibugyo]]. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Who was Patrick Olimi Kaboyo? |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-28 |website=New Vision}}</ref> Okusoma yakutandikira ku Kahinju Primary School, Mpanga Senior Secondary School kwossa ne [[:en:Kyebambe_Girls'_Secondary_School|Kyebambe Girls School]] era amasomero gonna gasangibwa mu kibuga [[Fort Portal]]. Ye Mutandisi era Omuyima w'ekibiina Tooro Women's Development Association ekitakabanira enkulaakulana y'abakyala mu Bukama bwa Tooro <ref>{{Cite web |title=Luxury fashion & independent designers {{!}} SSENSE |url=https://www.ssense.com/?id=75300475 |access-date=2026-08-28 |website=www.ssense.com}}</ref> era nga y'omu ku baatandisi b'ekibiina ki [[:en:African_Queens_and_Women_Cultural_Leaders_Network|African Queens and Women Cultural Leaders Network]] ekitaba abakyala abali ku madaala agawaggulu mu bukulembeze obw'enono ku ssemazinga Afrika . <ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Uganda to host African queens |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-to-host-african-queens-1551318 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Best Kemigisa era ayagala nnyo ensonga ezikwata ku bawala n'abakyala mu Afrika era ategeka emikolo egiyitibwa Hakyooto mu bitundu bya Afrika eby’enjawulo okusomesa, okusanyusa n’okuzzaamu abantu amaanyi olwo basobole okubeera n’obulamu obulungi era obweyagaza. == Maama w'Omukama == Best Akiiki yatuuka ku bukulu bwa Maama w'omukama nga 3 Ogwomunaana 1995 oluvanyuma lw'okufa kwa [[:en:Olimi_III_of_Toro|Omukama Patrick Olimi Kaboyo II]] era bwatyo mutabani we namusikira. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/Tooro-Queen-Mother-Best-Kemigisa-grilled-by-land-probe/2466686-4495278-format-xhtml-fkk4byz/index.html |access-date=2025-07-22 |archive-date=2019-05-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190530114307/https://mobile.monitor.co.ug/News/Tooro-Queen-Mother-Best-Kemigisa-grilled-by-land-probe/2466686-4495278-format-xhtml-fkk4byz/index.html |url-status=dead }}</ref> Olwokuba Oyo yafuuka Omukama ku myaka emito nnyina yalondebwa nga omu ku bakuumi era abakuza mutabani we, eyali afuuse omukulembeze ow'enono omuggya era Kemigisa nafuna n'obuvunaanyizibwa wamu nabantu abalala okuyambako Oyo okufuga Tooro okutuusa lwe yatuuka ku myaka egyessalira mu mu 2010. <ref>{{Cite web |date=2021-01-24 |title=How Tooro Kingdom was run by a young king |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-tooro-kingdom-was-run-by-a-young-king-1471838 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Muwala we Omubiitokati Ruth Nsemere Komuntale yafumbirwako omusuubuzi Omumerika Christopher Thomas, kyokka oluvannyuma baayawukana. <ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Batooro give mixed reactions to Komuntale’s marriage breakup |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/batooro-give-mixed-reactions-to-komuntale-s-marriage-breakup-1556974 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.biyokulule.com/view_content.php?articleid=5414 |title=Archive copy |access-date=2025-07-22 |archive-date=2025-01-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250121113857/http://www.biyokulule.com/view_content.php?articleid=5414 |url-status=dead }}</ref> == Obukuubagano == Best yeetaba mu lukiiko lu Kings and Sultans of Africa Forum olwalimu okusika omuguwa. Olukungaana luno lwateegekebwa omukulembeze [[Libya|wa Libya]] mu biro ebyo, [[:en:Muammar_Gaddafi|Muammar Gaddafi]] . <ref>{{Cite web |last=Ph.D |first=Michael J. K. Bokor |title=Hail the Asantehene, now “King of Kings” of Africa! (Part I) |url=https://www.modernghana.com/news/366755/hail-the-asantehene-now-king-of-kings-of-africa-part-i.html |access-date=2026-08-28 |website=Modern Ghana |language=en}}</ref> Kigambibwa nti yakozesa eryaanyi okusindiikiriza omukadde John Businge mubiro ebyo eyali ow’emyaka 60 ku ttaka okwali enkaayana era kiteebeerezebwa okuba nga yayambibwako ab’ebyokwerinda ab'emmundu abaali bakuuma Omukama. <ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=45431</ref> Kemigisa era yaggula emisango gy’obufere ku musajja agambibwa okumubbako ddoola za [[Amerika]] eziwera emitwaloo 60,000 ngs ssente zino zaali ziteekeddwa kukozesebwa mu kuwandiisa ekibiina kye eky’abakyala mu Tooro ku [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kibiina ky’amawanga amagatte]] . <ref>http://www.newvision.co.ug/news/638152-toro-queen-sh1-4b-fraud-case-postponed.html</ref> omuwawaabirwa Moses Kyeyune yasingisibwa omusango mu Gwokutaano 2013 era nasindikibwa mu kkomera okumala myaka etaano. <ref>http://newsuganda.ug/news/latest/uganda-news-picks/man-imprisoned-for-conning-toro-queen-mother-best-kemigyisha/1curv.101632</ref> Kemigisa era yawawaabirako munnamateeka [[:en:Lawyer|munnamateeka]] Bob Kasango gwe yali avunaana okumufera ssente ezitemera mu buwumbi bwa ssiringi busatu. <ref>{{Cite web |date=2021-01-16 |title=Kasango ordered to pay 3b as compensation to Tooro queen mother |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kasango-ordered-to-pay-3b-as-compensation-to-tooro-queen-mother-1652384 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] 4cty3atxl84tylxvjlxoneaf79lfg3m Ssuuna I of Buganda 0 11322 73174 71710 2026-08-28T13:49:56Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 73174 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Suuna I Kisolo''', era nga liwandiikibwa nga '''Ssuuna I Kisolo''', yali Sekabaka ow'omulundi ogwa 11 mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]], yafuga wakati wa 1584 - 1614 mweyafiira. Obufuzi bwe bujjukirwa nga bwa kisa era omukkakkamu.<ref name="The Customs of the Baganda">{{Cite book |last=Kaggwa |first=Apollo |date=1934 |title=The Customs of the Baganda |url=https://archive.org/details/customsofbaganda0022sira |last2=Kalibala |first2=Ernest B. |page=[https://archive.org/details/customsofbaganda0022sira/page/25 25]}}</ref> == Okulya obwa Kabaka == Yali mutabani wa [[Nakibinge of Buganda|Kabaka Nakibinge Kagali]], sekabaka wa Buganda wakati wa 1524 - 1554. Maama we yali Nassuuna, [[:en:Wife|mukyala]] wa kitaawe ow'okutaano . [[:en:Throne|Yalya Obwakabaka]] oluvannyuma [[:en:Death|lw’okufa]] kwa mukulu we, [[Jemba of Buganda|Kabaka Jemba]], mu 1584. Yatandikawo [[:en:Capital_(political)|olubiri]] olwe Jimbo ku lusozi. == Obulamu bw’obufumbo == Yawasa abakyala babiri: <ref name="The Customs of the Baganda"/> * Nakigo muwala wa Walusimbi, ow'ekika kya Ffumbe * Naluggwa muwala wa Lwoomwa ow'ekika ky'e Ndiga Era yawasaayo abakyala abalala babiri ab'okwekumisa. == Ensonga == Yazaala abaana bana ab’obulenzi: <ref name="The Customs of the Baganda"/> * Omulangira (Omulangira) Sewatti, nga nnyina yali Nakigo * Omulangira (Omulangira) Gogombe * Omulangira (Omulangira) Kawaali * [[Kimbugwe owa Buganda|Kabaka Kimbugwe]], Kabaka wa Buganda, nga nnyina yali Naluggwa. == Emyaka egyasembayo == Yakisa omukono mu myaka egy'omu makkati, mu kibuga kye ekikulu e Jimbo, Busiro mu 1614. [[:en:Burial|Yaterekebwa]] e Gombe ate akawanga ke ne katerekebwa e Jimbo.<ref name="The Customs of the Baganda"/> == Laba ne == * [[Ssuuna II of Buganda|Suna II eya Buganda]] * [[Kabaka wa Buganda]] == Ennambika y'obusika == {{s-start}} {{succession box|title=[[King of Buganda]]|before=[[Jemba of Buganda|Jemba Busungwe]]|after=[[Sekamaanya of Buganda|Sekamaanya Kisolo]]|years=c. 1584 – c. 1614}} {{s-end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} * [https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm Olukalala lwa Bassekabaka ba Buganda] [[Category:Bassekabaka ba Buganda]] [[Category:Buganda]] ekwmaanfs27xe9u91jo2um6j2e5abt6 Sudhir Ruparelia 0 11350 73303 42201 2026-08-29T09:26:52Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73303 wikitext text/x-wiki   '''Sudhir Ruparelia''' yazaalibwa Ogusooka nga 17, 1956, [[:en:Uganda|Munayuganda]] [[:en:Business_magnate|omutandise wa mirimu ow'amaanyi, omugagga]] era nga musiga nsiimbi. Ye ssentebe era alina emigabo egisinga obungi mu kkampuni za [[:en:Ruparelia_Group|Ruparelia Group]] . <ref>{{cite web|access-date=8 July 2014|url=http://www.rupareliagroup.com/|title=The Companies of the Ruparelia Group|last=Ruparelia Group|work=Ruparelia Group of Companies|archive-date=10 August 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250810170234/https://rupareliagroup.com/|url-status=dead}}</ref> Ensiimbi zze asinga kuzisiga mu mu bitundu bya bbanka, yinsuwa, eby'enjigiriza, okuweereza ku mpewo, eby’amayumba n'ettaka, okulima ebimuli n’okusembeza abagenyi. Okusinziira ku mukutu gwa [[:en:Forbes|Forbes]] n’ensonda endala, Ruparelia y’omu ku bantu sekinoomu abalina eby'obugagga ebingi mu Uganda era omu kubamusiga nsiimbi abasinga ssente mu by'okutunda n'okugula eby'amaguzi, ng’abalirwaamu akawumbi ka ddoola kamu n’obukadde 200. <ref>{{cite web|last=Team|first=Editorial|date=2023-06-29|title=The 7 richest people on the Uganda Securities Exchange|url=https://billionaires.africa/2023/06/29/the-7-richest-people-on-the-uganda-securities-exchange/|access-date=2023-11-01|website=Billionaires.Africa|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2021-01-11|title=Forbes lists 10 richest Ugandans|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/forbes-lists-10-richest-ugandans-1775120|access-date=2023-11-01|website=Monitor|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2021-09-01|title=The 10 richest investors on the Uganda Securities Exchange|url=https://www.independent.co.ug/the-10-richest-investors-on-the-uganda-securities-exchange/|access-date=2023-11-01|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Eze|first=Maryjane|date=2022-08-20|title=Top 10 Richest Men In Uganda (2022)|url=https://rnn.ng/richest-men-in-uganda/|access-date=2023-11-01|website=rnn.ng|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Uganda|first=TheSpy|date=2019-05-15|title=Forbes Releases 2019 List Of Top 10 Richest People In Uganda And Their Net Worth, Sudhir Still On Top! - TheSpy|url=https://www.spyuganda.com/forbes-releases-2019-list-of-top-10-richest-people-in-uganda-and-their-net-worth-sudhir-still-on-top/|access-date=2023-11-01|language=en-GB}}</ref> == Ebimukwatako == Ruparelia yazaalibwa Kabatoro mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]] mu bitundu by'omu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba bwa Uganda]] mu family [[:en:Indians_in_Uganda|y’Abayindi eya Gujarati]] ey'eri mutuluba ly'awaggulu ne wakati<ref>{{Cite web|title=Uganda: Who's who in Sudhir Ruparelia's inner circle?|url=https://www.theafricareport.com/284123/uganda-whos-who-in-sudhir-ruparelias-inner-circle/|access-date=2023-07-04|website=The Africa Report.com|language=en}}</ref>. Jjajja wa jjajja yasenguka okuva e Buyindi n'agenda e [[:en:Mombasa,_Kenya|Mombasa mu Kenya]] mu 1897, n'atandikayo edduuka ly'obusuubuzi, nga tannagenda mu Uganda mu 1903. Jjajja we yazaalibwa mu Uganda mu 1908, ate kitaawe naye yazaalibwa mu Uganda mu 1932. <ref name=":0">{{Cite web|title=Uganda: Who's who in Sudhir Ruparelia's inner circle?|url=https://www.theafricareport.com/284123/uganda-whos-who-in-sudhir-ruparelias-inner-circle/|access-date=2023-07-04|website=The Africa Report.com|language=en}}</ref> Ruparelia alina bannyina babiri ne muganda we omu. Yasomera mu ''Bat Valley Primary School'' mu [[Kampala]], okuva ku P1 okutuuka mu P6, oluvannyuma n'agenda ku Jinja Main Street Primary School e [[Jinja]] okusoma P7 ne Jinja Secondary School. <ref>{{Cite web|date=2023-03-10|title=Govt, Sudhir moot new Shs140b joint venture|work=[[Daily Monitor]]|access-date=2023-07-04|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-sudhir-moot-new-shs140b-joint-venture--3724038|language=en}}</ref> Mu 1971, yeegatta ku [[Kololo Senior Secondary School]]. Ruparelia yaddukira mu Bungereza ne bazadde bbe mu 1972 ng'alina emyaka 16, eyali pulezidenti wa Uganda mu kiseera ekyo [[Idi Amin]] bwe [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|yawera abantu bonna abaali bava kusemazinga wa Asia okuva mu Uganda]] . <ref>{{Cite web|last=Adongo|first=Francisco|date=2023-06-29|title=Sudhir Ruparelia, the man behind Uganda's boom in office space and hotel rooms|url=https://eagle.co.ug/2023/06/29/sudhir-ruparelia-the-man-behind-ugandas-boom-in-office-space-and-hotel-rooms.html|access-date=2023-07-04|website=Eagle Online|language=en-GB}}</ref> Ruparelia yakomawo mu Uganda mu 1985, ng’alina ddoola za Amerika 25,000 gyeyali yafuna okuva mu kukola emirimu egy'enjawulo egitaaliko saawa ntuufu z'olina kukolera omwali okukola mu semaduuka, amakolero, nerufula z'ennyama. Ruparelia yatandika okutunda bbiya n’omwenge ogw'enjawulo ogwagibwa ng'e Kenya. Mu 1989, okuyingiza bbiya mu ggwanga kwawereddwa okukubiriza okutandika okukola omwenge ogwa wano, era n'akizuula nti yali tasobola kukola bbiya. Wabula olw’okuba bakasitoma bbe, okusinga baali bagwiira, baamusasula mu ssente z’ebweru, n'atandikawo bbaanka ekyusa ssente eya Crane Forex Bureau, eyasookera ddala mu Uganda. Olw’amagoba ge, Mr Ruparelia yatandika okwenyigira mu bizinensi endala, omuli n’okutandikawo [[:en:Crane_Bank|Crane Bank]] mu 1995. Oluvannyuma, yategeka bizineensi ze wansi n'aziteeka wansi w'erinya lya limu nga ziyitibwa [[:en:Ruparelia_Group|Ruparelia Group]]. Mu 2007, Ruparelia yaweebwa ekitiibwa kya [[:en:Doctor_of_Laws|Doctor of Laws]] mu by’obusuubuzi okuva mu [[:en:Uganda_Pentecostal_University|Uganda Pentecostal University]] ng’'asimobwa olw'emirimu gyeyali akoledde enkulakulanya y'eby'enfuna bya Uganda. <ref>{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://allafrica.com/stories/200710231095.html|date=24 October 2007|title=Uganda: Sudhir Awarded Honorary PhD|author=Stephen Wandera & Agness Nandutu|access-date=18 March 2020|place=Kampala|format=via [[AllAfrica.com]]}}</ref> == Omulimu gwe mu by'obusuubuzi, gyeyatandikira n'ebimukwatako == Ng’akyali musajja muto mu Bungereza, Ruparelia yatandika bizineensi entonotono eziwerako nga tannadda mu Uganda mu myaka gya 1980 okweyambisa emikisa gy’okutereera kw'eby’obufuzi ne bizineensi. <ref>{{Cite web|author=Editorial Staff|date=2013-10-14|title=Africa's Newest Billionaire: Ugandan-Born Sudhir Ruparelia, Builds $1.1 Billion Fortune From The Ground Up|url=https://www.africanleadershipmagazine.co.uk/africas-newest-billionaire-ugandan-born-sudhir-ruparelia-builds-1-1-billion-fortune-from-the-ground-up/|access-date=2023-11-04|website=African Leadership Magazine|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2021-01-05|title=Ugandan Asians: The making of Ruparelia Group|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/ugandan-asians-the-making-of-ruparelia-group-1527008|access-date=2023-11-04|website=Monitor|language=en}}</ref> Ruparelia yatandikawo [[:en:Ruparelia_Group|Ruparelia Group]] nga kkampuni y’obusuubuzi entono mu 1985 ku myaka 29 ng’alina ddoola za Amerika 25,000 zeyali yakomawo nazo ng’ensimbi zeyakuŋŋaanya nga okuva mu mirimu egiwerako mu Bungereza, famire ye gye yali enoonya obubudamu oluvannyuma [[:en:Expulsion_of_Indians_from_Uganda|lw’okugobwa kw'Abayindi mu Uganda]] . <ref>{{Cite web|title=Sudhir Ruparelia|url=https://www.forbes.com/profile/sudhir-ruparelia/|access-date=2023-11-04|website=Forbes|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Mbabazi|first=Hannington|date=2022-11-09|title=Dr. Sudhir Ruparelia: A Billionaire Whose Heart and Mind Have Always Been Focused On "Building Uganda"|url=https://thecapitaltimes.co.ug/2022/11/09/dr-sudhir-ruparelia-a-billionaire-whose-heart-and-mind-have-always-been-focused-on-building-uganda/|access-date=2023-11-04|website=Thecapitaltimes|language=en-US|archive-date=2023-11-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20231104174151/https://thecapitaltimes.co.ug/2022/11/09/dr-sudhir-ruparelia-a-billionaire-whose-heart-and-mind-have-always-been-focused-on-building-uganda/|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Muhoozi|first=Mourice|date=2023-07-06|title=Latest List 2023: Sudhir and the other 9 richest businessmen in Uganda|url=https://www.watchdoguganda.com/business/20230706/156311/latest-list-2023-sudhir-and-the-other-9-richest-businessmen-in-uganda.html|access-date=2023-11-04|website=Watchdog Uganda|language=en-GB}}</ref> Olw’olutalo lw’omunda olw’emyaka 5, amakolero g’omwenge mu Uganda gaali goononese, ekyafuula eky’omuganyulo okuyingiza bbiya, n’ebintu by’awaka, okuva e Kenya. Ruparelia yaggulawo edduuka eritunda n'okusuubuza eby'amaguzi mu masekati ga distulikiti ya Kampala, ng’asuubula bbiya, omunnyo ne wayini. Mu Gwekumineebiri mu 1986 n’akuba ddiru ey'okubeera nga yeeyalina okusaasaanya ebika bya bbiya ebisinga okubeera eby’omutindo mu Uganda nga biva Kenya wamu n’okuyingiza eby'okunywa ebirala ebitamiiza, Ruparelia n'era yakozesa akakisa kano ng'ayingiza ebintu ng’omunnyo, sukaali ne sigala okuva ku basuubuzi b'oku [[:en:Mombasa_Port|myalo gy'e Mombasa]] . <ref name=":2">{{Cite web|last=Administrator|date=2013-04-26|title=Africa's Newest Billionaire: Ugandan Builds $1.1 Billion Fortune From The Ground Up|url=https://venturesafrica.com/africas-newest-billionaire-ugandan-tycoon-builds-1-1b-fortune-from-the-ground-up/|access-date=2023-11-04|website=Ventures Africa|language=en-US}}</ref> Yafuuka omukutu ogwaali gugata abayingiza ebintu n’abasuubuzi era n’afuuka munna bizineensi eyeesigika eri abayingiza ebintu, abaamuwa ng'ebintu bino ku bbanja, ne basaba okusasulwa oluvannyuma lw’ennaku nga bbiri, okwongera ku by'enfuna. <ref>{{Cite web|date=2014-01-04|title=Pakasa: From a cab driver, he now owns a business empire|url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=630054&CatID=3|access-date=2023-11-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20140104213109/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=630054&CatID=3|archive-date=4 January 2014}}</ref>&nbsp;Enkola eno yagiddukanya bulungi n’atandikawo enkola ennywevu eyasooka mu Kampala n’afuuka omusuubuzi nnamba emu ayingiza bbiya mu Kampala. <ref>{{Cite web|date=2016-03-31|title=Sudhir Ruparelia: Uganda's "mad" entrepreneur is self-made|url=https://eagle.co.ug/2016/03/31/sudhir-ruparelia-ugandas-mad-entrepreneur.html|access-date=2023-11-04|website=Eagle Online|language=en-GB}}</ref> == Okutandikawo Crane Forex Bureau ne Crane Bank == Mu kiseera ekyo, bakasitoma ba Ruparelia abasinga obungi baali bannansi b’amawanga amalala abaasasulira ng'ebintu byabwe mu ssente z’ebweru. Ruparelia yalabye omukisa. Yakola mangu bizineensi y'okukyusa ensimbi z’ebweru etaali ntongole. Akalate ebiseera ebyo kaali tekakozesebwa mu Uganda ng'era bizineensi eno mu kiseera ekyo kyakola mu ngeri etali ntongole, obwetaavu bwali buyitirivu, nga bizineensi eno yafuuka y'amaanyi kuba Ruparelia mweyali akola amagoba ga doola nga 10,000 buli lunaku. Yatandika okusiga mu bintu ku bintu ebikalu eby'amaanyi mu Kampala. <ref name=":1">{{Cite web|last=Nsehe|first=Mfonobong|title=Sudhir Ruparelia, Uganda's Multi-talented Property Baron|url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2012/11/20/sudhir-ruparelia-ugandas-multitalented-property-baron/|access-date=2023-11-04|website=Forbes|language=en}}</ref> Mu 1989, [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] yawera okuyingiza bbiya mu kaweefube w’okukubiriza okukola omwenge enzaalwa kyokka Ruparelia yali talina bwagazi bwakukola bbiya era n’asalawo okusa essira ku bizineensi y'okukyusa ssente mu kifo ky’ekyo. <ref name=":2" /> Mu 1990, bizineensi za forex zaali zikuze ng'era zeyongedde obungi mu Uganda era [[:en:Government_of_Uganda|gavumenti]] n’eyingirawo n’enkola y'eteeka erizifuga kwe kuleeta ebisaanyizo ne layisinsi singa obeera otagala okuzidukanya.Crane Forex bureau eya Ruparelia yeyasooka okufuna layisinsi mu [[Yuganda|Uganda]], nga mu myeezi 6, yali atandise okukola ssente nnyingi okusinga [[:en:List_of_banks_in_Uganda|bbaanka z’eby'obusuubuzi mu ggwanga]] . <ref name=":3">{{cite web|author=Frank Mugabi|date=2014-04-08|title=From taxi driver to $1.1 billion tycoon|access-date=2023-11-04|url=https://observer.ug/business/38-business/31127--from-taxi-driver-to-11-billion-tycoon|work=[[The Observer (Uganda)]]|archive-date=2023-11-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20231103145525/https://observer.ug/business/38-business/31127--from-taxi-driver-to-11-billion-tycoon|url-status=dead}}</ref>&nbsp;Bbaanka ezoogeddwaako zaali zikola mu ngeri etali ya busobozi n’amalala nga ziringa eziyamba bakasitoma, nga kw’ogasse n’okusasuza amagoba agasukkiridde naye nga waliwo eby’okusalawo bitono. <ref name=":3" /> .Kino kyanyiiza nnyo Ruparelia eyali kasitoma, ekyamuwaliriza okutandikawo bbaanka eyalina obukugu mu nzirukanya y'eby'emirimu, nga esaba n'amagoba matono, era mu 1995 yatandikawo era n'atongoza [[:en:Crane_Bank|Crane Bank]] ne ssente za Amerika ddoola 1,000,000 n'atandikawo n'engombo ya bbaanka empya egamba nti: wereza okule era okule nga w'owereza (Serving To Grow And Growing To Server). <ref>{{Cite web|date=2014-04-01|title=The Man Who Earns $600 Million A Year In Rent|url=https://www.forbesafrica.com/entrepreneurs/2014/04/01/man-earns-600-million-year-rent/|access-date=2023-11-04|website=www.forbesafrica.com|language=en}}</ref> Yakendeeza ku ssente bbaanka zeyali esaba ssinga wali ogyayo ssente n'okutereka, n’ayongera ku ssaawa z'okukola, neefuuka [[:en:Commercial_bank|bbaanka y’eby'obusuubuzi]] eyasooka okukola okutuuka ku 5 ez'ekawungeezi ne ku Lwomukaaga. <ref name=":42">{{Cite web|date=2023-07-29|title=Real Muloodi Sudhir Ruparelia Biography|url=https://realmuloodi.co.ug/real-muloodi-sudhir-ruparelia-biography/|access-date=2023-11-04|website=Real Muloodi News Network|language=en-GB}}</ref> Bbaanka eno yawangula engule za Bbaank y'omwaka mu 2003, 2005, <ref>{{Cite web|date=2005-07-09|title=Uganda: Crane Bank Named 2005 Bank of the Year|url=https://allafrica.com/stories/200509070391.html|access-date=2023-04-07|website=allafrica.com}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Crane Bank scoops award|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined|access-date=2023-11-04|website=New Vision|language=en}}</ref> 2006, 2007, 2008 ne 2009 okuva mu lupapula lw'amawulire owa [[:en:Financial_Times|Financial Times e London]] . <ref>{{Cite web|title=Crane Bank awarded|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined|access-date=2023-11-04|website=New Vision|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Crane Bank is 2008's best bank|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined|access-date=2023-11-04|website=New Vision|language=en}}</ref> Mu 2011, bbaanka yateeka ku mikutu gyayo okubeera nga yali eyongedde ku magoba gaayo n'ebitundu 32.3 nga tebanasalako misolo, nezirinnya okuva ku buwuumbi 90 mwemitwalo 23 nga bwebukadde 37 mu ddoolo za Amerika<ref>{{Cite web|title=Crane Bank profits increase by 61%|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined|access-date=2023-11-04|website=New Vision|language=en}}</ref> okuva ku buwuumbi 68 mwemitwalo 19 nga mu za ddoola za Amerika bwebukadde 28 mu 2010, era mu 2012, Crane banka yali ebalibwaamu obukadde bwa ddoola za Amerika 120 mu magoba n'amatabi 38 okwetoloola Uganda <ref>{{Cite web|date=2010-03-31|title=Crane Bank posts highest profit ever|url=https://www.independent.co.ug/crane-bank-posts-highest-profit-ever/|access-date=2023-11-04|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Crane Bank Uganda Profits Up to 90.23 Billion|url=https://www.africa-uganda-business-travel-guide.com/crane-bank-uganda-profits-up-to-9023-billion.html|access-date=2023-11-04|website=www.africa-uganda-business-travel-guide.com}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2016-10-25|title=Atlas Mara, Crane Bank's reported suitor, releases Q3 results; silent on bid {{!}} Uganda Business News|url=https://ugbusiness.com/2016/10/companies/atlas-mara-crane-banks-reported-suitor-releases-q3-results-silent-on-bid|access-date=2023-11-04|website=ugbusiness.com|language=en-GB|archive-date=2023-11-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20231104174151/https://ugbusiness.com/2016/10/companies/atlas-mara-crane-banks-reported-suitor-releases-q3-results-silent-on-bid|url-status=dead}}</ref> Mu Gwomwenda mu 2012, Crane Bank yafuna eby’obugagga n’ezimu ku mabanja ga [[:en:National_Bank_of_Commerce_(Uganda)|National Bank of Commerce]], kkampuni entono, ekola ku by’ensimbi mu Uganda eyali efiiriddwa layisinsi yaayo ey'okukola nga bbaanka. <ref>{{Cite web|date=2012-01-10|title=It's Business as Usual as Crane Bank Assumes Control of NBC|url=https://ugandaradionetwork.net/story/its-business-as-usual-as-crane-bank-assumes-control-of-nbc|access-date=2023-04-11|website=URN}}</ref> Nga 30 Ogusooka 2014, [[:en:Crane_Bank|Crane Bank]] yatandikawo [[:en:Crane_Bank_Rwanda|Crane Bank Rwanda Limited]], nga yonna beebagirinako obuyinza, ng’ettabi eryasooka mu [[Rwanda]] okugulwaawo eri bakasitoma nga 30 Ogwomukaaga 2014 <ref>{{Cite web|date=2015-09-24|title=The Investigator - Banking: How Crane Bank Beat Rivals in 2014|url=http://www.investigator.co.ug/business/item/48-banking-how-crane-bank-beat-rivals-in-2014.html|access-date=2023-11-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924035713/http://www.investigator.co.ug/business/item/48-banking-how-crane-bank-beat-rivals-in-2014.html|archive-date=24 September 2015}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web|date=2016-08-22|title=CRANE BANK {{!}} Easier than you think|url=http://www.cranebanklimited.com/financial-reports|access-date=2023-11-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160822100905/http://www.cranebanklimited.com/financial-reports|archive-date=22 August 2016}}</ref> Bbaanka eno yali egaziye ku by'okukola emirimu gy'eby'ensiimbi mu Uganda era nga 31 Ogwokumineebiri mu 2015, eby’obugagga bya Crane Bank mu bintu ebikalu ssente za Uganda 1.81 trillion, ng'emigabo gyayo gyali 281.43 billion mu ssente za Uganda. <ref>{{Cite web|last=Mbabazi|first=Hannington|date=2022-08-23|title=Half a Decade After Fraudulent Take Over Of Powerful Crane Bank, Staggering Dfcu Bank Stuck In Limbo|url=https://thecapitaltimes.co.ug/2022/08/23/half-a-decade-after-fraudulent-take-over-of-powerful-crane-bank-staggering-dfcu-bank-stuck-in-limbo/|access-date=2023-11-04|website=Thecapitaltimes|language=en-US}}</ref> &nbsp;Mu Gwekumi mu 2015, nga balina bakasitoma abasoba mu 750,000. <ref>{{Cite web|date=2022-02-14|title=What Next for Sudhir and BOU?|url=https://www.independent.co.ug/what-next-for-sudhir-and-bou/|access-date=2023-11-04|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> '''Bank ne Forex Bureau Okuggalawo Bbanka Enkulu''' Nga 20 Ogwekumi 2016, [[Bank of Uganda|bbanka enkulu eya Uganda]] yatwaala obw'okudukanya Crane Bank, kkampuni esinga obunene mu [[:en:Ruparelia_Group|Ruparelia Group]], olw’obutafuna baali tebalika ssente zigidukanya bulungi na kugiyamba kukula<ref>{{Cite web|date=2016-10-21|title=Bank of Uganda takes control of large commercial bank - Central Banking|url=https://www.centralbanking.com/central-banking/news/2474933/bank-of-uganda-takes-control-of-large-commercial-bank|access-date=2023-11-04|website=www.centralbanking.com|language=en}}</ref> n’agiguza bbaanka ya Dfcu mu 2017 ku buwumbi bwa Uganda 200, nga ze ddoola za ssente za Amerika 53,321,780 <ref>{{Cite web|last=Mwesigwa|first=Alon|date=2017-11-01|title=Dfcu acquired Crane bank for Shs 200 billion|url=https://observer.ug/business/55721-dfcu-acquired-crane-bank-for-shs-200-billion.html|access-date=2023-11-04|website=The Observer - Uganda|language=en-gb|archive-date=2023-11-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20231104174151/https://observer.ug/business/55721-dfcu-acquired-crane-bank-for-shs-200-billion.html|url-status=dead}}</ref> Mu Gwokuna mu 2017, bbaanka enkulu eya Uganda yaggalawo ebifo byamirundi enna ebyali bikola ku kuvungisa ssente olw'okubeera nga zaali ziremereddwa okuzza layisinsi zaayo obugya. <ref>{{Cite web|last=Nsehe|first=Mfonobong|title=Former Billionaire Sudhir Ruparelia Loses Lucrative Forex Bureaus In Uganda|url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2017/05/19/former-billionaire-sudhir-ruparelia-loses-lucrative-forex-bureaus-in-uganda/|access-date=2023-11-04|website=Forbes|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2017-04-23|title=Sudhir suffers more losses|url=https://www.independent.co.ug/sudhir-suffers-losses/|access-date=2023-11-04|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2019, [[Bank of Uganda|BoU]] yasasula Ruparelia obukadde 280 obwa ssente za Uganda, nga ze ddoola 74,650.49 mu ssente za Amerika, olw'okuba nga baali bagaddewo ebifo bino webavungizisa ssente. <ref>{{Cite web|date=2020-09-17|title=BoU pays Sudhir Shs280m for closed forex bureaus|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bou-pays-sudhir-shs280m-for-closed-forex-bureaus-1816922|access-date=2023-11-04|website=Monitor|language=en}}</ref> === Kkooti Ensukkulumu mu Uganda eragira Crane Banka okuddizibwa eri Ruparelia === Mu Gwomusanvu 2022, [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti ensukkulumu mu Uganda]] yasalawo [[:en:Crane_Bank|Crane Bank]] eddeyo ewa Ruparelia era n’esaba Bank ya Uganda okusasula emiwendo egyo, ng'ejuliza [[:en:Fraudulent_intent|etambuza ya ssente ey’obufere]] mu Bank ya Uganda. <ref>{{Cite web|last=Mwenda|first=Andrew|date=2022-02-28|title=BOU's Crane Bank disaster|url=https://www.independent.co.ug/bous-crane-bank-disaster/|access-date=2023-11-04|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Reporter|first=Express|date=2022-02-21|title=Tycoon Sudhir Demands Sh200bn after Slaughtering Central Bank in BOU-Crane Bank Case|url=https://dailyexpress.co.ug/2022/02/21/tycoon-sudhir-demands-sh200bn-after-slaughtering-central-bank-in-bou-crane-bank-case/|access-date=2023-11-04|website=Daily Express|language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web|last=URN|date=2022-07-02|title=Supreme court orders Bank of Uganda to return Crane bank to Sudhir|url=https://observer.ug/news/headlines/74192-supreme-orders-bank-of-uganda-to-return-crane-bank-to-sudhir|access-date=2023-11-04|website=The Observer - Uganda|language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2022-07-01|title=Court makes final ruling in Crane Bank, BoU case|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-makes-final-ruling-in-crane-bank-bou-case-3866262|access-date=2023-11-04|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obugagga bwe == Ruparelia yafuuka omugagga wa Uganda eyasooka mu 2014 <ref name=":6">{{Cite web|last=Nsehe|first=Mfonobong|title=The African Billionaires 2014|url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/03/04/the-african-billionaires-2014/|access-date=2023-11-04|website=Forbes|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Ajayi|first=Omokolade|date=2023-05-23|title=10 companies owned by Uganda's richest man Sudhir Ruparelia|url=https://billionaires.africa/2023/05/23/ten-companies-owned-by-ugandas-richest-man-sudhir-ruparelia/|access-date=2023-11-04|website=Billionaires.Africa|language=en-US}}</ref> ng'era yeeyali omugagga asinga mu mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika, <ref>{{Cite web|title=Sudhir richest man in East Africa - Forbes|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined|access-date=2023-11-04|website=New Vision|language=en}}</ref> nga wa 28 mu Afrika ate Crane Bank ye yali emu ku bbaanka 3 ezisinga mu Uganda. Wetwatukira mu Gwekuminoogumu mu November 2023, Ruparelia ye [[:en:List_of_Africans_by_net_worth|muntu asinga obugagga mu Uganda]] wekituuka mu bintu ebikalu, ng'abalibwaamu obuwuumbi bwa ddoola za Amerika 1.2 == Emirimu gy'ekikungu == Mu Gwokubiri mu 2020, Ruparelia yaweebwa ekitiibwa ky'okubeera omubaka w'eggwanga lya [[Nepal|Republic of Nepal]] mu Uganda, nga kino kyamuweebwa [[:en:Bidhya_Devi_Bhandari|Bidhya Devi Bhandari,]] pulezidenti wa Nepal. Nga 17Ogwokusatu 2020, ebiwandiiko bye eri [[:en:Samuel_Kutesa|Samuel Kutesa]], minisita wa Uganda ow’ensonga z’ebweru. Atera kusinganibwa ku kitebe kya [[Nepal]] mu [[:en:Cairo|Cairo]] e Misiri. <ref>{{cite web|work=Nile Post Uganda|url=https://nilepost.co.ug/2020/03/17/ambassador-sudhir-presents-credentials-officially-starts-work-as-nepals-consul-to-uganda/|title='Ambassador' Sudhir presents credentials, officially starts work as Nepal's consul to Uganda|date=17 March 2020|author=Lydia Nabakooza|access-date=18 March 2020|place=Kampala}}</ref> == Obulamu bwe == Ruparelia abeera [[Kololo]], Kampala. <ref>{{Cite web|date=2021-07-04|title=Million Dollar Cribs: Inside the UGX36 Billion Luxurious Ruparelia Residence|url=https://realmuloodi.co.ug/million-dollar-cribs-inside-the-ugx6-billion-luxurious-ruparelia-residence/|access-date=2023-11-04|website=Real Muloodi News Network|language=en-GB}}</ref> <ref name=":7">{{Cite web|last=Dawood|first=Farhana|title=After exile, a prosperous return to Uganda|url=https://www.bbc.com/worklife/article/20160411-a-prosperous-return-to-uganda|access-date=2023-11-04|website=www.bbc.com|language=en}}</ref> Ye nnannyini amaka agasinga obunene mu mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika agaliko obunene bwa sikweeya mira 130,000 , nga zze sikweeya fuuti 1,400,000. <ref name=":7" /> Ruparelia abadde mufumbo ne Jyotsna okuva mu 1977. Bombi, bazadde b’abaana basatu okuli, Meera, Sheena ne Rajiv. <ref>{{Cite web|last=Mbasabye|first=Eve|date=2019-07-23|title=My Children Have Grown Up In A Way I Like Them To Grow – Sudhir|url=https://earthfinds.co.ug/index.php/en/features/item/2438-my-children-have-grown-up-in-a-way-i-like-them-to-grow-sudhir|access-date=2023-11-04|website=earthfinds.co.ug|language=en-gb|archive-date=2023-11-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20231104174150/https://earthfinds.co.ug/index.php/en/features/item/2438-my-children-have-grown-up-in-a-way-i-like-them-to-grow-sudhir|url-status=dead}}</ref> Ruparelia alina abazzukulu 4. <ref name=":9">{{Cite web|last=Times|first=Uganda|date=2022-01-18|title=Biography: Rajiv Ruparelia; Family, Wife and Net Worth|url=https://ugandatimes.ug/biography-rajiv-ruparelia-family-wife-and-net-worth/|access-date=2023-11-04|website=The Uganda Times - Breaking News, International News, World News, Africa News, Ugandan Updates, Uganda News, Uganda Updates, Opi|language=en-US}}</ref> <ref name=":8">{{Cite web|date=2022-10-23|title=Ruparelia Family Welcomes Baby Girl after Daughter Sheena Gives Birth|url=https://realmuloodi.co.ug/ruparelia-family-welcomes-baby-girl-after-daughter-sheena-gives-birth/|access-date=2023-11-04|website=Real Muloodi News Network|language=en-GB}}</ref> Meera Ruparelia, omukulu, Yazaalibwa nga 12 mu Gwekumineebiri 1985. Mufumbo ne Ravi Kotecha. Okuva mu Gwomukaaga, 2010 okutuuka kati era nga bombi balina omuwala omu, <ref>{{cite web|title=Uganda's Richest Man To Spend $2 Million On Daughter's Wedding|work=[[Forbes.com]]|author=Mfonobong Nsehe|url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2013/05/13/ugandas-richest-man-to-spend-2-million-on-daughters-wedding/|access-date=2023-11-04|language=en}}</ref> Meera y'akulira eby'enkulakulana mu kkampuni ya Meera Investments eddukanya eby'obugagga mu bintu ebikalu ebisoba mu 400 mu ggwanga, ye maneja omukulu mu kampuni ya Crane Management Services avunaanyizibwa ku bintu ebikalu okuva mu Gwomukaaga 2010 okutuuka kati era y’akulira ekitongole ky’emirimu mu Sheena Investments Limited e [[:en:Dubai|Dubai mu UAE]] okuva mu Gwomukaaga, 2008 okutuuka kati. Y'omu kubali ku [[:en:Board_of_Trustees|kakiiko akakulira kampuni]] ya Ruparelia Foundation era n'okwagala kwe kweyalina eri okulabirira ebisolo by'okutale n'obutonde , omukwano gw’agabana ne kitaawe. Alina diguli ya BSc. Okusiga ensiimbi n'okudukanya obuzibu obuyinza okuva mu by'ensiimbi gyeyafuna okuva mu [[:en:City,_University_of_London|City University e London]] . <ref>{{Cite web|date=2021-01-04|title=Pomp as Sudhir's daughter is 'sent off'|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/heart-to-heart/pomp-as-sudhir-s-daughter-is-sent-off--1559096|access-date=2023-11-04|website=Monitor|language=en}}</ref> Sheena Ruparelia ye muwala wa Sudhir ow'okubiri. Yazaalibwa nga 23 Ogwekumineebiri mu 1988, era mufumbo ne Jay Sakaria okuva mu 2016, ng'era balina abaana babiri, bombi bawala.&nbsp;Alina [[:en:Bachelor_of_Science|diguli ya sayaansi]] mu by’enfuna n’okubala ebitabo okuva mu [[:en:City,_University_of_London|City University e London]] . Okwongereza ku kubeera nga y'akulira Ruparelia Group, Sheena era y'omu kubali ku lukiiko olufuga ''Ruparelia Foundation'' . [[Rajiv Ruparelia]] yali mutabani wa Sudhir yekka, eyazaalibwa nga 2 Ogusooka mu 1990. Yawasa Naiya Khagram Ruparelia mu 2017 era bombi baalina omuwala omu. <ref>{{Cite web|title=Rajiv Ruparelia, wife welcome baby girl|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_131291|access-date=2023-11-04|website=New Vision|language=en}}</ref> Yali yatikkirwa mukudukanya eby'ensimbi okuva mutendekero lya [[:en:Regent's_College,_London|Regents College London]] . <ref>{{Cite web|last=Times|first=Uganda|date=2016-02-05|title=Meet Rajiv Ruparelia, The 26-Year-Old Running Ruparelia Group in Uganda and Rwanda|url=https://ugandatimes.ug/meet-rajiv-ruparelia-the-26-year-old-running-ruparelia-group-in-uganda-and-rwanda/|access-date=2023-11-04|website=The Uganda Times - Breaking News, International News, World News, Africa News, Ugandan Updates, Uganda News, Uganda Updates, Opi|language=en-US}}</ref> [[File:Rajiv_Ruparelia.jpg|thumb|Rajiv Ruparelia mu 2024]] Rajiv yagoberera Sudhir mu nsi ya bizineensi ng'era yaddukanya bizineensi za famire eziwerako. Yali aweereza nga akulira eby'emirimu mu kampuni ya [[:en:Ruparelia_Group|Ruparelia Group]] . Nga 3 Ogwokutaano mu 2025, Rajiv yagwa ku kabenje k’emmotoka akaali ak'obulabe era ne kikakasibwa nti yali afudde olw’ebisago byeyali yafuna ku myaka 35. Ono yekka eyabadde mu mmotoka ye ( [[:en:Nissan_GTR|Nissan GTR]] ) era okusinziira ku katambi ka [[:en:Cctv|cctv]] yabadde avuga sipiidi mu kiseera kino. <ref name="AccdR">{{cite web|url=https://observer.ug/news/sudhirs-only-son-rajiv-dies-in-car-accident/|title=Sudhir's only son Rajiv dies in car accident|work=[[The Observer (Uganda)]]|date=3 May 2025|author=[[Uganda Radio Network]]|access-date=6 May 2025|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Engule n'ebitiibwa == * Mu Gwekumi nga 9, 2013, Ruparelia yaweebwa omudaali gwa Golden Jubilee Presidential Medal okuva eri Pulezidenti Museveni ng'amusiima olw'emirimu gye yakola ''mu kukulaakulanya bizineensi n’amakolero mu Uganda'' nga munamakolero. <ref>{{Cite web|last=Mbabazi|first=Hannington|date=2022-02-04|title=Profile: What You Didn't Know About East Africa's Tycoon Sudhir Ruparelia, The Big-Hearted Moneybag|url=https://thecapitaltimes.co.ug/2022/02/04/profile-what-you-didnt-know-about-east-africas-tycoon-sudhir-ruparelia-the-big-hearted-moneybag/|access-date=2023-11-04|website=Thecapitaltimes|language=en-US|archive-date=2023-11-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20231104174152/https://thecapitaltimes.co.ug/2022/02/04/profile-what-you-didnt-know-about-east-africas-tycoon-sudhir-ruparelia-the-big-hearted-moneybag/|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2003-12-08|title=Uganda: British American Tobacco Named Exporter of the Year|url=https://allafrica.com/stories/200312080274.html|access-date=2023-11-04|website=allafrica.com}}</ref> == Laba nebino == * [[:en:List_of_wealthiest_people_in_Uganda|Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] * [[:en:List_of_banks_in_Uganda|Olukalala lwa bbaanka mu Uganda]] * [[:en:Banking_in_Uganda|Okutereka ssente mu bbaanka za Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20250810170234/https://rupareliagroup.com/ Omukutu gwa Dr Sudhir Ruparelia Group] * [https://www.rupareliafoundation.org/ Omukutu gwa Dr Sudhir Ruparelia Foundation] [[Category:Pages with unreviewed translations]] stgth4hdnz6shpjau5425f0ccmuv8a4 Frank Mugisha 0 11550 73299 70078 2026-08-29T09:03:17Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika 73299 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Frank Mugisha''' (yazaalibwa 17 Ogwomukaaga 1979) <ref>{{Cite web |url=https://www.eriegaynews.com/news/article.php?recordid=201510frankmugisha |title=Archive copy |access-date=2025-08-14 |archive-date=2023-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230418132524/https://www.eriegaynews.com/news/article.php?recordid=201510frankmugisha |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.nrk.no/urix/fikk-rafto-prisen-sondag-kveld-1.7865149</ref> Munnayuganda munnamateeka omulwanirizi w'abasiyazi oba [[:en:LGBT|LGBT]] era ye ssenkulu w'ekitongole kya [[:en:Sexual_Minorities_Uganda|Sexual Minorities Uganda]] (SMUG). Awangudde awaadi ya [[:en:Robert_F._Kennedy_Human_Rights_Award|Robert F. Kennedy Human Rights Award]] ne [[:en:Thorolf_Rafto_Memorial_Prize|Thorolf Rafto Memorial Prize]] 2011 olw'okulwanirira eddembe ly'obuntu. Mugisha y'omu ku basinga okulwanirira [[:en:LGBT_rights_in_Uganda|eddembe ly'aba LGBT mu Uganda]] . == Ebikwata ku bulamu bwe == Mugisha yazaalibwa ku njegooyego za [[:en:Kampala|Kampala]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Yakuzibwa mu maka g’Abakatuliki amakakali naye yavaayo eri muganda we ku myaka 14. <ref>https://www.nytimes.com/2011/12/23/opinion/gay-and-vilified-in-uganda.html?_r=2</ref> Wadde ng’okuvaayo kwe kwamwawukanya n’abamu ku ba famire ye, naye waliwo mikwano gye abalala n’ab’omu maka ge abamu abaagenda mu maaso n’okumuwagira. <ref>http://www.metroweekly.com/feature/?ak=6796</ref> Ng’akyali mu yunivasite mu 2004, yatandikawo ekibiina kya Icebreakers Uganda ekyatondebwawo ng’omukutu gw’okuwagira n'okuyamba Bannayuganda ba LGBT abaali mu nteekateeka y’okuvaayo eri ab’enganda n’emikwano. <ref>https://web.archive.org/web/20130605071516/http://rfkcenter.org/ugandan-lgbti-rights-activist-frank-mugisha-to-receive-2011-robert-f-kennedy-human-rights-award</ref> Mugisha kati ye ssenkulu wa SMUG, ekibiina ekinene ekirimu ebibinja kkuminamunaana, omuli ne Icebreakers Uganda. <ref>{{Cite web |url=http://www.sexualminoritiesuganda.com/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-14 |archive-date=2024-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240717080739/https://sexualminoritiesuganda.com/ |url-status=dead }}</ref> Mugisha aweereddwa ekitiibwa Saabawandiisi w'Ekitongole Ky'amawanga Amagatte bwe yateekebwa ku lukalala olumu mu Magaziini ya [[:en:The_Advocate_(magazine)|Advocate]], mu [[:en:The_Independent|The Independent]], yaweebwa ekitiibwa ku [[:en:Black_Entertainment_Television|Black Entertainment Television]] - BET era erinnya lya Mugisha lyateekebwa ku #POWER10: ku lukalala lw'abantu abaddugavu abasinga okukwata ku bantu mu nsonga za LGBTQ mu 2014.<ref>https://web.archive.org/web/20150106212915/http://www.scamtoradar.com/2014/12/10-most-influential-black-lgbtq-in-2014.html</ref> Mugisha yali mukwano nnyo ogw'okulusegere ogwa mulwanirizi munne era omutandisi wa SMUG, [[:en:David_Kato|David Kato]], eyattibwa mu Gwolubereberye 2011 oluvannyuma lw'okukuba ekiwandiiko ekiyitibwa [[:en:Rolling_Stone_(Uganda)|Rolling Stone]] mu mbuga z'amateeka, olw'okufulumya amannya g'abantu ba LGBT 100 mu Uganda ng'akisindiikiriza "okubawanika ku kalabba".<ref>http://www.humanrightsfirst.org/2011/01/04/court-affirms-rights-of-ugandan-gays/</ref> Mugisha y'omu ku balamuzi okuva mu SMUG abakiikirirwa [[:en:Center_for_Constitutional_Rights|Center for Constitutional Rights]] nga bakozesa [[:en:Alien_Tort_Statute|Alien Tort Statute]] okukuba omubuulizi w'enjiri ow'omu Amerika [[:en:Scott_Lively|Scott Lively]] mu mbuga z'amateeka [[:en:Crimes_against_humanity|olw'emisango gye yazza ku bantu]] nga boogera ku mulimu gwe yakola ku tteeka lya Uganda eriwakanya ebisiyaga erya [[:en:The_Anti-Homosexuality_Act,_2014|Anti-Homosexuality Bill]],<ref name="Guardian">https://www.theguardian.com/commentisfree/2014/mar/20/gay-ugandan-law-tyrannise-life-anti-homosexuality-act</ref> omulimu ogwayogerwako ng'okussa amaanyi mu kuyigganyizibwa kw'abasajja n'abakazi abalya ebisiyaga<ref>https://www.nytimes.com/2012/03/15/us/ugandan-gay-rights-group-sues-scott-lively-an-american-evangelist.html</ref> era nga "ekikolwa.......okugezaako ennyo okulumya n'okumma abantu abalala eddembe lyabwe nga okunnyonnyola obulungi ensonga eno baakiyita kuyigganya".<ref>http://feministing.com/2012/03/15/ugandan-lgbtq-org-sues-u-s-evangelist-for-inciting-persecution/</ref><ref>http://www.abajournal.com/news/article/suit_alleges_evangelist_violated_international_law_by_waging_an_anti-gay_ca/</ref> Mu Gwomunaana 2013, Omulamuzi wa [[:en:U.S._District_Court|Kkooti ya Disitulikiti ya U.S.]] [[:en:Michael_A._Ponsor|Michael A. Ponsor]] yasalawo nti abalamuzi baali ku musingi omunywevu okusinziira ku mateeka g'ensi yonna n'ag'ekitundu mu kugaana okusoomoozebwa kw'obuyinza ku musango; era yasalawo nti okuwoza okw'olubereberye okw'enneeyisa ya Lively tekwali kwa mu budde.<ref>http://www.masslive.com/news/index.ssf/2013/08/crimes_against_humanity_lawsui.html</ref> Ng'awandiika mu ''[[:en:The_Guardian|lupapula lwa The Guardian]]'' mu 2014, Mugisha yagamba nti obukyayi bw'ebisiyaga n'obukyayi obuli emabega w'etteeka erirwanyisa ebisiyaga byava mu mawanga g'amawanga g'obugwanjuba: "Ndi musajja muganzi. Nange ndi Munnayuganda. Tewali kintu kitali kya Afirika ku nze. Uganda gye nnazaalibwa, gye nnakulira era gye mpita amaka gange. Era nsi mwe nfuuse ekitono okusinga omumenyi w'amateeka atategeerekese olw'abo be njagala." Njagala Bannayuganda bannange bakitegeere nti ebisiyaga si bya mawanga g'obugwanjuba era mikwano gyaffe mu nsi ezaakulaakulana bakimanye nti omuze oguliwo kati ogw'okukyawa ebisiyaga bwe guli." <ref name="Guardian" /> == Okusiimibwa == Mugisha yaweebwa [[:en:Robert_F._Kennedy_Human_Rights_Award|awaadi ya Robert F. Kennedy Human Rights Award]] mu 2011 ne [[:en:Thorolf_Rafto_Memorial_Prize|Rafto Prize]] <ref>https://web.archive.org/web/20141008233851/http://rafto.no/page/820/The_Rafto_Prize</ref> eya 2011 olw’omulimu gwe yakola ogw’okugoberera eddembe ly’aba LGBT mu Uganda. <ref>http://rfkcenter.org/frank-mugisha-uganda</ref> <ref>http://www.rafto.no/?page=55&news=233</ref> Era yafuna diguli y'obusawo ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:Ghent_University|Yunivasite y'e Ghent]] . <ref>https://web.archive.org/web/20130806081918/http://www.ugent.be/nl/actueel/nieuws/persberichten/eredoctor-intitutioneel-2013-mugisha.htm</ref> Mugisha yali yasunsulwamu okuwangula [[:en:Nobel_Peace_Prize|ekirabo kya Nobel eky'emirembe]] mu 2014 . <ref>{{Cite web |url=https://www.ugent.be/nl/univgent/collecties/archief/geschiedenis/overzichten/eredoctoren.htm |title=Archive copy |access-date=2025-08-18 |archive-date=2017-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170516141357/https://www.ugent.be/nl/univgent/collecties/archief/geschiedenis/overzichten/eredoctoren.htm |url-status=dead }}</ref> Mu 2017, Mugisha yateekebwa ku lukalala lwa ''[[:en:Fortune_Magazine|Fortune Magazine]]'' olw'abakulembeze abasinga obukulu mu nsi yonna. <ref>https://web.archive.org/web/20170325023940/http://fortune.com/worlds-greatest-leaders/frank-mugisha-44/</ref> == Laba ne == * [[:en:Stella_Nyanzi|Stella Nyanzi]] * [[:en:Pepe_Julian_Onziema|Omuyimbi Pepe Julian Onziema]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160121080350/https://sexualminoritiesuganda.com/ Omukutu omutongole ogwa SMUG] Archived {{Robert F. Kennedy Human Rights Award laureates}} == External links == * [https://web.archive.org/web/20160121080350/https://sexualminoritiesuganda.com/ Omukutu omutongole ogwa SMUG] kyaterekebwa [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] kbtlbzcn8cl32b2obf34cw3fymsphva 73305 73299 2026-08-29T09:28:25Z Musuuza 11013 ntaddeko obutindo 73305 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Frank Mugisha''' (yazaalibwa 17 Ogwomukaaga 1979) <ref>{{Cite web |url=https://www.eriegaynews.com/news/article.php?recordid=201510frankmugisha |title=Archive copy |access-date=2025-08-14 |archive-date=2023-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230418132524/https://www.eriegaynews.com/news/article.php?recordid=201510frankmugisha |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.nrk.no/urix/fikk-rafto-prisen-sondag-kveld-1.7865149</ref> Munnayuganda munnamateeka omulwanirizi w'abasiyazi oba [[LGBT]] era ye ssenkulu w'ekitongole kya [[Sexual Minorities Uganda]] (SMUG). Awangudde awaadi ya [[Robert F. Kennedy Human Rights Award]] ne Thorolf Rafto Memorial Prize 2011 olw'okulwanirira eddembe ly'obuntu. Mugisha y'omu ku basinga okulwanirira [[eddembe ly'aba LGBT mu Uganda]] . == Ebikwata ku bulamu bwe == Mugisha yazaalibwa ku njegooyego za [[Kampala]] mu [[Uganda]] . Yakuzibwa mu maka g’Abakatuliki amakakali naye yavaayo eri muganda we ku myaka 14. <ref>https://www.nytimes.com/2011/12/23/opinion/gay-and-vilified-in-uganda.html?_r=2</ref> Wadde ng’okuvaayo kwe kwamwawukanya n’abamu ku ba famire ye, naye waliwo mikwano gye abalala n’ab’omu maka ge abamu abaagenda mu maaso n’okumuwagira. <ref>http://www.metroweekly.com/feature/?ak=6796</ref> Ng’akyali mu yunivasite mu 2004, yatandikawo ekibiina kya Icebreakers Uganda ekyatondebwawo ng’omukutu gw’okuwagira n'okuyamba Bannayuganda ba LGBT abaali mu nteekateeka y’okuvaayo eri ab’enganda n’emikwano. <ref>https://web.archive.org/web/20130605071516/http://rfkcenter.org/ugandan-lgbti-rights-activist-frank-mugisha-to-receive-2011-robert-f-kennedy-human-rights-award</ref> Mugisha kati ye ssenkulu wa SMUG, ekibiina ekinene ekirimu ebibinja kkuminamunaana, omuli ne Icebreakers Uganda. <ref>{{Cite web |url=http://www.sexualminoritiesuganda.com/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-14 |archive-date=2024-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240717080739/https://sexualminoritiesuganda.com/ |url-status=dead }}</ref> Mugisha aweereddwa ekitiibwa Saabawandiisi w'Ekitongole Ky'amawanga Amagatte bwe yateekebwa ku lukalala olumu mu Magaziini ya [[Advocate]], mu [[The Independent]], yaweebwa ekitiibwa ku [[Black Entertainment Television]] - BET era erinnya lya Mugisha lyateekebwa ku #POWER10: ku lukalala lw'abantu abaddugavu abasinga okukwata ku bantu mu nsonga za LGBTQ mu 2014.<ref>https://web.archive.org/web/20150106212915/http://www.scamtoradar.com/2014/12/10-most-influential-black-lgbtq-in-2014.html</ref> Mugisha yali mukwano nnyo ogw'okulusegere ogwa mulwanirizi munne era omutandisi wa SMUG, [[David Kato]], eyattibwa mu Gwolubereberye 2011 oluvannyuma lw'okukuba ekiwandiiko ekiyitibwa [[Rolling Stone (Uganda)|Rolling Stone]] mu mbuga z'amateeka, olw'okufulumya amannya g'abantu ba LGBT 100 mu Uganda ng'akisindiikiriza "okubawanika ku kalabba".<ref>http://www.humanrightsfirst.org/2011/01/04/court-affirms-rights-of-ugandan-gays/</ref> Mugisha y'omu ku balamuzi okuva mu SMUG abakiikirirwa [[Center for Constitutional Rights]] nga bakozesa [[Alien Tort Statute]] okukuba omubuulizi w'enjiri ow'omu Amerika [[Scott Lively]] mu mbuga z'amateeka [[olw'emisango gye yazza ku bantu]] nga boogera ku mulimu gwe yakola ku tteeka lya Uganda eriwakanya ebisiyaga erya [[Anti-Homosexuality Bill]],<ref name="Guardian">https://www.theguardian.com/commentisfree/2014/mar/20/gay-ugandan-law-tyrannise-life-anti-homosexuality-act</ref> omulimu ogwayogerwako ng'okussa amaanyi mu kuyigganyizibwa kw'abasajja n'abakazi abalya ebisiyaga<ref>https://www.nytimes.com/2012/03/15/us/ugandan-gay-rights-group-sues-scott-lively-an-american-evangelist.html</ref> era nga "ekikolwa.......okugezaako ennyo okulumya n'okumma abantu abalala eddembe lyabwe nga okunnyonnyola obulungi ensonga eno baakiyita kuyigganya".<ref>http://feministing.com/2012/03/15/ugandan-lgbtq-org-sues-u-s-evangelist-for-inciting-persecution/</ref><ref>http://www.abajournal.com/news/article/suit_alleges_evangelist_violated_international_law_by_waging_an_anti-gay_ca/</ref> Mu Gwomunaana 2013, Omulamuzi wa [[Kkooti ya Disitulikiti ya U.S.]] [[Michael A. Ponsor]] yasalawo nti abalamuzi baali ku musingi omunywevu okusinziira ku mateeka g'ensi yonna n'ag'ekitundu mu kugaana okusoomoozebwa kw'obuyinza ku musango; era yasalawo nti okuwoza okw'olubereberye okw'enneeyisa ya Lively tekwali kwa mu budde.<ref>http://www.masslive.com/news/index.ssf/2013/08/crimes_against_humanity_lawsui.html</ref> Ng'awandiika mu ''[[lupapula lwa The Guardian]]'' mu 2014, Mugisha yagamba nti obukyayi bw'ebisiyaga n'obukyayi obuli emabega w'etteeka erirwanyisa ebisiyaga byava mu mawanga g'amawanga g'obugwanjuba: "Ndi musajja muganzi. Nange ndi Munnayuganda. Tewali kintu kitali kya Afirika ku nze. Uganda gye nnazaalibwa, gye nnakulira era gye mpita amaka gange. Era nsi mwe nfuuse ekitono okusinga omumenyi w'amateeka atategeerekese olw'abo be njagala." Njagala Bannayuganda bannange bakitegeere nti ebisiyaga si bya mawanga g'obugwanjuba era mikwano gyaffe mu nsi ezaakulaakulana bakimanye nti omuze oguliwo kati ogw'okukyawa ebisiyaga bwe guli." <ref name="Guardian" /> == Okusiimibwa == Mugisha yaweebwa [[awaadi ya Robert F. Kennedy Human Rights Award]] mu 2011 ne [[Rafto Prize]] <ref>https://web.archive.org/web/20141008233851/http://rafto.no/page/820/The_Rafto_Prize</ref> eya 2011 olw’omulimu gwe yakola ogw’okugoberera eddembe ly’aba LGBT mu Uganda. <ref>http://rfkcenter.org/frank-mugisha-uganda</ref> <ref>http://www.rafto.no/?page=55&news=233</ref> Era yafuna diguli y'obusawo ey'ekitiibwa okuva mu [[Yunivasite y'e Ghent]] . <ref>https://web.archive.org/web/20130806081918/http://www.ugent.be/nl/actueel/nieuws/persberichten/eredoctor-intitutioneel-2013-mugisha.htm</ref> Mugisha yali yasunsulwamu okuwangula [[ekirabo kya Nobel eky'emirembe]] mu 2014 . <ref>{{Cite web |url=https://www.ugent.be/nl/univgent/collecties/archief/geschiedenis/overzichten/eredoctoren.htm |title=Archive copy |access-date=2025-08-18 |archive-date=2017-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170516141357/https://www.ugent.be/nl/univgent/collecties/archief/geschiedenis/overzichten/eredoctoren.htm |url-status=dead }}</ref> Mu 2017, Mugisha yateekebwa ku lukalala lwa ''[[Fortune Magazine]]'' olw'abakulembeze abasinga obukulu mu nsi yonna. <ref>https://web.archive.org/web/20170325023940/http://fortune.com/worlds-greatest-leaders/frank-mugisha-44/</ref> == Laba ne == * [[Stella Nyanzi]] * [[Omuyimbi Pepe Julian Onziema|Pepe Julian Onziema]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160121080350/https://sexualminoritiesuganda.com/ Omukutu omutongole ogwa SMUG] Archived {{Robert F. Kennedy Human Rights Award laureates}} == External links == * [https://web.archive.org/web/20160121080350/https://sexualminoritiesuganda.com/ Omukutu omutongole ogwa SMUG] kyaterekebwa [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] crvibcvfcbrngn1ocqs10i4xyrz5ip5 73307 73305 2026-08-29T09:38:40Z Musuuza 11013 ntaddeko ebijuliziddwa 73307 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Frank Mugisha''' (yazaalibwa 17 Ogwomukaaga 1979)<ref>{{cite web|title=LGBT History Month - Frank Mugisha - Ugandan Activist|url=https://www.eriegaynews.com/news/article.php?recordid=201510frankmugisha|accessdate=14 April 2023|website=Erie Gay News|date=October 2015}}</ref><ref>{{cite web|title=Kjemper for homser med livet som innsats - fikk Rafto-prisen i kveld|url=https://www.nrk.no/urix/fikk-rafto-prisen-sondag-kveld-1.7865149|accessdate=14 April 2023|website=[[NRK]]|date=6 November 2011|language=no}}</ref> Munnayuganda munnamateeka omulwanirizi w'abasiyazi oba [[LGBT]] era ye ssenkulu w'ekitongole kya [[Sexual Minorities Uganda]] (SMUG). Awangudde awaadi ya [[Robert F. Kennedy Human Rights Award]] ne Thorolf Rafto Memorial Prize 2011 olw'okulwanirira eddembe ly'obuntu. Mugisha y'omu ku basinga okulwanirira [[eddembe ly'aba LGBT mu Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Jiwe|first=Joto La|date=2026-05-12|title=Ugandan LGBTI+ rights activist Frank Mugisha wins international award|url=https://76crimes.com/2026/05/12/ugandan-lgbti-activist-mugisha-wins-award/|access-date=2026-07-08|language=en-US}}</ref> == Ebikwata ku bulamu bwe == Mugisha yazaalibwa ku njegooyego za [[Kampala]] mu [[Uganda]] . Yakuzibwa mu maka g’Abakatuliki amakakali naye yavaayo eri muganda we ku myaka 14.<ref>{{cite news|last=Mugisha|first=Frank|title=Gay and Vilified in Uganda|url=https://www.nytimes.com/2011/12/23/opinion/gay-and-vilified-in-uganda.html?_r=2|accessdate=12 January 2012|newspaper=The New York Times|date=22 December 2011}}</ref> Wadde ng’okuvaayo kwe kwamwawukanya n’abamu ku ba famire ye, naye waliwo mikwano gye abalala n’ab’omu maka ge abamu abaagenda mu maaso n’okumuwagira.<ref>{{cite news|last=O'Bryan|first=Will|title=In Harm's Way: In the Face of Fierce Homophobia, Frank Mugisha Is the Face of Gay Uganda|url=http://www.metroweekly.com/feature/?ak=6796|accessdate=12 January 2012|newspaper=MetroWeekly|date=23 November 2011}}</ref> Ng’akyali mu yunivasite mu 2004, yatandikawo ekibiina kya Icebreakers Uganda ekyatondebwawo ng’omukutu gw’okuwagira n'okuyamba Bannayuganda ba LGBT abaali mu nteekateeka y’okuvaayo eri ab’enganda n’emikwano.<ref>{{cite web|url=http://rfkcenter.org/ugandan-lgbti-rights-activist-frank-mugisha-to-receive-2011-robert-f-kennedy-human-rights-award|title=Ugandan LGBTI rights activist Frank Mugisha to receive 2011 Robert F. Kennedy Human Rights Award|publisher=[[Robert F. Kennedy Center for Justice and Human Rights]]|year=2011|accessdate=13 January 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605071516/http://rfkcenter.org/ugandan-lgbti-rights-activist-frank-mugisha-to-receive-2011-robert-f-kennedy-human-rights-award|archive-date=2013-06-05|url-status=dead}}</ref> Mugisha kati ye ssenkulu wa SMUG, ekibiina ekinene ekirimu ebibinja kkuminamunaana, omuli ne Icebreakers Uganda.<ref>{{cite web|url=http://www.sexualminoritiesuganda.com/|title=Sexual Minorities Uganda - SMUG|website=www.sexualminoritiesuganda.com|access-date=2015-01-13|archive-date=2024-07-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20240717080739/https://sexualminoritiesuganda.com/|url-status=dead}}</ref> Mugisha aweereddwa ekitiibwa Saabawandiisi w'Ekitongole Ky'amawanga Amagatte bwe yateekebwa ku lukalala olumu mu Magaziini ya [[Advocate]], mu [[The Independent]], yaweebwa ekitiibwa ku [[Black Entertainment Television]] - BET era erinnya lya Mugisha lyateekebwa ku #POWER10: ku lukalala lw'abantu abaddugavu abasinga okukwata ku bantu mu nsonga za LGBTQ mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://www.scamtoradar.com/2014/12/10-most-influential-black-lgbtq-in-2014.html|title=Scamto Radar: #POWER10: Most Influential Black LGBTQ in 2014|access-date=2015-01-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20150106212915/http://www.scamtoradar.com/2014/12/10-most-influential-black-lgbtq-in-2014.html|archive-date=2015-01-06|url-status=dead}}</ref> Mugisha yali mukwano nnyo ogw'okulusegere ogwa mulwanirizi munne era omutandisi wa SMUG, [[David Kato]], eyattibwa mu Gwolubereberye 2011 oluvannyuma lw'okukuba ekiwandiiko ekiyitibwa [[Rolling Stone (Uganda)|Rolling Stone]] mu mbuga z'amateeka, olw'okufulumya amannya g'abantu ba LGBT 100 mu Uganda ng'akisindiikiriza "okubawanika ku kalabba".<ref>{{cite web|title=Court Affirms Rights of Ugandan Gays|url=http://www.humanrightsfirst.org/2011/01/04/court-affirms-rights-of-ugandan-gays/|accessdate=12 January 2012|publisher=Human Rights First|date=4 January 2011}}</ref> Mugisha y'omu ku balamuzi okuva mu SMUG abakiikirirwa [[Center for Constitutional Rights]] nga bakozesa [[Alien Tort Statute]] okukuba omubuulizi w'enjiri ow'omu Amerika [[Scott Lively]] mu mbuga z'amateeka [[olw'emisango gye yazza ku bantu]] nga boogera ku mulimu gwe yakola ku tteeka lya Uganda eriwakanya ebisiyaga erya [[Anti-Homosexuality Bill]],<ref name="Guardian2">{{cite news|first=Frank|last=Mugisha|publisher=theguardian.com|newspaper=[[The Guardian]]|date=March 21, 2014|accessdate=March 21, 2014|url=https://www.theguardian.com/commentisfree/2014/mar/20/gay-ugandan-law-tyrannise-life-anti-homosexuality-act|title=I am a gay Ugandan about to go home. This law will tyrannise my life.}}</ref> omulimu ogwayogerwako ng'okussa amaanyi mu kuyigganyizibwa kw'abasajja n'abakazi abalya ebisiyaga<ref>{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2012/03/15/us/ugandan-gay-rights-group-sues-scott-lively-an-american-evangelist.html|title=Ugandan Gay Rights Group Sues U.S. Evangelist|first=Laurie|last=Goodstein|date=March 14, 2012|accessdate=March 21, 2014|newspaper=[[The New York Times]]}}</ref> era nga "ekikolwa.......okugezaako ennyo okulumya n'okumma abantu abalala eddembe lyabwe nga okunnyonnyola obulungi ensonga eno baakiyita kuyigganya".<ref>{{cite news |last=Halper |first=Katie |date=March 15, 2012 |title=Ugandan LGBTQ org sues U.S. evangelist for inciting persecution |url=http://feministing.com/2012/03/15/ugandan-lgbtq-org-sues-u-s-evangelist-for-inciting-persecution/ |accessdate=March 21, 2014 |newspaper=Feministing}}</ref><ref>{{cite news |last=Weiss |first=Debra Cassens |date=March 15, 2012 |title=Suit Alleges Evangelist Violated International Law by Waging an Anti-Gay Campaign in Uganda |url=http://www.abajournal.com/news/article/suit_alleges_evangelist_violated_international_law_by_waging_an_anti-gay_ca/ |accessdate=March 21, 2014 |newspaper=[[ABA Journal]]}}</ref> Mu Gwomunaana 2013, Omulamuzi wa [[Kkooti ya Disitulikiti ya U.S.]] [[Michael A. Ponsor]] yasalawo nti abalamuzi baali ku musingi omunywevu okusinziira ku mateeka g'ensi yonna n'ag'ekitundu mu kugaana okusoomoozebwa kw'obuyinza ku musango; era yasalawo nti okuwoza okw'olubereberye okw'enneeyisa ya Lively tekwali kwa mu budde.<ref>{{cite news |last=Barry |first=Stephanie |date=August 19, 2013 |title=Crimes against humanity lawsuit against anti-gay evangelist Pastor Scott Lively, of Springfield, advances in federal court |url=http://www.masslive.com/news/index.ssf/2013/08/crimes_against_humanity_lawsui.html |accessdate=March 21, 2014 |newspaper=[[The Republican (Springfield, Massachusetts)|The Republican]]}}</ref> Ng'awandiika mu ''[[lupapula lwa The Guardian]]'' mu 2014, Mugisha yagamba nti obukyayi bw'ebisiyaga n'obukyayi obuli emabega w'etteeka erirwanyisa ebisiyaga byava mu mawanga g'amawanga g'obugwanjuba: "Ndi musajja muganzi. Nange ndi Munnayuganda. Tewali kintu kitali kya Afirika ku nze. Uganda gye nnazaalibwa, gye nnakulira era gye mpita amaka gange. Era nsi mwe nfuuse ekitono okusinga omumenyi w'amateeka atategeerekese olw'abo be njagala." Njagala Bannayuganda bannange bakitegeere nti ebisiyaga si bya mawanga g'obugwanjuba era mikwano gyaffe mu nsi ezaakulaakulana bakimanye nti omuze oguliwo kati ogw'okukyawa ebisiyaga bwe guli." <ref name="Guardian2" /> == Okusiimibwa == Mugisha yaweebwa [[awaadi ya Robert F. Kennedy Human Rights Award]] mu 2011 ne [[Rafto Prize]] <ref>{{Cite web |title=The Rafto Prize - Raftostiftelsen |url=http://www.rafto.no/page/820/The_Rafto_Prize |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141008233851/http://rafto.no/page/820/The_Rafto_Prize |archive-date=2014-10-08 |access-date=2014-10-06}}</ref> eya 2011 olw’omulimu gwe yakola ogw’okugoberera eddembe ly’aba LGBT mu Uganda.<ref>{{cite web |title=2011: Frank Mugisha, Uganda |url=http://rfkcenter.org/frank-mugisha-uganda |accessdate=12 January 2012 |publisher=Robert F. Kennedy Center for Justice & Human Rights}}{{Dead link|date=November 2018|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref><ref>{{cite news |title=The 2011 Rafto Prize to Sexual Minorities Uganda (SMUG) and their leader Frank Mugisha |url=http://www.rafto.no/?page=55&news=233 |accessdate=12 January 2012 |newspaper=Rafto Foundation for Human Rights}}</ref> Era yafuna diguli y'obusawo ey'ekitiibwa okuva mu [[Yunivasite y'e Ghent]].<ref>{{Cite web |title=Oegandees mensenrechtenactivist Mugisha ontvangt institutioneel eredoctoraat van de UGent — Universiteit Gent |url=http://www.ugent.be/nl/actueel/nieuws/persberichten/eredoctor-intitutioneel-2013-mugisha.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130806081918/http://www.ugent.be/nl/actueel/nieuws/persberichten/eredoctor-intitutioneel-2013-mugisha.htm |archive-date=2013-08-06 |access-date=2013-03-29}}</ref> Mugisha yali yasunsulwamu okuwangula [[ekirabo kya Nobel eky'emirembe]] mu 2014.<ref>{{cite web |title=Overzicht eredoctoraten — Universiteit Gent |url=https://www.ugent.be/nl/univgent/collecties/archief/geschiedenis/overzichten/eredoctoren.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170516141357/https://www.ugent.be/nl/univgent/collecties/archief/geschiedenis/overzichten/eredoctoren.htm |archive-date=2017-05-16 |access-date=2014-08-01 |website=www.ugent.be}}</ref> Mu 2017, Mugisha yateekebwa ku lukalala lwa ''[[Fortune Magazine]]'' olw'abakulembeze abasinga obukulu mu nsi yonna.<ref>{{Cite news |date=2017-03-23 |title=Frank Mugisha |url=http://fortune.com/worlds-greatest-leaders/frank-mugisha-44/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170325023940/http://fortune.com/worlds-greatest-leaders/frank-mugisha-44/ |archive-date=2017-03-25 |access-date=2017-03-24 |work=Fortune |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Stella Nyanzi]] * [[Omuyimbi Pepe Julian Onziema|Pepe Julian Onziema]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160121080350/https://sexualminoritiesuganda.com/ Omukutu omutongole ogwa SMUG] Archived {{Robert F. Kennedy Human Rights Award laureates}} == External links == * [https://web.archive.org/web/20160121080350/https://sexualminoritiesuganda.com/ Omukutu omutongole ogwa SMUG] kyaterekebwa [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] q9d7kbllvsw03zlhz9haoui3mgoyqz3 73308 73307 2026-08-29T09:41:15Z Musuuza 11013 nyongeddemu laba ne 73308 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Frank Mugisha''' (yazaalibwa 17 Ogwomukaaga 1979)<ref>{{cite web|title=LGBT History Month - Frank Mugisha - Ugandan Activist|url=https://www.eriegaynews.com/news/article.php?recordid=201510frankmugisha|accessdate=14 April 2023|website=Erie Gay News|date=October 2015}}</ref><ref>{{cite web|title=Kjemper for homser med livet som innsats - fikk Rafto-prisen i kveld|url=https://www.nrk.no/urix/fikk-rafto-prisen-sondag-kveld-1.7865149|accessdate=14 April 2023|website=[[NRK]]|date=6 November 2011|language=no}}</ref> Munnayuganda munnamateeka omulwanirizi w'abasiyazi oba [[LGBT]] era ye ssenkulu w'ekitongole kya [[Sexual Minorities Uganda]] (SMUG). Awangudde awaadi ya [[Robert F. Kennedy Human Rights Award]] ne Thorolf Rafto Memorial Prize 2011 olw'okulwanirira eddembe ly'obuntu. Mugisha y'omu ku basinga okulwanirira [[eddembe ly'aba LGBT mu Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Jiwe|first=Joto La|date=2026-05-12|title=Ugandan LGBTI+ rights activist Frank Mugisha wins international award|url=https://76crimes.com/2026/05/12/ugandan-lgbti-activist-mugisha-wins-award/|access-date=2026-07-08|language=en-US}}</ref> == Ebikwata ku bulamu bwe == Mugisha yazaalibwa ku njegooyego za [[Kampala]] mu [[Uganda]] . Yakuzibwa mu maka g’Abakatuliki amakakali naye yavaayo eri muganda we ku myaka 14.<ref>{{cite news|last=Mugisha|first=Frank|title=Gay and Vilified in Uganda|url=https://www.nytimes.com/2011/12/23/opinion/gay-and-vilified-in-uganda.html?_r=2|accessdate=12 January 2012|newspaper=The New York Times|date=22 December 2011}}</ref> Wadde ng’okuvaayo kwe kwamwawukanya n’abamu ku ba famire ye, naye waliwo mikwano gye abalala n’ab’omu maka ge abamu abaagenda mu maaso n’okumuwagira.<ref>{{cite news|last=O'Bryan|first=Will|title=In Harm's Way: In the Face of Fierce Homophobia, Frank Mugisha Is the Face of Gay Uganda|url=http://www.metroweekly.com/feature/?ak=6796|accessdate=12 January 2012|newspaper=MetroWeekly|date=23 November 2011}}</ref> Ng’akyali mu yunivasite mu 2004, yatandikawo ekibiina kya Icebreakers Uganda ekyatondebwawo ng’omukutu gw’okuwagira n'okuyamba Bannayuganda ba LGBT abaali mu nteekateeka y’okuvaayo eri ab’enganda n’emikwano.<ref>{{cite web|url=http://rfkcenter.org/ugandan-lgbti-rights-activist-frank-mugisha-to-receive-2011-robert-f-kennedy-human-rights-award|title=Ugandan LGBTI rights activist Frank Mugisha to receive 2011 Robert F. Kennedy Human Rights Award|publisher=[[Robert F. Kennedy Center for Justice and Human Rights]]|year=2011|accessdate=13 January 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605071516/http://rfkcenter.org/ugandan-lgbti-rights-activist-frank-mugisha-to-receive-2011-robert-f-kennedy-human-rights-award|archive-date=2013-06-05|url-status=dead}}</ref> Mugisha kati ye ssenkulu wa SMUG, ekibiina ekinene ekirimu ebibinja kkuminamunaana, omuli ne Icebreakers Uganda.<ref>{{cite web|url=http://www.sexualminoritiesuganda.com/|title=Sexual Minorities Uganda - SMUG|website=www.sexualminoritiesuganda.com|access-date=2015-01-13|archive-date=2024-07-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20240717080739/https://sexualminoritiesuganda.com/|url-status=dead}}</ref> Mugisha aweereddwa ekitiibwa Saabawandiisi w'Ekitongole Ky'amawanga Amagatte bwe yateekebwa ku lukalala olumu mu Magaziini ya [[Advocate]], mu [[The Independent]], yaweebwa ekitiibwa ku [[Black Entertainment Television]] - BET era erinnya lya Mugisha lyateekebwa ku #POWER10: ku lukalala lw'abantu abaddugavu abasinga okukwata ku bantu mu nsonga za LGBTQ mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://www.scamtoradar.com/2014/12/10-most-influential-black-lgbtq-in-2014.html|title=Scamto Radar: #POWER10: Most Influential Black LGBTQ in 2014|access-date=2015-01-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20150106212915/http://www.scamtoradar.com/2014/12/10-most-influential-black-lgbtq-in-2014.html|archive-date=2015-01-06|url-status=dead}}</ref> Mugisha yali mukwano nnyo ogw'okulusegere ogwa mulwanirizi munne era omutandisi wa SMUG, [[David Kato]], eyattibwa mu Gwolubereberye 2011 oluvannyuma lw'okukuba ekiwandiiko ekiyitibwa [[Rolling Stone (Uganda)|Rolling Stone]] mu mbuga z'amateeka, olw'okufulumya amannya g'abantu ba LGBT 100 mu Uganda ng'akisindiikiriza "okubawanika ku kalabba".<ref>{{cite web|title=Court Affirms Rights of Ugandan Gays|url=http://www.humanrightsfirst.org/2011/01/04/court-affirms-rights-of-ugandan-gays/|accessdate=12 January 2012|publisher=Human Rights First|date=4 January 2011}}</ref> Mugisha y'omu ku balamuzi okuva mu SMUG abakiikirirwa [[Center for Constitutional Rights]] nga bakozesa [[Alien Tort Statute]] okukuba omubuulizi w'enjiri ow'omu Amerika [[Scott Lively]] mu mbuga z'amateeka [[olw'emisango gye yazza ku bantu]] nga boogera ku mulimu gwe yakola ku tteeka lya Uganda eriwakanya ebisiyaga erya [[Anti-Homosexuality Bill]],<ref name="Guardian2">{{cite news|first=Frank|last=Mugisha|publisher=theguardian.com|newspaper=[[The Guardian]]|date=March 21, 2014|accessdate=March 21, 2014|url=https://www.theguardian.com/commentisfree/2014/mar/20/gay-ugandan-law-tyrannise-life-anti-homosexuality-act|title=I am a gay Ugandan about to go home. This law will tyrannise my life.}}</ref> omulimu ogwayogerwako ng'okussa amaanyi mu kuyigganyizibwa kw'abasajja n'abakazi abalya ebisiyaga<ref>{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2012/03/15/us/ugandan-gay-rights-group-sues-scott-lively-an-american-evangelist.html|title=Ugandan Gay Rights Group Sues U.S. Evangelist|first=Laurie|last=Goodstein|date=March 14, 2012|accessdate=March 21, 2014|newspaper=[[The New York Times]]}}</ref> era nga "ekikolwa.......okugezaako ennyo okulumya n'okumma abantu abalala eddembe lyabwe nga okunnyonnyola obulungi ensonga eno baakiyita kuyigganya".<ref>{{cite news |last=Halper |first=Katie |date=March 15, 2012 |title=Ugandan LGBTQ org sues U.S. evangelist for inciting persecution |url=http://feministing.com/2012/03/15/ugandan-lgbtq-org-sues-u-s-evangelist-for-inciting-persecution/ |accessdate=March 21, 2014 |newspaper=Feministing}}</ref><ref>{{cite news |last=Weiss |first=Debra Cassens |date=March 15, 2012 |title=Suit Alleges Evangelist Violated International Law by Waging an Anti-Gay Campaign in Uganda |url=http://www.abajournal.com/news/article/suit_alleges_evangelist_violated_international_law_by_waging_an_anti-gay_ca/ |accessdate=March 21, 2014 |newspaper=[[ABA Journal]]}}</ref> Mu Gwomunaana 2013, Omulamuzi wa [[Kkooti ya Disitulikiti ya U.S.]] [[Michael A. Ponsor]] yasalawo nti abalamuzi baali ku musingi omunywevu okusinziira ku mateeka g'ensi yonna n'ag'ekitundu mu kugaana okusoomoozebwa kw'obuyinza ku musango; era yasalawo nti okuwoza okw'olubereberye okw'enneeyisa ya Lively tekwali kwa mu budde.<ref>{{cite news |last=Barry |first=Stephanie |date=August 19, 2013 |title=Crimes against humanity lawsuit against anti-gay evangelist Pastor Scott Lively, of Springfield, advances in federal court |url=http://www.masslive.com/news/index.ssf/2013/08/crimes_against_humanity_lawsui.html |accessdate=March 21, 2014 |newspaper=[[The Republican (Springfield, Massachusetts)|The Republican]]}}</ref> Ng'awandiika mu ''[[lupapula lwa The Guardian]]'' mu 2014, Mugisha yagamba nti obukyayi bw'ebisiyaga n'obukyayi obuli emabega w'etteeka erirwanyisa ebisiyaga byava mu mawanga g'amawanga g'obugwanjuba: "Ndi musajja muganzi. Nange ndi Munnayuganda. Tewali kintu kitali kya Afirika ku nze. Uganda gye nnazaalibwa, gye nnakulira era gye mpita amaka gange. Era nsi mwe nfuuse ekitono okusinga omumenyi w'amateeka atategeerekese olw'abo be njagala." Njagala Bannayuganda bannange bakitegeere nti ebisiyaga si bya mawanga g'obugwanjuba era mikwano gyaffe mu nsi ezaakulaakulana bakimanye nti omuze oguliwo kati ogw'okukyawa ebisiyaga bwe guli." <ref name="Guardian2" /> == Okusiimibwa == Mugisha yaweebwa [[awaadi ya Robert F. Kennedy Human Rights Award]] mu 2011 ne [[Rafto Prize]] <ref>{{Cite web |title=The Rafto Prize - Raftostiftelsen |url=http://www.rafto.no/page/820/The_Rafto_Prize |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141008233851/http://rafto.no/page/820/The_Rafto_Prize |archive-date=2014-10-08 |access-date=2014-10-06}}</ref> eya 2011 olw’omulimu gwe yakola ogw’okugoberera eddembe ly’aba LGBT mu Uganda.<ref>{{cite web |title=2011: Frank Mugisha, Uganda |url=http://rfkcenter.org/frank-mugisha-uganda |accessdate=12 January 2012 |publisher=Robert F. Kennedy Center for Justice & Human Rights}}{{Dead link|date=November 2018|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref><ref>{{cite news |title=The 2011 Rafto Prize to Sexual Minorities Uganda (SMUG) and their leader Frank Mugisha |url=http://www.rafto.no/?page=55&news=233 |accessdate=12 January 2012 |newspaper=Rafto Foundation for Human Rights}}</ref> Era yafuna diguli y'obusawo ey'ekitiibwa okuva mu [[Yunivasite y'e Ghent]].<ref>{{Cite web |title=Oegandees mensenrechtenactivist Mugisha ontvangt institutioneel eredoctoraat van de UGent — Universiteit Gent |url=http://www.ugent.be/nl/actueel/nieuws/persberichten/eredoctor-intitutioneel-2013-mugisha.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130806081918/http://www.ugent.be/nl/actueel/nieuws/persberichten/eredoctor-intitutioneel-2013-mugisha.htm |archive-date=2013-08-06 |access-date=2013-03-29}}</ref> Mugisha yali yasunsulwamu okuwangula [[ekirabo kya Nobel eky'emirembe]] mu 2014.<ref>{{cite web |title=Overzicht eredoctoraten — Universiteit Gent |url=https://www.ugent.be/nl/univgent/collecties/archief/geschiedenis/overzichten/eredoctoren.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170516141357/https://www.ugent.be/nl/univgent/collecties/archief/geschiedenis/overzichten/eredoctoren.htm |archive-date=2017-05-16 |access-date=2014-08-01 |website=www.ugent.be}}</ref> Mu 2017, Mugisha yateekebwa ku lukalala lwa ''[[Fortune Magazine]]'' olw'abakulembeze abasinga obukulu mu nsi yonna.<ref>{{Cite news |date=2017-03-23 |title=Frank Mugisha |url=http://fortune.com/worlds-greatest-leaders/frank-mugisha-44/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170325023940/http://fortune.com/worlds-greatest-leaders/frank-mugisha-44/ |archive-date=2017-03-25 |access-date=2017-03-24 |work=Fortune |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Stella Nyanzi]] * [[Omuyimbi Pepe Julian Onziema|Pepe Julian Onziema]] * [[Yunivasite y'e Ghent]] * ''[[lupapula lwa The Guardian]]'' * [[Anti-Homosexuality Bill]] * [[David Kato]] * [[eddembe ly'aba LGBT mu Uganda]] * [[Rolling Stone (Uganda)|Rolling Stone]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160121080350/https://sexualminoritiesuganda.com/ Omukutu omutongole ogwa SMUG] Archived {{Robert F. Kennedy Human Rights Award laureates}} == External links == * [https://web.archive.org/web/20160121080350/https://sexualminoritiesuganda.com/ Omukutu omutongole ogwa SMUG] kyaterekebwa [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] 2rf6o3765m0fi1rxtrj9x5zqtycthhj 73310 73308 2026-08-29T09:48:49Z Musuuza 11013 nyongeddeko amatuluba 73310 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Frank Mugisha''' (yazaalibwa 17 Ogwomukaaga 1979)<ref>{{cite web|title=LGBT History Month - Frank Mugisha - Ugandan Activist|url=https://www.eriegaynews.com/news/article.php?recordid=201510frankmugisha|accessdate=14 April 2023|website=Erie Gay News|date=October 2015}}</ref><ref>{{cite web|title=Kjemper for homser med livet som innsats - fikk Rafto-prisen i kveld|url=https://www.nrk.no/urix/fikk-rafto-prisen-sondag-kveld-1.7865149|accessdate=14 April 2023|website=[[NRK]]|date=6 November 2011|language=no}}</ref> Munnayuganda munnamateeka omulwanirizi w'abasiyazi oba [[LGBT]] era ye ssenkulu w'ekitongole kya [[Sexual Minorities Uganda]] (SMUG). Awangudde awaadi ya [[Robert F. Kennedy Human Rights Award]] ne Thorolf Rafto Memorial Prize 2011 olw'okulwanirira eddembe ly'obuntu. Mugisha y'omu ku basinga okulwanirira [[eddembe ly'aba LGBT mu Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Jiwe|first=Joto La|date=2026-05-12|title=Ugandan LGBTI+ rights activist Frank Mugisha wins international award|url=https://76crimes.com/2026/05/12/ugandan-lgbti-activist-mugisha-wins-award/|access-date=2026-07-08|language=en-US}}</ref> == Ebikwata ku bulamu bwe == Mugisha yazaalibwa ku njegooyego za [[Kampala]] mu [[Uganda]] . Yakuzibwa mu maka g’Abakatuliki amakakali naye yavaayo eri muganda we ku myaka 14.<ref>{{cite news|last=Mugisha|first=Frank|title=Gay and Vilified in Uganda|url=https://www.nytimes.com/2011/12/23/opinion/gay-and-vilified-in-uganda.html?_r=2|accessdate=12 January 2012|newspaper=The New York Times|date=22 December 2011}}</ref> Wadde ng’okuvaayo kwe kwamwawukanya n’abamu ku ba famire ye, naye waliwo mikwano gye abalala n’ab’omu maka ge abamu abaagenda mu maaso n’okumuwagira.<ref>{{cite news|last=O'Bryan|first=Will|title=In Harm's Way: In the Face of Fierce Homophobia, Frank Mugisha Is the Face of Gay Uganda|url=http://www.metroweekly.com/feature/?ak=6796|accessdate=12 January 2012|newspaper=MetroWeekly|date=23 November 2011}}</ref> Ng’akyali mu yunivasite mu 2004, yatandikawo ekibiina kya Icebreakers Uganda ekyatondebwawo ng’omukutu gw’okuwagira n'okuyamba Bannayuganda ba LGBT abaali mu nteekateeka y’okuvaayo eri ab’enganda n’emikwano.<ref>{{cite web|url=http://rfkcenter.org/ugandan-lgbti-rights-activist-frank-mugisha-to-receive-2011-robert-f-kennedy-human-rights-award|title=Ugandan LGBTI rights activist Frank Mugisha to receive 2011 Robert F. Kennedy Human Rights Award|publisher=[[Robert F. Kennedy Center for Justice and Human Rights]]|year=2011|accessdate=13 January 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605071516/http://rfkcenter.org/ugandan-lgbti-rights-activist-frank-mugisha-to-receive-2011-robert-f-kennedy-human-rights-award|archive-date=2013-06-05|url-status=dead}}</ref> Mugisha kati ye ssenkulu wa SMUG, ekibiina ekinene ekirimu ebibinja kkuminamunaana, omuli ne Icebreakers Uganda.<ref>{{cite web|url=http://www.sexualminoritiesuganda.com/|title=Sexual Minorities Uganda - SMUG|website=www.sexualminoritiesuganda.com|access-date=2015-01-13|archive-date=2024-07-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20240717080739/https://sexualminoritiesuganda.com/|url-status=dead}}</ref> Mugisha aweereddwa ekitiibwa Saabawandiisi w'Ekitongole Ky'amawanga Amagatte bwe yateekebwa ku lukalala olumu mu Magaziini ya [[Advocate]], mu [[The Independent]], yaweebwa ekitiibwa ku [[Black Entertainment Television]] - BET era erinnya lya Mugisha lyateekebwa ku #POWER10: ku lukalala lw'abantu abaddugavu abasinga okukwata ku bantu mu nsonga za LGBTQ mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://www.scamtoradar.com/2014/12/10-most-influential-black-lgbtq-in-2014.html|title=Scamto Radar: #POWER10: Most Influential Black LGBTQ in 2014|access-date=2015-01-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20150106212915/http://www.scamtoradar.com/2014/12/10-most-influential-black-lgbtq-in-2014.html|archive-date=2015-01-06|url-status=dead}}</ref> Mugisha yali mukwano nnyo ogw'okulusegere ogwa mulwanirizi munne era omutandisi wa SMUG, [[David Kato]], eyattibwa mu Gwolubereberye 2011 oluvannyuma lw'okukuba ekiwandiiko ekiyitibwa [[Rolling Stone (Uganda)|Rolling Stone]] mu mbuga z'amateeka, olw'okufulumya amannya g'abantu ba LGBT 100 mu Uganda ng'akisindiikiriza "okubawanika ku kalabba".<ref>{{cite web|title=Court Affirms Rights of Ugandan Gays|url=http://www.humanrightsfirst.org/2011/01/04/court-affirms-rights-of-ugandan-gays/|accessdate=12 January 2012|publisher=Human Rights First|date=4 January 2011}}</ref> Mugisha y'omu ku balamuzi okuva mu SMUG abakiikirirwa [[Center for Constitutional Rights]] nga bakozesa [[Alien Tort Statute]] okukuba omubuulizi w'enjiri ow'omu Amerika [[Scott Lively]] mu mbuga z'amateeka [[olw'emisango gye yazza ku bantu]] nga boogera ku mulimu gwe yakola ku tteeka lya Uganda eriwakanya ebisiyaga erya [[Anti-Homosexuality Bill]],<ref name="Guardian2">{{cite news|first=Frank|last=Mugisha|publisher=theguardian.com|newspaper=[[The Guardian]]|date=March 21, 2014|accessdate=March 21, 2014|url=https://www.theguardian.com/commentisfree/2014/mar/20/gay-ugandan-law-tyrannise-life-anti-homosexuality-act|title=I am a gay Ugandan about to go home. This law will tyrannise my life.}}</ref> omulimu ogwayogerwako ng'okussa amaanyi mu kuyigganyizibwa kw'abasajja n'abakazi abalya ebisiyaga<ref>{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2012/03/15/us/ugandan-gay-rights-group-sues-scott-lively-an-american-evangelist.html|title=Ugandan Gay Rights Group Sues U.S. Evangelist|first=Laurie|last=Goodstein|date=March 14, 2012|accessdate=March 21, 2014|newspaper=[[The New York Times]]}}</ref> era nga "ekikolwa.......okugezaako ennyo okulumya n'okumma abantu abalala eddembe lyabwe nga okunnyonnyola obulungi ensonga eno baakiyita kuyigganya".<ref>{{cite news |last=Halper |first=Katie |date=March 15, 2012 |title=Ugandan LGBTQ org sues U.S. evangelist for inciting persecution |url=http://feministing.com/2012/03/15/ugandan-lgbtq-org-sues-u-s-evangelist-for-inciting-persecution/ |accessdate=March 21, 2014 |newspaper=Feministing}}</ref><ref>{{cite news |last=Weiss |first=Debra Cassens |date=March 15, 2012 |title=Suit Alleges Evangelist Violated International Law by Waging an Anti-Gay Campaign in Uganda |url=http://www.abajournal.com/news/article/suit_alleges_evangelist_violated_international_law_by_waging_an_anti-gay_ca/ |accessdate=March 21, 2014 |newspaper=[[ABA Journal]]}}</ref> Mu Gwomunaana 2013, Omulamuzi wa [[Kkooti ya Disitulikiti ya U.S.]] [[Michael A. Ponsor]] yasalawo nti abalamuzi baali ku musingi omunywevu okusinziira ku mateeka g'ensi yonna n'ag'ekitundu mu kugaana okusoomoozebwa kw'obuyinza ku musango; era yasalawo nti okuwoza okw'olubereberye okw'enneeyisa ya Lively tekwali kwa mu budde.<ref>{{cite news |last=Barry |first=Stephanie |date=August 19, 2013 |title=Crimes against humanity lawsuit against anti-gay evangelist Pastor Scott Lively, of Springfield, advances in federal court |url=http://www.masslive.com/news/index.ssf/2013/08/crimes_against_humanity_lawsui.html |accessdate=March 21, 2014 |newspaper=[[The Republican (Springfield, Massachusetts)|The Republican]]}}</ref> Ng'awandiika mu ''[[lupapula lwa The Guardian]]'' mu 2014, Mugisha yagamba nti obukyayi bw'ebisiyaga n'obukyayi obuli emabega w'etteeka erirwanyisa ebisiyaga byava mu mawanga g'amawanga g'obugwanjuba: "Ndi musajja muganzi. Nange ndi Munnayuganda. Tewali kintu kitali kya Afirika ku nze. Uganda gye nnazaalibwa, gye nnakulira era gye mpita amaka gange. Era nsi mwe nfuuse ekitono okusinga omumenyi w'amateeka atategeerekese olw'abo be njagala." Njagala Bannayuganda bannange bakitegeere nti ebisiyaga si bya mawanga g'obugwanjuba era mikwano gyaffe mu nsi ezaakulaakulana bakimanye nti omuze oguliwo kati ogw'okukyawa ebisiyaga bwe guli." <ref name="Guardian2" /> == Okusiimibwa == Mugisha yaweebwa [[awaadi ya Robert F. Kennedy Human Rights Award]] mu 2011 ne [[Rafto Prize]] <ref>{{Cite web |title=The Rafto Prize - Raftostiftelsen |url=http://www.rafto.no/page/820/The_Rafto_Prize |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141008233851/http://rafto.no/page/820/The_Rafto_Prize |archive-date=2014-10-08 |access-date=2014-10-06}}</ref> eya 2011 olw’omulimu gwe yakola ogw’okugoberera eddembe ly’aba LGBT mu Uganda.<ref>{{cite web |title=2011: Frank Mugisha, Uganda |url=http://rfkcenter.org/frank-mugisha-uganda |accessdate=12 January 2012 |publisher=Robert F. Kennedy Center for Justice & Human Rights}}{{Dead link|date=November 2018|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref><ref>{{cite news |title=The 2011 Rafto Prize to Sexual Minorities Uganda (SMUG) and their leader Frank Mugisha |url=http://www.rafto.no/?page=55&news=233 |accessdate=12 January 2012 |newspaper=Rafto Foundation for Human Rights}}</ref> Era yafuna diguli y'obusawo ey'ekitiibwa okuva mu [[Yunivasite y'e Ghent]].<ref>{{Cite web |title=Oegandees mensenrechtenactivist Mugisha ontvangt institutioneel eredoctoraat van de UGent — Universiteit Gent |url=http://www.ugent.be/nl/actueel/nieuws/persberichten/eredoctor-intitutioneel-2013-mugisha.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130806081918/http://www.ugent.be/nl/actueel/nieuws/persberichten/eredoctor-intitutioneel-2013-mugisha.htm |archive-date=2013-08-06 |access-date=2013-03-29}}</ref> Mugisha yali yasunsulwamu okuwangula [[ekirabo kya Nobel eky'emirembe]] mu 2014.<ref>{{cite web |title=Overzicht eredoctoraten — Universiteit Gent |url=https://www.ugent.be/nl/univgent/collecties/archief/geschiedenis/overzichten/eredoctoren.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170516141357/https://www.ugent.be/nl/univgent/collecties/archief/geschiedenis/overzichten/eredoctoren.htm |archive-date=2017-05-16 |access-date=2014-08-01 |website=www.ugent.be}}</ref> Mu 2017, Mugisha yateekebwa ku lukalala lwa ''[[Fortune Magazine]]'' olw'abakulembeze abasinga obukulu mu nsi yonna.<ref>{{Cite news |date=2017-03-23 |title=Frank Mugisha |url=http://fortune.com/worlds-greatest-leaders/frank-mugisha-44/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170325023940/http://fortune.com/worlds-greatest-leaders/frank-mugisha-44/ |archive-date=2017-03-25 |access-date=2017-03-24 |work=Fortune |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Stella Nyanzi]] * [[Omuyimbi Pepe Julian Onziema|Pepe Julian Onziema]] * [[Yunivasite y'e Ghent]] * ''[[lupapula lwa The Guardian]]'' * [[Anti-Homosexuality Bill]] * [[David Kato]] * [[eddembe ly'aba LGBT mu Uganda]] * [[Rolling Stone (Uganda)|Rolling Stone]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160121080350/https://sexualminoritiesuganda.com/ Omukutu omutongole ogwa SMUG] kyaterekebwa [[Category:Bannamateeka ba Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1979]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abasiyazi]] [[Category:Abalwanirizi b'eddembe ly'abantu ba LGBTQ mu Uganda]] [[Category:Bannayuganda ab'omukyasa ky'abirimu kimu]] 3drx8afx35o53vkl9fir57v166yk371 Hakim Sendagire 0 11564 73275 72102 2026-08-29T03:02:55Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73275 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Hakim Sendagire''' [[:en:Physician|musawo]] [[Yuganda|Munnayuganda]], [[:en:Biochemist|mukugu wa biochemistry]], [[:en:Academic|mukugu w'ebyensoma]] , [[:en:Academic_administration|muddukanya w'ebyobujjanjabi]]. Mu kiseera kino ye Dean ku [[:en:Habib_Medical_School|Habib Medical School]], College of Health Sciences of the [[Islamic University in Uganda]],<ref>{{Cite web |last=Tabitha |first=Winnie |last2=Ainebyoona |first2=Emmanuel |date=13 February 2015 |title=IUIU Launches Habib Medical School |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/IUIU-launches-Habib-medical-school--/-/688334/2622080/-/ijvefw/-/index.html |access-date=20 February 2015}}</ref> yunivasite ey'obwannannyini, emu ku yunivasite 41 mu ggwanga, okusinziira ku bibalo bya mu Gwokubiri 2015.<ref>{{Cite web |date=2014 |title=List of Accredited Universities In Uganda |url=http://ugandanationalacademy.org/universities.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150303102213/http://ugandanationalacademy.org/universities.php |archive-date=3 March 2015 |access-date=20 February 2015 |publisher=Uganda National Academy of Sciences}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa [[Kasangati]], [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[:en:Central_Region,_Uganda|Mu Masekkati ga Uganda]], nga 10 Ogwomukaaga 1972. Yasomera ''Kololo High School'' gye yamalira siniya eyookuna, oluvannyuma nagenda ku [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]] gye yamalira siniya enoomukaaga.<ref>{{Cite web |last=Sendagire |first=Hakim |date=25 January 2015 |title=Hajji Ishak Kamoga Is Among The Muslim Heroes In Education |url=http://um-bs.com/2015/01/25/hajji-ishak-kamoga-is-among-the-muslim-heroes-in-education/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150220223840/http://um-bs.com/2015/01/25/hajji-ishak-kamoga-is-among-the-muslim-heroes-in-education/ |archive-date=20 February 2015 |access-date=20 February 2015 |publisher=Uganda Muslim Brothers and Sisters}}</ref> Mu 1991, yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. Yasoma obusawo bw’abantu, n’atikkirwa, mu 1996, n’afuna diguli esooka mu busawo eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] (MBChB). Diguli ye eyookubiri eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu Biomedical Sciences]] (MSc), yagifuna mu 1999, okuva ku [[:en:University_of_Greenwich|University of Greenwich]], mu Bungereza. Mu 2007, ku myaka 35, yaweebwa diguli eyookuna eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] (PhD), mu [[:en:Biochemistry|Biochemistry]], okuva ku Yunivasite y’e Makerere ng’ekolagana ne [[:en:Uppsala_University|Uppsala University]] mu Sweden.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2014 |title=Academic Profile of Professor Hakim Sendagire |url=http://chs.mak.ac.ug/biomed/node/102 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150220213451/http://chs.mak.ac.ug/biomed/node/102 |archive-date=20 February 2015 |access-date=20 February 2015 |publisher=[[Makerere University College of Health Sciences]]}}</ref> == Emirimu gye == Yakolako akaseera katono ng’omusawo mu [[Mulago National Specialised Hospital|Ddwaaliro e Mulago]] November 1995 okutuusa mu August 1997. Oluvannyuma lw’okusoma diguli eyookubiri mu Bungereza, yakola ng’omumyuka wa Dayirekita w’ebyobulamu mu Kasangati Health Centre IV, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2006. Mu kiseera kye kimu, yaweereza ng’omusomesa mu kitongole kya [[:en:Biochemistry|Biochemistry]] mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] . Okuva mu Gwokutaano 2000 okutuuka mu Gwokutaano 2001, yeetaba mu kutendekebwa okwenjawulo oluvannyuma lwa diguli eyookubiri ku [[:en:University_of_San_Francisco|Yunivasite y’e San Francisco]] . Mu 2007 yawebwa omulimu ng'omusomesa mu kitongole kya [[:en:Microbiology|Microbiology]] ku [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]], n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2014, lwe yalondebwa okuba Dean w’essomero lya[[:en:Habib_Medical_School|Habib Medical School]].<ref>{{Cite web |date=2013 |title=The Work History of Hakim Sendagire |url=http://mbl.mak.ac.ug/DR%20Hakim%20Sendagire%20CV.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150220230408/http://mbl.mak.ac.ug/DR%20Hakim%20Sendagire%20CV.pdf |archive-date=20 February 2015 |access-date=20 February 2015 |publisher=[[Makerere University|Makerere University, Department of Microbiology]]}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Dr. Sendagire ye muwabuzi w’ebyekikugu mu by’obuweereza mu laboratory mu [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], ng’asinziira mu ''Uganda National Health Laboratory Services'', esangibwa ku luguudo lwa Buganda Road, mu masekkati ga [[Kampala]]. Era ye Dayirekita wa ''International Academic and Medical Complex (IAMeC)'', (Seeta Academic Complex), kkampuni eddukanya ''Seeta Kasangati Secondary School'', essomero ly’obwannannyini erya middle ne high school (ekibiina eky’omunaana okutuuka ku 13), erisangibwa okumpi [[Kasangati|ne Kasangati]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] . Alina obwagazi obw’okusomesa ssaayansi ku mitendera gyonna n’okuteekateeka abavubuka okufuuka bannassaayansi ab’omu maaso. == Ebimukwatako ng'omuntu == Professor Sendagire mufumbo era nga bali wamu ne mukyala we, bazadde ba baana bataano. == Laba ne == * [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] * [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] * [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Makerere University School of Public Health]] * [[:en:Habib_Medical_School|Habib Medical School]] * [[Islamic University in Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20090505031227/http://med.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Yunivasite y'e Makerere] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Buganda]] mfrkvax3uhxo13oto0r6sit4kzsa302 Faridah Bulega 0 11608 73272 72821 2026-08-29T02:29:44Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73272 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Faridah Bulega munnayuganda omutendesi w'omupiira eyawerezaako ng'omutendesi wa ttiimu y'eggwanga ey'abakazi emannyikiddwa nga Crested Crane mu Uganda.<ref>https://sportsnation.co.ug/tag/faridah-bulega/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/a-prime-view-helping-youngsters-pursue-their-dreams-4612806</ref><ref>https://chimpreports.com/tag/faridah-bulega/</ref><ref>http://kawowo.com/tag/faridah-bulega/</ref><ref>{{Cite web |url=https://qa.cafonline.com/ar/inside-caf/member-associations/uga/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-22 |archive-date=2026-04-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260417220344/https://qa.cafonline.com/ar/inside-caf/member-associations/uga/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://sportsnation.co.ug/2019/11/23/faridah-bulega-to-improve-defence-ahead-of-semi/</ref><ref>http://kawowo.com/2018/03/07/faridah-bulega-crested-cranes-coach-petitioned-to-fufa-over-sexual-immorality/</ref><ref>https://www.pmldaily.com/sports/2018/07/faridah-bulega-who-are-we-to-defeat-kenya.html</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref><ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/new-crested-cranes-coach-bulega-ready-to-juggle-tasks-1719194</ref> Emabegako, Madijah Nantanda yeeyali omutendesi wa ttiimu y'eggwanga ey'abakaza mu Crested Cranes.<ref name=":0" /> George Lutalo yadira Bulega mu bigere ng'omutendesi omukulu owa Crested Cranes.<ref>https://www.pmldaily.com/tag/faridah-bulega</ref> == Ebyafaayo by’emirimu == Bweyali omutendesi wa Crested Cranes yalonda Ayub Khalifan ng'omumyuka we ow'okubiri ku katebe k'eby'ekikugu mu biseera by'empaka za Cecafa Women's Championship.<ref name=":1">https://www.goal.com/en-us/news/everyone-thinks-uganda-must-win-cecafa-womens-championship---bulega/167g4j4yt9e5z1rrqb5zf2o3dj</ref><ref>{{Cite web |url=https://sports-256.com/tag/faridah-bulega/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-22 |archive-date=2024-08-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240813092201/https://sports-256.com/tag/faridah-bulega/ |url-status=dead }}</ref> Khalifan yawangula ebikopo bina eby'empaka za Fufa Women's Championship ng'ali ne Kawempe Muslim, kweyateeka n'ekya Coasafa ekyabakazi abali wansi w'emyaka 17 ekyali e Mauritius.<ref name=":1" /> Yasoma koosi y'obutendesi eya CAF B e Kenya, n'agimaliriz.<ref>https://www.fufa.co.ug/statement-crested-cranes-head-coach-enrolls-for-caf-b-coaching-course-in-kenya/bulega-2/</ref><ref>https://sports.mtn.co.ug/2021/12/16/bulega-completes-caf-b-coaching-course/</ref><ref>{{Cite web |url=https://mail.sportznow.ug/article/women-football-faridah-bulega-take-part-caf-b-coaching-course-nairobi |title=Archive copy |access-date=2025-08-22 |archive-date=2024-08-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240813092143/https://mail.sportznow.ug/article/women-football-faridah-bulega-take-part-caf-b-coaching-course-nairobi |url-status=dead }}</ref>. Yaliko omutendesi wa Kampala Queens, nga kiraabu y'abakazi ey'omupiira<ref>{{Cite web |url=https://mail.sportznow.ug/article/women-football-faridah-bulega-take-part-caf-b-coaching-course-nairobi |title=Archive copy |access-date=2025-08-22 |archive-date=2024-08-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240813092143/https://mail.sportznow.ug/article/women-football-faridah-bulega-take-part-caf-b-coaching-course-nairobi |url-status=dead }}</ref> Yaliko omutendesi wa Wakiso United.<ref>https://bigeye.ug/tag/faridah-bulega-wakiso-united/</ref> Yaatendeka n'ekika ky'Omusu mu mipiira gy'Ebika by'Abaganda. <ref>https://x.com/NnalubaaleS/status/2050461619033960754</ref> Nga yaliko n'omutendesi mu mipiira gy'Amasaza ga Buganda ng'omumyuuka wa Mustafah Kayinda ku ttiimu y'essaza lya Butambala.<ref>https://kawowo.com/2024/05/27/female-coach-bulega-joins-kayinda-to-steer-butambala-ssaza-technical-docket/</ref> == Laba ne == * Uganda women's national football team * CECAFA Women's Challenge Cup * [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Associations]] * [[Uganda Cranes|Uganda national football team]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.youtube.com/watch?v=FeIBJExgy98 YouTube Video on Strength of a Woman:Faridah Bulega coaches Wakiso United im FUFA big league] * [https://www.youtube.com/watch?v=FeIBJExgy98 Bulega Faridah] [[Category:Bannayuganda abakazi nga basambi ba mupiira]] [[Category:Abakazi abasambi mu Uganda omupiira]] [[Category:Abakazi abali mu by'emizannyo]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] hm3aynxftmqx2vrq5ch6yx5gaxvud7j Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee Limited 0 11616 73286 40287 2026-08-29T05:05:59Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73286 wikitext text/x-wiki     '''Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee eya Kenya''' ( '''JICK''' ) esinga okumanyibwa nga '''Jubilee Insurance''' [[:en:Insurance_company|kkampuni ya yinsuwa]] mu [[:en:Kenya|Kenya]], esinga eby'enfuna mu [[:en:East_African_Community|mukago gwa East Africa]] . Kkampuni eno ekola era elia emigabo mu [[:en:Jubilee_Holdings_Limited|Jubilee Holdings Limited]], kkampuni ya yinsuwa ey’amawanga amangi, elina ekitebe kyayo mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], ekibuga ekikulu ekya Kenya, ng’erina Kkampuni z'ekolagana nazo mu [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Tanzania|Tanzania]], [[:en:Uganda|Uganda]], [[:en:Burundi|Burundi]], ne [[:en:Mauritius|Mauritius]], ng’erina enteekateeka z’okugaziya ku [[:en:Africa|ssemazinga wa Afrika]] . <ref>https://jubileeinsurance.com/ke/about-us/</ref> <ref>Juma, Victor (1 August 2014).</ref> == Ebyafaayo == Jubilee Insurance yassibwawo nga kkampuni ya Kenya ekola ku by'ensimbi ng'ekitebe kyayo kiri mu kibuga [[:en:Mombasa|Mombasa]] ekiri ku lubalama lw'ennyanja. Kkampuni eno yakulaakulana era okumala emyaka, yaggulawo ofiisi mu bibuga mu Buvanjuba bwa Afrika, omuli [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Dar-es-Salaam|Dar-es-Salaam]] ne [[:en:Kampala|Kampala]] . Kkampuni eno era yaggulawo amatabi mu kibuga kya Buyindi ekya [[:en:Bombay|Bombay]] ne [[:en:Karachi|Karachi]], Pakistan. Ku bizinga bya Ssemayanja e Mauritius ne [[:en:Zanzibar|Zanzibar]] . Omuzadde wa kkampuni eno, Jubilee Holdings Limited, yagatta emigabo gy'ayo ku [[:en:Nairobi_Stock_Exchange|katale k’emigabo e Nairobi]] (NSE) mu 1973, gy’esuubula wansi w’akabonero '''JUB''' . Oluvanyuma lw’obutabanguko mu by'ensimbi n'ebyobufuzi mu myaka gya 1970 ne 1980 mu Uganda, Kampuni ya Jubilee Insurance Company of Uganda (JICU) yaddamu okukola mu 1992. Kkampuni eno eya Uganda ekolagana n’ekibiina kya [[:en:DFCU_Group|DFCU Group]] era n’ekitongole kya [[:en:Aga_Khan_Fund_for_Economic_Development|Aga Khan Fund for Economic Development]] ( [[:en:AKFED|AKFED]] ). Mu 2006, kkampuni ya Jubilee Holdings Limited yateeka emigabo gy'ayo ku katale k'ebyensimbi aka [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]] (USE). <ref>Juma, Victor (23 May 2014).</ref> Mu 1998, kkampuni eno yaddamu okuggulawo ettabi eddala mu Tanzania. Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee eya Tanzania (JICT) erina emigabo n'ebamusigansimbi mu Tanzania. Yali kkampuni ya yinsuwa ey’obwannannyini eyasooka okufuna layisinsi mu ggwanga, oluvannyuma lw’okuggya envumbo ku bitongole by’ebyensimbi. Jubilee Holdings Limited yateeka emigabo gy'ayo ku lukala lw'ebyensimbi olwa [[:en:Dar_es_Salaam_Stock_Exchange|Dar es Salaam Stock Exchange]] (DSE), era mu 2006. <ref>Bondia, Jacob (8 January 2007).</ref> Okusinziira ku alipoota y'ekitongole ekivunanyizibwa ku yinsuwa ekya [[:en:Insurance_Regulatory_Authority_(Kenya)|Insurance Regulatory Authority]] mu Kenya ey'afulumizibwa mu Gwomwenda 2014, kkampuni ya yinsuwa eya Jubilee eya Kenya yakwata kisooka mu katale k'emigabo n’ebitundu 11.9% ku katale ka Kenya ng’esinga [[:en:Britam|Britam]] ne [[:en:CIC_Insurance_Group_Limited|CIC Insurance Group Limited]], ezaafuga ebitundu 11.2% ne 9%. <ref>Herbling, David (21 December 2014).</ref> == Ekitongole kya Jubilee Holdings Limited ==   Wammanga lwe lukalala [[:en:Subsidiary|lw’amakampuni agakolagana]] (50+% emigabo) aga Jubilee Holdings Limited, nga gonna awamu gakola Jubilee Group. * Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee eya Kenya Limited (100%) * Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee eya Uganda Limited (65%) * Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee eya Tanzania Limited (51%) * Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee eya Burundi SA (70%) . * Yinsuwa ya Jubilee (Mauritius) Limited (80%) . * Ekitongole ky’ebyensimbi ekya Jubilee (100%) . * Kkampuni ya Jubilee Investments Company Limited (Uganda) (100%). * Ekitongole kya Jubilee Investments Tanzania Limited (100%) . * Ekitongole kya Jubilee Investments Burundi Limited (100%) . * Ekifo kya Jubilee Burundi (80%) . Kkampuni eziragiddwa wansi zitwalibwa nga kkampuni ezikolagana, nga zirina emigabo egiri wansi wa 50% mu Jubilee Holdings Limited: <ref name="Group">https://web.archive.org/web/20161002063033/https://www.jubileeinsurance.com/ke/images/downloads/AnnualReports/Jubilee-Annual-Report-2015-webversion.pdf</ref> * PDM (Holdings) Ekitongole (37.1%) . * Enkola ya IPS Cable Systems Limited (33.3%) . * Kkampuni ya FCL Holdings Limited (30.0%) . * Ekitongole kya IPS Power Investment Limited (27.0%) . * [[:en:Bujagali_Energy_Limited|Kkampuni y’amasannyalaze eya Bujagali Holding Power Company Limited]] (25.0%) * Ekibiina ky'abbanka ya [[:en:Diamond_Trust_Bank_Group|Diamond Trust Bank Group]] (10.27%) == Obw'annannyini == Jubilee Insurance Company Limited ye kampuni 100% eya Jubilee Holdings Limited, "kampuni enkulu ekulira endala" oba "omuzadde". [[:en:Stock|Emigabo]] gya kkampuni eno eri ku lukalala lw’obutale busatu ku buna mu Buvanjuba bwa Afrika, okuli [[:en:Nairobi_Stock_Exchange|Nairobi Stock Exchange]], [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]] ne [[:en:Dar_es_Salaam_Stock_Exchange|Dar es Salaam Stock Exchange]] . <ref>Planting, Sasha (26 July 2011).</ref> Mu Gwekkuminebiri 2013 , eby’obugagga byonna eby’Omuzadde byabalirirwamu obukadde bwa ddoola za Amerika 678 (KES:61.16 billion), nga emigabo gibalirirwamu obukadde bwa doola za Amerika 119 (KES:10.7 billion). <ref name="Group"/> == Ettabi ly'e Kenya == Kkampuni eno elina ofiisi zino wammanga mu Kenya, okuva nga 31 Ogwekkuminebir 2013: <ref name="Group"/> * Ofiisi enkulu – Ekizimbe kya Jubilee Insurance House ku luguudo lwa Wabera mu [[:en:Nairobi_County|Ssaza ly’e Nairobi]] * Ofiisi y’e Mombasa – Omwaliiro ogw’okusatu, ekizimbe kya Jubilee Insurance House, Moi Avenue mu [[:en:Mombasa_County|Ssaza ly'e Mombasa]] * Ofiisi y’e Kisumu – Omwaliiro ogw’okusatu, Jubilee Insurance House, ku luguudo lwa Oginga Odinga, [[:en:Kisumu|Kisumu]] * Ofiisi y’ekitongole kya Nairobi 1 – Omwaliiro ogw’okusatu, ekizimbe kya Jubilee Exchange Building, ku luguudo lwa Mama Ngina, Nairobi * Ofiisi y’ekitongole kya Nairobi 2 – Omwaliiro ogwa wansi, Tulip House, oluguudo lwa Mombasa, Nairobi * Ofiisi y’ekitongole kya Nairobi 3 – Omwaliiro ogw’omukaaga, Wing B, Vanguard House, First Crossway Road, Chiromo Road, [[:en:Westlands,_Nairobi|Westlands]], Nairobi * Ofiisi y’e Nakuru – Omwaliiro ogusooka, Polo Centre, Kenyatta Avenue, [[:en:Nakuru|Nakuru]] * Ofiisi ya Nyeri – Omwaliiro ogw’okusatu, Sohan Plaza, Kimathi Way, [[:en:Nyeri|Nyeri]] * Ofiisi y’e Kisii – Omwaliiro ogwokubiri, ekizimbe ekipya e Sansora, ku luguudo lw’eddwaliro lya Town Center, [[:en:Kisii,_Kenya|Kisii]] * Ofiisi y’e Eldoret – Omwaliiro ogwokubiri, Imperial Court Eldoret, Nairobi – Uganda Highway, [[:en:Eldoret|Eldoret]] * Ofiisi ya Meru – Omwaliiro ogwokubiri, Alexander House, Moi Avenue, [[:en:Meru,_Kenya|Meru]] * Ofiisi ya Thika – Omwaliiro ogw’okuna, Thika Arcade, ku luguudo lwa Kenyatta Highway ku Commercial Street, [[:en:Thika|Thika]] * Ofiisi y’e Bungoma – Omwaliiro ogusooka, Bungoma Business Centre, Moi Avenue, [[:en:Bungoma|Bungoma]] == Laba ne == * [[:en:List_of_Insurance_companies_in_Kenya|Olukalala lwa kkampuni za Yinsuwa mu Kenya]] * [[:en:Nairobi_Stock_Exchange|Akatale k’emigabo mu Nairobi]] * [[:en:Dar_es_Salaam_Stock_Exchange|Akatale k’emigabo mu Dar es Salaam]] * [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]] * [[:en:Economy_of_Kenya|Ebyenfuna bya Kenya]] * [[:en:List_of_insurance_companies_in_Uganda|Olukalala lwa kampuni za yinsuwa mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20220331190153/http://jubileeinsurance.com/ Omukutu gwa Yinsuwa ya Jubilee] * [http://www.alacrastore.com/company-snapshot/The_Jubilee_Insurance_Company_Limited-3642179 Ebikwata ku kkampuni Ku Alacrastore] {{Agha Khan Fund for Economic Development}}{{Authority control}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] knvnjj419ykyu7d0815ps9ch877iou3 Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee Insurance Company Limited 0 11617 73285 40288 2026-08-29T05:05:58Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73285 wikitext text/x-wiki     '''Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee eya Kenya''' ( '''JICK''' ) esinga okumanyibwa nga '''Jubilee Insurance''' [[:en:Insurance_company|kkampuni ya yinsuwa]] mu [[:en:Kenya|Kenya]], esinga eby'enfuna mu [[:en:East_African_Community|mukago gwa East Africa]] . Kkampuni eno ekola era elia emigabo mu [[:en:Jubilee_Holdings_Limited|Jubilee Holdings Limited]], kkampuni ya yinsuwa ey’amawanga amangi, elina ekitebe kyayo mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], ekibuga ekikulu ekya Kenya, ng’erina Kkampuni z'ekolagana nazo mu [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Tanzania|Tanzania]], [[:en:Uganda|Uganda]], [[:en:Burundi|Burundi]], ne [[:en:Mauritius|Mauritius]], ng’erina enteekateeka z’okugaziya ku [[:en:Africa|ssemazinga wa Afrika]] . <ref>https://jubileeinsurance.com/ke/about-us/</ref> <ref>Juma, Victor (1 August 2014).</ref> == Ebyafaayo == Jubilee Insurance yassibwawo nga kkampuni ya Kenya ekola ku by'ensimbi ng'ekitebe kyayo kiri mu kibuga [[:en:Mombasa|Mombasa]] ekiri ku lubalama lw'ennyanja. Kkampuni eno yakulaakulana era okumala emyaka, yaggulawo ofiisi mu bibuga mu Buvanjuba bwa Afrika, omuli [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Dar-es-Salaam|Dar-es-Salaam]] ne [[:en:Kampala|Kampala]] . Kkampuni eno era yaggulawo amatabi mu kibuga kya Buyindi ekya [[:en:Bombay|Bombay]] ne [[:en:Karachi|Karachi]], Pakistan. Ku bizinga bya Ssemayanja e Mauritius ne [[:en:Zanzibar|Zanzibar]] . Omuzadde wa kkampuni eno, Jubilee Holdings Limited, yagatta emigabo gy'ayo ku [[:en:Nairobi_Stock_Exchange|katale k’emigabo e Nairobi]] (NSE) mu 1973, gy’esuubula wansi w’akabonero '''JUB''' . Oluvanyuma lw’obutabanguko mu by'ensimbi n'ebyobufuzi mu myaka gya 1970 ne 1980 mu Uganda, Kampuni ya Jubilee Insurance Company of Uganda (JICU) yaddamu okukola mu 1992. Kkampuni eno eya Uganda ekolagana n’ekibiina kya [[:en:DFCU_Group|DFCU Group]] era n’ekitongole kya [[:en:Aga_Khan_Fund_for_Economic_Development|Aga Khan Fund for Economic Development]] ( [[:en:AKFED|AKFED]] ). Mu 2006, kkampuni ya Jubilee Holdings Limited yateeka emigabo gy'ayo ku katale k'ebyensimbi aka [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]] (USE). <ref>Juma, Victor (23 May 2014).</ref> Mu 1998, kkampuni eno yaddamu okuggulawo ettabi eddala mu Tanzania. Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee eya Tanzania (JICT) erina emigabo n'ebamusigansimbi mu Tanzania. Yali kkampuni ya yinsuwa ey’obwannannyini eyasooka okufuna layisinsi mu ggwanga, oluvannyuma lw’okuggya envumbo ku bitongole by’ebyensimbi. Jubilee Holdings Limited yateeka emigabo gy'ayo ku lukala lw'ebyensimbi olwa [[:en:Dar_es_Salaam_Stock_Exchange|Dar es Salaam Stock Exchange]] (DSE), era mu 2006. <ref>Bondia, Jacob (8 January 2007).</ref> Okusinziira ku alipoota y'ekitongole ekivunanyizibwa ku yinsuwa ekya [[:en:Insurance_Regulatory_Authority_(Kenya)|Insurance Regulatory Authority]] mu Kenya ey'afulumizibwa mu Gwomwenda 2014, kkampuni ya yinsuwa eya Jubilee eya Kenya yakwata kisooka mu katale k'emigabo n’ebitundu 11.9% ku katale ka Kenya ng’esinga [[:en:Britam|Britam]] ne [[:en:CIC_Insurance_Group_Limited|CIC Insurance Group Limited]], ezaafuga ebitundu 11.2% ne 9%. <ref>Herbling, David (21 December 2014).</ref> == Ekitongole kya Jubilee Holdings Limited ==   Wammanga lwe lukalala [[:en:Subsidiary|lw’amakampuni agakolagana]] (50+% emigabo) aga Jubilee Holdings Limited, nga gonna awamu gakola Jubilee Group. * Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee eya Kenya Limited (100%) * Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee eya Uganda Limited (65%) * Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee eya Tanzania Limited (51%) * Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee eya Burundi SA (70%) . * Yinsuwa ya Jubilee (Mauritius) Limited (80%) . * Ekitongole ky’ebyensimbi ekya Jubilee (100%) . * Kkampuni ya Jubilee Investments Company Limited (Uganda) (100%). * Ekitongole kya Jubilee Investments Tanzania Limited (100%) . * Ekitongole kya Jubilee Investments Burundi Limited (100%) . * Ekifo kya Jubilee Burundi (80%) . Kkampuni eziragiddwa wansi zitwalibwa nga kkampuni ezikolagana, nga zirina emigabo egiri wansi wa 50% mu Jubilee Holdings Limited: <ref name="Group">https://web.archive.org/web/20161002063033/https://www.jubileeinsurance.com/ke/images/downloads/AnnualReports/Jubilee-Annual-Report-2015-webversion.pdf</ref> * PDM (Holdings) Ekitongole (37.1%) . * Enkola ya IPS Cable Systems Limited (33.3%) . * Kkampuni ya FCL Holdings Limited (30.0%) . * Ekitongole kya IPS Power Investment Limited (27.0%) . * [[:en:Bujagali_Energy_Limited|Kkampuni y’amasannyalaze eya Bujagali Holding Power Company Limited]] (25.0%) * Ekibiina ky'abbanka ya [[:en:Diamond_Trust_Bank_Group|Diamond Trust Bank Group]] (10.27%) == Obw'annannyini == Jubilee Insurance Company Limited ye kampuni 100% eya Jubilee Holdings Limited, "kampuni enkulu ekulira endala" oba "omuzadde". [[:en:Stock|Emigabo]] gya kkampuni eno eri ku lukalala lw’obutale busatu ku buna mu Buvanjuba bwa Afrika, okuli [[:en:Nairobi_Stock_Exchange|Nairobi Stock Exchange]], [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]] ne [[:en:Dar_es_Salaam_Stock_Exchange|Dar es Salaam Stock Exchange]] . <ref>Planting, Sasha (26 July 2011).</ref> Mu Gwekkuminebiri 2013 , eby’obugagga byonna eby’Omuzadde byabalirirwamu obukadde bwa ddoola za Amerika 678 (KES:61.16 billion), nga emigabo gibalirirwamu obukadde bwa doola za Amerika 119 (KES:10.7 billion). <ref name="Group"/> == Ettabi ly'e Kenya == Kkampuni eno elina ofiisi zino wammanga mu Kenya, okuva nga 31 Ogwekkuminebir 2013: <ref name="Group"/> * Ofiisi enkulu – Ekizimbe kya Jubilee Insurance House ku luguudo lwa Wabera mu [[:en:Nairobi_County|Ssaza ly’e Nairobi]] * Ofiisi y’e Mombasa – Omwaliiro ogw’okusatu, ekizimbe kya Jubilee Insurance House, Moi Avenue mu [[:en:Mombasa_County|Ssaza ly'e Mombasa]] * Ofiisi y’e Kisumu – Omwaliiro ogw’okusatu, Jubilee Insurance House, ku luguudo lwa Oginga Odinga, [[:en:Kisumu|Kisumu]] * Ofiisi y’ekitongole kya Nairobi 1 – Omwaliiro ogw’okusatu, ekizimbe kya Jubilee Exchange Building, ku luguudo lwa Mama Ngina, Nairobi * Ofiisi y’ekitongole kya Nairobi 2 – Omwaliiro ogwa wansi, Tulip House, oluguudo lwa Mombasa, Nairobi * Ofiisi y’ekitongole kya Nairobi 3 – Omwaliiro ogw’omukaaga, Wing B, Vanguard House, First Crossway Road, Chiromo Road, [[:en:Westlands,_Nairobi|Westlands]], Nairobi * Ofiisi y’e Nakuru – Omwaliiro ogusooka, Polo Centre, Kenyatta Avenue, [[:en:Nakuru|Nakuru]] * Ofiisi ya Nyeri – Omwaliiro ogw’okusatu, Sohan Plaza, Kimathi Way, [[:en:Nyeri|Nyeri]] * Ofiisi y’e Kisii – Omwaliiro ogwokubiri, ekizimbe ekipya e Sansora, ku luguudo lw’eddwaliro lya Town Center, [[:en:Kisii,_Kenya|Kisii]] * Ofiisi y’e Eldoret – Omwaliiro ogwokubiri, Imperial Court Eldoret, Nairobi – Uganda Highway, [[:en:Eldoret|Eldoret]] * Ofiisi ya Meru – Omwaliiro ogwokubiri, Alexander House, Moi Avenue, [[:en:Meru,_Kenya|Meru]] * Ofiisi ya Thika – Omwaliiro ogw’okuna, Thika Arcade, ku luguudo lwa Kenyatta Highway ku Commercial Street, [[:en:Thika|Thika]] * Ofiisi y’e Bungoma – Omwaliiro ogusooka, Bungoma Business Centre, Moi Avenue, [[:en:Bungoma|Bungoma]] == Laba ne == * [[:en:List_of_Insurance_companies_in_Kenya|Olukalala lwa kkampuni za Yinsuwa mu Kenya]] * [[:en:Nairobi_Stock_Exchange|Akatale k’emigabo mu Nairobi]] * [[:en:Dar_es_Salaam_Stock_Exchange|Akatale k’emigabo mu Dar es Salaam]] * [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]] * [[:en:Economy_of_Kenya|Ebyenfuna bya Kenya]] * [[:en:List_of_insurance_companies_in_Uganda|Olukalala lwa kampuni za yinsuwa mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20220331190153/http://jubileeinsurance.com/ Omukutu gwa Yinsuwa ya Jubilee] * [http://www.alacrastore.com/company-snapshot/The_Jubilee_Insurance_Company_Limited-3642179 Ebikwata ku kkampuni Ku Alacrastore] {{Agha Khan Fund for Economic Development}}{{Authority control}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] knvnjj419ykyu7d0815ps9ch877iou3 Wilson Mutebi 0 11815 73178 72303 2026-08-28T14:36:41Z Halimah Nampiima 11015 ngaseeko references 73178 wikitext text/x-wiki [[File:Bishop_Wilson_Mutebi_(Retired_Bishop_of_Mityana_Diocese)_1.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Bishop Wilson Mutebi]] '''Wilson Mutebi''' yali [[:en:Bishop|mulabiriz]]<nowiki/>i [[:en:Anglican|Omukulisitaayo]] .Yeeyali [[:en:Bishop_of_Mityana|Omulabirizi wa Mityana]] ow'okubiri ng'aweereza okuva mu 1989 okutuuka 2002.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Mityana gets new Bishop |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2025-12-15 |website=New Vision}}</ref> Mutebi yazaalibwa mu 1937. Yasomera ku Yunivasite ya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] [[:en:Ordained|n'atuuzibwa]] mu 1972. Yaweereza mu Bulabirizi bwe [[:en:Namirembe|Namirembe]] ne [[:en:Kampala|Kampala]] .<ref name="Crockford">''[[Crockford's Clerical Directory]]'' 1975-76 p723 London: Oxford University Press, 1976 {{ISBN|0-19-200008-X}}</ref> == Ebijuliziddwa == # ''[[:en:Crockford's_Clerical_Directory|Crockford's Clerical Directory]]'' 1975-76 p723 London: Oxford University Press, 1976 {{ISBN|0-19-200008-X}} [[Category:Eddiini mu Buganda]] 4jiqofbwbudeiqubmk99x9eovdhx5z5 73179 73178 2026-08-28T14:38:58Z Halimah Nampiima 11015 ngaseeko amatuluba 73179 wikitext text/x-wiki [[File:Bishop_Wilson_Mutebi_(Retired_Bishop_of_Mityana_Diocese)_1.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Bishop Wilson Mutebi]] '''Wilson Mutebi''' yali [[:en:Bishop|mulabiriz]]<nowiki/>i [[:en:Anglican|Omukulisitaayo]] .Yeeyali [[:en:Bishop_of_Mityana|Omulabirizi wa Mityana]] ow'okubiri ng'aweereza okuva mu 1989 okutuuka 2002.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Mityana gets new Bishop |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2025-12-15 |website=New Vision}}</ref> Mutebi yazaalibwa mu 1937. Yasomera ku Yunivasite ya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] [[:en:Ordained|n'atuuzibwa]] mu 1972. Yaweereza mu Bulabirizi bwe [[:en:Namirembe|Namirembe]] ne [[:en:Kampala|Kampala]] .<ref name="Crockford">''[[Crockford's Clerical Directory]]'' 1975-76 p723 London: Oxford University Press, 1976 {{ISBN|0-19-200008-X}}</ref> == Ebijuliziddwa == # ''[[:en:Crockford's_Clerical_Directory|Crockford's Clerical Directory]]'' 1975-76 p723 London: Oxford University Press, 1976 {{ISBN|0-19-200008-X}} [[Category:Eddiini mu Buganda]] <references /> [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1937]] 199rs8wgppw0w3ivfca2wwo4ashh6ww Giles Muhame 0 12041 73274 68582 2026-08-29T02:49:59Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73274 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Giles Muhame''' munnamawulire omunnayuganda, [[:en:News_editor|musunsuzi w'amawulire]] eyakola amawulire g’ensi yonna mu mwaka gwa 2010 n'ogwa 2011 olw’okufuba [[:en:Outing|okufulumya]] ebisiyaga. <ref name="auto">{{Cite web |date=19 July 2016 |title=Social Media Conference |url=https://www.kas.de/documents/280229/280278/7_file_storage_file_19731_2.pdf/16137e8d-8a92-c319-bf32-6b3d51fca266?version=1.0&t=1539638437713 |access-date=8 November 2021 |website=Kas.de |format=PDF}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Ugandan editor willing to "go to jail" to out gays &#124; gaelick |url=http://www.gaelick.com/2011/01/blogger-interviews-editor-who-outed-200-ugandans/13756/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110113182351/http://www.gaelick.com/2011/01/blogger-interviews-editor-who-outed-200-ugandans/13756/ |archive-date=13 January 2011 |access-date=25 July 2021}}</ref> Y'omu ku baatandikawo kkampuni ya Chimpreports; olupapula lw’amawulire olufulumira mu Kampala mu Uganda buli lunaku. <ref>{{Cite web |date=23 July 2014 |title=About Us |url=https://chimpreports.com/about-us/ |website=Chimpreports.com |access-date=27 September 2025 |archive-date=14 November 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211114003829/https://chimpreports.com/about-us/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu obwasooka n'obuyigirize == Muhame yazaalibwa mu mwaka gwa 1988, [[Ibanda (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Ibanda]] mu maserengeta ga Uganda. <ref>{{Cite web |title=Biography of Giles Muhame |url=https://biographies.top/biography/giles-muhame/m/0gtw8gt |access-date=8 November 2021 |website=Biographies.top}}</ref> Alina diguli esooka mu by'amawulire [[:en:Mass_communication|n'empuliziganya]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . <ref name="auto"/> == Omulimu == Mu gwomunaana gw'omwaka gwa 2010, yatandikawo olupapula lw’amawulire [[:en:Tabloid_(newspaper_format)|olwa Tabloid]] ''[[Rolling Stone (Uganda)|Rolling Stone]]'', Mu mwaka gwa 2014, yatandikawo Chimpreports omukutu gw’amawulire ku yintaneeti ogusangibwa mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=5 January 2017 |title=UNTOLD STORY: How URA's Akol Hunted Shs 6bn Oil Cash Treasure |url=https://chimpreports.com/untold-story-how-uras-akol-hunted-shs-6bn-oil-cash-treasure/ |website=Chimpreports.com}}</ref>''​'' <ref name="Atlantic" /> <ref name="Guard" /> <ref>{{Cite web |date=2 October 2019 |title=Generals Lakara, Kabango: Fighting an Elusive, Wealthy Enemy In Somalia |url=https://chimpreports.com/generals-lakara-kabango-fighting-an-elusive-wealthy-enemy-in-somalia/ |website=Chimpreports.com}}</ref> Mmemba ku kakiiko k’eggwanga akavunaanyizibwa ku tekinologiya ow’okuna mu nkyukakyuka mu makolero. <ref>{{Cite web |last= |date=4 January 2011 |title=Rolling Stone Managing Editor: "The Agents of the Devil will be Defeated." |url=http://www.africanactivist.org/2011/01/ugandas-giles-muhame-agents-of-devil.html |access-date=13 May 2011 |publisher=Africanactivist.org}}</ref> <ref>{{Cite web |last=David McKenzie |date=27 October 2010 |title=Ugandan anti-gay measure will be law soon, lawmaker says |url=http://articles.cnn.com/2010-10-27/world/uganda.antigay.bill_1_david-bahati-ugandan-parliament-homosexuals?_s=PM:WORLD |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20101104095621/http://articles.cnn.com/2010-10-27/world/uganda.antigay.bill_1_david-bahati-ugandan-parliament-homosexuals?_s=PM:WORLD |archive-date=4 November 2010 |access-date=11 May 2011 |publisher=CNN.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |date=1 November 2010 |title=Uganda's Rolling Stone paper told to stop outing gays |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-11666789 |access-date=11 May 2011 |publisher=BBC News}}</ref> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Muhame alina by’ayagala mu by’amawulire, musuubuzi omuyiiya ku yintaneeti, okulima n’okutunda ettaka n’amayumba. <ref>{{Cite web |date=4 January 2021 |title=A love brewed in bars |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/heart-to-heart/a-love-brewed-in-bars-1651692 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=18 May 2015 |title=Giles Legally Views Agnes' Eclipse |url=https://www.redpepper.co.ug/2015/05/giles-legally-views-agnes-eclipse/ |website=Redpepper.co.ug |access-date=27 September 2025 |archive-date=23 January 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220123050902/https://redpepper.co.ug/2015/05/giles-legally-views-agnes-eclipse/ |url-status=dead }}</ref> Yayogera ku [[:en:Julian_Assange|Julian Assange]] ne [[:en:Bob_Woodward|Bob Woodward]] ng’ekyokulabirako kye. Akola nga pulezidenti w'ekibiina ekigatta abafulumya emikutu gy'amawulire ku yintaneeti ekya Uganda Online Media Publishers Association okuva mu mwaka gwa 2016. <ref>{{Cite web |date=31 October 2016 |title=Uganda Online Media Publishers elect leaders |url=https://campusbee.ug/news/uganda-online-media-publishers-elect-leaders/}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Adongo |first=Francisco |date=31 October 2016 |title=Online publishers elect executive |url=https://eagle.co.ug/2016/10/31/online-publishers-elect-executive.html |website=Eagle.co.ug}}</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] mcqd52dimfuf0aumdto5oqpob38db3f Tom Dradriga 0 12094 73311 72817 2026-08-29T09:53:22Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73311 wikitext text/x-wiki '''Tom Dradiga''' (yazaalibwa 17 Ogwomukaaga 1996), era erinnya lye liwandiikibwa nga '''Tom Dradriga''', Munnayuganda [[:en:Middle-distance_runner|omuddusi wa Uganda mu misinde gya wakati]] nga mukugu mu misinde gya [[:en:800_metres|mmita 800]] . Ye nnantameggwa w’eggwanga lya Uganda ow'emirundi ebiri mu mpaka zino era nga obubonero obukyasinze buli 1:44.74. <ref>{{Cite web |url=https://stockholm.diamondleague.com/fileadmin/IDL_Stockholm/user_upload/Stockholm-2023-Full-Media-Information-Sheets.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-09-30 |archive-date=2024-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240804112115/https://stockholm.diamondleague.com/fileadmin/IDL_Stockholm/user_upload/Stockholm-2023-Full-Media-Information-Sheets.pdf |url-status=dead }}</ref> == Omulimu gwe == Dradiga yatandika emisinde munda mu ggwanga, n'atuuka ku buwanguzi bwa mmita 1:52 800 oluvannyuma lw'empaka za [[:en:Uganda_Athletics_Federation|Uganda Athletics Federation]] ez'okugezesa mu 2018. Okuyitimuka kwe okwasooka kwajja mu Gwamunaana 2019, bwe yayongerako ku bubonero bwe okuva ku ddakiika 1:48.50 okutuuka ku 1:46.84 bwe yamalira mu kyokubiri mu lukiiko lwa TBAC, ng'addirira [[:en:Abu_Salim_Mayanja|Abu Salim Mayanja]] . Olw’[[:en:COVID-19_pandemic|ekirwadde kya COVID-19]] emisinde egyamaanyi mu 2020 ne 2021 gyasazibwamu, era omukisa gwa Dradiga okulaga amaanyi ge kwayongezebwayo okutuusa mu March 2022, bwe yaddukira eddakiika 1:46.58 okusobola ookuwangula ez'eggwanga ez'okwegezaamu ezasooka mu [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref>{{Cite web |url=https://www.tilastopaja.eu/beta/results/303541 |title=Archive copy |access-date=2025-09-30 |archive-date=2025-09-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250905084126/https://www.tilastopaja.eu/beta/results/303541 |url-status=dead }}</ref> Nga 25 Ogwokusatu 2022, Dradiga yawangula empaka z'ensi yonna eza Djibouti Meeting International, ezaakola ng'empaka z'emizannyo eza Djiboutian Athletics Championships omwaka ogwo kyokka nga zakkiriza n'abagwira okuvuganya. <ref name="nv">https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_130230</ref> Sizoni ya Dradiga yamugwanyiza nnyo okwetaba mu mpaka z'emisinde eza za [[:en:2022_African_Championships_in_Athletics|African Championships eza 2022 mu misinde]], nga yatuuka ku mulundi gwa [[:en:2022_African_Championships_in_Athletics_–_Men's_800_metres|‘quarter finals]] mu budde kyokka n’amalira mu kyamukaaga ku mulundi oguddirira ogw'akamalirizo, era n’alemererwa okwesogga fayinolo. Oluvannyuma lw'okuwangula empaka za Uganda, Dradiga yakiikirira [[:en:Uganda_at_the_2022_Commonwealth_Games|Uganda mu mizannyo gya Commonwealth egya 2022]], gye yamalira mu ky'okutaano mu mmita 800 n'atatuuka ku fayinolo. Mu 2023, Dradiga yawangula empaka za ''Meeting Desafio Nerja Restaurante Pulguilla Y Ayo'' mu misinde egy’obuntu egya 1:46.52. <ref>https://athleticsweekly.com/event-reports/brits-in-winning-form-in-germany-and-usa-overseas-results-round-up-1039967837/</ref> Nga wayise omwezi gumu, Dradiga yeetereeza nnyo era mu mupiira gwe n'amalira mu kifo kya 2 mu [[:en:Memorial_José_Antonio_Cansino|Memorial José Antonio Cansino]] e [[:en:Province_of_Castellón|Castellón]] . Obudde bwe obwa 1:44.80 bwabadde bulongooseddwa kumpi sikonda bbiri, ne bumuyitamu okugenda mu [[:en:2023_World_Athletics_Championships|mpaka z’ensi yonna ez’emizannyo eza 2023]] . <ref>https://www.marca.com/atletismo/2023/07/03/64a2f5d1ca4741b93c8b45c6.html</ref> Yaddamu ne yetereeza naayongerako sikonda endala 0.06 mu [[:en:Meeting_de_Madrid|Meeting de Madrid]] nga tannalinnya nnyonyi kugenda e [[:en:Budapest|Budapest]] ku lawundi ye ey’empaka z’ensi yonna. <ref name="club">{{Cite web |url=http://www.caug.es/index.php?option=com_content&view=article&id=283 |title=Archive copy |access-date=2025-09-30 |archive-date=2024-02-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240202203209/http://www.caug.es/index.php?option=com_content&view=article&id=283 |url-status=dead }}</ref> Mu [[:en:2023_World_Athletics_Championships_–_Men's_800_metres|misinde gye]], Dradiga yamalira mu kyamusanvu mu ddakiika 1:48.60 era teyagenda ku semi. <ref>https://trackandfieldnews.com/article/world-champs-mens-800-arops-patience-rewarded/</ref> == Obulamu bwe obw’obuntu == Dradiga ava mu [[:en:West_Nile_sub-region|kitundu kya Uganda ekya West Nile]] . Okutuuka mu 2022, yali atendekebwa wansi wa kiraabu [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|ya Uganda Wildlife Authority]] Athletics, ng’alina ekibinja ky’abaddusi abaddusi nga batendekebwa Edwin Kinalya. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_130161</ref> Mu 2023, Dradiga yagenda e Spain n’afuuka mmemba wa kirabu ya [[:en:Club_Atletismo_Unión_Guadalajara|Club Atletismo Unión Guadalajara]], eyatendekebwa Mario Peinado ne Jesús Peinado. Atendekebwa ne Munnayuganda munne [[:en:Dismas_Yeko|Dismas Yeko]], naye avuganyiza mu kiraabu eno. <ref name="club" /> == Ebibalo bye == === Emizannyo egisinga obulungi === {| class="wikitable" !Omukolo ! Mark ! Pl. ! Empaka ! Ekifo ! Olunaku olw'omweezi ! Ref |- | [[:en:800_metres|Mita 800]] | 1:44.74 | Eky’okuna | [[:en:Meeting_Madrid|Meeting Madrid]] | [[:en:Madrid,_Spain|Madrid, Spain]] | 22 Jjulaayi 2023 | |} == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Tom Dradiga at World Athletics [[Category:Omupiira mu Uganda]] 9jl2eleqkaf0td59ulhse3en8snrlnb Uganda National Bureau of Standards 0 12176 73315 42642 2026-08-29T10:13:52Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73315 wikitext text/x-wiki '''Ekitongole kya Uganda National Bureau of Standards''' (UNBS) kitongole kya gavumenti, ekyatandikibwawo etteeka lya [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]], . UNBS eri wansi wa [[:en:Ministry_of_Trade,_Industry_and_Cooperatives_(Uganda)|Minisitule y’ebyobusuubuzi, amakolero n'ebibiina by'obwegassi]] nga yatandikibwawo etteeka lya UNBS Act Cap 327 era nga yatandika okukola mu 1989. Efugibwa olukiiko lw’omutindo mu ggwanga era nga ekulemberwa Executive Director avunaanyizibwa ku mirimu gya UNBS egya buli lunaku. UNBS evunaanyizibwa ku kuteekawo, okutumbula enkozesa y'okussa mu nkola emitendera gy'okukuuma obutonde bw’ensi, ebyobulamu by’abantu n’obukuumi. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/International_Organization_for_Standardization</ref> '''Omulimu gwa UNBS gwe guno:''' * Okukola n’okutumbula enkozesa y’omutindo; * Okussa mu nkola emitendera mu kukuuma ebyobulamu n’obukuumi bw’abantu n’obutonde bw’ensi okuva ku bintu eby’obulabe era ebitali bya mutindo; * Okukakasa obwenkanya mu by’obusuubuzi n’obutuufu mu makolero nga tuyita mu nkola ezeesigika ez’okupima, * Okunyweza ebyenfuna bya Uganda nga tukakasa omutindo gw’ebintu ebikolebwa mu ggwanga okutumbula okuvuganya kw’ebyamaguzi ebifulumizibwa ebweru w’eggwanga mu butale bw’omu kitundu n’ensi yonna. == Ekifo we kisangibwa == Ekitebe kya UNBS kisangibwa mu Standards House, mu "Bweyogerere Industrial Park", ku Plot 2–12 Kyaliwajala Road, mu [[:en:Kira_Town|kabuga k'e Kira]], mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]], nga kali kirometer 13(8 mi), ku nguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba [[:en:Central_business_district|bw'amasekkati]] ga [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu era ekibuga ekisinga obunene mu Uganda. <ref>https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Post%20Office%20Building%2C%20Kampala%20Road%2C%20Kampala%2C%20Uganda&toplace=UNBS%20Headquarters%2C%20Kampala%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJXyfX9IC8fRcRorrkbY-nufI&dt2=ChIJO6vzTM-5fRcRG7tk8zx25vU</ref> Ensengeka z'ebitundu by'ekitebe kya UNBS ze zino mu lulimi lwa Geography: 0°22'06.0"N, 32°39'43.0"E (Latitude:0.368333; Longitude:32.661944). <ref>https://www.google.com/maps/place/0%C2%B022'06.0%22N+32%C2%B039'43.0%22E/@0.3683333,32.6597611,451m/data=!3m2!1e3!4b1!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.3683333!4d32.6619444</ref> == Okulambika okutwaliza awamu == Emirimu emikulu egy’ekitongole kya Uganda National Bureau of Standards (a) okukola n’okutumbula enkozesa y’omutindo gw’eggwanga ne (b) okukola enkola z’okulondoola omutindo n’okukakasa omutindo. Ekigendererwa kwe kuwa [[:en:Consumer_protection|obukuumi bw’abakozesa]], okunyweza obukuumi n’ebyobulamu by’abantu, okutumbula enkulaakulana y’ebyobusuubuzi n’amakolero n’okutumbula eby’obusuubuzi by’ensi yonna. UNBS erina omulimu gw'okukukola n’okutumbula omutindo, okukakasa omutindo, okukebera mu laboratory [[:en:Metrology|n’okupima]] . <ref>http://www.eac-quality.net/the-sqmt-community/national-bodies/uganda-unbs.html</ref> UNBS, ng’eri wamu n’ebitongole bya gavumenti ebirala batandise kaweefube w’okugezaako okumalawo ebintu ebitali ku mutindo ku katale ka Uganda. <ref>http://www.monitor.co.ug/Business/Markets/UNBS-starts-consumer-protection-campaign/688606-3952336-9m2u2vz/index.html</ref> Mu July 2017, ekitongole kino kyasaanyaawo ebintu ebibalirirwamu obukadde bwa USh900 (nga doola za Amerika 253,000), ebyakakasibwa nti tebyali bya mutindo. <ref>http://www.monitor.co.ug/Business/UNBS-destroys-Shs900m-substandard-products/688322-4035024-ja1mog/index.html</ref> Mu Gwokubiri gwa 2016, UNBS yawera okutunda ebintu eby’okwewunda ebirimu [[:en:Mercury_(element)|mercury]] ne [[:en:Hydroquinone|hydroquinone]] . <ref>http://www.monitor.co.ug/Business/Markets/UNBS-orders-harmful-cosmetics-off-market/688606-3083634-8gje5ez/index.html</ref> == Enzirukanya y’emirimu == Ekitongole kino kifugibwa olukiiko lw’omutindo mu ggwanga olulimu abantu mwenda. <ref>https://www.unbs.go.ug/profiles.php?pg=council</ref> Emirimu gya buli lunaku egy’ekitongole kino gilabirirwa ttiimu y’abaddukanya emirimu egy’abantu 18, nga ekulemberwa Ben Manyindo. <ref>https://www.unbs.go.ug/profiles.php?pg=management</ref> == Laba ne == * [[:en:Economy_of_Uganda|Ebyenfuna bya Uganda]] * [[:en:Ministry_of_Trade,_Industry_and_Cooperatives_(Uganda)|Minisitule y’ebyobusuubuzi, amakolero n’ebibiina by’obwegassi (Uganda)]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20251010071322/https://unbs.go.ug/ Omukutu gw'ekitongole kya Uganda National Bureau of Standards] hku1qv9c9rc4qabo6y65yzj2th0ai60 Association of Real Estate Agents 0 12195 73262 53831 2026-08-29T00:16:06Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73262 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Association of Real Estate Agents Uganda''' nga mu bumpi mpi kiwandiikibwa nga '''AREA Uganda''', kibiina ekigatta abasuubuzi b'amayumba, abaddukanya, ebibiina n'abakugu abalala mu by'amayumba mu [[Yuganda|Uganda]], eby'enfuna ebikwata eky'okusatu mu kubeera ebinene mu mawanga agali mu mukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community.]] <ref>{{Cite web |last=Agaba |first=Vincent |date=29 August 2011 |title=AREA Uganda: A Young But Accomplished Association |url=http://internationalrealproperty.wordpress.com/2011/08/29/area-uganda-a-young-but-accomplished-association/ |access-date=28 November 2014 |publisher=International Real Property Foundation (IRPF)}}</ref> == Entambuza y'emirimu == Kyekibiina kya Uganda ekikulembera nga kirimu abakugu mu by'okutunda ettaka n'amayumba. Bamemba baayo bakola mu bintu byonna, mu Uganda n’ebweru w’eggwanga. Emirimu bamemba baakyo gye bakola, mulimu okutunda n’okupangisa amayumba n’eby'obusuubuzi, okuddukanya ebintu, okukyusa bizineensi n’okutundira ebintu kunyondo. Ekitebe kyayo ekikulu kiri mu [[Kampala]], [[:en:Capital_city|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene, AREA Uganda efugibwa [[:en:Board_of_Directors|Olukiiko Lw'okuntinko Olufuzi]]. Ekibiina kino kikkiriza buli kiseera bamemba abapya. <ref>{{Cite web |last=Luchini |first=Sylvia |date=16 October 2014 |title=Chicago Welcomed AREA Uganda President |url=http://internationalrealproperty.wordpress.com/2014/10/16/chicago-welcomed-area-ugandas-president/ |access-date=28 November 2014 |publisher=International Real Property Foundation}}</ref> == Abatekamu ssente n'abavugirizi == AREA Uganda efuna obuyambi bw’ensimbi n’obulala okuva mu bibiina by’obwanakyewa n’ebitongole, omuli bino wamanga: # [[:en:International_Finance_Corporation|International Finance Corporation]] nga eyita mu nteekateeka ya Uganda eya Primary Mortgage Market Initiative # Ekitongole ky'obwannannyini Uganda # <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Agency_for_International_Development" rel="mw:ExtLink" title="United States Agency for International Development" class="cx-link" data-linkid="96">United States Agency for International Development</a> (USAID) nga kiyita mu kitongole kya International Real Property Foundation # [[DFCU Bank|Baanka ya DFCU]] # [[Stanbic Bank Uganda Limited|Baanka ya Stanbic (Uganda) Limited]] # <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Housing_Finance_Bank" rel="mw:ExtLink" title="Housing Finance Bank" class="cx-link" data-linkid="102">Housing Finance Bank</a> # [[:en:Akright_Projects_Limited|Akright Projects Limited]] # Nationwide Properties Limited - Ekitundu kya [[:en:Mukwano_Group|Mukwano Group]] # Kampuni ya Kensington Africa Limited # Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku by’ettaka, Amayumba n’Enkulaakulana y’Ebibuga. # Property Services Limited == Emikolo emikulu egibaddewo == * 2008: AREA Uganda yatandikibwaawo * 2009: Omusomo gw’okutendeka obukugu mu kuddukanya eby’amayumba n’okutunda ettaka ogwasooka mu Uganda gwategekebwa nga bakolagana n’ekitongole kya International Real Property Foundation. * 2010: Ekitongole ekitendeka abantu ku by’Amayumba mu Buvanjuba bwa Afrika kyatondebwaawo nga kikolagana n’ekitongole ekikola ku by’amayumba ekya Institution of Surveyors of Kenya n’ekibiina ekigatta abasuubuzi b’ettaka ekya Rwanda. Ewagirwa ekitongole kya IRPF. <ref>{{Cite web |date=19 October 2012 |title=IRPF Celebrates 20 Years of Success In Establishing International Real Estate Prosperity |url=http://www.realtor.org/articles/irpf-celebrates-20-years-of-success-in-establishing-international-real-estate-prosperity |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141205150904/http://www.realtor.org/articles/irpf-celebrates-20-years-of-success-in-establishing-international-real-estate-prosperity |archive-date=5 December 2014 |access-date=28 November 2014 |publisher=[[National Association of Realtors]] (NAR)}}</ref> * 2010: Ekibiina ekigatta abayizi abakola ku by’amayumba ekya Makerere University Business School Real Estate Students Association (MURESA) kyatandikibwaawo okuyamba okuyunga abayizi n’abasuubuzi nga bayita mu kubangulwa oluvannyuma lw'okutikirwa n’okukwasaganya emirimu. * 2011: Amatabi ga AREA-Uganda gaatondebwaawo mu bitundu by'omubugwanjuba ne mu bukiikakkono nga galina ofiisi e [[Hoima]] ne [[Gulu]] . * 2012: Olukungaana lw’akakiiko k’abakyala olwa AREA-Uganda olwasooka lwatuula nga lukwataganye n’olukiiko lw’abakyala olwa REALTORS® n’ababuulirira ku by’amayumba n’ettaka. <ref>{{Cite web |date=1 September 2012 |title=Ensuring Home Ownership for Ugandans by Empowering Women |url=http://www.wcr.org/about-us/econnect-newsletter/2013/january/ensuring-home-ownership-for-ugandans-by-empowering-women/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141010213301/http://www.wcr.org/about-us/econnect-newsletter/2013/january/ensuring-home-ownership-for-ugandans-by-empowering-women/ |archive-date=10 October 2014 |access-date=28 November 2014 |publisher=Women's Council of Realtors}}</ref> * 2013: Omusomo gw’abakwatibwako ogwasooka ku bakayungirizi b’amayumba mu ggwanga [[:en:Code_of_Conduct|N'engeri Gyebalina Okweyisaamu]] gwakolebwa nga bakolagana ne Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku by’Ettaka, Amayumba n’Enkulaakulana y’Ebibuga, nga bakolagana n’ekitongole kya [[:en:International_Finance_Corporation|IFC]] ekya Uganda Primary Mortgage Market Initiative (UPMMI). * 2013: Olukungaana n'omwoleso ogusoose ku ''Unblocking Uganda's Real Estate Potential'' gwategekebwa. Kino kisikiriza abazannyi abakulu omuli ekitongole kya Uganda Investment Authority (UIA), Women’s Council of REALTORS®, ne IRPF. * 2014: Pulojekiti y’okutandikawo ekitongole ekikola ku by’okuwandiisa abantu abangi (MLS) ng’ekolagana n’ekitongole kya Uganda Primary Market Mortgage Initiative, wansi [[:en:International_Finance_Corporation|w’ekitongole ky’eby'ensimbi ekya International Finance Corporation]] (IFC). <ref>{{Cite web |date=2014 |title=About Multiple Listing Service Uganda |url=http://www.mls.ug/aboutMLS |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141101022912/http://www.mls.ug/aboutMLS |archive-date=1 November 2014 |access-date=28 November 2014 |publisher=Multiple Listing Service Uganda (MLSU)}}</ref> * 2015: Yatongoza ekitongole kya Real Estate Institute of East Africa (REIEA), ekitongole ekitendeka bakayungirizi bonna mu bitundu kino mu by’ekikugu, etendekero lino likwatagana ne [https://www.ihcglobal.org/ IHC Global USA] . * 2016: Baakola kinene nnyo mu kulwanirira ebago ly’eteeka ly’abupangisa ne ba landiroodi nga bali ne Minisitule y’Etaka, Amayumba n’Enkulaakulana y’Ebibuga ( MLHUD ), Private Sector Foundation Uganda ( [https://www.psfuganda.org/ PSFU] ) n’eteeka ly’okuddukanya etaka n’amayumba nga bayita mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]] ne [[:en:International_Monetary_Fund|IMF]]. * 2017: Baatongoza ekibiina kya AREA investment Club era Shirley Kongai n’afuuka Pulezidenti w’ekibiina kino omukyala eyasooka. == Enkola == '''Ebigendererwa''' Ebigendererwa ebikulu ebya AREA Uganda bye bino; * Okusaka n'okuwolereza * KutumTumbula okusomesa ku by’amayumba n’ettaka * Okukakasa enkola enungi mu bizineensi * Okukola okunoonyereza n’okukulaakulanya * Okukubiriza enkolagana n’okukwatagana n’abantu '''Okutendekebwa n’emisomo''' AREA Uganda yeenyigira mu kutendekebwa okuwerako omuli; okutendekebwa ku by’okupangisa amayumba, okutendekebwa mu kugereka emiwendo, okutendekebwa mu nzirukanya y’emirimu n'obwakayungirizi n’okutendekebwa kw’abasomesa mu East Africa Regional Real Estate Training Center e [[:en:Nairobi|Nairobi]] . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=Trainings And Courses |url=http://www.areauganda.org/publish/?page=20 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141009092858/http://www.areauganda.org/publish/?page=20 |archive-date=9 October 2014 |access-date=28 November 2014 |publisher=AREA Uganda}}</ref> Ekibiina kino kikola emisomo gino wamanga: * Okukola ogwakayungirii okudukanya n'okutunda * Enzirukanya y’ebintu n’okubidaabiriza * Enkola ez’omulembe mu by’amayumba n’etaka * Omukugu mu by’obugagga by’ensi yonna alina ebbaluwa * Okusiga ensimbi mu by’amayumba * Ensimbi z’amayumba '''Okulwanirira n’okubunyisa amawulire''' Ekibiina kye kitongole ekirwanirira eby’amayumba mu Uganda era kikola, ku lwa bamemba baakyo. Ekitongole kino kibadde kikulembera ensonga z’emisolo mu Paalamenti, embeera y’okulungamya ne Minisitule y’Ebyetaka, Amayumba n’Enkulaakulana y’Ebibuga era kikola enyanjula ku nkiiko z’amayumba ezikiikirira abakola ku by’amayumba. '''Okuddukanya Pulojekiti z’Abakyala mu Uganda ez’Okufuna Obwanannyini ku ttaka''' Pulojekiti eno yategekebwa okwongera okumanyisa abakyala n'okubawa amagezi ku by'eddembe ly’etaka n’ebintu mu kitongole ky’eby'amayumba n'etaka basobole okukola ng’abakulembeze n’okulwanirira ensonga ng’ezo. <ref>{{Cite web |date=2014 |title=Women Access to Land Project |url=http://www.areauganda.org/publish/?page=28 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141009092535/http://www.areauganda.org/publish/?page=28 |archive-date=9 October 2014 |access-date=28 November 2014 |publisher=Association of Real Estate Agents Uganda (AREAU)}}</ref> '''Obuwagizi eri Ebibiina by’Abayizi eby’Amayumba n’Ettaka''' AREA-Uganda mu kaweefube w’okutumbuula omulimu guno nga bayita mu matendekero g’eby'enjigiriza yeewaayo okukolagana n’abayizi nga bayita mu bibiina byabwe ng'ekya [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] Real Estate Students Association (MURESA) ekikolagana ennyo ne AREA-Uganda okuyunga abayizi ku bizineensi nga bayita mu kubabangula oluvannyuma lw'okutikirwa n’okubakwataganya n’emirimu. == Okubeegatako == Webwatukira mu Gwoluberyeberye mu 2014, Ekibiina kino kyalina bamemba kumpi 300 nebekyaali kikolagana nabo abasoba mu 1,500 mu ggwanga n’ensi yonna. <ref>{{Cite web |date=27 January 2014 |title=AREA-Uganda Accomplishments of 2013 |url=http://internationalrealproperty.wordpress.com/2014/01/27/area-uganda-2013/ |access-date=28 November 2014 |publisher=International Real Property Foundation}}</ref> === Ensengeka === AREA Uganda erimu Ebika by’Obwamemba bwamirundi enna, kwe kugamba: (a) ''Obwamemba bw’Ekikungu'' eri ebitongole byonna ebikola ku by’amayumba ne kampuni ezidukanya emirimu; (b) ''Obwamemba obw’Omuntu Sekinoomu'' eri abantu bonna abakola oba abafaayo ku by’amayumba ku mutendera gw’omuntu sekinoomu; (c) ''Obwamemba Obwabakwatagana'' eri abakola ku by'enkulakulana z'amayumba, abeenyigira by'opupangisa bw'amayumba, abakuba pulaani z'ebizimbe, abakola embalirira y'omuwendo gw'ebintu, amatendekero g’eby'enjigiriza nga kwogase n’emirimu emirala gyonna egyekuusa ku nsonga eno ne (d) ''Obwamemba bw’Abayizi'' eri abantu abasoma eby’amayumba n’ettaka. <ref>{{Cite web |date=27 January 2014 |title=List of AREA Uganda Registered Members |url=http://www.areauganda.org/publish/?directory=directory |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141009092145/http://www.areauganda.org/publish/?directory=directory |archive-date=9 October 2014 |access-date=28 November 2014 |publisher=Association of Real Estate Agents Uganda}}</ref> === Abakiikirira === Ekibiina kino kikiikirirwa olukiiko olufuzi olwa [https://web.archive.org/web/20141009152446/http://www.psfuganda.org/new/ Private Sector Foundation Uganda], [[:en:Chief_executive_officer|ng'akulira]] AREAU atuula ku kakiiko akabalirira k'ebitabo. Ekibiina kino era kikiikirirwa ku bumu ku bukiiko obuli mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku by'Ettaka, Amayumba n’Okutegekera Ebibuga nga Pulezidenti w’ekibiina kino n’Omuwandiisi w’Eby'amawulire beebakiise. Ekibiina kino era kikiikirirwa mu ''kunoonyereza ku miwendo gy'ebintu'', okukolebwa [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|ekitongole kya Uganda Bureau of Statistics]] ne [[:en:Bank_of_Uganda|Baanka ya Uganda Enkulu]]. <ref>{{Cite web |last=Rupiny |first=David |date=3 August 2012 |title=Government Collects Data On Real Estate Industry |url=https://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=44214 |access-date=28 November 2014 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Businge |first=Julius |date=29 November 2013 |title=Real Estate Blues Real |url=http://www.independent.co.ug/business/business-news/8488-real-estate-blues-real |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141008234954/http://www.independent.co.ug/business/business-news/8488-real-estate-blues-real |archive-date=8 October 2014 |access-date=28 November 2014}}</ref> == Laba ne ==   == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist|30em}} == Ewalala w'oyinza okubiya == * [https://web.archive.org/web/20250906134213/https://areauganda.org/Area/Index.aspx Omukutu Omutongole] * [http://www.monitor.co.ug/Business/Commodities/Real--estate---price--oil-sector-/-/688610/2621900/-/pi8uxez/-/index.html Real Estate Paying Price for Slow Oil Sector Activity] * [https://web.archive.org/web/20141009151712/http://www.psfuganda.org/new/index.php?option=com_community&view=profile&userid=178&Itemid=156 Private Sector Foundation Uganda] * [http://internationalrealproperty.wordpress.com/2011/08/29/area-uganda-a-young-but-accomplished-association/ International Real Property Foundation] * [http://archive-org.com/org/a/areauganda.org/2014-01-03_3456456_1/Association_of_Real_Estate_Agents_Uganda/ Archive] * [https://observer.ug/businessnews/62541-real-estate-agents-push-for-industry-regulation The Observer] [[Category:Pages with unreviewed translations]] q24se04rhj1c78z7ehhbjko42u4s8zz Mondo Kagonyera 0 12254 73290 70537 2026-08-29T06:22:31Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73290 wikitext text/x-wiki '''George Mondo Kagonyera''', nga era ayitibwa '''Mondo Kagonyera''', [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusawo w'ebisolo, munnabyabufuzi, omusomesa, era omuddukanya w'emirimu ku yunivasite. Ono ye [[:en:Chancellor_(education)|Mukulu]] wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]], eyaakavaako nga eno ye yunivasite esinga obukadde n’obunene mu Uganda. Ekifo ekyo yakilondebwamu [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu 2007. <ref>http://allafrica.com/stories/200712310378.html</ref> Oluvannyuma lw'okuweereza ekisanja ekijjuvu eky'emyaka ena, yaddamu okulondebwa ekisanja ekirala mu 2011, <ref name="Profile">http://www.campustimesug.com/profile-of-prof-mondo-kagonyera-makerere-university-chencellor/</ref> <ref name="Reappointed">https://web.archive.org/web/20150715222530/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=628247&CatID=6</ref> era n'addamu okutuuzibwako mu Gwolubereberye gwa 2012. <ref>https://web.archive.org/web/20150208230234/http://vc.mak.ac.ug/events/171-prof-george-mondo-kagonyera-installed-as-makerere-chancellor.html</ref> == Obuto n'okusoma kwe == Kagonyera yazaalibwa ku kyalo Kabuga mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y’e Rukungiri]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Ttundutundu ly'obugwanjuba bwa of Uganda]], okuliraana 1941, nga bazadde ye Zakaria Kagonyera ne Elizabeth Kirihura. Yasomerako mu Kigezi College Butobere okusoma Siniya Eyookuna, bwe yali tannaweebwa kifo mu [[:en:University_of_Nairobi|Royal College Nairobi]] kusoma Siniya Eyoomukaaga. Yasomerako mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite ya Nairobi]], n’afuna diguli esooka eya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] ku ntandikwa y’emyaka gya 1960. Oluvannyuma, yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Master_of_Science|diguli eyookubiri eya Sayansi]] mu by’obusawo bw’ebisolo, okuva mu [[:en:University_of_California_Davis|Yunivasite y’e California Davis]], n’eddirirwa diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] okuva mu ttendekero lye limu. <ref name="Profile" /> <ref name="Reappointed" /> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> == Obumanyirivu bwe ku mirimu == Mu 1967, yakola nga Omukungu avunaanyizibwa ku by'obusawo bw'ebisolo ku Disitulikiti owa disitulikiti y’e Masaka okumala emyezi nga etaano, omulimu gwe yamala navaako okugenda okweyongerayo okusoma. Mu 1971, oluvannyuma lw’okutikkirwa diguli ye eya Master of Science mu yunivasite y’e California, Kagonyera yeegatta ku yunivasite y’e Makerere ng’omusomesa. Yakola kinene mu kutandikawo ekitongole ky’obusawo bw’ebisolo, okuva olwo ekyakyuka ne kifuuka College of Veterinary Medicine, Animal Resources & BioSecurity. Era yaliko ssentebe w’olukiiko olulonda abayizi mu yunivasite okuva mu 1993 okutuuka mu 1999. Yava ku yunivasite n’agenda okwegatta ku byobufuzi bya Uganda mu 1998. Nga munnabyabufuzi, yakola nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Palamenti]] ow'ekitundu kya Rubabo mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y’e Rukungiri]] era nga minisita avunaanyizibwa ku guno na guli mu ofiisi ya ssaabaminisita. <ref name="Profile" /> <ref name="Reappointed" /> Era yaliko omumyuka wa maneja w'ekitongole kya [[:en:National_Social_Security_Fund_(Uganda)|Uganda National Social Security Fund]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2008. <ref>https://web.archive.org/web/20150208220024/http://independent.co.ug/news/news-analysis/403-kagonyera-most-bruised-in-surprise-nssf-sacking</ref> == Laba ne == * [[:en:Ugandan_university_leaders|Ebyenjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == == Emmeeza y’okusikira obwa chancellor bwa yunivasite y’e Makerere == {{s-start}} {{succession box||title=Chancellor of Makerere University|before=[[Apolo Nsibambi]]<br/>2003 - 2007|after=[[Incumbent]]|years='''23 October 2007 - 23 October 2015'''}} {{s-end}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20090505031227/http://med.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Yunivasite y'e Makerere] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] fk0ja1lgxn40m9nf8161rrykrzgo2ut Northern Ugandan Social Action Fund 0 12386 73293 43642 2026-08-29T07:00:43Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73293 wikitext text/x-wiki Enteekateeka ya '''Northern Ugandan Social Action Fund''' ( '''NUSAF''' ) nteekateeka ya kuddamu kuzimba n'okukendeeza obwavu oluvannyuma lw'olutalo eyateekebwa mu nkola [[:en:Politics_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] ng'eyambibwako [[:en:World_Bank|Banka y'ensi yonna]] . NUSAF eyatandikibwawo mu 2003, egenderera okuzzaawo n’okuddamu okuzimba ebitundu mu bukiikakkono bwa Uganda ebyasaanawo olw’obukuubagano obw’omunda obwali bumaze emyaka egisukka mu makumi abiri, ng’okusinga bwekuusa ku ggye lya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord’s Resistance Army]] (LRA). <ref name="worldbank2024">{{Cite web |url=https://www.worldbank.org/en/news/feature/2010/02/09/uganda-launches-second-northern-uganda-social-action-project |title=Archive copy |access-date=2025-10-31 |archive-date=2023-05-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230531172019/https://www.worldbank.org/en/news/feature/2010/02/09/uganda-launches-second-northern-uganda-social-action-project |url-status=dead }}</ref> == Ebyafaayo n’obuvo bwayo == Enteekateeka eno yategekebwa nga eky'okuddamu ku bizibu by’abantu mu bukiikakkono bwa Uganda, ebyava ku lutalo olwamala ebbanga eddene nga lwasengula abantu kumpi obukadde bubiri n’okusaanyaawo ebikozesebwa mu mbeera z’abantu n’ebyenfuna. Omutendera ogwasooka ogwa NUSAF gwatandika mu 2003 nga essira lyateekeddwa ku kuddaabiriza mu bwangu n’okuzzaawo empeereza entongole mu disitulikiti ezaasinga okukosebwa. Enteekateeka eno yakola wansi w’enkola y’enkulaakulana ekulemberwa abantu b’omukitundu, ng’ewa abantu b’omukitundu amaanyi okuzuula, okuteekateeka, n’okussa mu nkola bye bakulembeza mu nkulaakulana. <ref name="opm2021">https://opm.go.ug/northern-uganda-social-action-fund-nusaf-3/</ref> NUSAF ekulaakulanye okuyita mu mitendera mingi, nga buli kutuukibwa ko kizimbibwa nga ky'esigamiziddwa ku by’okuyiga okuva mu nkola ezaaliwo emabega. Enteekateeka ya pulogulaamu eno essa essira ku kwetaba mu kitundu obutereevu n’obwannannyini, nga bakimanyi nti enkulaakulana ey’olubeerera yeetaaga okwenyigira mu by'ekitundu n’[[:en:Capacity_building|okuzimba obusobozi]] . Enteekateeka eno ekolera ku mpisa egamba nti ebitundu bitegeera bulungi ebyetaago byabyo n’ebintu bye bakulembeza, ekibifuula ebiulu mu enteekateeka zaabyo ez’enkulaakulana. <ref name="gsdrc2015">https://gsdrc.org/document-library/community-driven-development-in-conflict-and-post-conflict-conditions-the-northern-uganda-social-action-fund/</ref> == Ensengeka ya pulogulaamu n’engeri gy'eteeka ebintu mu nkola == NUSAF ekolera mu disitulikiti 55 mu bukiikakkono bwa Uganda, nga ekwasaganyizibwa [[:en:Office_of_the_Prime_Minister_(Uganda)|ofiisi ya Ssaabaminisita]] . Enteekateeka eno ekozesa enkola ey’emitendera esatu ey’okutunuulira okulaba ng’ebikozesebwa bituuka ku bantu abasinga okubeera nga tebeesobola. Okutunuulira ebitundu kutunuulira disitulikiti n’amagombolola agaasinga okukosebwa, ate ku mutendera gw'ebitundu batunuulira abantu mu maka agasinga obwavu n’agasinga okubeera mu bwetaavu mu bitundu bino. Enkola eno ekakasa nti obuyambi butuuka ku abo abasinga okubwetaaga ate nga bazimba obusobozi bw’ekitundu obw’enkulaakulana ey’olubeerera. <ref name="socialprotection2023">https://socialprotection.org/discover/programmes/northern-uganda-social-action-fund-project-nusaf</ref> == Ebijuliziddwa == 03q389xdpxdws51vsuzlyz6yu8wdyrm User talk:B722N 3 12742 73172 70746 2026-08-28T13:41:07Z MediaWiki message delivery 2616 /* Reminder: Starter Kit Virtual Meeting */ new section 73172 wikitext text/x-wiki == Welcome to my talk page == Hello, feel free to leave me a message here [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) == AWB == Hello B722N. You can use AWB without permission on lgwiki (I did this edit with it). Simply go in Options > Preferences > Site and choose <code>lg</code> under 'Language' Good luck, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 09:46, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :By the way, lgwiki doesn't add tags related to AWB in the history tab. :And remember to check all your edits, it is easy to make mistakes with AWB. 😉 [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 09:57, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::Thank you so much for the feedback @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], let me start using this tool. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 16:35, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) == Invitation to attend the Starter Kit virtual meeting == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! As a contributor who has actively been involved in testing the [https://starterkit.toolforge.org/ Starter Kit tool], the [[mw:Language Onboarding and Development|Language Onboarding and Development]] initiative would like to invite you to join a virtual meeting where you can ask questions and learn more about the tool. Your experience using the Starter Kit is incredibly valuable not only for helping us improve the tool, but also for helping other Wikimedia communities learn from your experiences. We would love to hear how you've been using the Starter Kit, what you've accomplished with it, what has worked well, where you've encountered challenges, and what suggestions you have for making it more useful. Your insights will help shape future improvements and provide practical examples that other communities can learn from as they begin using the Starter Kit themselves. '''Here's what we would like you to do:''' *Sign up for one of the three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours. Please attend one of the virtual meetings with your questions and thoughts. *Come prepared to share your experience using the Starter Kit - what you've used it for, what you've accomplished, any challenges you've faced, and any ideas or suggestions you have. *A user manual is now available with detailed guidance on the Starter Kit and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Thank you so much for your collaboration in this work. We look forward to seeing you at one of the virtual meetings. Best regards, </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 19:09, 12 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox_Invitation_to_attend_the_Starter_Kit_virtual_meeting_list&oldid=30916582 --> :Greetings @[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]], :Thank you for reaching out. Let me read through the links shared and prepare what I will be sharing during the Office hours. <br /><br /> :Best regards, <br /> [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:46, 13 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) ::Hi @[[User:B722N|B722N]]! It looks like you signed up for the first office hour, but we didn’t see you there. I just wanted to reach out and let you know that we have two more coming up: one this Friday and another the following week. ::If you would like to attend, you can sign up for one of these office hours and add the meeting to your calendar, which might help as a reminder. It would be great to have you join us! [[User:SSethi (WMF)|SSethi (WMF)]] ([[User talk:SSethi (WMF)|talk]]) 01:38, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) :::Thank you for reaching out, @[[User:SSethi (WMF)|SSethi (WMF)]]. :::I had an emergency and couldn't make it. I read through the Etherpad notes and caught up on what was discussed in the meeting. :::Let me sign up for the upcoming session. Thank you [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 03:14, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) == Reminder: Starter Kit Virtual Meeting == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! This is a friendly reminder to attend the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting. Date and time: '''Today, Saturday, August 29th, 2026, 01:00–02:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here]) This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand. If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_2:_Saturday_29_August_2026,_01:00_UTC See you soon! </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 13:41, 28 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox_Invitation_to_attend_the_Starter_Kit_virtual_meeting_list&oldid=30916582 --> iwgdc07yzt150bgb5i2zlvxym8bnkp4 Olive Kigongo 0 12747 73294 61631 2026-08-29T07:12:08Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73294 wikitext text/x-wiki     '''Olive Zaitun Kigongo''' (née Olive Makambera; yazaalibwa 1954), Munnayuganda, musuubuzi mukyala munnabizinensi era omukungu w'ekitongole mu Uganda, aweereza nga pulezidenti era [[:en:Chief_executive_officer|akulira emirimu]] (CEO) mu kibiina ekigatta abasuubuzi n'amakoleroo ekya ''Uganda National Chamber of Commerce and Industry.''<ref name="One">Omoding, Isaac (22 September 2012). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1307211/olive-kigongo-panel-discussing-global-financial-crisis "Olive Kigongo on panel discussing global financial crisis"]. ''New Vision''. Retrieved 1 February 2018.</ref> <ref name="Two">Odyek, John (15 March 2017). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1448677/ugandas-business-community-invited-participate-germany-trade-fairs "Uganda's business community invited to participate in Germany's trade fairs]". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 1 February 2018.</ref> == Obuto bwe == Olive yazaalibwa mu [[:en:Mbarara_District|Disitulikiti y’e Mbarara]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Buggwanjuba]] bwa Uganda. Mu 1987, nga wayise omwaka gumu bukya ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) kiwamba obuyinza mu Uganda, Olive yasisinkana Al Hajji Moses Kigongo omumyuka wa ssentebe w'ekibiina kya NRM era bombi ne batandika okubeera awamu. Moses yagula ebyetagisa nga Olive akola nga kalabaalaba w'okuzimba ennyumba ezisulwamu ku luguudo lwa 13 Kololo Hill Drive, mu kitundu eky’omulembe e [[:en:Kololo|Kololo]], mu kibuga ekikulu ekya Uganda ekya [[:en:Kampala|Kampala]] . Mu 1990, okuva ennyumba bwe zatandiika okuzimbibwa, ennyumba eno yaggwa. Bombi bayingira mu maka ne batandika okukola amaka.<ref name="Three">Kiyonga, Derrick (13 July 2015). [https://web.archive.org/web/20180719173422/https://www.observer.ug/news-headlines/38721-kigongo-olive-now-fight-over-home "Kigongo, Olive now fight over home]". ''The Observer (Uganda)''. Kampala. Archived from the original on 19 July 2018. Retrieved 1 February 2018.</ref><ref name="Four">[https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'07.9%22N+32%C2%B035'34.9%22E/@0.3355278,32.5908445,451m/data=!3m2!1e3!4b1!4m13!1m6!3m5!1s0x177dbba48e9836c1:0xb7831faa8587ec82!2sUN+Global+Pulse+-+Pulse+Lab+Kampala!8m2!3d0.3384025!4d32.5967!3m5!1s0x0:0x0!7e2!8m2!3d0.3355396!4d32.5930241 "Location of Kololo Hill Drive, Kampala, Uganda]" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 February 2018.</ref> == Emirimu gye == Mu 2002, Olive Zaitun Kigongo yalondebwa nga pulezidenti omukyala eyasooka ow'ekibiina ekigatta abasuubuzi n’amakolero mu ggwanga ekya Uganda National Chamber of Commerce and Industry.<ref name="When">Balghis Badri; Aili Mari Tripp, eds. (2017). ''[https://books.google.com/books?id=CHxjDgAAQBAJ&dq=Olive+Kigongo+president+of+Uganda+National+Chamber+of+Commerce+and+Industry&pg=PT16 Women's Activism in Africa: Struggles for Rights and Representation]''. London: Zed Books Limited. ISBN <bdi>9781783609116</bdi>. Retrieved 1 February 2018.</ref> Okuva mu Gusooka 2018 okutuusa kati, akyali mukulembeze w’ekibiina kino ekyatandikibwawo mu 1933, newankubadde ng’obukulembeze bwe buzze buvumirirwa n’okusoomoozebwa okw'enjawulo. <ref>Mark Keith Muhumuza, and Jonathan Adengo (27 September 2016). [http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Is-Chamber-of-Commerce-still-relevant-/688616-3395518-pjhaf5z/index.html "Is Chamber of Commerce still relevant]?". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 1 February 2018.</ref> <ref>Business News (30 November 2016). [https://www.independent.co.ug/kyambadde-explains-indefinite-suspension-chamber-elections/ "Kyambadde explains indefinite suspension of chamber elections]". The Independent (Uganda). Kampala. Retrieved 1 February 2018. </ref> Ye mmemba asinga okumala ebbanga ku lukiiko lwa EACCIA Board, ng’aweereza nga mmemba eyatandikawo mu Gwomwenda 2005, ng’ali wamu n’abakulembeze b’ebisenge bya Kenya ne Tanzania. <ref>[https://web.archive.org/web/20210731082516/https://www.stellawomenaroundtheworld.com/team/olive-kigongo/ "Olive Kigongo – Stella Woman Around The World]". Retrieved 11 October 2020.</ref> == Famire ye == Olive Kigongo yawangaala emyaka egisoba mu 26 ne Moses Kigongo munnabyabufuzi ow'amaanyi mu kibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . Maama w’abaana bataano. Okusinziira ku mpapula za kkooti, mu 1992, abafumbo bano baakola omukolo gw’okwanjula ogw’ennono gwe bayita ''Okuhingira'', mu maka ga bazadde be mu Buggwanjuba bwa Uganda, wabula Al Hajji Moses Saku Kigongo ekyo akiwakanya. <ref name="Seven">Kigongo, Juliet (9 April 2015). [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kigongo-partner-disagree-sharing-property/688334-2680042-jj031u/index.html "Kigongo, partner disagree on sharing property"]. ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 1 February 2018.</ref> Yakyusa erinnya okuva ku ''Olive Makambera'' n'afuuka ''Olive Kigongo'' . <ref name="Three"/> Abafumbo bano baafuna enjawukana mu bizinensi zaabwe ne mu kwagalana kwaabwe ne bayawukana oluvannyuma era buli omu n'avunaana munne mu mateeka. Mu 2016 balemererwa okutuuka ku nzikiriziganya ku by'obugagga bye balina omu wooteeri n’emizigo gye bagabana. <ref>[https://www.newvision.co.ug/news/1515584/hajj-kigongo-legalizes-marriage-sharifah-karungi "Hajj Kigongo legalizes marriage with Sharifah Karungi"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 11 October 2020.</ref> Mu nkolagana eyategekebwa kizibwe we, Nathan Kajwangye mu 2015 e Congo, Olive yaferebwa zaabu w'obukadde n’obukadde; yali asuubira okukozesa ssente ezo okusasula okuddukanya ensonga ze ezaali zigenda mu maaso mu kooti okulwanyisa bba gwe yali ayawukanye naye. <ref>[https://web.archive.org/web/20201028205228/https://redpepper.co.ug/2015/02/olive-kigongo-loses-millions-in-fake-gold-transaction/ "Olive Kigongo Loses Millions In Fake Gold Transaction"]. ''Red Pepper Uganda''. 2 February 2015. Retrieved 11 October 2020.</ref> == Ebirala ebikulu == Ono ye mutandisi era ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa "Amagara Skincare Limited", kkampuni ekola ebizigo esangibwa mu Kampala mu Uganda. <ref>Amagara Skincare Limited (26 January 2018). [https://web.archive.org/web/20161020082441/http://amagaraskincare.com/team "Our Team"]. Kampala: Amagara Skincare Limited. Archived from the original on 20 October 2016. Retrieved 1 February 2018.</ref> Olive alina ebitundu 15 ku 100 eby'ennyumba z'abapangisa eza Mosa Courts Suites, ekizimbe ky’amayumba g’abapangisa, ku [[:en:Nakasero|lusozi Nakasero]].<ref name="Five">[https://www.google.com/maps/place/Mosa+Court+Suites/@0.3174785,32.5841545,208m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x177dbb80446f10b5:0xa132ce822d437ce4!8m2!3d0.3169872!4d32.5849178 "Location of Mosa Court Suites, Nakasero Hill, Kampala]" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 February 2018.</ref> Ebitundu 85 ku 100 ebisigadde bya Al Hajji Moses Kigongo. <ref name="Eight">Kigongo, Juliet (29 April 2016). "[https://web.archive.org/web/20180203005659/http://www.monitor.co.ug/News/National/Olive-Kigongo-appeals-decision-to-sell-Mosa-Court-shares/688334-3180776-1gtjfgz/index.html Olive Kigongo appeals decision to sell Mosa Court shares]". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 3 February 2018. Retrieved 1 February 2018.</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Angela_Ndambuki|Angela Ndambuki]] * [[:en:Amelia_Kyambadde|Amelia Kyambadde]] * [[:en:Jolly_Kaguhangire|Jolly Kaguhangire]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia == * Website of the Uganda National Chamber of Commerce and Industry  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 2c4osfdik05s9xphr33xxpdgcaw71t9 Kiwanuka Sulaiman 0 12953 73208 73081 2026-08-28T17:13:03Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73208 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu Yunivasite y'e Makerere . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] a0x2wcicvyuctjs8x49ro0ww47bf17a 73210 73208 2026-08-28T17:15:23Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73210 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] kd1q3dne733tadpz7blk60ui9qrklw1 73216 73210 2026-08-28T17:22:47Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73216 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] d4ipzlirmpwf8stv60zskt6so26ozun 73217 73216 2026-08-28T17:23:47Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73217 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku misomo gye egya siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] g76tnt1sbgwtygmc5gz0a74g9k3i4ix 73219 73217 2026-08-28T17:25:37Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73219 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] cbvmu1c8meuxpvvw1kja593sd91zpqf 73221 73219 2026-08-28T17:31:35Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73221 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] kq8or1g4lm3ezwcqwzk56sg83zigi9v 73222 73221 2026-08-28T17:39:18Z Ssebuufu 9882 /* Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira */ 73222 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] 7yquybpk8mttv51brwamdr75jm599vk 73223 73222 2026-08-28T17:40:54Z Ssebuufu 9882 /* Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira */ 73223 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] ra650joymhwzuzxdkffi5bmv1r342im 73224 73223 2026-08-28T17:42:06Z Ssebuufu 9882 /* Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza */ 73224 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi bw'Amasaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] mytpcellcca1arjzd9m6a4hm8v6plhc 73225 73224 2026-08-28T17:43:39Z Ssebuufu 9882 /* Obulamu bw’ebyobufuzi */ 73225 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] qi1kdw55qze5ld1t13p1056yr6desl5 73229 73225 2026-08-28T17:53:25Z Ssebuufu 9882 /* Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda */ 73229 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku [https://masazacup.com/team/kyaggwe Ssaza Kyaggwe]<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'. == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] 6mdd2ae1ffvj388lzl8asvt166rdx1u 73230 73229 2026-08-28T17:55:09Z Ssebuufu 9882 /* Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda */ 73230 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku [https://masazacup.com/team/kyaggwe Ssaza Kyaggwe]<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya oluddirira oluddiirira olw'akamalirizo == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] ifs3vlx1h7zmfy55a5bggwmuwu2mq37 73231 73230 2026-08-28T17:58:20Z Ssebuufu 9882 /* Obulamu bw’ebyobufuzi */ 73231 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku [https://masazacup.com/team/kyaggwe Ssaza Kyaggwe]<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya oluddirira oluddiirira olw'akamalirizo == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti owa Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga namunigina era naawangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] in86cf6nt9tgheauarx7j2n8jp0uwq2 73232 73231 2026-08-28T17:58:39Z Ssebuufu 9882 /* Obulamu bw’ebyobufuzi */ 73232 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku [https://masazacup.com/team/kyaggwe Ssaza Kyaggwe]<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya oluddirira oluddiirira olw'akamalirizo == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti owa Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga namunigina era naawangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] dgzq5o07tculnfjqq8w6kvtjgehc7zr 73234 73232 2026-08-28T18:28:02Z Ssebuufu 9882 /* Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere */ 73234 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[Federation of Uganda Football Associations]] -( FUFA) ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku [https://masazacup.com/team/kyaggwe Ssaza Kyaggwe]<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya oluddirira oluddiirira olw'akamalirizo == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti owa Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga namunigina era naawangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] 249sgj2sq53mbs2hha1ah3zyvr0wczz 73238 73234 2026-08-28T18:30:05Z Ssebuufu 9882 /* Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere */ 73238 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[Federation of Uganda Football Associations]] -( FUFA) ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku [https://masazacup.com/team/kyaggwe Ssaza Kyaggwe]<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya oluddirira oluddiirira olw'akamalirizo == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti owa Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga namunigina era naawangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Buganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] caam0uzp1w86zudeb8icnxh3lsoex5x 73239 73238 2026-08-28T18:33:13Z Ssebuufu 9882 Ntaddemu ekijuliziddwa 73239 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[Federation of Uganda Football Associations]] -( FUFA) ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku [https://masazacup.com/team/kyaggwe Ssaza Kyaggwe]<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya oluddirira oluddiirira olw'akamalirizo == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti owa Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga namunigina era naawangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Abantu abalamu]] t6mur713fkrpnsqp5gmf2nvb0dy7c97 73240 73239 2026-08-28T18:33:57Z Ssebuufu 9882 /* Laba ne */ 73240 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[Federation of Uganda Football Associations]] -( FUFA) ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku [https://masazacup.com/team/kyaggwe Ssaza Kyaggwe]<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya oluddirira oluddiirira olw'akamalirizo == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti owa Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga namunigina era naawangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Abantu abalamu]] 2a47gr6c68pf0v68g484chhqrhruat9 73241 73240 2026-08-28T18:34:19Z Ssebuufu 9882 /* Laba ne */ 73241 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[Federation of Uganda Football Associations]] -( FUFA) ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku [https://masazacup.com/team/kyaggwe Ssaza Kyaggwe]<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya oluddirira oluddiirira olw'akamalirizo == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti owa Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga namunigina era naawangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Abantu abalamu]] rr4csywyh2yg2trn9ngnof7zonu7yv3 73242 73241 2026-08-28T18:36:17Z Ssebuufu 9882 /* Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects */ 73242 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[Federation of Uganda Football Associations]] -( FUFA) ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku [https://masazacup.com/team/kyaggwe Ssaza Kyaggwe]<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya oluddirira oluddiirira olw'akamalirizo == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti owa Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga namunigina era naawangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Pulojekiti z'ekitongole kya Friends of Kiwanuka == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Abantu abalamu]] q7fjbe1w8h6m3l9mwwo25injjll412q 73243 73242 2026-08-28T18:36:50Z Ssebuufu 9882 /* Pulojekiti z'ekitongole kya Friends of Kiwanuka */ 73243 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[Federation of Uganda Football Associations]] -( FUFA) ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku [https://masazacup.com/team/kyaggwe Ssaza Kyaggwe]<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya oluddirira oluddiirira olw'akamalirizo == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti owa Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga namunigina era naawangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Pulojekiti z'ekitongole ki Friends of Kiwanuka == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne == * [[Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Abantu abalamu]] gc3n7gz3sr8oaikzzf2c8p6d2nnoi6m 73244 73243 2026-08-28T18:37:58Z Ssebuufu 9882 /* Pulojekiti z'ekitongole ki Friends of Kiwanuka */ 73244 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[Federation of Uganda Football Associations]] -( FUFA) ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku [https://masazacup.com/team/kyaggwe Ssaza Kyaggwe]<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya oluddirira oluddiirira olw'akamalirizo == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti owa Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga namunigina era naawangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Pulojekiti z'ekitongole ki Friends of Kiwanuka == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne. == * [[Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Abantu abalamu]] kyqy0mcwx8gsgbyaglpf4oszoq6hx5k 73284 73244 2026-08-29T05:01:54Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73284 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kiwanuka Sulaiman''' munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali omuzannyi w'omupiira gw'ensimbi Munnayuganda, eyazannyaako ng'omuteebi kiraabu ya [[Express FC]] ne [[Tooro United FC]] bweyali tannawummula mirimu gye olw'obuvune. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo. Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" /> Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e [[Bweyogerere]] nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Ku kusoma kwe okwa siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma [https://eschoolmanager.net/find-schools/?slug=namagabi-secondary-school-2 Namagabi Secondary School] - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" /> Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] . == Enzirukanya y'omupiira gw'ebigere == Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[Federation of Uganda Football Associations]] -( FUFA) ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu kiraabu ya [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, [[Seeta]], Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref> == Obuvujjirizi ku masaza ga Buganda == [[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]] Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku [https://masazacup.com/team/kyaggwe Ssaza Kyaggwe]<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US |archive-date=12 November 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251112074810/https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |url-status=dead }}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya oluddirira oluddiirira olw'akamalirizo == Obulamu bw’ebyobufuzi == Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti owa Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga namunigina era naawangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Pulojekiti z'ekitongole ki Friends of Kiwanuka == '''Eby'obulimi n’obulunzi''' Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> '''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> '''Ebituukiddwaako mu mizannyo''' Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala . '''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex''' Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029. == Laba ne. == * [[Bobi Wine]] * Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}} [[Category:Abantu abalamu]] b85bpduo37t0100afu8mfolu7t0mecl Yosam Odur Ebii 0 13051 73316 70571 2026-08-29T10:56:18Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73316 wikitext text/x-wiki '''Yosam Odur Ebii''' (1926 – 10 Ogwokkuminebiri 2025) yali mukulembeze w'ebyobuwangwa mu Uganda eyalondebwa nga Won Nyaci oba "Paramount Chief (amannyiddwa nga Won Nyaci<ref>{{Cite web |date=2025-11-11 |title=Home |url=https://www.monitor.co.ug/uganda |access-date=2025-11-11 |website=Monitor |language=en}}</ref> ) owa [https://www.bbc.com/news/world-africa-55921421 Lango people] " mu 2003 olukiiko lw'abakulu b'Ebika (enzaalwa nga Owitong) mu disitulikiti y'e Apac. <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=12 October 2023 |title=Lango Paramount Chief to retire in 2024 |url=https://www.independent.co.ug/lango-paramount-chief-to-retire-in-2024/ |access-date=11 November 2025 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Otwii |first=Isaac |title=Lango paramount chief moves to block rival chief's coronation |url=https://nilepost.co.ug/news/205068/lango-paramount-chief-moves-to-block-rival-chiefs-coronation |access-date=22 September 2025 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=7 November 2024 |title=Odur Ebii no longer Lango paramount chief, says minister Amongi |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/odur-ebii-no-longer-lango-paramount-chief-says-minister-amongi--4815450 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=10 November 2025 |title=Lango paramount chief Yosam Odur Ebii dies |url=https://www.newvision.co.ug/category/celebrating-life/lango-paramount-chief-yosam-odur-ebii-dies-NV_222355 |access-date=10 November 2025 |website=New Vision}}</ref>[[Odongo Okune|​]]<ref name=":1">{{Cite web |date=22 June 2024 |title=Government gazettes Odongo Okune as Lango cultural leader |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/government-gazettes-odongo-okune-as-lango-cultural-leader-4666146 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Lango Paramount Chief Set to Retire in 2024 |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lango-paramount-chief-set-to-retire-in-2024 |access-date=22 September 2025 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Independent |first=The |date=12 October 2023 |title=Lango Paramount Chief to retire in 2024 |url=https://www.independent.co.ug/lango-paramount-chief-to-retire-in-2024/ |access-date=22 September 2025 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ogora Clan Enthrones New Chief After a 10- Years Leadership Gap |url=https://ugandaradionetwork.net/story/ogora-clan-enthrones-new-chief-after-a-10-years-leadership-gap |access-date=22 September 2025 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=23 February 2025 |title=Lango Cultural Foundation gets office after 22 years, despite leadership rift |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lango-cultural-foundation-gets-office-after-22-years-despite-leadership-rift-4938162 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Odur Ebii yazaalibwa mu 1926 ku kyalo Akokoro mu [[Apac (disitulikit)|Disitulikiti y’e Apac]] mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref name="death">Lango King, ‘Won Nyaci’ Yosam Odur Ebii Dies at 99 Years</ref> == Obukulembeze == Odur Ebii yalondebwa olukiiko lw’abakulira ebika by’e Lango mu 2003 oluvannyuma lw’ebitongole by’ebyobuwangwa okuzzibwawo mu Uganda. Mu kiseera kye yakulembera emikolo gy’ebyobuwangwa n’okukwatagana n’ebitongole by’eggwanga ku nsonga z’ekitundu.<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=ICC - ICC Holds Informative Workshop in Northern Uganda with Lango Cultural Leaders {{!}} International Criminal Court |url=https://www.icc-cpi.int/news/icc-icc-holds-informative-workshop-northern-uganda-lango-cultural-leaders |access-date=22 September 2025 |website=www.icc-cpi.int |language=en}}</ref> == Okusikira n’okukaayana mu mateeka == Mu gwomukaaga gwa 2024, gavumenti yawandiisa yinginiya w’eby’okuzimba [[Odongo Okune|Michael Moses Odongo Okune]] mu gazeti ng’omukulembeze w’ebyobuwangwa by’e Lango, oluvannyuma lw’okulonda okwaliwo mu gwokusatu 2024 okwaddukanyizibwa ekiwayi kimu. Enkambi ya Odur yawakanya enkola eno.<ref name=":1"/><ref>{{Cite web |date=29 July 2024 |title=Govt lawfully gazetted Lango paramount chief, says minister |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-lawfully-gazetted-lango-paramount-chief-says-minister-4706154 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=15 September 2024 |title=Lango cultural leaders split on fresh election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lango-cultural-leaders-split-on-fresh-election-4763202 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga 31 Ogwekkumi 2024, kkooti enkulu e Lira yayimiriza enteekateeka y’okussaawo Odongo Okune. Oludda lwa Odur lwasanyukidde ensala eno era ne lusaba wabeewo obumu. <ref>{{Cite web |date=1 November 2024 |title=Lango chief calls for unity after landmark court ruling |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lango-chief-calls-for-unity-after-landmark-court-ruling-4809056 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Otwii |first=Isaac |title=Court blocks coronation of Lango Paramount Chief |url=https://nilepost.co.ug/news/224510/court-blocks-coronation-of-lango-paramount-chief |access-date=22 September 2025 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Nga 7 Ogwekkuminogumu 2024, Minisita w’ekikula ky’abantu [[Betty Amongi]] yategeeza nti Odur Ebii takyali mukulu wa Lango era n’asaba bannamateeka be okulaga obukakafu nti yakomezeddwawo.<ref name=":1"/> Wabula ebigambo okuva [[Betty Amongi|ewa Betty Amongi]] byakakasa nti gavumenti yakkiriza [[Odongo Okune|Michael Moses Odongo Okune]] nga ye Won Nyaci yekka omutuufu, ekyanyweza ennyiriri z’eggwanga entongole ku bukulembeze bwe.<ref>{{Cite web |date=4 May 2025 |title=Amongi to Lango: Odongo Okune is the only recognised Won Nyaci |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/amongi-to-lango-odongo-okune-is-the-only-recognised-won-nyaci--5027606 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=4 February 2025 |title=Lango leadership dispute: Why minister defied court order |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lango-leadership-dispute-why-minister-defied-court-order-4912866 |access-date=22 September 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obulamu bw’omuntu n’okufa == Mukyala wa Odur Ebii, Imat Victoria Agong yafa mu gwomwennda gwa 2011 era yaziikibwa mu Disitulikiti y’e Apac.<ref>{{Cite web |title=Lango Queen is Dead |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lango-queen-is-dead |access-date=22 September 2025 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Lango queen buried |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1005426/lango-queen-buried |access-date=22 September 2025 |website=New Vision}}</ref> Oduri Ebii yafiira mu ddwaaliro ly'abasomesa erya Lira University Hospital ku ssaawa 4:20 ez'okumakya nga 10 Ogwekkuminogumu 2025, gye yali aweereddwa ekitanda oluvannyuma lw’okulwala [[Lango King, ‘Won Nyaci’ Yosam Odur Ebii Dies at 99 Years|omusujja]] .<ref name=":2"/><ref>{{Cite web |title=Lango Paramount Chief Yosam Odur EbiI Dies at 99 |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lango-paramount-chief-yosam-odur-ebii-dies-at-99 |access-date=10 November 2025 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 November 2025 |title=Former Lango paramount chief Ebii dies at 99 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-lango-paramount-chief-ebii-dies-at-99-5260080 |access-date=10 November 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Oyuu |first=Flavia |date=10 November 2025 |title=Former Lango Paramount Chief Yosam Odur Ebii Dies at 99 - Uganda Catholic Television |url=https://uctvuganda.org/former-lango-paramount-chief-yosam-odur-ebii-dies-at-99/ |access-date=10 November 2025 |language=en-US |archive-date=13 November 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251113101457/https://uctvuganda.org/former-lango-paramount-chief-yosam-odur-ebii-dies-at-99/ |url-status=dead }}</ref> == Ebijjuliziddwa == [[Category:Baminisita ba Uganda]] 9n0cjley9kxoa0cjasy2rl0uctcuh0t Manuel Muranga 0 13097 73289 68237 2026-08-29T05:35:59Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73289 wikitext text/x-wiki '''Manuel Muranga John Kamugisha''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] munnabyanjigiriza, [[:en:Priest|musosoodoti]], era Pulofeesa ku [[:en:Kabale_University|yunivasite y'e Kabale]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev Prof. Manuel Muranga John Kamugisha |url=https://www.kab.ac.ug/university_staff/rev-prof-manuel-muranga-john-kamugisha/ |access-date=13 March 2026 |publisher=Kabale University}}</ref><ref>{{Cite web |title=Campsites For Intercultural Learning and Prayer |url=https://campsiteforinterculturallearning.org/ |access-date=2026-03-13 |website=Campsites For Intercultural Learning and Prayer |language=en-US}}</ref> Yawandiika ekitabo kya Katondoozi ya Runyankore/Rukiga- [[:en:Thesaurus|ekikwata ku kiwandiiko]] kya Runyankore/Rukiga okuva mu ba [[:en:Fountain_Publishers|Fountain Publishers]]. Kino kyawandiikibwa wamu ne [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], Alice Muhoozi, ne Gilbert Gumoshabe.<ref>{{Cite web |title=Katondoozi y'oRunyankore-Rukiga = A thesaurus of Runyankore-Rukiga |url=https://searchworks.stanford.edu/view/10255464 |access-date=2026-03-13 |website=searchworks.stanford.edu}}</ref><ref>{{Cite web |title=Katondoozi y'Orunyakore-Rukiga by Y.K.Museveni, G.Gumoshabe, M.J.K.Muranga and A.N.Muhoozi |url=https://umutesilibrary.com/product/katondoozi-yorunyakore-rukiga-by-y-k-museveni-g-gumoshabe-m-j-k-muranga-and-a-n-muhoozi/ |access-date=2026-03-13 |website=Umutesi Open Library |language=en-US |archive-date=2026-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260429211226/https://umutesilibrary.com/product/katondoozi-yorunyakore-rukiga-by-y-k-museveni-g-gumoshabe-m-j-k-muranga-and-a-n-muhoozi/ |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe == Kamugisha yazaalibwa mu Uganda mu 1951. Yasoma [[:en:German_language|Olugirimaani]], [[:en:French_language|Olufaransa]], obufirosoofo, n’ebyenjigiriza mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1976, n’afuna dipulooma y’obusomesa mu Lugirimaani ng’ayita mu [[:en:Goethe-Institut|Goethe-Institut]] ng’ekolagana ne [[:en:LMU_Munich|LMU Munich]] mu 1978, n’amaliriza diguli y’obusawo mu kusoma Olugirimaani, Olungereza, n’okusoma Romance ku [[:en:University_of_Bayreuth|Yunivasite y’e Bayreuth]] mu 1986.<ref>{{Cite web |title=Manuel Muranga |url=https://www.bbkl.de/index.php/frontend/autor?id=5500 |access-date=13 March 2026 |publisher=Biographisch-Bibliographisches Kirchenlexikon}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-02-12 |title=Kigezi High School Junior: Recalling the history-making Class of '66 |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/kigezi-high-school-junior-recalling-the-history-making-class-of-66-17062 |access-date=2026-03-13 |website=Muniini K. Mulera}}</ref> == Eby’ensoma n’ebintu by’akola == Yasomesa okumala emyaka egiwerako ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], n’asituka ng’ayita mu madaala okuva ku musomesa okutuuka ku pulofeesa mu nnimi, ng’essira aliteeka nnyo ku misomo gy’Olugirimaani n’Olurunyakitara. Oluvannyuma yafuuka omukulu w’essomero lya [[:en:Bishop_Barham_University_College|Bishop Barham University College]] e [[Kabale]], Uganda.<ref>{{Cite news|title=Bishop Barham rolls out new radio for journalism students|url=https://chimpreports.com/14877-bishop-barham-rolls-out-new-radio-for-journalism-students/|access-date=13 March 2026|work=ChimpReports}}</ref> Ku yunivasite y’e Kabale, Kamugisha awerezaka mu bukulembeze obw’oku ntikko mu by’ensoma mu misomo gy’ennimi era akyagenda mu maaso n’okulabirira wamu n’okutumbula okusomesa ne scholarship mu nnimi enzaaliranwa n’ebiwandiiko.<ref name=":0" /> Mu kiseera kino y’akulira ekitongole kya Runyakitara mu ttendekero lino erya Institute of Language Studies.<ref>{{Cite web |title=Department of Runyakitara |url=https://www.kab.ac.ug/university_unit/institute-of-language-studies/department-of-runyakitara/ |access-date=13 March 2026 |publisher=Kabale University}}</ref> Era abaddeko ky'akola ku bya scholarship mu by'ensoma by'oluGirimaani mu [[:en:East_Africa|bukiikakkono bwa Afrika]]. Mu 2021, ye ne William Wagaba bagaba ekitabo nga aweza emyaka ataano mu kusomesa Olugirimaani ku yunivasite y’e Makerere.<ref>{{Cite news|title=Receiving Book on 50 Years of Teaching German at Mak|url=https://news.mak.ac.ug/2021/03/receiving-book-50-years-teaching-german-makerere/|access-date=13 March 2026|work=Makerere University News|archive-date=6 March 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260306114643/https://news.mak.ac.ug/2021/03/receiving-book-50-years-teaching-german-makerere/|url-status=dead}}</ref> Kamugisha abadde buli kiseera awagira okusomesa, okukuuma, n’okukebera mu butongole ennimi za Uganda enzaalwa. Mu 2025, yasaba gavumenti okussa ennimi z’omu bitundu mu [[:en:National_curriculum|nsoma y’eggwanga]] n’okuzifuula ezeekebejjebwa ku mitendera gyonna egy’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite news|title=Ugandan educators decry punishment for speaking local languages in schools|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandan-educators-decry-punishment-for-speaking-local-languages-in-schools-4938196|access-date=13 March 2026|work=Daily Monitor}}</ref><ref>{{Cite news|title=Runyakitara Teachers Conference 2025: Experts warn of indigenous language decline|url=https://chimpreports.com/runyakitara-teachers-conference-2025-experts-warn-of-indigenous-language-decline/|access-date=13 March 2026|work=ChimpReports}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Kabale_University|Yunivasite y’e Kabale]] * [[:en:Bishop_Barham_University_College|Ettendekero lya Bishop Barham University College]] * [https://searchworks.stanford.edu/view/10255464 Katondozi ya Runyankore/Rukiga] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Muranga, Manuel}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] kmxosiejwk70vnk0s1onqtzhjzgsq22 Suzie Muwanga 0 13105 73306 68266 2026-08-29T09:36:42Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73306 wikitext text/x-wiki   '''Suzie Nansozi Muwanga''' Munnayuganda musomesa, muddukanya emirimu, munoonyereza era munnabyabufuzi. Ye nnankulu w’ekitongole kya Julius Nyerere Leadership Center (JNLC). Yaliko akulira ekitongole ky'ebyobufuzi n'enzirukanya y'emirimu mu [[:en:Political_science|yunivasite y'e Makerere]] . Muyizi mu Fulbright New Century Scholar (NCS). <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Three moderators confirmed for presidential debate |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US |archive-date=2025-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250518163955/https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Makerere gets first female head of political science department |url=https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department |access-date=2025-04-18 |website=New Vision}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Nansozi muwala w’eyaliko pulezidenti wa Uganda omugenzi [[Paulo Muwanga|Paul Muwanga]] n’omugenzi Nalongo Kasalina Zawedde Muwanga, eyafa mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2024-04-28 |title=President Museveni Hails Legacy Of Paulo Muwanga' Wife Nalongo Zawedde Who Died Aged 92 – Uganda Update News |url=https://ugandaupdatenews.com/president-museveni-hails-legacy-of-paulo-muwanga-wife-nalongo-zawedde-who-died-aged-92/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref> Nansozi alina diguli eyookusatu mu byobufuzi okuva mu [[:en:University_of_Toronto|yunivasite y'e Toronto]] . Alina diguli esooka mu byobufuzi ne diguli eyookubiri mu [[:en:Area_studies|Area Studies]] okuva mu [[:en:University_of_London|London University]] . Alina dipulooma mu by’enkolagana n’enkulaakulana okuva mu [[:en:International_Institute_of_Social_Studies|Institute of Social Studies]] (ISS). Alina diguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] era yafuna engule ya [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]] – African Dissertation Internship Award (ADIA) olw'okunoonyereza kwe okwa PhD kweyatuuma " ''The Politics of Primary Education Uganda: Parent Participation and National Reforms". <ref name=":1"/>'' <ref name=":2"/> <ref name=":3"/> == Emirimu gye == Nansozi yasomesa ku yunivasite y’e Makerere mu kitongole kya sayansi w’ebyobufuzi (Political Science) n’enzirukanya emirimu (Public Relations). Yakwasaganya pulojekiti ya UNDP ey’enfuga y’amateeka ne demokulasiya mu kitongole kino era ye nnankulu w’ekitongole kya Julius Nyerere Leadership Center (JNLC). <ref name=":1"/> Yategeka era n'akubiriza okukubaganya ebirowoozo kw'obwapulezidenti e Uganda mu 2016. <ref name=":0"/> <ref name=":2"/> <ref>{{Cite web |date=7 June 2023 |title=New Vision – Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ex-gambian-vp-in-uganda-for-nyerere-leadershi-NV_162232 |access-date=2025-04-18 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Unclear Leadership Criteria Leaves Voters Uncertain About Their Choices – Report |url=https://ugandaradionetwork.net/story/unclear-leadership-criteria-leaves-voters-uncertain-about-their-choices-report |access-date=2025-04-18 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Mmemba ku kakiiko ka ssaayansi akavunaanyizibwa ku nkulaakulana n'okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika (CODESRIA), Senegal ''.'' Yakolako ng’omunoonyereza era omuwi w’amagezi mu bibiina n’ebitongole omuli; [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]], [[:en:Hewlett_Foundation|Hewlett Foundation]] ne Flora Family Foundation, Mountain View California, Bbanka y’ensi yonna, [[:en:UNICEF|UNICEF]] ne Irish Aid. <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> Mugunjuzi w'abawala abalekeddwa e mabega mu by’enjigiriza era awagira nnyo eky'okutuusa ebyenjigiriza eby’omutindo ku mitendera egy’enjawulo ng'ayita mu kitongole ki Forum for African Women Educationists (FAWE). <ref>{{Cite web |date=2024-12-18 |title=Emulate Nyerere's exemplary leadership, students told |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/emulate-nyerere-s-exemplary-leadership-students-told-4861480 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |title=Nansozi Muwanga – CODESRIA |url=https://codesria.org/nansozi-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref> == Engule == * Ekitongole kya Rockefeller Foundation – African Dissertation Internship Award (ADIA). <ref name=":2"/> == Ebitabo ebyafulumiza == * Public Expenditure Governance in Uganda's Education Sector:Application of An Innovative Assessment Framework. <ref>{{Cite web |title=Research & Publications {{!}} Advocates Coalition for Development and Environment |url=https://acode-u.org/all-publications |access-date=2025-04-18 |website=acode-u.org}}</ref> * Reviewing the Form and Substance of the 2021 Elections'''''. <ref>{{Cite web |last=JNLC |date=2025-02-05 |title=Form and Substance of the 2021 Elections in Uganda |url=https://thejnlc.org/form-and-substance-of-the-2021-elections-in-uganda/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}</ref>''''' * The Politics of Higher Education Reform: The Case of Makerere University. <ref>{{Cite journal |last=Muwanga |first=Nansozi K. |date=2004 |title=The Politics of Higher Education Reform: The Case of Makerere University |url=https://www.ajol.info/index.php/ajps/article/view/27359 |journal=African Journal of Political Science |language=en |volume=9 |issue=1 |pages=51–70 |doi=10.4314/ajps.v9i1.27359 |issn=1027-0353 |url-access=subscription |doi-access=free}}</ref> * Owning Our Urban Future: The Case of Kampala City. <ref name=":4">{{Cite web |date=April 2025 |title=Nansozi-Muwanga |url=https://www.researchgate.net/profile/Nansozi-Muwanga |website=researchgate.net}}</ref> * Inclusion as Political Mobilisation: The Political Economy of Quality Education Initiatives In Uganda.. <ref name=":4" /> * Public Expenditure Governance in Uganda’s Education Sector: Application of an Innovative Assessment Framework. <ref>{{Cite web |date=April 2025 |title=PRS67.pdf |url=https://www.acode-u.org/uploadedFiles/PRS67.pdf |website=www.acode-u.org}}</ref> == Soma ne == * [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]] * [[Elizabeth Muwanga]] == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa eby'ebweru == * [https://fawe.org/ Forum for African Women Educationists (FAWE)] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] jsjsryxrgrenrmtlsm2u0ut3goihlya Abajulizi ba Uganda 0 13130 73255 72219 2026-08-28T22:43:38Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73255 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakozesa abaafa bano okufuna obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okufuna Uganda okuba wansi waayo ng'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>{{Cite web |url=http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php |title="The untold story of the Uganda Muslim martyrs" |access-date=2026-05-01 |archive-date=2023-10-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231003100403/http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php |url-status=dead }}</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangira Charles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb |archive-date=2024-01-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131111459/https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |url-status=dead }}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali basomesa ba ddiini abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baabeerawo okumlala ebbanga yadde nga baamala ne battibwa mu myaka egyaddirira oluvannyuma lw'okutondawo obutume bwa Kitgum obw'abaminsani ba [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa by'abajulizi == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] [[Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860]] [[Category:Eby'obulambuzi mu Uganda]] [[Category:Olukalala lw'abatuukirivu]] [[Category:Obutemu mu 1885]] [[Category:Abatukuvu b'ekkanisa ya Uganda]] [[Category:Emisango gy'omu 1887 mu Africa]] [[Category:Eddiini mu Buganda]] 6j1lmlorpkguyevz713wr93jiqdykj4 Lillian Zawedde 0 13147 73287 72774 2026-08-29T05:20:06Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73287 wikitext text/x-wiki '''Lillian Zawedde''' [[Yuganda|munnayuganda]] [[:en:Woodball|azannyira]] mu ttiimu ya [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]] Woodball. Lillian ne Janet Nakkazi, Catherine Armusgut, Sandra Kirabo ne Grace Kwarisiima be baatandikawo kiraabu ya Angels Basketball mu Uganda. == Ensibuko n’obuyigirize == Lillian Zawedde yazaalibwa mu 1987 nga maama we [[:en:Musoga|Musoga]] ate taata we [[Baganda|Muganda]] mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti e Jinja]], Uganda. Zawedde maama w’omwana ow’emyaka 15 Martha Precious Kisakye. Lillian yagenda mu sekondale y'e Jinja okusoma siniya eyokuna ate Crane High School eyomukaaga nga zonna azisomera ku sikaala z'ebyemizannyo. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Ndejje_University|yunivasite y’e Ndejje]] mu 2009 gye yatikkirwa [[:en:Bachelor's_degree|diguli esooka]] mu by’amawulire n’empuliziganya y’abantu abangi. Zawedde era yafuna diguli eyokubiri mu by’okutunda era okuva mu yunivasite y’e Ndejje. <ref name=":0">{{Cite web |date=2022-03-04 |title=Zawedde: The crown jewel of woodball |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/zawedde-the-crown-jewel-of-woodball-3737262 |access-date=2022-03-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Emirimu gw’ebyemizannyo == Zawedde emirimu gy’emizannyo yagitandikira mu siniya gye yazannyira [[:en:Basketball|basketball]], [[:en:Cricket|cricket]], [[:en:Netball|netball]] [[Omupiira ogw'ebigere|n’ogwebigere]] ku Jinja Secondary. Bwe yeegatta ku Crane High School, yasoma basketball ne netball. Mu 2009, oluvannyuma lw’okuva mu siniya, yeegatta ku Amazon Rhinos ng’omukuumi waabwe [[:en:Point_guard|ow’obubonero]] . Oluvannyuma yeegatta ku ttiimu ya Magic Stormers. Ng’ayambibwako Janet Nakkazi, Catherine Armusgut, Sandra Kirabo ne Grace Kwarisiima, Zawedde yatonda ekibiina kya Angels Basketball Club mu 2013. Ku [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]], yatandika okuzannya woodball mu mwaka gwa 2009. Azannye woodball mu Ndejje University ku mutendera gw’abayizi ne ku mutendera gwa Corporate Club. <ref name=":0"/> === Omulimu gw’okuzannya woodball === Zawedde yasooka kuzannya mu mpaka gya Yunivasite gye yawangula zaabu. <ref>{{Cite web |date=2015-03-25 |title=Uganda Daily Eye: Ndejje University Woodball Open On This Weekend |url=http://ugandadailyeye.blogspot.com/2015/03/ndejje-university-woodball-open-on-this.html |access-date=2022-03-30 |website=Uganda Daily Eye}}</ref> Yalondebwa ng'omuzannyi asinga omuwendo [[Yuganda|mu Uganda]] mu mupiira gwa woodball okuva mu 2010 okutuuka mu 2017 nga yagwa ku Joan Mukoova mu 2015. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2015-01-18 |title=Lillian Zawedde Crowned Woodball Federation MVP |url=http://kawowo.com/2015/01/18/lillian-zawedde-crowned-woodball-federation-mvp/ |access-date=2022-03-30 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Zawedde abadde akwata nnamba emu mu bakyala mu Uganda okuva mu 2010 <ref>{{Cite web |date=2013-11-11 |title=Zawedde Reigns Supreme Again - |url=https://www.redpepper.co.ug/2013/11/zawedde-reigns-supreme-again/ |access-date=2022-03-30 |language=en-US |archive-date=2022-01-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220123194226/https://redpepper.co.ug/2013/11/zawedde-reigns-supreme-again/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Woodball: Lillian Zawedde fights for top spot |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1409309 |access-date=2022-03-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> era mu 2014 n'akwata nnamba emu mu Afirika. <ref>{{Cite web |date=2021-02-05 |title=Zawedde, Ndejje on song at Open Woodball event |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/zawedde-ndejje-on-song-at-open-woodball-event-1555672 |access-date=2022-03-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ku mutendera gw'ensi yonna, yasooka kuzannya mu mpaka za World University Woodball Championship e [[:en:Malacca|Melaka, Malaysia]]. Zawedde n’okutuusa kati azannye mu bikopo by’ensi yonna ebya woodball; ekikopo ky’ensi yonna ekya 2014 e [[:en:Sanya|Sanya, China]], [[:en:Jeju_City|Jeju, South Korea]] mu 2016 Zawedde mwe yawangula ekikomo ate Uganda n’emalira mu kyakuna mu mpaka zino, <ref>{{Cite web |title=Uganda Woodball Federation |url=https://www.uwbf-woodball.org/NationalTeam.html |access-date=2022-03-30 |website=www.uwbf-woodball.org}}</ref> ne 2018 e [[:en:Thailand|Thailand]] gye yawangula zaabu ate ttiimu n’ewangula ekikomo kya ttiimu. Mu 2017, yakiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka z’ensi yonna eza Beach [[:en:Woodball|Woodball]] Championships e [[:en:Indonesia|Indonesia]]. <ref name=":0"/> Zawedde era azannye mu mpaka z'ensi yonna eziwera omuli eza [[:en:Singapore|Singapore]] Lion City Cup Woodball ez'omulundi ogwa 13 n'empaka za [[:en:Malaysia|Malaysia]] Open Woodball Championship ez'omulundi ogwa 17 byonna mu 2013 era ne mu mpaka ezaali mu [[Cayina|China]] ne [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] . <ref>{{Cite web |title=Uganda's Zawedde to compete Singapore woodball event - China.org.cn |url=http://www.china.org.cn/world/Off_the_Wire/2013-08/16/content_29733247.htm |access-date=2022-03-30 |website=www.china.org.cn}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Zawedde eyes Open Woodball Championship |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1329120 |access-date=2022-03-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 2014, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya [[Yuganda|Uganda]] [[:en:Woodball|ey'omupiira gwa woodball]] . Zawedde mu 2016 yawangula zaabu mu mpaka za mixed doubles ne Onesmus Atamba mu mpaka za Korean Woodball Championship mu 2016. <ref>{{Cite web |date=2016-05-30 |title=Photos: Uganda Woodball Shines in Korea |url=https://chimpreports.com/photos-uganda-woodball-shines-in-korea/ |access-date=2022-03-30 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Omupiira mu Uganda]] rjq9xdm6k85igjd3oxzdrd5f3wwoora Dominica Dipio 0 13170 73269 69022 2026-08-29T01:39:49Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73269 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Dominica''' oba '''Dominic Dipio''' (mu kikugu ayitibwa '''Professor Sister Dominic Dipio''' ) [[:en:Religious_sister_(Catholic)|mwannyinaffe ow'eddiini]] Munnayuganda, omukozi wa firimu, omuwandiisi era pulofeesa w'ebiwandiiko ne firimu mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]], Uganda.<ref name="uni-profile">{{Cite web |title=Prof. Dominica Dipio |url=http://llc.mak.ac.ug/staff/prof-dominica-dipio |access-date=2 July 2020 |website=llc.mak.ac.ug |publisher=School of Languages, Literature and Communication, CHUSS |language=en |archive-date=17 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201017212917/http://llc.mak.ac.ug/staff/prof-dominica-dipio |url-status=dead }}</ref><ref>Maractho, Emilly Comfort (25 November 2019). "No higher honour for Prof Dominic </ref>​<ref name="whoswho2013">{{Cite book |date=2013 |title=Who's Who in Research: Media Studies |publisher=Intellect Books |isbn=978-1-78320-160-0 |language=en |chapter=Dominica Dipio |access-date=7 July 2020 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=aberDwAAQBAJ&q=makerere%20university%20dipio&pg=PT75}}</ref><ref name="msmmmc">{{Cite web |title=Home page |url=https://msmmc.org/ |access-date=2 July 2020 |publisher=Missionary Sisters of Mary Mother of the Church |language=en-gb}}</ref> Mu gwekkuminagumu 2019 yalondebwa [[:en:Pope_Francis|Paapa Francis]] okuba omuwabuzi w'olukiiko [[:en:Pontifical_Council_for_Culture|lwa Paapa olw'ebyobuwangwa]] .<ref>{{Cite web |title=Resignations and Appointments |url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/bollettino/pubblico/2019/11/11/191111c.html |access-date=2020-07-01 |website=press.vatican.va}}</ref><ref name="msmmc2019">{{Cite web |date=10 November 2019 |title=Ugandan Nun Appointed Consultor of Pontifical Council for Culture Feels "humbled, honored" |url=https://msmmc.org/index.php/news/item/2-ugandan-nun-appointed-consultor-of-pontifical-council-for-culture-feels-humbled-honored |access-date=2 July 2020 |website=News |publisher=Missionary Sisters of Mary Mother of the Church |language=en-gb |archive-date=18 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201018043754/https://msmmc.org/index.php/news/item/2-ugandan-nun-appointed-consultor-of-pontifical-council-for-culture-feels-humbled-honored |url-status=dead }}</ref> == Ensibuko ye n’obuyigirize bwe == Dipio yazaalibwa [[Adjumani]] mu kitundu kya West Nile mu Uganda. Yasomera mu Saint Mary's Girls', Aboke, okusoma O' Level nga tannagenda mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] ku A' Levels. Oluvanyuma yagenda mu yunivasite y'e makerere n'afuna diguli eyookubiri mu by’ebiwandiiko. Mu 1991, Dipio yakola satifikeeti mu by’abakyala mu Faculty of Social Sciences mu kiseera ekyo mu yunivasite y’e Makerere. Mu 2004, yamaliriza diguli ye eya PhD mu misomo gya Firimu mu [[:en:Pontifical_Gregorian_University|yunivasite ya Pontifical Gregorian]] e Roma. <ref name="jewel">This reference is used 4 times on this page.</ref> Mu kiseera kye kimu yasomesa ku kwanjula okunenya firimu ne sinema ya Afirika mu yunivasite y’emu nga bwe yasoma. <ref>{{Cite web |last=Neliba |date=22 November 2019 |title=UGANDA: Pope Francis Appoints Sr Dominica Dipio to the Pontifical Council for Culture |url=http://cisanewsafrica.com/uganda-pope-francis-appoints-sr-dominica-dipio-to-the-pontifical-council-for-culture/ |access-date=2020-07-06 |website=Cisa News Africa |language=en-GB}}</ref> Mu 2010, yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kibiina ekinoonyereza ku Afrika ekisangibwa mu yunivasite ya Rutgers. <ref name="asa">{{Cite web |title=ASA Presidential Fellows Program: 2010 Presidential Fellows |url=https://africanstudies.org/awards-prizes/asa-presidential-fellows-program/ |access-date=2 July 2020 |website= |publisher=African Studies Association}}</ref> == Omulimu gwe == Mu byensoma,Dipio pulofeesa w'ebiwandiiko era mu 2007 yalondebwa okukulira ekitongole ky’ebiwandiiko mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], ekyamufuula omukyala Omufirika asoose okukulira ekitongole kino. <ref name="jewel">{{Cite news}}</ref> Era abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku nkulaakulana y’ensoma okusinga nga Yunivasite ya Uganda e Kyambogo, ng’eri wamu n’ekitongole ky’amawanga amagatte ekikola ku by’enjigiriza, ssaayansi n’obuwangwa (UNESCO), yali yeetegekera okukola ensoma ku by’obuwangwa. <ref>Mulondo, Lawrence (23 September 2019). "Kyambogo introduces curriculum on cultural heritage". ''New Vision''. Retrieved 2020-07-01.</ref> Dipio yeenyigira mu mulimu gwa firimu mu Uganda ng’alagirira n’okufulumya firimu n’ebiwandiiko ebiwerako. Abaddeko ng’omulamuzi era mmemba w’abalamuzi mu bivvulu bya firimu ebiwerako nga Zanzibar International Film Festival (ZIFF) mu 2011, Amakula Film festival, era yaliko omulamuzi omukulu mu kivvulu kya Uganda Film Festival ekyasooka mu 2013 wamu n’ebirala oluvannyuma lw’ekyo. Mu gwokubiri 2019, Dipio yali omu ku balamuzi mu mpaka za [[:en:Prize_of_the_Ecumenical_Jury|Ecumenical Film Awards]] ezaali mu kivvulu kya [[:en:Berlinale_Film_Festival|Berlinale Film Festival]] mu Girimaani. Engule ya firimu ya Ecumenical eyategekebwa buli mwaka eyabadde mu mwaka gwayo ogw’amakumi 27 yategekebwa ekitongole ky’ensi yonna ekya International Interchurch Film Organization (Interfilm) n’ekibiina ekigatta abakatuliki mu nsi yonna ekya World Catholic Association for Communication (SIGNIS). <ref>{{Cite web |title=Signis |url=http://www.signis.net/ |access-date=2020-07-08 |website=www.signis.net |language=en |archive-date=2023-07-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230727233144/https://www.signis.net/ |url-status=dead }}</ref><ref>Martène, Edmond (1987), "De Silentio & Signis", ''Monastic Sign Languages'', Berlin, New York: De Gruyter Mouton, pp.&nbsp;421–428, doi:10.1515/9783110865028.421, ISBN&nbsp;<bdi>978-3-11-086502-8</bdi></ref><ref>{{Cite web |date=9 January 2019 |title=Ecumenical Jury selected to award film prizes at Berlinale 2019 |url=https://www.ecumenicalnews.com/article/ecumenical-jury-selected-to-award-film-prizes-at-berlinale-2019/60638.htm |access-date=2020-07-08 |website=www.ecumenicalnews.com |language=en}}</ref> Ng tannalondebwa ku bwa Consultor ,Dipio yaweereza ng'omu ku bawi b'amageziabawerako mu lukiiko lwa paapaolw'empuliziganya e Vaticani ku kulondebwa kwa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu 2011. <ref>"Vatican: Pope: Review of 2011 Activities". ''Catholic News World''. Retrieved 2020-07-07.</ref>Mu kiseera kye kimu yali mmemba wa kakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya y'abantu mu lukiiko lwa Uganda Episcopal Conference Social Communications Commission. <ref>{{Cite web |title=Rev. Sr. Dominic Dipio Appointed Consultant of the Pontifical Council for Social Communications |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/content/rev-sr-dominic-dipio-appointed-consultant-pontifical-council-social-communications |access-date=2020-07-01 |website=News |publisher=Makerere University College of Humanities and Social Science |archive-date=2020-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628053609/https://chuss.mak.ac.ug/news/content/rev-sr-dominic-dipio-appointed-consultant-pontifical-council-social-communications |url-status=dead }}</ref> == Ebitabo ebirondeddwamu == * {{Cite book |year=2008 |title=Performing Community: Essays on Ugandan Oral Culture |publisher=Novus Press |isbn=9788270994991 |editor-last=Dipio |editor-first=Dominica |location=Oslo |editor-last2=Johannessen |editor-first2=Lene |editor-last3=Sillars |editor-first3=Stuart}}<ref>https://artmatters.info/2011/12/new-book-looks-into-the-relationship-between-folklore-and-transmission-of-wisdom-in-uganda/</ref> * {{Cite book |year=2011 |title=East African Literature: Essays on Written and Oral Traditions |publisher=Logos |isbn=978-3-8325-2816-4 |editor-last=Makokha |editor-first=J. K. S. |location=Berlin |editor-last2=Kabaji |editor-first2=Egara |editor-last3=Dipio |editor-first3=Dominica}}<ref>Reviews of ''East African Literature'': </ref> * {{Cite book |last=Dipio |first=Dominica |year=2014 |title=Gender Terrains in African Cinema |publisher=UNISA Press |isbn=9781868887354 |location=Pretoria}}<ref>Reviews of ''Gender Terrains in African Cinema'': </ref> * {{Cite book |date=2019 |title=Discourse and identities : writing and contemporary eastern African peripheral subjectivities |publisher=Fountain |isbn=9789970195268 |editor-last=Nabutanyi |editor-first=Edgar Fred |location=Kampala |editor-last2=Kahyana |editor-first2=Danson |editor-last3=Dipio |editor-first3=Dominica}}<ref name="worldcat-discourse">{{Cite book |title=Catalogue record for "Discourse and identities" |publisher=Worldcat |oclc=1156429607}}</ref> == Firimu n’ebiwandiiko == * ''Afirika eyesigamye ku maama'' (2019) * ''Ebigambo by'emikono'' (2017) * ''Okutonnya enkuba: Enkola ebula'' (2016) <ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Documentary-explores-custom-of-rainmaking-in-Uganda/434746-3332812-11933vnz/index.html</ref> * "Gwe Mateeka" (2010) <ref>{{Cite web |date=2010-01-27 |title=Oral Folklore lights up 3rd Mak-NUFU Project seminar |url=https://news.mak.ac.ug/node/911 |access-date=2020-07-14 |website=Makerere University News Portal |language=en |archive-date=2020-07-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714214714/https://news.mak.ac.ug/node/911 |url-status=dead }}</ref> * ''Emmere ey’okwerabira : omusajja omusango gw'okugezaako ennyo'' (2009), omuwanguzi w'engule y'ekibiina ekigatta bannamawulire ekya Arts Press Association <ref>"2009's movie hits and misses". ''Daily Monitor''. 26 December 2009.</ref> * ''Okukola emirimu gy’emikono egy’ekika kya Bamasaba'' (2009) <ref>Magara, Evelyn Cindy (2014). ''Symbolism in Ugandan films'' (Master's thesis). Kampala, Uganda: Makerere University. hdl:10570/3900.</ref> <ref>{{Cite web |date=15 December 2009 |title=Crafting the Bamasaba: a Mak-NUFU film premiere |url=https://news.mak.ac.ug/2009/12/crafting-bamasaba-mak-nufu-film-premiere |access-date=2020-07-04 |website=News & Announcements for Makerere Community |publisher=Makerere University |archive-date=2020-07-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200705154305/https://news.mak.ac.ug/2009/12/crafting-bamasaba-mak-nufu-film-premiere |url-status=dead }}</ref> * ''Omwagalwa ennyo'' (2007) <ref name="jewel">{{Cite news}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]] 08f80fha1iinmwcx589hxbv6tyecgqy Hannington Ssebwalunyo 0 13758 73276 72061 2026-08-29T03:06:08Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73276 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Hannington Ssebwalunyo</big>''' (yazaalibwa nga 28 omwezi Ogwokutaano mu mwaka gwa 1989) [[:en:Association_football|Muzannyi wamupiira]] era [[munnayuganda]],azanya ekifo ky'omukwasi wa goal mu liigi ya Uganda mu kitongole kya [[National Enterprise Corporation FC|NEC FC]]. Era yakyikirira ekibina ky'ebyemizanyo ekya [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda Cranes]].<ref>{{Cite web |date=2025-04-30 |title=Nec face hostile Kakyeka test in title chase |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/nec-face-hostile-kakyeka-test-in-title-chase-5022746 |access-date=2025-09-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Ssebwalunyo omupiira yagutandikira mu [[:en:Ndejje_University|Yunivasite ye Ndejje]], gye yazannyira mu [[:en:University_football|liigi y’omupiira eya Yunivasite]]. Era yakiikirira '''Bulemeezi''' mu mpaka za Buganda Masaza Cup ne '''Ffumbe''' mu mpaka z’omupiira eza Bika Bya Baganda.<ref>{{cite web |date=9 August 2023 |title=Ssebwalunyo completes Maroons move |url=https://swiftsportsug.com/2023/08/09/ssebwalunyo-completes-maroons-move/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Swift Sports Uganda}}</ref> Yakola ne [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Premier_League Liigi ya Uganda] okuggulawo ne kitongole kya [[:en:BUL_Jinja_FC|BUL FC]] mu sizoni ya 2017–18.<ref>{{cite web |date=2021 |title=BUL announce Ssebwalunyo signing |url=https://www.pmldaily.com/sports/2021/08/bul-announce-ssebwalunyo-signing.html |access-date=1 September 2025 |publisher=PM Daily}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, yakola endagaano ya myaka esatu ne [[:en:Maroons_FC|Maroons FC]], n’addamu okukwatagana n’omutendesi Douglas Bamweyana.<ref>{{cite web |date=16 August 2019 |title=Goalie Ssebwalunyo inks deal at Maroons FC |url=https://kawowo.com/2019/08/16/goalie-ssebwalunyo-inks-deal-at-maroons-football-club/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Kawowo Sports}}</ref> Mu mwaka gwa 2020, yeegatta ku [[:en:National_Enterprises_Corporation_FC|URA FC]], ng'ayogera ku kukyusibwa kuno nga "kirooto ekituukiridde".<ref>{{cite web |date=2020 |title=Joining URA FC is a dream come true – Ssebwalunyo |url=https://chimpreports.com/joining-ura-fc-is-a-dream-come-true-sebwalunyo/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Chimp Reports}}</ref> Oluvannyuma yawolwa mu BUL FC mu mwaka gwa 2021, gye yazannyira emipiira 12 n'akuuma clean sheets mukaaga nga tannayitibwa ba URA.<ref>{{cite web |date=9 September 2021 |title=URA recalls Ssebwalunyo from loan |url=https://sports.mtn.co.ug/2021/09/09/ura-fc-recalls-ssebwalunyo-from-loan/ |access-date=1 September 2025 |publisher=MTN Sports}}</ref> Mu mwezi Ogwomunaana mu mwaka gwa 2023, yakomawo mu Maroons FC ku ndagaano ya myaka ebiri ng’agenda okudda mu bigere by’omukwasi wa goal Simon Tamale eyagenda.<ref>{{cite web |date=9 August 2023 |title=Goalkeeper Ssebwalunyo returns to Maroons |url=https://kawowo.com/2023/08/09/goalkeeper-ssebwalunyo-returns-to-maroons/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Kawowo Sports}}</ref> Oluvannyuma yalondebwa ''ng'omuzannyi w'ekibiina asinga sizoni'' ya 2023–24 oluvannyuma lw'okukuuma emipiira 11 egya clean sheets.<ref name="auto1">{{cite web |date=28 June 2024 |title=NEC complete signing of experienced goalkeeper |url=https://swiftsportsug.com/2024/06/28/nec-complete-signing-of-experienced-goalkeeper/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Swift Sports Uganda |archive-date=4 September 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250904082514/https://swiftsportsug.com/2024/06/28/nec-complete-signing-of-experienced-goalkeeper/ |url-status=dead }}</ref> Mu mwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2024, yakola endagaano ne [[National Enterprise Corporation FC|NEC FC]] ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="auto">{{cite web |date=5 June 2025 |title=NEC FC honour 2024–25 season's outstanding performers |url=https://www.panafricafootball.com/post/nec-fc-honour-2024-25-season-s-outstanding-performers-at-bugolobi-dinner-gala |access-date=1 September 2025 |publisher=Panafrica Football |archive-date=19 May 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260519121224/https://www.panafricafootball.com/post/nec-fc-honour-2024-25-season-s-outstanding-performers-at-bugolobi-dinner-gala/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye mu mawanga g'ebulaaya == Mu mwezi Ogwokusatu mu mwaka gwa 2020, Ssebwalunyo yafuna okuyitibwa kwe okwasooka mu [[:en:National_Enterprises_Corporation_FC|Uganda Cranes]] nga beetegekera okusunsulamu abalizannya [[:en:African_Nations_Championship|empaka za African Nations Championship]].<ref>{{cite web |date=21 March 2020 |title=Goalkeeper Ssebwalunyo humbled for maiden Uganda Cranes summon |url=https://kawowo.com/2020/03/21/goalkeeper-ssebwalunyo-humbled-for-maiden-uganda-cranes-summon/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Kawowo Sports}}</ref> Oluvannyuma yali kulukalala lw'abagenda okuzannya mu mpaka za CHAN eza 2024 kyokka n’asuulibwa nga beetegekera empaka za [[:en:CECAFA|CECAFA]] Pre-CHAN eza 2025.<ref>{{cite web |date=20 July 2025 |title=Ssebwalunyo among dropped trio for Uganda Cranes CECAFA Pre-CHAN Tournament |url=https://swiftsportsug.com/2025/07/20/ssebwalunyo-among-dropped-trio-for-uganda-cranes-cecafa-pre-chan-tournament/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Swift Sports Uganda}}</ref> == Engule == * '''Maroons FC, ttiimu ya Maroons''' ** Omuzannyi asinga sizoni eno: 2023–24<ref name="auto1" /> * '''NEC FC''' ** Omukwasi wa goal asinga mu sizoni eno: 2024–25<ref name="auto" /><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2025-06-03 |title=NEC rewards season's best performers |url=https://upl.co.ug/nec-rewards-seasons-best-performers/ |access-date=2025-09-01 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref> ** Omuzannyi w’abawagizi asinga sizoni eno: 2024–25<ref>{{cite web |date=5 June 2025 |title=Uganda Premier League's NEC FC rewards season's best performers |url=https://en.africatopsports.com/2025/06/05/uganda-premier-leagues-nec-fc-rewards-seasons-best-performers/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Africa Top Sports}}</ref> == Laba ne ==   * [[:en:Denis_Onyango|Denis Onyango]] * [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Denis_Omedi Denis Omedi] * [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Joel_Mutakubwa Joel Mutakubwa] == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] ea1jiy7vl017kj9bsmxtdo6pl45rhr4 James Begisa 0 13792 73279 53574 2026-08-29T03:32:23Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73279 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''James Penza Begisa''' (yazaalibwa 27 Ogwomwenda 2002) Munnayuganda [[Muzannyi w'omupiira|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya [[ng'omuzibizi]] mu [[Uganda Revenue Authority SC|URA FC]] mu [[liigi ya Uganda Premier]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]].<ref>{{Cite web |title=James Penz Begisa Stats and Profile |url=https://upl.ug/player/james-penz-begisa-ura-fc-2/ |access-date=2025-08-20 |website=upl.ug |archive-date=2026-01-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260119054329/https://upl.ug/player/james-penz-begisa-ura-fc-2/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=BEGISA JAMES PENZA – THE TAX COLLECTORS |url=https://urafc.co.ug/players/begisa-james-penza/ |access-date=2025-08-20 |language=en-US}}</ref> == Okuzannyira kiraabu == Begisa yatandika omupiira ogw’ekikugu mu [[Proline FC]] mu sizoni ya Uganda Premier League 2019–20, yazannya emipiira 21 n’ateeba ggoolo emu.<ref name="NFT">{{Cite web |title=James Begisa |url=https://www.national-football-teams.com/player/84931/James_Begisa.html |access-date=20 August 2025 |website=National Football Teams}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku UPDF FC gye yazannyira sizoni bbiri wakati wa 2020 ne 2022, n’azannya emipiira gya liigi egisukka mu 30.<ref name="Kawowo2022">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=27 July 2022 |title=Right back Begisa joins URA FC |url=https://kawowo.com/2022/07/27/right-back-begisa-joins-ura-fc/ |access-date=20 August 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref> Bwe yali mu UPDF, yasiimibwa ng’omu ku bazibizi ba ddyo abasinga mu Uganda Premier League.<ref name="SportsNation2024">{{Cite web |date=3 June 2024 |title=Vipers, KCCA battling for James Begisa |url=https://sportsnation.co.ug/2024/06/03/vipers-kcca-battling-for-james-begisa/ |access-date=20 August 2025 |website=Sports Nation}}</ref> Mu Gwomusanvu 2022, Begisa yassa omukono ku ndagaano ya myaka ebiri ne [[Uganda Revenue Authority SC|URA FC]], n’afuuka owookubiri okussa omukono ku ndagaano mu katale k'okukyusa abazannyi.<ref>{{Cite web |date=2024-07-03 |title=James Begisa: URA tie down roving right back |url=https://sports.mtn.co.ug/2024/07/03/james-begisa-ura-tie-down-roving-right-back/ |access-date=2025-08-20 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref><ref name="Kawowo2022"/><ref>{{Cite web |date=27 July 2022 |title=James Begisa: URA unveil right back |url=https://sportsnation.co.ug/2022/07/27/james-begisa-ura-unveil-right-back/ |access-date=20 August 2025 |website=Sports Nation}}</ref> Yazza obuggya endagaano ye mu Gwomukaaga 2024 wadde nga [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] zaali zimwagala.<ref>{{Cite web |date=27 June 2024 |title=James Begisa to stay at URA FC |url=https://swiftsportsug.com/2024/06/27/james-begisa-to-stay-at-ura-fc/ |access-date=20 August 2025 |website=Swift Sports Uganda |archive-date=12 June 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260612211105/https://swiftsportsug.com/2024/06/27/james-begisa-to-stay-at-ura-fc/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-06-04 |title=Tuesday Transfer Gossip featuring Kimera, Lutalo, Begisa, Mbabazi, Dhata |url=https://kawowo.com/2024/06/04/tuesday-transfer-gossip-featuring-kimera-lutalo-begisa-mbabazi-dhata/ |access-date=2025-08-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Okuzannyira ku ddaala ly’ensi yonna == Begisa yali mu ttiimu ya Uganda ey'abali wansi w'emyaka 20 eyamalira mu kyokubiri mu mpaka z'Afirika ez'abali wansi w'emyaka 20 ezaali e Mauritania mu 2021.<ref>{{Cite web |date=28 July 2022 |title=URA make talented right back their second signing |url=https://nnalubaalesports.com/ura-make-talented-right-back-their-second-signing/ |access-date=20 August 2025 |website=Nnalubaale Sports}}</ref> Yasooka okuzannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y’eggwanga eya Uganda]] ey’abakulu mu 2021 era okuva olwo yalabikira mu mipiira esatu egy’ensi yonna.<ref name="NFT"/> == Ebibalo by’emizannyo == ; Kiraabu {| class="wikitable" !Ebiro ! Kiraabu ! Apps za liigi ! Goolo |- | 2019–20 | Proline (Proline) nga | 21. | 1. 1. |- | 2020–21 | UPDF | 10. | 1. 1. |- | 2021–22 | UPDF | 27. | 1. 1. |- | 2022–23 | URA | 27. | 2. 2. |- | 2023–24 | URA | 21. | 0. |} ; Ku ddaala ly'ensi yonna : Nga 30 Ogwomukaaga 2024 * Ttiimu y’abakulu: emipiira 3, ggoolo 0.<ref name="NFT"/> == Ebitiibwa == '''Ttiimu ya Uganda ey'eggwanga ey'omupiira ey'abali wansi w'emyaka 20''' * Omuwanguzi w'ekikopo kya Afrika ekya U-20: 2021<ref>{{Cite web |date=2 March 2021 |title=Uganda Hippos storm AFCON U20 final |url=https://www.cafonline.com/news-center/news/uganda-hippos-storm-afcon-u20-final |access-date=20 August 2025 |website=CAF Online}}</ref> == Laba ne == == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.national-football-teams.com/player/84931/James_Begisa.html James Begisa] National-Football-Teams.com * [https://web.archive.org/web/20260119054329/https://upl.ug/player/james-penz-begisa-ura-fc-2/ Uganda Premier League] * [https://urafc.co.ug/players/begisa-james-penza/ Uganda Revenue Authority FC] s67hdi7u3s83mu7p73rbe60gfl12ssu Najib Yiga 0 13803 73292 72608 2026-08-29T06:48:10Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73292 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Najib Yiga''' (yazaalibwa 18 Ogwekkumineebiri, 2002)<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-09-12 |title=Najib Yiga: Forward completes loan move to Kitara |url=https://sports.mtn.co.ug/2023/09/12/najib-yiga-forward-completes-loan-move-to-kitara/ |access-date=2025-07-22 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya ku lugoba oluteebi /makkati mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]].<ref>{{Cite web |date=2024-07-08 |title=Six new faces in SC Villa CECAFA squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2024/07/08/six-new-faces-in-sc-villa-cecafa-squad/ |access-date=2025-07-22 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Najib Yiga, mutabani wa Abdullah Yiga ne Annet Nabukenya okuva e [[Mubende (disitulikit)|Mubende]].<ref name=":1">{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2019-04-14 |title=Profiles of the 21 players representing Uganda Cubs at CAF U17 AFCON |url=https://kawowo.com/2019/04/14/profiles-of-the-21-players-representing-uganda-cubs-at-caf-u17-afcon/ |access-date=2025-07-22 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Yiga y'egomba [[Halid Lwaliwa]], era mu mupiira akozesa kugulu kwa kkono.<ref name=":1" /> Yawangula engule za liigi ssatu (2020, 2022, 2023) ne Uganda Cup bbiri (2021, 2023) ne Vipers.<ref name=":2">{{Cite web |date=2024-06-22 |title=Najib Yiga moves to SC Villa |url=https://swiftsportsug.com/2024/06/22/najib-yiga-moves-to-sc-villa/ |access-date=2025-07-22 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US |archive-date=2025-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250618122716/https://swiftsportsug.com/2024/06/22/najib-yiga-moves-to-sc-villa/ |url-status=dead }}</ref> == Okuzannyira kiraabu == Yiga yatandika ng’ayita mu ttiimu y’essomero lya St. Mary’s Kitende ne Vipers Junior Team,<ref>{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2019-05-20 |title=Vipers starlets inspire Kitende to Copa glory |url=https://viperssc.co.ug/2019/05/20/vipers-starlets-inspire-kitende-to-copa-glory/ |access-date=2025-07-22 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB |archive-date=2025-09-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250914075746/https://viperssc.co.ug/2019/05/20/vipers-starlets-inspire-kitende-to-copa-glory/ |url-status=dead }}</ref> baamuwola mu [[Kitara FC]] mu sizoni ya 2023–24 (nazannya emipiira mukaaga mu liigi) ng’akyalina endagaano ne [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]<ref name=":0"/> era mu Gwomukaaga 2024, y'egatta ku [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]].<ref name=":2"/> == Okuzannyira ku ddaala ly'ensi yonna == '''Uganda U-17 (The Cubs):''' Yiga yakiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka z’abavubuka.<ref>{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2020-11-01 |title=Vipers quintet receive Hippos U-20 call-ups |url=https://viperssc.co.ug/2020/11/01/vipers-quintet-receive-hippos-u-20-call-ups/ |access-date=2025-07-22 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB |archive-date=2025-08-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250803213640/https://viperssc.co.ug/2020/11/01/vipers-quintet-receive-hippos-u-20-call-ups/ |url-status=dead }}</ref> '''Uganda U-20 (The Hippos):''' yalondebwa mu ttiimu ey’ekiseera ey’okusunsulamu abagenda okuzannya mu mpaka za U-20 AFCON eza 2021, oluvannyuma n’atandika n’okuzannya emipiira egy'enkizo mu mpaka za AFCON U-20 eza 2021 e [[Mauritania]].<ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2021-02-10 |title=Uganda U20 Team off to Mauritania for AFCON Finals |url=https://www.fufa.co.ug/2021-afcon-u20-finals-uganda-hippos-departs-for-mauritania/ |access-date=2025-07-22 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> '''Uganda U-23 (The Kobs)''' : Yiga yavuganya mu mipiira egy’okusunsulamu mu mpaka za CECAFA U-23 Challenge Cup eza 2021, n’ateeba mu mupiira gwe bawangula [[Democratic Republic of Congo]] ggoolo 1-0 ate n’addamu mu kuwangula [[Eritrea]] ggoolo 2-1.<ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-07-28 |title=CECAFA U23: Uganda Edge Eritrea to Finish Fifth |url=https://chimpreports.com/cecafa-u23-uganda-edge-eritrea-to-finish-fifth/ |access-date=2025-07-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] hfl7sq2cnpnvba0sdyi8020jbe7a265 Joshua Lubwama 0 13812 73282 69039 2026-08-29T04:25:47Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73282 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Joshua Lubwama''' amanyiddwa nga '''Letti, Song, Tallest Muganda''' <ref name="Isabirye">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2017-09-22 |title=KNOW YOUR STARS: Lanky midfielder Joshua Lubwama inspired by Uganda Cranes star, Mawejje |url=https://kawowo.com/2017/09/22/know-your-stars-lanky-midfielder-joshua-lubwama-inspired-by-uganda-cranes-star-mawejje/ |access-date=2025-07-19 |website=Kawowo Sports}}</ref>(yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1998) Munnayuganda [[omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya [[ng'omuzibizi]] mu ttiimu ya [[Uganda Revenue Authority SC]] (URAFC). Lubwama yafuna obumanyirivu ku ddaala ly'ensi yonna bwe y'akiikirira Uganda mu mpaka za CAF Champions League beach soccer eza Africa Cup of Nations (AFCON) e Mozambique.<ref>{{Cite web |date=2023-01-09 |title=URA announce the signing of Joshua Lubwama from Wakiso Giants |url=https://swiftsportsug.com/2023/01/09/ura-announce-the-signing-of-joshua-lubwama-from-wakiso-giants/ |access-date=2025-07-19 |website=Swift Sports Uganda |archive-date=2025-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250707220831/https://swiftsportsug.com/2023/01/09/ura-announce-the-signing-of-joshua-lubwama-from-wakiso-giants/ |url-status=dead }}</ref> == Obuyigirize bwe == Lubwama yazaalibwa mu ddwaaliro lya Kasana Health Centre IV e [[Luweero (disitulikit)|Luweero]], eri Eric Kigozi Ssebwalunyo ne Annet Ggaliwango. Joshua Lubwama muganda wa Hannington Sebwalunyo (azannyira National Enterprise Corporation FC). Okusoma yakutandikira ku African Outreach Academy e [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] okusoma pulayimale, oluvannyuma n’agenda ku Ndejje Secondary School okusoma O-Level ne A-Level. Oluvannyuma y'egatta ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], gye yafunira diguli mu by'obulamu bw'obwongo n'eby'empisa mu bantu."<ref name="Isabirye"/> Lubwama yagamba nti Daniel Kasoma ( [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ) ne Nicholas Kabonge (kapiteeni wa Kampala University era omuzannyi wa Lungujja Galaxy) be bamu ku b'azannyi b'asinga okwagala ku bazannye nabo",<ref name="Isabirye"/> wamu ne Alexander Song, Kanu Nkwanko, [[Tony Mawejje|Tonny Mawejje]] ng'agweyegomba.<ref name="Isabirye" /> == Okuzannyira kiraabu == Nga 1 Ogwomwenda, 2023, omuzannyi ono yava mu Wakiso Giants n’agenda mu [[Uganda Revenue Authority SC|URA FC]] mu Uganda gy’azannyira kati. Mu Gwoluberyeberye 2020, yali yakava mu [[Kampala Capital City Authority FC]] n’adda mu Wakiso Giants, nga kino kyali ky'amaanyi mu kuzannyira kiraabu za Uganda ez’oku ntikko mu Premier. Edda, Lubwama yazannyirako Luweero United, [[BUL Jinja FC]] ne Ndejje University FC nga tannaba kwegatta ku Wakiso Giants. Era abadde ku ttiimu ya Uganda ey’eggwanga ey’omupiira gwa bbiici (Sand Cranes) eyalondebwa n'eyetaba mu mpaka za AFCON Beach Soccer e'omuddiringanwa. Lubwama yazannyirako St. Lawrence University Beach Soccer Club mu liigi y'eggwanga eya Beach Soccer League.<ref>{{Cite web |date=2023-01-09 |title=URA Football Club signs Lubwama from Wakiso Giants |url=https://sports.mtn.co.ug/2023/01/09/ura-fc-sign-lubwama-from-wakiso-giants/ |access-date=2025-07-19 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> == Awaadi n’okusunsulwa == * Nnantameggwa wa Luweero Kids League (Ekikopo ky'omusujja gw'annamusuna<ref name="Isabirye"/> * Omuzannyi w'omwaka 2012 – Ndejje SSS<ref name="Isabirye" /> * Ow'ebyemizannyo ow'omwaka Makerere University 2014<ref name="Isabirye" /> * 2015 & 2016, Okukwata ekyokubiri Ssaaza Buleemezi<ref name="Isabirye" /> * Emizannyo gya yunivasite ya East Africa (2014) – Omupiira <ref name="Isabirye" /> * Omuzannyi w'olunaku wakati wa UFL ne Kampala University, Kyambogo (Quarter final)<ref name="Isabirye" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]] 995qezxfa8v64of95cxxk35b0qn9hc3 Paul Mucureezi 0 13834 73296 72672 2026-08-29T07:49:12Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73296 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Paul Mucurezi''' (yazaalibwa nga 11 Ogwokubiri 1993) Munnayuganda o[[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]], eyazannyako ng'omuwuwuttanyi mu National Enterprises Corporation FC mu liigi ya Uganda eyababinywera.<ref name="SW">{{Soccerway|paul-mucureezi/396463}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-05-23 |title=Paul Mucureezi bids farewell to Kitara |url=https://sports.mtn.co.ug/2024/05/23/paul-mucureezi-bids-farewell-to-kitara/ |access-date=2024-09-21 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> == Kiraabu z'asambidde == Paul Mucureezi yatandika okusamba omupiira mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] okuva mu 2015 okutuuka mu 2018, oluvannyuma n’agenda mu [[Mbarara City FC]] mu sizoni ya 2018 okutuuka 2019. Oluvannyuma yakansibwa aba [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu 2019 okutuuka mu 2022, yazannyirako [[Kitara FC]] okuva mu 2023 okutuuka mu 2024 era mu kiseera kino azannyira mu National Enterprises Corporation FC.<ref name="NFT">{{NFT player|id=68624|accessdate=24 August 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=Paul Mucureezi joins another UPL side |url=https://swiftsportsug.com/2024/07/22/paul-mucureezi-joins-another-upl-side/ |access-date=2024-09-21 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US |archive-date=2024-09-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240921075234/https://swiftsportsug.com/2024/07/22/paul-mucureezi-joins-another-upl-side/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-04-15 |title=Mucureezi felt sheer joy, not pressure |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mucureezi-felt-sheer-joy-not-pressure-4591366 |access-date=2024-09-21 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kitara dumps holders Vipers from Uganda Cup |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/kitara-dumps-holders-vipers-from-uganda-cup-NV_185880 |access-date=2024-09-21 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mmemba mu kkanisa y'Abakulisitaayo mu Uganda. == Gy'asambidde ku mutendera gw’ensi yonna == === Ggoolo ze yateeba ng’azannya ku ttiimu y’eggwanga === : ''Obubonero n'olukalala lw'ebivuddemu bisooka ku gatibwa nebitekebwa ku lukalala lwa ggoolo za Uganda<ref name="NFT2">{{NFT player|id=68624|accessdate=24 August 2019}}</ref> .'' {| class="wikitable" style="font-size:100%;" !Namba ! Olunaku olw'omweezi ! Ekifo ! Gwebaali bavuganya ! Okuteeba ! Ebyavaamu ! Empaka |- | 1. 1. . | rowspan="4" | 22 Ogwomusanvu 2017 | rowspan="4" | Ekisaawe kya Philip Omondi, [[Kampala]], Uganda | rowspan="4" | South Sudan | align="center" | 2–0 | rowspan="4" style="text-align:center" | 5–1 | rowspan="4" | Okusunsulamu mu mpaka za Africa eza 2018 |- | 2. 2. . | align="center" | 3–0 |- | 3. 3. . | align="center" | 4–0 |- | 4. 4. . | align="center" | 5–0 |} == Laba ne == * [[Allan Okello, Muzannyi wa Mupiira|Allan Okello]] * [[Gift Fred]] * [[Taddeo Lwanga|Tadeo Lwanga]] == Ebijuliziddwa == [[Matuluba:]] <references /> [[Category:Bannayuganda abasajja abasambi b'omupiira]] [[Category:Banabyamizannyo abannayuganda ab'ekyasa kya 21]] [[Category:Abawuwuttanyi abasambi b'omupiira abasajja]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambira ebweru w'eggwanga]] [[Category:Abazannyi ba Vipers SC]] [[Category:Abazannyi ba Mbarara City FC]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Kampala Capital City Authority]] [[Category:Banabyamizannyo okuva mu bitundu by'omubuvanjuba bwa Uganda]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya National Enterprises Corporation]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Ntungamo]] [[Category:Abasambi abeetaba mu mpaka za 2018 eza Africa Nations Championship]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] 8pj6fsp07qblnlt34f90yjb4uq21tco Arafat Kiza Usama 0 13846 73260 72554 2026-08-29T00:01:09Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73260 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Arafat Kiza Usama''' (yazaalibwa 27 Ogwomukaaga 2004) [[Munnayuganda]] [[omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya [[ng'omuteebi]] mu [[Kampala Capital City Authority FC|Vipers SC]] mu [[liigi ya Uganda Premier]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2004-06-26 |title=Kiza Arafat USAMA - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/player/arafati-usama/ |access-date=2024-11-20 |language=en-US |archive-date=2024-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241130044256/https://www.kccafc.co.ug/player/arafati-usama/ |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n’okuzannya mu buvubuka == Arafat Kiza Usama yazaalibwa nga 27, Ogwomukaaga 2004 mu ddwaaliro e Mbale mu maka ga Mw.Khassim Kiiza ne Ziada Mutesi. Muganda w'omukwasi wa ggoolo ya Uganda Cranes, [[Ismail Watenga]].<ref name=":0">{{Cite web |last=KIU |title=.:: Exploring the Heights of the Beautiful Game; The incredible story of KIU soccer Star, Arafat Usama {{!}} Kampala International University, Uganda |url=https://www.kiu.ac.ug/news-page.php?i=exploring-the-heights-of-the-beautiful-game-the-incredible-story-of-kiu-soccer-star-arafat-usama |access-date=2024-11-20 |website=www.kiu.ac.ug |language=en}}</ref> Olw’okwegomba ab’omu maka ge n’emikwano gye abaali bafunye mu mupiira, Usama yatandika olugendo lwe olw’omupiira ku myaka emito, ng’alaga essuubi n’ekitone oluvannyuma ebinnyonnyola omulimu gwe ogw’ekikugu. Yasooka kuzannyira Kajjansi United, ttiimu ya liigi y’ebitundu, gye yalongoosezza obukugu n’okukulaakulanya omuzannyo gwe.<ref name=":0" /> == Okuzannyira kiraabu == Omutindo gwa Usama ogw'ekitalo mu Masaza Cup ne Ssaza ly'e Busiro kwawuniikiriza ttiimu ez'amaanyi. Mu 2021, yagenda mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], emu ku ttiimu ezisinga obunene mu [[Uganda Premier League]](UPL). Mu mwaka gwa 2023/24, Usama yalabika ng'omu ku basambi abaakola obulungi mu KCCA FC, ekyasikiriza ttiimu eziri ku ddaala ly'ensi yonna okumugoberera.<ref name=":1"/> Mu 2024, ttiimu eri mu kibinja kya Egypt Premier League [[ZED FC]] ne kiraabu y'e Moroccan [[Wydad AC]] baalaga nti baagala okukansa Usama, nga balaga nti yeeyongedde okulabika obulungi mu mupiira gwa Africa.<ref>Admin (2024). [https://web.archive.org/web/20260525193513/https://swiftsportsug.com/2024/06/14/report-egyptian-premier-league-club-express-interest-in-kccas-arafat-usama/ "Egyptian Premier League club Express interest in KCCA's Arafat Usama"].</ref><ref>{{Cite web |last=Olubi |date=2024-06-16 |title=Ugandan International Usama Nears Switch to Egyptian Top-Tier Side ZED FC |url=https://thenerveafrica.com/ugandan-international-usama-nears-switch-to-egyptian-top-tier-side-zed-fc/ |access-date=2024-11-20 |website=thenerveafrica.com |language=en-US}}</ref><ref>Bbosa, Denis (2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/nextgen-battle-for-gong-bright-future--4672788 "NextGen battle for gong, bright future"]</ref><ref>{{Cite web |last=Olubi |date=2024-08-06 |title=Usama Arafat Holds Trials with Moroccan Giants Wydad AC Ahead of Possible Move |url=https://thenerveafrica.com/usama-arafat-holds-trials-with-moroccan-giants-wydad-ac-ahead-of-possible-move/ |access-date=2024-11-20 |website=thenerveafrica.com |language=en-US}}</ref> == Okuzannyira ku ddaala ly'ensi yonna == Usama yazannya omupiira gwe ogwasooka ku ttiimu ya Uganda nga 13, Ogwekkumi 2023, mu mupiira gwe bazannya ne [[Mali]] . Okuva olwo, azannye emipiira ebiri egy’ensi yonna, ng’ayolesa obukugu bwe ku siteegi y’eggwanga.<ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-10-14 |title=Usama Arafat: Ismail Watenga salutes young brother on making Uganda Cranes debut |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/usama-arafat-ismail-watenga-salutes-young-brother-on-making-uganda-cranes-debut-2023101412490413668 |access-date=2024-11-20 |website=Pulse Sports Uganda |language=en |archive-date=2024-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241130045402/https://www.pulsesports.ug/football/story/usama-arafat-ismail-watenga-salutes-young-brother-on-making-uganda-cranes-debut-2023101412490413668 |url-status=dead }}</ref> == Omusono gw’okuzannya == Ng’omuzannyi wa wakati, Usama amanyiddwa nnyo olw’obuvumu, okulaba, n’obusobozi bw’okufuga sipiidi y’omupiira. Ebintu by’akola mu kuzibira n’okulumba bimufuula omuzannyi omwogi ku kisaawe.<ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2024-05-02 |title=Usama Arafat's Brace Leads KCCA FC to victory Over SC Villa at Namboole |url=https://softpower.ug/usama-arafats-brace-leads-kcca-fc-to-victory-over-sc-villa-at-namboole/ |access-date=2024-11-20 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2021-08-01 |title=Arafat Usama: KCCA officially unveils stylish playmaker |url=https://kawowo.com/2021/08/01/arafat-usama-kcca-officially-unveils-stylish-playmaker/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] [[Category:Omupiira mu Uganda]] r7ac6nrenql7z4jhpd1hdxbb8l8nbkq Muzamir Mutyaba 0 14064 73291 72663 2026-08-29T06:44:30Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73291 wikitext text/x-wiki   '''Muzamir Mutyaba''' (yazaalibwa 10 Ogwekkumi 1993) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa]] mupiira mu Uganda era munnaUganda nga azannyira mu [[National Enterprise Corporation FC|NEC FC]], ng'omuzannyi wa makkati . == Omulimu gwa kiraabu == Mutyaba yazaalibwa mu [[Kampala]],yatandika omupiira mu ttiimu ya Maroons, [[Kilaabu ya SC Victoria University|Victoria University]] ne [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala Capital City Authority]] . <ref name="NFT">{{NFT player|pid=56308|accessdate=30 November 2024}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu KCCA ku nkomerero ya sizoni ya 2019–20, mu Gwoluberyeberye 2021 yakola endagaano ne [[Express FC|Express]] . <ref>{{Cite web |date=25 January 2021 |title=Mutyaba Muzamir: former KCCA FC midfielder completes switch to Express FC > The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/mutyaba-muzamir-former-kcca-fc-midfielder-completes-switch-to-express-fc/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=27 January 2021 |title=Muzamir Mutyaba: I had many options on the table but none fitted my satisfaction like Express > The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/muzamir-mutyaba-i-had-many-options-on-the-table-but-express-fitted-my-satisfaction/}}</ref> Oluvannyuma lw'okuzannyira Rwanda mu Kiyovu Sports, <ref>{{Cite web |date=28 October 2021 |title=Mutyaba joins Rwanda side Kiyovu |url=https://sports.mtn.co.ug/2021/10/28/mutyaba-joins-rwanda-side-kiyovu/}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ntege |first=John Paul |date=24 October 2021 |title=Muzamir Mutyaba joins New Club in Rwanda |url=https://sportsnation.co.ug/2021/10/24/muzamir-mutyaba-joins-new-club-in-rwanda/}}</ref> n'okumala akaseera katono mu [[Mbale Heroes]], mu Gwomukaaga 2024 yakola endagaano ne [[National Enterprise Corporation FC|NEC FC]], <ref>{{Cite web |title=Former KCCA FC midfielder agrees terms with NEC FC – Swift Sports Uganda |url=https://swiftsportsug.com/2024/06/06/former-kcca-fc-midfielder-agrees-terms-with-nec-fc/ |access-date=2026-06-14 |archive-date=2025-08-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250808143509/https://swiftsportsug.com/2024/06/06/former-kcca-fc-midfielder-agrees-terms-with-nec-fc/ |url-status=dead }}</ref> Era mu Gwekkuminogumu, ye yali omuzannyi eyateeba ggoolo ezisinga mu kiraabu mu sizoni eyo. <ref>{{Cite web |date=28 November 2024 |title=Mutyaba reborn |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mutyaba-reborn-4839568 |website=Monitor}}</ref> == Emipiira gyazanyidde tiimu y'eggwanga == Yazannya omulundi gwe ogusooka ku ttiimu y'eggwanga lya [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda]] mu mwaka gwa 2014. === Ggoolo z'ateebye ku ttiimu y'eggwanga === : ''Ggoolo n'ebyavaamu Uganda ze zisoose.'' {| class="wikitable" !Nedda. ! Olunaku olw'omweezi ! Ekifo ! Omuvuganya ! Okuteeba ! Alizaati ! Empaka |- | 1. 1. . | rowspan="2" | 12 August 2017 | rowspan="2" | Ekisaawe kya St Mary's Kitende, [[Kampala]], Uganda | rowspan="2" | Rwanda | align="center" | '''1''' –0 | rowspan="2" align="center" | 3–0 | rowspan="2" | Okusunsulamu mu mpaka za Africa eza 2018 |- | 2. 2. . | align="center" | '''2''' –0 |- | 3. 3. . | 4 Okitobba 2017 | rowspan="2" | [[Ekisaawe kya Lugogo Stadium|Ekisaawe kya Lugogo]], Kampala, Uganda | Madagascar | align="center" | '''1''' –0 | align="center" | 1–2 | Wa mukwaano |- | 4. 4. . | 15 Ddesemba 2019 | Djibouti | align="center" | '''1''' –0 | align="center" | 4–1 | Ekikopo kya CECAFA 2019 |} == Ebijuliziddwa == [[Category:Omupiira mu Uganda]] kkw6jhxlpgt0w17zl7dosgrdh2rzlih Aziz Kayondo 0 14151 73263 63069 2026-08-29T00:22:17Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73263 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Aziz Abdu Kayondo''' (yazaalibwa nga 6 Ogwekkumi 2002) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] azannya ng'omuzibizi mu kiraabu ya Czech Slovan Liberec ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga ey'omupiira eya Uganda]].<ref>{{NFT player|81275|accessdate=15 February 2021}}</ref><ref>{{Soccerway|aziz--abdu-kayondo/683035}}</ref> == Emirimu gye ku kiraabu == Kayondo yasomera ku ssomero lya St. Mary’s secondary school, Kitende gye yatandikira omupiira oluvannyuma n’azannyira ttiimu za Vipers ez’abato n’abakulu wakati wa 2018 ne 2022.<ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=Oscar Diego |date=12 July 2024 |title=Aziz Kayondo: Cranes Defender Adds Depth and Experience to Slovan Liberec |url=https://nbssport.co.ug/2024/07/12/aziz-kayondo-cranes-defender-adds-depth-and-experience-to-slovan-liberec/ |access-date=19 August 2024 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> Yazannyira [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] okuva mu 2018 okutuuka mu 2022. Mu sizoni ya Uganda cup 2020/21 Kayondo yayamba [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] okuwangula engule.<ref name=":0">{{Cite web |title=Uganda - A. Kayondo - Profile with news, career statistics and history - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/players/aziz--abdu-kayondo/683035/ |access-date=19 August 2024 |website=int.soccerway.com}}</ref> Kayondo yeegatta ku MFK Vyškov mu 2022 nga yava mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]], era yatundibwa eri ttiimu ya Real Monarchs (ku looni). Oluvannyuma yaddayo mu kiraabu ye okutuusa mu 2023 lwe yagulwa kkampuni ya [[Leganés B]].<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Czechia - MFK Vyškov - Results, fixtures, squad, statistics, photos, videos and news - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/teams/czech-republic/sk-vykov/11139/ |access-date=19 August 2024 |website=int.soccerway.com}}</ref> Kayondo yeegatta ku Real Monarchs ku bbanja okuva mu MFK Vyškov.<ref>{{Cite web |last=rsl |title=Introducing Aziz Kayondo! {{!}} Real Salt Lake |url=https://www.rsl.com/news/introducing-aziz-kayondo |access-date=19 August 2024 |website=rsl |language=en}}</ref> Yazannya emipiira 15 n'alabikira ku katebe emipiira emirala13 mu kiraabu eno, n'abateebera ggoolo emu yokka, n'afuna kaadi za kyenvu 8.<ref name=":0" /> Yayingizibwa mu kisaawe emirundi 2 ate n’afulumizibwa okuva mu kisaawe emirundi 3.<ref name=":0" /> Nga 11 Ogwomusanvu 2024, ttiimu ya Czech Republic eya Liigi esooka Slovan Liberec yawandiika Kayondo ku ndagaano ya myaka ena okutuusa mu 2028.<ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=Oscar Diego |date=12 July 2024 |title=Aziz Kayondo: Cranes Defender Adds Depth and Experience to Slovan Liberec |url=https://nbssport.co.ug/2024/07/12/aziz-kayondo-cranes-defender-adds-depth-and-experience-to-slovan-liberec/ |access-date=19 August 2024 |website=NBS Sport |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Knopp |first=Šimon |date=11 July 2024 |title=Slovan posílí ugandský reprezentant Aziz Kayondo |url=https://www.fcslovanliberec.cz/clanek.asp?id=15632 |access-date=11 July 2024 |website=[[FC Slovan Liberec]] |language=cs}}</ref> Yali azannyira MFK Vyskov ku mutendera ogwokubiri ogwa Czech Republic ku ddiiru y'ebbanja okuva mu CB Leganes B kiraabu ya Spain.<ref>{{Cite web |date=12 July 2024 |title=Uganda's Aziz Kayondo Joins Club in Czech Republic |url=https://chimpreports.com/ugandas-aziz-kayondo-joins-club-in-czech-republic/ |access-date=19 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=11 July 2024 |title=Aziz Kayondo joins FC Slovan Liberec in Czech Republic |url=https://swiftsportsug.com/2024/07/11/aziz-kayondo-joins-fc-slovan-liberec-in-czech-republic/ |access-date=19 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en |archive-date=19 August 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240819144851/https://swiftsportsug.com/2024/07/11/aziz-kayondo-joins-fc-slovan-liberec-in-czech-republic/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye ku ddaala ly'ensi yonna ==   == Ebikopo == ; Uganda U20 ;* Ttiimu ye yakwata kyakubiri mu [[kikopo kya Afrika ekya U20]]: 2021 ; Vipers SC ;* [[Uganda Cup]]: 2020–21 == Ebyokwetegereza ==  Abawandiisi abamu amannya ge bagawandiika nga Abdu Aziz Kayondo. == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya == * [[Aziz Kayondo]] at BDFutbol {{FC Slovan Liberec squad}}{{Uganda squad 2025 Africa Cup of Nations}} n4c1r3zq4dcsrcff3l901cr35cc4jj2 User:Timothy Minister 2 14976 73173 61973 2026-08-28T13:48:46Z Timothy Minister 11393 Nnyongeddeko ku bimukwatako 73173 wikitext text/x-wiki == Timothy Minister == {{Infobox person|name=Timothy Minister|occupation=Professional teacher|image=}} Munnannimi omukugu ddala era ng'essira yasinga kulissa mu nnimi bbiri; Olungereza ne Oluganda. Omwami ono yafuna ddiguli ye eyasooka mu busomesa okuva ku Ssettendekero w'e Makerere. Ono alina obusobozi obw'enjawulo era nga muyiiya, mukozi ddala ate nga musomesa w'olulimi Oluganda, Olungereza awamu n'ebyafaayo (History). Ono musunsuzi ow'ebiwandiiko mu nnimi zombi era ng'afuba nnyo okubaako ky'ayiga buli lukya anti okuyiga tekukoma. == Ebimunyumira ennyo == * Ebyobufuzi * Okunoonyereza * Ebyemizannyo * Ebyafaayo bclckh4agnliurny5kc4cg97m6avqgd User talk:Ssebuufu 3 15462 73168 67423 2026-08-28T13:30:53Z MediaWiki message delivery 2616 /* Reminder: Starter Kit Virtual Meeting */ new section 73168 wikitext text/x-wiki == Invitation to try the Starter Kit Tool == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! As one of the active editors on this Wikipedia, you're invited by the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development Language Onboarding and Development] initiative to learn about the Starter Kit, try it out, and join a virtual meeting where you can ask questions about the tool.<br> '''What the tool does'''<br> The Starter Kit helps small or new Wikipedia contributors complete essential tasks, like importing infoboxes, tracking your wiki's growth and health metrics, and connecting with members of the broader Wikimedia community for technical guidance. Some features require certain user rights, but three of the six tasks are open to any autoconfirmed editor, so most active editors can get started right away. '''Here's what we would like you to do:''' * Read the manual for more detail on the tool and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit * Access the Starter Kit tool: https://starterkit.toolforge.org/ and log in with your Wikimedia account to try it out. * Sign up for one of three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours, where you can: ** Learn more about the tool. ** Ask questions and share your thoughts. Thank you so much for using the tool, and we look forward to your attending the virtual meeting. Best regards, </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 21:17, 11 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 --> == Reminder: Starter Kit Virtual Meeting == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! This is a friendly reminder to attend the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting. Date and time: '''Today, Saturday, August 29th, 2026, 01:00–02:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here]) This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand. If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_2:_Saturday_29_August_2026,_01:00_UTC See you soon! </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 13:30, 28 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 --> qvu84kchxw837q7yrtm1v799nikydel User talk:NKINZIK MARIE 3 15463 73171 67946 2026-08-28T13:30:53Z MediaWiki message delivery 2616 /* Reminder: Starter Kit Virtual Meeting */ new section 73171 wikitext text/x-wiki == Invitation to try the Starter Kit Tool == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! As one of the active editors on this Wikipedia, you're invited by the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development Language Onboarding and Development] initiative to learn about the Starter Kit, try it out, and join a virtual meeting where you can ask questions about the tool.<br> '''What the tool does'''<br> The Starter Kit helps small or new Wikipedia contributors complete essential tasks, like importing infoboxes, tracking your wiki's growth and health metrics, and connecting with members of the broader Wikimedia community for technical guidance. Some features require certain user rights, but three of the six tasks are open to any autoconfirmed editor, so most active editors can get started right away. '''Here's what we would like you to do:''' * Read the manual for more detail on the tool and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit * Access the Starter Kit tool: https://starterkit.toolforge.org/ and log in with your Wikimedia account to try it out. * Sign up for one of three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours, where you can: ** Learn more about the tool. ** Ask questions and share your thoughts. Thank you so much for using the tool, and we look forward to your attending the virtual meeting. Best regards, </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 21:17, 11 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 --> :Thank you so much [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 18:59, 17 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) == Reminder: Starter Kit Virtual Meeting == <div lang="en" dir="ltr"> Greetings! This is a friendly reminder to attend the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting. Date and time: '''Today, Saturday, August 29th, 2026, 01:00–02:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here]) This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand. If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_2:_Saturday_29_August_2026,_01:00_UTC See you soon! </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 13:30, 28 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 --> d5lx82jsrabkjz800kbxdr7r125n9az Amolatar District 0 15496 73248 69086 2026-08-28T20:16:53Z 24RAY 11014 /* Ekifo */ empandiika 73248 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Disitulikiti y'e Amolatar''' ye [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] mu [[Bukiikakkono bwa Uganda]]. Okufaananako ne disitulikiti za Uganda endala nnyingi, erinnya lino lyatuumibwa ekifo kyayo ekikulu ekya munisipaali n’ekitebe ky'obukulembeze, Ekibuga ky'e [[Amolatar]] . Disitulikiti eno eyawuddwamu ebitundu bibiri omuli [[Obukiikaddyo]] bwa Kioga ne [[Obukiikakkono]] bwa Kioga.<ref>{{Cite web |title=Overview {{!}} Amolatar District |url=https://www.amolatar.go.ug/lg/overview |access-date=18 December 2025 |website=www.amolatar.go.ug}}</ref> . == Ekifo == Disitulikiti y’e Amolatar eriko ensalo ne [[Apac (disitulikit)|Disitulikiti y’e Apac]] mu bukiikakkono, [[Dokolo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Dokolo]] mu bukiikakkono bw’obuvanjuba, [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaberamaido]] mu buvanjuba, [[Buyende (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buyende]] mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba, [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kayunga]] mu bukiikaddyo ne [[Nakasongola (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakasongola]] mu bugwanjuba. Ekitebe ky’obukulembeze mu disitulikiti eno e [[Amolatar]], kisangibwa kubugazi bwa kilometres 85 (53 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kino.<ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Lira And Amolatar With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Amolatar%20(Lira)%20&toplace=Lira%20(Lira)%20&fromlat=1.6155556&tolat=2.235&fromlng=32.8397222&tolng=32.9097222 |access-date=24 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kubugazi bya kilometres 185 (115 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era nga ky'ekibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref>{{Cite web |title=Map Showing Kampala And Amolatar With Distance Marker |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Amolatar%20(Lira)&toplace=Kampala%20()&fromlat=1.6155556&tolat=0.3155556&fromlng=32.8397222&tolng=32.5655556 |access-date=24 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ennamba eziraga disitulikiti eno weri ku maapu bye bino:01 38N, 32 50E. == Okulaba mu buvunze == Disitulikiti ya Amolatar yatandikibwawo mu 2005, bwe yayoolwa okuva mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] . Disitulikiti eno kitundu ku [[Lango sub-region]], wamu ne disitulikiti endala omusanvu eziragiddwa wansi. Disitulikiti ezikola ekitundu kya Lango ze zino: # [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amolatar]] # [[Alebtong District|Disitulikiti y’e Alebtong]] # [[Apac (disitulikit)|Disitulikiti ya Apac]] # [[Dokolo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Dokolo]] # [[Kole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kole]] # [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] # [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] # [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Otuke]] Disitulikiti eno erimu ebyalo 346, nga bitegekeddwa mu miruka 33. Disitulikiti eno eriko obuwanvu bwa square kilometres 1,758 (679 mi). Mu by’obufuzi, disitulikiti eno egabanyizibwamu ebitundu bitaano eby'obukulembeze: # [[Amolatar|Town Council y'e Amolatar]] # Egombolola lya Muntu (Sub-county): 426.16 square kilometres (164.54 mi) # Egombolola lya Awelo, Town Council ya Etam, Town Council ya Namasale 377.20 square kilometres (145.64 mi) # Egombolola lya Namasale 524.18 square kilometres (202.39 mi) # Egombolola lya Aputi 254.23 square kilometres (98.16 mi) . Disitulikiti eno emanyiddwa nnyo [[olw’ekijjukizo kya Amolatar]] ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda. [[File:Amolatar_Uganda_Tribes_Monument_(Uganda_Geographical_Centre)-2.jpg|thumb|176x176px| Ekijjukizo kya Amolatar]] == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 1991 kwalaga nti omuwendo gw'abantu ba disitulikiti eno baali nga 68,500. Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno gwali nga 96,200. Omuwendo gw’abantu mu disitulikiti gweyongera ku kigero ekibalirirwamu ebitundu 2.9% kubuli kikkumi buli mwaka, wakati wa 2002 ne 2012. Kiteeberezebwa nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno mu 2012 gwali nga 127,400.<ref>{{Cite web |title=Estimated Population of Amolatar District In 1991, 2002 & 2012 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=057 |access-date=24 May 2014 |publisher=Citypopulation.de}}</ref> Omulongooti wansi gufunza omuwendo gw’abantu mu Disitulikiti y’e Amolatar mu 2014 ne disitulikiti endala eziri mu kitundu kya Lango Sub-region.<ref>{{Cite web |title=Population by District (Based on 2014 Population Census) - Kyambogo Dashboard |url=http://www.kyudashboard.ac.ug/reports?id=306&select=2&SelectBy=Sub_Region&Sub_Region=Lango |access-date=18 December 2025 |website=www.kyudashboard.ac.ug}}</ref> {| class="wikitable" |'''DISITULIKITI''' |'''ABAKYALA''' |'''ABAMI''' |'''OMUGATTE''' |'''% ABAKYALA''' |'''% ABAMI''' |- |APAC | align="right" |187,631 | align="right" |180,995 | align="right" |368,626 | align="right" |50.90009929 | align="right" |49.0999 |- |LIRA | align="right" |211,380 | align="right" |196,663 | align="right" |408,043 | align="right" |51.80336386 | align="right" |48.19664 |- |AMOLATAR | align="right" |74,152 | align="right" |73,014 | align="right" |147,166 | align="right" |50.38663822 | align="right" |49.61336 |- |DOKOLO | align="right" |93,617 | align="right" |89,476 | align="right" |183,093 | align="right" |51.13084607 | align="right" |48.86915 |- |OYAM | align="right" |196,523 | align="right" |187,121 | align="right" |383,644 | align="right" |51.22535476 | align="right" |48.77465 |- |ALEBTONG | align="right" |116,552 | align="right" |110,989 | align="right" |227,541 | align="right" |51.22241706 | align="right" |48.77758 |- |KOLE | align="right" |122,163 | align="right" |117,164 | align="right" |239,327 | align="right" |51.04438697 | align="right" |48.95561 |- |OTUKE | align="right" |53,067 | align="right" |51,187 | align="right" |104,254 | align="right" |50.90164406 | align="right" |49.09836 |- | | | | | | |- |'''HIGHLY POPULATED''' | align="right" |211,380 | align="right" |196,663 | align="right" |408,043 | align="right" |51.80336386 | align="right" |49.613362 |- |'''LOWLY POPULATED''' | align="right" |53,067 | align="right" |51,187 | align="right" |104,254 | align="right" |50.38663822 | align="right" |48.196636 |} Okusinziira ku [[Kitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo]] ekya Uganda Bureau of Statistics, Amolatar yalina omuwendo gw'abantu ababeera mu [[Households|maka]] 187,442 (nga 169,037 ku muwendo gw'abantu bano balina wansi w’emyaka 60 ate 18,385 bali waggulu w’emyaka 60) okuva ku 39,948 ku maka gonna agabalibwa. Ku muwenda gw'abantu bano, 97,649 bakyala nga bakola okutuuka ku bitundu 51.7%kubuli kikkumi ku [[Population|muwendo gw'abantu]] ate 91,066 basajja(48.3%kubuli kikkumi ku bantu bonna) <ref name=":0">{{Cite web |last=Statistics |first=Uganda Bureau of |title=AMOLATAR - Census Data Dashboard |url=https://statistics.ubos.org/nphc/drilldown?subregion=32&district=315 |access-date=2026-03-22 |website=NPHC 2024 Dashboard |language=en}}</ref> era mu kiseera ky’okukola dduyiro ono, abaana 7,817 okuva ku myaka 6-12 tebaali ku masomero ku 17,466 ku muwendo gw'abo bwe baali mu myaka gyegyimu ne7,969 bantu bonna ab’emyaka 13-17 nabo tebaali mu masomero okuva ku bantu bonna ab'emyaka 24,303 <ref name=":0" /> == Emirimu gy’ebyenfuna == [[Obulimi obw’okweyimirizaawo]], obulunzi bw’ebisolo n’envuba ey’obusuubuzi okuva mu nyanja z’omu kitundu bye bikola yingini y’ebyenfuna bya disitulikiti. Ebirime ebirimibwa mulimu: * [[Ppamba]]  * [[Muwogo]] * [[Sunflower]] * Soya * Emichungwa * Bananas * [[Matooke]] * [[ENTUUNGO KIRIME KYA TUUNZI NNYO|Entungo]] * Omuchere * [[Kasooli yara 42|Kasooli]] * [[Ebijanjalo]] * Obulo * [[Lumonde mmer|Lumonde]] == Ebirala ebikolebwa mulimu... == * Okuvuba * Okuzimba * okusuubuza n'okutunda kamu kamu (wholesale ne Retail) == Ebisolo ebirundibwa mu disitulikiti eno mulimu... == * [[ente]] * [[EMBUZZI ESULA MU KISIBO|embuzi]] * [[enkoko]] * turkeys. * [[Embizzi]] == Laba ne == * [[Amolatar]] * [[Lango sub region|Lango]] * [[Obukiikakkono bwa Uganda]] * [[Disitulikiti za Uganda]] * [[Lake kyoga|Enyanja kyoga]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.newvision.co.ug/news/639120-amolatar-uganda-within-uganda.html Amolatar: Uganda Munda mu Uganda] [[Category:Disitulikiti za Uganda]] <references /> [[Category:Disitulikiti y'e Amolatar]] [[Category:Obukiikakkono bwa Uganda]] [[Category:Enyanja kyoga]] 5oollsj671fbp12bkqy6ofpow098y1u 73249 73248 2026-08-28T20:19:50Z 24RAY 11014 /* Okulaba mu buvunze */ empandiika 73249 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Disitulikiti y'e Amolatar''' ye [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] mu [[Bukiikakkono bwa Uganda]]. Okufaananako ne disitulikiti za Uganda endala nnyingi, erinnya lino lyatuumibwa ekifo kyayo ekikulu ekya munisipaali n’ekitebe ky'obukulembeze, Ekibuga ky'e [[Amolatar]] . Disitulikiti eno eyawuddwamu ebitundu bibiri omuli [[Obukiikaddyo]] bwa Kioga ne [[Obukiikakkono]] bwa Kioga.<ref>{{Cite web |title=Overview {{!}} Amolatar District |url=https://www.amolatar.go.ug/lg/overview |access-date=18 December 2025 |website=www.amolatar.go.ug}}</ref> . == Ekifo == Disitulikiti y’e Amolatar eriko ensalo ne [[Apac (disitulikit)|Disitulikiti y’e Apac]] mu bukiikakkono, [[Dokolo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Dokolo]] mu bukiikakkono bw’obuvanjuba, [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaberamaido]] mu buvanjuba, [[Buyende (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buyende]] mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba, [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kayunga]] mu bukiikaddyo ne [[Nakasongola (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakasongola]] mu bugwanjuba. Ekitebe ky’obukulembeze mu disitulikiti eno e [[Amolatar]], kisangibwa kubugazi bwa kilometres 85 (53 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kino.<ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Lira And Amolatar With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Amolatar%20(Lira)%20&toplace=Lira%20(Lira)%20&fromlat=1.6155556&tolat=2.235&fromlng=32.8397222&tolng=32.9097222 |access-date=24 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kubugazi bya kilometres 185 (115 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era nga ky'ekibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref>{{Cite web |title=Map Showing Kampala And Amolatar With Distance Marker |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Amolatar%20(Lira)&toplace=Kampala%20()&fromlat=1.6155556&tolat=0.3155556&fromlng=32.8397222&tolng=32.5655556 |access-date=24 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ennamba eziraga disitulikiti eno weri ku maapu bye bino:01 38N, 32 50E. == Okulaba mu bufunze == Disitulikiti ya Amolatar yatandikibwawo mu 2005, bwe yayoolwa okuva mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] . Disitulikiti eno kitundu ku [[Lango sub-region]], wamu ne disitulikiti endala omusanvu eziragiddwa wansi. Disitulikiti ezikola ekitundu kya Lango ze zino: # [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amolatar]] # [[Alebtong District|Disitulikiti y’e Alebtong]] # [[Apac (disitulikit)|Disitulikiti ya Apac]] # [[Dokolo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Dokolo]] # [[Kole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kole]] # [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] # [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] # [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Otuke]] Disitulikiti eno erimu ebyalo 346, nga bitegekeddwa mu miruka 33. Disitulikiti eno eriko obuwanvu bwa square kilometres 1,758 (679 mi). Mu by’obufuzi, disitulikiti eno egabanyizibwamu ebitundu bitaano eby'obukulembeze: # [[Amolatar|Town Council y'e Amolatar]] # Egombolola lya Muntu (Sub-county): 426.16 square kilometres (164.54 mi) # Egombolola lya Awelo, Town Council ya Etam, Town Council ya Namasale 377.20 square kilometres (145.64 mi) # Egombolola lya Namasale 524.18 square kilometres (202.39 mi) # Egombolola lya Aputi 254.23 square kilometres (98.16 mi) . Disitulikiti eno emanyiddwa nnyo [[olw’ekijjukizo kya Amolatar]] ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda. [[File:Amolatar_Uganda_Tribes_Monument_(Uganda_Geographical_Centre)-2.jpg|thumb|176x176px| Ekijjukizo kya Amolatar]] == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 1991 kwalaga nti omuwendo gw'abantu ba disitulikiti eno baali nga 68,500. Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno gwali nga 96,200. Omuwendo gw’abantu mu disitulikiti gweyongera ku kigero ekibalirirwamu ebitundu 2.9% kubuli kikkumi buli mwaka, wakati wa 2002 ne 2012. Kiteeberezebwa nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno mu 2012 gwali nga 127,400.<ref>{{Cite web |title=Estimated Population of Amolatar District In 1991, 2002 & 2012 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=057 |access-date=24 May 2014 |publisher=Citypopulation.de}}</ref> Omulongooti wansi gufunza omuwendo gw’abantu mu Disitulikiti y’e Amolatar mu 2014 ne disitulikiti endala eziri mu kitundu kya Lango Sub-region.<ref>{{Cite web |title=Population by District (Based on 2014 Population Census) - Kyambogo Dashboard |url=http://www.kyudashboard.ac.ug/reports?id=306&select=2&SelectBy=Sub_Region&Sub_Region=Lango |access-date=18 December 2025 |website=www.kyudashboard.ac.ug}}</ref> {| class="wikitable" |'''DISITULIKITI''' |'''ABAKYALA''' |'''ABAMI''' |'''OMUGATTE''' |'''% ABAKYALA''' |'''% ABAMI''' |- |APAC | align="right" |187,631 | align="right" |180,995 | align="right" |368,626 | align="right" |50.90009929 | align="right" |49.0999 |- |LIRA | align="right" |211,380 | align="right" |196,663 | align="right" |408,043 | align="right" |51.80336386 | align="right" |48.19664 |- |AMOLATAR | align="right" |74,152 | align="right" |73,014 | align="right" |147,166 | align="right" |50.38663822 | align="right" |49.61336 |- |DOKOLO | align="right" |93,617 | align="right" |89,476 | align="right" |183,093 | align="right" |51.13084607 | align="right" |48.86915 |- |OYAM | align="right" |196,523 | align="right" |187,121 | align="right" |383,644 | align="right" |51.22535476 | align="right" |48.77465 |- |ALEBTONG | align="right" |116,552 | align="right" |110,989 | align="right" |227,541 | align="right" |51.22241706 | align="right" |48.77758 |- |KOLE | align="right" |122,163 | align="right" |117,164 | align="right" |239,327 | align="right" |51.04438697 | align="right" |48.95561 |- |OTUKE | align="right" |53,067 | align="right" |51,187 | align="right" |104,254 | align="right" |50.90164406 | align="right" |49.09836 |- | | | | | | |- |'''HIGHLY POPULATED''' | align="right" |211,380 | align="right" |196,663 | align="right" |408,043 | align="right" |51.80336386 | align="right" |49.613362 |- |'''LOWLY POPULATED''' | align="right" |53,067 | align="right" |51,187 | align="right" |104,254 | align="right" |50.38663822 | align="right" |48.196636 |} Okusinziira ku [[Kitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo]] ekya Uganda Bureau of Statistics, Amolatar yalina omuwendo gw'abantu ababeera mu [[Households|maka]] 187,442 (nga 169,037 ku muwendo gw'abantu bano balina wansi w’emyaka 60 ate 18,385 bali waggulu w’emyaka 60) okuva ku 39,948 ku maka gonna agabalibwa. Ku muwenda gw'abantu bano, 97,649 bakyala nga bakola okutuuka ku bitundu 51.7%kubuli kikkumi ku [[Population|muwendo gw'abantu]] ate 91,066 basajja(48.3%kubuli kikkumi ku bantu bonna) <ref name=":0">{{Cite web |last=Statistics |first=Uganda Bureau of |title=AMOLATAR - Census Data Dashboard |url=https://statistics.ubos.org/nphc/drilldown?subregion=32&district=315 |access-date=2026-03-22 |website=NPHC 2024 Dashboard |language=en}}</ref> era mu kiseera ky’okukola dduyiro ono, abaana 7,817 okuva ku myaka 6-12 tebaali ku masomero ku 17,466 ku muwendo gw'abo bwe baali mu myaka gyegyimu ne7,969 bantu bonna ab’emyaka 13-17 nabo tebaali mu masomero okuva ku bantu bonna ab'emyaka 24,303 <ref name=":0" /> == Emirimu gy’ebyenfuna == [[Obulimi obw’okweyimirizaawo]], obulunzi bw’ebisolo n’envuba ey’obusuubuzi okuva mu nyanja z’omu kitundu bye bikola yingini y’ebyenfuna bya disitulikiti. Ebirime ebirimibwa mulimu: * [[Ppamba]]  * [[Muwogo]] * [[Sunflower]] * Soya * Emichungwa * Bananas * [[Matooke]] * [[ENTUUNGO KIRIME KYA TUUNZI NNYO|Entungo]] * Omuchere * [[Kasooli yara 42|Kasooli]] * [[Ebijanjalo]] * Obulo * [[Lumonde mmer|Lumonde]] == Ebirala ebikolebwa mulimu... == * Okuvuba * Okuzimba * okusuubuza n'okutunda kamu kamu (wholesale ne Retail) == Ebisolo ebirundibwa mu disitulikiti eno mulimu... == * [[ente]] * [[EMBUZZI ESULA MU KISIBO|embuzi]] * [[enkoko]] * turkeys. * [[Embizzi]] == Laba ne == * [[Amolatar]] * [[Lango sub region|Lango]] * [[Obukiikakkono bwa Uganda]] * [[Disitulikiti za Uganda]] * [[Lake kyoga|Enyanja kyoga]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.newvision.co.ug/news/639120-amolatar-uganda-within-uganda.html Amolatar: Uganda Munda mu Uganda] [[Category:Disitulikiti za Uganda]] <references /> [[Category:Disitulikiti y'e Amolatar]] [[Category:Obukiikakkono bwa Uganda]] [[Category:Enyanja kyoga]] og5607jxj4ez76lu50gd02yryy6sacb 73258 73249 2026-08-28T23:36:16Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73258 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Disitulikiti y'e Amolatar''' ye [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] mu [[Bukiikakkono bwa Uganda]]. Okufaananako ne disitulikiti za Uganda endala nnyingi, erinnya lino lyatuumibwa ekifo kyayo ekikulu ekya munisipaali n’ekitebe ky'obukulembeze, Ekibuga ky'e [[Amolatar]] . Disitulikiti eno eyawuddwamu ebitundu bibiri omuli [[Obukiikaddyo]] bwa Kioga ne [[Obukiikakkono]] bwa Kioga.<ref>{{Cite web |title=Overview {{!}} Amolatar District |url=https://www.amolatar.go.ug/lg/overview |access-date=18 December 2025 |website=www.amolatar.go.ug |archive-date=15 December 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251215072603/http://amolatar.go.ug/lg/overview |url-status=dead }}</ref> . == Ekifo == Disitulikiti y’e Amolatar eriko ensalo ne [[Apac (disitulikit)|Disitulikiti y’e Apac]] mu bukiikakkono, [[Dokolo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Dokolo]] mu bukiikakkono bw’obuvanjuba, [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaberamaido]] mu buvanjuba, [[Buyende (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buyende]] mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba, [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kayunga]] mu bukiikaddyo ne [[Nakasongola (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakasongola]] mu bugwanjuba. Ekitebe ky’obukulembeze mu disitulikiti eno e [[Amolatar]], kisangibwa kubugazi bwa kilometres 85 (53 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kino.<ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Lira And Amolatar With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Amolatar%20(Lira)%20&toplace=Lira%20(Lira)%20&fromlat=1.6155556&tolat=2.235&fromlng=32.8397222&tolng=32.9097222 |access-date=24 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kubugazi bya kilometres 185 (115 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era nga ky'ekibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref>{{Cite web |title=Map Showing Kampala And Amolatar With Distance Marker |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Amolatar%20(Lira)&toplace=Kampala%20()&fromlat=1.6155556&tolat=0.3155556&fromlng=32.8397222&tolng=32.5655556 |access-date=24 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ennamba eziraga disitulikiti eno weri ku maapu bye bino:01 38N, 32 50E. == Okulaba mu bufunze == Disitulikiti ya Amolatar yatandikibwawo mu 2005, bwe yayoolwa okuva mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] . Disitulikiti eno kitundu ku [[Lango sub-region]], wamu ne disitulikiti endala omusanvu eziragiddwa wansi. Disitulikiti ezikola ekitundu kya Lango ze zino: # [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amolatar]] # [[Alebtong District|Disitulikiti y’e Alebtong]] # [[Apac (disitulikit)|Disitulikiti ya Apac]] # [[Dokolo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Dokolo]] # [[Kole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kole]] # [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] # [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] # [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Otuke]] Disitulikiti eno erimu ebyalo 346, nga bitegekeddwa mu miruka 33. Disitulikiti eno eriko obuwanvu bwa square kilometres 1,758 (679 mi). Mu by’obufuzi, disitulikiti eno egabanyizibwamu ebitundu bitaano eby'obukulembeze: # [[Amolatar|Town Council y'e Amolatar]] # Egombolola lya Muntu (Sub-county): 426.16 square kilometres (164.54 mi) # Egombolola lya Awelo, Town Council ya Etam, Town Council ya Namasale 377.20 square kilometres (145.64 mi) # Egombolola lya Namasale 524.18 square kilometres (202.39 mi) # Egombolola lya Aputi 254.23 square kilometres (98.16 mi) . Disitulikiti eno emanyiddwa nnyo [[olw’ekijjukizo kya Amolatar]] ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda. [[File:Amolatar_Uganda_Tribes_Monument_(Uganda_Geographical_Centre)-2.jpg|thumb|176x176px| Ekijjukizo kya Amolatar]] == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 1991 kwalaga nti omuwendo gw'abantu ba disitulikiti eno baali nga 68,500. Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno gwali nga 96,200. Omuwendo gw’abantu mu disitulikiti gweyongera ku kigero ekibalirirwamu ebitundu 2.9% kubuli kikkumi buli mwaka, wakati wa 2002 ne 2012. Kiteeberezebwa nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno mu 2012 gwali nga 127,400.<ref>{{Cite web |title=Estimated Population of Amolatar District In 1991, 2002 & 2012 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=057 |access-date=24 May 2014 |publisher=Citypopulation.de}}</ref> Omulongooti wansi gufunza omuwendo gw’abantu mu Disitulikiti y’e Amolatar mu 2014 ne disitulikiti endala eziri mu kitundu kya Lango Sub-region.<ref>{{Cite web |title=Population by District (Based on 2014 Population Census) - Kyambogo Dashboard |url=http://www.kyudashboard.ac.ug/reports?id=306&select=2&SelectBy=Sub_Region&Sub_Region=Lango |access-date=18 December 2025 |website=www.kyudashboard.ac.ug}}</ref> {| class="wikitable" |'''DISITULIKITI''' |'''ABAKYALA''' |'''ABAMI''' |'''OMUGATTE''' |'''% ABAKYALA''' |'''% ABAMI''' |- |APAC | align="right" |187,631 | align="right" |180,995 | align="right" |368,626 | align="right" |50.90009929 | align="right" |49.0999 |- |LIRA | align="right" |211,380 | align="right" |196,663 | align="right" |408,043 | align="right" |51.80336386 | align="right" |48.19664 |- |AMOLATAR | align="right" |74,152 | align="right" |73,014 | align="right" |147,166 | align="right" |50.38663822 | align="right" |49.61336 |- |DOKOLO | align="right" |93,617 | align="right" |89,476 | align="right" |183,093 | align="right" |51.13084607 | align="right" |48.86915 |- |OYAM | align="right" |196,523 | align="right" |187,121 | align="right" |383,644 | align="right" |51.22535476 | align="right" |48.77465 |- |ALEBTONG | align="right" |116,552 | align="right" |110,989 | align="right" |227,541 | align="right" |51.22241706 | align="right" |48.77758 |- |KOLE | align="right" |122,163 | align="right" |117,164 | align="right" |239,327 | align="right" |51.04438697 | align="right" |48.95561 |- |OTUKE | align="right" |53,067 | align="right" |51,187 | align="right" |104,254 | align="right" |50.90164406 | align="right" |49.09836 |- | | | | | | |- |'''HIGHLY POPULATED''' | align="right" |211,380 | align="right" |196,663 | align="right" |408,043 | align="right" |51.80336386 | align="right" |49.613362 |- |'''LOWLY POPULATED''' | align="right" |53,067 | align="right" |51,187 | align="right" |104,254 | align="right" |50.38663822 | align="right" |48.196636 |} Okusinziira ku [[Kitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bibalo]] ekya Uganda Bureau of Statistics, Amolatar yalina omuwendo gw'abantu ababeera mu [[Households|maka]] 187,442 (nga 169,037 ku muwendo gw'abantu bano balina wansi w’emyaka 60 ate 18,385 bali waggulu w’emyaka 60) okuva ku 39,948 ku maka gonna agabalibwa. Ku muwenda gw'abantu bano, 97,649 bakyala nga bakola okutuuka ku bitundu 51.7%kubuli kikkumi ku [[Population|muwendo gw'abantu]] ate 91,066 basajja(48.3%kubuli kikkumi ku bantu bonna) <ref name=":0">{{Cite web |last=Statistics |first=Uganda Bureau of |title=AMOLATAR - Census Data Dashboard |url=https://statistics.ubos.org/nphc/drilldown?subregion=32&district=315 |access-date=2026-03-22 |website=NPHC 2024 Dashboard |language=en}}</ref> era mu kiseera ky’okukola dduyiro ono, abaana 7,817 okuva ku myaka 6-12 tebaali ku masomero ku 17,466 ku muwendo gw'abo bwe baali mu myaka gyegyimu ne7,969 bantu bonna ab’emyaka 13-17 nabo tebaali mu masomero okuva ku bantu bonna ab'emyaka 24,303 <ref name=":0" /> == Emirimu gy’ebyenfuna == [[Obulimi obw’okweyimirizaawo]], obulunzi bw’ebisolo n’envuba ey’obusuubuzi okuva mu nyanja z’omu kitundu bye bikola yingini y’ebyenfuna bya disitulikiti. Ebirime ebirimibwa mulimu: * [[Ppamba]]  * [[Muwogo]] * [[Sunflower]] * Soya * Emichungwa * Bananas * [[Matooke]] * [[ENTUUNGO KIRIME KYA TUUNZI NNYO|Entungo]] * Omuchere * [[Kasooli yara 42|Kasooli]] * [[Ebijanjalo]] * Obulo * [[Lumonde mmer|Lumonde]] == Ebirala ebikolebwa mulimu... == * Okuvuba * Okuzimba * okusuubuza n'okutunda kamu kamu (wholesale ne Retail) == Ebisolo ebirundibwa mu disitulikiti eno mulimu... == * [[ente]] * [[EMBUZZI ESULA MU KISIBO|embuzi]] * [[enkoko]] * turkeys. * [[Embizzi]] == Laba ne == * [[Amolatar]] * [[Lango sub region|Lango]] * [[Obukiikakkono bwa Uganda]] * [[Disitulikiti za Uganda]] * [[Lake kyoga|Enyanja kyoga]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.newvision.co.ug/news/639120-amolatar-uganda-within-uganda.html Amolatar: Uganda Munda mu Uganda] [[Category:Disitulikiti za Uganda]] <references /> [[Category:Disitulikiti y'e Amolatar]] [[Category:Obukiikakkono bwa Uganda]] [[Category:Enyanja kyoga]] ad2q3k5qc1c1930aofrurahwofsjomo David Nahamya 0 15636 73268 73103 2026-08-29T01:36:54Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73268 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Nahamya''' [[Munnayuganda]] omukugu mu by'eddagala aweereza ng'omuwandiisi w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku ddagala mu ggwanga ekya National Drug Authority (NDA).<ref name=":12">{{Cite web |date=2020-09-15 |title=Dr Nahamya is new NDA Secretary |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/dr-nahamya-is-new-nda-secretary-1841014 |access-date=2026-08-13 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":02">{{Cite web |last= |first= |title=Nahamya confirmed NDA boss |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-13 |website=New Vision}}</ref><ref name=":22">{{Cite web |last=URN |date=2021-10-05 |title=Health officials give nod to gloves manufacturer |url=https://observer.ug/news/health-officials-give-nod-to-gloves-manufacturer/ |access-date=2026-08-14 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref> == Obuyigirize bwe == Nahamya yasomera ku Kigezi High School gye yatuulira siniya ey'okuna mu 1978 ne [[King's College, Budo|King’s College Budo]] gye yatuulira ey'omukaaga mu 1984. Oluvannyuma yagenda ku Yunivasite y’e Camagüey e Cuba, gye yafunira diguli mu lulimi Olusipeyini mu 1989 ate mu 1990, n’afuna diguli eyookubiri mu Sayansi w’Eddagala okuva mu Yunivasite y’e Havana.<ref name=":02" /><ref name=":32">{{Cite web |last=OKELLO |first=GEORGE |title=Nahamya confirmed as NDA boss |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/08/nahamya-confirmed-as-nda-boss.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20240624032956/https://www.pmldaily.com/news/2019/08/nahamya-confirmed-as-nda-boss.html |archive-date=2024-06-24 |access-date=2026-08-14 |website=pmldaily.com |language=en-US |url-status=live }}</ref> Mu 1999, yafuna dipulooma mu by’okuddukanya emirimu okuva mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] (UMI) era oluvannyuma n’afuna diguli eyookubiri mu byobulamu okuva mu yunivasite y’e Cape Town. Mu 2009, Nahamya yamaliriza diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi okuva ku ESAMI.<ref name=":02" /><ref name=":12" /><ref name=":32" /> == Emirimu gye == Nahamya yeegatta ku kitongole ky’eddagala mu ggwanga mu Gwokuna 2001 ng’omulambuzi w’eddagala era n’ateekebwa mu kitundu ky’obuvanjuba ng’omulambuzi mu kitundu nga tannafuuka akola nga omulambuzi omukulu ow'eby'eddagala mu 2004. Mu 2006, yafuuka Regional Inspector of Drugs owa Central Region ate mu 2008, yafuuka Senior Inspector of Drugs.<ref name=":12" /><ref name=":02" /><ref name=":32" /> Mu 2017, yafuuka akola ng’akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola eddagala nga tannalondebwa ku bwa Dayirekita w’okukebera n’okukwasisa amateeka mu Gwomusanvu 2017. Mu Gwokubiri 2019, yatandika okuweereza ng’akola ng’omuwandiisi w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku ddagala mu ggwanga. Nga 1 Ogwomunaana 2019, Nahamya yalondebwa okubeera omuwandiisi w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku ddagala mu ggwanga.<ref name=":12" /><ref name=":22" /><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=NDA replaces suspended bosses |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nda-replaces-suspended-bosses-1600386 |access-date=2026-08-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Uganda Management Institute]] [[Category:Bannayuganda abasawo abakugu]] [[Category:Abantu abaasomerako ku yunivasite y'e Cape Town]] [[Category:Abantu abaasomerako ku yunivasite y'e Havana]] pzvvr6ttvsw3gcp0qqa7cnsbb9vz7e8 Tofiri Kibuuka 0 15655 73182 73138 2026-08-28T15:33:22Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Biography" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1370307906|Tofiri Kibuuka]]" 73182 wikitext text/x-wiki {{MedalTableTop}} '''Tofiri Kibuuka''' (yazaalibwa mu 1947 mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], Uganda<ref name="citation">{{Cite web |last=Nabanoba |first=Sylvia |date=30 April 2004 |title=Uganda's Kibuuka Flies Norway's Flag |url=https://allafrica.com/stories/200404300328.html |publisher=[[allAfrica]]}}</ref> ) munnabyamizannyo enzaalwa ya Uganda Muddusi wa Norway.Azze yeetaba mu mizannyo gyombi egya Winter Paralympic Games, mu cross-country skiing (ku lwa Uganda) ne mu Summer Paralympic Games, mu misinde egy’ebanga ery’omu makkati n’egyewala (ku lwa Norway).Azze azannya okuva mu 1976 okutuuka mu 2000, yawangula emidaali gya ffeeza etaano egya Paralympic, n’ekikomo kimu. == Ebimukwatako ng'omuntu == Alina ekitiibwa ky’okubeera Omufirika eyasooka okuvuganya mu mpaka za Winter Paralympics, era okutwalira awamu ye munnabyamizannyo yekka okuva mu ggwanga ery’obutiti eyakikuba nga 2014 tannatuuka . Era y’omu ku Baddugavu ababiri bokka abaavuganyizza mu mizannyo gya Winter Games, omulala ye Bruce Warner owa [[South Africa]] . Kibuuka yaziba amaaso ku myaka 13 olw’obulwadde obw’okuvunda. iadgkf5gnmzrn1fwewx439u6synh41l 73247 73182 2026-08-28T18:53:35Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Prior to the Paralympics" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1370307906|Tofiri Kibuuka]]" 73247 wikitext text/x-wiki {{MedalTableTop}} '''Tofiri Kibuuka''' (yazaalibwa mu 1947 mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], Uganda<ref name="citation">{{Cite web |last=Nabanoba |first=Sylvia |date=30 April 2004 |title=Uganda's Kibuuka Flies Norway's Flag |url=https://allafrica.com/stories/200404300328.html |publisher=[[allAfrica]]}}</ref> ) munnabyamizannyo enzaalwa ya Uganda Muddusi wa Norway.Azze yeetaba mu mizannyo gyombi egya Winter Paralympic Games, mu cross-country skiing (ku lwa Uganda) ne mu Summer Paralympic Games, mu misinde egy’ebanga ery’omu makkati n’egyewala (ku lwa Norway).Azze azannya okuva mu 1976 okutuuka mu 2000, yawangula emidaali gya ffeeza etaano egya Paralympic, n’ekikomo kimu. == Ebimukwatako ng'omuntu == Alina ekitiibwa ky’okubeera Omufirika eyasooka okuvuganya mu mpaka za Winter Paralympics, era okutwalira awamu ye munnabyamizannyo yekka okuva mu ggwanga ery’obutiti eyakikuba nga 2014 tannatuuka . Era y’omu ku Baddugavu ababiri bokka abaavuganyizza mu mizannyo gya Winter Games, omulala ye Bruce Warner owa [[South Africa]] . Kibuuka yaziba amaaso ku myaka 13 olw’obulwadde obw’okuvunda. == Nga tebannaba kuzannya Paralympics == Kibuuka yasomera ku Outward Bound School mu [[Kenya]] .<ref name="citation">{{Cite web |last=Nabanoba |first=Sylvia |date=30 April 2004 |title=Uganda's Kibuuka Flies Norway's Flag |url=https://allafrica.com/stories/200404300328.html |publisher=[[allAfrica]]}}</ref> Mu 1968, y’omu ku bazibe b’amaaso abaasooka okutuuka obulungi ku ntikko y’olusozi [[Kilimanjaro]],<ref name="TBT">{{Cite web |date=June 9, 2016 |title=Throwback Thursday: Uganda's Tofiri Kibuuka |url=https://www.paralympic.org/news/throwback-thursday-uganda-s-tofiri-kibuuka |access-date=August 20, 2025 |publisher=International Paralympic Committee}}</ref><ref name="citation">{{Cite web |last=Nabanoba |first=Sylvia |date=30 April 2004 |title=Uganda's Kibuuka Flies Norway's Flag |url=https://allafrica.com/stories/200404300328.html |publisher=[[allAfrica]]}}</ref> nasimibwa nnyo ku mikutu gy’amawulire nga kw’otadde n’okutenderezebwa okuva eri Minisita w’abakozi mu Uganda. Olw'omukolo guno, yayitibwa e Norway "ekitongole ekitumbula emizannyo gy'abalema". Yatuuka e Norway mu 1972, nga wakayita omwaka gumu bukya Idi Amin ayingira mu buyinza mu Uganda. Olw’embeera eyali mu Uganda, yalina okusigala mu Norway aberereyo ddala, kyokka wadde kyali kityo yavuganya ku lwa Uganda mu myaka gya 1970s.<ref name="citation" /> n7bmhcw18tqxe9uo18e3e50jb0poa35 Category:Abazaalibwa mu 1952 14 15664 73176 2026-08-28T14:07:35Z Halimah Nampiima 11015 Ngaseeko etuuluba 73176 wikitext text/x-wiki Bano bebantu abaazalibwa mu 1952 e19qu1gf0ap022ga43qencradj5ntji Category:Abazaalibwa mu 1937 14 15665 73180 2026-08-28T14:39:57Z Halimah Nampiima 11015 ngaseeko etuluba 73180 wikitext text/x-wiki Bano bebantu abaazalibwa mu1937 5tiz0whomw4nnvau49g3z1rh5pp8cet Rukidi IV owa Tooro 0 15666 73212 2026-08-28T17:17:17Z Ssemmanda will 3837 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371810583|Rukidi IV of Tooro]]" 73212 wikitext text/x-wiki   '''Rukirabasaija Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV''' (Omukama Oyo) (16 April 1992 – 27 Ogwomunaana 2026), yali [[Omukama owa Tooro|Omukama wa Tooro]] mu [[Uganda]] okuva mu 1995 okutuuka mu 2026. Yali mutabani wa [[Omukama w'e Tooro|Omukama Patrick David Matthew Kaboyo Rwamuhokya Olimi III]] ne [[Best Kemigisa|Omugo Best Kemigisa]].<ref>{{Cite web |title=Omukama Oyo celebrates 29th birthday |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/98591 |access-date=2023-01-27 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 1995, Oyo yatuula ku ntebe, n’afuuka omukulembeze w'Obukama bwa Tooro ow’omulundi ogw'ekkumi n'esatu obwali bumaze emyaka 180, n'afuuka Omukulembeze w'ensikirano ekyasinze obuto mu nsi yonna eyatandika okufuga ku myaka esatu gyokka.<ref name=":0">{{Cite web |last=Gabbi Shaw |last2=Caroline Praderio |title=16 of the youngest monarchs in history |url=https://www.insider.com/youngest-monarchs-in-history-2017-2 |access-date=2022-09-09 |website=Insider |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Okufa kwa kitaawe, Omukama Kaboyo mu 1995 kwategeeza nti omulangira ono yalina okutwala obuvunaanyizibwa obw'okudda mu bigere by'Omukama mu myaka gye egy’obuto. Ku ssaawa 8 ez’ekiro nga 12 Ogwomwenda 1995, nga wayise wiiki emu nga omugenzi aziikiddwa, emikolo gy’okukwasa Oyo obuyinza gyatandika okuteekebwa mu nkola. Rukidi IV yafuuka Omukulembeze ow'ensikirano ow'omulembe guno asinga obuto ku myaka 3 gyokka.<ref name=":0" /> Emikolo gyalimu okutuukiriza akalombolombo ak'olutalo olw'oku mulyango gw'olubiri olwalwanibwa wakati w'abalwanyi b'omulabe w'omulangira "omujeemu" n'eggye ly'Obukama, n'okugezaako okulemesa okutuuza Rukidi IV. ''Omusuuga'' (omukulu w<nowiki>'ekika ky'Olulyo oluvaamu Omukama) yakoowoola balubaale okukuba omulangira afe singa aba nga si wa musaayi gwa lulyo oluvaamu Omukama. Rukidi IV bwe yayita ku mutendera guno, yakkirizibwa okukuba eŋŋoma ya Nyalebe. Eno y'eŋŋoma enkulu ey''</nowiki>Abachwezi, ekubibwa abeera agenda okufuuka Omukama nga bajjajjaa be abaamusooka bwe bajjanga bakola.<ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom – His Royal Highness King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV |url=https://toorokingdom.org/ |access-date=2026-08-28 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://madisonmanor.co.za/blog/king-oyo-of-uganda/ |access-date=2026-08-28 |website=madisonmanor.co.za}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom – His Royal Highness King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV |url=https://toorokingdom.org/ |access-date=2026-08-28 |language=en-US}}</ref> Ku ssaawa nnya ez’oku makya, Rukidi IV yatikkiddwa engule wakati mu bantu abaali bajaganya n’ayingira ''olubiri lw’e Karuziika'' ha Kyaro ''Nyamunyaka'' ng’omufuzi omuggya ow’Obwakabaka bwa Tooro. Yaweebwa emmere ye eyasooka nga kabaka, nga muno mwalimu ensaano y’emmwaanyi .  Emikolo gy’ebyobuwangwa ( ''Emirwa y’Obuhangwa'' ) gyaddiridde omukolo gw’eddiini ogwakubirizibwa Eustance Kamanyire ow’e [[Fort Portal]] e Ruwenzori. [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] yeetabye mu bikujjuko by’okutuuza ku ntebe n’okusiima kabaka omuggya.  Ng’akyali mwana muto, ng’oggyeeko emirimu gye emitongole, Rukidi IV yagenda ku ssomero n’amala n’emikwano. Wabula embeera ye yalagira okugenda mu ssomero ly’obwannannyini era ng’alina omukuumi ow’obuntu ekiseera kyonna. Rukidi IV yamala emyaka ebiri mu London era n’agendayo mu preschool. Bwe yakomawo e Uganda yasomera mu ssomero lya Aga Khan Primary School mu Kampala. Oluvannyuma yagenda mu [[Kampala International School|Kampala International School Uganda]] okusoma siniya n’agamba nti anyumirwa nnyo eby’emikono, okuyimba, okubala, n’okuwuga. Oluvannyuma yeewandiisa diguli mu by’obusuubuzi okuva mu yunivasite ya Winchester mu Bungereza. Mu October wa 2013, nga wayise emyaka esatu, Rukidi IV yatikkirwa diguli mu yunivasite y’e Winchester. <ref>{{Cite web |date=16 October 2013 |title=King Oyo To Graduate Today – Red Pepper Uganda |url=https://www.redpepper.co.ug/king-oyo-to-graduate-today/ |access-date=2019-06-12 |language=en-US}}</ref> == Obukulembeze bwe == Ba regents basatu baavunaanibwa okulabirira okukula kwa Rukidi IV n’afuuka kabaka n’okukwata ensonga z’obuwangwa bw’obwakabaka mu buto n’obuvubuka bwa kabaka. Mu kiseera we yatuuzibwa ku ntebe, abafuzi baali [[Best Kemigisa|ba Nnabagereka Maama Best Kemigisa]], [[Princess Elizabeth of Tooro|Omumbejja Elizabeth Bagaaya]] <ref>{{Cite web |date=2016-08-26 |title=Unveiling King Oyo of Uganda: The Untold Story of a Legendary Monarch {{!}} Madison Manor |url=https://madisonmanor.co.za/blog/king-oyo-of-uganda/ |access-date=2026-08-28 |website=madisonmanor.co.za |language=en-US}}</ref> Muamar Gaddafi yali mukuumi w’Obwakabaka bwa Tooro ng’alina enkolagana ey’oku lusegere n’olulyo olulangira. Mu 2001, Rukidi IV ow'emyaka omwenda yatuuma Gaddafi erinnya "omukuumi" w'obwakabaka era n'amuyita okwetaba mu bikujjuko by'okujaguza emyaka mukaaga egy'okutikkirwa ku ntebe mu 2001. Gaddafi yali awaddeyo ssente mu bwakabaka, n’ayambako okusasula ssente z’okuddaabiriza olubiri mu Fort Portal. (Okusinziira ku Esawu UCU) <ref>{{Cite web |date=2021-01-23 |title=Tooro Kingdom, where Gaddafi still rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tooro-kingdom-where-gaddafi-still-rules-1528250 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Okufa kwe == Akawungeezi ka 27 August 2026, amawulire gaatandika okusaasaana ennyo ku mikutu gya yintaneeti mu Uganda nga gagamba nti Rukidi IV yafiira mu [[America|Amerika]] . <ref>{{Cite web |date=2026-08-27 |title=Unverified Reports Claim King Oyo of Tooro Kingdom Has Died |url=https://nymynet.com/unverified-reports-claim-king-oyo-of-tooro-kingdom-has-died/ |access-date=2026-08-27 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref> Amawulire gano gaddiridde ebigambo ebyasooka okufuluma ku bulamu bwe, abakungu b’Obwakabaka bwa Tooro bye baali bagobye. Ssaabaminisita w’obwakabaka yakakasizza nti kabaka ali mu mbeera mbi era n’asaba Bannayuganda n’abafugibwa be bamusabire. <ref>{{Cite web |date=2026-08-27 |title=King Oyo in critical condition, prime minister urges prayer and restraint |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-in-critical-condition-prime-minister-urges-prayer-and-restraint-5573578 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ku ssaawa nga 10:00 ez’ekiro ekyo, EAT, Rukidi yategeezeddwa nti afudde bwe yali afuna obujjanjabi bwa kookolo mu Amerika. Yalina emyaka 34. <ref>{{Cite news |last=Ashaba |first=Alex |date=27 August 2026 |title=World's youngest king: Tooro's Omukama Oyo dies, heir announced |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/world-s-youngest-king-tooro-s-omukama-oyo-dies-heir-announced-5573838 |access-date=27 August 2026 |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> <ref>{{Cite news |date=27 August 2026 |title=King Oyo Dies at 34, Tooro Premier Says Monarch Leaves Prince as Heir |url=https://chimpreports.com/king-oyo-dies-at-34-tooro-premier-says-monarch-leaves-prince-as-heir/ |access-date=27 August 2026 |work=ChimpReports}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2026-08-27 |title=Omukama Oyo dies at 34, kingdom assures continuity of the crown |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/omukama-oyo-dies-at-34-kingdom-assures-continuity-of-the-crown-5573838 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitiibwa kye == Rukidi IV yali ''Omukama'', ekitegeeza "Kabaka," ne ''Rukirabasaija'', ekitegeeza "omukulu mu bantu." Wadde nga yali atwalibwa ng’omukulembeze ow’obwannannyini ow’Abatooro, obuyinza bwa Rukidi IV bwakoma ku mirimu gya buwangwa. Omutwe gwe mu bujjuvu n'erinnya lye yali ''Rukirabasaija Omukama Oyo Nyimba Kabamba-Iguru Rukidi IV'' . <ref>{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2026-08-28 |title=PROFILE: Who Was King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20260828/197192/profile-who-was-king-oyo-nyimba-kabamba-iguru-rukidi-iv.html |access-date=2026-08-28 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> == Omukululo gwe == Obufuzi bwa Kabaka Oyo bubadde bunnyonnyolwa nnyo olw’okwewaayo kwe eri enkyukakyuka mu by’enfuna n’embeera z’abantu mu Bwakabaka bwa Tooro, ng’essira aliteeka ku kunyweza abavubuka, ebyobulamu, ebyobulimi ebiwangaala, n’okukuuma obuwangwa. Ng’akulira mu maaso g’abantu nga kabaka asinga obuto mu nsi yonna afuga, yakyuka n’afuuka omukulembeze omuyiiya eyakozesa omukutu gwe okulwanirira pulojekiti z’enkulaakulana n’okuyamba abantu be yali afuga. Nga nnantameggwa w'ebyobulamu by'abantu, yalondebwa nga nnantameggwa w'ebyobuwangwa mu siriimu ne mukenenya mu bavubuka okuva mu UNAID, ng'akola nnyo okukulembera kampeyini z'ebyobulamu mu kitundu okulwanirira enteekateeka ya "End AIDS by 2030". <ref>{{Cite web |title=King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukiidi IV of the Tooro Kingdom in Uganda |url=https://www.unaids.org/en/aboutunaids/unaidsambassadors/king-oyo-uganda |access-date=August 28, 2026 |website=UNAIDS}}</ref> <ref>{{Cite web |date=September 20, 2016 |title=King Oyo Wants Kingdom Free From HIV By 2030 |url=https://chimpreports.com/king-oyo-wants-kingdom-free-from-hiv-by-2030/ |access-date=August 28, 2026 |website=ChimpReports}}</ref> Okusobola okutumbula embeera z’abantu mu kitundu, yatandikawo King Oyo Model Farm e Bugaaki mu Disitulikiti y’e Kyenjojo, ekola ng’ekifo eky’okuyiga eky’obumanyirivu eri enkola z’ebyobulimi ez’omulembe, eziwangaala. <ref>{{Cite news |last=Malik |first=Faisal |date=April 4, 2022 |title=King Oyo establishes model farm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-establishes-model-farm-3789572 |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=October 23, 2023 |title=King Oyo Hails President Museveni for Skilling the Youth |url=https://statehouse.go.ug/king-oyo-hails-president-museveni-for-skilling-the-youth/ |access-date=August 28, 2026 |website=State House Uganda}}</ref> Ekirala, wansi w’enteekateeka y’obwakabaka eya Vision 2045, yalagira okuzimba ekifo ky’abavubuka abamanyi obukugu mu ICT e Mucwa mu [[Fort Portal]] okulwanyisa ebbula ly’emirimu mu bavubuka nga bayita mu kusoma n’okuwandiika mu ngeri ya digito. <ref>{{Cite news |date=May 21, 2022 |title=King Oyo commissions construction of Tooro's first ICT skilling center |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-commissions-construction-of-tooro-s-first-ict-skilling-center-3822738 |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> Okukuuma ebifo ebikulu eby’obusika ng’Olubiri lw’Obwakabaka e Karuziika n’okuwagira ebikujjuko ''by’Empango'' eby’ennono nabyo bibadde biyamba nnyo okuteeka Fort Portal mu kifo ky’ekibuga ekikulu eky’obulambuzi mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom Hails President Museveni's Vocational Skills Initiative |url=https://presidentialinitiatives.go.ug/tooro-kingdom-hails-president-musevenis-vocational-skills-initiative/ |access-date=August 28, 2026 |website=Presidential Initiatives Uganda}}</ref> === Omukululo gwe mu kukuuma obutonde bw’ensi === Omukulu w’Obwakabaka '''[[Rukidi IV ow’e Tooro|Rukirabasaija Omukama Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV]]''' yali mugezi nnyo mu kulwanirira obutonde bw’ensi eyalwanirira kampeyini ennene ku kukuuma obutonde naddala mu myaka egyasembayo egy’obufuzi bwe. Bangi ababadde bakyalidde [[Fort Portal|ekibuga]] [[Fort Portal]] bajja kujjukira [https://watershed.nl/index.html%3Fp=2671.html omugga Mpanga] oguluka mu kitiibwa mu Fort Portal yonna, nga gusala enguudo ennene mu kibuga nga tegunnayingira mu kkuumiro ly’ebisolo erya [https://ugandawildlife.org/national-parks/kibale-national-park/ Kibale National Park] gye guyitamu nga tegunnayiwa mazzi gaagwo mu [[Ennyanja George mu Uganda.|nnyanja George]] mu kiwonvu kya Great Rift Valley . Omugga Mpanga gufukirira ddala ekibuga Fort Portal mu ngeri ez’enjawulo ng’amazzi gaakyo. Mu by’enfuna, ebintu bingi eby’obulimi ebitundibwa mu kibuga bifukirira emigga gya Mpanga mu nsozi emitala w’amazzi gaayo. Munda mu kibuga kyennyini, omugga Mpanga gumaze emyaka mingi nga gwe gusinga okuggyibwamu amazzi agaweebwa ekitongole ky’amazzi n’emyala ekya National Water and Sewerage Corporation ku kyuma kyaakyo ekirongoosa e Kabundaire. Abamanyi enkola y’okusuula kasasiro mu bibuga mu Uganda bajja kusiima omulimu gw’emikutu gy’amazzi nga Mpanga mu kutambuza amazzi amakyafu. Ekifaananyi okuva e Fort Portal tekibadde kya njawulo kuba Mpanga okumala emyaka ebadde etambuza kasasiro mungi nnyo okuva mu bitundu by’e Fort Portal. Omuntu ayinza okwanguyirwa okwerabira nti ekizibu ky’okuddukanya kasasiro mu Uganda kizibu nnyo okusinga okukiikirira okwangu okukoleddwa wano. Abamanyi Fort Portal bagenda kukakasa obungi bwa kasasiro omukalu asuulibwa mu mugga Mpanga buli lunaku. Enkola eno nayo tekyuka mu kifo omugga we gukwata amazzi. Ettaka eritapimibwa linaazibwa mu mugga mu kiseera ky’enkuba, ne lifuuka ekitoomi ekinywevu. Abo abasinga okussa ssente mu bulabe bw’obutonde bw’ensi obw’enjawulo bajja kutujjukiza obucaafu bw’eddagala obw’obutwa obunaazibwa okuva mu faamu z’oku nsozi n’ekibuga wakati mu mataba gano ag’ebitosi. Mpanga, mu kitangaala kino, ebadde nti omusuwa gw’obulamu Fort Portal gwe yatwala nga tegufaayo nnyo. <ref>{{Cite web |title=King Oyo Launches Save River Mpanga Now Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/king-oyo-launches-save-river-mpanga-now-campaign- |access-date=2026-08-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Era wano omugenzi Omukama we yawandiise omusika ogw’olubeerera. Nga omwaka 2019, oluvannyuma lw’okweraliikirira kw’ekitundu ku kabi ebikolwa by’abantu bye bituuse ku mugga Mpanga, Omukama yasituka n’asaba abakuuma obutonde bw’ensi okutaasa omugga guno. <ref>{{Cite web |title=King Oyo Launches Save River Mpanga Now Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/king-oyo-launches-save-river-mpanga-now-campaign- |access-date=2026-08-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Ng’asuula obuweerero bw’olubiri lwe, Kabaka Oyo yali ku mwanjo mu kaweefube w’okukunga abantu b’omu kitundu okugogola omugga guno n’okuguwummuza kasasiro omukalu ow’awaka, eyali alabika ng’azibye omugga. Ebifaananyi by’omugenzi Kabaka ng’asika kasasiro omukalu mu mugga bijja kusigala nga biwandiikiddwa enkalakkalira mu birowoozo by’abantu bangi. Akabonero kano ak’obuntu, akayambadde obwetoowaze, ke kagulumiza obufuzi bwe n’okwewaayo okutaliimu kubuusabuusa eri abantu be eri echolons eza waggulu bwe zityo. == Engule n'okusiimibwa == Mu bufuzi bwe bwonna, Kabaka Oyo abadde afuna ebirabo ebiwerako mu nsi yonna n’eby’omu kitundu ng’asiima omulimu gwe ogw’okuyamba abantu, kaweefube w’okuzimba emirembe, n’obukulembeze mu nteekateeka z’ebyobulamu mu bantu. * '''Global Top 100 Most Influential People of African Descent (2019):''' Yasiimibwa wansi w’omutendera gw’Ebyobufuzi n’Enfuga okuva mu kaweefube w’abantu abasinga obuyinza okuva mu Afrika (MIPAD) oluvannyuma lw’olukiiko lw’amawanga amagatte. <ref>{{Cite web |title=MIPAD Class of 2019: Most Influential People of African Descent |url=https://mipad.org |access-date=August 28, 2026 |website=MIPAD}}</ref> * '''World Civility Award (2019):''' Yasiimibwa ekitongole ky’ensi yonna ekya iChange Nations mu kuweza emyaka 24 egy’okutikkirwa ku ntebe olw’obukulembeze bwe obw’enjawulo obw’okuyamba abantu ne kampeyini z’okulwanyisa ekirwadde kya siriimu. <ref>{{Cite news |date=13 September 2019 |title=King Oyo Receives World Civility Award |url=https://ugandaradionetwork.net |access-date=August 28, 2026 |work=Uganda Radio Network}}</ref> * '''Engule y’emirembe mu nsi yonna:''' Eweebwa Obuwangwa obw’omu Ggulu, Emirembe gy’Ensi Yonna, Okuzzaawo Ekitangaala (HWPL) ng’asiima omulimu gwe yakola mu kutumbula obumu, obuwangwa, n’okugonjoola obutakkaanya mu Buvanjuba bwa Afrika. <ref>{{Cite news |title=Museveni, King Oyo get peace awards |url=https://monitor.co.ug |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> * '''Rotary Vocational Award:''' Eweebwa kiraabu za Rotary ez’omu kitundu olw’ebintu bye yeewaddeyo mu bulungi bw’abantu, naddala olw’okutegeka enkambi z’abasawo abangi ezaawa enkumi n’enkumi z’abantu be yalongoosebwa ku bwereere n’okufuna obujjanjabi. <ref>{{Cite news |title=King Oyo awarded for efforts in healthcare |url=https://monitor.co.ug |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 6xrc9orodkxazwb7gsm7lozd6kazrud 73245 73212 2026-08-28T18:39:19Z Ssemmanda will 3837 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371810583|Rukidi IV of Tooro]]" 73245 wikitext text/x-wiki   '''Rukirabasaija Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV''' (Omukama Oyo) (16 April 1992 – 27 Ogwomunaana 2026), yali [[Omukama owa Tooro|Omukama wa Tooro]] mu [[Uganda]] okuva mu 1995 okutuuka mu 2026. Yali mutabani wa [[Omukama w'e Tooro|Omukama Patrick David Matthew Kaboyo Rwamuhokya Olimi III]] ne [[Best Kemigisa|Omugo Best Kemigisa]].<ref>{{Cite web |title=Omukama Oyo celebrates 29th birthday |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/98591 |access-date=2023-01-27 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 1995, Oyo yatuula ku ntebe, n’afuuka omukulembeze w'Obukama bwa Tooro ow’omulundi ogw'ekkumi n'esatu obwali bumaze emyaka 180, n'afuuka Omukulembeze w'ensikirano ekyasinze obuto mu nsi yonna eyatandika okufuga ku myaka esatu gyokka.<ref name=":0">{{Cite web |last=Gabbi Shaw |last2=Caroline Praderio |title=16 of the youngest monarchs in history |url=https://www.insider.com/youngest-monarchs-in-history-2017-2 |access-date=2022-09-09 |website=Insider |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Okufa kwa kitaawe, Omukama Kaboyo mu 1995 kwategeeza nti omulangira ono yalina okutwala obuvunaanyizibwa obw'okudda mu bigere by'Omukama mu myaka gye egy’obuto. Ku ssaawa 8 ez’ekiro nga 12 Ogwomwenda 1995, nga wayise wiiki emu nga omugenzi aziikiddwa, emikolo gy’okukwasa Oyo obuyinza gyatandika okuteekebwa mu nkola. Rukidi IV yafuuka Omukulembeze ow'ensikirano ow'omulembe guno asinga obuto ku myaka 3 gyokka.<ref name=":0" /> Emikolo gyalimu okutuukiriza akalombolombo ak'olutalo olw'oku mulyango gw'olubiri olwalwanibwa wakati w'abalwanyi b'omulabe w'omulangira "omujeemu" n'eggye ly'Obukama, n'okugezaako okulemesa okutuuza Rukidi IV. ''Omusuuga'' (omukulu w<nowiki>'ekika ky'Olulyo oluvaamu Omukama) yakoowoola balubaale okukuba omulangira afe singa aba nga si wa musaayi gwa lulyo oluvaamu Omukama. Rukidi IV bwe yayita ku mutendera guno, yakkirizibwa okukuba eŋŋoma ya Nyalebe. Eno y'eŋŋoma enkulu ey''</nowiki>Abachwezi, ekubibwa abeera agenda okufuuka Omukama nga bajjajjaa be abaamusooka bwe bajjanga bakola.<ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom – His Royal Highness King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV |url=https://toorokingdom.org/ |access-date=2026-08-28 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://madisonmanor.co.za/blog/king-oyo-of-uganda/ |access-date=2026-08-28 |website=madisonmanor.co.za}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom – His Royal Highness King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV |url=https://toorokingdom.org/ |access-date=2026-08-28 |language=en-US}}</ref> Ku ssaawa nnya ez’oku makya, Rukidi IV yatikkirwa engule n'afuuka Omukama wa Tooro wakati mu bantu abaali bajaganya n’ayingira ''olubiri lw’e Karuziika'' olusangibwa e ''Nyamunyaka''. Emikolo gy’ebyobuwangwa (''Emirwa y’Obuhangwa'') gyaddiriwa egy'eddiini egyakulemberwa Omulabirizi eyawummula ow'Obulabirizi bwa Rwenzori, Eustance Kamanyire. [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] yeetaba ku Matikkira gano, n’akubagiza n'Omukama Oyo olw'okufiirwa kitaawe.  Ng’akyali mwana muto, ng’oggyeeko emirimu gye emitongole, Rukidi IV yagenda ku ssomero n’azannyanga n’emikwano. Wabula olw'obukulu bwe, yawalirizibwanga okubeeranga n'omukuumi n'okusomera mu masomero ag'obwannannyini. Rukidi IV yamala emyaka ebiri mu kibuga London era n’asomerayo omutendera gwa nassale. Bwe yakomawo e Uganda yasomera mu ssomero lya Aga Khan Primary School mu Kampala. Oluvannyuma yeegatta ku [[Kampala International School|Kampala International School Uganda]] gye yasomera siniya ng'anyumirwa nnyo essomo ly'okukuba n'okusiiga ebifaananyi, okuyimba, okubala, n’okuwuga. Oluvannyuma yeewandiisa okusoma ddiguli mu byobusuubuzi okuva mu yunivasite ya Winchester mu Bungereza. Mu Gwekkumi 2013, Rukidi IV yatikkirwa ddiguli eno mu yunivasite y'emu.<ref>{{Cite web |date=16 October 2013 |title=King Oyo To Graduate Today – Red Pepper Uganda |url=https://www.redpepper.co.ug/king-oyo-to-graduate-today/ |access-date=2019-06-12 |language=en-US}}</ref> == Obukulembeze bwe == Abakuza basatu baalondebwa okulabirira n'okukuza Rukidi IV okutuusa lwe yafuuka Omukama era nga bamuyambako n'okuddukanya ensonga ez'obuwangwa bw'Obukama mu kiseera ng'akyali muto. Mu kiseera we yatuuzibwa ku ntebe, abakuza be kwaliko fuzi baali [[Best Kemigisa|ba Nnabagereka Maama Best Kemigisa]], [[Princess Elizabeth of Tooro|Omumbejja Elizabeth Bagaaya]] <ref>{{Cite web |date=2016-08-26 |title=Unveiling King Oyo of Uganda: The Untold Story of a Legendary Monarch {{!}} Madison Manor |url=https://madisonmanor.co.za/blog/king-oyo-of-uganda/ |access-date=2026-08-28 |website=madisonmanor.co.za |language=en-US}}</ref> Muamar Gaddafi yali mukuumi w’Obwakabaka bwa Tooro ng’alina enkolagana ey’oku lusegere n’olulyo olulangira. Mu 2001, Rukidi IV ow'emyaka omwenda yatuuma Gaddafi erinnya "omukuumi" w'obwakabaka era n'amuyita okwetaba mu bikujjuko by'okujaguza emyaka mukaaga egy'okutikkirwa ku ntebe mu 2001. Gaddafi yali awaddeyo ssente mu bwakabaka, n’ayambako okusasula ssente z’okuddaabiriza olubiri mu Fort Portal. (Okusinziira ku Esawu UCU).<ref>{{Cite web |date=2021-01-23 |title=Tooro Kingdom, where Gaddafi still rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tooro-kingdom-where-gaddafi-still-rules-1528250 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Okufa kwe == Akawungeezi ka 27 August 2026, amawulire gaatandika okusaasaana ennyo ku mikutu gya yintaneeti mu Uganda nga gagamba nti Rukidi IV yafiira mu [[America|Amerika]]. <ref>{{Cite web |date=2026-08-27 |title=Unverified Reports Claim King Oyo of Tooro Kingdom Has Died |url=https://nymynet.com/unverified-reports-claim-king-oyo-of-tooro-kingdom-has-died/ |access-date=2026-08-27 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref> Amawulire gano gaddiridde ebigambo ebyasooka okufuluma ku bulamu bwe, abakungu b’Obwakabaka bwa Tooro bye baali bagobye. Ssaabaminisita w’obwakabaka yakakasizza nti kabaka ali mu mbeera mbi era n’asaba Bannayuganda n’abafugibwa be bamusabire. <ref>{{Cite web |date=2026-08-27 |title=King Oyo in critical condition, prime minister urges prayer and restraint |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-in-critical-condition-prime-minister-urges-prayer-and-restraint-5573578 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ku ssaawa nga 10:00 ez’ekiro ekyo, EAT, Rukidi yategeezeddwa nti afudde bwe yali afuna obujjanjabi bwa kookolo mu Amerika. Yalina emyaka 34. <ref>{{Cite news |last=Ashaba |first=Alex |date=27 August 2026 |title=World's youngest king: Tooro's Omukama Oyo dies, heir announced |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/world-s-youngest-king-tooro-s-omukama-oyo-dies-heir-announced-5573838 |access-date=27 August 2026 |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> <ref>{{Cite news |date=27 August 2026 |title=King Oyo Dies at 34, Tooro Premier Says Monarch Leaves Prince as Heir |url=https://chimpreports.com/king-oyo-dies-at-34-tooro-premier-says-monarch-leaves-prince-as-heir/ |access-date=27 August 2026 |work=ChimpReports}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2026-08-27 |title=Omukama Oyo dies at 34, kingdom assures continuity of the crown |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/omukama-oyo-dies-at-34-kingdom-assures-continuity-of-the-crown-5573838 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitiibwa kye == Rukidi IV yali ''Omukama'', ekitegeeza "Kabaka," ne ''Rukirabasaija'', ekitegeeza "omukulu mu bantu." Wadde nga yali atwalibwa ng’omukulembeze ow’obwannannyini ow’Abatooro, obuyinza bwa Rukidi IV bwakoma ku mirimu gya buwangwa. Omutwe gwe mu bujjuvu n'erinnya lye yali ''Rukirabasaija Omukama Oyo Nyimba Kabamba-Iguru Rukidi IV'' . <ref>{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2026-08-28 |title=PROFILE: Who Was King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20260828/197192/profile-who-was-king-oyo-nyimba-kabamba-iguru-rukidi-iv.html |access-date=2026-08-28 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> == Omukululo gwe == Obufuzi bwa Kabaka Oyo bubadde bunnyonnyolwa nnyo olw’okwewaayo kwe eri enkyukakyuka mu by’enfuna n’embeera z’abantu mu Bwakabaka bwa Tooro, ng’essira aliteeka ku kunyweza abavubuka, ebyobulamu, ebyobulimi ebiwangaala, n’okukuuma obuwangwa. Ng’akulira mu maaso g’abantu nga kabaka asinga obuto mu nsi yonna afuga, yakyuka n’afuuka omukulembeze omuyiiya eyakozesa omukutu gwe okulwanirira pulojekiti z’enkulaakulana n’okuyamba abantu be yali afuga. Nga nnantameggwa w'ebyobulamu by'abantu, yalondebwa nga nnantameggwa w'ebyobuwangwa mu siriimu ne mukenenya mu bavubuka okuva mu UNAID, ng'akola nnyo okukulembera kampeyini z'ebyobulamu mu kitundu okulwanirira enteekateeka ya "End AIDS by 2030". <ref>{{Cite web |title=King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukiidi IV of the Tooro Kingdom in Uganda |url=https://www.unaids.org/en/aboutunaids/unaidsambassadors/king-oyo-uganda |access-date=August 28, 2026 |website=UNAIDS}}</ref> <ref>{{Cite web |date=September 20, 2016 |title=King Oyo Wants Kingdom Free From HIV By 2030 |url=https://chimpreports.com/king-oyo-wants-kingdom-free-from-hiv-by-2030/ |access-date=August 28, 2026 |website=ChimpReports}}</ref> Okusobola okutumbula embeera z’abantu mu kitundu, yatandikawo King Oyo Model Farm e Bugaaki mu Disitulikiti y’e Kyenjojo, ekola ng’ekifo eky’okuyiga eky’obumanyirivu eri enkola z’ebyobulimi ez’omulembe, eziwangaala. <ref>{{Cite news |last=Malik |first=Faisal |date=April 4, 2022 |title=King Oyo establishes model farm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-establishes-model-farm-3789572 |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=October 23, 2023 |title=King Oyo Hails President Museveni for Skilling the Youth |url=https://statehouse.go.ug/king-oyo-hails-president-museveni-for-skilling-the-youth/ |access-date=August 28, 2026 |website=State House Uganda}}</ref> Ekirala, wansi w’enteekateeka y’obwakabaka eya Vision 2045, yalagira okuzimba ekifo ky’abavubuka abamanyi obukugu mu ICT e Mucwa mu [[Fort Portal]] okulwanyisa ebbula ly’emirimu mu bavubuka nga bayita mu kusoma n’okuwandiika mu ngeri ya digito. <ref>{{Cite news |date=May 21, 2022 |title=King Oyo commissions construction of Tooro's first ICT skilling center |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-commissions-construction-of-tooro-s-first-ict-skilling-center-3822738 |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> Okukuuma ebifo ebikulu eby’obusika ng’Olubiri lw’Obwakabaka e Karuziika n’okuwagira ebikujjuko ''by’Empango'' eby’ennono nabyo bibadde biyamba nnyo okuteeka Fort Portal mu kifo ky’ekibuga ekikulu eky’obulambuzi mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom Hails President Museveni's Vocational Skills Initiative |url=https://presidentialinitiatives.go.ug/tooro-kingdom-hails-president-musevenis-vocational-skills-initiative/ |access-date=August 28, 2026 |website=Presidential Initiatives Uganda}}</ref> === Omukululo gwe mu kukuuma obutonde bw’ensi === Omukulu w’Obwakabaka '''[[Rukidi IV ow’e Tooro|Rukirabasaija Omukama Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV]]''' yali mugezi nnyo mu kulwanirira obutonde bw’ensi eyalwanirira kampeyini ennene ku kukuuma obutonde naddala mu myaka egyasembayo egy’obufuzi bwe. Bangi ababadde bakyalidde [[Fort Portal|ekibuga]] [[Fort Portal]] bajja kujjukira [https://watershed.nl/index.html%3Fp=2671.html omugga Mpanga] oguluka mu kitiibwa mu Fort Portal yonna, nga gusala enguudo ennene mu kibuga nga tegunnayingira mu kkuumiro ly’ebisolo erya [https://ugandawildlife.org/national-parks/kibale-national-park/ Kibale National Park] gye guyitamu nga tegunnayiwa mazzi gaagwo mu [[Ennyanja George mu Uganda.|nnyanja George]] mu kiwonvu kya Great Rift Valley . Omugga Mpanga gufukirira ddala ekibuga Fort Portal mu ngeri ez’enjawulo ng’amazzi gaakyo. Mu by’enfuna, ebintu bingi eby’obulimi ebitundibwa mu kibuga bifukirira emigga gya Mpanga mu nsozi emitala w’amazzi gaayo. Munda mu kibuga kyennyini, omugga Mpanga gumaze emyaka mingi nga gwe gusinga okuggyibwamu amazzi agaweebwa ekitongole ky’amazzi n’emyala ekya National Water and Sewerage Corporation ku kyuma kyaakyo ekirongoosa e Kabundaire. Abamanyi enkola y’okusuula kasasiro mu bibuga mu Uganda bajja kusiima omulimu gw’emikutu gy’amazzi nga Mpanga mu kutambuza amazzi amakyafu. Ekifaananyi okuva e Fort Portal tekibadde kya njawulo kuba Mpanga okumala emyaka ebadde etambuza kasasiro mungi nnyo okuva mu bitundu by’e Fort Portal. Omuntu ayinza okwanguyirwa okwerabira nti ekizibu ky’okuddukanya kasasiro mu Uganda kizibu nnyo okusinga okukiikirira okwangu okukoleddwa wano. Abamanyi Fort Portal bagenda kukakasa obungi bwa kasasiro omukalu asuulibwa mu mugga Mpanga buli lunaku. Enkola eno nayo tekyuka mu kifo omugga we gukwata amazzi. Ettaka eritapimibwa linaazibwa mu mugga mu kiseera ky’enkuba, ne lifuuka ekitoomi ekinywevu. Abo abasinga okussa ssente mu bulabe bw’obutonde bw’ensi obw’enjawulo bajja kutujjukiza obucaafu bw’eddagala obw’obutwa obunaazibwa okuva mu faamu z’oku nsozi n’ekibuga wakati mu mataba gano ag’ebitosi. Mpanga, mu kitangaala kino, ebadde nti omusuwa gw’obulamu Fort Portal gwe yatwala nga tegufaayo nnyo. <ref>{{Cite web |title=King Oyo Launches Save River Mpanga Now Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/king-oyo-launches-save-river-mpanga-now-campaign- |access-date=2026-08-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Era wano omugenzi Omukama we yawandiise omusika ogw’olubeerera. Nga omwaka 2019, oluvannyuma lw’okweraliikirira kw’ekitundu ku kabi ebikolwa by’abantu bye bituuse ku mugga Mpanga, Omukama yasituka n’asaba abakuuma obutonde bw’ensi okutaasa omugga guno. <ref>{{Cite web |title=King Oyo Launches Save River Mpanga Now Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/king-oyo-launches-save-river-mpanga-now-campaign- |access-date=2026-08-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Ng’asuula obuweerero bw’olubiri lwe, Kabaka Oyo yali ku mwanjo mu kaweefube w’okukunga abantu b’omu kitundu okugogola omugga guno n’okuguwummuza kasasiro omukalu ow’awaka, eyali alabika ng’azibye omugga. Ebifaananyi by’omugenzi Kabaka ng’asika kasasiro omukalu mu mugga bijja kusigala nga biwandiikiddwa enkalakkalira mu birowoozo by’abantu bangi. Akabonero kano ak’obuntu, akayambadde obwetoowaze, ke kagulumiza obufuzi bwe n’okwewaayo okutaliimu kubuusabuusa eri abantu be eri echolons eza waggulu bwe zityo. == Engule n'okusiimibwa == Mu bufuzi bwe bwonna, Kabaka Oyo abadde afuna ebirabo ebiwerako mu nsi yonna n’eby’omu kitundu ng’asiima omulimu gwe ogw’okuyamba abantu, kaweefube w’okuzimba emirembe, n’obukulembeze mu nteekateeka z’ebyobulamu mu bantu. * '''Global Top 100 Most Influential People of African Descent (2019):''' Yasiimibwa wansi w’omutendera gw’Ebyobufuzi n’Enfuga okuva mu kaweefube w’abantu abasinga obuyinza okuva mu Afrika (MIPAD) oluvannyuma lw’olukiiko lw’amawanga amagatte. <ref>{{Cite web |title=MIPAD Class of 2019: Most Influential People of African Descent |url=https://mipad.org |access-date=August 28, 2026 |website=MIPAD}}</ref> * '''World Civility Award (2019):''' Yasiimibwa ekitongole ky’ensi yonna ekya iChange Nations mu kuweza emyaka 24 egy’okutikkirwa ku ntebe olw’obukulembeze bwe obw’enjawulo obw’okuyamba abantu ne kampeyini z’okulwanyisa ekirwadde kya siriimu. <ref>{{Cite news |date=13 September 2019 |title=King Oyo Receives World Civility Award |url=https://ugandaradionetwork.net |access-date=August 28, 2026 |work=Uganda Radio Network}}</ref> * '''Engule y’emirembe mu nsi yonna:''' Eweebwa Obuwangwa obw’omu Ggulu, Emirembe gy’Ensi Yonna, Okuzzaawo Ekitangaala (HWPL) ng’asiima omulimu gwe yakola mu kutumbula obumu, obuwangwa, n’okugonjoola obutakkaanya mu Buvanjuba bwa Afrika. <ref>{{Cite news |title=Museveni, King Oyo get peace awards |url=https://monitor.co.ug |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> * '''Rotary Vocational Award:''' Eweebwa kiraabu za Rotary ez’omu kitundu olw’ebintu bye yeewaddeyo mu bulungi bw’abantu, naddala olw’okutegeka enkambi z’abasawo abangi ezaawa enkumi n’enkumi z’abantu be yalongoosebwa ku bwereere n’okufuna obujjanjabi. <ref>{{Cite news |title=King Oyo awarded for efforts in healthcare |url=https://monitor.co.ug |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] rf3wc6iuf3uv46ixibrgl9g32c7fy6e 73252 73245 2026-08-28T22:19:01Z Ssemmanda will 3837 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371810583|Rukidi IV of Tooro]]" 73252 wikitext text/x-wiki   '''Rukirabasaija Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV''' (Omukama Oyo) (16 April 1992 – 27 Ogwomunaana 2026), yali [[Omukama owa Tooro|Omukama wa Tooro]] mu [[Uganda]] okuva mu 1995 okutuuka mu 2026. Yali mutabani wa [[Omukama w'e Tooro|Omukama Patrick David Matthew Kaboyo Rwamuhokya Olimi III]] ne [[Best Kemigisa|Omugo Best Kemigisa]].<ref>{{Cite web |title=Omukama Oyo celebrates 29th birthday |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/98591 |access-date=2023-01-27 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 1995, Oyo yatuula ku ntebe, n’afuuka omukulembeze w'Obukama bwa Tooro ow’omulundi ogw'ekkumi n'esatu obwali bumaze emyaka 180, n'afuuka Omukulembeze w'ensikirano ekyasinze obuto mu nsi yonna eyatandika okufuga ku myaka esatu gyokka.<ref name=":0">{{Cite web |last=Gabbi Shaw |last2=Caroline Praderio |title=16 of the youngest monarchs in history |url=https://www.insider.com/youngest-monarchs-in-history-2017-2 |access-date=2022-09-09 |website=Insider |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Okufa kwa kitaawe, Omukama Kaboyo mu 1995 kwategeeza nti omulangira ono yalina okutwala obuvunaanyizibwa obw'okudda mu bigere by'Omukama mu myaka gye egy’obuto. Ku ssaawa 8 ez’ekiro nga 12 Ogwomwenda 1995, nga wayise wiiki emu nga omugenzi aziikiddwa, emikolo gy’okukwasa Oyo obuyinza gyatandika okuteekebwa mu nkola. Rukidi IV yafuuka Omukulembeze ow'ensikirano ow'omulembe guno asinga obuto ku myaka 3 gyokka.<ref name=":0" /> Emikolo gyalimu okutuukiriza akalombolombo ak'olutalo olw'oku mulyango gw'olubiri olwalwanibwa wakati w'abalwanyi b'omulabe w'omulangira "omujeemu" n'eggye ly'Obukama, n'okugezaako okulemesa okutuuza Rukidi IV. ''Omusuuga'' (omukulu w<nowiki>'ekika ky'Olulyo oluvaamu Omukama) yakoowoola balubaale okukuba omulangira afe singa aba nga si wa musaayi gwa lulyo oluvaamu Omukama. Rukidi IV bwe yayita ku mutendera guno, yakkirizibwa okukuba eŋŋoma ya Nyalebe. Eno y'eŋŋoma enkulu ey''</nowiki>Abachwezi, ekubibwa abeera agenda okufuuka Omukama nga bajjajjaa be abaamusooka bwe bajjanga bakola.<ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom – His Royal Highness King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV |url=https://toorokingdom.org/ |access-date=2026-08-28 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://madisonmanor.co.za/blog/king-oyo-of-uganda/ |access-date=2026-08-28 |website=madisonmanor.co.za}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom – His Royal Highness King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV |url=https://toorokingdom.org/ |access-date=2026-08-28 |language=en-US}}</ref> Ku ssaawa nnya ez’oku makya, Rukidi IV yatikkirwa engule n'afuuka Omukama wa Tooro wakati mu bantu abaali bajaganya n’ayingira ''olubiri lw’e Karuziika'' olusangibwa e ''Nyamunyaka''. Emikolo gy’ebyobuwangwa (''Emirwa y’Obuhangwa'') gyaddiriwa egy'eddiini egyakulemberwa Omulabirizi eyawummula ow'Obulabirizi bwa Rwenzori, Eustance Kamanyire. [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] yeetaba ku Matikkira gano, n’akubagiza n'Omukama Oyo olw'okufiirwa kitaawe.  Ng’akyali mwana muto, ng’oggyeeko emirimu gye emitongole, Rukidi IV yagenda ku ssomero n’azannyanga n’emikwano. Wabula olw'obukulu bwe, yawalirizibwanga okubeeranga n'omukuumi n'okusomera mu masomero ag'obwannannyini. Rukidi IV yamala emyaka ebiri mu kibuga London era n’asomerayo omutendera gwa nassale. Bwe yakomawo e Uganda yasomera mu ssomero lya Aga Khan Primary School mu Kampala. Oluvannyuma yeegatta ku [[Kampala International School|Kampala International School Uganda]] gye yasomera siniya ng'anyumirwa nnyo essomo ly'okukuba n'okusiiga ebifaananyi, okuyimba, okubala, n’okuwuga. Oluvannyuma yeewandiisa okusoma ddiguli mu byobusuubuzi okuva mu yunivasite ya Winchester mu Bungereza. Mu Gwekkumi 2013, Rukidi IV yatikkirwa ddiguli eno mu yunivasite y'emu.<ref>{{Cite web |date=16 October 2013 |title=King Oyo To Graduate Today – Red Pepper Uganda |url=https://www.redpepper.co.ug/king-oyo-to-graduate-today/ |access-date=2019-06-12 |language=en-US}}</ref> == Obukulembeze bwe == Abakuza basatu baalondebwa okulabirira n'okukuza Rukidi IV okutuusa lwe yafuuka Omukama era nga bamuyambako n'okuddukanya ensonga ez'obuwangwa bw'Obukama mu kiseera ng'akyali muto. Mu kiseera we yatuuzibwa ku ntebe, abakuza be abasatu kwaliko John Katuramu eyali Katikkiro we (Omuhiikirwa), Rev. Canon James Rabwoni ne Mgr. Thomas Kisembo. Ate mu 2002, abakuza abalala basatu baalondebwa okwali; Prof. Oswald Ndolereire, Zerio Byabagambi ne Isaiah Kalya ne baweereza okutuusa mu 2007. Oluvannyuma obuvunaanyizibwa ne bukwasibwa Rev. Richard Baguma, George Nyakairu ne Justin Bakahumura okutuusa Omukama Oyo lwe yaweza emyaka 18, mu 2010 ne yeetongola.<ref>{{Cite web |date=2025-09-11 |title=Inside King Oyo’s enthronement at age 3 in 1995 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/inside-king-oyo-s-enthronement-at-age-3-in-1995-5189106 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-24 |title=How Tooro Kingdom was run by a young king |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-tooro-kingdom-was-run-by-a-young-king-1471838 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu bakuza abalala ab'enkizo mwe mwali nnyina Omugo, [[Best Kemigisa]], ssenga we [[Princess Elizabeth of Tooro|Omumbejja Elizabeth Bagaaya]], Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Muwenda Mutebi II]], Naabagereka [[Sylvia Nagginda]] ne Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2016-08-26 |title=Unveiling King Oyo of Uganda: The Untold Story of a Legendary Monarch {{!}} Madison Manor |url=https://madisonmanor.co.za/blog/king-oyo-of-uganda/ |access-date=2026-08-28 |website=madisonmanor.co.za |language=en-US}}</ref> Muamar Gaddafi yali mukuumi w’Obukama bwa Tooro ng’alina enkolagana ey’oku lusegere n’olulyo olulangira e Tooro. Mu 2001, Rukidi IV oyalina emyaka omwenda yatuuma Gaddafi erinnya "omukuumi" w'Obukama era n'amuyita okwetaba mu bikujjuko by'okujaguza emyaka mukaaga egy'okutikkirwa ku ntebe mu 2001. Gaddafi yali awaddeyo ssente mu Bukama, n’ayambako okusasula ssente z’okuddaabiriza olubiri mu Fort Portal. (Okusinziira ku Esawu UCU).<ref>{{Cite web |date=2021-01-23 |title=Tooro Kingdom, where Gaddafi still rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tooro-kingdom-where-gaddafi-still-rules-1528250 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Okufa kwe == Akawungeezi ka 27 August 2026, amawulire gaatandika okusaasaana ennyo ku mikutu gya yintaneeti mu Uganda nga gagamba nti Rukidi IV yali afiiridde mu [[America|Amerika]].<ref>{{Cite web |date=2026-08-27 |title=Unverified Reports Claim King Oyo of Tooro Kingdom Has Died |url=https://nymynet.com/unverified-reports-claim-king-oyo-of-tooro-kingdom-has-died/ |access-date=2026-08-27 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref> Ssaabaminisita w’Obukama yasooka kusazaamu eby'okumubika, kyokka n'agamba nti yali mu mbeera mbi kwe kusaba Bannayuganda bamuteeke mu ssaala zaabwe. <ref>{{Cite web |date=2026-08-27 |title=King Oyo in critical condition, prime minister urges prayer and restraint |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-in-critical-condition-prime-minister-urges-prayer-and-restraint-5573578 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> Naye ate ku ssaawa 4:00 ez’ekiro ekyo, EAT, Ssaabaninisita yakomawo n'ategeeza ensi nti Rukid yali akakasiddwa nti afiiridde mu Amerika. Yalina emyaka 34.<ref>{{Cite news |last=Ashaba |first=Alex |date=27 August 2026 |title=World's youngest king: Tooro's Omukama Oyo dies, heir announced |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/world-s-youngest-king-tooro-s-omukama-oyo-dies-heir-announced-5573838 |access-date=27 August 2026 |work=[[Daily Monitor]]}}</ref><ref>{{Cite news |date=27 August 2026 |title=King Oyo Dies at 34, Tooro Premier Says Monarch Leaves Prince as Heir |url=https://chimpreports.com/king-oyo-dies-at-34-tooro-premier-says-monarch-leaves-prince-as-heir/ |access-date=27 August 2026 |work=ChimpReports}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2026-08-27 |title=Omukama Oyo dies at 34, kingdom assures continuity of the crown |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/omukama-oyo-dies-at-34-kingdom-assures-continuity-of-the-crown-5573838 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitiibwa kye == Rukidi IV yali ''Omukama'', ekitegeeza "Kabaka," ne ''Rukirabasaija'', ekitegeeza "omukulu mu bantu." Wadde nga yali atwalibwa ng’omukulembeze ow’obwannannyini ow’Abatooro, obuyinza bwa Rukidi IV bwakoma ku mirimu gya buwangwa. Omutwe gwe mu bujjuvu n'erinnya lye yali ''Rukirabasaija Omukama Oyo Nyimba Kabamba-Iguru Rukidi IV'' . <ref>{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2026-08-28 |title=PROFILE: Who Was King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20260828/197192/profile-who-was-king-oyo-nyimba-kabamba-iguru-rukidi-iv.html |access-date=2026-08-28 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> == Omukululo gwe == Obufuzi bwa Kabaka Oyo bubadde bunnyonnyolwa nnyo olw’okwewaayo kwe eri enkyukakyuka mu by’enfuna n’embeera z’abantu mu Bwakabaka bwa Tooro, ng’essira aliteeka ku kunyweza abavubuka, ebyobulamu, ebyobulimi ebiwangaala, n’okukuuma obuwangwa. Ng’akulira mu maaso g’abantu nga kabaka asinga obuto mu nsi yonna afuga, yakyuka n’afuuka omukulembeze omuyiiya eyakozesa omukutu gwe okulwanirira pulojekiti z’enkulaakulana n’okuyamba abantu be yali afuga. Nga nnantameggwa w'ebyobulamu by'abantu, yalondebwa nga nnantameggwa w'ebyobuwangwa mu siriimu ne mukenenya mu bavubuka okuva mu UNAID, ng'akola nnyo okukulembera kampeyini z'ebyobulamu mu kitundu okulwanirira enteekateeka ya "End AIDS by 2030". <ref>{{Cite web |title=King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukiidi IV of the Tooro Kingdom in Uganda |url=https://www.unaids.org/en/aboutunaids/unaidsambassadors/king-oyo-uganda |access-date=August 28, 2026 |website=UNAIDS}}</ref> <ref>{{Cite web |date=September 20, 2016 |title=King Oyo Wants Kingdom Free From HIV By 2030 |url=https://chimpreports.com/king-oyo-wants-kingdom-free-from-hiv-by-2030/ |access-date=August 28, 2026 |website=ChimpReports}}</ref> Okusobola okutumbula embeera z’abantu mu kitundu, yatandikawo King Oyo Model Farm e Bugaaki mu Disitulikiti y’e Kyenjojo, ekola ng’ekifo eky’okuyiga eky’obumanyirivu eri enkola z’ebyobulimi ez’omulembe, eziwangaala. <ref>{{Cite news |last=Malik |first=Faisal |date=April 4, 2022 |title=King Oyo establishes model farm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-establishes-model-farm-3789572 |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=October 23, 2023 |title=King Oyo Hails President Museveni for Skilling the Youth |url=https://statehouse.go.ug/king-oyo-hails-president-museveni-for-skilling-the-youth/ |access-date=August 28, 2026 |website=State House Uganda}}</ref> Ekirala, wansi w’enteekateeka y’obwakabaka eya Vision 2045, yalagira okuzimba ekifo ky’abavubuka abamanyi obukugu mu ICT e Mucwa mu [[Fort Portal]] okulwanyisa ebbula ly’emirimu mu bavubuka nga bayita mu kusoma n’okuwandiika mu ngeri ya digito. <ref>{{Cite news |date=May 21, 2022 |title=King Oyo commissions construction of Tooro's first ICT skilling center |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-commissions-construction-of-tooro-s-first-ict-skilling-center-3822738 |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> Okukuuma ebifo ebikulu eby’obusika ng’Olubiri lw’Obwakabaka e Karuziika n’okuwagira ebikujjuko ''by’Empango'' eby’ennono nabyo bibadde biyamba nnyo okuteeka Fort Portal mu kifo ky’ekibuga ekikulu eky’obulambuzi mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom Hails President Museveni's Vocational Skills Initiative |url=https://presidentialinitiatives.go.ug/tooro-kingdom-hails-president-musevenis-vocational-skills-initiative/ |access-date=August 28, 2026 |website=Presidential Initiatives Uganda}}</ref> === Omukululo gwe mu kukuuma obutonde bw’ensi === Omukulu w’Obwakabaka '''[[Rukidi IV ow’e Tooro|Rukirabasaija Omukama Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV]]''' yali mugezi nnyo mu kulwanirira obutonde bw’ensi eyalwanirira kampeyini ennene ku kukuuma obutonde naddala mu myaka egyasembayo egy’obufuzi bwe. Bangi ababadde bakyalidde [[Fort Portal|ekibuga]] [[Fort Portal]] bajja kujjukira [https://watershed.nl/index.html%3Fp=2671.html omugga Mpanga] oguluka mu kitiibwa mu Fort Portal yonna, nga gusala enguudo ennene mu kibuga nga tegunnayingira mu kkuumiro ly’ebisolo erya [https://ugandawildlife.org/national-parks/kibale-national-park/ Kibale National Park] gye guyitamu nga tegunnayiwa mazzi gaagwo mu [[Ennyanja George mu Uganda.|nnyanja George]] mu kiwonvu kya Great Rift Valley . Omugga Mpanga gufukirira ddala ekibuga Fort Portal mu ngeri ez’enjawulo ng’amazzi gaakyo. Mu by’enfuna, ebintu bingi eby’obulimi ebitundibwa mu kibuga bifukirira emigga gya Mpanga mu nsozi emitala w’amazzi gaayo. Munda mu kibuga kyennyini, omugga Mpanga gumaze emyaka mingi nga gwe gusinga okuggyibwamu amazzi agaweebwa ekitongole ky’amazzi n’emyala ekya National Water and Sewerage Corporation ku kyuma kyaakyo ekirongoosa e Kabundaire. Abamanyi enkola y’okusuula kasasiro mu bibuga mu Uganda bajja kusiima omulimu gw’emikutu gy’amazzi nga Mpanga mu kutambuza amazzi amakyafu. Ekifaananyi okuva e Fort Portal tekibadde kya njawulo kuba Mpanga okumala emyaka ebadde etambuza kasasiro mungi nnyo okuva mu bitundu by’e Fort Portal. Omuntu ayinza okwanguyirwa okwerabira nti ekizibu ky’okuddukanya kasasiro mu Uganda kizibu nnyo okusinga okukiikirira okwangu okukoleddwa wano. Abamanyi Fort Portal bagenda kukakasa obungi bwa kasasiro omukalu asuulibwa mu mugga Mpanga buli lunaku. Enkola eno nayo tekyuka mu kifo omugga we gukwata amazzi. Ettaka eritapimibwa linaazibwa mu mugga mu kiseera ky’enkuba, ne lifuuka ekitoomi ekinywevu. Abo abasinga okussa ssente mu bulabe bw’obutonde bw’ensi obw’enjawulo bajja kutujjukiza obucaafu bw’eddagala obw’obutwa obunaazibwa okuva mu faamu z’oku nsozi n’ekibuga wakati mu mataba gano ag’ebitosi. Mpanga, mu kitangaala kino, ebadde nti omusuwa gw’obulamu Fort Portal gwe yatwala nga tegufaayo nnyo. <ref>{{Cite web |title=King Oyo Launches Save River Mpanga Now Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/king-oyo-launches-save-river-mpanga-now-campaign- |access-date=2026-08-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Era wano omugenzi Omukama we yawandiise omusika ogw’olubeerera. Nga omwaka 2019, oluvannyuma lw’okweraliikirira kw’ekitundu ku kabi ebikolwa by’abantu bye bituuse ku mugga Mpanga, Omukama yasituka n’asaba abakuuma obutonde bw’ensi okutaasa omugga guno. <ref>{{Cite web |title=King Oyo Launches Save River Mpanga Now Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/king-oyo-launches-save-river-mpanga-now-campaign- |access-date=2026-08-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Ng’asuula obuweerero bw’olubiri lwe, Kabaka Oyo yali ku mwanjo mu kaweefube w’okukunga abantu b’omu kitundu okugogola omugga guno n’okuguwummuza kasasiro omukalu ow’awaka, eyali alabika ng’azibye omugga. Ebifaananyi by’omugenzi Kabaka ng’asika kasasiro omukalu mu mugga bijja kusigala nga biwandiikiddwa enkalakkalira mu birowoozo by’abantu bangi. Akabonero kano ak’obuntu, akayambadde obwetoowaze, ke kagulumiza obufuzi bwe n’okwewaayo okutaliimu kubuusabuusa eri abantu be eri echolons eza waggulu bwe zityo. == Engule n'okusiimibwa == Mu bufuzi bwe bwonna, Kabaka Oyo abadde afuna ebirabo ebiwerako mu nsi yonna n’eby’omu kitundu ng’asiima omulimu gwe ogw’okuyamba abantu, kaweefube w’okuzimba emirembe, n’obukulembeze mu nteekateeka z’ebyobulamu mu bantu. * '''Global Top 100 Most Influential People of African Descent (2019):''' Yasiimibwa wansi w’omutendera gw’Ebyobufuzi n’Enfuga okuva mu kaweefube w’abantu abasinga obuyinza okuva mu Afrika (MIPAD) oluvannyuma lw’olukiiko lw’amawanga amagatte. <ref>{{Cite web |title=MIPAD Class of 2019: Most Influential People of African Descent |url=https://mipad.org |access-date=August 28, 2026 |website=MIPAD}}</ref> * '''World Civility Award (2019):''' Yasiimibwa ekitongole ky’ensi yonna ekya iChange Nations mu kuweza emyaka 24 egy’okutikkirwa ku ntebe olw’obukulembeze bwe obw’enjawulo obw’okuyamba abantu ne kampeyini z’okulwanyisa ekirwadde kya siriimu. <ref>{{Cite news |date=13 September 2019 |title=King Oyo Receives World Civility Award |url=https://ugandaradionetwork.net |access-date=August 28, 2026 |work=Uganda Radio Network}}</ref> * '''Engule y’emirembe mu nsi yonna:''' Eweebwa Obuwangwa obw’omu Ggulu, Emirembe gy’Ensi Yonna, Okuzzaawo Ekitangaala (HWPL) ng’asiima omulimu gwe yakola mu kutumbula obumu, obuwangwa, n’okugonjoola obutakkaanya mu Buvanjuba bwa Afrika. <ref>{{Cite news |title=Museveni, King Oyo get peace awards |url=https://monitor.co.ug |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> * '''Rotary Vocational Award:''' Eweebwa kiraabu za Rotary ez’omu kitundu olw’ebintu bye yeewaddeyo mu bulungi bw’abantu, naddala olw’okutegeka enkambi z’abasawo abangi ezaawa enkumi n’enkumi z’abantu be yalongoosebwa ku bwereere n’okufuna obujjanjabi. <ref>{{Cite news |title=King Oyo awarded for efforts in healthcare |url=https://monitor.co.ug |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 3am0pjldxhz1jo7a0ema87rxvazjb7x 73253 73252 2026-08-28T22:22:38Z Ssemmanda will 3837 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371810583|Rukidi IV of Tooro]]" 73253 wikitext text/x-wiki    '''Rukirabasaija Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV''' (Omukama Oyo) (16 April 1992 – 27 Ogwomunaana 2026), yali [[Omukama owa Tooro|Omukama wa Tooro]] mu [[Uganda]] okuva mu 1995 okutuuka mu 2026. Yali mutabani wa [[Omukama w'e Tooro|Omukama Patrick David Matthew Kaboyo Rwamuhokya Olimi III]] ne [[Best Kemigisa|Omugo Best Kemigisa]].<ref>{{Cite web |title=Omukama Oyo celebrates 29th birthday |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/98591 |access-date=2023-01-27 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 1995, Oyo yatuula ku ntebe, n’afuuka omukulembeze w'Obukama bwa Tooro ow’omulundi ogw'ekkumi n'esatu obwali bumaze emyaka 180, n'afuuka Omukulembeze w'ensikirano ekyasinze obuto mu nsi yonna eyatandika okufuga ku myaka esatu gyokka.<ref name=":0">{{Cite web |last=Gabbi Shaw |last2=Caroline Praderio |title=16 of the youngest monarchs in history |url=https://www.insider.com/youngest-monarchs-in-history-2017-2 |access-date=2022-09-09 |website=Insider |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Okufa kwa kitaawe, Omukama Kaboyo mu 1995 kwategeeza nti omulangira ono yalina okutwala obuvunaanyizibwa obw'okudda mu bigere by'Omukama mu myaka gye egy’obuto. Ku ssaawa 8 ez’ekiro nga 12 Ogwomwenda 1995, nga wayise wiiki emu nga omugenzi aziikiddwa, emikolo gy’okukwasa Oyo obuyinza gyatandika okuteekebwa mu nkola. Rukidi IV yafuuka Omukulembeze ow'ensikirano ow'omulembe guno asinga obuto ku myaka 3 gyokka.<ref name=":0" /> Emikolo gyalimu okutuukiriza akalombolombo ak'olutalo olw'oku mulyango gw'olubiri olwalwanibwa wakati w'abalwanyi b'omulabe w'omulangira "omujeemu" n'eggye ly'Obukama, n'okugezaako okulemesa okutuuza Rukidi IV. ''Omusuuga'' (omukulu w<nowiki>'ekika ky'Olulyo oluvaamu Omukama) yakoowoola balubaale okukuba omulangira afe singa aba nga si wa musaayi gwa lulyo oluvaamu Omukama. Rukidi IV bwe yayita ku mutendera guno, yakkirizibwa okukuba eŋŋoma ya Nyalebe. Eno y'eŋŋoma enkulu ey''</nowiki>Abachwezi, ekubibwa abeera agenda okufuuka Omukama nga bajjajjaa be abaamusooka bwe bajjanga bakola.<ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom – His Royal Highness King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV |url=https://toorokingdom.org/ |access-date=2026-08-28 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://madisonmanor.co.za/blog/king-oyo-of-uganda/ |access-date=2026-08-28 |website=madisonmanor.co.za}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom – His Royal Highness King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV |url=https://toorokingdom.org/ |access-date=2026-08-28 |language=en-US}}</ref> Ku ssaawa nnya ez’oku makya, Rukidi IV yatikkirwa engule n'afuuka Omukama wa Tooro wakati mu bantu abaali bajaganya n’ayingira ''olubiri lw’e Karuziika'' olusangibwa e ''Nyamunyaka''. Emikolo gy’ebyobuwangwa (''Emirwa y’Obuhangwa'') gyaddiriwa egy'eddiini egyakulemberwa Omulabirizi eyawummula ow'Obulabirizi bwa Rwenzori, Eustance Kamanyire. [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] yeetaba ku Matikkira gano, n’akubagiza n'Omukama Oyo olw'okufiirwa kitaawe.  Ng’akyali mwana muto, ng’oggyeeko emirimu gye emitongole, Rukidi IV yagenda ku ssomero n’azannyanga n’emikwano. Wabula olw'obukulu bwe, yawalirizibwanga okubeeranga n'omukuumi n'okusomera mu masomero ag'obwannannyini. Rukidi IV yamala emyaka ebiri mu kibuga London era n’asomerayo omutendera gwa nassale. Bwe yakomawo e Uganda yasomera mu ssomero lya Aga Khan Primary School mu Kampala. Oluvannyuma yeegatta ku [[Kampala International School|Kampala International School Uganda]] gye yasomera siniya ng'anyumirwa nnyo essomo ly'okukuba n'okusiiga ebifaananyi, okuyimba, okubala, n’okuwuga. Oluvannyuma yeewandiisa okusoma ddiguli mu byobusuubuzi okuva mu yunivasite ya Winchester mu Bungereza. Mu Gwekkumi 2013, Rukidi IV yatikkirwa ddiguli eno mu yunivasite y'emu.<ref>{{Cite web |date=16 October 2013 |title=King Oyo To Graduate Today – Red Pepper Uganda |url=https://www.redpepper.co.ug/king-oyo-to-graduate-today/ |access-date=2019-06-12 |language=en-US}}</ref> == Obukulembeze bwe == Abakuza basatu baalondebwa okulabirira n'okukuza Rukidi IV okutuusa lwe yafuuka Omukama era nga bamuyambako n'okuddukanya ensonga ez'obuwangwa bw'Obukama mu kiseera ng'akyali muto. Mu kiseera we yatuuzibwa ku ntebe, abakuza be abasatu kwaliko John Katuramu eyali Katikkiro we (Omuhiikirwa), Rev. Canon James Rabwoni ne Mgr. Thomas Kisembo. Ate mu 2002, abakuza abalala basatu baalondebwa okwali; Prof. Oswald Ndolereire, Zerio Byabagambi ne Isaiah Kalya ne baweereza okutuusa mu 2007. Oluvannyuma obuvunaanyizibwa ne bukwasibwa Rev. Richard Baguma, George Nyakairu ne Justin Bakahumura okutuusa Omukama Oyo lwe yaweza emyaka 18, mu 2010 ne yeetongola.<ref>{{Cite web |date=2025-09-11 |title=Inside King Oyo’s enthronement at age 3 in 1995 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/inside-king-oyo-s-enthronement-at-age-3-in-1995-5189106 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-24 |title=How Tooro Kingdom was run by a young king |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-tooro-kingdom-was-run-by-a-young-king-1471838 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu bakuza abalala ab'enkizo mwe mwali nnyina Omugo, [[Best Kemigisa]], ssenga we [[Princess Elizabeth of Tooro|Omumbejja Elizabeth Bagaaya]], Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Muwenda Mutebi II]], Naabagereka [[Sylvia Nagginda]] ne Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2016-08-26 |title=Unveiling King Oyo of Uganda: The Untold Story of a Legendary Monarch {{!}} Madison Manor |url=https://madisonmanor.co.za/blog/king-oyo-of-uganda/ |access-date=2026-08-28 |website=madisonmanor.co.za |language=en-US}}</ref> Muamar Gaddafi yali mukuumi w’Obukama bwa Tooro ng’alina enkolagana ey’oku lusegere n’olulyo olulangira e Tooro. Mu 2001, Rukidi IV oyalina emyaka omwenda yatuuma Gaddafi erinnya "omukuumi" w'Obukama era n'amuyita okwetaba mu bikujjuko by'okujaguza emyaka mukaaga egy'okutikkirwa ku ntebe mu 2001. Gaddafi yali awaddeyo ssente mu Bukama, n’ayambako okusasula ssente z’okuddaabiriza olubiri mu Fort Portal. (Okusinziira ku Esawu UCU).<ref>{{Cite web |date=2021-01-23 |title=Tooro Kingdom, where Gaddafi still rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tooro-kingdom-where-gaddafi-still-rules-1528250 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Okufa kwe == Akawungeezi ka 27 August 2026, amawulire gaatandika okusaasaana ennyo ku mikutu gya yintaneeti mu Uganda nga gagamba nti Rukidi IV yali afiiridde mu [[America|Amerika]].<ref>{{Cite web |date=2026-08-27 |title=Unverified Reports Claim King Oyo of Tooro Kingdom Has Died |url=https://nymynet.com/unverified-reports-claim-king-oyo-of-tooro-kingdom-has-died/ |access-date=2026-08-27 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref> Ssaabaminisita w’Obukama yasooka kusazaamu eby'okumubika, kyokka n'agamba nti yali mu mbeera mbi kwe kusaba Bannayuganda bamuteeke mu ssaala zaabwe. <ref>{{Cite web |date=2026-08-27 |title=King Oyo in critical condition, prime minister urges prayer and restraint |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-in-critical-condition-prime-minister-urges-prayer-and-restraint-5573578 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> Naye ate ku ssaawa 4:00 ez’ekiro ekyo, EAT, Ssaabaninisita yakomawo n'ategeeza ensi nti Rukid yali akakasiddwa nti afiiridde mu Amerika. Yalina emyaka 34.<ref>{{Cite news |last=Ashaba |first=Alex |date=27 August 2026 |title=World's youngest king: Tooro's Omukama Oyo dies, heir announced |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/world-s-youngest-king-tooro-s-omukama-oyo-dies-heir-announced-5573838 |access-date=27 August 2026 |work=[[Daily Monitor]]}}</ref><ref>{{Cite news |date=27 August 2026 |title=King Oyo Dies at 34, Tooro Premier Says Monarch Leaves Prince as Heir |url=https://chimpreports.com/king-oyo-dies-at-34-tooro-premier-says-monarch-leaves-prince-as-heir/ |access-date=27 August 2026 |work=ChimpReports}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2026-08-27 |title=Omukama Oyo dies at 34, kingdom assures continuity of the crown |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/omukama-oyo-dies-at-34-kingdom-assures-continuity-of-the-crown-5573838 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitiibwa kye == Rukidi IV yali ''Omukama'', ekitegeeza "Kabaka," ne ''Rukirabasaija'', ekitegeeza "omukulu mu bantu." Wadde nga yali atwalibwa ng’omukulembeze ow’obwannannyini ow’Abatooro, obuyinza bwa Rukidi IV bwakoma ku mirimu gya buwangwa. Omutwe gwe mu bujjuvu n'erinnya lye yali ''Rukirabasaija Omukama Oyo Nyimba Kabamba-Iguru Rukidi IV'' . <ref>{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2026-08-28 |title=PROFILE: Who Was King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20260828/197192/profile-who-was-king-oyo-nyimba-kabamba-iguru-rukidi-iv.html |access-date=2026-08-28 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> == Omukululo gwe == Obufuzi bwa Kabaka Oyo bubadde bunnyonnyolwa nnyo olw’okwewaayo kwe eri enkyukakyuka mu by’enfuna n’embeera z’abantu mu Bwakabaka bwa Tooro, ng’essira aliteeka ku kunyweza abavubuka, ebyobulamu, ebyobulimi ebiwangaala, n’okukuuma obuwangwa. Ng’akulira mu maaso g’abantu nga kabaka asinga obuto mu nsi yonna afuga, yakyuka n’afuuka omukulembeze omuyiiya eyakozesa omukutu gwe okulwanirira pulojekiti z’enkulaakulana n’okuyamba abantu be yali afuga. Nga nnantameggwa w'ebyobulamu by'abantu, yalondebwa nga nnantameggwa w'ebyobuwangwa mu siriimu ne mukenenya mu bavubuka okuva mu UNAID, ng'akola nnyo okukulembera kampeyini z'ebyobulamu mu kitundu okulwanirira enteekateeka ya "End AIDS by 2030". <ref>{{Cite web |title=King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukiidi IV of the Tooro Kingdom in Uganda |url=https://www.unaids.org/en/aboutunaids/unaidsambassadors/king-oyo-uganda |access-date=August 28, 2026 |website=UNAIDS}}</ref> <ref>{{Cite web |date=September 20, 2016 |title=King Oyo Wants Kingdom Free From HIV By 2030 |url=https://chimpreports.com/king-oyo-wants-kingdom-free-from-hiv-by-2030/ |access-date=August 28, 2026 |website=ChimpReports}}</ref> Okusobola okutumbula embeera z’abantu mu kitundu, yatandikawo King Oyo Model Farm e Bugaaki mu Disitulikiti y’e Kyenjojo, ekola ng’ekifo eky’okuyiga eky’obumanyirivu eri enkola z’ebyobulimi ez’omulembe, eziwangaala. <ref>{{Cite news |last=Malik |first=Faisal |date=April 4, 2022 |title=King Oyo establishes model farm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-establishes-model-farm-3789572 |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=October 23, 2023 |title=King Oyo Hails President Museveni for Skilling the Youth |url=https://statehouse.go.ug/king-oyo-hails-president-museveni-for-skilling-the-youth/ |access-date=August 28, 2026 |website=State House Uganda}}</ref> Ekirala, wansi w’enteekateeka y’obwakabaka eya Vision 2045, yalagira okuzimba ekifo ky’abavubuka abamanyi obukugu mu ICT e Mucwa mu [[Fort Portal]] okulwanyisa ebbula ly’emirimu mu bavubuka nga bayita mu kusoma n’okuwandiika mu ngeri ya digito. <ref>{{Cite news |date=May 21, 2022 |title=King Oyo commissions construction of Tooro's first ICT skilling center |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-commissions-construction-of-tooro-s-first-ict-skilling-center-3822738 |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> Okukuuma ebifo ebikulu eby’obusika ng’Olubiri lw’Obwakabaka e Karuziika n’okuwagira ebikujjuko ''by’Empango'' eby’ennono nabyo bibadde biyamba nnyo okuteeka Fort Portal mu kifo ky’ekibuga ekikulu eky’obulambuzi mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom Hails President Museveni's Vocational Skills Initiative |url=https://presidentialinitiatives.go.ug/tooro-kingdom-hails-president-musevenis-vocational-skills-initiative/ |access-date=August 28, 2026 |website=Presidential Initiatives Uganda}}</ref> === Omukululo gwe mu kukuuma obutonde bw’ensi === Omukulu w’Obwakabaka '''[[Rukidi IV ow’e Tooro|Rukirabasaija Omukama Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV]]''' yali mugezi nnyo mu kulwanirira obutonde bw’ensi eyalwanirira kampeyini ennene ku kukuuma obutonde naddala mu myaka egyasembayo egy’obufuzi bwe. Bangi ababadde bakyalidde [[Fort Portal|ekibuga]] [[Fort Portal]] bajja kujjukira [https://watershed.nl/index.html%3Fp=2671.html omugga Mpanga] oguluka mu kitiibwa mu Fort Portal yonna, nga gusala enguudo ennene mu kibuga nga tegunnayingira mu kkuumiro ly’ebisolo erya [https://ugandawildlife.org/national-parks/kibale-national-park/ Kibale National Park] gye guyitamu nga tegunnayiwa mazzi gaagwo mu [[Ennyanja George mu Uganda.|nnyanja George]] mu kiwonvu kya Great Rift Valley . Omugga Mpanga gufukirira ddala ekibuga Fort Portal mu ngeri ez’enjawulo ng’amazzi gaakyo. Mu by’enfuna, ebintu bingi eby’obulimi ebitundibwa mu kibuga bifukirira emigga gya Mpanga mu nsozi emitala w’amazzi gaayo. Munda mu kibuga kyennyini, omugga Mpanga gumaze emyaka mingi nga gwe gusinga okuggyibwamu amazzi agaweebwa ekitongole ky’amazzi n’emyala ekya National Water and Sewerage Corporation ku kyuma kyaakyo ekirongoosa e Kabundaire. Abamanyi enkola y’okusuula kasasiro mu bibuga mu Uganda bajja kusiima omulimu gw’emikutu gy’amazzi nga Mpanga mu kutambuza amazzi amakyafu. Ekifaananyi okuva e Fort Portal tekibadde kya njawulo kuba Mpanga okumala emyaka ebadde etambuza kasasiro mungi nnyo okuva mu bitundu by’e Fort Portal. Omuntu ayinza okwanguyirwa okwerabira nti ekizibu ky’okuddukanya kasasiro mu Uganda kizibu nnyo okusinga okukiikirira okwangu okukoleddwa wano. Abamanyi Fort Portal bagenda kukakasa obungi bwa kasasiro omukalu asuulibwa mu mugga Mpanga buli lunaku. Enkola eno nayo tekyuka mu kifo omugga we gukwata amazzi. Ettaka eritapimibwa linaazibwa mu mugga mu kiseera ky’enkuba, ne lifuuka ekitoomi ekinywevu. Abo abasinga okussa ssente mu bulabe bw’obutonde bw’ensi obw’enjawulo bajja kutujjukiza obucaafu bw’eddagala obw’obutwa obunaazibwa okuva mu faamu z’oku nsozi n’ekibuga wakati mu mataba gano ag’ebitosi. Mpanga, mu kitangaala kino, ebadde nti omusuwa gw’obulamu Fort Portal gwe yatwala nga tegufaayo nnyo. <ref>{{Cite web |title=King Oyo Launches Save River Mpanga Now Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/king-oyo-launches-save-river-mpanga-now-campaign- |access-date=2026-08-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Era wano omugenzi Omukama we yawandiise omusika ogw’olubeerera. Nga omwaka 2019, oluvannyuma lw’okweraliikirira kw’ekitundu ku kabi ebikolwa by’abantu bye bituuse ku mugga Mpanga, Omukama yasituka n’asaba abakuuma obutonde bw’ensi okutaasa omugga guno. <ref>{{Cite web |title=King Oyo Launches Save River Mpanga Now Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/king-oyo-launches-save-river-mpanga-now-campaign- |access-date=2026-08-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Ng’asuula obuweerero bw’olubiri lwe, Kabaka Oyo yali ku mwanjo mu kaweefube w’okukunga abantu b’omu kitundu okugogola omugga guno n’okuguwummuza kasasiro omukalu ow’awaka, eyali alabika ng’azibye omugga. Ebifaananyi by’omugenzi Kabaka ng’asika kasasiro omukalu mu mugga bijja kusigala nga biwandiikiddwa enkalakkalira mu birowoozo by’abantu bangi. Akabonero kano ak’obuntu, akayambadde obwetoowaze, ke kagulumiza obufuzi bwe n’okwewaayo okutaliimu kubuusabuusa eri abantu be eri echolons eza waggulu bwe zityo. == Engule n'okusiimibwa == Mu bufuzi bwe bwonna, Kabaka Oyo abadde afuna ebirabo ebiwerako mu nsi yonna n’eby’omu kitundu ng’asiima omulimu gwe ogw’okuyamba abantu, kaweefube w’okuzimba emirembe, n’obukulembeze mu nteekateeka z’ebyobulamu mu bantu. * '''Global Top 100 Most Influential People of African Descent (2019):''' Yasiimibwa wansi w’omutendera gw’Ebyobufuzi n’Enfuga okuva mu kaweefube w’abantu abasinga obuyinza okuva mu Afrika (MIPAD) oluvannyuma lw’olukiiko lw’amawanga amagatte. <ref>{{Cite web |title=MIPAD Class of 2019: Most Influential People of African Descent |url=https://mipad.org |access-date=August 28, 2026 |website=MIPAD}}</ref> * '''World Civility Award (2019):''' Yasiimibwa ekitongole ky’ensi yonna ekya iChange Nations mu kuweza emyaka 24 egy’okutikkirwa ku ntebe olw’obukulembeze bwe obw’enjawulo obw’okuyamba abantu ne kampeyini z’okulwanyisa ekirwadde kya siriimu. <ref>{{Cite news |date=13 September 2019 |title=King Oyo Receives World Civility Award |url=https://ugandaradionetwork.net |access-date=August 28, 2026 |work=Uganda Radio Network}}</ref> * '''Engule y’emirembe mu nsi yonna:''' Eweebwa Obuwangwa obw’omu Ggulu, Emirembe gy’Ensi Yonna, Okuzzaawo Ekitangaala (HWPL) ng’asiima omulimu gwe yakola mu kutumbula obumu, obuwangwa, n’okugonjoola obutakkaanya mu Buvanjuba bwa Afrika. <ref>{{Cite news |title=Museveni, King Oyo get peace awards |url=https://monitor.co.ug |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> * '''Rotary Vocational Award:''' Eweebwa kiraabu za Rotary ez’omu kitundu olw’ebintu bye yeewaddeyo mu bulungi bw’abantu, naddala olw’okutegeka enkambi z’abasawo abangi ezaawa enkumi n’enkumi z’abantu be yalongoosebwa ku bwereere n’okufuna obujjanjabi. <ref>{{Cite news |title=King Oyo awarded for efforts in healthcare |url=https://monitor.co.ug |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 73glv31pqnuu8gyy4s1innq1kzwu27m 73254 73253 2026-08-28T22:24:34Z Ssemmanda will 3837 added a databox 73254 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Rukirabasaija Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV''' (Omukama Oyo) (16 April 1992 – 27 Ogwomunaana 2026), yali [[Omukama owa Tooro|Omukama wa Tooro]] mu [[Uganda]] okuva mu 1995 okutuuka mu 2026. Yali mutabani wa [[Omukama w'e Tooro|Omukama Patrick David Matthew Kaboyo Rwamuhokya Olimi III]] ne [[Best Kemigisa|Omugo Best Kemigisa]].<ref>{{Cite web |title=Omukama Oyo celebrates 29th birthday |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/98591 |access-date=2023-01-27 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 1995, Oyo yatuula ku ntebe, n’afuuka omukulembeze w'Obukama bwa Tooro ow’omulundi ogw'ekkumi n'esatu obwali bumaze emyaka 180, n'afuuka Omukulembeze w'ensikirano ekyasinze obuto mu nsi yonna eyatandika okufuga ku myaka esatu gyokka.<ref name=":0">{{Cite web |last=Gabbi Shaw |last2=Caroline Praderio |title=16 of the youngest monarchs in history |url=https://www.insider.com/youngest-monarchs-in-history-2017-2 |access-date=2022-09-09 |website=Insider |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Okufa kwa kitaawe, Omukama Kaboyo mu 1995 kwategeeza nti omulangira ono yalina okutwala obuvunaanyizibwa obw'okudda mu bigere by'Omukama mu myaka gye egy’obuto. Ku ssaawa 8 ez’ekiro nga 12 Ogwomwenda 1995, nga wayise wiiki emu nga omugenzi aziikiddwa, emikolo gy’okukwasa Oyo obuyinza gyatandika okuteekebwa mu nkola. Rukidi IV yafuuka Omukulembeze ow'ensikirano ow'omulembe guno asinga obuto ku myaka 3 gyokka.<ref name=":0" /> Emikolo gyalimu okutuukiriza akalombolombo ak'olutalo olw'oku mulyango gw'olubiri olwalwanibwa wakati w'abalwanyi b'omulabe w'omulangira "omujeemu" n'eggye ly'Obukama, n'okugezaako okulemesa okutuuza Rukidi IV. ''Omusuuga'' (omukulu w<nowiki>'ekika ky'Olulyo oluvaamu Omukama) yakoowoola balubaale okukuba omulangira afe singa aba nga si wa musaayi gwa lulyo oluvaamu Omukama. Rukidi IV bwe yayita ku mutendera guno, yakkirizibwa okukuba eŋŋoma ya Nyalebe. Eno y'eŋŋoma enkulu ey''</nowiki>Abachwezi, ekubibwa abeera agenda okufuuka Omukama nga bajjajjaa be abaamusooka bwe bajjanga bakola.<ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom – His Royal Highness King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV |url=https://toorokingdom.org/ |access-date=2026-08-28 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://madisonmanor.co.za/blog/king-oyo-of-uganda/ |access-date=2026-08-28 |website=madisonmanor.co.za}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom – His Royal Highness King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV |url=https://toorokingdom.org/ |access-date=2026-08-28 |language=en-US}}</ref> Ku ssaawa nnya ez’oku makya, Rukidi IV yatikkirwa engule n'afuuka Omukama wa Tooro wakati mu bantu abaali bajaganya n’ayingira ''olubiri lw’e Karuziika'' olusangibwa e ''Nyamunyaka''. Emikolo gy’ebyobuwangwa (''Emirwa y’Obuhangwa'') gyaddiriwa egy'eddiini egyakulemberwa Omulabirizi eyawummula ow'Obulabirizi bwa Rwenzori, Eustance Kamanyire. [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] yeetaba ku Matikkira gano, n’akubagiza n'Omukama Oyo olw'okufiirwa kitaawe.  Ng’akyali mwana muto, ng’oggyeeko emirimu gye emitongole, Rukidi IV yagenda ku ssomero n’azannyanga n’emikwano. Wabula olw'obukulu bwe, yawalirizibwanga okubeeranga n'omukuumi n'okusomera mu masomero ag'obwannannyini. Rukidi IV yamala emyaka ebiri mu kibuga London era n’asomerayo omutendera gwa nassale. Bwe yakomawo e Uganda yasomera mu ssomero lya Aga Khan Primary School mu Kampala. Oluvannyuma yeegatta ku [[Kampala International School|Kampala International School Uganda]] gye yasomera siniya ng'anyumirwa nnyo essomo ly'okukuba n'okusiiga ebifaananyi, okuyimba, okubala, n’okuwuga. Oluvannyuma yeewandiisa okusoma ddiguli mu byobusuubuzi okuva mu yunivasite ya Winchester mu Bungereza. Mu Gwekkumi 2013, Rukidi IV yatikkirwa ddiguli eno mu yunivasite y'emu.<ref>{{Cite web |date=16 October 2013 |title=King Oyo To Graduate Today – Red Pepper Uganda |url=https://www.redpepper.co.ug/king-oyo-to-graduate-today/ |access-date=2019-06-12 |language=en-US}}</ref> == Obukulembeze bwe == Abakuza basatu baalondebwa okulabirira n'okukuza Rukidi IV okutuusa lwe yafuuka Omukama era nga bamuyambako n'okuddukanya ensonga ez'obuwangwa bw'Obukama mu kiseera ng'akyali muto. Mu kiseera we yatuuzibwa ku ntebe, abakuza be abasatu kwaliko John Katuramu eyali Katikkiro we (Omuhiikirwa), Rev. Canon James Rabwoni ne Mgr. Thomas Kisembo. Ate mu 2002, abakuza abalala basatu baalondebwa okwali; Prof. Oswald Ndolereire, Zerio Byabagambi ne Isaiah Kalya ne baweereza okutuusa mu 2007. Oluvannyuma obuvunaanyizibwa ne bukwasibwa Rev. Richard Baguma, George Nyakairu ne Justin Bakahumura okutuusa Omukama Oyo lwe yaweza emyaka 18, mu 2010 ne yeetongola.<ref>{{Cite web |date=2025-09-11 |title=Inside King Oyo’s enthronement at age 3 in 1995 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/inside-king-oyo-s-enthronement-at-age-3-in-1995-5189106 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-24 |title=How Tooro Kingdom was run by a young king |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-tooro-kingdom-was-run-by-a-young-king-1471838 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu bakuza abalala ab'enkizo mwe mwali nnyina Omugo, [[Best Kemigisa]], ssenga we [[Princess Elizabeth of Tooro|Omumbejja Elizabeth Bagaaya]], Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Muwenda Mutebi II]], Naabagereka [[Sylvia Nagginda]] ne Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2016-08-26 |title=Unveiling King Oyo of Uganda: The Untold Story of a Legendary Monarch {{!}} Madison Manor |url=https://madisonmanor.co.za/blog/king-oyo-of-uganda/ |access-date=2026-08-28 |website=madisonmanor.co.za |language=en-US}}</ref> Muamar Gaddafi yali mukuumi w’Obukama bwa Tooro ng’alina enkolagana ey’oku lusegere n’olulyo olulangira e Tooro. Mu 2001, Rukidi IV oyalina emyaka omwenda yatuuma Gaddafi erinnya "omukuumi" w'Obukama era n'amuyita okwetaba mu bikujjuko by'okujaguza emyaka mukaaga egy'okutikkirwa ku ntebe mu 2001. Gaddafi yali awaddeyo ssente mu Bukama, n’ayambako okusasula ssente z’okuddaabiriza olubiri mu Fort Portal. (Okusinziira ku Esawu UCU).<ref>{{Cite web |date=2021-01-23 |title=Tooro Kingdom, where Gaddafi still rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tooro-kingdom-where-gaddafi-still-rules-1528250 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Okufa kwe == Akawungeezi ka 27 August 2026, amawulire gaatandika okusaasaana ennyo ku mikutu gya yintaneeti mu Uganda nga gagamba nti Rukidi IV yali afiiridde mu [[America|Amerika]].<ref>{{Cite web |date=2026-08-27 |title=Unverified Reports Claim King Oyo of Tooro Kingdom Has Died |url=https://nymynet.com/unverified-reports-claim-king-oyo-of-tooro-kingdom-has-died/ |access-date=2026-08-27 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref> Ssaabaminisita w’Obukama yasooka kusazaamu eby'okumubika, kyokka n'agamba nti yali mu mbeera mbi kwe kusaba Bannayuganda bamuteeke mu ssaala zaabwe. <ref>{{Cite web |date=2026-08-27 |title=King Oyo in critical condition, prime minister urges prayer and restraint |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-in-critical-condition-prime-minister-urges-prayer-and-restraint-5573578 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> Naye ate ku ssaawa 4:00 ez’ekiro ekyo, EAT, Ssaabaninisita yakomawo n'ategeeza ensi nti Rukid yali akakasiddwa nti afiiridde mu Amerika. Yalina emyaka 34.<ref>{{Cite news |last=Ashaba |first=Alex |date=27 August 2026 |title=World's youngest king: Tooro's Omukama Oyo dies, heir announced |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/world-s-youngest-king-tooro-s-omukama-oyo-dies-heir-announced-5573838 |access-date=27 August 2026 |work=[[Daily Monitor]]}}</ref><ref>{{Cite news |date=27 August 2026 |title=King Oyo Dies at 34, Tooro Premier Says Monarch Leaves Prince as Heir |url=https://chimpreports.com/king-oyo-dies-at-34-tooro-premier-says-monarch-leaves-prince-as-heir/ |access-date=27 August 2026 |work=ChimpReports}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2026-08-27 |title=Omukama Oyo dies at 34, kingdom assures continuity of the crown |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/omukama-oyo-dies-at-34-kingdom-assures-continuity-of-the-crown-5573838 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitiibwa kye == Rukidi IV yali ''Omukama'', ekitegeeza "Kabaka," ne ''Rukirabasaija'', ekitegeeza "omukulu mu bantu." Wadde nga yali atwalibwa ng’omukulembeze ow’obwannannyini ow’Abatooro, obuyinza bwa Rukidi IV bwakoma ku mirimu gya buwangwa. Omutwe gwe mu bujjuvu n'erinnya lye yali ''Rukirabasaija Omukama Oyo Nyimba Kabamba-Iguru Rukidi IV'' . <ref>{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2026-08-28 |title=PROFILE: Who Was King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20260828/197192/profile-who-was-king-oyo-nyimba-kabamba-iguru-rukidi-iv.html |access-date=2026-08-28 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> == Omukululo gwe == Obufuzi bwa Kabaka Oyo bubadde bunnyonnyolwa nnyo olw’okwewaayo kwe eri enkyukakyuka mu by’enfuna n’embeera z’abantu mu Bwakabaka bwa Tooro, ng’essira aliteeka ku kunyweza abavubuka, ebyobulamu, ebyobulimi ebiwangaala, n’okukuuma obuwangwa. Ng’akulira mu maaso g’abantu nga kabaka asinga obuto mu nsi yonna afuga, yakyuka n’afuuka omukulembeze omuyiiya eyakozesa omukutu gwe okulwanirira pulojekiti z’enkulaakulana n’okuyamba abantu be yali afuga. Nga nnantameggwa w'ebyobulamu by'abantu, yalondebwa nga nnantameggwa w'ebyobuwangwa mu siriimu ne mukenenya mu bavubuka okuva mu UNAID, ng'akola nnyo okukulembera kampeyini z'ebyobulamu mu kitundu okulwanirira enteekateeka ya "End AIDS by 2030". <ref>{{Cite web |title=King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukiidi IV of the Tooro Kingdom in Uganda |url=https://www.unaids.org/en/aboutunaids/unaidsambassadors/king-oyo-uganda |access-date=August 28, 2026 |website=UNAIDS}}</ref> <ref>{{Cite web |date=September 20, 2016 |title=King Oyo Wants Kingdom Free From HIV By 2030 |url=https://chimpreports.com/king-oyo-wants-kingdom-free-from-hiv-by-2030/ |access-date=August 28, 2026 |website=ChimpReports}}</ref> Okusobola okutumbula embeera z’abantu mu kitundu, yatandikawo King Oyo Model Farm e Bugaaki mu Disitulikiti y’e Kyenjojo, ekola ng’ekifo eky’okuyiga eky’obumanyirivu eri enkola z’ebyobulimi ez’omulembe, eziwangaala. <ref>{{Cite news |last=Malik |first=Faisal |date=April 4, 2022 |title=King Oyo establishes model farm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-establishes-model-farm-3789572 |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=October 23, 2023 |title=King Oyo Hails President Museveni for Skilling the Youth |url=https://statehouse.go.ug/king-oyo-hails-president-museveni-for-skilling-the-youth/ |access-date=August 28, 2026 |website=State House Uganda}}</ref> Ekirala, wansi w’enteekateeka y’obwakabaka eya Vision 2045, yalagira okuzimba ekifo ky’abavubuka abamanyi obukugu mu ICT e Mucwa mu [[Fort Portal]] okulwanyisa ebbula ly’emirimu mu bavubuka nga bayita mu kusoma n’okuwandiika mu ngeri ya digito. <ref>{{Cite news |date=May 21, 2022 |title=King Oyo commissions construction of Tooro's first ICT skilling center |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-commissions-construction-of-tooro-s-first-ict-skilling-center-3822738 |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> Okukuuma ebifo ebikulu eby’obusika ng’Olubiri lw’Obwakabaka e Karuziika n’okuwagira ebikujjuko ''by’Empango'' eby’ennono nabyo bibadde biyamba nnyo okuteeka Fort Portal mu kifo ky’ekibuga ekikulu eky’obulambuzi mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom Hails President Museveni's Vocational Skills Initiative |url=https://presidentialinitiatives.go.ug/tooro-kingdom-hails-president-musevenis-vocational-skills-initiative/ |access-date=August 28, 2026 |website=Presidential Initiatives Uganda}}</ref> === Omukululo gwe mu kukuuma obutonde bw’ensi === Omukulu w’Obwakabaka '''[[Rukidi IV ow’e Tooro|Rukirabasaija Omukama Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV]]''' yali mugezi nnyo mu kulwanirira obutonde bw’ensi eyalwanirira kampeyini ennene ku kukuuma obutonde naddala mu myaka egyasembayo egy’obufuzi bwe. Bangi ababadde bakyalidde [[Fort Portal|ekibuga]] [[Fort Portal]] bajja kujjukira [https://watershed.nl/index.html%3Fp=2671.html omugga Mpanga] oguluka mu kitiibwa mu Fort Portal yonna, nga gusala enguudo ennene mu kibuga nga tegunnayingira mu kkuumiro ly’ebisolo erya [https://ugandawildlife.org/national-parks/kibale-national-park/ Kibale National Park] gye guyitamu nga tegunnayiwa mazzi gaagwo mu [[Ennyanja George mu Uganda.|nnyanja George]] mu kiwonvu kya Great Rift Valley . Omugga Mpanga gufukirira ddala ekibuga Fort Portal mu ngeri ez’enjawulo ng’amazzi gaakyo. Mu by’enfuna, ebintu bingi eby’obulimi ebitundibwa mu kibuga bifukirira emigga gya Mpanga mu nsozi emitala w’amazzi gaayo. Munda mu kibuga kyennyini, omugga Mpanga gumaze emyaka mingi nga gwe gusinga okuggyibwamu amazzi agaweebwa ekitongole ky’amazzi n’emyala ekya National Water and Sewerage Corporation ku kyuma kyaakyo ekirongoosa e Kabundaire. Abamanyi enkola y’okusuula kasasiro mu bibuga mu Uganda bajja kusiima omulimu gw’emikutu gy’amazzi nga Mpanga mu kutambuza amazzi amakyafu. Ekifaananyi okuva e Fort Portal tekibadde kya njawulo kuba Mpanga okumala emyaka ebadde etambuza kasasiro mungi nnyo okuva mu bitundu by’e Fort Portal. Omuntu ayinza okwanguyirwa okwerabira nti ekizibu ky’okuddukanya kasasiro mu Uganda kizibu nnyo okusinga okukiikirira okwangu okukoleddwa wano. Abamanyi Fort Portal bagenda kukakasa obungi bwa kasasiro omukalu asuulibwa mu mugga Mpanga buli lunaku. Enkola eno nayo tekyuka mu kifo omugga we gukwata amazzi. Ettaka eritapimibwa linaazibwa mu mugga mu kiseera ky’enkuba, ne lifuuka ekitoomi ekinywevu. Abo abasinga okussa ssente mu bulabe bw’obutonde bw’ensi obw’enjawulo bajja kutujjukiza obucaafu bw’eddagala obw’obutwa obunaazibwa okuva mu faamu z’oku nsozi n’ekibuga wakati mu mataba gano ag’ebitosi. Mpanga, mu kitangaala kino, ebadde nti omusuwa gw’obulamu Fort Portal gwe yatwala nga tegufaayo nnyo. <ref>{{Cite web |title=King Oyo Launches Save River Mpanga Now Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/king-oyo-launches-save-river-mpanga-now-campaign- |access-date=2026-08-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Era wano omugenzi Omukama we yawandiise omusika ogw’olubeerera. Nga omwaka 2019, oluvannyuma lw’okweraliikirira kw’ekitundu ku kabi ebikolwa by’abantu bye bituuse ku mugga Mpanga, Omukama yasituka n’asaba abakuuma obutonde bw’ensi okutaasa omugga guno. <ref>{{Cite web |title=King Oyo Launches Save River Mpanga Now Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/king-oyo-launches-save-river-mpanga-now-campaign- |access-date=2026-08-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Ng’asuula obuweerero bw’olubiri lwe, Kabaka Oyo yali ku mwanjo mu kaweefube w’okukunga abantu b’omu kitundu okugogola omugga guno n’okuguwummuza kasasiro omukalu ow’awaka, eyali alabika ng’azibye omugga. Ebifaananyi by’omugenzi Kabaka ng’asika kasasiro omukalu mu mugga bijja kusigala nga biwandiikiddwa enkalakkalira mu birowoozo by’abantu bangi. Akabonero kano ak’obuntu, akayambadde obwetoowaze, ke kagulumiza obufuzi bwe n’okwewaayo okutaliimu kubuusabuusa eri abantu be eri echolons eza waggulu bwe zityo. == Engule n'okusiimibwa == Mu bufuzi bwe bwonna, Kabaka Oyo abadde afuna ebirabo ebiwerako mu nsi yonna n’eby’omu kitundu ng’asiima omulimu gwe ogw’okuyamba abantu, kaweefube w’okuzimba emirembe, n’obukulembeze mu nteekateeka z’ebyobulamu mu bantu. * '''Global Top 100 Most Influential People of African Descent (2019):''' Yasiimibwa wansi w’omutendera gw’Ebyobufuzi n’Enfuga okuva mu kaweefube w’abantu abasinga obuyinza okuva mu Afrika (MIPAD) oluvannyuma lw’olukiiko lw’amawanga amagatte. <ref>{{Cite web |title=MIPAD Class of 2019: Most Influential People of African Descent |url=https://mipad.org |access-date=August 28, 2026 |website=MIPAD}}</ref> * '''World Civility Award (2019):''' Yasiimibwa ekitongole ky’ensi yonna ekya iChange Nations mu kuweza emyaka 24 egy’okutikkirwa ku ntebe olw’obukulembeze bwe obw’enjawulo obw’okuyamba abantu ne kampeyini z’okulwanyisa ekirwadde kya siriimu. <ref>{{Cite news |date=13 September 2019 |title=King Oyo Receives World Civility Award |url=https://ugandaradionetwork.net |access-date=August 28, 2026 |work=Uganda Radio Network}}</ref> * '''Engule y’emirembe mu nsi yonna:''' Eweebwa Obuwangwa obw’omu Ggulu, Emirembe gy’Ensi Yonna, Okuzzaawo Ekitangaala (HWPL) ng’asiima omulimu gwe yakola mu kutumbula obumu, obuwangwa, n’okugonjoola obutakkaanya mu Buvanjuba bwa Afrika. <ref>{{Cite news |title=Museveni, King Oyo get peace awards |url=https://monitor.co.ug |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> * '''Rotary Vocational Award:''' Eweebwa kiraabu za Rotary ez’omu kitundu olw’ebintu bye yeewaddeyo mu bulungi bw’abantu, naddala olw’okutegeka enkambi z’abasawo abangi ezaawa enkumi n’enkumi z’abantu be yalongoosebwa ku bwereere n’okufuna obujjanjabi. <ref>{{Cite news |title=King Oyo awarded for efforts in healthcare |url=https://monitor.co.ug |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] dttr82qaf94bbpqe0fbrr4joaym0emr 73297 73254 2026-08-29T08:36:03Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 73297 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Rukirabasaija Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV''' (Omukama Oyo) (16 April 1992 – 27 Ogwomunaana 2026), yali [[Omukama owa Tooro|Omukama wa Tooro]] mu [[Uganda]] okuva mu 1995 okutuuka mu 2026. Yali mutabani wa [[Omukama w'e Tooro|Omukama Patrick David Matthew Kaboyo Rwamuhokya Olimi III]] ne [[Best Kemigisa|Omugo Best Kemigisa]].<ref>{{Cite web |title=Omukama Oyo celebrates 29th birthday |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/98591 |access-date=2023-01-27 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 1995, Oyo yatuula ku ntebe, n’afuuka omukulembeze w'Obukama bwa Tooro ow’omulundi ogw'ekkumi n'esatu obwali bumaze emyaka 180, n'afuuka Omukulembeze w'ensikirano ekyasinze obuto mu nsi yonna eyatandika okufuga ku myaka esatu gyokka.<ref name=":0">{{Cite web |last=Gabbi Shaw |last2=Caroline Praderio |title=16 of the youngest monarchs in history |url=https://www.insider.com/youngest-monarchs-in-history-2017-2 |access-date=2022-09-09 |website=Insider |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Okufa kwa kitaawe, Omukama Kaboyo mu 1995 kwategeeza nti omulangira ono yalina okutwala obuvunaanyizibwa obw'okudda mu bigere by'Omukama mu myaka gye egy’obuto. Ku ssaawa 8 ez’ekiro nga 12 Ogwomwenda 1995, nga wayise wiiki emu nga omugenzi aziikiddwa, emikolo gy’okukwasa Oyo obuyinza gyatandika okuteekebwa mu nkola. Rukidi IV yafuuka Omukulembeze ow'ensikirano ow'omulembe guno asinga obuto ku myaka 3 gyokka.<ref name=":0" /> Emikolo gyalimu okutuukiriza akalombolombo ak'olutalo olw'oku mulyango gw'olubiri olwalwanibwa wakati w'abalwanyi b'omulabe w'omulangira "omujeemu" n'eggye ly'Obukama, n'okugezaako okulemesa okutuuza Rukidi IV. ''Omusuuga'' (omukulu w<nowiki>'ekika ky'Olulyo oluvaamu Omukama) yakoowoola balubaale okukuba omulangira afe singa aba nga si wa musaayi gwa lulyo oluvaamu Omukama. Rukidi IV bwe yayita ku mutendera guno, yakkirizibwa okukuba eŋŋoma ya Nyalebe. Eno y'eŋŋoma enkulu ey''</nowiki>Abachwezi, ekubibwa abeera agenda okufuuka Omukama nga bajjajjaa be abaamusooka bwe bajjanga bakola.<ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom – His Royal Highness King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV |url=https://toorokingdom.org/ |access-date=2026-08-28 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://madisonmanor.co.za/blog/king-oyo-of-uganda/ |access-date=2026-08-28 |website=madisonmanor.co.za}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom – His Royal Highness King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV |url=https://toorokingdom.org/ |access-date=2026-08-28 |language=en-US}}</ref> Ku ssaawa nnya ez’oku makya, Rukidi IV yatikkirwa engule n'afuuka Omukama wa Tooro wakati mu bantu abaali bajaganya n’ayingira ''olubiri lw’e Karuziika'' olusangibwa e ''Nyamunyaka''. Emikolo gy’ebyobuwangwa (''Emirwa y’Obuhangwa'') gyaddiriwa egy'eddiini egyakulemberwa Omulabirizi eyawummula ow'Obulabirizi bwa Rwenzori, Eustance Kamanyire. [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] yeetaba ku Matikkira gano, n’akubagiza n'Omukama Oyo olw'okufiirwa kitaawe.  Ng’akyali mwana muto, ng’oggyeeko emirimu gye emitongole, Rukidi IV yagenda ku ssomero n’azannyanga n’emikwano. Wabula olw'obukulu bwe, yawalirizibwanga okubeeranga n'omukuumi n'okusomera mu masomero ag'obwannannyini. Rukidi IV yamala emyaka ebiri mu kibuga London era n’asomerayo omutendera gwa nassale. Bwe yakomawo e Uganda yasomera mu ssomero lya Aga Khan Primary School mu Kampala. Oluvannyuma yeegatta ku [[Kampala International School|Kampala International School Uganda]] gye yasomera siniya ng'anyumirwa nnyo essomo ly'okukuba n'okusiiga ebifaananyi, okuyimba, okubala, n’okuwuga. Oluvannyuma yeewandiisa okusoma ddiguli mu byobusuubuzi okuva mu yunivasite ya Winchester mu Bungereza. Mu Gwekkumi 2013, Rukidi IV yatikkirwa ddiguli eno mu yunivasite y'emu.<ref>{{Cite web |date=16 October 2013 |title=King Oyo To Graduate Today – Red Pepper Uganda |url=https://www.redpepper.co.ug/king-oyo-to-graduate-today/ |access-date=2019-06-12 |language=en-US |archive-date=2023-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231120101959/https://redpepper.co.ug/king-oyo-to-graduate-today/ |url-status=dead }}</ref> == Obukulembeze bwe == Abakuza basatu baalondebwa okulabirira n'okukuza Rukidi IV okutuusa lwe yafuuka Omukama era nga bamuyambako n'okuddukanya ensonga ez'obuwangwa bw'Obukama mu kiseera ng'akyali muto. Mu kiseera we yatuuzibwa ku ntebe, abakuza be abasatu kwaliko John Katuramu eyali Katikkiro we (Omuhiikirwa), Rev. Canon James Rabwoni ne Mgr. Thomas Kisembo. Ate mu 2002, abakuza abalala basatu baalondebwa okwali; Prof. Oswald Ndolereire, Zerio Byabagambi ne Isaiah Kalya ne baweereza okutuusa mu 2007. Oluvannyuma obuvunaanyizibwa ne bukwasibwa Rev. Richard Baguma, George Nyakairu ne Justin Bakahumura okutuusa Omukama Oyo lwe yaweza emyaka 18, mu 2010 ne yeetongola.<ref>{{Cite web |date=2025-09-11 |title=Inside King Oyo’s enthronement at age 3 in 1995 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/inside-king-oyo-s-enthronement-at-age-3-in-1995-5189106 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-24 |title=How Tooro Kingdom was run by a young king |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-tooro-kingdom-was-run-by-a-young-king-1471838 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu bakuza abalala ab'enkizo mwe mwali nnyina Omugo, [[Best Kemigisa]], ssenga we [[Princess Elizabeth of Tooro|Omumbejja Elizabeth Bagaaya]], Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Muwenda Mutebi II]], Naabagereka [[Sylvia Nagginda]] ne Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2016-08-26 |title=Unveiling King Oyo of Uganda: The Untold Story of a Legendary Monarch {{!}} Madison Manor |url=https://madisonmanor.co.za/blog/king-oyo-of-uganda/ |access-date=2026-08-28 |website=madisonmanor.co.za |language=en-US}}</ref> Muamar Gaddafi yali mukuumi w’Obukama bwa Tooro ng’alina enkolagana ey’oku lusegere n’olulyo olulangira e Tooro. Mu 2001, Rukidi IV oyalina emyaka omwenda yatuuma Gaddafi erinnya "omukuumi" w'Obukama era n'amuyita okwetaba mu bikujjuko by'okujaguza emyaka mukaaga egy'okutikkirwa ku ntebe mu 2001. Gaddafi yali awaddeyo ssente mu Bukama, n’ayambako okusasula ssente z’okuddaabiriza olubiri mu Fort Portal. (Okusinziira ku Esawu UCU).<ref>{{Cite web |date=2021-01-23 |title=Tooro Kingdom, where Gaddafi still rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tooro-kingdom-where-gaddafi-still-rules-1528250 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Okufa kwe == Akawungeezi ka 27 August 2026, amawulire gaatandika okusaasaana ennyo ku mikutu gya yintaneeti mu Uganda nga gagamba nti Rukidi IV yali afiiridde mu [[America|Amerika]].<ref>{{Cite web |date=2026-08-27 |title=Unverified Reports Claim King Oyo of Tooro Kingdom Has Died |url=https://nymynet.com/unverified-reports-claim-king-oyo-of-tooro-kingdom-has-died/ |access-date=2026-08-27 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref> Ssaabaminisita w’Obukama yasooka kusazaamu eby'okumubika, kyokka n'agamba nti yali mu mbeera mbi kwe kusaba Bannayuganda bamuteeke mu ssaala zaabwe. <ref>{{Cite web |date=2026-08-27 |title=King Oyo in critical condition, prime minister urges prayer and restraint |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-in-critical-condition-prime-minister-urges-prayer-and-restraint-5573578 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> Naye ate ku ssaawa 4:00 ez’ekiro ekyo, EAT, Ssaabaninisita yakomawo n'ategeeza ensi nti Rukid yali akakasiddwa nti afiiridde mu Amerika. Yalina emyaka 34.<ref>{{Cite news |last=Ashaba |first=Alex |date=27 August 2026 |title=World's youngest king: Tooro's Omukama Oyo dies, heir announced |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/world-s-youngest-king-tooro-s-omukama-oyo-dies-heir-announced-5573838 |access-date=27 August 2026 |work=[[Daily Monitor]]}}</ref><ref>{{Cite news |date=27 August 2026 |title=King Oyo Dies at 34, Tooro Premier Says Monarch Leaves Prince as Heir |url=https://chimpreports.com/king-oyo-dies-at-34-tooro-premier-says-monarch-leaves-prince-as-heir/ |access-date=27 August 2026 |work=ChimpReports}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2026-08-27 |title=Omukama Oyo dies at 34, kingdom assures continuity of the crown |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/omukama-oyo-dies-at-34-kingdom-assures-continuity-of-the-crown-5573838 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ekitiibwa kye == Rukidi IV yali ''Omukama'', ekitegeeza "Kabaka," ne ''Rukirabasaija'', ekitegeeza "omukulu mu bantu." Wadde nga yali atwalibwa ng’omukulembeze ow’obwannannyini ow’Abatooro, obuyinza bwa Rukidi IV bwakoma ku mirimu gya buwangwa. Omutwe gwe mu bujjuvu n'erinnya lye yali ''Rukirabasaija Omukama Oyo Nyimba Kabamba-Iguru Rukidi IV'' . <ref>{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2026-08-28 |title=PROFILE: Who Was King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20260828/197192/profile-who-was-king-oyo-nyimba-kabamba-iguru-rukidi-iv.html |access-date=2026-08-28 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> == Omukululo gwe == Obufuzi bwa Kabaka Oyo bubadde bunnyonnyolwa nnyo olw’okwewaayo kwe eri enkyukakyuka mu by’enfuna n’embeera z’abantu mu Bwakabaka bwa Tooro, ng’essira aliteeka ku kunyweza abavubuka, ebyobulamu, ebyobulimi ebiwangaala, n’okukuuma obuwangwa. Ng’akulira mu maaso g’abantu nga kabaka asinga obuto mu nsi yonna afuga, yakyuka n’afuuka omukulembeze omuyiiya eyakozesa omukutu gwe okulwanirira pulojekiti z’enkulaakulana n’okuyamba abantu be yali afuga. Nga nnantameggwa w'ebyobulamu by'abantu, yalondebwa nga nnantameggwa w'ebyobuwangwa mu siriimu ne mukenenya mu bavubuka okuva mu UNAID, ng'akola nnyo okukulembera kampeyini z'ebyobulamu mu kitundu okulwanirira enteekateeka ya "End AIDS by 2030". <ref>{{Cite web |title=King Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukiidi IV of the Tooro Kingdom in Uganda |url=https://www.unaids.org/en/aboutunaids/unaidsambassadors/king-oyo-uganda |access-date=August 28, 2026 |website=UNAIDS}}</ref> <ref>{{Cite web |date=September 20, 2016 |title=King Oyo Wants Kingdom Free From HIV By 2030 |url=https://chimpreports.com/king-oyo-wants-kingdom-free-from-hiv-by-2030/ |access-date=August 28, 2026 |website=ChimpReports}}</ref> Okusobola okutumbula embeera z’abantu mu kitundu, yatandikawo King Oyo Model Farm e Bugaaki mu Disitulikiti y’e Kyenjojo, ekola ng’ekifo eky’okuyiga eky’obumanyirivu eri enkola z’ebyobulimi ez’omulembe, eziwangaala. <ref>{{Cite news |last=Malik |first=Faisal |date=April 4, 2022 |title=King Oyo establishes model farm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-establishes-model-farm-3789572 |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=October 23, 2023 |title=King Oyo Hails President Museveni for Skilling the Youth |url=https://statehouse.go.ug/king-oyo-hails-president-museveni-for-skilling-the-youth/ |access-date=August 28, 2026 |website=State House Uganda}}</ref> Ekirala, wansi w’enteekateeka y’obwakabaka eya Vision 2045, yalagira okuzimba ekifo ky’abavubuka abamanyi obukugu mu ICT e Mucwa mu [[Fort Portal]] okulwanyisa ebbula ly’emirimu mu bavubuka nga bayita mu kusoma n’okuwandiika mu ngeri ya digito. <ref>{{Cite news |date=May 21, 2022 |title=King Oyo commissions construction of Tooro's first ICT skilling center |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/king-oyo-commissions-construction-of-tooro-s-first-ict-skilling-center-3822738 |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> Okukuuma ebifo ebikulu eby’obusika ng’Olubiri lw’Obwakabaka e Karuziika n’okuwagira ebikujjuko ''by’Empango'' eby’ennono nabyo bibadde biyamba nnyo okuteeka Fort Portal mu kifo ky’ekibuga ekikulu eky’obulambuzi mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Tooro Kingdom Hails President Museveni's Vocational Skills Initiative |url=https://presidentialinitiatives.go.ug/tooro-kingdom-hails-president-musevenis-vocational-skills-initiative/ |access-date=August 28, 2026 |website=Presidential Initiatives Uganda}}</ref> === Omukululo gwe mu kukuuma obutonde bw’ensi === Omukulu w’Obwakabaka '''[[Rukidi IV ow’e Tooro|Rukirabasaija Omukama Oyo Nyimba Kabamba Iguru Rukidi IV]]''' yali mugezi nnyo mu kulwanirira obutonde bw’ensi eyalwanirira kampeyini ennene ku kukuuma obutonde naddala mu myaka egyasembayo egy’obufuzi bwe. Bangi ababadde bakyalidde [[Fort Portal|ekibuga]] [[Fort Portal]] bajja kujjukira [https://watershed.nl/index.html%3Fp=2671.html omugga Mpanga] oguluka mu kitiibwa mu Fort Portal yonna, nga gusala enguudo ennene mu kibuga nga tegunnayingira mu kkuumiro ly’ebisolo erya [https://ugandawildlife.org/national-parks/kibale-national-park/ Kibale National Park] gye guyitamu nga tegunnayiwa mazzi gaagwo mu [[Ennyanja George mu Uganda.|nnyanja George]] mu kiwonvu kya Great Rift Valley . Omugga Mpanga gufukirira ddala ekibuga Fort Portal mu ngeri ez’enjawulo ng’amazzi gaakyo. Mu by’enfuna, ebintu bingi eby’obulimi ebitundibwa mu kibuga bifukirira emigga gya Mpanga mu nsozi emitala w’amazzi gaayo. Munda mu kibuga kyennyini, omugga Mpanga gumaze emyaka mingi nga gwe gusinga okuggyibwamu amazzi agaweebwa ekitongole ky’amazzi n’emyala ekya National Water and Sewerage Corporation ku kyuma kyaakyo ekirongoosa e Kabundaire. Abamanyi enkola y’okusuula kasasiro mu bibuga mu Uganda bajja kusiima omulimu gw’emikutu gy’amazzi nga Mpanga mu kutambuza amazzi amakyafu. Ekifaananyi okuva e Fort Portal tekibadde kya njawulo kuba Mpanga okumala emyaka ebadde etambuza kasasiro mungi nnyo okuva mu bitundu by’e Fort Portal. Omuntu ayinza okwanguyirwa okwerabira nti ekizibu ky’okuddukanya kasasiro mu Uganda kizibu nnyo okusinga okukiikirira okwangu okukoleddwa wano. Abamanyi Fort Portal bagenda kukakasa obungi bwa kasasiro omukalu asuulibwa mu mugga Mpanga buli lunaku. Enkola eno nayo tekyuka mu kifo omugga we gukwata amazzi. Ettaka eritapimibwa linaazibwa mu mugga mu kiseera ky’enkuba, ne lifuuka ekitoomi ekinywevu. Abo abasinga okussa ssente mu bulabe bw’obutonde bw’ensi obw’enjawulo bajja kutujjukiza obucaafu bw’eddagala obw’obutwa obunaazibwa okuva mu faamu z’oku nsozi n’ekibuga wakati mu mataba gano ag’ebitosi. Mpanga, mu kitangaala kino, ebadde nti omusuwa gw’obulamu Fort Portal gwe yatwala nga tegufaayo nnyo. <ref>{{Cite web |title=King Oyo Launches Save River Mpanga Now Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/king-oyo-launches-save-river-mpanga-now-campaign- |access-date=2026-08-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Era wano omugenzi Omukama we yawandiise omusika ogw’olubeerera. Nga omwaka 2019, oluvannyuma lw’okweraliikirira kw’ekitundu ku kabi ebikolwa by’abantu bye bituuse ku mugga Mpanga, Omukama yasituka n’asaba abakuuma obutonde bw’ensi okutaasa omugga guno. <ref>{{Cite web |title=King Oyo Launches Save River Mpanga Now Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/king-oyo-launches-save-river-mpanga-now-campaign- |access-date=2026-08-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Ng’asuula obuweerero bw’olubiri lwe, Kabaka Oyo yali ku mwanjo mu kaweefube w’okukunga abantu b’omu kitundu okugogola omugga guno n’okuguwummuza kasasiro omukalu ow’awaka, eyali alabika ng’azibye omugga. Ebifaananyi by’omugenzi Kabaka ng’asika kasasiro omukalu mu mugga bijja kusigala nga biwandiikiddwa enkalakkalira mu birowoozo by’abantu bangi. Akabonero kano ak’obuntu, akayambadde obwetoowaze, ke kagulumiza obufuzi bwe n’okwewaayo okutaliimu kubuusabuusa eri abantu be eri echolons eza waggulu bwe zityo. == Engule n'okusiimibwa == Mu bufuzi bwe bwonna, Kabaka Oyo abadde afuna ebirabo ebiwerako mu nsi yonna n’eby’omu kitundu ng’asiima omulimu gwe ogw’okuyamba abantu, kaweefube w’okuzimba emirembe, n’obukulembeze mu nteekateeka z’ebyobulamu mu bantu. * '''Global Top 100 Most Influential People of African Descent (2019):''' Yasiimibwa wansi w’omutendera gw’Ebyobufuzi n’Enfuga okuva mu kaweefube w’abantu abasinga obuyinza okuva mu Afrika (MIPAD) oluvannyuma lw’olukiiko lw’amawanga amagatte. <ref>{{Cite web |title=MIPAD Class of 2019: Most Influential People of African Descent |url=https://mipad.org |access-date=August 28, 2026 |website=MIPAD}}</ref> * '''World Civility Award (2019):''' Yasiimibwa ekitongole ky’ensi yonna ekya iChange Nations mu kuweza emyaka 24 egy’okutikkirwa ku ntebe olw’obukulembeze bwe obw’enjawulo obw’okuyamba abantu ne kampeyini z’okulwanyisa ekirwadde kya siriimu. <ref>{{Cite news |date=13 September 2019 |title=King Oyo Receives World Civility Award |url=https://ugandaradionetwork.net |access-date=August 28, 2026 |work=Uganda Radio Network}}</ref> * '''Engule y’emirembe mu nsi yonna:''' Eweebwa Obuwangwa obw’omu Ggulu, Emirembe gy’Ensi Yonna, Okuzzaawo Ekitangaala (HWPL) ng’asiima omulimu gwe yakola mu kutumbula obumu, obuwangwa, n’okugonjoola obutakkaanya mu Buvanjuba bwa Afrika. <ref>{{Cite news |title=Museveni, King Oyo get peace awards |url=https://monitor.co.ug |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> * '''Rotary Vocational Award:''' Eweebwa kiraabu za Rotary ez’omu kitundu olw’ebintu bye yeewaddeyo mu bulungi bw’abantu, naddala olw’okutegeka enkambi z’abasawo abangi ezaawa enkumi n’enkumi z’abantu be yalongoosebwa ku bwereere n’okufuna obujjanjabi. <ref>{{Cite news |title=King Oyo awarded for efforts in healthcare |url=https://monitor.co.ug |access-date=August 28, 2026 |work=Daily Monitor}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] btlucqk2tev9v5zprqi75o4v0ql0fc1 John Bosco Tumusiime Bamuturaki 0 15667 73226 2026-08-28T17:48:45Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371774304|John Bosco Tumusiime Bamuturaki]]" 73226 wikitext text/x-wiki '''John Bosco Tumusiime Bamuturaki''' amanyiddwa nga JB Bamuturaki, [[Munnayuganda]] munnamagye era munnabyabufuzi aweereza nga omubaka wa Paalamenti akiikirira Kashari South County, mu Disitulikiti y’e Mbarara mu paalamenti ey’ekkumi n’ebiri.<ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_082026 |access-date=2026-08-28 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_082026 |access-date=2026-08-28 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_082026 |access-date=2026-08-28 |website=New Vision}}</ref> == Emirimu gye == Bamuturaki omulimu gwe yagutandikira mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces]] (UPDF) gye yatuukira ku ddaala lya Kapiteeni nga tannayingira byabufuzi.<ref name=":02">{{Cite web |date=2021-01-18 |title=Chaos mars boda boda elections in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chaos-mars-boda-boda-elections-in-mbarara-1678724 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-09-16 |title=Museveni takes wealth creation drive to Ankole |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-takes-wealth-creation-drive-to-ankole-1839746 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, yaliko Ssentebe wa [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbarara]] era nga ye Ssentebe w’akakiiko akakwasaganya omugga Rwizi. Mu 2025, yafuuka omukwasi wa NRM bendera mu Kashari South County era n’alondebwa okuvuganya ku kifo kya paalamenti mu kulonda kwa bonna okwa 2026. Nga 15 Ogwoluberebrye 2026, Bamuturaki yawangula ekifo kya paalamenti akiikirira Kashari South County era n'afuuka omubaka wa Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri.<ref>{{Cite web |title=MBARARA DISTRICT 2016 -2021 LAST COUNCIL SITTING {{!}} Mbarara District |url=https://www.mbarara.go.ug/media/mbarara-district-2016-2021-last-council-sitting |access-date=2026-08-28 |website=www.mbarara.go.ug}}</ref><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |last=Nahamya |first=Joshua |date=2016-07-05 |title=Mbarara Chairman Warns as R. Rwizi Dries Up |url=https://chimpreports.com/mbarara-chairman-warns-as-r-rwizi-dries-up/ |access-date=2026-08-28 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nahamya |first=Joshua |date=2016-07-05 |title=Mbarara Chairman Warns as R. Rwizi Dries Up |url=https://chimpreports.com/mbarara-chairman-warns-as-r-rwizi-dries-up/ |access-date=2026-08-28 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2021-05-12 |title=Mbarara district records shortfall in local revenue |url=https://www.independent.co.ug/mbarara-district-records-shortfall-in-local-revenue/ |access-date=2026-08-28 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/ |access-date=2026-08-28 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref><ref>{{Cite web |title=Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/ |access-date=2026-08-28 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> == Laba ne == * [[Ivan Koreta]] * [[Emma Boona]] * [[Stephen Basaliza]] * [[John Bashaija Kazoora|Yokaana Bashaija Kazoora]] == Ebijuliziddwa == mbndkkgfbsso65l4nwaord38nsd8ry2 73227 73226 2026-08-28T17:49:28Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 73227 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''John Bosco Tumusiime Bamuturaki''' amanyiddwa nga JB Bamuturaki, [[Munnayuganda]] munnamagye era munnabyabufuzi aweereza nga omubaka wa Paalamenti akiikirira Kashari South County, mu Disitulikiti y’e Mbarara mu paalamenti ey’ekkumi n’ebiri.<ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_082026 |access-date=2026-08-28 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_082026 |access-date=2026-08-28 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_082026 |access-date=2026-08-28 |website=New Vision}}</ref> == Emirimu gye == Bamuturaki omulimu gwe yagutandikira mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces]] (UPDF) gye yatuukira ku ddaala lya Kapiteeni nga tannayingira byabufuzi.<ref name=":02">{{Cite web |date=2021-01-18 |title=Chaos mars boda boda elections in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chaos-mars-boda-boda-elections-in-mbarara-1678724 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-09-16 |title=Museveni takes wealth creation drive to Ankole |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-takes-wealth-creation-drive-to-ankole-1839746 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, yaliko Ssentebe wa [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbarara]] era nga ye Ssentebe w’akakiiko akakwasaganya omugga Rwizi. Mu 2025, yafuuka omukwasi wa NRM bendera mu Kashari South County era n’alondebwa okuvuganya ku kifo kya paalamenti mu kulonda kwa bonna okwa 2026. Nga 15 Ogwoluberebrye 2026, Bamuturaki yawangula ekifo kya paalamenti akiikirira Kashari South County era n'afuuka omubaka wa Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri.<ref>{{Cite web |title=MBARARA DISTRICT 2016 -2021 LAST COUNCIL SITTING {{!}} Mbarara District |url=https://www.mbarara.go.ug/media/mbarara-district-2016-2021-last-council-sitting |access-date=2026-08-28 |website=www.mbarara.go.ug}}</ref><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |last=Nahamya |first=Joshua |date=2016-07-05 |title=Mbarara Chairman Warns as R. Rwizi Dries Up |url=https://chimpreports.com/mbarara-chairman-warns-as-r-rwizi-dries-up/ |access-date=2026-08-28 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nahamya |first=Joshua |date=2016-07-05 |title=Mbarara Chairman Warns as R. Rwizi Dries Up |url=https://chimpreports.com/mbarara-chairman-warns-as-r-rwizi-dries-up/ |access-date=2026-08-28 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2021-05-12 |title=Mbarara district records shortfall in local revenue |url=https://www.independent.co.ug/mbarara-district-records-shortfall-in-local-revenue/ |access-date=2026-08-28 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/ |access-date=2026-08-28 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref><ref>{{Cite web |title=Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/ |access-date=2026-08-28 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> == Laba ne == * [[Ivan Koreta]] * [[Emma Boona]] * [[Stephen Basaliza]] * [[John Bashaija Kazoora|Yokaana Bashaija Kazoora]] == Ebijuliziddwa == g8f9j4uu3k0yb66eypgn2hq210j5972 73228 73227 2026-08-28T17:51:06Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 73228 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q139555072}} '''John Bosco Tumusiime Bamuturaki''' amanyiddwa nga JB Bamuturaki, [[Munnayuganda]] munnamagye era munnabyabufuzi aweereza nga omubaka wa Paalamenti akiikirira Kashari South County, mu Disitulikiti y’e Mbarara mu paalamenti ey’ekkumi n’ebiri.<ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_082026 |access-date=2026-08-28 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_082026 |access-date=2026-08-28 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_082026 |access-date=2026-08-28 |website=New Vision}}</ref> == Emirimu gye == Bamuturaki omulimu gwe yagutandikira mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Forces]] (UPDF) gye yatuukira ku ddaala lya Kapiteeni nga tannayingira byabufuzi.<ref name=":02">{{Cite web |date=2021-01-18 |title=Chaos mars boda boda elections in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chaos-mars-boda-boda-elections-in-mbarara-1678724 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-09-16 |title=Museveni takes wealth creation drive to Ankole |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-takes-wealth-creation-drive-to-ankole-1839746 |access-date=2026-08-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, yaliko Ssentebe wa [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbarara]] era nga ye Ssentebe w’akakiiko akakwasaganya omugga Rwizi. Mu 2025, yafuuka omukwasi wa NRM bendera mu Kashari South County era n’alondebwa okuvuganya ku kifo kya paalamenti mu kulonda kwa bonna okwa 2026. Nga 15 Ogwoluberebrye 2026, Bamuturaki yawangula ekifo kya paalamenti akiikirira Kashari South County era n'afuuka omubaka wa Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri.<ref>{{Cite web |title=MBARARA DISTRICT 2016 -2021 LAST COUNCIL SITTING {{!}} Mbarara District |url=https://www.mbarara.go.ug/media/mbarara-district-2016-2021-last-council-sitting |access-date=2026-08-28 |website=www.mbarara.go.ug}}</ref><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |last=Nahamya |first=Joshua |date=2016-07-05 |title=Mbarara Chairman Warns as R. Rwizi Dries Up |url=https://chimpreports.com/mbarara-chairman-warns-as-r-rwizi-dries-up/ |access-date=2026-08-28 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nahamya |first=Joshua |date=2016-07-05 |title=Mbarara Chairman Warns as R. Rwizi Dries Up |url=https://chimpreports.com/mbarara-chairman-warns-as-r-rwizi-dries-up/ |access-date=2026-08-28 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2021-05-12 |title=Mbarara district records shortfall in local revenue |url=https://www.independent.co.ug/mbarara-district-records-shortfall-in-local-revenue/ |access-date=2026-08-28 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/ |access-date=2026-08-28 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref><ref>{{Cite web |title=Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/ |access-date=2026-08-28 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> == Laba ne == * [[Ivan Koreta]] * [[Emma Boona]] * [[Stephen Basaliza]] * [[John Bashaija Kazoora|Yokaana Bashaija Kazoora]] == Ebijuliziddwa == 9yf48olnvhhw9cv4ey1riuqh0yphwwn Aziz Kalungi Kasujja 0 15668 73233 2026-08-28T18:27:24Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371602304|Aziz Kalungi Kasujja]]" 73233 wikitext text/x-wiki '''Aziz Kalungi Kasujja''' era amanyiddwa nga Aziz Kasujja, (1939 – 17 ogwokuna 2016) [[Munnayuganda]] eyali aweereza nga Ssentebe w’akakiiko [[Akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda|k’ebyokulonda mu Uganda]] n’oluvannyuma n’afuuka Omubaka wa [[Uganda]] mu [[Saudi Arabia]].<ref name=":02">{{Cite web |date=2021-01-16 |title=Former EC boss Kasujja is dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-ec-boss-kasujja-is-dead-1646994 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Museveni Hails the Late Aziz Kasujja : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/museveni-hails-the-late-aziz-kasujja |access-date=2026-08-27 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Former EC boss, Aziz Kasujja passes on |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-27 |website=New Vision}}</ref><ref name=":22">{{Cite web |date=2021-01-16 |title=Ugandans mourn former EC boss |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandans-mourn-former-ec-boss-1647136 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuyigirize bwe == Kasujja alina diguli mu byobufuzi okuva mu yunivasite y’e Dacca (Dhaka University) mu Pakistan.<ref name=":12" /> == Emirimu gy'ekiro == Oluvannyuma lw’okusoma yunivasite, Kasujja yayingira emirimu gya gavumenti n’akolera mu minisitule y’ebyensimbi mu Uganda. Okuva eyo, yaweereza nga General Manager mu Libya Arab Bank nga tannafuuka kaminsona ku kakiiko ka Uganda ak’ebyokulonda ak’ekiseera (IEC), akaakubirizibwa Stephen Akabway mu 1996.<ref name=":32">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Former EC boss Aziz Kasujja in intensive care |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-27 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Katungulu |first=Amon |date=2025-09-23 |title=A Brief History of Elections in Uganda, 1958–2021 |url=https://nilepost.co.ug/news/289209/a-brief-history-of-elections-in-uganda-1958-2021 |access-date=2026-08-27 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Katungulu |first=Amon |date=2025-09-23 |title=A Brief History of Elections in Uganda, 1958–2021 |url=https://nilepost.co.ug/news/289209/a-brief-history-of-elections-in-uganda-1958-2021 |access-date=2026-08-27 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-05-13 |title=The four men who have handled polls since 1996 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/the-four-men-who-have-handled-polls-since-1996-3399024 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Kasujja lived an honest, transparent life - Nakibinge |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-27 |website=New Vision}}</ref> Okuva mu 1997 ne 2002, yaliko ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda. Oluvannyuma lw’okuwummula akakiiko kano mu 2002, Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yamulonda okuweereza ng’Omubaka wa Uganda mu Saudi Arabia gye yaweereza okutuusa mu 2011 lwe yawummula.<ref name=":02" /><ref name=":32" /><ref name=":42">{{Cite web |last=BATTE |first=BAKER |date=2018-11-28 |title=How Museveni tames Besigye |url=https://observer.ug/news/how-museveni-tames-besigye/ |access-date=2026-08-27 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2020-12-15 |title=Byabakama through Kasujja, Kiggundu and then, there's Imam Kasozi |url=https://observer.ug/viewpoint/byabakama-through-kasujja-kiggundu-and-then-there-s-imam-kasozi/ |access-date=2026-08-27 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2020-12-15 |title=Byabakama through Kasujja, Kiggundu and then, there's Imam Kasozi |url=https://observer.ug/viewpoint/byabakama-through-kasujja-kiggundu-and-then-there-s-imam-kasozi/ |access-date=2026-08-27 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-10 |title=1996: When money, incumbency started polluting elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/1996-when-money-incumbency-started-polluting-elections-5112794 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ng’oggyeeko ekyo, Kasujja yalondebwa Pulezidenti Yoweri Museveni ng’omu ku bali bagenda okuvuganya ku bwapulezidenti ku lukiiko lwa Ssemateeka wa Uganda (CA), olwakubaganya ebirowoozo n’okuyisa Ssemateeka wa 1995. Era yaliko omukulembeze w’eggwanga omulonde ku lukiiko lwa National Resistance Council (NRC).<ref>{{Cite web |date=2025-06-01 |title=Past and Present: Mao demands for political commission to replace EC |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/past-and-present-mao-demands-for-political-commission-to-replace-ec-5064562 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-10 |title=1996: When money, incumbency started polluting elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/1996-when-money-incumbency-started-polluting-elections-5112794 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2015-06-18 |title=THE 1999 KIZZA BESIGYE DOSSIER VERBATIM |url=https://eagle.co.ug/2015/06/18/the-1999-kizza-besigye-dossier-verbatim/ |access-date=2026-08-27 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> == Okufa kwe == Kasujja yafa nga 17 April 2016 oluvannyuma lw'okugwa mu lukiiko lw'essomero e Kawempe mu [[Kampala]].Yatwalibwa mu ddwaaliro lya Platinum Hospital e [[Wandegeya]] gye yafiiridde n'aziikibwa ku kyalo Mbulire mu Bigasa Sub County mu [[Bukomansimbi (disitulikit)|disitulikiti y'e Bukomansimbi]].<ref name=":22" /><ref name=":02" /><ref name=":12" /><ref name=":42" /> == Laba ne == * [[Eriya Kategaya]] * [[Jowaash Mayanja Nkangi|Jehoash Mayanja Nkangi]] * Ernest Obitre Gama * [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Ssemogerere]] == Ebijuliiziddwa == [[Category:Abantu abazaalibwa mu 1939]] [[Category:Abantu abaafa mu 2016]] 89ddyi0l20dlmpem02znlq6olj4vlg5 73235 73233 2026-08-28T18:28:04Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 73235 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aziz Kalungi Kasujja''' era amanyiddwa nga Aziz Kasujja, (1939 – 17 ogwokuna 2016) [[Munnayuganda]] eyali aweereza nga Ssentebe w’akakiiko [[Akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda|k’ebyokulonda mu Uganda]] n’oluvannyuma n’afuuka Omubaka wa [[Uganda]] mu [[Saudi Arabia]].<ref name=":02">{{Cite web |date=2021-01-16 |title=Former EC boss Kasujja is dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-ec-boss-kasujja-is-dead-1646994 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Museveni Hails the Late Aziz Kasujja : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/museveni-hails-the-late-aziz-kasujja |access-date=2026-08-27 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Former EC boss, Aziz Kasujja passes on |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-27 |website=New Vision}}</ref><ref name=":22">{{Cite web |date=2021-01-16 |title=Ugandans mourn former EC boss |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandans-mourn-former-ec-boss-1647136 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuyigirize bwe == Kasujja alina diguli mu byobufuzi okuva mu yunivasite y’e Dacca (Dhaka University) mu Pakistan.<ref name=":12" /> == Emirimu gy'ekiro == Oluvannyuma lw’okusoma yunivasite, Kasujja yayingira emirimu gya gavumenti n’akolera mu minisitule y’ebyensimbi mu Uganda. Okuva eyo, yaweereza nga General Manager mu Libya Arab Bank nga tannafuuka kaminsona ku kakiiko ka Uganda ak’ebyokulonda ak’ekiseera (IEC), akaakubirizibwa Stephen Akabway mu 1996.<ref name=":32">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Former EC boss Aziz Kasujja in intensive care |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-27 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Katungulu |first=Amon |date=2025-09-23 |title=A Brief History of Elections in Uganda, 1958–2021 |url=https://nilepost.co.ug/news/289209/a-brief-history-of-elections-in-uganda-1958-2021 |access-date=2026-08-27 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Katungulu |first=Amon |date=2025-09-23 |title=A Brief History of Elections in Uganda, 1958–2021 |url=https://nilepost.co.ug/news/289209/a-brief-history-of-elections-in-uganda-1958-2021 |access-date=2026-08-27 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-05-13 |title=The four men who have handled polls since 1996 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/the-four-men-who-have-handled-polls-since-1996-3399024 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Kasujja lived an honest, transparent life - Nakibinge |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-27 |website=New Vision}}</ref> Okuva mu 1997 ne 2002, yaliko ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda. Oluvannyuma lw’okuwummula akakiiko kano mu 2002, Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yamulonda okuweereza ng’Omubaka wa Uganda mu Saudi Arabia gye yaweereza okutuusa mu 2011 lwe yawummula.<ref name=":02" /><ref name=":32" /><ref name=":42">{{Cite web |last=BATTE |first=BAKER |date=2018-11-28 |title=How Museveni tames Besigye |url=https://observer.ug/news/how-museveni-tames-besigye/ |access-date=2026-08-27 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2020-12-15 |title=Byabakama through Kasujja, Kiggundu and then, there's Imam Kasozi |url=https://observer.ug/viewpoint/byabakama-through-kasujja-kiggundu-and-then-there-s-imam-kasozi/ |access-date=2026-08-27 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2020-12-15 |title=Byabakama through Kasujja, Kiggundu and then, there's Imam Kasozi |url=https://observer.ug/viewpoint/byabakama-through-kasujja-kiggundu-and-then-there-s-imam-kasozi/ |access-date=2026-08-27 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-10 |title=1996: When money, incumbency started polluting elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/1996-when-money-incumbency-started-polluting-elections-5112794 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ng’oggyeeko ekyo, Kasujja yalondebwa Pulezidenti Yoweri Museveni ng’omu ku bali bagenda okuvuganya ku bwapulezidenti ku lukiiko lwa Ssemateeka wa Uganda (CA), olwakubaganya ebirowoozo n’okuyisa Ssemateeka wa 1995. Era yaliko omukulembeze w’eggwanga omulonde ku lukiiko lwa National Resistance Council (NRC).<ref>{{Cite web |date=2025-06-01 |title=Past and Present: Mao demands for political commission to replace EC |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/past-and-present-mao-demands-for-political-commission-to-replace-ec-5064562 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-10 |title=1996: When money, incumbency started polluting elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/1996-when-money-incumbency-started-polluting-elections-5112794 |access-date=2026-08-27 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2015-06-18 |title=THE 1999 KIZZA BESIGYE DOSSIER VERBATIM |url=https://eagle.co.ug/2015/06/18/the-1999-kizza-besigye-dossier-verbatim/ |access-date=2026-08-27 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> == Okufa kwe == Kasujja yafa nga 17 April 2016 oluvannyuma lw'okugwa mu lukiiko lw'essomero e Kawempe mu [[Kampala]].Yatwalibwa mu ddwaaliro lya Platinum Hospital e [[Wandegeya]] gye yafiiridde n'aziikibwa ku kyalo Mbulire mu Bigasa Sub County mu [[Bukomansimbi (disitulikit)|disitulikiti y'e Bukomansimbi]].<ref name=":22" /><ref name=":02" /><ref name=":12" /><ref name=":42" /> == Laba ne == * [[Eriya Kategaya]] * [[Jowaash Mayanja Nkangi|Jehoash Mayanja Nkangi]] * Ernest Obitre Gama * [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Ssemogerere]] == Ebijuliiziddwa == [[Category:Abantu abazaalibwa mu 1939]] [[Category:Abantu abaafa mu 2016]] tsmqqyjqqvsc9tjqy1yw8ey5rjrh66p Category:Abantu abazaalibwa mu 1939 14 15669 73236 2026-08-28T18:29:09Z Lillylove256 10862 Ngasseeko amatuluba 73236 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abazaalibwa mu 1939 r940cvo98mtmslym3nuo864g75upg51 Category:Abantu abaafa mu 2016 14 15670 73237 2026-08-28T18:29:54Z Lillylove256 10862 ngasseeeko amatuluba 73237 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaafa mu 2016 qr0f3kbk7v2g9xtr2569owonp4bu2v3 Julius Mutekanga 0 15671 73246 2026-08-28T18:45:05Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487317|Julius Mutekanga]]" 73246 wikitext text/x-wiki '''Julius Mutekanga''' (yazaalibwa nga 1 mu ggwekkuminebiri, 1987 e Fort Portal, Uganda) [[munnayuganda]] omuddusi w'emisinde emimpi nga mukugu mu misinde gya mmita 800 . Mutekanga yazaalibwa mu Bulera e Uganda. Abeera mu New York, gyali okumalira emisomo gye era ng’aweereza ng’omutendesi mu St. Bernard’s School, essomero ly’abalenzi bonna aba elementary & middle school waggulu w'obuvanjuba bwa Manhattan. Nga 21 ogwoluberyeberye, 2012 Julius yayitamu okwetaba mu mpaka za IAAF World Indoor Championship eza mmita 800. Mu kaseera kano avuganya mu ttiimu ya Central Park Track Club New Balance. Obudde bwe obw’okusunsulamu mu mizannyo gya New Balance Games ku Armory bwali 1:48.00. Ku mirundi guno mu mwaka gwa 2012, yali mu kkumi abasinga.<ref name="LIU">{{Cite web |title=Former Blackbird Julius Mutekanga Qualifies for World Indoor Championships |url=http://www.liuathletics.com/news/2012/1/26/MTRACKXC_0126124817.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160403164106/http://www.liuathletics.com/news/2012/1/26/MTRACKXC_0126124817.aspx |archive-date=April 3, 2016 |access-date=13 April 2012 |website=LIU Athletics}}</ref> Yayitamu okwetaba mu mpaka z’ensi yonna ez’omunda, ezaaliwo nga 9 ogw'okusatu, 2012 mu kibuga Istanbul e Turkey.<ref name="LIU" />Mu kaseera kano mutendesi wa misinde mu ssomero lya St. Bernard's School . Yakiikirira ensi ye mu mizannyo gya Olympics e London mu 2012 ne mu mpaka z'ensi yonna mu mizannyo gya 2011 .Yatandikawo ekitongole ky’obwannakyewa mu Uganda okuyamba abavubuka nga bayita mu mizannyo n’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite web |date=2025-02-02 |title=Olympian Mutekanga: Transforming lives, one child at a time |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/olympian-mutekanga-transforming-lives-one-child-at-a-time-4910402 |access-date=2025-05-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Eno yali ngeri ya kuddiza bantu saako n’okwebaza Katonda olw’ebintu ebinene bye yali amukoledde. Erinnya ly’ekitongole ky’obwannakyewa ye Empower Youth Corp. (EYC) www.eycug.org. g1v52sf92tfwxim1r7bgi21diipuvld Dokolo District 0 15672 73250 2026-08-28T20:54:05Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344740384|Dokolo District]]" 73250 wikitext text/x-wiki '''Disitulikiti y'e Dokolo''' eno ye [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] esangibwa mu kitundu ky'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ekibuga lya [[Dokolo]] kye kifo kyayo ekikulu ekya munisipaali, n'ekitebe ky’obukulembeze, awamu n’ekifo ky'eby'obusuubuzi. == Ekifo == Disitulikiti y’e Dokolo eriko ensalo ne [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu bukiikakkono bw’obugwanjuba, [[Alebtong District|Disitulikiti y’e Alebtong]] mu bukiikakkono bw’obuvanjuba, [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaberamaido]] mu buvanjuba n’obukiikaddyo, [[Amolatar District|Disitulikiti y’e Amolatar]] mu bukiikaddyo bw’obugwanjuba, ne disitulikiti y’e Kwania mu bugwanjuba. Era erimu n'ennyanja Kwania okuva mu Bukiikaddyo okutuuka mu kitundu ky'Obukiikakkono bw'obugwanjuba . Ekitebe ky’enzirukanya y’emirimu mu disitulikiti eno kisangibwa kubuwanvu bwa kilometres 60 (37 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu sub-region.<ref name=":0" /> Ennamba eziraga disitulikiti eno weri ku maapu ze zino 01 55N, 33 10E.<ref>{{Cite web |title=Subcounties in Dokolo District, Uganda |url=http://www.lcmt.org/uganda/dokolo |access-date=2021-05-21 |website=www.lcmt.org}}</ref> == Okulaba mu bufunze == Disitulikiti y'e Dokolo yatandikibwawo [[Palamenti ya Uganda|paalamenti ya Uganda]] mu 2005.<ref name="dokolo">{{Cite web |last=Government of Uganda, Dokolo District |title=Welcome to Dokolo District |url=https://dokolo.go.ug/node/4 |access-date=5 June 2021 |website=Government of Uganda, Dokolo District}}</ref> Yatandika okukola nga 1 Ogwomusanvu 2006. <ref name="dokolo"></ref> Ekyo nga tekinnabaawo, Dokolo lyali ssaza mu Disitulikiti y’e Lira. Kitundu ku kitundu ekinene ekya Lango sub-region, ekirimu amayumba n'abantu ababalirirwamu obukadde 2.9 aba Langi okusinziira ku kubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga mu 2024.<ref name="ubos">{{Cite book |last=UBOS |date=2016 |title=National Population and Housing Census 2014 |url=https://www.ubos.org/wp-content/uploads/publications/03_20182014_National_Census_Main_Report.pdf |publisher=UBOS |location=Online |access-date=5 June 2021}}</ref> Disitulikiti eno ky'ekitundu esinga ebyalo.<ref name="ubos"></ref> Disitulikiti eno erina omugatte gwa ggombolola 10, emiruka 60 n'ebyaalo/cells 474 byonna mu bitundu bbiri okulondebwa ababaka ba paalamenti ( Dokolo mu bukiikaddyo n'obukiikakkono)<ref name=":0">{{Cite web |title=Road Distance Between Lira And Dokolo With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Lira%20(Lira)%20&toplace=Dokolo%20(Lira)%20&fromlat=2.235&tolat=1.8983333&fromlng=32.9097222&tolng=33.1775 |access-date=25 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu 1991 kwalaga nti omuwendo gw'abantu mu disitulikiti eno gwali 85,000. Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti omuwendo gw'abantu gwali 129,400. Omuwendo gw’abantu mu disitulikiti gwakula ku kigero ekyabalirirwamu ebitundu 3.6 ku buli kikkumi wakati wa 2002 ne 2012. Kiteeberezebwa nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno mu 2012 gwali 183,400. <ref>{{Cite web |title=Estimated Population of Dokolo District In 1991, 2002 & 2012 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=074 |access-date=25 May 2014 |publisher=Citypopulation.de}}</ref> == Emirimu gy’ebyenfuna == * Okulima ebirime * Enkoko * Okuzimba * Ebyentambula n’Eby'empuliziganya == Obulunzi == * Ente * enkoko * Embuzi == Laba ne == * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=33539 Disitulikiti y'e Dokolo yawangula engule ya Pulojekiti y'amazzi asinga] * [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Dokolo--Linking-the-north-to-eastern-Uganda/-/691232/2326178/-/6imt08/-/index.html Disitulikiti y’e Dokolo: Okugatta obukiikakkono ku obuvanjuba bwa Uganda] [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 03clujk48obvxba60knrdfu1sbofw3e 73251 73250 2026-08-28T20:55:27Z 24RAY 11014 Ngasseko data box 73251 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Disitulikiti y'e Dokolo''' eno ye [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] esangibwa mu kitundu ky'Obukiikakkono bwa [[Uganda]] . Ekibuga lya [[Dokolo]] kye kifo kyayo ekikulu ekya munisipaali, n'ekitebe ky’obukulembeze, awamu n’ekifo ky'eby'obusuubuzi. == Ekifo == Disitulikiti y’e Dokolo eriko ensalo ne [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] mu bukiikakkono bw’obugwanjuba, [[Alebtong District|Disitulikiti y’e Alebtong]] mu bukiikakkono bw’obuvanjuba, [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaberamaido]] mu buvanjuba n’obukiikaddyo, [[Amolatar District|Disitulikiti y’e Amolatar]] mu bukiikaddyo bw’obugwanjuba, ne disitulikiti y’e Kwania mu bugwanjuba. Era erimu n'ennyanja Kwania okuva mu Bukiikaddyo okutuuka mu kitundu ky'Obukiikakkono bw'obugwanjuba . Ekitebe ky’enzirukanya y’emirimu mu disitulikiti eno kisangibwa kubuwanvu bwa kilometres 60 (37 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bwa Lira, ekibuga ekisinga obunene mu sub-region.<ref name=":0" /> Ennamba eziraga disitulikiti eno weri ku maapu ze zino 01 55N, 33 10E.<ref>{{Cite web |title=Subcounties in Dokolo District, Uganda |url=http://www.lcmt.org/uganda/dokolo |access-date=2021-05-21 |website=www.lcmt.org}}</ref> == Okulaba mu bufunze == Disitulikiti y'e Dokolo yatandikibwawo [[Palamenti ya Uganda|paalamenti ya Uganda]] mu 2005.<ref name="dokolo">{{Cite web |last=Government of Uganda, Dokolo District |title=Welcome to Dokolo District |url=https://dokolo.go.ug/node/4 |access-date=5 June 2021 |website=Government of Uganda, Dokolo District}}</ref> Yatandika okukola nga 1 Ogwomusanvu 2006. <ref name="dokolo"></ref> Ekyo nga tekinnabaawo, Dokolo lyali ssaza mu Disitulikiti y’e Lira. Kitundu ku kitundu ekinene ekya Lango sub-region, ekirimu amayumba n'abantu ababalirirwamu obukadde 2.9 aba Langi okusinziira ku kubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga mu 2024.<ref name="ubos">{{Cite book |last=UBOS |date=2016 |title=National Population and Housing Census 2014 |url=https://www.ubos.org/wp-content/uploads/publications/03_20182014_National_Census_Main_Report.pdf |publisher=UBOS |location=Online |access-date=5 June 2021}}</ref> Disitulikiti eno ky'ekitundu esinga ebyalo.<ref name="ubos"></ref> Disitulikiti eno erina omugatte gwa ggombolola 10, emiruka 60 n'ebyaalo/cells 474 byonna mu bitundu bbiri okulondebwa ababaka ba paalamenti ( Dokolo mu bukiikaddyo n'obukiikakkono)<ref name=":0">{{Cite web |title=Road Distance Between Lira And Dokolo With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Lira%20(Lira)%20&toplace=Dokolo%20(Lira)%20&fromlat=2.235&tolat=1.8983333&fromlng=32.9097222&tolng=33.1775 |access-date=25 May 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu 1991 kwalaga nti omuwendo gw'abantu mu disitulikiti eno gwali 85,000. Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti omuwendo gw'abantu gwali 129,400. Omuwendo gw’abantu mu disitulikiti gwakula ku kigero ekyabalirirwamu ebitundu 3.6 ku buli kikkumi wakati wa 2002 ne 2012. Kiteeberezebwa nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti eno mu 2012 gwali 183,400. <ref>{{Cite web |title=Estimated Population of Dokolo District In 1991, 2002 & 2012 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=074 |access-date=25 May 2014 |publisher=Citypopulation.de}}</ref> == Emirimu gy’ebyenfuna == * Okulima ebirime * Enkoko * Okuzimba * Ebyentambula n’Eby'empuliziganya == Obulunzi == * Ente * enkoko * Embuzi == Laba ne == * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=33539 Disitulikiti y'e Dokolo yawangula engule ya Pulojekiti y'amazzi asinga] * [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Dokolo--Linking-the-north-to-eastern-Uganda/-/691232/2326178/-/6imt08/-/index.html Disitulikiti y’e Dokolo: Okugatta obukiikakkono ku obuvanjuba bwa Uganda] [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 18z0aedwhltdc3af22d0qjowng3nnia