Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.17
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Yoweri Museveni
0
7325
73615
72906
2026-08-31T10:52:50Z
Ssemmanda will
3837
ntereezezzaamu ku bijuliziddwa
73615
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Yoweri Kaguta Museveni Tibuhaburwa''' (yazaalibwa nga 15 Ogwomwenda 1944)<ref>{{Cite web |title=Museveni Online |url=https://museveni.org/about/biography |access-date=2026-05-12 |website=museveni.org}}</ref> munnabyabufuzi Omunnayuganda era eyaliko omuyeekera era abadde Pulezidenti wa Uganda okuva mu mwaka gwa 1986. Okumala ebbanga ddene gavumenti ya Museveni ebadde etwalibwa nga eya nnakyemalira nga n'ebibiina by'ebyobufuzi byawerebwako okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu 2005, okutulugunya bannabyabufuzi naddala abali ku ludda oluvuganya, okuyisa olugaayu mu bitongole by'amateeka n'okwenyigira mu vvulugu mu biseera by'okulonda okusobola okwekuumira mu buyinza, oluvannyuma lw'akalulu k'ekikungo aka 2005 akaakomyawo okuvuganya kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi. We tutuukidde mu 2026, oluvannyuma lw'emyaka 40 ng'afuga Uganda, Museveni waakusatu mu Bapulezidenti abatali beesimbu mu nsi yonna ng'ali mabega wa bannakyemalira; Paul Biya ne Teodoro Obiang Nguema Mbasogo.<ref>{{Cite web |date=2026-05-12 |title=Uganda's Yoweri Museveni sworn in for a seventh consecutive term after winning disputed elections |url=https://www.bbc.com/news/articles/cqxp23272j3o |access-date=2026-05-29 |website=www.bbc.com |language=en-GB}}</ref>
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Ntungamo, Uganda (mu kiseera ekyo yali wansi wa Bungereza), Museveni yasoma ebyobufuzi okuva ku University of Dar es Salaam nga eno gye yatandikira ekibiina kya University Students' African Revolutionary Front. Mu 1972, yeegatta ku kibinja ekyagezaako okuvuunika gavumenti ya nnakyemalira [[Idi Amin]] naye ne kiremererwa. Mu mwaka ogwaddako, yatandikawo ekibiina kya Front for National Salvation ekyalwanira awano n'amagye ga [[Tanzania]] mu lutalo amagye ga Tanzania mwe gaalwanira n'aga Uganda, olwaggyako Amin. Mu mwaka ogwaddako ogwa 1980, Museveni yeesimbawo mu kalulu ka bonna ku kkaadi y'ekibiina kya Uganda Patriotic Movement, wadde nga yagamba nti akalulu kaali vvulugu mungi oluvannyuma lw'okuwangulwa [[Milton Obote]]. Museveni oluvannyma yagatta abaali ku ludda oluvuganya wansi w'eggye lya National Resistance Army ne batandika olutalo lw'ekiyeekera. Oluvannyuma lw'olutalo olw'amaanyi mu Kampala, Museveni yalayizibwa nga Pulezidenti nga 26 Ogwoluberyeberye 1986.<ref name=":2">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html|title=Rebel Sworn In as Uganda President|author=Sheila Rule|date=30 January 1986|newspaper=The New York Times|issn=0362-4331|access-date=28 February 2016|archive-date=7 March 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160307011144/http://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html|url-status=live}}</ref>
Nga Pulezidenti, Museveni akkakkannyizza obusambattuko bungi mu uganda nga kwotadde n'okwenyigira mu lutalo olwaleeta gavumenti ya Rwanda eriko mu buyinza n'olutalo lwa Congo olwasooka. Yalagira okuyingira mu kasambattuko ka Lord's Resistance Army mu kugezaako okukakomya. Obukulembe bwe buzze buwandiikibwako abawandiisi nga obwa nnakyemalira oba obutaliimu kuwabulwa. Amawulire okufugibwa gavumenti. Obukulembeze bwe bubaddemu okugenda mu maaso mu byenfuna era ebbanga nga litambudde, wabaddewo kafeefube w'okulwanyisa abali b'ebisiyaga awamu n'okukola ennongoosereza mu ssemateeka nga okuggyawo ekkomo ku bisanja mu 2005, n'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bukulembeze bw'eggwanga mu 2017.
Obukulembeze bwa Museveni bwogerwako abawandiisi nga obwannakyemalira oba obutali bwabwenkanya.<ref>{{Cite book |last=Kagoro |first=Jude |date=2016 |title=Competitive authoritarianism in Uganda: the not so hidden hand of the military |url=https://doi.org/10.1007/978-3-658-09216-0_9 |publisher=Springer Fachmedien |isbn=978-3-658-09216-0 |editor-last=Bogaards |editor-first=Matthijs |location=Wiesbaden |pages=155–172 |doi=10.1007/978-3-658-09216-0_9 |editor-last2=Elischer |editor-first2=Sebastian}}</ref> Amawulire gonna gabadde gaamaamirwa gavumenti.<ref>{{Cite web |url=https://global.oup.com/academic/product/arbitrary-states-9780198856474?cc=us&lang=en& |access-date=2026-08-06 |website=global.oup.com}}</ref> Tewabangawo kulonda mu [[Uganda National Cultural Centre|Uganda]] mu myaka amakumi asatu (30) okuva mu mwaka gwa lukumi mu lwenda mu kinaana mu mukaaga (1986) kwali kubadde kwa mazima na bwenkanya. Nga 16 Gatonnya 2021, Museveni yaddamu okulondebwa ku kisanja ekyomukaaga n'ebitundu ataana mu munaana n'obutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%), wadde nga waaliwo obutambi bungi n'ebyogerwa ku kuwamba bbookisi z'obululu, ebifo ebironderwamu ebisukka ebikumi ebina (400) ng'abalonzi bonna baalonda, n'okutyoboola eddembe ly'obuntu. Museveni gye buvuddeko yalemera ku ky'okuwummula; okusinziira ku muwabuzi wa Pulezidenti, Museveni tayagala kubeera mukulembeze ku myaka kinaana (80%).<ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=2021-09-19 |title=Is Museveni Retiring in 2026? |url=https://chimpreports.com/is-museveni-retiring-in-2026/ |access-date=2026-08-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Museveni yasembeddwa omumyuka wa Pulezidenti okwesimbawo ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 2026.<ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2022-10-02 |title=VP Alupo, Otafiire and Sempijja endorse Museveni for 2026 |url=https://www.independent.co.ug/vp-alupo-ministers-endorse-musevenis-2026-candidature/ |access-date=2026-08-31 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe ==
Museveni yazaalibwa omulaalo, Mzee Amos Kaguta (1916-2013) ne Esteri Kokundeka Nganzi (1918-2001) nga 15 Ogwomwenda 1944 e [[Rukungiri|Ntungamo]]. Ava mu ggwanga ly'Abahima mu bwakabaka bwe Mpororo (nga kati kitundu ku Ankole).
Okusinziira ku Julius Nyerere, taata wa Museveni, Amos Kaguta, yali musirikale w'ekibinja eky'omusanvu mu magye lya King's African Rifles ekyalwana mu ssematalo owookubiri. Yoweri bwe yazaalibwa, abenganda ze baagambanga nti, "Taata we yali mu-seven" (ekiteega “omu ku b'ekyomusanvu”). Eno y'engeri gye yafunamu erinnya Museveni.
== Okusoma kwe ==
Oluvannyuma famire ye yasenguka n'egenda e [[:en:Ntungamo|Ntungamo]], mu bukulebeze bw'Abafuzi b'amatwale abangereza mu Uganda. Museveni yasomera ku masomero okuli Kyamate Elementary School, [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]], ne Ntare School ng'eno gye yasomera emisomo gye egya pulayimale ne sekendule. Era yasomerako ku ssettendekero ya [University of Dar es Salaamhttps://en.wikipedia.org/wiki/University of Dar es Salaam University of Dar es Salaam] mu [[Tanzania]] ku kusoma kwe okw'eddaala erya waggulu. Yasoma byanfuna na byabufuzi. Ssetttendekero eno mu kaseera kano ye yali entabiro ya bamwoyogwaggwanga ku ssemazinga wa Africa n'endowooza z'ebyobufuzi ez'ekinnammakisi. Bwe yali akyali ku ssettendekero, yatandikawo ekibina kya [[:en:University_Students'_African_Revolutionary_Front|University Students' African Revolutionary Front]] nga kye kali entabiri y'abayizi abalwanirira eddembe ly'obuntuera n'akulemberamu abayizi okugenda mu lutuula lwa FRELIMO-olwatuula mu Portuguese [[Mozambique]] gye baafumira okutendekebwa mu by'amagye. Mu kusoma ng'akolokota endowooza z'muzungu, [[:en:Walter_Rodney|Walter Rodney]], n'abalala, Museveni yawandiika ekitabo ku ngeri y'okuteekamu ebirowoozo bya [[:en:Frantz_Fanon|Frantz Fanon]] mu nkola mu kuleetawo enkyukakyuka ku 's ideas on revolutionary violence to post-colonial Africa.
== Omukululo gwe ==
=== 1971–1979: Eggye lya Front for National Salvation n'oggyako kwa Amin ===
Amagye agaali tegakkiriziganya ne Amin gaalumba Uganda nga gava e [[Tanzania]] mu Gwomwenda gwa 1972 wabula ne gatasobola. Mu Gwekkumi, Tanzania ne Uganda zaateeka omukono ku ndagaano ya Mogadishu Agreement eyagaana abayeekera okusinziira mu ggwanga lya Tanzania okulumba Uganda.<ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=2014-11-15 |title=In Idi Amin’s Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=978-0-8214-4502-0 |language=en}}</ref> Museveni yava mu baali bavuganya gavumenti ab'amaanyi n'atandikawo eggye lya Front for National Salvation mu 1973. Mu Gwomunaana gw'omwaka gwe gumu, yawasa [[Janet Museveni|Janet Kainembabazi]].<ref>{{Cite web |title=allAfrica.com: Uganda: Janet Museveni Opens Up On Love, Family And Politics |url=http://allafrica.com/stories/201005240504.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121017163917/http://allafrica.com/stories/201005240504.html |archive-date=2012-10-17 |access-date=2026-08-06 |website=allafrica.com |language=en |url-status=live }}</ref>
Mu Gwekkumi gwa 1978 amagye ga Uganda gaalumba Kagera Salient mu bukiikakkono bwa Tanzania, ekyatantikawo olutalo wakati wa [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda ne Tanzania.]] Pulezidenti wa Tanzania Julius Nyerere yalagira eggye lya Tanzania People's Defence Force (TPDF) okulumba wamu n'okukunga bannayuganda abaali batawagira Amini okulwanyisa gavumenti ye. Museveni yasanyukira nnyo enteekateeka eno. Mu Ntenvu wa 1978 Nyerere n'amagye ge beegatta ku Museveni mu kibinja kya Silas Mayunga.<ref>{{Cite book |date=1997 |title=New African |url=https://books.google.com/books?id=nujsAAAAMAAJ |publisher=IC Magazines Limited |language=en}}</ref>
=== 1980–1986: Olutalo lwa Uganda olw'ekiyeekera ===
==== Obote II n'eggye lya National Resistance Army ====
Oluvannyuma lw'okumaamulako Amin mu 1979 n'okulonda okwawakanyizibwa ennyo okwakomywawo [[Milton Obote]] mu buyinza mu 1980, Museveni yakomawo mu Uganda n'abawagizi be okusobola okufuna obuwagizi mu byalo mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkonovvanjuba okusobola okutandikawo eggye lya [[:en:Popular_Resistance_Army|Popular Resistance Army]] (PRA). Olwo baateekateeka olutalo ku bukulembeze bwa Obote obwokubiri (Obote II) n'amagye ge agaalina ebyokulwanisa aga Uganda National Liberation Army (UNLA). Obulumbaganyi bwatandika n'okulumba enkambi y'amagye mu disitulikiti y'e Mubende mu kitundu ky'omu masekkati ga Uganda nga 6 Ogwokubiri 1981. Oluvannyuma , eggye lya PRA lyegatta ku kibinja ekirwanyi eky'eyaliko Pulezidenti [[:en:Yusufu_Lule|Yusufu Lule, ekya]] Uganda Freedom Fighters, okutondawo eggye lya National Resistance Army (NRA) nga kye kyali ekiwayi kyalyo eky'ebyobufuzi, [[National Resistance Movement]] (NRM). Ebibinja by'abayeekera ebibiri, ekya [[:en:Uganda_National_Rescue_Front|Uganda National Rescue Front]] (UNRF) n'ekyali ekya Uganda National Army (FUNA), byenganga amagye ga Obote. Eggye lya FUNA lyatandikibwawo mu bitundu bya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] mu bantu abaali batawagirwa Amin.<ref>{{Cite web |title=Peace and conflict in northern Uganda 2002-06 (2010) {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/accord/northern-uganda/peace-and-conflict-northern-uganda-2002-06-2010 |access-date=2026-08-06 |website=www.c-r.org}}</ref>
Eggye lya NRA/NRM lyateekawo enteekateeka ya ssemasonga ekkumi "Ten-point Programme" nga ze zaali ezookukolebwako gavumenti eyali eddako, omwali: demokulasiya, ebyokwerinda, okuzzawo obumu mu bantu mu ggwanga, okulwanirira obwetwaze bw'eggwanga, okussaawo ebyenfuna ebiganyula buli munnansi era eby'olubeerera; okutumbula obuweereza eri abantu; okumalwo obuli bw'enguzi n'okukozesa obubi obuyinza; okumalawo obutali bwenkanya; okukolagana n'amawanga amalala agali ku ssemazinga wa Africa n'ebyenfuna ebyalina okubeeramu abagagga ennyo wamu n'ebyo ebirumiriwa abantu ba bulijjo.<ref>{{Cite web |title=Profiles of the parties to the conflict (2002) {{!}} Conciliation Resources |url=https://www.c-r.org/accord/northern-uganda/profiles-parties-conflict-2002 |access-date=2026-08-06 |website=www.c-r.org}}</ref>
Ekitongole ekikessi ekya [[:en:Central_Intelligence_Agency|Central Intelligence Agency]] nga kisinziira ku bibalo bya ''World Factbook'' kiteebereza nti obukulembeze bwa Obote bwali buvunaanyizibwa ku kufa kw'abantu ba bulijjo abasukka emitwalo ekkumi (100,000) okwetooloola Uganda. civilian deaths across [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210213104751/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |url-status=dead }}</ref>
==== Endagaano y'e Nairobi eya 1985 ====
Nga 27 Ogwomusanvu 1985, okweyawulamu mu gavumenti y'ekibiina kya [[Uganda People's Congress]] kyasobozesa eyali omuduumizi w'amagye gya Obote, Loteenanti- Genero Tito Okello , eyali Omukyoli okuwamba obuyinza. Museveni ne NRM/NRA baali banyiivu nnyo nti enkyukakyuka gye baali balwaniridde okumala emyala ena (4) yali "eyingiriddwa" eggye lya UNLA, kye baalaba nga waaliwo nnyo okutyoboola eddembe ly'obuntu mu bukulembeze bwa Obote II.<ref>{{Cite journal |last=Tindigarukayo |first=Jimmy K. |date=1988 |title=Uganda, 1979-85: Leadership in Transition |url=https://www.jstor.org/stable/161322 |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=26 |issue=4 |pages=607–622 |issn=0022-278X}}</ref>
Wadde nga waaliwo okukkiriziganya, wabula, eggye lya NRM/NRA oluvannyuma lyakkiriziganya enjogerezeganya ez'emirembe n'ekibinja ekyakulemberwamu Pulezidenti wa [[Kenya]] President Daniel arap Moi. Enjogerezeganya ezaakulungula ebbanga okuva nga 26 Ogwomunaana okutuuka nga 17 Ntenvu, The talks, which lasted from 26 August to 17 December, zaaleetawo akaseera ak'eddembe era okulwana ne kusirika amangu ddala. Endagaano ey'enkomeredde yateekebwako omukono e Nairobi, nga yateeka essira ku kuteeka wansi ebyokulwanyisa, okuggya amagye mu [[Kampala]], okugatta amagye ga NRA n'aga gavumenti, okuteeka obukulembeze bw'ekibinja ky'abayeekera ekya NRA ku kakiiko k'amagye. Bino tebyatuukirizibwa.<ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
==== Olutalo lw'e Kampala ====
Bwe yali yeetabye mu njogerezeganya ezeemirembe, Museveni yali ateebereza amagye ga Genero Mobutu Sésé Seko owa Zaire okwetabya amagye ga Zaire mu kuyambako amagye ga munnamagye Okello okuvuunika gavumenti. Wabula, nga 20 Gatonnya 1986, enkumi n'enkumi z'amagye agaali amawulize eri Amin nga gayambibwako amagye ga Zaire gaayingira mu Uganda. Amagye gano gaayingrawo oluvannyuma lw'okutendekebwa okwekyama mu Zaire okuva mu kusaba okwali kukoleddwa Okello ennaku kkumi emabega.<ref>{{Cite book |date=2026-08-04 |title=The Guardian |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Guardian&oldid=1367734904 |language=en}}</ref>
Nga 22 Gatonnya, amagye ga gavumenti mu Kampala gaali gatandise okuva mu bifo byago olwo abayeekera ne basobola okufuna amaanyi nga basinziira mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba.<ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
Museveni yalayizibwa ku Bwapulezidenti nga 29 Gatonnya. "Kuno si kukyusa bukyusa magye, nkyukakyuka ey'omuggundu," Museveni bwe yategeeza oluvannyuma lw'omukolo ogwakulemberwamu Ssaabalamuzi enzaalwa ya Bungereza Peter Allen. Bwe yali ayogerako eri enkumi n'enkumi z'abantu wabweru wa Paalamenti, Pulezidenti omuggya yasuubiza okukomyawo demokulasiya, "Abantu ba Africa, bannayuganda, balina eddembe okubeera ne gavumenti essa ekitiibwa mu demokulasiya."Si kuyambibwa buyambibwa okuva eri gavumenti yonna, abantu be balina okukola gavumenti, sso si gavumenti yo nga yo." <ref>{{Cite book |date=2026-07-27 |title=The Times |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Times&oldid=1366415694 |language=en}}</ref>
=== Okujja mu buyinza: 1986–1996 ===
[[File:ReaganMuseveni.jpg|thumb|Ensisinka ya Museveni ne Pulezidenti [[Ronald Reagan]] mu maka g'Obwapulezidenti aga White House mu Gwekkumi gwa in October 1987]]
==== Okuzzaawo ebyobufuzi n'ebyenfuna ====
Uganda yatandika okwetaba mu nteekateeka ya IMF ey'okuddaabulula ebyenfuna mu 1987. Ebiruubirirwa byayo mwalimu okuzzaawo okukuwasizaako bannabyanfuna okusobola okukuza, okusiga ensimbi, okutondawo emirimu kko n'ebintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okukyusa ebyenfuna okwesigamwa ebyenfuna by'eggwanga naddala okutumbula ebyobusuubuzi nng'essira lyali liteereddwa ku kwongera ku bintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okuggyawo obukwakkulizo n'okutereeza ebitongole bya gavumenti okusobola okutondawo enkulaakulana ey'ensibo mu byenfuna kko n'okukulaakulanya ebitongole by'obwannakyewa n'okusobozesa buli omu okubeera n'omukisa okwetaba mu byobusuubuzi ku madaala gonna.<ref>{{Cite web |title=SAP's in Uganda |url=http://members.aol.com/apuuli/sapuga.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20000529093127/http://members.aol.com/apuuli/sapuga.htm |archive-date=2000-05-29 |access-date=2026-08-06 |website=members.aol.com}}</ref>
==== Eddembe ly'obuntu n'ebyokwerinda munda mu ggwanga ====
NRM yajja mu buyinza ng'esuubiza okuzzaawo ebyokwerinda n'okuteeka ekitiibwa mu ddembe ly'obuntu. Mu butuufu, kino kiri mu nteekateeka ya NRM eya ssemasonga ekkumi (10) "NRM's ten-point programme", nga Museveni bwe yakinogaanya mu kwogera kwe ng'alayira.<ref>{{Cite news |last=Rule |first=Sheila |last2=Times |first2=Special To the New York |date=1986-01-30 |title=REBEL SWORN IN AS UGANDA PRESIDENT |url=https://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-29 |title=Museveni 40 years ago: Ours is not a mere change of guard; it is a fundamental change |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/museveni-40-years-ago-ours-is-not-a-mere-change-of-guard-it-is-a-fundamental-change-1468582 |access-date=2026-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ssemasonga eyookubiri ku nteekateeka yaffe ya byakwerinda by'abantu n'ebintu byabwe. Buli muntu mu Ugannda alina okubeera n'obukiimi [obwannamaddala] okusobola okubeera awantu wonna w'ayagadde. Omuntu yenna, oba ekibinja kyonna ekitiisatiisa ebyokwerinda by'abantu baffa birina okukolebwako ewatali kisa. Bannayuganda balina kufa okufa okwobutonde kwe tutalinaako busobozi bwonna, naye si kuttibwa bantu bannaffe abagenda mu maaso n'okwegolorera kko n'okussiza ku ttaka lyaffe.
Newankubadde nga Museveni ka yali akulira gavumenti empya mu Kampala, NRM yali tesobola kulaga busobozi bwayo okwetooloola Uganda yonna, okulwanisa abaali bagirwanisa ab'enjawulo. Okuva ku ntandikwa y'Obwapulezidenti bwa Museveni, yalina obuwagizi bungi okuva mu bantu abaali mu luse lw'Olunnabantu mu bukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba, Museveni gye yali yasimba amakanda. Museveni yasobola okufuna Abakalamajongo, abaalina akasaayi k'obulunzi bw'ente mu kitundu ky'obukiikaddyo-vvanjuba ekyalimu abantu abatono abataalina ddoboozi lya nkizo nnyo mu byabufuzi, okubeera ku ludda lwe ng'abawa ekifo mu gavumenti empya. Ekitundu ky'obukiikaddyo okwetooloola ensalo ya [[Sudaani|Sudan]], wabula, kyo kyamutawaanya nnyo. Mu kitundu kya, ekyalimu Abakakwa n'Abalugubala (mu kusooka abaali bawagira Amini), ebibinja by'abayeekera okwali ekya UNRF ne FUNA byalwana okumala emyaka egiwera okutuusa lwe baagatta agaali gasumbibwa ekitundu ne demokulasiya mu kitundu ekyali kyogerwako. Omukulembeze w'ekibinja ky'abayeekera ekya UNRF, [[Moses Ali]], yava mu by'obuyeekera era ne yeewaayo eri gavumenti n'afuulibwa omumyuka wa ssaabaminisita owookubiri. Abantu okuva mu bitundu by'obukiikaddyo bw'eggwanga baalaba okujja kwa gavumenti mu buyinza eyali ekulemberwa omuntu eyali ava mu bukiikakkono bw'eggwanga ng'ekintu ekyabakankanya ennyo. Ebibinja by'abayeekera byatandikibwawo abantu b'e Lango, Acholi, ne Teso, baafufuggazibwa olw'amaanyi g'eggye lya NRA okujjaku mu bitundu by'ewala ennyo ensalo ya Sudan gye yali ebasobozesa. Ekibinja ky'abayeekea ekyali mu bitundu bya Acholi ekya Uganda People's Democratic Army (UPDA) kyalemwa okulemesa NRA okubeera mu kitundu kya Acholi, ekyaleka ekibiina ky'abayeekera ekya Holy Spirit Movement (HSM) nga si kimativu. Okuwangulwa kw'ebibiina by'abayeekera byombi okwali UPDA ne HSM olutalo kwalulekamu ekibinja oluvannyuma ekyategeereeka nga ekya Lord's Resistance Army (LRA), ekyali kiyinza okwekyusiza Abacholi bo bennyini.<ref>{{Cite book |last=Landis |first=Dan |date=2012-02-14 |title=Handbook of Ethnic Conflict: International Perspectives |url=https://books.google.com/books?id=-kmTe1XVcW4C&pg=PA415 |last2=Albert |first2=Rosita D. |publisher=Springer Science & Business Media |isbn=978-1-4614-0448-4 |language=en}}</ref>
[[File:80th_Anniversary_Kim_Il-Sung.jpg|thumb|Museveni (olunyiriri olusooka, owookusatu okuva ku ddyo) ku bikujjuko by'amazalibwa ga Kim Il-sung ag'emyaka ekinaana (80) mu 1992]]
Eggye lya NRA oluvannyuma lyafuna ekifaananyi ekirungi bwe kyatuuka mu kussa ekitiibwa mu ddembe ly'abantu aba bulijjo, nerwankubadde oluvannyuma Museveni yakolokotwa olw'okukozesa abaana mu magye ge. Ekintu ekitaalaga mpisa mu ggye lya NRA era ne kyonoona ekifaananyi ky'obwenkanya kye baali bafunye. "Abasajja ba Museveni bwe baali baakajja beeyisa bulungi nnyo era ne tubaaniriza," omunakyalo omu bwe yategeeza, "naye oluvannyuma ne batandika okukwata abantu n'okubatta."<ref>{{Cite web |title=Daily Times - Leading News Resource of Pakistan |url=http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_30-5-2002_pg3_4 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121022145738/http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_30-5-2002_pg3_4 |archive-date=2012-10-22 |access-date=2026-08-06 |website=www.dailytimes.com.pk |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |access-date=2022-11-20 |archive-date=2006-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060910160452/http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwokusatu gwa 1989, ekitongole kya Amnesty International kyafulumya alipoota ku ddembe ly'obuntu mu Uganda, eyatuumibwa, "T''he Human Rights Record 1986–1989"''. Ekitongole kino kyawandiika ku kutyoboola eddembe ly'obuntu okwali kweyongedde ennyo mu Uganda okwali kukolebwa amagye ga NRA. Okusinziira ku mukungu w'ekibiina ky'amawanga amagatte, [[Olara Otunnu]], yategeeza nti Museveni yeetaba mu kittabantu ekya Nilotic – luo ku bantu abaali babeera mu kitundu ky'obukiikaddyo bw'eggwanga. Mu kaseera akamu olutalo mwe lwanyiinyiitirira ennyo, wakati w'Ogwekkumi ne Ntenvu wa 1988, eggye lya NRA lyaggya abantu abasukka mu mutwalo ogumu (100,000) mu maka gaabwe ne mu kibuga ky'e Gulu mu bukake.Abajaasi batta ebikumi n'ebikumi by'abantu bwe baali babakaka okutambula, okwokya amaka gaabwe wamu n'ebyagi (amatereko g'emmere).<ref>{{Cite web |last=Amnesty International, International Secretariat |title=Uganda: Breaking the circle: Protecting human rights in the northern war zone - Amnesty International |url=http://web.amnesty.org/library/Index/ENGAFR590011999?open&of=ENG-UGA |archive-url=https://web.archive.org/web/20071107113401/http://web.amnesty.org/library/Index/ENGAFR590011999?open&of=ENG-UGA |archive-date=2007-11-07 |access-date=2026-08-06 |website=web.amnesty.org}}</ref> Wabula, mu kuggywa kwalwo, alipoota yawa abantu abamu essuubi.
Wabula, nga 13 Ogwomwenda, eyaliko [[:en:Inspector_General_of_Police|ssenkulu wa Poliisi]] wa Museveni, Genero Kale Kayihura yateekebwa ku lukalala lw'abaalina okussibwako envumbo ekitongole kya America ekirwanirira eddembe ly'obuntu ekya [[:en:United_States_Department_of_the_Treasury|United States Department of the Treasury]] olw'okutyoboola ennyo eddembe ly'obuntu mu kiseera we yabeere ssaabaduumizi wa poliisi (Okuva mu 2005 okutuuka mu Gwokusatu gwa 2018). Kino kyali kiva mu mirimu egyakolebwanga ekitongole kya poliisi ekya "Flying Squad Unit" ekyatulugunyanga ennyo abantu kko n'obuli bw'enguzi. Oluvannyuma Kayihura yasikizibwa [[:en:Martin_Okoth_Ochola|Martin Okoth Ochola]].
=== Alondebwa mu kisanja ekisooka (1996–2001) ===
==== Okulonda ====
Okulonda okwasooka mu gavumenti ya Museveni kwaliwo nga 9 Ogwokutaano 1996. Museveni yawangula [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]] ow'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]], eyawakanya ebyava mu kulonda mu kibiina ky'omukago gwa "Inter-party forces coalition", kwossa ne Kibirige Mayanja eyawakanya ennyo engeri abalonzi gye baali bawandiisiddwamu. Museveni yawangula n'ebitundu nsanvu mu bibiri n'obutundutundu butaano ku buli kikumi. Okuva ku bitundu by'abalonzi nsanvu mu bibiri n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi abaali balina okulonda. Wadde ng'ebitongole by'ensi yonna ne Bannayuganda abatunuulira ebyobufuzi baalaba okulonda kuno ng'okutuufu, abaakwetabamu bonna baagaana ebyakuvaamu. Museveni yalayizibwa nga Pulezidenti omulundi Ogwokubiri nga 12 Ogwokutaano 1996.<ref>{{Cite book |last=Nohlen |first=Dieter |date=1999-07-22 |title=Elections in Africa:A Data Handbook: A Data Handbook |url=https://books.google.com/books?id=9v1MnKYHSLoC |last2=Thibaut |first2=Bernard |last3=Krennerich |first3=Michael |publisher=OUP Oxford |isbn=978-0-19-829645-4 |language=en}}</ref>
Mu 1997 yatandikawo okusoma kwa bonnabasome okw'obwereere okwa Pulayimale.<ref>{{Cite news |date=2010-10-29 |title=Uganda's first Batwa pygmy graduate |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-11601101 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref>
Okulonda okw'omulundi ogwokubiri waliwo mu mwaka gwa 2001. Pulezidenti Museveni yafuna obululu ebitundu nkaaga mu mwenda (69) ku buli kikumi era n'awangula munne eyamuli ku mbiranye [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]]. Besigye yali nnyo ku lusegere lwa Pulezidenti Museveni era ye yali omusawo we mu kaseera we baabeerera mu lutalo lw'omu nsiko. Wabula, ababiri bano baafuna obutakkaanya bwe twali nga tetunnagenda mu kulonda kwa 2001, Besigye we yasalirawo okwesimbawo ku bwapulezidenti.<ref>{{Cite news |date=2011-02-14 |title=Uganda's Kizza Besigye - veteran opposition leader profiled |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-12431180 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Okunoonya akalulu ka 2001 kwaliwo nnyo okulaga obukyayi nga Pulezidenti Museveni yali atiisatiisa okuteeka abaali bamuvuganya "ebigere mukaaga wansi we".<ref>{{Cite news |title=In Uganda, Museveni finds biggest election obstacle in former friends |url=https://www.csmonitor.com/World/Africa/2015/0714/In-Uganda-Museveni-finds-biggest-election-obstacle-in-former-friends |access-date=2026-08-06 |work=Christian Science Monitor |issn=0882-7729}}</ref>
Okulonda kwavaamu okwekubira enduulu okwakolebwa mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti etaputa ssemateeka ensukkulumu]] nga Besigye ye yakuteekayo. Kkooti yasalawo nti okulonda kwali kwa mazima na bwenkaya wabula n'egaana okusazaamu ebyava mu kulonda nga beesigama ku balamuzi basatu (3) abaasalawo nti okulonda tekusazibwamu n'ababiri (2) abaasalawo nti okulonda kusazibwemu kw'abo abatuula ku kakiiko ka kkooti ensukkulumu etaputa ssemateeka. Kkooti yasalawo nti newankubadde okulonda kwalimu ebintu ebitakkirizibwa mu mateeka bingi, tebyataataaganya bintu byava mu kulonda. Ssaabalamuzi [[:en:Benjamin_Odoki|Benjamin Odoki]] n'omulamuzi Alfred Karokora ne Joseph Mulenga omusango baagusalira ku ludda lw'omuwawaabirwa sso nga ate abalamuzi Aurthur Haggai Oder ne John Tsekoko bo omusanga gaagusalira ku ludda lwa Besigye.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2017-07-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170706015048/http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
==== Ebirabo ky'ensi yonna ====
Museveni yalondebwa nga ssentebe w'[[Organisation of African Unity|ekibiina ekitaba amawanga g'ensi yonna ekya Organisation of African Unity]] (OAU) mu 1991 ne 1992.
Oboolyawo obuwanguzi Museveni bwe yaakasinga okutuukako wamu ne gavumenti ye ye kaweefube w'okulwanyisa nnawookeera w'ekirwadde kya mukenenya. Mu myaka gya 1980, [[Yuganda|Uganda]] yali emu ku nsi ezaali zisingamu omuwendo gw'abantu abaali balina akawuka akaleeta obulwadde bwa mukenenya okwetooloola ensi yonna, naye mu kaseera kano, omuwendo gw'abantu abano gugenze gukendeera mu Uganda. Era eggwanga lyogerwako ng'eririna abalwadde ba mukenenya abatono ennyo mu lutalo lw'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya okwetooloola ensi yonna (laba AIDS in Africa). Emu ku nteekateeka ezikulembeddwamu Pulezidenti Museveni okulwanyisa obulwadde bwa mukennenya n'akawuka akaleeta mukenenya y'enteekateeka ya ABC. Enteekateeka ya ABC yalimu ebitundu ebikulu bisatu "Okwewala, Okubeera omwesigwa, Oba okukozesa obupiira, singa A ne B zibeera teziteekeddwa mu nkola." Mu Gwokuna gwa 1998, Uganda yafuuka ensi eyasooka okulangirirwa okubeera n'obusobozi okwewola wansi w'enteekateeka y'okuyamba ensi enjavu eya "Heavily Indebted Poor Countries" (HIPC), n'efuna obuyambi bw'obukadde bwa ddoola za America lusanvu "US$700".<ref>{{Cite web |title=Uganda - Heavily Indebted Poor Country Initiative (HIPC) |url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/UGANDAEXTN/0,,contentMDK:20225952~menuPK:473833~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:374864,00.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20050317144306/http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/UGANDAEXTN/0,,contentMDK:20225952~menuPK:473833~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:374864,00.html |archive-date=2005-03-17 |access-date=2026-08-06 |website=web.worldbank.org}}</ref>
Museveni yasiimibwa olw'enteekateeka ze ezimu ez'okuyamba abakazi mu ggwanga. Yakolako n'omukyala [[Specioza Kazibwe]], ng'omumyuka we ku bwapulezidenti, kumpi okumala emyaka kkumi, era n'akola kya maanyi nnyo okusobozesa abakazi okugenda okusoma. Ku ludda olulala, Museveni yagaana okusaba kw'abakyala okubeera n'obuyinza ku ttaka lya famire (eddembe ly'abakyala okubeera n'obuyinza oba n'omugabo ku bintu omukyala by'abeera akoze n'omwami nga bali mu bufumbo).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2012-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120118231702/http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |url-status=dead }}</ref>
[[:en:New_York_Times|Olupapula lw'amulire olufulumira mu America olwa "''New York Times'']]''" bye lwayogera ku Museveni mu'' 1997.<ref>{{Cite web |title=The New York Times> Search> Abstract |url=http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F30916FF385B0C768DDDAF0894DF494D81 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060129234019/http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F30916FF385B0C768DDDAF0894DF494D81 |archive-date=2006-01-29 |access-date=2026-08-06 |website=query.nytimes.com |url-status=live }}</ref><blockquote>Ennaku zino za kwenyumirizaamu nnyo eri eyaliko omuyeekera nga mu kaseera kano y'akulembera Uganda. Akozesa enteekateeka n'obubonero bw'abakulembeze okukuuma obuyinza n'okutuuka ku kiruubirirwa kye. Abakukunavu wamu n'abakugu abamu ku lukalu lwa Africa bagamba nti , tekyewuunyisa nnyo. Pulezidenti Yoweri K okukola ekyo. Museveni yatandika omugendo gw'endowooza okukyusa ennyo Africa, okumalirawo ddala obuli bw'enguzi, okuteekawo gavumenti engumu enno nga bwe kyali mu kiseera ky'olutalo lw'endowooza (Cold war). Mu nnaku zino, aboogezi ku nsonga z'ebyobufuzi okwetooloola ssemazinga bayita Mw. Museveni [[:en:Otto_von_Bismarck|Bismarck]] wa Africa. Abantu abamu bamutwala ng'omuzira wa Africa omulala ng'addirira omuzira wa South African Pulezidenti [[Nelson Mandela]].</blockquote>Mu mpapula entongole ezaafulumizibwa Madeleine Albright mu Ntenvu wa 1997 ng'alambula olukalu lwa Africa nga ssaabawandiisi w'ettwale, Museveni yayogerwako obukulembeze bwa Clinton "ng'entabiro y'essuubi" atambulira ewamu "n'okutaba ebiwayi ebibiri ebya demokulasiya", newankubadde nti Uganda eddukanyzibwa ku musingi gw'ebyobufuzi obw'ebibiina ebingi.<ref>{{Cite news |last=French |first=Howard W. |date=1997-12-16 |title=Albright in Africa: The Embraceable Regimes? |url=https://www.nytimes.com/1997/12/16/world/albright-in-africa-the-embraceable-regimes.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref>
Museveni abadde nnyo munywanyi ow'omugaso owa United States mu lutalo lw'ekiyeekera.<ref>{{Cite news |last=French |first=Howard W. |date=1997-12-16 |title=Albright in Africa: The Embraceable Regimes? |url=https://www.nytimes.com/1997/12/16/world/albright-in-africa-the-embraceable-regimes.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref>
==== Akakuubagano k'ekitundu ====
Oluvannyuma lw'[[:en:Rwandan_genocide|ekittabantu ekyali mu Rwanda mu mwaka gwa]] 1994, gavumenti ya [[Rwanda|Rwanda yawulira ng'etidde nnyo olw'okubeera n]]'okwetooloola ennyo ensalo ya Rwanda mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC) eyali ey'eyaliko omusirikale wa Rwanda owa gavumenti eyali evuddeko. Abajaasi bano baayambibwako Mobutu Sese Seko, okukulemberamu Rwanda (nga bayambibwako Museveni) n'abayeekera ba Loteenaanti Kabila abeetaba mu Lutalo lwa Congo olwasoosa okusobola okumaamulako Mobutu okusobola okutwala obuyinza mu DRC.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref>: 267–268
Mu Gwomunaana gwa 1998, Rwanda ne Uganda baddamu okulumba DRC mu lutalo lwa Congo olwokubiri, nga mu kiseera kino baali baagala kumaamulako Kabila, eyaliko munywanyi wa Museveni ne Kagame. Museveni ng'ali wamu n'abawi b'amagezi abatono abaamuli ku lusegere baakola okusalawo okusindika eggye lya Uganda People's Defence Force (UPDF) mu DRC. Abantu ab'enkizo ennyo baalaga nti Paalamenti ya Uganda n'abawabuzi ku ludda lw'abantu aba bulijjo baali tebeebuziddwako ku nsonga eno, nga bwe kirambikibwa mu ssemateeka wa 1995.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref> : 262–263 Museveni mu kaseera kano yakunga abantu abaali bifo eby'enkizo okwenyigira mu nsonga eno.<ref>{{Cite web |date=2022-08-29 |title=International Crisis Group |url=https://www.crisisgroup.org/fr |access-date=2026-08-06 |website=www.crisisgroup.org |language=en}}</ref> "Twawulira nga bannansi ba Rwanda be baatandika olutalo era gwali mulimu gwabwe okugenda mu maaso okumariza omulimu, naye Pulezidenti waffe yatwala obudde n'atumatiza nti twalina omukono ku kyali kigenda mu maaso mu Congo", omujaasi ow'oku ntikko ye yayogera ebyo. Ensonga entongole lwaki Uganda yeetaba mu lutalo luno kwe kukomya "ekittabantu" ekyali kikolebwa ku bantu b'ekika ky'e Banyamulenge mu DRC nga balwanagana n'amagye ga Rwanda wamu n'ago aga Kabila eyali alemereddwa okuteeka obukuumi ku nsalo wamu n'okukkiriza amagye ga Allied Democratic Forces (ADF) okulumba Uganda nga gatera okusinziira mu DRC. Mu butuufu, amagye ga UPDF gaateekebwa munda mu DRC, mu buwanvu obusukka kkiromita lukumi (1,000) (620 mi) bu buvanjuba bwa Uganda ku we basalaganira ne DRC.<ref>{{Cite web |date=2022-08-29 |title=International Crisis Group |url=https://www.crisisgroup.org/fr |access-date=2026-08-06 |website=www.crisisgroup.org |language=en}}</ref>
Amagye okuva e Rwanda nee Uganda gaalumba era ne gayingira ekitundu ky'eggwanga ekyalimu ennyo ebyobugagga eby'omu ttaka n'embaawo. Obulumbaganyi buno bwaviirako eggwanga lya America okuwera obuyambi bwonna bwe lyali liwa Uganda, ekintu ekyayiwa ennyo obukulembeze bwa Clinton kubanga yali asuubidde okukozesa Uganda ng'entabiro y'enteekateeka y'okumalawo obutabanguko mu Africa eya "African Crisis Response". Mu 2000, amagye ga Rwanda ne Uganda gaalwanagana ku bunyomero bwa mirundi esatu mu kibuga kya DRC eky'e Kisangani, ekyaviirako okutya wamu n'okuseebengerera kw'enkolagana wakati wa Kagame ne Museveni. Gavumenti ya Uganda ezze ekolokotebwa nnyo olw'okwongera amaanyi mu kakuubagano k'e Ituri, akamu ku bukuubagano obwali mu lutalo lw'e Congo olwokubiri. Amagye ga Uganda mu butongole gava mu Congo mu 2003 era ekibinja ky'ekibiina ky'amawanga amagatte ekikuuma emirembe ne kiteekebwa mu kifo kino. Mu Ntenvu wa 2005, [[:en:International_Court_of_Justice|Kkooti y'ensi yonna etaputa ssemateeka]] yasala nti Uganda wali ya kuliyirira DRC olw'okutyoboola eddembe ly'obuntu olwakolebwa mu lutalo lwa Congo olwokubiri.<ref>https://web.archive.org/web/20061002125625/http://www.icj-cij.org/icjwww/ipresscom/ipress2005/ipresscom2005-26_co_20051219.htm</ref>
=== Ekisanja ekyokubiri (2001–2006) ===
==== Okulonda kwa 2001 elections ====
Mu 2001, Museveni yawangula okulonda kw'obwapulezidenti nga ye yasinga okufuna ebitundu by'obululu ebisinga obungi, nga yali yeesimbyewo n'eyali mukwano gwe ate era omusawo we [[Kizza Besigye]] nga ye yamuli ennyo ku mbiranye. Mu kamu ku bubade obwamutunda ennyo mu bantu, Museveni yatambulira ku Booda booda okugenda okutwalayo empapulaze ez'okumusunsula okuwesimbawo. ''Bodaboda'' okusinziira ku ndowooza z'abazungu, booda booda kika kya ntambula ekya layisi wabula nga kya bulabe nnyo, ekitambuza abasaabaze okwetooloola ebibuga n'ebyalo mu kitundu ky'obugwanjuba bwa East Africa.<ref>{{Cite web |title=Telegraph {{!}} News {{!}} Worldwide |url=http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-date=2006-02-09 |access-date=2026-08-06 |website=www.telegraph.co.uk}}</ref>
Waaliwo okwemulugunya n'obukambwe bungi mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti mu 2001, mwalabikiramu okutyoboola eddembe ly'obuntu oluvannyuma lw'okulangirira Museveni ku buwanguzi. Besigye yagenda mu kkooti ya Uganda ensukkulumu okuwakanya ebyali bivudde mu kulonda. Abalamuzi babiri ku bataano baasala nga bagamba nti okulonda kwalimu ebirumira bingi era ebyali bikuvuddemu byalina okusazibwamu. Abalamuzi abalala bo baasala nti ebirumira bino byali tebitaataaganyizza byava mu kulonda , wabula ne bateesa nti, "waliiwo obujulizi obwali bulagira ddala nti omuwendo gw'ebifo ebyalondebwamu mungi byalimu okubba obululu" ne mu bitundu by'eggwanga ebirala, "era ne kiba ng'akawaayiro k'okubeera n'okulonda okw'amazima n'obwenkanya nga katyoboolwa."<ref>{{Cite web |title=Telegraph {{!}} News {{!}} Worldwide |url=http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html |archive-date=2006-02-09 |access-date=2026-08-06 |website=www.telegraph.co.uk}}</ref>
==== Ebyobufuzi by'abangi n'okukyusa ssemateeka. ====
[[File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|thumb|Pulezidenti Museveni ne Pulezidenti wa U.S. [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] mu Gwomukaaga gwa 2003]]
Oluvannyuma lw'okulonda, ebibiina by'ebyobufuzi ebyali birinnya mu kimu ne Museveni byatandika kakuyege w'okukola ennongoosereza mu ssemateeka aggyibwemu akawaayiro k'ekkomo ku bisanja bya Pulezidenti, okumusobozesa okuddamu okwesimbawo mu kulonda kwa 2006. Ssemateeka wa 1995 yali yateeka ekkomo lya bisanja bibiri ku Pulezidenti abeera aliko.
Enteekateeka y'okukyusa ssemateeka n'ebyali bigambibwa okumalawo oludda oluvuganya mu byobufuzi by'eggwanga kyakolokotebwa nnyo abantu aboogera ku byobufuzi kuno, ebibiina by'ensi yonna, n'abagabirizi b'obuyambi mu Uganda. Mu kiwandiiko ekyaweebwako bannamawulire ekyakolebwa ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), kyanenya Museveni olw'okwetaba mu "nteekateeka y'okubeera pulezidenti okutuusa lw'alifa", wamu n'okuwa ababaka ba paalamenti enguzi okusobola okuwagira okukonga ennongoosereza mu ssemateeka, abakulembeze ba FDC bwe baategeeza:
: Eggwanga linyiikaavu nga bannayuganda bangi tebaagala [nonoosereza mu ssemateeka]. Singa paalamenti egenda mu maaso n'okuggya ekkomo ku bisanja pulezidenti by'alina okukoma okwesibirako, kino kiyinza okuleetawo obusambattuko obw'amaanyi, okusiiga ebyobufuzi ekifaananyi ekibi, era kiyinza okuvaamu okuttattana engeri y'okukyusaamu obuyinza era noolwekyo... Twandiyagadde okusaba Pulezidenti President Museveni yeewe ekitiibwa, wamu ne ssemateeka mwe yayita okulondebwa nga Pulezidenti mu 2001 mwe yasuubiriza eggwanga n'ensi yonna okutwaliza awamu okuwaayo obukulembeze mu mirembe era mu ngeri ennungamu ku nkomerero y'ekisanja kye ekyokubiri era ekisembayo. Ekitali ekyo, yali wa kulabibwa ng'omulimba kayingo n'omufere w'ebyobufuzi eggwanga gwe likyafunye.
Nga bwe kyalabibwa abatunuulizi by'ebyobufuzi abamu, omwali [[:en:Wafula_Oguttu|Wafula Oguttu]], Museveni gye buvuddeko yategeeza nga bwe yalina endowooza y'okubeera mu woofiisi emiundi kkumi n'etaano (15) n'okusukkawo, ekintu ekiraga nti yali aweereddwa amagezi amakyamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.theperspective.org/africabigmen.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2005-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20051101065818/http://www.theperspective.org/africabigmen.html |url-status=dead }}</ref> Ebigambo munnansi wa Repubulic of Ireland eyali alwanyisa obwavu Bob Geldof bye yayogera abawagizi ba Museveni ne beekalakaasiza wabweru w'ekitebe kya Bungereza mu Kampala. "Twesonyiwe Museveni. Obudde bo buweddeko, genda," omuyimbi nnakinku bwe yategeeza mu Gwokusatu gwa 2005, ng'annyonnyola nti enteekateeka ya Museveni okukyusa ssemateeka yali ekontana ne bye yakola omwali okulwanyisa obwavu n'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya kkon'obulwadde bwa mukenenya.<ref>{{Cite news |date=2005-03-22 |title=Ugandans march against Bob Geldof |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4371265.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Mu kiwandiiko ''[[:en:Boston_Globe|Boston Globe]]'' mwe yayoleseza endowooza ye era ne mu kwogera kwa Wilson Center, eyaliko omubaka wa U.S. mu Uganda Johnnie Carson yavumirira nnyo Museveni olw'enteekateeka eno. Ng'oggyeko okutwalibwa nga Pulezidenti "owannamaddala eyali aleeseewo enkyukakyuk" nga "obukulembeze bwe obwali buleeseewo obutebenkevu n'enkulaakulana", Carson naye yategeeza nti, "tuyinza okuba nga tugenda kufuna Mugabe omulala agenda okussaawo [[Zimbabwe]] endala". "Abatunuulizi b'ebyobufuzi bangi balaba enteekateeka ya Museveni okukola ennogoosereza mu ssemateeka ng'egenda okuzzaawo obuzibu obusinga okulabibwako mu bakulembeze ba Africa abangi ababeera bataagala kukulembera nga bagoberera ssemateeka kko n'obutaagala kuwaayo buyinza".<ref>{{Cite web |title=The Boston Globe {{!}} New England news, weather and sports |url=https://www.bostonglobe.com/ |access-date=2026-08-06 |website=BostonGlobe.com |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, [[Noowe|Norway]] yafuuka ensi ya [[Bulaaya]] eyookusatu oluvannyuma lw'emyezi mitono okulangirira akabonero k'okusala obuyambi ku Ugandanga yeekuusa ku bukulembeze mu ggwanga. UK ne Ireland baakola ekintu kye kimu mu mwezi Gwokutaano."Minisita waffe ow'ensonga z'ebweru yayagadde okulambika ensonga bbiri: okukyusa ebisanja bya Pulezidenti ng'okola ennongoosereza mu ssemateeka, n'obuzibu bw'obutaleka bannabyabufuzi kwetaaya, eddembe ly'obuntu n'obuli bw'enguzi", omubaka wa Norway Tore Gjos bwe yategeeza.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Staff |date=2005-07-19 |title=Norway cuts aid to Uganda |url=https://mg.co.za/news/south-africa/2005-07-19-norway-cuts-aid-to-uganda/ |access-date=2026-08-06 |website=Mail & Guardian |language=en-ZA}}</ref> Ng'ensonga enkulu eyayogerwako kwali kukwata ababaka ba paalamenti ababiri ab'oludda oluvuganya okuva mu kibiina kya FDC. Abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu baatwala okukwatibwa kw'abantu bano okubeeramu ebyobufuzi. Abatunuulizi b'eddembe ly'obuntu baategeeza nti "okukwata ababaka ba Paalamenti bano kiraga okweyagaliza mu byobufuzi".<ref>{{Cite book |date=2026-08-01 |title=Human Rights Watch |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Human_Rights_Watch&oldid=1367214736 |language=en}}</ref> Alipoota ya [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi]] yonna eyeekyama eyasomolwa mu mwezi Gwokutaano yategeeza nti abawozi b'ensimbi yonna bayinza okusalako obuyambi bwabwe olw'enteekateeka ezityoboola eddembe ly'obuntu mu Uganda. "N'ennaku ennyingi tutegeeza nti tetukyasobola kutuusa bweweereza bwaffe mu Uganda olw'embeera y'ebyobufuzi eriyo, newankubadde ng'eggwanga libadde mu mbeera eyadde yeegombebwa mu myala kya 1990 egisembyeyo, olupapula bwe lwategeeza. "Gavumenti eremereddwa nnyo okwetabya abantu abangi mu nkola y'ebyobufuzi emu erabibwako okumala ebbanga eddene...oboolyawo ekisinga okubeera ekikulu, ebyobufuzi bwe bitambula olw'obumalirirvu bwa Pulezidenti okwesimbawo ekisanja ekyokusatu, nga kyali kibi.<ref>{{Cite web |title=Sorry, we can't find the page you're looking for. |url=https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201026022402/https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-date=2020-10-26 |access-date=2026-08-06 |website=www.newvision.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref>
Museveni yayanukula obunkenke obwali bweyongera okuva mu mawanga gw'ebweru ng'anenya abagabirizi b'obuyambi okwetaba mu byobufuzi bymawanga kko n'okukozesa obuyambi okwefunza amawanga amaavu. "Leka bannamikago bannaffe batuwe magezi gokka wabula okusalawo bakulekere amawanga ... [ensi ezaakulaakulana edda] zirina okweggyamu omuze gw'okugezaako okusalirawo amawanga amaavu nga geelimbika mu buyambi."<ref>{{Cite web |title=Sorry, we can't find the page you're looking for. |url=https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201026022402/https://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022 |archive-date=2020-10-26 |access-date=2026-08-06 |website=www.newvision.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref> "Ekizibu ky'abantu bano si kisanja kyakusatu oba okulwanyisa enguzi oba ebyobufuzi by'ebibiina ebingi" Museveni bwe yayongerako bwe yali mu lukungaana lw'akulembeze b'amawanga ga Africa, ekizibu kiri nti baagala kutukuuma nga tetukulaakulana."<ref>{{Cite news |title=Uganda: Donors Fear Me, Says Museveni |url=https://allafrica.com/stories/200505260253.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190805152112/https://allafrica.com/stories/200505260253.html |archive-date=2019-08-05 |access-date=2026-08-06 |work=allAfrica.com |language=en |url-status=live }}</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, akalulu k'ekikungo ku kukola ennongoosereza mu ssemateeka kaakyusa akakwakkulizo akaali kamaze emyaka ekkumi n'omwenda (19) ku mirimu gy'ebibiina by'ebyobufuzi. Mu kiseera we wataabeerera bibiina bya byabufuzi "enkola y'omugendo" (esinga okumanyikibwa "ng'omugendo") eyateekebwawo Museveni mu 1986, ebibiina by'ebyobufuzi byagenda mu maaso n'okubeerawo, wabula abantu baali balina kwesimbawo ku lwabwe wabula si nga beekuusa ku kibiina kya byabufuzi. Enkola eno yali eteereddwawo n'ekigendererwa okukendeeza enjawukana mu mawanga, newankubadde nga abatunuulizi b'ebyobufuzi bazze nga bavaayo ne bategeeza nti enkola eno teyalina kintu kirala kyonna okuggyako okukugira bannabyabufuzi abaali ku ludda oluvuganya. Okulonda bwe kwali tekunnabaawo, owogezi w'ekibiina kya FDC yategeeza nti, "Ebitongole by'ebyenfuna ebikulu mu ggwanga bikulirwa bantu abava mu kitundu Pulezidenti gy'azaalibwa .... "Tufunye gavumenti esinga okwesigama ku mawanga mu byafaayo newankubadde nga tewali bibiina byabyabufuzi." Abantu bangi baalaba okukomyawo kwa Museveni ebibiina by'ebyobufuzi ebingi ng'enteekateeka y'okuddamu okutabagana n'abagabi b'obuyambi - eyali egezaako okubagonza bwe yalangirira nti yali ayagala kwesimbawo ekisanja ekyokuna.<ref>{{Cite news |date=2005-08-01 |title=Uganda backs multi-party return |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4726419.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Omubaka wa Paalamenti ow'oludda oluvuganya Omara Atubo agambye nti obwagazi bwa Museveni okuleetawo enkyukakyuka "kwali kutimba bbula kwe yali agezaako okukweka mu bwagazi bwe okufuga obulamu bwe bwonna".<ref>{{Cite book |date=2026-08-04 |title=Reuters |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Reuters&oldid=1367642598 |language=en}}</ref>
==== Okufa kwa John Garang ====
Nga 30 Ogwomusanvu 2005, omumyuka wa Pulezidenti wa Sudan John Garang yattiba mu kabenje k'ennyonyi ya Pulezidenti wa Uganda ey'obwannannyini eyafuna akabenja bwe yali bubbanga ng'addayo e Sudan ng'ava mu njogerezeganya mu Uganda. Garang yali yaakamala mu kifo ky'obumyuka bwa Pulezidenti bwa Sudan wiiki ssatu zaokka mu kiseera we yafiira.<ref>{{Cite news |title=John Garang de Mabior {{!}} Sudanese leader |url=https://www.britannica.com/biography/John-Garang-de-Mabior |archive-url=https://web.archive.org/web/20210624160443/https://www.britannica.com/biography/John-Garang-de-Mabior |archive-date=2021-06-24 |access-date=2026-08-06 |work=Encyclopedia Britannica |language=en |url-status=live }}</ref>
Engambo zaasaasaaa nnyo nti Museveni ye yali avunanyizibwa ku kuviirako akabenje kano, ekyamuviirako okutiisatiisa okuggalawo olupapula lw'amawulire olwafulumya nti Museveni ye yaviirako okufa kwa Grang nga 10 Ogwomunaana. Mu kiwandiiko, Museveni yategeeza nti engambo zino zaali za bulabe nnyo eri ebyokwerinda by'eggwanga. "Sijja kukkiriza lupapula lwa mawulire olulinga ensega. Olupapula lw'amawulire lwonna oluzannya n'ebyokwerinda by'ekitundu, sijja kukkiriza kino- nja kuluggala."<ref>{{Cite news |date=2005-08-10 |title=Museveni warns press over Garang |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4140446.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref> Olunaku olwaddako, leediyo ey'ettutumu KFM yaggyibwako layisinsi olw'okwogera ku kufa kwa Garang. Omuweereza wa leediyo Andrew Mwenda oluvannyuma yakwatibwa olw'ebigambo ebyali byoleka omuntu eyeekuusa ku kufa kwa Grang bye yakozesa mu pulogulaamu ya KFM ey'okukubaganya ebirowoozo.<ref>{{Cite news |date=2005-08-19 |title=Banned Ugandan radio back on air |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm |access-date=2026-08-06 |language=en-GB}}</ref>
=== Okulonda kw'Ogwokubiri 2006 ===
Nga 17 Ogwekkumi n'ogumu 2005, Museveni yalondebwa ng'eyali agenda okukwatira ekibiina kya NRMs bendera okuvuganya ku bwapulezidenti mu kulonda kw'omu Gwokubiri gwa 2006 mu kulonda kwa bonna. Okumusunsula okwesimbawo omulungi ogwokusatu kyakolokotebwa abantu bangi kubanga yali yategeeza mu mwaka gwa 2001 yali seesimbawo ekisanja kye ekisemba.
Okukwatibwa kw'akulembera oludda oluvuganya gavumenti omukulu Kizza Besigye nga 14 Ogwekkumi n'ogumu - n'avunaanwa omusango gw'okulya mu nsi olukwe, okwekweka mu nsi wabula ng'agiryamu olukwe wamu n'okusobya ku bakazi- kyavaako okwegugunga mu Kampala ne mu bibuga ebirala. Enteekateeka ya Museveni okwesimbawo omulundi ogwokusatu, okukwatibwa kwa Besigye, n'okutiisatiisa kkooti ensukkulumu bwe yali ewulira omusango gwa Besigye (nga bayiwa amagye amangi ku kkooti agaali gabagalidde ebyokulwanyisa ate nga ge gaali gakola mu ngeri y'emu ng'ekitongole ky'awulire, "[[:en:Black_Mamba_(group)|Black Mambas Urban Hit Squad]]"), kyaviirako amawanga okwali Sweden, Netherlands, ne United Kingdom gaalekera awo okuyambako gavumenti ya Museveni mu byenfuna kubanga obwetaavu bwago bwali mu kulaba enkulaakulana ya demokulasiya mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20190121010811/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1112021/netherlands-cuts-aid-uganda</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190121010757/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1110723/sweden-cuts-aid</ref> Nga 2 Gatonnya 2006, Besigye yateebwa oluvannyuma lwa kkooti ensukkulumu okulagira nti ateebwe mu bunnambiro.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm</ref>
Okulonda kwa nga 23 Ogwokubiri 2006 kwe kulonda kwa Uganda okwasooka okwetabibwamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi mu myaka abiri mu etaano (25) era kwalabibwa ng'okugeesa ebisaanyizo by'okubeera ne demokulasiya mu ggwanga. Newankubadde Museveni yakola bubi nnyo okusinga nga bwe yali akola mu kulonda okwali kuzze kubaawo, yaddamu okulondebwa ku kisanja ekirala kya myaka etaano, oluvannyuma lw'okufuna ebitundu ataano mu mwenda ku buli kikumi (59) nga Besigye eyamuli ku mbiranye ye yafuna ebitundu asatu mu musanvu ku buli kikumi (37). Besigye agambibwa okugamba nti bino byali bijingiriddwa era n'abigaana. Ekibiina ky'amawanga ga bulaaya amagatte n'abatunuulizi b'ebyokulanda abeetengeredde mu Uganda bateegeea nti okulonda kwa 2006 nti tekwali kwa bwenkanya.<ref>https://pesacheck.org/is-it-true-that-uganda-has-not-held-a-fair-and-transparent-election-in-over-30-years-5d8548d42059</ref> Kkooti ensukkulumu yategeeza nti okulonda kwali kujjuddemu okutiisatiisa, okutyoboola eddembe ly'obuntu, okutyoboola eddembe ly'abalonzi, n'obumulumulu obulala; wabula kkooti eyatuulako abalamuzi omusanvu (7) abana baategeeza nti ebyali bivudde mu kulonda byali birina okusigalawo ate abasatu ne bawakanya ebyali bivudde mu kulonda.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4750040.stm</ref>
=== Ekisanja ekyokusatu (2006–2011) ===
Mu 2007, Museveni yawa ekibiina ky'omukago ogugatta amawanga ga Africa (African Union) amagye okukuuma emirembe mu [[Somalia]].
Era mu kisanja kino, Museveni yatuuza enkiiko ne bamusingansimbi omwali ne Wisdek, okusobola okutumbula ebiruubirirwa bya Uganda wamu n'okunoonya amakolero kko n'okutondawo emirimu mu ggwanga.to promote Uganda's call centre and outsourcing industry and create employment to the country.<ref>http://www.statehouse.go.ug/news.php?catId=1&item=821</ref>
==== Obwegugungo bw'omu Gwomwenda gwa 2009 ====
Mu Gwomwenda gwa 2009 Museveni yagaana Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi]], Kabaka wa [[Buganda]], olukusa okukyalako mu bitundu by'obwakabaka bwa Buganda ebimu, naddagala mu distulikiti y'e [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] . Obwegugungo bwaliwo era abantu abasukka mu makumi ana (40) battibwa nga abalala baatwalibwa mu makomera n'okutuusa kati. Okwengereza kw'ekyo, abantu abala mwenda Furthermore, nine more people were killed during the April 2011 "Walk to Work" demonstrations. According to the Human Rights Watch 2013 World Report on Uganda, the government has failed to investigate the killings associated with both of these events.<ref>https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda</ref>
==== Obwagazi bwe eri Obukatoliki ====
Mu 2009, emikutu gy'aawulire egifulumira mu ggwanga lya America okuli ogwa MSNBC ne NPR mu kunoonyereza kwa munnamawulire Jeff Sharlet yawandiika ku bukwatane obw'amaanyi wakati wa Museveni n'ekitongole ekibunyisa ky'engiri ya Krisito ekisinziira mu America ekya " American fundamentalist Christian organization" ekibiina ekibunyisa ky'engiri (era ekimanyikiddwa nga "amaka").<ref>http://www.nbcnews.com/id/34224471</ref><ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref> Sharlet yawandiika nti Douglas Coe, omukulembeze w'ekibiina ekibuulizi ky'enjiri, yanokolayo Museveni ng'omusajja w'ekitongole ow'enkizo ennyo ku ssemazinga wa Africa.<ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref>
==== Eddembe ku bali b'ebisiyaga ====
Okwekenneeya okulala okwetooloola ensi yonna mu mwaka gwa 2009 kwalaga amaanyi ga Bannayuganda okuteekawo ekibonerezo ky'okufa eri abali b'ebisiyaga, nga wano abakulembeze okuva mu mawanga okuli Bungereza, Kanada, [[Bufalansa]] ne America baalaga obwetaavu ku ddembe ly'obuntu.<ref>{{Cite news |title=Harper lobbies Uganda on anti-gay bill |url=http://www.theglobeandmail.com/news/politics/harper-lobbies-uganda-on-anti-gay-bill/article1381835/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303192936/http://www.theglobeandmail.com/news/politics/harper-lobbies-uganda-on-anti-gay-bill/article1381835/ |archive-date=2016-03-03 |access-date=2026-08-06 |work=The Globe and Mail |language=en-ca |url-status=live }}</ref> Olupapula lw'amawulire olufulumira mu ggwanga lya Bungereza olwa ''The Guardian'' lwawandiika ku Museveni "nga eyali alabika okubeera ng'awagira" abantu abaali bakola etteeka lino, wamu n'ebintu ebirala, nga gugamba "[[:en:Homosexual_agenda|Abali b'ebisiya]] okuva mu mawanga ga Bulaya bayingira mu Africa", era enkwatagana wakati w'abali b'ebisiyaga teri mu kwagala kwa Katonda.<ref>{{Cite news |last=Rice |first=Xan |date=2009-11-29 |title=Uganda considers death sentence for gay sex in bill before parliament |url=https://www.theguardian.com/world/2009/nov/29/uganda-death-sentence-gay-sex |access-date=2026-08-06 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>
Mu Gwomukaaga gwa 2021 abantu amakumi ana mu bana (44) baakwatibwa ku kifo awabeera abali b'ebisiyaga, nga kigambibwa nti baali batyoboola amateeka agaateekebwawo okutangira ensaasaana y'ekirwadde kya Kkovid.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
Museveni mmemba w'ekibiina kya NRM era agenda mu maaso n'okukozesa "obuli bw'ebisiyaga" okukkakkanya abamuvuganya naddala bammemba b'ekibiina kya National Unity Platform. Nga 19 Museenene 2020, mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti, Museveni yagamba nti kakuyege wa [[Bobi Wine]] yali avujjirirwa bantu b'ebweru, naddala abali b'ebisiyaga abagwira.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
=== Ekisanja ekyokuna(2011–2016) ===
[[File:Vladimir_Putin_and_Yoweri_Museveni.jpg|thumb|225x225px|[[Vladimir Putin]] ne Yoweri Museveni mu 2012]]
Museveni yaddamu okulondebwa nga 20 Ogwokubiri 2011 nga yafuna ebitundu nkaaga mu munaana (68) ku kikumi nga buno bwe bwali obusinga obungi ku bitundu ataano mu mwenda (59) ku kikumi ku balonzi abaali beewandiisizza. Ebyava mu kulonda byawakanyizibwa ekibiina ekitaba amawanga ga bulaaya wamu n'oludda oluvuganya. Okusinziira ku ttiimu y'abatunuulizi b'ensonga z'ebyobufuzi, baalaba nti "Enteekateeka y'okulonda yamaamirwa obutakola bintu byali biteekeddwa kukolebwa wamu n'okulwawo okutuusa ebintu ebikozesebwa mu budde".<ref>{{Cite news |last=Kron |first=Josh |date=2011-02-20 |title=President of Uganda Coasts Into a Fourth Term |url=https://www.nytimes.com/2011/02/21/world/africa/21uganda.html |access-date=2026-08-06 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref><ref>https://www.reuters.com/article/us-uganda-election-idUSTRE71J1XL20110220</ref>
Ng'oggyeko Pulezidenti wa Misiri ([[Egypt]]) Hosni Mubarak ne Pulezindeti wa [[Libya]] Muammar Gaddafi, Museveni yafuuka omukulembeze ku ssemazinga wa Africa owookutaano akyasinze okulwa mu buyinza.<ref>{{Cite web |title=Who among the seven longest serving African leaders will be deposed next? {{!}} Africa News blog |url=http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-date=2011-10-23 |access-date=2026-08-06 |website=blogs.reuters.com}}</ref>
Mu Gwekkumi gwa 2011, okulinnya kw'ebintu kwatuuka ku bitundu asatu n'obutundutundu butaano (30.5) ku buli kikumi, nga kino kyali kiva ku kulinya kw'emmere n'amafuta. <ref>{{Cite web |title=Who among the seven longest serving African leaders will be deposed next? {{!}} Africa News blog |url=http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/ |archive-date=2011-10-23 |access-date=2026-08-06 |website=blogs.reuters.com}}</ref> Okusooka mu 2011, omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye yatandikawo enteekateeka y'okwegugunga eyakazibwako erya "Walk to Work"ng'awakanya okwekanama kw'ebintu ebikozesebwa mu bulamu obwa bulijjo.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Nga 28 Ogwokuna 2011, Besigye yakwatibwa kubanga Museveni yagamba nti Besigye ye yali asoose okumulumba, omusango gwe yeegaana.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Okukwatibwa kwa Besigye kwaviirako obwegugungo mu Kampala.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Besigye yasuubiza nti "okwekalakaasa okw'eddembe" kwali kujja kugenda mu maaso. Engeri gavumenti gye yakwatamu obwegugungo yavumirirwa nnyo abagabi b'obuyambi.<ref>{{Cite news |date=2011-05-01 |title=Uganda: Besigye vows protests will continue |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025 |access-date=2026-08-06 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref>
[[File:Yoweri_Museveni_with_Obamas_2014.jpg|thumb|223x223px|Pulezidenti Museveni abuuzibwako Pulezidenti wa US [[:en:Barack_Obama|Barack Obama]] mu Gwomunaana gwa 2014]]
Mu gyeka egizze giyita, okutyoboola eddembe ly'obuntu kuzze kulwabwako nnyo nnyo. Okusinziira ku batunuulizi b'eddembe ly'obuntu, "Wakati wa Gatonnya n'Ogwomukaaga [2013], ekitongole ekitunuulira eddembe lya bannamawulire kyalaba obulumbaganyi amakumi ataano (50) obwakolebwa ku bannamawulire, newankubadde nga wazze wabaawo ebibadde byogerwa ku kuteeka ekitiibwa mu ddembe lya bannamawulire." Mu kiseera kino, empapula z'amawulire ez'amaanyi ennyo mu ggwanga okuli "''[[:en:Daily_Monitor|The Daily Monitor]]" ne'' "''The Red Pepper"'', zaggalwawo era ne ziggyibwako gavumenti layisinzi olw'okufulumya amawulire ku "lukwe lw'okukuba abakungu ba gavumenti abakulu ne bannamagye ab'oku ntikko amasasi abaali bawakanya Pulezidenti Yoweri Museveni ... n'enteekateeka ze okukwasa mutabani we obuyinza ng'awummudde".<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Al_Jazeera</ref>
Ensonga endala ey'okutyobola eddembe ly'obuntu yalabibwako mu mwaka gwa 2014 nga gwakatandika Museveni bwe yateeka omukono ku bbago eryali liwakanya obuli bw'ebisiyaga ne lifuuka etteka. Mu kuwayaamu n'omukutu gwa CNN, Museveni yayita abali b'ebisiyaga "ekyenyinyaza" era n'ategeeza nti nti obuli bw'ebisiyaga gwali muze abantu gwe bayiga obuyizi. Abakulembeze b'amawanga ga Bulaaya, omwali n'owa United States Pulezidenti Obama, yavumirira etteka lino.<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
Museveni yavumiria eky'eggwanga lya US okwetaba mu lutalo lwa Libya (Libyan Civil War"era bwe yali ayogerako mu lukiiko lw'ekibiina kyamawanga amagatt (UN), amawanga ga Africa okudduukiria gannaago munsonga z'amagye kiteekawo nnyo obutebenkevu mu mawanga ga Africa okubala ebbanga eddene, ye ky'ayita "Ebizibu bya Africa bya kugonjoolebwa Africa."<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
=== Ekisanja ekyokutaano(2016–2021) ===
==== Okulonda kwa 2016 ====
Abeesimbawo ku bwapulezidenti mu kalulu kano kwaliko Yoweri Museveni, ali bu buyinza kati era abadde mu kifo kino okuva mu 1986, ne Kizza Besigye, eyeemulugunya ku kubba obululu n'effujjo ku bifo ebyaondebwamu. Okulonda kwayongezebwayo mu bifo ebirala ku alipoota ezigambibwa nti abalonzi baganibwa okulonda mu bifo eby'enjawulo. Okusinziira ku kakiiko k'ebyokulonda, Museveni yaddamu okulondebwa nga (18 Ogwokubiri 2016) nga yafuna ebitundu nkaaga mu kimu ku kikumi (61) ate nga ye Besigye yafuna obululu ebitundu asatu mu bitaano (35) ku kikumi. Abooluda oluvuganya gaagamba nti obufere okwetooloola eggwanga lyonna, ebintu ebitakkirizibwa mu kulonda, okukwata abantu abaali ku ludda oluvuganya, n'embeera eyalimu ennyo okutiisatiisa abalonzi.<ref>http://www.aljazeera.com/news/2016/02/ugandans-vote-museveni-seeks-extend-30-year-rule-160218044525608.html</ref>
==== Okuggyawo ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu 2018. ====
[[File:Illegal_Wildlife_Trade_Conference_London_2018_(44526034314).jpg|left|thumb|228x228px|Yoweri Museveni nga'yogera mu lukiiko ly'okusuubulagana kw'ebisolo by'omu nsiko okutali mu mateeka mu London, Ogwekkumi 2018]]
Pulezidenti Yoweri Museveni, nga Pulezidenti wa Uganda ali mu buyinza yateeka omukono ku nnongoosereza mu ssemateeka okukyusa akawaayiro k'ennyingo 102 B mu mwaka gwa 2017, akaasinga okumanyika nga "ebbago l'yokuggya ekkomo ku myaka omuntu kwalina okwesimbirawo ku bwapulezidenti" nga 27 Ntenvu 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424203000/http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |url-status=dead }}</ref> Ebbago lino lyayisibwa bulungi mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (10) nga 20 Ntenvu. Olwo nga 27 Ntenvu 2017, nga yeesigama ku buwaayiro 259 ne 262 obwa ssemateeka wa Uganda, ebbago lyateekebwako omukono okuggya ekkomo omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu Uganda. Ennongoosereza eno nga tennakolebwa, ennyingo 102 B mu ssemateeka wa Uganda yali ekugira omuntu asusse emya ensanvu mu etaano (75) n'ali wansi w'emyaka asatu mu etaano (35) okwesimbawo ku bwapulezidenti. Ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti era ligenda mu maaso n'okukyusa emyaka gy'ekisanja ky'omubaka wa Paalamenti okuva ku myaka etaano (5) okudda ku myaka musanvu (7). Ebbago lino era lizzaawo ekkomo ku bijanja bya pulezidenti ebirina okubeera ebibiri nga bino byaggyibwawo mu nnongoosereza eyakolebwa mu ssemateeka mu mwaka gwa 2005.
==== Okuwakanya ebbago ====
Oluvannyuma lwa Museveni okuteeka omukono ku bbango ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti wa Uganda mu mwaka gwa 2018 ne lifuuka etteeka nga 27 Ntencu 2017 (naye Paalamenti yafuna ebbaluwa nga 2 Gatonnya 2018), abantu okwetooloola eggwanga lyonna beekalakaasa mu kaseera ng'enteekateeka z'okuteeka omukono ku bbago lino zigenda mu maaso, nga bakozesa empenda zonna omwali n'emikutu emigattabantu. Mu Gwekkumi gwa 2017, ababaka ba paalamenti abamu baakomyawo ssente bo ze baali bagamba nti yali nguzi basobole okuwagira ebbago lino ery'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti nga bakola ennongoosereza mu ssemateeka.<ref>{{Cite web |url=http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180425114602/http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |url-status=dead }}</ref>
Ekitongole ekitaba bannamateeka mu ggwanga ekya "[[Uganda Law Society]]" ne bammemba abali ku ludda oluvuganya gavumenti baagenda mu kkooti okuwakanya ebbago lino, nga bagamba nti enteekateeka eyali eyitibwamu okulonda yali ekontana n'obuwaaliyo okuli : 1, 2, 8A, 44 (c), 79 ne 94 obwa ssemateeka wa Uganda kubanga omukubiriza wa Paalamenti [Kadaga] yaggawo okukubanganya ebirowoozo ku nnongoosereza eno ng'ababaka kikumi abiri mu bana (124) bokka ku babaka ebina ataano mu omu (451) nga be baakateesa ku bbago lino.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> Era baategeeza nti okukozesa eryanyi okuva eri amagye ne poliisi mu kaseera ng'okukubaganya ebirowoozo ku tteeka lino kugenda mu maaso kwali kutyobooa obuwaali okuli 208(2), 209 ne 259 n'obulala mu ssemateeka wa Uganda. Ensonga eyookusatu gye baaleeta yali egamba nti ebbago lino lyali lityoboola obuwayiro obulala mu ssemateeka obwekuusa ku kwongezaayo ebisanja<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> wamu n'engeri okulonda gye kulina okukwatibwamu. Omubaka wa Paalamenti omu [Mbwaketamwa Gaffa] yawulirwa ng'agamba, “…Pulezidenri bw'aleeta ebbago, kiyinza okuba mu mateeka, naye tekijja kuba mu mateeka, era tugenda kukiwakanya.”<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref>
==== Abantu bye baayogera ku bbago eppya ====
[[File:President_Museveni_of_Uganda,_speaking_at_the_UK-Africa_Investment_Summit,_London,_20_January_2020_20200120134339_GMCB9543_(49415272631).jpg|left|thumb|Pulezidenti Museveni owa Uganda ng'ayogera mu lukungaana lwa UK-Africa Investment Summit mu London, Gatonnya 2020 ]]
Ebitongole ebikuumaddembe mu Uganda okuli poliisi, amagye ga mmiritale, n'ebirala, bikutte ekitono ennyo abantu ataano mu basatu (53) omuli n'akulira oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye nga beekalakaasa nga bawakanya ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbira kubwapulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Ekibinja kya bannamateeka okuva mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga tebeekutuddeemu baaleeta ekiteeso okuleeta ebbango ly'okukola ennongoosereza okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti okusobola okuwa Pulezidenti Yoweri Museveni aliko ekiseera kino okusobola okwesimbawo mu kisanja ekirala mu kalulu akanaabaawo mu mwaka gwa 2021.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Okunoonyereza okwakolebwa ekitongole ky'obwannakyewa okumala emyezi esatu okuva mu mwezi Gwomwenda okutuuka mu Gwekkumi n'ogumu kwalaga nti abantu ebitundu kinaana mu bitaano ku buli kikumi (85) kw'abo abeebuuzibwako baawakanya okuggya ekkomo ku myaka gy'omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti ate nga abantu ebitundu kkumi na bitaano ku kikumi (15) obo baawagira ebbago lino ey'okukola ennongoosereza mu ssemateekaokusobola okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Dozens of protestors arrested in Uganda |url=https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048 |access-date=2026-08-06 |website=dw.com |language=en}}</ref>
Ababaka ba Paalamenti ya Uganda mu bungi baakuba akalulu era ne bakkiriza okukola ennongoosereza mu ssemateeka okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti kubanga baali baagala Pulezidenti aliko Yoweri Museveni okwesimbawo ekisanja kye ekyomukaaga.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref> Munnamateeka akola ku ddembe ly'obuntu Nicholas Opiyo yagambye nti okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti y'engeri esinga omugaso okukuuma olutindo wakati w'obwannakyemalira n'obukulembeze obugoberera enfuga y'amateeka mu Uganda.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref>
=== Ekisanja ekyomukaaga (2021–) ===
Nga 16 Gatonnya 2021 akakiiko ky'ebyokulonda mu Uganda kaalangirira nti Pulezidenti Museveni awangudde ekisanja ekyomukaaga n'obululu ebitundu ataano mu munaana n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%). Yaddirirwa [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]], ng'ery'omulimu amanyikiddwa nga Bobi Wine, omukulembeze w'oludda oluvugabya omulala eyagaana okukkiriza ebyava mu kulonda ng'agamba nti okulonda kuno kwe kukyasinze okubaamu okucanga ebivudde mu kulonda mu byafaayo bya Uganda.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Ebitongole by'obwannakyewa n'abakugu mu nsonga za demokulasiya baakakasa nti okulonda tekwali kwa amazima na bwenkanya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Akakiiko k'ebyokulonda kafulumya ebyava mu kulonda oluvannyuma ebyagambibwa kuba ebijungirire. Akakiiko k'ebyokulonda kaasuubiza okukolawo okunoonyereza naye okutaakolebwa. Wine yasibibwa mu maka ge nga 15 Gatonnya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/21/uganda-bobi-wine-files-detention-complaint-at-un</ref> Abantunuulizi b'ebyokulonda okwetooloola ensi yonna baasaba wabeerewo okunoonyereza ku kigambibwa nti okulonda kwalimu obutagoberera mateeka okwetooloola eggwanga lyonna, okuggyibwako kw'omutimbagano, okutyoboola eddembe ly'obuntu, era ne kugaana okukkirizibwa. Wine yateebwa nga 26 Gatonnya. Mu Gwekkumi gwa 2022 Museveni yeetondera Kenya ku lwa mutabani we, Muhoozi Kainerugaba eyateeka obubaka ku mukutu gwa tweter ng'agamba nti ayinza okuzingako Kenya mu wiiki bbiri.<ref>https://edition.cnn.com/2022/10/06/africa/museveni-kenya-invasion-apology-intl/index.html</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Museveni mukristaayo era mmemba w'ekkanisa y'Abakrisitaayo mu Uganda.
Mufumbo ne ne [[Janet Museveni|Janet Kataaha Museveni]], ''née'' Kainembabazi, gw'alinamu abaana ban:
* Gen. Muhoozi Kainerugaba – eyazalibwa mu 1974, Genero mu ggye lya Uganda People's Defence Forces (UPDF) <ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref> mu UPDF<ref>https://www.africa-confidential.com/article-preview/id/3263/Leaders_in_waiting</ref>
* Natasha Karugire – eyazaalibwa mu 1976, munnamisono era eyeebuuzibwako. Yafumbirwa Edwin Karugire. Omuwandiisi bwa Pulezidenti ow'enkalakkalira ku nsonga z'omu maka ge.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref>
* Patience Rwabwogo – yazaalibwa mu 1978, ppaasita w'ekkanisa ya Covenant Nations Church, Buziga, [[Kampala]]. – eyafumbirwa Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref>
* Diana Kamuntu – eyazaalibwa mu 1980, eyafumbirwa Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref>
== Ebitiibwa n'engule ==
=== Engule okuva ebweru w'eggwanga ===
* Cuba
** [[File:Order_of_Playa_Girón_(ribbon_bar).png|70x70px]] [[:en:Order_of_Playa_Girón|Order of Playa Girón]]<ref>http://www.granma.cu/granmad/2009/11/30/nacional/artic38.html</ref>
* Kenya
** [[File:Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya.svg|70x70px]] [[:en:Chief_of_the_Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya|Chief of the Order of the Golden Heart of Kenya]]<ref>{{Cite web |last=Okoth |first=Brian |title=Uhuru awards Koome, Mugenda, Kananu EGH honours; journalists get HSC |url=https://www.standardmedia.co.ke/national/article/2001432083/uhuru-awards-koome-mugenda-kananu-egh-honours-journalists-get-hsc |access-date=2026-08-06 |website=The Standard |language=en}}</ref>
* Serbia
** [[File:Orden_Republike_Srbije_2.gif|70x70px]] [[:en:Order_of_the_Republic_of_Serbia|Order of the Republic of Serbia]], Second Class
* South Africa
** [[File:Ord.GoodHope-ribbon.gif|70x70px]] Grand Cross of the [[:en:Order_of_Good_Hope|Order of Good Hop]]<nowiki/>e<ref>{{Cite web |title=About Government - National Orders |url=http://www.info.gov.za/aboutgovt/orders/recipients/1997.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20121015131848/http://www.info.gov.za/aboutgovt/orders/recipients/1997.htm |archive-date=2012-10-15 |access-date=2026-08-06 |website=www.info.gov.za}}</ref>
=== Diguli z'azze efuna naye nga tazisomye ===
{| class="wikitable"
!Ssettendekero
!Eggwanga
!Ebitiibwa
! style="width:60px;" |Omwaka
|-
|Humphrey School of Public Affairs
|United States
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |1994
|-
|Mbarara University of Science and Technology
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2003
|-
|Latin University of Theology
|United States
|Doctor of Divinity
| style="text-align:center;" |2007
|-
|Fatih University
|Turkey
|Honorary degree
| style="text-align:center;" |2010
|-
|[[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]]
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2010
|-
|University of Dar es Salaam
|Tanzania
|Doctor of Literature
| style="text-align:center;" |2015
|}
== Labe ne ==
* Political parties of Uganda
* Politics of Uganda
* Tokyo International Conference on African Development
* History of Uganda (1979–present)
* Uganda Salvation Front
* Henry Tumukunde
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="0"></references>
== Okwongera okusoma ==
=== Ebitabo ===
* Media related to Yoweri Museveni at Wikimedia Commons
* Quotations related to Yoweri Museveni at Wikiquote
* Official website
* State House Official Website
{{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Tito Okello]]}}
{{s-ttl|title=[[President of Uganda]]|years=1986–present}}
{{s-inc}}
|-
{{s-dip}}
{{s-bef|before=[[Lawrence Gonzi]]}}
{{s-ttl|title=[[Commonwealth Chairperson-in-Office|Chairperson of the Commonwealth of Nations]]|years=2007–2009}}
{{s-aft|after=[[Patrick Manning]]}}
{{s-end}}{{UgandaPresidents}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Bannamateeka ba Uganda]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
[[Category:Buganda]]
[[Category:Bannayuganda bannamagye]]
9m5hymcaied5wymqfd39eax6njhjcru
Katumba Wamala
0
7984
73587
70468
2026-08-31T07:13:54Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako */
73587
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
{{Infobox person|image=File:Katumba Wamala.jpg|name=Edward Katumba Wamala|caption=|birth_date={{birth date and age|1956|11|19|df=y}}|birth_place=[[Kalangala District]], Uganda|alma_mater=[[Nkumba University]]<br/>{{small|([[Bachelor of Arts]] in international relations & diplomacy)}}<br/>[[Uganda Military Academy]]<br/>{{small|(Basic Officers Course)}}<br/>[[Tanzania Military Academy]]<br>{{small|(Junior Staff College)}}<br/> [[Armed Forces Command and Staff College, Jaji|Nigerian Command and Staff College]]<br/>{{small|(Senior Staff College)}}<br/>[[US Army Command and General Staff College]]<br/>{{small|([[Strategic studies]] course)}}|occupation=[[Military officer]]/[[Politician]]|years_active=since 1981|nationality=Ugandan|citizenship=[[Uganda]]|known_for=Military, Politician|networth=|honorific prefix=General|title=Minister for Works and Transport}}
'''Edward Katumba Wamala''' yazaalibwa ng'ennaku z'omwezi 18 omwezi ogw'ekkumi n'ogumu mu mwaka gwa 1956.General wa Uganda era nga ye [[minisita w'eby'emirimu n'eby'entambula,]] ekifo ky'abaddemu okuviira ddala mu mwaka gwa 2019.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref>
Nga tanajja mu kifo ekyo,Katumba Wamala yasooka kuweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu okuva mu mwezi gw'olubereberye okutuuka mu mwezi ogw'ekkumi n'ebiri omwaka gwa 2019<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1443700/muhoozi-replaces-katumba-cdf</ref>. Mu ngeri y'emu yasooka n'aweereza mu kifo ekisinga okubeera eky'eddaala eryawaggulu mu magye nga kye kya [[kalabaalaba w'eggye ekkulu erya Uganda (UPDF)]] okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka 2005. Katumba Wamala era yaweerezaako nga ssaabaduumizi wa [[police ya Uganda]] (IGP) okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2005, era nga kino ky'ekifo eky'okuntikko mu police ya Uganda. Wamala ye munnagye eyasooka okuweereza ng'omukulu wa police mu Uganda ate nga yali akyaweereza mu ggye lya Uganda ekkulu. Ng'ennaku z'omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2021, Katumba yasimattuka okuttibwa abatemu ab'emmundu abaamukolako obulumbaganyi mu bitundu [[by'eKisaasi]] mu [[Kampala]] ne bamaliriza nga basse muwala we gwe yali naye bw'atyo ye General ne bamuleka n'ebisago eby'amaanyi ku bibegaabega bye byombi.<ref>https://news.yahoo.com/katumba-wamala-uganda-mp-shot-095221152.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
2ftsxvpvzsyafm1kce8ax9jjcqv504d
73588
73587
2026-08-31T07:20:51Z
Ssebuufu
9882
73588
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
{{Infobox person|image=File:Katumba Wamala.jpg|name=Edward Katumba Wamala|caption=|birth_date={{birth date and age|1956|11|19|df=y}}|birth_place=[[Kalangala District]], Uganda|alma_mater=[[Nkumba University]]<br/>{{small|([[Bachelor of Arts]] in international relations & diplomacy)}}<br/>[[Uganda Military Academy]]<br/>{{small|(Basic Officers Course)}}<br/>[[Tanzania Military Academy]]<br>{{small|(Junior Staff College)}}<br/> [[Armed Forces Command and Staff College, Jaji|Nigerian Command and Staff College]]<br/>{{small|(Senior Staff College)}}<br/>[[US Army Command and General Staff College]]<br/>{{small|([[Strategic studies]] course)}}|occupation=[[Military officer]]/[[Politician]]|years_active=since 1981|nationality=Ugandan|citizenship=[[Uganda]]|known_for=Military, Politician|networth=|honorific prefix=General|title=Minister for Works and Transport}}
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka munnayuganda .<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref>
Nga tanajja mu kifo ekyo,Katumba Wamala yasooka kuweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu okuva mu mwezi gw'olubereberye okutuuka mu mwezi ogw'ekkumi n'ebiri omwaka gwa 2019<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1443700/muhoozi-replaces-katumba-cdf</ref>. Mu ngeri y'emu yasooka n'aweereza mu kifo ekisinga okubeera eky'eddaala eryawaggulu mu magye nga kye kya [[kalabaalaba w'eggye ekkulu erya Uganda (UPDF)]] okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka 2005. Katumba Wamala era yaweerezaako nga ssaabaduumizi wa [[police ya Uganda]] (IGP) okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2005, era nga kino ky'ekifo eky'okuntikko mu police ya Uganda. Wamala ye munnagye eyasooka okuweereza ng'omukulu wa police mu Uganda ate nga yali akyaweereza mu ggye lya Uganda ekkulu. Ng'ennaku z'omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2021, Katumba yasimattuka okuttibwa abatemu ab'emmundu abaamukolako obulumbaganyi mu bitundu [[by'eKisaasi]] mu [[Kampala]] ne bamaliriza nga basse muwala we gwe yali naye bw'atyo ye General ne bamuleka n'ebisago eby'amaanyi ku bibegaabega bye byombi.<ref>https://news.yahoo.com/katumba-wamala-uganda-mp-shot-095221152.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
6a2desai5s8xrkdrunqg2ugeqzg7uzq
73589
73588
2026-08-31T07:28:02Z
Ssebuufu
9882
73589
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tanajja mu kifo ekyo,Katumba Wamala yasooka kuweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu okuva mu mwezi gw'olubereberye okutuuka mu mwezi ogw'ekkumi n'ebiri omwaka gwa 2019<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1443700/muhoozi-replaces-katumba-cdf</ref>. Mu ngeri y'emu yasooka n'aweereza mu kifo ekisinga okubeera eky'eddaala eryawaggulu mu magye nga kye kya [[kalabaalaba w'eggye ekkulu erya Uganda (UPDF)]] okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka 2005. Katumba Wamala era yaweerezaako nga ssaabaduumizi wa [[police ya Uganda]] (IGP) okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2005, era nga kino ky'ekifo eky'okuntikko mu police ya Uganda. Wamala ye munnagye eyasooka okuweereza ng'omukulu wa police mu Uganda ate nga yali akyaweereza mu ggye lya Uganda ekkulu. Ng'ennaku z'omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2021, Katumba yasimattuka okuttibwa abatemu ab'emmundu abaamukolako obulumbaganyi mu bitundu [[by'eKisaasi]] mu [[Kampala]] ne bamaliriza nga basse muwala we gwe yali naye bw'atyo ye General ne bamuleka n'ebisago eby'amaanyi ku bibegaabega bye byombi.<ref>https://news.yahoo.com/katumba-wamala-uganda-mp-shot-095221152.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
lug8t3jq695n2klrr2dmaszop16250s
73590
73589
2026-08-31T07:33:07Z
Ssebuufu
9882
73590
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimumu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu okuva mu gw'olubereberye okutuuka mu mwezi ogw'ekkumi n'ebiri omwaka gwa 2019<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1443700/muhoozi-replaces-katumba-cdf</ref>. Mu ngeri y'emu yasooka n'aweereza mu kifo ekisinga okubeera eky'eddaala eryawaggulu mu magye nga kye kya [[kalabaalaba w'eggye ekkulu erya Uganda (UPDF)]] okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka 2005. Katumba Wamala era yaweerezaako nga ssaabaduumizi wa [[police ya Uganda]] (IGP) okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2005, era nga kino ky'ekifo eky'okuntikko mu police ya Uganda. Wamala ye munnagye eyasooka okuweereza ng'omukulu wa police mu Uganda ate nga yali akyaweereza mu ggye lya Uganda ekkulu. Ng'ennaku z'omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2021, Katumba yasimattuka okuttibwa abatemu ab'emmundu abaamukolako obulumbaganyi mu bitundu [[by'eKisaasi]] mu [[Kampala]] ne bamaliriza nga basse muwala we gwe yali naye bw'atyo ye General ne bamuleka n'ebisago eby'amaanyi ku bibegaabega bye byombi.<ref>https://news.yahoo.com/katumba-wamala-uganda-mp-shot-095221152.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
4p8h8s8m4rrofuwigsk54juj5jpa8h2
73592
73590
2026-08-31T07:47:47Z
Ssebuufu
9882
73592
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]] okuva mu gw'olubereberye okutuuka mu mwezi ogw'ekkumi n'ebiri omwaka gwa 2019<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1443700/muhoozi-replaces-katumba-cdf</ref>. Mu ngeri y'emu yasooka n'aweereza mu kifo ekisinga okubeera eky'eddaala eryawaggulu mu magye nga kye kya [[kalabaalaba w'eggye ekkulu erya Uganda (UPDF)]] okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka 2005. Katumba Wamala era yaweerezaako nga ssaabaduumizi wa [[police ya Uganda]] (IGP) okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2005, era nga kino ky'ekifo eky'okuntikko mu police ya Uganda. Wamala ye munnagye eyasooka okuweereza ng'omukulu wa police mu Uganda ate nga yali akyaweereza mu ggye lya Uganda ekkulu. Ng'ennaku z'omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2021, Katumba yasimattuka okuttibwa abatemu ab'emmundu abaamukolako obulumbaganyi mu bitundu [[by'eKisaasi]] mu [[Kampala]] ne bamaliriza nga basse muwala we gwe yali naye bw'atyo ye General ne bamuleka n'ebisago eby'amaanyi ku bibegaabega bye byombi.<ref>https://news.yahoo.com/katumba-wamala-uganda-mp-shot-095221152.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
fyx6dwf8t28cp2seby7h4rh7ou7wazq
73593
73592
2026-08-31T07:48:26Z
Ssebuufu
9882
73593
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> okuva mu gw'olubereberye okutuuka mu mwezi ogw'ekkumi n'ebiri omwaka gwa 2019<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1443700/muhoozi-replaces-katumba-cdf</ref>. Mu ngeri y'emu yasooka n'aweereza mu kifo ekisinga okubeera eky'eddaala eryawaggulu mu magye nga kye kya [[kalabaalaba w'eggye ekkulu erya Uganda (UPDF)]] okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka 2005. Katumba Wamala era yaweerezaako nga ssaabaduumizi wa [[police ya Uganda]] (IGP) okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2005, era nga kino ky'ekifo eky'okuntikko mu police ya Uganda. Wamala ye munnagye eyasooka okuweereza ng'omukulu wa police mu Uganda ate nga yali akyaweereza mu ggye lya Uganda ekkulu. Ng'ennaku z'omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2021, Katumba yasimattuka okuttibwa abatemu ab'emmundu abaamukolako obulumbaganyi mu bitundu [[by'eKisaasi]] mu [[Kampala]] ne bamaliriza nga basse muwala we gwe yali naye bw'atyo ye General ne bamuleka n'ebisago eby'amaanyi ku bibegaabega bye byombi.<ref>https://news.yahoo.com/katumba-wamala-uganda-mp-shot-095221152.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
m5928ck1zqn10h8k4ob15m81rdnkvq8
73596
73593
2026-08-31T08:00:19Z
Ssebuufu
9882
73596
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali ...... mu gw'olu bereberye okutuuka mu mwezi ogw'ekkumi n'ebiri omwaka gwa 2019<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1443700/muhoozi-replaces-katumba-cdf</ref>. Mu ngeri y'emu yasooka n'aweereza mu kifo ekisinga okubeera eky'eddaala eryawaggulu mu magye nga kye kya [[kalabaalaba w'eggye ekkulu erya Uganda (UPDF)]] okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka 2005. Katumba Wamala era yaweerezaako nga ssaabaduumizi wa [[police ya Uganda]] (IGP) okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2005, era nga kino ky'ekifo eky'okuntikko mu police ya Uganda. Wamala ye munnagye eyasooka okuweereza ng'omukulu wa police mu Uganda ate nga yali akyaweereza mu ggye lya Uganda ekkulu. Ng'ennaku z'omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2021, Katumba yasimattuka okuttibwa abatemu ab'emmundu abaamukolako obulumbaganyi mu bitundu [[by'eKisaasi]] mu [[Kampala]] ne bamaliriza nga basse muwala we gwe yali naye bw'atyo ye General ne bamuleka n'ebisago eby'amaanyi ku bibegaabega bye byombi.<ref>https://news.yahoo.com/katumba-wamala-uganda-mp-shot-095221152.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
t6ffql5p744ef49w4ksg5yn3t0maof4
73598
73596
2026-08-31T08:07:17Z
Ssebuufu
9882
73598
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2013 okutuusa 2017 ...... mu gw'olu bereberye okutuuka mu mwezi ogw'ekkumi n'ebiri omwaka gwa 2019<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1443700/muhoozi-replaces-katumba-cdf</ref>. Mu ngeri y'emu yasooka n'aweereza mu kifo ekisinga okubeera eky'eddaala eryawaggulu mu magye nga kye kya [[kalabaalaba w'eggye ekkulu erya Uganda (UPDF)]] okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka 2005. Katumba Wamala era yaweerezaako nga ssaabaduumizi wa [[police ya Uganda]] (IGP) okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2005, era nga kino ky'ekifo eky'okuntikko mu police ya Uganda. Wamala ye munnagye eyasooka okuweereza ng'omukulu wa police mu Uganda ate nga yali akyaweereza mu ggye lya Uganda ekkulu. Ng'ennaku z'omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2021, Katumba yasimattuka okuttibwa abatemu ab'emmundu abaamukolako obulumbaganyi mu bitundu [[by'eKisaasi]] mu [[Kampala]] ne bamaliriza nga basse muwala we gwe yali naye bw'atyo ye General ne bamuleka n'ebisago eby'amaanyi ku bibegaabega bye byombi.<ref>https://news.yahoo.com/katumba-wamala-uganda-mp-shot-095221152.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
145ql2i17eb6n1vi57rqb6edt2h4i0v
73600
73598
2026-08-31T08:09:18Z
Ssebuufu
9882
73600
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 ...... mu gw'olu bereberye okutuuka mu mwezi ogw'ekkumi n'ebiri omwaka gwa 2019<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1443700/muhoozi-replaces-katumba-cdf</ref>. Mu ngeri y'emu yasooka n'aweereza mu kifo ekisinga okubeera eky'eddaala eryawaggulu mu magye nga kye kya [[kalabaalaba w'eggye ekkulu erya Uganda (UPDF)]] okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka 2005. Katumba Wamala era yaweerezaako nga ssaabaduumizi wa [[police ya Uganda]] (IGP) okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2005, era nga kino ky'ekifo eky'okuntikko mu police ya Uganda. Wamala ye munnagye eyasooka okuweereza ng'omukulu wa police mu Uganda ate nga yali akyaweereza mu ggye lya Uganda ekkulu. Ng'ennaku z'omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2021, Katumba yasimattuka okuttibwa abatemu ab'emmundu abaamukolako obulumbaganyi mu bitundu [[by'eKisaasi]] mu [[Kampala]] ne bamaliriza nga basse muwala we gwe yali naye bw'atyo ye General ne bamuleka n'ebisago eby'amaanyi ku bibegaabega bye byombi.<ref>https://news.yahoo.com/katumba-wamala-uganda-mp-shot-095221152.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
e11mktuv507imwk4hx6z22596ivet1q
73601
73600
2026-08-31T08:11:05Z
Ssebuufu
9882
73601
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda ..... mu gw'olu bereberye okutuuka mu mwezi ogw'ekkumi n'ebiri omwaka gwa 2019<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1443700/muhoozi-replaces-katumba-cdf</ref>. Mu ngeri y'emu yasooka n'aweereza mu kifo ekisinga okubeera eky'eddaala eryawaggulu mu magye nga kye kya [[kalabaalaba w'eggye ekkulu erya Uganda (UPDF)]] okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka 2005. Katumba Wamala era yaweerezaako nga ssaabaduumizi wa [[police ya Uganda]] (IGP) okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2005, era nga kino ky'ekifo eky'okuntikko mu police ya Uganda. Wamala ye munnagye eyasooka okuweereza ng'omukulu wa police mu Uganda ate nga yali akyaweereza mu ggye lya Uganda ekkulu. Ng'ennaku z'omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2021, Katumba yasimattuka okuttibwa abatemu ab'emmundu abaamukolako obulumbaganyi mu bitundu [[by'eKisaasi]] mu [[Kampala]] ne bamaliriza nga basse muwala we gwe yali naye bw'atyo ye General ne bamuleka n'ebisago eby'amaanyi ku bibegaabega bye byombi.<ref>https://news.yahoo.com/katumba-wamala-uganda-mp-shot-095221152.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
p5mg0pgjsuwl2bjs5veu313u5e2liyf
73602
73601
2026-08-31T08:23:09Z
Ssebuufu
9882
73602
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005 ..... mu gw'olu bereberye okutuuka mu mwezi ogw'ekkumi n'ebiri omwaka gwa 2019<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1443700/muhoozi-replaces-katumba-cdf</ref>. Mu ngeri y'emu yasooka n'aweereza mu kifo ekisinga okubeera eky'eddaala eryawaggulu mu magye nga kye kya [[kalabaalaba w'eggye ekkulu erya Uganda (UPDF)]] okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka 2005. Katumba Wamala era yaweerezaako nga ssaabaduumizi wa [[police ya Uganda]] (IGP) okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2005, era nga kino ky'ekifo eky'okuntikko mu police ya Uganda. Wamala ye munnagye eyasooka okuweereza ng'omukulu wa police mu Uganda ate nga yali akyaweereza mu ggye lya Uganda ekkulu. Ng'ennaku z'omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2021, Katumba yasimattuka okuttibwa abatemu ab'emmundu abaamukolako obulumbaganyi mu bitundu [[by'eKisaasi]] mu [[Kampala]] ne bamaliriza nga basse muwala we gwe yali naye bw'atyo ye General ne bamuleka n'ebisago eby'amaanyi ku bibegaabega bye byombi.<ref>https://news.yahoo.com/katumba-wamala-uganda-mp-shot-095221152.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
3bu81ok1aia9h5rl7fweo4mq4jpyupo
73603
73602
2026-08-31T08:36:14Z
Ssebuufu
9882
73603
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira <ref>https://news.yahoo.com/katumba-wamala-uganda-mp-shot-095221152.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
nu41o90coltoqr74ugysh4lek9rurso
73604
73603
2026-08-31T08:42:36Z
Ssebuufu
9882
73604
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]] <ref>https://news.yahoo.com/katumba-wamala-uganda-mp-shot-095221152.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
0a9cd2rskn52aq53ma9bdx745y4j168
73605
73604
2026-08-31T08:49:24Z
Ssebuufu
9882
Ntaddemu ekijuliziddwa
73605
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]] abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago,okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 omwezi ogw'ekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
ta4wl4j09qran2axwps8mjn1tl8japj
73606
73605
2026-08-31T08:51:39Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
73606
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]] abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago,okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
7sxp47f8auan1vejxj3kjnxdj97psv4
73607
73606
2026-08-31T08:54:26Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
73607
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]] abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago,okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] [[bizinga by'eSsese mu disitulikiti y'eKalangala.]]<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
3zz6eo4qjyb4kge267ng9s033rz3z9x
73608
73607
2026-08-31T08:55:53Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
73608
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]] abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago,okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese <ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
rfjefc1bfnyb6952br0le7mg5cl1js2
73609
73608
2026-08-31T08:57:42Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
73609
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]] abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago,okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], <ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
abeseav6s76xub71jgqcmkxkfs0i2lu
73610
73609
2026-08-31T08:58:51Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
73610
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]] abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago,okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
nflw8uq5f8ea6p132pn0unuzfel30kx
73611
73610
2026-08-31T09:00:08Z
Ssebuufu
9882
/* By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. */
73611
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]] abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago,okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
7r8mcotsbkqwd3kvlurnz87txic32u3
73612
73611
2026-08-31T09:01:43Z
Ssebuufu
9882
73612
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
5id0ke7d7d2t89jn8wuzey95r1cufer
73613
73612
2026-08-31T09:12:27Z
Ssebuufu
9882
73613
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Kusoma kwe. ==
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
mk66km8h3okux5legey290h1xs35q8o
73614
73613
2026-08-31T09:15:28Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
73614
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013 .Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>......
Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>
== By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
tacc5smcxuhn05rvpns0np7kbstf721
Christine Amongin Aporu
0
9639
73522
70262
2026-08-30T15:06:51Z
Musuuza
11013
ntereezezza ku mpandiika
73522
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Hellen Amongin Aporu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyafuzi]]. Yaweerezaako nga [[:en:Teso_sub-region|Minisita Omubeezi ow'ensonga za Teso]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ofiisi ya Ssabaminisita]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinebti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yakiikirira [[:en:Kumi_District|Disitulikti y'e Kumi]] mu Paalamenti ng'omubaka omukyala.<ref name="About">https://web.archive.org/web/20150924064541/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kumi_District|Kumi Disitulikiti]] nga 22 Ogwokutaano 1958. Yasomera ku Nabuyanga Primary School ne Soroti Secondary School. Yasomera ku St. Aloysius Teachers College, mu [[:en:Ngora_District|Ngora Disitulikiti]] ,<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=64903</ref> nga yatikkirwa ne Satifikeeti mu busomesa eya Grade III Certificate in Teaching, mu 1979. Mu 1986, yatikkirwa mu ttendekero ly'abasomessa erya Institute of Teacher Education Kyambogo, kati eri ekitundutundu kya [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite ya Kyambogo]], ne Dipuloma mu busomesa eya [[:en:Education|Diploma in Education]]. Alina Diguli esooka mu busomesa, gye yafunira mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1996. Yayongerako Dipuloma eya Diploma in [[:en:Management|Management]] okuva mu Ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI), gye yafuna mu 2005. Diguli ye ey'okubiri eya [[:en:Human_resources_management|Masters in Human Resources Management]] yagifuna ku UMI mu 2009.
== Emirimu gye ==
Amongin Aporu yatandiika emirimu gye ng'omusomesa wa Pulayimale mu 1980, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1984. Oluvanyuma lw'okutikirwa kwe okuva mu ITEK mu 1986, yafuuka omusomesa ku ssomero elitendeka abasomesa nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1996. Yasooka kulondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e Kumi mu 1996. Wakati wa 2001 2006, yaweereza nga Minisita omubeezi. Yali mmemba ku kakiiko akakkiriza okuwanika kw'abo ababadde balwanisa Gavumenti, ne dipatimenti ya [[:en:Lord's_Resistance_Army|LRA]] okuva ku ttaka lya Uganda. Oluvanyuma lw'akalulu k'eggwanga mu 2011, yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi ow'ensonga za Teso.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Ba Minisita ba Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20150207095437/http://opm.go.ug/departments/management-of-special-programmes1/teso-sub-region-affairs.html Omukutu gwa Webusayiti ogwa offiisi ya Ssabaminisita wa Uganda - ku nsonga za Teso]
sn7i152692ql9idcwf29qfra0jd3vuc
73523
73522
2026-08-30T15:08:44Z
Musuuza
11013
Nyongeddemu emitwe
73523
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Hellen Amongin Aporu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyafuzi]]. Yaweerezaako nga [[:en:Teso_sub-region|Minisita Omubeezi ow'ensonga za Teso]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ofiisi ya Ssabaminisita]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinebti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yakiikirira [[:en:Kumi_District|Disitulikti y'e Kumi]] mu Paalamenti ng'omubaka omukyala.<ref name="About">https://web.archive.org/web/20150924064541/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kumi_District|Kumi Disitulikiti]] nga 22 Ogwokutaano 1958. Yasomera ku Nabuyanga Primary School ne Soroti Secondary School. Yasomera ku St. Aloysius Teachers College, mu [[:en:Ngora_District|Ngora Disitulikiti]] ,<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=64903</ref> nga yatikkirwa ne Satifikeeti mu busomesa eya Grade III Certificate in Teaching, mu 1979. Mu 1986, yatikkirwa mu ttendekero ly'abasomessa erya Institute of Teacher Education Kyambogo, kati eri ekitundutundu kya [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite ya Kyambogo]], ne Dipuloma mu busomesa eya [[:en:Education|Diploma in Education]]. Alina Diguli esooka mu busomesa, gye yafunira mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1996. Yayongerako Dipuloma eya Diploma in [[:en:Management|Management]] okuva mu Ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI), gye yafuna mu 2005. Diguli ye ey'okubiri eya [[:en:Human_resources_management|Masters in Human Resources Management]] yagifuna ku UMI mu 2009.
== Emirimu gye ==
== Nga tannayingira bya bufuzi ==
Amongin Aporu yatandiika emirimu gye ng'omusomesa wa Pulayimale mu 1980, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1984. Oluvanyuma lw'okutikirwa kwe okuva mu ITEK mu 1986, yafuuka omusomesa ku ssomero elitendeka abasomesa nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1996.
== Eby'obufuzi ==
Yasooka kulondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e Kumi mu 1996. Wakati wa 2001 2006, yaweereza nga Minisita omubeezi. Yali mmemba ku kakiiko akakkiriza okuwanika kw'abo ababadde balwanisa Gavumenti, ne dipatimenti ya [[:en:Lord's_Resistance_Army|LRA]] okuva ku ttaka lya Uganda. Oluvanyuma lw'akalulu k'eggwanga mu 2011, yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi ow'ensonga za Teso.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Ba Minisita ba Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20150207095437/http://opm.go.ug/departments/management-of-special-programmes1/teso-sub-region-affairs.html Omukutu gwa Webusayiti ogwa offiisi ya Ssabaminisita wa Uganda - ku nsonga za Teso]
74qr5spi79k67ziukvdvyjd2to3c23v
73525
73523
2026-08-30T15:15:26Z
Musuuza
11013
ntereezezza ku mpandiika
73525
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Hellen Amongin Aporu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyafuzi]]. Yaweerezaako nga [[:en:Teso_sub-region|Minisita Omubeezi ow'ensonga za Teso]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ofiisi ya Ssabaminisita]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinebti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yakiikirira [[:en:Kumi_District|Disitulikti y'e Kumi]] mu Paalamenti ng'omubaka omukyala.<ref name="About">https://web.archive.org/web/20150924064541/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kumi_District|Kumi Disitulikiti]] nga 22 Ogwokutaano 1958. Yasomera ku Nabuyanga Primary School ne Soroti Secondary School. Yasomera ku St. Aloysius Teachers College, mu [[:en:Ngora_District|Ngora Disitulikiti]] ,<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=64903</ref> nga yatikkirwa ne Satifikeeti mu busomesa eya Grade III Certificate in Teaching, mu 1979. Mu 1986, yatikkirwa mu ttendekero ly'abasomessa erya Institute of Teacher Education Kyambogo, kati eri ekitundutundu kya [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite ya Kyambogo]], ne Dipuloma mu busomesa eya [[:en:Education|Diploma in Education]]. Alina Diguli esooka mu busomesa, gye yafunira mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1996. Yayongerako Dipuloma eya Diploma in [[:en:Management|Management]] okuva mu Ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI), gye yafuna mu 2005. Diguli ye ey'okubiri eya [[:en:Human_resources_management|Masters in Human Resources Management]] yagifuna ku UMI mu 2009.
== Emirimu gye ==
== Nga tannayingira bya bufuzi ==
Amongin Aporu yatandika emirimu gye ng'omusomesa wa Pulayimale mu 1980, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1984. Oluvanyuma lw'okutikkirwa kwe okuva mu ITEK mu 1986, yafuuka omusomesa ku ssomero eritendeka abasomesa nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1996.
== Eby'obufuzi ==
Yasooka kulondebwa okukiikirira Kumi Disitulikiti mu 1996. Wakati wa 2001 2006, yaweereza nga Minisita omubeezi. Yali mmemba ku kakiiko akakkiriza okuwanika kw'abo ababadde balwanisa Gavumenti, ne dipaatimenti ya [[:en:Lord's_Resistance_Army|LRA]] okuva ku ttaka lya Uganda. Oluvannyuma lw'akalulu k'eggwanga mu 2011, yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi ow'ensonga za Teso.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Ba Minisita ba Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150207095437/http://opm.go.ug/departments/management-of-special-programmes1/teso-sub-region-affairs.html Omukutu gwa Webusayiti ogwa offiisi ya Ssabaminisita wa Uganda - ku nsonga za Teso]
pfcfswq4kcoj9kjkcgfj1y3tziaemnu
73526
73525
2026-08-30T15:34:58Z
Musuuza
11013
ntaddemu obutindo
73526
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Hellen Amongin Aporu''' [[Munnayuganda]], [[musomesa]] era [[munnabyafuzi]]. Yaweerezaako nga [[Minisita Omubeezi ow'ensonga za Teso]] mu [[Ofiisi ya Ssabaminisita]] mu [[Kabinebti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yakiikirira [[Kumi (disitulikit)|Kumi Disitulikti]] mu [[Paalamenti ya Uganda|Paalamenti]] ng'omubaka omukyala.<ref name="About">https://web.archive.org/web/20150924064541/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Kumi Disitulikiti]] nga 22 Ogwokutaano 1958. Yasomera ku Nabuyanga Primary School ne Soroti Secondary School. Yasomera ku St. Aloysius Teachers College, mu [[Ngora (disitulikit)|Ngora Disitulikiti]] ,<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=64903</ref> nga yatikkirwa ne Satifikeeti mu busomesa eya Grade III Certificate in Teaching, mu 1979. Mu 1986, yatikkirwa mu ttendekero ly'abasomessa erya Institute of Teacher Education Kyambogo, kati eri ekitundutundu kya [[Yunivasite ya Kyambogo]], ne Dipuloma mu busomesa eya [[Diploma in Education]]. Alina Diguli esooka mu busomesa, gye yafunira mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1996. Yayongerako Dipuloma eya Diploma in [[Management]] okuva mu Ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] (UMI), gye yafuna mu 2005. Diguli ye ey'okubiri eya [[Masters in Human Resources Management]] yagifuna ku UMI mu 2009.
== Emirimu gye ==
== Nga tannayingira bya bufuzi ==
Amongin Aporu yatandika emirimu gye ng'omusomesa wa Pulayimale mu 1980, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1984. Oluvanyuma lw'okutikkirwa kwe okuva mu ITEK mu 1986, yafuuka omusomesa ku ssomero eritendeka abasomesa nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1996.
== Eby'obufuzi ==
Yasooka kulondebwa okukiikirira Kumi Disitulikiti mu 1996. Wakati wa 2001 2006, yaweereza nga Minisita omubeezi. Yali mmemba ku kakiiko akakkiriza okuwanika kw'abo ababadde balwanisa Gavumenti, ne dipaatimenti ya [[LRA]] okuva ku ttaka lya Uganda. Oluvannyuma lw'akalulu k'eggwanga mu 2011, yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi ow'ensonga za Teso.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref>
== Laba ne ==
* [[Kabinet ya Uganda]]
* [[Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [[Omukutu gwa Webusayiti ogwa offiisi ya Ssabaminisita wa Uganda - ku nsonga za Teso]]
j3q8e3xd0jjp3db9dy63m9saq6sj6o0
73527
73526
2026-08-30T15:37:23Z
Musuuza
11013
ntaddemu ebijuliziddwa
73527
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Hellen Amongin Aporu''' [[Munnayuganda]], [[musomesa]] era [[munnabyafuzi]]. Yaweerezaako nga [[Minisita Omubeezi ow'ensonga za Teso]] mu [[Ofiisi ya Ssabaminisita]] mu [[Kabinebti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{cite web
|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|title=Museveni Names New Cabinet|date=28 May 2011|first=Henry|last=Mukasa|access-date=15 February 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|archive-date=11 December 2014|df=dmy}}</ref> Yakiikirira [[Kumi (disitulikit)|Kumi Disitulikti]] mu [[Paalamenti ya Uganda|Paalamenti]] ng'omubaka omukyala.<ref name="About2">{{cite web |date=2011 |title=Amongin Aporu Christine Hellen, Member of Parliament Woman Representative, Kumi District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924064541/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi |archive-date=24 September 2015 |accessdate=15 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Kumi Disitulikiti]] nga 22 Ogwokutaano 1958. Yasomera ku Nabuyanga Primary School ne Soroti Secondary School. Yasomera ku St. Aloysius Teachers College, mu [[Ngora (disitulikit)|Ngora Disitulikiti]] ,<ref>{{cite web |last=Among |first=Salume |date=7 July 2014 |title=St. Aloysius Core Primary Teachers College Hit by Acute Water Shortage |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=64903 |accessdate=15 February 2015 |publisher=Uganda Radio Network (URN)}}</ref> nga yatikkirwa ne Satifikeeti mu busomesa eya Grade III Certificate in Teaching, mu 1979. Mu 1986, yatikkirwa mu ttendekero ly'abasomessa erya Institute of Teacher Education Kyambogo, kati eri ekitundutundu kya [[Yunivasite ya Kyambogo]], ne Dipuloma mu busomesa eya [[Diploma in Education]]. Alina Diguli esooka mu busomesa, gye yafunira mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1996. Yayongerako Dipuloma eya Diploma in [[Management]] okuva mu Ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] (UMI), gye yafuna mu 2005. Diguli ye ey'okubiri eya [[Masters in Human Resources Management]] yagifuna ku UMI mu 2009.<ref name="About2" />
== Emirimu gye ==
== Nga tannayingira bya bufuzi ==
Amongin Aporu yatandika emirimu gye ng'omusomesa wa Pulayimale mu 1980, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1984. Oluvanyuma lw'okutikkirwa kwe okuva mu ITEK mu 1986, yafuuka omusomesa ku ssomero eritendeka abasomesa nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1996.
== Eby'obufuzi ==
Yasooka kulondebwa okukiikirira Kumi Disitulikiti mu 1996. Wakati wa 2001 2006, yaweereza nga Minisita omubeezi. Yali mmemba ku kakiiko akakkiriza okuwanika kw'abo ababadde balwanisa Gavumenti, ne dipaatimenti ya [[LRA]] okuva ku ttaka lya Uganda. Oluvannyuma lw'akalulu k'eggwanga mu 2011, yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi ow'ensonga za Teso.<ref name="About2" /><ref>{{cite web |date=28 May 2011 |title=Full List of Ugandan Ministers Appointed by President Museveni |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html |accessdate=15 February 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kabinet ya Uganda]]
* [[Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [[Omukutu gwa Webusayiti ogwa offiisi ya Ssabaminisita wa Uganda - ku nsonga za Teso]]
2jqwj46qqrynoqan4k2n500shanufrh
73528
73527
2026-08-30T15:39:40Z
Musuuza
11013
nyongeddemu laba ne
73528
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Hellen Amongin Aporu''' [[Munnayuganda]], [[musomesa]] era [[munnabyafuzi]]. Yaweerezaako nga [[Minisita Omubeezi ow'ensonga za Teso]] mu [[Ofiisi ya Ssabaminisita]] mu [[Kabinebti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{cite web
|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|title=Museveni Names New Cabinet|date=28 May 2011|first=Henry|last=Mukasa|access-date=15 February 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|archive-date=11 December 2014|df=dmy}}</ref> Yakiikirira [[Kumi (disitulikit)|Kumi Disitulikti]] mu [[Paalamenti ya Uganda|Paalamenti]] ng'omubaka omukyala.<ref name="About2">{{cite web |date=2011 |title=Amongin Aporu Christine Hellen, Member of Parliament Woman Representative, Kumi District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924064541/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi |archive-date=24 September 2015 |accessdate=15 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Kumi Disitulikiti]] nga 22 Ogwokutaano 1958. Yasomera ku Nabuyanga Primary School ne Soroti Secondary School. Yasomera ku St. Aloysius Teachers College, mu [[Ngora (disitulikit)|Ngora Disitulikiti]] ,<ref>{{cite web |last=Among |first=Salume |date=7 July 2014 |title=St. Aloysius Core Primary Teachers College Hit by Acute Water Shortage |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=64903 |accessdate=15 February 2015 |publisher=Uganda Radio Network (URN)}}</ref> nga yatikkirwa ne Satifikeeti mu busomesa eya Grade III Certificate in Teaching, mu 1979. Mu 1986, yatikkirwa mu ttendekero ly'abasomessa erya Institute of Teacher Education Kyambogo, kati eri ekitundutundu kya [[Yunivasite ya Kyambogo]], ne Dipuloma mu busomesa eya [[Diploma in Education]]. Alina Diguli esooka mu busomesa, gye yafunira mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1996. Yayongerako Dipuloma eya Diploma in [[Management]] okuva mu Ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] (UMI), gye yafuna mu 2005. Diguli ye ey'okubiri eya [[Masters in Human Resources Management]] yagifuna ku UMI mu 2009.<ref name="About2" />
== Emirimu gye ==
== Nga tannayingira bya bufuzi ==
Amongin Aporu yatandika emirimu gye ng'omusomesa wa Pulayimale mu 1980, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1984. Oluvanyuma lw'okutikkirwa kwe okuva mu ITEK mu 1986, yafuuka omusomesa ku ssomero eritendeka abasomesa nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1996.
== Eby'obufuzi ==
Yasooka kulondebwa okukiikirira Kumi Disitulikiti mu 1996. Wakati wa 2001 2006, yaweereza nga Minisita omubeezi. Yali mmemba ku kakiiko akakkiriza okuwanika kw'abo ababadde balwanisa Gavumenti, ne dipaatimenti ya [[LRA]] okuva ku ttaka lya Uganda. Oluvannyuma lw'akalulu k'eggwanga mu 2011, yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi ow'ensonga za Teso.<ref name="About2" /><ref>{{cite web |date=28 May 2011 |title=Full List of Ugandan Ministers Appointed by President Museveni |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html |accessdate=15 February 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kabinet ya Uganda]]
* [[Paalamenti ya Uganda]]
* [[Yunivasite ya Kyambogo]]
* [[Kumi (disitulikit)|Kumi Disitulikiti]]
* [[Uganda Management Institute]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [[Omukutu gwa Webusayiti ogwa offiisi ya Ssabaminisita wa Uganda - ku nsonga za Teso]]
66f01z5zyq89fztyooun3b3wxf5ke31
73529
73528
2026-08-30T15:44:57Z
Musuuza
11013
nyongeddeko amatuluba
73529
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Hellen Amongin Aporu''' [[Munnayuganda]], [[musomesa]] era [[munnabyafuzi]]. Yaweerezaako nga [[Minisita Omubeezi ow'ensonga za Teso]] mu [[Ofiisi ya Ssabaminisita]] mu [[Kabinebti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{cite web
|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|title=Museveni Names New Cabinet|date=28 May 2011|first=Henry|last=Mukasa|access-date=15 February 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|archive-date=11 December 2014|df=dmy}}</ref> Yakiikirira [[Kumi (disitulikit)|Kumi Disitulikti]] mu [[Paalamenti ya Uganda|Paalamenti]] ng'omubaka omukyala.<ref name="About2">{{cite web |date=2011 |title=Amongin Aporu Christine Hellen, Member of Parliament Woman Representative, Kumi District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924064541/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi |archive-date=24 September 2015 |accessdate=15 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomera ku Kyambogo University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Kumi Disitulikiti]] nga 22 Ogwokutaano 1958. Yasomera ku Nabuyanga Primary School ne Soroti Secondary School. Yasomera ku St. Aloysius Teachers College, mu [[Ngora (disitulikit)|Ngora Disitulikiti]] ,<ref>{{cite web |last=Among |first=Salume |date=7 July 2014 |title=St. Aloysius Core Primary Teachers College Hit by Acute Water Shortage |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=64903 |accessdate=15 February 2015 |publisher=Uganda Radio Network (URN)}}</ref> nga yatikkirwa ne Satifikeeti mu busomesa eya Grade III Certificate in Teaching, mu 1979. Mu 1986, yatikkirwa mu ttendekero ly'abasomessa erya Institute of Teacher Education Kyambogo, kati eri ekitundutundu kya [[Yunivasite ya Kyambogo]], ne Dipuloma mu busomesa eya [[Diploma in Education]]. Alina Diguli esooka mu busomesa, gye yafunira mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1996. Yayongerako Dipuloma eya Diploma in [[Management]] okuva mu Ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] (UMI), gye yafuna mu 2005. Diguli ye ey'okubiri eya [[Masters in Human Resources Management]] yagifuna ku UMI mu 2009.<ref name="About2" />
== Emirimu gye ==
== Nga tannayingira bya bufuzi ==
Amongin Aporu yatandika emirimu gye ng'omusomesa wa Pulayimale mu 1980, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1984. Oluvanyuma lw'okutikkirwa kwe okuva mu ITEK mu 1986, yafuuka omusomesa ku ssomero eritendeka abasomesa nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1996.
== Eby'obufuzi ==
Yasooka kulondebwa okukiikirira Kumi Disitulikiti mu 1996. Wakati wa 2001 2006, yaweereza nga Minisita omubeezi. Yali mmemba ku kakiiko akakkiriza okuwanika kw'abo ababadde balwanisa Gavumenti, ne dipaatimenti ya [[LRA]] okuva ku ttaka lya Uganda. Oluvannyuma lw'akalulu k'eggwanga mu 2011, yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi ow'ensonga za Teso.<ref name="About2" /><ref>{{cite web |date=28 May 2011 |title=Full List of Ugandan Ministers Appointed by President Museveni |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html |accessdate=15 February 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kabinet ya Uganda]]
* [[Paalamenti ya Uganda]]
* [[Yunivasite ya Kyambogo]]
* [[Kumi (disitulikit)|Kumi Disitulikiti]]
* [[Uganda Management Institute]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [[Omukutu gwa Webusayiti ogwa offiisi ya Ssabaminisita wa Uganda - ku nsonga za Teso]]
[[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]]
[[Category:Abantu abava mu Kumi Disitulikiti]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1958]]
[[Category:Abantu b'e Teso]]
[[Category:Abaasomera ku Uganda Management Institute]]
[[Category:Bannabyabufuzi abakyala mu paalamenti ya Uganda]]
ra3zm5bv1wiqz95dfgkjliyt0p8lhat
Adonia Katungisa
0
10300
73520
69018
2026-08-30T15:03:02Z
Ssebuufu
9882
73520
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adonia Katungisa''' [[Yuganda|munnayuganda]] omutendeke mu kulabirira n'okukuuma amatterekero g'ebitaboamanyiddwa olw'obuyambi mu mulimu gw'amaterekero g'ebitabo n'okugaddukanya . Abadde dayirekita wa [[National Library of Uganda]] okuva mu 2018, era abadde n'omulimu omukulu mu kuteekateeka ebifo ebikuumirwamu ebitabo mu Ggwanga.<ref>{{Cite web|date=2023-07-31|title=Uganda hosts a seminar on Preventive Conservation and Disaster Reduction of Documentary Heritage in Africa – Uganda National Commission for UNESCO|url=https://unesco-uganda.ug/uganda-hosts-a-seminar-on-preventive-conservation-and-disaster-reduction-of-documentary-heritage-in-africa/|access-date=2023-11-21|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Over 1,000 new books were registered during the COVID period|url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_132051|access-date=2023-11-21|website=Bukedde|language=en|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121154924/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_132051|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2023-04-27|title=Uganda authors call for a law on Artificial Intelligence|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-authors-call-for-a-law-on-artificial-intelligence--4213788|access-date=2023-11-21|website=Monitor|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Caroline|first=Ritta|date=2023-05-18|title=NITA-UGANDA LAUNCHES A NATIONAL LIBRARY MANAGEMENT INFORMATION SYSTEM (MIS)|url=https://nexusmedia.ug/nita-uganda-launches-a-national-library-management-information-system-mis/|access-date=2023-11-21|website=Nexus Media|language=en-US}}</ref> Katungisa yaliko mu omumyuka wa dayirekita mukitongole kye kimu ekyo. Ayamba mu by'enjigiriza ng'akola ng'omusomesa ow'ekiseera (part-time lecturer) mu Ssomo lya [[Library and Information Science]] ku [[Yunivasite y'e Kyambogo]].<ref>{{Cite web|date=2019-01-24|title=Mobile book-box. Books anywhere|url=https://web.aflia.net/mobile-book-box-books-anywhere-adonia-katungisa/|access-date=2023-11-21|website=African Library & Information Associations & Institutions|language=en-US|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121153728/https://web.aflia.net/mobile-book-box-books-anywhere-adonia-katungisa/|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2021-07-28|title=Webinar - AfLIA membership: What’s in it for me and my library?|url=https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|access-date=2023-11-21|website=African Library & Information Associations & Institutions|language=en-US|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121153729/https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|url-status=dead}}</ref>Abadde yeetaba mu nteekateeka z'okugatta enjawulo ya digito mu Uganda, ng'ateeka mu nkola enteekateeka ez'okutendeka abantu ku nkozesa ya tekinologiya wa digito, okusobozesa abantu bomubitundu okufuna n'okukozesa kompuyuta.<ref>{{Cite web|title=New project to close the digital divide in Uganda {{!}} EIFL|url=https://www.eifl.net/news/new-project-close-digital-divide-uganda|access-date=2023-11-21|website=www.eifl.net}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Alina Ddiguli eyokubiri mu Science in Information Science okuva mu mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] gye yafuna mu 2005, Dipulooma eddirira Ddiguli esooka (Post graduate diploma) mu Computer Science mu 2001, ne Ddiguli ya esooka mu [[Library and Information science]] okuva mu Yunivasite y’emu mu 1997. Adonia era yali muyizi wa [[African Leadership Academy]] , enteekateeka y’okutendeka abaddukanya amaterekero g’ebitabo mu African Middle Library etegekebwa era eddukanyizibwa AfLIA. <ref>{{Cite web|date=2021-07-28|title=Webinar - AfLIA membership: What’s in it for me and my library?|url=https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|access-date=2023-11-21|website=African Library & Information Associations & Institutions|language=en-US|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121153729/https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nga tanafuuka Dayirekita wa [[National Library of Uganda]] , Adonia yali mumyuka wa Dayirekita ow'ekitongole kye kimu okuva mu 2010 nga [[Gertrude Kayaga Mulindwa]] ye Dayirekita. <ref>{{Cite web|last=OGWANG|first=DANIEL|date=2012-09-23|title=50 years of no reading culture|url=https://www.observer.ug/business/85-education/education/21108-50-years-of-no-reading-culture|access-date=2023-11-21|website=The Observer - Uganda|language=en-gb|archive-date=2023-09-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20230907142942/https://www.observer.ug/business/85-education/education/21108-50-years-of-no-reading-culture|url-status=dead}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />{{DEFAULTSORT:Abayivu okuva mu Kampala}}
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abayivu okuva mu Kampala]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]]
4rrrcvk6oo7rwlug04oq7g3h5cyqent
73521
73520
2026-08-30T15:04:56Z
Ssebuufu
9882
73521
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adonia Katungisa''' [[Yuganda|munnayuganda]] omutendeke mu kulabirira n'okukuuma amatterekero g'ebitaboamanyiddwa olw'obuyambi mu mulimu gw'amaterekero g'ebitabo n'okugaddukanya . Abadde dayirekita wa [[National Library of Uganda]] okuva mu 2018, era abadde n'omulimu omukulu mu kuteekateeka ebifo ebikuumirwamu ebitabo mu Ggwanga.<ref>{{Cite web|date=2023-07-31|title=Uganda hosts a seminar on Preventive Conservation and Disaster Reduction of Documentary Heritage in Africa – Uganda National Commission for UNESCO|url=https://unesco-uganda.ug/uganda-hosts-a-seminar-on-preventive-conservation-and-disaster-reduction-of-documentary-heritage-in-africa/|access-date=2023-11-21|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Over 1,000 new books were registered during the COVID period|url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_132051|access-date=2023-11-21|website=Bukedde|language=en|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121154924/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_132051|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2023-04-27|title=Uganda authors call for a law on Artificial Intelligence|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-authors-call-for-a-law-on-artificial-intelligence--4213788|access-date=2023-11-21|website=Monitor|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Caroline|first=Ritta|date=2023-05-18|title=NITA-UGANDA LAUNCHES A NATIONAL LIBRARY MANAGEMENT INFORMATION SYSTEM (MIS)|url=https://nexusmedia.ug/nita-uganda-launches-a-national-library-management-information-system-mis/|access-date=2023-11-21|website=Nexus Media|language=en-US}}</ref> Katungisa yaliko mu omumyuka wa dayirekita mukitongole kye kimu ekyo. Ayamba mu by'enjigiriza ng'akola ng'omusomesa ow'ekiseera (part-time lecturer) mu Ssomo lya [[Library and Information Science]] ku [[Yunivasite y'e Kyambogo]].<ref>{{Cite web|date=2019-01-24|title=Mobile book-box. Books anywhere|url=https://web.aflia.net/mobile-book-box-books-anywhere-adonia-katungisa/|access-date=2023-11-21|website=African Library & Information Associations & Institutions|language=en-US|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121153728/https://web.aflia.net/mobile-book-box-books-anywhere-adonia-katungisa/|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2021-07-28|title=Webinar - AfLIA membership: What’s in it for me and my library?|url=https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|access-date=2023-11-21|website=African Library & Information Associations & Institutions|language=en-US|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121153729/https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|url-status=dead}}</ref>Abadde yeetaba mu nteekateeka z'okugatta enjawulo ya digito mu Uganda, ng'ateeka mu nkola enteekateeka ez'okutendeka abantu ku nkozesa ya tekinologiya wa digito, okusobozesa abantu bomubitundu okufuna n'okukozesa kompuyuta.<ref>{{Cite web|title=New project to close the digital divide in Uganda {{!}} EIFL|url=https://www.eifl.net/news/new-project-close-digital-divide-uganda|access-date=2023-11-21|website=www.eifl.net}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Alina Ddiguli eyokubiri mu Science in Information Science okuva mu mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] gye yafuna mu 2005, Dipulooma eddirira Ddiguli esooka (Post graduate diploma) mu Computer Science mu 2001, ne Ddiguli ya esooka mu [[Library and Information science]] okuva mu Yunivasite y’emu mu 1997. Adonia era yali muyizi wa [[African Leadership Academy]] , enteekateeka y’okutendeka abaddukanya amaterekero g’ebitabo mu African Middle Library etegekebwa era eddukanyizibwa AfLIA. <ref>{{Cite web|date=2021-07-28|title=Webinar - AfLIA membership: What’s in it for me and my library?|url=https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|access-date=2023-11-21|website=African Library & Information Associations & Institutions|language=en-US|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121153729/https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nga tanafuuka Dayirekita wa [[National Library of Uganda]] , Adonia yali mumyuka wa Dayirekita ow'ekitongole kye kimu okuva mu 2010 nga [[Gertrude Kayaga Mulindwa]] ye Dayirekita. <ref>{{Cite web|last=OGWANG|first=DANIEL|date=2012-09-23|title=50 years of no reading culture|url=https://www.observer.ug/business/85-education/education/21108-50-years-of-no-reading-culture|access-date=2023-11-21|website=The Observer - Uganda|language=en-gb|archive-date=2023-09-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20230907142942/https://www.observer.ug/business/85-education/education/21108-50-years-of-no-reading-culture|url-status=dead}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />{{DEFAULTSORT:Abayivu okuva mu Kampala}}
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abayivu okuva mu Kampala]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]]
[[Category:Abantu abalamu]]
t43time2m419pxpzntbwhjhccz7uwd1
73524
73521
2026-08-30T15:13:17Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
73524
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adonia Katungisa''' [[Yuganda|munnayuganda]] omutendeke mu kulabirira n'okukuuma amatterekero g'ebitaboamanyiddwa olw'obuyambi mu mulimu gw'amaterekero g'ebitabo n'okugaddukanya . Abadde dayirekita wa [[National Library of Uganda]] okuva mu 2018, era abadde n'omulimu omukulu mu kuteekateeka ebifo ebikuumirwamu ebitabo mu Ggwanga.<ref>{{Cite web|date=2023-07-31|title=Uganda hosts a seminar on Preventive Conservation and Disaster Reduction of Documentary Heritage in Africa – Uganda National Commission for UNESCO|url=https://unesco-uganda.ug/uganda-hosts-a-seminar-on-preventive-conservation-and-disaster-reduction-of-documentary-heritage-in-africa/|access-date=2023-11-21|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Over 1,000 new books were registered during the COVID period|url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_132051|access-date=2023-11-21|website=Bukedde|language=en|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121154924/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_132051|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2023-04-27|title=Uganda authors call for a law on Artificial Intelligence|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-authors-call-for-a-law-on-artificial-intelligence--4213788|access-date=2023-11-21|website=Monitor|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Caroline|first=Ritta|date=2023-05-18|title=NITA-UGANDA LAUNCHES A NATIONAL LIBRARY MANAGEMENT INFORMATION SYSTEM (MIS)|url=https://nexusmedia.ug/nita-uganda-launches-a-national-library-management-information-system-mis/|access-date=2023-11-21|website=Nexus Media|language=en-US}}</ref> Katungisa yaliko mu omumyuka wa dayirekita mukitongole kye kimu ekyo. Ayamba mu by'enjigiriza ng'akola ng'omusomesa ow'ekiseera (part-time lecturer) mu Ssomo lya [[Library and Information Science]] ku [[Yunivasite y'e Kyambogo]].<ref>{{Cite web|date=2019-01-24|title=Mobile book-box. Books anywhere|url=https://web.aflia.net/mobile-book-box-books-anywhere-adonia-katungisa/|access-date=2023-11-21|website=African Library & Information Associations & Institutions|language=en-US|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121153728/https://web.aflia.net/mobile-book-box-books-anywhere-adonia-katungisa/|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2021-07-28|title=Webinar - AfLIA membership: What’s in it for me and my library?|url=https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|access-date=2023-11-21|website=African Library & Information Associations & Institutions|language=en-US|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121153729/https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|url-status=dead}}</ref>Abadde yeetaba mu nteekateeka z'okugatta enjawulo ya digito mu Uganda, ng'ateeka mu nkola enteekateeka ez'okutendeka abantu ku nkozesa ya tekinologiya wa digito, okusobozesa abantu bomubitundu okufuna n'okukozesa kompuyuta.<ref>{{Cite web|title=New project to close the digital divide in Uganda {{!}} EIFL|url=https://www.eifl.net/news/new-project-close-digital-divide-uganda|access-date=2023-11-21|website=www.eifl.net}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Alina Ddiguli eyokubiri mu Science in Information Science okuva mu mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] gye yafuna mu 2005, Dipulooma eddirira Ddiguli esooka (Post graduate diploma) mu Computer Science mu 2001, ne Ddiguli ya esooka mu [[Library and Information science]] okuva mu Yunivasite y’emu mu 1997. Adonia era yali muyizi wa [[African Leadership Academy]] , enteekateeka y’okutendeka abaddukanya amaterekero g’ebitabo mu African Middle Library etegekebwa era eddukanyizibwa AfLIA. <ref>{{Cite web|date=2021-07-28|title=Webinar - AfLIA membership: What’s in it for me and my library?|url=https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|access-date=2023-11-21|website=African Library & Information Associations & Institutions|language=en-US|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121153729/https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nga tanafuuka Dayirekita wa [[National Library of Uganda]] , Adonia yali mumyuka wa Dayirekita ow'ekitongole kye kimu okuva mu 2010 nga [[Gertrude Kayaga Mulindwa]] ye Dayirekita. <ref>{{Cite web|last=OGWANG|first=DANIEL|date=2012-09-23|title=50 years of no reading culture|url=https://www.observer.ug/business/85-education/education/21108-50-years-of-no-reading-culture|access-date=2023-11-21|website=The Observer - Uganda|language=en-gb|archive-date=2023-09-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20230907142942/https://www.observer.ug/business/85-education/education/21108-50-years-of-no-reading-culture|url-status=dead}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />{{DEFAULTSORT:Abayivu okuva mu Kampala}}
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abayivu okuva mu Kampala]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakugu mu kuddukanya amaterekero g'ebitabo]]
j9akqib3v3mdum95v062e3sgj01d8z9
Achia Remegio
0
10532
73530
68534
2026-08-30T17:25:19Z
Ssebuufu
9882
Ntaddemu ekijuliziddwa
73530
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
q0m796zfkoqq0rxshyo9qyii8h2vp4v
73531
73530
2026-08-30T17:26:07Z
Ssebuufu
9882
73531
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
ts4fc276wb4jvb00332b7u0e57sdm4z
73532
73531
2026-08-30T17:26:50Z
Ssebuufu
9882
73532
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
7pbj8mc3ujwhc4rolwb0xd7hfcekaqm
73533
73532
2026-08-30T17:27:08Z
Ssebuufu
9882
73533
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
0qi54qlzga7tclcyqjvafeo5xcq3xbr
73534
73533
2026-08-30T17:27:37Z
Ssebuufu
9882
73534
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
2y7c5rk0m0sua86456pql44st7zg75f
73535
73534
2026-08-30T17:28:00Z
Ssebuufu
9882
73535
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
exi3zdy8aqzju2afaybekxrdqkqfl2u
73536
73535
2026-08-30T17:31:11Z
Ssebuufu
9882
73536
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
0zmsq73a40z8ztk80kzu598yso4d182
73537
73536
2026-08-30T17:32:03Z
Ssebuufu
9882
/* Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe */
73537
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
5ff5wrwif58oo6d5rbdvqzaycz670vf
73538
73537
2026-08-30T17:34:23Z
Ssebuufu
9882
73538
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
ox4h9mu3jmyj53wye5bc0ag8d7s23bz
73539
73538
2026-08-30T17:35:05Z
Ssebuufu
9882
73539
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
gx8qz80ncbi41feg3ibvlexlmua1kjf
73540
73539
2026-08-30T17:36:12Z
Ssebuufu
9882
73540
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
0whann0uncnew17vfjbmf6e0o5hyczy
73541
73540
2026-08-30T17:37:05Z
Ssebuufu
9882
73541
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
8umo5dvtwvnortwlixumc6do8pmrx2n
73542
73541
2026-08-30T17:37:50Z
Ssebuufu
9882
73542
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
85xrw4np6r5k2gn9ua86bk7anx56xqv
73543
73542
2026-08-30T17:39:30Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73543
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
ro9q1xnsfpct2w45q6gkv5wss99v36t
73544
73543
2026-08-30T17:41:29Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73544
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa bwa Uganda.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
7iukysinyuvy8ts358ckqtl1usj8sis
73545
73544
2026-08-30T17:42:32Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73545
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref>Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref>
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
kbgiiu2qr5l2lkz1uvh8rptbmjkoqbz
73546
73545
2026-08-30T17:51:08Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73546
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref>Mufumbo nga yawasa eyali omuwaabi wa gavumenti (DPP) omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref>
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
dw1sxu168c741ow9o4wvt8rrixy2re0
73547
73546
2026-08-30T17:55:41Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73547
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref>Mufumbo nga yawasa eyali omuwaabi wa gavumenti (DPP) omulamuzi [[Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref>
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
b94ehsad7xevt5m9eredlzd4etbjfvq
73548
73547
2026-08-30T17:56:46Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73548
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref>Mufumbo nga yawasa eyali omuwaabi wa gavumenti (DPP) omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref>
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
sf6s1h8j3qijrb0fj8bmlqkrax0kl2s
73549
73548
2026-08-30T18:08:58Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73549
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref>Mufumbo nga yawasa eyali omuwaabi wa gavumenti (DPP) omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref>
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
f05nwys8kkjnjy09dvnijje724puxjt
73550
73549
2026-08-30T18:12:08Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73550
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref>Mufumbo nga yawasa eyali omuwaabi wa gavumenti (DPP) omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref>
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
bry6yvakj80mjc5tfsaitg1jtm1f2na
73551
73550
2026-08-30T18:13:24Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73551
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref>Mufumbo nga yawasa eyali omuwaabi wa gavumenti (DPP) omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref>
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
lvw2slzdac1wjtif1p36sk911y1126l
73552
73551
2026-08-30T18:22:25Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73552
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref>Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref> omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref>
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
cbjxs5ti5jshbgg3rbypcqesn0t47kn
73553
73552
2026-08-30T18:29:12Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73553
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref>"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref>Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref> omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref>
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu bibalo n'enkola z'ebyenfuna mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
il9iki9ceuvmb1ljpvrai9l6af3w8w7
73554
73553
2026-08-30T18:31:22Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73554
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref>
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu bibalo n'enkola z'ebyenfuna mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
3kgveirawcg2gp0ll6syzjwjsb7425m
73555
73554
2026-08-30T18:32:22Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73555
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu bibalo n'enkola z'ebyenfuna mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
su2r6lulmki1ovdox73gohm6xeypdrm
73556
73555
2026-08-30T18:43:30Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73556
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'enkola z'ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
moxs8ofhsx0aigu582rezdu2jonjb8j
73557
73556
2026-08-30T18:44:07Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe */
73557
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
rq5me06s8r7l9koxzjutg9672q5ys9n
73558
73557
2026-08-30T18:50:08Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73558
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Eyebuuzibwaku ku byekikugu ku kitongole ky'ekibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere ki Food Agriculture Organisation (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
qusqd30j3n7yepmqi5pbu4jfmwjt3oj
73559
73558
2026-08-30T18:51:32Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73559
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Eyebuuzibwaku ku byekikugu ku kitongole ky'ekibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
rkkyxsfdierb6fb8aioecma433ywwjy
73560
73559
2026-08-30T18:54:59Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73560
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
43qomlvmzxrwo31jwbomu17mzce1maq
73561
73560
2026-08-30T18:55:39Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73561
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
ppue1u9u30d6nsurnjw2y8vcjus2t9f
73562
73561
2026-08-30T18:58:06Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73562
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
eqxxzzgv1oyn389pc20ie8hzyxke4i2
73563
73562
2026-08-30T19:09:00Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73563
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
549fb9irv9mnhrfdle9zo030zhszac3
73564
73563
2026-08-30T19:09:50Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73564
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
2mpw1qba4fp2lthft8crlmi13iueqtc
73565
73564
2026-08-30T19:13:07Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73565
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa Paalamenti ya Uganda ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
bwemuljp1ygym38r69mxk3k8022sfy4
73566
73565
2026-08-30T19:13:50Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73566
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda]] ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
a3bfbyqwoe2p30yeqnk75n34jhh3wve
73567
73566
2026-08-30T20:10:21Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73567
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda]] ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusensula embalirira y'eggwanga, n'okuteekesa mu nkola embalirira ebigendererwa by'embalirira.<ref name=":2" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref>
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
dvhwhka1138zgercjai6kwre7ue8yuy
73568
73567
2026-08-30T20:14:59Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73568
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda]] ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusensula embalirira y'eggwanga, n'okuteekesa mu nkola embalirira ebigendererwa by'embalirira.<ref name=":2" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enfuna by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":2" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
lx11xw14ewnn4mos7ejghjynfmag4vy
73569
73568
2026-08-30T20:23:40Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73569
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda]] ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusensula embalirira y'eggwanga, n'okuteekesa mu nkola embalirira ebigendererwa by'embalirira.<ref name=":2" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enfuna by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":2" />
Remigio Achia mu kiseera kino ye ssentebe w'akabondo k'ababaka ba Paalamenti ab'eKaramoja .<ref name=":2" />Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
rfndq376ifn07fj40t36ercl8idcey8
73570
73569
2026-08-30T20:26:33Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73570
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda]] ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusensula embalirira y'eggwanga, n'okuteekesa mu nkola embalirira ebigendererwa by'embalirira.<ref name=":2" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enfuna by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":2" />
Remigio Achia mu kiseera kino ye ssentebe w'akabondo k'ababaka ba Paalamenti ab'eKaramoja .<ref name=":2" /><ref>"Karamoja MPs accuse UPDF of looting livestock, killing civilians". ''The Independent Uganda''. 2022-04-01. Retrieved 2024-04-01.</ref>Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
cp0xe5t7iplwz4ymsmixg8svz4vju8j
73571
73570
2026-08-30T20:31:40Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73571
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda]] ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusensula embalirira y'eggwanga, n'okuteekesa mu nkola embalirira ebigendererwa by'embalirira.<ref name=":2" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enfuna by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":2" />
Remigio Achia mu kiseera kino ye ssentebe w'akabondo k'ababaka ba Paalamenti ab'eKaramoja .<ref name=":2" /><ref>"Karamoja MPs accuse UPDF of looting livestock, killing civilians". ''The Independent Uganda''. 2022-04-01. Retrieved 2024-04-01.</ref>Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ng'endowooza eno yavaamu okufa kwa bannansi abagondera amateeka 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda ku nguudo oba mu bibuga .<ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
3hettuik72f0i675seqi4hlegih7ld0
73572
73571
2026-08-30T20:32:34Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde w'emirimu gye */
73572
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda]] ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusensula embalirira y'eggwanga, n'okuteekesa mu nkola embalirira ebigendererwa by'embalirira.<ref name=":2" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enfuna by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":2" />
Remigio Achia mu kiseera kino ye ssentebe w'akabondo k'ababaka ba Paalamenti ab'eKaramoja .<ref name=":2" /><ref name=":0">"Karamoja MPs accuse UPDF of looting livestock, killing civilians". ''The Independent Uganda''. 2022-04-01. Retrieved 2024-04-01.</ref>Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ng'endowooza eno yavaamu okufa kwa bannansi abagondera amateeka 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda ku nguudo oba mu bibuga .<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
oj49oom14jrc2hgd3qsio32xi5ujuzd
73573
73572
2026-08-30T20:34:07Z
Ssebuufu
9882
/* Laba ne */
73573
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda]] ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusensula embalirira y'eggwanga, n'okuteekesa mu nkola embalirira ebigendererwa by'embalirira.<ref name=":2" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enfuna by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":2" />
Remigio Achia mu kiseera kino ye ssentebe w'akabondo k'ababaka ba Paalamenti ab'eKaramoja .<ref name=":2" /><ref name=":0">"Karamoja MPs accuse UPDF of looting livestock, killing civilians". ''The Independent Uganda''. 2022-04-01. Retrieved 2024-04-01.</ref>Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ng'endowooza eno yavaamu okufa kwa bannansi abagondera amateeka 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda ku nguudo oba mu bibuga .<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
8my2spftni06v5bwrzymhe3iwupg3bi
73574
73573
2026-08-30T20:35:08Z
Ssebuufu
9882
/* Laba ne */
73574
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda]] ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusensula embalirira y'eggwanga, n'okuteekesa mu nkola embalirira ebigendererwa by'embalirira.<ref name=":2" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enfuna by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":2" />
Remigio Achia mu kiseera kino ye ssentebe w'akabondo k'ababaka ba Paalamenti ab'eKaramoja .<ref name=":2" /><ref name=":0">"Karamoja MPs accuse UPDF of looting livestock, killing civilians". ''The Independent Uganda''. 2022-04-01. Retrieved 2024-04-01.</ref>Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ng'endowooza eno yavaamu okufa kwa bannansi abagondera amateeka 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda ku nguudo oba mu bibuga .<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
f7kjfty1gmyqk3f07kctku870n6aouc
73575
73574
2026-08-30T20:38:20Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
73575
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda]] ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusensula embalirira y'eggwanga, n'okuteekesa mu nkola embalirira ebigendererwa by'embalirira.<ref name=":2" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enfuna by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":2" />
Remigio Achia mu kiseera kino ye ssentebe w'akabondo k'ababaka ba Paalamenti ab'eKaramoja .<ref name=":2" /><ref name=":0">"Karamoja MPs accuse UPDF of looting livestock, killing civilians". ''The Independent Uganda''. 2022-04-01. Retrieved 2024-04-01.</ref>Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ng'endowooza eno yavaamu okufa kwa bannansi abagondera amateeka 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda ku nguudo oba mu bibuga .<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
7qzmtn3aak2agdzdild897puuy54skb
73576
73575
2026-08-30T20:38:38Z
Ssebuufu
9882
removed [[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
73576
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda]] ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusensula embalirira y'eggwanga, n'okuteekesa mu nkola embalirira ebigendererwa by'embalirira.<ref name=":2" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enfuna by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":2" />
Remigio Achia mu kiseera kino ye ssentebe w'akabondo k'ababaka ba Paalamenti ab'eKaramoja .<ref name=":2" /><ref name=":0">"Karamoja MPs accuse UPDF of looting livestock, killing civilians". ''The Independent Uganda''. 2022-04-01. Retrieved 2024-04-01.</ref>Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ng'endowooza eno yavaamu okufa kwa bannansi abagondera amateeka 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda ku nguudo oba mu bibuga .<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
2qq5tqmz5qlskbm9an25k84vx15npxu
73577
73576
2026-08-30T20:39:16Z
Ssebuufu
9882
73577
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda]] ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusensula embalirira y'eggwanga, n'okuteekesa mu nkola embalirira ebigendererwa by'embalirira.<ref name=":2" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enfuna by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":2" />
Remigio Achia mu kiseera kino ye ssentebe w'akabondo k'ababaka ba Paalamenti ab'eKaramoja .<ref name=":2" /><ref name=":0">"Karamoja MPs accuse UPDF of looting livestock, killing civilians". ''The Independent Uganda''. 2022-04-01. Retrieved 2024-04-01.</ref>Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ng'endowooza eno yavaamu okufa kwa bannansi abagondera amateeka 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda ku nguudo oba mu bibuga .<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[Jane Frances Abodo|Jane Frances Abodo.]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
hrb9oq34v2scllzjiob2e5s07h1rcvq
73578
73577
2026-08-30T20:41:36Z
Ssebuufu
9882
73578
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970) munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'ebibalo Munnayuganda .<ref name=":2">"Remigio Achia: Biography, Age, Education, Family and Wife". ''Flash Uganda Media''. 2022-12-09. Retrieved 2024-04-01.</ref> Abadde Mubaka wa Paalamenti wansi wa [[National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e [[Nabilatuk]] okuva 2006, okutuusa leero.<ref>"Remigio Achia Archives". ''The Independent Uganda''. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>"MPs demand disbandment of Karamoja Affairs Ministry". ''The Independent Uganda''. 2023-02-16. Retrieved 2024-04-01.</ref><ref>Namayo, Moses. "MPs ask gov't to retain Karamoja Dev't Agency in ongoing rationalization process". ''Nilepost News''. Retrieved 2024-04-01.</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono bwa Uganda.<ref name=":2" />Mufumbo nga yawasa eyali Ssaabawaabi wa gavumenti (DPP) nga kati ye mulamuzi akulira Kkooti ya Uganda enkulu,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-jane-frances-abodo-first-ever-female-principal-judge-5172452</ref>omulamuzi [[Jane Frances Abodo]].<ref>https://observer.ug/news/abodo-appointment-as-principal-judge-draws-mixed-reactions/</ref><ref name=":2" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, e [[Moroto]] mu Uganda ku Dipuloma ye mu busomesa bwa siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Ddiguli esooka mu Bibalo n'Enkola z'Ebyenfuna.<ref name=":2" />
== Gyenvudde w'emirimu gye ==
Yaweereza ng'Omukugu Eyebuuzibwako ku kitongole ky'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte ekivunaanyizibwa ku by'Emmere ki [[Food Agriculture Organisation]] (FAO) okuva Ogwekkuminoogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":2" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira mu [[Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":2" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba wa [[Paalamenti ya Uganda]] ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusensula embalirira y'eggwanga, n'okuteekesa mu nkola embalirira ebigendererwa by'embalirira.<ref name=":2" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enfuna by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":2" />
Remigio Achia mu kiseera kino ye ssentebe w'akabondo k'ababaka ba Paalamenti ab'eKaramoja .<ref name=":2" /><ref name=":0">"Karamoja MPs accuse UPDF of looting livestock, killing civilians". ''The Independent Uganda''. 2022-04-01. Retrieved 2024-04-01.</ref>Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ng'endowooza eno yavaamu okufa kwa bannansi abagondera amateeka 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda ku nguudo oba mu bibuga .<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[Jane Frances Abodo|Jane Frances Abodo.]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano
[[Category:Abazaalibwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu ly'e Karamoja]]
b0jd4lts4ohvg70gwmta3jvv90abj3d
Christine Nyangoma
0
10707
73591
54735
2026-08-31T07:36:03Z
Musuuza
11013
Ntereezezza ku mpandiika
73591
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Major '''Christine Nyangoma''', Munnayuganda [[:en:Military_officer|offiisa w'amajje]] mu [[:en:Uganda_People's_Defence_Forces|Uganda People's Defence Forces]] (UPDF). Ye Commander wa [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] Unit y'Abakyala mu [[:en:Somalia|Somalia]], nga ekitundu ku [[:en:African_Union|African Unions]] force, [[:en:AMISOM|AMISOM]].<ref name="About">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/On-duty-Somalia-still-mother-home/689842-4138216-11lvouhz/index.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa nga 1 Ogwolubereberye 1967, mu [[:en:Kabarole_District|Kabarole Disitulikiti]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bitundi by'omu Bugwanjuba]] mu Uganda. Yasoma emisomo gye egisooka mu Kazingo Primary School. Yakyuusa okudda ku Mpanga Secondary School mu [[Fort Portal]] okusoma emisomo gya siniya. Nga ali eyo, yayingizibwa mu [./National_Resistance_Armyhttps://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Army National Resistance Army] (NRA), neyegatta ku [[:en:Ugandan_Bush_War|Ugandan Bush War]], okuteebereza mu mwaka gwa 1982. Okuva olwo yayita mu kutendekebwa kwomu maje n'ebyobufuzi mu mattendekero g'omu maje, ag'obufuzi n'agaduumira mu gwanga ne munsi z'ebweeru.
== Emirimu gye mu by'amaje ==
Mu Gwokutaano 2008, Nyangoma, rank ya [[:en:Captain_(military)|Captain]], yalondebwa nga Staff Officer, mu Directorate of Women Services Personnel, mu maje ga Uganda People's Defence Force (UPDF), eyali Chief of Defence Force (CDF), omugenzi [[:en:General|General]] [[:en:Aronda_Nyakairima|Aronda Nyakairima]] (7 Ogwomusanvu 1959 okutuusa 12 Ogwomwenda 2015).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=469:our-reporter |access-date=2024-04-30 |archive-date=2023-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230615042918/https://www.observer.ug/component/content/article?id=469:our-reporter |url-status=dead }}</ref>
Yali omu ku ba UPDF contingent abaalwanyisa abayeekera ba [[:en:Allied_Democratic_Forces|Allied Democratic Forces]] (ADF) mu [[:en:Rwenzururu|Rwenzori sub-region]], n'ebikolwa ebyeyongelayo mu balirwaana ba [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC), mu biseera bya ''Operation Iron Fist''. Yali omu ku ''Operation Safe Haven'' eyategeka okulumba eri abayeekera ba [[:en:Lord’s_Resistance_Army|Lord’s Resistance Army]] (LRA) mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bitundu by'Omumambuka]] ga Uganda, n'ebikolwa nga byeyongelayo mu balirwaana ab'omu [[South Sudan|Maserengetta ga Sudan]].<ref name="About"/>
Okulambula kwe okwasooka mu Somalia kwaali mu 2010, ku rank y'obwa captain, nga mmemba wa [[:en:Logistics|logistics]] unit. Okulambula kwakoma mu 2012. Yaddamu n'ayitibwa mu kulambula Okwokubiri, nga 31 Ogwekkumi 2016, nga Ofiisa Avunaanyizibwa ku Nsonga Z'abakyala, UPDF's entire contingent to AMISOM. Okulambula okwo kwali kukyagenda mu maaso mu Gwekkumi 2017.
== Obulamu ==
Major Christine Nyangoma maama w'omulenzi omu.
== Laba na bino ==
* [[:en:Proscovia_Nalweyiso|Proscovia Nalweyiso]]
* [[:en:Annette_Nkalubo|Annette Nkalubo]]
* [[:en:Edith_Nakalema|Edith Nakalema]]
* [[:en:List_of_military_schools_in_Uganda|Amasomero g'Amajje mu UG]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20171113113558/http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1017156-b9prdiz/index.html omujyaasi wa UPDF attidwa mu Somalia]
6bo3brvnxqaoqbd4ldrg8arfh6ygz4j
73594
73591
2026-08-31T07:54:57Z
Musuuza
11013
ntaddemu obutindo
73594
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Major]] '''Christine Nyangoma''', Munnayuganda [[offiisa w'amajje]] mu [[Uganda People's Defence Forces]] (UPDF). Ye Commander wa [[UPDF]] Unit y'Abakyala mu [[Somalia]], nga ekitundu ku [[African Unions]] force, [[AMISOM]].<ref name="About">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/On-duty-Somalia-still-mother-home/689842-4138216-11lvouhz/index.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa nga 1 Ogwolubereberye 1967, mu [[Kabarole (disitulikit)|Kabarole Disitulikiti]], mu [[Bitundi by'omu Bugwanjuba]] mu Uganda. Yasoma emisomo gye egisooka mu Kazingo Primary School. Yakyuusa okudda ku Mpanga Secondary School mu [[Fort Portal]] okusoma emisomo gya siniya. Nga ali eyo, yayingizibwa mu [[National Resistance Army]] (NRA), neyegatta ku [[Ugandan Bush War]], okuteebereza mu mwaka gwa 1982. Okuva olwo yayita mu kutendekebwa kwomu maje n'ebyobufuzi mu mattendekero g'omu maje, ag'obufuzi n'agaduumira mu gwanga ne munsi z'ebweeru.
== Emirimu gye mu by'amaje ==
Mu Gwokutaano 2008, Nyangoma, rank ya [[Captain]], yalondebwa nga Staff Officer, mu Directorate of Women Services Personnel, mu maje ga Uganda People's Defence Force (UPDF), eyali Chief of Defence Force (CDF), omugenzi [[General]] [[Aronda Nyakairima]] (7 Ogwomusanvu 1959 okutuusa 12 Ogwomwenda 2015).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=469:our-reporter |access-date=2024-04-30 |archive-date=2023-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230615042918/https://www.observer.ug/component/content/article?id=469:our-reporter |url-status=dead }}</ref>
Yali omu ku ba UPDF contingent abaalwanyisa abayeekera ba [[Allied Democratic Forces]] (ADF) mu [[Rwenzori sub-region]], n'ebikolwa ebyeyongelayo mu balirwaana ba [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC), mu biseera bya ''Operation Iron Fist''. Yali omu ku ''Operation Safe Haven'' eyategeka okulumba eri abayeekera ba [[Lord’s Resistance Army]] (LRA) mu Bitundu by'Omumambuka ga Uganda, n'ebikolwa nga byeyongelayo mu balirwaana ab'omu [[Maserengetta ga Sudan]].<ref name="About"/>
Okulambula kwe okwasooka mu Somalia kwaali mu 2010, ku rank y'obwa captain, nga mmemba wa [[:en:Logistics|logistics]] unit. Okulambula kwakoma mu 2012. Yaddamu n'ayitibwa mu kulambula Okwokubiri, nga 31 Ogwekkumi 2016, nga Ofiisa Avunaanyizibwa ku Nsonga Z'abakyala, UPDF's entire contingent to AMISOM. Okulambula okwo kwali kukyagenda mu maaso mu Gwekkumi 2017.
== Obulamu ==
Major Christine Nyangoma maama w'omulenzi omu.
== Laba na bino ==
* [[:en:Proscovia_Nalweyiso|Proscovia Nalweyiso]]
* [[:en:Annette_Nkalubo|Annette Nkalubo]]
* [[:en:Edith_Nakalema|Edith Nakalema]]
* [[:en:List_of_military_schools_in_Uganda|Amasomero g'Amajje mu UG]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20171113113558/http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1017156-b9prdiz/index.html omujyaasi wa UPDF attidwa mu Somalia]
q6ino7tx9uz47nklbldrjjrycghmyb5
73595
73594
2026-08-31T07:59:03Z
Musuuza
11013
ntaddemu obutindo
73595
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Major]] '''Christine Nyangoma''', Munnayuganda [[offiisa w'amajje]] mu [[Uganda People's Defence Forces]] (UPDF). Ye Commander wa [[UPDF]] Unit y'Abakyala mu [[Somalia]], nga ekitundu ku [[African Unions]] force, [[AMISOM]].<ref name="About">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/On-duty-Somalia-still-mother-home/689842-4138216-11lvouhz/index.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa nga 1 Ogwolubereberye 1967, mu [[Kabarole (disitulikit)|Kabarole Disitulikiti]], mu [[Bitundi by'omu Bugwanjuba]] mu Uganda. Yasoma emisomo gye egisooka mu Kazingo Primary School. Yakyuusa okudda ku Mpanga Secondary School mu [[Fort Portal]] okusoma emisomo gya siniya. Nga ali eyo, yayingizibwa mu [[National Resistance Army]] (NRA), neyegatta ku [[Ugandan Bush War]], okuteebereza mu mwaka gwa 1982. Okuva olwo yayita mu kutendekebwa kwomu maje n'ebyobufuzi mu mattendekero g'omu maje, ag'obufuzi n'agaduumira mu gwanga ne munsi z'ebweeru.
== Emirimu gye mu by'amaje ==
Mu Gwokutaano 2008, Nyangoma, rank ya [[Captain]], yalondebwa nga Staff Officer, mu Directorate of Women Services Personnel, mu maje ga Uganda People's Defence Force (UPDF), eyali Chief of Defence Force (CDF), omugenzi [[General]] [[Aronda Nyakairima]] (7 Ogwomusanvu 1959 okutuusa 12 Ogwomwenda 2015).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=469:our-reporter |access-date=2024-04-30 |archive-date=2023-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230615042918/https://www.observer.ug/component/content/article?id=469:our-reporter |url-status=dead }}</ref>
Yali omu ku ba UPDF contingent abaalwanyisa abayeekera ba [[Allied Democratic Forces]] (ADF) mu [[Rwenzori sub-region]], n'ebikolwa ebyeyongelayo mu balirwaana ba [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC), mu biseera bya ''Operation Iron Fist''. Yali omu ku ''Operation Safe Haven'' eyategeka okulumba eri abayeekera ba [[Lord’s Resistance Army]] (LRA) mu Bitundu by'Omumambuka ga Uganda, n'ebikolwa nga byeyongelayo mu balirwaana ab'omu [[Maserengetta ga Sudan]].<ref name="About"/>
Okulambula kwe okwasooka mu Somalia kwaali mu 2010, ku rank y'obwa captain, nga mmemba wa [[logistics]] unit. Okulambula kwakoma mu 2012. Yaddamu n'ayitibwa mu kulambula Okwokubiri, nga 31 Ogwekkumi 2016, nga Ofiisa Avunaanyizibwa ku Nsonga Z'abakyala, UPDF's entire contingent to AMISOM. Okulambula okwo kwali kukyagenda mu maaso mu Gwekkumi 2017.
== Obulamu ==
Major Christine Nyangoma maama w'omulenzi omu.
== Laba na bino ==
* [[Proscovia Nalweyiso]]
* [[Annette Nkalubo]]
* [[Edith Nakalema]]
* [[Amasomero g'Amajje mu UG]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20171113113558/http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1017156-b9prdiz/index.html omujyaasi wa UPDF attidwa mu Somalia]
9c2nhxvos3ugu4j52u65l4g1mnshw76
73597
73595
2026-08-31T08:02:42Z
Musuuza
11013
ntaddeko ebuijuliziddwa
73597
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Major]] '''Christine Nyangoma''', Munnayuganda [[offiisa w'amajje]] mu [[Uganda People's Defence Forces]] (UPDF). Ye Commander wa [[UPDF]] Unit y'Abakyala mu [[Somalia]], nga ekitundu ku [[African Unions]] force, [[AMISOM]].<ref name="About2">{{cite web |last=Kato |first=Joseph |date=15 October 2017 |title=On duty in Somalia but still a mother at home |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/On-duty-Somalia-still-mother-home/689842-4138216-11lvouhz/index.html |accessdate=12 November 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa nga 1 Ogwolubereberye 1967, mu [[Kabarole (disitulikit)|Kabarole Disitulikiti]], mu [[Bitundi by'omu Bugwanjuba]] mu Uganda. Yasoma emisomo gye egisooka mu Kazingo Primary School. Yakyuusa okudda ku Mpanga Secondary School mu [[Fort Portal]] okusoma emisomo gya siniya. Nga ali eyo, yayingizibwa mu [[National Resistance Army]] (NRA), neyegatta ku [[Ugandan Bush War]], okuteebereza mu mwaka gwa 1982. Okuva olwo yayita mu kutendekebwa kwomu maje n'ebyobufuzi mu mattendekero g'omu maje, ag'obufuzi n'agaduumira mu gwanga ne munsi z'ebweeru.<ref name="About2" />
== Emirimu gye mu by'amaje ==
Mu Gwokutaano 2008, Nyangoma, rank ya [[Captain]], yalondebwa nga Staff Officer, mu Directorate of Women Services Personnel, mu maje ga Uganda People's Defence Force (UPDF), eyali Chief of Defence Force (CDF), omugenzi [[General]] [[Aronda Nyakairima]] (7 Ogwomusanvu 1959 okutuusa 12 Ogwomwenda 2015).<ref>{{cite web |author=Observer Reporter |date=9 July 2008 |title=Aronda reshuffles UPDF officers |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=469:our-reporter |accessdate=12 November 2017 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref>
Yali omu ku ba UPDF contingent abaalwanyisa abayeekera ba [[Allied Democratic Forces]] (ADF) mu [[Rwenzori sub-region]], n'ebikolwa ebyeyongelayo mu balirwaana ba [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC), mu biseera bya ''Operation Iron Fist''. Yali omu ku ''Operation Safe Haven'' eyategeka okulumba eri abayeekera ba [[Lord’s Resistance Army]] (LRA) mu Bitundu by'Omumambuka ga Uganda, n'ebikolwa nga byeyongelayo mu balirwaana ab'omu [[Maserengetta ga Sudan]].<ref name="About2" />
Okulambula kwe okwasooka mu Somalia kwaali mu 2010, ku rank y'obwa captain, nga mmemba wa [[logistics]] unit. Okulambula kwakoma mu 2012. Yaddamu n'ayitibwa mu kulambula Okwokubiri, nga 31 Ogwekkumi 2016, nga Ofiisa Avunaanyizibwa ku Nsonga Z'abakyala, UPDF's entire contingent to AMISOM. Okulambula okwo kwali kukyagenda mu maaso mu Gwekkumi 2017.<ref name="About2" />
== Obulamu ==
Major Christine Nyangoma maama w'omulenzi omu.<ref name="About2" />
== Laba na bino ==
* [[Proscovia Nalweyiso]]
* [[Annette Nkalubo]]
* [[Edith Nakalema]]
* [[Amasomero g'Amajje mu UG]]
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20171113113558/http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1017156-b9prdiz/index.html omujyaasi wa UPDF attidwa mu Somalia]
== Ebijuliziddwa ==
8kxxnojtijwcaouiqeitnt7d4v0d336
73599
73597
2026-08-31T08:09:10Z
Musuuza
11013
ntaddeko amatuluba
73599
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Major]] '''Christine Nyangoma''', Munnayuganda [[offiisa w'amajje]] mu [[Uganda People's Defence Forces]] (UPDF). Ye Commander wa [[UPDF]] Unit y'Abakyala mu [[Somalia]], nga ekitundu ku [[African Unions]] force, [[AMISOM]].<ref name="About2">{{cite web |last=Kato |first=Joseph |date=15 October 2017 |title=On duty in Somalia but still a mother at home |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/On-duty-Somalia-still-mother-home/689842-4138216-11lvouhz/index.html |accessdate=12 November 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa nga 1 Ogwolubereberye 1967, mu [[Kabarole (disitulikit)|Kabarole Disitulikiti]], mu [[Bitundi by'omu Bugwanjuba]] mu Uganda. Yasoma emisomo gye egisooka mu Kazingo Primary School. Yakyuusa okudda ku Mpanga Secondary School mu [[Fort Portal]] okusoma emisomo gya siniya. Nga ali eyo, yayingizibwa mu [[National Resistance Army]] (NRA), neyegatta ku [[Ugandan Bush War]], okuteebereza mu mwaka gwa 1982. Okuva olwo yayita mu kutendekebwa kwomu maje n'ebyobufuzi mu mattendekero g'omu maje, ag'obufuzi n'agaduumira mu gwanga ne munsi z'ebweeru.<ref name="About2" />
== Emirimu gye mu by'amaje ==
Mu Gwokutaano 2008, Nyangoma, rank ya [[Captain]], yalondebwa nga Staff Officer, mu Directorate of Women Services Personnel, mu maje ga Uganda People's Defence Force (UPDF), eyali Chief of Defence Force (CDF), omugenzi [[General]] [[Aronda Nyakairima]] (7 Ogwomusanvu 1959 okutuusa 12 Ogwomwenda 2015).<ref>{{cite web |author=Observer Reporter |date=9 July 2008 |title=Aronda reshuffles UPDF officers |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=469:our-reporter |accessdate=12 November 2017 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref>
Yali omu ku ba UPDF contingent abaalwanyisa abayeekera ba [[Allied Democratic Forces]] (ADF) mu [[Rwenzori sub-region]], n'ebikolwa ebyeyongelayo mu balirwaana ba [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC), mu biseera bya ''Operation Iron Fist''. Yali omu ku ''Operation Safe Haven'' eyategeka okulumba eri abayeekera ba [[Lord’s Resistance Army]] (LRA) mu Bitundu by'Omumambuka ga Uganda, n'ebikolwa nga byeyongelayo mu balirwaana ab'omu [[Maserengetta ga Sudan]].<ref name="About2" />
Okulambula kwe okwasooka mu Somalia kwaali mu 2010, ku rank y'obwa captain, nga mmemba wa [[logistics]] unit. Okulambula kwakoma mu 2012. Yaddamu n'ayitibwa mu kulambula Okwokubiri, nga 31 Ogwekkumi 2016, nga Ofiisa Avunaanyizibwa ku Nsonga Z'abakyala, UPDF's entire contingent to AMISOM. Okulambula okwo kwali kukyagenda mu maaso mu Gwekkumi 2017.<ref name="About2" />
== Obulamu ==
Major Christine Nyangoma maama w'omulenzi omu.<ref name="About2" />
== Laba na bino ==
* [[Proscovia Nalweyiso]]
* [[Annette Nkalubo]]
* [[Edith Nakalema]]
* [[Amasomero g'Amajje mu UG]]
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20171113113558/http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1017156-b9prdiz/index.html omujyaasi wa UPDF attidwa mu Somalia]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu ab'e Tooro]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1967]]
[[Category:Abaserikale b'ekyasa ky'abiri mu kimu]]
[[Category:Abantu abava mu Kabarole Disitulikiti]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abaserikale mu kyasa ky'abiri mu kimu]]
[[Category:Abayeekera abakazi]]
[[Category:Abantu ab’Olutalo lw’Ekibira mu Uganda]]
[[Category:Abalwanyi abayeekera]]
lppu59w2y0zu3ozgykrcahe2l1ugwmd
Nte Clan
0
12594
73510
71820
2026-08-30T12:46:28Z
Mulemante
11684
/* */
73510
wikitext
text/x-wiki
EKIKA KY’ ENTE: Ekika ky’ Enter kye kimu ku [[:en:Clan|bika]] ebingi mu [[:en:Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]]. Nte kigambo kya [[:en:Luganda|Luganda]] ekitegeeza "cow" mu lulimi olungereza. Omukulu w’ekika Ky’ Ente bamuyita Katongole-Mugatta. Katongole yava mu [[:en:Bunyoro_kingdom|Bwakabaka bwa Bunyoro]]. Entebe yaakulira ekika ky’e Nte esangibwa Mulema mu Buddu. <ref>{{Cite web |title=Nte History |url=https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104042/https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |url-status=dead }}</ref>
== Ensibuko ==
Ebyafaayo bigamba nti Katongole ne muganda we Lukyamuzi baali balangira mu Bwakabaka bwa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] Kitara. Mukulu waabwe yali [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] (Kabaka) mu kiseera ekyo, gwe baayambako okutwala entebe mu ntalo z’obulangira nga bakola amafumu n’obusaale obw’omulembe ebyasukkuluma mu buddu obwo. <ref name=":1">{{Cite web |title=Nte |url=https://www.obutaka.com/en/clans/nte |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104041/https://www.obutaka.com/en/clans/nte |url-status=dead }}</ref>
Katongole yagwa mu mukwano noomu kubakyala b’ [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]]. Omukyala Ono lwali olwo nafuna olubuto. [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] bwe yakitegeera, yasunguwala nnyo n’alagira Katongole attibwe, wamu Namuli muntu eyali lusegere lwa Katongole omwali [[:en:Prince|Abalangira]] / [[:en:Princess|Abambejja]]. Katongole ne Lukyamuzi abaali bafulumye nga banoonya ''amayinja ga Matale'' (amayinja mwe baggya ebyuma okukola [[:en:Spear|amafumu]] [[:en:Princess|n'obusaale]] ) nga badda eka bategeezebwa ku busungu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|bw'Omukama]] n'ekiragiro ky'okutta Katongole. Lukyamuzi yali ku lusegere nnyo ne Katongole era yasalawo okubeera ku ludda lwe neyewaayo eri obukambwe n'okubonerezebwa kw'Omukama <ref name=":1"/>
Ab’oluganda bano bombi baayolekera Obwakabaka bwa Buganda nga [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] oweebirubirirwa mu bwakaba obuto yayagala okusukuluma ku maanyi ga Bunyoro ng’ayita mu ntalo z’okuwamba ettaka. [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yabaaniriza n’abawa ettaka e Ssingo gye baasooka okusenga. Era baalondebwa okukola amafumu n’ebyuma ebirala ebikozesebwa mu ntalo. Okunonyezebwa n'omutango byasigala ku mitwe gyaabwe e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] kale nga balina okusenguka ennyo era nga balina kwekweka buli kiseera. Katongole yali akyali mu kweraliikirira n’okutya nti olunaku lumu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] ayinza okusindika abasajja bamunoonye n’ab’omu maka ge n’abatta. Olw’okutya kuno, baayongera okwolekera Obukiikaddyo mu buziba bwa [[:en:Buganda|Buganda]] gye baayingira ekibira ky’e Teero ne basulayo okumala ekiseera. Oluvannyuma lw’okuva e Teero, [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yawa Katongole n’ab’omu maka ge ettaka ku mugga okumpi ne Teero ku Lubalama [[:en:Lake_Nalubaale|lw’ennyanja Nalubaale]] ( [[:en:Lake_Victoria|Ennyanja Victoria]] ). Baayolekera e [[:en:Buddu|Buddu]] nga bwe banoonya ''Amatale'' (olwazi mwe bagyanga ebyuma). Baasenga e Bijja kati webayita Bikira gye baali basobola okuva okugenda nga boolekera embalama [[:en:Lake_Victoria|z’ennyanja Victoria]] emirundi mingi okunoonya Amatale. Amatale gasangibwa mu bungi okumpi n’emyalo ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Victoria]] mu kifo ekiyitibwa Mulema. <ref name=":1"/>
Olw’okuba Katongole yali akaddiye, kyali kizibu okusitula amayinja okumala ebbanga eddene okutuuka e Bijja, kwe kusalawo ye ne batabani be okusenga e Mulema nga baleka Mutagubya ne Nakana okwetoloola Bijja. Mutagubya yakomekkerezza e Nkenge nga mu kiseera kino waliwo entebe ya Mutaba ow’Ekika ky’e Nte.
Katongole yaziikibwa e Mulema era ebyafaayo bigamba nti waliwo [[:en:Baobab_tree|omuti omunene ogwa baobab]] ogwamera mu maaso g’entaana ye era n’okutuusa kati guyimiridde. Ate era kigambibwa nti [[:en:Spear|effumu]] lya Katongole n'ensinjo (ekintu ekikozesebwa okusala ebyuma ebyokya) biziikibwa wansi w'omuti guno. Omuti guno gwakozesebwanga mu mikolo mingi egya Bagabo nga okujaguza omwezi omujjuvu. Mu kiseera kino, tewali muntu akakasa watuufu wali ntaana ya Katongole weyali. <ref name=":1" />
== Ebika ebitono eby'Ekika ky'E Nte ==
Abantu bonna mu bika ebitono mu kika kino bikulemberwa Katongole (Omukulu ow'ekika ky'E Nte). Buli [[:en:Sub-clan|kika ekitono]] kirina Bataka ba Masiga abaloopa eri Katongole era buli [[:en:Sub-clan|kika ekitono]] kirondoola obulombolombo n'empisa zaakyo.Ab'ekika ky'Ente bamanyiddwa nga Abagabo ow'e Mulema.Erinnya (Abagabo) lyava mu nkola y'okutukuza emyoyo erudde era eno emala ennaku ssatu nga omwezi omujuvu tegunavaayo n'endala ssatu nga guvuddeyo <ref name=":1"/>
Ekika ky'E Nte kirina [[:en:Sub-clans|ebika ebitonotono]] mukaaga ebisinga okumanyika ennyo newankudde nga kirina [[:en:Sub-clans|ebika ebirala ebitonotono]] bingi.
# Ente eteriiko mukira oba Enkunku (Ekitegeeza [[:en:Cow|ente]] etariiko mukira) .
# Ente ya Lubombwe
# Ente ya Kaasa (Ente eriko akabala akazungu ku mutwe) .
# Busito (Bano tebanywa mata ga nte eddamu okufuuka [[:en:Calf_(animal)|ennyana]] nga tewannayita nnaku mwenda nga emaze okuzaala) .
# Ente ya Kayinda (Eno nte eriko [[:en:Ridge|omugongo]] omuddugavu ogudduka okuva ku mutwe okutuuka ku mukira)
# Ente Erina Ekinuulo Ekiddugala Ekiganja kyalya nga kyeru (Ente ng'ekitundu ky'ekigere kyayo ekimu kiddugavu ekirala kyeru) <ref name=":1"/>
== Ebikwata ku bika ==
{| class="wikitable"
|+
! Ekika
! Obubaka
|-
| Ekika (Ekika) .
| Nte
|-
| Totem (Akabiro) nga ye .
| Ŋŋaali
|-
| Omukulu w'Ekika (Omutaka) .
| Katongole Muggata
|-
| Entebe y'Ekika (Obutaka) .
| Mulema, [[Buddu]]
|-
| Omubala (Omubala)
|
# Oyagala talina kabi. Mbadde ngaleeta (amata), omusumba aganywedde.
# Ekyuma nkiridde, n'omukimba (omusaala) ngulidde.
# Bwembirya, bwembiwoza, binsanga mu ssasa. <ref name=":1"/>
|}
== Laba na bino ==
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Ekika ky'eMpindi|Ekika ky'E Mpindi]]
* [[Mpologoma Clan|Ekika ky'E Mpologoma]]
* [[Lugave Clan|Ekika ky'O Lugave]]
* [[Nvubu Clan|Ekika ky'E Nvubu]]
* [[Njovu Clan|Ekika ky'E Njovu]]
== Ebijjuliziddwamu ==
<references />
[[Category:Ebika by'Abaganda]]
[[Category:Buganda]]
kbp0uca3b4ymbj1bi0gfdj5vuljrnbf
73511
73510
2026-08-30T12:49:35Z
Mulemante
11684
/* */
73511
wikitext
text/x-wiki
'''EKIKA KY’ ENTE ''(Cow Clan)'':'''
Ekika ky’ Enter kye kimu ku [[:en:Clan|bika]] atanu mwebibiri (52 clans) ebisangaibwa mu [[:en:Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]]. Omukulu w’ekika Ky’ Ente bamuyita Katongole-Mugatta. Katongole yava mu [[:en:Bunyoro_kingdom|Bwakabaka bwa Bunyoro]]. Entebe yaakulira ekika ky’e Nte esangibwa Mulema mu Buddu. <ref>{{Cite web |title=Nte History |url=https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104042/https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |url-status=dead }}</ref>
== Ensibuko ==
Ebyafaayo bigamba nti Katongole ne muganda we Lukyamuzi baali balangira mu Bwakabaka bwa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] Kitara. Mukulu waabwe yali [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] (Kabaka) mu kiseera ekyo, gwe baayambako okutwala entebe mu ntalo z’obulangira nga bakola amafumu n’obusaale obw’omulembe ebyasukkuluma mu buddu obwo. <ref name=":1">{{Cite web |title=Nte |url=https://www.obutaka.com/en/clans/nte |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104041/https://www.obutaka.com/en/clans/nte |url-status=dead }}</ref>
Katongole yagwa mu mukwano noomu kubakyala b’ [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]]. Omukyala Ono lwali olwo nafuna olubuto. [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] bwe yakitegeera, yasunguwala nnyo n’alagira Katongole attibwe, wamu Namuli muntu eyali lusegere lwa Katongole omwali [[:en:Prince|Abalangira]] / [[:en:Princess|Abambejja]]. Katongole ne Lukyamuzi abaali bafulumye nga banoonya ''amayinja ga Matale'' (amayinja mwe baggya ebyuma okukola [[:en:Spear|amafumu]] [[:en:Princess|n'obusaale]] ) nga badda eka bategeezebwa ku busungu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|bw'Omukama]] n'ekiragiro ky'okutta Katongole. Lukyamuzi yali ku lusegere nnyo ne Katongole era yasalawo okubeera ku ludda lwe neyewaayo eri obukambwe n'okubonerezebwa kw'Omukama <ref name=":1"/>
Ab’oluganda bano bombi baayolekera Obwakabaka bwa Buganda nga [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] oweebirubirirwa mu bwakaba obuto yayagala okusukuluma ku maanyi ga Bunyoro ng’ayita mu ntalo z’okuwamba ettaka. [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yabaaniriza n’abawa ettaka e Ssingo gye baasooka okusenga. Era baalondebwa okukola amafumu n’ebyuma ebirala ebikozesebwa mu ntalo. Okunonyezebwa n'omutango byasigala ku mitwe gyaabwe e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] kale nga balina okusenguka ennyo era nga balina kwekweka buli kiseera. Katongole yali akyali mu kweraliikirira n’okutya nti olunaku lumu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] ayinza okusindika abasajja bamunoonye n’ab’omu maka ge n’abatta. Olw’okutya kuno, baayongera okwolekera Obukiikaddyo mu buziba bwa [[:en:Buganda|Buganda]] gye baayingira ekibira ky’e Teero ne basulayo okumala ekiseera. Oluvannyuma lw’okuva e Teero, [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yawa Katongole n’ab’omu maka ge ettaka ku mugga okumpi ne Teero ku Lubalama [[:en:Lake_Nalubaale|lw’ennyanja Nalubaale]] ( [[:en:Lake_Victoria|Ennyanja Victoria]] ). Baayolekera e [[:en:Buddu|Buddu]] nga bwe banoonya ''Amatale'' (olwazi mwe bagyanga ebyuma). Baasenga e Bijja kati webayita Bikira gye baali basobola okuva okugenda nga boolekera embalama [[:en:Lake_Victoria|z’ennyanja Victoria]] emirundi mingi okunoonya Amatale. Amatale gasangibwa mu bungi okumpi n’emyalo ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Victoria]] mu kifo ekiyitibwa Mulema. <ref name=":1"/>
Olw’okuba Katongole yali akaddiye, kyali kizibu okusitula amayinja okumala ebbanga eddene okutuuka e Bijja, kwe kusalawo ye ne batabani be okusenga e Mulema nga baleka Mutagubya ne Nakana okwetoloola Bijja. Mutagubya yakomekkerezza e Nkenge nga mu kiseera kino waliwo entebe ya Mutaba ow’Ekika ky’e Nte.
Katongole yaziikibwa e Mulema era ebyafaayo bigamba nti waliwo [[:en:Baobab_tree|omuti omunene ogwa baobab]] ogwamera mu maaso g’entaana ye era n’okutuusa kati guyimiridde. Ate era kigambibwa nti [[:en:Spear|effumu]] lya Katongole n'ensinjo (ekintu ekikozesebwa okusala ebyuma ebyokya) biziikibwa wansi w'omuti guno. Omuti guno gwakozesebwanga mu mikolo mingi egya Bagabo nga okujaguza omwezi omujjuvu. Mu kiseera kino, tewali muntu akakasa watuufu wali ntaana ya Katongole weyali. <ref name=":1" />
== Ebika ebitono eby'Ekika ky'E Nte ==
Abantu bonna mu bika ebitono mu kika kino bikulemberwa Katongole (Omukulu ow'ekika ky'E Nte). Buli [[:en:Sub-clan|kika ekitono]] kirina Bataka ba Masiga abaloopa eri Katongole era buli [[:en:Sub-clan|kika ekitono]] kirondoola obulombolombo n'empisa zaakyo.Ab'ekika ky'Ente bamanyiddwa nga Abagabo ow'e Mulema.Erinnya (Abagabo) lyava mu nkola y'okutukuza emyoyo erudde era eno emala ennaku ssatu nga omwezi omujuvu tegunavaayo n'endala ssatu nga guvuddeyo <ref name=":1"/>
Ekika ky'E Nte kirina [[:en:Sub-clans|ebika ebitonotono]] mukaaga ebisinga okumanyika ennyo newankudde nga kirina [[:en:Sub-clans|ebika ebirala ebitonotono]] bingi.
# Ente eteriiko mukira oba Enkunku (Ekitegeeza [[:en:Cow|ente]] etariiko mukira) .
# Ente ya Lubombwe
# Ente ya Kaasa (Ente eriko akabala akazungu ku mutwe) .
# Busito (Bano tebanywa mata ga nte eddamu okufuuka [[:en:Calf_(animal)|ennyana]] nga tewannayita nnaku mwenda nga emaze okuzaala) .
# Ente ya Kayinda (Eno nte eriko [[:en:Ridge|omugongo]] omuddugavu ogudduka okuva ku mutwe okutuuka ku mukira)
# Ente Erina Ekinuulo Ekiddugala Ekiganja kyalya nga kyeru (Ente ng'ekitundu ky'ekigere kyayo ekimu kiddugavu ekirala kyeru) <ref name=":1"/>
== Ebikwata ku bika ==
{| class="wikitable"
|+
! Ekika
! Obubaka
|-
| Ekika (Ekika) .
| Nte
|-
| Totem (Akabiro) nga ye .
| Ŋŋaali
|-
| Omukulu w'Ekika (Omutaka) .
| Katongole Muggata
|-
| Entebe y'Ekika (Obutaka) .
| Mulema, [[Buddu]]
|-
| Omubala (Omubala)
|
# Oyagala talina kabi. Mbadde ngaleeta (amata), omusumba aganywedde.
# Ekyuma nkiridde, n'omukimba (omusaala) ngulidde.
# Bwembirya, bwembiwoza, binsanga mu ssasa. <ref name=":1"/>
|}
== Laba na bino ==
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Ekika ky'eMpindi|Ekika ky'E Mpindi]]
* [[Mpologoma Clan|Ekika ky'E Mpologoma]]
* [[Lugave Clan|Ekika ky'O Lugave]]
* [[Nvubu Clan|Ekika ky'E Nvubu]]
* [[Njovu Clan|Ekika ky'E Njovu]]
== Ebijjuliziddwamu ==
<references />
[[Category:Ebika by'Abaganda]]
[[Category:Buganda]]
9guxbt7e77bdiaz9degpd3g65zc34ur
73512
73511
2026-08-30T13:36:19Z
Mulemante
11684
/* Ebikwata ku bika */
73512
wikitext
text/x-wiki
'''EKIKA KY’ ENTE ''(Cow Clan)'':'''
Ekika ky’ Enter kye kimu ku [[:en:Clan|bika]] atanu mwebibiri (52 clans) ebisangaibwa mu [[:en:Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]]. Omukulu w’ekika Ky’ Ente bamuyita Katongole-Mugatta. Katongole yava mu [[:en:Bunyoro_kingdom|Bwakabaka bwa Bunyoro]]. Entebe yaakulira ekika ky’e Nte esangibwa Mulema mu Buddu. <ref>{{Cite web |title=Nte History |url=https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104042/https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |url-status=dead }}</ref>
== Ensibuko ==
Ebyafaayo bigamba nti Katongole ne muganda we Lukyamuzi baali balangira mu Bwakabaka bwa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] Kitara. Mukulu waabwe yali [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] (Kabaka) mu kiseera ekyo, gwe baayambako okutwala entebe mu ntalo z’obulangira nga bakola amafumu n’obusaale obw’omulembe ebyasukkuluma mu buddu obwo. <ref name=":1">{{Cite web |title=Nte |url=https://www.obutaka.com/en/clans/nte |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104041/https://www.obutaka.com/en/clans/nte |url-status=dead }}</ref>
Katongole yagwa mu mukwano noomu kubakyala b’ [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]]. Omukyala Ono lwali olwo nafuna olubuto. [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] bwe yakitegeera, yasunguwala nnyo n’alagira Katongole attibwe, wamu Namuli muntu eyali lusegere lwa Katongole omwali [[:en:Prince|Abalangira]] / [[:en:Princess|Abambejja]]. Katongole ne Lukyamuzi abaali bafulumye nga banoonya ''amayinja ga Matale'' (amayinja mwe baggya ebyuma okukola [[:en:Spear|amafumu]] [[:en:Princess|n'obusaale]] ) nga badda eka bategeezebwa ku busungu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|bw'Omukama]] n'ekiragiro ky'okutta Katongole. Lukyamuzi yali ku lusegere nnyo ne Katongole era yasalawo okubeera ku ludda lwe neyewaayo eri obukambwe n'okubonerezebwa kw'Omukama <ref name=":1"/>
Ab’oluganda bano bombi baayolekera Obwakabaka bwa Buganda nga [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] oweebirubirirwa mu bwakaba obuto yayagala okusukuluma ku maanyi ga Bunyoro ng’ayita mu ntalo z’okuwamba ettaka. [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yabaaniriza n’abawa ettaka e Ssingo gye baasooka okusenga. Era baalondebwa okukola amafumu n’ebyuma ebirala ebikozesebwa mu ntalo. Okunonyezebwa n'omutango byasigala ku mitwe gyaabwe e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] kale nga balina okusenguka ennyo era nga balina kwekweka buli kiseera. Katongole yali akyali mu kweraliikirira n’okutya nti olunaku lumu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] ayinza okusindika abasajja bamunoonye n’ab’omu maka ge n’abatta. Olw’okutya kuno, baayongera okwolekera Obukiikaddyo mu buziba bwa [[:en:Buganda|Buganda]] gye baayingira ekibira ky’e Teero ne basulayo okumala ekiseera. Oluvannyuma lw’okuva e Teero, [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yawa Katongole n’ab’omu maka ge ettaka ku mugga okumpi ne Teero ku Lubalama [[:en:Lake_Nalubaale|lw’ennyanja Nalubaale]] ( [[:en:Lake_Victoria|Ennyanja Victoria]] ). Baayolekera e [[:en:Buddu|Buddu]] nga bwe banoonya ''Amatale'' (olwazi mwe bagyanga ebyuma). Baasenga e Bijja kati webayita Bikira gye baali basobola okuva okugenda nga boolekera embalama [[:en:Lake_Victoria|z’ennyanja Victoria]] emirundi mingi okunoonya Amatale. Amatale gasangibwa mu bungi okumpi n’emyalo ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Victoria]] mu kifo ekiyitibwa Mulema. <ref name=":1"/>
Olw’okuba Katongole yali akaddiye, kyali kizibu okusitula amayinja okumala ebbanga eddene okutuuka e Bijja, kwe kusalawo ye ne batabani be okusenga e Mulema nga baleka Mutagubya ne Nakana okwetoloola Bijja. Mutagubya yakomekkerezza e Nkenge nga mu kiseera kino waliwo entebe ya Mutaba ow’Ekika ky’e Nte.
Katongole yaziikibwa e Mulema era ebyafaayo bigamba nti waliwo [[:en:Baobab_tree|omuti omunene ogwa baobab]] ogwamera mu maaso g’entaana ye era n’okutuusa kati guyimiridde. Ate era kigambibwa nti [[:en:Spear|effumu]] lya Katongole n'ensinjo (ekintu ekikozesebwa okusala ebyuma ebyokya) biziikibwa wansi w'omuti guno. Omuti guno gwakozesebwanga mu mikolo mingi egya Bagabo nga okujaguza omwezi omujjuvu. Mu kiseera kino, tewali muntu akakasa watuufu wali ntaana ya Katongole weyali. <ref name=":1" />
== AMASIGA GE EKIKA KY’ ENTE: ==
Ekika ky’ Ente kirimu amasiga agamanyiddwa mu Butongole musanvu.<ref>{{Cite book |last=Baral |first=Gehanath |date=2023 |title=Fluid Therapy in Labor |url=https://doi.org/10.1007/978-981-19-6145-8_44 |last2=Singh |first2=Ekika |publisher=Springer Nature Singapore |isbn=978-981-19-6144-1 |location=Singapore |pages=621–631}}</ref>
Abantu bonna ebeddira Ente bakulemberwa Katongole-Mugatta (Omukulu ow'ekika ky'E Nte). Buli siga mu kika Ky ‘Ente lirina Omutaka era omukulu wesiga era ono yayunga esiga eri Katongole-Mugaga. Buli siga lirondoola obulombolombo n'empisa zaakyo. Ab'ekika ky'Ente bamanyiddwa nga Abagabo be Mulema mu Buddu. Erinnya (Abagabo) lyava mu nkola y'okutukuza emyoyo mukika ky’ Ente erudde era eno emala ennaku ssatu nga omwezi ogwegabogabo (omujuvu) tegunavaayo n'endala ssatu nga guvuddeyo. <ref name=":1" />
Ekika ky'E Nte amasiga gano agasinga okumanyika ennyo newankudde nga kirina namasiga amalala mangi.
# '''Ente Enkuggu oba Enkunku''': Eno ye Nte ezalibwa [[:en:Cow|nga]] telina mukira. Abeddira Ente eno tebalya n Yama ya Nte talina mukira. Era tabalyanga kintu kyonna oba ettu erisibiddwa nga tekuli kaayi kayiseeko kuliwa ogwalibadde omukira.
# '''Ente ya Lubombwe''': Eno ye Nte efaananamu nga Entulege ku Ddiba lyayo.
# '''Ente ya Kaasa''': Eno ye Ente eriko ebbala eryeru ku mutwe.
# '''Ente y’ Obusito''': Eno ye Nte eddamu okuwaka oba okuweeka nga tewannayita nnaku mwenda nga emaze okuzaala. Abeddira Ente eno tebanywa mata gavudde munte eno.
# '''Ente ya Kayinda:''' Eno ye Nte erina omugongo omuddugavu oba Kawembawemba okuva ku mutwe okutuuka ku mukira.
# '''Ente y’ Ekiganja''': Eno ye Nte erina ekinuulo ekimu kiddugavu ekirala kyeru. <ref name=":1" />
# '''Ente e Mpuula''': ENo ye Nte ebeera neddiba eriringa ettosi.
== Ebikwata ku Kika Ky’ Ente: ==
{| class="wikitable"
|+
! Ekika
! Obubaka
|-
| Ekika (Ekika) .
| Nte
|-
| Totem (Akabiro) nga ye .
| Ŋŋaali
|-
| Omukulu w'Ekika (Omutaka) .
| Katongole Muggata
|-
| Entebe y'Ekika (Obutaka) .
| Mulema, [[Buddu]]
|-
| Omubala (Omubala)
|
# Wante talina kabi. Mbadde ngaleeta (amata), omusumba aganywedde.
# Ekyuma nkiridde, n'omukimba (omusaala) ngulidde.
# Bwembirya, bwembiwoza, binsanga mu ssasa. <ref name=":1" />
|}
== Laba na bino ==
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Ekika ky'eMpindi|Ekika ky'E Mpindi]]
* [[Mpologoma Clan|Ekika ky'E Mpologoma]]
* [[Lugave Clan|Ekika ky'O Lugave]]
* [[Nvubu Clan|Ekika ky'E Nvubu]]
* [[Njovu Clan|Ekika ky'E Njovu]]
== Ebijjuliziddwamu ==
<references />
[[Category:Ebika by'Abaganda]]
[[Category:Buganda]]
fhi22z5okv2no6cdcv4nnroccaskhd6
Adha Munguleya
0
12820
73513
62933
2026-08-30T14:29:00Z
Nakisozi
10800
73513
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu.
Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu mbiro empanvu ez'abakazi ez'okutolontoka ebyalo mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" />
== Ebijjuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic
*[[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa InterSportStats
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1999]]
[[Category:Bannayuganda abakyala banabyamizannyo mukyasa kya makumi abiri mwekimu]]
[[Category:Bannayuganda abakyalaya abaduka embiro ezokutolontoka ebyalo]]
iag5e3fbycskkfzs1j7mgfxvjpu6c2m
73514
73513
2026-08-30T14:32:45Z
Nakisozi
10800
Ntaddemu ettuluba
73514
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu.
Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu mbiro empanvu ez'abakazi ez'okutolontoka ebyalo mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" />
== Ebijjuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic
*[[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa InterSportStats
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1999]]
[[Category:Bannayuganda abakyala banabyamizannyo mukyasa kya makumi abiri mwekimu]]
q6p80xzurh1qrjvd3w3qvqtxl477kks
73515
73514
2026-08-30T14:34:27Z
Nakisozi
10800
Ngasseeko ettuluba
73515
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu.
Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu mbiro empanvu ez'abakazi ez'okutolontoka ebyalo mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" />
== Ebijjuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic
*[[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa InterSportStats
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1999]]
[[Category:Bannayuganda abakyala banabyamizannyo mukyasa kya makumi abiri mwekimu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abaddusi b'embiro empanvu]]
m1ycrfz7emxp8zzdqes01dyizrypj2d
73516
73515
2026-08-30T14:37:07Z
Nakisozi
10800
Ngasseeko ettuluba
73516
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu.
Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu mbiro empanvu ez'abakazi ez'okutolontoka ebyalo mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" />
== Ebijjuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic
*[[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa InterSportStats
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1999]]
[[Category:Bannayuganda abakyala banabyamizannyo mukyasa kya makumi abiri mwekimu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abaddusi b'embiro empanvu]]
[[Category:Bannatuganda abakyala abadduzi b'emisinde gi mubuna byalo]]
kxs94khn3h2dv0e8vqzexmu17dd1xed
73517
73516
2026-08-30T14:37:34Z
Nakisozi
10800
removed [[Category:Bannatuganda abakyala abadduzi b'emisinde gi mubuna byalo]]; added [[Category:Bannatuganda abakyala abaddusi b'emisinde gi mubuna byalo]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
73517
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu.
Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu mbiro empanvu ez'abakazi ez'okutolontoka ebyalo mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" />
== Ebijjuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic
*[[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa InterSportStats
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1999]]
[[Category:Bannayuganda abakyala banabyamizannyo mukyasa kya makumi abiri mwekimu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abaddusi b'embiro empanvu]]
[[Category:Bannatuganda abakyala abaddusi b'emisinde gi mubuna byalo]]
ayccmljme6eiexiez1ddm8jaahrv794
73518
73517
2026-08-30T14:47:47Z
Nakisozi
10800
73518
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu.
Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu mbiro empanvu ez'abakazi ez'okutolontoka ebyalo mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" />
== Ebijjuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic
*[[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa InterSportStats
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1999]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abaddusi b'embiro empanvu]]
[[Category:Bannatuganda abakyala abaddusi b'emisinde gi mubuna byalo]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
4b3oevvjdb61lco2xdymkjdyk1ovb5t
73519
73518
2026-08-30T14:56:01Z
Nakisozi
10800
73519
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu.
Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kummi na munaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu mbiro empanvu ez'abakazi ez'okutolontoka ebyalo mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" />
== Ebijjuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic
*[[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa InterSportStats
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1999]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abaddusi b'embiro empanvu]]
[[Category:Bannatuganda abakyala abaddusi b'emisinde gi mubuna byalo]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
7rmjds3je7opxhadb4rdz8a4170zo1d
Emmanuel Wamala
0
13019
73509
68556
2026-08-30T12:36:27Z
Mulemante
11684
/* Ensibuko ye n’obuyigirize bwe */
73509
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Wamala''' (yazaalibwa 15 Ogwekkuminebiri 1926) munnayuganda omukulembeze w'Ekikatoliki era nga ye [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaabalabirizi wa Kampala]] okuva mu 1990 okutuuka mu 2006. Yafuulibwa [[:en:Cardinal_(Catholic_Church)|kalidinaali]] mu 1994. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=17 August 2024 |title=MicroData Summary for Emmanuel Cardinal Wamala (born 15 December 1926), Archbishop Emeritus of Kampala |url=https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamala.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Catholic-Hierarchy.org]]}}</ref>
== Ensibuko ye n’obuyigirize bwe ==
Wamala yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminebiri 1926 ku kyalo Kamaggwa, mu kigo kya Lwaggulwe, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]], mu Uganda. Ekyalo Kamaggwa kati kiri mu kigo ky’ e Matale ekya Yozefu Omutukirivu. Yasomera mu pulayimale e [[Kalisizo]] okumala emyaka ena, nga tannayingira Bukalasa National Minor Seminary mu 1942. Oluvannyuma lw’emyaka musanvu mu Bukalasa, yasomera mu [[:en:Diploma|Katigondo National Major Seminary]] okuva mu 1949 okutuuka mu 1955. Yafuna [[:en:Diploma|diguli eyookubiri mu by’eddiini]] . Mu gwomwenda 1956, yasindikibwa e [[Rome|Rooma]] okwongera okusoma mu [[:en:Diploma|Pontifical Urban University]], gye yafunira [[:en:Diploma|diguli]] mu by’eddiini. Okuva mu 1962 okutuuka mu 1964 yakola kkoosi [[:en:Diploma|y’obusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], n’atikkirwa [[:en:Diploma|dipulooma]] mu ssomo lino. Oluvannyuma, yakola emisomo emirala egy’okusomesa mu [[Amerika]].<ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=17 August 2024 |title=MicroData Summary for Emmanuel Cardinal Wamala (born 15 December 1926), Archbishop Emeritus of Kampala |url=https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamala.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Catholic-Hierarchy.org]]}}</ref><ref name="2R">{{Cite web |last=HSPO |date=December 2024 |title=Biography of Cardinal Emmanuel Wamala Archbishop Emeritus of Kampala, Uganda |url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/documentation/cardinali_biografie/cardinali_bio_wamala_e.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Holy See Press Office]] (HSPO)}}</ref>
== Obusaserdooti ==
Wamala yatuuzibwa ku bwadyankoni nga 15 Ogwomunaana 1957 mu kibuga Rooma. Yatuuzibwa ku bwafaaza, nga 21 Ogwekkumi 1957, mu chapel ya Pontifical Collegio Urbaniano, [[Rome]], nga Ssaabalabirizi [[:en:Monsignor|Pietro Sigismondi]], Titular Archbishop of Neapolis in Pisidia. Ku mukolo gwe gumu [[:en:Monsignor|Stephen Fumio Hamao]], eyali agenda okubeera kalidinaali, naye yatuuziddwa ku bwafaaza. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=17 August 2024 |title=MicroData Summary for Emmanuel Cardinal Wamala (born 15 December 1926), Archbishop Emeritus of Kampala |url=https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamala.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Catholic-Hierarchy.org]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=HSPO |date=December 2024 |title=Biography of Cardinal Emmanuel Wamala Archbishop Emeritus of Kampala, Uganda |url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/documentation/cardinali_biografie/cardinali_bio_wamala_e.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Holy See Press Office]] (HSPO)}}</ref> Era eyatuuzibwa nga Faaza mu kiseera kye kimu, mu kifo kye kimu mwalimu [[Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus owa Fort Portal, Uganda. <ref name="3R">{{Cite web |last=Mathias Mazinga |date=27 January 2008 |title=Wamala's Fifty Years In The Cassock |url=https://www.newvision.co.ug/news/1197335/wamala-eur-cassock |access-date=27 December 2024 |website=[[New Vision]]}}</ref>
* Omulambuzi w'amasomero g'obulabirizi mu Bulabirizi bw'Abakatoliki e Masaka
* Omusomesa mu ''Seminary e Bukalasa Minor''
* Omusosodooti, omusomesa era rector wa [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]]
* [[:en:Vicar_General|Vicar General]] w’essaza ly’e Masaka okuva mu 1974 okutuuka mu 1981.
* Yatondebwa [[:en:Monsignor|nga Chaplain w'Obutukuvu]] bwe nga 25 ogwokutaano 1977. <ref name="2R">{{Cite web |last=HSPO |date=December 2024 |title=Biography of Cardinal Emmanuel Wamala Archbishop Emeritus of Kampala, Uganda |url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/documentation/cardinali_biografie/cardinali_bio_wamala_e.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Holy See Press Office]] (HSPO)}}</ref>
== Omulabirizi ==
Nga 17 ogwomusanvu 1981 [[:en:Coadjutor_Archbishop|Paapa John Paul II]] yamulonda okuba omulabirizi [[:en:Coadjutor_Archbishop|w'essaza ly'e Kiyinda-Mityana]] . Yatukuzibwa n’atuuzibwa ku bwa Bishop wa Kiyinda-Mityana mu ''kkanisa ya Saint Noa Mawaggali'', [[:en:Coadjutor_Archbishop|Mityana]], Obulabirizi bw’e Kiyinda-Mityana. Omukolo gwategekebwa nga 22 Ogwekkuminogumu 1981. Omutukuzi omukulu yali Kalidinaali [[Emmanuel Nsubuga|Emmanuel Kiwanuka Nsubuga]] Ssaabalabirizi wa Kampala ng'ayambibwako Omulabirizi [[Adrian Kivumbi Ddungu]], Omulabirizi w'e Masaka n'Omulabirizi Josef Stimpfle, Omulabirizi w'e [[Augsburg]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=17 August 2024 |title=MicroData Summary for Emmanuel Cardinal Wamala (born 15 December 1926), Archbishop Emeritus of Kampala |url=https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamala.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Catholic-Hierarchy.org]]}}</ref><ref name="2R">{{Cite web |last=HSPO |date=December 2024 |title=Biography of Cardinal Emmanuel Wamala Archbishop Emeritus of Kampala, Uganda |url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/documentation/cardinali_biografie/cardinali_bio_wamala_e.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Holy See Press Office]] (HSPO)}}</ref>
Nga 21 Ogwomukaaga 1988 Paapa John Paul II yamulonda [[:en:Coadjutor_Archbishop|Coadjutor Archbishop]] wa Kampala. Nga 8 Ogwokubiri 1990, Omulabirizi Wamala yasikira bwa Ssaabalabirizi wa Kampala, oluvannyuma lw’okuwummula kwa Kalidinaali [[Emmanuel Nsubuga|Emmanuel Kiwanuka Nsubuga]] ku ntandikwa y’olunaku lwe lumu. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=17 August 2024 |title=MicroData Summary for Emmanuel Cardinal Wamala (born 15 December 1926), Archbishop Emeritus of Kampala |url=https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamala.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Catholic-Hierarchy.org]]}}</ref><ref name="2R">{{Cite web |last=HSPO |date=December 2024 |title=Biography of Cardinal Emmanuel Wamala Archbishop Emeritus of Kampala, Uganda |url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/documentation/cardinali_biografie/cardinali_bio_wamala_e.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Holy See Press Office]] (HSPO)}}</ref>
== Kalidinaali ==
Nga 26 Ogwekkuminogumu 1994 Paapa John Paul II yamutonda nga [[:en:Cardinal_electors_in_Papal_conclave,_2005|Kalidinaali]] . Mu kiseera kye kimu yalondebwa okuba Kalidinaali-Kabona wa [[:en:Cardinal_electors_in_Papal_conclave,_2005|Sant'Ugo]] . Yali omu ku [[:en:Cardinal_electors_in_Papal_conclave,_2005|balonzi ba kalidinaali]] abeetaba mu [[:en:Papal_conclave,_2005|lukiiko lwa Paapa olwa 2005]] olwalonda [[Pope Benedict XVI|Paapa Benedict XVI]], kyokka afiiriddwa eddembe okwetaba mu lukiiko lwonna olw’omu maaso olw’okuyisa amazaalibwa ge ag’emyaka kinaana. Mu Kampala yasikiddwa Ssaabalabirizi [[Cyprian Kizito Lwanga]] .<ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=17 August 2024 |title=MicroData Summary for Emmanuel Cardinal Wamala (born 15 December 1926), Archbishop Emeritus of Kampala |url=https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamala.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Catholic-Hierarchy.org]]}}</ref><ref name="2R">{{Cite web |last=HSPO |date=December 2024 |title=Biography of Cardinal Emmanuel Wamala Archbishop Emeritus of Kampala, Uganda |url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/documentation/cardinali_biografie/cardinali_bio_wamala_e.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Holy See Press Office]] (HSPO)}}</ref>
Nga 9 Ogwekkumi 2021 Wamala yeetaba mu kuziika [[:en:Episcopal_Conference_of_Uganda|Monsignor]] Henry Kyabukasa muto we ow'emyaka 92 mu Uganda. Kyabukasa yaliko omusumba w’essaza ly’e Masaka mu Roman Catholic era yafiira mu [[Eddwaaliro lya Villa Maria|ddwaaliro lya Villa Maria]] mu [[Kalungu (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kalungu]] nga 6 Ogwekkumi 2021. Yaziikibwa mu ''Bukalasa Minor Seminary'' mu Disitulikiti y’e Kalungu. <ref name="4R">{{Cite web |last=Mathias Mazinga |date=8 October 2021 |title=Msgr Kyabukasa To Be Buried At Bukalasa On Saturday |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/msgr-kyabukasa-to-be-buried-at-bukalasa-on-sa-NV_116735 |access-date=27 December 2024 |website=[[New Vision]]}}</ref>
Kalidinaali Wamala muyambi wa pulojekiti ya African prisons Project,Ekibiina ky'ensi yonna ekitali kya gavumenti nga kirina omulimu gwokuleeta ekitiibwa n'essuubi eri abasajja ,abakyala n'abaana mu makomera ga Africa nga bayita mu by’obulamu, ebyenjigiriza, obwenkanya n’okuzza abantu mu makomera. Ssaabalabirizi Emmanuel Wamala yaliko Pulezidenti w’olukiiko [[:en:Episcopal_Conference_of_Uganda|lw’abalabirizi mu Uganda]] okuva mu 1986 okutuuka mu 1994. Era yaliko Pulezidenti w’olukiiko lw’abakristaayo olwa Uganda Joint Christian Council. Ssaabalabirizi Wamala yafuuka Rector wa [[Uganda Martyrs University]], eyaggulwawo mu butongole nga 18 Ogwekkumi 1993.<ref name="2R">{{Cite web |last=HSPO |date=December 2024 |title=Biography of Cardinal Emmanuel Wamala Archbishop Emeritus of Kampala, Uganda |url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/documentation/cardinali_biografie/cardinali_bio_wamala_e.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Holy See Press Office]] (HSPO)}}</ref>
Yawummula nga Ssaabalabirizi wa Kampala, nga 19 Ogwomunaana 2006 era akyali Ssaabalabirizi Emeritus wa Kampala.<ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=17 August 2024 |title=MicroData Summary for Emmanuel Cardinal Wamala (born 15 December 1926), Archbishop Emeritus of Kampala |url=https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwamala.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Catholic-Hierarchy.org]]}}</ref><ref name="2R">{{Cite web |last=HSPO |date=December 2024 |title=Biography of Cardinal Emmanuel Wamala Archbishop Emeritus of Kampala, Uganda |url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/documentation/cardinali_biografie/cardinali_bio_wamala_e.html |access-date=27 December 2024 |website=[[Holy See Press Office]] (HSPO)}}</ref>
== Ebijjuliziddwa ==
{{s-start}}
{{s-rel|ca}}
{{s-break}}
{{s-non|reason=Diocese created}}
{{s-ttl|title=[[Roman Catholic Diocese of Kiyinda–Mityana|Bishop of Kiyinda–Mityana]]|years=17 July 1981 – 21 June 1988}}
{{s-aft|after=[[Joseph Mukwaya]]}}
{{s-break}}
{{s-bef|before=[[Emmanuel Nsubuga]]}}
{{s-ttl|title=[[Roman Catholic Archdiocese of Kampala|Archbishop of Kampala]]|years=8 February 1990 – 19 August 2006}}
{{s-aft|after=[[Cyprian Kizito Lwanga]]}}
{{s-break}}
{{s-non|reason=Titular church created}}
{{s-ttl|title=Cardinal Priest of San Ugo|years=26 November 1994 –}}
{{s-inc}}
{{s-end}}
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
siqygj7y3unvfq2umh6tyue1s8m7p88
Tofiri Kibuuka
0
15655
73579
73247
2026-08-31T03:39:33Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Winter Paralympics" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1370307906|Tofiri Kibuuka]]"
73579
wikitext
text/x-wiki
{{MedalTableTop}}
'''Tofiri Kibuuka''' (yazaalibwa mu 1947 mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], Uganda<ref name="citation">{{Cite web |last=Nabanoba |first=Sylvia |date=30 April 2004 |title=Uganda's Kibuuka Flies Norway's Flag |url=https://allafrica.com/stories/200404300328.html |publisher=[[allAfrica]]}}</ref> ) munnabyamizannyo enzaalwa ya Uganda Muddusi wa Norway.Azze yeetaba mu mizannyo gyombi egya Winter Paralympic Games, mu cross-country skiing (ku lwa Uganda) ne mu Summer Paralympic Games, mu misinde egy’ebanga ery’omu makkati n’egyewala (ku lwa Norway).Azze azannya okuva mu 1976 okutuuka mu 2000, yawangula emidaali gya ffeeza etaano egya Paralympic, n’ekikomo kimu.
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Alina ekitiibwa ky’okubeera Omufirika eyasooka okuvuganya mu mpaka za Winter Paralympics, era okutwalira awamu ye munnabyamizannyo yekka okuva mu ggwanga ery’obutiti eyakikuba nga 2014 tannatuuka . Era y’omu ku Baddugavu ababiri bokka abaavuganyizza mu mizannyo gya Winter Games, omulala ye Bruce Warner owa [[South Africa]] .
Kibuuka yaziba amaaso ku myaka 13 olw’obulwadde obw’okuvunda.
== Nga tebannaba kuzannya Paralympics ==
Kibuuka yasomera ku Outward Bound School mu [[Kenya]] .<ref name="citation">{{Cite web |last=Nabanoba |first=Sylvia |date=30 April 2004 |title=Uganda's Kibuuka Flies Norway's Flag |url=https://allafrica.com/stories/200404300328.html |publisher=[[allAfrica]]}}</ref>
Mu 1968, y’omu ku bazibe b’amaaso abaasooka okutuuka obulungi ku ntikko y’olusozi [[Kilimanjaro]],<ref name="TBT">{{Cite web |date=June 9, 2016 |title=Throwback Thursday: Uganda's Tofiri Kibuuka |url=https://www.paralympic.org/news/throwback-thursday-uganda-s-tofiri-kibuuka |access-date=August 20, 2025 |publisher=International Paralympic Committee}}</ref><ref name="citation">{{Cite web |last=Nabanoba |first=Sylvia |date=30 April 2004 |title=Uganda's Kibuuka Flies Norway's Flag |url=https://allafrica.com/stories/200404300328.html |publisher=[[allAfrica]]}}</ref> nasimibwa nnyo ku mikutu gy’amawulire nga kw’otadde n’okutenderezebwa okuva eri Minisita w’abakozi mu Uganda. Olw'omukolo guno, yayitibwa e Norway "ekitongole ekitumbula emizannyo gy'abalema". Yatuuka e Norway mu 1972, nga wakayita omwaka gumu bukya Idi Amin ayingira mu buyinza mu Uganda. Olw’embeera eyali mu Uganda, yalina okusigala mu Norway aberereyo ddala, kyokka wadde kyali kityo yavuganya ku lwa Uganda mu myaka gya 1970s.<ref name="citation" />
== Emizannyo gya Paralympics mu biseera by'obunyogovu ==
Kibuuka yasookera mu mizannyo gya Paralympic [[Uganda|ng’akiikirira Uganda]] mu mpaka za Winter Paralympics ezaali mu 1976 e Örnsköldsvik, Sweden. Ye yekka eyakikirira eggwanga lye, ate nga wekyali nti Uganda y'ensi yokka mu Afrika eyalina okuvuganya, ye Mufirika eyasooka okwetaba mu mpaka za Winter Paralympics nga wabulayo emyaka munaana Lamine Guèye owa [[Senegal]] okufuuka Omufirika eyasooka okuvuganya mu mizannyo gya Olympics egy’omusana .
Mu mizannyo egyaliyo mu 1976, yetaba mu mpaka bbiri ezategekebwa.
* Mu misinde gy’abasajja egy’obuwanvu bwa kiromita 10 (ettuluba A), yamalira mu kifo kya 16 (ku 28), n’obudde bwa 58:24.
* Mu misinde gy’abasajja emimpi egya kiromita 15 (ettuluba A), yamalira mu kifo kya 10 (ku 25), n’obudde bwa 1:16:32.
Yaddamu navuganya mu 1980, gye yaddamu okubeera omufirika yekka eyavuganya mwezo empaka.<ref name="IPC">{{Cite web |title=Tofiri Kibuuka |url=https://www.paralympic.org/tofiri-kibuuka |access-date= |website=Paralympic.org |publisher=[[International Paralympic Committee]]}}</ref> Yetaba mu misinde gya mirundi ebiri:
* Mu misinde gy’abasajja egy’obuwanvu bwa kiromita 10 (ettuluba 5B), yamalira mu kifo kya 12 (ku 31), n’obudde bwa 49:52.
* Mu misinde gy’abasajja emiwanvu egya kiromita 20 (ettuluba 5B), yamalira mu kifo kya 11 (ku 30), n’obudde bwa 1:42:17.<ref name="IPC">{{Cite web |title=Tofiri Kibuuka |url=https://www.paralympic.org/tofiri-kibuuka |access-date= |website=Paralympic.org |publisher=[[International Paralympic Committee]]}}</ref>
Teyaddamu kwetaba mu mpaka za Winter Paralympics. Oluvanyuma lw'okufuna obutuuze mu Norway, yatandika okuzanyira Norway mu mpaka za Summer Paralympics.
krdytq1frh1f2q7emd9g042ccfbg7eo
Julius Mutekanga
0
15671
73580
73246
2026-08-31T05:07:39Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Personal bests" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487317|Julius Mutekanga]]"
73580
wikitext
text/x-wiki
'''Julius Mutekanga''' (yazaalibwa nga 1 mu ggwekkuminebiri, 1987 e Fort Portal, Uganda) [[munnayuganda]] omuddusi w'emisinde emimpi nga mukugu mu misinde gya mmita 800 .
Mutekanga yazaalibwa mu Bulera e Uganda. Abeera mu New York, gyali okumalira emisomo gye era ng’aweereza ng’omutendesi mu St. Bernard’s School, essomero ly’abalenzi bonna aba elementary & middle school waggulu w'obuvanjuba bwa Manhattan. Nga 21 ogwoluberyeberye, 2012 Julius yayitamu okwetaba mu mpaka za IAAF World Indoor Championship eza mmita 800. Mu kaseera kano avuganya mu ttiimu ya Central Park Track Club New Balance. Obudde bwe obw’okusunsulamu mu mizannyo gya New Balance Games ku Armory bwali 1:48.00. Ku mirundi guno mu mwaka gwa 2012, yali mu kkumi abasinga.<ref name="LIU">{{Cite web |title=Former Blackbird Julius Mutekanga Qualifies for World Indoor Championships |url=http://www.liuathletics.com/news/2012/1/26/MTRACKXC_0126124817.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160403164106/http://www.liuathletics.com/news/2012/1/26/MTRACKXC_0126124817.aspx |archive-date=April 3, 2016 |access-date=13 April 2012 |website=LIU Athletics}}</ref> Yayitamu okwetaba mu mpaka z’ensi yonna ez’omunda, ezaaliwo nga 9 ogw'okusatu, 2012 mu kibuga Istanbul e Turkey.<ref name="LIU" />Mu kaseera kano mutendesi wa misinde mu ssomero lya St. Bernard's School .
Yakiikirira ensi ye mu mizannyo gya Olympics e London mu 2012 ne mu mpaka z'ensi yonna mu mizannyo gya 2011 .Yatandikawo ekitongole ky’obwannakyewa mu Uganda okuyamba abavubuka nga bayita mu mizannyo n’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite web |date=2025-02-02 |title=Olympian Mutekanga: Transforming lives, one child at a time |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/olympian-mutekanga-transforming-lives-one-child-at-a-time-4910402 |access-date=2025-05-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Eno yali ngeri ya kuddiza bantu saako n’okwebaza Katonda olw’ebintu ebinene bye yali amukoledde. Erinnya ly’ekitongole ky’obwannakyewa ye Empower Youth Corp. (EYC) www.eycug.org.
== Byeyasinga okola ng'omuntu ==
{| class="wikitable"
!Ekifo gyekisangibwa
!Byeyakola
!Obudde
!Ekifo
!Ennaku z'omwezi
|-
|Wabweru
|Mita 800
|
|
|
|-
|Munda
|Mitazi 500
|
|
|
|-
|Munda
|Mitazi 800
|
|
|
|}
ioj5jw1pq6ihkc5ipprv7nlo7bm9kpz
73581
73580
2026-08-31T05:10:21Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487317|Julius Mutekanga]]"
73581
wikitext
text/x-wiki
'''Julius Mutekanga''' (yazaalibwa nga 1 mu ggwekkuminebiri, 1987 e Fort Portal, Uganda) [[munnayuganda]] omuddusi w'emisinde emimpi nga mukugu mu misinde gya mmita 800 .
Mutekanga yazaalibwa mu Bulera e Uganda. Abeera mu New York, gyali okumalira emisomo gye era ng’aweereza ng’omutendesi mu St. Bernard’s School, essomero ly’abalenzi bonna aba elementary & middle school waggulu w'obuvanjuba bwa Manhattan. Nga 21 ogwoluberyeberye, 2012 Julius yayitamu okwetaba mu mpaka za IAAF World Indoor Championship eza mmita 800. Mu kaseera kano avuganya mu ttiimu ya Central Park Track Club New Balance. Obudde bwe obw’okusunsulamu mu mizannyo gya New Balance Games ku Armory bwali 1:48.00. Ku mirundi guno mu mwaka gwa 2012, yali mu kkumi abasinga.<ref name="LIU">{{Cite web |title=Former Blackbird Julius Mutekanga Qualifies for World Indoor Championships |url=http://www.liuathletics.com/news/2012/1/26/MTRACKXC_0126124817.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160403164106/http://www.liuathletics.com/news/2012/1/26/MTRACKXC_0126124817.aspx |archive-date=April 3, 2016 |access-date=13 April 2012 |website=LIU Athletics}}</ref> Yayitamu okwetaba mu mpaka z’ensi yonna ez’omunda, ezaaliwo nga 9 ogw'okusatu, 2012 mu kibuga Istanbul e Turkey.<ref name="LIU" />Mu kaseera kano mutendesi wa misinde mu ssomero lya St. Bernard's School .
Yakiikirira ensi ye mu mizannyo gya Olympics e London mu 2012 ne mu mpaka z'ensi yonna mu mizannyo gya 2011 .Yatandikawo ekitongole ky’obwannakyewa mu Uganda okuyamba abavubuka nga bayita mu mizannyo n’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite web |date=2025-02-02 |title=Olympian Mutekanga: Transforming lives, one child at a time |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/olympian-mutekanga-transforming-lives-one-child-at-a-time-4910402 |access-date=2025-05-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Eno yali ngeri ya kuddiza bantu saako n’okwebaza Katonda olw’ebintu ebinene bye yali amukoledde. Erinnya ly’ekitongole ky’obwannakyewa ye Empower Youth Corp. (EYC) www.eycug.org.
== Byeyasinga okola ng'omuntu ==
{| class="wikitable"
!Ekifo gyekisangibwa
!Byeyakola
!Obudde
!Ekifo
!Ennaku z'omwezi
|-
|Wabweru
|Mita 800
|
|
|
|-
|Munda
|Mitazi 500
|
|
|
|-
|Munda
|Mitazi 800
|
|
|
|}
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}Thhsjskshsgsjskshdhdjdj
Jjsnnsjsksksksklslsls
Jjsjsjsjkssllksslkskslsl
rbp25kncf17gbi2z7szemhfayeat738
73582
73581
2026-08-31T05:10:57Z
ESTHER NAKITENDE
9175
/* Ebiwandiiko ebikozeseddwa */
73582
wikitext
text/x-wiki
'''Julius Mutekanga''' (yazaalibwa nga 1 mu ggwekkuminebiri, 1987 e Fort Portal, Uganda) [[munnayuganda]] omuddusi w'emisinde emimpi nga mukugu mu misinde gya mmita 800 .
Mutekanga yazaalibwa mu Bulera e Uganda. Abeera mu New York, gyali okumalira emisomo gye era ng’aweereza ng’omutendesi mu St. Bernard’s School, essomero ly’abalenzi bonna aba elementary & middle school waggulu w'obuvanjuba bwa Manhattan. Nga 21 ogwoluberyeberye, 2012 Julius yayitamu okwetaba mu mpaka za IAAF World Indoor Championship eza mmita 800. Mu kaseera kano avuganya mu ttiimu ya Central Park Track Club New Balance. Obudde bwe obw’okusunsulamu mu mizannyo gya New Balance Games ku Armory bwali 1:48.00. Ku mirundi guno mu mwaka gwa 2012, yali mu kkumi abasinga.<ref name="LIU">{{Cite web |title=Former Blackbird Julius Mutekanga Qualifies for World Indoor Championships |url=http://www.liuathletics.com/news/2012/1/26/MTRACKXC_0126124817.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160403164106/http://www.liuathletics.com/news/2012/1/26/MTRACKXC_0126124817.aspx |archive-date=April 3, 2016 |access-date=13 April 2012 |website=LIU Athletics}}</ref> Yayitamu okwetaba mu mpaka z’ensi yonna ez’omunda, ezaaliwo nga 9 ogw'okusatu, 2012 mu kibuga Istanbul e Turkey.<ref name="LIU" />Mu kaseera kano mutendesi wa misinde mu ssomero lya St. Bernard's School .
Yakiikirira ensi ye mu mizannyo gya Olympics e London mu 2012 ne mu mpaka z'ensi yonna mu mizannyo gya 2011 .Yatandikawo ekitongole ky’obwannakyewa mu Uganda okuyamba abavubuka nga bayita mu mizannyo n’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite web |date=2025-02-02 |title=Olympian Mutekanga: Transforming lives, one child at a time |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/olympian-mutekanga-transforming-lives-one-child-at-a-time-4910402 |access-date=2025-05-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Eno yali ngeri ya kuddiza bantu saako n’okwebaza Katonda olw’ebintu ebinene bye yali amukoledde. Erinnya ly’ekitongole ky’obwannakyewa ye Empower Youth Corp. (EYC) www.eycug.org.
== Byeyasinga okola ng'omuntu ==
{| class="wikitable"
!Ekifo gyekisangibwa
!Byeyakola
!Obudde
!Ekifo
!Ennaku z'omwezi
|-
|Wabweru
|Mita 800
|
|
|
|-
|Munda
|Mitazi 500
|
|
|
|-
|Munda
|Mitazi 800
|
|
|
|}
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
elbex8tby37jf2cgyj0ssywsbrq3sp0
73583
73582
2026-08-31T05:14:08Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "External links" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487317|Julius Mutekanga]]"
73583
wikitext
text/x-wiki
'''Julius Mutekanga''' (yazaalibwa nga 1 mu ggwekkuminebiri, 1987 e Fort Portal, Uganda) [[munnayuganda]] omuddusi w'emisinde emimpi nga mukugu mu misinde gya mmita 800 .
Mutekanga yazaalibwa mu Bulera e Uganda. Abeera mu New York, gyali okumalira emisomo gye era ng’aweereza ng’omutendesi mu St. Bernard’s School, essomero ly’abalenzi bonna aba elementary & middle school waggulu w'obuvanjuba bwa Manhattan. Nga 21 ogwoluberyeberye, 2012 Julius yayitamu okwetaba mu mpaka za IAAF World Indoor Championship eza mmita 800. Mu kaseera kano avuganya mu ttiimu ya Central Park Track Club New Balance. Obudde bwe obw’okusunsulamu mu mizannyo gya New Balance Games ku Armory bwali 1:48.00. Ku mirundi guno mu mwaka gwa 2012, yali mu kkumi abasinga.<ref name="LIU">{{Cite web |title=Former Blackbird Julius Mutekanga Qualifies for World Indoor Championships |url=http://www.liuathletics.com/news/2012/1/26/MTRACKXC_0126124817.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160403164106/http://www.liuathletics.com/news/2012/1/26/MTRACKXC_0126124817.aspx |archive-date=April 3, 2016 |access-date=13 April 2012 |website=LIU Athletics}}</ref> Yayitamu okwetaba mu mpaka z’ensi yonna ez’omunda, ezaaliwo nga 9 ogw'okusatu, 2012 mu kibuga Istanbul e Turkey.<ref name="LIU" />Mu kaseera kano mutendesi wa misinde mu ssomero lya St. Bernard's School .
Yakiikirira ensi ye mu mizannyo gya Olympics e London mu 2012 ne mu mpaka z'ensi yonna mu mizannyo gya 2011 .Yatandikawo ekitongole ky’obwannakyewa mu Uganda okuyamba abavubuka nga bayita mu mizannyo n’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite web |date=2025-02-02 |title=Olympian Mutekanga: Transforming lives, one child at a time |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/olympian-mutekanga-transforming-lives-one-child-at-a-time-4910402 |access-date=2025-05-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Eno yali ngeri ya kuddiza bantu saako n’okwebaza Katonda olw’ebintu ebinene bye yali amukoledde. Erinnya ly’ekitongole ky’obwannakyewa ye Empower Youth Corp. (EYC) www.eycug.org.
== Byeyasinga okola ng'omuntu ==
{| class="wikitable"
!Ekifo gyekisangibwa
!Byeyakola
!Obudde
!Ekifo
!Ennaku z'omwezi
|-
|Wabweru
|Mita 800
|
|
|
|-
|Munda
|Mitazi 500
|
|
|
|-
|Munda
|Mitazi 800
|
|
|
|}
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijjiddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.all-athletics.com/node/76052 Ebikwata ku banamizannyo bonna]
* {{World Athletics}}
* [https://web.archive.org/web/20200418064038/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/mu/julius-mutekanga-1.html Julius Mutekanga] ku bijuliziddwa
0i5asvzqcmcicxhchijyffqb54rnp8f
73584
73583
2026-08-31T05:15:07Z
ESTHER NAKITENDE
9175
/* Ebijjiddwa wabweru wa Wikipedia */
73584
wikitext
text/x-wiki
'''Julius Mutekanga''' (yazaalibwa nga 1 mu ggwekkuminebiri, 1987 e Fort Portal, Uganda) [[munnayuganda]] omuddusi w'emisinde emimpi nga mukugu mu misinde gya mmita 800 .
Mutekanga yazaalibwa mu Bulera e Uganda. Abeera mu New York, gyali okumalira emisomo gye era ng’aweereza ng’omutendesi mu St. Bernard’s School, essomero ly’abalenzi bonna aba elementary & middle school waggulu w'obuvanjuba bwa Manhattan. Nga 21 ogwoluberyeberye, 2012 Julius yayitamu okwetaba mu mpaka za IAAF World Indoor Championship eza mmita 800. Mu kaseera kano avuganya mu ttiimu ya Central Park Track Club New Balance. Obudde bwe obw’okusunsulamu mu mizannyo gya New Balance Games ku Armory bwali 1:48.00. Ku mirundi guno mu mwaka gwa 2012, yali mu kkumi abasinga.<ref name="LIU">{{Cite web |title=Former Blackbird Julius Mutekanga Qualifies for World Indoor Championships |url=http://www.liuathletics.com/news/2012/1/26/MTRACKXC_0126124817.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160403164106/http://www.liuathletics.com/news/2012/1/26/MTRACKXC_0126124817.aspx |archive-date=April 3, 2016 |access-date=13 April 2012 |website=LIU Athletics}}</ref> Yayitamu okwetaba mu mpaka z’ensi yonna ez’omunda, ezaaliwo nga 9 ogw'okusatu, 2012 mu kibuga Istanbul e Turkey.<ref name="LIU" />Mu kaseera kano mutendesi wa misinde mu ssomero lya St. Bernard's School .
Yakiikirira ensi ye mu mizannyo gya Olympics e London mu 2012 ne mu mpaka z'ensi yonna mu mizannyo gya 2011 .Yatandikawo ekitongole ky’obwannakyewa mu Uganda okuyamba abavubuka nga bayita mu mizannyo n’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite web |date=2025-02-02 |title=Olympian Mutekanga: Transforming lives, one child at a time |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/olympian-mutekanga-transforming-lives-one-child-at-a-time-4910402 |access-date=2025-05-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Eno yali ngeri ya kuddiza bantu saako n’okwebaza Katonda olw’ebintu ebinene bye yali amukoledde. Erinnya ly’ekitongole ky’obwannakyewa ye Empower Youth Corp. (EYC) www.eycug.org.
== Byeyasinga okola ng'omuntu ==
{| class="wikitable"
!Ekifo gyekisangibwa
!Byeyakola
!Obudde
!Ekifo
!Ennaku z'omwezi
|-
|Wabweru
|Mita 800
|
|
|
|-
|Munda
|Mitazi 500
|
|
|
|-
|Munda
|Mitazi 800
|
|
|
|}
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby'ebweru ==
* [http://www.all-athletics.com/node/76052 Ebikwata ku banamizannyo bonna]
* [https://web.archive.org/web/20200418064038/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/mu/julius-mutekanga-1.html Julius Mutekanga] ku bijuliziddwa
sz721jphswgr469s0dlowzm937x2ibv
Jaimie Omalla
0
15683
73585
2026-08-31T05:27:35Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1369970783|Jaimie Omalla]]"
73585
wikitext
text/x-wiki
'''Jaimie Omalla''' (yazaalibwa nga 5 Oggwekkumi, 2000) munnabyamizannyo azanyira [[Uganda]] ne [[Budaaki]]. Alina likodi y'okudduka mmita ezisoba mu 400 ez'omunda mu Afirika . Okuva mu gwokuna gwa 2024, ye yakiikirira [[Netherlands]].<ref>{{Cite web |title=Jaimie Omalla |url=https://worldathletics.org/athletes/uganda/jamie-omalla-14833322 |access-date=13 April 2024 |website=World Athletics}}</ref>
t4yff2ym9tn2xua9ij2jlqyvbdqu0l5
Dan Kibet
0
15684
73586
2026-08-31T05:34:47Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1368287743|Dan Kibet]]"
73586
wikitext
text/x-wiki
'''Dan Kibet''' (yazaalibwa nga 10 ogwokubiri, 2004) [[Munnayuganda]] omuddusi w'emisinde emimpi n'emiwanvu. Ye yawangula ekikomo Kya zaabu mu mpaka za African U20 Championships eza 2023 eza mmita ezisoba mu 5000, era yali mu ttiimu ya [[Uganda]] eyawangula omudaali gwa ffeeza mu mpaka z'ensi yonna ez'okudduka emisinde ezaliyo mu 2024 .
iznwj2bc55zbsyj2xa2nojv5ix3a4lf
John Wycliffe Lwamafa
0
15685
73616
2026-08-31T11:04:20Z
Lillylove256
10862
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1372193155|John Wycliffe Lwamafa]]"
73616
wikitext
text/x-wiki
'''<big>John Wycliffe Lwamafa</big>''', era amanyiddwa nga John Rwamafa (yazaalibwa Ogwekkuminoogumu 1918) [[Munnayuganda]] eyali omusomesa era munnabyabufuzi eyali aweereza ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira Kigezi oluvannyuma lw'okulondebwa mu 1962 ku tikiti ya [[Uganda People's Congress]] (UPC).<ref>{{Cite web |date=2022-07-19 |title=Memories of factionalism trumped by shared values and priorities |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/muniini-k-mulera/memories-of-factionalism-trumped-by-shared-values-and-priorities-3884506 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'obuyigirize bwe ==
Lwamafa yazaalibwa mu Gwekkuminoogumu 1918 e Kigezi mu Uganda. Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere College]] mu [[Kampala]], gye yatikkirwa mu 1943 n’afuna Dipulooma mu by’enjigiriza.<ref name=":02">{{Cite web |date=2020-09-15 |title=Memories of Kabaare Stadium and some of Uganda’s forgotten heroes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/muniini-k-mulera/memories-of-kabaare-stadium-and-some-of-uganda-s-forgotten-heroes-2015068 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa e Makerere mu 1943, Lwamafa yaddayo e Kigezi ne yeegatta ku Kigezi High School, gye yaweereza ng’omusomesa, omukulu w’essomero okuva mu 1951 okutuuka mu 1953 n’okusomesa emizannyo. Bwe yali akola mu by’enjigiriza, yeenyigira mu byobufuzi bya Uganda nga tennafuna bwetwaze era n’ayingira olukiiko lw’ababaka ba Paalamenti (LEGCO) nga mmemba eyalondebwa mu ngeri etali ya butereevu mu 1954.<ref>{{Cite web |title=Previous {{!}} Kigezi High School |url=https://www.kigezihs.sc.ug/previous.php |access-date=2026-08-30 |website=www.kigezihs.sc.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Previous {{!}} Kigezi High School |url=https://www.kigezihs.sc.ug/previous.php |access-date=2026-08-30 |website=www.kigezihs.sc.ug}}</ref><ref name=":02" />
Mu 1956, yaweereza ku lukiiko lw’ababaka ba Paalamenti olwa East African Central Legislative Assembly. Mu 1958, yalondebwa okuba omuwandiisi wa Paalamenti mu Minisitule y’ebyenjigiriza n’abakozi. Yavuganya mu kulonda kwa paalamenti okwa 1961 kyokka n’awangulwa. Mu 1962, yawangula akalulu ng'omubaka wa [[Uganda People's Congress]] (UPC).<ref>{{Cite web |date=2023-10-31 |title=Contrasting Amin, Obote and Museveni Cabinets |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/contrasting-amin-obote-and-museveni-cabinets-3460704 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvanyuma lwa Uganda okwefuga mu 1962, Lwamafa yeegatta ku gavumenti [[Milton Obote|ya Milton Obote]] era n'alondebwa okuba Minisita w'ettaka n'amazzi mu gavumenti eyeefuga. Oluvannyuma yaweereza nga Minisita w’ebyobulamu. Nga 29 Ogwomusanvu 1981, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu [[America|Amerika]].<ref>{{Cite web |title=Uganda |url=https://2009-2017.state.gov/s/cpr/rls/94541.htm |access-date=2026-08-30 |website=U.S. Department of State}}</ref><ref>{{Cite web |last=Department Of State. The Office of Electronic Information |first=Bureau of Public Affairs |date=2008-03-17 |title=Uganda |url=https://2001-2009.state.gov/s/cpr/94541.htm |access-date=2026-08-30 |website=2001-2009.state.gov |publisher=Department Of State. The Office of Electronic Information, Bureau of Public Affairs. |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-16 |title=Kanyeihamba: From the forest, to UK and Cabinet |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kanyeihamba-from-the-forest-to-uk-cabinet-5119948 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Basil Kiiza Bataringaya]]
* [[Grace Ibingira|Omukisa Ibingira]]
* [[Daudi Ochieng]]
* [[Felix Onama]]
== Ebijuliziddwa ==
1wioaphcbu2claj0mxrj7bwlzsdmomi
73617
73616
2026-08-31T11:05:02Z
Lillylove256
10862
Ngasseeko Databox
73617
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>John Wycliffe Lwamafa</big>''', era amanyiddwa nga John Rwamafa (yazaalibwa Ogwekkuminoogumu 1918) [[Munnayuganda]] eyali omusomesa era munnabyabufuzi eyali aweereza ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira Kigezi oluvannyuma lw'okulondebwa mu 1962 ku tikiti ya [[Uganda People's Congress]] (UPC).<ref>{{Cite web |date=2022-07-19 |title=Memories of factionalism trumped by shared values and priorities |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/muniini-k-mulera/memories-of-factionalism-trumped-by-shared-values-and-priorities-3884506 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'obuyigirize bwe ==
Lwamafa yazaalibwa mu Gwekkuminoogumu 1918 e Kigezi mu Uganda. Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere College]] mu [[Kampala]], gye yatikkirwa mu 1943 n’afuna Dipulooma mu by’enjigiriza.<ref name=":02">{{Cite web |date=2020-09-15 |title=Memories of Kabaare Stadium and some of Uganda’s forgotten heroes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/muniini-k-mulera/memories-of-kabaare-stadium-and-some-of-uganda-s-forgotten-heroes-2015068 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa e Makerere mu 1943, Lwamafa yaddayo e Kigezi ne yeegatta ku Kigezi High School, gye yaweereza ng’omusomesa, omukulu w’essomero okuva mu 1951 okutuuka mu 1953 n’okusomesa emizannyo. Bwe yali akola mu by’enjigiriza, yeenyigira mu byobufuzi bya Uganda nga tennafuna bwetwaze era n’ayingira olukiiko lw’ababaka ba Paalamenti (LEGCO) nga mmemba eyalondebwa mu ngeri etali ya butereevu mu 1954.<ref>{{Cite web |title=Previous {{!}} Kigezi High School |url=https://www.kigezihs.sc.ug/previous.php |access-date=2026-08-30 |website=www.kigezihs.sc.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Previous {{!}} Kigezi High School |url=https://www.kigezihs.sc.ug/previous.php |access-date=2026-08-30 |website=www.kigezihs.sc.ug}}</ref><ref name=":02" />
Mu 1956, yaweereza ku lukiiko lw’ababaka ba Paalamenti olwa East African Central Legislative Assembly. Mu 1958, yalondebwa okuba omuwandiisi wa Paalamenti mu Minisitule y’ebyenjigiriza n’abakozi. Yavuganya mu kulonda kwa paalamenti okwa 1961 kyokka n’awangulwa. Mu 1962, yawangula akalulu ng'omubaka wa [[Uganda People's Congress]] (UPC).<ref>{{Cite web |date=2023-10-31 |title=Contrasting Amin, Obote and Museveni Cabinets |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/contrasting-amin-obote-and-museveni-cabinets-3460704 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvanyuma lwa Uganda okwefuga mu 1962, Lwamafa yeegatta ku gavumenti [[Milton Obote|ya Milton Obote]] era n'alondebwa okuba Minisita w'ettaka n'amazzi mu gavumenti eyeefuga. Oluvannyuma yaweereza nga Minisita w’ebyobulamu. Nga 29 Ogwomusanvu 1981, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu [[America|Amerika]].<ref>{{Cite web |title=Uganda |url=https://2009-2017.state.gov/s/cpr/rls/94541.htm |access-date=2026-08-30 |website=U.S. Department of State}}</ref><ref>{{Cite web |last=Department Of State. The Office of Electronic Information |first=Bureau of Public Affairs |date=2008-03-17 |title=Uganda |url=https://2001-2009.state.gov/s/cpr/94541.htm |access-date=2026-08-30 |website=2001-2009.state.gov |publisher=Department Of State. The Office of Electronic Information, Bureau of Public Affairs. |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-16 |title=Kanyeihamba: From the forest, to UK and Cabinet |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kanyeihamba-from-the-forest-to-uk-cabinet-5119948 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Basil Kiiza Bataringaya]]
* [[Grace Ibingira|Omukisa Ibingira]]
* [[Daudi Ochieng]]
* [[Felix Onama]]
== Ebijuliziddwa ==
nha1v3mlzp8lm2hrzeqofh8mcsaifr1
73618
73617
2026-08-31T11:06:56Z
Lillylove256
10862
Ngasseeko Databox
73618
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q141200544}}
'''<big>John Wycliffe Lwamafa</big>''', era amanyiddwa nga John Rwamafa (yazaalibwa Ogwekkuminoogumu 1918) [[Munnayuganda]] eyali omusomesa era munnabyabufuzi eyali aweereza ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira Kigezi oluvannyuma lw'okulondebwa mu 1962 ku tikiti ya [[Uganda People's Congress]] (UPC).<ref>{{Cite web |date=2022-07-19 |title=Memories of factionalism trumped by shared values and priorities |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/muniini-k-mulera/memories-of-factionalism-trumped-by-shared-values-and-priorities-3884506 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'obuyigirize bwe ==
Lwamafa yazaalibwa mu Gwekkuminoogumu 1918 e Kigezi mu Uganda. Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere College]] mu [[Kampala]], gye yatikkirwa mu 1943 n’afuna Dipulooma mu by’enjigiriza.<ref name=":02">{{Cite web |date=2020-09-15 |title=Memories of Kabaare Stadium and some of Uganda’s forgotten heroes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/muniini-k-mulera/memories-of-kabaare-stadium-and-some-of-uganda-s-forgotten-heroes-2015068 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa e Makerere mu 1943, Lwamafa yaddayo e Kigezi ne yeegatta ku Kigezi High School, gye yaweereza ng’omusomesa, omukulu w’essomero okuva mu 1951 okutuuka mu 1953 n’okusomesa emizannyo. Bwe yali akola mu by’enjigiriza, yeenyigira mu byobufuzi bya Uganda nga tennafuna bwetwaze era n’ayingira olukiiko lw’ababaka ba Paalamenti (LEGCO) nga mmemba eyalondebwa mu ngeri etali ya butereevu mu 1954.<ref>{{Cite web |title=Previous {{!}} Kigezi High School |url=https://www.kigezihs.sc.ug/previous.php |access-date=2026-08-30 |website=www.kigezihs.sc.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Previous {{!}} Kigezi High School |url=https://www.kigezihs.sc.ug/previous.php |access-date=2026-08-30 |website=www.kigezihs.sc.ug}}</ref><ref name=":02" />
Mu 1956, yaweereza ku lukiiko lw’ababaka ba Paalamenti olwa East African Central Legislative Assembly. Mu 1958, yalondebwa okuba omuwandiisi wa Paalamenti mu Minisitule y’ebyenjigiriza n’abakozi. Yavuganya mu kulonda kwa paalamenti okwa 1961 kyokka n’awangulwa. Mu 1962, yawangula akalulu ng'omubaka wa [[Uganda People's Congress]] (UPC).<ref>{{Cite web |date=2023-10-31 |title=Contrasting Amin, Obote and Museveni Cabinets |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/contrasting-amin-obote-and-museveni-cabinets-3460704 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvanyuma lwa Uganda okwefuga mu 1962, Lwamafa yeegatta ku gavumenti [[Milton Obote|ya Milton Obote]] era n'alondebwa okuba Minisita w'ettaka n'amazzi mu gavumenti eyeefuga. Oluvannyuma yaweereza nga Minisita w’ebyobulamu. Nga 29 Ogwomusanvu 1981, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu [[America|Amerika]].<ref>{{Cite web |title=Uganda |url=https://2009-2017.state.gov/s/cpr/rls/94541.htm |access-date=2026-08-30 |website=U.S. Department of State}}</ref><ref>{{Cite web |last=Department Of State. The Office of Electronic Information |first=Bureau of Public Affairs |date=2008-03-17 |title=Uganda |url=https://2001-2009.state.gov/s/cpr/94541.htm |access-date=2026-08-30 |website=2001-2009.state.gov |publisher=Department Of State. The Office of Electronic Information, Bureau of Public Affairs. |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-16 |title=Kanyeihamba: From the forest, to UK and Cabinet |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kanyeihamba-from-the-forest-to-uk-cabinet-5119948 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Basil Kiiza Bataringaya]]
* [[Grace Ibingira|Omukisa Ibingira]]
* [[Daudi Ochieng]]
* [[Felix Onama]]
== Ebijuliziddwa ==
6ydbr7s6ebu51rn2ju3fgo0oz4bbhg9
Daniel Nokrach Odongo
0
15686
73619
2026-08-31T11:54:29Z
Lillylove256
10862
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1372244181|Daniel Nokrach Odongo]]"
73619
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Daniel Nokrach Odongo</big>''' era amanyiddwa nga Dan Odongo (yazaalibwa 1951) [[Munnayuganda]] omukugu mu by'enjigiriza era omuddukanya w'ebyenjigiriza aweereza nga dayirekita omukulu owa Uganda National Examinations Board.<ref>{{Cite web |last=Team |first=The Observer |date=2017-08-11 |title=Uneb boss elected president of African examinations body |url=https://observer.ug/news/uneb-boss-elected-president-of-african-examinations-body/ |access-date=2026-08-30 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Odong is UNEB new executive secretary |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-30 |website=New Vision}}</ref><ref name=":02">{{Cite web |date=2026-08-14 |title=Dan Nokrach Odongo: How a village boy rose to lead Uneb |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/dan-nokrach-odongo-how-a-village-boy-rose-to-lead-uneb-5557232 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n’obuyigirize bwe ==
Odongo yazaalibwa mu 1951 ku kyalo Ofilu, Lalogi Parish, mu Disitulikiti y’e Omoro leero, mu Uganda. Yatandika okusoma ku Parak Primary School mu 1958, gye yasomera okutuuka mu pulayimale ey'okuna, nga tannakyusa kugenda ku Opit Primary School, gyeyasomera okutuuka mu pulayimale ey'omukaaga. Ebigezo bya Pulayimale yabimalira ku ssomero lya Opit Primary School. Oluvannyuma yasomera ku St Thomas Moore Secondary School nga tannayingira [[St. Joseph's College Layibi|St Joseph's College Layibi]] e [[Gulu]] mu 1966 okusoma siniya ey'okuna, gye yamaliriza mu 1969.<ref name=":02" />
Oluvannyuma lw’okumaliriza siniya ye ey'okuna mu 1969, Odongo yagenda mu [[Teso College Aloet]] e [[Soroti]] okusoma siniya ye ey'omukaaga, gye yasomera Physics, Biology ne Chemistry (PCB), n’asoma Subsidiary Mathematics. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya A-Level, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1972 okusoma diguli ya Bachelor mu by’obulimi. Era yeewandiisa okufuna Dipuloma mu by’enjigiriza mu kiseera kye kimu.<ref name=":02" />
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye mu yunivasite y’e Makerere mu 1975, Odongo yatandika omulimu gwe ng’omusomesa wa siniya. Omulimu gwe ogw’obusomesa yasooka kugukola mu ttendekero lya Mwiri College e [[Jinja]] nga tannalondebwa ku kakiiko ka Teaching Service Commission okusomesa ebyobulimi n’ebiramu. Okuva awo, yakyusibwa n’atwalibwa ku Kitgum High School.<ref name=":02" />
Ku Kitgum High School, yatandika ng’omusomesa mu kibiina oluvannyuma n’afuuka akulira ekitongole ky’ebyobulimi mu 1979. Mu 1983, Odongo yakuzibwa n’afuulibwa omumyuka w’omukulu w’essomero, gye yali avunaanyizibwa ku kitundu kya A-Level eky'ekisulo. Okwongerezaako, yaweereza ng’omuteegesi w'ebigezo ku lukiiko lwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/East_African_Examinations_Council" rel="mw:ExtLink" title="East African Examinations Council" class="cx-link" data-linkid="124">East African Examinations Council</a> okuva mu 1978 okutuuka mu 1982.<ref name=":12">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Odongo: A committed, great leader takes over UNEB |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-30 |website=New Vision}}</ref>
Odongo yafuuka omugezesa mu by’obulimi n’afuuka omugezesi omukulu mu by’obulimi ebya siniya ey'awansi. Mu 1985, yakyusibwa n’atwalibwa ku ssomero lya St Thomas More Secondary School, Minakulu, gye yaweereza ng’omukulu w’essomero. Mu 1989, Odongo yasaba okwegatta ku kitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu ggwanga ekya Uganda National Examinations Board (UNEB) era n’alondebwa okubeera omuyambi w'omuwandiisi avunaanyizibwa ku by’obulamu.<ref name=":12" /><ref name=":02" />
Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa Senior Assistant Secretary nga tannatwala buvunaanyizibwa bwa kitongole kya bigezo bya masomero ga siniya, mu ntandikwa yali mu kifo ky'akola nga. Yakakasibwa mu kifo kino mu 2004. Okuva mu 2004 okutuuka mu 2016, Odongo yaliko omumyuka w’omuwandiisi avunaanyizibwa ku bigezo by’amasomero ga siniya mu UNEB.<ref name=":12" /><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-08-14 |title=Dan Nokrach Odongo: How a village boy rose to lead Uneb |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/dan-nokrach-odongo-how-a-village-boy-rose-to-lead-uneb-5557232 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=URN |date=2024-07-22 |title=Former Uneb boss, Mathew Bukenya dies at 89 |url=https://observer.ug/news/former-uneb-boss-mathew-bukenya-dies-at-89/ |access-date=2026-08-30 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref>
Mu 2016, Odongo yalondebwa okuba omuwandiisi omukulu mu kitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu ggwanga ekya Uganda National Examinations Board (UNEB), n’adda mu bigere bya Prof. Matthew Bukenya. Yafuuka dayirekita omukulu oluvannyuma lw’okukyusa ekitiibwa ky’akulira ekitongole kino.<ref name=":02" /><ref name=":12" /><ref>{{Cite web |last=Team |first=The Observer |date=2017-01-06 |title=UNEB to delay releasing PLE results |url=https://observer.ug/news/uneb-to-delay-releasing-ple-results/ |access-date=2026-08-30 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Team |first=The Observer |date=2017-01-02 |title=Educationalists share 2017 expectations |url=https://observer.ug/education/educationalists-share-2017-expectations/ |access-date=2026-08-30 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kirabo |first=Jonah |date=2019-09-12 |title=UNEB releases time tables for PLE, UCE and UACE |url=https://nilepost.co.ug/education/54736/uneb-releases-time-tables-for-ple-uce-and-uace |access-date=2026-08-30 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
[[Onesimus Asiimwe|Onesimo Asiimwe]]
[[John Chrysestom Muyingo|Yokaana Chrysestom Muyingo]]
[[Elijah Mushemeza|Elijah Dickens Mushemeza]]
[[Emma Boona]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abantu abazaalibwa mu 1951]]
[[Category:Abantu abasibuka mu disitulikiti y'e Omoro]]
[[Category:Bannayuganda bannabyanjigiriza]]
g7o7rnatbs6p3pwb5yinp99engzdrxr
73620
73619
2026-08-31T11:55:21Z
Lillylove256
10862
Ngasseeko Databox
73620
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Daniel Nokrach Odongo</big>''' era amanyiddwa nga Dan Odongo (yazaalibwa 1951) [[Munnayuganda]] omukugu mu by'enjigiriza era omuddukanya w'ebyenjigiriza aweereza nga dayirekita omukulu owa Uganda National Examinations Board.<ref>{{Cite web |last=Team |first=The Observer |date=2017-08-11 |title=Uneb boss elected president of African examinations body |url=https://observer.ug/news/uneb-boss-elected-president-of-african-examinations-body/ |access-date=2026-08-30 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Odong is UNEB new executive secretary |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-30 |website=New Vision}}</ref><ref name=":02">{{Cite web |date=2026-08-14 |title=Dan Nokrach Odongo: How a village boy rose to lead Uneb |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/dan-nokrach-odongo-how-a-village-boy-rose-to-lead-uneb-5557232 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n’obuyigirize bwe ==
Odongo yazaalibwa mu 1951 ku kyalo Ofilu, Lalogi Parish, mu Disitulikiti y’e Omoro leero, mu Uganda. Yatandika okusoma ku Parak Primary School mu 1958, gye yasomera okutuuka mu pulayimale ey'okuna, nga tannakyusa kugenda ku Opit Primary School, gyeyasomera okutuuka mu pulayimale ey'omukaaga. Ebigezo bya Pulayimale yabimalira ku ssomero lya Opit Primary School. Oluvannyuma yasomera ku St Thomas Moore Secondary School nga tannayingira [[St. Joseph's College Layibi|St Joseph's College Layibi]] e [[Gulu]] mu 1966 okusoma siniya ey'okuna, gye yamaliriza mu 1969.<ref name=":02" />
Oluvannyuma lw’okumaliriza siniya ye ey'okuna mu 1969, Odongo yagenda mu [[Teso College Aloet]] e [[Soroti]] okusoma siniya ye ey'omukaaga, gye yasomera Physics, Biology ne Chemistry (PCB), n’asoma Subsidiary Mathematics. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya A-Level, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1972 okusoma diguli ya Bachelor mu by’obulimi. Era yeewandiisa okufuna Dipuloma mu by’enjigiriza mu kiseera kye kimu.<ref name=":02" />
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye mu yunivasite y’e Makerere mu 1975, Odongo yatandika omulimu gwe ng’omusomesa wa siniya. Omulimu gwe ogw’obusomesa yasooka kugukola mu ttendekero lya Mwiri College e [[Jinja]] nga tannalondebwa ku kakiiko ka Teaching Service Commission okusomesa ebyobulimi n’ebiramu. Okuva awo, yakyusibwa n’atwalibwa ku Kitgum High School.<ref name=":02" />
Ku Kitgum High School, yatandika ng’omusomesa mu kibiina oluvannyuma n’afuuka akulira ekitongole ky’ebyobulimi mu 1979. Mu 1983, Odongo yakuzibwa n’afuulibwa omumyuka w’omukulu w’essomero, gye yali avunaanyizibwa ku kitundu kya A-Level eky'ekisulo. Okwongerezaako, yaweereza ng’omuteegesi w'ebigezo ku lukiiko lwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/East_African_Examinations_Council" rel="mw:ExtLink" title="East African Examinations Council" class="cx-link" data-linkid="124">East African Examinations Council</a> okuva mu 1978 okutuuka mu 1982.<ref name=":12">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Odongo: A committed, great leader takes over UNEB |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-30 |website=New Vision}}</ref>
Odongo yafuuka omugezesa mu by’obulimi n’afuuka omugezesi omukulu mu by’obulimi ebya siniya ey'awansi. Mu 1985, yakyusibwa n’atwalibwa ku ssomero lya St Thomas More Secondary School, Minakulu, gye yaweereza ng’omukulu w’essomero. Mu 1989, Odongo yasaba okwegatta ku kitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu ggwanga ekya Uganda National Examinations Board (UNEB) era n’alondebwa okubeera omuyambi w'omuwandiisi avunaanyizibwa ku by’obulamu.<ref name=":12" /><ref name=":02" />
Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa Senior Assistant Secretary nga tannatwala buvunaanyizibwa bwa kitongole kya bigezo bya masomero ga siniya, mu ntandikwa yali mu kifo ky'akola nga. Yakakasibwa mu kifo kino mu 2004. Okuva mu 2004 okutuuka mu 2016, Odongo yaliko omumyuka w’omuwandiisi avunaanyizibwa ku bigezo by’amasomero ga siniya mu UNEB.<ref name=":12" /><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-08-14 |title=Dan Nokrach Odongo: How a village boy rose to lead Uneb |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/dan-nokrach-odongo-how-a-village-boy-rose-to-lead-uneb-5557232 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=URN |date=2024-07-22 |title=Former Uneb boss, Mathew Bukenya dies at 89 |url=https://observer.ug/news/former-uneb-boss-mathew-bukenya-dies-at-89/ |access-date=2026-08-30 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref>
Mu 2016, Odongo yalondebwa okuba omuwandiisi omukulu mu kitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu ggwanga ekya Uganda National Examinations Board (UNEB), n’adda mu bigere bya Prof. Matthew Bukenya. Yafuuka dayirekita omukulu oluvannyuma lw’okukyusa ekitiibwa ky’akulira ekitongole kino.<ref name=":02" /><ref name=":12" /><ref>{{Cite web |last=Team |first=The Observer |date=2017-01-06 |title=UNEB to delay releasing PLE results |url=https://observer.ug/news/uneb-to-delay-releasing-ple-results/ |access-date=2026-08-30 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Team |first=The Observer |date=2017-01-02 |title=Educationalists share 2017 expectations |url=https://observer.ug/education/educationalists-share-2017-expectations/ |access-date=2026-08-30 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kirabo |first=Jonah |date=2019-09-12 |title=UNEB releases time tables for PLE, UCE and UACE |url=https://nilepost.co.ug/education/54736/uneb-releases-time-tables-for-ple-uce-and-uace |access-date=2026-08-30 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
[[Onesimus Asiimwe|Onesimo Asiimwe]]
[[John Chrysestom Muyingo|Yokaana Chrysestom Muyingo]]
[[Elijah Mushemeza|Elijah Dickens Mushemeza]]
[[Emma Boona]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abantu abazaalibwa mu 1951]]
[[Category:Abantu abasibuka mu disitulikiti y'e Omoro]]
[[Category:Bannayuganda bannabyanjigiriza]]
l5083csw6mr04x6uua3s1acajug0dgf
73621
73620
2026-08-31T11:56:24Z
Lillylove256
10862
Ngasseeko Databox
73621
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q141220949}}
'''<big>Daniel Nokrach Odongo</big>''' era amanyiddwa nga Dan Odongo (yazaalibwa 1951) [[Munnayuganda]] omukugu mu by'enjigiriza era omuddukanya w'ebyenjigiriza aweereza nga dayirekita omukulu owa Uganda National Examinations Board.<ref>{{Cite web |last=Team |first=The Observer |date=2017-08-11 |title=Uneb boss elected president of African examinations body |url=https://observer.ug/news/uneb-boss-elected-president-of-african-examinations-body/ |access-date=2026-08-30 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Odong is UNEB new executive secretary |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-30 |website=New Vision}}</ref><ref name=":02">{{Cite web |date=2026-08-14 |title=Dan Nokrach Odongo: How a village boy rose to lead Uneb |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/dan-nokrach-odongo-how-a-village-boy-rose-to-lead-uneb-5557232 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n’obuyigirize bwe ==
Odongo yazaalibwa mu 1951 ku kyalo Ofilu, Lalogi Parish, mu Disitulikiti y’e Omoro leero, mu Uganda. Yatandika okusoma ku Parak Primary School mu 1958, gye yasomera okutuuka mu pulayimale ey'okuna, nga tannakyusa kugenda ku Opit Primary School, gyeyasomera okutuuka mu pulayimale ey'omukaaga. Ebigezo bya Pulayimale yabimalira ku ssomero lya Opit Primary School. Oluvannyuma yasomera ku St Thomas Moore Secondary School nga tannayingira [[St. Joseph's College Layibi|St Joseph's College Layibi]] e [[Gulu]] mu 1966 okusoma siniya ey'okuna, gye yamaliriza mu 1969.<ref name=":02" />
Oluvannyuma lw’okumaliriza siniya ye ey'okuna mu 1969, Odongo yagenda mu [[Teso College Aloet]] e [[Soroti]] okusoma siniya ye ey'omukaaga, gye yasomera Physics, Biology ne Chemistry (PCB), n’asoma Subsidiary Mathematics. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya A-Level, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1972 okusoma diguli ya Bachelor mu by’obulimi. Era yeewandiisa okufuna Dipuloma mu by’enjigiriza mu kiseera kye kimu.<ref name=":02" />
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye mu yunivasite y’e Makerere mu 1975, Odongo yatandika omulimu gwe ng’omusomesa wa siniya. Omulimu gwe ogw’obusomesa yasooka kugukola mu ttendekero lya Mwiri College e [[Jinja]] nga tannalondebwa ku kakiiko ka Teaching Service Commission okusomesa ebyobulimi n’ebiramu. Okuva awo, yakyusibwa n’atwalibwa ku Kitgum High School.<ref name=":02" />
Ku Kitgum High School, yatandika ng’omusomesa mu kibiina oluvannyuma n’afuuka akulira ekitongole ky’ebyobulimi mu 1979. Mu 1983, Odongo yakuzibwa n’afuulibwa omumyuka w’omukulu w’essomero, gye yali avunaanyizibwa ku kitundu kya A-Level eky'ekisulo. Okwongerezaako, yaweereza ng’omuteegesi w'ebigezo ku lukiiko lwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/East_African_Examinations_Council" rel="mw:ExtLink" title="East African Examinations Council" class="cx-link" data-linkid="124">East African Examinations Council</a> okuva mu 1978 okutuuka mu 1982.<ref name=":12">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Odongo: A committed, great leader takes over UNEB |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-08-30 |website=New Vision}}</ref>
Odongo yafuuka omugezesa mu by’obulimi n’afuuka omugezesi omukulu mu by’obulimi ebya siniya ey'awansi. Mu 1985, yakyusibwa n’atwalibwa ku ssomero lya St Thomas More Secondary School, Minakulu, gye yaweereza ng’omukulu w’essomero. Mu 1989, Odongo yasaba okwegatta ku kitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu ggwanga ekya Uganda National Examinations Board (UNEB) era n’alondebwa okubeera omuyambi w'omuwandiisi avunaanyizibwa ku by’obulamu.<ref name=":12" /><ref name=":02" />
Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa Senior Assistant Secretary nga tannatwala buvunaanyizibwa bwa kitongole kya bigezo bya masomero ga siniya, mu ntandikwa yali mu kifo ky'akola nga. Yakakasibwa mu kifo kino mu 2004. Okuva mu 2004 okutuuka mu 2016, Odongo yaliko omumyuka w’omuwandiisi avunaanyizibwa ku bigezo by’amasomero ga siniya mu UNEB.<ref name=":12" /><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-08-14 |title=Dan Nokrach Odongo: How a village boy rose to lead Uneb |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/dan-nokrach-odongo-how-a-village-boy-rose-to-lead-uneb-5557232 |access-date=2026-08-30 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=URN |date=2024-07-22 |title=Former Uneb boss, Mathew Bukenya dies at 89 |url=https://observer.ug/news/former-uneb-boss-mathew-bukenya-dies-at-89/ |access-date=2026-08-30 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref>
Mu 2016, Odongo yalondebwa okuba omuwandiisi omukulu mu kitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu ggwanga ekya Uganda National Examinations Board (UNEB), n’adda mu bigere bya Prof. Matthew Bukenya. Yafuuka dayirekita omukulu oluvannyuma lw’okukyusa ekitiibwa ky’akulira ekitongole kino.<ref name=":02" /><ref name=":12" /><ref>{{Cite web |last=Team |first=The Observer |date=2017-01-06 |title=UNEB to delay releasing PLE results |url=https://observer.ug/news/uneb-to-delay-releasing-ple-results/ |access-date=2026-08-30 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Team |first=The Observer |date=2017-01-02 |title=Educationalists share 2017 expectations |url=https://observer.ug/education/educationalists-share-2017-expectations/ |access-date=2026-08-30 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kirabo |first=Jonah |date=2019-09-12 |title=UNEB releases time tables for PLE, UCE and UACE |url=https://nilepost.co.ug/education/54736/uneb-releases-time-tables-for-ple-uce-and-uace |access-date=2026-08-30 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
[[Onesimus Asiimwe|Onesimo Asiimwe]]
[[John Chrysestom Muyingo|Yokaana Chrysestom Muyingo]]
[[Elijah Mushemeza|Elijah Dickens Mushemeza]]
[[Emma Boona]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abantu abazaalibwa mu 1951]]
[[Category:Abantu abasibuka mu disitulikiti y'e Omoro]]
[[Category:Bannayuganda bannabyanjigiriza]]
anwges672pkkxztrzxyn8qa2ckllcag