Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.17 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Tito Okello 0 7697 73692 73383 2026-09-01T17:15:47Z Berniter 10779 /* Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia */ 73692 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tito Lutwa Okello''' ( 15 Ogwekkumi 1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali MunnaUganda , munnamagye, era munnabyabufuzi. Yali [[Abakulembeze ba Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva 27 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogwoluberyeberye1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref> == Obuvo bwe == Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya Acholi famire mu circa 1914 mu Namokora,<ref>{{Cite web |title=President Tito Okello Lutwa (General) |url=https://statehouse.go.ug/the-state-house/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general/ |access-date=2024-06-04 |website=State House Uganda |language=en-US}}</ref> [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref> Yeegatta ku ggye lya Kabaka elya  (King's African Rifles)mu 1940 era n'aweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa East African Campaign .Ng'omukungu w'amagye omukugu, yalina emirimu egy'enjawulo. Ng'omugoberezi wa Pulezidenti [[Milton Obote]], Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvannyuma lw'okulwanyisa gavumenti mu 1971 ekyaviirako [[Idi Amin]] okufuuka omufuzi wa Uganda omupya. Mu 1972, abayeekera baalumba Uganda okuzzaawo Obote. Okello yali omu ku bakulembeze b'ekibinja ky'abayeekera ekyalumba Masaka. Obulumbaganyi bwawangulwa amagye ga Uganda agalimu abajaasi ba abeesigwa. Okello yeetaba mu lutalo lwa Uganda–Tanzania.Yali omu ku baduumizi mu mukago wakati w’Eggye lya Tanzania ery’Obukuumi bw’Abantu (TPDF)ne n’Eggye ly’Okununula Uganda (UNLA) elyaggya Amin mu buyinza mu 1979. Mu 1980, Obote yazzibwa mu ntebe y'obwa pulezidenti. Okello yalondebwa okubeera omuduumizi wa UNLA okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. == Okuwamba gavumenti == Mu Gwomusanvu 1985, awamu ne Bazilio Olara-Okello, Tito Lutwa Okello baakola obulumbaganyi obwaggyako Pulezidenti Obote.Okello yafuga nga pulezidenti okumala emyezi mukaaga okutuusa lwe yawaayo obuyinza eri National Resistance Army (NRA) eyali ekulemberwa pulezidenti aliwo kati, Yoweri Museveni.Yaddukira mu buwaŋŋanguse e Kenya oluvannyuma lwa Museveni okozesa amaanyi namuggyako obuyinza. == Amaka == Mutabani wa Tito Okello, Henry Oryem Okello ye minisita w'ensonga z'ebweru avunaanyizibwa ku nsonga z'ensi yonna.Mu 2002, Erisanweri Opira, omuto wa Tito Okello, yawambibwa okuva mu maka ge mu Disitulikiti y'e Kitgum ekibinja ky'abayeekera ekya Lord's Resistance Army.Okuwambibwa kwe kwatwalibwa ng'Okutali kwa bulijjo kubanga LRA yateranga okuwamba bavubuka nabato okubakozesa ng'abajaasi oba abaddu mu nsonga zokwegatta.Opira yali mu myaka nsanvu we baamuwambira.<ref name="Rebels">{{cite web |last=Ross |first=Will |date=24 July 2002 |title=Uganda Rebels Grab Ex-President's Brother |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/2149675.stm |access-date=16 February 2015 |publisher=[[BBC|BBC News]] (London)}}</ref> == Emyaka gye egy’oluvannyuma == Okello yasigala mu buwaŋŋanguse okutuusa mu 1993, Pulezidenti Museveni bweyamusonyiwa nakomawo e Kampala.Yafa oluvannyuma lw'emyaka esatu nga 3 Ogwomukaaga 1996, ku myaka 81.Yaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe mu Disitulikiti y'e Kitgum, mu ggombolola y'e Namokora.<ref name="NYTimes">{{cite web |date=10 June 1996 |title=General Tito Okello, Ex-Ugandan Leader, 82 |url=https://www.nytimes.com/1996/06/10/world/gen-tito-okello-ex-ugandan-leader-82.html |access-date=16 February 2015 |agency=[[Associated Press]] |newspaper=[[New York Times]]}}</ref> == Omukululo n'ebitiibwa == Mu Gwoluberyeberye 2010, Okello yaweebwa ekirabo kya Kagera National Medal of Honour olw'okulwanyisa obwannakyemalira bwa Idi Amin mu myaka gya 1970.<ref>{{cite web |last=Milton Olupot |first=and Daniel Edyegu |date=26 January 2010 |title=Museveni, Janet, Moi Get National Medals |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/708184 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100130112540/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/708184 |archive-date=30 January 2010 |access-date=16 February 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> == Laba ne == * Uganda okuva mu 1979, kitundu kya byafaayo bya Uganda . * [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] * Ebyobufuzi bya Uganda * [[Henry Oryem Okello|Okello Oryem]] * [[Rose Nakasi]] * [[Grace Ndeezi]] * [[Stella Nyanzi]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Okwekenneenya Obutabanguko bw'Ebyobufuzi n'Ebyamagye mu Uganda mu Myaka gya 1970 ne * {| class="wikitable" | colspan="3" valign="top" |Woofisi z'ebyobufuzi |- | valign="top" |Gweyaddira mubigere Bazilio Olala Okello | valign="top" |Pulezidenti wa Uganda 29 Ogwomusanvu 1985-26 Ogwoluberyeberye 1986 | valign="top" |Eyamuddira mu bigere Yoweri Museveni |} * [[Category:Abazaalibwa mu 1914]] [[Category:Abaafa mu 1996]] [[Category:Abantu b'omu Acholi]] [[Category:BannaUganda abanoonyi b'obubudamu]] [[Category:Bagenero ba Uganda]] [[Category:Bapulezidenti ba Uganda]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ye Kitgum]] 5t3jd10e8uarzvgwm5p9a6whnmbvbeh Katumba Wamala 0 7984 73669 73635 2026-09-01T12:54:00Z Ssebuufu 9882 Ntaddemu ekijuliziddwa 73669 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == muYazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school,okusoma kwa pulayimale yakumalirako ku Kasubi Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebasli basengukidde. Ng'ali ku Kasubi Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimussindise ku madaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti ne bwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwamai Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] aoiio4a4yyruvu1dd45ds645ddhpuna 73672 73669 2026-09-01T15:46:36Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73672 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school,okusoma kwa pulayimale yakumalirako ku Kasubi Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebasli basengukidde. Ng'ali ku Kasubi Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimussindise ku madaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti ne bwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwamai Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] gwbwis8n1zla5bvjfechli4aj9rhlyz 73673 73672 2026-09-01T15:47:49Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73673 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school,okusoma kwa pulayimale yakumalirako ku Kasubi Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebasli basengukidde. Ng'ali ku Kasubi Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimussindise ku madaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 1s28ebggdakp1ttjkaazaqv5q79nsuj 73674 73673 2026-09-01T15:48:59Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73674 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja) ,okusoma kwa pulayimale yakumalirako ku Kasubi Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebasli basengukidde. Ng'ali ku Kasubi Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimussindise ku madaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 64wmghp5i7zx6igseqs6lwxktj933qi 73675 73674 2026-09-01T15:50:57Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73675 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja)/ Era yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) okusoma kwa pulayimale yakumalirako ku Kasubi Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebasli basengukidde. Ng'ali ku Kasubi Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimussindise ku madaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] lhpk1z8uu86kssudbndnlaxikba00zr 73676 73675 2026-09-01T15:52:19Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73676 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja)/ Era yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa. okusoma kwa pulayimale yakumalirako ku Kasubi Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebasli basengukidde. Ng'ali ku Kasubi Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimussindise ku madaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] meaeqxv6x4ia8eozvo8kf3yau9shuxd 73677 73676 2026-09-01T15:53:50Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73677 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja)/ Era yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa. Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebasli basengukidde. Ng'ali ku Kasubi Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimussindise ku madaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 2bccyisr3pd3jmb98wrx9skwjxqw52a 73678 73677 2026-09-01T15:54:13Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73678 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja)/ Era yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa. Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde. Ng'ali ku Kasubi Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimussindise ku madaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] p75bvntoorvowb034tj2pgvifj5bz9u 73679 73678 2026-09-01T15:55:31Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73679 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa. Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde. Ng'ali ku Kasubi Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimussindise ku madaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] fkcw3136j0m2wada9k0zvok9s2ripm1 73680 73679 2026-09-01T16:07:27Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73680 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde. Ng'ali ku Kasubi Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimussindise ku madaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] mu7z0ywzvxjks8vvzmo797acd0se235 73681 73680 2026-09-01T16:15:12Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73681 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga Ng'ali ku Kasubi Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimussindise ku madaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] rembisw6qz4yx312p4t6d9f20kqbff1 73682 73681 2026-09-01T16:15:48Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73682 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimussindise ku madaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] pom8wa87do13m9whfljozdfd42oqyzl 73683 73682 2026-09-01T16:17:18Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73683 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] d3pu3ww1w7ugfz3g6i20bczwjuk03gu 73684 73683 2026-09-01T16:25:41Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73684 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nava mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 2xba6kbvoj7iek39mx2nw26ms52ifvj 73685 73684 2026-09-01T16:28:49Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73685 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] e2jms1sdv1p6gddjr0sz8duwiesq79n 73686 73685 2026-09-01T16:33:09Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73686 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 3jw4hzn0sulnffnue8qd7dg0j38f5w7 73687 73686 2026-09-01T16:43:36Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73687 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 4zy4du92elebjzj1ugqtdwka2t1sskq 73688 73687 2026-09-01T16:45:48Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73688 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano mu kibiina okugenda okusoma akatabo n'enkwatibwa omukulu w'essomero eyambonereza olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 1gjqu43dmyv1vs2pqq7rjp129c5t1ok 73689 73688 2026-09-01T16:47:39Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73689 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> mu mbeera Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 6qpvchfdzptsqrvh5c6poiztefhk94o 73690 73689 2026-09-01T16:49:47Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73690 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] qyms3frlwde4e7vj06yth3etgk22oyh 73693 73690 2026-09-01T17:19:24Z Ssebuufu 9882 /* By'akoze/ Ebufo by'aweerezzaamu. */ 73693 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> Katumba Wamala alina ebbaluwa mu by'obulimi. Mu mwaka gwa 2007 yafuna [[diguli esooka]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebifo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] to2raw365mhj40cmv2lvyid6na5iguf 73694 73693 2026-09-01T17:45:40Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73694 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] mu International relations and diplomacy okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebifo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 1vhzuuzl09jbfd6sa0mxh1ppynlu6jz 73695 73694 2026-09-01T17:49:18Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73695 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne masters diguli mu science in strategic leadership gye yafunira mu [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebifo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] c7ayvpv4dzp10ebr48m6fvdzsg6alg6 73696 73695 2026-09-01T17:55:25Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73696 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_War_College</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200704230693.html</ref>. Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebifo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 7pelssh3xygo3petlu8otub9qr39acs 73697 73696 2026-09-01T17:57:28Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73697 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref>Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebifo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] bvx9gac8zqsyfbvc17u7rgccvem71ct 73698 73697 2026-09-01T17:58:03Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73698 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa okuva mu matendekero g'ekinnamagye gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebifo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] njj6nj5klx4jl389l9o7j6q3voaeohm 73699 73698 2026-09-01T17:59:28Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73699 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref> == By'akoze/ Ebifo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] ruw881vsmt7njle6wxhh75gd2salgr4 73701 73699 2026-09-01T18:08:36Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73701 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu == By'akoze/ Ebifo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] g7adirt7z0aq9qzigedbt8fz6x6yb1q 73702 73701 2026-09-01T18:09:19Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73702 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu. == By'akoze/ Ebifo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 9yq7und2fonlmhymg8nc3mt6v9glsdd 73703 73702 2026-09-01T18:10:33Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 73703 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref> == By'akoze/ Ebifo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] f4fs9f9y42bpu4g58cijj82hboxeblv 73704 73703 2026-09-01T18:11:58Z Ssebuufu 9882 /* By'akoze/ Ebifo by'aweerezzaamu. */ 73704 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref> == By'akoze/ Ebifo by'aweerezzaamu. == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] mcyv4ky2fz6msplgyxhjd7a7m32eiz5 73705 73704 2026-09-01T18:12:20Z Ssebuufu 9882 /* By'akoze/ Ebifo by'aweerezzaamu. */ 73705 wikitext text/x-wiki [[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]] '''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref> Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" /> Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref> Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" /> Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref> == Emirimu gye == Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]]. Kyokka eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>https://web.archive.org/web/20150623073507/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/454351</ref> Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda. == Olukwe lw'okutta Katumba wamala. == Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Baminisita ba Uganda]] 6ykz1yggdw8yf7of2x2z08i5rhd8m9q Christopher Senyonjo 0 11354 73670 72368 2026-09-01T15:06:55Z Musuuza 11013 Ntereezezza ku mpandiika 73670 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Senyonjo''' (era '''Ssenyonjo''' ; yazaalibwa nga 8 Ogwekkumineebiri , 1931-19 Ogwomusanvu 2026) yali Munnayuganda omusumba w'enzikiriza y'aba Anglican era mulwanirizi w'[[:en:LGBT_rights_in_Uganda|eddembe ly'aba LGBT mu Uganda]] . Yasitulwa n’afuulibwa omulabirizi mu [[:en:Church_of_Uganda|Kkanisa ya Uganda]] mu 1974 n’awummula mu 1998. Mu 2001, baamugaana okuweereza. Wadde nga kigambibwa nti kino kyava ku ndowooza ye ku ddembe ly’abantu abali b'ebisiyaga, ekkanisa egamba nti kyava ku kwetaba kwe mu kutuuza omusajja okubeera omulabirizi w’ekkanisa Ekkanisa ya Uganda gy’etakwatagana nayo. Okuva olwo akolagana n'ekkanisa ya [[:en:Charismatic_Church_of_Uganda|Charismatic Church of Uganda]] ne progressive [[:en:Episcopal_Church_(United_States)|Episcopal Church]] of the United States, era n'atandikawo Integrity Uganda ne Saint Paul's Reconciliation and Equality Center mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Mu 2006 Ekkanisa ya Uganda yamulangirira nti "takyali mulabirizi" era n'esazaamu ebitiibwa bye byonna olwekyo. Olw’ensongaye, Senyonjo afunye ebitiibwa ebiwerako omuli ne awaadi ya [[:en:Clinton_Global_Citizen_Award|Clinton Global Citizen Award]], era ayitiddwa okwetaba mu firimu kwogera n’okutalaaga mu nsi yonna. == Ebyafaayo bye == === Okukula kwe === Okusinziira ku bimukwatako mu ''[[:en:The_Observer_(Uganda)|The Observer]]'' of Uganda, Senyonjo yazaalibwa Maria Mukulu Abul’awawe ne Erika Kapere nga 8 Ogwekkumineebiri, 1931, era yakulira mu disitulikiti y’e [[:en:Mubende|Mubende]] (kati eyitibwa [[:en:Kiboga|Kiboga]] ) mu [[:en:Singo|Singo]] sub-county. <ref name="Agiro">https://web.archive.org/web/20140407104907/http://www.observer.ug/new/archives/2006arch/features/poso/may/poso200604271.php</ref> Yasomera ku [[:en:Sinde_Primary_School|Sinde Primary School]] okutuusa ku myaka 10, n’akyuka n’agenda mu [[:en:Bukomero_Primary_School|Bukomero Primary School]], ng’abeera ne taata we omuto Douglas Kyeyune ne mukyala we Miriam. Anecdote emunnyonnyolako nti yatambulanga kilomitaazi 16 okutuuka e [[:en:Nalukolongo|Nalukolongo]] okufuna kkiro y’ennyama, Miriam bwe yabanga agiyoyezza ng’ali lubuto, akatale k'omukitundu ekyo bwe kaabanga tekagirina. <ref name="Agiro" /> Kitaawe yafa mu 1944, era Senyonjo n’agenda okubeera ne ssenga we e [[:en:Kitii|Kitii]], okumpi ne [[:en:Kasangati|Kasangati]] . Yagenda mu maaso n’okukola obulungi ku ssomero lya [[:en:Wampewo_Primary_School|Wampewo Primary School]] era oluvannyuma lwa P.6 n’agenda mu [[:en:King's_College_Budo|King’s College Budo]] mu 1947. Mu luwummula yatundanga ppaani wa ssenga we , kyamuviirako okusibwa okumala ekiro kimu ng’alina emyaka 13, oluvannyuma lw’omuserikale okulowooza nti yali abbye ssente mu kasanduuko k’ensimbi z’obuyambi akaali kasibiddwa. Yategeeza nti yamala ekiro ekyo mu kaduukulu nga talina bulangiti wadde engatto, ng’ali wamu n’abantu abaali abatali balongoofu era nga balina ensekere. <ref name="Agiro" /> Mu 1952 yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’alemererwa okumaliriza emisomo gy’obusawo, ky’agamba nti kyava ku kumala biseera bingi nnyo n’emikwano kubanga engeri gye yakuzibwamu yali temutegese kukwasaganya ddembe lya yunivasite. Mu 1954 yali asomesa Olungereza, okubala ne ssaayansi w’ebyobulamu mu ssomero lya [[:en:Luwule_Secondary_School|Luwule Secondary School]] . <ref name="Agiro" /> === Obufumbo n’abaana be === Mu 1959 yawasa mukyala we eyasooka Ruth Nakanwagi, n’adda ku mulimu oluvannyuma lw’ennaku 17; ku lunaku lwe lumu mukazi we yattibwa omusota ogw’obusagwa mu lusuku lwe. <ref name="Agiro" /> Mu 1963 yasisinkana mukyala we owookubiri Mary bwe yali akola ng'omusomesa ku ssomero lya [[:en:Ndejje_Demonstration_School|Ndejje Demonstration School]] . Baagattibwa mu Gwekkumineebiri gw’omwaka ogwo. <ref name="Agiro" /> Oluvannyuma Mary yalongoosebwa amaaso mu Amerika nga Senyonjo ali mu kwogera mu Washington mu 2011. <ref name="Chumbley">https://web.archive.org/web/20140407072403/http://www.edow.org/news/articles/2011/11/03/bishop-christopher-senyonjo-protect-us</ref> Senyonjo taata w’abaana musanvu, era naafunayo basatu baatazaala. We bwatuukira mu 2011, yali jjajja w’abaana munaana. <ref name="Chumbley" /> Abeera [[:en:Bukuto|Bukuto]], ekitundu ekiriraanye Kampala. <ref name="NewVision">https://web.archive.org/web/20120607215554/http://www.newvision.co.ug/PA/8/12/489711</ref> Olw’okusazaamu akasiimo ke, yeeyimirizaawo ku birabo okuva mu mikwano gye n’abaana be 10. <ref name="Muhumuza">http://thegrio.com/2014/03/31/ugandan-cleric-reaches-out-to-lgbt-community-in-spite-of-anti-gay-law/</ref> == Okutendekebwa kwe n’obuweereza mu by’eddiini == Oluvannyuma lw’okufa okw’ekikangabwa okwa mukyala we eyasooka mu 1959, Senyonjo yatandika okugenda mu kkanisa okumujjukira. Mu 1960 yeewandiisa ku lulwe okusoma [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|okutuula siniya ey'omukaaga]] , nga yasinga essira kulissa ku ssomo ly'abya ddiini. Oluvannyuma lw’okwebuuza ku nnyina ne mukwano gwe omukulu, Hannington Kintu, yategeeza nti yaloota omumuli ogutasobola kuzikizibwa, kye yatwala ng’okukakasa [[:en:Religious_calling|okuyitibwa]] kwe mu ddiini. Yatandika omusomo gwa dipuloma ogw’emyaka esatu mu [[:en:Buwalasi_Theological_College|Buwalasi Theological College]] mu 1961, n’atuzibwa ng’omudyankoni oluvannyuma lw’emyaka ebiri, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Union_Theological_Seminary_in_the_City_of_New_York|Union Theological Seminary]] mu Amerika. Yali avunaanyizibwako [[:en:Episcopal_Church_of_Epiphany|kkanisa ya Episcopal Church of Epiphany]] era n’alungamizibwanga Hugh McCandlas ku nsonga z'okutuuzibwa ku bw'omuuulizi, oluvannyuma ekyakolebwa Omulabirizi Donegan mu 1964. <ref name="Agiro" /> Yatuuzibwa mu [[:en:Cathedral_of_Saint_John_the_Divine,_New_York|Lutikko ya St. John the Divine]] mu [[:en:New_York_City|kibuga New York]] . <ref name="boxturtle">http://www.boxturtlebulletin.com/2010/05/24/22899</ref> Oluvannyuma lw’okudda e Uganda mu 1968, Senyonjo yasindikibwa mu ttendekero lya [[:en:Theological_College_Mukuno|Theological College Mukuno]] era yasomesa ku ddiini y’ennono ya Africa okumala emyaka ena. <ref name="Agiro" /> Mu 1973 yakola n'ekibinja ky'abasaseredooti ab'[[:en:Roman_Catholic|Ekereziya Katolika]], [[:en:Seventh-day_Adventist_Church|Seventh-day Adventist]] n'ab'e [[:en:Anglican|Kkanisa y'aBakulisitaayo]] okuvvuunulira awamu Baibuli mu " [[:en:Luganda|luganda]] olw'omulembe guno". <ref name="Agiro" /> Yaweereza mu [[:en:Church_of_Uganda|Kkanisa ya Uganda]] era n'alondebwa okujjuza ekifo ekyali ekikalu eky'Omulabirizi w'obulabirizi bwa [[:en:West_Buganda|West Buganda]] mu 1974, ekifo kye yasigalamu okutuusa lwe yawummula mu 1998. <ref name="Agiro" /> <ref name="boxturtle" /> Mu 1983 Senyonjo yafuna diguli eyookusatu [[:en:Doctor_of_Ministry|diguli eyookusatu mu Buweereza]] okuva mu [[:en:Hartford_Theological_Seminary|Hartford Theological Seminary]], eyawa ensonga enkulu ez’okutegeera ensonga z’obufumbo n’ebikula by'abantu. <ref>https://web.archive.org/web/20140407075303/http://www.hartsem.edu/wp-content/uploads/praxis_august_2012.pdf</ref> <ref name="Clinton">https://web.archive.org/web/20140407075303/http://www.hartsem.edu/wp-content/uploads/praxis_august_2012.pdf</ref> == Enkola ye ey’okubuulirira == Oluvannyuma lw’okuwummula emirimu mu 1998, Senyonjo yatandika okubuulirira abantu, ng’ayeeyambisaokusoma kwe ku kikula ky'abantu n’okubuuliriira abafumbo. Mu nkola ye, yayogera mu ngeri ey’okusaasira eri bakkaasitoma abaali abali b'ebisiyaga, nga buli omu aweereza munne gyali. <ref name="boxturtle" /> Mu nkola ye ey’okubudaabuda abantu mu Kampala, yalabanga abalwadde abaaweranga 10 olunaku, ng’asaba doola 2.50 buli lusisinkana. <ref>https://web.archive.org/web/20140407084344/http://dailyxtra.com/canada/news/elderly-bishop-rocks-ugandas-gay-rights-movement</ref> == Okutuuka kwe ku ba LGBT n’okubalwanirira == Okuva mu mwaka gwa 2001 Senyonjo abadde atunuulirwa ng’omulwanirizi omukulu ow’ekibiina kya [[:en:LGBTQ|LGBTQ]] mu Uganda. Olw'okukkiriza nti "omuntu tekyetaagisa kusooka kukyusibwa kudda mu kikula kirala okusobola okwagalibwa Katonda", Senyonjo yatandikawo [[:en:Integrity_Uganda|Integrity Uganda]] ng'ettabi ly'ekitongole kya [[:en:Episcopal_Church_(United_States)|Episcopal Church]] LGBT outreach organization [[:en:Integrity_USA|Integrity USA]] . Yatandikawo ekifo mu kitundu ng’ekifo ekitali kya bulabe eri abasiyazi Bannayuganda, era n’akola okufunira abaagaanibwa amayumba n’emirimu oluvannyuma lw’[[:en:Outed|okugoberwa ebweru]] . <ref name="boxturtle" /> Mu Gwomukaaga 2008, Senyonjo yannyonnyola byakkiriza mu firimu ''[[:en:Voice_of_Witness|ya Voices of Witness Africa]]'' . Yagamba nti "Yesu yatulekera etteeka erisinga obukulu: 'Mwagalane nga nange bwe mbaagala.' Era sisobola kulaba ngeri muntu gy'ayagala munne ng'asosola omuntu oyo omulala nga tagenda mu buziba mu biki ebireetera omuntu ono okuba ky'ali. Noobuwombeefu bungi nga tatidde, yagamba nti Baibuli esobola okutaputibwa mu ngeri nnyingi, naye nti ekigambo kya Katonda ekituufu ye Yesu, " [[:en:Incarnation_(Christianity)|Ekigambo eyafuuka omuntu]] ", era nti mu [[:en:Gospel_of_Saint_John|Vvanjiri ya Yokaana Omutuukirivu]], waliwo ebintu Yesu bye yagamba nti tajja kusobola kubikkula mu kiseera ekyo, naye [[:en:Holy_Spirit|Omwoyo Omutukuvu]] by'agenda okubikkula ng'ekiseera kigenda kiyitawo. <ref>http://vimeo.com/10582664</ref> Mu 2009 Senyonjo yeetabye mu lukungaana olw'okulwanyisa ebisiyaga okuva nga Gwokusatu 5–7, 2009, olwatuumibwa "Okubikkula amazima agali emabega w'ebisiyaga n'enteekateeka y'ebisiyaga", olwalimu bannakyewa b'America [[:en:Scott_Lively|Scott Lively]], akulira [[:en:Exodus_International|Exodus International]] [[:en:Don_Schmierer|Don Schmierer]], n'omukiise [[:en:International_Healing_Foundation|w'ekitongole kya International Healing Foundation]] [[:en:Caleb_Lee_Brundidge|Caleb Lee Brundidge]] . Lively yannyonyola ku nteekateeka eyo nga "bbomu ya nukiriya ku nteekateeka y'abali b'ebisiyaga mu Uganda", olukung'aana luno lwakwataganya ebisiyaga [[:en:Nazism|n'obunazi]], okukozesa abaana abato, mukenenya [[:en:Rwandan_genocide|n'ekittabantu mu Rwanda]], era nga lubadde lumanyiddwa olw'okuleeta okuyigganyizibwa okutabangawo okwatuuka ku ntikko mu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|tteeka lya Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] . Senyonjo yayogeddeko ku nkolagana y’abeetabye mu ttabamiruka n’abakungu ba gavumenti ng’ekivuddeko ebbago lino okuleetebwa, n’obwetaavu bw’okusomesebwa ku bikwata ku kwewozaako [[:en:Homosexual_recruitment|kw’okuyingiza ebisiyaga]] mu masomero. Senyonjo agamba nti "Nnali mu kiseera ekimu nga banvunaana nti ngenda mu masomero era nga ngezaako okuyingiza abantu, nga bwe tuyinza okugamba, abantu mu bisiyaga, nga mu butuufu kuba kuwaayiriza. Era olaba, naye abantu bano bagenderera ki okukola kino?&nbsp;... Abantu abaagenda okwogera bino, balina ebigendererwa ebibi nnyo bye sitegeera." Senyonjo yayogera nga awakanya ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga era yali mu kibinja ekyagenda ewa Sipiika w’olukiiko okuliwakanya. Yagamba nti tekyali kya buntu, kyamenya [[:en:UN_Declaration_of_Human_Rights|ekirangiriro ky'ekibiina ky'amawanga amagatte ekikwata ku ddembe ly'obuntu]] era "n'enkwatagana engumu ey'amaka ga Uganda amanene", kyandifudde Uganda eggwanga ekkambwe, n'okwongera okusaasaana kw'akawuka akaleeta siriimu kuba abantu baali bajja kutya okunoonya obujjanjabi. <ref name="IntegrityNYC">https://sites.google.com/site/bishopchristophertour/</ref> Yaddamu ekitundu kyayo ng'alaga nti ebisiyaga si kibi, n'agamba nti "Abantu wano tebategeera bisiyaga kye ki. Singa baakitegeera, sirowooza nti bandikkirizza etteeka lino." <ref>http://www.huffingtonpost.com/2013/12/20/ugandan-homosexuality-bishop_n_4481437.html</ref> Mu Gwokutaano n'oGwomukaaga June 2010, ku myaka 78, Senyonjo yakola okutalaaga okwalimu okwogera mu Amerika ne Ireland okumala wiiki mukaaga, nga kwategekebwa [[:en:The_Reverend|Rev.]] [[:en:Canon_(priest)|Canon]] [[:en:Albert_Ogle|Albert Ogle]] . Yayogerera mu bibuga omwali [[:en:Los_Angeles|Los Angeles]], [[:en:Sacramento|Sacramento]], [[:en:San_Diego|San Diego]], [[:en:Orange_County,_California|Orange County]], [[:en:San_Francisco|San Francisco]], [[:en:Minneapolis|Minneapolis]], [[:en:New_York_City|ekibuga New York]], [[:en:Belfast|Belfast]] ne [[:en:Dublin|Dublin]] . <ref name="IntegrityNYC" /> Mu kutalaaga kuno yeetaba mu kutuuzibwa kwa [[:en:Right_Reverend|Rt Rev.]] [[:en:Mary_Glasspool|Mary Glasspool]], omulabirizi omukazi alya ebisiyaga eyasooka mu kkanisa ya Episcopal, nga kyali kimu ku by'okukola mu kutalaaga okwo okwamala wiiki mukaaga. <ref name="boxturtle" /> Mu 2010, Senyonjo yatandikawo ekitongole kya [[:en:St._Paul's_Foundation_for_International_Reconciliation|St. Paul’s Foundation for International Reconciliation]] okuwagira obwenkanya mu LGBT mu nsi yonna. <ref name="Blade">http://www.washingtonblade.com/2011/09/22/gay-friendly-ugandan-bishop-to-speak/</ref> <ref>http://stpaulsfdr.org/</ref> Ye dayirekita w’ekitongole kya [[:en:St._Paul's_Reconciliation_and_Equality_Centre|St. Paul’s Reconciliation and Equality Center]] (SPREC) mu Kampala mu Uganda. Enteekateeka za SPREC mulimu ebyobulamu, chapel n’okubuulirira, okuwagira n’okusembeza abantu mu n’embeera z’abantu, okutumbula okutandikawo emir''imu'' ( [[:en:Micro-loans|micro-loans]] ), okutumbula abakyala, n’okulwanirira eddembe ly’obuntu n’okusomesa. <ref>https://web.archive.org/web/20140407091833/http://www.stpaulsreconciliation.net/programsstpaul.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20140407091714/http://www.stpaulsreconciliation.net/SPREC_FundingRequest.pdf</ref> Mu Uganda Ekifo kino kikwataganye ne [[:en:Freedom_and_Roam_Uganda|Freedom and Roam Uganda]], [[:en:Spectrum_Uganda_Initiatives_Incorporated|Spectrum Uganda Initiatives Incorporated]], [[:en:Rainbow_Health_Foundation|Rainbow Health Foundation]] Mbarara, ne [[:en:Sexual_Minorities_Uganda|Sexual Minorities Uganda]] . <ref>https://web.archive.org/web/20140407092221/http://www.stpaulsreconciliation.net/aboutus.html</ref> Mu Gwokubiri 2011, Senyonjo yayanukula ku ettemu lya [[:en:David_Kato|David Kato]] n’ebbaluwa eteekwekerera gye yawandiikira Ssaabalabirizi [[:en:Rowan_Williams|Rowan Williams]] n’ekibiina kya [[:en:Anglican_Communion|Anglican Communion]], ng’asaba ekkanisa okwogera ku kuyigganyizibwa kw’abasajja abali b'ebisiyaga. <ref>https://sdlgbtn.com/news/2011/02/10/ugandan-bishop-christopher-senyonjo-breaks-silence-david-katos-murder</ref> Senyonjo yazannya mu firimu ya ''[[:en:God_Loves_Uganda|God Loves Uganda]]'', eyakwatibwa mu kiseera David Kato weyafiira mu 2011, era n’esooka okulagibwa mu [[:en:2013_Sundance_Film_Festival|kivvulu kya Sundance Film Festival ekya 2013]] . Firimu yali ekwata ku mirimu gy’ekibiina kyensi yonna ekya [[:en:International_House_of_Prayer|International House of Prayer]], ekyatumbula enteekateeka y’okulwanyisa ebisiyaga. <ref>https://web.archive.org/web/20140311050455/http://o.canada.com/entertainment/movies/movie-review-god-loves-uganda-a-frightening-infuriating-film/</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.godlovesuganda.com/bishop-christopher-senyonjo/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-01 |archive-date=2024-10-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241003125919/http://www.godlovesuganda.com/bishop-christopher-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomwenda 2011, Senyonjo yaddamu okujja mu Amerika mu kutalaaga kwe yatuuma "Compass for Compassion", ng'ayogerera mu bifo omwali n'ekkanisa ya [[:en:All_Souls_Memorial_Episcopal_Church|All Souls Memorial Episcopal Church]] e [[:en:Washington,_D.C.|Washington, DC]] <ref name="Blade" /> Mu Gwokusatu 2014, ku myaka 82, Senyonjo yagenda mu maaso n’okuweereza abakuŋŋaana mu kkanisa ey’ekiseera eyali eringa ofiisi entono mu [[:en:Kampala|Kampala]], wadde ng’omuwendo gwabwe gwakendeera , nga kiyinzika okuba nga kyava ku kutiisibwatiisibwa. <ref name="Muhumuza" /> Okusaba kubeerawo buli Ssande, ekibiina mwe kiyimba akayimba ka, " [[:en:What_a_Friend_We_Have_in_Jesus|What a Friend We Have in Jesus]] ", naye ebintu ebimanyiddwa ennyo mu ma kanisa ga Uganda amalala ng'abasumba okuleekaana okutendereza, [[:en:Speaking_in_tongues|okwogera mu nnimi]], n'okukuba Baibuli birekeddwawo. <ref>https://www.theguardian.com/world/2014/feb/09/uganda-gays-church-sanctuary-kampala</ref> Olw'obuwagizi bwe, Senyonjo atwalibwa nga "omukadde" w'ekibiina kya LGBT. <ref name="Muhumuza" /> Senyonjo yasooka okubaako byawandiika mu ''Bombastic Magazine'', ekitabo ekikwata ku kibiina kya Uganda ekya LGBTI ekyatongozebwa mu Gwekkumineebiri 2014. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kuchutimes.com/bombastic-magazine-online-edition/ |access-date=2025-08-01 |archive-date=2015-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150304161049/http://www.kuchutimes.com/bombastic-magazine-online-edition |url-status=dead }}</ref> <ref>http://76crimes.com/2014/12/22/lgbti-ugandans-tell-their-stories-in-their-own-magazine/</ref> Senyonjo yeegatta ku baali beekalakaasa olw’eddembe ly’aba LGBTI, ng'ayogera mu Jamaica mu kaweefube wa Montego Bay Pride mu 2016. <ref>https://76crimes.com/2017/01/09/modern-magic-in-jamaica-finding-freedom-building-pride/</ref> <ref>https://76crimes.com/2016/10/21/how-was-montego-bay-pride-a-success-let-me-count-the-ways/</ref> Nga 17 Ogwomusanvu, 2018, Yunivasite y’eLeeds yamuwa diguli ey’ekitiibwa eya Doctor of Laws, olw’omulimu ogw’amaanyi gwe yakola ng’omukulembeze w’eddiini era omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu mu kibiina kya LGBT mu Uganda. == Ebikolwa eby’okumuddamu == Mu kwanukula ku buweereza bwe mu Integrity Uganda, Senyonjo yagambibwa abakulu mu Kkanisa ya Uganda okuvumirira ekibiina kino n’okutegeeza bammemba baakyo nti beetaaga okukyuka badde eri Katonda. Olw’obutakkiriziganya na kifo kino, n’okugaana okuvumirira abavubuka bataano <ref name="Chumbley" /><ref name="Chumbley" /> be yali abuulirira mu 2001, emirimu gye egy’okukwasa n’okussa emikono ku bantu gyaziyizibwa Ssaabalabirizi w’Ekkanisa ya Uganda ku lw’olukiiko lw’Abalabirizi ba Uganda mu 2002, <ref name="COU">{{Cite web |url=http://churchofuganda.org/news/press-releases/church-of-uganda-disassociates-herself-from-christopher-ssenyonjo |title=Archive copy |access-date=2025-08-01 |archive-date=2011-07-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110726115355/http://churchofuganda.org/news/press-releases/church-of-uganda-disassociates-herself-from-christopher-ssenyonjo |url-status=dead }}</ref> akasiimo ke ak’emyaka 24 gy’amaze ng’aweereza ne kayimirizibwa, era n’ategeeza nti yatandika okufuna okutiisibwatiisibwa okuttibwa n’okutulugunyizibwa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-1-4817-0726-8</ref> Mu mwaka gwa 2006 Ssaabalabirizi [[:en:Henry_Luke_Orombi|Henry Luke Orombi]] bwe yali ayogera ku lw'ekkanisa ya Uganda yavumirira ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda nti "kibiina ekiwakanya" era ne beeyawulira ddala ku Senyonjo, n'ategeeza nti yali takyali mulabirizi era nti "babadde bawa amagezi ab'obuyinza bonna aba bulijjo mu Uganda nti layisinsi yonna eyalina Ssenyonjo ngeeyogera ku kutuuzibwa kwe mu Kkanisa ya Uganda yali tekyalimu nsa era nga tekikirizibwa." <ref name="COU" /> Senyonjo yaddamu nti, "Nnasingibwa mu Kkanisa ya Katonda. Ndi wa Kkanisa mu bw'akabona obw'obwakabaka obw'abakkiriza bonna." Yagamba nti akyali mmemba w’ekkanisa ya Uganda, era akakwate kokka k’alina n’ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda kwe kubawa obuweereza nga bamusabye. <ref name="NewVision" /> Ekiteeso kya Senate ekya California ekya California Senate Resolution 51, ekyasaba okwongera okwekenneenya enkozesa y’ekitundu [[:en:Section_501(c)(3)|501(c)(3)]] eky’obuzirakisa okulwanirira enkola ezisosola mu mawanga amalala, kyategeeza nti Senyonjo “abadde atalaaga California, Amerika, ne Bulaaya okusomesa n’okumanyisa abantu ku buzibu obw’amaanyi obwava ku bisiyaga obwaleeeta obunkeneke mu Uganda”, n’agonjoolako nga agamba nti “Senate esiima emirimu n'obuweereza bwa Right Reverend Christopher Senyonjo mu kaweefube w'okutondawo ekkanisa n'abantu bonna mu Uganda ebitaliimu kusosola nga basinziira ku kikula ky'abantu." <ref>http://leginfo.legislature.ca.gov/faces/billNavClient.xhtml?bill_id=200920100SR51&search_keywords</ref> Senyonjo yassibwa mu lukalala ' ''[[:en:Huffington_Post|Huffington Post]]'' olw'abantu ekkumi abasinga amaanyi mu ddiini mu 2010. Yayogerwako nti, "Omulabirizi alaga kye kitegeeza okuba n'obuvumu obw'okukakasa, n'okukkiriza okumala okubeera ku ludda lw'abo Yesu be yayita 'abatono mu bano.'" <ref>http://www.huffingtonpost.com/2010/12/27/10-most-influential-relig_n_801709.html#s215578&title=Anglican%20Bishop%20Christopher%20Senyonjo</ref> Senyonjo yafulumira mu firimu ya ''[[:en:Call_Me_Kuchu|Call Me Kuchu]]'' <ref>https://web.archive.org/web/20110128183430/http://callmekuchu.com/</ref> eyawangula awaadi mu 2012 ne ''[[:en:God_Loves_Uganda|God Loves Uganda]]'' (2013). <ref>https://web.archive.org/web/20140430013144/http://www.godlovesuganda.com/film/main-subjects/</ref> Mu 2012 Senyonjo yasiimibwa eyali Pulezidenti wa Amerika [[:en:Bill_Clinton|Bill Clinton]] n’aweebwa [[:en:Clinton_Global_Citizen_Award|awaadi ya Clinton Global Citizen Award]] olw’obukulembeze mu kuweereza eggwanga. <ref name="Clinton" /> <ref>http://www.independent.ie/irish-news/obrien-receives-prestigious-award-from-clinton-28814011.html</ref> Olunaku olwaddirira okuyisibwa kw'etteeka erirwanyisa ebisiyaga mu 2014, Senyonjo yayingizibwa mu lupapula lwa Uganda oluyitibwa ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]'' mu lukalala lw'amannya n'ebifaananyi bya "200 Top Homos" ebyatambuzibwa ennyo, ng'agambibwa okuba "omusaasizi" w'abali beebisiyaga. <ref name="Muhumuza" /> Ekiwandiiko mu ''[[:en:Think_Progress|Think Progress]]'' kyateebereza nti ayinza okusibwa wansi w'ebiragiro by'etteeka erigamba nti "Omuntu ayamba, abuulirira oba agula omulala okwenyigira mu bikolwa eby'ebisiyaga akola omusango era avunaanibwa, okusingisibwa omusango, okusibwa emyaka musanvu." <ref>http://thinkprogress.org/lgbt/2014/03/30/3420730/leader-defies-uganda-anti-gay-bill/</ref> ''[[Nigerian Watch|<nowiki>]</nowiki>]]'' <ref>https://web.archive.org/web/20140404204834/http://act.watchdog.net/petitions/4452</ref>[[Erasing 76 Crimes|​]]''[[Trending Newsroom|​]]Ekibinja ekirala ekiwakanya etteeka, [[:en:Erasing_76_Crimes|baasangulawo emisango 76]], ne bateekawo okubuusabuusa ku musango era ne bawandiika nti okubuulirira kwa Senyonjo mu ddiini tekwali kumenya mateeka,era nebategeeza nti ekitongole kya [[:en:Nigerian_Watch|Nigerian Watch]] ne[[:en:Trending_Newsroom|Trending Newsroom]] byali bimaze okufuna olugero olwo.'' <ref>http://76crimes.com/2014/04/02/support-for-gay-friendly-ugandan-bishop-needed/</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Buganda]] [[Category:Eddiini mu Buganda]] pf42x4xro779xzcyg9y9en4tukvryib 73671 73670 2026-09-01T15:08:19Z Musuuza 11013 nyongeddemu omutwe ogubadde gubulamu 73671 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Senyonjo''' (era '''Ssenyonjo''' ; yazaalibwa nga 8 Ogwekkumineebiri , 1931-19 Ogwomusanvu 2026) yali Munnayuganda omusumba w'enzikiriza y'aba Anglican era mulwanirizi w'[[:en:LGBT_rights_in_Uganda|eddembe ly'aba LGBT mu Uganda]] . Yasitulwa n’afuulibwa omulabirizi mu [[:en:Church_of_Uganda|Kkanisa ya Uganda]] mu 1974 n’awummula mu 1998. Mu 2001, baamugaana okuweereza. Wadde nga kigambibwa nti kino kyava ku ndowooza ye ku ddembe ly’abantu abali b'ebisiyaga, ekkanisa egamba nti kyava ku kwetaba kwe mu kutuuza omusajja okubeera omulabirizi w’ekkanisa Ekkanisa ya Uganda gy’etakwatagana nayo. Okuva olwo akolagana n'ekkanisa ya [[:en:Charismatic_Church_of_Uganda|Charismatic Church of Uganda]] ne progressive [[:en:Episcopal_Church_(United_States)|Episcopal Church]] of the United States, era n'atandikawo Integrity Uganda ne Saint Paul's Reconciliation and Equality Center mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Mu 2006 Ekkanisa ya Uganda yamulangirira nti "takyali mulabirizi" era n'esazaamu ebitiibwa bye byonna olwekyo. Olw’ensongaye, Senyonjo afunye ebitiibwa ebiwerako omuli ne awaadi ya [[:en:Clinton_Global_Citizen_Award|Clinton Global Citizen Award]], era ayitiddwa okwetaba mu firimu kwogera n’okutalaaga mu nsi yonna. == Ebyafaayo bye == === Okukula kwe === Okusinziira ku bimukwatako mu ''[[:en:The_Observer_(Uganda)|The Observer]]'' of Uganda, Senyonjo yazaalibwa Maria Mukulu Abul’awawe ne Erika Kapere nga 8 Ogwekkumineebiri, 1931, era yakulira mu disitulikiti y’e [[:en:Mubende|Mubende]] (kati eyitibwa [[:en:Kiboga|Kiboga]] ) mu [[:en:Singo|Singo]] sub-county. <ref name="Agiro">https://web.archive.org/web/20140407104907/http://www.observer.ug/new/archives/2006arch/features/poso/may/poso200604271.php</ref> Yasomera ku [[:en:Sinde_Primary_School|Sinde Primary School]] okutuusa ku myaka 10, n’akyuka n’agenda mu [[:en:Bukomero_Primary_School|Bukomero Primary School]], ng’abeera ne taata we omuto Douglas Kyeyune ne mukyala we Miriam. Anecdote emunnyonnyolako nti yatambulanga kilomitaazi 16 okutuuka e [[:en:Nalukolongo|Nalukolongo]] okufuna kkiro y’ennyama, Miriam bwe yabanga agiyoyezza ng’ali lubuto, akatale k'omukitundu ekyo bwe kaabanga tekagirina. <ref name="Agiro" /> Kitaawe yafa mu 1944, era Senyonjo n’agenda okubeera ne ssenga we e [[:en:Kitii|Kitii]], okumpi ne [[:en:Kasangati|Kasangati]] . Yagenda mu maaso n’okukola obulungi ku ssomero lya [[:en:Wampewo_Primary_School|Wampewo Primary School]] era oluvannyuma lwa P.6 n’agenda mu [[:en:King's_College_Budo|King’s College Budo]] mu 1947. Mu luwummula yatundanga ppaani wa ssenga we , kyamuviirako okusibwa okumala ekiro kimu ng’alina emyaka 13, oluvannyuma lw’omuserikale okulowooza nti yali abbye ssente mu kasanduuko k’ensimbi z’obuyambi akaali kasibiddwa. Yategeeza nti yamala ekiro ekyo mu kaduukulu nga talina bulangiti wadde engatto, ng’ali wamu n’abantu abaali abatali balongoofu era nga balina ensekere. <ref name="Agiro" /> Mu 1952 yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’alemererwa okumaliriza emisomo gy’obusawo, ky’agamba nti kyava ku kumala biseera bingi nnyo n’emikwano kubanga engeri gye yakuzibwamu yali temutegese kukwasaganya ddembe lya yunivasite. Mu 1954 yali asomesa Olungereza, okubala ne ssaayansi w’ebyobulamu mu ssomero lya [[:en:Luwule_Secondary_School|Luwule Secondary School]] . <ref name="Agiro" /> === Obufumbo n’abaana be === Mu 1959 yawasa mukyala we eyasooka Ruth Nakanwagi, n’adda ku mulimu oluvannyuma lw’ennaku 17; ku lunaku lwe lumu mukazi we yattibwa omusota ogw’obusagwa mu lusuku lwe. <ref name="Agiro" /> Mu 1963 yasisinkana mukyala we owookubiri Mary bwe yali akola ng'omusomesa ku ssomero lya [[:en:Ndejje_Demonstration_School|Ndejje Demonstration School]] . Baagattibwa mu Gwekkumineebiri gw’omwaka ogwo. <ref name="Agiro" /> Oluvannyuma Mary yalongoosebwa amaaso mu Amerika nga Senyonjo ali mu kwogera mu Washington mu 2011. <ref name="Chumbley">https://web.archive.org/web/20140407072403/http://www.edow.org/news/articles/2011/11/03/bishop-christopher-senyonjo-protect-us</ref> Senyonjo taata w’abaana musanvu, era naafunayo basatu baatazaala. We bwatuukira mu 2011, yali jjajja w’abaana munaana. <ref name="Chumbley" /> Abeera [[:en:Bukuto|Bukuto]], ekitundu ekiriraanye Kampala. <ref name="NewVision">https://web.archive.org/web/20120607215554/http://www.newvision.co.ug/PA/8/12/489711</ref> Olw’okusazaamu akasiimo ke, yeeyimirizaawo ku birabo okuva mu mikwano gye n’abaana be 10. <ref name="Muhumuza">http://thegrio.com/2014/03/31/ugandan-cleric-reaches-out-to-lgbt-community-in-spite-of-anti-gay-law/</ref> == Okufa kwe == Senyonjo yafa nga 19 Ogwomusanvu 2026, ng’alina emyaka 94. == Okutendekebwa kwe n’obuweereza mu by’eddiini == Oluvannyuma lw’okufa okw’ekikangabwa okwa mukyala we eyasooka mu 1959, Senyonjo yatandika okugenda mu kkanisa okumujjukira. Mu 1960 yeewandiisa ku lulwe okusoma [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|okutuula siniya ey'omukaaga]] , nga yasinga essira kulissa ku ssomo ly'abya ddiini. Oluvannyuma lw’okwebuuza ku nnyina ne mukwano gwe omukulu, Hannington Kintu, yategeeza nti yaloota omumuli ogutasobola kuzikizibwa, kye yatwala ng’okukakasa [[:en:Religious_calling|okuyitibwa]] kwe mu ddiini. Yatandika omusomo gwa dipuloma ogw’emyaka esatu mu [[:en:Buwalasi_Theological_College|Buwalasi Theological College]] mu 1961, n’atuzibwa ng’omudyankoni oluvannyuma lw’emyaka ebiri, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Union_Theological_Seminary_in_the_City_of_New_York|Union Theological Seminary]] mu Amerika. Yali avunaanyizibwako [[:en:Episcopal_Church_of_Epiphany|kkanisa ya Episcopal Church of Epiphany]] era n’alungamizibwanga Hugh McCandlas ku nsonga z'okutuuzibwa ku bw'omuuulizi, oluvannyuma ekyakolebwa Omulabirizi Donegan mu 1964. <ref name="Agiro" /> Yatuuzibwa mu [[:en:Cathedral_of_Saint_John_the_Divine,_New_York|Lutikko ya St. John the Divine]] mu [[:en:New_York_City|kibuga New York]] . <ref name="boxturtle">http://www.boxturtlebulletin.com/2010/05/24/22899</ref> Oluvannyuma lw’okudda e Uganda mu 1968, Senyonjo yasindikibwa mu ttendekero lya [[:en:Theological_College_Mukuno|Theological College Mukuno]] era yasomesa ku ddiini y’ennono ya Africa okumala emyaka ena. <ref name="Agiro" /> Mu 1973 yakola n'ekibinja ky'abasaseredooti ab'[[:en:Roman_Catholic|Ekereziya Katolika]], [[:en:Seventh-day_Adventist_Church|Seventh-day Adventist]] n'ab'e [[:en:Anglican|Kkanisa y'aBakulisitaayo]] okuvvuunulira awamu Baibuli mu " [[:en:Luganda|luganda]] olw'omulembe guno". <ref name="Agiro" /> Yaweereza mu [[:en:Church_of_Uganda|Kkanisa ya Uganda]] era n'alondebwa okujjuza ekifo ekyali ekikalu eky'Omulabirizi w'obulabirizi bwa [[:en:West_Buganda|West Buganda]] mu 1974, ekifo kye yasigalamu okutuusa lwe yawummula mu 1998. <ref name="Agiro" /> <ref name="boxturtle" /> Mu 1983 Senyonjo yafuna diguli eyookusatu [[:en:Doctor_of_Ministry|diguli eyookusatu mu Buweereza]] okuva mu [[:en:Hartford_Theological_Seminary|Hartford Theological Seminary]], eyawa ensonga enkulu ez’okutegeera ensonga z’obufumbo n’ebikula by'abantu. <ref>https://web.archive.org/web/20140407075303/http://www.hartsem.edu/wp-content/uploads/praxis_august_2012.pdf</ref> <ref name="Clinton">https://web.archive.org/web/20140407075303/http://www.hartsem.edu/wp-content/uploads/praxis_august_2012.pdf</ref> == Enkola ye ey’okubuulirira == Oluvannyuma lw’okuwummula emirimu mu 1998, Senyonjo yatandika okubuulirira abantu, ng’ayeeyambisaokusoma kwe ku kikula ky'abantu n’okubuuliriira abafumbo. Mu nkola ye, yayogera mu ngeri ey’okusaasira eri bakkaasitoma abaali abali b'ebisiyaga, nga buli omu aweereza munne gyali. <ref name="boxturtle" /> Mu nkola ye ey’okubudaabuda abantu mu Kampala, yalabanga abalwadde abaaweranga 10 olunaku, ng’asaba doola 2.50 buli lusisinkana. <ref>https://web.archive.org/web/20140407084344/http://dailyxtra.com/canada/news/elderly-bishop-rocks-ugandas-gay-rights-movement</ref> == Okutuuka kwe ku ba LGBT n’okubalwanirira == Okuva mu mwaka gwa 2001 Senyonjo abadde atunuulirwa ng’omulwanirizi omukulu ow’ekibiina kya [[:en:LGBTQ|LGBTQ]] mu Uganda. Olw'okukkiriza nti "omuntu tekyetaagisa kusooka kukyusibwa kudda mu kikula kirala okusobola okwagalibwa Katonda", Senyonjo yatandikawo [[:en:Integrity_Uganda|Integrity Uganda]] ng'ettabi ly'ekitongole kya [[:en:Episcopal_Church_(United_States)|Episcopal Church]] LGBT outreach organization [[:en:Integrity_USA|Integrity USA]] . Yatandikawo ekifo mu kitundu ng’ekifo ekitali kya bulabe eri abasiyazi Bannayuganda, era n’akola okufunira abaagaanibwa amayumba n’emirimu oluvannyuma lw’[[:en:Outed|okugoberwa ebweru]] . <ref name="boxturtle" /> Mu Gwomukaaga 2008, Senyonjo yannyonnyola byakkiriza mu firimu ''[[:en:Voice_of_Witness|ya Voices of Witness Africa]]'' . Yagamba nti "Yesu yatulekera etteeka erisinga obukulu: 'Mwagalane nga nange bwe mbaagala.' Era sisobola kulaba ngeri muntu gy'ayagala munne ng'asosola omuntu oyo omulala nga tagenda mu buziba mu biki ebireetera omuntu ono okuba ky'ali. Noobuwombeefu bungi nga tatidde, yagamba nti Baibuli esobola okutaputibwa mu ngeri nnyingi, naye nti ekigambo kya Katonda ekituufu ye Yesu, " [[:en:Incarnation_(Christianity)|Ekigambo eyafuuka omuntu]] ", era nti mu [[:en:Gospel_of_Saint_John|Vvanjiri ya Yokaana Omutuukirivu]], waliwo ebintu Yesu bye yagamba nti tajja kusobola kubikkula mu kiseera ekyo, naye [[:en:Holy_Spirit|Omwoyo Omutukuvu]] by'agenda okubikkula ng'ekiseera kigenda kiyitawo. <ref>http://vimeo.com/10582664</ref> Mu 2009 Senyonjo yeetabye mu lukungaana olw'okulwanyisa ebisiyaga okuva nga Gwokusatu 5–7, 2009, olwatuumibwa "Okubikkula amazima agali emabega w'ebisiyaga n'enteekateeka y'ebisiyaga", olwalimu bannakyewa b'America [[:en:Scott_Lively|Scott Lively]], akulira [[:en:Exodus_International|Exodus International]] [[:en:Don_Schmierer|Don Schmierer]], n'omukiise [[:en:International_Healing_Foundation|w'ekitongole kya International Healing Foundation]] [[:en:Caleb_Lee_Brundidge|Caleb Lee Brundidge]] . Lively yannyonyola ku nteekateeka eyo nga "bbomu ya nukiriya ku nteekateeka y'abali b'ebisiyaga mu Uganda", olukung'aana luno lwakwataganya ebisiyaga [[:en:Nazism|n'obunazi]], okukozesa abaana abato, mukenenya [[:en:Rwandan_genocide|n'ekittabantu mu Rwanda]], era nga lubadde lumanyiddwa olw'okuleeta okuyigganyizibwa okutabangawo okwatuuka ku ntikko mu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|tteeka lya Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] . Senyonjo yayogeddeko ku nkolagana y’abeetabye mu ttabamiruka n’abakungu ba gavumenti ng’ekivuddeko ebbago lino okuleetebwa, n’obwetaavu bw’okusomesebwa ku bikwata ku kwewozaako [[:en:Homosexual_recruitment|kw’okuyingiza ebisiyaga]] mu masomero. Senyonjo agamba nti "Nnali mu kiseera ekimu nga banvunaana nti ngenda mu masomero era nga ngezaako okuyingiza abantu, nga bwe tuyinza okugamba, abantu mu bisiyaga, nga mu butuufu kuba kuwaayiriza. Era olaba, naye abantu bano bagenderera ki okukola kino?&nbsp;... Abantu abaagenda okwogera bino, balina ebigendererwa ebibi nnyo bye sitegeera." Senyonjo yayogera nga awakanya ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga era yali mu kibinja ekyagenda ewa Sipiika w’olukiiko okuliwakanya. Yagamba nti tekyali kya buntu, kyamenya [[:en:UN_Declaration_of_Human_Rights|ekirangiriro ky'ekibiina ky'amawanga amagatte ekikwata ku ddembe ly'obuntu]] era "n'enkwatagana engumu ey'amaka ga Uganda amanene", kyandifudde Uganda eggwanga ekkambwe, n'okwongera okusaasaana kw'akawuka akaleeta siriimu kuba abantu baali bajja kutya okunoonya obujjanjabi. <ref name="IntegrityNYC">https://sites.google.com/site/bishopchristophertour/</ref> Yaddamu ekitundu kyayo ng'alaga nti ebisiyaga si kibi, n'agamba nti "Abantu wano tebategeera bisiyaga kye ki. Singa baakitegeera, sirowooza nti bandikkirizza etteeka lino." <ref>http://www.huffingtonpost.com/2013/12/20/ugandan-homosexuality-bishop_n_4481437.html</ref> Mu Gwokutaano n'oGwomukaaga June 2010, ku myaka 78, Senyonjo yakola okutalaaga okwalimu okwogera mu Amerika ne Ireland okumala wiiki mukaaga, nga kwategekebwa [[:en:The_Reverend|Rev.]] [[:en:Canon_(priest)|Canon]] [[:en:Albert_Ogle|Albert Ogle]] . Yayogerera mu bibuga omwali [[:en:Los_Angeles|Los Angeles]], [[:en:Sacramento|Sacramento]], [[:en:San_Diego|San Diego]], [[:en:Orange_County,_California|Orange County]], [[:en:San_Francisco|San Francisco]], [[:en:Minneapolis|Minneapolis]], [[:en:New_York_City|ekibuga New York]], [[:en:Belfast|Belfast]] ne [[:en:Dublin|Dublin]] . <ref name="IntegrityNYC" /> Mu kutalaaga kuno yeetaba mu kutuuzibwa kwa [[:en:Right_Reverend|Rt Rev.]] [[:en:Mary_Glasspool|Mary Glasspool]], omulabirizi omukazi alya ebisiyaga eyasooka mu kkanisa ya Episcopal, nga kyali kimu ku by'okukola mu kutalaaga okwo okwamala wiiki mukaaga. <ref name="boxturtle" /> Mu 2010, Senyonjo yatandikawo ekitongole kya [[:en:St._Paul's_Foundation_for_International_Reconciliation|St. Paul’s Foundation for International Reconciliation]] okuwagira obwenkanya mu LGBT mu nsi yonna. <ref name="Blade">http://www.washingtonblade.com/2011/09/22/gay-friendly-ugandan-bishop-to-speak/</ref> <ref>http://stpaulsfdr.org/</ref> Ye dayirekita w’ekitongole kya [[:en:St._Paul's_Reconciliation_and_Equality_Centre|St. Paul’s Reconciliation and Equality Center]] (SPREC) mu Kampala mu Uganda. Enteekateeka za SPREC mulimu ebyobulamu, chapel n’okubuulirira, okuwagira n’okusembeza abantu mu n’embeera z’abantu, okutumbula okutandikawo emir''imu'' ( [[:en:Micro-loans|micro-loans]] ), okutumbula abakyala, n’okulwanirira eddembe ly’obuntu n’okusomesa. <ref>https://web.archive.org/web/20140407091833/http://www.stpaulsreconciliation.net/programsstpaul.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20140407091714/http://www.stpaulsreconciliation.net/SPREC_FundingRequest.pdf</ref> Mu Uganda Ekifo kino kikwataganye ne [[:en:Freedom_and_Roam_Uganda|Freedom and Roam Uganda]], [[:en:Spectrum_Uganda_Initiatives_Incorporated|Spectrum Uganda Initiatives Incorporated]], [[:en:Rainbow_Health_Foundation|Rainbow Health Foundation]] Mbarara, ne [[:en:Sexual_Minorities_Uganda|Sexual Minorities Uganda]] . <ref>https://web.archive.org/web/20140407092221/http://www.stpaulsreconciliation.net/aboutus.html</ref> Mu Gwokubiri 2011, Senyonjo yayanukula ku ettemu lya [[:en:David_Kato|David Kato]] n’ebbaluwa eteekwekerera gye yawandiikira Ssaabalabirizi [[:en:Rowan_Williams|Rowan Williams]] n’ekibiina kya [[:en:Anglican_Communion|Anglican Communion]], ng’asaba ekkanisa okwogera ku kuyigganyizibwa kw’abasajja abali b'ebisiyaga. <ref>https://sdlgbtn.com/news/2011/02/10/ugandan-bishop-christopher-senyonjo-breaks-silence-david-katos-murder</ref> Senyonjo yazannya mu firimu ya ''[[:en:God_Loves_Uganda|God Loves Uganda]]'', eyakwatibwa mu kiseera David Kato weyafiira mu 2011, era n’esooka okulagibwa mu [[:en:2013_Sundance_Film_Festival|kivvulu kya Sundance Film Festival ekya 2013]] . Firimu yali ekwata ku mirimu gy’ekibiina kyensi yonna ekya [[:en:International_House_of_Prayer|International House of Prayer]], ekyatumbula enteekateeka y’okulwanyisa ebisiyaga. <ref>https://web.archive.org/web/20140311050455/http://o.canada.com/entertainment/movies/movie-review-god-loves-uganda-a-frightening-infuriating-film/</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.godlovesuganda.com/bishop-christopher-senyonjo/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-01 |archive-date=2024-10-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241003125919/http://www.godlovesuganda.com/bishop-christopher-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomwenda 2011, Senyonjo yaddamu okujja mu Amerika mu kutalaaga kwe yatuuma "Compass for Compassion", ng'ayogerera mu bifo omwali n'ekkanisa ya [[:en:All_Souls_Memorial_Episcopal_Church|All Souls Memorial Episcopal Church]] e [[:en:Washington,_D.C.|Washington, DC]] <ref name="Blade" /> Mu Gwokusatu 2014, ku myaka 82, Senyonjo yagenda mu maaso n’okuweereza abakuŋŋaana mu kkanisa ey’ekiseera eyali eringa ofiisi entono mu [[:en:Kampala|Kampala]], wadde ng’omuwendo gwabwe gwakendeera , nga kiyinzika okuba nga kyava ku kutiisibwatiisibwa. <ref name="Muhumuza" /> Okusaba kubeerawo buli Ssande, ekibiina mwe kiyimba akayimba ka, " [[:en:What_a_Friend_We_Have_in_Jesus|What a Friend We Have in Jesus]] ", naye ebintu ebimanyiddwa ennyo mu ma kanisa ga Uganda amalala ng'abasumba okuleekaana okutendereza, [[:en:Speaking_in_tongues|okwogera mu nnimi]], n'okukuba Baibuli birekeddwawo. <ref>https://www.theguardian.com/world/2014/feb/09/uganda-gays-church-sanctuary-kampala</ref> Olw'obuwagizi bwe, Senyonjo atwalibwa nga "omukadde" w'ekibiina kya LGBT. <ref name="Muhumuza" /> Senyonjo yasooka okubaako byawandiika mu ''Bombastic Magazine'', ekitabo ekikwata ku kibiina kya Uganda ekya LGBTI ekyatongozebwa mu Gwekkumineebiri 2014. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kuchutimes.com/bombastic-magazine-online-edition/ |access-date=2025-08-01 |archive-date=2015-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150304161049/http://www.kuchutimes.com/bombastic-magazine-online-edition |url-status=dead }}</ref> <ref>http://76crimes.com/2014/12/22/lgbti-ugandans-tell-their-stories-in-their-own-magazine/</ref> Senyonjo yeegatta ku baali beekalakaasa olw’eddembe ly’aba LGBTI, ng'ayogera mu Jamaica mu kaweefube wa Montego Bay Pride mu 2016. <ref>https://76crimes.com/2017/01/09/modern-magic-in-jamaica-finding-freedom-building-pride/</ref> <ref>https://76crimes.com/2016/10/21/how-was-montego-bay-pride-a-success-let-me-count-the-ways/</ref> Nga 17 Ogwomusanvu, 2018, Yunivasite y’eLeeds yamuwa diguli ey’ekitiibwa eya Doctor of Laws, olw’omulimu ogw’amaanyi gwe yakola ng’omukulembeze w’eddiini era omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu mu kibiina kya LGBT mu Uganda. == Ebikolwa eby’okumuddamu == Mu kwanukula ku buweereza bwe mu Integrity Uganda, Senyonjo yagambibwa abakulu mu Kkanisa ya Uganda okuvumirira ekibiina kino n’okutegeeza bammemba baakyo nti beetaaga okukyuka badde eri Katonda. Olw’obutakkiriziganya na kifo kino, n’okugaana okuvumirira abavubuka bataano <ref name="Chumbley" /><ref name="Chumbley" /> be yali abuulirira mu 2001, emirimu gye egy’okukwasa n’okussa emikono ku bantu gyaziyizibwa Ssaabalabirizi w’Ekkanisa ya Uganda ku lw’olukiiko lw’Abalabirizi ba Uganda mu 2002, <ref name="COU">{{Cite web |url=http://churchofuganda.org/news/press-releases/church-of-uganda-disassociates-herself-from-christopher-ssenyonjo |title=Archive copy |access-date=2025-08-01 |archive-date=2011-07-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110726115355/http://churchofuganda.org/news/press-releases/church-of-uganda-disassociates-herself-from-christopher-ssenyonjo |url-status=dead }}</ref> akasiimo ke ak’emyaka 24 gy’amaze ng’aweereza ne kayimirizibwa, era n’ategeeza nti yatandika okufuna okutiisibwatiisibwa okuttibwa n’okutulugunyizibwa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-1-4817-0726-8</ref> Mu mwaka gwa 2006 Ssaabalabirizi [[:en:Henry_Luke_Orombi|Henry Luke Orombi]] bwe yali ayogera ku lw'ekkanisa ya Uganda yavumirira ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda nti "kibiina ekiwakanya" era ne beeyawulira ddala ku Senyonjo, n'ategeeza nti yali takyali mulabirizi era nti "babadde bawa amagezi ab'obuyinza bonna aba bulijjo mu Uganda nti layisinsi yonna eyalina Ssenyonjo ngeeyogera ku kutuuzibwa kwe mu Kkanisa ya Uganda yali tekyalimu nsa era nga tekikirizibwa." <ref name="COU" /> Senyonjo yaddamu nti, "Nnasingibwa mu Kkanisa ya Katonda. Ndi wa Kkanisa mu bw'akabona obw'obwakabaka obw'abakkiriza bonna." Yagamba nti akyali mmemba w’ekkanisa ya Uganda, era akakwate kokka k’alina n’ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda kwe kubawa obuweereza nga bamusabye. <ref name="NewVision" /> Ekiteeso kya Senate ekya California ekya California Senate Resolution 51, ekyasaba okwongera okwekenneenya enkozesa y’ekitundu [[:en:Section_501(c)(3)|501(c)(3)]] eky’obuzirakisa okulwanirira enkola ezisosola mu mawanga amalala, kyategeeza nti Senyonjo “abadde atalaaga California, Amerika, ne Bulaaya okusomesa n’okumanyisa abantu ku buzibu obw’amaanyi obwava ku bisiyaga obwaleeeta obunkeneke mu Uganda”, n’agonjoolako nga agamba nti “Senate esiima emirimu n'obuweereza bwa Right Reverend Christopher Senyonjo mu kaweefube w'okutondawo ekkanisa n'abantu bonna mu Uganda ebitaliimu kusosola nga basinziira ku kikula ky'abantu." <ref>http://leginfo.legislature.ca.gov/faces/billNavClient.xhtml?bill_id=200920100SR51&search_keywords</ref> Senyonjo yassibwa mu lukalala ' ''[[:en:Huffington_Post|Huffington Post]]'' olw'abantu ekkumi abasinga amaanyi mu ddiini mu 2010. Yayogerwako nti, "Omulabirizi alaga kye kitegeeza okuba n'obuvumu obw'okukakasa, n'okukkiriza okumala okubeera ku ludda lw'abo Yesu be yayita 'abatono mu bano.'" <ref>http://www.huffingtonpost.com/2010/12/27/10-most-influential-relig_n_801709.html#s215578&title=Anglican%20Bishop%20Christopher%20Senyonjo</ref> Senyonjo yafulumira mu firimu ya ''[[:en:Call_Me_Kuchu|Call Me Kuchu]]'' <ref>https://web.archive.org/web/20110128183430/http://callmekuchu.com/</ref> eyawangula awaadi mu 2012 ne ''[[:en:God_Loves_Uganda|God Loves Uganda]]'' (2013). <ref>https://web.archive.org/web/20140430013144/http://www.godlovesuganda.com/film/main-subjects/</ref> Mu 2012 Senyonjo yasiimibwa eyali Pulezidenti wa Amerika [[:en:Bill_Clinton|Bill Clinton]] n’aweebwa [[:en:Clinton_Global_Citizen_Award|awaadi ya Clinton Global Citizen Award]] olw’obukulembeze mu kuweereza eggwanga. <ref name="Clinton" /> <ref>http://www.independent.ie/irish-news/obrien-receives-prestigious-award-from-clinton-28814011.html</ref> Olunaku olwaddirira okuyisibwa kw'etteeka erirwanyisa ebisiyaga mu 2014, Senyonjo yayingizibwa mu lupapula lwa Uganda oluyitibwa ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]'' mu lukalala lw'amannya n'ebifaananyi bya "200 Top Homos" ebyatambuzibwa ennyo, ng'agambibwa okuba "omusaasizi" w'abali beebisiyaga. <ref name="Muhumuza" /> Ekiwandiiko mu ''[[:en:Think_Progress|Think Progress]]'' kyateebereza nti ayinza okusibwa wansi w'ebiragiro by'etteeka erigamba nti "Omuntu ayamba, abuulirira oba agula omulala okwenyigira mu bikolwa eby'ebisiyaga akola omusango era avunaanibwa, okusingisibwa omusango, okusibwa emyaka musanvu." <ref>http://thinkprogress.org/lgbt/2014/03/30/3420730/leader-defies-uganda-anti-gay-bill/</ref> ''[[Nigerian Watch|<nowiki>]</nowiki>]]'' <ref>https://web.archive.org/web/20140404204834/http://act.watchdog.net/petitions/4452</ref>[[Erasing 76 Crimes|​]]''[[Trending Newsroom|​]]Ekibinja ekirala ekiwakanya etteeka, [[:en:Erasing_76_Crimes|baasangulawo emisango 76]], ne bateekawo okubuusabuusa ku musango era ne bawandiika nti okubuulirira kwa Senyonjo mu ddiini tekwali kumenya mateeka,era nebategeeza nti ekitongole kya [[:en:Nigerian_Watch|Nigerian Watch]] ne[[:en:Trending_Newsroom|Trending Newsroom]] byali bimaze okufuna olugero olwo.'' <ref>http://76crimes.com/2014/04/02/support-for-gay-friendly-ugandan-bishop-needed/</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Buganda]] [[Category:Eddiini mu Buganda]] e8g6m9mimlikhzqu5w11hvz3ehpczoa 73691 73671 2026-09-01T16:57:48Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika 73691 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Senyonjo''' (era '''Ssenyonjo''' ; yazaalibwa nga 8 Ogwekkumineebiri , 1931-19 Ogwomusanvu 2026) yali Munnayuganda omusumba w'enzikiriza y'aba Anglican era mulwanirizi w'[[:en:LGBT_rights_in_Uganda|eddembe ly'aba LGBT mu Uganda]] . Yasitulwa n’afuulibwa omulabirizi mu [[:en:Church_of_Uganda|Kkanisa ya Uganda]] mu 1974 n’awummula mu 1998. Mu 2001, baamugaana okuweereza. Wadde nga kigambibwa nti kino kyava ku ndowooza ye ku ddembe ly’abantu abali b'ebisiyaga, ekkanisa egamba nti kyava ku kwetaba kwe mu kutuuza omusajja okubeera omulabirizi w’ekkanisa Ekkanisa ya Uganda gy’etakwatagana nayo. Okuva olwo akolagana n'ekkanisa ya [[:en:Charismatic_Church_of_Uganda|Charismatic Church of Uganda]] ne progressive [[:en:Episcopal_Church_(United_States)|Episcopal Church]] of the United States, era n'atandikawo Integrity Uganda ne Saint Paul's Reconciliation and Equality Center mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Mu 2006 Ekkanisa ya Uganda yamulangirira nti "takyali mulabirizi" era n'esazaamu ebitiibwa bye byonna olwekyo. Olw’ensongaye, Senyonjo afunye ebitiibwa ebiwerako omuli ne awaadi ya [[:en:Clinton_Global_Citizen_Award|Clinton Global Citizen Award]], era ayitiddwa okwetaba mu firimu kwogera n’okutalaaga mu nsi yonna. == Ebyafaayo bye == === Okukula kwe === Okusinziira ku bimukwatako mu ''[[:en:The_Observer_(Uganda)|The Observer]]'' of Uganda, Senyonjo yazaalibwa Maria Mukulu Abul’awawe ne Erika Kapere nga 8 Ogwekkumineebiri, 1931, era yakulira mu disitulikiti y’e [[:en:Mubende|Mubende]] (kati eyitibwa [[:en:Kiboga|Kiboga]] ) mu [[:en:Singo|Singo]] sub-county. <ref name="Agiro">https://web.archive.org/web/20140407104907/http://www.observer.ug/new/archives/2006arch/features/poso/may/poso200604271.php</ref> Yasomera ku [[:en:Sinde_Primary_School|Sinde Primary School]] okutuusa ku myaka 10, n’akyuka n’agenda mu [[:en:Bukomero_Primary_School|Bukomero Primary School]], ng’abeera ne taata we omuto Douglas Kyeyune ne mukyala we Miriam. Anecdote emunnyonnyolako nti yatambulanga kilomitaazi 16 okutuuka e [[:en:Nalukolongo|Nalukolongo]] okufuna kkiro y’ennyama, Miriam bwe yabanga agiyoyezza ng’ali lubuto, akatale k'omukitundu ekyo bwe kaabanga tekagirina. <ref name="Agiro" /> Kitaawe yafa mu 1944, era Senyonjo n’agenda okubeera ne ssenga we e [[:en:Kitii|Kitii]], okumpi ne [[:en:Kasangati|Kasangati]] . Yagenda mu maaso n’okukola obulungi ku ssomero lya [[:en:Wampewo_Primary_School|Wampewo Primary School]] era oluvannyuma lwa P.6 n’agenda mu [[:en:King's_College_Budo|King’s College Budo]] mu 1947. Mu luwummula yatundanga ppaani wa ssenga we , kyamuviirako okusibwa okumala ekiro kimu ng’alina emyaka 13, oluvannyuma lw’omuserikale okulowooza nti yali abbye ssente mu kasanduuko k’ensimbi z’obuyambi akaali kasibiddwa. Yategeeza nti yamala ekiro ekyo mu kaduukulu nga talina bulangiti wadde engatto, ng’ali wamu n’abantu abaali abatali balongoofu era nga balina ensekere. <ref name="Agiro" /> Mu 1952 yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’alemererwa okumaliriza emisomo gy’obusawo, ky’agamba nti kyava ku kumala biseera bingi nnyo n’emikwano kubanga engeri gye yakuzibwamu yali temutegese kukwasaganya ddembe lya yunivasite. Mu 1954 yali asomesa Olungereza, okubala ne ssaayansi w’ebyobulamu mu ssomero lya [[:en:Luwule_Secondary_School|Luwule Secondary School]] . <ref name="Agiro" /> === Obufumbo n’abaana be === Mu 1959 yawasa mukyala we eyasooka Ruth Nakanwagi, n’adda ku mulimu oluvannyuma lw’ennaku 17; ku lunaku lwe lumu mukazi we yattibwa omusota ogw’obusagwa mu lusuku lwe. <ref name="Agiro" /> Mu 1963 yasisinkana mukyala we owookubiri Mary bwe yali akola ng'omusomesa ku ssomero lya [[:en:Ndejje_Demonstration_School|Ndejje Demonstration School]] . Baagattibwa mu Gwekkumineebiri gw’omwaka ogwo. <ref name="Agiro" /> Oluvannyuma Mary yalongoosebwa amaaso mu Amerika nga Senyonjo ali mu kwogera mu Washington mu 2011. <ref name="Chumbley">https://web.archive.org/web/20140407072403/http://www.edow.org/news/articles/2011/11/03/bishop-christopher-senyonjo-protect-us</ref> Senyonjo taata w’abaana musanvu, era naafunayo basatu baatazaala. We bwatuukira mu 2011, yali jjajja w’abaana munaana. <ref name="Chumbley" /> Abeera [[:en:Bukuto|Bukuto]], ekitundu ekiriraanye Kampala. <ref name="NewVision">https://web.archive.org/web/20120607215554/http://www.newvision.co.ug/PA/8/12/489711</ref> Olw’okusazaamu akasiimo ke, yeeyimirizaawo ku birabo okuva mu mikwano gye n’abaana be 10. <ref name="Muhumuza">http://thegrio.com/2014/03/31/ugandan-cleric-reaches-out-to-lgbt-community-in-spite-of-anti-gay-law/</ref> == Okufa kwe == Senyonjo yafa nga 19 Ogwomusanvu 2026, ng’alina emyaka 94. == Okutendekebwa kwe n’obuweereza mu by’eddiini == Oluvannyuma lw’okufa okw’ekikangabwa okwa mukyala we eyasooka mu 1959, Senyonjo yatandika okugenda mu kkanisa okumujjukira. Mu 1960 yeewandiisa ku lulwe okusoma [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|okutuula siniya ey'omukaaga]] , nga essira yasinga kulissa ku ssomo ly'abya ddiini. Oluvannyuma lw’okwebuuza ku nnyina ne mukwano gwe omukulu, Hannington Kintu, yategeeza nti yaloota omumuli ogutasobola kuzikizibwa, kye yatwala ng’okukakasa [[:en:Religious_calling|okuyitibwa]] kwe mu ddiini. Yatandika omusomo gwa dipuloma ogw’emyaka esatu mu [[:en:Buwalasi_Theological_College|Buwalasi Theological College]] mu 1961, n’atuuzibwa ng’omudyankoni oluvannyuma lw’emyaka ebiri, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Union_Theological_Seminary_in_the_City_of_New_York|Union Theological Seminary]] mu Amerika. Yali avunaanyizibwa [[:en:Episcopal_Church_of_Epiphany|kkanisa ya Episcopal Church of Epiphany]] era n’alungamizibwanga Hugh McCandlas ku nsonga z'okutuuzibwa ku bw'obubuulizi, oluvannyuma ekyakolebwa Omulabirizi Donegan mu 1964. <ref name="Agiro" /> Yatuuzibwa mu [[:en:Cathedral_of_Saint_John_the_Divine,_New_York|Lutikko ya St. John the Divine]] mu [[:en:New_York_City|kibuga New York]] . <ref name="boxturtle">http://www.boxturtlebulletin.com/2010/05/24/22899</ref> Oluvannyuma lw’okudda e Uganda mu 1968, Senyonjo yasindikibwa mu ttendekero lya [[:en:Theological_College_Mukuno|Theological College Mukuno]] era yasomesa ku ddiini y’ennono ya Afirika okumala emyaka ena. <ref name="Agiro" /> Mu 1973 yakola n'ekibinja ky'abasaseredooti ab'[[:en:Roman_Catholic|Ekereziya Katolika]], [[:en:Seventh-day_Adventist_Church|Seventh-day Adventist]] n'ab'e [[:en:Anglican|Kkanisa y'aBakulisitaayo]] okuvvuunulira awamu Baibuli mu " [[:en:Luganda|luganda]] olw'omulembe guno". <ref name="Agiro" /> Yaweereza mu [[:en:Church_of_Uganda|Kkanisa ya Uganda]] era n'alondebwa okujjuza ekifo ekyali ekikalu eky'Omulabirizi w'obulabirizi bwa [[:en:West_Buganda|West Buganda]] mu 1974, ekifo kye yasigalamu okutuusa lwe yawummula mu 1998. <ref name="Agiro" /> <ref name="boxturtle" /> Mu 1983 Senyonjo yafuna diguli eyookusatu [[:en:Doctor_of_Ministry|diguli eyookusatu mu Buweereza]] okuva mu [[:en:Hartford_Theological_Seminary|Hartford Theological Seminary]], eyawa ensonga enkulu ez’okutegeera obufumbo n'ensonga zoomukisenge ez'okwegatta. <ref>https://web.archive.org/web/20140407075303/http://www.hartsem.edu/wp-content/uploads/praxis_august_2012.pdf</ref> <ref name="Clinton">https://web.archive.org/web/20140407075303/http://www.hartsem.edu/wp-content/uploads/praxis_august_2012.pdf</ref> == Enkola y’okubuulirira n’okuwabula. == Oluvannyuma lw’okuwummula emirimu mu 1998, Senyonjo yatandika okubuulirira abantu, ng’ayeeyambisa okusoma kwe ku kikula ky'abantu n’okubuuliriira abafumbo. Mu nkola ye, yayogera mu ngeri ey’okusaasira eri bakkaasitoma abaali abali b'ebisiyaga, nga buli omu aweereza munne gyali. <ref name="boxturtle" /> Mu nkola ye ey’okubudaabuda abantu mu Kampala, yalabanga abalwadde abaaweranga 10 olunaku, ng’asaba doola 2.50 buli lusisinkana. <ref>https://web.archive.org/web/20140407084344/http://dailyxtra.com/canada/news/elderly-bishop-rocks-ugandas-gay-rights-movement</ref> == Okutuukirira n’okuwolereza abantu ba LGBT. == Okuva mu mwaka gwa 2001 Senyonjo abadde atunuulirwa ng’omulwanirizi omukulu ow’ekibiina kya [[:en:LGBTQ|LGBTQ]] mu Uganda. Olw'okukkiriza nti "omuntu tekyetaagisa kusooka kukyusibwa kudda mu kikula kirala okusobola okwagalibwa Katonda", Senyonjo yatandikawo [[:en:Integrity_Uganda|Integrity Uganda]] ng'ettabi ly'ekitongole kya [[:en:Episcopal_Church_(United_States)|Episcopal Church]] LGBT outreach organization [[:en:Integrity_USA|Integrity USA]] . Yatandikawo ekifo mu kitundu ng’ekifo ekitali kya bulabe eri abasiyazi Bannayuganda, era n’akola okufunira abaagaanibwa amayumba n’emirimu oluvannyuma lw’[[:en:Outed|okugoberwa ebweru]] . <ref name="boxturtle" /> Mu Gwomukaaga 2008, Senyonjo yannyonnyola byakkiriza mu firimu ''[[:en:Voice_of_Witness|ya Voices of Witness Africa]]'' . Yagamba nti "Yesu yatulekera etteeka erisinga obukulu: 'Mwagalane nga nange bwe mbaagala.' Era sisobola kulaba ngeri muntu gy'ayagala munne ng'asosola omuntu oyo omulala nga tagenda mu buziba mu biki ebireetera omuntu ono okuba ky'ali. Noobuwombeefu bungi nga tatidde, yagamba nti Baibuli esobola okutaputibwa mu ngeri nnyingi, naye nti ekigambo kya Katonda ekituufu ye Yesu, " [[:en:Incarnation_(Christianity)|Ekigambo eyafuuka omuntu]] ", era nti mu [[:en:Gospel_of_Saint_John|Vvanjiri ya Yokaana Omutuukirivu]], waliwo ebintu Yesu bye yagamba nti tajja kusobola kubikkula mu kiseera ekyo, naye [[:en:Holy_Spirit|Omwoyo Omutukuvu]] by'agenda okubikkula ng'ekiseera kigenda kiyitawo. <ref>http://vimeo.com/10582664</ref> Mu 2009 Senyonjo yeetaba mu lukungaana olw'okulwanyisa ebisiyaga okuva mu Gwokusatu 5–7, 2009, olwatuumibwa "Okubikkula amazima agali emabega w'ebisiyaga n'enteekateeka y'ebisiyaga", olwalimu bannakyewa b'America [[:en:Scott_Lively|Scott Lively]], akulira [[:en:Exodus_International|Exodus International]] [[:en:Don_Schmierer|Don Schmierer]], n'omukiise [[:en:International_Healing_Foundation|w'ekitongole kya International Healing Foundation]] [[:en:Caleb_Lee_Brundidge|Caleb Lee Brundidge]] . Lively yannyonyola ku nteekateeka eyo nga "bbomu ya nyukiriya ku nteekateeka y'abali b'ebisiyaga mu Uganda", olukungaana luno lwakwataganya ebisiyaga [[:en:Nazism|n'obunazi]], okukozesa abaana abato, mukenenya [[:en:Rwandan_genocide|n'ekittabantu mu Rwanda]], era nga lubadde lumanyiddwa olw'okuleeta okuyigganyizibwa okutabangawo okwatuuka ku ntikko mu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|tteeka lya Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] . Senyonjo yayogerako ku nkolagana y’abeetabye mu ttaabamiruka n’abakungu ba gavumenti ng’ekivuddeko ebbago lino okuleetebwa, n’obwetaavu bw’okusomesebwa ku bikwata ku kwewozaako [[:en:Homosexual_recruitment|kw’okuyingiza ebisiyaga]] mu masomero. Senyonjo agamba nti "Nnali mu kiseera ekimu nga banvunaana nti ngenda mu masomero era nga ngezaako okuyingiza abantu, nga bwe tuyinza okugamba, abantu mu bisiyaga, nga mu butuufu kuba kuwaayiriza. Era olaba, naye abantu bano bagenderera ki okukola kino?&nbsp;... Abantu abaagenda okwogera bino, balina ebigendererwa ebibi ennyo bye sitegeera." Senyonjo yayogera nga awakanya ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga era yali mu kibinja ekyagenda ewa Sipiika w’olukiiko okuliwakanya. Yagamba nti tekyali kya buntu, kyamenya [[:en:UN_Declaration_of_Human_Rights|ekirangiriro ky'ekibiina ky'amawanga amagatte ekikwata ku ddembe ly'obuntu]] era "n'enkwatagana engumu ey'amaka ga Uganda amanene", kyandifudde Uganda eggwanga ekkambwe, n'okwongera okusaasaana kw'akawuka akaleeta siriimu kuba abantu baali bajja kutya okunoonya obujjanjabi. <ref name="IntegrityNYC">https://sites.google.com/site/bishopchristophertour/</ref> Yaddamu ekitundu kyayo ng'alaga nti ebisiyaga si kibi, n'agamba nti "Abantu wano tebategeera bisiyaga kye ki. Singa baakitegeera, sirowooza nti bandikkirizza etteeka lino." <ref>http://www.huffingtonpost.com/2013/12/20/ugandan-homosexuality-bishop_n_4481437.html</ref> Mu Gwokutaano n'oGwomukaaga 2010, ku myaka 78, Senyonjo yakola okutalaaga okwalimu okwogera mu Amerika ne Ireland okumala wiiki mukaaga, nga kwategekebwa [[:en:The_Reverend|Rev.]] [[:en:Canon_(priest)|Canon]] [[:en:Albert_Ogle|Albert Ogle]] . Yayogerera mu bibuga omwali [[:en:Los_Angeles|Los Angeles]], [[:en:Sacramento|Sacramento]], [[:en:San_Diego|San Diego]], [[:en:Orange_County,_California|Orange County]], [[:en:San_Francisco|San Francisco]], [[:en:Minneapolis|Minneapolis]], [[:en:New_York_City|ekibuga New York]], [[:en:Belfast|Belfast]] ne [[:en:Dublin|Dublin]] . <ref name="IntegrityNYC" /> Mu kutalaaga kuno yeetaba mu kutuuzibwa kwa [[:en:Right_Reverend|Rt Rev.]] [[:en:Mary_Glasspool|Mary Glasspool]], omulabirizi omukazi alya ebisiyaga eyasooka mu kkanisa ya Episcopal, nga kyali kimu ku by'okukola mu kutalaaga okwo okwamala wiiki mukaaga. <ref name="boxturtle" /> Mu 2010, Senyonjo yatandikawo ekitongole kya [[:en:St._Paul's_Foundation_for_International_Reconciliation|St. Paul’s Foundation for International Reconciliation]] okuwagira obwenkanya mu LGBT mu nsi yonna. <ref name="Blade">http://www.washingtonblade.com/2011/09/22/gay-friendly-ugandan-bishop-to-speak/</ref> <ref>http://stpaulsfdr.org/</ref> Ye dayirekita w’ekitongole kya [[:en:St._Paul's_Reconciliation_and_Equality_Centre|St. Paul’s Reconciliation and Equality Center]] (SPREC) mu Kampala mu Uganda. Enteekateeka za SPREC mulimu ebyobulamu, chapel n’okubuulirira, okuwagira n’okusembeza abantu n’embeera z’abantu, okutumbula okutandikawo emir''imu'' ( [[:en:Micro-loans|micro-loans]] ), okutumbula abakyala, n’okulwanirira eddembe ly’obuntu n’okusomesa. <ref>https://web.archive.org/web/20140407091833/http://www.stpaulsreconciliation.net/programsstpaul.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20140407091714/http://www.stpaulsreconciliation.net/SPREC_FundingRequest.pdf</ref> Mu Uganda Ekifo kino kikwataganye ne [[:en:Freedom_and_Roam_Uganda|Freedom and Roam Uganda]], [[:en:Spectrum_Uganda_Initiatives_Incorporated|Spectrum Uganda Initiatives Incorporated]], [[:en:Rainbow_Health_Foundation|Rainbow Health Foundation]] Mbarara, ne [[:en:Sexual_Minorities_Uganda|Sexual Minorities Uganda]] . <ref>https://web.archive.org/web/20140407092221/http://www.stpaulsreconciliation.net/aboutus.html</ref> Mu Gwokubiri 2011, Senyonjo yayanukula ku ttemu lya [[:en:David_Kato|David Kato]] n’ebbaluwa eteekwekerera gye yawandiikira Ssaabalabirizi [[:en:Rowan_Williams|Rowan Williams]] n’ekibiina kya [[:en:Anglican_Communion|Anglican Communion]], ng’asaba ekkanisa okwogera ku kuyigganyizibwa kw’abasajja abali b'ebisiyaga. <ref>https://sdlgbtn.com/news/2011/02/10/ugandan-bishop-christopher-senyonjo-breaks-silence-david-katos-murder</ref> Senyonjo yazannya mu firimu ya ''[[:en:God_Loves_Uganda|God Loves Uganda]]'', eyakwatibwa mu kiseera David Kato weyafiira mu 2011, era n’esooka okulagibwa mu [[:en:2013_Sundance_Film_Festival|kivvulu kya Sundance Film Festival ekya 2013]] . Firimu yali ekwata ku mirimu gy’ekibiina kyensi yonna ekya [[:en:International_House_of_Prayer|International House of Prayer]], ekyatumbula enteekateeka y’okulwanyisa ebisiyaga. <ref>https://web.archive.org/web/20140311050455/http://o.canada.com/entertainment/movies/movie-review-god-loves-uganda-a-frightening-infuriating-film/</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.godlovesuganda.com/bishop-christopher-senyonjo/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-01 |archive-date=2024-10-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241003125919/http://www.godlovesuganda.com/bishop-christopher-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomwenda 2011, Senyonjo yaddamu okujja mu Amerika mu kutalaaga kwe yatuuma "Compass for Compassion", ng'ayogerera mu bifo omwali n'ekkanisa ya [[:en:All_Souls_Memorial_Episcopal_Church|All Souls Memorial Episcopal Church]] e [[:en:Washington,_D.C.|Washington, DC]] <ref name="Blade" /> Mu Gwokusatu 2014, ku myaka 82, Senyonjo yagenda mu maaso n’okuweereza abakuŋŋaana mu kkanisa ey’ekiseera eyali eringa ofiisi entono mu [[:en:Kampala|Kampala]], wadde ng’omuwendo gwabwe gwakendeera nga kiyinzika okuba nga kyava ku kutiisibwatiisibwa. <ref name="Muhumuza" /> Okusaba kubeerawo buli Ssande, ekibiina mwe kiyimba akayimba ka, " [[:en:What_a_Friend_We_Have_in_Jesus|What a Friend We Have in Jesus]] ", naye ebintu ebimanyiddwa ennyo mu makanisa ga Uganda amalala ng'abasumba okuleekaana okutendereza, [[:en:Speaking_in_tongues|okwogera mu nnimi]], n'okukuba Baibuli birekeddwawo. <ref>https://www.theguardian.com/world/2014/feb/09/uganda-gays-church-sanctuary-kampala</ref> Olw'obuwagizi bwe, Senyonjo atwalibwa nga "omukadde" w'ekibiina kya LGBT. <ref name="Muhumuza" /> Senyonjo yasooka okubaako byawandiika mu ''Bombastic Magazine'', ekitabo ekikwata ku kibiina kya Uganda ekya LGBTI ekyatongozebwa mu Gwekkumineebiri 2014. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kuchutimes.com/bombastic-magazine-online-edition/ |access-date=2025-08-01 |archive-date=2015-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150304161049/http://www.kuchutimes.com/bombastic-magazine-online-edition |url-status=dead }}</ref> <ref>http://76crimes.com/2014/12/22/lgbti-ugandans-tell-their-stories-in-their-own-magazine/</ref> Senyonjo yeegatta ku baali beekalakaasa olw’eddembe ly’aba LGBTI, ng'ayogera mu Jamaica mu kaweefube wa Montego Bay Pride mu 2016. <ref>https://76crimes.com/2017/01/09/modern-magic-in-jamaica-finding-freedom-building-pride/</ref> <ref>https://76crimes.com/2016/10/21/how-was-montego-bay-pride-a-success-let-me-count-the-ways/</ref> Nga 17 Ogwomusanvu, 2018, Yunivasite y’eLeeds yamuwa diguli ey’ekitiibwa eya Doctor of Laws, olw’omulimu ogw’amaanyi gwe yakola ng’omukulembeze w’eddiini era omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu mu kibiina kya LGBT mu Uganda. == Ebikolwa eby’okumuddamu == Mu kwanukula ku buweereza bwe mu Integrity Uganda, Senyonjo yagambibwa abakulu mu Kkanisa ya Uganda okuvumirira ekibiina kino n’okutegeeza bammemba baakyo nti beetaaga okukyuka badde eri Katonda. Olw’obutakkiriziganya na kifo kino, n’okugaana okuvumirira abavubuka bataano <ref name="Chumbley" /><ref name="Chumbley" /> be yali abuulirira mu 2001, emirimu gye egy’okukwasa n’okussa emikono ku bantu gyaziyizibwa Ssaabalabirizi w’Ekkanisa ya Uganda ku lw’olukiiko lw’Abalabirizi ba Uganda mu 2002, <ref name="COU">{{Cite web |url=http://churchofuganda.org/news/press-releases/church-of-uganda-disassociates-herself-from-christopher-ssenyonjo |title=Archive copy |access-date=2025-08-01 |archive-date=2011-07-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110726115355/http://churchofuganda.org/news/press-releases/church-of-uganda-disassociates-herself-from-christopher-ssenyonjo |url-status=dead }}</ref> akasiimo ke ak’emyaka 24 gy’amaze ng’aweereza ne kayimirizibwa, era n’ategeeza nti yatandika okufuna okutiisibwatiisibwa okuttibwa n’okutulugunyizibwa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-1-4817-0726-8</ref> Mu mwaka gwa 2006 Ssaabalabirizi [[:en:Henry_Luke_Orombi|Henry Luke Orombi]] bwe yali ayogera ku lw'ekkanisa ya Uganda yavumirira ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda nti "kibiina ekiwakanya" era ne beeyawulira ddala ku Senyonjo, n'ategeeza nti yali takyali mulabirizi era nti "babadde bawa amagezi ab'obuyinza bonna aba bulijjo mu Uganda nti layisinsi yonna eyalina Ssenyonjo ngeeyogera ku kutuuzibwa kwe mu Kkanisa ya Uganda yali tekyalimu nsa era nga tekiikirizibwa." <ref name="COU" /> Senyonjo yaddamu nti, "Nnasingibwa mu Kkanisa ya Katonda. Ndi wa Kkanisa mu bw'akabona obw'obwakabaka obw'abakkiriza bonna." Yagamba nti akyali mmemba w’ekkanisa ya Uganda, era akakwate kokka k’alina n’ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda kwe kubawa obuweereza nga bamusabye. <ref name="NewVision" /> Ekiteeso kya Senate ekya California ekya California Senate Resolution 51, ekyasaba okwongera okwekenneenya enkozesa y’ekitundu [[:en:Section_501(c)(3)|501(c)(3)]] eky’obuzirakisa okulwanirira enkola ezisosola mu mawanga amalala, kyategeeza nti Senyonjo “abadde atalaaga California, Amerika, ne Bulaaya okusomesa n’okumanyisa abantu ku buzibu obw’amaanyi obwava ku bisiyaga obwaleeta obunkenke mu Uganda”, n’agonjoolako nga agamba nti “Senate esiima emirimu n'obuweereza bwa Right Reverend Christopher Senyonjo mu kaweefube w'okutondawo ekkanisa n'abantu bonna mu Uganda ebitaliimu kusosola nga basinziira ku kikula ky'abantu." <ref>http://leginfo.legislature.ca.gov/faces/billNavClient.xhtml?bill_id=200920100SR51&search_keywords</ref> Senyonjo yassibwa mu lukalala ' ''[[:en:Huffington_Post|Huffington Post]]'' olw'abantu ekkumi abasinga amaanyi mu ddiini mu 2010. Yayogerwako nti, "Omulabirizi alaga kye kitegeeza okuba n'obuvumu obw'okukakasa, n'okukkiriza okumala okubeera ku ludda lw'abo Yesu be yayita 'abatono mu bano.'" <ref>http://www.huffingtonpost.com/2010/12/27/10-most-influential-relig_n_801709.html#s215578&title=Anglican%20Bishop%20Christopher%20Senyonjo</ref> Senyonjo yafulumira mu firimu ya ''[[:en:Call_Me_Kuchu|Call Me Kuchu]]'' <ref>https://web.archive.org/web/20110128183430/http://callmekuchu.com/</ref> eyawangula awaadi mu 2012 ne ''[[:en:God_Loves_Uganda|God Loves Uganda]]'' (2013). <ref>https://web.archive.org/web/20140430013144/http://www.godlovesuganda.com/film/main-subjects/</ref> Mu 2012 Senyonjo yasiimibwa eyali Pulezidenti wa Amerika [[:en:Bill_Clinton|Bill Clinton]] n’aweebwa [[:en:Clinton_Global_Citizen_Award|awaadi ya Clinton Global Citizen Award]] olw’obukulembeze mu kuweereza eggwanga. <ref name="Clinton" /> <ref>http://www.independent.ie/irish-news/obrien-receives-prestigious-award-from-clinton-28814011.html</ref> Olunaku olwaddirira okuyisibwa kw'etteeka erirwanyisa ebisiyaga mu 2014, Senyonjo yayingizibwa mu lupapula lwa Uganda oluyitibwa ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]'' mu lukalala lw'amannya n'ebifaananyi bya "200 Top Homos" ebyatambuzibwa ennyo, ng'agambibwa okuba "omusaasizi" w'abali beebisiyaga. <ref name="Muhumuza" /> Ekiwandiiko mu ''[[:en:Think_Progress|Think Progress]]'' kyateebereza nti ayinza okusibwa wansi w'ebiragiro by'etteeka erigamba nti "Omuntu ayamba, abuulirira oba agula omulala okwenyigira mu bikolwa eby'ebisiyaga akola omusango era avunaanibwa, okusingisibwa omusango, okusibwa emyaka musanvu." <ref>http://thinkprogress.org/lgbt/2014/03/30/3420730/leader-defies-uganda-anti-gay-bill/</ref> ''[[Nigerian Watch|<nowiki>]</nowiki>]]'' <ref>https://web.archive.org/web/20140404204834/http://act.watchdog.net/petitions/4452</ref>[[Erasing 76 Crimes|​]]''[[Trending Newsroom|​]]Ekibinja ekirala ekiwakanya etteeka, [[:en:Erasing_76_Crimes|baasangulawo emisango 76]], ne bateekawo okubuusabuusa ku musango era ne bawandiika nti okubuulirira kwa Senyonjo mu ddiini tekwali kumenya mateeka,era nebategeeza nti ekitongole kya [[:en:Nigerian_Watch|Nigerian Watch]] ne[[:en:Trending_Newsroom|Trending Newsroom]] byali bimaze okufuna olugero olwo.'' <ref>http://76crimes.com/2014/04/02/support-for-gay-friendly-ugandan-bishop-needed/</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Buganda]] [[Category:Eddiini mu Buganda]] 2isnngdvsiw24az3cr1pxmcx5kdjatu 73706 73691 2026-09-01T18:45:14Z Musuuza 11013 ntaddeko obutindo 73706 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Senyonjo''' (era '''Ssenyonjo''' ; yazaalibwa nga 8 Ogwekkumineebiri , 1931-19 Ogwomusanvu 2026) yali Munnayuganda omusumba w'enzikiriza y'aba Anglican era mulwanirizi w'[[eddembe ly'aba LGBT]]. Yasitulwa n’afuulibwa omulabirizi mu [[Kkanisa ya Uganda]] mu 1974 n’awummula mu 1998. Mu 2001, baamugaana okuweereza. Wadde nga kigambibwa nti kino kyava ku ndowooza ye ku ddembe ly’abantu abali b'ebisiyaga, ekkanisa egamba nti kyava ku kwetaba kwe mu kutuuza omusajja okubeera omulabirizi w’ekkanisa Ekkanisa ya Uganda gy’etakwatagana nayo. Okuva olwo akolagana n'ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda ne progressive [[Episcopal Church]] of the United States, era n'atandikawo Integrity Uganda ne Saint Paul's Reconciliation and Equality Center mu [[Kampala]] . Mu 2006 Ekkanisa ya Uganda yamulangirira nti "takyali mulabirizi" era n'esazaamu ebitiibwa bye byonna olwekyo. Olw’ensongaye, Senyonjo afunye ebitiibwa ebiwerako omuli ne awaadi ya [[Clinton Global Citizen Award]], era ayitiddwa okwetaba mu firimu kwogera n’okutalaaga mu nsi yonna. == Ebyafaayo bye == === Okukula kwe === Senyonjo yazaalibwa Maria Mukulu Abul’awawe ne Erika Kapere nga 8 Ogwekkumineebiri, 1931, era yakulira mu disitulikiti y’e [[Mubende (disitulikit)|Mubende]] (kati eyitibwa [[Kiboga]] ) mu Singo sub-county. <ref name="Agiro">https://web.archive.org/web/20140407104907/http://www.observer.ug/new/archives/2006arch/features/poso/may/poso200604271.php</ref> Yasomera ku Sinde Primary School okutuusa ku myaka 10, n’akyuka n’agenda mu Bukomero Primary School, ng’abeera ne taata we omuto Douglas Kyeyune ne mukyala we Miriam. Anecdote emunnyonnyolako nti yatambulanga kilomitaazi 16 okutuuka e Nalukolongo okufuna kkiro y’ennyama, Miriam bwe yabanga agiyoyezza ng’ali lubuto, akatale k'omukitundu ekyo bwe kaabanga tekagirina. <ref name="Agiro" /> Kitaawe yafa mu 1944, era Senyonjo n’agenda okubeera ne ssenga we e Kitii, okumpi ne [[Kasangati]] . Yagenda mu maaso n’okukola obulungi ku ssomero lya [[:en:Wampewo_Primary_School|Wampewo Primary School]] era oluvannyuma lwa P.6 n’agenda mu [[King's College, Budo|King’s College Budo]] mu 1947. Mu luwummula yatundanga ppaani wa ssenga we , kyamuviirako okusibwa okumala ekiro kimu ng’alina emyaka 13, oluvannyuma lw’omuserikale okulowooza nti yali abbye ssente mu kasanduuko k’ensimbi z’obuyambi akaali kasibiddwa. Yategeeza nti yamala ekiro ekyo mu kaduukulu nga talina bulangiti wadde engatto, ng’ali wamu n’abantu abaali abatali balongoofu era nga balina ensekere. <ref name="Agiro" /> Mu 1952 yayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] kyokka n’alemererwa okumaliriza emisomo gy’obusawo, ky’agamba nti kyava ku kumala biseera bingi nnyo n’emikwano kubanga engeri gye yakuzibwamu yali temutegese kukwasaganya ddembe lya yunivasite. Mu 1954 yali asomesa Olungereza, okubala ne ssaayansi w’ebyobulamu mu ssomero lya Luwule Secondary School . <ref name="Agiro" /> === Obufumbo n’abaana be === Mu 1959 yawasa mukyala we eyasooka Ruth Nakanwagi, n’adda ku mulimu oluvannyuma lw’ennaku 17; ku lunaku lwe lumu mukazi we yattibwa omusota ogw’obusagwa mu lusuku lwe. <ref name="Agiro" /> Mu 1963 yasisinkana mukyala we owookubiri Mary bwe yali akola ng'omusomesa ku ssomero lya Ndejje Demonstration School . Baagattibwa mu Gwekkumineebiri gw’omwaka ogwo. <ref name="Agiro" /> Oluvannyuma Mary yalongoosebwa amaaso mu Amerika nga Senyonjo ali mu kwogera mu Washington mu 2011. <ref name="Chumbley">https://web.archive.org/web/20140407072403/http://www.edow.org/news/articles/2011/11/03/bishop-christopher-senyonjo-protect-us</ref> Senyonjo taata w’abaana musanvu, era naafunayo basatu baatazaala. We bwatuukira mu 2011, yali jjajja w’abaana munaana. <ref name="Chumbley" /> Abeera Bukuto, ekitundu ekiriraanye Kampala. <ref name="NewVision">https://web.archive.org/web/20120607215554/http://www.newvision.co.ug/PA/8/12/489711</ref> Olw’okusazaamu akasiimo ke, yeeyimirizaawo ku birabo okuva mu mikwano gye n’abaana be 10. <ref name="Muhumuza">http://thegrio.com/2014/03/31/ugandan-cleric-reaches-out-to-lgbt-community-in-spite-of-anti-gay-law/</ref> == Okufa kwe == Senyonjo yafa nga 19 Ogwomusanvu 2026, ng’alina emyaka 94. == Okutendekebwa kwe n’obuweereza mu by’eddiini == Oluvannyuma lw’okufa okw’ekikangabwa okwa mukyala we eyasooka mu 1959, Senyonjo yatandika okugenda mu kkanisa okumujjukira. Mu 1960 yeewandiisa ku lulwe okusoma okutuula [[siniya ey'omukaaga]], nga essira yasinga kulissa ku ssomo ly'abya ddiini. Oluvannyuma lw’okwebuuza ku nnyina ne mukwano gwe omukulu, Hannington Kintu, yategeeza nti yaloota omumuli ogutasobola kuzikizibwa, kye yatwala ng’okukakasa [[okuyitibwa]] kwe mu ddiini. Yatandika omusomo gwa dipuloma ogw’emyaka esatu mu [[Buwalasi Theological College]] mu 1961, n’atuuzibwa ng’omudyankoni oluvannyuma lw’emyaka ebiri, oluvannyuma n’agenda mu [[Union Theological Seminary]] mu Amerika. Yali avunaanyizibwa kkanisa ya Episcopal Church of Epiphany era n’alungamizibwanga Hugh McCandlas ku nsonga z'okutuuzibwa ku bw'obubuulizi, oluvannyuma ekyakolebwa Omulabirizi Donegan mu 1964. <ref name="Agiro" /> Yatuuzibwa mu [[Lutikko ya St. John the Divine]] mu [[Kibuga New York]] . <ref name="boxturtle">http://www.boxturtlebulletin.com/2010/05/24/22899</ref> Oluvannyuma lw’okudda e Uganda mu 1968, Senyonjo yasindikibwa mu ttendekero lya Theological College Mukuno era yasomesa ku ddiini y’ennono ya Afirika okumala emyaka ena. <ref name="Agiro" /> Mu 1973 yakola n'ekibinja ky'abasaseredooti ab'[[Ekereziya Katolika]], [[Seventh-day Adventist]] n'ab'e [[Kkanisa y'aBakulisitaayo]] okuvvuunulira awamu Baibuli mu " [[Luganda]] olw'omulembe guno". <ref name="Agiro" /> Senyonjo yaweereza mu Kkanisa ya Uganda era n'alondebwa okujjuza ekifo ekyali ekikalu eky'Omulabirizi w'obulabirizi bwa West Buganda mu 1974, ekifo kye yasigalamu okutuusa lwe yawummula mu 1998. <ref name="Agiro" /> <ref name="boxturtle" /> Mu 1983, Senyonjo yafuna diguli ya '''[[Dọkitale w’Obuweereza bw’Eddiini]]''' okuva mu [[Hartford Theological Seminary]], eyawa ensonga enkulu ez’okutegeera obufumbo n'ensonga zoomukisenge ez'okwegatta. <ref>https://web.archive.org/web/20140407075303/http://www.hartsem.edu/wp-content/uploads/praxis_august_2012.pdf</ref> <ref name="Clinton">https://web.archive.org/web/20140407075303/http://www.hartsem.edu/wp-content/uploads/praxis_august_2012.pdf</ref> == Enkola y’okubuulirira n’okuwabula. == Oluvannyuma lw’okuwummula emirimu mu 1998, Senyonjo yatandika okubuulirira abantu, ng’ayeeyambisa okusoma kwe ku kikula ky'abantu n’okubuuliriira abafumbo. Mu nkola ye, yayogera mu ngeri ey’okusaasira eri bakkaasitoma abaali abali b'ebisiyaga, nga buli omu aweereza munne gyali. <ref name="boxturtle" /> Mu nkola ye ey’okubudaabuda abantu mu Kampala, yalabanga abalwadde abaaweranga 10 olunaku, ng’asaba doola 2.50 buli lusisinkana. <ref>https://web.archive.org/web/20140407084344/http://dailyxtra.com/canada/news/elderly-bishop-rocks-ugandas-gay-rights-movement</ref> == Okutuukirira n’okuwolereza abantu ba LGBT. == Okuva mu mwaka gwa 2001 Senyonjo abadde atunuulirwa ng’omulwanirizi omukulu ow’ekibiina kya [[LGBTQ]] mu Uganda. Olw'okukkiriza nti "omuntu tekyetaagisa kusooka kukyusibwa kudda mu kikula kirala okusobola okwagalibwa Katonda", Senyonjo yatandikawo Integrity Uganda ng'ettabi ly'ekitongole kya [[Episcopal Church]] LGBT outreach organization [[Integrity USA]] . Yatandikawo ekifo mu kitundu ng’ekifo ekitali kya bulabe eri abasiyazi Bannayuganda, era n’akola okufunira abaagaanibwa amayumba n’emirimu oluvannyuma lw’[[okutegeerekeka mu lujjudde]]. <ref name="boxturtle" /> Mu Gwomukaaga 2008, Senyonjo yannyonnyola byakkiriza mu firimu ya ''[[Voices of Witness Africa]]'' . Yagamba nti "Yesu yatulekera etteeka erisinga obukulu: 'Mwagalane nga nange bwe mbaagala.' Era sisobola kulaba ngeri muntu gy'ayagala munne ng'asosola omuntu oyo omulala nga tagenda mu buziba mu biki ebireetera omuntu ono okuba ky'ali. Noobuwombeefu bungi nga tatidde, yagamba nti Baibuli esobola okutaputibwa mu ngeri nnyingi, naye nti ekigambo kya Katonda ekituufu ye Yesu, " [[Ekigambo eyafuuka omubiri]] ", era nti mu [[Vvanjiri ya Yokaana Omutuukirivu]], waliwo ebintu Yesu bye yagamba nti tajja kusobola kubikkula mu kiseera ekyo, naye [[Omwoyo Omutukuvu]] by'agenda okubikkula ng'ekiseera kigenda kiyitawo. <ref>http://vimeo.com/10582664</ref> Mu 2009 Senyonjo yeetaba mu lukungaana olw'okulwanyisa ebisiyaga okuva mu Gwokusatu 5–7, 2009, olwatuumibwa "Okubikkula amazima agali emabega w'ebisiyaga n'enteekateeka y'ebisiyaga", olwalimu bannakyewa b'America [[Scott Lively]], akulira [[Exodus International]] Don Schmierer, n'omukiise w'ekitongole kya [[International Healing Foundation]] Caleb Lee Brundidge. Lively yannyonyola ku nteekateeka eyo nga "bbomu ya nyukiriya ku nteekateeka y'abali b'ebisiyaga mu Uganda", olukungaana luno lwakwataganya ebisiyaga n'[[obunazi]], okukozesa abaana abato, mukenenya [[n'ekittabantu mu Rwanda]], era nga lubadde lumanyiddwa olw'okuleeta okuyigganyizibwa okutabangawo okwatuuka ku ntikko mu tteeka lya [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] . Senyonjo yayogerako ku nkolagana y’abeetabye mu ttaabamiruka n’abakungu ba gavumenti ng’ekivuddeko ebbago lino okuleetebwa, n’obwetaavu bw’okusomesebwa ku bikwata ku kwewozaako kw'[[’okuyingiza ebisiyaga]] mu masomero. Senyonjo agamba nti "Nnali mu kiseera ekimu nga banvunaana nti ngenda mu masomero era nga ngezaako okuyingiza abantu, nga bwe tuyinza okugamba, abantu mu bisiyaga, nga mu butuufu kuba kuwaayiriza. Era olaba, naye abantu bano bagenderera ki okukola kino?&nbsp;... Abantu abaagenda okwogera bino, balina ebigendererwa ebibi ennyo bye sitegeera." Senyonjo yayogera nga awakanya ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga era yali mu kibinja ekyagenda ewa Sipiika w’olukiiko okuliwakanya. Yagamba nti tekyali kya buntu, yamenya [[Ekirangiriro kya UN ku Ddembe ly’Obuntu]] era "n'enkwatagana engumu ey'amaka ga Uganda amanene", kyandifudde Uganda eggwanga ekkambwe, n'okwongera okusaasaana kw'akawuka akaleeta siriimu kuba abantu baali bajja kutya okunoonya obujjanjabi. <ref name="IntegrityNYC">https://sites.google.com/site/bishopchristophertour/</ref> Yaddamu ekitundu kyayo ng'alaga nti ebisiyaga si kibi, n'agamba nti "Abantu wano tebategeera bisiyaga kye ki. Singa baakitegeera, sirowooza nti bandikkirizza etteeka lino." <ref>http://www.huffingtonpost.com/2013/12/20/ugandan-homosexuality-bishop_n_4481437.html</ref> Mu Gwokutaano n'oGwomukaaga 2010, ku myaka 78, Senyonjo yakola okutalaaga okwalimu okwogera mu Amerika ne Ireland okumala wiiki mukaaga, nga kwategekebwa [[Reverend.]] [[Canon]] Albert Ogle . Yayogerera mu bibuga omwali [[Los Angeles]], [[Sacramento]], [[San Diego]], [[Orange County, Texas|Orange County]], [[San Francisco]], [[Minneapolis]], [[Ekibuga New York]], [[Belfast]] ne [[Dublin]] . <ref name="IntegrityNYC" /> Mu kutalaaga kuno yeetaba mu kutuuzibwa kwa [[Rt Rev.]] [[Mary Glasspool]], omulabirizi omukazi alya ebisiyaga eyasooka mu kkanisa ya Episcopal, nga kyali kimu ku by'okukola mu kutalaaga okwo okwamala wiiki mukaaga. <ref name="boxturtle" /> Mu 2010, Senyonjo yatandikawo ekitongole kya St. Paul’s Foundation for International Reconciliation okuwagira obwenkanya mu LGBT mu nsi yonna. <ref name="Blade">http://www.washingtonblade.com/2011/09/22/gay-friendly-ugandan-bishop-to-speak/</ref> <ref>http://stpaulsfdr.org/</ref> Ye dayirekita w’ekitongole kya St. Paul’s Reconciliation and Equality Center (SPREC) mu Kampala mu Uganda. Enteekateeka za SPREC mulimu ebyobulamu, chapel n’okubuulirira, okuwagira n’okusembeza abantu n’embeera z’abantu, okutumbula okutandikawo emir''imu'' ( micro-loans ), okutumbula abakyala, n’okulwanirira eddembe ly’obuntu n’okusomesa. <ref>https://web.archive.org/web/20140407091833/http://www.stpaulsreconciliation.net/programsstpaul.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20140407091714/http://www.stpaulsreconciliation.net/SPREC_FundingRequest.pdf</ref> Mu Uganda Ekifo kino kikwataganye ne Freedom and Roam Uganda, Spectrum Uganda Initiatives Incorporated, Rainbow Health Foundation Mbarara, ne [[Sexual Minorities Uganda]] . <ref>https://web.archive.org/web/20140407092221/http://www.stpaulsreconciliation.net/aboutus.html</ref> Mu Gwokubiri 2011, Senyonjo yayanukula ku ttemu lya [[David Kato]] n’ebbaluwa eteekwekerera gye yawandiikira Ssaabalabirizi [[Rowan Williams]] n’ekibiina kya [[Anglican Communion]], ng’asaba ekkanisa okwogera ku kuyigganyizibwa kw’abasajja abali b'ebisiyaga. <ref>https://sdlgbtn.com/news/2011/02/10/ugandan-bishop-christopher-senyonjo-breaks-silence-david-katos-murder</ref> Senyonjo yazannya mu firimu ya ''[[God Loves Uganda]]'', eyakwatibwa mu kiseera David Kato weyafiira mu 2011, era n’esooka okulagibwa mu [[kivvulu kya Sundance Film Festival ekya 2013]] . Firimu yali ekwata ku mirimu gy’ekibiina kyensi yonna ekya [[International House of Prayer]], ekyatumbula enteekateeka y’okulwanyisa ebisiyaga. <ref>https://web.archive.org/web/20140311050455/http://o.canada.com/entertainment/movies/movie-review-god-loves-uganda-a-frightening-infuriating-film/</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.godlovesuganda.com/bishop-christopher-senyonjo/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-01 |archive-date=2024-10-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241003125919/http://www.godlovesuganda.com/bishop-christopher-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomwenda 2011, Senyonjo yaddamu okujja mu Amerika mu kutalaaga kwe yatuuma "Compass for Compassion", ng'ayogerera mu bifo omwali n'ekkanisa ya All Souls Memorial Episcopal Church e [[Washington County, Missouri|Washington, DC]] <ref name="Blade" /> Mu Gwokusatu 2014, ku myaka 82, Senyonjo yagenda mu maaso n’okuweereza abakuŋŋaana mu kkanisa ey’ekiseera eyali eringa ofiisi entono mu [[Kampala]], wadde ng’omuwendo gwabwe gwakendeera nga kiyinzika okuba nga kyava ku kutiisibwatiisibwa. <ref name="Muhumuza" /> Okusaba kubeerawo buli Ssande, ekibiina mwe kiyimba akayimba ka, " [[What a Friend We Have in Jesus]] ", naye ebintu ebimanyiddwa ennyo mu makanisa ga Uganda amalala ng'abasumba okuleekaana okutendereza, [[okwogera mu nnimi]], n'okukuba Baibuli birekeddwawo. <ref>https://www.theguardian.com/world/2014/feb/09/uganda-gays-church-sanctuary-kampala</ref> Olw'obuwagizi bwe, Senyonjo atwalibwa nga "omukadde" w'ekibiina kya LGBT. <ref name="Muhumuza" /> Senyonjo yasooka okubaako byawandiika mu ''Bombastic Magazine'', ekitabo ekikwata ku kibiina kya Uganda ekya LGBTI ekyatongozebwa mu Gwekkumineebiri 2014. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kuchutimes.com/bombastic-magazine-online-edition/ |access-date=2025-08-01 |archive-date=2015-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150304161049/http://www.kuchutimes.com/bombastic-magazine-online-edition |url-status=dead }}</ref> <ref>http://76crimes.com/2014/12/22/lgbti-ugandans-tell-their-stories-in-their-own-magazine/</ref> Senyonjo yeegatta ku baali beekalakaasa olw’eddembe ly’aba LGBTI, ng'ayogera mu Jamaica mu kaweefube wa Montego Bay Pride mu 2016. <ref>https://76crimes.com/2017/01/09/modern-magic-in-jamaica-finding-freedom-building-pride/</ref> <ref>https://76crimes.com/2016/10/21/how-was-montego-bay-pride-a-success-let-me-count-the-ways/</ref> Nga 17 Ogwomusanvu, 2018, Yunivasite y’eLeeds yamuwa diguli ey’ekitiibwa eya Doctor of Laws, olw’omulimu ogw’amaanyi gwe yakola ng’omukulembeze w’eddiini era omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu mu kibiina kya LGBT mu Uganda. == Ebikolwa eby’okumuddamu == Mu kwanukula ku buweereza bwe mu Integrity Uganda, Senyonjo yagambibwa abakulu mu Kkanisa ya Uganda okuvumirira ekibiina kino n’okutegeeza bammemba baakyo nti beetaaga okukyuka badde eri Katonda. Olw’obutakkiriziganya na kifo kino, n’okugaana okuvumirira abavubuka bataano <ref name="Chumbley" /><ref name="Chumbley" /> be yali abuulirira mu 2001, emirimu gye egy’okukwasa n’okussa emikono ku bantu gyaziyizibwa Ssaabalabirizi w’Ekkanisa ya Uganda ku lw’olukiiko lw’Abalabirizi ba Uganda mu 2002, <ref name="COU">{{Cite web |url=http://churchofuganda.org/news/press-releases/church-of-uganda-disassociates-herself-from-christopher-ssenyonjo |title=Archive copy |access-date=2025-08-01 |archive-date=2011-07-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110726115355/http://churchofuganda.org/news/press-releases/church-of-uganda-disassociates-herself-from-christopher-ssenyonjo |url-status=dead }}</ref> akasiimo ke ak’emyaka 24 gy’amaze ng’aweereza ne kayimirizibwa, era n’ategeeza nti yatandika okufuna okutiisibwatiisibwa okuttibwa n’okutulugunyizibwa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-1-4817-0726-8</ref> Mu mwaka gwa 2006 Ssaabalabirizi [[Henry Luke Orombi]] bwe yali ayogera ku lw'ekkanisa ya Uganda yavumirira ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda nti "kibiina ekiwakanya" era ne beeyawulira ddala ku Senyonjo, n'ategeeza nti yali takyali mulabirizi era nti "babadde bawa amagezi ab'obuyinza bonna aba bulijjo mu Uganda nti layisinsi yonna eyalina Ssenyonjo ngeeyogera ku kutuuzibwa kwe mu Kkanisa ya Uganda yali tekyalimu nsa era nga tekiikirizibwa." <ref name="COU" /> Senyonjo yaddamu nti, "Nnasingibwa mu Kkanisa ya Katonda. Ndi wa Kkanisa mu bw'akabona obw'obwakabaka obw'abakkiriza bonna." Yagamba nti akyali mmemba w’ekkanisa ya Uganda, era akakwate kokka k’alina n’ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda kwe kubawa obuweereza nga bamusabye. <ref name="NewVision" /> Ekiteeso kya Senate ekya California ekya California Senate Resolution 51, ekyasaba okwongera okwekenneenya enkozesa y’ekitundu [[501(c)(3)]] eky’obuzirakisa okulwanirira enkola ezisosola mu mawanga amalala, kyategeeza nti Senyonjo “abadde atalaaga California, Amerika, ne Bulaaya okusomesa n’okumanyisa abantu ku buzibu obw’amaanyi obwava ku bisiyaga obwaleeta obunkenke mu Uganda”, n’agonjoolako nga agamba nti “Senate esiima emirimu n'obuweereza bwa Right Reverend Christopher Senyonjo mu kaweefube w'okutondawo ekkanisa n'abantu bonna mu Uganda ebitaliimu kusosola nga basinziira ku kikula ky'abantu." <ref>http://leginfo.legislature.ca.gov/faces/billNavClient.xhtml?bill_id=200920100SR51&search_keywords</ref> Senyonjo yassibwa mu lukalala ' ''[[Huffington Post]]'' olw'abantu ekkumi abasinga amaanyi mu ddiini mu 2010. Yayogerwako nti, "Omulabirizi alaga kye kitegeeza okuba n'obuvumu obw'okukakasa, n'okukkiriza okumala okubeera ku ludda lw'abo Yesu be yayita 'abatono mu bano.'" <ref>http://www.huffingtonpost.com/2010/12/27/10-most-influential-relig_n_801709.html#s215578&title=Anglican%20Bishop%20Christopher%20Senyonjo</ref> Senyonjo yafulumira mu firimu ya ''[[Call Me Kuchu]]'' <ref>https://web.archive.org/web/20110128183430/http://callmekuchu.com/</ref> eyawangula awaadi mu 2012 ne ''[[God Loves Uganda]]'' (2013). <ref>https://web.archive.org/web/20140430013144/http://www.godlovesuganda.com/film/main-subjects/</ref> Mu 2012 Senyonjo yasiimibwa eyali Pulezidenti wa Amerika [[Bill Clinton]] n’aweebwa [[Awaadi ya Clinton Global Citizen Award]] olw’obukulembeze mu kuweereza eggwanga. <ref name="Clinton" /> <ref>http://www.independent.ie/irish-news/obrien-receives-prestigious-award-from-clinton-28814011.html</ref> Olunaku olwaddirira okuyisibwa kw'etteeka erirwanyisa ebisiyaga mu 2014, Senyonjo yayingizibwa mu lupapula lwa Uganda oluyitibwa ''[[Red Pepper]]'' mu lukalala lw'amannya n'ebifaananyi bya "200 Top Homos" ebyatambuzibwa ennyo, ng'agambibwa okuba "omusaasizi" w'abali beebisiyaga. <ref name="Muhumuza" /> Ekiwandiiko mu ''[[Think Progress]]'' kyateebereza nti ayinza okusibwa wansi w'ebiragiro by'etteeka erigamba nti "Omuntu ayamba, abuulirira oba agula omulala okwenyigira mu bikolwa eby'ebisiyaga akola omusango era avunaanibwa, okusingisibwa omusango, okusibwa emyaka musanvu." <ref>http://thinkprogress.org/lgbt/2014/03/30/3420730/leader-defies-uganda-anti-gay-bill/</ref> ''[[Nigerian Watch|<nowiki>]</nowiki>]]'' <ref>https://web.archive.org/web/20140404204834/http://act.watchdog.net/petitions/4452</ref>[[Erasing 76 Crimes|​]]''[[Trending Newsroom|​]]Ekibinja ekirala ekiwakanya etteeka, baasangulawo emisango 76, ne bateekawo okubuusabuusa ku musango era ne bawandiika nti okubuulirira kwa Senyonjo mu ddiini tekwali kumenya mateeka,era nebategeeza nti ekitongole kya Nigerian Watch neTrending Newsroom byali bimaze okufuna olugero olwo.'' <ref>http://76crimes.com/2014/04/02/support-for-gay-friendly-ugandan-bishop-needed/</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Abaasomera ku Makerere University]] [[Category:Buganda]] [[Category:Eddiini mu Buganda]] grsx4gcnmq8a09ci7nj9spxpcmhuvvx User talk:Evelynemwes 3 15595 73700 71664 2026-09-01T18:02:20Z CeylonChingu 9998 /* Welcome to Healthcare Translation Task Force! */ Ekyokuddamu 73700 wikitext text/x-wiki == Welcome to Healthcare Translation Task Force! == {| cellspacing="8" cellpadding="0" style="width:100%; clear:both; margin:0.5em auto; background-color:#EAF2FF; border:1px solid #4a0000;" | [[File:Medical translation.svg|250x250px]] | Hi '''{{PAGENAME}}'''! Thank you for your recent contributions to [[mdwiki:WikiProjectMed:Wiki_Project_Med_Foundation|Wiki Project Med]]. We are glad to have you as part of our translation task force, helping make reliable medical information accessible to more people worldwide, both online and offline. Please check this onboarding course [https://sites.google.com/wikiprojectmed.org/mdwiki-onboarding-course/] to learn more about our translation process. '''After every translation, please ensure the following steps are done:''' *Confirm that you have chosen the best title or properly translated the title. *Add suitable categories. *Check that the infobox is correctly translated and complete. *Make sure you have followed your language-specific Wikipedia guidelines. *After publishing your translation, if you receive any comments from the reviewers please reply and coordinate with them. Following this checklist helps us collaborate positively and effectively with local Wikipedia reviewers. If you have any questions or need support, please feel free to get in touch. Thank you for contributing your time and skills to this important work. -- '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' Team |} [[User:CeylonChingu|CeylonChingu]] ([[User talk:CeylonChingu|talk]]) 18:46, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC) :Hi @[[User:Evelynemwes|Evelynemwes]], please also translate the infobox when you are translating mdwiki articles. Thank you for your contributions so far. [[User:CeylonChingu|CeylonChingu]] ([[User talk:CeylonChingu|talk]]) 18:02, 1 Gwamwenda(Mutunda) 2026 (UTC) k02i85lazoiu4as9sx3z5nb0zxd9znj