Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.18
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
User talk:Ssemmanda will
3
5828
73799
73169
2026-09-03T23:44:12Z
MediaWiki message delivery
2616
/* Reminder: Starter Kit virtual meeting */ new section
73799
wikitext
text/x-wiki
==Amaanyi kye ki?==
Mu nnyinyonnyola eya bulijjo, Amaanyi y'embeera nga singa ebeera eteekeddwa ku kintu esobola okukiggya mu kifo ekimu okukizza mu kirala oba Amaanyi bwe busobozi bw'omuyuŋŋano gwonna okukola omulimu. Amaanyi gali buli wamu nga mu bantu oba mu bisolo oba mu bintu ebitalina bulamu okugeza ennyonyi, Ekitaangaala, Ebyuma n'ebirala.http://www.conserve-energy-future.com
Amaanyi ga ngeri nnyingi: Amajjuluzi, Ag’omu kifo, Ekitaangaala, Amaloboozi, Ag’oku ttaka, Amanafuya, Amanaanuufu oba Ag’mu buttoffaali. Okusinziira Ku mateeka g'okukuuma Amaanyi, Amaanyi ag'engeri yonna gasobola okukyusibwa ne gazzibwa mu ngeri endala naye nga omuwendo gwago gusigadde gwe gumu. Okugeza, Omukozi asindika ensawo Amaanyi ge amajjuluzi gakyusibwa ne gafuuka ag'ekifo okuva Ku nkyukakyuka ebaawo oba singa oyokya ekiti, Amaanyi agakirimu gafuuka ebbugumu oba bw'oteeka essimu yo Ku masannyalaze, Amaanyi g'amasannyalaze gakyusibwa ne gasobola okuterekebwa mu buttoffaali obuli mu lyanda.
Enkyukakyuka nnyingi ez’amaanyi ag'obutonde n'agatali ageeyolekera Ku mitimbagano buli lukya. Envumbula nnyingi ez'amaanyi agatali ga butonde zibaddewo okumala emyaka.
==Amaanyi gava mu ki?==
Amaanyi gaawuddwamu ebibinja ebikulu bibiri: Ag'obutonde n'agatali ga butonde.
==Amaanyi ag'obutonde.==
Amaanyi ag'obutonde ge maanyi agava mu bintu binnansangwa. Ga,ba, enjuba, empewo, enkuba era gasobola okufunibwa nga gaddiŋŋanibwa wonna we geetaagisibwa. Amaanyi ago mangi ddala mu nsi. Okugeza, Amaanyi ge tufuna mu njuba gasobola okukozesebwa ne tufunamu amasannyalaze. Mu Amaanyi agava mu mpewo, ebbugumu ly'omuttaka, agoomubimera, ag’omu bbanga gonna gasobola okukozesebwa okutuukiriza ebyetaago byaffe ebya bulijjo.
Bino bye bimu Ku birungi n'ebibi ebiri mu kukozesa Amaanyi ag'obutonde.
==Ebirungi==
Enjuba, Empewo, Ettaka, n’amayanja weebiri mu bungi ate nga bya bweereere.
Amaanyi agatali ga butonde ge tukozesa matono ate nga gaggwaawo.
Amaanyi ag'obutonde gagambibwa obutaba na bulabe Ku bwebulungulule.
Amaanyi g'obutonde gayamba okwongera Ku by'enfuna n'okutondawo emirimu. Ensimbi ezikozesebwa okuzimba amakolero gasobola okubangawo emirimu eri enkumi n'enkumi z’abantu.
Tekikwetaagisa kwesigama Ku muntu yenna okukutuusaako Amaanyi ag'obutonde nga bwe kiri Ku gatali ga butonde.
Amaanyi g'obutonde galina emisoso mitono okusinga okukozesa amasannyalaze. Eyo gye bujja, emiwendo gy’amasannyalaze gisuubira okweyongeraa kubanga emiwendo gyago gisinziira Ku gy'amafuta, noolwekyo amaanyi g'obutonde gayamba okukendeeza ku misoso gy'amasannyalaze.
Ebisikiriza eby'enjawulo ku misolo ng’ebiwandiiko ebisonyiwa emisolo, okukendeeza ku misolo weebiri eri abantu abaagala okutandikawo ebintu bino omuva ssente.
==Ebitali birungi==
Si kyangu kutandikawo makolero gano kuba emisoso mingi.
Amaanyi g'enjuba gasobola kukozesebwa budde bwa misana so si kiro oba mu biseera by'enkuba.
Ebbugumu ly’omu ttaka erikozesebwa okukola amasannyalaze nalyo kya bulabe. Lisobola okuvaamu omukka ogw’obulabe wamu n'okuleeta enkyukakyuka mu bwebulungulule.
Amasannyalaze gatuwa Amaanyi amalungi naye okuzimba amabibiro kiwemmenta obusanga wamu n'okwonoona entambula y'amazzi nga kw'ossa n'okutaataaganya ebintu ebibeeramu.
Okukozesa amaanyi g'enjuba, olina okwesigama ku mpewo ez’amaanyi noolwekyo weetaaga okulonda ekifo ekirungi okugakola. Era kitaataaganya omuwendo gw'ebinyonyi mu bbanga.
==Amaanyi agatali ga butonde==
Amaanyi agatali ga butonde mangi agaggyibwa mu bintu ebiri ku nsi. Bino bya kuggwaawo mu myaka ataano mu etaano okuva kati. Amaanyi agatali ga butonde si malungi ku bwebulungulule bwaffe era ga bulabe nnyo ku bulamu bwaffe. Gayitibwa agatali ga butonde kubanga tegasobola kuzzibwawo mu kaseera katono. Amaanyi agatali ga butonde gasangibwa mu bintu nga ebisigalira by'ebisolo, amafuta n'ebirala.
Bino bye bimu ku birungi n'ebibi ebiri mu kukozesa amaanyi agatali ga butonde.
==Ebirungi==
Amaanyi agatali ga butonde so gaabuseere naye nga mangu okukozesa okugeza kyangu okuteeka amafuta mu mmotoka.
Osobola okuteekamu kitono ate n'ofunamu obungi bw’amasannyalaze obuwera.
Tegaliiko kuvuganyizibwa. Okugeza, singa obeera ovuga baatule n'eggwaako, tosobola kugiddizaako mu lugendo wakati okuggyako ng’ogenze we bazikolerako.
Gatwalibwa okuba nga si gaabuseere okugakyusa okugazza mu kikula ekirala.
==Ebitali birungi==
Amaanyi agatali ga butonde gajja kutuuka gaggweewo.
Amaanyi gano gavaamu omukka omubi bwe gaba gakolebwa era ne goonoona omukka ffe abantu gwe tussa.
Ng’amaanyi gano bwe gali ag’okuggwaawo akaseera konna, emiwendo gyago gyeyongera buli lukya.
==Lwaki tulina okukuuma ebikwata ku maanyi?==
Amaanyi gano galina okukuumibwa tusobole okutangira obwebulungulule bwaffe obutataataaganyizibwa. Tulina okugakuuma olw'emigigi egijja. Obungi amaanyi ago bwe tugakozeserezaamu kiyiza okuba eky'obulabe ku nsi. Tusobola okukendeeza ku bulabe obuyinza okututuukako nga tukozesa amaanyi matono. Emisoso gy'amaanyi ago gyeyongera buli mwaka. Kya mugaso okumanya omuwendo gw'amaanyi ago era ne tutagadiibuuda.
Tusobola bulungi okukendeeza ku bungi bw’amaanyi ge tukozesa. Tusobola okukendeeza amaanyi nga tutandikira mu maka gaffe, nga tuggyako amataala emisana; engoye nga tuzooza n’amazzi amabisi oba okukozesa entambula ez'olukale mu kifo ky'okukozesa ez'obwannanyini.
== Translation quality check ==
Hello [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]],
My name is [https://www.mediawiki.org/wiki/User:UOzurumba_(WMF) Uzoma Ozurumba], a Community Relations Specialist working with the WMF Language team. Nice to e-meet you.
Please, I will like to ask you for help with checking the quality of the translations in this [https://docs.google.com/spreadsheets/d/1LvWPInbo2S48ujeKjSTDITh3f8RDGeQ9CpOqpnGdoTc/edit#gid=0 spreadsheet]. I am asking because the WMF Language team wants to introduce a Machine translation service support to some Wikipedias. We want to know if the translations are useful as a start(of course, this initial machine translation is not to be published, they are to help a translator speed up the work) when using content translation.
Since you have experience translating articles to Luganda Wikipedia, I believe you are the right person to evaluate the translations in the spreadsheet.
I will really appreciate your help with evaluating the translation. If you are okay assisting with the quality check; all you need to do is open [https://docs.google.com/spreadsheets/d/1LvWPInbo2S48ujeKjSTDITh3f8RDGeQ9CpOqpnGdoTc/edit#gid=0| this spreadsheet], try to read the article samples in the two different columns and then answer the following questions for each article:
* Is any sample useful as a starting point for translation? (A/B/both/none)
* If any sample is not useful, which is the main problem with it?
Please note that you can answer these questions in the spreadsheet (in the column provided) or answer the questions in this thread; whichever works for you is fine.
Thank you in anticipation of your help.
[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[User talk:UOzurumba (WMF)|talk]]) 09:31, 4 Gwakkuminogumu 2021 (UTC)
== Thank you for being a medical translator! ==
<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
{| style="background-color: #fdffe7; color: #000; border: 1px solid #fceb92;"
|rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|100px]]
|style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2025 Cure Translators Award'''
|-
| style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2025 you [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/leaderboard.php?camp=all&user_group=all&year=2025&month=All joined us as a medical translator]. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public.
Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|Consider formally joining the organization for 2026]]''', there are no associated costs.
|}
Look forwards to collaborating further in the year ahead. Thanks again :-) -- [[mdwiki:User:Doc_James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 07:53, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC)
</div>
:Thank you @[[User:Doc James|Doc James]] for this precious invitation. I got interested in this very important project ever since we met in Kampala in 2025 at the head office of Wikimedia Community User Group Uganda.
:I have applied for participation this year and I am ready. [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 14:41, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC)
::Excellent :-) Lots of content in need of translation. [[User:Doc James|Doc James]] ([[User talk:Doc James|talk]]) 22:52, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC)
:::Hello Dr James. I need some technical help from you.
:::The Translation tool is not working. It only ends on opening, but it doesn't bring the content to be translated.
:::Will be waiting for you.... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:52, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::::@[[User:Doc James|Doc James]] and @[[User:CeylonChingu|CeylonChingu]],
::::: I need some technical help from you.
::::: The Translation tool is not working. It only ends on opening, but it doesn't bring the content to be translated. I have tried it on several articles but all in vain!!
::::: Will be waiting for you....
::::[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 13:05, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:::::Yes this should be fixed very shortly [[User:Doc James|Doc James]] ([[User talk:Doc James|talk]]) 01:38, 25 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::::::Okay Doc, I will be waiting [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 10:32, 25 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
(This message was sent to [[:User:Ssemmanda will]] and is being posted here due to a redirect.)
<!-- Message sent by User:Doc James@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Translators_2025&oldid=30070105 -->
== mdwiki translation: Pregnancy ==
{| cellspacing="8" cellpadding="0" style="width:100%; clear:both; margin:0.5em auto; background-color:#EAF2FF; border:1px solid #4a0000; direction:rtl; text-align:left;"
| [[File:Medical translation.svg|250x250px]]
| style="direction:ltr; text-align:left; padding-right:20px;" |
Hi '''{{PAGENAME}}'''!
Thank you for your recent contributions to [[mdwiki:WikiProjectMed:Wiki_Project_Med_Foundation|Wiki Project Med]].
Can you translate the infobox as well? https://lg.wikipedia.org/wiki/Olubuto
Please check our new onboarding course [https://sites.google.com/wikiprojectmed.org/mdwiki-onboarding-course/] to learn more about our translation process.
'''After every translation, please ensure the following steps are done:'''
* Confirm that you have chosen the best title or properly translated the title.
* Add suitable categories.
* Check that the infobox is correctly translated and complete.
* Make sure you have followed your language-specific Wikipedia guidelines.
* After publishing your translation, if you receive any comments from the reviewers please reply and coordinate with them.
Following this checklist helps us collaborate positively and effectively with local Wikipedia reviewers. If you have any questions or need support, please feel free to get in touch.
Thank you for contributing your time and skills to this important work.
-- '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' Team
|} [[User:CeylonChingu|CeylonChingu]] ([[User talk:CeylonChingu|talk]]) 05:35, 12 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:Thank you for this guidance...I will always follow it [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 20:22, 16 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
== Invitation to try the Starter Kit Tool ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
As one of the active editors on this Wikipedia, you're invited by the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development Language Onboarding and Development] initiative to learn about the Starter Kit, try it out, and join a virtual meeting where you can ask questions about the tool.<br>
'''What the tool does'''<br>
The Starter Kit helps small or new Wikipedia contributors complete essential tasks, like importing infoboxes, tracking your wiki's growth and health metrics, and connecting with members of the broader Wikimedia community for technical guidance. Some features require certain user rights, but three of the six tasks are open to any autoconfirmed editor, so most active editors can get started right away.
'''Here's what we would like you to do:'''
* Read the manual for more detail on the tool and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit
* Access the Starter Kit tool: https://starterkit.toolforge.org/ and log in with your Wikimedia account to try it out.
* Sign up for one of three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours, where you can:
** Learn more about the tool.
** Ask questions and share your thoughts.
Thank you so much for using the tool, and we look forward to your attending the virtual meeting.
Best regards,
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 21:17, 11 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
:Thank you very much. I welcome the opportunity [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 08:32, 13 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
::Thank you, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], for your reply. Have you had a chance to use the feature? If so, I would greatly appreciate hearing your thoughts about:
::* The parts of the starter kit you expect to use most often, and how you plan to use them.
::* The essential tasks you tried, and how easy or difficult they were to complete.
::* The wiki tasks you would like the starter kit to guide you through or automate in the future.
::You can provide your feedback either on [[mw:Talk:Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit#|this page]] or during our [[mw:Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours|virtual meeting,]] if you plan to attend.
::Best regards
::[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[User talk:UOzurumba (WMF)|talk]]) 18:30, 20 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
== Deletion ==
Hello @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] Hope you're doing well, since you're the most active admin of this wiki, i just wanted to let you know that [[Special:Contributions/Sakura emad|i requested speedy deletion request on numerous]] articles that had no useful content of their own. [[User:Sakura emad|Sakura emad]] ([[User talk:Sakura emad|talk]]) 10:42, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:Thank you @[[User:Sakura emad|Sakura emad]], its still a big load to re-organise this wiki but we shall keep trying. I have cleared them [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 10:50, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
::Thanks : ) what about this one [[Pader, Uganda]] [[User:Sakura emad|Sakura emad]] ([[User talk:Sakura emad|talk]]) 12:03, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
== Reminder: Starter Kit Virtual Meeting ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
This is a friendly reminder to attend the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting.
Date and time: '''Today, Saturday, August 29th, 2026, 01:00–02:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here])
This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand.
If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_2:_Saturday_29_August_2026,_01:00_UTC
See you soon!
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 13:30, 28 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
== Reminder: Starter Kit virtual meeting ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
This is a friendly reminder to attend the third [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting.
Date and time: '''Saturday, September 5th, 2026, 05:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here])
Video call link: https://meet.google.com/eov-gbgn-rew
This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand.
If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_3:_Saturday_5_September_2026,_05:00_UTC
See you soon!
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 23:44, 3 Gwamwenda(Mutunda) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
oqspqlghr3xcfg033pi4j9zfvhmzgpe
73802
73799
2026-09-04T00:06:45Z
UOzurumba (WMF)
6217
/* Reminder: Starter Kit virtual meeting */
73802
wikitext
text/x-wiki
==Amaanyi kye ki?==
Mu nnyinyonnyola eya bulijjo, Amaanyi y'embeera nga singa ebeera eteekeddwa ku kintu esobola okukiggya mu kifo ekimu okukizza mu kirala oba Amaanyi bwe busobozi bw'omuyuŋŋano gwonna okukola omulimu. Amaanyi gali buli wamu nga mu bantu oba mu bisolo oba mu bintu ebitalina bulamu okugeza ennyonyi, Ekitaangaala, Ebyuma n'ebirala.http://www.conserve-energy-future.com
Amaanyi ga ngeri nnyingi: Amajjuluzi, Ag’omu kifo, Ekitaangaala, Amaloboozi, Ag’oku ttaka, Amanafuya, Amanaanuufu oba Ag’mu buttoffaali. Okusinziira Ku mateeka g'okukuuma Amaanyi, Amaanyi ag'engeri yonna gasobola okukyusibwa ne gazzibwa mu ngeri endala naye nga omuwendo gwago gusigadde gwe gumu. Okugeza, Omukozi asindika ensawo Amaanyi ge amajjuluzi gakyusibwa ne gafuuka ag'ekifo okuva Ku nkyukakyuka ebaawo oba singa oyokya ekiti, Amaanyi agakirimu gafuuka ebbugumu oba bw'oteeka essimu yo Ku masannyalaze, Amaanyi g'amasannyalaze gakyusibwa ne gasobola okuterekebwa mu buttoffaali obuli mu lyanda.
Enkyukakyuka nnyingi ez’amaanyi ag'obutonde n'agatali ageeyolekera Ku mitimbagano buli lukya. Envumbula nnyingi ez'amaanyi agatali ga butonde zibaddewo okumala emyaka.
==Amaanyi gava mu ki?==
Amaanyi gaawuddwamu ebibinja ebikulu bibiri: Ag'obutonde n'agatali ga butonde.
==Amaanyi ag'obutonde.==
Amaanyi ag'obutonde ge maanyi agava mu bintu binnansangwa. Ga,ba, enjuba, empewo, enkuba era gasobola okufunibwa nga gaddiŋŋanibwa wonna we geetaagisibwa. Amaanyi ago mangi ddala mu nsi. Okugeza, Amaanyi ge tufuna mu njuba gasobola okukozesebwa ne tufunamu amasannyalaze. Mu Amaanyi agava mu mpewo, ebbugumu ly'omuttaka, agoomubimera, ag’omu bbanga gonna gasobola okukozesebwa okutuukiriza ebyetaago byaffe ebya bulijjo.
Bino bye bimu Ku birungi n'ebibi ebiri mu kukozesa Amaanyi ag'obutonde.
==Ebirungi==
Enjuba, Empewo, Ettaka, n’amayanja weebiri mu bungi ate nga bya bweereere.
Amaanyi agatali ga butonde ge tukozesa matono ate nga gaggwaawo.
Amaanyi ag'obutonde gagambibwa obutaba na bulabe Ku bwebulungulule.
Amaanyi g'obutonde gayamba okwongera Ku by'enfuna n'okutondawo emirimu. Ensimbi ezikozesebwa okuzimba amakolero gasobola okubangawo emirimu eri enkumi n'enkumi z’abantu.
Tekikwetaagisa kwesigama Ku muntu yenna okukutuusaako Amaanyi ag'obutonde nga bwe kiri Ku gatali ga butonde.
Amaanyi g'obutonde galina emisoso mitono okusinga okukozesa amasannyalaze. Eyo gye bujja, emiwendo gy’amasannyalaze gisuubira okweyongeraa kubanga emiwendo gyago gisinziira Ku gy'amafuta, noolwekyo amaanyi g'obutonde gayamba okukendeeza ku misoso gy'amasannyalaze.
Ebisikiriza eby'enjawulo ku misolo ng’ebiwandiiko ebisonyiwa emisolo, okukendeeza ku misolo weebiri eri abantu abaagala okutandikawo ebintu bino omuva ssente.
==Ebitali birungi==
Si kyangu kutandikawo makolero gano kuba emisoso mingi.
Amaanyi g'enjuba gasobola kukozesebwa budde bwa misana so si kiro oba mu biseera by'enkuba.
Ebbugumu ly’omu ttaka erikozesebwa okukola amasannyalaze nalyo kya bulabe. Lisobola okuvaamu omukka ogw’obulabe wamu n'okuleeta enkyukakyuka mu bwebulungulule.
Amasannyalaze gatuwa Amaanyi amalungi naye okuzimba amabibiro kiwemmenta obusanga wamu n'okwonoona entambula y'amazzi nga kw'ossa n'okutaataaganya ebintu ebibeeramu.
Okukozesa amaanyi g'enjuba, olina okwesigama ku mpewo ez’amaanyi noolwekyo weetaaga okulonda ekifo ekirungi okugakola. Era kitaataaganya omuwendo gw'ebinyonyi mu bbanga.
==Amaanyi agatali ga butonde==
Amaanyi agatali ga butonde mangi agaggyibwa mu bintu ebiri ku nsi. Bino bya kuggwaawo mu myaka ataano mu etaano okuva kati. Amaanyi agatali ga butonde si malungi ku bwebulungulule bwaffe era ga bulabe nnyo ku bulamu bwaffe. Gayitibwa agatali ga butonde kubanga tegasobola kuzzibwawo mu kaseera katono. Amaanyi agatali ga butonde gasangibwa mu bintu nga ebisigalira by'ebisolo, amafuta n'ebirala.
Bino bye bimu ku birungi n'ebibi ebiri mu kukozesa amaanyi agatali ga butonde.
==Ebirungi==
Amaanyi agatali ga butonde so gaabuseere naye nga mangu okukozesa okugeza kyangu okuteeka amafuta mu mmotoka.
Osobola okuteekamu kitono ate n'ofunamu obungi bw’amasannyalaze obuwera.
Tegaliiko kuvuganyizibwa. Okugeza, singa obeera ovuga baatule n'eggwaako, tosobola kugiddizaako mu lugendo wakati okuggyako ng’ogenze we bazikolerako.
Gatwalibwa okuba nga si gaabuseere okugakyusa okugazza mu kikula ekirala.
==Ebitali birungi==
Amaanyi agatali ga butonde gajja kutuuka gaggweewo.
Amaanyi gano gavaamu omukka omubi bwe gaba gakolebwa era ne goonoona omukka ffe abantu gwe tussa.
Ng’amaanyi gano bwe gali ag’okuggwaawo akaseera konna, emiwendo gyago gyeyongera buli lukya.
==Lwaki tulina okukuuma ebikwata ku maanyi?==
Amaanyi gano galina okukuumibwa tusobole okutangira obwebulungulule bwaffe obutataataaganyizibwa. Tulina okugakuuma olw'emigigi egijja. Obungi amaanyi ago bwe tugakozeserezaamu kiyiza okuba eky'obulabe ku nsi. Tusobola okukendeeza ku bulabe obuyinza okututuukako nga tukozesa amaanyi matono. Emisoso gy'amaanyi ago gyeyongera buli mwaka. Kya mugaso okumanya omuwendo gw'amaanyi ago era ne tutagadiibuuda.
Tusobola bulungi okukendeeza ku bungi bw’amaanyi ge tukozesa. Tusobola okukendeeza amaanyi nga tutandikira mu maka gaffe, nga tuggyako amataala emisana; engoye nga tuzooza n’amazzi amabisi oba okukozesa entambula ez'olukale mu kifo ky'okukozesa ez'obwannanyini.
== Translation quality check ==
Hello [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]],
My name is [https://www.mediawiki.org/wiki/User:UOzurumba_(WMF) Uzoma Ozurumba], a Community Relations Specialist working with the WMF Language team. Nice to e-meet you.
Please, I will like to ask you for help with checking the quality of the translations in this [https://docs.google.com/spreadsheets/d/1LvWPInbo2S48ujeKjSTDITh3f8RDGeQ9CpOqpnGdoTc/edit#gid=0 spreadsheet]. I am asking because the WMF Language team wants to introduce a Machine translation service support to some Wikipedias. We want to know if the translations are useful as a start(of course, this initial machine translation is not to be published, they are to help a translator speed up the work) when using content translation.
Since you have experience translating articles to Luganda Wikipedia, I believe you are the right person to evaluate the translations in the spreadsheet.
I will really appreciate your help with evaluating the translation. If you are okay assisting with the quality check; all you need to do is open [https://docs.google.com/spreadsheets/d/1LvWPInbo2S48ujeKjSTDITh3f8RDGeQ9CpOqpnGdoTc/edit#gid=0| this spreadsheet], try to read the article samples in the two different columns and then answer the following questions for each article:
* Is any sample useful as a starting point for translation? (A/B/both/none)
* If any sample is not useful, which is the main problem with it?
Please note that you can answer these questions in the spreadsheet (in the column provided) or answer the questions in this thread; whichever works for you is fine.
Thank you in anticipation of your help.
[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[User talk:UOzurumba (WMF)|talk]]) 09:31, 4 Gwakkuminogumu 2021 (UTC)
== Thank you for being a medical translator! ==
<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
{| style="background-color: #fdffe7; color: #000; border: 1px solid #fceb92;"
|rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|100px]]
|style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2025 Cure Translators Award'''
|-
| style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2025 you [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/leaderboard.php?camp=all&user_group=all&year=2025&month=All joined us as a medical translator]. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public.
Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|Consider formally joining the organization for 2026]]''', there are no associated costs.
|}
Look forwards to collaborating further in the year ahead. Thanks again :-) -- [[mdwiki:User:Doc_James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 07:53, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC)
</div>
:Thank you @[[User:Doc James|Doc James]] for this precious invitation. I got interested in this very important project ever since we met in Kampala in 2025 at the head office of Wikimedia Community User Group Uganda.
:I have applied for participation this year and I am ready. [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 14:41, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC)
::Excellent :-) Lots of content in need of translation. [[User:Doc James|Doc James]] ([[User talk:Doc James|talk]]) 22:52, 14 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC)
:::Hello Dr James. I need some technical help from you.
:::The Translation tool is not working. It only ends on opening, but it doesn't bring the content to be translated.
:::Will be waiting for you.... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:52, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::::@[[User:Doc James|Doc James]] and @[[User:CeylonChingu|CeylonChingu]],
::::: I need some technical help from you.
::::: The Translation tool is not working. It only ends on opening, but it doesn't bring the content to be translated. I have tried it on several articles but all in vain!!
::::: Will be waiting for you....
::::[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 13:05, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:::::Yes this should be fixed very shortly [[User:Doc James|Doc James]] ([[User talk:Doc James|talk]]) 01:38, 25 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::::::Okay Doc, I will be waiting [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 10:32, 25 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
(This message was sent to [[:User:Ssemmanda will]] and is being posted here due to a redirect.)
<!-- Message sent by User:Doc James@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Translators_2025&oldid=30070105 -->
== mdwiki translation: Pregnancy ==
{| cellspacing="8" cellpadding="0" style="width:100%; clear:both; margin:0.5em auto; background-color:#EAF2FF; border:1px solid #4a0000; direction:rtl; text-align:left;"
| [[File:Medical translation.svg|250x250px]]
| style="direction:ltr; text-align:left; padding-right:20px;" |
Hi '''{{PAGENAME}}'''!
Thank you for your recent contributions to [[mdwiki:WikiProjectMed:Wiki_Project_Med_Foundation|Wiki Project Med]].
Can you translate the infobox as well? https://lg.wikipedia.org/wiki/Olubuto
Please check our new onboarding course [https://sites.google.com/wikiprojectmed.org/mdwiki-onboarding-course/] to learn more about our translation process.
'''After every translation, please ensure the following steps are done:'''
* Confirm that you have chosen the best title or properly translated the title.
* Add suitable categories.
* Check that the infobox is correctly translated and complete.
* Make sure you have followed your language-specific Wikipedia guidelines.
* After publishing your translation, if you receive any comments from the reviewers please reply and coordinate with them.
Following this checklist helps us collaborate positively and effectively with local Wikipedia reviewers. If you have any questions or need support, please feel free to get in touch.
Thank you for contributing your time and skills to this important work.
-- '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' Team
|} [[User:CeylonChingu|CeylonChingu]] ([[User talk:CeylonChingu|talk]]) 05:35, 12 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:Thank you for this guidance...I will always follow it [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 20:22, 16 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
== Invitation to try the Starter Kit Tool ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
As one of the active editors on this Wikipedia, you're invited by the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development Language Onboarding and Development] initiative to learn about the Starter Kit, try it out, and join a virtual meeting where you can ask questions about the tool.<br>
'''What the tool does'''<br>
The Starter Kit helps small or new Wikipedia contributors complete essential tasks, like importing infoboxes, tracking your wiki's growth and health metrics, and connecting with members of the broader Wikimedia community for technical guidance. Some features require certain user rights, but three of the six tasks are open to any autoconfirmed editor, so most active editors can get started right away.
'''Here's what we would like you to do:'''
* Read the manual for more detail on the tool and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit
* Access the Starter Kit tool: https://starterkit.toolforge.org/ and log in with your Wikimedia account to try it out.
* Sign up for one of three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours, where you can:
** Learn more about the tool.
** Ask questions and share your thoughts.
Thank you so much for using the tool, and we look forward to your attending the virtual meeting.
Best regards,
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 21:17, 11 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
:Thank you very much. I welcome the opportunity [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 08:32, 13 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
::Thank you, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], for your reply. Have you had a chance to use the feature? If so, I would greatly appreciate hearing your thoughts about:
::* The parts of the starter kit you expect to use most often, and how you plan to use them.
::* The essential tasks you tried, and how easy or difficult they were to complete.
::* The wiki tasks you would like the starter kit to guide you through or automate in the future.
::You can provide your feedback either on [[mw:Talk:Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit#|this page]] or during our [[mw:Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours|virtual meeting,]] if you plan to attend.
::Best regards
::[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[User talk:UOzurumba (WMF)|talk]]) 18:30, 20 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
== Deletion ==
Hello @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] Hope you're doing well, since you're the most active admin of this wiki, i just wanted to let you know that [[Special:Contributions/Sakura emad|i requested speedy deletion request on numerous]] articles that had no useful content of their own. [[User:Sakura emad|Sakura emad]] ([[User talk:Sakura emad|talk]]) 10:42, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:Thank you @[[User:Sakura emad|Sakura emad]], its still a big load to re-organise this wiki but we shall keep trying. I have cleared them [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 10:50, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
::Thanks : ) what about this one [[Pader, Uganda]] [[User:Sakura emad|Sakura emad]] ([[User talk:Sakura emad|talk]]) 12:03, 25 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
== Reminder: Starter Kit Virtual Meeting ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
This is a friendly reminder to attend the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting.
Date and time: '''Today, Saturday, August 29th, 2026, 01:00–02:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here])
This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand.
If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_2:_Saturday_29_August_2026,_01:00_UTC
See you soon!
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 13:30, 28 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
== Reminder: Starter Kit virtual meeting ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
This is a friendly reminder to attend the third [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting.
Date and time: '''Saturday, September 5th, 2026, 05:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1788584400 check your local time here])
Video call link: https://meet.google.com/eov-gbgn-rew
This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand.
If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_3:_Saturday_5_September_2026,_05:00_UTC
See you soon!
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 23:44, 3 Gwamwenda(Mutunda) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
12c9h038rds3favaazo3zilzqg367lo
User talk:Nambogo Catharine
3
7915
73796
73170
2026-09-03T23:44:12Z
MediaWiki message delivery
2616
/* Reminder: Starter Kit virtual meeting */ new section
73796
wikitext
text/x-wiki
Nambogo Catharine muwala muganda ey'eddira embogo yasomako ku lulimi oluganda era mufumbo.
== Translation request ==
Hi. Sorry to bother you but I would like to ask you whether you could please translate this to Luganda?
<poem>
Lingua Franca Nova (“Elefen”) is a language designed to be particularly simple, consistent, and easy to learn for international communications. It has a number of positive qualities:
1. It has a limited number of phonemes. It sounds similar to Italian or Spanish.
2. It is phonetically spelled. No child should have to spend years learning irregularities.
3. It has a completely regular grammar, similar to the world’s creoles.
4. It has a limited and completely regular set of productive affixes for routine word derivation.
5. It has well-defined rules for word order, in keeping with many major languages.
6. Its vocabulary is strongly rooted in modern Romance languages. These languages are themselves widespread and influential, plus they have contributed the major part of English vocabulary
7. It is designed to be naturally accepting of Latin and Greek technical neologisms, the de facto “world standard”.
8. It is designed to seem relatively “natural” to those who are familiar with Romance languages, without being any more difficult for others to learn.
We hope you like Elefen!
</poem>
Thanks for your help. [[User:Caro de Segeda|Caro de Segeda]] ([[User talk:Caro de Segeda|talk]]) 06:44, 30 Gwakutaano 2023 (UTC)
== Nsaba buyambi ==
[[Special:Contributions/~2026-36955-81|~2026-36955-81]] ([[User talk:~2026-36955-81|talk]]) 23:03, 27 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:@[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] madam nsaba kubuyambi bwo, nyambisa ku namber yoo twogere bambi [[Special:Contributions/~2026-36955-81|~2026-36955-81]] ([[User talk:~2026-36955-81|talk]]) 23:05, 27 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
::kaale munnange, eno ye namba yange 0700822542 [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 06:31, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
::haha okay buy it would be okay if you email me on kojja547@gmail.com that's the email this thing shouldn't be publicly disclosed but you text me [[User:Jafran123|Jafran123]] ([[User talk:Jafran123|talk]]) 11:18, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:Lingua Franca Nova ("Elefen") lwe lulimi olwategekebwa okubeera olwangu, nga lutegeerekeka era nga lwangu n'okuyiga okusobola okuwuliziganya mu nsi yonna. Lulimu ebintu eby'enjawulo:
:# Lulina ebigambo bitono ddala. Luwulikika ng'Oluyitale oba Olusipaana.
:# Luwandiikibwa nga bwe luwulikika. Tewali mwana alina kumala myaka ng'ayiga ebigambo ebitali bya bulijjo.
:# Lulina amateeka g'olulimi agategeerekeka, okufaananako n'ago agakozesebwa mu nnimi eziri mu nsi yonna.
:# Lulina ebigambo bitono ebikozesebwa mu kukola ebigambo eby'enjawulo mu bulamu obwa bulijjo.
:# Lulina amateeka agategeerekeka obulungi agakwata ku ngeri ebigambo gye birina okutegekebwamu okufaananako n'ennimi endala ekkulu.
:# Ebigambo byalwo by'esigamiziddwa ku nnimi eziri mu kibinja ky'ennimi z'aba Rooma. Ennimi zino zaali zisaasanye era nga zakola kinene mu kugaziya ebigambo by'Olungereza.
:# Lwakolebwa okukiriza ebigambo by'Olulattini n'Oluyonaani nga bino by'ebimu naye nga bitegeeza ekintu ekirala, "omutindo gw'ensi yonna".
:# Lwakolebwa okuwulikia ng'obutonde/ obuzaale eri abo abamanyi ennimi z'aba Rooma awatali kusuumbuyibwa eri abalala abagala okuluyiga.
:Ka tusuubira nti oyagala Elefen! [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 07:06, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
== Invitation to try the Starter Kit Tool ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
As one of the active editors on this Wikipedia, you're invited by the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development Language Onboarding and Development] initiative to learn about the Starter Kit, try it out, and join a virtual meeting where you can ask questions about the tool.<br>
'''What the tool does'''<br>
The Starter Kit helps small or new Wikipedia contributors complete essential tasks, like importing infoboxes, tracking your wiki's growth and health metrics, and connecting with members of the broader Wikimedia community for technical guidance. Some features require certain user rights, but three of the six tasks are open to any autoconfirmed editor, so most active editors can get started right away.
'''Here's what we would like you to do:'''
* Read the manual for more detail on the tool and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit
* Access the Starter Kit tool: https://starterkit.toolforge.org/ and log in with your Wikimedia account to try it out.
* Sign up for one of three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours, where you can:
** Learn more about the tool.
** Ask questions and share your thoughts.
Thank you so much for using the tool, and we look forward to your attending the virtual meeting.
Best regards,
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 21:17, 11 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
== Reminder: Starter Kit Virtual Meeting ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
This is a friendly reminder to attend the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting.
Date and time: '''Today, Saturday, August 29th, 2026, 01:00–02:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here])
This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand.
If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_2:_Saturday_29_August_2026,_01:00_UTC
See you soon!
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 13:30, 28 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
== Reminder: Starter Kit virtual meeting ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
This is a friendly reminder to attend the third [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting.
Date and time: '''Saturday, September 5th, 2026, 05:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here])
Video call link: https://meet.google.com/eov-gbgn-rew
This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand.
If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_3:_Saturday_5_September_2026,_05:00_UTC
See you soon!
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 23:44, 3 Gwamwenda(Mutunda) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
lzu1a9ggjwewa4olu22efrbbnvsuusr
Chris Baryomunsi
0
7950
73820
70304
2026-09-04T07:57:11Z
Musuuza
11013
ntereezezza ku mpandiika
73820
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Chris Baryomunsi''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkumineebiri, 1969). [[Yuganda|Munnauganda]] [[:en:Public_health|omusawo w'abantu]], [[:en:Demographer|omukugu mu by'okubala abantu]] era munnabyabufuzi. Ye Minisita w'amawulire, Tekinologiya n'okulungamya eggwanga mu Kabineeti ya Uganda. Yaliko Minisita omubeezi ow'ebyamayumba mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti]] [[:en:Cabinet_of_Uganda|ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo kino nga 6 Ogwomukaaga, 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-08-15 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Okuva nga 1 Ogwokusatu, 2015 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yaweerezaako nga [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisita omubeezi owa guno na guli mu minisitule y'ebyobulamu.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-15 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref><ref name="CBN">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080830/https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |url-status=dead }}</ref>
[[File:Eesti aukonsulaadi avamine Ugandas 2024.04.18 - Opening of the Consulate of Estonia in Uganda on 18 April 2024 - 22.jpg|thumb|Chris Baryomunsi ]]
Baryomunsi ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] owa [[Kanungu (disitulikit)|Kinkizi County East]] era mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza ekya, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].(NRM)<ref name="Profile">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400 |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427175554/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Baryomunsi yazaalibwa ku kyalo Murama ekisangibwa e Nyakishenyi mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rukungiri.]] Kitaawe ye Mugenzi Aloysius Mpungirehe ne nnyina, omugenzi Rosaria Kamayangi.
Mu 1971, Chris nga wa myaka 2 gyokka egy'obukulu, bazadde be baasenguka ne badda e Kayungwe - Rugyeyo olwaleero eyafuuka [[:en:Kanungu_District|Kanungu Disitulikiti]]. Baryomunsi yasomera mu Kayungwe Primary School oluvannyuma ne yeegatta ku St. Paul's Seminary, Kabale ku ddaala lya Siniya erisooka (O-Level) n'erya A-Level. Yaweebwa ekifo mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], nga ye Yunivasite esinga obunene n'obukadde mu Uganda n'asomayo eby'okutabula eddagala ly'abantu. Mu 1995, yatikkirwa Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]]. Mu 1997, yatikkirwa Dipulooma mu by'okubala abantu, era mu 1998 yafuna Diguli eya Master of Arts in [[:en:Demography|demography]], nga byonna yabisomera Makerere. Mu 2003, yatikkirwa [[:en:HIV/AIDS|Dipuloma mu kujjanjaba]] [[:en:HIV/AIDS|n'okukwatamu abalwadde ba siriimu (HIV/AIDS)]] okuva mu University of Brighton.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref> Mu 2016, yatikkirwa [[:en:PhD|Diguli eyookusatu mu busawo eya]] [[:en:PhD|PhD]] in [[:en:Public_health|Public Health]] okuva mu [[:en:Atlantic_International_University|Atlantic International University]], USA.<ref name="PhD">https://www.watchdoguganda.com/news/20170225/14091/photos-minister-baryomunsi-graduates-with-a-phd-from-atlantic-international-university.html</ref>
[[File:Chris Baryomunsi.jpg|left|thumb]]
== Emirimu egye mu by'obusawo ==
Okuva mu 1995 okutuuka mu 1998, yali akola ng[[:en:Medical_officer|'omusawo]] ku ddwaliro ekkulu e Mulago. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2002, yakolako ng'omuwi w'amagezi ku by'okuzaala ow'ekibiina kya [[:en:Deutsche_Gesellschaft_für_Internationale_Zusammenarbeit|Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit]]. Oluvannyuma yaweereza obuvunaanyizibwa bwe bumu mu kibiina kya [[:en:UNFPA|UNFPA]] wakati wa 2002 ne 2006. Era yakolako ng'omusomesa w'abasawo mu Makerere University wakati wa 2000 ne 2006.<ref name="Profile" />
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Baryomunsi olugendo lwe olw'ebyobufuzi yalutandikira mu Siniya ya St. Paul's Seminary wakati wa 1988 ne 1990 nga yaweereza nga akulira ebyenjigiriza mu ssomero mu kiseera ekyo.
Bwe yali mu Makerere University ng'emyaka gya 1990 gitandika, ye yali omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina ky'abayizi Abafirika abasoma obusawo (Federation of African Medical Students' Association) era omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina kya Makerere University Medical Students’ Association. Mu 2005, yalondebwa okubeera omuwi w'amagezi ku Siriimu n'emiwendo gy'abantu ([[:en:United_Nations_Population_Fund|United Nations Population Fund]] HIV/AIDS) mu kibuha Harare. Yasuulawo ekifo kino mu 2006 asobole okwesimbawo mu kuvuganya [[:en:2006_Ugandan_general_election|okw'ababaka ba Paalamenti okwa 2006]]. Yavuganyiza ku tiketi ya NRM nga kandideeti mu kulonda kwa Kinkiizi County East constituency mu [[:en:Kanungu_District|Kanungu Disitulikiti]] era n'ayitamu.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
Era yalondebwa nga pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development. Mu Paalamenti, yaweereza ku kakiiko ka Social Services Committee ne ku kakiiko ka Health and HIV/AIDS Committee. Era yaweerezaako nga kaminsona wa Paalamenti akiikirira NRM mu Paalamenti ya Uganda okuva mu Gwomukaaga, 2011 okutuuka mu Gwokuna, 2014.<ref name="Ambition">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |access-date=2021-08-15 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402121653/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |url-status=dead}}</ref>
Nga 1 Ogwokusatu 2015, yalondebwa okubeera [[:en:Health_minister|Minisita omubeezi owa guno na guli mu Minisitule y'ebyobulamu.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html |access-date=2021-08-15 |archive-date=2018-10-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181026105711/http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi ow'amayumba.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
Mu Gwokutaano 2021, yalondebwa okuba Minisita w’Obubaka, Tekinologiya y’Empuliziganya n’Obulagirizi bw’Eggwanga.
Nga 26 Ogwokutaano 2026, yalondebwa okuba Minisita wa Kabineeti ow’eby’Obulamu, era n’alayira nga 8 Ogwomukaaga.
== Ebirala eby'okufaako ==
Amanyiddwa okubeera omuntu eyeerowooleza atatya kwawukana ku balala kye balowooza yadde abo abaawukanya endowooza n'ekibiina kye.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080835/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |url-status=dead }}</ref><ref>http://allafrica.com/stories/201411031730.html</ref>
Aweerezzaako mu bifo bino wammanga:<ref name="Ambition">{{Cite web}}</ref>
* Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka HIV/AIDS and Health Committee, mu Paalamenti
* Ssentebe wa boodi ye AIDS Information Centre
* Omuwi w'amagezi omukugu ku Siriimu (HIV and AIDS), GTZ.
* Omuwi w'amagezi ku Pulogulaamu ya, United Nations Population Fund
* Mmemba w'akakiiko ka Paalamenti aka bajeti
* Pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development<ref>{{Cite web |url=https://www.advancefamilyplanning.org/two-family-planning-champions-appointed-ministers-uganda |title=Archive copy |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080830/https://www.advancefamilyplanning.org/two-family-planning-champions-appointed-ministers-uganda |url-status=dead }}</ref>
* Pulezidenti wa Rotary Club y'e Kabarole
== Ebimukwatako mu bufunze ==
Mu by'obuzaale [[:en:Mukiga|Mukiga]],<ref>https://web.archive.org/web/20150402161619/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/580304</ref> Yazaalibwa era n’akulira mu maka g’Abakatoliki. Taata we yakyukira mu Bakatoliki mu ntandikwa y’emyaka gya 1950, wadde nga yali akulidde mu maka g’Abapolotesitanti.
Baryomunsi yawasa Fosca Twebaze, era balina abaana babiri.<ref name="Ambition">{{Cite web}}</ref>
== Ebiwandiiko, Ebibuuzo n’Ebitabo bye Yawandiika ==
* [https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/17290376.2005.9724849 SAHARA-J: Journal of Social Aspects of HIV/AIDS]
* [http://www.orthodoxytoday.org/articles5/BaryomunsiUganda.php Uganda Draws Back from the AIDS Brink]
* [http://webtv.un.org/watch/chris-baryomunsi-uganda-habitat-iii-4th-plenary-meeting/5175615695001?page=2 Chris Baryomunsi (Uganda), Habitat III, 4th Plenary meeting]
== Laba ne ==
* [[:en:Nakaseke_District|Nakaseke District]]
* [[:en:Kanungu_District|Kanungu District]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [http://www.famsanet.org/ Website of the Federation of African Medical Students' Associations: The FAMSA Network]
* [https://web.archive.org/web/20140803055602/http://chs.mak.ac.ug/mumsa/ Website of Makerere University Medical Students Association (MUMSA)]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
8exr12a6d0im4k1zyt7v1cb1l4c851o
73822
73820
2026-09-04T08:08:45Z
Musuuza
11013
ntereezezza ku mpandiika
73822
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Chris Baryomunsi''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkumineebiri, 1969). Munnauganda [[:en:Public_health|omusawo w'abantu]], [[:en:Demographer|omukugu mu by'okubala abantu]] era munnabyabufuzi. Ye Minisita w'amawulire, Tekinologiya n'okulungamya eggwanga mu Kabineeti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo mu 2021. Okuva nga 1 Ogwokusatu 2015 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yakola nga Minisita wa State ow’eby’Obulamu, avunaanyizibwa ku mirimu egy’awamu. Kati akola nga Minisita w’Ebyobulamu mu Uganda.
[[File:Eesti aukonsulaadi avamine Ugandas 2024.04.18 - Opening of the Consulate of Estonia in Uganda on 18 April 2024 - 22.jpg|thumb|Chris Baryomunsi ]]
Baryomunsi ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] owa [[Kanungu (disitulikit)|Kinkizi County East]] era mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza ekya, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].(NRM)<ref name="Profile">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400 |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427175554/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Baryomunsi yazaalibwa ku kyalo Murama ekisangibwa e Nyakishenyi mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rukungiri.]] Kitaawe ye Mugenzi Aloysius Mpungirehe ne nnyina, omugenzi Rosaria Kamayangi.
Mu 1971, Chris nga wa myaka 2 gyokka egy'obukulu, bazadde be baasenguka ne badda e Kayungwe - Rugyeyo olwaleero eyafuuka [[:en:Kanungu_District|Kanungu Disitulikiti]]. Baryomunsi yasomera mu Kayungwe Primary School oluvannyuma ne yeegatta ku St. Paul's Seminary, Kabale ku ddaala lya Siniya erisooka (O-Level) n'erya A-Level. Yaweebwa ekifo mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], nga ye Yunivasite esinga obunene n'obukadde mu Uganda n'asomayo eby'okutabula eddagala ly'abantu. Mu 1995, yatikkirwa Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]]. Mu 1997, yatikkirwa Dipulooma mu by'okubala abantu, era mu 1998 yafuna Diguli eya Master of Arts in [[:en:Demography|demography]], nga byonna yabisomera Makerere. Mu 2003, yatikkirwa [[:en:HIV/AIDS|Dipuloma mu kujjanjaba]] [[:en:HIV/AIDS|n'okukwatamu abalwadde ba siriimu (HIV/AIDS)]] okuva mu University of Brighton.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref> Mu 2016, yatikkirwa [[:en:PhD|Diguli eyookusatu mu busawo eya]] [[:en:PhD|PhD]] in [[:en:Public_health|Public Health]] okuva mu [[:en:Atlantic_International_University|Atlantic International University]], USA.<ref name="PhD">https://www.watchdoguganda.com/news/20170225/14091/photos-minister-baryomunsi-graduates-with-a-phd-from-atlantic-international-university.html</ref>
[[File:Chris Baryomunsi.jpg|left|thumb]]
== Emirimu egye mu by'obusawo ==
Okuva mu 1995 okutuuka mu 1998, yali akola ng[[:en:Medical_officer|'omusawo]] ku ddwaliro ekkulu e Mulago. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2002, yakolako ng'omuwi w'amagezi ku by'okuzaala ow'ekibiina kya [[:en:Deutsche_Gesellschaft_für_Internationale_Zusammenarbeit|Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit]]. Oluvannyuma yaweereza obuvunaanyizibwa bwe bumu mu kibiina kya [[:en:UNFPA|UNFPA]] wakati wa 2002 ne 2006. Era yakolako ng'omusomesa w'abasawo mu Makerere University wakati wa 2000 ne 2006.<ref name="Profile" />
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Baryomunsi olugendo lwe olw'ebyobufuzi yalutandikira mu Siniya ya St. Paul's Seminary wakati wa 1988 ne 1990 nga yaweereza nga akulira ebyenjigiriza mu ssomero mu kiseera ekyo.
Bwe yali mu Makerere University ng'emyaka gya 1990 gitandika, ye yali omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina ky'abayizi Abafirika abasoma obusawo (Federation of African Medical Students' Association) era omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina kya Makerere University Medical Students’ Association. Mu 2005, yalondebwa okubeera omuwi w'amagezi ku Siriimu n'emiwendo gy'abantu ([[:en:United_Nations_Population_Fund|United Nations Population Fund]] HIV/AIDS) mu kibuha Harare. Yasuulawo ekifo kino mu 2006 asobole okwesimbawo mu kuvuganya [[:en:2006_Ugandan_general_election|okw'ababaka ba Paalamenti okwa 2006]]. Yavuganyiza ku tiketi ya NRM nga kandideeti mu kulonda kwa Kinkiizi County East constituency mu [[:en:Kanungu_District|Kanungu Disitulikiti]] era n'ayitamu.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
Era yalondebwa nga pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development. Mu Paalamenti, yaweereza ku kakiiko ka Social Services Committee ne ku kakiiko ka Health and HIV/AIDS Committee. Era yaweerezaako nga kaminsona wa Paalamenti akiikirira NRM mu Paalamenti ya Uganda okuva mu Gwomukaaga, 2011 okutuuka mu Gwokuna, 2014.<ref name="Ambition">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |access-date=2021-08-15 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402121653/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |url-status=dead}}</ref>
Nga 1 Ogwokusatu 2015, yalondebwa okubeera [[:en:Health_minister|Minisita omubeezi owa guno na guli mu Minisitule y'ebyobulamu.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html |access-date=2021-08-15 |archive-date=2018-10-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181026105711/http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi ow'amayumba.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
Mu Gwokutaano 2021, yalondebwa okuba Minisita w’Obubaka, Tekinologiya y’Empuliziganya n’Obulagirizi bw’Eggwanga.
Nga 26 Ogwokutaano 2026, yalondebwa okuba Minisita wa Kabineeti ow’eby’Obulamu, era n’alayira nga 8 Ogwomukaaga.
== Ebirala eby'okufaako ==
Amanyiddwa okubeera omuntu eyeerowooleza atatya kwawukana ku balala kye balowooza yadde abo abaawukanya endowooza n'ekibiina kye.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080835/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |url-status=dead }}</ref><ref>http://allafrica.com/stories/201411031730.html</ref>
Aweerezzaako mu bifo bino wammanga:<ref name="Ambition">{{Cite web}}</ref>
* Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka HIV/AIDS and Health Committee, mu Paalamenti
* Ssentebe wa boodi ye AIDS Information Centre
* Omuwi w'amagezi omukugu ku Siriimu (HIV and AIDS), GTZ.
* Omuwi w'amagezi ku Pulogulaamu ya, United Nations Population Fund
* Mmemba w'akakiiko ka Paalamenti aka bajeti
* Pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development<ref>{{Cite web |url=https://www.advancefamilyplanning.org/two-family-planning-champions-appointed-ministers-uganda |title=Archive copy |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080830/https://www.advancefamilyplanning.org/two-family-planning-champions-appointed-ministers-uganda |url-status=dead }}</ref>
* Pulezidenti wa Rotary Club y'e Kabarole
== Ebimukwatako mu bufunze ==
Mu by'obuzaale [[:en:Mukiga|Mukiga]],<ref>https://web.archive.org/web/20150402161619/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/580304</ref> Yazaalibwa era n’akulira mu maka g’Abakatoliki. Taata we yakyukira mu Bakatoliki mu ntandikwa y’emyaka gya 1950, wadde nga yali akulidde mu maka g’Abapolotesitanti.
Baryomunsi yawasa Fosca Twebaze, era balina abaana babiri.<ref name="Ambition">{{Cite web}}</ref>
== Ebiwandiiko, Ebibuuzo n’Ebitabo bye Yawandiika ==
* [https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/17290376.2005.9724849 SAHARA-J: Journal of Social Aspects of HIV/AIDS]
* [http://www.orthodoxytoday.org/articles5/BaryomunsiUganda.php Uganda Draws Back from the AIDS Brink]
* [http://webtv.un.org/watch/chris-baryomunsi-uganda-habitat-iii-4th-plenary-meeting/5175615695001?page=2 Chris Baryomunsi (Uganda), Habitat III, 4th Plenary meeting]
== Laba ne ==
* [[:en:Nakaseke_District|Nakaseke District]]
* [[:en:Kanungu_District|Kanungu District]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [http://www.famsanet.org/ Website of the Federation of African Medical Students' Associations: The FAMSA Network]
* [https://web.archive.org/web/20140803055602/http://chs.mak.ac.ug/mumsa/ Website of Makerere University Medical Students Association (MUMSA)]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
6humqboi2i78z16fl07vkt2on9b2zz1
73824
73822
2026-09-04T08:29:12Z
Musuuza
11013
ntaddemu obutindo
73824
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Chris Baryomunsi''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkumineebiri, 1969). [[Munnayuganda|Munnauganda]] [[omusawo w'abantu]], [[omukugu mu by'okubala abantu]] era munnabyabufuzi. Ye Minisita w'amawulire, Tekinologiya n'okulungamya eggwanga mu [[Kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu 2021. Okuva nga 1 Ogwokusatu 2015 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yakola nga [[Minisita wa State ow’eby’Obulamu, avunaanyizibwa ku mirimu egy’awamu]]. Kati akola nga Minisita w’Ebyobulamu mu Uganda.
[[File:Eesti aukonsulaadi avamine Ugandas 2024.04.18 - Opening of the Consulate of Estonia in Uganda on 18 April 2024 - 22.jpg|thumb|Chris Baryomunsi ]]
Baryomunsi ye [[mubaka mu Paalamenti]] owa [[Kanungu (disitulikit)|Kinkizi County East]] era mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza ekya, [[National Resistance Movement]].(NRM)<ref name="Profile">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400 |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427175554/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Baryomunsi yazaalibwa ku kyalo Murama ekisangibwa e Nyakishenyi mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rukungiri.]] Kitaawe ye Mugenzi Aloysius Mpungirehe ne nnyina, omugenzi Rosaria Kamayangi.
Mu 1971, Chris nga wa myaka 2 gyokka egy'obukulu, bazadde be baasenguka ne badda e Kayungwe - Rugyeyo olwaleero eyafuuka [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]]. Baryomunsi yasomera mu Kayungwe Primary School oluvannyuma ne yeegatta ku St. Paul's Seminary, Kabale ku ddaala lya Siniya erisooka (O-Level) n'erya A-Level. Yaweebwa ekifo mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], nga ye Yunivasite esinga obunene n'obukadde mu Uganda n'asomayo eby'okutabula eddagala ly'abantu. Mu 1995, yatikkirwa Diguli eya [[Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]]. Mu 1997, yatikkirwa Dipulooma mu by'okubala abantu, era mu 1998 yafuna Diguli eya Master of Arts in [[demography]], nga byonna yabisomera Makerere. Mu 2003, yatikkirwa Dipuloma mu kujjanjaba n'okukwatamu abalwadde ba siriimu [[(HIV/AIDS)]] okuva mu University of Brighton.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref> Mu 2016, yatikkirwa Diguli eyookusatu mu busawo eya [[PhD]] in [[Public Health]] okuva mu [[Atlantic International University]], USA.<ref name="PhD">https://www.watchdoguganda.com/news/20170225/14091/photos-minister-baryomunsi-graduates-with-a-phd-from-atlantic-international-university.html</ref>
[[File:Chris Baryomunsi.jpg|left|thumb]]
== Emirimu egye mu by'obusawo ==
Okuva mu 1995 okutuuka mu 1998, yali akola ng'[[Omusawo n'Omujjanjabi(Doctor and Nurse)|omusawo]] ku ddwaliro ekkulu e Mulago. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2002, yakolako ng'omuwi w'amagezi ku by'okuzaala ow'ekibiina kya [[Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit]]. Oluvannyuma yaweereza obuvunaanyizibwa bwe bumu mu kibiina kya [[UNFPA]] wakati wa 2002 ne 2006. Era yakolako ng'omusomesa w'abasawo mu Makerere University wakati wa 2000 ne 2006.<ref name="Profile" />
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Baryomunsi olugendo lwe olw'ebyobufuzi yalutandikira mu Siniya ya St. Paul's Seminary wakati wa 1988 ne 1990 nga yaweereza nga akulira ebyenjigiriza mu ssomero mu kiseera ekyo.
Bwe yali mu Makerere University ng'emyaka gya 1990 gitandika, ye yali omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina ky'abayizi Abafirika abasoma obusawo (Federation of African Medical Students' Association) era omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina kya Makerere University Medical Students’ Association. Mu 2005, yalondebwa okubeera omuwi w'amagezi ku Siriimu n'emiwendo gy'abantu ([[United Nations Population Fund]] HIV/AIDS) mu kibuha [[Harare]]. Yasuulawo ekifo kino mu 2006 asobole okwesimbawo mu kuvuganya [[okw'ababaka ba Paalamenti okwa 2006]]. Yavuganyiza ku tiketi ya NRM nga kandideeti mu kulonda kwa Kinkiizi County East constituency mu [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]] era n'ayitamu.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
Era yalondebwa nga pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development. Mu Paalamenti, yaweereza ku kakiiko ka Social Services Committee ne ku kakiiko ka Health and HIV/AIDS Committee. Era yaweerezaako nga kaminsona wa Paalamenti akiikirira NRM mu Paalamenti ya Uganda okuva mu Gwomukaaga, 2011 okutuuka mu Gwokuna, 2014.<ref name="Ambition">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |access-date=2021-08-15 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402121653/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |url-status=dead}}</ref>
Nga 1 Ogwokusatu 2015, yalondebwa okubeera [[Minisita omubeezi owa guno na guli mu Minisitule y'ebyobulamu.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html |access-date=2021-08-15 |archive-date=2018-10-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181026105711/http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi ow'amayumba.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
Mu Gwokutaano 2021, yalondebwa okuba Minisita w’Obubaka, Tekinologiya y’Empuliziganya n’Obulagirizi bw’Eggwanga.
Nga 26 Ogwokutaano 2026, yalondebwa okuba Minisita wa Kabineeti ow’eby’Obulamu, era n’alayira nga 8 Ogwomukaaga.
== Ebirala eby'okufaako ==
Amanyiddwa okubeera omuntu eyeerowooleza atatya kwawukana ku balala kye balowooza yadde abo abaawukanya endowooza n'ekibiina kye.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080835/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |url-status=dead }}</ref><ref>http://allafrica.com/stories/201411031730.html</ref>
Aweerezzaako mu bifo bino wammanga:<ref name="Ambition">{{Cite web}}</ref>
* Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka HIV/AIDS and Health Committee, mu Paalamenti
* Ssentebe wa boodi ye AIDS Information Centre
* Omuwi w'amagezi omukugu ku Siriimu (HIV and AIDS), GTZ.
* Omuwi w'amagezi ku Pulogulaamu ya, United Nations Population Fund
* Mmemba w'akakiiko ka Paalamenti aka bajeti
* Pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development<ref>{{Cite web |url=https://www.advancefamilyplanning.org/two-family-planning-champions-appointed-ministers-uganda |title=Archive copy |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080830/https://www.advancefamilyplanning.org/two-family-planning-champions-appointed-ministers-uganda |url-status=dead }}</ref>
* Pulezidenti wa Rotary Club y'e Kabarole
== Ebimukwatako mu bufunze ==
Mu by'obuzaale [[Mukiga]],<ref>https://web.archive.org/web/20150402161619/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/580304</ref> Yazaalibwa era n’akulira mu maka g’[[Abakatoliki]]. Taata we yakyukira mu Bakatoliki mu ntandikwa y’emyaka gya 1950, wadde nga yali akulidde mu maka g’[[Abapolotesitanti]].
Baryomunsi yawasa Fosca Twebaze, era balina abaana babiri.<ref name="Ambition">{{Cite web}}</ref>
== Ebiwandiiko, Ebibuuzo n’Ebitabo bye Yawandiika ==
* [[SAHARA-J: Journal of Social Aspects of HIV/AIDS]]
* [[Uganda Draws Back from the AIDS Brink]]
* [[Chris Baryomunsi (Uganda), Habitat III, 4th Plenary meeting]]
== Laba ne ==
* [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke Disitulikiti]]
* [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [http://www.famsanet.org/ Website of the Federation of African Medical Students' Associations: The FAMSA Network]
* [https://web.archive.org/web/20140803055602/http://chs.mak.ac.ug/mumsa/ Website of Makerere University Medical Students Association (MUMSA)]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
rctdfwijfnaudk0ncf7m7lkp4efrz6s
73826
73824
2026-09-04T08:40:38Z
Musuuza
11013
ntaddeko ebijuliziddwa
73826
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Chris Baryomunsi''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkumineebiri, 1969). [[Munnayuganda|Munnauganda]] [[omusawo w'abantu]], [[omukugu mu by'okubala abantu]] era munnabyabufuzi. Ye Minisita w'amawulire, Tekinologiya n'okulungamya eggwanga mu [[Kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu 2021.<ref>{{cite web |newspaper=[[Daily Monitor]]|date=6 June 2016|title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf|accessdate=27 June 2016|location=Kampala|author=Uganda State House|archive-date=7 October 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref> Okuva nga 1 Ogwokusatu 2015 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yakola nga [[Minisita wa State ow’eby’Obulamu, avunaanyizibwa ku mirimu egy’awamu]].<ref>{{cite web |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|newspaper=[[Daily Monitor]]|location=Kampala|date=1 March 2015|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|last=Uganda State House|accessdate=3 March 2015|archive-date=9 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref><ref name="CBN">{{cite web |url=https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|title=Dr Baryomunsi has bigger ambitions than being MP|work=The Observer - Uganda|date=27 October 2014|access-date=14 June 2019|publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|last1=Kasyate|first1=Simon|archive-date=15 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080830/https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|url-status=dead}}</ref> Kati akola nga Minisita w’Ebyobulamu mu Uganda.
[[File:Eesti aukonsulaadi avamine Ugandas 2024.04.18 - Opening of the Consulate of Estonia in Uganda on 18 April 2024 - 22.jpg|thumb|Chris Baryomunsi ]]
Baryomunsi ye [[mubaka mu Paalamenti]] owa [[Kanungu (disitulikit)|Kinkizi County East]] era mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza ekya, [[National Resistance Movement]].(NRM)<ref name="Profile2">{{cite web |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400|title=BARYOMUNSI CHRIS|date=2016|access-date=8 January 2016|last=POU|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Baryomunsi yazaalibwa ku kyalo Murama ekisangibwa e Nyakishenyi mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rukungiri.]] Kitaawe ye Mugenzi Aloysius Mpungirehe ne nnyina, omugenzi Rosaria Kamayangi.
Mu 1971, Chris nga wa myaka 2 gyokka egy'obukulu, bazadde be baasenguka ne badda e Kayungwe - Rugyeyo olwaleero eyafuuka [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]]. Baryomunsi yasomera mu Kayungwe Primary School oluvannyuma ne yeegatta ku St. Paul's Seminary, Kabale ku ddaala lya Siniya erisooka (O-Level) n'erya A-Level. Yaweebwa ekifo mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], nga ye Yunivasite esinga obunene n'obukadde mu Uganda n'asomayo eby'okutabula eddagala ly'abantu. Mu 1995, yatikkirwa Diguli eya [[Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]]. Mu 1997, yatikkirwa Dipulooma mu by'okubala abantu, era mu 1998 yafuna Diguli eya Master of Arts in [[demography]], nga byonna yabisomera Makerere. Mu 2003, yatikkirwa Dipuloma mu kujjanjaba n'okukwatamu abalwadde ba siriimu [[(HIV/AIDS)]] okuva mu University of Brighton.<ref name="Profile2" /> Mu 2016, yatikkirwa Diguli eyookusatu mu busawo eya [[PhD]] in [[Public Health]] okuva mu [[Atlantic International University]], USA.<ref name="PhD2">{{cite web |title=Photos: Minister Baryomunsi graduates with a PhD from Atlantic International University |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170225/14091/photos-minister-baryomunsi-graduates-with-a-phd-from-atlantic-international-university.html |access-date=14 June 2019 |date=25 February 2017|last=POU|publisher=watchdog}}</ref>
[[File:Chris Baryomunsi.jpg|left|thumb]]
== Emirimu egye mu by'obusawo ==
Okuva mu 1995 okutuuka mu 1998, yali akola ng'[[Omusawo n'Omujjanjabi(Doctor and Nurse)|omusawo]] ku ddwaliro ekkulu e Mulago. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2002, yakolako ng'omuwi w'amagezi ku by'okuzaala ow'ekibiina kya [[Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit]]. Oluvannyuma yaweereza obuvunaanyizibwa bwe bumu mu kibiina kya [[UNFPA]] wakati wa 2002 ne 2006. Era yakolako ng'omusomesa w'abasawo mu Makerere University wakati wa 2000 ne 2006.<ref name="Profile2" />
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Baryomunsi olugendo lwe olw'ebyobufuzi yalutandikira mu Siniya ya St. Paul's Seminary wakati wa 1988 ne 1990 nga yaweereza nga akulira ebyenjigiriza mu ssomero mu kiseera ekyo. Bwe yali mu Makerere University ng'emyaka gya 1990 gitandika, ye yali omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina ky'abayizi Abafirika abasoma obusawo (Federation of African Medical Students' Association) era omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina kya Makerere University Medical Students’ Association. Mu 2005, yalondebwa okubeera omuwi w'amagezi ku Siriimu n'emiwendo gy'abantu ([[United Nations Population Fund]] HIV/AIDS) mu kibuha [[Harare]]. Yasuulawo ekifo kino mu 2006 asobole okwesimbawo mu kuvuganya [[okw'ababaka ba Paalamenti okwa 2006]]. Yavuganyiza ku tiketi ya NRM nga kandideeti mu kulonda kwa Kinkiizi County East constituency mu [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]] era n'ayitamu.<ref name="Profile2" />
Era yalondebwa nga pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development. Mu Paalamenti, yaweereza ku kakiiko ka Social Services Committee ne ku kakiiko ka Health and HIV/AIDS Committee. Era yaweerezaako nga kaminsona wa Paalamenti akiikirira NRM mu Paalamenti ya Uganda okuva mu Gwomukaaga, 2011 okutuuka mu Gwokuna, 2014.<ref name="Ambition2">{{cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|title=Interview: Dr. Baryomunsi Has Bigger Ambitions Than Being MP|first=Simon|last=Kasyate|accessdate=4 March 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|date=27 October 2014|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402121653/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|url-status=dead}}</ref>
Nga 1 Ogwokusatu 2015, yalondebwa okubeera [[Minisita omubeezi owa guno na guli mu Minisitule y'ebyobulamu.]]<ref>{{cite web |accessdate=4 March 2015|url=http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html|title=Reshuffle Draws Mixed Reactions Countrywide|date=3 March 2015|newspaper=[[Daily Monitor|Daily Monitor Mobile]] (Kampala)|last=Monitor Team|archive-date=26 October 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181026105711/http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html|url-status=dead}}</ref>
Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi ow'amayumba.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=27 June 2016 |publisher=Scribd.com}}</ref>
Mu Gwokutaano 2021, yalondebwa okuba Minisita w’Obubaka, Tekinologiya y’Empuliziganya n’Obulagirizi bw’Eggwanga.<ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2021-06-09 |title=NEW CABINET: Museveni drops Kutesa, 10 ministers |url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ |access-date=2026-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-06-09 |title=Final cabinet list: Jessica Alupo new vice president |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/final-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 |access-date=2026-07-14 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Nga 26 Ogwokutaano 2026, yalondebwa okuba Minisita wa Kabineeti ow’eby’Obulamu,<ref>{{Cite news |last=Mulindwa |first=Jamila |date=2026-05-27 |title=Uganda: Museveni Swaps Aceng, Baryomunsi in Major Cabinet Reshuffle |url=https://allafrica.com/stories/202605270073.html |access-date=2026-07-14 |work=Nile Post |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-07-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n’alayira nga 8 Ogwomukaaga.<ref>{{Cite news |date=2026-06-07 |title=New cabinet members swear-in on Monday |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/new-cabinet-members-swear-in-on-monday-5488342 |accessdate=2026-08-30 |agency=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Ebirala eby'okufaako ==
Amanyiddwa okubeera omuntu eyeerowooleza atatya kwawukana ku balala kye balowooza yadde abo abaawukanya endowooza n'ekibiina kye.<ref>{{cite web |last=Lumu |first=David Tash |date=29 July 2012 |title=Mbabazi Must First Resign NRM Job |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |accessdate=4 March 2015 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref><ref>{{cite web |last=Kaaya |first=Sadab Kitatta |date=14 November 2014 |title=Uganda: Kanungu Won't Back Mbabazi - Baryomunsi |url=http://allafrica.com/stories/201411031730.html |accessdate=4 March 2015 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref>
Aweerezzaako mu bifo bino wammanga:<ref name="Ambition2" />
* Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka HIV/AIDS and Health Committee, mu Paalamenti
* Ssentebe wa boodi ye AIDS Information Centre
* Omuwi w'amagezi omukugu ku Siriimu (HIV and AIDS), GTZ.
* Omuwi w'amagezi ku Pulogulaamu ya, United Nations Population Fund
* Mmemba w'akakiiko ka Paalamenti aka bajeti
* Pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development<ref>{{cite web |date= |title=Two Family Planning Champions Appointed As Ministers In Uganda |url=https://www.advancefamilyplanning.org/two-family-planning-champions-appointed-ministers-uganda |accessdate=14 June 2019 |newspaper=AFP}}</ref>
* Pulezidenti wa Rotary Club y'e Kabarole
== Ebimukwatako mu bufunze ==
Mu by'obuzaale [[Mukiga]],<ref>{{cite web |last=Newvision Archive |date=8 August 2007 |title=Corridors Of Power: Original Mukiga |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/459/580304 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402161619/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/580304 |archive-date=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Yazaalibwa era n’akulira mu maka g’[[Abakatoliki]]. Taata we yakyukira mu Bakatoliki mu ntandikwa y’emyaka gya 1950, wadde nga yali akulidde mu maka g’[[Abapolotesitanti]].
Baryomunsi yawasa Fosca Twebaze, era balina abaana babiri.<ref name="Ambition2" />
== Ebiwandiiko, Ebibuuzo n’Ebitabo bye Yawandiika ==
* [[SAHARA-J: Journal of Social Aspects of HIV/AIDS]]
* [[Uganda Draws Back from the AIDS Brink]]
* [[Chris Baryomunsi (Uganda), Habitat III, 4th Plenary meeting]]
== Laba ne ==
* [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke Disitulikiti]]
* [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [http://www.famsanet.org/ Website of the Federation of African Medical Students' Associations: The FAMSA Network]
* [https://web.archive.org/web/20140803055602/http://chs.mak.ac.ug/mumsa/ Website of Makerere University Medical Students Association (MUMSA)]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
64e6i7p8q7v62z9hlxe7jc4k3lkbi2l
73827
73826
2026-09-04T08:42:32Z
Musuuza
11013
nyondeddeko omutwe
73827
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Chris Baryomunsi''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkumineebiri, 1969). [[Munnayuganda|Munnauganda]] [[omusawo w'abantu]], [[omukugu mu by'okubala abantu]] era munnabyabufuzi. Ye Minisita w'amawulire, Tekinologiya n'okulungamya eggwanga mu [[Kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu 2021.<ref>{{cite web |newspaper=[[Daily Monitor]]|date=6 June 2016|title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf|accessdate=27 June 2016|location=Kampala|author=Uganda State House|archive-date=7 October 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref> Okuva nga 1 Ogwokusatu 2015 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yakola nga [[Minisita wa State ow’eby’Obulamu, avunaanyizibwa ku mirimu egy’awamu]].<ref>{{cite web |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|newspaper=[[Daily Monitor]]|location=Kampala|date=1 March 2015|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|last=Uganda State House|accessdate=3 March 2015|archive-date=9 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref><ref name="CBN">{{cite web |url=https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|title=Dr Baryomunsi has bigger ambitions than being MP|work=The Observer - Uganda|date=27 October 2014|access-date=14 June 2019|publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|last1=Kasyate|first1=Simon|archive-date=15 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080830/https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|url-status=dead}}</ref> Kati akola nga Minisita w’Ebyobulamu mu Uganda.
[[File:Eesti aukonsulaadi avamine Ugandas 2024.04.18 - Opening of the Consulate of Estonia in Uganda on 18 April 2024 - 22.jpg|thumb|Chris Baryomunsi ]]
Baryomunsi ye [[mubaka mu Paalamenti]] owa [[Kanungu (disitulikit)|Kinkizi County East]] era mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza ekya, [[National Resistance Movement]].(NRM)<ref name="Profile2">{{cite web |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400|title=BARYOMUNSI CHRIS|date=2016|access-date=8 January 2016|last=POU|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Baryomunsi yazaalibwa ku kyalo Murama ekisangibwa e Nyakishenyi mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rukungiri.]] Kitaawe ye Mugenzi Aloysius Mpungirehe ne nnyina, omugenzi Rosaria Kamayangi.
Mu 1971, Chris nga wa myaka 2 gyokka egy'obukulu, bazadde be baasenguka ne badda e Kayungwe - Rugyeyo olwaleero eyafuuka [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]]. Baryomunsi yasomera mu Kayungwe Primary School oluvannyuma ne yeegatta ku St. Paul's Seminary, Kabale ku ddaala lya Siniya erisooka (O-Level) n'erya A-Level. Yaweebwa ekifo mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], nga ye Yunivasite esinga obunene n'obukadde mu Uganda n'asomayo eby'okutabula eddagala ly'abantu. Mu 1995, yatikkirwa Diguli eya [[Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]]. Mu 1997, yatikkirwa Dipulooma mu by'okubala abantu, era mu 1998 yafuna Diguli eya Master of Arts in [[demography]], nga byonna yabisomera Makerere. Mu 2003, yatikkirwa Dipuloma mu kujjanjaba n'okukwatamu abalwadde ba siriimu [[(HIV/AIDS)]] okuva mu University of Brighton.<ref name="Profile2" /> Mu 2016, yatikkirwa Diguli eyookusatu mu busawo eya [[PhD]] in [[Public Health]] okuva mu [[Atlantic International University]], USA.<ref name="PhD2">{{cite web |title=Photos: Minister Baryomunsi graduates with a PhD from Atlantic International University |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170225/14091/photos-minister-baryomunsi-graduates-with-a-phd-from-atlantic-international-university.html |access-date=14 June 2019 |date=25 February 2017|last=POU|publisher=watchdog}}</ref>
[[File:Chris Baryomunsi.jpg|left|thumb]]
== Emirimu egye mu by'obusawo ==
Okuva mu 1995 okutuuka mu 1998, yali akola ng'[[Omusawo n'Omujjanjabi(Doctor and Nurse)|omusawo]] ku ddwaliro ekkulu e Mulago. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2002, yakolako ng'omuwi w'amagezi ku by'okuzaala ow'ekibiina kya [[Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit]]. Oluvannyuma yaweereza obuvunaanyizibwa bwe bumu mu kibiina kya [[UNFPA]] wakati wa 2002 ne 2006. Era yakolako ng'omusomesa w'abasawo mu Makerere University wakati wa 2000 ne 2006.<ref name="Profile2" />
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Baryomunsi olugendo lwe olw'ebyobufuzi yalutandikira mu Siniya ya St. Paul's Seminary wakati wa 1988 ne 1990 nga yaweereza nga akulira ebyenjigiriza mu ssomero mu kiseera ekyo. Bwe yali mu Makerere University ng'emyaka gya 1990 gitandika, ye yali omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina ky'abayizi Abafirika abasoma obusawo (Federation of African Medical Students' Association) era omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina kya Makerere University Medical Students’ Association. Mu 2005, yalondebwa okubeera omuwi w'amagezi ku Siriimu n'emiwendo gy'abantu ([[United Nations Population Fund]] HIV/AIDS) mu kibuha [[Harare]]. Yasuulawo ekifo kino mu 2006 asobole okwesimbawo mu kuvuganya [[okw'ababaka ba Paalamenti okwa 2006]]. Yavuganyiza ku tiketi ya NRM nga kandideeti mu kulonda kwa Kinkiizi County East constituency mu [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]] era n'ayitamu.<ref name="Profile2" />
Era yalondebwa nga pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development. Mu Paalamenti, yaweereza ku kakiiko ka Social Services Committee ne ku kakiiko ka Health and HIV/AIDS Committee. Era yaweerezaako nga kaminsona wa Paalamenti akiikirira NRM mu Paalamenti ya Uganda okuva mu Gwomukaaga, 2011 okutuuka mu Gwokuna, 2014.<ref name="Ambition2">{{cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|title=Interview: Dr. Baryomunsi Has Bigger Ambitions Than Being MP|first=Simon|last=Kasyate|accessdate=4 March 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|date=27 October 2014|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402121653/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|url-status=dead}}</ref>
Nga 1 Ogwokusatu 2015, yalondebwa okubeera [[Minisita omubeezi owa guno na guli mu Minisitule y'ebyobulamu.]]<ref>{{cite web |accessdate=4 March 2015|url=http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html|title=Reshuffle Draws Mixed Reactions Countrywide|date=3 March 2015|newspaper=[[Daily Monitor|Daily Monitor Mobile]] (Kampala)|last=Monitor Team|archive-date=26 October 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181026105711/http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html|url-status=dead}}</ref>
Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi ow'amayumba.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=27 June 2016 |publisher=Scribd.com}}</ref>
Mu Gwokutaano 2021, yalondebwa okuba Minisita w’Obubaka, Tekinologiya y’Empuliziganya n’Obulagirizi bw’Eggwanga.<ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2021-06-09 |title=NEW CABINET: Museveni drops Kutesa, 10 ministers |url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ |access-date=2026-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-06-09 |title=Final cabinet list: Jessica Alupo new vice president |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/final-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 |access-date=2026-07-14 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Nga 26 Ogwokutaano 2026, yalondebwa okuba Minisita wa Kabineeti ow’eby’Obulamu,<ref>{{Cite news |last=Mulindwa |first=Jamila |date=2026-05-27 |title=Uganda: Museveni Swaps Aceng, Baryomunsi in Major Cabinet Reshuffle |url=https://allafrica.com/stories/202605270073.html |access-date=2026-07-14 |work=Nile Post |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-07-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n’alayira nga 8 Ogwomukaaga.<ref>{{Cite news |date=2026-06-07 |title=New cabinet members swear-in on Monday |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/new-cabinet-members-swear-in-on-monday-5488342 |accessdate=2026-08-30 |agency=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Ebirala eby'okufaako ==
Amanyiddwa okubeera omuntu eyeerowooleza atatya kwawukana ku balala kye balowooza yadde abo abaawukanya endowooza n'ekibiina kye.<ref>{{cite web |last=Lumu |first=David Tash |date=29 July 2012 |title=Mbabazi Must First Resign NRM Job |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |accessdate=4 March 2015 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref><ref>{{cite web |last=Kaaya |first=Sadab Kitatta |date=14 November 2014 |title=Uganda: Kanungu Won't Back Mbabazi - Baryomunsi |url=http://allafrica.com/stories/201411031730.html |accessdate=4 March 2015 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref>
Aweerezzaako mu bifo bino wammanga:<ref name="Ambition2" />
* Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka HIV/AIDS and Health Committee, mu Paalamenti
* Ssentebe wa boodi ye AIDS Information Centre
* Omuwi w'amagezi omukugu ku Siriimu (HIV and AIDS), GTZ.
* Omuwi w'amagezi ku Pulogulaamu ya, United Nations Population Fund
* Mmemba w'akakiiko ka Paalamenti aka bajeti
* Pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development<ref>{{cite web |date= |title=Two Family Planning Champions Appointed As Ministers In Uganda |url=https://www.advancefamilyplanning.org/two-family-planning-champions-appointed-ministers-uganda |accessdate=14 June 2019 |newspaper=AFP}}</ref>
* Pulezidenti wa Rotary Club y'e Kabarole
== Ebimukwatako mu bufunze ==
Mu by'obuzaale [[Mukiga]],<ref>{{cite web |last=Newvision Archive |date=8 August 2007 |title=Corridors Of Power: Original Mukiga |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/459/580304 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402161619/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/580304 |archive-date=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Yazaalibwa era n’akulira mu maka g’[[Abakatoliki]]. Taata we yakyukira mu Bakatoliki mu ntandikwa y’emyaka gya 1950, wadde nga yali akulidde mu maka g’[[Abapolotesitanti]].
Baryomunsi yawasa Fosca Twebaze, era balina abaana babiri.<ref name="Ambition2" />
== Ebiwandiiko, Ebibuuzo n’Ebitabo bye Yawandiika ==
* [[SAHARA-J: Journal of Social Aspects of HIV/AIDS]]
* [[Uganda Draws Back from the AIDS Brink]]
* [[Chris Baryomunsi (Uganda), Habitat III, 4th Plenary meeting]]
== Laba ne ==
* [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke Disitulikiti]]
* [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [http://www.famsanet.org/ Website of the Federation of African Medical Students' Associations: The FAMSA Network]
* [https://web.archive.org/web/20140803055602/http://chs.mak.ac.ug/mumsa/ Website of Makerere University Medical Students Association (MUMSA)]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
6q86ss4gfbpr6v2vgch5xowtly569l2
73828
73827
2026-09-04T08:44:06Z
Musuuza
11013
nyongeddeko obutindo
73828
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Chris Baryomunsi''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkumineebiri, 1969). [[Munnayuganda|Munnauganda]] [[omusawo w'abantu]], [[omukugu mu by'okubala abantu]] era munnabyabufuzi. Ye Minisita w'amawulire, Tekinologiya n'okulungamya eggwanga mu [[Kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu 2021.<ref>{{cite web |newspaper=[[Daily Monitor]]|date=6 June 2016|title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf|accessdate=27 June 2016|location=Kampala|author=Uganda State House|archive-date=7 October 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref> Okuva nga 1 Ogwokusatu 2015 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yakola nga [[Minisita wa State ow’eby’Obulamu, avunaanyizibwa ku mirimu egy’awamu]].<ref>{{cite web |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|newspaper=[[Daily Monitor]]|location=Kampala|date=1 March 2015|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|last=Uganda State House|accessdate=3 March 2015|archive-date=9 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref><ref name="CBN">{{cite web |url=https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|title=Dr Baryomunsi has bigger ambitions than being MP|work=The Observer - Uganda|date=27 October 2014|access-date=14 June 2019|publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|last1=Kasyate|first1=Simon|archive-date=15 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080830/https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|url-status=dead}}</ref> Kati akola nga Minisita w’Ebyobulamu mu Uganda.
[[File:Eesti aukonsulaadi avamine Ugandas 2024.04.18 - Opening of the Consulate of Estonia in Uganda on 18 April 2024 - 22.jpg|thumb|Chris Baryomunsi ]]
Baryomunsi ye [[mubaka mu Paalamenti]] owa [[Kanungu (disitulikit)|Kinkizi County East]] era mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza ekya, [[National Resistance Movement]].(NRM)<ref name="Profile2">{{cite web |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400|title=BARYOMUNSI CHRIS|date=2016|access-date=8 January 2016|last=POU|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Baryomunsi yazaalibwa ku kyalo Murama ekisangibwa e Nyakishenyi mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rukungiri.]] Kitaawe ye Mugenzi Aloysius Mpungirehe ne nnyina, omugenzi Rosaria Kamayangi.
Mu 1971, Chris nga wa myaka 2 gyokka egy'obukulu, bazadde be baasenguka ne badda e Kayungwe - Rugyeyo olwaleero eyafuuka [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]]. Baryomunsi yasomera mu Kayungwe Primary School oluvannyuma ne yeegatta ku St. Paul's Seminary, Kabale ku ddaala lya Siniya erisooka (O-Level) n'erya A-Level. Yaweebwa ekifo mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], nga ye Yunivasite esinga obunene n'obukadde mu Uganda n'asomayo eby'okutabula eddagala ly'abantu. Mu 1995, yatikkirwa Diguli eya [[Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]]. Mu 1997, yatikkirwa Dipulooma mu by'okubala abantu, era mu 1998 yafuna Diguli eya Master of Arts in [[demography]], nga byonna yabisomera Makerere. Mu 2003, yatikkirwa Dipuloma mu kujjanjaba n'okukwatamu abalwadde ba siriimu [[(HIV/AIDS)]] okuva mu University of Brighton.<ref name="Profile2" /> Mu 2016, yatikkirwa Diguli eyookusatu mu busawo eya [[PhD]] in [[Public Health]] okuva mu [[Atlantic International University]], USA.<ref name="PhD2">{{cite web |title=Photos: Minister Baryomunsi graduates with a PhD from Atlantic International University |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170225/14091/photos-minister-baryomunsi-graduates-with-a-phd-from-atlantic-international-university.html |access-date=14 June 2019 |date=25 February 2017|last=POU|publisher=watchdog}}</ref>
[[File:Chris Baryomunsi.jpg|left|thumb]]
== Emirimu egye mu by'obusawo ==
Okuva mu 1995 okutuuka mu 1998, yali akola ng'[[Omusawo n'Omujjanjabi(Doctor and Nurse)|omusawo]] ku ddwaliro ekkulu e Mulago. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2002, yakolako ng'omuwi w'amagezi ku by'okuzaala ow'ekibiina kya [[Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit]]. Oluvannyuma yaweereza obuvunaanyizibwa bwe bumu mu kibiina kya [[UNFPA]] wakati wa 2002 ne 2006. Era yakolako ng'omusomesa w'abasawo mu Makerere University wakati wa 2000 ne 2006.<ref name="Profile2" />
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Baryomunsi olugendo lwe olw'ebyobufuzi yalutandikira mu Siniya ya St. Paul's Seminary wakati wa 1988 ne 1990 nga yaweereza nga akulira ebyenjigiriza mu ssomero mu kiseera ekyo. Bwe yali mu Makerere University ng'emyaka gya 1990 gitandika, ye yali omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina ky'abayizi Abafirika abasoma obusawo (Federation of African Medical Students' Association) era omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina kya Makerere University Medical Students’ Association. Mu 2005, yalondebwa okubeera omuwi w'amagezi ku Siriimu n'emiwendo gy'abantu ([[United Nations Population Fund]] HIV/AIDS) mu kibuha [[Harare]]. Yasuulawo ekifo kino mu 2006 asobole okwesimbawo mu kuvuganya [[okw'ababaka ba Paalamenti okwa 2006]]. Yavuganyiza ku tiketi ya NRM nga kandideeti mu kulonda kwa Kinkiizi County East constituency mu [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]] era n'ayitamu.<ref name="Profile2" />
Era yalondebwa nga pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development. Mu Paalamenti, yaweereza ku kakiiko ka Social Services Committee ne ku kakiiko ka Health and HIV/AIDS Committee. Era yaweerezaako nga kaminsona wa Paalamenti akiikirira NRM mu Paalamenti ya Uganda okuva mu Gwomukaaga, 2011 okutuuka mu Gwokuna, 2014.<ref name="Ambition2">{{cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|title=Interview: Dr. Baryomunsi Has Bigger Ambitions Than Being MP|first=Simon|last=Kasyate|accessdate=4 March 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|date=27 October 2014|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402121653/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|url-status=dead}}</ref>
Nga 1 Ogwokusatu 2015, yalondebwa okubeera [[Minisita omubeezi owa guno na guli mu Minisitule y'ebyobulamu.]]<ref>{{cite web |accessdate=4 March 2015|url=http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html|title=Reshuffle Draws Mixed Reactions Countrywide|date=3 March 2015|newspaper=[[Daily Monitor|Daily Monitor Mobile]] (Kampala)|last=Monitor Team|archive-date=26 October 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181026105711/http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html|url-status=dead}}</ref>
Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi ow'amayumba.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=27 June 2016 |publisher=Scribd.com}}</ref>
Mu Gwokutaano 2021, yalondebwa okuba Minisita w’Obubaka, Tekinologiya y’Empuliziganya n’Obulagirizi bw’Eggwanga.<ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2021-06-09 |title=NEW CABINET: Museveni drops Kutesa, 10 ministers |url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ |access-date=2026-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-06-09 |title=Final cabinet list: Jessica Alupo new vice president |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/final-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 |access-date=2026-07-14 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Nga 26 Ogwokutaano 2026, yalondebwa okuba Minisita wa Kabineeti ow’eby’Obulamu,<ref>{{Cite news |last=Mulindwa |first=Jamila |date=2026-05-27 |title=Uganda: Museveni Swaps Aceng, Baryomunsi in Major Cabinet Reshuffle |url=https://allafrica.com/stories/202605270073.html |access-date=2026-07-14 |work=Nile Post |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-07-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n’alayira nga 8 Ogwomukaaga.<ref>{{Cite news |date=2026-06-07 |title=New cabinet members swear-in on Monday |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/new-cabinet-members-swear-in-on-monday-5488342 |accessdate=2026-08-30 |agency=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Ebirala eby'okufaako ==
Amanyiddwa okubeera omuntu eyeerowooleza atatya kwawukana ku balala kye balowooza yadde abo abaawukanya endowooza n'ekibiina kye.<ref>{{cite web |last=Lumu |first=David Tash |date=29 July 2012 |title=Mbabazi Must First Resign NRM Job |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |accessdate=4 March 2015 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref><ref>{{cite web |last=Kaaya |first=Sadab Kitatta |date=14 November 2014 |title=Uganda: Kanungu Won't Back Mbabazi - Baryomunsi |url=http://allafrica.com/stories/201411031730.html |accessdate=4 March 2015 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref>
Aweerezzaako mu bifo bino wammanga:<ref name="Ambition2" />
* Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka HIV/AIDS and Health Committee, mu Paalamenti
* Ssentebe wa boodi ye AIDS Information Centre
* Omuwi w'amagezi omukugu ku Siriimu (HIV and AIDS), GTZ.
* Omuwi w'amagezi ku Pulogulaamu ya, United Nations Population Fund
* Mmemba w'akakiiko ka Paalamenti aka bajeti
* Pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development<ref>{{cite web |date= |title=Two Family Planning Champions Appointed As Ministers In Uganda |url=https://www.advancefamilyplanning.org/two-family-planning-champions-appointed-ministers-uganda |accessdate=14 June 2019 |newspaper=AFP}}</ref>
* Pulezidenti wa Rotary Club y'e Kabarole
== Ebimukwatako mu bufunze ==
Mu by'obuzaale [[Mukiga]],<ref>{{cite web |last=Newvision Archive |date=8 August 2007 |title=Corridors Of Power: Original Mukiga |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/459/580304 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402161619/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/580304 |archive-date=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Yazaalibwa era n’akulira mu maka g’[[Abakatoliki]]. Taata we yakyukira mu Bakatoliki mu ntandikwa y’emyaka gya 1950, wadde nga yali akulidde mu maka g’[[Abapolotesitanti]].
Baryomunsi yawasa Fosca Twebaze, era balina abaana babiri.<ref name="Ambition2" />
== Ebiwandiiko, Ebibuuzo n’Ebitabo bye Yawandiika ==
* [[SAHARA-J: Journal of Social Aspects of HIV/AIDS]]
* [[Uganda Draws Back from the AIDS Brink]]
* [[Chris Baryomunsi (Uganda), Habitat III, 4th Plenary meeting]]
== Laba ne ==
* [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke Disitulikiti]]
* [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [[Website of the Parliament of Uganda]]
* [[Website of the Federation of African Medical Students' Associations: The FAMSA Network]]
* [[Website of Makerere University Medical Students Association (MUMSA)]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
3ztu1uh6bse0uj7zyn52tjttxiam7pr
73829
73828
2026-09-04T08:51:17Z
Musuuza
11013
ntaddeko amatuluba
73829
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Chris Baryomunsi''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkumineebiri, 1969). [[Munnayuganda|Munnauganda]] [[omusawo w'abantu]], [[omukugu mu by'okubala abantu]] era munnabyabufuzi. Ye Minisita w'amawulire, Tekinologiya n'okulungamya eggwanga mu [[Kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu 2021.<ref>{{cite web |newspaper=[[Daily Monitor]]|date=6 June 2016|title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf|accessdate=27 June 2016|location=Kampala|author=Uganda State House|archive-date=7 October 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref> Okuva nga 1 Ogwokusatu 2015 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yakola nga [[Minisita wa State ow’eby’Obulamu, avunaanyizibwa ku mirimu egy’awamu]].<ref>{{cite web |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|newspaper=[[Daily Monitor]]|location=Kampala|date=1 March 2015|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|last=Uganda State House|accessdate=3 March 2015|archive-date=9 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref><ref name="CBN">{{cite web |url=https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|title=Dr Baryomunsi has bigger ambitions than being MP|work=The Observer - Uganda|date=27 October 2014|access-date=14 June 2019|publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|last1=Kasyate|first1=Simon|archive-date=15 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080830/https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|url-status=dead}}</ref> Kati akola nga Minisita w’Ebyobulamu mu Uganda.
[[File:Eesti aukonsulaadi avamine Ugandas 2024.04.18 - Opening of the Consulate of Estonia in Uganda on 18 April 2024 - 22.jpg|thumb|Chris Baryomunsi ]]
Baryomunsi ye [[mubaka mu Paalamenti]] owa [[Kanungu (disitulikit)|Kinkizi County East]] era mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza ekya, [[National Resistance Movement]].(NRM)<ref name="Profile2">{{cite web |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400|title=BARYOMUNSI CHRIS|date=2016|access-date=8 January 2016|last=POU|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Baryomunsi yazaalibwa ku kyalo Murama ekisangibwa e Nyakishenyi mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rukungiri.]] Kitaawe ye Mugenzi Aloysius Mpungirehe ne nnyina, omugenzi Rosaria Kamayangi.
Mu 1971, Chris nga wa myaka 2 gyokka egy'obukulu, bazadde be baasenguka ne badda e Kayungwe - Rugyeyo olwaleero eyafuuka [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]]. Baryomunsi yasomera mu Kayungwe Primary School oluvannyuma ne yeegatta ku St. Paul's Seminary, Kabale ku ddaala lya Siniya erisooka (O-Level) n'erya A-Level. Yaweebwa ekifo mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], nga ye Yunivasite esinga obunene n'obukadde mu Uganda n'asomayo eby'okutabula eddagala ly'abantu. Mu 1995, yatikkirwa Diguli eya [[Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]]. Mu 1997, yatikkirwa Dipulooma mu by'okubala abantu, era mu 1998 yafuna Diguli eya Master of Arts in [[demography]], nga byonna yabisomera Makerere. Mu 2003, yatikkirwa Dipuloma mu kujjanjaba n'okukwatamu abalwadde ba siriimu [[(HIV/AIDS)]] okuva mu University of Brighton.<ref name="Profile2" /> Mu 2016, yatikkirwa Diguli eyookusatu mu busawo eya [[PhD]] in [[Public Health]] okuva mu [[Atlantic International University]], USA.<ref name="PhD2">{{cite web |title=Photos: Minister Baryomunsi graduates with a PhD from Atlantic International University |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170225/14091/photos-minister-baryomunsi-graduates-with-a-phd-from-atlantic-international-university.html |access-date=14 June 2019 |date=25 February 2017|last=POU|publisher=watchdog}}</ref>
[[File:Chris Baryomunsi.jpg|left|thumb]]
== Emirimu egye mu by'obusawo ==
Okuva mu 1995 okutuuka mu 1998, yali akola ng'[[Omusawo n'Omujjanjabi(Doctor and Nurse)|omusawo]] ku ddwaliro ekkulu e Mulago. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2002, yakolako ng'omuwi w'amagezi ku by'okuzaala ow'ekibiina kya [[Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit]]. Oluvannyuma yaweereza obuvunaanyizibwa bwe bumu mu kibiina kya [[UNFPA]] wakati wa 2002 ne 2006. Era yakolako ng'omusomesa w'abasawo mu Makerere University wakati wa 2000 ne 2006.<ref name="Profile2" />
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Baryomunsi olugendo lwe olw'ebyobufuzi yalutandikira mu Siniya ya St. Paul's Seminary wakati wa 1988 ne 1990 nga yaweereza nga akulira ebyenjigiriza mu ssomero mu kiseera ekyo. Bwe yali mu Makerere University ng'emyaka gya 1990 gitandika, ye yali omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina ky'abayizi Abafirika abasoma obusawo (Federation of African Medical Students' Association) era omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina kya Makerere University Medical Students’ Association. Mu 2005, yalondebwa okubeera omuwi w'amagezi ku Siriimu n'emiwendo gy'abantu ([[United Nations Population Fund]] HIV/AIDS) mu kibuha [[Harare]]. Yasuulawo ekifo kino mu 2006 asobole okwesimbawo mu kuvuganya [[okw'ababaka ba Paalamenti okwa 2006]]. Yavuganyiza ku tiketi ya NRM nga kandideeti mu kulonda kwa Kinkiizi County East constituency mu [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]] era n'ayitamu.<ref name="Profile2" />
Era yalondebwa nga pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development. Mu Paalamenti, yaweereza ku kakiiko ka Social Services Committee ne ku kakiiko ka Health and HIV/AIDS Committee. Era yaweerezaako nga kaminsona wa Paalamenti akiikirira NRM mu Paalamenti ya Uganda okuva mu Gwomukaaga, 2011 okutuuka mu Gwokuna, 2014.<ref name="Ambition2">{{cite web |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|title=Interview: Dr. Baryomunsi Has Bigger Ambitions Than Being MP|first=Simon|last=Kasyate|accessdate=4 March 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|date=27 October 2014|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402121653/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp|url-status=dead}}</ref>
Nga 1 Ogwokusatu 2015, yalondebwa okubeera [[Minisita omubeezi owa guno na guli mu Minisitule y'ebyobulamu.]]<ref>{{cite web |accessdate=4 March 2015|url=http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html|title=Reshuffle Draws Mixed Reactions Countrywide|date=3 March 2015|newspaper=[[Daily Monitor|Daily Monitor Mobile]] (Kampala)|last=Monitor Team|archive-date=26 October 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181026105711/http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html|url-status=dead}}</ref>
Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi ow'amayumba.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=27 June 2016 |publisher=Scribd.com}}</ref>
Mu Gwokutaano 2021, yalondebwa okuba Minisita w’Obubaka, Tekinologiya y’Empuliziganya n’Obulagirizi bw’Eggwanga.<ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2021-06-09 |title=NEW CABINET: Museveni drops Kutesa, 10 ministers |url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ |access-date=2026-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-06-09 |title=Final cabinet list: Jessica Alupo new vice president |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/final-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 |access-date=2026-07-14 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Nga 26 Ogwokutaano 2026, yalondebwa okuba Minisita wa Kabineeti ow’eby’Obulamu,<ref>{{Cite news |last=Mulindwa |first=Jamila |date=2026-05-27 |title=Uganda: Museveni Swaps Aceng, Baryomunsi in Major Cabinet Reshuffle |url=https://allafrica.com/stories/202605270073.html |access-date=2026-07-14 |work=Nile Post |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-07-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> era n’alayira nga 8 Ogwomukaaga.<ref>{{Cite news |date=2026-06-07 |title=New cabinet members swear-in on Monday |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/new-cabinet-members-swear-in-on-monday-5488342 |accessdate=2026-08-30 |agency=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Ebirala eby'okufaako ==
Amanyiddwa okubeera omuntu eyeerowooleza atatya kwawukana ku balala kye balowooza yadde abo abaawukanya endowooza n'ekibiina kye.<ref>{{cite web |last=Lumu |first=David Tash |date=29 July 2012 |title=Mbabazi Must First Resign NRM Job |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |accessdate=4 March 2015 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref><ref>{{cite web |last=Kaaya |first=Sadab Kitatta |date=14 November 2014 |title=Uganda: Kanungu Won't Back Mbabazi - Baryomunsi |url=http://allafrica.com/stories/201411031730.html |accessdate=4 March 2015 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref>
Aweerezzaako mu bifo bino wammanga:<ref name="Ambition2" />
* Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka HIV/AIDS and Health Committee, mu Paalamenti
* Ssentebe wa boodi ye AIDS Information Centre
* Omuwi w'amagezi omukugu ku Siriimu (HIV and AIDS), GTZ.
* Omuwi w'amagezi ku Pulogulaamu ya, United Nations Population Fund
* Mmemba w'akakiiko ka Paalamenti aka bajeti
* Pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development<ref>{{cite web |date= |title=Two Family Planning Champions Appointed As Ministers In Uganda |url=https://www.advancefamilyplanning.org/two-family-planning-champions-appointed-ministers-uganda |accessdate=14 June 2019 |newspaper=AFP}}</ref>
* Pulezidenti wa Rotary Club y'e Kabarole
== Ebimukwatako mu bufunze ==
Mu by'obuzaale [[Mukiga]],<ref>{{cite web |last=Newvision Archive |date=8 August 2007 |title=Corridors Of Power: Original Mukiga |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/459/580304 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402161619/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/580304 |archive-date=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Yazaalibwa era n’akulira mu maka g’[[Abakatoliki]]. Taata we yakyukira mu Bakatoliki mu ntandikwa y’emyaka gya 1950, wadde nga yali akulidde mu maka g’[[Abapolotesitanti]].
Baryomunsi yawasa Fosca Twebaze, era balina abaana babiri.<ref name="Ambition2" />
== Ebiwandiiko, Ebibuuzo n’Ebitabo bye Yawandiika ==
* [[SAHARA-J: Journal of Social Aspects of HIV/AIDS]]
* [[Uganda Draws Back from the AIDS Brink]]
* [[Chris Baryomunsi (Uganda), Habitat III, 4th Plenary meeting]]
== Laba ne ==
* [[Nakaseke (disitulikit)|Nakaseke Disitulikiti]]
* [[Kanungu (disitulikit)|Kanungu Disitulikiti]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [[Website of the Parliament of Uganda]]
* [[Website of the Federation of African Medical Students' Associations: The FAMSA Network]]
* [[Website of Makerere University Medical Students Association (MUMSA)]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1969]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Bammemba ba paalamenti ya Uganda eyoomunaana]]
[[Category:Abantu abava e Kanungu Disitulikiti]]
[[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Brighton]]
[[Category:Abasawo b’Obulamu bw’Ebitundu mu Uganda.]]
[[Category:Abalwanirizi b’okulwanyisa obulwadde mukenenya mu Uganda.]]
d8kxfgs8ptfr7wh523vyyhntqnfzmk5
Wilson Muruli Mukasa
0
7972
73830
73177
2026-09-04T10:04:10Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73830
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Wilson Muruli Mukasa''' yazaalibwa nga 5 ogwomusanvu 1952, [[Munnayuganda]] ate munnabyabufuzi. Abadde minisita wa Public Service mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva nga 6 ogwomukaaga 2016.<ref>{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf|title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016|accessdate=7 June 2016|date=13 June 2016|location=Kampala|author=Uganda State House|archive-date=7 October 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref>Emabegako akoze nga Kabinenti Minisita w'ekikula ky'abantu okuva nga 1 ogwokusatu 2015, okutuuka nga 6 ogwomukaaga 2016. Emabegako akoze nga Minisita w'ebyokwerinda okuva nga 27 ogwokutaano 2011 okutuuka nga 1 ogwokusatu 2015.<ref name="Appointed">{{cite web|title=Museveni Names New Cabinet|date=28 May 2011|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala|accessdate=11 February 2015|first=Henry|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|last=Mukasa}}</ref> Muruli Mukasa era yakola nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa paalamenti]] akiikirira Budyebo County mu [[:en:Nakasongola_District|Nakasongola Disitulikiti.]]<ref name="Profile">{{cite web|date=2011|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola|title=Profile of Mukasa Muruli Wilson: Member of Parliament for Budyebo County, Nakasongola District}}</ref>
== Obuto bwe nobuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakasongola_District|Nakasongola Disitulikiti]] nga 5 Ogwomusanvu 1952. Yasoma Pulayimale ne Siniya. Yasomera ku e [[Makerere University]] n'afuna Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ne [[:en:Education|Diploma in Education (BA.Dip.Ed.)]] mu 1975. Mu 1987, yafuna [[:en:Leisure_industry|Certificate mu Hotel Management]], okuva mu ttendekero eritamanyiddwa mu [[:en:Tripoli|Tripoli]], [[Libya]].<ref name="Profile2">{{cite web|date=2011|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola|title=Profile of Mukasa Muruli Wilson: Member of Parliament for Budyebo County, Nakasongola District}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okumala myaka kkumi na gumu, wakati wa 1975 ne 1986, Muruli Mukasa yali musomesa; emyaka ebiri egiyise yali Pulinsipo w'essomero gye yali asomesa. Okuva mu 1989, abadde mubaka wa Paalamenti, nga akiikirira ekitundu ky'ewaabwe. Yalondebwa ku bwa Minisita ow'ebyokwerinda mu Gwokutaano 2011.<ref name="Appointed2">{{cite web|title=Museveni Names New Cabinet|date=28 May 2011|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala|accessdate=11 February 2015|first=Henry|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|last=Mukasa}}</ref><ref name="Profile3">{{cite web|date=2011|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola|title=Profile of Mukasa Muruli Wilson: Member of Parliament for Budyebo County, Nakasongola District}}</ref> Yadda mu bigere bya Amama Mbabazi, eyalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda.]]<ref name="Appointed3">{{cite web|title=Museveni Names New Cabinet|date=28 May 2011|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala|accessdate=11 February 2015|first=Henry|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|last=Mukasa}}</ref> okwongereza ku mirimu gye egy'obyokwerinda, Mukasa yaweerezaako nga [[:en:Kampala|Minisita wa Kampala]], nga Minisita ow'enkalakkalira tannalondebwa mu 2011,<ref>{{cite web|accessdate=11 February 2015|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1296378/-/bfjd3xz/-/index.html|date=28 December 2011|first=and Samuel Kaweesi|last=Mercy Nalugo|title=Muruli Mukasa New Kampala Minister|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> mu 2014, nga Minisita, [[Frank Tumwebaze]], taliiwo.<ref>{{cite web|url=http://www.observer.ug/news/headlines/36177-minister-tumwebaze-gets-death-threats-|title=Minister Tumwebaze Gets Death Threats|first=Edris|last=Kiggundu|accessdate=11 February 2015|date=29 January 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|archive-date=11 February 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150211232014/http://www.observer.ug/news/headlines/36177-minister-tumwebaze-gets-death-threats-|url-status=dead}}</ref> Mu kukyusa kwa Kabinenti empya nga 1 Ogwokusatu 2015, Yakyusibwa nadda ku kifo kya Minisita ow'ekikula ky'abantu, ng'adda mu bigere bya [[Mary Karooro Okurut]], eyafuulibwa Minisita ow'ebyokwerinda.<ref name="Shuffle">{{cite web|title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|date=1 March 2015|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|location=Kampala|last=Uganda State House|accessdate=3 March 2015|archive-date=9 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yafuulibwa Minisita ow'abakozi ba Gavumenti, mu lukalala lwa Baminisita olwalangirirwa ku lunaku olwo.<ref>{{cite web|url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet|title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016|accessdate=13 June 2016|date=6 June 2016|via=Scribd|author=Uganda State House}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y'e Nakasongola]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwawabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujjuvu olwa Kabineeti ya Uganda eya Baminisita Gwakutaano 2011]
* [http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=630826&CatID=1 Eggye lya UPDF neetegefu okukuba ennyonyi ennwanyi eza Sudan]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
[[Category:Abantu Abaganda]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1952]]
00wuofqyoikw5s9pdm5gvf9vbj71v0r
Katumba Wamala
0
7984
73724
73705
2026-09-03T12:40:11Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73724
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yeekyusiza mu kiti nga mbazzi n'adda mu NRA.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
eweyivfjc53f0n0qojcbor6ncwxqsoa
73725
73724
2026-09-03T12:50:39Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73725
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula UNLA mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awatali kulowooza ku binaddirira.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
3od2y8tmd5l6wmlxlks8cjudlwxdmwt
73726
73725
2026-09-03T12:52:51Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73726
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awatali kulowooza ku binaddirira.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
gpbqxxwhdhj5sroogejde12s6x79xbg
73727
73726
2026-09-03T12:56:38Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73727
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ssomero lya U.S Army War college mu Carlisle, mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
atshac7m7ou3qvgbfxdx8jdhelxsq6f
73728
73727
2026-09-03T12:58:42Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73728
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]] yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
svdgagqcr06tg4smiamt4qoi884it7l
73729
73728
2026-09-03T13:06:06Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73729
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu [[Democratic Republic of Congo|ggwanga lya Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
rijf5peuxfpx4yawvcd5h9765swmaid
73730
73729
2026-09-03T13:06:37Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73730
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa mu kifo ky'obwa ssaabaduumizi wa police ya Uganda mu mwaka gwa 2001 ekifo kye yaweerezaamu okutuusa mu mwaka gwa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
ttey9vzx4oy53rkum1oti4ix2f24r0j
73731
73730
2026-09-03T13:10:50Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73731
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ku buduumizi bwa police mu 2001 oku 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
bodckuso71y5fwkwfcecadzq55nkxru
73732
73731
2026-09-03T14:24:10Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73732
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005. OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
e6ff4kuuqq376wezq0gtdo55s4h06wa
73735
73732
2026-09-03T14:47:52Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73735
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana, 2003
OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
rzt6i0lbs01iw5fyo6bijxhkp83un3p
73736
73735
2026-09-03T14:48:12Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73736
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana2003,
OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
aknj7jhh9v9bmfhlxja7ore60shv60o
73737
73736
2026-09-03T14:48:25Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73737
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,
OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
ovhnyi1s1ohzycntkr6rmhkij7h3cva
73738
73737
2026-09-03T14:51:24Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73738
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA MU [[Boston]]
OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
nlc27niw4d898exqe2dqyxkrywt9bsg
73739
73738
2026-09-03T14:51:59Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73739
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA MU [[Boston]], Massachusets
OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
02pog8bbbfx0fxe1m8nfy85av34ryba
73740
73739
2026-09-03T14:52:23Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73740
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets
OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
230zfo9vux74vys71xrgfff0h82l8ra
73741
73740
2026-09-03T14:53:00Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73741
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
OLwo no nasuumusibwa okutuuka ku kitiibwa kya luteenanti general era n'aweebwa n'obukulu bw'okuduumira amagye g'eggwanga ag'okuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
esnk5zgxdpcfzcw4x2evezkf6audohw
73742
73741
2026-09-03T15:23:30Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73742
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa ogw'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
oc0az6ybd50sjak1oipjfuhxf29js78
73743
73742
2026-09-03T15:24:10Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73743
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
dg04o1fkofgdd7kb9a8hgtoud06onre
73744
73743
2026-09-03T15:31:59Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73744
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y' e Bombo. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
r5li97p9ekn31zwlvwm1g0d785nyhw9
73745
73744
2026-09-03T15:33:09Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73745
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y' e Bombo ekyamufuula omu ku ba offiisa b'amagye abasinga obukulu. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
tnzayjqpkuxu20zf5tezjuywbwy9bqi
73746
73745
2026-09-03T16:37:11Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73746
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
42gjh3qps90vtdj4drqqxm3kpjk0z1y
73747
73746
2026-09-03T16:38:04Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73747
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda. Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
evc4kcx2nnalxh5gr2ibdhttll1d1wq
73748
73747
2026-09-03T16:55:19Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73748
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
cl2siw2d9sd6ehi9bkfr99a8vjmd7du
73749
73748
2026-09-03T17:11:37Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73749
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka zokukuuma emirembe...Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
7hr6vlvg4hcdl6yzcdjzzh40y1g1i6y
73750
73749
2026-09-03T17:13:42Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73750
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga AMISOM...Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
giuejq4gu7aa2t5wc0c15x58rucpg27
73751
73750
2026-09-03T17:14:08Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73751
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]]...Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
gid827ymhqhgomo0cze0uwufe9ui2bn
73752
73751
2026-09-03T17:14:54Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73752
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>..Yafuulibwa ofiisa omukulu ennyo mu magye ga Uganda era nga yali atuula Balakisi y'amagye e Bombo. Mu buweereza bwe ng'omuduumizi w'amagye g'okuttaka, Katumba yeetaba mu minsoni yamagye g'eggwanga eyali atakabanira okuzza emirembe mu ggwanga lya Somalia. Minsoni eno yali eyitibwa AMISON. Ng'ennaku z'omwezi 23 omwezi ogw'omukaagaomwaka gwa 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
r6qg4twvqzjgyllwm8ubxqwg5zkfijt
73753
73752
2026-09-03T17:16:52Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73753
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,Katumba yasuumusibwa okutuuka ku ddaala lya four star general era n'alondebwa okukulira amagye ga Uganda.
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
mhfu8g3jmajtgk66rq4mb0bqb0bav3i
73754
73753
2026-09-03T17:19:48Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
73754
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
icf7r3qpbyx36qiyikgqj3bjhgdbfr9
73755
73754
2026-09-03T17:20:36Z
Ssebuufu
9882
/* Olukwe lw'okutta Katumba wamala. */
73755
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Olukwe lw'okutta Katumba wamala. ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
mm8v75bbg00breazkmda8vwyeo18fji
73756
73755
2026-09-03T17:21:28Z
Ssebuufu
9882
/* Olukwe lw'okutta Katumba wamala. */
73756
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula ==
Ng'ennaku z'omwezi lumu omwezi 1 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
jh3vvfzteq01kr5fll99ug1pnsrhgoi
73757
73756
2026-09-03T17:24:14Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula */
73757
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali atambuddeko mu kibuga Kampala, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ya Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
sid6xs4pzbitrkdsyoi3ic7tzvxbkw1
73758
73757
2026-09-03T17:26:04Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula */
73758
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi ..... Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
d69nc2lc70d3cs0blv56lig20orptd6
73759
73758
2026-09-03T17:31:26Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula */
73759
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi ..... Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
buboifp608jftanda2trbxry3eftcmm
73760
73759
2026-09-03T17:34:26Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73760
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala..... Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
quio51vxp3ee0ykixtnt41s7lltu829
73761
73760
2026-09-03T17:36:13Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73761
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi .... Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
qk2tjd7btqcptkak5y1vqqo9om9irow
73762
73761
2026-09-03T17:37:28Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73762
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .... Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
m9vrkabt4gswnvufak0fnc4k86rl524
73763
73762
2026-09-03T17:38:42Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73763
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo... Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
gjiy2fq7bruw3t76xfreycogq2eb1pl
73764
73763
2026-09-03T17:39:50Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73764
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi... Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
hpou9ajyb3vak7soia457xvafsg6z6t
73765
73764
2026-09-03T17:42:15Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73765
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.. Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
9l9o379ap5hicvmeqeukd1l0p5ysake
73766
73765
2026-09-03T17:42:49Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73766
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref>. Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
ftx0ex87e17xwfa5b85bmqf50fgqgah
73767
73766
2026-09-03T17:43:25Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73767
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>. Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
k635agnrmsspkpl1jjdr88jvswvztjn
73768
73767
2026-09-03T17:44:14Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73768
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>. Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref><ref>https://www.dw.com/en/assassination-attempt-on-ugandan-minister-kills-2/a-57736189</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
76mlkyfrxgeowsax2xfmha6pqxndkta
73769
73768
2026-09-03T17:46:07Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73769
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>. Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
go5hrwwo3bm5r46gy05ej3x3m87mepd
73770
73769
2026-09-03T17:51:54Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73770
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]]
Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
oiu2a79o04fx5nao19v7u7gre2o9sih
73771
73770
2026-09-03T17:53:43Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73771
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF)
Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
9aim6o4fabwotk9d834pnyy0id8e25q
73772
73771
2026-09-03T17:54:30Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73772
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]]
Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
sn6g6eog2o6a2i0c73pwxjxrabzaqvv
73773
73772
2026-09-03T17:54:41Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73773
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]].
Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
3t0b9p8v6oc6d5fbxeirwze1eiqgxsa
73774
73773
2026-09-03T17:55:13Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73774
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]].<ref>"Uganda links Islamist rebels to attempted murder of minister". ''Reuters''. 1 July 2021.</ref>
Katumba Wamala bwe yali atuuse okumpi n'ewaka we e Kisaasi mu Kampala.Wamala yasobola okusumattuka naye nga yafuna ebisago eby'amaanyi ku kibegaabega bw'atyo naddusibwa mu ddwaliro. Eby'embi dulayiva we Haruna Kayondo ne muwala we Brenda Wamala Nantongo be yali nabo mu mmotoka bo tebaasobola kusumattuka era baafiirawo mbulaga.<ref>https://chimpreports.com/gen-katumba-wamala-attacked-by-gun-men-driver-reported-dead/</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
ndua9efn441ye595kgd4lb3ithal4le
73775
73774
2026-09-03T17:57:58Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73775
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]].<ref>"Uganda links Islamist rebels to attempted murder of minister". ''Reuters''. 1 July 2021.</ref>
Pulezidenti wa Uganda Yoweri Museveni yavumirira obulumbaganyi,bweyannyonyola nga omulimu gw'embizi
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
o08iu65z9y73q01a4yu7m2mam6g8hkp
73776
73775
2026-09-03T17:59:06Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73776
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]].<ref>"Uganda links Islamist rebels to attempted murder of minister". ''Reuters''. 1 July 2021.</ref>
Pulezidenti wa Uganda Yoweri Museveni yavumirira obulumbaganyi,bweyannyonyola nga omulimu gw' "embizi ezitawa bulamu muwendo"
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
dxzr31mb3oh50c9s2fmx1v68osy06oi
73777
73776
2026-09-03T17:59:52Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73777
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]].<ref>"Uganda links Islamist rebels to attempted murder of minister". ''Reuters''. 1 July 2021.</ref>
[[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] Yoweri Museveni yavumirira obulumbaganyi,bweyannyonyola nga omulimu gw' "embizi ezitawa bulamu muwendo"
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
hf7try1mdk3sgmw39uxgoegqincbbqx
73778
73777
2026-09-03T18:00:48Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73778
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]].<ref>"Uganda links Islamist rebels to attempted murder of minister". ''Reuters''. 1 July 2021.</ref>
[[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] [[Yoweri Museveni]] yavumirira obulumbaganyi,bweyannyonyola nga omulimu gw' "embizi ezitawa bulamu muwendo"
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
npe8bvsrh6ti6419hll8ihhlh0jomnf
73779
73778
2026-09-03T18:02:32Z
Ssebuufu
9882
/* Okugezaako okumutemula. */
73779
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]].<ref>"Uganda links Islamist rebels to attempted murder of minister". ''Reuters''. 1 July 2021.</ref>
[[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] [[Yoweri Museveni]] yavumirira obulumbaganyi,bweyannyonyola nga omulimu gw' "embizi ezitawa bulamu muwendo"
== Okuwummula okuva mu ggye Lya UPDF ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
gmnog7ktqohxovlloqveqdo2rgmtroq
73780
73779
2026-09-03T18:03:29Z
Ssebuufu
9882
Ebijuliziddwa
73780
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]].<ref>"Uganda links Islamist rebels to attempted murder of minister". ''Reuters''. 1 July 2021.</ref>
[[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] [[Yoweri Museveni]] yavumirira obulumbaganyi,bweyannyonyola nga omulimu gw' "embizi ezitawa bulamu muwendo"
== Okuwummula okuva mu ggye Lya UPDF ==
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
lnk0a0tv9jlbx36dr47xwl3enjqdk2v
73781
73780
2026-09-03T18:04:42Z
Ssebuufu
9882
Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia
73781
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]].<ref>"Uganda links Islamist rebels to attempted murder of minister". ''Reuters''. 1 July 2021.</ref>
[[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] [[Yoweri Museveni]] yavumirira obulumbaganyi,bweyannyonyola nga omulimu gw' "embizi ezitawa bulamu muwendo"
== Okuwummula okuva mu ggye Lya UPDF ==
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
ibq2oy7ko2kom4lrejimkrkt7tkj5mg
73782
73781
2026-09-03T18:05:30Z
Ssebuufu
9882
/* Okuwummula okuva mu ggye Lya UPDF */
73782
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]].<ref>"Uganda links Islamist rebels to attempted murder of minister". ''Reuters''. 1 July 2021.</ref>
[[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] [[Yoweri Museveni]] yavumirira obulumbaganyi,bweyannyonyola nga omulimu gw' "embizi ezitawa bulamu muwendo"
== Okuwummula okuva mu ggye Lya UPDF ==
Mu Gwomunaana 2026....................
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
rpmhvvefey3vwwnp7q31dl2ggzz1o37
73783
73782
2026-09-03T18:28:59Z
Ssebuufu
9882
/* Okuwummula okuva mu ggye Lya UPDF */
73783
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]].<ref>"Uganda links Islamist rebels to attempted murder of minister". ''Reuters''. 1 July 2021.</ref>
[[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] [[Yoweri Museveni]] yavumirira obulumbaganyi,bweyannyonyola nga omulimu gw' "embizi ezitawa bulamu muwendo"
== Okuwummula okuva mu ggye Lya UPDF ==
Mu Gwomunaana 2026, oluvannyuma lw'emyaka 47 egy'omuddiriȠȠ
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
c4wlxncme95bx1zh95qx9hmvip8b6q1
73784
73783
2026-09-03T18:30:32Z
Ssebuufu
9882
/* Okuwummula okuva mu ggye Lya UPDF */
73784
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]].<ref>"Uganda links Islamist rebels to attempted murder of minister". ''Reuters''. 1 July 2021.</ref>
[[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] [[Yoweri Museveni]] yavumirira obulumbaganyi,bweyannyonyola nga omulimu gw' "embizi ezitawa bulamu muwendo"
== Okuwummula okuva mu ggye Lya UPDF ==
Mu Gwomunaana 2026, oluvannyuma lw'emyaka 47 egy'omuddiriȠȠana egy'obuweereza bw'eggye ly'eggwanga
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
oer6kgmltwlzk7bj157qeowosmxemny
73785
73784
2026-09-03T18:34:38Z
Ssebuufu
9882
/* Okuwummula okuva mu ggye Lya UPDF */
73785
wikitext
text/x-wiki
[[File:Wamala Edward Katumba.jpg|thumb|Wamala Edward Katumba.jpg]]
'''Edward Katumba Wamala''' (yazaalibwa 19 ogwekkuminoogumu 1956) asinga kumanyibwa nga '''Katumba Wamala''' munnamaggye eyagannyuka era munnabyabufuzi Munnayuganda aweereza nga Minisita w'Abakozi ba gavumenti kabbineeti ya Uganda, okuva nga 26 Ogwokutaana 2026.<ref>"Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle". ''Daily Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 16 July 2026.</ref><ref>"Museveni hails retiring UPDF generals for building peace and security". ''Monitor''. 21 August 2026. Retrieved 23 August 2026.</ref>
Nga tannatuuka mu kifo kye kyalimu mu kiseera kino ,Katumba Wamala yaweereza nga minisita omubeezi ow'eby'emirimu mu kabbineeti ya [[Uganda]].<ref>Taddeo Bwambale (10 January 2017). "Muhoozi Replaces Katumba As Army Chief". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 10 June 2017.</ref> Era yaweerezaako nga Chief of Staff ow'eggye lya Uganda li Uganda Peoples Defense Forces (UPDF) okuva 2013 okutuusa 2017 ng'era yeeyali omuduumizi w'eggye lya Uganda eryokuttaka okuva mu 2005 okutuusa 2013.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/lt-gen-katumba-wamala-from-an-aspiring-doctor-to-an-army-general-1525652</ref>Era yaweerezaako ng'omuduumizi wa poliisi ya Uganda (IGP) eddaala erisinga okuba era waggulu mu ttabi ero erya gavumenti ya Uganda, okuva mu 2001 okutuusa 2005. Wamala yeeyali omujaasi w'eggye lya UPDF eyasooka okuweereza ng'omuduumizi poliisi ya Uganda, ng'akyaweereza mu maggye nga tasoose kulekulira. Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba yasimattuka okugezaako okumutemula, mu Kisaasi ekisangibwa mu nkingizi za [[Kampala]], abasajja ababagalidde emmundu bwebaamulumba nebamutuusaako ebisago, okutta muwalawe ne ddereeva, nebamulekera ebiwundu by'amasasi ku bibegaabega byombi.<ref>"Katumba Wamala shooting: Uganda minister's daughter killed". ''news.yahoo.com''. Retrieved 7 June 2021.</ref><ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/ugandan-minister-hurt-in-assassination-bid-that-killed-his-daughter</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 19 Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 1956 e Bweeza mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]] mu Bizinga by'e Ssese, mu Ttundutundu lya [[Buganda]], [[Uganda]] <ref>Candia, Steven (31 October 2005). "Police Will Miss Katumba Wamala". New Vision. Archived from the original on 23 December 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>.Okusoma yakutandikira ku Nakibizzi primary school (Ku lw'e Jinja).Nera yasomera ku St. James nga kati ssomero lya siniya mu Jinja) n'e Bukomero mwannyina gyeyali omusomesa.<ref name=":1" /> Okusoma kwa pulayimale oluvannyuma yakumalirako ku Kasubi Church of Uganda Primary School mu [[Kampala]] mugandawe ne maama we gyebaali basengukidde.Ku mutendera gwa siniya, Katumba agamba teyatambula nnyo engeri gye yatebenkera ku [https://www.oldkampalass.sc.ug/ Old Kampala Secondary School] emyaka mukaaga.<ref name=":1" />
Ng'ali ku Kasubi Church of Uganda Primary School, Katumba agamba nti yayiga essomo erimulinnyisizza amadaala ag'amaanyi." Nasaba omusomesa olukusa okugenda okwetewuluzaako. Omusomesa teyamanya nti nali njagala kufuna kifo kisirifu okusomeramu akatabo, nenkwatibwa omukulu w'essomero mwami Wakatamba . Namulimba nti nali nfunye olukusa okuva ew'omusomesa naye oluvannyuma olw'okwebuusa naakizuula nti nali nnimba, yantwala mu offiisi ye nangalamiza ku mmeeza empanvu nanswanyuula embooko ttaano olw'okukola ekintu ekituufu mu kiseera ekikyamu ne mu kifo ekikyamu" Katumba bwagamba<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/gen-edward-katumba-wamala/</ref>
Essomo ero lyansigalamu nti nebwenafuulibwa omuduumizi wa poliisi, nagenda okukyalira mwami Wakatamba-Omukulu w'essomero okumusiima naye namusiȠȠaana mu mbeera nga tasobola kuntegeera.<ref name=":0" />
Katumba Wamala alina satifikeeti mu by'obulimi.<ref>https://hicginewsagency.com/2015/06/22/uganda-chief-of-defense-forces-gen-katumba-wamala-with-hon-kivumbi-earnest-benjamin/</ref> Mu 2007, yatikkirwa okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] ne Ddiguli esooka mu nkolagana y'amawanga n'enkola z'amawanga okuteeseganya. Alina ne Ddiguli eyokubiri mu bukulembeze obw'okulengera embeera eyomumaaso ([[Master of Science degree in strategic leadership]]) gye yafunira mu ttendekero li [[United States Army War College]] .<ref>"The Chief of Defence Forces, Gen. Edward Katumba Wamala". ''specialforcescommand.go.ug''. Archived from the original on 22 March 2019. Retrieved 22 December 2015.</ref><ref>Tebajjukira, Madinah (22 April 2007). "Uganda: General Katumba Gets First Class Degree". New Vision via AllAfrica.com. Retrieved 12 May 2014.</ref>Alina amabaluwa g'ekinnamagye okuva mu matendekero gano wammanga; [[Uganda Military Academy]], [[Tanzania Military Academy.]] waliwo n'ebbaluwa gye yafuna okuva tendekero ly'amagye erya [[Soviet Union,]] endala yagifunira mu [[Nigerian Command and staff College,]] ne mu [[United States Army command and staff College]], ssaako ne gye yafunira mu [[United States Army War College]].<ref>https://web.archive.org/web/20151223092033/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/463676</ref>Mu 2023, [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] yamuwa ekitiibwa ky'obwa Dokita mu kusiima ettofaali lyatadde ku kitundu kye, Eggwanga, n'abantu.<ref>Samuel Muhimba (26 October 2023). "Gen Katumba Wamala awarded honorary doctorate". ''Nile Post Uganda''. Kampala, Uganda. Retrieved 26 October 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Wamala yali offiisa mu ggye lya [[Uganda National Liberation Army.(UNLA)]] ,eggye lya [[National Resistance Army]](NRA) bwe lyawangula [[Uganda National Liberation Front|UNLA]] mu mwaka gwa 1986. Bw'atyo yakyusa nadda mu NRA awataali kimutaataganya.<ref>Kato, Joshua (5 September 2005). "Rebels Turned UPDF Commanders". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>
Wakati wa 1999 ne 2000, Katumba yali muyizi mu ttendekero ly'amaggye erya [[U.S Army War college]] mu [[Carlisle County, Kentucky|Carlisle]], mu Pennsyvania. Wakati wa 2000 ne 2001,ng'ali ku ddaala lya [[Major General]], yaduumira eggye ly'eggwanga mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|Congo]]. Yalondebwa ng'omuduumizi wa police mu 2001 okutuusa 2005.
Mu Gwomunaana 2003,Katumba yakiika mu lukungaana lw'ekibiina ekigatta Bannayuganda abawangaalirra mu North America lu UNAA mu [[Boston]], Massachusets.<ref>"Uganda: N. American Ugandans Meet". New Vision (Kampala). 2 September 2003. Retrieved 18 February 2026.</ref>
Olwo yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[luteenanti general]] era naaweebwa eky'okudduumira eggye ly'eggwanga eryokuttaka erisangibwa mu bbalakisi y'amaggye e Bombo nekimufuula omu ku b'offiisa b'amagye abasinga obukulu mu ggye lya Uganda.<ref>Candia, Steven (3 November 2005). "Major General Kale Kaihura Takes Over Police Force". ''New Vision''. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref> Mu mulimu gwe nga omuduumizi w'amagye gookuttaka, yenyigira nnyo mu nteekateeka z'eggye erikuuma emirembe mu [[Somalia]] ezimanyiddwa ennyo nga [[AMISOM]].<ref>Ayiga Ondoga (14 February 2010). "Over 1,700 UPDF Soldiers for Somalia". Kampala: New Vision. Archived from the original on 23 June 2015. Retrieved 12 May 2014.</ref>. Nga 23 Ogwokutaano 2013,yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya genero era naalondebwa ng'omuduumizi w'amagye g'Eggwanga.<ref>John Tugume (24 May 2013). "General Katumba Wamala To Head The Uganda Army". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 13 January 2017. Retrieved 12 May 2014.</ref>
== Okugezaako okumutemula. ==
Nga 1 Ogwomukaaga 2021, Katumba Wamala bwe yali agenda mu kibuga, abasajja bana abaali babagalidde emigemerawala baasindirira mmotoka ye amasasi mu Kisaasi, ku nkingizi za Kampala.Wamala yafiuna ebiwundu ku bibegaabega byombi, naye yasimattuka naddusibwa mu ddwaliro .Ddereeva we Haruna Kayondo ne muwala we Nantongo battibwa mukifo awaali obulumbaganyi.Abooluganda lwa Brenda bonna beetaba mu lumbe lwa Brenda Wamala Nantongo.<ref>Sam Waswa (1 June 2021). "General Katumba Wamala Attacked by Gunmen; Daughter Reported Dead". ''ChimpReports''. Kampala, Uganda. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills 2". ''Deutsche Welle''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Katumba Wamala: Uganda minister shot in assassination attempt". ''BBC News''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref><ref>"Assassination attempt on Ugandan minister kills daughter and driver". ''The Guardian''. 1 June 2021. Retrieved 1 June 2021.</ref>.Oluvannuma lw'omwezi ogw'okunoonyereza nga 1 Ogwomusanvu 2021, ab'obuyinza baalaga nti abalumbaganyi baali basiraamu ba nalukalala abantendekembwa mu nkabi ya ba Jihaadi mu Kivu ey'Obukiika kkono e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] era balina akakwate ku ggye lya [[Allied Democratic Forces]] (ADF) ne [[Islamic State]].<ref>"Uganda links Islamist rebels to attempted murder of minister". ''Reuters''. 1 July 2021.</ref>
[[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] [[Yoweri Museveni]] yavumirira obulumbaganyi,bweyannyonyola nga omulimu gw' "embizi ezitawa bulamu muwendo"
== Okuwummula okuva mu ggye Lya UPDF ==
Mu Gwomunaana 2026, oluvannyuma lw'emyaka 47 egy'omuddiriȠȠana egy'obuweereza bw'eggye ly'eggwanga.........
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
mt3fehlunkyeirh9f8fn48fl2d9ki5s
Nvumetta Ruth Kavuma
0
8119
73815
69608
2026-09-04T07:05:45Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73815
wikitext
text/x-wiki
'''Nvumetta Ruth Kavuma''' abasinga gwebamannyi nga '''Ruth Kavuma''' munabyabufuzi omunnyuganda, okwegatira mu kibiina ky'abanabizineensi n'okuba omusomesa. Yeyamukyala omufirika eyasooka okukulira esomero lya Gayaza High School okumala emyaka 11 wakati wa 1990 ne 2002.<ref name=":0">{{Cite web |url=https://gayazaoldgirls.com/imt_team/hon-ruth-nvumetta-kavuma/ |title=Archive copy |access-date=2022-04-05 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518100250/https://gayazaoldgirls.com/imt_team/hon-ruth-nvumetta-kavuma/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/kavuma-was-gayaza-high-s-first-ugandan-headteacher-1579192</ref> Oluvannyuma lw'okuba ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School,]]
[[File:Gayaza High School New Admin Block.jpg|thumb|'''Gayaza High School New Admin Block.''']]
yayingira eby'obufuzi n'afuuka omubaka [[:en:Member_of_parliament|omukyala owa palamenti]] mu palamenti ey'omunaana eya [[:en:Parliament_of_Uganda|Uganda]] ng'akiikirira disitulikiti y'e [[:en:Kalangala_District|Kalangala w]]<nowiki/>ansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]]<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |url=https://slideplayer.com/slide/6590900/ |title=Archive copy |access-date=2022-04-05 |archive-date=2025-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250216040215/https://slideplayer.com/slide/6590900/ |url-status=dead }}</ref> Y'omu kubakyala abaatandikawo ekibiina ky'abakyala ekya [[:en:Forum_for_African_Women_Educationalists|Forum for African Women Educationalists]] (FAWE) n'afuuka ne ssentebe eyasooka okulembera boodi ya Uganda Chapter, ekitongole ekirwanirira eby'enjigiriza by'omwana ow'obuwala.<ref name=":0" />
== Obulamu bwe ==
Bamuzaala mu bizinga by'e Ssese nga kitaawe ye James Lutaaya n'abeerako mu Gayaza High School. nga alina abaana bana.<ref name=":1" />
== Eby'okusoma kwe: ==
Mu 1963, yeegata ku Gayaza Junior School gyeyava okugenda ku Gayaza High School mu 1970. Yali pulifekiti kweyateeka n'okuzannya Volleyball.<ref name=":0" /> Yasomera ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e]] [[:en:Makerere_University|Makerere]] n'afuna diguli mu bya sayansi mu Physics, Chemistry n'okubala, oluvannyuma yasuula Chemistry ku lwa Psychology.
== By'azze akola: ==
Y'amyuka ssentebe w'ekitongole [[:en:National_Identification_and_Registration_Authority|ekiwandiisa bannayuganda.]]<ref>http://nilepost.co.ug/2020/01/14/joseph-biribonwa-appointed-new-nira-board-chairperson/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tag/ruth-nvumetta-kavuma/</ref><ref>https://www.nira.go.ug/about-nira/board-of-directors</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514964</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=191829</ref> Y'omu ku bamemba b'ekibiina ekigatta ba minista n'abakiiririra palamenti mu Afrika ekya Network of African Ministers and Parliamentarians Uganda Chapter.<ref name=":0" /> Mulugendolwe olw'eby'obufuzii, mu palamenti ya Uganda yakolako mu kakiiko k'eby'ensimbi ekintu ekyamuwa akakisa okukwasizaako n'okufuna ebikozese okuyamba mu by'obulamu.<ref name=":0" /> Yaliko ssentebe w'ekibiina kya Mama Alive Initiatives (MAI) ne memba wa Network of Women Parliamentarians mu Uganda.<ref name=":0" /> Ali mu Rotary Club of Kampala mu bizinga by'e Ssese nga yakolako ng'omukulembezze wakyo eyavaako.<ref name=":0" /> Yakulemberako akakiiko akaali kasaganya okuzimba rotary baanka y'e ddwaliro ly'e Mengo.<ref name=":0" /> Memba w'akakiiko akavunaanyizibwa kusonga z'omwana ow'obuwala mu Uganda ng'ate memba w'akakiiko kakadukanya e Kisaakate Kya Nnabagereka.<ref name=":0" />
Mu bulamu bwe obwasooka, yakola ko nga yinginiya eyali atendekebwa ku ofiisi ezivunaanyizibwa mu kutambuza amabaluwa n'ebitereke wamu n'eby'empuliziganya. Nga wayise akaseera, yakizuula nti yali tayagala bya bwa yinginiya n'asalwo okudayo ku yunivasite e Makerere n'afuna dipulooma ey'okubiri mu by'okusomesa wakati wa 1979 ne 1980.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'omusomo zino yatwalibwa ku Gayaza High School gyeyava okugenda mu by'obufuzi mu 2001 n'afuuka omubaka omukyala eyali akiikirira disitulikiti y'e Kalangala mu palamenti.<ref name=":1" /> Yalekulira eby'obufuzi ekyatiisa NRM ng'ekibiina ky'eby'obufuzi okuva eri abaali bagivuganya mu kutwala entebbe y'anaakiikirira disitulikiti y'e Kalangala.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/7766-kalangalas-kikoola-ruth-kavuma-leave-nrm-in-tight-corner |access-date=2022-04-05 |archive-date=2022-03-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220322185830/https://observer.ug/news-headlines/7766-kalangalas-kikoola-ruth-kavuma-leave-nrm-in-tight-corner |url-status=dead }}</ref> Weyeegatta ku Gayaza High School okusomesa, yalondebwa ekibiina ekigata abazadde n'abasomesa, ng'akiikirira abasomesa.<ref name=":1" />Yalondebwa nga omumyuka w'akulira esomero, oluvannyuma n'aweebwa eky'okukulira esomero lino. Kino kyatukawo eyali akulira esomero lino Sheelagh Warren, yali awezezza emyaka 60 eg'okuwumula 60 nga addayo e Bungereza.<ref name=":1" /> Ensangi zino akola gwakubudabuda.<ref name=":1" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|List of members of the eighth Parliament of Uganda]]
* [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]]
* Section about [[:en:Gayaza_High_School#Ruth_Nvumetta_Kavuma_(1990–2002)|Ruth Nvumetta Kavuma (1990–2002)]] on [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]]
* [[:en:National_Identification_and_Registration_Authority|National Identification and Registration Authority]]
== External links ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://www.gayazahs.sc.ug/about/ Website of Gayaza High School]
* [https://www.nira.go.ug/about-nira/board-of-directors Website for Board of Directors-NIRA]
== References ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
72hqwhkstv57wj35cus7vgrkbns892z
Christine Nakimwero Kaaya
0
8201
73804
70458
2026-09-04T00:56:51Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73804
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakimwero Kaaya''' era awandiikiddwa nga Christine Kaaya Nakimwero ( '''yazaalibwa 1979''' ) munnabyabufuzi, omubaka wa Palamenti, era omukyala akiikirira [[Kiboga (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiboga]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]].<ref name=":02">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":13">{{Cite web |title=Kaaya Christine Nakimwero - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kaaya-christine-nakimwero-10404/ |access-date=2022-04-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sekanjako |first=Henry |date=2021 |title=PICTURES {{!}} Day Two: Sworn-in MPs say they are ready for work |url=https://www.bukedde.co.ug/amawulire/102754/ebifaananyi-nga-ttiimu-yabawala-eyomupiira-gw |access-date=2022-04-04 |website=Bukedde |archive-date=2022-04-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220405155741/https://www.bukedde.co.ug/amawulire/102754/ebifaananyi-nga-ttiimu-yabawala-eyomupiira-gw |url-status=dead }}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-12-09 |title=Parliament moots new law to streamline mining sector |url=https://www.independent.co.ug/parliament-moots-new-law-to-streamline-mining-sector/ |access-date=2022-04-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=MPs promise to front interests of their electorate as swearing ceremony enters day two |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102752 |access-date=2022-04-05 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927105911/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102752 |url-status=dead }}</ref> Mmemba w’ekibiina ekya National Unity Platform (NUP).<ref>{{Cite web |date=2020-09-30 |title=NUP names 380 MP flag bearers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-names-380-mp-flag-bearers-2453360 |access-date=2022-04-04 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Kaaya Christine Nakimwero - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kaaya-christine-nakimwero-10404/ |access-date=2022-04-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-09-28 |title=FULL LIST: Winners, Losers As NUP Unveils MP Flagbearers for Central Region |url=https://theugandanwire.com/2020/09/28/full-list-winners-losers-as-nup-unveils-mp-flagbearers-for-central-region/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927105909/https://theugandanwire.com/2020/09/28/full-list-winners-losers-as-nup-unveils-mp-flagbearers-for-central-region/ |archive-date=2022-09-27 |access-date=2022-04-05 |website=The Ugandan Wire}}</ref> Mulwanirizi w'ekikula ky'abantu, eby'obulamu, obungi bw'abantu, n'obutonde bw'ensi. <ref name=":0" />
Nakimwero ye Minisita ow'ekisiikirize ow'amazzi n'obutonde bw'ensi era aweereza ku kakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku nkyukakyuka y'obudde n'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'obugagga eby'omu ttaka mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]].<ref>{{Cite web |title=COP26 Talks: Christine Kaaya Nakimwero, Shadow Minister for Water and Environment, Uganda |url=https://worldwarzero.com/magazine/2021/11/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-uganda/ |access-date=2022-04-04 |website=worldwarzero.com |language=en |archive-date=2021-11-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211112192937/https://worldwarzero.com/magazine/2021/11/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-06-25 |title=FULL LIST : LOP Mathias Mpuuga names Shadow Cabinet |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210625/116287/full-list-lop-mathias-mpuuga-names-shadow-cabinet.html |access-date=2022-04-05 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |last=World War |first=Zero |date=2022 |title=COP26 Talks: Christine Kaaya Nakimwero, Shadow Minister for Water and Environment, Uganda |url=https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |access-date=2022-04-05 |website=kzpost |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927115919/https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |url-status=dead }}</ref>
== Ebyafaayo n’okusoma ==
Nakimwero yazaalibwa mu tawuni Kanso eye Bukomero mu Disitulikiti y’e Kiboga. Nakimwero yasomera mu St Joseph's Primary School e Mubende, Caltec Academy Makerere mu Kampala, ne St. Kizito High School Bethany mu Disitulikiti y'e Mityana, yatikkirwa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y'e Makerere]] ne diguli esooka mu by'okuddukanya obutonde bw'ensi.<ref name=":03">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":32">{{Cite web |date=2020-10-28 |title=Two women seek to end Nankabirwa's 26-year grip on Kiboga District seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/two-women-seek-to-end-nankabirwa-s-26-year-grip-on-kiboga-district-seat--2724128 |access-date=2022-04-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> Alina diguli ey'okubiri mu nkozesa y’ettaka n’enkulaakulana y’ebitundu. <ref name=":0" />
== Emirimu ==
Nakimwero yavunaanyizibwako ku bibira mu disitulikiti eye Kiboga.<ref name=":04">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> Nakimwero yaliko omukwanaganya w’olukiiko lwa Palamenti olw’enkyukakyuka y’obudde -Uganda (PFCC-U). Yali Ssentebe w’enkiiko za palamenti za Uganda 20. Nakimwero mmemba ku kakiiko akalondeddwa ekitongole ekirwanirira obutonde bwensi ekya Green Climate Fund. Ye dayirekita w’ekibiina kya African Coalition on Green Growth. <ref name=":0" /> Nakimwero mmemba mu kibiina ekiteesa ku nkyukakyuka y’obudde ekya Uganda Climate Change Thematic negotiation group wansi [[:en:United_Nations_Framework_Convention_on_Climate_Change|w’enteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte ku nkyukakyuka y’obudde]].<ref name=":0" /> Nakimwero mmemba mu kibiina ekigatta abakugu mu by’obutonde bw’ensi mu ggwanga.<ref name=":0" /> Era atuula ku kakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku butonde bw'ensi n'ebyobugagga eby'omu ttaka.<ref name=":22">{{Cite web |date=2021-12-09 |title=Parliament moots new law to streamline mining sector |url=https://www.independent.co.ug/parliament-moots-new-law-to-streamline-mining-sector/ |access-date=2022-04-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Nakimwero teyali mumativu n'ekiteeso kya gavumenti eky’okusaawo ttenda y’okuvuganya ku musingi gwa ‘first come, first served’ ate ng’asaba layisinsi y’okunoonyereza ku nsonga z’okunoonyereza nti tefaayo ku kikula ky’abantu era eyinza okulemesa abantu abalala abatali ba mugaso abatamanyi mawulire makulu bwe gatyo . Kino kyabaddewo Minisita w’eggwanga ow’eby’obugagga eby’omu ttaka, Peter Lokeris, nga 7 December 2021 bwe yayanjula ebbago ly’etteeka ly’etteeka ly’eby’obugagga eby’omu ttaka erya Mining and Minerals Bill, 2021 eryali libadde lisuubirwa okumala ebbanga eri akakiiko okwekenneenya. Ebbago lino lyali ligendereddwamu kusazaamu tteeka ly’eby’eby’eby’obuggagga bw’omu ttaka, erya 2003 eryali lifuuse ‘eritamala’ era ‘eritaliiko mugaso’ mu kukuuma n’okulongoosa eby’eby’obuggagga bw’omu ttaka mu Uganda.<ref name=":23">{{Cite web |date=2021-12-09 |title=Parliament moots new law to streamline mining sector |url=https://www.independent.co.ug/parliament-moots-new-law-to-streamline-mining-sector/ |access-date=2022-04-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Nakimwero y’omu ku bammemba ba Palamenti ya Uganda abaagaana ebbago ly’etteeka lya East African Crude Oil Pipeline Project (EACOP) (Special Provisions) Bill 2021. Yayanjudde alipoota y’abatono mu palamenti ku lwa Asinansi Nyakato (FDC), abakiise ku ludda oluvuganya gavumenti mu Palamenti ya Uganda gye baawakanya nti Ebbago lino terikebereddwa bulungi.<ref>{{Cite web |last=Ssekika |first=Edward |date=2021-12-14 |title=Uganda: Why Opposition MPs Rejected the Oil Pipeline Bill |url=https://allafrica.com/stories/202112140001.html |access-date=2022-04-05 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>
== Emirimu emirala ==
Nakimwero yagulira abasomesa b’amasomero ag’obwannannyini mu Disitulikiti y’e Kiboga emmotoka eya takisi empya ddala okubayambako okwedabulula mubyenfuna byabwe oluvannyuma lw’okumala emyaka egisoba mu ebiri nga tebalina mirimu olw’amasomero okuggalwa mu muggalo gwa COVID-19.<ref>{{Cite web |last=Lineaker |first=Kiggundu |date=2021-10-07 |title=NUP's Kiboga Woman MP Christine Kaaya buys a brand new taxi van for teachers in district |url=https://whispereye.co.ug/2021/10/07/nups-kiboga-woman-mp-christine-kaaya-buys-a-brand-new-taxi-van-for-teachers-in-district/ |access-date=2022-04-05 |website=Whisper Eye |language=en-US |archive-date=2021-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211007041810/https://whispereye.co.ug/2021/10/07/nups-kiboga-woman-mp-christine-kaaya-buys-a-brand-new-taxi-van-for-teachers-in-district/ |url-status=dead }}</ref>
Nakimwero yawa endu z'emiti eziwera 200 eri ekitongole ekya Green Radio Community mu kujjukira olunaku lw’obutonde bw’ensi 2021 olwali ku ofiisi za Gre Radio mu Disitulikiti y’e Kiboga era nga zaayaniriziddwa Julius Kyamanywa, Maneja w'ekifo.<ref>{{Cite web |title=KIBOGA WOMAN MP GIVES TREE SEEDLINGS TO COMMUNITY GREEN RADIO AS THE WORLD MARKS WORLD ENVIRONMENT DAY {{!}} COMMUNITY GREEN RADIO |url=https://www.greenradio.ug/kiboga-woman-mp-gives-tree-seedlings-to-community-green-radio-as-the-world-marks-world-environment-day/ |access-date=2022-04-05 |website=www.greenradio.ug |archive-date=2022-05-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220519204540/https://www.greenradio.ug/kiboga-woman-mp-gives-tree-seedlings-to-community-green-radio-as-the-world-marks-world-environment-day/ |url-status=dead }}</ref>
Nakimwero yakiikirira Uganda mu nteeseganya za [https://web.archive.org/web/20211102035835/https://ukcop26.org/uk-presidency/what-is-a-cop/ COP26] ezaali mu [[:en:Glasgow|kibuga Glasgow]].<ref name=":42">{{Cite web |last=World War |first=Zero |date=2022 |title=COP26 Talks: Christine Kaaya Nakimwero, Shadow Minister for Water and Environment, Uganda |url=https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |access-date=2022-04-05 |website=kzpost |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927115919/https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |url-status=dead }}</ref>
Yakubirizza abantu be Bukomero Town Council mu Disitulikiti y’e Kiboga okusimba emmere erimu ebiriisa bingi, kino kyabadde mu kutendekebwa okuyigiriza abantu okulima ebitooke. Yategeezezza abantu b’e Kiboga nti emizabbibu gy’amatooke gigenda kugabibwa ku bwereere okuva mu bitundu by’e Kiboga eby’enjawulo omuli ne Lwamata Town Council.<ref>{{Cite web |title='Mwettanire okulima emmere eriimu ebiriisa' |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/114329123 |access-date=2022-04-05 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Nakimwero mufumbo era alina abaana.<ref name=":05">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Early life and education ==
Nakimwero yazaalibwa mu tawuni kanso y’e Bukomero mu Disitulikiti y’e Kiboga. Yasomera mu St Joseph's Primary School e Mubende, Caltec Academy e Makerere mu Kampala, ne St. Kizito High School Bethany mu Disitulikiti y'e Mityana. Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli mu byokulabirira n'okukuuma obutonde bw’ensi. <ref name=":0">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=2020-10-28 |title=Two women seek to end Nankabirwa's 26-year grip on Kiboga District seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/two-women-seek-to-end-nankabirwa-s-26-year-grip-on-kiboga-district-seat--2724128 |access-date=2022-04-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> Alina diguli eyookubiri mu nkozesa y’ettaka n’enkulaakulana y’ebitundu. <ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[Sauda Kauma]]
* [[Helen Nakimuli]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
l2yr4emchd6a1f5ks7of8u6jet42lnd
Aloysius Bugingo
0
8388
73791
72448
2026-09-03T23:16:09Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73791
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Omusumba Aloysius Bugingo''' Munnayuganda omusumba w'[[abalokole]] era omusuubuzi.<ref name=":0"/><ref name=":1"/> Ye nnannyini w'amakampuni g'amawulire agakolera wansi wa Salt Media Group,<ref>{{Cite web |title=pastor aloysius bugingo – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |access-date=21 May 2020 |language=en-US |archive-date=4 August 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200804073524/https://theinsider.ug/index.php/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |url-status=dead }}</ref> n'ekkanisa mu [[Makerere]], [[Kikon|Kikoni]], [[Kampala]], House of Prayer Ministries International (era emanyiddwa nga Canaan land). Yalondebwa ekitongole kya East Africa Book of Records ng'omubuulizi w'enjiri omulokole asinze okukyusa obulamu bw'abantu n'okubagattako.<ref>{{Cite web |title=Pr. Bujjingo appreciates Ugandans for voting him |url=https://saltmedia.ug/en/church/1408-pr-bujjingo-appreciates-ugandans-for-voting-him.html |access-date=14 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=4 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200304120237/https://www.saltmedia.ug/en/church/1408-pr-bujjingo-appreciates-ugandans-for-voting-him.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Why Pastor Aloysius Bujjingo Was Awarded The Most Admired And Influential Born Again Faith Leader In Uganda |url=https://www.saltmedia.ug/en/local/1366-why-pastor-aloysius-bujjingo-was-awarded-the-most-admired-and-influential-born-again-faith-leader-in-uganda.html |access-date=21 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=12 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200312163649/https://saltmedia.ug/en/local/1366-why-pastor-aloysius-bujjingo-was-awarded-the-most-admired-and-influential-born-again-faith-leader-in-uganda.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Pastor Aloysius Bugingo Archives |url=https://kyakala.com/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |access-date=21 May 2020 |website=Kyakala |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Aloysius Bugingo yazaalibwa mu [[Masaka]] era yakulira wa bajjajjaabe abazaala nnyina, abaamulabirira oluvannyuma lwa nnyina okugenda abeere e [[Rwanda]], ne kitaawe Omunyarwanda.<ref name=":0"/> Kojja we yamuziyiza okugenda mu maaso n’obuyigirize bwe obwa waggulu, era Bugingo okukkakkana yagenda e [[Kampala]] ng’akyali mutiini nga kyaddirira okutuntuzibwa kojjaawe.<ref name=":0" />
Ng'atuuse e Kampala, Bugingo mu kusooka yamaliriza ali ku luguudo, naye okuyita mu mikwano, yalagirirwa ewa Ssentongo Godfrey, eyawa Bugingo omulimu mu maka ge n’ekifo aw'okubeera.<ref name=":0"/> Yakola ng'omukozi w'awaka ewa Ssentongo okumala akaseera, nga Ssentongo tannamuwa mulimu gwa kukola n'okutunda emberenge entulise mu katale ka [[Owino]]. Yatereka ssente ezimala okutandikawo bizinensi ye ey'[[okutembeeya]] ebintu ng'atunda ebintu by’awaka n'[[engoye z'abakyala ezisulwamu n'ezomunda]] (Dressing gowns) okwetooloola ekibuga Kampala. Yadda e Kazo ku nkinzi za Kampala, n'apangisa akazigo akatono ak'ekisenge ekimu.<ref name=":0" />
Bugingo alina ddiguli esooka mu by’eddiini,<ref>{{Cite web |title=Pastor Bugingo Acquires Degree {{!}} Kampala Sun |url=https://kampalasun.co.ug/2019/06/28/pastor-bugingo-acquires-degree/ |access-date=14 May 2020 |language=en-US |archive-date=29 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190629143303/https://kampalasun.co.ug/2019/06/28/pastor-bugingo-acquires-degree/ |url-status=dead }}</ref> ne satifikeeti mu nkola y'ekikulisitaayo ey'okuzzaamu amaanyi n'okubudaabuda, gye yafuna nga 28 mu Gwomukaaga gwa 2019 okuva mu yunivaasite ya Kayiwa International.<ref>{{Cite web |date=28 June 2019 |title=Pastor Bugingo Heeds Gov't Call, Acquires Degree |url=https://campusbee.ug/news/pastor-bugingo-heeds-govt-call-acquires-degree/ |access-date=21 May 2020 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref> Yaweebwa awaadi olw’ettoffaali lyatadde ku nkulaakulana y'ekkanisa y'abalokole mu Uganda era yeeyasinga mu mwaka gwe yatikkirwamu.<ref>{{Cite web |title=Pastor Bugingo Graduates in Theology – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/06/28/pastor-bugingo-graduates-in-theology/ |access-date=14 May 2020 |language=en-US |archive-date=25 September 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200925202343/https://theinsider.ug/index.php/2019/06/28/pastor-bugingo-graduates-in-theology/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy'obusumba ==
Ng'enkeera ssekukkulu, 1992, Bugingo yayatula [[obulokozi]] mu KPC (nga y'ekkanisa ya Watoto kati eriwo leero) mu kulaga firimu y’ekikulisitaayo, ''Heaven’s Gates and Hell’s Flames''.<ref name=":0"/>
Bugingo yatandika okuweereza ng'omusumba ku kifo ekiyitibwa Victory Christian Center mu [[Ndeeba kibuga|Ndeeba]].<ref>{{Cite web |date=23 April 2017 |title=Aba Victory Christian Centre, Bujingo gye yava nga tasiibudde bavumiridde eky'okwokya Bayibuli |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1451757/aba-victory-christian-centre-bujingo-gye-yava-nga-tasiibudde-bavumiridde-ekyokwokya-bayibuli |access-date=21 May 2020 |website=www.bukedde.co.ug |archive-date=27 April 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170427092116/http://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1451757/aba-victory-christian-centre-bujingo-gye-yava-nga-tasiibudde-bavumiridde-ekyokwokya-bayibuli |url-status=dead }}</ref> Yatandika okwetaba ku [[radio eweereza eby'ekikulisitaayo|leediyo eweereza eby'ekikulisitaayo]] esangibwa mu Ndeeba, Impact FM, ng’akuba amasimu ku mpewo.<ref name=":0"/> Bugingo yatandika okukola ng’omuyambi w’ekkanisa, ng’ategeka ekkanisa n’okukulembera okusinza. Joseph Sserwadda, omusumba akulembera ku Victory Christian Centre Ndeeba, yasiima emirimu gye n’amulonda ku busumba. Ng'ogasse ku buweereza bwe ng’omusumba, Bugingo yakola emirimu emirala ku Impact FM, omuli okukubiriza pulogulaamu z’enzikiriza nga ''Manya Kyokkiriza''. Bugingo yakolera ku Victory Christian Center ne Impact FM okutuusa nga 31 Ogwekkumi n'ebiri gwa 2010, lwe yalekulira, nga Sserwadda tayagadde.<ref name=":0" /><ref name=":1"/>
Oluvannyuma lw'okuva ewa Joseph Sserwadda, Aloysius Bugingo ne mukyala we Teddy baatandikawo House of Prayer Ministry International (HPMI),<ref name=":7">{{Cite web |title=Canaan Land HOUSE OF PRAYER MINISTRIES, Central (+256 207 777777) |url=https://vymaps.com/UG/Canaan-Land-HOUSE-OF-PRAYER-MINISTRIES-9955/ |access-date=21 May 2020 |website=vymaps.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=17 January 2019 |title=Pastor Bugingo's Shs70b Church is the greatest religious fraud in Uganda |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190117/59407/pastor-bugingos-shs70b-church-is-the-greatest-religious-fraud-in-uganda.html |access-date=21 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Obuweereza bwabwe bwatandikira ku Bat Valley Theatre.<ref name=":0">{{Cite web |date=25 August 2019 |title=Profile: How Pastor Aloysius Bugingo became one of the most successful pastors in Uganda |url=https://flashugnews.com/pastor-aloysius-buggingo-profile-his-early-life-family-and-christian-ministry/ |access-date=14 May 2020 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
HPMI yatongoza Salt FM mu 2014 ne Salt Televizoni mu 2015.<ref>{{Cite web |title=Over 40000 Souls Turn to Jesus |url=https://www.saltmedia.ug/en/local/1145-boy-arrested-over-capturing-gaboon-viper-salambwa.html |access-date=21 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=5 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200305094917/https://saltmedia.ug/en/local/1145-boy-arrested-over-capturing-gaboon-viper-salambwa.html |url-status=dead }}</ref> Ekibiina / abagoberezi b’ekkanisa n’abawuliriza ku Salt Leediyo beeyongera obutasalako okusingira ddala mu kusaba kwa Bugingo okw’ekiseera eky'amalya g'ekyemisana. Olumu ba mmemba b'ekkanisa baapangisa ekisaawe ekizannyirwamu eky'essomero lya Bat Valley erya pulayimale ,engeri gyekyali nti ssi buli omu nti yali asobola okuggya mu kkanisa.<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |date=2 January 2015 |title=God has Always Protected Kampala – Afande Omala |url=https://chimpreports.com/god-has-always-protected-kampala-afande-omala/ |access-date=21 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Omuwendo gw'abagoberezi ba HPMI ogwali gukula gwamuleetera okunoonya ettaka erisingako obunene okuteekako ekkanisa.<ref name=":0" />
Bugingo abadde mu nnyombo ez'olujjudde ezitaggwa n’abasumba abalala bangi mu Kampala. Oluusi akozesa okubuulira kwe okulumiriza basumba banne okubba abagoberezi baabwe,<ref>{{Cite web |title=Robbing, cunning pastors blasted |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1311699/robbing-cunning-pastors-blasted |access-date=21 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Bugingo Tells Off Fellow Pastors: Let's Stop Mobile Money, Corona is Enough Burden for Christians Now |url=https://mulengeranews.com/bugingo-tells-off-fellow-pastors-lets-stop-mobile-money-corona-is-enough-burden-for-christian-now/ |access-date=21 May 2020 |website=mulengeranews.com |language=en-US |archive-date=29 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200429014532/https://mulengeranews.com/bugingo-tells-off-fellow-pastors-lets-stop-mobile-money-corona-is-enough-burden-for-christian-now/ |url-status=dead }}</ref> ekivuddeko entalo wakati wa Bugingo n’abasumba abalala mu kibuga ezikyagenda mu maaso. Alumiriziddwa okugezaako okwonoona eneeyisa y’abasumba abalala okusikiriza abagoberezi baabwe okugenda mu kkanisa ye.<ref name=":0"/>
Bugingo yatandika okusomesa ku [[Nnyiriri ezibula mu Bayibuli|nnyiriri ezibula mu Bbayibuli]] za [[Good news]] bibles ne [[King James]] eziyita [[Omwoyo omutukuvu]] (Holy spirit) nga (Omuzimu Omutukuvu ) "Holy Ghost". Yasaba abakulisitaayo okulekera awo okusoma bayibuli zino kubanga zaali zibawabya. Mu kifo ky’ezo yakubiriza abakulisitaayo okusoma eza King James, naye nga bamaze kukakasa nti buli lunyiriri mwe luli era ng' Omwoyo Omutukuvu (Holy Spirit ) ssi ‘Muzimu Mutukuvu’ (Holy ghost). Mu ndaba ya Bugingo, omuzimu teguyinza kuba mutukuvu, ekitegeeza nti bayibuli yonna eyogera ku Mwoyo Omutukuvu ng’omuzimu Omutukuvu ya [[sitaani]] . Mu 2017 Bugingo yalangirira okwokya bayibuli za ‘sitaani’.<ref name=":6">{{Cite web |title=Pastor Bugingo under fire for burning 'deceptive' Bibles |url=https://observer.ug/news/headlines/52482-pastor-bugingo-under-fire-for-burning-deceptive-bibles |access-date=21 May 2020 |website=The Observer |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |date=24 April 2017 |title=Ugandan Pastor Under Fire for Burning 'Deceptive' Bibles |url=https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00051259.html |access-date=21 May 2020 |website=allAfrica.com |language=en |archive-date=17 June 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260617071832/https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00051259.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=18 April 2017 |title=Pastor Bugingo Burns Thousands of Holy Bibles at Makerere Kikoni |url=https://campusbee.ug/news/pastor-bugingo-burns-thousands-holy-bibles-makerere-kikoni/ |access-date=21 May 2020 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=30 April 2017 |title=Bible burning sparks outrage in Uganda |url=https://www.independent.co.ug/bible-burning-sparks-outrage-uganda/ |access-date=21 May 2020 |website=The Independent |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yawawaabirwa mu kkooti,<ref name=":7"/> naye ne yeegana ebyali bimuvunaanibwa ng'agamba nti yali tayogera ku muliro ogulabwako naye muliro ‘ogw’omwoyo.’ Bugingo yawawaabirwa mu kkooti e Nabweru mu 2017 abakulisitu babiri okwali Aloysius Kizza Matovu n’omubuulizi w’enjiri Francisco Semugooma olw’okwokya Bayibuli.<ref name=":0"/> Bugingo yawangula, ng'omulamuzi yagamba nti baaali bamuvunaana baalemererwa okulaga obujulizi obulabwako nti Bugingo yali ayokyeza bayibuli, era n'omuliro gwe baalaga ogwa bayibuli tegwamulaga wantu wonna.
Mu Gwokubiri gwa 2019, ekkanisa ya Bugingo yawawaabirwa mu [[Kkooti enkulu]] olwa kkerere.<ref>{{Cite web |title=Court gives Pastor Bugingo 60 days ultimatum |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1502867/court-pastor-bugingo-days-ultimatum |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
Bugingo yawaayo obukadde bwa silingi za Uganda kikumi (Ushs100 million ) eri gavumenti ya Uganda okulwanyisa [[Lumiima mawugwe]] ([[COVID|COVID 19]]).<ref>{{Cite web |date=21 April 2020 |title=How Pastor Bugingo outsmarted critics with his Shs100m COVID-19 donation to government |url=https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20200421/91138/how-pastor-bugingo-outsmarted-critics-with-his-shs100m-covid-19-donation-to-government.html |access-date=14 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
Mu Gwoluberyeberye gwa 2024, Aloysius Bugingo yafuna ebisago mu bulumbaganyi obwatta omukuumi we. Poliisi ya Uganda yategeezezza nti yali enoonyereza ku bulumbaganyi buno ng'obwali "obw'okugezaako okutta omuntu".<ref>{{Cite web |date=3 January 2024 |title=Un célèbre pasteur ougandais blessé dans une "tentative de meurtre" |url=https://www.voaafrique.com/a/ouganda-un-pasteur-influent-soutien-du-pr%C3%A9sident-bless%C3%A9-dans-une-tentative-de-meurtre-/7424717.html |access-date=3 January 2024 |website=Voa Afrique |language=fr-FR}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Ku ntandikwa y’emyaka gya 1990, Bugingo yawasa Teddy Naluswa, era abaagalana bano baawangaalira mu bwavu.<ref name=":0"/> Wadde nga waaliwo okusika omuguwa olw’enzikiriza ya Bugingo [[ey'obulokole]], baasigala bombi olw’abaana baabwe.<ref name=":0" /> Bugingo ne Naluswa balina abaana basatu ab'obuwala, Doreen Gift, Winnie, ne Jenifer Bugingo, n'omutabani omu Miracle Bugingo.<ref>{{Cite web |title=I'll stay discreet for my kids, in-laws' peace – Pr Bugingo |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1499754/stay-discreet-children-laws-peace-bugingo |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=4 May 2019 |title=Profile: Who is Pastor Aloysius Bugingo? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190504/67416/profile-who-is-pastor-aloysius-bugingo.html |access-date=14 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
Obufumbo bwa Bugingo ne Teddy bwakola amawulire mu ggwanga, [[Yuganda|Uganda]] entalo z'abaagalana bwezaafuuka ez'olujjudde. Teddy ekyaddirira yalekeraawo okugenda mu kkanisa,<ref>{{Cite web |last=Joshua |first=Walakira |title=Bugingo wife quits over church assets |url=https://mulengeranews.com/bugingo-wife-quits-over-church-assets/ |access-date=21 May 2020 |website=Mulengera News |language=en-US}}</ref> era Bugingo n’ategeeza abagoberezi b'ekkanisa nti ye (Teddy) ne muwala waabwe Doreen baali bakolerera okumenya obuweereza bwe era nga bagezaako okubba eby’obugagga by’ekkanisa.<ref name=":3">{{Cite web |last=Kigongo |first=Juliet |date=22 August 2019 |title=Court to hear Pastor Bujjingo's divorce case, dismisses wife's |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Court-to-hear-Pastor-Bujjingo-s-divorce-case/688334-5244822-6y48baz/index.html |access-date=14 May 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1"/> Bugingo yagamba nti Teddy yali asabye omugabo ku ttaka ly'ekkanisa ng'eddembe ly'okwawukana bwe lilambulula.<ref>{{Cite web |date=11 July 2019 |title=No way back! Pastor Bugingo insists on divorce, offers to share UGX2b property with estranged wife |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/no-way-back-pastor-bugingo-insists-on-divorce-offers-to-share-ugx2b-property-with-estranged-wife.html |access-date=21 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Abakulembeze b’eddiini abalala tebaasiima nneeyisa ya Bugingo.<ref>{{Cite web |title=What religious leaders think of Pr. Bugingo |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513332/religious-leaders-bugingo |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title="Pastor Bugingo is teaching heresy about marriage – Flee", Rev. Onesimus Asiimwe {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/info/pastor-bugingo-is-teaching-heresy-about-marriage-flee-rev-onesimus-asiimwe |access-date=21 May 2020 |website=churchofuganda.org |archive-date=28 February 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228090854/https://churchofuganda.org/info/pastor-bugingo-is-teaching-heresy-about-marriage-flee-rev-onesimus-asiimwe |url-status=dead }}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Bugingo: Pastors speak out |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1503679/bugingo-pastors-speak |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Mu 2019, Bugingo yavumirirwa babuulizi banne ab'enjiri olw'okutyoboola mukazi we mu lujjudde ng'aggyayo ebyama by'obufumbo bwabwe.
Teddy Bugingo yatongoza ekkanisa ye, Word of Salvation Ministries International (WSMI) mu Gwoluberyeberye gwa 2020.<ref name=":5">{{Cite web |title=Teddy Bugingo launches own church |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512909/teddy-bugingo-launches-church |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Bugingo is mine and will return – Teddy Naluswa |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513666/bugingo-return-teddy-naluswa |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=6 January 2020 |title=Pastor Bugingo's wife Teddy Naluswa opens own church |url=https://flashugnews.com/pastor-bugingos-wife-teddy-naluswa-opens-new-church-word-of-salvation-ministries-international/ |access-date=14 May 2020 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref>{{Cite web |date=7 January 2020 |title=Teddy Bugingo Starts Own Church |url=https://chimpreports.com/teddy-bugingo-starts-own-church/ |access-date=21 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu 2020, abasumba bataano bagambibwa nti baali bavudde mu HPMI ne bagenda mu kkanisa ya Teddy Bugingo.<ref>{{Cite web |date=7 January 2020 |title=He is a disgrace! Five pastors leave Bugingo, join wife's new church |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/01/he-is-a-disgrace-five-pastors-leave-bugingo-join-wifes-new-church.html |access-date=21 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomwenda gwa 2019, yakunyizibwa Minisita Nakiwala ku by'[[okulagajjalira omwana]].<ref>{{Cite web |date=18 September 2019 |title=Video: Bugingo quizzed by minister Nakiwala over child neglect |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/18/video-bugingo-quizzed-by-minister-nakiwala-over-child-neglect/ |access-date=14 May 2020 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
Bugingo ekyaddirira yayingira omukwano ne Susan Makula. Mu Gwekkumineebiri 2019, yalangirira nti yali lubuto lwa balongo.
Mu Gwomukaaga 2021, kyategeezebwa nti yali akwatiddwa ekirwadde kya [[Lumiima mawugwe]] ([[COVID 19]].)<ref>{{Cite web |last=Jamal |first=K. Y. |date=2021-06-14 |title=Pastor Bugingo Reportedly Battling with Covid -19 |url=https://celebpatrol.com/pastor-bugingo-reportedly-battling-with-covid-19/ |access-date=2021-11-15 |website=Celeb Patrol UG |language=en-US |archive-date=2021-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211115214757/https://celebpatrol.com/pastor-bugingo-reportedly-battling-with-covid-19/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |date=25 August 2019 |title=Profile: How Pastor Aloysius Bugingo became one of the most successful pastors in Uganda |url=https://flashugnews.com/pastor-aloysius-buggingo-profile-his-early-life-family-and-christian-ministry/ |access-date=14 May 2020 |website=Flash Uganda Media |language=English}}
# {{Cite web |date=4 May 2019 |title=Profile: Who is Pastor Aloysius Bugingo? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190504/67416/profile-who-is-pastor-aloysius-bugingo.html |access-date=14 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}
# {{Cite web |title=pastor aloysius bugingo – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |access-date=21 May 2020 |language=en-US |archive-date=4 August 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200804073524/https://theinsider.ug/index.php/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Pr. Bujjingo appreciates Ugandans for voting him |url=https://saltmedia.ug/en/church/1408-pr-bujjingo-appreciates-ugandans-for-voting-him.html |access-date=14 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=4 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200304120237/https://www.saltmedia.ug/en/church/1408-pr-bujjingo-appreciates-ugandans-for-voting-him.html |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Why Pastor Aloysius Bujjingo Was Awarded The Most Admired And Influential Born Again Faith Leader In Uganda |url=https://www.saltmedia.ug/en/local/1366-why-pastor-aloysius-bujjingo-was-awarded-the-most-admired-and-influential-born-again-faith-leader-in-uganda.html |access-date=21 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=12 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200312163649/https://saltmedia.ug/en/local/1366-why-pastor-aloysius-bujjingo-was-awarded-the-most-admired-and-influential-born-again-faith-leader-in-uganda.html |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Pastor Aloysius Bugingo Archives |url=https://kyakala.com/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |access-date=21 May 2020 |website=Kyakala |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Pastor Bugingo Acquires Degree {{!}} Kampala Sun |url=https://kampalasun.co.ug/2019/06/28/pastor-bugingo-acquires-degree/ |access-date=14 May 2020 |language=en-US |archive-date=29 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190629143303/https://kampalasun.co.ug/2019/06/28/pastor-bugingo-acquires-degree/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |date=28 June 2019 |title=Pastor Bugingo Heeds Gov't Call, Acquires Degree |url=https://campusbee.ug/news/pastor-bugingo-heeds-govt-call-acquires-degree/ |access-date=21 May 2020 |website=Campus Bee |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Pastor Bugingo Graduates in Theology – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/06/28/pastor-bugingo-graduates-in-theology/ |access-date=14 May 2020 |language=en-US |archive-date=25 September 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200925202343/https://theinsider.ug/index.php/2019/06/28/pastor-bugingo-graduates-in-theology/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |date=23 April 2017 |title=Aba Victory Christian Centre, Bujingo gye yava nga tasiibudde bavumiridde eky'okwokya Bayibuli |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1451757/aba-victory-christian-centre-bujingo-gye-yava-nga-tasiibudde-bavumiridde-ekyokwokya-bayibuli |access-date=21 May 2020 |website=www.bukedde.co.ug |archive-date=27 April 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170427092116/http://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1451757/aba-victory-christian-centre-bujingo-gye-yava-nga-tasiibudde-bavumiridde-ekyokwokya-bayibuli |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Canaan Land HOUSE OF PRAYER MINISTRIES, Central (+256 207 777777) |url=https://vymaps.com/UG/Canaan-Land-HOUSE-OF-PRAYER-MINISTRIES-9955/ |access-date=21 May 2020 |website=vymaps.com}}
# {{Cite web |date=17 January 2019 |title=Pastor Bugingo's Shs70b Church is the greatest religious fraud in Uganda |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190117/59407/pastor-bugingos-shs70b-church-is-the-greatest-religious-fraud-in-uganda.html |access-date=21 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}
# {{Cite web |title=Over 40000 Souls Turn to Jesus |url=https://www.saltmedia.ug/en/local/1145-boy-arrested-over-capturing-gaboon-viper-salambwa.html |access-date=21 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=5 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200305094917/https://saltmedia.ug/en/local/1145-boy-arrested-over-capturing-gaboon-viper-salambwa.html |url-status=dead }}
# {{Cite web |date=2 January 2015 |title=God has Always Protected Kampala – Afande Omala |url=https://chimpreports.com/god-has-always-protected-kampala-afande-omala/ |access-date=21 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Robbing, cunning pastors blasted |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1311699/robbing-cunning-pastors-blasted |access-date=21 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=Bugingo Tells Off Fellow Pastors: Let's Stop Mobile Money, Corona is Enough Burden for Christians Now |url=https://mulengeranews.com/bugingo-tells-off-fellow-pastors-lets-stop-mobile-money-corona-is-enough-burden-for-christian-now/ |access-date=21 May 2020 |website=mulengeranews.com |language=en-US |archive-date=29 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200429014532/https://mulengeranews.com/bugingo-tells-off-fellow-pastors-lets-stop-mobile-money-corona-is-enough-burden-for-christian-now/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Pastor Bugingo under fire for burning 'deceptive' Bibles |url=https://observer.ug/news/headlines/52482-pastor-bugingo-under-fire-for-burning-deceptive-bibles |access-date=21 May 2020 |website=The Observer |language=en-gb}}
# {{Cite web |date=24 April 2017 |title=Ugandan Pastor Under Fire for Burning 'Deceptive' Bibles |url=https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00051259.html |access-date=21 May 2020 |website=allAfrica.com |language=en |archive-date=17 June 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260617071832/https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00051259.html |url-status=dead }}
# {{Cite web |date=18 April 2017 |title=Pastor Bugingo Burns Thousands of Holy Bibles at Makerere Kikoni |url=https://campusbee.ug/news/pastor-bugingo-burns-thousands-holy-bibles-makerere-kikoni/ |access-date=21 May 2020 |website=Campus Bee |language=en-US}}
# {{Cite web |date=30 April 2017 |title=Bible burning sparks outrage in Uganda |url=https://www.independent.co.ug/bible-burning-sparks-outrage-uganda/ |access-date=21 May 2020 |website=The Independent |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Court gives Pastor Bugingo 60 days ultimatum |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1502867/court-pastor-bugingo-days-ultimatum |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |date=21 April 2020 |title=How Pastor Bugingo outsmarted critics with his Shs100m COVID-19 donation to government |url=https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20200421/91138/how-pastor-bugingo-outsmarted-critics-with-his-shs100m-covid-19-donation-to-government.html |access-date=14 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}
# {{Cite web |date=3 January 2024 |title=Un célèbre pasteur ougandais blessé dans une "tentative de meurtre" |url=https://www.voaafrique.com/a/ouganda-un-pasteur-influent-soutien-du-pr%C3%A9sident-bless%C3%A9-dans-une-tentative-de-meurtre-/7424717.html |access-date=3 January 2024 |website=Voa Afrique |language=fr-FR}}
# {{Cite web |title=I'll stay discreet for my kids, in-laws' peace – Pr Bugingo |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1499754/stay-discreet-children-laws-peace-bugingo |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |last=Joshua |first=Walakira |title=Bugingo wife quits over church assets |url=https://mulengeranews.com/bugingo-wife-quits-over-church-assets/ |access-date=21 May 2020 |website=Mulengera News |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Kigongo |first=Juliet |date=22 August 2019 |title=Court to hear Pastor Bujjingo's divorce case, dismisses wife's |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Court-to-hear-Pastor-Bujjingo-s-divorce-case/688334-5244822-6y48baz/index.html |access-date=14 May 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |date=11 July 2019 |title=No way back! Pastor Bugingo insists on divorce, offers to share UGX2b property with estranged wife |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/no-way-back-pastor-bugingo-insists-on-divorce-offers-to-share-ugx2b-property-with-estranged-wife.html |access-date=21 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}
# {{Cite web |title=What religious leaders think of Pr. Bugingo |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513332/religious-leaders-bugingo |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title="Pastor Bugingo is teaching heresy about marriage – Flee", Rev. Onesimus Asiimwe {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/info/pastor-bugingo-is-teaching-heresy-about-marriage-flee-rev-onesimus-asiimwe |access-date=21 May 2020 |website=churchofuganda.org |archive-date=28 February 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228090854/https://churchofuganda.org/info/pastor-bugingo-is-teaching-heresy-about-marriage-flee-rev-onesimus-asiimwe |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Bugingo: Pastors speak out |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1503679/bugingo-pastors-speak |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=Teddy Bugingo launches own church |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512909/teddy-bugingo-launches-church |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=Bugingo is mine and will return – Teddy Naluswa |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513666/bugingo-return-teddy-naluswa |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |date=6 January 2020 |title=Pastor Bugingo's wife Teddy Naluswa opens own church |url=https://flashugnews.com/pastor-bugingos-wife-teddy-naluswa-opens-new-church-word-of-salvation-ministries-international/ |access-date=14 May 2020 |website=Flash Uganda Media |language=English}}
# {{Cite web |date=7 January 2020 |title=Teddy Bugingo Starts Own Church |url=https://chimpreports.com/teddy-bugingo-starts-own-church/ |access-date=21 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |date=7 January 2020 |title=He is a disgrace! Five pastors leave Bugingo, join wife's new church |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/01/he-is-a-disgrace-five-pastors-leave-bugingo-join-wifes-new-church.html |access-date=21 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}
# {{Cite web |date=18 September 2019 |title=Video: Bugingo quizzed by minister Nakiwala over child neglect |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/18/video-bugingo-quizzed-by-minister-nakiwala-over-child-neglect/ |access-date=14 May 2020 |website=Nile Post |language=en-US}}
# {{Cite web |date=7 January 2020 |title=Pastor Bugingo Finally Parades Off Heavily Pregnant Suzan Makula, With Reports of Expecting Twins |url=https://eyalama.com/pastor-bugingo-finally-parades-off-heavily-pregnant-suzan-makula-with-reports-of-expecting-twins/ |access-date=14 May 2020 |website=eyalama.com |language=en-US |archive-date=25 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325075623/https://eyalama.com/pastor-bugingo-finally-parades-off-heavily-pregnant-suzan-makula-with-reports-of-expecting-twins/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |last=Jamal |first=K. Y. |date=2021-06-14 |title=Pastor Bugingo Reportedly Battling with Covid -19 |url=https://celebpatrol.com/pastor-bugingo-reportedly-battling-with-covid-19/ |access-date=2021-11-15 |website=Celeb Patrol UG |language=en-US |archive-date=2021-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211115214757/https://celebpatrol.com/pastor-bugingo-reportedly-battling-with-covid-19/ |url-status=dead }}
[[Category:Eddiini mu Buganda]]
lm4sggdhpngqwah4xolnvjplzcr3nm8
Anita Beryl
0
9609
73794
73656
2026-09-03T23:36:08Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73794
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anita Beryl''' yazaalibwa 11 Ogusooka 1986 munayuganda [[:en:Fashion_design|munnabyamisono]] era [[:en:Entrepreneurship|omutandisi w'emirimu]].<ref name="1R">{{cite web |author=Deborah Amia Poni |date=8 February 2019 |title=Uganda's Fashion icon Anita Beryl already in Kigali ahead of the East African Wedding show |url=http://www.ghafla.com/ug/ugandas-fashion-icon-anita-beryl-already-in-kigali-ahead-of-the-east-african-wedding-show/ |access-date=11 May 2019 |publisher=Ghafla!Uganda |location=Kampala}}</ref> [[:en:Creative_director|Muyiiya wa byamisono]] ebya Beryl Qouture, Ugandan Fashion House. Magazini eyitibwa Satisfashion Uganda,yalonda Beryl ng'omu ku "The 40 Movers and Shakers of 2016", mu Ogwe kumineebiri 2016.<ref name="2R2">{{cite web |date=28 December 2016 |title=The 40 Movers and Shakers of 2016 |url=http://satisfashionug.com/the-40-movers-shakers-of-2016/ |access-date=11 May 2019 |publisher=Satisfashion Uganda |location=Kampala}}</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Anita yazaalibwa Rev. ne Muky. Ahabwe ow'omu [[Bushenyi (disitulikit)|disitulikiti]] [[:en:Bushenyi_District|eye Bushenyi]], era ye mwana asooka ku baana mukaaga bwebazaalibwa abafumbo bombi.<ref name="3R2">{{cite web |last=Ssentongo |first=Hassan |date=1 October 2017 |title=Anita Beryl takes her style to World Fashion Week |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Anita-Beryl-takes-style-World-Fashion-Week/689842-4117486-m7nedy/index.html |access-date=11 May 2019 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yasomera ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangyi Girls]] fku daala erya ne A-level n'avaayo mu 2005. Oluvannyuma yeegatta ku [[Uganda_Christian_University|Uganda Christian University, Mukono]], okufuna [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Education|diguli esooka mu by'enjigiriza]] mu 2009. Yafuna okutendekebwa kwe okwasooka mu by'emisono mu Uber Glam, mu [[:en:Johannesburg|Johannesburg, South Africa]], nga tanaeegatta ku French Fashion University, [[:en:ESMOD|ESMOD.]]<ref name="4R">{{cite web |author=Racheal Ninsiima |date=6 November 2015 |title=Beryl's fashions are designed to please |url=https://www.observer.ug/lifestyle/40871-beryl-s-fashions-are-designed-to-please |access-date=11 May 2019 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala |archive-date=11 May 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190511082439/https://www.observer.ug/lifestyle/40871-beryl-s-fashions-are-designed-to-please |url-status=dead }}</ref>
== Omilimu gye ==
Mu 2011, yatandikawo ''Beryl Quoture By Anita Beryl'', ng'omutendesi wa Haute Qouture era nga mwetegefu okwambala engoye n'ebigenderako nga bya buli kikula.<ref name="5R">{{cite web |author=The Observer Team |date=13 August 2018 |title=Recognising innovation, excellence among youth |url=https://observer.ug/lifestyle/58420-recognising-innovation-excellence-among-youth |access-date=11 May 2019 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref> Ekitongole kye kyayitibwa okwenyigira mu misono ku mitendera egy'ensi yonna egy'omuggwanga, ebitundu awamu n'egy'ensi yonna omuli "Accra Fashion Week", mu [[Ghana]] ne "Swahili Fashion Week" mu [[Tanzania]], mu 2016 mwokka.<ref name="2R3">{{cite web |date=28 December 2016 |title=The 40 Movers and Shakers of 2016 |url=http://satisfashionug.com/the-40-movers-shakers-of-2016/ |access-date=11 May 2019 |publisher=Satisfashion Uganda |location=Kampala}}</ref> Mu 2017, yayitibwa okulaga emisono gye mu World Fashion Week 2017, mu [[:en:Kuala_Lumpur|Kuala Lampur, Malaysia]].<ref name="3R3">{{cite web |last=Ssentongo |first=Hassan |date=1 October 2017 |title=Anita Beryl takes her style to World Fashion Week |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Anita-Beryl-takes-style-World-Fashion-Week/689842-4117486-m7nedy/index.html |access-date=11 May 2019 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Abasuubuzi be beeyongera okugaziwa mwe muli abasuubuzi mu [[Yuganda|Uganda]], [[Kenya]], [[Tanzania]], [[South Africa]], [[:en:United_Kingdom|United Kingdom]] n'amawanga amalala.<ref name="2R">{{cite web |date=28 December 2016 |title=The 40 Movers and Shakers of 2016 |url=http://satisfashionug.com/the-40-movers-shakers-of-2016/ |access-date=11 May 2019 |publisher=Satisfashion Uganda |location=Kampala}}</ref><ref name="3R">{{cite web |last=Ssentongo |first=Hassan |date=1 October 2017 |title=Anita Beryl takes her style to World Fashion Week |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Anita-Beryl-takes-style-World-Fashion-Week/689842-4117486-m7nedy/index.html |access-date=11 May 2019 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref><ref name="6R">{{cite web |last=Baike |first=Prisca |date=29 September 2016 |title=Anita Beryl plans to spoil her man rotten |url=https://www.observer.ug/lifestyle/46719-anita-beryl-plans-to-spoil-her-man-rotten |access-date=11 May 2019 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala |archive-date=12 May 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190512002927/https://www.observer.ug/lifestyle/46719-anita-beryl-plans-to-spoil-her-man-rotten |url-status=dead }}</ref>Era yalaga ebifaananyi bye mu firimu z'engoye mu [[:en:Nigeria|Nigeria, Addis Ababa, Barcelona]] ne [[:en:Mombasa|Mombasa]].<ref name="7R">{{cite web |author=Agnes Nantaba |date=14 September 2017 |title=Anita Beryl: Queen of The Bridal |url=https://www.independent.co.ug/anita-beryl-queen-bridal/ |access-date=11 May 2018 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref>
=== Emizannyo gy'okwambala ===
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Emizannyo gy'okwambala
!Ekifo
|-
|2019
|East African Wedding Show
|[[Kigali|Kigali, Rwanda]]
|-
| rowspan="2" |2018
|Swahili Fashion Week
|[[Anita Beryl|Dar es Salam, Tanzania]]
|-
|Abryanz Style and Fashion Awards 2018
|[[Kampala|Kampala, Uganda]]
|-
|
|Africa Fashion Week
|[[Anita Beryl|Barcelona, Spain]]
|-
|
|Abryanz Fashionpreneur Summit
|[[Kampala|Kampala, Uganda]]
|-
|
|Malengo Hot Pink Catwalk
|[[Kampala|Kampala, Uganda]]
|-
|2017
|World Fashion Week
|[[Anita Beryl|Kuala Lumpur, Malaysia]]
|-
|2016
|Paple Rayne Fashion Show
|[[Kampala|Kampala, Uganda]]
|}
== Ebirabo n'okusiimibwa ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Okusiimibwa
|-
| rowspan="2" |2018
|Omuwanguzi w'ekirabo, eky'omulazi w'emisono ekya Fashion Designer Chamber of Young Entreprenuers
|-
|Yafuna ekirabo, ey'ekibinja ekya FashionCategory for the Young Achievers Awards
|-
|2017
|Yaliko ku CNN's African Voices
|-
|
|Yafuna ekirabo ekya Fashion Designer of the Year ku Pearl of Africa Fashion Awards
|-
| rowspan="2" |2016
|Omuwanguzi w'ekirabo kya Outstanding Fashion Designer of the year, ku Uganda Entertainment Awards
|-
|Yafuna ekirabo ekya Fashion Designer of the Year(Uganda) ku Abryanz Style & Fashion Awards
|}
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa wikimedia ==
* Ebifaananyi: Uganda Anita Beryl Akyaala mu Fashion Week mu Barcelona Nga 11 Ogwomusanvu 2017.
a70zqkibvz3vjqzqw1ofkkuj3pgkeqn
Anne Nasimiyu Wasike
0
10667
73795
66820
2026-09-03T23:39:09Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73795
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Sister '''Anne Nasimiyu Wasike''', LSOSF (yafa nga 22 Ogwokubiri mu 2018) [[:en:Uganda|Munnayugandan]] [[:en:Catholic_Church|Omukatulikki]] [[:en:Theology|theologian]], [[:en:Religious_sister_(Catholic)|omukyaala omukiriza]], era omuwandiisi w'ebitabo n'ebiwandiiko ku by'enjigiriza, empyempisa n'okuzaamu amaanyi mu baavu. <ref name=":0">https://catholicmoraltheology.com/in-gratitude-for-the-life-and-witness-of-sister-anne-nasimiyu-wasike-lsosf/</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://obituarykenya.co.ke/sr-professor-anne-nasimiyu-wasike-lsosf/ |access-date=2024-04-16 |archive-date=2024-04-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240416193546/https://obituarykenya.co.ke/sr-professor-anne-nasimiyu-wasike-lsosf/ |url-status=dead }}</ref> Yali omusunsuzi mu biwandiiko ebisinga. Yali mmemba wa Franciscan African Order of nuns called "''The Little Sisters of St Francis."<ref name=":3">https://catholicethics.com/forum/remembering-and-honoring-professor-sr-anne-nasimiyu-wasike-a-concerned-socially-engaged-and-not-so-little-sr-of-st-francis/</ref>''
Wasike yayogera mu lukungaana lwa [[:en:United_Nations_General_Assembly|United Nations General Assembly]] Special Session mu 2001 ku buzibu abakyaala n'abawala mu Afirika bwe basanga mu myaaka gya [[:en:HIV/AIDS|HIV/AIDS]]. Yali mmemba eyatandika ekitongole kya [[:en:Ecumenical_Association_of_Third_World_Theologians|Ecumenical Association of Third World Theologians]].<ref name=":2">https://www.nation.co.ke/kenya/news/church-loses-dedicated-nun-don-who-shaped-gender-perspectives-16892</ref>
Wasike yali mmemba eyatandikawo ekitongole kya [[:en:Circle_of_Concerned_African_Women_Theologians|Circle of Concerned African Women Theologians]], ekitongole kya pan African organization eky'abakyaala Abafirika ekyatandikibwawo wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Mercy_Oduyoye|Mercy Amber Oduyoye]] mu 1989. Circle eno emanyikiddwa n'okuba n'eddobboozi ely'okusunsula n'okuswaaza eby'obukaba mu kkanisa n'entabaganya era balwaana okukomya okutulugunyizibwa n'okukozesa abakyaala.<ref name=":2">{{Cite web}}</ref> Agambibwa okuba nti yakoowoola ensi okumanya n'okukozesa apply Afro-Christian [[:en:The_Ethics_of_Ambiguity|theo ethics]] nga engeri y'okunoonya ensi esobola okubeeramu abantu.<ref name=":3">{{Cite web}}</ref>
== Obuto n'emisomo ==
Anne Wasike yali muwala wa Matayo Wasike ne Annastasia Nanyama. Yali muganda wa Priscah, Isaac, Sabina, Priscilla, John, Immanuel, Chachi ne Patrick.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref> Wasike yatendekebwa nga omusomesa eyafuna diguli ya Master of Arts degree mu by'Enjigiriza by'Ediini ku [[:en:Gannon_University|Gannon University]], [[:en:Pennsylvania|Pennsylvania]], [[Amerika|USA]] ne PhD ye mu [[:en:Systematic_theology|Systematic Theology]] okuva mu [[:en:Duquesne_University|Duquesne University]], USA. Yali omukyaala Omufirika munnatheology okufuna PhD mu theology.<ref>https://myemail.constantcontact.com/Read-The-FIRST--March-2018.html?soid=1109967780347&aid=twePbCKMT_s</ref>
== Emirimu ==
Wasike yawandiika akatabo akayitibwa ''Seeds of Mutuality in Mission: Response to Anne Nasimiyu-Wasike'' akaasoka okufulumizibwa nga 1 Ogusooka1, 2001 nga ekiwandiiko eky'okunoonyereza. Ekiwandiiko kilaga ebizibu ebisangibwa abantu ab'omu bugwanjuba. Munno mwemuli obwetaagao bw'okumanaya n'amagezi mu byobugaga n'obugazi bwenono za Afirika.<ref>https://www.researchgate.net/publication/258172028</ref><ref>https://doi.org/10.1177%2F009182960102900104</ref>
Wasike yaweereza nga Superior General wa Little Sisters of Saint Francis abalina ekitebe kyabwe ekikulu mu Nkokonjeru, Uganda mu bisajja bbibiri buli emu nga yamyaaka mukaaga.<ref name=":2">{{Cite web}}</ref> Yaweereza ku [[:en:Kenyatta_University|Yunivasitte ya Kenyatta]], Nairobi okumala emyaaka 24 mu myaka gya 1980s ne gya 1990 mu Dipaatimenti y'essomabibuuzo n'essomadiini eya Philosophy and Religious Studies. Yalondebwa nga Dayirekita w'ensonga z'abayizi era n'asobola okusomesa n'okuyigiriza abayizzi bangi nnyo.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Yali omutegesi era n'omukulembeze eyakakasa nti abalala badizibwamu amaanyi nga abawa eby'okukozesa.<ref name=":2" />
Wasike yali omusomi era n'omusomesa wa African Theology ne African Religions ne Cultures. Yali mmemba ow'amaanyi omututumuvu mu kibiina kya Sagana group abaasisinkana buli mwaaka okuteesa ku nsonga eziri mu African Christian Theology and practice era ebyava mu kwebuuzibwa kuno by'asunsulwa ne bifulumizibwa [[Jesse N Mugambi]] wansi wa African (theology) Challenge series nga ba mmemba b'ekibiina kya Sagana group.<ref name=":3" /> Yasomesa courses, nafulumya era nayamba mu kunoonyereza ebyaali eby'okwongeza okumanyikwa n'okuwa emizimu gya Afirika ekitiibwa. Ye yali muwanguzi wa ekyaali kimanyikidwa mu Catholic circles nga "inculturation theology". Mu 1992, yali omu kubaasunsula ekiwandiiko kya ''Moral'' and ''Ethical Issues in African Christianity Exploratory Essays in Moral Theology'', with J. N Mugambi ekyafuuka ekimu ku biwandiiko eby'enjawulo mu African Challenge series.<ref name=":3" /><ref name=":0" />
== Okufa n'ebyeyakola ==
Wasike yafa ekilwadde ekitono, ekyaalowoolezebwa okuba malaria. Yaziikibwa kumpi n'enyumba ya maama we omugenzi mu [[:en:Nkokonjeru|Nkokonjeru]], ekisangibwa mu makati ga Uganda nga 3 Ogwokussattu 2018.<ref name=":1" /> Ekilango ky'alabikira mu lupapula lwa ''Daily Nation'' nga 26 Ogwokubiri mu 2018.<ref name=":3" /> Yasiimibwa [[Irimina Nungari]], eyamuddira mu bigere nga superior general ne [[Cecilia Njeri]], akulila Little Sisters of Saint Francis, ku lw'okukulembera mu ntegeka y'ebikwaata ku bantu baabwe abakungaanye era n'okuteekawo enkulaakulana ezaamanyi.<ref name=":2" />
== Bibliography ==
* {{cite book|last1=Mugambi|first1=J N Kanyua|last2=Nasimiyu|first2=Anne J|last3=Magesa|first3=Laurenti|last4=Nthamburi|first4=Zablon John|title=Democracy and reconciliation: a challenge for African Christianity|date=1999|publisher=Acton|location=Nairobi, Kenya|isbn=9789966888259|edition=2nd|language=en|oclc=785148003|series=African Christianity}}
* {{cite book|last1=Mugambi|first1=J N Kanyua|last2=Wasike|first2=A Nasimiyu|title=Moral and ethical issues in African Christianity: exploratory essays in moral theology|url=https://archive.org/details/moralethicalissu0000unse|date=1992|publisher=Initiatives Publishers|location=Nairobi, Kenya|isbn=9966420347|series=African Christianity series, no. 3.|oclc=29769088}}
* {{cite book|last1=Nasimiyu|first1=Anne J|last2=Waruta|first2=D W|title=Mission in African Christianity: critical essays in missiology|url=https://archive.org/details/missioninafrican0000unse|date=1993|publisher=Uzima Press|location=Nairobi|isbn=9966855238|series=African Christianity|oclc=30664144}}
* {{cite journal|last1=Nasimiyu|first1=Anne J.|editor1-last=Oduyoye|editor1-first=Mercy Amba|editor2-last=Kanyoro|editor2-first=Musimbi R.A.|title=Polygamy: a feminist critique|journal=Will to Arise: Women, Tradition and the Church in Africa|pages=101–118|language=en|oclc=40341819}}
Thesis
* Nasimiyu, Anne J (1986). Vatican II; the problem of inculturation (thesis). Duquesne University. OCLC 15611652.
== Laba na bino ==
* [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount St Mary's College Namagunga]], Lugazi, [[Yuganda|Uganda]]
* [[:en:Just_Love:_A_Framework_for_Christian_Sexual_Ethics|Just Love: A Framework for Christian Sexual Ethics]]
* [[:en:Margaret_Farley|Margaret A. Farley]]
== Ebikuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wa bweru wa wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20240605100234/https://ir-library.ku.ac.ke/handle/123456789/1578 Inculturation of the concept of God in the traditional religion on the Abagusii of Western Kenya]
* [https://web.archive.org/web/20240416231725/https://ir-library.ku.ac.ke/handle/123456789/9021 The Role of Lamentation in African Biblical Hermeneutics: A Post-Colonial Reading of the Bible among Gĩkũyũ People of Kenya]
* [https://books.google.com/books?id=Hxn1BgAAQBAJ&dq=Anne+Nasimiyu+Wasike&pg=PA286 Re-imagining African Christologies: Conversing with the Interpretations]
* [https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/009182960102900103?legid=spmis%3B29%2F1%2F45&patientinform-links=yes& Is Mutuality Possible? An African Response]
d4iljyojb0t6vheagkbah155vd31pzt
Michael Senyimba
0
10856
73814
72328
2026-09-04T06:17:36Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73814
wikitext
text/x-wiki
'''Michael Solomon Ndawula Senyimba''' (2 Ogwomukaaga 1937 – 19 Ogwokussatu 2024) yali Mulabirizi wa [[kkanisa]] mu Uganda era nga yawereza nga o[[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|mulabirizi owookubiri e Mukono]] okuva mu gwekkuminogumu1995 okutuuka mu gwomukaaga 2002. <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1078383/hundreds-mourn-senyimba</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.greateducatorsug.org/senyimba.html |access-date=2024-09-03 |archive-date=2020-02-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200212052829/http://greateducatorsug.org/senyimba.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="mukono">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1061484/mukono-bishop</ref> Yafa nga 19 Ogwokussatu 2024, ku myaka 86. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://eagle.co.ug/2024/03/20/retired-bishop-prof-michael-ssenyimba-is-dead/ |access-date=2024-09-03 |archive-date=2024-05-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240528065348/https://eagle.co.ug/2024/03/20/retired-bishop-prof-michael-ssenyimba-is-dead/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://cbsfm.ug/bishop-michael-ssenyimba-kitalo-1927-2024/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-03 |archive-date=2025-08-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250806175056/https://cbsfm.ug/bishop-michael-ssenyimba-kitalo-1927-2024/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Eddiini mu Buganda]]
ly2h611u6vyzc7u3gtjhm59i0onqb3s
Omugotteko gw'e katanga
0
11108
73818
72856
2026-09-04T07:41:39Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73818
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox settlement|official_name=Katanga Slum|image_skyline=|nickname=|image_flag=|image_caption=|pushpin_label_position=|image_seal=|image_map=|mapsize=150px|pushpin_map_caption=|pushpin_map=|coordinates_region=|subdivision_type=Country|subdivision_name={{flag|Uganda}}|subdivision_type1=[[Regions of Uganda|Region]]|subdivision_name1=[[Central Region, Uganda|Central Uganda]]|subdivision_type2=[[Districts of Uganda|District]]|subdivision_name2=[[Kampala District]]|subdivision_type3=[[Kampala|Division]]|subdivision_name3=[[Kampala|Kampala Central Division]]|subdivision_type4=|subdivision_name4=|leader_title=|leader_name=|area_magnitude=|area_total_km2=|area_land_km2=|area_water_km2=|population_as_of=|population_urban=|population_note=|population_total=|population_metro=|timezone=[[East Africa Time|EAT]]|utc_offset=|latd=|latm=|lats=|latNS=|longd=|longm=|longs=|longEW=|elevation_m=|website=|footnotes=}}'''omugotteko gw'e katanga gu'''sangibwa mu kiwonvu wakati [[:en:Mulago_Hospital|w’eddwaliro ly’e Mulago]] ne [[:en:Makerere_University|nessettendekero w'emakerere]], mu kibuga kya Uganda ekikulu, [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref name="startjournal">http://startjournal.org/2011/10/the-bright-tones-of-katanga/</ref> <ref name="sites.google.com">https://sites.google.com/site/mapmakerpedia/community-projects/slum-mapping</ref>
== Ekifo wegusangibwa ==
omugotteko guno gusangibwa mu [[:en:Kawempe_Division|Division y'e kawempe]] . mu bukiikakkono egabana ensalosalo ne [[:en:Bwaise|Bwaise]], mu buvanjuba ne [[:en:Mulago|Mulago]], mu maserengeta ne [[:en:Wandegeya|Wandegeya]], ne Nakasero mu bugwanjuba. <ref name="maps">https://maps.google.com/maps?biw=1280&bih=585&q=katanga+makerere&bav=on.2,or.&bvm=bv.88198703,d.d2s&um=1&ie=UTF-8&sa=X&ei=3Z4GVfTALcWtadGAguAB&ved=0CAcQ_AUoAg&output=classic&dg=brw</ref>
== Okulambika okutwaliza awamu ==
Omugotteko gw’e Katanga guweza kiromita nga emu n’ekitundu (1.5) okuva e Wandegeya okutuuka Kubbiri, kumpi n’e Bwaise. Katanga egabanyizibwamu ebitundu bibiri ebifuga wansiku likiiko Local Council 1 zone, "Busia zone" ne "Kimwanyi zone". Kikulaakulanyizibwa n’ebisulo by’abayizi nga bw’olaba okuva e Wandegeya, n’ebizimbe eby’ekiseera ebizimbibwa n’embaawo oba ebitoomi/ettaka n’amabaati. Ebizimbe eby’ekiseera bisinga kuba kumpi naddwaliro ly'e Mulago. <ref name="ugpulse">http://www.ugpulse.com/travel-and-tourism/a-day-in-katanga/487/ug.aspx</ref><gallery class="center" perrow="6">
File:Hostels_in_Katanga.JPG|alt=Hostels in Katanga| Ebisulo e Katan
File:Brick_making_in_Katanga.JPG|alt=Brick making in Katanga| Okukola bulooka mu katanga
File:Katanga_2.JPG|alt=Katanga 2| Katanga 2. Omuntu w’abantu
File:Katanga_3.JPG|alt=Katanga 3| Katanga 3. Omuntu w’abantu
File:Katanga_from_Mulago.JPG|alt=Katanga from Mulago| Katanga okuva e Mulago
File:Katanga_from_Mulago_2.JPG|alt=Katanga from Mulago| Katanga okuva e Mulago
File:Katanga_near_Mulago.JPG|alt=Katanga near Mulago| Katanga kumpi ne Mulago
File:Katanga_showing_hostels_and_mud_houses.JPG|alt=Katanga showing hostels and mud houses| Katanga ng’alaga ebisulo ebisulwamu n’amayumba ag’ettaka
File:Katanga_with_a_playground.JPG|alt=Katanga with a playground| Katanga nga mulimu ekifo we bazannyira
File:Shops_in_katanga_near_mulago.JPG|alt=Shops in katanga near Mulago| Amaduuka mu katanga okumpi ne Mulago
File:Students_hostels_in_Katanga.JPG|alt=Students hostels in Katanga| Ebisulo by'abayizi mu Katanga
File:Katanga_-_Lyndah_Katusiime.jpg|alt=Access road with drainage channel| Oluguudo oluyingira nga luliko omukutu ogufulumya amazzi
</gallery>Omusujja gw'ensiri n'omulwanirizi w’ebyobulamu [[:en:Precious_Baba|Precious Baba]] yategekawo bulungi bwansi mu zooni zombi e Busia ne Kimwanyi e Katanga ebyaliwo nga 27 ne 28 May. Yakkaatirizza obwetaavu bw’okussaawo enkola z’obuyonjo nekungeri yokukendeezamu omusujja. Yawayo obutimba bw’ensiri, eddagala erigoba ensiri ne pad mu kitundu. Emikutu gy'amawulire mingi gyaliyo okuli [[:en:Bukedde_TV|Bukedde TV]], [[:en:New_Vision|New Vision]], [[:en:Pml_daily|Pml daily]], [[:en:The_observer_newspaper|The observer newspaper]], [[:en:Top_tv|Top tv]], [[:en:Salt_tv|Salt tv]] ne [[:en:CBS_FM_Buganda|CBS FM Buganda]] . <ref>https://www.pmldaily.com/news/2024/06/american-student-cleans-up-katanga-slum-in-fight-against-malaria.html</ref> <ref>{{Cite web |url=https://cbsfm.ug/precious-baba-foundation-kigogodde-ekitundu-kya-katanga-okulwanyisa-endwadde-abatalina-mwasirizi-badduukiriddwa/ |title=Archive copy |access-date=2025-01-29 |archive-date=2025-02-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250219114819/https://cbsfm.ug/precious-baba-foundation-kigogodde-ekitundu-kya-katanga-okulwanyisa-endwadde-abatalina-mwasirizi-badduukiriddwa/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=14292 "Abagobeddwa mu bitundu by'omugotteko e Katanga Bazzeeyo Ku Ttaka Erikaayanirwa".]
* [https://archive.today/20150316092047/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/555038 "Makerere emenye ebizimbe by'e Katanga".]
* [http://news.nationalpost.com/2012/07/24/fighting-for-respect-womens-boxing-in-the-slums-of-kampala/ "Okulwanirira ekitiibwa – ebikonde by'abakyala mu nzigotta mu Kampala".]
[[Category:Buganda]]
[[Category:Omuzannyo gw'Ebikonde mu Uganda]]
6wn8lgg00dywws9r6eqyxd586by0mmp
Christopher Senyonjo
0
11354
73805
73718
2026-09-04T01:00:05Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73805
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Senyonjo''' (era '''Ssenyonjo''' ; yazaalibwa nga 8 Ogwekkumineebiri , 1931-19 Ogwomusanvu 2026) yali Munnayuganda omusumba w'enzikiriza y'aba Anglican era mulwanirizi w'[[eddembe ly'aba LGBT]]. Yasitulwa n’afuulibwa omulabirizi mu [[Kkanisa ya Uganda]] mu 1974 n’awummula mu 1998. Mu 2001, baamugaana okuweereza. Wadde nga kigambibwa nti kino kyava ku ndowooza ye ku ddembe ly’abantu abali b'ebisiyaga, ekkanisa egamba nti kyava ku kwetaba kwe mu kutuuza omusajja okubeera omulabirizi w’ekkanisa Ekkanisa ya Uganda gy’etakwatagana nayo.<ref>''Church of England Newspaper'', 14 April 2011.</ref> Okuva olwo akolagana n'ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda ne progressive [[Episcopal Church]] of the United States, era n'atandikawo Integrity Uganda ne Saint Paul's Reconciliation and Equality Center mu [[Kampala]] . Mu 2006 Ekkanisa ya Uganda yamulangirira nti "takyali mulabirizi" era n'esazaamu ebitiibwa bye byonna olwekyo. Olw’ensongaye, Senyonjo afunye ebitiibwa ebiwerako omuli ne awaadi ya [[Clinton Global Citizen Award]], era ayitiddwa okwetaba mu firimu kwogera n’okutalaaga mu nsi yonna.
== Ebyafaayo bye ==
=== Okukula kwe ===
Senyonjo yazaalibwa Maria Mukulu Abul’awawe ne Erika Kapere nga 8 Ogwekkumineebiri, 1931, era yakulira mu disitulikiti y’e [[Mubende (disitulikit)|Mubende]] (kati eyitibwa [[Kiboga]] ) mu Singo sub-county.<ref name="Agiro2">{{cite web|url=http://www.observer.ug/new/archives/2006arch/features/poso/may/poso200604271.php|title=Pro-gay Bishop has no apologies|author=Elizabeth Agiro|date=2006-03-09|publisher=[[The Observer (Uganda)]]|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140407104907/http://www.observer.ug/new/archives/2006arch/features/poso/may/poso200604271.php|archivedate=2014-04-07}}</ref>
Yasomera ku Sinde Primary School okutuusa ku myaka 10, n’akyuka n’agenda mu Bukomero Primary School, ng’abeera ne taata we omuto Douglas Kyeyune ne mukyala we Miriam. Anecdote emunnyonnyolako nti yatambulanga kilomitaazi 16 okutuuka e Nalukolongo okufuna kkiro y’ennyama, Miriam bwe yabanga agiyoyezza ng’ali lubuto, akatale k'omukitundu ekyo bwe kaabanga tekagirina.<ref name="Agiro2" />
Kitaawe yafa mu 1944, era Senyonjo n’agenda okubeera ne ssenga we e Kitii, okumpi ne [[Kasangati]] . Yagenda mu maaso n’okukola obulungi ku ssomero lya [[:en:Wampewo_Primary_School|Wampewo Primary School]] era oluvannyuma lwa P.6 n’agenda mu [[King's College, Budo|King’s College Budo]] mu 1947. Mu luwummula yatundanga ppaani wa ssenga we , kyamuviirako okusibwa okumala ekiro kimu ng’alina emyaka 13, oluvannyuma lw’omuserikale okulowooza nti yali abbye ssente mu kasanduuko k’ensimbi z’obuyambi akaali kasibiddwa. Yategeeza nti yamala ekiro ekyo mu kaduukulu nga talina bulangiti wadde engatto, ng’ali wamu n’abantu abaali abatali balongoofu era nga balina ensekere.<ref name="Agiro2" />
Mu 1952 yayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] kyokka n’alemererwa okumaliriza emisomo gy’obusawo, ky’agamba nti kyava ku kumala biseera bingi nnyo n’emikwano kubanga engeri gye yakuzibwamu yali temutegese kukwasaganya ddembe lya yunivasite. Mu 1954 yali asomesa Olungereza, okubala ne ssaayansi w’ebyobulamu mu ssomero lya Luwule Secondary School .<ref name="Agiro2" />
=== Obufumbo n’abaana be ===
Mu 1959 yawasa mukyala we eyasooka Ruth Nakanwagi, n’adda ku mulimu oluvannyuma lw’ennaku 17; ku lunaku lwe lumu mukazi we yattibwa omusota ogw’obusagwa mu lusuku lwe.<ref name="Agiro2" />
Mu 1963 yasisinkana mukyala we owookubiri Mary bwe yali akola ng'omusomesa ku ssomero lya Ndejje Demonstration School . Baagattibwa mu Gwekkumineebiri gw’omwaka ogwo.<ref name="Agiro2" /> Oluvannyuma Mary yalongoosebwa amaaso mu Amerika nga Senyonjo ali mu kwogera mu Washington mu 2011.<ref name="Chumbley2">{{cite web|url=http://www.edow.org/news/articles/2011/11/03/bishop-christopher-senyonjo-protect-us|title=Bishop Christopher Senyonjo, protect us|author=Lucy Chumbley|date=2011-11-03|publisher=Episcopal Diocese of Washington|access-date=2014-04-04|archive-date=2014-04-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20140407072403/http://www.edow.org/news/articles/2011/11/03/bishop-christopher-senyonjo-protect-us|url-status=dead}}</ref>
Senyonjo yali taata w’abaana musanvu, era naafunayo basatu baatazaala. We bwatuukira mu 2011, yali jjajja w’abaana munaana.<ref name="Chumbley2" /> Abeera Bukuto, ekitundu ekiriraanye Kampala.<ref name="NewVision2">{{citation |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/12/489711|title=Pro-gay bishop Ssenyonjo Defies Archbishop Orombi|publisher=New Vision|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120607215554/http://www.newvision.co.ug/PA/8/12/489711|archivedate=2012-06-07}}</ref> Olw’okusazaamu akasiimo ke, yeeyimirizaawo ku birabo okuva mu mikwano gye n’abaana be 10.<ref name="Muhumuza2">{{cite web|url=http://thegrio.com/2014/03/31/ugandan-cleric-reaches-out-to-lgbt-community-in-spite-of-anti-gay-law/|title=Ugandan cleric reaches out to LGBT community in spite of anti-gay law|author=Rodney Muhumuza|publisher=Associated Press|date=2014-03-31}}</ref>
== Okufa kwe ==
Senyonjo yafa nga 19 Ogwomusanvu 2026, ng’alina emyaka 94.<ref>{{cite news |title=Controversial Ex Bishop Christopher Ssenyonjo Dies at 94|url=https://chimpreports.com/controversial-ex-bishop-christopher-ssenyonjo-dies-at-94/|access-date=20 July 2026|publisher=Chimp Reports|date=20 July 2026}}</ref>
== Okutendekebwa kwe n’obuweereza mu by’eddiini ==
Oluvannyuma lw’okufa okw’ekikangabwa okwa mukyala we eyasooka mu 1959, Senyonjo yatandika okugenda mu kkanisa okumujjukira. Mu 1960 yeewandiisa ku lulwe okusoma okutuula [[siniya ey'omukaaga]], nga essira yasinga kulissa ku ssomo ly'abya ddiini. Oluvannyuma lw’okwebuuza ku nnyina ne mukwano gwe omukulu, Hannington Kintu, yategeeza nti yaloota omumuli ogutasobola kuzikizibwa, kye yatwala ng’okukakasa [[okuyitibwa]] kwe mu ddiini. Yatandika omusomo gwa dipuloma ogw’emyaka esatu mu [[Buwalasi Theological College]] mu 1961, n’atuuzibwa ng’omudyankoni oluvannyuma lw’emyaka ebiri, oluvannyuma n’agenda mu [[Union Theological Seminary]] mu Amerika. Yali avunaanyizibwa kkanisa ya Episcopal Church of Epiphany era n’alungamizibwanga Hugh McCandlas ku nsonga z'okutuuzibwa ku bw'obubuulizi, oluvannyuma ekyakolebwa Omulabirizi Donegan mu 1964.<ref name="Agiro2" /> Yatuuzibwa mu [[Lutikko ya St. John the Divine]] mu [[Kibuga New York]].<ref name="boxturtle2">{{citation |url=http://www.boxturtlebulletin.com/2010/05/24/22899|title=A Talk With Bishop Senyonjo, A Straight Ally In Uganda|first=Jim|last=Burroway|date=24 May 2010|accessdate=2 January 2011}}</ref>
Oluvannyuma lw’okudda e Uganda mu 1968, Senyonjo yasindikibwa mu ttendekero lya Theological College Mukuno era yasomesa ku ddiini y’ennono ya Afirika okumala emyaka ena.<ref name="Agiro2" />
Mu 1973 yakola n'ekibinja ky'abasaseredooti ab'[[Ekereziya Katolika]], [[Seventh-day Adventist]] n'ab'e [[Kkanisa y'aBakulisitaayo]] okuvvuunulira awamu Baibuli mu " [[Luganda]] olw'omulembe guno".<ref name="Agiro2" />
Senyonjo yaweereza mu Kkanisa ya Uganda era n'alondebwa okujjuza ekifo ekyali ekikalu eky'Omulabirizi w'obulabirizi bwa West Buganda mu 1974, ekifo kye yasigalamu okutuusa lwe yawummula mu 1998.<ref name="Agiro2" /><ref name="boxturtle2" />
Mu 1983, Senyonjo yafuna diguli ya '''[[Dọkitale w’Obuweereza bw’Eddiini]]''' okuva mu [[Hartford Theological Seminary]], eyawa ensonga enkulu ez’okutegeera obufumbo n'ensonga zoomukisenge ez'okwegatta.<ref>{{cite web|url=http://www.hartsem.edu/wp-content/uploads/praxis_august_2012.pdf|title=News from Hartford Seminary|date=August 2012|publisher=Hartford Seminary|access-date=2014-04-04|archive-date=2014-04-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20140407075303/http://www.hartsem.edu/wp-content/uploads/praxis_august_2012.pdf|url-status=dead}}</ref><ref name="Clinton2">{{cite web|url=http://www.clintonglobalinitiative.org/ourmeetings/2012/clinton_global_citizen_awards/|title=Clinton Global Citizen Awards 2012|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20150923204736/http://www.clintonglobalinitiative.org/ourmeetings/2012/clinton_global_citizen_awards/|archivedate=2015-09-23}}</ref>
== Enkola y’okubuulirira n’okuwabula. ==
Oluvannyuma lw’okuwummula emirimu mu 1998, Senyonjo yatandika okubuulirira abantu, ng’ayeeyambisa okusoma kwe ku kikula ky'abantu n’okubuuliriira abafumbo. Mu nkola ye, yayogera mu ngeri ey’okusaasira eri bakkaasitoma abaali abali b'ebisiyaga, nga buli omu aweereza munne gyali.<ref name="boxturtle2" /> Mu nkola ye ey’okubudaabuda abantu mu Kampala, yalabanga abalwadde abaaweranga 10 olunaku, ng’asaba doola 2.50 buli lusisinkana.<ref>{{cite web|url=http://dailyxtra.com/canada/news/elderly-bishop-rocks-ugandas-gay-rights-movement|title=Elderly bishop rocks Uganda's gay rights movement|author=Kaj Hasselriis|publisher=Daily Xtra|date=2010-03-14|access-date=2014-04-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20140407084344/http://dailyxtra.com/canada/news/elderly-bishop-rocks-ugandas-gay-rights-movement|archive-date=2014-04-07|url-status=dead}}</ref>
== Okutuukirira n’okuwolereza abantu ba LGBT. ==
Okuva mu mwaka gwa 2001 Senyonjo abadde atunuulirwa ng’omulwanirizi omukulu ow’ekibiina kya [[LGBTQ]] mu Uganda. Olw'okukkiriza nti "omuntu tekyetaagisa kusooka kukyusibwa kudda mu kikula kirala okusobola okwagalibwa Katonda", Senyonjo yatandikawo Integrity Uganda ng'ettabi ly'ekitongole kya [[Episcopal Church]] LGBT outreach organization [[Integrity USA]] . Yatandikawo ekifo mu kitundu ng’ekifo ekitali kya bulabe eri abasiyazi Bannayuganda, era n’akola okufunira abaagaanibwa amayumba n’emirimu oluvannyuma lw’[[okutegeerekeka mu lujjudde]].<ref name="boxturtle2" />
Mu Gwomukaaga 2008, Senyonjo yannyonnyola byakkiriza mu firimu ya ''[[Voices of Witness Africa]]'' . Yagamba nti "Yesu yatulekera etteeka erisinga obukulu: 'Mwagalane nga nange bwe mbaagala.' Era sisobola kulaba ngeri muntu gy'ayagala munne ng'asosola omuntu oyo omulala nga tagenda mu buziba mu biki ebireetera omuntu ono okuba ky'ali. Noobuwombeefu bungi nga tatidde, yagamba nti Baibuli esobola okutaputibwa mu ngeri nnyingi, naye nti ekigambo kya Katonda ekituufu ye Yesu, " [[Ekigambo eyafuuka omubiri]] ", era nti mu [[Vvanjiri ya Yokaana Omutuukirivu]], waliwo ebintu Yesu bye yagamba nti tajja kusobola kubikkula mu kiseera ekyo, naye [[Omwoyo Omutukuvu]] by'agenda okubikkula ng'ekiseera kigenda kiyitawo. <ref>{{cite web|url=http://vimeo.com/10582664|title=Bishop Christopher Ssenyonjo|publisher=Voices of Witness (excerpts)}}</ref>
Mu 2009 Senyonjo yeetaba mu lukungaana olw'okulwanyisa ebisiyaga okuva mu Gwokusatu 5–7, 2009, olwatuumibwa "Okubikkula amazima agali emabega w'ebisiyaga n'enteekateeka y'ebisiyaga", olwalimu bannakyewa b'America [[Scott Lively]], akulira [[Exodus International]] Don Schmierer, n'omukiise w'ekitongole kya [[International Healing Foundation]] Caleb Lee Brundidge. Lively yannyonyola ku nteekateeka eyo nga "bbomu ya nyukiriya ku nteekateeka y'abali b'ebisiyaga mu Uganda", olukungaana luno lwakwataganya ebisiyaga n'[[obunazi]], okukozesa abaana abato, mukenenya [[n'ekittabantu mu Rwanda]], era nga lubadde lumanyiddwa olw'okuleeta okuyigganyizibwa okutabangawo okwatuuka ku ntikko mu tteeka lya [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] . Senyonjo yayogerako ku nkolagana y’abeetabye mu ttaabamiruka n’abakungu ba gavumenti ng’ekivuddeko ebbago lino okuleetebwa, n’obwetaavu bw’okusomesebwa ku bikwata ku kwewozaako kw'[[’okuyingiza ebisiyaga]] mu masomero. Senyonjo agamba nti "Nnali mu kiseera ekimu nga banvunaana nti ngenda mu masomero era nga ngezaako okuyingiza abantu, nga bwe tuyinza okugamba, abantu mu bisiyaga, nga mu butuufu kuba kuwaayiriza. Era olaba, naye abantu bano bagenderera ki okukola kino? ... Abantu abaagenda okwogera bino, balina ebigendererwa ebibi ennyo bye sitegeera."
Senyonjo yayogera nga awakanya ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga era yali mu kibinja ekyagenda ewa Sipiika w’olukiiko okuliwakanya. Yagamba nti tekyali kya buntu, yamenya [[Ekirangiriro kya UN ku Ddembe ly’Obuntu]] era "n'enkwatagana engumu ey'amaka ga Uganda amanene", kyandifudde Uganda eggwanga ekkambwe, n'okwongera okusaasaana kw'akawuka akaleeta siriimu kuba abantu baali bajja kutya okunoonya obujjanjabi.<ref name="IntegrityNYC2">{{cite web|url=https://sites.google.com/site/bishopchristophertour/|title=Bishop Christopher's Speaking Tour|publisher=Integrity NYC}}</ref> Yaddamu ekitundu kyayo ng'alaga nti ebisiyaga si kibi, n'agamba nti "Abantu wano tebategeera bisiyaga kye ki. Singa baakitegeera, sirowooza nti bandikkirizza etteeka lino." <ref>{{cite web|url=http://www.huffingtonpost.com/2013/12/20/ugandan-homosexuality-bishop_n_4481437.html|title=Ugandans Don't Understand Homosexuality, Says Christopher Ssenyonjo, Former Anglican Bishop|publisher=Huffington Post|date=2013-12-20|author=Fredrick Nzwili}}</ref>
Mu Gwokutaano n'oGwomukaaga 2010, ku myaka 78, Senyonjo yakola okutalaaga okwalimu okwogera mu Amerika ne Ireland okumala wiiki mukaaga, nga kwategekebwa [[Reverend.]] [[Canon]] Albert Ogle . Yayogerera mu bibuga omwali [[Los Angeles]], [[Sacramento]], [[San Diego]], [[Orange County, Texas|Orange County]], [[San Francisco]], [[Minneapolis]], [[Ekibuga New York]], [[Belfast]] ne [[Dublin]].<ref name="IntegrityNYC2" /> Mu kutalaaga kuno yeetaba mu kutuuzibwa kwa [[Rt Rev.]] [[Mary Glasspool]], omulabirizi omukazi alya ebisiyaga eyasooka mu kkanisa ya Episcopal, nga kyali kimu ku by'okukola mu kutalaaga okwo okwamala wiiki mukaaga.<ref name="boxturtle2" />
Mu 2010, Senyonjo yatandikawo ekitongole kya St. Paul’s Foundation for International Reconciliation okuwagira obwenkanya mu LGBT mu nsi yonna.<ref name="Blade2">{{cite web|url=http://www.washingtonblade.com/2011/09/22/gay-friendly-ugandan-bishop-to-speak/|title=Gay-friendly Ugandan bishop to speak|publisher=Washington Blade|date=2011-09-22}}</ref><ref>{{cite web|url=http://stpaulsfdr.org/|title=St. Paul's Foundation for International Reconciliation}} (official site)</ref> Ye dayirekita w’ekitongole kya St. Paul’s Reconciliation and Equality Center (SPREC) mu Kampala mu Uganda. Enteekateeka za SPREC mulimu ebyobulamu, chapel n’okubuulirira, okuwagira n’okusembeza abantu n’embeera z’abantu, okutumbula okutandikawo emir''imu'' ( micro-loans ), okutumbula abakyala, n’okulwanirira eddembe ly’obuntu n’okusomesa.<ref>{{cite web|url=http://www.stpaulsreconciliation.net/programsstpaul.html|title=Programs|publisher=Saint Paul's Reconciliation and Equality Centre|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140407091833/http://www.stpaulsreconciliation.net/programsstpaul.html|archivedate=2014-04-07}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.stpaulsreconciliation.net/SPREC_FundingRequest.pdf|title=St. Paul's Reconciliation and Equality Centre Request for funding for psychosocial, faith, and hospitality program.|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140407091714/http://www.stpaulsreconciliation.net/SPREC_FundingRequest.pdf|archivedate=2014-04-07}}</ref> Mu Uganda Ekifo kino kikwataganye ne Freedom and Roam Uganda, Spectrum Uganda Initiatives Incorporated, Rainbow Health Foundation Mbarara, ne [[Sexual Minorities Uganda]].<ref>{{cite web|url=http://www.stpaulsreconciliation.net/aboutus.html|title=About Us|publisher=Saint Paul's Reconciliation and Equality Centre|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140407092221/http://www.stpaulsreconciliation.net/aboutus.html|archivedate=2014-04-07}}</ref>
Mu Gwokubiri 2011, Senyonjo yayanukula ku ttemu lya [[David Kato]] n’ebbaluwa eteekwekerera gye yawandiikira Ssaabalabirizi [[Rowan Williams]] n’ekibiina kya [[Anglican Communion]], ng’asaba ekkanisa okwogera ku kuyigganyizibwa kw’abasajja abali b'ebisiyaga.<ref>{{Cite web|author=The Rev Canon Albert Ogle|date=2011-02-10|title=Ugandan Bishop Christopher Senyonjo breaks silence on David Kato's murder|url=https://sdlgbtn.com/news/2011/02/10/ugandan-bishop-christopher-senyonjo-breaks-silence-david-katos-murder|access-date=2020-08-20|website=San Diego Gay and Lesbian News|language=en}}</ref>
Senyonjo yazannya mu firimu ya ''[[God Loves Uganda]]'', eyakwatibwa mu kiseera David Kato weyafiira mu 2011, era n’esooka okulagibwa mu [[kivvulu kya Sundance Film Festival ekya 2013]] . Firimu yali ekwata ku mirimu gy’ekibiina kyensi yonna ekya [[International House of Prayer]], ekyatumbula enteekateeka y’okulwanyisa ebisiyaga.<ref>{{cite web|url=http://o.canada.com/entertainment/movies/movie-review-god-loves-uganda-a-frightening-infuriating-film/|title=Movie review: God Loves Uganda a frightening, infuriating film|publisher=Canada.com|access-date=2014-04-05|archive-date=2014-03-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20140311050455/http://o.canada.com/entertainment/movies/movie-review-god-loves-uganda-a-frightening-infuriating-film/|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |title=God Loves Uganda |url=http://www.godlovesuganda.com/bishop-christopher-senyonjo/ |access-date=2025-08-01 |archive-date=2024-10-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241003125919/http://www.godlovesuganda.com/bishop-christopher-senyonjo/ |url-status=dead }} (film website)</ref>
Mu Gwomwenda 2011, Senyonjo yaddamu okujja mu Amerika mu kutalaaga kwe yatuuma "Compass for Compassion", ng'ayogerera mu bifo omwali n'ekkanisa ya All Souls Memorial Episcopal Church e [[Washington County, Missouri|Washington, DC]] <ref name="Blade2" />
Mu Gwokusatu 2014, ku myaka 82, Senyonjo yagenda mu maaso n’okuweereza abakuŋŋaana mu kkanisa ey’ekiseera eyali eringa ofiisi entono mu [[Kampala]], wadde ng’omuwendo gwabwe gwakendeera nga kiyinzika okuba nga kyava ku kutiisibwatiisibwa.<ref name="Muhumuza2" /> Okusaba kubeerawo buli Ssande, ekibiina mwe kiyimba akayimba ka, " [[What a Friend We Have in Jesus]] ", naye ebintu ebimanyiddwa ennyo mu makanisa ga Uganda amalala ng'abasumba okuleekaana okutendereza, [[okwogera mu nnimi]], n'okukuba Baibuli birekeddwawo.<ref>{{cite web |author=Patience Akumu |date=2014-02-08 |title=Inside the tiny church where members of Uganda's beleaguered gay community have found sanctuary |url=https://www.theguardian.com/world/2014/feb/09/uganda-gays-church-sanctuary-kampala |work=The Guardian}}</ref> Olw'obuwagizi bwe, Senyonjo atwalibwa nga "omukadde" w'ekibiina kya LGBT.<ref name="Muhumuza2" />
Senyonjo yasooka okubaako byawandiika mu ''Bombastic Magazine'', ekitabo ekikwata ku kibiina kya Uganda ekya LGBTI ekyatongozebwa mu Gwekkumineebiri 2014.<ref>{{cite web |title=Bombastic Magazine Online Edition |url=http://www.kuchutimes.com/bombastic-magazine-online-edition/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150304161049/http://www.kuchutimes.com/bombastic-magazine-online-edition |archive-date=2015-03-04 |access-date=2015-03-11 |publisher=Kuchu Times}}</ref><ref>{{cite web |author=Colin Stewart |date=2014-12-22 |title=LGBTI Ugandans tell their stories in their own magazine |url=http://76crimes.com/2014/12/22/lgbti-ugandans-tell-their-stories-in-their-own-magazine/ |publisher=76 Crimes}}</ref>
Senyonjo yeegatta ku baali beekalakaasa olw’eddembe ly’aba LGBTI, ng'ayogera mu Jamaica mu kaweefube wa Montego Bay Pride mu 2016.<ref>{{cite web |author=Colin Stewart |date=January 9, 2017 |title=Modern magic in Jamaica: Finding freedom, building Pride |url=https://76crimes.com/2017/01/09/modern-magic-in-jamaica-finding-freedom-building-pride/}}</ref><ref>{{cite web |author=Maurice Tomlinson |date=October 21, 2016 |title=How was Montego Bay Pride a success? Let me count the ways |url=https://76crimes.com/2016/10/21/how-was-montego-bay-pride-a-success-let-me-count-the-ways/}}</ref>
Nga 17 Ogwomusanvu, 2018, Yunivasite y’eLeeds yamuwa diguli ey’ekitiibwa eya Doctor of Laws, olw’omulimu ogw’amaanyi gwe yakola ng’omukulembeze w’eddiini era omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu mu kibiina kya LGBT mu Uganda.
== Ebikolwa eby’okumuddamu ==
Mu kwanukula ku buweereza bwe mu Integrity Uganda, Senyonjo yagambibwa abakulu mu Kkanisa ya Uganda okuvumirira ekibiina kino n’okutegeeza bammemba baakyo nti beetaaga okukyuka badde eri Katonda. Olw’obutakkiriziganya na kifo kino, n’okugaana okuvumirira abavubuka bataano<ref name="Chumbley2" /> be yali abuulirira mu 2001, emirimu gye egy’okukwasa n’okussa emikono ku bantu gyaziyizibwa Ssaabalabirizi w’Ekkanisa ya Uganda ku lw’olukiiko lw’Abalabirizi ba Uganda mu 2002,<ref name="COU2">{{citation|url=http://churchofuganda.org/news/press-releases/church-of-uganda-disassociates-herself-from-christopher-ssenyonjo|title=Church of Uganda Dissociates Herself from Christopher Ssenyonjo|author=The Most Rev. [[Henry Luke Orombi]], Archbishop of the Church of Uganda|publisher=Church of Uganda|date=2006-03-24|access-date=2025-08-01|archive-date=2011-07-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20110726115355/http://churchofuganda.org/news/press-releases/church-of-uganda-disassociates-herself-from-christopher-ssenyonjo|url-status=dead}}</ref> akasiimo ke ak’emyaka 24 gy’amaze ng’aweereza ne kayimirizibwa, era n’ategeeza nti yatandika okufuna okutiisibwatiisibwa okuttibwa n’okutulugunyizibwa.<ref>{{Cite book |last=Fundi |year=2013 |title=Trouble in Black Paradise: Catastrophic Legacy Worshiping the "New World" Politics of saving souls |publisher=AuthorHouse |isbn=978-1-4817-0726-8 |location=Bloomington, Indiana |pages=446}}</ref>
Mu mwaka gwa 2006 Ssaabalabirizi [[Henry Luke Orombi]] bwe yali ayogera ku lw'ekkanisa ya Uganda yavumirira ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda nti "kibiina ekiwakanya" era ne beeyawulira ddala ku Senyonjo, n'ategeeza nti yali takyali mulabirizi era nti "babadde bawa amagezi ab'obuyinza bonna aba bulijjo mu Uganda nti layisinsi yonna eyalina Ssenyonjo ngeeyogera ku kutuuzibwa kwe mu Kkanisa ya Uganda yali tekyalimu nsa era nga tekiikirizibwa." <ref name="COU2" /> Senyonjo yaddamu nti, "Nnasingibwa mu Kkanisa ya Katonda. Ndi wa Kkanisa mu bw'akabona obw'obwakabaka obw'abakkiriza bonna." Yagamba nti akyali mmemba w’ekkanisa ya Uganda, era akakwate kokka k’alina n’ekkanisa ya Charismatic Church of Uganda kwe kubawa obuweereza nga bamusabye.<ref name="NewVision2" />
Ekiteeso kya Senate ekya California ekya California Senate Resolution 51, ekyasaba okwongera okwekenneenya enkozesa y’ekitundu [[501(c)(3)]] eky’obuzirakisa okulwanirira enkola ezisosola mu mawanga amalala, kyategeeza nti Senyonjo “abadde atalaaga California, Amerika, ne Bulaaya okusomesa n’okumanyisa abantu ku buzibu obw’amaanyi obwava ku bisiyaga obwaleeta obunkenke mu Uganda”, n’agonjoolako nga agamba nti “Senate esiima emirimu n'obuweereza bwa Right Reverend Christopher Senyonjo mu kaweefube w'okutondawo ekkanisa n'abantu bonna mu Uganda ebitaliimu kusosola nga basinziira ku kikula ky'abantu." <ref>{{cite web |date=2010-08-30 |title=Bill Text: SR-51 (2009-2010) |url=http://leginfo.legislature.ca.gov/faces/billNavClient.xhtml?bill_id=200920100SR51&search_keywords |publisher=California Legislature}}</ref>
Senyonjo yassibwa mu lukalala ' ''[[Huffington Post]]'' olw'abantu ekkumi abasinga amaanyi mu ddiini mu 2010. Yayogerwako nti, "Omulabirizi alaga kye kitegeeza okuba n'obuvumu obw'okukakasa, n'okukkiriza okumala okubeera ku ludda lw'abo Yesu be yayita 'abatono mu bano.'" <ref>{{citation|title=HuffPost Religion's 10 Most Influential People Of 2010|url=http://www.huffingtonpost.com/2010/12/27/10-most-influential-relig_n_801709.html#s215578&title=Anglican%20Bishop%20Christopher%20Senyonjo|periodical=[[Huffington Post]]|date=27 December 2010|accessdate=29 December 2010}}</ref>
Senyonjo yafulumira mu firimu ya ''[[Call Me Kuchu]]'' <ref>{{cite web |title=Call Me Kuchu |url=http://callmekuchu.com/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110128183430/http://callmekuchu.com/ |archive-date=January 28, 2011}}</ref> eyawangula awaadi mu 2012 ne ''[[God Loves Uganda]]'' (2013).<ref>{{cite web |title=The main people in the film |url=http://www.godlovesuganda.com/film/main-subjects/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140430013144/http://www.godlovesuganda.com/film/main-subjects/ |archive-date=30 April 2014 |accessdate=29 April 2014 |work=God Loves Uganda}}</ref>
Mu 2012 Senyonjo yasiimibwa eyali Pulezidenti wa Amerika [[Bill Clinton]] n’aweebwa [[Awaadi ya Clinton Global Citizen Award]] olw’obukulembeze mu kuweereza eggwanga.<ref name="Clinton2" /><ref>{{cite web |date=2012-12-02 |title=O'Brien receives prestigious award from Clinton |url=http://www.independent.ie/irish-news/obrien-receives-prestigious-award-from-clinton-28814011.html |work=The Independent}}</ref>
Olunaku olwaddirira okuyisibwa kw'etteeka erirwanyisa ebisiyaga mu 2014, Senyonjo yayingizibwa mu lupapula lwa Uganda oluyitibwa ''[[Red Pepper]]'' mu lukalala lw'amannya n'ebifaananyi bya "200 Top Homos" ebyatambuzibwa ennyo, ng'agambibwa okuba "omusaasizi" w'abali beebisiyaga.<ref name="Muhumuza2" /> Ekiwandiiko mu ''[[Think Progress]]'' kyateebereza nti ayinza okusibwa wansi w'ebiragiro by'etteeka erigamba nti "Omuntu ayamba, abuulirira oba agula omulala okwenyigira mu bikolwa eby'ebisiyaga akola omusango era avunaanibwa, okusingisibwa omusango, okusibwa emyaka musanvu." <ref>{{cite web |author=Carimah Townes |date=2014-03-30 |title=How One Reverend Is Defying Uganda's 'Kill The Gays' Act |url=http://thinkprogress.org/lgbt/2014/03/30/3420730/leader-defies-uganda-anti-gay-bill/ |publisher=Think Progress}}</ref><ref>{{cite web |title=How One Reverend Is Defying Uganda's 'Kill The Gays' Act |url=http://act.watchdog.net/petitions/4452 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140404204834/http://act.watchdog.net/petitions/4452 |archivedate=2014-04-04}}</ref>[[Erasing 76 Crimes|]]''[[Trending Newsroom|]]Ekibinja ekirala ekiwakanya etteeka, baasangulawo emisango 76, ne bateekawo okubuusabuusa ku musango era ne bawandiika nti okubuulirira kwa Senyonjo mu ddiini tekwali kumenya mateeka,era nebategeeza nti ekitongole kya Nigerian Watch neTrending Newsroom byali bimaze okufuna olugero olwo.''<ref>{{cite web |author=Colin Stewart |date=2014-04-02 |title=Support for gay-friendly Ugandan bishop—needed? |url=http://76crimes.com/2014/04/02/support-for-gay-friendly-ugandan-bishop-needed/}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Bill Clinton]]
* [[Henry Luke Orombi]]
* [[International House of Prayer]]
* [[Episcopal Church]]
* [[Washington County, Missouri|Washington, DC]]
* [[Buwalasi Theological College]]
* [[LGBTQ]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Buganda]]
[[Category:Eddiini mu Buganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1931]]
[[Category:Abaafa mu 2026]]
[[Category:Abaasomera ku Balwalasi Theological college]]
[[Category:Abaasomera ku Hartford Seminary]]
[[Category:Abasumba b’Abangilikaani mu Uganda.]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe ly'aba LGBTQ]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
73b9r5wu76e4z644lmex7lzbf9mised
Raymond Rushabiro
0
11366
73823
39005
2026-09-04T08:19:03Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73823
wikitext
text/x-wiki
'''Raymond Rushabiro''' [[:en:Film_actor|muzannyi wa firimu]] munnayuganda, era muzannyi wa mizannyo gya siteegi. Yabotola mu mulimu gwe ogw’okuzannya firimu bweyali nga azannya n’ekibiina kya siteegi ekisinga okumanyika mu Uganda ekya Ebonies ng’alabikira mu mizannyo gyabwe egiwerako.<ref>{{cite web|url=http://www.hipipo.com/cinema-tv/258/The-Ebonies-Take-Theater-To-The-People--With-Hold-Devil-d-wanchekecha|title=The Ebonies Take Theater To The People With Hold Devil D Wanchekecha|author=Med Kimbugwe|website=HiPipo|date=2011|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20110704055032/http://www.hipipo.com/cinema-tv/258/The-Ebonies-Take-Theater-To-The-People--With-Hold-Devil-d-wanchekecha|archive-date=4 July 2011}}</ref> Rushabiro era alabibwa mu firimu ya Kweezi Kaganda eya ''Any cow will do'' wamu n’abaali abayizi e Namasagali eyalagibwa ku National Theatre mu Uganda.<ref>{{cite web|url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Any+cow+will++do+Not+in+modern+Uganda+/-/434746/1990054/-/79ef05z/-/index.html|url-status=dead|author=Edwin Nuwagaba|date=11 September 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20130914115344/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Any+cow+will++do+Not+in+modern+Uganda+/-/434746/1990054/-/79ef05z/-/index.html|archive-date=14 September 2013|title=Any cow will do? Not in modern Uganda|work=The East African}}</ref> Yasooka okulabika mu sinema nga azannya nga Kasirivu mu firimu ya ''[[:en:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]]'' (2015) eyakulemberwa [[:en:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]]. Era yalabikako ng'omuyambi mu firimu ya Uganda eya 2016 eyitibwa ''[[:en:The_Only_Son_(2016_film)|The Only Son]] (nga Uncle)'',<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1430617/-son-premiered|title='The Only Son' premiered|website=New Vision|author=Ronald Mugabe|date=n.d.}}</ref> ''[[:en:Situka|Situka]]'' (2015) era nga jjajja wa famire ya Muwonge mu ''[[:en:5_@Home|5 @Home]]'' ku [[:en:Fox_Life|Fox Life]] (2015-2018). Yakola ku firimu endala ne n'emizannyo gya ttivvi omuli ''[[:en:Freedom_(2016_film)|Freedom]]'' (2016), ''Girl from Mparo'' (2016) ne ''[[:en:Kyaddala|Kyaddala]]'' (2019).
Yasunsulwamu munnakatemba asinga okuzannya katemba (Firimu n'emizannyo gya Ttiivi) mu ngule ya 2018 eya [[:en:Africa_Magic_Viewers_Choice_Award|Africa Magic Viewers Choice Award]] <ref>{{cite web|url=https://www.pulse.ng/entertainment/movies/complete-list-of-amvca-2018-nominees-id8563169.html|title="Tatu," "Banana Island Ghost," "Isoken," Odunlade Adekola, Dakore Akande among nominees|website=Pulse|author=Chibumga Izuzu|date=30 June 2018|access-date=3 August 2025|archive-date=29 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180729005820/https://www.pulse.ng/entertainment/movies/complete-list-of-amvca-2018-nominees-id8563169.html|url-status=dead}}
- {{Cite web|url=https://glitzafrica.com/amvca-2018-nominees-list-out/|title=AMVCA 2018 Nominees' List Out!|work=Glitz Africa|date=2018|access-date=2025-08-03|archive-date=2020-10-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20201017193331/https://www.glitzafrica.com/amvca-2018-nominees-list-out/|url-status=dead}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia==
*[[imdbname:5516547|Raymond Rushabiro]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]]
g5thrhezpna16uobu1yctgtrv0zxhlm
Fatumah Asha
0
11378
73733
44316
2026-09-03T14:36:22Z
Berniter
10779
73733
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''[[Fatumah Asha]]''' [[:en:Ugandan|munnayuganda]] mwolesi w'emisono amanyiddwa olw’ebitone bye eby’enjawulo, ebirabika obulungi naddala engoye ne gawuni z’abagole. Ye mutandisi w’ekitongole kya Fatumahasha era nga ye nnannyini ssomero lya Tesi Fashion School<ref>https://satisfashionug.com/tesi-fashion-school-is-partnering-with-the-british-council-on-workshop-how-to-celebrate-elevate-and-amplify-the-visibility-of-female-designers-in-uganda/</ref>, era gy’ayigililiriza abo abagala okukola eby'emisono.
== Engule n'okusiimibwa ==
[[Fatumah Asha]] afunye engule eziwerako ez’amaanyi n’okusiimibwa olw’ebintu by’akoze mu by’emisono mu [[Yuganda|Uganda]] ne [[:en:East_Africa|East Africa]] omuli;
* '''Omwolesi w'ebyemisono ow'omwaka ( [[Yuganda|Uganda]] ):''' Yaweebwa engule mu mpaka za [[Abryanz Style and Fashion Awards 2018|Abryanz Style and Fashion Awards (ASFAs)]] ez'ekitiibwa mu 2018 <ref>{{Cite web |last=satisfashionug |date=2023-02-28 |title=Tesi Fashion School is Partnering with The British Council on Workshop: 'How to celebrate, elevate and amplify the visibility of female designers in Uganda' |url=https://satisfashionug.com/tesi-fashion-school-is-partnering-with-the-british-council-on-workshop-how-to-celebrate-elevate-and-amplify-the-visibility-of-female-designers-in-uganda/ |access-date=2025-04-10 |website=SatisFashion Uganda |language=en-US}}</ref> .
* '''Omwolesi w'ebyemisono asinga:''' Ekitiibwa kino yakifuna mu mpaka za Uganda Entertainment Awards mu 2017. <ref>{{Cite web |last=Baranga |first=Samson |date=2017-08-10 |title=Designer Fatumah Asha stood out at TUMA |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/designer-fatumah-asha-stood-out-at-tuma/ |access-date=2025-12-16 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
* '''Omukubi w’ebifaananyi ow’omwaka:''' Yawangula mu mpaka z’emisono eza Pearl of Africa Fashion Awards mu 2018.
Ng’oggyeeko engule ezenjawulo, emilimu gye gyolesebwa mu misono z’ensi yonna mu mawanga nga [[Nigeria|Nigeria,]] [[Ghana]], [[Kenya]], ne [[Amerika]], ne gifuna okusiimibwa mu bantu bonna abava [[:en:African|mu Afrika]] . Dizayini ze zitera okwambalibwa bassereebu n’abantu abamanyiddwa ennyo ku kapeti emmyufu ne ku mikolo eminene mu [[Kampala]], ekinyweza ekifo kye ng’omukubi wa dizayini ow’oku ntikko mu kitundu.
== Okusoma ==
gpfz0ejw6woap6i3au799qpdn5hx4b8
73734
73733
2026-09-03T14:37:18Z
Berniter
10779
73734
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''[[Fatumah Asha]]''' [[:en:Ugandan|munnayuganda]] Fatumah Asha Munnayuganda akola emisono era amanyiddwa olw'okukola emisono egy'enjawulo, egy'omulembe, naddala engoye zabagole n’eggauni. Ye mutandisi w’ekitongole kya Fatumahasha era nga ye nnannyini ssomero lya Tesi Fashion School<ref>https://satisfashionug.com/tesi-fashion-school-is-partnering-with-the-british-council-on-workshop-how-to-celebrate-elevate-and-amplify-the-visibility-of-female-designers-in-uganda/</ref>, era gy’ayigililiriza abo abagala okukola eby'emisono.
== Engule n'okusiimibwa ==
[[Fatumah Asha]] afunye engule eziwerako ez’amaanyi n’okusiimibwa olw’ebintu by’akoze mu by’emisono mu [[Yuganda|Uganda]] ne [[:en:East_Africa|East Africa]] omuli;
* '''Omwolesi w'ebyemisono ow'omwaka ( [[Yuganda|Uganda]] ):''' Yaweebwa engule mu mpaka za [[Abryanz Style and Fashion Awards 2018|Abryanz Style and Fashion Awards (ASFAs)]] ez'ekitiibwa mu 2018 <ref>{{Cite web |last=satisfashionug |date=2023-02-28 |title=Tesi Fashion School is Partnering with The British Council on Workshop: 'How to celebrate, elevate and amplify the visibility of female designers in Uganda' |url=https://satisfashionug.com/tesi-fashion-school-is-partnering-with-the-british-council-on-workshop-how-to-celebrate-elevate-and-amplify-the-visibility-of-female-designers-in-uganda/ |access-date=2025-04-10 |website=SatisFashion Uganda |language=en-US}}</ref> .
* '''Omwolesi w'ebyemisono asinga:''' Ekitiibwa kino yakifuna mu mpaka za Uganda Entertainment Awards mu 2017. <ref>{{Cite web |last=Baranga |first=Samson |date=2017-08-10 |title=Designer Fatumah Asha stood out at TUMA |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/designer-fatumah-asha-stood-out-at-tuma/ |access-date=2025-12-16 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
* '''Omukubi w’ebifaananyi ow’omwaka:''' Yawangula mu mpaka z’emisono eza Pearl of Africa Fashion Awards mu 2018.
Ng’oggyeeko engule ezenjawulo, emilimu gye gyolesebwa mu misono z’ensi yonna mu mawanga nga [[Nigeria|Nigeria,]] [[Ghana]], [[Kenya]], ne [[Amerika]], ne gifuna okusiimibwa mu bantu bonna abava [[:en:African|mu Afrika]] . Dizayini ze zitera okwambalibwa bassereebu n’abantu abamanyiddwa ennyo ku kapeti emmyufu ne ku mikolo eminene mu [[Kampala]], ekinyweza ekifo kye ng’omukubi wa dizayini ow’oku ntikko mu kitundu.
== Okusoma ==
dhw4lck0bop2rt50g5d0i2u3v3tsh6h
Benon Magezi
0
11808
73831
72283
2026-09-04T11:01:36Z
Kisakye Jane
9195
Nterezeezamu mu kiwandiiko.
73831
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Benon Magezi''' (1960 – 15 Omwezi ogwomukaaga 2021) yali Mulabirizi mu Kkanisa ya Uganda mu [[Uganda]].
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Yali Mulabirizi w'OBukiika kkono bwa kigezi okuva mu 2017 okutuusa lwe yafa.
Magezi yazaalibwa mu 1960 ku kyalo Bwanda mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rukungiri]] era yafa nga 15 Omwezi ogwomukaaga 2021 mu ddwaliro ly'eggwanga ekkulu ery'e Mulago ku myaka 60, nga kyava ku kukwatibwa kirwadde kya Lumiima Mawugwe (COVID-19).
== Ebijuliziddwa ==
1. [https://allafrica.com/stories/201701100081.html All Africa]
2.[https://allafrica.com/stories/201701100081.html Chimp Reports]
3. [https://www.monitor.co.ug/News/National/Kigezi-Diocese-new-bishop-Stanley-Ntagali-Benon-Magezi/688334-3511400-13yluacz/index.html Daily Monitor]
4. [https://www.pmldaily.com/news/2021/06/breaking-north-kigezi-bishop-magezi-dies.html North Kigezi Bishop Magezi dies]
4. [https://www.independent.co.ug/north-kigezi-diocese-mourns-death-of-bishop-benon-magezi/ North Kigezi Diocese mourns death of Bishop Benon Magezi] - website of the newsmagazine [[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]
{{Reflist}}
[[Category:Eddiini mu Buganda]]
ahwcck3ur37ixwmwx1kp6mxyjxobb1j
73832
73831
2026-09-04T11:05:08Z
Kisakye Jane
9195
Nkozeemu enkyukakyuka mu mpandiika
73832
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Benon Magezi''' (1960 – 15 Omwezi ogwomukaaga 2021) yali Mulabirizi mu Kkanisa ya Uganda mu [[Uganda]].<ref>{{Cite news |title=Uganda: Kigezi Diocese Gets New Bishop |url=http://allafrica.com/stories/201701100081.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170111173553/http://allafrica.com/stories/201701100081.html |archive-date=2017-01-11 |access-date=2025-12-15 |work=allAfrica.com |language=en}}</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Yali Mulabirizi w'OBukiika kkono bwa kigezi okuva mu 2017 okutuusa lwe yafa.
Magezi yazaalibwa mu 1960 ku kyalo Bwanda mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rukungiri]] era yafa nga 15 Omwezi ogwomukaaga 2021 mu ddwaliro ly'eggwanga ekkulu ery'e Mulago ku myaka 60, nga kyava ku kukwatibwa kirwadde kya Lumiima Mawugwe (COVID-19).
== Ebijuliziddwa ==
1. [https://allafrica.com/stories/201701100081.html All Africa]
2.[https://allafrica.com/stories/201701100081.html Chimp Reports]
3. [https://www.monitor.co.ug/News/National/Kigezi-Diocese-new-bishop-Stanley-Ntagali-Benon-Magezi/688334-3511400-13yluacz/index.html Daily Monitor]
4. [https://www.pmldaily.com/news/2021/06/breaking-north-kigezi-bishop-magezi-dies.html North Kigezi Bishop Magezi dies]
4. [https://www.independent.co.ug/north-kigezi-diocese-mourns-death-of-bishop-benon-magezi/ North Kigezi Diocese mourns death of Bishop Benon Magezi] - website of the newsmagazine [[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]
{{Reflist}}
[[Category:Eddiini mu Buganda]]
ny4wy8bpunsj29r27dfl1luvaq35k88
73833
73832
2026-09-04T11:06:33Z
Kisakye Jane
9195
Ntaddemu ettuluba
73833
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Benon Magezi''' (1960 – 15 Omwezi ogwomukaaga 2021) yali Mulabirizi mu Kkanisa ya Uganda mu [[Uganda]].<ref>{{Cite news |title=Uganda: Kigezi Diocese Gets New Bishop |url=http://allafrica.com/stories/201701100081.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170111173553/http://allafrica.com/stories/201701100081.html |archive-date=2017-01-11 |access-date=2025-12-15 |work=allAfrica.com |language=en}}</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Yali Mulabirizi w'OBukiika kkono bwa kigezi okuva mu 2017 okutuusa lwe yafa.
Magezi yazaalibwa mu 1960 ku kyalo Bwanda mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rukungiri]] era yafa nga 15 Omwezi ogwomukaaga 2021 mu ddwaliro ly'eggwanga ekkulu ery'e Mulago ku myaka 60, nga kyava ku kukwatibwa kirwadde kya Lumiima Mawugwe (COVID-19).
== Ebijuliziddwa ==
1. [https://allafrica.com/stories/201701100081.html All Africa]
2.[https://allafrica.com/stories/201701100081.html Chimp Reports]
3. [https://www.monitor.co.ug/News/National/Kigezi-Diocese-new-bishop-Stanley-Ntagali-Benon-Magezi/688334-3511400-13yluacz/index.html Daily Monitor]
4. [https://www.pmldaily.com/news/2021/06/breaking-north-kigezi-bishop-magezi-dies.html North Kigezi Bishop Magezi dies]
4. [https://www.independent.co.ug/north-kigezi-diocese-mourns-death-of-bishop-benon-magezi/ North Kigezi Diocese mourns death of Bishop Benon Magezi] - website of the newsmagazine [[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]
{{Reflist}}
[[Category:Eddiini mu Buganda]]
[[Category:Bannayuganda bannaddiini abasajja]]
qzpwxcj1g92jm48ph0yubqsqy6n6j0i
73834
73833
2026-09-04T11:08:29Z
Kisakye Jane
9195
Nterezeezamu mu kiwandiiko.
73834
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Benon Magezi''' (1960 – 15 Omwezi ogwomukaaga 2021) yali Mulabirizi mu Kkanisa ya Uganda mu [[Uganda]].<ref>{{Cite news |title=Uganda: Kigezi Diocese Gets New Bishop |url=http://allafrica.com/stories/201701100081.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170111173553/http://allafrica.com/stories/201701100081.html |archive-date=2017-01-11 |access-date=2025-12-15 |work=allAfrica.com |language=en}}</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Yali Mulabirizi w'OBukiika kkono bwa kigezi okuva mu 2017 okutuusa lwe yafa.<ref>{{Cite news |title=Uganda: Kigezi Diocese Gets New Bishop |url=http://allafrica.com/stories/201701100081.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170111173553/http://allafrica.com/stories/201701100081.html |archive-date=2017-01-11 |access-date=2025-12-15 |work=allAfrica.com |language=en}}</ref>
Magezi yazaalibwa mu 1960 ku kyalo Bwanda mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rukungiri]] era yafa nga 15 Omwezi ogwomukaaga 2021 mu ddwaliro ly'eggwanga ekkulu ery'e Mulago ku myaka 60, nga kyava ku kukwatibwa kirwadde kya Lumiima Mawugwe (COVID-19).
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Eddiini mu Buganda]]
[[Category:Bannayuganda bannaddiini abasajja]]
7l8vxexpyw1e2t83r93sfk26l8rvl1x
Pia Pounds
0
11846
73821
42009
2026-09-04T08:03:53Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73821
wikitext
text/x-wiki
'''Pia Pounds''', azaalibwa '''Tracy Kirabo, munayuganda''' [[:en:Singer-songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]] amanyiddwa ennyo olw'ekika ky'omuziki nga [[:en:Electronic_dance_music|electronic dance]], [[:en:Rhythm_and_blues|RnB]] ne [[:en:Afrobeat|Afrobeat]]. [[:en:Actor|Muzannyi wa firimu]] era [[:en:Businessperson|munnabyabusuubuzi.]]
Yafuna okumanyibwa okw'enjawulo ku mutendera gw'ensi yona olw'oluyimba lwe olwa ''Tupaate'', oluyimba luno lwatambula nnyo nerumanyika era lwakozesebwa mu muzannyo ogw'ebitundu ogwa Netflix ogumanyiddwa ennyo nga ''[[:en:Young,_Famous_&_African|Young, Famous & African]]'', ekyamufuula omuyimbi omukyala omunnayuganda asoose okufuna ekitiibwa ng’ekyo. <ref>{{Cite web |last=Nsereko |first=Ranell |date=2022-03-20 |title=Pia Pounds Tupaate features in show Young, Famous & African on Netflix |url=https://www.pulse.ug/entertainment/pia-pounds-tupaate-features-in-show-young-famous-and-african-on-netflix/mqslpq0 |access-date=2024-04-11 |website=Pulse Uganda |language=en |archive-date=2022-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220327114437/https://www.pulse.ug/entertainment/pia-pounds-tupaate-features-in-show-young-famous-and-african-on-netflix/mqslpq0 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’eby'emirimu ==
Yazaalibwa nga 8 mu mwezi Ogw'ekkuminogumu mu 1996 e Gomba n’akuzibwa ssenga we oluvannyuma lw’okufa kwa nnyina ng’alina emyaka 2 egy’obukulu. Pounds yakula ng’akola emirimu egy’enjawulo okusobola okweyimirizaawo, okusonda ssente z’essomero ate n’okufuna ssente z’okuyimba. Yalaga ebitone bye eby’okuyimba okuva mu buto ng’ayita mu kuyimba n’amazina. Azze ayimba butereevu mu Uganda, UAE, Kenya, Rwanda ne South Sudan. <ref>{{Cite web |last=Benjie |date=2024-03-20 |title=Pia Pounds shares personal struggles and musical journey |url=http://mbu.ug/2024/03/20/pia-pounds-music-career-journey/ |access-date=2024-04-11 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
Mu 2011, Pounds yasooka kumanyibwa mu kisaawe ky'okuyimba ku myaka 14 ng'ali mu ssiniya n'oluyimba lwe olwatuumibwa "Just the Way You Are" lweyakola ne [[Ragga Dee|Ragga dee]] . Yawummula eby’okuyimba n’akomawo n’amaliriza ssiniya. <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2018-05-10 |title=Ragga Dee inspired me - Pia Pounds |url=http://mbu.ug/2018/05/10/ragga-dee-inspired-me-pia-pounds/ |access-date=2024-04-11 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
Yakomawo mu by’okuyimba ng’akyali muyizi mu mwaka ogw'okubiri mu yunivasite mu 2017. <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=10 May 2018 |title=Ragga Dee inspired me – Pia Pounds |url=https://mbu.ug/2018/05/10/ragga-dee-inspired-me-pia-pounds/ |access-date=12 May 2020 |website=Mbu}}</ref> Ekibiina kya [[Eddy Kenzo]] ekya muziki ekirimu abayimbi ekiyitibwa Big Talent Entertainment label mu 2018 kyamuwa endagaano. <ref>{{cite news|title=All you need to know about Eddy Kenzo's new hot girl|url=https://www.sqoop.co.ug/201801/features/need-know-eddy-kenzos-new-hot-girl.html|accessdate=12 May 2020|agency=Scoop}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Ibanda|first1=Paul|title=Kenzo signs new artiste Pia Pounds to Big Talent|url=https://www.pmldaily.com/features/celebrity/2018/01/kenzo-signs-new-artiste-pia-pounds-to-big-talent.html|accessdate=12 May 2020|agency=PML Daily}}</ref> <ref>{{Cite web |title=All You Need To Know About Big Talent's New Signing – Pia Pounds |url=https://ugamusic.biz/news/all-you-need-to-know-about-big-talents-new-signing-pia-pounds |access-date=12 May 2020 |website=Uganda Music}}</ref> Wansi wa Big Talent,Pound yeyongera okufulumya endala nga Tubawe ne Wawangula. <ref>{{Cite web |last=Ortega |first=Ian |date=27 January 2018 |title=The Video: Tubawe – Pia Pounds |url=https://www.sqoop.co.ug/201801/audio-visual/video-tubawe-pia-pounds.html |access-date=12 May 2020 |website=Sqoop}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ssendaza |first=Ismail |title=The Short-Story of How Pia Pounds Got Famous Will Make You Love Her Even More |url=https://lifestyleuganda.com/pia-pounds-got-famous-will-make-you-love-her-even-more/ |access-date=12 May 2020 |website=Lifestyle}}</ref> Yagaana okuza obuggya endagaano n'ekibiina kino ekya Big Talent Entertainment natandikka okufulumya ennyimba endala nga ali yekka mu 2019. <ref>{{cite web |last1=Ssendaza |first1=Ismail |title=The Short-Story of How Pia Pounds Got Famous Will Make You Love Her Even More |url=https://lifestyleuganda.com/pia-pounds-got-famous-will-make-you-love-her-even-more/ |accessdate=12 May 2020 |website=Lifestyle}}</ref> <ref>{{cite news|title=Eddy Kenzo to renew Pia Pounds' contract|url=http://radio4.ug/news/eddy-kenzo-to-renew-pia-pounds-contract-100|accessdate=12 May 2020|agency=Radio 4|archive-date=8 June 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190608154236/http://www.radio4.ug/news/eddy-kenzo-to-renew-pia-pounds-contract-100|url-status=dead}}</ref> Oluvannyuma yegatta ne pulodyusa Kuseim nebatandikawo Pia Pounds Limited ne African Bureau of Music (ABM)<ref name=":0">{{Cite web |title=African Bureau of Music – To extend throughout the world the African culture through the African Sound |url=https://africanbureauofmusic.com/ |access-date=2024-04-11 |language=en-US |archive-date=2024-05-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240519180044/https://africanbureauofmusic.com/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-05-31 |title=I'm still under ABM but I need a new manager - Pia Pounds maintains |url=http://mbu.ug/2021/05/31/im-still-under-abm-but-i-need-a-new-manager-pia-pounds-maintains/ |access-date=2024-04-11 |website=MBU |language=en-US}}</ref> gyeyafulumiza ennyimba ez'enjawulo eziwerako omuli ''Tupaate'' ne ''Bitimba'' .
Alubaamu ye okuli ennyimba entonotono gye yatuuma ''Tupaate'' ye yakulemberako ku lukalala lw'abayimbi abamanyiddwa ennyo mu Uganda okugeza "Apple Music Top 100 Uganda 2023", oluyimba lwe "Tupaate" lwe lumu ku luyimba olwakozesebwa mu muzannyo gwa Netflix oguyitibwa ''Young, Famous and African'' . <ref>{{Cite web |last=Nsereko |first=Ranell |date=2022-03-20 |title=Pia Pounds Tupaate features in show Young, Famous & African on Netflix |url=https://www.pulse.ug/entertainment/pia-pounds-tupaate-features-in-show-young-famous-and-african-on-netflix/mqslpq0 |access-date=2024-04-11 |website=Pulse Uganda |language=en |archive-date=2022-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220327114437/https://www.pulse.ug/entertainment/pia-pounds-tupaate-features-in-show-young-famous-and-african-on-netflix/mqslpq0 |url-status=dead }}</ref> "Tupaate RMX" (nga mulimu [[Eddy Kenzo]] ne [[:en:McAfrika|McAfrika]] ) yali Trace Muzik "Oluyimba lw'omwaka".
== Byakola nga bizinensi ==
Pia Pounds agaziyizza omulimu gwe okusukka ku kuyimba n’agenda mu by’obusuubuzi. Ye nnannyini Fancy Fancier, edduuka ly’emisono erisangibwa ku Shop F17 Ivory Mall, e Bunga mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Instagram |url=https://www.instagram.com/fancy_fancier_fashion/ |access-date=2024-11-14 |website=www.instagram.com}}</ref> Edduuka lino likoze erinnya olw’okutunda engoye ez’omulembe n'emisono, ekiraga okwagala kwa Pia yennyini eri emisono n’okukola dizayini. Okugatta ku ekyo, yali omu ku baatandikawo ekitongole kya African Bureau of Music, <ref name=":0"/> <ref name=":1"/> omukutu ogugenderera okutumbula ennyimba n’ebitone bya Africa.
== Olukalala lw'ennyimba ze ==
=== Ennyimba ze ===
* "Each Other"
* "Ndi Single"
* "Ingino"
* "Love you More".
* "Big Budget".
* "Style lweyakola ne John Blaq".
* "Tupaate"
* "Bitimba"
* "Taala".
* "Tupaate" (Mu Jazz)
* "Wawangula".
* "Wakikuba".
* "Tupaate" (n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] ne [[:en:McAfrika|McAfrika]] )
* "Wanting me".
* "Selection".
* "Kasonda"
* "Slay Farmer".
* "Byompa" (n'omuyimbi [[Fik Fameica]] )
* "Wuuba"
* "Big Love".
* "Yo Body".
* "Delicious" <ref>{{cite news|last1=Muriisa|first1=Habre|title=Is Pia Pounds' New Song 'Delicious' A Reply To Rema's 'Sili Muyembe'|url=https://chano8.com/is-pia-pounds-new-song-delicious-a-reply-to-remas-sili-muyembe-fans-react/|accessdate=12 May 2020|agency=Chano8|archive-date=6 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200206235241/http://chano8.com/is-pia-pounds-new-song-delicious-a-reply-to-remas-sili-muyembe-fans-react/|url-status=dead}}</ref>
* "Sili Muyaaye"
* "Easy"
== Ebituukiddwaako n’engule ==
* 2021: Janzi Awards - Tupaate – Oluyimba lw’omwaka olusinga. <ref>{{Cite web |date=2021-12-14 |title=Full list of winners at Janzi Awards – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202112/news/events/full-list-of-winners-at-janzi-awards.html |access-date=2024-04-11 |language=en-US}}</ref>
* 2021: Janzi Awards - Vidiyo eyasinga mu mwaka <ref>{{Cite web |date=2021-12-13 |title=Janzi Awards 2021 in Uganda: All the winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/janzi-awards-2021-uganda-all-winners |access-date=2024-04-13 |website=Music In Africa |language=en}}</ref>
* 2022/2023: ASFA (Abryanz) - Omuyimbi Omukyala Asinga Omusono <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2022-12-18 |title=Full List of Winners: Who Won What at the 2022 Abryanz Style and Fashion Awards (ASFAs)? |url=http://mbu.ug/2022/12/18/full-list-of-winners-who-won-what-at-the-2022-abryanz-style-and-fashion-awards-asfas/ |access-date=2024-04-11 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
== Okulwanirira liigi ya Uganda Premier League (UPL) n'omupiira gwa Uganda ==
Pounds akutte eddaala ery’enjawulo mu ngeri gyakolaganamu n'abantu ng’alaga obuwagizi obw’amaanyi eri omupiira gwa Uganda. Akozesezza emikutu gimukwanira wala n’okulabika mu lujjudde lw'abawagizi nga beetegekera omupiira gwa AFCON 2025 ogw’okusunsulamu ne South Afrika nga 15 omwezi Ogw'ekkuminogumu 2024. <ref name=":2">{{Cite web |date=14 November 2024 |title=SNL24 |url=https://www.snl24.com/kickoff/lifestyle/ugandan-celebs-pia-pounds-and-felista-di-superstar-bring-hype-to-bafana-bafana-game-20241114}}</ref>
Mu kiwandiiko kye yakola ku mukutu gwe ogwa Twitter nga 7 Ogwokuna mu 2024, essira yaliteeka ku kulaga omupiira gwa Uganda ogusinga obunene ogwa liigi yababinywera eya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] okulagibwa ku mpewo. Pulezidenti [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|wa FUFA]] [[Moses Magogo Hassim]] yeeyama okumuwagira olw'okuwagira n'okuwandiika ebikwata ku [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] . <ref>https://twitter.com/MosesMagogo/status/1776968343884308592?t=0gdCjnMwqkF97qwiKn7CbQ&s=19</ref>
== Laba na bino ==
* [[Naira Ali]]
* [[Halima Namakula]]
* [[Veronica Lugya (Vinka)|Veronica Lugya]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}} {{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Pounds, Pia}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
k1husdmi8qegdcioymr674yf0qmrybs
Amos Lugoloobi
0
11901
73792
70277
2026-09-03T23:31:06Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73792
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Lugoloobi''' (yazaalibwa 21 Ogwomukaaga 1961) MunnaUganda, munnabyabufuzi.Mu kiseera kino ye Minisita Omubeezi ow’ebyensimbi n’enteekateeka era nga ye mubaka akiikirira Ntenjeru ey'oBukiikakkono, Disitulikiti y'e Kayunga mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumin’emu.
Mu Gwekkumi, 2023, yavunaanibwa emisango egy'ali gy'ekuusa ku nguzi n'okubba amabaati, ekintu eky'atwaliramu abakungu ba gavumenti abawerako.<ref>https://apnews.com/article/uganda-corruption-scandal-ministers-charged-16cd8b6d0f433381fdd34b6dadfa30d5</ref> Akyagenda mu maaso n’okwegaana emisango gino. Yasigala ng'awakanya ebyamuvunaanibwa, ng'agamba nti talina musango era oluvannyuma omusango ne gukomezebwawo mu offiisi y'ekitongole kya [[Director of Public Prosecutions]] (DPP) okuggyawo emisango egyali gimuvunaanibwa mu kkooti y'okulwanyisa obuli bw'enguzi mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |title=DPP Drops Mabati Theft Case Against Lugoloobi |url=https://nilepost.co.ug/news/301321/dpp-drops-mabati-theft-case-against-lugoloobi |access-date=2025-11-11 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{cite web |date=26 October 2023 |title=Minister Lugoloobi stole Karamoja iron sheets - state witnesses tell court |url=https://observer.ug/news/headlines/79573-minister-lugoloobi-stole-karamoja-iron-sheets-state-witnesses-tell-court |access-date=19 November 2023 |publisher=Observer}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-06-29 |title=Iron sheets scandal: The evidence against Kitutu, Lugoloobi |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/iron-sheets-scandal-the-evidence-against-kitutu-lugoloobi-4288382 |access-date=2025-11-11 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-11|title=Iron Sheets Saga: DPP withdraws charges against minister Lugoloobi|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/iron-sheets-saga-dpp-withdraws-charges-against-minister-lugoloobi-5260862|access-date=2025-11-11|website=Monitor|language=en}}</ref>
Amosi Lugoloobi akyali ku lukalala lw'abantu abaateekebwako envumbo okuva mu Minisitule y'Ensonga z'Amawanga eza Amerika ne Gavumenti ya Bungereza . Ku lukalala olwo mulimu ne mukyala we, wamu n'abakungu abalala mu gavumenti omuli Omwogezi wa Paalamenti Anita Annet Among, eyali Omumyuka w'Omuduumizi w'Eggye (CDF) Lt. Gen. Peter Elwelu, eyali Minisita Omubeezi ow'Ensonga za Karamoja Agnes Nandutu, ne Minisita eyali avunaanyizibwa ku nsonga za Karamoja Mary Goretti Kitutu.<ref>{{Cite web |last=Law|first=Madeline Yingling {{!}} U. Pittsburgh School of|last2=US|date=2024-05-31|title=US sanctions Uganda officials for corruption and human rights violations|url=https://www.jurist.org/news/2024/05/us-sanctions-uganda-officials-for-corruption-and-human-rights-violations/|access-date=2025-11-11|website=www.jurist.org|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-05-30|title=Among, Magogo, Lugoloobi among eight Ugandan officials sanctioned by US|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/among-magogo-lugoloobi-among-eight-ugandan-officials-sanctioned-by-us-4641146|access-date=2025-11-11|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00089332.html |title=U.S. Joins UK in Sanctioning Senior Ugandan Officials |access-date=2025-11-11 |date=2024-05-31 |website=allAfrica.com |language=en |archive-date=2026-07-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260716175734/https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00089332.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe nokusoma kwe ==
Lugoloobi yazaalibwa 21 Ogwomukaaga 1961 eri Bwogi, eyali Dayirekita wa UTV ne Mary Bwogi mu Disitulikiti y'e Kayunga . Alina Diguli mu by’enfuna okuva mu Ssettendekero wa Makerere ne Diguli ey'okubiri mu kuddukanya bizinensi eya [[Master's Degree in Business Administration]] okuva ku Eastern and Southern African Management Institute (ESAMI). <ref name=":02">{{Cite web |title=Hon. Lugoloobi Amos|url=https://www.mpscanug.com/profile/lugoloobiamos/|access-date=2022-03-02|website=MPScan Uganda|language=en-US}}</ref>
== Omurimu gwe ==
Munnabyabufuzi ali mu kibiina kya National Resistance Movement era mmemba wa paalamenti. <ref name=":0">https://www.mpscanug.com/profile/lugoloobiamos/</ref> Addukanya pulojekiti ze ez’obuntu ezikwata ku mazzi amayonjo, emizannyo, ebyobulamu, ebyenjigiriza, pulogulaamu za sikaala eri abayizi n’enteekateeka z’okutumbula embeera z’abantu ng’okusima nayikondo n’okuziddaabiriza. <ref name=":0" />
== Emirimu gya Paalamenti ==
Mmemba ku Kakiiko akavunaanyizibwa ku byobusuubuzi, akakiiko akavunaanyizibwa ku byensimbi, okuteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, n’akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira . <ref name=":0"/> Mu kiseera kino ye Minisita omubeezi ow’ebyensimbi. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lugoloobi-s-budget-full-speech-3432506</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Lugoloobi mufumbo eri Evelyne Nakimera. <ref>{{Cite web |url=https://newsday.co.ug/2021/10/11/mother-says-her-daughter-a-wife-to-amos-minister-lugoloobi-wants-to-kill-her-over-property/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2022-03-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302085513/https://newsday.co.ug/2021/10/11/mother-says-her-daughter-a-wife-to-amos-minister-lugoloobi-wants-to-kill-her-over-property/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Omukutu gwa Paalament ya Uganda
* Omukutu gwa Gavumenti ez'ebitundu mu Disitulikiti y'e Kayunga
{{DEFAULTSORT:Lugoloobi, Amos}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abasomera ku Yunivasite ye Makerere]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1961]]
[[Category:Banabyabufuzi be kibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda e'ye kuminemu]]
[[Category:Abaasomera ku Makerere University]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
4iqv9mqvs56lxdzpxypindgp8s3k60c
Ali Kitonsa
0
12044
73790
72727
2026-09-03T23:08:04Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73790
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ali Kitonsa''' (12 Ogwokutaano, 1939 – 23 Ogwokusatu, 2013) yali [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira gw'abigere]] mu Uganda nga yazannya nga [[:en:Striker_(association_football)|omuteebi]]. Amanyiddwa ng’omuzannyi w’omupiira mu Uganda omukugu eyasooka era atwalibwa ng’omu ku bazannyi abasinga mu byafaayo by’omupiira gwa Uganda. <ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-03-23 |title=Ali Kitonsa: Remembering the first Ugandan to play professional football |url=http://kawowo.com/2020/03/23/ali-kitonsa-remembering-the-first-ugandan-to-play-professional-football/ |access-date=2023-08-23 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwe mu kiraabu ==
Ali Kitonsa y'omu ku bazannyi abaasooka okuwandiisibwa omutandisi wa [[:en:Express_FC|Express,]] Joseph "Jolly Joe" Kiwanuka, eyalaba Kitonsa nga Kitonsa azannyira King's College Buddo Secondary School. Olwa ggoolo ze, [[:en:Express_FC|Red Eagles]] yatuuka ku ntikko mu 1961. Kitonsa mu butongole y’alina likodi y’okuteeba ggoolo ezisinga obungi mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] mu sizoni emu: ggoolo 54 mu mipiira 18 nga [[:en:Express_FC|Express]] ewangula [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Kampala First Division League]] mu 1964 . Sizoni eyaddako, Kitonsa yakola endagaano ne [[:en:Zamalek_SC|Zamalek SC]], n’afuuka omuzannyi w’omupiira mu Uganda omukugu eyasooka. Teyamala bbanga ddene, naddayo mu [[:en:Express_FC|Express FC]], n'asitula ebikopo bya liigi ebirala bibiri, mu 1974 ne 1975. Kiteeberezebwa nti Kitonsa yateeba ggoolo ezisoba mu 200 nga tannawummula mu 1979 ku myaka 40. <ref name="auto1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/kitonsa-a-striker-who-was-an-extraordinary-goal-machine-1539160</ref> <ref>http://kawowo.com/2020/03/23/ali-kitonsa-remembering-the-first-ugandan-to-play-professional-football/</ref> <ref>{{Cite web |last=Smyth |first=Andrew |date=February 23, 2022 |title=Top 5 Ugandan Strikers Of All Time |url=http://acefootball.com/football-news/ugandan-strikers/ |access-date=September 27, 2025 |archive-date=April 11, 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260411233249/https://acefootball.com/football-news/ugandan-strikers/ |url-status=dead }}</ref>
=== Mawanga magatte ===
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika n'ebiruubirirwa okusinziira ku ttiimu y'eggwanga n'omwaka <ref>https://kawowo.com/2020/03/23/ali-kitonsa-remembering-the-first-ugandan-to-play-professional-football/</ref> <ref>https://www.rsssf.org/tableso/oeg-intres.html</ref>
! Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="13" | [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda]]
|-
| 1961. 1961
| 1. 1.
| -
|-
| 1962. 1962. Omuwandiisi w’ebitabo
| -
| -
|-
| 1963. Omuwandiisi w’ebitabo
| 2. 2.
| 8.
|-
| 1964. Omuwandiisi w’ebitabo
| 5. 5.
| 11.
|-
| 1965. Omuwandiisi w’ebitabo
| 7. 7.
| 10.
|-
| 1966. Ebbaluwa
| -
| -
|-
| 1967. Omuwandiisi w’ebitabo
| -
| -
|-
| 1968. Omuwandiisi w’ebitabo
| -
| -
|-
| 1969. Omuwandiisi w’ebitabo
| -
| -
|-
| 1970. 1970
| -
| -
|-
| 1971. Omuwandiisi w’ebitabo
| -
| -
|-
| 1972. Omuwandiisi w’ebitabo
| 1. 1.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Omugatte gw’emirimu
! 16.
! 30.
|}
== Omulimu gwe ogw'ensi yonna ==
Kitonsa yakiikirira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda]] okuva mu 1963 okutuuka mu 1965, n’ateeba emipiira 27 mu mipiira 13 gyokka. Wabula ayinza okuba nga yatandika omupiira gwe ogw’ensi yonna nga bukyali okusinga bwe tumanyi okutuusa kati, olw’ebiwandiiko by’emizannyo obutafulumizibwa mu butongole. Ebibalo bye biyinza okulinnya olw’okunoonyereza okulala okukolebwa, yazannyira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda]] emipiira egibalirirwamu 30, ekiyinza okukakasibwa mu mpapula z’amawulire eza Uganda ez’ekiseera ekyo. <ref name="auto1" />
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Omupiira mu Uganda]]
eastswpjopqvc8nm8rt0hafiytgh38v
Omugave Ndugwa
0
12333
73817
43406
2026-09-04T07:39:53Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73817
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
|- class="infobox-data"
! colspan="2" class="infobox-above" |<div class="fn">Omugave Ndugwa</div>
|- style="display:none"
! class="infobox-label" scope="row" | Okuzaalibwa
| class="infobox-data" |<div class="nickname" style="display:inline"> Joseph Semakula Ndugwa</div>
|- class="infobox-data role"
! class="infobox-label" scope="row" | Yafa
| class="infobox-data" | <span style="display:none">( <span class="dday deathdate">2022-06-09</span> )</span> Ogwomukaaga 9, 2022
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Obutuuze
| class="infobox-data category" | [[:en:Uganda|Uganda]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Omulimu (emirimu) .
| class="infobox-data role" | omuwandiisi, omuwandiisi w'emizannyo, dayirekita era pulodyusa
|}
'''Joseph Semakula Ndugwa''', amanyiddwa ennyo nga '''Omugave Ndugwa''', [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era yali muwandiisi. Yalina obumanyirivu bw’emyaka egisukka mu 40 mu kisaawe ky'ebyabakaznyirizi n'obuwandiisi, omuwandiisi w’emizannyo, dayirekita ne pulodyusa. Yawandiika emizannyo egisukka mu 30, ebitontome 300, ne firimu. <ref name=":0">https://www.sqoop.co.ug/202206/four-one-one/theatre-legend-omugave-joseph-ndugwa-passes-on.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ndugwa, mu 1969, yeegatta ku kibiina kya Jinja Dramatics Society (JDS) era mu 1971, yeegatta ku Kampala Negro Angels. <ref name="observer">https://observer.ug/lifestyle/75219-remembering-omugave-ndugwa-the-flamboyant-witty-playwright</ref>
Mu 1978, oluvannyuma lw’okuva mu Negro Angels, yatandikawo ekibiina kya Black Pearls nga yali n'Omulagira John Kayondo n’abalala. <ref name="observer"/> Mukwano gwa Ndugwa ow’edda, Edrisa Wankalubo Simwogerere, yawagira okutandikawo ekibiina kino ng’amuwa eby’etaago. <ref name="observer" />
Oluvannyuma lw’okusoomoozebwa ku nkomerero y’emyaka gya 1990, Ndugwa yakomawo mu Uganda okuva mu Amerika mu 2000, okuddabulula n'okukyusa elinnya lya Riverside okutuumibwa The Pearl theatre. <ref name="observer"/> <ref name="newvision">https://www.newvision.co.ug/news/1221717/omugaave-ndugwa-town</ref> ebyetaago by'abawuliriza n'ensonga z'entambula byaviirako okukendeera kw'ettutumu, ekyaviirako Ndugwa okudda emabega n'ekifo ne kifuulibwa edduuka lya sipeeya w'emmotoka<ref name="observer" />
Emirimu egy'amaanyi gye yakola mu myaka gye kuliko, ''Obulamu Bwa Sambirige'' ne ''Office Njerere'' . <ref name="observer"/>
Nga tannafa, yali atandise okukola firimu, essuula gye yatandika mu 2013 n’enkyusa ya firimu ey’omuzannyo gwe ogwa 1988 “Emikwano nsi” gwe yalagirira era gwe yakola ne [[:en:HemDee_Kiwanuka|Hemdee Kiwanuka]] . <ref name=":0"/>
Ndugwa yafa nga 9,Ogwomukaaga 2022 oluvannyuma lw’okulwala [[:en:Prostate_cancer|kookolo w’enseke]] . <ref name=":0"/> <ref name="observer"/> <ref name="cbsfm">{{Cite web |url=https://cbsfm.ug/omugave-ndugwa-joseph-ssemakula-bangi-beyatendeka-okuzannya-nga-tabasabye-wadde-ekikumi-kitalo-bamusaaliddwa/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-25 |archive-date=2025-06-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250616091808/https://cbsfm.ug/omugave-ndugwa-joseph-ssemakula-bangi-beyatendeka-okuzannya-nga-tabasabye-wadde-ekikumi-kitalo-bamusaaliddwa/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="monitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/the-people-we-lost-in-2022-4066146</ref> <ref name="newvision2">https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/omugave-ndugwa-alese-abaana-20-120692123</ref>
== Ebigambo by'eyawandiika ==
* ''Obulamu bwa Ssembirige'' (1972)<ref name="observer"/>
* ''Olugendo lwa Wasajja'' (1974)<ref name="observer" />
* ''Ssegirinya ne Naggirinya'' (1975)<ref name="observer" />
* ''Sseruganda Tontya'' (1976)<ref name="observer" />
* ''Office Njereere'' (1975)<ref name="observer" />
* ''Nsalala n’Omukwano'' (1978)<ref name="observer" />
* ''Wasajja mu Bizinga by’e Sesse'' (1978)<ref name="observer" />
* ''Ekitangaala mu Nzikiza'' (1981)<ref name="observer" />
* ''Oluyimba lw’e Nderema'' (1983)<ref name="observer" />
* ''Omusaayi gw’obutiko'' (1983)<ref name="observer" />
* ''Zziribasanga ne Ssanyu'' (1983)<ref name="observer" />
* ''Ggalimpitawa'' (1984)<ref name="observer" />
* ''Amaka mu Buwanganguse'' (1985)<ref name="observer" />
* ''Emikwano Nsi'' (1988)<ref name="observer" />
* ''The Divided Family – Oluyo'' (1988)<ref name="observer" />
* ''Ekimuli mu Maggwa I'' (1988)<ref name="observer" />
* ''Ekimuli mu Maggwa II'' (1989)<ref name="observer" />
* ''The Narrow Escape – Olugwanyu'' (1990)<ref name="observer" />
* ''Traffic Jam – Akalippo'' (1991)<ref name="observer" />
* ''Olutindo lw’Emomboze – The Orphan's Bridge'' (1991)<ref name="observer" />
* ''Saa Mbaya'' (1992)<ref name="observer" />
* ''Ku Saawa Esembayo'' (1992)<ref name="observer" />
* ''Mayengo'' (1994)<ref name="observer" />
* ''Ekkoligo'' (1995)<ref name="observer" />
* ''Enseekeezi'' (1996)<ref name="observer" />
* ''Eka'' (1996)<ref name="observer" />
* ''Erindya'' (1998)<ref name="observer" />
* ''Nnamukwakula'' (1998)<ref name="observer" />
* ''Endalagge'' (1999)<ref name="observer" />
* ''Kirimuttu'' (2000)<ref name="observer" />
* ''Ssekkono'' (2003)<ref name="observer" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
k9hcxxkeiiteuq77s3uj8ovujek5175
Festo Karwemera
0
12377
73807
56080
2026-09-04T02:40:41Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73807
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Festo Karwemera''' era ayitibwa '''Omugurusi Festo Karwemera Mwene Karagare Kabure-Nkeecwere''' , yazaalibwa mu 1925, n'afa nga 27 Ogwomunaana mu 2020) yali munnayuganda munnabyafaayo, omulwanirizi w’eby'obuwangwa era omusomesa. Ng’omuwandiisi yali amanyiddwa okusinga okukola ebiwandiiko n'okuwandiika mu lulimi Orunyankore n'Orukiga. Era yasiimibwa okubeera nga yeeyatandikawo omukuumi n'okubeera nga y'alabirira n'okudukanya ekifo webatereka eby'edda ekyali kimannyikiddwa nga Bakiga Cultural Museum e Kabale.
== Obuvo n’obuyigirize ==
Karwemera yazaalibwa nga mukulembezze wa ddiini, Karagare Kabure-Nkeecwere ku kyalo Karubanda, mu ggombolola lya Buhara, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] mu 1925. <ref name=":4">{{Cite web |date=31 August 2020 |title=Kigezi's cultural scholar, Omugurusi Festo Karwemera dies |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kigezi-s-cultural-scholar-omugurusi-festo-karwemera-dies-1929518 |access-date=2023-11-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Yasomera ku Muyebe Sub Selected Grade School, Kinyasano Junior Primary School ne [[:en:Kigezi_High_School|Kigyezi High School]]. <ref>{{Cite web |last=ATWIINE |first=SABRINA |date=8 September 2020 |title=Omugurusi Festo Karwemera Kigezi's shining star fades |url=https://observer.ug/education/66468-omugurusi-festo-karwemera-kigezi-s-shining-star-fades |access-date=2023-11-23 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Oluvannyuma lw’okuva mu siniya mu 1944, Karwemera yeeyongerayo kutendekero ly'qbasomesa erimannyikiddwa nga Nyakasura Vernacular Teacher Training College ng’atuukiriza ebisaanyizo by’okubeera omusomesa w’olulimi oluzaaliranwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Kigezi mourns legendary author Karwemera |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-11-23 |website=New Vision |language=en}}</ref> Era yafuna ebisaanyizo by'okubeera omusomesa w'ekibiina eky'okubiri okuva mutendekero ly'abasomesa erya Bishop Tucker Teachers College e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]].<ref name=":0" />
== Emirimu ==
Mu 1955, Karwemera yakola ng’eyali akulira esomero lya Katare Primary School, n’akuzibwa okufuuka Omumyuuka w'Akulira Alondoola Amasomero G'ekanisa mu Disitulikiti y’e Kigezi mu 1959. <ref name=":2">{{Cite web |date=10 January 2018 |title=Festo Karwemera 93, Still Struggling to Save Runyankore – Rukiga Language |url=https://chimpreports.com/festo-karwemera-93-still-struggling-to-save-runyankore-rukiga-language/ |access-date=2023-11-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Wakati wa 1964 ne 1965, yakola ng'omukulu w’esomero lya Hornby High School e [[Kabale]], Uganda.<ref>{{Cite web |date=30 August 2020 |title=Kabale leaders mourn author Festo Karwemera |url=https://www.independent.co.ug/kabale-leaders-mourn-author-festo-karwemera/ |access-date=2023-11-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Mu 1966, [[:en:Anglican_dioceses_of_Ankole_and_Kigezi|Obulabirizi bw’e Kigezi]] bwamulonda okuweereza nga ssentebe w’ekitundu ky’e Kigezi mu pulojekiti ya [[:en:Save_the_Children|Save The Children Fund]]. <ref name=":3">{{Cite web |last=Nsheeka |first=Wilfred Arinda |date=2 September 2020 |title=Omugurusi Festo Karwemera: The life and times of Kigezi's cultural scholar |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200902/100054/omugurusi-festo-karwemera-the-life-and-times-of-kigezis-cultural-scholar.html |access-date=2023-11-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Wakati wa 1970 ne 1972, yali akulira ekitongole ky’Eby'obusuubuzi mu ggwanga e Kabale.
Mu myaka gya 1980 yaweereza mu bifo eby’enjawulo mu gavumenti ez’ebitundu okugeza ng’akulira Akakiiko k’Obuweereza mu Disitulikiti y’e Kabale. Yeeyali akulira Akakiiko Akadukanya Tawuni y'e Kabale bwe yafuulibwa munisipaali mu kiseera kino.
Nga munabizineensi z'’obwannannyini, yali musuubuzi wa mere y’empeke. <ref name=":2"/>
== Omukululo ==
Karwemera yatandikawo ekifo ekikumibwaamu eby'obuwangwa ekya Bakiga Cultural Museum e Kabale, oluusi kiyitibwa The Home of Edirisa Museum oba mu kitundu ''Akehongo Kabaana Ba Karwemera'' oba Ekifo ky’Abaana Gyebeekweeka e Karwemera.<ref>{{Cite web |last=Cross Cultural Foundation |date=2012 |title=The Home of Edirisa Museum |url=https://crossculturalfoundation.or.ug/wp-content/uploads/2021/08/The-home-of-Edirisa-Museum.pdf |access-date=24 November 2023}}</ref><ref name=":2"/>
Mu Gwomukaaga 2017, yaweebwa diguli ey’ekitiibwa mu by’ebiwandiiko okuva mu [[:en:Kabale_University|Yunivasite y’e Kabale]] olw’okutumbula obuwangwa.<ref>{{Cite web |last=Mann |first=Collins |date=27 June 2017 |title=Kabale University awards honorary degrees |url=https://news.kab.ac.ug/kabale-university-awards-honorary-degrees/ |access-date=2023-11-24 |website=Kabale University News |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Karwemera yali mufumbo ne Aidah Mary Ziryabura.<ref name=":0"/>
Yafa nga 27 Ogwomunaana mu 2020 ng'ekyamuvirako okufa kwe kigambibwa nti kyali bitundu by'omubiri gwe ebiwerako kulemererwa kukola bulungi. <ref name=":4"/>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Karwemera yawandiika ebitabo ebiwerako mu lulimi Olurunyakore n'Orukiga nga...
* 1966 – Otebwa Ourimi Rwawe, (Tewerabira lulimi lwo) <ref name=":2"/> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Spy |date=30 August 2020 |title=Pan-Africanists Mourn Death Of Cultural Scholar Festo Karwemera 95 – TheSpy |url=https://www.spyuganda.com/pan-africanists-mourn-death-of-cultural-scholar-festo-karwemera-95/ |access-date=2023-11-23 |language=en-GB}}</ref>
* 1975 – Shutama nkuteekyerereze <ref>{{Cite book |last=Karwemera |first=Festo K. |year=1975 |title=Shutama nkuteekyerereze |publisher=East African Literature Bureau}}</ref>
* 1980 – Ija twevugye <ref>{{Cite book |last=Karwemera |first=Festo |year=1980 |title=Ija twevugye |publisher=Centenary Publishing House |location=Kampala}}</ref>
* 1994 – Emicwe n’emigyenzo y’aBakiga (Empisa n’Emitendera Gya Bakiga) <ref name=":1" /> <ref>{{Cite journal |last=African 671 |first=University of Wisconsin-Madison Students in |title=Rukiga Cultural Resources |url=https://wisc.pb.unizin.org/lctlresources/chapter/rukiga-cultural-resources/ |language=en}}</ref>
* 1995 – Empandiika ya Runyankore-Rukiga: egufuhaziibwe <ref>{{Cite book |last=Karwemera |first=Festo |year=1995 |title=Empandiika ya Runyankore-Rukiga : egufuhaziibwe |publisher=Fountain Publishers |isbn=9789970020102 |location=Kampala}}</ref>
* 2008 – Encuukye Tushome Tujerenge <ref>{{Cite book |last=Karwemer |first=Festo |date=2008 |title=Encuukye Tushome Tujerengye |url=https://opac.library.kab.ac.ug/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=2623 |publisher=Nakayiba Printers and Stataioners (u) ltd |location=Kabale |access-date=2025-10-30 |archive-date=2025-01-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250127063208/https://opac.library.kab.ac.ug/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=2623 |url-status=dead }}</ref>
* 2012 – Katondoozi y’orunyankore-Rukiga: Thesaurus ya Runyankore-Rukiga (eyawandiikibwa wamu ne [[Yoweri Museveni]] et al.)
=== Ebyavunirwa ===
Karwerwa asiimibwa olw’emirimu gye n’ebintu bye yakola mu:
* [[:en:Constitution_of_Uganda|Semateeka wa Uganda mu 1995]] okukyusibwa mu Rukiga n'Orunyakore;
* Baibuli y’Olungereza okugiteeka mu Rukiga n'Orunyankore; <ref name=":3"/>
== Laba ne ==
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
k4kkcrs4jtvqzovvqfji1qszolzoisb
Nte Clan
0
12594
73789
73720
2026-09-03T22:56:18Z
Mulemante
11684
/* ENSIBUKO Y’EKIKA KY’ENTE: */
73789
wikitext
text/x-wiki
'''EKIKA KY’ ENTE ''(Cow Clan)'':'''
Ekika ky’ Enter kye kimu ku [[:en:Clan|bika]] atanu mwebibiri (52 clans) ebisangaibwa mu [[:en:Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]]. Omukulu w’ekika Ky’ Ente ye Mutaka Katongole-Mugatta. Jajja we kika Katongole agambibwa nti yava mu [[:en:Bunyoro_kingdom|Bwakabaka / Omukama bwa Bunyoro]]. Entebe y’Omutaka Katongole akulira ekika ky’ Ente esangibwa Mulema mu Buddu. <ref>{{Cite web |title=Nte History |url=https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104042/https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |url-status=dead }}</ref> Mulema kyalo ekisangibwa ku njegoyego y’ebugwanjuba y’enyanja Nalubaala (Lake Victoria).
Ebikwata ku Kika ky’ Ente bingi era e Kika kino kirina emitindo gy’ Ente ezeddirwa bingi. Buli mutindo nabuli siga mu Kika birina obuzaale, ennono, wamu n’obulombolombo ebyawukana. Naye newnkubadde nga Ente ezeddirwa nyingi naye Omutaka Katongole - Mugatta ye Katikkiro we Kika ky’ Ente. Era buli mutindo guyita mu Katongole okweyunga kubika ebirala mu Bwakabaka bwa Buganda okutuuka eri Ssabasajja Kabaka, Ssabataka wa Buganda. Entegeka eno ab’ Ente okuba n’obukulembeze obumu kyatekebwawo Ssabasajja Ssekabaka Daudi Chwa II - anti yagamba nti “buli Nte esobola okuzala ginawayo”. Era Ssabasajja yali mutuufu enti Ente Enkuggu (etalina mukira) eyinza okuzaala Ente eya Kayinda, oba eya Busito, oba eya Lubombwe.
== ENSIBUKO Y’EKIKA KY’ENTE: ==
Ebyafaayo bigamba nti Katongole ne muganda we Lukyamuzi baali balangira mu Bwakabaka bwa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] Kitara. Mukulu waabwe yali [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] (Kabaka) mu kiseera ekyo, gwe baayambako okutwala entebe mu ntalo z’obulangira nga bakola amafumu n’obusaale obw’omulembe ebyasukkuluma mu buddu obwo. <ref name=":1">{{Cite web |title=Nte |url=https://www.obutaka.com/en/clans/nte |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104041/https://www.obutaka.com/en/clans/nte |url-status=dead }}</ref>
Katongole yagwa mu mukwano noomu kubakyala b’ [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]]. Omukyala Ono lwali olwo nafuna olubuto. [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] bwe yakitegeera, yasunguwala nnyo n’alagira Katongole attibwe, wamu Namuli muntu eyali lusegere lwa Katongole omwali [[:en:Prince|Abalangira]] / [[:en:Princess|Abambejja]]. Katongole ne Lukyamuzi abaali bafulumye nga banoonya ''amayinja ga Matale'' (amayinja mwe baggya ebyuma okukola [[:en:Spear|amafumu]] [[:en:Princess|n'obusaale]] ) nga badda eka bategeezebwa ku busungu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|bw'Omukama]] n'ekiragiro ky'okutta Katongole. Lukyamuzi yali ku lusegere nnyo ne Katongole era yasalawo okubeera ku ludda lwe neyewaayo eri obukambwe n'okubonerezebwa kw'Omukama <ref name=":1"/>
Ab’oluganda bano bombi baayolekera Obwakabaka bwa Buganda nga [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] oweebirubirirwa mu bwakaba obuto yayagala okusukuluma ku maanyi ga Bunyoro ng’ayita mu ntalo z’okuwamba ettaka. [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yabaaniriza n’abawa ettaka e Ssingo gye baasooka okusenga. Era baalondebwa okukola amafumu n’ebyuma ebirala ebikozesebwa mu ntalo. Okunonyezebwa n'omutango byasigala ku mitwe gyaabwe e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] kale nga balina okusenguka ennyo era nga balina kwekweka buli kiseera. Katongole yali akyali mu kweraliikirira n’okutya nti olunaku lumu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] ayinza okusindika abasajja bamunoonye n’ab’omu maka ge n’abatta. Olw’okutya kuno, baayongera okwolekera Obukiikaddyo mu buziba bwa [[:en:Buganda|Buganda]] gye baayingira ekibira ky’e Teero ne basulayo okumala ekiseera. Oluvannyuma lw’okuva e Teero, [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yawa Katongole n’ab’omu maka ge ettaka ku mugga okumpi ne Teero ku Lubalama [[:en:Lake_Nalubaale|lw’ennyanja Nalubaale]] ( [[:en:Lake_Victoria|Ennyanja Victoria]] ). Baayolekera e [[:en:Buddu|Buddu]] nga bwe banoonya ''Amatale'' (olwazi mwe bagyanga ebyuma). Baasenga e Bijja kati webayita Bikira gye baali basobola okuva okugenda nga boolekera embalama [[:en:Lake_Victoria|z’ennyanja Victoria]] emirundi mingi okunoonya Amatale. Amatale gasangibwa mu bungi okumpi n’emyalo ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Victoria]] mu kifo ekiyitibwa Mulema. <ref name=":1"/>
Olw’okuba Katongole yali akaddiye, kyali kizibu okusitula amayinja okumala ebbanga eddene okutuuka e Bijja, kwe kusalawo ye ne batabani be okusenga e Mulema nga baleka Mutagubya ne Nakana okwetoloola Bijja. Mutagubya yakomekkerezza e Nkenge nga mu kiseera kino waliwo entebe ya Mutaba ow’Ekika ky’e Nte.
Katongole yaziikibwa e Mulema era ebyafaayo bigamba nti waliwo [[:en:Baobab_tree|omuti omunene ogwa baobab]] ogwamera mu maaso g’entaana ye era n’okutuusa kati guyimiridde. Ate era kigambibwa nti [[:en:Spear|effumu]] lya Katongole n'ensinjo (ekintu ekikozesebwa okusala ebyuma ebyokya) biziikibwa wansi w'omuti guno. Omuti guno gwakozesebwanga mu mikolo mingi egya Bagabo nga okujaguza omwezi omujjuvu. Mu kiseera kino, tewali muntu akakasa watuufu wali ntaana ya Katongole weyali. <ref name=":1" />
== AMASIGA GE EKIKA KY’ ENTE: ==
Ekika ky’ Ente kirimu amasiga agamanyiddwa mu Butongole musanvu (7).<ref>{{Cite book |last=Baral |first=Gehanath |date=2023 |title=Fluid Therapy in Labor |url=https://doi.org/10.1007/978-981-19-6145-8_44 |last2=Singh |first2=Ekika |publisher=Springer Nature Singapore |isbn=978-981-19-6144-1 |location=Singapore |pages=621–631}}</ref>
Abantu bonna ebeddira Ente bakulemberwa Katongole-Mugatta (Omukulu ow'ekika ky'E Nte). Buli siga mu kika Ky ‘Ente lirina Omutaka era omukulu wesiga era ono yayunga esiga eri Katongole-Mugaga. Buli siga lirondoola obulombolombo n'empisa zaakyo. Ab'ekika ky'Ente bamanyiddwa nga Abagabo be Mulema mu Buddu. Erinnya (Abagabo) lyava mu nkola y'okutukuza emyoyo mukika ky’ Ente erudde era eno emala ennaku ssatu nga omwezi ogwegabogabo (omujuvu) tegunavaayo n'endala ssatu nga guvuddeyo. <ref name=":1" />
'''EMITINDIRO GY’EKIKA KY’ENTE:'''
Ekika ky'E Nte kirana emitindiro musanvu (7) nga gino gyegisinga okumanyika ennyo newankudde nga kirina n’emitindiro emilala mingi.
# '''Ente Enkuggu oba Enkunku''': Eno ye Nte ezalibwa [[:en:Cow|nga]] telina mukira. Abeddira Ente eno tebalya n Yama ya Nte talina mukira. Era tabalyanga kintu kyonna oba ettu erisibiddwa nga tekuli kaayi kayiseeko kuliwa ogwalibadde omukira.
# '''Ente ya Lubombwe''': Eno ye Nte efaananamu nga Entulege ku Ddiba lyayo.
# '''Ente ya Kaasa''': Eno ye Ente eriko ebbala eryeru ku mutwe.
# '''Ente y’ Obusito''': Eno ye Nte eddamu okuwaka oba okuweeka nga tewannayita nnaku mwenda nga emaze okuzaala. Abeddira Ente eno tebanywa mata gavudde munte eno.
# '''Ente ya Kayinda:''' Eno ye Nte erina omugongo omuddugavu oba Kawembawemba okuva ku mutwe okutuuka ku mukira.
# '''Ente y’ Ekiganja''': Eno ye Nte erina ekinuulo ekimu kiddugavu ekirala kyeru. <ref name=":1" />
# '''Ente e Mpuula''': ENo ye Nte ebeera neddiba eriringa ettosi.
Ssekabaka Daudi Chwa II yagatta abeddira Ente ez’emitindo gino gyonna mu Kika kimu eky’Ente nga kikulirwa Omutaka Katongole - Mugatta. Naye buli mutindo gulina amasiga gagwo ageetuukira ku Katongole. Era buli mutindo gulina era gukuuma obujajja, ennono wamu n’obulombolombo obwago.
== Ebikwata ku Kika Ky’ Ente: ==
{| class="wikitable"
|+
! Ekika
! Obubaka
|-
| Ekika
| Nte
|-
| Akabiro
| Ŋŋaali
|-
| Omukulu w'Ekika (Omutaka).
| Katongole Muggata
|-
| Entebe y'Ekika (Obutaka)
| Mulema, [[Buddu]]
|-
| Omubala
|
# Wante talina kabi. Mbadde ngaleeta (amata), omusumba aganywedde.
# Ekyuma nkiridde, n'omukimba (omusaala) ngulidde.
# Bwembirya, bwembiwoza, binsanga mu ssasa. <ref name=":1" />
|}
'''ENSIBUKO Y’EKIKA KY’ENTE:'''
Kigambibwa mubyafaayo nti omu kubasajja abwerekera Kabaka Kintu Kato ne Mugandawe Omukama Rukidi Isingoma (Wasswa) nga bajja munsi eno Jajja eyavaamu abantu abeddira Ente Enkuggu abali mu Buganda Kati yajja awerekera abalangira bano ababiri. Era kigamibibwa nti Kintu Kato ne Rukidi Isingoma bwebaava mu Abisiniya basooka kusisira mu Masaba (Mount Elgon - Elgonyi). Baali banonya ekitundu ekirimu obulamu wamu namatale amalungi. Anti omusajja eyawerekera ba Ssekabaka bano eyali ayitibwa Kiswiga yali Muweesi mukugu. Kintu Kato bweyatuuka mu Muwawa oluvanyuma gyetuuma Buganda, yayawukana ne mugandawe Rukidi Isingoma. Kintu yasigala mu Muwawa (Buganda), ate munne Rukidi Isingoma neyeyngerayo era nakkalira e Bunyoro. Abantu abalala Kintu ne Rukidi bebajja nabo beyawuzaamu, abantu abamu ne basigala ne Kabaka Kintu, ate abalala nebagenda ne Rukidi Wasswa eyalya Obukama bwa Bunyoro-Kitala. Abagenda n’Omukama Rukidi Wasswa mwemwali ne Jajja wekika ky’Ente Kiswiga.<ref>{{Cite book |date=2023-03-02 |title=Katikkiro, n. |url=https://doi.org/10.1093/oed/1122807463 |publisher=Oxford University Press}}</ref>
Rukidi Isingoma (Wasswa) nga atuuse e Bunyoro yakuba embugaye e Kibulala mu Singo, era Naalya Obukama bwa Bunyoro-Kitara nayitibwa Omukama Rukidi Chwamale Mwanga Winyi. Ono yeyafuuka Omukama Isingoma (Wasswa) Mugaga Rukidi eyatandika obukulembeze bwa Babito mu Bunyoro-Kitara.
Omukama Rukidi yawa musajjawe Kiswiga ettaka ku mutala Kyankere eriri mu Ssingo, anti Kiswiga yali ''Muweesi'' ate nga mu Ssingo mwalimu amayinja gebayitanga amatale nga mangi ddala. Kiswiga yeyawesezanga Omukama Rukidi amafumu, obwambe, nebintu ebirala. Kiswiga yakolanga ebintu bingi muno mwemwali; okukola amafumu, enkumbi, obwambe, okuweta obukomo bwabambejja ate nendege zabalangira. Ku Kyankere Kiswiga gyeyazalira abaana be bano; Lwekana, Bwebale, Kaweesi, Kagolo era nabalala bangi. Kiswiga bweyafa omwanawe Lwekana yeyamusikira.
Lwekana nga amaze okusikira kitaawe Kiswiga naye yatuula ku kyalo Kyankere nakkalira. Lwekana yazaala abaana bano abamanyikiddwa; Wangi, Kyumu, Kyamanywa n’abalala bangi. Lwekana bweyafa omwanawe Wangi n’amusikira. Wangi naye yatuula mu Singo era yazaala abaana be bano; Katongole, Lwekana, Njuki, Kitaka, Kalibata, Ddungu, Mulindwa n’abalala bangi. Era Wangi naye yali ''Muweesi'' nga Jajjawe Kiswiga nekitaawe Lwekana.
Nga Katongole akuze wamu nebagandabe abamu bayawukuna ku Kitaabwe Wangi nabamuleka e Kyankere ate bbo nebagenda basenga ku mitala Kyaninga, abalala nebeyongerayo nebasenga e Mabona. Kalibata ye yasenga ku lusozi Ngobya. Katongole ne bagandabe bonna baweesezanga ku ngyegoyego z’omugga Lusamule, oguyiwa amazzi mu Mugga omunene Mayanja.
Wangi bweyafa mutabaniwe Katongole yeyamusikira. Naye Katongole yali ayagala nnyo Kitawe era nga munganzi nnyo. Kale kitaawe bweyafa omwezi gwali gwa ggabogabo (nga mwetolovu era nga gumemuka ng’enjuba), era kulwo Katongole yagaana okulya emmere mukyalawe gyeyali amutegekedde akawungeezi olw’okukungubagira kitaawe. Era ekiro ekyo yasula kukyoto teyesogga bulili. Olw’okujjukiranga olunaku kitaawe Wangi lweyafirako yagamba nti, “Nze n’abaana bange wamu Nabasumba yange bonna tetujja kulyanga kyagulo nga omwezi gwa ggabogabo.” Era akalombolombo kano kekavirako abaana nabazzukulu ba Katongole okuyitibwa Abagabo. Naguno gujjwa Abagabo akalombolombo kano bakasaamu ekitiibwa.
'''OKUWEESA MU BUNYORO-KITALA:'''
Abaweesi (Blacksmith) omugaso gwamanyi nnyo mubyafaayo by’ Obukama bwa Bunyoro-Kitala wamu n’obwa Kabaka bwa Buganda. Omulimu gw’okuweesa guno Gwayamba nnyo okukulakulanya Bunyoro-Kitala muby’ obulimi, obusubuuzi, wamu neby’ amagye. Bunyoro-Kitala yakulakulana mangu ate nemanyika nnyo nga ensibuko yokuweesa n’okusanuusa ebyuma (metal working) mubitundu ebyetolodde enyanja Nalubaale. Kiswiga nabaanabe era nabantu bebatendekanga bebatambuzanga omulimu guno og’omugaso mu Bungoro-Kitalo.<ref>{{Cite book |last=Doyle |first=Shane |date=2011-12-08 |title=Winyi IV, Tito |url=https://doi.org/10.1093/acref/9780195301731.013.50217 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-530173-1}}</ref>
== Laba na bino ==
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Ekika ky'eMpindi|Ekika ky'E Mpindi]]
* [[Mpologoma Clan|Ekika ky'E Mpologoma]]
* [[Lugave Clan|Ekika ky'O Lugave]]
* [[Nvubu Clan|Ekika ky'E Nvubu]]
* [[Njovu Clan|Ekika ky'E Njovu]]
== Ebijjuliziddwamu ==
<references />
[[Category:Ebika by'Abaganda]]
[[Category:Buganda]]
tnnrmnqt9tt0pat7k4o7r256l5qs57q
73793
73789
2026-09-03T23:31:49Z
Mulemante
11684
/* ENSIBUKO Y’EKIKA KY’ENTE: */
73793
wikitext
text/x-wiki
== EKIKA KY’ENTE ''(COW CLAN)'': ==
Ekika ky’ Enter kye kimu ku [[:en:Clan|bika]] atanu mwebibiri (52 clans) ebisangaibwa mu [[:en:Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]]. Omukulu w’ekika Ky’ Ente ye Mutaka Katongole-Mugatta. Jajja we kika Katongole agambibwa nti yava mu [[:en:Bunyoro_kingdom|Bwakabaka / Obukama bwa Bunyoro-Kitara]]. Entebe y’Omutaka Katongole akulira ekika ky’ Ente esangibwa Mulema mu Buddu. <ref>{{Cite web |title=Nte History |url=https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104042/https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |url-status=dead }}</ref> Mulema kyalo ekisangibwa ku njegoyego y’ebugwanjuba y’enyanja Nalubaala (Lake Victoria).
Jjajja w’ekika ky’Ente owokuntiko Omutaka Katongole ava mu Bagabo b’e Mulema. Era kyekyo lwaki Katongole yeddira Nte Nkuggu (etalina mukira).
Ebikwata ku Kika ky’ Ente bingi era e Kika kino kirina emitindo gy’ Ente ezeddirwa bingi. Buli mutindo nabuli siga mu Kika birina obuzaale, ennono, wamu n’obulombolombo ebyawukana. Naye newnkubadde nga Ente ezeddirwa nyingi naye Omutaka Katongole - Mugatta ye Katikkiro we Kika ky’ Ente. Era buli mutindo guyita mu Katongole okweyunga kubika ebirala mu Bwakabaka bwa Buganda okutuuka eri Ssabasajja Kabaka, Ssabataka wa Buganda. Entegeka eno ab’ Ente okuba n’obukulembeze obumu kyatekebwawo Ssabasajja Ssekabaka Daudi Chwa II - anti yagamba nti “buli Nte esobola okuzala ginawayo”. Era Ssabasajja yali mutuufu enti Ente Enkuggu (etalina mukira) eyinza okuzaala Ente eya Kayinda, oba eya Busito, oba eya Lubombwe.
== AMASIGA / EMITINFIRO GY’ EKIKA KY’ ENTE: ==
Ekika ky’ Ente kirimu amasiga agamanyiddwa mu Butongole musanvu (7).<ref>{{Cite book |last=Baral |first=Gehanath |date=2023 |title=Fluid Therapy in Labor |url=https://doi.org/10.1007/978-981-19-6145-8_44 |last2=Singh |first2=Ekika |publisher=Springer Nature Singapore |isbn=978-981-19-6144-1 |location=Singapore |pages=621–631}}</ref>
Abantu bonna ebeddira Ente bakulemberwa Katongole-Mugatta (Omukulu ow'ekika ky'E Nte). Buli siga mu kika Ky ‘Ente lirina Omutaka era omukulu wesiga era ono yayunga esiga eri Katongole-Mugatta. Buli siga lirondoola obulombolombo n'empisa zaakyo.
== EMITINDIRO GY’EKIKA KY’ENTE: ==
Ekika ky'E Nte kirana emitindiro musanvu (7) nga gino gyegisinga okumanyika ennyo newankudde nga kirina n’emitindiro emilala mingi.
# '''Ente Enkuggu oba Enkunku''': Eno ye Nte ezalibwa [[:en:Cow|nga]] telina mukira. Abeddira Ente eno tebalya n Yama ya Nte talina mukira. Era tabalyanga kintu kyonna oba ettu erisibiddwa nga tekuli kaayi kayiseeko kuliwa ogwalibadde omukira.
# '''Ente ya Lubombwe''': Eno ye Nte efaananamu nga Entulege ku Ddiba lyayo.
# '''Ente ya Kaasa''': Eno ye Ente eriko ebbala eryeru ku mutwe.
# '''Ente y’ Obusito''': Eno ye Nte eddamu okuwaka oba okuweeka nga tewannayita nnaku mwenda nga emaze okuzaala. Abeddira Ente eno tebanywa mata gavudde munte eno.
# '''Ente ya Kayinda:''' Eno ye Nte erina omugongo omuddugavu oba Kawembawemba okuva ku mutwe okutuuka ku mukira.
# '''Ente y’ Ekiganja''': Eno ye Nte erina ekinuulo ekimu kiddugavu ekirala kyeru. <ref name=":1">{{Cite web |title=Nte |url=https://www.obutaka.com/en/clans/nte |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104041/https://www.obutaka.com/en/clans/nte |url-status=dead }}</ref>
# '''Ente e Mpuula''': ENo ye Nte ebeera neddiba eriringa ettosi.
Ssekabaka Daudi Chwa II yagatta abeddira Ente ez’emitindo gino gyonna mu Kika kimu eky’Ente nga kikulirwa Omutaka Katongole - Mugatta. Naye buli mutindo gulina amasiga gagwo ageetuukira ku Katongole. Era buli mutindo gulina era gukuuma obujajja, ennono wamu n’obulombolombo obwago.
== EBIKWATA KU KIKA KY’ENTER: ==
{| class="wikitable"
|+
! Ekika
! Obubaka
|-
| Ekika
| Nte
|-
| Akabiro
| Ŋŋaali
|-
| Omukulu w'Ekika (Omutaka).
| Katongole Muggata
|-
| Entebe y'Ekika (Obutaka)
| Mulema, [[Buddu]]
|-
| Omubala
|
# Wante talina kabi. Mbadde ngaleeta (amata), omusumba aganywedde.
# Ekyuma nkiridde, n'omukimba (omusaala) ngulidde.
# Bwembirya, bwembiwoza, binsanga mu ssasa. <ref name=":1" />
|}
== ENSIBUKO Y’EKIKA KY’ENTE: ==
Kigambibwa mubyafaayo nti omu kubasajja abwerekera Kabaka Kintu Kato ne Mugandawe Omukama Rukidi Isingoma (Wasswa) nga bajja munsi eno Jajja eyavaamu abantu abeddira Ente Enkuggu abali mu Buganda Kati yajja awerekera abalangira bano ababiri. Era kigamibibwa nti Kintu Kato ne Rukidi Isingoma bwebaava mu Abisiniya basooka kusisira mu Masaba (Mount Elgon - Elgonyi). Baali banonya ekitundu ekirimu obulamu wamu namatale amalungi. Anti omusajja eyawerekera ba Ssekabaka bano eyali ayitibwa Kiswiga yali Muweesi mukugu. Kintu Kato bweyatuuka mu Muwawa oluvanyuma gyetuuma Buganda, yayawukana ne mugandawe Rukidi Isingoma. Kintu yasigala mu Muwawa (Buganda), ate munne Rukidi Isingoma neyeyngerayo era nakkalira e Bunyoro. Abantu abalala Kintu ne Rukidi bebajja nabo beyawuzaamu, abantu abamu ne basigala ne Kabaka Kintu, ate abalala nebagenda ne Rukidi Wasswa eyalya Obukama bwa Bunyoro-Kitala. Abagenda n’Omukama Rukidi Wasswa mwemwali ne Jajja wekika ky’Ente Kiswiga.<ref>{{Cite book |date=2023-03-02 |title=Katikkiro, n. |url=https://doi.org/10.1093/oed/1122807463 |publisher=Oxford University Press}}</ref>
Rukidi Isingoma (Wasswa) nga atuuse e Bunyoro yakuba embugaye e Kibulala mu Singo, era Naalya Obukama bwa Bunyoro-Kitara nayitibwa Omukama Rukidi Chwamale Mwanga Winyi. Ono yeyafuuka Omukama Isingoma (Wasswa) Mugaga Rukidi eyatandika obukulembeze bwa Babito mu Bunyoro-Kitara.
Omukama Rukidi yawa musajjawe Kiswiga ettaka ku mutala Kyankere eriri mu Ssingo, anti Kiswiga yali ''Muweesi'' ate nga mu Ssingo mwalimu amayinja gebayitanga amatale nga mangi ddala. Kiswiga yeyawesezanga Omukama Rukidi amafumu, obwambe, nebintu ebirala. Kiswiga yakolanga ebintu bingi muno mwemwali; okukola amafumu, enkumbi, obwambe, okuweta obukomo bwabambejja ate nendege zabalangira. Ku Kyankere Kiswiga gyeyazalira abaana be bano; Lwekana, Bwebale, Kaweesi, Kagolo era nabalala bangi. Kiswiga bweyafa omwanawe Lwekana yeyamusikira.
Lwekana nga amaze okusikira kitaawe Kiswiga naye yatuula ku kyalo Kyankere nakkalira. Lwekana yazaala abaana bano abamanyikiddwa; Wangi, Kyumu, Kyamanywa n’abalala bangi. Lwekana bweyafa omwanawe Wangi n’amusikira. Wangi naye yatuula mu Singo era yazaala abaana be bano; Katongole, Lwekana, Njuki, Kitaka, Kalibata, Ddungu, Mulindwa n’abalala bangi. Era Wangi naye yali ''Muweesi'' nga Jajjawe Kiswiga nekitaawe Lwekana.
Nga Katongole akuze wamu nebagandabe abamu bayawukuna ku Kitaabwe Wangi nabamuleka e Kyankere ate bbo nebagenda basenga ku mitala Kyaninga, abalala nebeyongerayo nebasenga e Mabona. Kalibata ye yasenga ku lusozi Ngobya. Katongole ne bagandabe bonna baweesezanga ku ngyegoyego z’omugga Lusamule, oguyiwa amazzi mu Mugga omunene Mayanja.
Wangi bweyafa mutabaniwe Katongole yeyamusikira. Naye Katongole yali ayagala nnyo Kitawe era nga munganzi nnyo. Kale kitaawe bweyafa omwezi gwali gwa ggabogabo (nga mwetolovu era nga gumemuka ng’enjuba), era kulwo Katongole yagaana okulya emmere mukyalawe gyeyali amutegekedde akawungeezi olw’okukungubagira kitaawe. Era ekiro ekyo yasula kukyoto teyesogga bulili. Olw’okujjukiranga olunaku kitaawe Wangi lweyafirako yagamba nti, “Nze n’abaana bange wamu Nabasumba yange bonna tetujja kulyanga kyagulo nga omwezi gwa ggabogabo.” Era akalombolombo kano kekavirako abaana nabazzukulu ba Katongole okuyitibwa ABAGABO.
Era Katongole nabaanabe batandika enkola enkola eyokujjukiranga Wangi nabantu babwe abalala abaana nga babasibira ku mwezi gwe ggabogabo era wabangawo y'okutukuza emyoyo ate nokusabira abalala okufuna ebirungi, obugagga, amaka nebirala omuntu byeyabanga ayagala okwetuusaako. Okulaba kuno kwamalanga ennaku ssatu nga omwezi ogwegabogabo (omujuvu) tegunavaayo n'endala ssatu nga guvuddeyo. <ref name=":1" /> Naguno gujjwa Abagabo akalombolombo kano bakasaamu ekitiibwa.
== '''AB’ENTE N’OKUWEESA MU BUNYORO-KITARA:''' ==
Abaweesi (Blacksmith) omugaso gwamanyi nnyo mubyafaayo by’ Obukama bwa Bunyoro-Kitara wamu n’obwa Kabaka bwa Buganda. Omulimu gw’okuweesa guno Gwayamba nnyo okukulakulanya Bunyoro-Kitara muby’ obulimi, obusubuuzi, wamu neby’ amagye. Bunyoro-Kitara yakulakulana mangu ate nemanyika nnyo nga ensibuko yokuweesa n’okusanuusa ebyuma (metal working) mubitundu ebyetolodde enyanja Nalubaale. Kiswiga nabaanabe era nabantu bebatendekanga bebatambuzanga omulimu guno og’omugaso mu Bunyoro-Kitara.<ref>{{Cite book |last=Doyle |first=Shane |date=2011-12-08 |title=Winyi IV, Tito |url=https://doi.org/10.1093/acref/9780195301731.013.50217 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-530173-1}}</ref>
== KATONGOLE NABAANABE BAWANGANGUKA OKYVA E’BUNYORO: ==
Ebyafaayo bigamba nti Katongole ne muganda we Lukyamuzi baali balangira mu Bwakabaka bwa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] Kitara. Mukulu waabwe yali [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] (Kabaka) mu kiseera ekyo, gwe baayambako okutwala entebe mu ntalo z’obulangira nga bakola amafumu n’obusaale obw’omulembe ebyasukkuluma mu buddu obwo. <ref name=":1" />
Katongole yagwa mu mukwano noomu kubakyala b’ [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]]. Omukyala Ono lwali olwo nafuna olubuto. [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] bwe yakitegeera, yasunguwala nnyo n’alagira Katongole attibwe, wamu Namuli muntu eyali lusegere lwa Katongole omwali [[:en:Prince|Abalangira]] / [[:en:Princess|Abambejja]]. Katongole ne Lukyamuzi abaali bafulumye nga banoonya ''amayinja ga Matale'' (amayinja mwe baggya ebyuma okukola [[:en:Spear|amafumu]] [[:en:Princess|n'obusaale]] ) nga badda eka bategeezebwa ku busungu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|bw'Omukama]] n'ekiragiro ky'okutta Katongole. Lukyamuzi yali ku lusegere nnyo ne Katongole era yasalawo okubeera ku ludda lwe neyewaayo eri obukambwe n'okubonerezebwa kw'Omukama <ref name=":1" />
Ab’oluganda bano bombi baayolekera Obwakabaka bwa Buganda nga [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] oweebirubirirwa mu bwakaba obuto yayagala okusukuluma ku maanyi ga Bunyoro ng’ayita mu ntalo z’okuwamba ettaka. [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yabaaniriza n’abawa ettaka e Ssingo gye baasooka okusenga. Era baalondebwa okukola amafumu n’ebyuma ebirala ebikozesebwa mu ntalo. Okunonyezebwa n'omutango byasigala ku mitwe gyaabwe e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] kale nga balina okusenguka ennyo era nga balina kwekweka buli kiseera. Katongole yali akyali mu kweraliikirira n’okutya nti olunaku lumu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] ayinza okusindika abasajja bamunoonye n’ab’omu maka ge n’abatta. Olw’okutya kuno, baayongera okwolekera Obukiikaddyo mu buziba bwa [[:en:Buganda|Buganda]] gye baayingira ekibira ky’e Teero ne basulayo okumala ekiseera. Oluvannyuma lw’okuva e Teero, [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yawa Katongole n’ab’omu maka ge ettaka ku mugga okumpi ne Teero ku Lubalama [[:en:Lake_Nalubaale|lw’ennyanja Nalubaale]] ( [[:en:Lake_Victoria|Ennyanja Victoria]] ). Baayolekera e [[:en:Buddu|Buddu]] nga bwe banoonya ''Amatale'' (olwazi mwe bagyanga ebyuma). Baasenga e Bijja kati webayita Bikira gye baali basobola okuva okugenda nga boolekera embalama [[:en:Lake_Victoria|z’ennyanja Victoria]] emirundi mingi okunoonya Amatale. Amatale gasangibwa mu bungi okumpi n’emyalo ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Victoria]] mu kifo ekiyitibwa Mulema. <ref name=":1" />
Olw’okuba Katongole yali akaddiye, kyali kizibu okusitula amayinja okumala ebbanga eddene okutuuka e Bijja, kwe kusalawo ye ne batabani be okusenga e Mulema nga baleka Mutagubya ne Nakana okwetoloola Bijja. Mutagubya yakomekkerezza e Nkenge nga mu kiseera kino waliwo entebe ya Mutaba ow’Ekika ky’e Nte.
Katongole yaziikibwa e Mulema era ebyafaayo bigamba nti waliwo [[:en:Baobab_tree|omuti omunene ogwa baobab]] ogwamera mu maaso g’entaana ye era n’okutuusa kati guyimiridde. Ate era kigambibwa nti [[:en:Spear|effumu]] lya Katongole n'ensinjo (ekintu ekikozesebwa okusala ebyuma ebyokya) biziikibwa wansi w'omuti guno. Omuti guno gwakozesebwanga mu mikolo mingi egya Bagabo nga okujaguza omwezi omujjuvu. Mu kiseera kino, tewali muntu akakasa watuufu wali ntaana ya Katongole weyali. <ref name=":1" />
== Laba na bino ==
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Ekika ky'eMpindi|Ekika ky'E Mpindi]]
* [[Mpologoma Clan|Ekika ky'E Mpologoma]]
* [[Lugave Clan|Ekika ky'O Lugave]]
* [[Nvubu Clan|Ekika ky'E Nvubu]]
* [[Njovu Clan|Ekika ky'E Njovu]]
== Ebijjuliziddwamu ==
<references />
[[Category:Ebika by'Abaganda]]
[[Category:Buganda]]
j497bbc1ipztndlktdqb7o7uy1kmcxm
73800
73793
2026-09-03T23:48:54Z
Mulemante
11684
/* AMASIGA / EMITINFIRO GY’ EKIKA KY’ ENTE: */
73800
wikitext
text/x-wiki
== '''EKIKA KY’ENTE ''(COW CLAN)'':''' ==
Ekika ky’ Enter kye kimu ku [[:en:Clan|bika]] atanu mwebibiri (52 clans) ebisangaibwa mu [[:en:Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]]. Omukulu w’ekika Ky’ Ente ye Mutaka Katongole-Mugatta. Jajja we kika Katongole agambibwa nti yava mu [[:en:Bunyoro_kingdom|Bwakabaka / Obukama bwa Bunyoro-Kitara]]. Entebe y’Omutaka Katongole akulira ekika ky’ Ente esangibwa Mulema mu Buddu. <ref>{{Cite web |title=Nte History |url=https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104042/https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |url-status=dead }}</ref> Mulema kyalo ekisangibwa ku njegoyego y’ebugwanjuba y’enyanja Nalubaala (Lake Victoria).
Jjajja w’ekika ky’Ente owokuntiko Omutaka Katongole ava mu Bagabo b’e Mulema. Era kyekyo lwaki Katongole yeddira Nte Nkuggu (etalina mukira).
Ebikwata ku Kika ky’ Ente bingi era e Kika kino kirina emitindo gy’ Ente ezeddirwa bingi. Buli mutindo nabuli siga mu Kika birina obuzaale, ennono, wamu n’obulombolombo ebyawukana. Naye newnkubadde nga Ente ezeddirwa nyingi naye Omutaka Katongole - Mugatta ye Katikkiro we Kika ky’ Ente. Era buli mutindo guyita mu Katongole okweyunga kubika ebirala mu Bwakabaka bwa Buganda okutuuka eri Ssabasajja Kabaka, Ssabataka wa Buganda. Entegeka eno ab’ Ente okuba n’obukulembeze obumu kyatekebwawo Ssabasajja Ssekabaka Daudi Chwa II - anti yagamba nti “buli Nte esobola okuzala ginawayo”. Era Ssabasajja yali mutuufu enti Ente Enkuggu (etalina mukira) eyinza okuzaala Ente eya Kayinda, oba eya Busito, oba eya Lubombwe.
== '''AMASIGA / EMITINDIRO GY’ EKIKA KY’ ENTE:''' ==
Ekika ky’ Ente kirimu amasiga agamanyiddwa mu Butongole musanvu (7).<ref>{{Cite book |last=Baral |first=Gehanath |date=2023 |title=Fluid Therapy in Labor |url=https://doi.org/10.1007/978-981-19-6145-8_44 |last2=Singh |first2=Ekika |publisher=Springer Nature Singapore |isbn=978-981-19-6144-1 |location=Singapore |pages=621–631}}</ref>
Abantu bonna ebeddira Ente bakulemberwa Katongole-Mugatta (Omukulu ow'ekika ky'E Nte). Buli siga mu kika Ky ‘Ente lirina Omutaka era omukulu wesiga era ono yayunga esiga eri Katongole-Mugatta. Buli siga lirondoola obulombolombo n'empisa zaakyo.
Gano wamanga ge masiga mu kika ky’ Ente agasinga okumanyika ennyo newankudde nga ekika kirina n’emitindiro emilala mingi.
# '''Ente Enkuggu oba Enkunku''': Eno ye Nte ezalibwa [[:en:Cow|nga]] telina mukira. Abeddira Ente eno tebalya n Yama ya Nte talina mukira. Era tabalyanga kintu kyonna oba ettu erisibiddwa nga tekuli kaayi kayiseeko kuliwa ogwalibadde omukira.
# '''Ente ya Lubombwe''': Eno ye Nte efaananamu nga Entulege ku Ddiba lyayo.
# '''Ente ya Kaasa''': Eno ye Ente eriko ebbala eryeru ku mutwe.
# '''Ente y’ Obusito''': Eno ye Nte eddamu okuwaka oba okuweeka nga tewannayita nnaku mwenda nga emaze okuzaala. Abeddira Ente eno tebanywa mata gavudde munte eno.
# '''Ente ya Kayinda:''' Eno ye Nte erina omugongo omuddugavu oba Kawembawemba okuva ku mutwe okutuuka ku mukira.
# '''Ente y’ Ekiganja''': Eno ye Nte erina ekinuulo ekimu kiddugavu ekirala kyeru. <ref name=":1">{{Cite web |title=Nte |url=https://www.obutaka.com/en/clans/nte |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104041/https://www.obutaka.com/en/clans/nte |url-status=dead }}</ref>
# '''Ente e Mpuula''': ENo ye Nte ebeera neddiba eriringa ettosi.
Ssekabaka Daudi Chwa II yagatta abeddira Ente ez’emitindo gino gyonna mu Kika kimu eky’Ente nga kikulirwa Omutaka Katongole - Mugatta. Naye buli mutindo gulina amasiga gagwo ageetuukira ku Katongole. Era buli mutindo gulina era gukuuma obujajja, ennono wamu n’obulombolombo obwago.
== '''EBIKULU EBIKWATA KU KIKA KY’ENTE:''' ==
{| class="wikitable"
|+
! Ekika
! Obubaka
|-
| Ekika
| Nte
|-
| Akabiro
| Ŋŋaali
|-
| Omukulu w'Ekika (Omutaka).
| Katongole Muggata
|-
| Entebe y'Ekika (Obutaka)
| Mulema, [[Buddu]]
|-
| Omubala
|
# Wante talina kabi. Mbadde ngaleeta (amata), omusumba aganywedde.
# Ekyuma nkiridde, n'omukimba (omusaala) ngulidde.
# Bwembirya, bwembiwoza, binsanga mu ssasa. <ref name=":1" />
|}
== '''ENSIBUKO Y’EKIKA KY’ENTE:''' ==
Kigambibwa mubyafaayo nti omu kubasajja abwerekera Kabaka Kintu Kato ne Mugandawe Omukama Rukidi Isingoma (Wasswa) nga bajja munsi eno Jajja eyavaamu abantu abeddira Ente Enkuggu abali mu Buganda Kati yajja awerekera abalangira bano ababiri. Era kigamibibwa nti Kintu Kato ne Rukidi Isingoma bwebaava mu Abisiniya basooka kusisira mu Masaba (Mount Elgon - Elgonyi). Baali banonya ekitundu ekirimu obulamu wamu namatale amalungi. Anti omusajja eyawerekera ba Ssekabaka bano eyali ayitibwa Kiswiga yali Muweesi mukugu. Kintu Kato bweyatuuka mu Muwawa oluvanyuma gyetuuma Buganda, yayawukana ne mugandawe Rukidi Isingoma. Kintu yasigala mu Muwawa (Buganda), ate munne Rukidi Isingoma neyeyngerayo era nakkalira e Bunyoro. Abantu abalala Kintu ne Rukidi bebajja nabo beyawuzaamu, abantu abamu ne basigala ne Kabaka Kintu, ate abalala nebagenda ne Rukidi Wasswa eyalya Obukama bwa Bunyoro-Kitala. Abagenda n’Omukama Rukidi Wasswa mwemwali ne Jajja wekika ky’Ente Kiswiga.<ref>{{Cite book |date=2023-03-02 |title=Katikkiro, n. |url=https://doi.org/10.1093/oed/1122807463 |publisher=Oxford University Press}}</ref>
Rukidi Isingoma (Wasswa) nga atuuse e Bunyoro yakuba embugaye e Kibulala mu Singo, era Naalya Obukama bwa Bunyoro-Kitara nayitibwa Omukama Rukidi Chwamale Mwanga Winyi. Ono yeyafuuka Omukama Isingoma (Wasswa) Mugaga Rukidi eyatandika obukulembeze bwa Babito mu Bunyoro-Kitara.
Omukama Rukidi yawa musajjawe Kiswiga ettaka ku mutala Kyankere eriri mu Ssingo, anti Kiswiga yali ''Muweesi'' ate nga mu Ssingo mwalimu amayinja gebayitanga amatale nga mangi ddala. Kiswiga yeyawesezanga Omukama Rukidi amafumu, obwambe, nebintu ebirala. Kiswiga yakolanga ebintu bingi muno mwemwali; okukola amafumu, enkumbi, obwambe, okuweta obukomo bwabambejja ate nendege zabalangira. Ku Kyankere Kiswiga gyeyazalira abaana be bano; Lwekana, Bwebale, Kaweesi, Kagolo era nabalala bangi. Kiswiga bweyafa omwanawe Lwekana yeyamusikira.
Lwekana nga amaze okusikira kitaawe Kiswiga naye yatuula ku kyalo Kyankere nakkalira. Lwekana yazaala abaana bano abamanyikiddwa; Wangi, Kyumu, Kyamanywa n’abalala bangi. Lwekana bweyafa omwanawe Wangi n’amusikira. Wangi naye yatuula mu Singo era yazaala abaana be bano; Katongole, Lwekana, Njuki, Kitaka, Kalibata, Ddungu, Mulindwa n’abalala bangi. Era Wangi naye yali ''Muweesi'' nga Jajjawe Kiswiga nekitaawe Lwekana.
Nga Katongole akuze wamu nebagandabe abamu bayawukuna ku Kitaabwe Wangi nabamuleka e Kyankere ate bbo nebagenda basenga ku mitala Kyaninga, abalala nebeyongerayo nebasenga e Mabona. Kalibata ye yasenga ku lusozi Ngobya. Katongole ne bagandabe bonna baweesezanga ku ngyegoyego z’omugga Lusamule, oguyiwa amazzi mu Mugga omunene Mayanja.
Wangi bweyafa mutabaniwe Katongole yeyamusikira. Naye Katongole yali ayagala nnyo Kitawe era nga munganzi nnyo. Kale kitaawe bweyafa omwezi gwali gwa ggabogabo (nga mwetolovu era nga gumemuka ng’enjuba), era kulwo Katongole yagaana okulya emmere mukyalawe gyeyali amutegekedde akawungeezi olw’okukungubagira kitaawe. Era ekiro ekyo yasula kukyoto teyesogga bulili. Olw’okujjukiranga olunaku kitaawe Wangi lweyafirako yagamba nti, “Nze n’abaana bange wamu Nabasumba yange bonna tetujja kulyanga kyagulo nga omwezi gwa ggabogabo.” Era akalombolombo kano kekavirako abaana nabazzukulu ba Katongole okuyitibwa ABAGABO.
Era Katongole nabaanabe batandika enkola enkola eyokujjukiranga Wangi nabantu babwe abalala abaana nga babasibira ku mwezi gwe ggabogabo era wabangawo y'okutukuza emyoyo ate nokusabira abalala okufuna ebirungi, obugagga, amaka nebirala omuntu byeyabanga ayagala okwetuusaako. Emikolo gino gyamalanga ennaku ssatu nga omwezi ogwegabogabo (omujuvu) tegunavaayo n'endala ssatu nga guvuddeyo. <ref name=":1" /> Naguno gujjwa Abagabo akalombolombo kano bakasaamu ekitiibwa.
== '''AB’ENTE N’OKUWEESA MU BUNYORO-KITARA:''' ==
Abaweesi (Blacksmith) omugaso gwamanyi nnyo mubyafaayo by’ Obukama bwa Bunyoro-Kitara wamu n’obwa Kabaka bwa Buganda. Omulimu gw’okuweesa guno Gwayamba nnyo okukulakulanya Bunyoro-Kitara muby’ obulimi, obusubuuzi, wamu neby’ amagye. Bunyoro-Kitara yakulakulana mangu ate nemanyika nnyo nga ensibuko yokuweesa n’okusanuusa ebyuma (metal working) mubitundu ebyetolodde enyanja Nalubaale. Kiswiga nabaanabe era nabantu bebatendekanga bebatambuzanga omulimu guno og’omugaso mu Bunyoro-Kitara.<ref>{{Cite book |last=Doyle |first=Shane |date=2011-12-08 |title=Winyi IV, Tito |url=https://doi.org/10.1093/acref/9780195301731.013.50217 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-530173-1}}</ref>
== '''KATONGOLE N’ABAANABE BAWANGANGUKA OKUVA E’BUNYORO:''' ==
Ebyafaayo bigamba nti Katongole ne muganda we Lukyamuzi baali balangira mu Bwakabaka bwa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] Kitara. Mukulu waabwe yali [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] (Kabaka) mu kiseera ekyo, gwe baayambako okutwala entebe mu ntalo z’obulangira nga bakola amafumu n’obusaale obw’omulembe ebyasukkuluma mu buddu obwo. <ref name=":1" />
Katongole yagwa mu mukwano noomu kubakyala b’ [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]]. Omukyala Ono lwali olwo nafuna olubuto. [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] bwe yakitegeera, yasunguwala nnyo n’alagira Katongole attibwe, wamu Namuli muntu eyali lusegere lwa Katongole omwali [[:en:Prince|Abalangira]] / [[:en:Princess|Abambejja]]. Katongole ne Lukyamuzi abaali bafulumye nga banoonya ''amayinja ga Matale'' (amayinja mwe baggya ebyuma okukola [[:en:Spear|amafumu]] [[:en:Princess|n'obusaale]] ) nga badda eka bategeezebwa ku busungu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|bw'Omukama]] n'ekiragiro ky'okutta Katongole. Lukyamuzi yali ku lusegere nnyo ne Katongole era yasalawo okubeera ku ludda lwe neyewaayo eri obukambwe n'okubonerezebwa kw'Omukama <ref name=":1" />
Ab’oluganda bano bombi baayolekera Obwakabaka bwa Buganda nga [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] oweebirubirirwa mu bwakaba obuto yayagala okusukuluma ku maanyi ga Bunyoro ng’ayita mu ntalo z’okuwamba ettaka. [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yabaaniriza n’abawa ettaka e Ssingo gye baasooka okusenga. Era baalondebwa okukola amafumu n’ebyuma ebirala ebikozesebwa mu ntalo. Okunonyezebwa n'omutango byasigala ku mitwe gyaabwe e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] kale nga balina okusenguka ennyo era nga balina kwekweka buli kiseera. Katongole yali akyali mu kweraliikirira n’okutya nti olunaku lumu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] ayinza okusindika abasajja bamunoonye n’ab’omu maka ge n’abatta. Olw’okutya kuno, baayongera okwolekera Obukiikaddyo mu buziba bwa [[:en:Buganda|Buganda]] gye baayingira ekibira ky’e Teero ne basulayo okumala ekiseera. Oluvannyuma lw’okuva e Teero, [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yawa Katongole n’ab’omu maka ge ettaka ku mugga okumpi ne Teero ku Lubalama [[:en:Lake_Nalubaale|lw’ennyanja Nalubaale]] ( [[:en:Lake_Victoria|Ennyanja Victoria]] ). Baayolekera e [[:en:Buddu|Buddu]] nga bwe banoonya ''Amatale'' (olwazi mwe bagyanga ebyuma). Baasenga e Bijja kati webayita Bikira gye baali basobola okuva okugenda nga boolekera embalama [[:en:Lake_Victoria|z’ennyanja Victoria]] emirundi mingi okunoonya Amatale. Amatale gasangibwa mu bungi okumpi n’emyalo ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Victoria]] mu kifo ekiyitibwa Mulema. <ref name=":1" />
Olw’okuba Katongole yali akaddiye, kyali kizibu okusitula amayinja okumala ebbanga eddene okutuuka e Bijja, kwe kusalawo ye ne batabani be okusenga e Mulema nga baleka Mutagubya ne Nakana okwetoloola Bijja. Mutagubya yakomekkerezza e Nkenge nga mu kiseera kino waliwo entebe ya Mutaba ow’Ekika ky’e Nte.
Katongole yaziikibwa e Mulema era ebyafaayo bigamba nti waliwo [[:en:Baobab_tree|omuti omunene ogwa baobab]] ogwamera mu maaso g’entaana ye era n’okutuusa kati guyimiridde. Ate era kigambibwa nti [[:en:Spear|effumu]] lya Katongole n'ensinjo (ekintu ekikozesebwa okusala ebyuma ebyokya) biziikibwa wansi w'omuti guno. Omuti guno gwakozesebwanga mu mikolo mingi egya Bagabo nga okujaguza omwezi omujjuvu. Mu kiseera kino, tewali muntu akakasa watuufu wali ntaana ya Katongole weyali. <ref name=":1" />
== Laba na bino ==
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Ekika ky'eMpindi|Ekika ky'E Mpindi]]
* [[Mpologoma Clan|Ekika ky'E Mpologoma]]
* [[Lugave Clan|Ekika ky'O Lugave]]
* [[Nvubu Clan|Ekika ky'E Nvubu]]
* [[Njovu Clan|Ekika ky'E Njovu]]
== Ebijjuliziddwamu ==
<references />
[[Category:Ebika by'Abaganda]]
[[Category:Buganda]]
lgnqpz3iq25zmjesh5xsyufey4zt0yl
73803
73800
2026-09-04T00:35:17Z
Mulemante
11684
/* KATONGOLE N’ABAANABE BAWANGANGUKA OKUVA E’BUNYORO: */
73803
wikitext
text/x-wiki
== '''EKIKA KY’ENTE ''(COW CLAN)'':''' ==
Ekika ky’ Enter kye kimu ku [[:en:Clan|bika]] atanu mwebibiri (52 clans) ebisangaibwa mu [[:en:Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]]. Omukulu w’ekika Ky’ Ente ye Mutaka Katongole-Mugatta. Jajja we kika Katongole agambibwa nti yava mu [[:en:Bunyoro_kingdom|Bwakabaka / Obukama bwa Bunyoro-Kitara]]. Entebe y’Omutaka Katongole akulira ekika ky’ Ente esangibwa Mulema mu Buddu. <ref>{{Cite web |title=Nte History |url=https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104042/https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nte-history |url-status=dead }}</ref> Mulema kyalo ekisangibwa ku njegoyego y’ebugwanjuba y’enyanja Nalubaala (Lake Victoria).
Jjajja w’ekika ky’Ente owokuntiko Omutaka Katongole ava mu Bagabo b’e Mulema. Era kyekyo lwaki Katongole yeddira Nte Nkuggu (etalina mukira).
Ebikwata ku Kika ky’ Ente bingi era e Kika kino kirina emitindo gy’ Ente ezeddirwa bingi. Buli mutindo nabuli siga mu Kika birina obuzaale, ennono, wamu n’obulombolombo ebyawukana. Naye newnkubadde nga Ente ezeddirwa nyingi naye Omutaka Katongole - Mugatta ye Katikkiro we Kika ky’ Ente. Era buli mutindo guyita mu Katongole okweyunga kubika ebirala mu Bwakabaka bwa Buganda okutuuka eri Ssabasajja Kabaka, Ssabataka wa Buganda. Entegeka eno ab’ Ente okuba n’obukulembeze obumu kyatekebwawo Ssabasajja Ssekabaka Daudi Chwa II - anti yagamba nti “buli Nte esobola okuzala ginawayo”. Era Ssabasajja yali mutuufu enti Ente Enkuggu (etalina mukira) eyinza okuzaala Ente eya Kayinda, oba eya Busito, oba eya Lubombwe.
== '''AMASIGA / EMITINDIRO GY’ EKIKA KY’ ENTE:''' ==
Ekika ky’ Ente kirimu amasiga agamanyiddwa mu Butongole musanvu (7).<ref>{{Cite book |last=Baral |first=Gehanath |date=2023 |title=Fluid Therapy in Labor |url=https://doi.org/10.1007/978-981-19-6145-8_44 |last2=Singh |first2=Ekika |publisher=Springer Nature Singapore |isbn=978-981-19-6144-1 |location=Singapore |pages=621–631}}</ref>
Abantu bonna ebeddira Ente bakulemberwa Katongole-Mugatta (Omukulu ow'ekika ky'E Nte). Buli siga mu kika Ky ‘Ente lirina Omutaka era omukulu wesiga era ono yayunga esiga eri Katongole-Mugatta. Buli siga lirondoola obulombolombo n'empisa zaakyo.
Gano wamanga ge masiga mu kika ky’ Ente agasinga okumanyika ennyo newankudde nga ekika kirina n’emitindiro emilala mingi.
# '''Ente Enkuggu oba Enkunku''': Eno ye Nte ezalibwa [[:en:Cow|nga]] telina mukira. Abeddira Ente eno tebalya n Yama ya Nte talina mukira. Era tabalyanga kintu kyonna oba ettu erisibiddwa nga tekuli kaayi kayiseeko kuliwa ogwalibadde omukira.
# '''Ente ya Lubombwe''': Eno ye Nte efaananamu nga Entulege ku Ddiba lyayo.
# '''Ente ya Kaasa''': Eno ye Ente eriko ebbala eryeru ku mutwe.
# '''Ente y’ Obusito''': Eno ye Nte eddamu okuwaka oba okuweeka nga tewannayita nnaku mwenda nga emaze okuzaala. Abeddira Ente eno tebanywa mata gavudde munte eno.
# '''Ente ya Kayinda:''' Eno ye Nte erina omugongo omuddugavu oba Kawembawemba okuva ku mutwe okutuuka ku mukira.
# '''Ente y’ Ekiganja''': Eno ye Nte erina ekinuulo ekimu kiddugavu ekirala kyeru. <ref name=":1">{{Cite web |title=Nte |url=https://www.obutaka.com/en/clans/nte |access-date=2024-02-13 |website=www.obutaka.com |archive-date=2024-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240213104041/https://www.obutaka.com/en/clans/nte |url-status=dead }}</ref>
# '''Ente e Mpuula''': ENo ye Nte ebeera neddiba eriringa ettosi.
Ssekabaka Daudi Chwa II yagatta abeddira Ente ez’emitindo gino gyonna mu Kika kimu eky’Ente nga kikulirwa Omutaka Katongole - Mugatta. Naye buli mutindo gulina amasiga gagwo ageetuukira ku Katongole. Era buli mutindo gulina era gukuuma obujajja, ennono wamu n’obulombolombo obwago.
== '''EBIKULU EBIKWATA KU KIKA KY’ENTE:''' ==
{| class="wikitable"
|+
! Ekika
! Obubaka
|-
| Ekika
| Nte
|-
| Akabiro
| Ŋŋaali
|-
| Omukulu w'Ekika (Omutaka).
| Katongole Muggata
|-
| Entebe y'Ekika (Obutaka)
| Mulema, [[Buddu]]
|-
| Omubala
|
# Wante talina kabi. Mbadde ngaleeta (amata), omusumba aganywedde.
# Ekyuma nkiridde, n'omukimba (omusaala) ngulidde.
# Bwembirya, bwembiwoza, binsanga mu ssasa. <ref name=":1" />
|}
== '''ENSIBUKO Y’EKIKA KY’ENTE:''' ==
Kigambibwa mubyafaayo nti omu kubasajja abwerekera Kabaka Kintu Kato ne Mugandawe Omukama Rukidi Isingoma (Wasswa) nga bajja munsi eno Jajja eyavaamu abantu abeddira Ente Enkuggu abali mu Buganda Kati yajja awerekera abalangira bano ababiri. Era kigamibibwa nti Kintu Kato ne Rukidi Isingoma bwebaava mu Abisiniya basooka kusisira mu Masaba (Mount Elgon - Elgonyi). Baali banonya ekitundu ekirimu obulamu wamu namatale amalungi. Anti omusajja eyawerekera ba Ssekabaka bano eyali ayitibwa Kiswiga yali Muweesi mukugu. Kintu Kato bweyatuuka mu Muwawa oluvanyuma gyetuuma Buganda, yayawukana ne mugandawe Rukidi Isingoma. Kintu yasigala mu Muwawa (Buganda), ate munne Rukidi Isingoma neyeyngerayo era nakkalira e Bunyoro. Abantu abalala Kintu ne Rukidi bebajja nabo beyawuzaamu, abantu abamu ne basigala ne Kabaka Kintu, ate abalala nebagenda ne Rukidi Wasswa eyalya Obukama bwa Bunyoro-Kitala. Abagenda n’Omukama Rukidi Wasswa mwemwali ne Jajja wekika ky’Ente Kiswiga.<ref>{{Cite book |date=2023-03-02 |title=Katikkiro, n. |url=https://doi.org/10.1093/oed/1122807463 |publisher=Oxford University Press}}</ref>
Rukidi Isingoma (Wasswa) nga atuuse e Bunyoro yakuba embugaye e Kibulala mu Singo, era Naalya Obukama bwa Bunyoro-Kitara nayitibwa Omukama Rukidi Chwamale Mwanga Winyi. Ono yeyafuuka Omukama Isingoma (Wasswa) Mugaga Rukidi eyatandika obukulembeze bwa Babito mu Bunyoro-Kitara.
Omukama Rukidi yawa musajjawe Kiswiga ettaka ku mutala Kyankere eriri mu Ssingo, anti Kiswiga yali ''Muweesi'' ate nga mu Ssingo mwalimu amayinja gebayitanga amatale nga mangi ddala. Kiswiga yeyawesezanga Omukama Rukidi amafumu, obwambe, nebintu ebirala. Kiswiga yakolanga ebintu bingi muno mwemwali; okukola amafumu, enkumbi, obwambe, okuweta obukomo bwabambejja ate nendege zabalangira. Ku Kyankere Kiswiga gyeyazalira abaana be bano; Lwekana, Bwebale, Kaweesi, Kagolo era nabalala bangi. Kiswiga bweyafa omwanawe Lwekana yeyamusikira.
Lwekana nga amaze okusikira kitaawe Kiswiga naye yatuula ku kyalo Kyankere nakkalira. Lwekana yazaala abaana bano abamanyikiddwa; Wangi, Kyumu, Kyamanywa n’abalala bangi. Lwekana bweyafa omwanawe Wangi n’amusikira. Wangi naye yatuula mu Singo era yazaala abaana be bano; Katongole, Lwekana, Njuki, Kitaka, Kalibata, Ddungu, Mulindwa n’abalala bangi. Era Wangi naye yali ''Muweesi'' nga Jajjawe Kiswiga nekitaawe Lwekana.
Nga Katongole akuze wamu nebagandabe abamu bayawukuna ku Kitaabwe Wangi nabamuleka e Kyankere ate bbo nebagenda basenga ku mitala Kyaninga, abalala nebeyongerayo nebasenga e Mabona. Kalibata ye yasenga ku lusozi Ngobya. Katongole ne bagandabe bonna baweesezanga ku ngyegoyego z’omugga Lusamule, oguyiwa amazzi mu Mugga omunene Mayanja.
Wangi bweyafa mutabaniwe Katongole yeyamusikira. Naye Katongole yali ayagala nnyo Kitawe era nga munganzi nnyo. Kale kitaawe bweyafa omwezi gwali gwa ggabogabo (nga mwetolovu era nga gumemuka ng’enjuba), era kulwo Katongole yagaana okulya emmere mukyalawe gyeyali amutegekedde akawungeezi olw’okukungubagira kitaawe. Era ekiro ekyo yasula kukyoto teyesogga bulili. Olw’okujjukiranga olunaku kitaawe Wangi lweyafirako yagamba nti, “Nze n’abaana bange wamu Nabasumba yange bonna tetujja kulyanga kyagulo nga omwezi gwa ggabogabo.” Era akalombolombo kano kekavirako abaana nabazzukulu ba Katongole okuyitibwa ABAGABO.
Era Katongole nabaanabe batandika enkola enkola eyokujjukiranga Wangi nabantu babwe abalala abaana nga babasibira ku mwezi gwe ggabogabo era wabangawo y'okutukuza emyoyo ate nokusabira abalala okufuna ebirungi, obugagga, amaka nebirala omuntu byeyabanga ayagala okwetuusaako. Emikolo gino gyamalanga ennaku ssatu nga omwezi ogwegabogabo (omujuvu) tegunavaayo n'endala ssatu nga guvuddeyo. <ref name=":1" /> Naguno gujjwa Abagabo akalombolombo kano bakasaamu ekitiibwa.
== '''AB’ENTE N’OKUWEESA MU BUNYORO-KITARA:''' ==
Abaweesi (Blacksmith) omugaso gwamanyi nnyo mubyafaayo by’ Obukama bwa Bunyoro-Kitara wamu n’obwa Kabaka bwa Buganda. Omulimu gw’okuweesa guno Gwayamba nnyo okukulakulanya Bunyoro-Kitara muby’ obulimi, obusubuuzi, wamu neby’ amagye. Bunyoro-Kitara yakulakulana mangu ate nemanyika nnyo nga ensibuko yokuweesa n’okusanuusa ebyuma (metal working) mubitundu ebyetolodde enyanja Nalubaale. Kiswiga nabaanabe era nabantu bebatendekanga bebatambuzanga omulimu guno og’omugaso mu Bunyoro-Kitara.<ref>{{Cite book |last=Doyle |first=Shane |date=2011-12-08 |title=Winyi IV, Tito |url=https://doi.org/10.1093/acref/9780195301731.013.50217 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-530173-1}}</ref>
Kigambibwa nti Kiswiga nabaanabe wamu nabaweesi beyalungamya mu mulimu guno bakola kinene okuyamba Rukidi Isingoma (Wasswa) okulwana era n’okufuuka Omubito (Omukulembeze) mu Bunyoro-Kitara. Anti Katongole neebanne balina amagezi agasukuluma mukuyiya era n’okusanuusa ebyuma okuva mu mayinja (Amatale). Bakoleranga Rukidi Isingoma ebyokulwanyisa ate n’okutendeka egyelye mukokozesa eby’okulwanyisa bino. Mubyokulwanyisa byebakolnga mwe mwali amafumu, engabo, obusaale, emitego, embazzi nebirala. Essassa lya Katongole lyali mu Singo ku mugga Lusamule okumpi ne Kibulala. Omugga Lusamule mutono naye guyiwa amazi gagwo mu mugga omunene Mayanja. Bali balina okubeera okumpi namazi, anti okuweesa bali beetaaga amayinja ate n’amazi ag’okuwoza ate n’okuyoyota byebabanga bawesezza. Omulimu omulala Oglala omukukutivu eri Katongole nabaanabe kwekulunda ente.
== '''KATONGOLE N’ABAANABE BAWANGANGUKA OKUVA E’BUNYORO:''' ==
Olwali olwo nga ente mukiraro kya Katongole ezaala enyanja nga telina mukira. Ente bwetutyo yali terabwangako mukiralo kyonna era Katongole yamutiisa nnyo. Ente eno etalina mukira yali erabika bubi nnyo era ng’ebeera yetoloddwa ensowera. Abaana ba Katongole ente eno nga tebaagala kugitunulako oba kugitwala kutale kugirunda nante ndala. Katongole ente eno teyagyagala nakatono era yagamba abaanabe nti, “Ente eno nebwerikula tewabanga n’omu annywa amata gaayo oba okulya ennyama yaayo. Bwatyo Katongole nafuula Ente etalina mukira ey’omuziro era akabonero kaabwe akabawula kubantu abalala n’okutusa kati.
Naguno gujjwa bazzukulu ba Katongole Abagabo be Mulema tebalya nnyama y’ensolo yonna ezaalibwa nga terina mukira. Nebweliba tooke ona gonja emissa nelitayisayo mpumumpu Abagabo tebalirya. Era akalombolombo kano kagenda nekitundu erisibiddwa nerikunguyira nga teririna kaayi kasoolobyeko, anti nalyo Abagabo ebiriimu tebalirya.
Enti eyo etalina mukira ng’ezzaliddwa yasomba bangi okujja okugyerabirako. Naye mwabo mwemwali nebatayagaliza Katongole. Omu kwabo yali mulaguzi w’ Omukama wa Bunyoro-Kitara. Bweyawulira ekyagudde mukiraro kya Katongole nagamba Omukama nti toddamu kunywa mata gava wa Katongole anti bwonaganywa oba kweletera ebizibu. Era yasalako Katongole ebigambo bingi ebyamukyayisa Omukama wa Bunyoro.
Ebyafaayo ebinyumizibwa ebirala bigamba nti Katongole ne muganda we Lukyamuzi baali balangira mu Bwakabaka bwa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] Kitara. Mukulu waabwe yali [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] (Kabaka) mu kiseera ekyo, gwe baayambako okutwala entebe mu ntalo z’obulangira nga bakola amafumu n’obusaale obw’omulembe ebyasukkuluma mu buddu obwo. <ref name=":1" />
Katongole yagwa mu mukwano noomu kubakyala b’ [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]]. Omukyala Ono lwali olwo nafuna olubuto. [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] bwe yakitegeera, yasunguwala nnyo n’alagira Katongole attibwe, wamu Namuli muntu eyali lusegere lwa Katongole omwali [[:en:Prince|Abalangira]] / [[:en:Princess|Abambejja]]. Katongole ne Lukyamuzi abaali bafulumye nga banoonya ''amayinja ga Matale'' (amayinja mwe baggya ebyuma okukola [[:en:Spear|amafumu]] [[:en:Princess|n'obusaale]] ) nga badda eka bategeezebwa ku busungu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|bw'Omukama]] n'ekiragiro ky'okutta Katongole. Lukyamuzi yali ku lusegere nnyo ne Katongole era yasalawo okubeera ku ludda lwe neyewaayo eri obukambwe n'okubonerezebwa kw'Omukama <ref name=":1" />
Ab’oluganda bano bombi baayolekera Obwakabaka bwa Buganda nga [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] oweebirubirirwa mu bwakaba obuto yayagala okusukuluma ku maanyi ga Bunyoro ng’ayita mu ntalo z’okuwamba ettaka. [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yabaaniriza n’abawa ettaka e Ssingo gye baasooka okusenga. Era baalondebwa okukola amafumu n’ebyuma ebirala ebikozesebwa mu ntalo. Okunonyezebwa n'omutango byasigala ku mitwe gyaabwe e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] kale nga balina okusenguka ennyo era nga balina kwekweka buli kiseera. Katongole yali akyali mu kweraliikirira n’okutya nti olunaku lumu [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama]] ayinza okusindika abasajja bamunoonye n’ab’omu maka ge n’abatta. Olw’okutya kuno, baayongera okwolekera Obukiikaddyo mu buziba bwa [[:en:Buganda|Buganda]] gye baayingira ekibira ky’e Teero ne basulayo okumala ekiseera. Oluvannyuma lw’okuva e Teero, [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] yawa Katongole n’ab’omu maka ge ettaka ku mugga okumpi ne Teero ku Lubalama [[:en:Lake_Nalubaale|lw’ennyanja Nalubaale]] ( [[:en:Lake_Victoria|Ennyanja Victoria]] ). Baayolekera e [[:en:Buddu|Buddu]] nga bwe banoonya ''Amatale'' (olwazi mwe bagyanga ebyuma). Baasenga e Bijja kati webayita Bikira gye baali basobola okuva okugenda nga boolekera embalama [[:en:Lake_Victoria|z’ennyanja Victoria]] emirundi mingi okunoonya Amatale. Amatale gasangibwa mu bungi okumpi n’emyalo ku [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Victoria]] mu kifo ekiyitibwa Mulema. <ref name=":1" />
Olw’okuba Katongole yali akaddiye, kyali kizibu okusitula amayinja okumala ebbanga eddene okutuuka e Bijja, kwe kusalawo ye ne batabani be okusenga e Mulema nga baleka Mutagubya ne Nakana okwetoloola Bijja. Mutagubya yakomekkerezza e Nkenge nga mu kiseera kino waliwo entebe ya Mutaba ow’Ekika ky’e Nte.
Katongole yaziikibwa e Mulema era ebyafaayo bigamba nti waliwo [[:en:Baobab_tree|omuti omunene ogwa baobab]] ogwamera mu maaso g’entaana ye era n’okutuusa kati guyimiridde. Ate era kigambibwa nti [[:en:Spear|effumu]] lya Katongole n'ensinjo (ekintu ekikozesebwa okusala ebyuma ebyokya) biziikibwa wansi w'omuti guno. Omuti guno gwakozesebwanga mu mikolo mingi egya Bagabo nga okujaguza omwezi omujjuvu. Mu kiseera kino, tewali muntu akakasa watuufu wali ntaana ya Katongole weyali. <ref name=":1" />
== Laba na bino ==
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Ekika ky'eMpindi|Ekika ky'E Mpindi]]
* [[Mpologoma Clan|Ekika ky'E Mpologoma]]
* [[Lugave Clan|Ekika ky'O Lugave]]
* [[Nvubu Clan|Ekika ky'E Nvubu]]
* [[Njovu Clan|Ekika ky'E Njovu]]
== Ebijjuliziddwamu ==
<references />
[[Category:Ebika by'Abaganda]]
[[Category:Buganda]]
7qbn4nyxvl6t1o18wvzdutzzedky8b1
Josephine Anenih, omuwandiisi w’ebitabo
0
12719
73811
70428
2026-09-04T04:42:01Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73811
wikitext
text/x-wiki
'''Iyom Josephine Anenih''' (yazaalibwa 6 Ogwomusanvu 1948) <ref>{{Cite web |date=Nov 11, 2016 |title=ANENIH, Barr Josephine Nwogo |url=https://blerf.org/index.php/biography/anenih-josephine-nwogo/ |access-date=Sep 8, 2020 |archive-date=October 6, 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006153730/https://blerf.org/index.php/biography/anenih-josephine-nwogo/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=Apr 4, 2010 |title=Dad flogged me the day a visitor gave me a coin at Xmas – Josephine Anenih |url=https://news2.onlinenigeria.com/news/general/4938-dad-flogged-me-the-day-a-visitor-gave-me-a-coin-at-xmas-–-josephine-anenih.html |access-date=Sep 8, 2020 |website=onlinenigeria}}</ref> munnabyabufuzi [[Nigeria|Omunigeria]] eyalondebwa okubeera Minisita w'ensonga z'abakyala nga 6 Ogwokuna 2010 akola nga Pulezidenti [[:en:Goodluck_Jonathan|Goodluck Jonathan]] bwe yalangirira kabineti ye empya. <ref name="tday0407">{{Cite web |date=7 April 2010 |title=Ministers - the Profiles |url=http://allafrica.com/stories/201004070116.html |access-date=2010-04-14 |website=ThisDay}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Yazaalibwa mu [[:en:Sokoto_(city)|Sokoto]] mu 1948, yasenguka nga ne kitaawe, omukozi wa gavumenti mu kitongole ky’emirimu, eyaweereza mu States ez'enjawulo mu [[Nigeria]] . Yazaalibwa mu maka g’Abakristaayo. Siniya yagimalira mu [[:en:Queen's_College,_Lagos|Queen’s College, Lagos]] . <ref>{{Cite web |last=Ayo-Lawal Gbenoba |title=I was so tiny in school that my friends served punishments on my behalf - Josephine Anenih, Former PDP Woman Leader |url=http://tribune.com.ng/sun/index.php/reminiscences/144-i-was-so-tiny-in-school-that-my-friends-served-punishments-on-my-behalf-josephine-anenih-former-pdp-woman-leader.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110724143300/http://tribune.com.ng/sun/index.php/reminiscences/144-i-was-so-tiny-in-school-that-my-friends-served-punishments-on-my-behalf-josephine-anenih-former-pdp-woman-leader.html |archive-date=2011-07-24 |access-date=2010-04-14 |website=Tribune}}</ref> Ng’asoma amateeka, yafuna diguli ya B.Ed, LLB, ne BL okuva mu [[:en:University_of_Ife|Yunivasite y’e Ife]] (1974/75) ne [[:en:University_of_Benin_(Nigeria)|Yunivasite y’e Benin]] .
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
2rry7unfxmssoxyh6f672onzvx4dbje
Josephine Anenih, munnabyabufuzi
0
12720
73810
70298
2026-09-04T04:42:00Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73810
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Iyom Josephine Anenih''' (yazaalibwa 6 Ogwomusanvu 1948) <ref>{{Cite web |date=Nov 11, 2016 |title=ANENIH, Barr Josephine Nwogo |url=https://blerf.org/index.php/biography/anenih-josephine-nwogo/ |access-date=Sep 8, 2020 |archive-date=October 6, 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006153730/https://blerf.org/index.php/biography/anenih-josephine-nwogo/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=Apr 4, 2010 |title=Dad flogged me the day a visitor gave me a coin at Xmas – Josephine Anenih |url=https://news2.onlinenigeria.com/news/general/4938-dad-flogged-me-the-day-a-visitor-gave-me-a-coin-at-xmas-–-josephine-anenih.html |access-date=Sep 8, 2020 |website=onlinenigeria}}</ref> munnabyabufuzi [[Nigeria|Omunigeria]] eyalondebwa okubeera Minisita w'ensonga z'abakyala nga 6 Ogwokuna 2010 akola nga Pulezidenti [[:en:Goodluck_Jonathan|Goodluck Jonathan]] bwe yalangirira kabineti ye empya. <ref name="tday0407">{{Cite web |date=7 April 2010 |title=Ministers - the Profiles |url=http://allafrica.com/stories/201004070116.html |access-date=2010-04-14 |website=ThisDay}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Yazaalibwa mu [[:en:Sokoto_(city)|Sokoto]] mu 1948, yasenguka nga ne kitaawe, omukozi wa gavumenti mu kitongole ky’emirimu, eyaweereza mu States ez'enjawulo mu [[Nigeria]] . Yazaalibwa mu maka g’Abakristaayo. Siniya yagimalira mu [[:en:Queen's_College,_Lagos|Queen’s College, Lagos]] . <ref>{{Cite web |last=Ayo-Lawal Gbenoba |title=I was so tiny in school that my friends served punishments on my behalf - Josephine Anenih, Former PDP Woman Leader |url=http://tribune.com.ng/sun/index.php/reminiscences/144-i-was-so-tiny-in-school-that-my-friends-served-punishments-on-my-behalf-josephine-anenih-former-pdp-woman-leader.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110724143300/http://tribune.com.ng/sun/index.php/reminiscences/144-i-was-so-tiny-in-school-that-my-friends-served-punishments-on-my-behalf-josephine-anenih-former-pdp-woman-leader.html |archive-date=2011-07-24 |access-date=2010-04-14 |website=Tribune}}</ref> Ng’asoma amateeka, yafuna diguli ya B.Ed, LLB, ne BL okuva mu [[:en:University_of_Ife|Yunivasite y’e Ife]] (1974/75) ne [[:en:University_of_Benin_(Nigeria)|Yunivasite y’e Benin]] .
Bba, [[:en:Tony_Anenih|Tony Anenih]] (1933–2018) yalondebwa okubeera Minisita w’ebyemirimu mu 1999 mu kabineti ya Pulezidenti [[:en:Olusegun_Obasanjo|Olusegun Obasanjo]] eyasooka. <ref>{{Cite web |title=Profiles of ministerial nominees |url=http://www.peoplesdaily-online.com/index.php/polity/politics-today/64-politics-today/11742-profiles-of-ministerial-nominees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210616043254/http://www.peoplesdaily-online.com/index.php/polity/politics-today/64-politics-today/11742-profiles-of-ministerial-nominees |archive-date=2021-06-16 |access-date=2010-04-14 |website=Peoples Daily}}</ref>
Yali ssentebe w’ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala okuva mu 1994 okutuuka mu 2000, era ye yali omukulembeze w’abakyala mu ggwanga eyasooka mu kibiina kya [[:en:People's_Democratic_Party_(Nigeria)|People’s Democratic Party]] (PDP) okuva mu 1999 okutuuka mu 2005. <ref name="tday0407"/> Mu Gwokuna 2002, yagamba nti okussa mu nkola enkola y’amateeka eya [[:en:Sharia|Sharia]] mu [[:en:Kano_State|ssaza ly’e Kano]] kwatumbula eddembe ly’abakyala nga bwe kiragiddwa Obusiraamu. <ref>{{Cite web |date=23 April 2002 |title=Josephine Anenih Commends Sharia in Kano State |url=http://allafrica.com/stories/200204230471.html |access-date=2010-04-14 |website=Daily Trust}}</ref> Yali muwabuzi wa Pulezidenti Obasanjo ow'enjawulo ku nsonga z'abakyala okutuusa mu 2006. <ref>{{Cite web |last=Ademola Adeyemo |date=28 March 2010 |title=New Ministers - Would They Perform Miracles? |url=http://allafrica.com/stories/201003290076.html |access-date=2010-04-14 |website=ThisDay}}</ref>
Y’omu ku baatandikawo ekibiina kya'bakyala ki ''Women Foundation Nigeria (WFN)'', ekiyamba abakyala b’e Nigeria mu kuwaanyisiganya endowooza ku nsonga z’abakyala mu nsi yonna n’okuyamba okutumbula abakyala mu byobufuzi. Mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kulonda kw’ekikula ky’abantu ne Ssemateeka ka (Gender Electoral and Constitutional Memoranda Committee), akagenderera okussa endowooza z’abakyala mu mateeka g’ebyokulonda n’ennongoosereza mu Nigeria. <ref>{{Cite web |title=Expert Profiles |url=http://www.iknowpolitics.org/en/node/486 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100226151824/http://www.iknowpolitics.org/en/node/486 |archive-date=2010-02-26 |access-date=2010-04-14 |publisher=The International Knowledge Network of Women in Politics}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
hno8ovixyikz5uy9zod9qxurv5mzv5j
Kayogera Yona
0
12966
73812
69589
2026-09-04T05:13:09Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73812
wikitext
text/x-wiki
'''Kayogera Yona''' (yazaalibwa 14 Omwezigwokuna, 1984) Munauganda musomesa era munnabyabufuzi . Ye mubaka wa Palaamenti mu ssaza ly'a Busiki North County, [[Namutumba (disitulikit)|Disitulikiti y'e Namutumba]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu (2021–2026). <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkhTRkpmTFUwZmgyTGZGVUNUOWJxRWc9PSIsInZhbHVlIjoiQ081MjVwRVRVOWJ3MG9Gd3MvMml3Zz09IiwibWFjIjoiZjg1MjhlNjEwZTMwZmQzOWUzNDE4MGQ4ZTU0OTAyYmUzMzEyMTI1M2RhNDgyNDExZTQ3MGE4MmFhN2ViOGEwNSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-22 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> Ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky'ebyobufuzi mu Uganda ekiri mu buyinza . <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2020-08-14 |title=Creation of more counties draws mixed responses |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/creation-of-more-counties-draws-mixed-responses-1915756 |access-date=2025-11-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu Palaamenti, mmemba ku kakiiko k’ensonga z’ebweru, akakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’akakiiko akakola ku mikisa egy’enkanankana . <ref name=":1">{{Cite web |title=Committee on Foreign Affairs – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-foreign-affairs/ |access-date=2025-11-22 |website=parliamentwatch.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Equal Opportunities – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-equal-opportunities/ |access-date=2025-11-22 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Yona alina satifikeeti yo kusomesa ey’omutendera ogwokusatu. <ref>{{Cite web |last=Kakembo |first=Muhammad |date=2024-07-03 |title=How educated are Uganda's MPs? Find out now |url=https://observer.ug/news/how-educated-are-uganda-s-mps-find-out-now/ |access-date=2025-11-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-07-07 |title=The Highs and Lows of Education Among Uganda's MPs - See Shocking List! |url=https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |access-date=2025-11-22 |website=The Standard News (Uganda) |language=en |archive-date=2025-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251128152038/https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |url-status=dead }}</ref>
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
Kayogera Yona yalondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] ng’akiikirira e Ssaza lya Busiki mubukiika kono ,mu 2021 gye yawangula n’obululu 5,069 <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-07-07 |title=The Highs and Lows of Education Among Uganda's MPs - See Shocking List! |url=https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |access-date=2025-11-22 |website=The Standard News (Uganda) |language=en |archive-date=2025-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251128152038/https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |url-status=dead }}</ref> n’adda mu bigere bya Asupasa Isiko Wilson Mpongo eyali omubaka wa Palaamenti ku ssaza lye limu mu Palaamenti ya Uganda ey’ekkumi (2011–2016). <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-07-07 |title=The Highs and Lows of Education Among Uganda's MPs - See Shocking List! |url=https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |access-date=2025-11-22 |website=The Standard News (Uganda) |language=en |archive-date=2025-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251128152038/https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Namutumba demands another constituency |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/namutumba-demands-another-constituency-1868834 |access-date=2025-11-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> Aweereza ku bukiiko bwa palaamenti obuwerako, omuli akakiiko k’ensonga z’ebweru, [[:en:Committee_on_Equal_Opportunities_(Uganda)|akakiiko akavunaanyizibwa ku mikisa egy’enkanankana]], n’akakiiko k’eddembe ly’obuntu. <ref name=":1"/>
Mu kamyufu ka [[National Resistance Movement]] (NRM) aka 2025, Yona yawangulwa Isiko Mpongo kamyufu ka Bukiika kono e' Busiki. <ref>{{Cite web |date=2025-07-18 |title=NRM decides 2025: News wrap from party primaries across Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nrm-decides-2025-news-wrap-from-party-primaries-across-uganda-5121224 |access-date=2025-11-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Namutumba (disitulikit)|Disitulikiti y’e Namutumba]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
5lsx8jth4plnkt3uh4grwxzi8w41qpd
Olusozi Namirembe
0
13090
73816
72411
2026-09-04T07:35:29Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73816
wikitext
text/x-wiki
'''Namirembe''' lusozi mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu era ekisinga obunene ekya [[:en:Uganda|Uganda]]. Era linnya lya bulijjo eriweebwa abawala mu bika [[:en:Baganda|by’Abaganda]] ebiwerako. <ref>{{Cite web |title=Namirembe Hill – Things to See & Do {{!}} Buganda Tourism |url=http://www.bugandatourism.com/cities/kampala/namirembe-hill.html |access-date=2021-05-19 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M. B. |date=April 1980 |title=Munger Africana Library Notes: Luganda names, clans and totems |journal=California Institute of Technology |volume=0047-8350}}</ref> Namirembe kiva mu kigambo ky'Oluganda "mirembe" ekitegeeza ''emirembe'' . <ref>{{Cite book |last=Barlas |first=Robert |date=2000 |title=Uganda |url=https://archive.org/details/ugandaba00barl |publisher=Marshall Cavendish |isbn=0-7614-0981-5 |location=New York |pages=[https://archive.org/details/ugandaba00barl/page/86 86] |oclc=41299243}}</ref> Namirembe avvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti ''Emirembe mu bujjuvu''. <ref>{{Cite web |last=Merschat |first=Stephen R. |title=Who's Your Baby? Over 112,000 Baby Names and Meanings |url=http://babynames.merschat.com/name-meaning.cgi?bn_key=45915 |access-date=2021-05-19 |website=babynames.merschat.com |archive-date=2021-05-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210519103151/http://babynames.merschat.com/name-meaning.cgi?bn_key=45915 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=8 August 2014 |title=Namirembe Hill {{!}} Uganda Travel Guide |url=http://www.ugandatravelguide.com/namirembe.html |access-date=2021-05-19 |language=en-US}}</ref> Enfumo zigamba nti olusozi luno lwali kifo we bakuŋŋaaniranga okujaguza emirembe oba obuwanguzi mu lutalo. <ref>{{Cite journal |last=Crabtree |first=W A |date=1914 |title=The languages of Uganda protectorate |url=https://www.jstor.org/stable/pdf/716185.pdf |journal=Journal of the Royal African Society |volume=13 |issue=50 |pages=152–166 |jstor=716185}}</ref>
== Ekifo ==
Namirembe asalagana ne [[:en:Makerere|Makerere]] mu bukiikakkono-bwabuvanjuba, [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] mu buvanjuba, [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]] mu bukiikaddyo-bwabuvanjuba, [[:en:Lubaga|Lubaga]] mu bukiikaddyo-bwabugwanjuba, [[:en:Lungujja|Lungujja]] mu bugwanjuba, [[:en:Kasubi_Tombs|Amasiro ge Kasubi]] mu bukiikakkono-bwabugwanjuba, ne [[:en:Mean_sea_level|Naakulabye]] mu bukiikakkono. Obuwanvu, ku luguudo, okuva mu kitundu ky’abasuubuzi ekiri wakati mu Kampala okutuuka e Namirembe luli nga 4 kilometres (2 mi) . Ensengeka z'olusozi Namirembe ziri 0°18'54"N, 32°33'34"E (Latitude:0.315000; Longitude:32.559444). Olusozi Namirembe lulina obuwanvu bwa fuuti 4,134 (1,260 m) waggulu w’obugulumivu bw’ennyanja . <ref name="ElevR">{{Cite web |last=Uganda Travel Guide |date=August 2020 |title=About Namirembe Hill, Kampala City, Uganda |url=http://www.ugandatravelguide.com/namirembe.html |access-date=13 August 2021 |website=Uganda Travel Guide}}</ref>
== Lutikko ya Pawulo Omutukuvu Namirembe ==
[[File:NAMIREMBE_CATHEDRAL._side_view.jpg|thumb|Lutikko e Namirembe]]
Olusozi Namirembe lwe lubadde ekifo ekikulu [[:en:Anglican|Abakulisitaayo]] mwebasinziza mu [[:en:Buganda|Buganda]] okuva Omulabirizi Alfred Tucker lwe yatandikawo ofiisi z’Obulabirizi [[:en:Diocese_of_Eastern_Equatorial_Africa|bwa Eastern Equatorial Africa]] mu 1890. <ref>{{Cite book |last=Kampala (Uganda). City Council. |title=Kampala city handbook. |publisher=Published by Gava Associated Services |lccn=2008346872 |oclc=231694517}}</ref>
Namirembe we wali Lutikko ya [[:en:Namirembe_Cathedral|Pawulo Omutukuvu, Namirembe]] . Kino kye kyali ekifo ekikulu eky’okusinzizaamu [[:en:Anglican_Church|Ekkanisa ya Uganda]] mu Uganda okuva lwe yamalirizibwa okuzimbibwa mu 1919 okutuusa mu myaka gya 1960 Lutikko lwe yafuuka ekitebe ky’Obulabirizi bw’e Namirembe. Mu kiseera ekyo, ekitebe ky’Ekkanisa [[:en:Church_of_Uganda|ya Uganda]] kyasengukira mu kkanisa ya All Saints e [[:en:Nakasero|Nakasero]] kyokka oluvannyuma ne kidda e Namirembe. [[:en:Anglicanism|Enzikiriza y’Abangereza]] y’eddiini esinga okukwatagana n’Obwakabaka [[:en:Kabaka_of_Buganda|bwa Buganda]] okuva entalo z’eddiini mu myaka gya 1890 lwe zaggwa. <ref name="UTG">{{Cite web |title=Profile And History of Namirembe Hill |url=http://www.ugandatravelguide.com/namirembe.html |access-date=21 June 2014 |publisher=Uganda Travel Guide (UTG)}}</ref> <ref name="12R">{{Cite web |last=Uganda Safaris Tours |date=August 2021 |title=Uganda's Oldest Cathedral: Namirembe Cathedral |url=https://www.ugandasafaristours.com/blog/ugandas-oldest-cathedral-namirembe-cathedral.html |access-date=13 August 2021 |website=Uganda Safaris Tours}}</ref>
== Okulambika okutwaliza awamu ==
Olusozi luno lulinnya 1,260 metres (4,130 ft) waggulu w’obugulumivu bw’ennyanja. Luliraanye [[:en:Mengo,_Uganda|olusozi Mengo]], ewasangibwa [[:en:Buganda|gavumenti ya Buganda]] . Ebyafaayo by’obusozi buno byombi bikwatagana, mu byenkula y'ensi, mu by’obufuzi ne mu ddiini. <ref name="UTG"/>
[[:en:Mengo_Hospital|Eddwaliro ly’e Mengo]] lirimu ebitanda 300, ddwaliro ly’abantu bonna nga lirina akakwate n’ekkanisa ya Uganda. Era limanyikiddwa nga [[:en:Namirembe_Hospital|eddwaliro lya Namirembe]] . Lye ddwaaliro eryasookera ddala mu Uganda era lyatandikibwawo [[:en:Albert_Ruskin_Cook|Albert Ruskin Cook]] mu gwokutaano 1897. <ref name="UTG"/>
Ku musingi gw’obukiikakkono bwobugwanjuba g’olusozi Namirembe kwe kusangibwa awaziikibwa ba Kabaka ba Buganda awamanyikiddwa nga Amasiro g’e Kasubi. Wano bakabaka ba Buganda abana abasembyeyo we baziikiddwa. <ref name="UTG"/>
[[:en:Bulange|Ekizimbe kya Bulange Complex]] kirimu ekizimbe kya Palamenti ya Buganda emanyikiddwa nga "Lukiiko", Ekizimbe kino kiri ku lusozi Namirembe, emitala w'olusozi Mengo. Olubiri lw'e Mengo ku lusozi Mengo luyungibwa ku Bulange Complex n'oluguudo olugolokofu, oluweza mayiro nga emu, oluyitibwa "Kabaka Anjagala Road" ("Kabaka Anjagala" mu Lungereza). Okwenkana n'ekitundu kye kkubo, oluguudo olugolokofu lusalagana n’oluguudo lwa Lubaga. Waliwo enkulungo abatambuze aba bulijjo gye bakozesa. Kyokka waliwo ekkubo eriyita mu nkulungo okuli ekikomera. Eryo likozesebwa Kabaka yekka ng’atambula wakati w’olubiri n’ekizimbe kya Paalamenti. Ennono egaana kabaka okwetooloola enkulungo. Alina okutambula butereevu ng’atambula wakati w’ebifo bino byombi. <ref name="UTG"/>
== Ebintu ebirala ebikwata ku nsonga eno ==
Ebifo ebirala bino wammanga eby’enjawulo biri ku lusozi Namirembe oba okumpi nalwo:
* Ekitebe ky'Essaza ly'Ekkanisa ya Uganda.
* Amaka ga Ssaabalabirizi w’Ekkanisa ya Uganda.
* Amaka g'Omulabirizi w'essaza ly'ekkanisa e Namirembe.
* [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School essomero]] lya gavumenti nga lya bawala n'abalenzi.
* Sanyu Babies Home – Ekifo ekirabirirwamu bamulekwa ekiddukanyizibwa [[:en:Non-governmental_organization|kyobwannakyewa]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
* [[:en:Lubaga_Division|Divizoni y'e Lubaga]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Buganda]]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Eddiini mu Buganda]]
4l5ml0bfcjupm91zr02mxuvc7k2z8j5
Roseline Konya
0
13196
73825
63459
2026-09-04T08:36:05Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73825
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Roseline Sonayee Konya''' [[Academic staff|munnabyanjigiriza]] era [[Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State. Pulofeesa mu [[Toxicology|by'obutwa]] [[Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[University of Port Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]] |archive-date=30 April 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160430071643/http://uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |url-status=dead }}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[Vanguard (Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[Rivers State Commissioner of Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]]<ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[The Guardian (Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[Executive Council of Rivers State|kabineti]] ya Gavana [[Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[Vanguard (Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 – via [[AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[Civil service commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927114551/https://litcaf.com/konya-roseline/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebyafaayo n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[Rivers State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[Nigerian Civil War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[Loughborough University]]. Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[Brunel University London|Brunel University, London]].
== Emirimu gye ==
Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[University of Port Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[Brunel University London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu:
* Ssentebe, Protocol Subcommittee of Convocation Committee(1990)
* Dayirekita, Kampuni ya Delta Rubber (1991–1993)<ref>{{Cite web |last=Babah |first=Chinedu |date=2017-03-02 |title=KONYA, Dr. (Mrs.) Roseline S |url=https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |access-date=2022-04-12 |website=Biographical Legacy and Research Foundation |language=en-US |archive-date=2022-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221020195838/https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |url-status=dead }}</ref>
* Kaminsona, Akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1993–1996)
* Ssentebe, akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1997–1999)
* Akulira ekitongole, Ekitongole ky’ebisolo n’obutonde bw’ensi (2001–2003)
* Mmemba, Olukiiko oluwabula ku by’ensoma, Institute of Petroleum Studies (IPS)
* Akwasaganya embeera z'abayizi, School of Graduate Studies
* Pioneer Provost, School of Graduate Studies
Mu mwaka gwa 2003, Konya yakuzibwa n’afuna ekifo kya Pulofeesa w’ebyobulamu by’ebisolo n’obutonde bw’ensi.
Ye ssentebe wa, Akakiiko ak’ekikugu akassa mu nkola Ebiteeso by’alipoota ya Gavumenti y’essaza ly’e Rivers ku nfuufu<ref>[https://punchng.com/rivers-govt-sets-up-committee-to-tackle-soot/ "Rivers govt sets up committee to tackle soot".] ''[[The Punch]]''. 17 May 2019. Retrieved 12 April 2022.</ref><ref>{{Cite web |last=Isangedighi |first=Iyanam |date=2019-05-18 |title=Rivers government sets up a technical committee to tackle soot |url=https://www.today.ng/news/nigeria/rivers-government-sets-technical-committee-tackle-soot-220992 |access-date=2022-04-12 |website=TODAY |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Yakubu |first=Okhumode H. |date=January 2018 |title=Particle (Soot) Pollution in Port Harcourt Rivers State, Nigeria—Double Air Pollution Burden? Understanding and Tackling Potential Environmental Public Health Impacts |journal=Environments |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=2 |doi=10.3390/environments5010002 |issn=2076-3298 |doi-access=free}}</ref>
== Engule ==
* Engule y’obukulembeze obw’ekitiibwa mu tekinologiya w’obutonde bw’ensi eyakolebwa ekibiina ky’abasuubuzi mu Bungereza nga basiima ebituukiddwaako ebirungi n’okumanyika mu bukulembeze mu 2004.
* Yayogerwako mu ngule ya WHO IS WHO for Excellence in Management Intelligence Special Merit Award mu Gwekkumi, 2008
* Merit Award okuva mu kibiina ky'abayizi aba Animal and Environmental Biology Students Association nga omusomesa asinga okubeera omulungi - Gwamwenda, 2010
* Engule y’akakiiko k’abakulu n’abakulira essomero lya Post Graduate School (CDPGS) mu Nigeria – Gwakkumineebiri 2012
== Obulamu ku bubwe ==
Roseline Konya yali yafumbirwa Barido Konya kati omugenzi,<ref name="Konya Roseline">{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927114551/https://litcaf.com/konya-roseline/ |url-status=dead }}</ref> gwe yazaalamu abaana basatu.<ref name="Konya Roseline"/>
Ye ssentebe w’olukiiko lw’aba Methodist Knights Council eyasooka mu– Port Harcourt Archdiocese; era omukazi eyasooka mu Methodist Knight mu masaza g'e Rivers ne Bayelsa.<ref>{{Cite web |last=Admin |title=Roseline Konya |url=https://www.uniport.edu.ng/files/123InaugurlProfKonya.pdf |access-date=1 September 2024 |website=UNIPORT.edu.ng |archive-date=1 September 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240901125052/https://www.uniport.edu.ng/files/123InaugurlProfKonya.pdf |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
ilmltxx2gd4dc6p0it9ddwhfhdlm2ks
User talk:Ssebuufu
3
15462
73798
73168
2026-09-03T23:44:12Z
MediaWiki message delivery
2616
/* Reminder: Starter Kit virtual meeting */ new section
73798
wikitext
text/x-wiki
== Invitation to try the Starter Kit Tool ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
As one of the active editors on this Wikipedia, you're invited by the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development Language Onboarding and Development] initiative to learn about the Starter Kit, try it out, and join a virtual meeting where you can ask questions about the tool.<br>
'''What the tool does'''<br>
The Starter Kit helps small or new Wikipedia contributors complete essential tasks, like importing infoboxes, tracking your wiki's growth and health metrics, and connecting with members of the broader Wikimedia community for technical guidance. Some features require certain user rights, but three of the six tasks are open to any autoconfirmed editor, so most active editors can get started right away.
'''Here's what we would like you to do:'''
* Read the manual for more detail on the tool and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit
* Access the Starter Kit tool: https://starterkit.toolforge.org/ and log in with your Wikimedia account to try it out.
* Sign up for one of three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours, where you can:
** Learn more about the tool.
** Ask questions and share your thoughts.
Thank you so much for using the tool, and we look forward to your attending the virtual meeting.
Best regards,
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 21:17, 11 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
== Reminder: Starter Kit Virtual Meeting ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
This is a friendly reminder to attend the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting.
Date and time: '''Today, Saturday, August 29th, 2026, 01:00–02:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here])
This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand.
If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_2:_Saturday_29_August_2026,_01:00_UTC
See you soon!
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 13:30, 28 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
== Reminder: Starter Kit virtual meeting ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
This is a friendly reminder to attend the third [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting.
Date and time: '''Saturday, September 5th, 2026, 05:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here])
Video call link: https://meet.google.com/eov-gbgn-rew
This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand.
If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_3:_Saturday_5_September_2026,_05:00_UTC
See you soon!
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 23:44, 3 Gwamwenda(Mutunda) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
qr9wj7or3rr1lkq9j7e9yhn31cgiiw4
73801
73798
2026-09-04T00:06:24Z
UOzurumba (WMF)
6217
/* Reminder: Starter Kit virtual meeting */
73801
wikitext
text/x-wiki
== Invitation to try the Starter Kit Tool ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
As one of the active editors on this Wikipedia, you're invited by the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development Language Onboarding and Development] initiative to learn about the Starter Kit, try it out, and join a virtual meeting where you can ask questions about the tool.<br>
'''What the tool does'''<br>
The Starter Kit helps small or new Wikipedia contributors complete essential tasks, like importing infoboxes, tracking your wiki's growth and health metrics, and connecting with members of the broader Wikimedia community for technical guidance. Some features require certain user rights, but three of the six tasks are open to any autoconfirmed editor, so most active editors can get started right away.
'''Here's what we would like you to do:'''
* Read the manual for more detail on the tool and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit
* Access the Starter Kit tool: https://starterkit.toolforge.org/ and log in with your Wikimedia account to try it out.
* Sign up for one of three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours, where you can:
** Learn more about the tool.
** Ask questions and share your thoughts.
Thank you so much for using the tool, and we look forward to your attending the virtual meeting.
Best regards,
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 21:17, 11 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
== Reminder: Starter Kit Virtual Meeting ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
This is a friendly reminder to attend the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting.
Date and time: '''Today, Saturday, August 29th, 2026, 01:00–02:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here])
This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand.
If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_2:_Saturday_29_August_2026,_01:00_UTC
See you soon!
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 13:30, 28 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
== Reminder: Starter Kit virtual meeting ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
This is a friendly reminder to attend the third [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting.
Date and time: '''Saturday, September 5th, 2026, 05:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1788584400 check your local time here])
Video call link: https://meet.google.com/eov-gbgn-rew
This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand.
If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_3:_Saturday_5_September_2026,_05:00_UTC
See you soon!
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 23:44, 3 Gwamwenda(Mutunda) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
di0o2uxpkp43qgjz7uv19psm09jva6t
User talk:NKINZIK MARIE
3
15463
73797
73171
2026-09-03T23:44:12Z
MediaWiki message delivery
2616
/* Reminder: Starter Kit virtual meeting */ new section
73797
wikitext
text/x-wiki
== Invitation to try the Starter Kit Tool ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
As one of the active editors on this Wikipedia, you're invited by the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development Language Onboarding and Development] initiative to learn about the Starter Kit, try it out, and join a virtual meeting where you can ask questions about the tool.<br>
'''What the tool does'''<br>
The Starter Kit helps small or new Wikipedia contributors complete essential tasks, like importing infoboxes, tracking your wiki's growth and health metrics, and connecting with members of the broader Wikimedia community for technical guidance. Some features require certain user rights, but three of the six tasks are open to any autoconfirmed editor, so most active editors can get started right away.
'''Here's what we would like you to do:'''
* Read the manual for more detail on the tool and the tasks you can perform: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit
* Access the Starter Kit tool: https://starterkit.toolforge.org/ and log in with your Wikimedia account to try it out.
* Sign up for one of three virtual meetings: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Office_hours, where you can:
** Learn more about the tool.
** Ask questions and share your thoughts.
Thank you so much for using the tool, and we look forward to your attending the virtual meeting.
Best regards,
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 21:17, 11 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
:Thank you so much [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 18:59, 17 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
== Reminder: Starter Kit Virtual Meeting ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
This is a friendly reminder to attend the [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting.
Date and time: '''Today, Saturday, August 29th, 2026, 01:00–02:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here])
This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand.
If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_2:_Saturday_29_August_2026,_01:00_UTC
See you soon!
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 13:30, 28 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
== Reminder: Starter Kit virtual meeting ==
<div lang="en" dir="ltr">
Greetings!
This is a friendly reminder to attend the third [https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit Starter Kit] virtual meeting.
Date and time: '''Saturday, September 5th, 2026, 05:00 UTC''' ([https://zonestamp.toolforge.org/1787965200 check your local time here])
Video call link: https://meet.google.com/eov-gbgn-rew
This is a casual session where you can learn more about the Starter Kit tool, ask any questions, and share your thoughts; no need to have tried the tool beforehand.
If you haven't signed up yet, you can do so here: https://www.mediawiki.org/wiki/Language_Onboarding_and_Development/Starter_kit/Office_hours#Session_3:_Saturday_5_September_2026,_05:00_UTC
See you soon!
</div>
<bdi lang="en" dir="ltr">[[User:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]]</bdi> 23:44, 3 Gwamwenda(Mutunda) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:UOzurumba (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:UOzurumba_(WMF)/sandbox/Invitation_to_try_the_Starter_Kit_Tool_message_list&oldid=30913073 -->
cvydftzmvty5mbkh1katxt4152mbdtn
Draft/Tondism Faith
0
15478
73806
72210
2026-09-04T01:29:05Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73806
wikitext
text/x-wiki
Tondism Faith (amanyiddwa nga Enzikiriza Y'obuwangwa N'ennono) enzikiriza y'obuwangwa ey'ominnandwa mu Uganda eyeegattira mu kuddamu okuzuukiza, okukuuma, n'okutegeka amateeka g'eddiini y'enono, okuweesa abajjajja, n'okukuuma obuwangwa bw'Abafirika.<ref name="ennono_8th">{{cite web |title=Tondism Faith Hosts 8th Annual Convention |url=https://ennono.com/tondism-faith-hosts-8th-annual-convention/ |website=Ennono |accessdate=2026-07-08}}</ref>
Enzikiriza eno ekulemberwa olukiiko olufuzi olw'oku ntikko wansi w'omukulembeze omukulu ayitibwa Ssaabakabona. Tondism erina amasabo, amasabo amakulu (cathedrals), n'ebifo eby'omuzizo mu bitundu eby'enjawulo mu Uganda.<ref name="watchdog_ankole">{{cite news |title=Tondism faith goes to Ankole, Sabakabona ordains 17 priests, baptizes followers |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20180831/46069/tondism-faith-goes-to-ankole-sabakabona-ordains-17-priests-baptizes-followers.html |work=Watchdog Uganda |date=August 31, 2018 |accessdate=2026-07-08}}</ref>
== Okukkiriza n'Empisa z'Enzikiriza ==
Tondism esinzira mu kukkiriza Katonda Omutonzi (ayitibwa "Tonda"oba "Ssewamala Musoke") n'okusaamu ekitibwa emizimu gya bajjajja n'emmandwa z'obuwangwa.<ref name="ennono_8th"/>
Emelemeza n'emikolo emikulu kuliko:
* "Okuweesa Abajjajja:" Okusaba n'emikolo egy'obuwangwa ebigenderera okugatta abakkiriza ku mizimu gya bajjajja babwe.
* "Okubatiza n'Okutuuza Bakabona:" Enzikiriza erina emikolo egitongole egy'okubatiza abakkiriza abapya n'okutuuza bakabona (priests) abalondebwa okuweereza mu masabo.<ref name="watchdog_ankole"/>
* "Lukiiko Olukulu Olw'amasekkati ga Mwaka:" Buli mwaka enzikiriza etegeka olukung'ana olukulu olwayitibwa Amada ga Ssewamala olubeeramu okusaba, okutikkira abaasiize, okusinza abajjajja, n'okwebaza n'amazina g'obuwangwa.<ref name="ennono_8th"/>
* Emikolo gya Bikujuko by'Obuwangwa: Enzikiriza etegeka emikolo nga Kampala Tuzze Cultural Festival okutumbula obuwangwa bw'Afirika mu bavubuka.<ref name="standard_tuzze">{{cite news |title=Tondism Faith to Host Kampala Tuzze Cultural Fest |url=https://thestandard.co.ug/2024/10/22/tondism-faith-to-host-kampala-tuzze-cultural-fest/ |work=The Standard |date=October 22, 2024 |accessdate=2026-07-08 |archive-date=2025-09-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250915055146/https://thestandard.co.ug/2024/10/22/tondism-faith-to-host-kampala-tuzze-cultural-fest/ |url-status=dead }}</ref>
== Obukulembeze n'Ebitongole ==
=== Ssaabakabona ===
Omukulembeze ow'oku ntikko mu by'ospirito n'obukulembeze bwa Tondism Faith ye Ssaabakabona Dr. Jjumba Lubowa Aligaweesa.<ref name="ennono_8th"/> Okuva lve yatukuzibwa n'okutikira mu kifo ky'obukulembeze, Ssaabakabona Jjumba afulumizza ebibiina n'utuli twe bitongole eby'enjawulo mu nzikiriza okuli eby'eby'enkanamakina, eby'emikolo gya lituluki, eby'amateeeka, n'eby'amawulire.<ref name="watchdog_5th">{{cite news |title=Tondism Faith: The High Priest 5th Consecration Anniversary |url=https://www.watchdoguganda.com/religion/20220616/138302/tondism-faith-the-high-priest-5th-consecration-anniversary.html |work=Watchdog Uganda |date=June 16, 2022 |accessdate=2026-07-08}}</ref>
=== Eby'Omesomo n'Empuliziganya ===
Enzikiriza erina Ogasi y'Eby'emikolo (Liturgical Office) eyigiriza abayekera obukabona n'empisa z'obuwangwa.<ref name="ennono_8th"/> Tondism ebadde mu kusaba ekitongole kya Uganda Communications Commission (UCC) okuwa olukusa olw'okuweereza ku leddiyo n'ttivi ya Ennono TV & Radio okusobola okutumbula n'okusomesa ddiini y'ennono mu ggwanga.<ref name="voice_ucc">{{cite news |title=Tondism faith leader Ssaabakabona Dr Jjumba asks UCC to expedite Ennono TV, Radio licenses |url=https://voiceuganda.com/2024/03/18/tondism-faith-leader-ssaabakabona-dr-jjumba-asks-ucc-to-expedite-ennono-tv-radio-licenses/ |work=Voice of Uganda |date=March 18, 2024 |accessdate=2026-07-08}}</ref>
== Eby'Omapolitiiki n'Eby'Omulembe ==
Obukulembeze bwa Tondism bujja mu mboozi ez'enjawulo ez'okutumbula emirembe mu ggwanga. Ssaabakabona Dr. Jjumba asaba abantu b'omu Uganda okukuuma emirembe mu biseera by'okulonda n'okussaamu ekitibwa mu nzikiriza y'obuwangwa y'Afirika.<ref name="voice_peace">{{cite news |title=Tondism faith leader Jjumba calls for peace ahead of elections, respect for African religion |url=https://voiceuganda.com/amp/2025/03/04/tondism-faith-leader-jjumba-calls-for-peace-ahead-of-elections-respect-for-african-religion/ |work=Voice of Uganda |date=March 4, 2025 |accessdate=2026-07-08}}</ref>
Enzikiriza eno era ekolagana n'ebifo eby'ebyafaayo mu Uganda, nga eby'oku Budhagali mu Busoga.<ref name="independent_budhagali">{{cite news |title=Budhagali’s burial site to become an attraction |url=https://www.independent.co.ug/budhagalis-burial-site-to-become-an-attraction/ |work=The Independent |date=January 5, 2020 |accessdate=2026-07-08}}</ref>
== Laba na bino ==
* [[Eddiini mu Uganda]]
* [[Obuwangwa bwa Buganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Emboozi ez'ebweru ==
* [https://ennono.com Omukutu Omutongole ogwa Ennono / Tondism Faith]
[[Category:Buganda]]
[[Category:Eddiini mu Buganda]]
lv0bbdxe8pintj0ssfnvbm94oklgjd3
User talk:Tumbuka Arch
3
15497
73808
69339
2026-09-04T04:16:05Z
~2026-48088-91
11712
/* county articles */ new section
73808
wikitext
text/x-wiki
{{Talk page}}
== Request to help import/ fix our templates, css, Lua and js issues ==
Hello there,
I am Kinenkey,
I request that you help us to import the missing extensions, libraries and modules so that it makes editing and translating easy from English to luganda. there are many necessary imports required from languages like Greek, Hebrews,and other languages that appear under categories just because they are missing within luganda wikipedia.
If there was a cash reward, that would have incentivised me to confront you. But for the sake of the community, please help import for us those missing items.
l have done some of these things on my localhost instance. I would be glad if only you could guide me on what to do rather than prevent progress of the community. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 06:18, 23 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
:Hi, please apply for regular adminship. I will be providing you with steps on importing required templates and modules when you become an admin. I can't directly import anything from another wiki, nor fix some broken CSS pages for now, as I am no longer a regular or an IA admin. I haven't renewed my rights lately, but may, just for the sake of fixing what's broken. [[user:Tumbuka Arch|<span style='color: #FFFFFF;background-color: #191970;'>'''''Tumbuka Arch'''''</span>]][[user talk:Tumbuka Arch|'''<span style='color: #B20000;background-color: #FFFFFF;'><sup>★</sup><sub>★</sub><sup>★</sup></span>''']] 08:18, 23 Gwamunaana(Muwakanya) 2026 (UTC)
== county articles ==
Hi do you speak Luganda? are you still active? why did you crewte so many articles on american counties? Thank [[Special:Contributions/~2026-48088-91|~2026-48088-91]] ([[User talk:~2026-48088-91|talk]]) 04:16, 4 Gwamwenda(Mutunda) 2026 (UTC)
43smdibp34l2rkjhug79gpwa5hkvm0v
Acan Joyce Okeny
0
15534
73788
73030
2026-09-03T22:53:35Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73788
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Acan Joyce Okeny''' [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi era munnasayansi era nga ye mubaka omukyala akiikirira abantu abaliko obulemu mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumineebbiri.<ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament of Uganda |url=http://parliament.nwtdemos.com/mps?page=35 |access-date=2026-06-19 |website=parliament.nwtdemos.com}}</ref><ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/ |access-date=2026-06-19 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-01 |title=MP Acan Joyce Okeny Salutes Workers, Demands Space for PWDs in all Catagories of Work |url=https://tayarinewsuganda.com/2026/05/01/4817/ |access-date=2026-06-19 |website=TAYARI NEWS UGANDA |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news |last=Mugabi |first=Sam Ibanda |date=2026-02-04 |title=Uganda: Disability MPs Elections - Joyce Can, Mpindi Bumali Lead As Minister Asamo Loses Seat |url=https://allafrica.com/stories/202602040210.html |access-date=2026-06-19 |work=Nile Post |language=en |archive-date=2026-06-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260620032335/https://allafrica.com/stories/202602040210.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Joyce Acan Okeny, incumbent Female MP for PWDs :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=410624 |access-date=2026-06-19 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-08-17 |title=Archives |url=https://voiceuganda.com/tag/hon-joyce-acan-okeny/ |access-date=2026-06-19 |website=The Voice Uganda |language=en-US}}</ref> Ono ye Minisita omubeezi ow’ekikula ky’abantu, abakozi n’okutumbula embeera z’abantu mu nsonga z’abantu abaliko obulemu mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminebbiri, oluvannyuma lw’okulondebwa Yoweri Kaguta Museveni era n’atwalibwa ng’asinga okukwatibwako naddala eri abantu abaliko obulemu mu Kampala.<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-08-02 |title=The Cabinet - State House Uganda |url=https://statehouse.go.ug/the-cabinet/ |access-date=2026-06-19 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2026-06-03 |title=Kampala PWDs Hail President Museveni For Appointing Hon Acan Joyce Okeny As Minister For Disability Affairs |url=https://tayarinewsuganda.com/2026/06/04/kampala-pwds-hail-president-museveni-for-appointing-hon-acan-joyce-okeny-as-minister-for-disability/ |access-date=2026-06-19 |website=TAYARI NEWS UGANDA |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-06-11 |title=Why Hon Acan Joyce Okeny Could be Uganda's Most Impactful Disability Minister |url=https://tayarinewsuganda.com/2026/06/11/why-hon-acan-joyce-okeny-could-be-ugandas-most-impactful-disability-minister/ |access-date=2026-06-19 |website=TAYARI NEWS UGANDA |language=en-US}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda n’obuyigirize ==
Alina diguli ey'okubiri mu by’okukwasaganya abakozi ne diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza by’abantu abakulu okuva mu [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]].<ref name=":3">{{Cite web |last=Bwanika |first=Elisha Z. |date=2020-08-13 |title=Former KCCA councillor Joyce Acan calls for equal opportunities as she is nominated for NRM Northern Uganda MP for PWDs |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200813/98631/former-kcca-councillor-joyce-acan-calls-for-equal-opportunities-as-she-is-nominated-for-nrm-northern-uganda-mp-for-pwds.html |access-date=2026-06-19 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Emirimu gye ==
Yalondeddwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] ku bwa minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’abantu (ku nsonga z'abaliko obulemu) mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumineebbiri.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Yasuubizza okukolagana n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku kubala emiwendo gy'abantu mu Uganda ekya Uganda Bureau of Statistics (UBOS) n’ekitongole kya National Information Technology Authority-Uganda (NITA-U) okuzimba enkola eno n’okuwagira okunoonyereza okukulemberwa PWD okumalawo ebiziyiza enkola. Nga minisita, yasuubiza okwewaayo okussa mu nkola n'okugoberera okutuusa ku bantu ebikozesebwa bya gavumenti eby'omutindo, entambula, ne ICT nga bigendereddwamu okunyweza pulogulaamu za z'amatendekero agasomesa Bizinensi, eby’ekikugu, eby’emikonoez'atuumibwa Business, Technical, Vocational Education and Training (BTVET) okusobozesa okutumbula emirimu.<ref name=":4">{{Cite web |date=2026-06-11 |title=Govt to fast-track national disability data system to curb high school dropout rates |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-fast-track-national-disability-data-system-to-curb-high-school-dropout-rates-5492276 |access-date=2026-06-19 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Joyce era yaweerezaako nga kansala mu kitongole ekivunaanyizibwa ku kibuga kya Uganda ekikulu ekya [[Kampala Capital City Authority]] (KCCA) olw’emikisa egy’enkanankana era y’asunsulwa ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] eky'Obukiikakkono bwa Uganda ng’omubaka wa Paalamenti PWDs.<ref name=":3" /> Alina okumanya n’obukugu mu kukulaakulanya n’okuddukanya ekitongole, abakozi n’okuddukanya pulojekiti, obukulembeze n’okufuga n’okubunyisa amawulire. Ono ali mu kakiiko ka Paalamenti akakwasaganya ensonga z'abaliko obulemu aka Uganda Parliamentary Forum for Persons with Disabilities.<ref name=":5">{{Cite web |date=2025-03-14 |title=Publicity Secretary (UPFPWDs) Profile - UPFPWDs |url=https://www.upfpwds.com/publicity-secretary-upfpwds-profile/ |access-date=2026-06-19 |language=en-US |archive-date=2026-06-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260619123124/https://www.upfpwds.com/publicity-secretary-upfpwds-profile/ |url-status=dead }}</ref>
Joyce yatandika olugendo lwe olw’ebyobufuzi ku nkomerero y’emyaka gya 1990, ng’aweereza ng’omukiise w’aba PWD ku lukiiko lw’ebibuga e Nakawa okuva mu 1998 okutuuka mu 2005. Mu 2006, yalondebwa mu KCCA ng’omukiise w’abantu abaliko obulemu (PWD), ekifo kye yaweerezaamu okumala emyaka 10 egya likodi okutuusa mu 2016. Mu 2015, yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti ow’omu Bukiikakkono ku kifo ky’abantu abaliko obulemu nga tannawangulwa William Nyokrach ayali mu ntebe n’obululu 30 bwokka.<ref name=":3" />
== Laba ne ==
* Robert Ssewagudde
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineebiri]]
* [[Saala Khenyo|Sarah Kanyike]]
* [[Misi Kabanda|Minsa Kabanda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=2yek3mHaKWM Okulondebwa kwa kabineti ku Lwokubiri: Aba PDWD Baaniriza Okulondebwa kwa Acan Joyce Okeny]
* [https://www.youtube.com/watch?v=--O0SsZPoP4 Hon Acan Joyce Okeny Aweze Okulwanirira Abantu Abaliko Obulemu Nga Akwata Ofiisi Nga Minisita.]
* [https://www.youtube.com/watch?v=SMgkbQEhAgc "Acan Joyce Okeny Awangudde Binene; Asigazza Ekifo kya PWD mu Palamenti n'obululu 602".]
* [https://odysee.com/@ubctvuganda:1/tuesday-cabinet-appointments-pdwds:e Okulondebwa kwa kabineti ku Lwokubiri: Aba PDWD Baaniriza Okulondebwa kwa Acan Joyce Okeny]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
lb3swkx4zsvw14fhp7z5csdvxdw3a6y
Mercy Faith Lakisa
0
15535
73813
73032
2026-09-04T06:15:16Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73813
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Mercy Faith Lakisa''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye mubaka omukyala akiikirira [[Alebtong District|Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Paalament,<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: 2026 polls: NRM, UPC share spoils in Lango |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/2026-polls-nrm-upc-share-spoils-in-lango-NV_226448_052026 |access-date=2026-05-27 |website=New Vision}}</ref> musawo w'amannyo, omukulembeze w'abavubuka mu Disitulikiti y'e Alebtong, era mumyuka wa Guild Pulezidenti wa [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] ow'omulundi ogwa 83.<ref>{{Cite web |date=2026-05-27 |title=New cabinet: Uganda's youngest and oldest ministers named |url=https://www.pulse.ug/story/new-cabinet-ugandas-youngest-and-oldest-ministers-named-2026052706211701169 |access-date=2026-05-27 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-12-30 |title=Chaos as Makerere alumni elect convocation leaders |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/chaos-as-makerere-alumni-elect-convocation-leaders-4070816 |access-date=2026-05-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yalondebwa ku bwaminisita w’ensonga z’abavubuka n’abaana mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumineebiri.<ref>{{Cite web |date=2026-05-27 |title=Lango celebrates four ministerial positions in new Cabinet |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lango-celebrates-four-ministerial-positions-in-new-cabinet-5475256 |access-date=2026-05-27 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Benjie |date=2026-05-27 |title=The 30 new faces in Museveni's 2026-2031 Cabinet |url=https://mbu.ug/2026/05/27/new-cabinet-reshuffle-uganda-2026/ |access-date=2026-05-27 |website=MBU |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-05-27 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2026-05-26 |title=News: Museveni reshuffles Cabinet, retains Alupo and Nabbanja |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-reshuffles-cabinet-retains-alupo-and-NV_234408_052026 |access-date=2026-05-27 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite news |last=Ainembabazi |first=Winnie |date=May 27, 2026 |title=Women dominate top tiers of new 2026–2031 cabinet lineup |url=https://pmldaily.com/news/2026/05/women-dominate-top-tiers-of-new-2026-2031-cabinet-lineup.html |access-date=27 May 2026 |work=pmldaily |pages=1}}</ref> Lakisa okulondebwa ku kifo ky'obwa Minisita kwamufuula minisita asinga obuto mu kabineeti ya Pulezidenti Yoweri Museveni empya mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumineebiri.<ref>{{Cite web |date=2026-05-27 |title=New cabinet: Uganda's youngest and oldest ministers named |url=https://www.pulse.ug/story/new-cabinet-ugandas-youngest-and-oldest-ministers-named-2026052706211701169 |access-date=2026-05-27 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Okulondebwa kwe ku bwaminisita kunywezezza okulabika kw’abakulembeze abato mu gavumenti, omuli n’okussaawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekito ekisobola okuyimirizaawo omugaso n'obusobozi bwa NRM mu by'obufuzi okumala ebbanga eddene.<ref>{{Cite web |title=President Museveni's new cabinet signals strategic youth empowerment |url=https://nilepost.co.ug/opinions/344666/president-musevenis-new-cabinet-signals-strategic-youth-empowerment |access-date=2026-05-27 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Yeesimbyewo ku kifo kya Guild President ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]], gye yakwata eky'okusatu n’obululu 1,567 wansi w’omubaka wa Independent eyeesigamye ku kibiina kya Democratic Party.<ref>{{Cite web |title=Makerere Back to Business After Guild Election Chaos |url=https://ugandaradionetwork.net/story/hooliganism-tramps-issues-as-fdcs-kato-wins-at-makerere-university |access-date=2026-05-27 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=Strikes, dialogue top Mak guild's agenda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/strikes-dialogue-top-mak-guild-s-agenda-1696022 |access-date=2026-05-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yaliko omumyuka wa Pulezidenti wa Guild ku Ssettendekero wa Makerere.<ref>{{Cite web |date=2026-01-27 |title=Press Statement: Makerere University Congratulates Former Staff and Students on Successful Election to Public Office |url=https://news.mak.ac.ug/2026/01/press-statement-makerere-university-congratulates-former-staff-and-students-on-successful-election-to-public-office/ |access-date=2026-05-27 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2026-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260513193212/https://news.mak.ac.ug/2026/01/press-statement-makerere-university-congratulates-former-staff-and-students-on-successful-election-to-public-office/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Balaam Barugahara]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipedia ==
* [https://x.com/MercyLakiskis Okusaasira Okukkiriza Lakisa] ku X
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://www.parliament.go.ug/page/cabinet-members-and-ministers-state Omukutu gwa baminisita ba kabineti ne baminisita ba Uganda]
* [https://www.parliament.go.ug/cabinet-ministers Omukutu gwa baminisita ba kabineti ba Uganda] <ref>{{Cite journal |last=Daniel |first=Oculu |date=10 June 2026 |title=Lango parliamentary group |url=ochuludanielsmith@gm.com |journal=LangoParliamentarygroup.go.ug |volume=10 |issue=5 |pages=10 |via=Danzelo}}</ref>
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Baminisita ba Uganda]]
ljubhrotkwaet92lebrqpr2402io7h2
Patrick Ogwang Obura
0
15536
73819
73033
2026-09-04T07:50:01Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
73819
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Patrick Ogwang Obura'''<ref>{{Cite web |title=Archive :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/archive.php?statusId=4&categoryId=9&keywordId=140848&authorOrUser=author&userType=0&voucherMatch==&locationId=488 |access-date=2026-06-06 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> Munnayuganda munnabyabufuzi era omubalirizi w'ebitabo eyalondebwa ku bw'omubaka wa Paalamenti ya Oyam ey'Obukiikaddyo mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineebiri wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |last=Emmanuel |first=Opeto |date=2026-05-16 |title=Patrick Ogwang Obura Sworn In as Oyam South MP, Unveils Five-Year Development Agenda |url=https://langonewsnetwork.com/2026/05/16/patrick-ogwang-obura-sworn-in-as-oyam-south-mp-unveils-five-year-development-agenda/ |access-date=2026-06-06 |website=Lango News Network}}</ref><ref>{{Cite web |last=Engola |first=Saidi |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: UPC's Atuku takes Oyam North as NRM's Obura gets Kwania South in MP contests |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/upcs-atuku-takes-oyam-north-as-nrms-obura-get-NV_226423_062026 |access-date=2026-06-06 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2026-01-20 |title=Queen Amolo petitions over error in name on ballot |url=https://www.independent.co.ug/queen-amolo-petitions-over-error-in-name-on-ballot/ |access-date=2026-06-06 |website=The Independent Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-02-26 |title=NRM aims for one million members in Lango Sub-region ahead of 2026 elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-aims-for-one-million-members-in-lango-sub-region-ahead-of-2026-elections-4942530 |access-date=2026-06-06 |website=Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-02-19 |title=UPC in trouble as Lango falls in love with NRM |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/upc-in-trouble-as-lango-falls-in-love-with-nrm-5365592 |access-date=2026-06-06 |website=Monitor}}</ref>
== Obuyigirize ==
Patrick alina diguli ey'okubiri mu by'enkolagana n'ensi yonna ne Diplomatic Studies okuva mu [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]].<ref>{{Cite web |title=OGWANG Patrick Obura |url=https://endowment.mak.ac.ug/app/alumni_viewer/512787/ |access-date=6 June 2026 |website=Makerere University Endowment Fund}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ogwang alayiziddwa nga omubaka akiikirira Oyam ey'Obukiikaddyo mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumineebiri.<ref>{{Cite web |last=Okwakol |first=Temiteo |date=2026-05-15 |title=Patrick Ogwang Obura Sworn in as MP Oyam South |url=https://patriots.co.ug/patrick-ogwang-obura-sworn-in-as-mp-oyam-south/ |access-date=2026-06-06 |website=The Patriot}}</ref> Mu kujaguza okulayira, yasiimibwa olw’okutumbula obumu n’enkulaakulana mu Oyam ey'Obukiikaddyo.<ref>{{Cite web |date=2026-05-16 |title=Patrick Ogwang Obura praised for promoting unity and development in Oyam South |url=https://www.radiocomnetu.org/shinefm/2026/05/16/3035/ |access-date=2026-06-06 |website=Shine FM}}</ref> Mu 2021, yavuganya ku kifo ky'omubaka waPaalamenti owa Oyam ey'Obukiikaddyo ng’omubaka wa Paalamenti kyokka n’awangulwa [[Betty Amongi]].<ref>{{Cite web |date=2025-11-06 |title=Who will replace Amongi in Oyam South? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-will-replace-amongi-in-oyam-south--5255150 |access-date=2026-06-06 |website=Monitor}}</ref>
Yalangirira nti ayagala okuweereza ng'omumyuka wa Sipiika wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumineebiri.<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-23 |title=Patrick Ogwang Obura emerges strong contender for Deputy Speaker role |url=https://www.radiocomnetu.org/shinefm/2026/05/23/3053/ |access-date=2026-06-06 |website=Shine FM}}</ref> Y'omu kubampagi luwaga b'ekibiina kya NRM.<ref name=":0" /> Patrick yalondeddwa nga Ssentebe omuggya ow’ekibiina kya paalamenti ekya Lango, gye yasuubiza okutumbula enkolagana wakati wa bammemba, okulwanirira enkola ezisitula ekitundu kya Lango, n’okulaba ng’ekibiina kino kisigala nga kirimu obuyinza mu kusalawo kw’eggwanga olw’obulungi bw’abantu b’e Lango.<ref>{{Cite web |last=Okwakol |first=Temiteo |date=2026-06-04 |title=New Energy: Oyam South MP Patrick Ogwang Obura elected new Chairperson of Lango parliamentary Group |url=https://patriots.co.ug/new-energy-oyam-south-mp-patrick-ogwang-obura-elected-new-chairperson-of-lango-parliamentary-group/ |access-date=2026-06-06 |website=The Patriot}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Okello |first=Baker |date=2026-06-04 |title=New MPs dominates Lango parliamentary group leadership in 12th parliament |url=https://langonewsnetwork.com/2026/06/04/new-mps-dominates-lango-parliamentary-group-leadership-in-12th-parliament/ |access-date=2026-06-06 |website=Lango News Network}}</ref> Obura yasikira eyali omubaka omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y’e Kole [[Judith Alyek]], eyali akubiriza olukiiko lwa Paalamenti olw’omulundi ogwa 11 (2021–2026).<ref name=":2">{{Cite web |last=Opio |first=Anthony |date=2026-06-05 |title=New Brooms at LPG: Can Ogwang Obura's Team Deliver for Lango? |url=https://dokolopost.com/new-brooms-at-lpg-can-ogwang-oburas-team-deliver-for-lango/ |access-date=2026-06-06 |website=Dokolo Post}}</ref><ref name=":1" /> Omumyuka wa Ssentebe w’ekibiina ekitaba ababaka ba Paalamenti aba Lango ekya Lango Parliamentary group eyalondeddwa ye mubaka wa Paalamenti omukyala owa [[Amolatar District|Disitulikiti y’e Amolatar]], Janet Auma Okao, eyafuna obululu 15 nga y’awangula omubaka wa Paalamenti owa Dokolo ey'Obukiikaddyo, Vincent Opito, eyafuna obululu 10.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Ekibiina kya Paalamenti ekya Lango kirimu ababaka 31 abakiikiridde ebitundu okwetoloola Disitulikiti yonna mu kitundu kino, omuli [[Oyam, Yuganda|Oyam]], [[Dokolo]], Kole, Lira, [[Alebtong]], [[Amolatar]], [[Apac]], Otuke, ne Kwania, omugatte awamu okutumbula enkulaakulana mu by’enfuna n’embeera z’abantu n’ebirungi by’ekitundu.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Patrick yasisinkana [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] mu maka g'obwa pulezidenti aga State House Nakasero nga 27 Ogwokuna 2026, nga beetegekera okulayira pulezidenti n’ababaka ba Paalamenti, ekiraga obumu n’okukuuma enkulaakulana y’eggwanga.<ref>{{Cite web |date=2026-04-27 |title=Patrick Ogwang Obura Meets President Museveni at State House |url=https://www.radiocomnetu.org/shinefm/2026/04/27/3022/ |access-date=2026-06-06 |website=Shine FM}}</ref> Ng'omubaka wa Paalamenti wa Oyam ey'Obukiikaddyo, yawa edowooza ye ku nkula y'embalirira ya sipiika n'agamba nti, "Tuzze okulaga obumu ne Bannayuganda nti ffe abavubuka tetusobola kutuula butunuzi ne tulaba Paalamenti ya Uganda erina omutindo n'ekitibwa ebibuusibwabuusibwa, abantu bagigyamu obwesige".<ref>{{Cite web |date=2026-06-02 |title=Speaker budget grows seven times over six years |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/speaker-budget-grows-seven-times-over-six-years-5481804 |access-date=2026-06-06 |website=Monitor}}</ref>
Mu mwaka gwa 2024, mu kiseera kya kampeyini, yaddaabiriza nnayikondo mu Ggombolola y'e Minakulu, eyali ekozesebwa abantu abasoba mu 4000 mu kitundu, okwongera ku nnayikondo endala nga 38 ezaddaabirizibwa Patrick Ogwang Obura, emiruka essatu n'amagomboloka attaano mu Konsityuwensi y'e Oyam ey'Obukiikaddyo, n’ekigendererwa eky’okutumbula okufuna amazzi amayonjo.<ref>{{Cite web |last=Eye |first=Whisper |date=2024-08-26 |title=4000 People smile as Oyam South MP aspirant Patrick Ogwang Obura repairs a borehole |url=https://whispereyenews.com/2024/08/26/4000-people-smile-as-oyam-south-mp-aspirant-patrick-ogwang-obura-repairs-a-borehole/ |access-date=2026-06-06 |website=Whisper Eye |archive-date=2026-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260606130846/https://whispereyenews.com/2024/08/26/4000-people-smile-as-oyam-south-mp-aspirant-patrick-ogwang-obura-repairs-a-borehole/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-30 |title=Gender-based violence rises in Oyam amid water shortages, teen pregnancies |url=https://www.radiocomnetu.org/shinefm/2025/09/30/2761/ |access-date=2026-06-06 |website=Shine FM}}</ref><ref>{{Cite web |last=Admin |date=2025-03-05 |title=Aweikwo Village in Oyam District Celebrates New Borehole Installation by MP Aspirant Patrick Ogwang Obura and Pioneer Evangelism Network Uganda |url=https://dokolopost.com/aweikwo-village-in-oyam-district-celebrates-new-borehole-installation-by-mp-aspirant-patrick-ogwang-obura-and-pioneer-evangelism-network-uganda/ |access-date=2026-06-06 |website=Dokolo Post}}</ref> Yasobola okunira abayizi 30 sikaala okuva mu kitundu ky’e Oyam ey'Obukiikaddyo okusoma mu amatendekero aga waggulu mu matendekero ag’enjawulo mu Uganda, nga kino kyaganyula nnyo abantu okuva mu bitundu by’e Loro, Minakulu, Myene, [[Kamdini]], Aber, n’ekitundu ekinene ekya Oyam.<ref>{{Cite web |date=2026-03-16 |title=Oyam South MP-Elect Patrick Ogwang Obura Secures Scholarships for 30 Students |url=https://langonewsnetwork.com/2026/03/16/oyam-south-mp-elect-patrick-ogwang-obura-secures-scholarships-for-30-students/ |access-date=2026-06-06 |website=Lango News Network}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineebiri]]
* [[Omuyimbi Eunice Otuko Apio|Eunice Apio Atuku]]
* [[Alum Sandra Ogwang Santa|Sandra Ogwang Santa]]
* [[Betty Amongi]]
* [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]]
* Disitulikiti y'e Kwania
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* X omuko gwa P [https://x.com/obura_hon atricka Ogwang Obura]
* [https://www.youtube.com/watch?v=jpM-PKly0PM Owek. Patrick Ogwang Obura avuganya ku kifo ky’okusitula bendera ya NRM ku kifo ky’omubaka wa Oyam South]
* [https://tndnewsuganda.com/2024/04/the-viewpoint-patrick-ogwang-oburas-ten-characteristics/ Endowooza: Engeri ekkumi eza Patrick Ogwang Obura.]
* [https://www.youtube.com/watch?v=b_Yk_fCbiGY Hon Patrick Ogwang Obura alondeddwa omubaka wa Palamenti Oyam South]
* [https://www.youtube.com/watch?v=h5suX0V7Kjs HON.PATRICK OGWANG OBURA __Eleman, Mr Drax Lizzy ne Pat Lee ( Vidiyo Entongole) 2025]
{{DEFAULTSORT:Obura, Patrick Ogwang}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abasomerako e Makerere University]]
6ybja5ta7my96wapktzm54i0c60b98a
Emre Aktaş, omuwandiisi w’ebitabo
0
15691
73786
2026-09-03T19:31:51Z
Bamjos
10880
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1366195656|Emre Aktaş]]"
73786
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox football biography|name=Emre Aktaş|fullname=Emre Aktaş|birth_date={{birth date and age|1986|9|23}}|birth_place=[[Bursa]], Turkey|height={{convert|1.86|m|ftin|0|abbr=on}}|position=[[Forward (association football)|Forward]]|currentclub=[[Orhangazispor]]|clubnumber=8|youthyears1=1999–2003|youthyears2=2003–2004|youthclubs1=Tofaş Spor|youthclubs2=[[İnegölspor]]|years1=2004–2005|years2=2005–2007|years3=2006–2007|years4=2007|years5=2008–2012|years6=2010–2011|years7=2012–2013|years8=2013|years9=2014|years10=2014–2015|years11=2015–2016|years12=2015–2016|years13=2016–2017|years14=2017|years15=2017|years16=2017–2018|years17=2018–|clubs1=[[İnegölspor]]|clubs2=[[Ankaraspor A.Ş.|Ankaraspor]]|clubs3=→ [[Keçiörengücü]] (loan)|clubs4=[[Malatyaspor]]|clubs5=[[Adanaspor]]|clubs6=→ [[Bucaspor]] (loan)|clubs7=[[Karşıyaka S.K.|Karşıyaka]]|clubs8=[[Polatlı Bugsaşspor|Bugsaşspor]]|clubs9=[[Tokatspor]]|clubs10=[[Batman Petrolspor]]|clubs11=[[Darıca Gençlerbirliği]]|clubs12=[[Diyarbakırspor]]|clubs13=[[İnegölspor]]|clubs14=[[Bursa Nilüfer S.A.Ş.|Karacabey Birlikspor]]|clubs15=[[Van Büyükşehir Belediyespor|Van BB]]|clubs16=Osmaniyespor FK|clubs17=[[Orhangazispor]]|caps1=40|caps2=14|caps3=24|caps4=6|caps5=71|caps6=8|caps7=11|caps8=8|caps9=13|caps10=5|caps11=17|caps12=19|caps13=10|caps14=0|caps15=12|caps16=12|caps17=2|goals1=11|goals2=2|goals3=8|goals4=0|goals5=25|goals6=0|goals7=0|goals8=0|goals9=4|goals10=0|goals11=5|goals12=7|goals13=0|goals14=0|goals15=2|goals16=1|goals17=0|totalcaps=|totalgoals=|nationalyears1=2004|nationalteam1=[[Turkey national under-18 football team|Turkey U18]]|nationalcaps1=15|nationalgoals1=3|medaltemplates=|club-update=5 February 2018}}
'''Emre Aktaş''' (A bí i ní ọjọ́ kẹtàlélógún oṣù kẹsàn-án ọdún 1986) jẹ́ agbábọ́ọ̀lù ọmọ ilẹ̀ Turkey tí ó ń gbá bọ́ọ̀lù gẹ́gẹ́ bí agbábọ́ọ̀lù iwájú fún Orhangazispor.. <ref>{{Cite web |title=EMRE AKTAŞ |url=http://www.tff.org/Default.aspx?pageId=526&kisiId=403702 |access-date=30 January 2011 |publisher=tff.org}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
[[Category:Abantu Abalamu]]
kcn6d97cv70ncqx19ma6iiuasuqzpc5
73787
73786
2026-09-03T19:32:17Z
Quinlan83
6593
Fix
73787
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox football biography|name=Emre Aktaş|fullname=Emre Aktaş|birth_date={{birth date and age|1986|9|23}}|birth_place=[[Bursa]], Turkey|height={{convert|1.86|m|ftin|0|abbr=on}}|position=[[Forward (association football)|Forward]]|currentclub=[[Orhangazispor]]|clubnumber=8|youthyears1=1999–2003|youthyears2=2003–2004|youthclubs1=Tofaş Spor|youthclubs2=[[İnegölspor]]|years1=2004–2005|years2=2005–2007|years3=2006–2007|years4=2007|years5=2008–2012|years6=2010–2011|years7=2012–2013|years8=2013|years9=2014|years10=2014–2015|years11=2015–2016|years12=2015–2016|years13=2016–2017|years14=2017|years15=2017|years16=2017–2018|years17=2018–|clubs1=[[İnegölspor]]|clubs2=[[Ankaraspor A.Ş.|Ankaraspor]]|clubs3=→ [[Keçiörengücü]] (loan)|clubs4=[[Malatyaspor]]|clubs5=[[Adanaspor]]|clubs6=→ [[Bucaspor]] (loan)|clubs7=[[Karşıyaka S.K.|Karşıyaka]]|clubs8=[[Polatlı Bugsaşspor|Bugsaşspor]]|clubs9=[[Tokatspor]]|clubs10=[[Batman Petrolspor]]|clubs11=[[Darıca Gençlerbirliği]]|clubs12=[[Diyarbakırspor]]|clubs13=[[İnegölspor]]|clubs14=[[Bursa Nilüfer S.A.Ş.|Karacabey Birlikspor]]|clubs15=[[Van Büyükşehir Belediyespor|Van BB]]|clubs16=Osmaniyespor FK|clubs17=[[Orhangazispor]]|caps1=40|caps2=14|caps3=24|caps4=6|caps5=71|caps6=8|caps7=11|caps8=8|caps9=13|caps10=5|caps11=17|caps12=19|caps13=10|caps14=0|caps15=12|caps16=12|caps17=2|goals1=11|goals2=2|goals3=8|goals4=0|goals5=25|goals6=0|goals7=0|goals8=0|goals9=4|goals10=0|goals11=5|goals12=7|goals13=0|goals14=0|goals15=2|goals16=1|goals17=0|totalcaps=|totalgoals=|nationalyears1=2004|nationalteam1=[[Turkey national under-18 football team|Turkey U18]]|nationalcaps1=15|nationalgoals1=3|medaltemplates=|club-update=5 February 2018}}
'''Emre Aktaş''' (A bí i ní ọjọ́ kẹtàlélógún oṣù kẹsàn-án ọdún 1986) jẹ́ agbábọ́ọ̀lù ọmọ ilẹ̀ Turkey tí ó ń gbá bọ́ọ̀lù gẹ́gẹ́ bí agbábọ́ọ̀lù iwájú fún Orhangazispor.. <ref>{{Cite web |title=EMRE AKTAŞ |url=http://www.tff.org/Default.aspx?pageId=526&kisiId=403702 |access-date=30 January 2011 |publisher=tff.org}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
[[Category:Abantu Abalamu]]
1wuyap4bgyio9k9z1mwslkt6g9kbziy
User talk:Viyowoyero-vya-Malaŵi
3
15692
73809
2026-09-04T04:30:18Z
Viyowoyero-vya-Malaŵi
11713
Created page with "Don't leave messages here! Instead, go to [[:tum:User talk:Viyowoyero-vya-Malaŵi]]."
73809
wikitext
text/x-wiki
Don't leave messages here! Instead, go to [[:tum:User talk:Viyowoyero-vya-Malaŵi]].
nb4l4zc2tsm5egh4vvryrjk2rc8223h