Wikipedia lnwiki https://ln.wikipedia.org/wiki/Lok%C3%A1s%C3%A1_ya_libos%C3%B3 MediaWiki 1.47.0-wmf.14 first-letter Média Spécial Discussion Utilisateur Discussion utilisateur Wikipedia Discussion Wikipedia Fichier Discussion fichier MediaWiki Discussion MediaWiki Modèle Discussion modèle Aide Discussion aide Catégorie Discussion catégorie TimedText TimedText talk Module Discussion module Event Event talk Pwantenwa (Engumba) 0 8395 135882 135816 2026-08-10T01:40:59Z InternetArchiveBot 10768 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 135882 wikitext text/x-wiki '''Pwantenwa''' ezalí engumba ya míbalé ya [[Kongó-Brazzaville]], nsima ya mbóka-mokonzi [[Brazzaville]], mpé étuka ya Kongó-Brazzaville kino 2004. libosó ya mbula oyo ezalaki étuka-mokonzi ya Kouilou. Ésîka nayé ézalí lombú [[Atlantíki]]. Pwantenwa ezali [[mbóka-mokonzi]] ékonomiki ya [[esé]] na yé mpé ezali na bato 715 334 (2007),<ref>[http://www.cnsee.org/index.php?option=com_content&view=article&id=135%3Apopdep&catid=43%3Aanalyse-rgph&Itemid=2 Official INSEC figures]</ref> == Loyéngé == Loyéngé ya Pwantenwa ezali tropically hot and humid. September and October experience somewhat less rainfall than the rest of the year. == Ekonzeli == Pointe-Noire is a commune divided into six urban districts (''arrondissements''): * [[Patrice Emery Lumumba district]], the oldest area. It is the administrative and commercial centre. * [[Mvou-Mvou district|Mvou-Mvou]] * [[Tié-Tié district|Tié-Tié]], the most populous area * [[Loandjili district]] * [[Mongo-Pokou district]] * [[Ngoyo district]] == Lisolo == Pointe Noire's (Black Point) name originated from [[Portuguese navigators]] who saw a block of black rocks on the headland in 1484. From then on, Pointe Noire, called Ponta Negra, became a maritime reference, and then a small fishing village from 1883, after the French signed a treaty with local people, the [[Loangos]]. In 1910, [[French Equatorial Africa]] (''Afrique équatoriale française'', AEF) was created, and French companies were allowed to exploit the [[Middle Congo]] (modern-day Congo Brazzaville). It soon became necessary to build a railroad that would connect [[Brazzaville]], the terminus of the river navigation on the [[Congo River]] and the [[Ubangui River]], with the Atlantic coast. As [[rapids]] make it impossible to navigate on the Congo River past Brazzaville, and the coastal railroad terminus site had to allow for the construction of a deep-sea port, authorities chose the site of Ponta Negra instead of [[Libreville]] as originally envisaged. Construction of the [[Congo-Ocean Railway]] began in 1921, and led to the foundation of Pointe-Noire on 22 May 1922. In 1927, drinking water became available in the city, which had about 3,000 inhabitants. The airport was built in 1932. In 1934, Governor [[Raphael Antonetti]] inaugurated the [[Congo-Ocean Railway]]. The first hospital was built in 1936. That same year, [[Bank of West Africa (BAO)]] opened its first branch in the city. In 1942, the [[Pointe-Noire Harbour]] welcomed the first ship, and made the city the AEF's [[seaport]]. In 1950, Pointe-Noire had 20,000 inhabitants, and became the capital of the [[Middle Congo]], while Brazzaville was the [[Capital (political)|capital city]] of the AEF. In 1957, the Middle-Congo became the Republic of Congo, although it was still not independent. Incidents which occurred during 1958 legislative elections led the leaders of the [[Democratic Union for the Defence of African Interests]] (''Union démocratique pour la défense des interets africains'', UDDIA) to transfer the capital to Brazzaville, since Pointe-Noire was under the influence of political opposition. Pointe-Noire continued growing, and was the most modern city in 1960, when Congo gained independence. Then, the oil discovery around 1980 re-attracted people and factories ([[Elf Aquitaine]]). The population doubled by 1982, and reached 360,000 in 1994. Civil wars in 1997 and 1999 caused an influx of refugees from the surrounding provinces ([[Lékoumou Department|Lékoumou]], [[Niari Region|Niari]], [[Bouenza]], [[Pool Region|Pool]]) towards Pointe-Noire, causing the population to climb to over 1 million inhabitants. Recently [[Politics of the Republic of the Congo|the Government]] has proposed the development of a new bulk resource port to be constructed at [[Point Indienne]], 30&nbsp;km to the north of the Port of Pointe-Noire . A meeting was held on 18 December 2012 with a collective of 10 Congo government ministries and invited mining companies to discuss the future development opportunities. == Ekonomi == Pointe-Noire is the essential centre of the oil industry of the [[Republic of Congo]], one of the main oil producers in [[Central Africa]]. Congolese [[oil]] has been largely exploited by the French company [[Elf Aquitaine]] since its discovery around 1980. Pointe-Noire is also known for its [[fishing industry]], which is often at odds with the oil development.<ref>{{cite book|title = Reconsidering informality: perspectives from urban Africa|url = https://archive.org/details/reconsideringinf0000unse|year = 2004|publisher = Nordic Africa Institute, 2004|isbn = 91-7106-518-0|pages = 235|author = Tati, Gabriel|authorlink = |chapter = Sharing Public Space in Pointe-Noire, Congo-Brazzaville: Immigrant Fishermen and a Multinational Oil Company|editor = Hansen, Karen Tranberg}}</ref> Formerly, Pointe-Noire was home to a [[potash]] exploitation which led to the construction of a [[wharf]], currently closed to the public. == Kelasi == [[Lycée Français Charlemagne]], a French international school for primary and secondary school children, is in Pointe-Noire. The city is home to the Ecole supérieure de Technologie du Littoral (technology) the Ecole supérieure de commerce et de gestion (business), Institut UCAC-ICAM (engineering) and the Centre d’éducation, de formation et d’apprentissage en mécanique auto (automotive engineering).<ref>News of Bolloré Africa Logistics, Partnering schools in Congo Brazzaville: Congo Terminal commits to sandwich course education schemes.,Congo Brazzaville. 07 August 2014 , https://web.archive.org/web/20150923193434/http://www.bollore-africa-logistics.com/en/media/news/partenariats-entreprise-ecoles-congo-brazzaville.html</ref> The [[Higher Institute of Technology of Central Africa]] has a campus in the city. There are also several other institutions of higher education in the city.<ref>{{Cite web |title=Kopi ya archive |url=http://www.pagesclaires.com/eng/Activities/Higher-education-universities-institutes-campuses/%28v%29/Pointe-Noire-311/%28c%29/Pointe-Noire-520 |access-date=2015-08-12 |archivedate=2015-05-30 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150530001940/http://www.pagesclaires.com/eng/Activities/Higher-education-universities-institutes-campuses/%28v%29/Pointe-Noire-311/%28c%29/Pointe-Noire-520 }}</ref> == Transport == [[File:Pointe-Noire_Public_Transport.jpg|right|thumb|Public transport in Point-Noire]] Pointe-Noire is home to [[Pointe Noire Airport|Agostinho Neto Airport]] which as of May 2015 had direct flights to [[Port Bouet Airport|Abidjan]], [[Bole International Airport|Addis Ababa]], [[Maya-Maya Airport|Brazzaville]], [[Mohammed V International Airport|Casablanca]], [[Cadjehoun Airport|Cotonou]], [[Douala International Airport|Douala]], [[N'djili Airport|Kinshasa–N'Djili]], [[Libreville International Airport|Libreville]], [[Lomé–Tokoin Airport|Lomé]], [[Malabo International Airport|Malabo]], [[Paris–Charles de Gaulle]], [[Port-Gentil International Airport|Port-Gentil]], and [[O. R. Tambo International Airport|Johannesburg–O. R. Tambo]] and was second busiest airport in the country. Pointe-Noire is also the terminus of the [[Congo-Ocean Railway]], the [[railway station]] being a notable building. As of 2014 the railway was operating the [[La Gazelle train|''La Gazelle'']] train service every other day to [[Brazzaville]] and intermediate destinations.<ref>2014 Timetable, Lonely Planet, https://www.lonelyplanet.com/thorntree/forums/africa/congo/la-gazelle-train-brazzaville-to-pointe-noire</ref> Thanks to its rapid growth, the city now includes [[Tié-Tié Railway Station]] and [[Ngondji Railway Station]], the next railway stations after the Pointe Noire terminus.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B;''[[Wikipedia:Citation needed|<span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2015)">citation needed</span>]]''&#x5D;</sup> Pointe-Noire has a taxi-bus [[Transport network|network]] that runs throughout the entire city. On 22 June 2010 a train departing from Pointe-Noire derailed resulting in the deaths of at least 50 passengers.<ref name="aljazeera1">[http://english.aljazeera.net/news/africa/2010/06/201062291214689287.html Al Jazeera - Scores dead in Congo train crash]</ref> The railway was built by the [[France|French]] between 1921 and 1934 during the French colonial rule in Congo, thousands of people died while building the railway.<ref name="aljazeera1" /> == Rankings == In the [[Mercer (consulting firm)]] [https://web.archive.org/web/20210208173420/http://www.finfacts.ie/irishfinancenews/article_1016548.shtml Quality of Living Survey] of 215 cities; Pointe Noire is ranked 209 in 2009. The rank for 2008 was 210. == International relations == === Bagumba mapasa === Pointe-Noire eza mapasa na: * {{flagicon|FRA}} [[Le Havre]], France<ref name="Le Havre twinnings">{{cite web|url = http://archives.lehavre.fr/delia-CMS/guichet_virtuel/rubrique/article_id-1626/topic_id-707/les-villes-jumelees.html|title = Le Havre - Les villes jumelées|accessdate = 2013-08-07|last = Florence|first = Jeanne|language = French|trans_title = Le Havre - Twin towns|archivedate = 2013-08-07|archiveurl = https://web.archive.org/web/20130807181850/http://archives.lehavre.fr/delia-CMS/guichet_virtuel/rubrique/article_id-1626/topic_id-707/les-villes-jumelees.html}}</ref><ref name="Le Havre twins">{{cite web|url = http://lehavre.fr/dossier/le-havre-ville-partenaire|title = Le Havre - Les villes jumelées|accessdate = 2013-08-07|work = [http://lehavre.fr/ City of Le Havre]|language = French|trans_title = Le Havre - Twin towns|archiveurl = https://web.archive.org/web/20130729215238/http://lehavre.fr/dossier/le-havre-ville-partenaire|archivedate = 2013-07-29}}</ref> * {{flagicon|USA}} [[New Orleans]], [[Louisiana]], USA == See also == * [[Railway stations in Congo]] == References == {{reflist}} == External links == * [https://web.archive.org/web/20150122215305/http://www.pointenoireinformation.com/ www.pointenoireinformation.com] * Decalo S., Thompson V. & Adloff R. 1984. ''Historical dictionary of Congo'' Pg 244-245. USA: The Scarecrow Press, Inc. * [http://maps.msn.com/%28gto4kt55a1ncnd45ihhkqv45%29/map.aspx?lats1=-4.8&lons1=11.85&alts1=14&regn1=2 MSN Map - elevation = 1m] <span id="coordinates">[[Geographic coordinate system|Coordinates]]: <span class="plainlinks nourlexpansion">[//tools.wmflabs.org/geohack/geohack.php?pagename=Pointe-Noire&params=04_48_S_11_51_E_region:CG_type:city <span class="geo-default"><span class="geo-dms" title="Maps, aerial photos, and other data for this location"><span class="latitude">04°48′S</span> <span class="longitude">11°51′E</span></span></span><span class="geo-multi-punct">&#xFEFF; / &#xFEFF;</span><span class="geo-nondefault"><span class="geo-dec" title="Maps, aerial photos, and other data for this location">4.800°S 11.850°E</span><span style="display:none">&#xFEFF; / <span class="geo">-4.800; 11.850</span></span></span>]</span></span>{{coord|04|48|S| 11|51|E|region:CG_type:city|display = title}} {{ndámbo}} [[Catégorie:Kongó-Brazzaville]] lx8l6po2sfgj366bfl9ermsg9dw7s0c Bernadette Tokwaulu Aena 0 13143 135880 134265 2026-08-10T00:07:00Z InternetArchiveBot 10768 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 135880 wikitext text/x-wiki {{Infobox Biographie2}} '''Bernadette Tokwaulu Aena''', abotami mokolo mua 28 na sanza ya minei ya mbula 1961 na [[Kisangáni|Stanleyville]] kombo ya kala ya engumba Kinshasa, azali [[Moí-politíki|moi-politiki]] [[Kongó-Kinsásá|ya Congo]] . Ayebani mpo azalaki moko ya basi oyo bazuaki ntomo ya likolo na bokambi ya [[SNEL]]. == Bomɔi == Bernadette Tokwaulu Aena azali mwana ya Emmanuel Tokwaulu Batale, motindami ya kala ya [[Zaïre]] na [[Mozambíki|Mozambique]], oyo akufaki na sanza ya zomi ya mbula 1986 na likama ya mpepo ya Samora Machel, mokambi wa ekolo Mozambique na tango wana na eleko ya [[Mobutu Sese Seko|Mobutu]]<ref>https://actualite.cd/2023/02/09/rdc-election-qui-est-bernadette-tokwaulu</ref><ref>https://www.grandslacsnews.com/posts/histoire-19-octobre-1986-samora-machel-president-du-mozambique-meurt-dans-un-accident-d-avion-5973</ref>. Atangeli mibeko na université ya Lille mpe abandaki mosala na ye na [[SNEL|Société nationale ya électricité]] na 1984, esika wapi amataki mokemoke mpo na kokoma, kobanda 2007 tee na 2016, na ntomo monene babengaka administrateur général adjoint<ref name=":1">https://www.jeuneafrique.com/127312/archives-thematique/bernadette-tokwaulu-aena/</ref>. Azali mama ya bana misato, abali naino te<ref name=":0">https://www.radiookapi.net/2016/04/30/emissions/femme-actuelle/bernadette-tokwaulu-je-ne-pourrais-pas-etre-une-femme-mariee</ref>, asakoli ete kozanga mobali sikawa na ezali na matomba mingi mpo ete libala ekosungaka basi te na bokokisi mikano na bango mingi mingi penza na bokeyi mosika na misala, kozala ya mobali pembeni na ye elingaki ekanga ye makasi, kasi asepeli te ndenge basi misusu bazali kozua misala minene nzokande ezali kozongela makoki na bango te<ref name=":3">https://e-journal.info/2020/04/bernadette-tokwaulu-aena-bras-de-fer-dans-un-gant-de-velours/</ref>. === Masolo ya politiki === Moko ya lisanga AMP<ref name=":2">https://planeteafrique.com/Actualites/News_Print.asp?ID=1365</ref>, Bernadette Tokwaulu atelemeli uta 2014 bobongoli Mobeko Likonzi eye ekopesa nzela na [[Joseph Kabila]] po nte aponama lisusu lokola Mokambi ya Ekolo pona mbala misato. Ata ko bakangaki ye na musala ya leta oyo elendelaka bato babengi na kombo ya Agence Nationale de Renseignements, Bernadette Tokwaulu awangani [[etumba]] na ye te<ref>https://www.radiookapi.net/actualite/2014/09/25/rdc-bernadette-tokwaulu-de-la-majorite-interpellee-pour-son-opposition-la-revision-constitutionnelle</ref><ref>https://7sur7.cd/bernadette-tokwaulu-dit-non-au-dialogue-qui-cautionne-la-dictature</ref> mpe na 2015, atiki kozala moko ya majorité présidentielle<ref>https://7sur7.cd/mp-tokwaulu-casse-la-baraque</ref>. Sikawa na opposition, na sanza ya zomi ya mbula 2017 abundi po na kolekisa nsango na ye "Kabila Tika" atako bakengeli ba mopekisi ye na Hôtel Fleuve na Kinshasa epayi ya Nikki Haley, ambassadeur ya Etats-Unis na Nations Unies<ref>{{Cite web |title=Kopi ya archive |url=https://cas-info.ca/habile-audacieuse-et-en-larmes-tokwaulu-realise-son-coup-et-appelle-nikki-haley-a-stopper-joseph-kabila/ |access-date=2024-03-08 |archivedate=2024-10-07 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20241007152104/https://cas-info.ca/habile-audacieuse-et-en-larmes-tokwaulu-realise-son-coup-et-appelle-nikki-haley-a-stopper-joseph-kabila/ }}</ref>. Na sanza ya zomi ya mbula 2022, ayingeli na Palais du peuple oyo ezalaki koyamba mosala ya bobongisi masolo ma Pré-COP27, apameli John Kerry na pe misusu bazalaki wana mpo na oyo etali makambo ya pasi mazali kolekana na estya ya Congo, yambo nte abima bato babeteli ye maboko makasi mingi<ref>{{Cite web |title=Kopi ya archive |url=https://laprosperiteonline.net/les-a-cotes-de-la-pre-cop27-bernadette-tokwaulu-simprovise-dans-la-salle-tacle-john-kerry-et-la-communaute-internationale/ |access-date=2024-03-08 |archivedate=2023-07-02 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20230702211827/https://laprosperiteonline.net/les-a-cotes-de-la-pre-cop27-bernadette-tokwaulu-simprovise-dans-la-salle-tacle-john-kerry-et-la-communaute-internationale/ }}</ref>. Na sanza ya zomi na mibale ya mbula 2022, pona kokima “ . Balkanisation » ya mboka na nzela ya mayokani ya« . molili » ya [[Lwanda|Luanda]] na Nairobi e signamaki na président [[Félix Tshisekedi]] mpe pona kobongola mboka zambi ezali ya “ kopɔla »<ref>https://www.rfmtv.net/presidentielle-de-2023-en-rdc-une-personnalite-de-la-tshopo-declaree-candidate/</ref>, Bernadette Tokwaulu Aena asakoli nte akotia mutu po nte balubola ye mokambi wa Ekolo na maponami ya mokonzi ya mboka na sanza ya zomi na mibale 2023<ref name=":4">{{Cite web |title=Kopi ya archive |url=https://cretroactuel.com/bernadette-tokwaulu-la-premiere-candidature-feminine-a-la-presidentielle-de-2023/ |access-date=2024-03-08 |archivedate=2024-08-20 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20240820133837/https://cretroactuel.com/bernadette-tokwaulu-la-premiere-candidature-feminine-a-la-presidentielle-de-2023/ }}</ref>. Bernadette Tokwaulu azali mokomi ya buku eye “ [[Joseph Kabila]], [[pari]] de fou ». == Etatoli == <references /> a2c2b5lyr4wqe8m69va4c1t8rkr2tc8 Nadège Mbuma 0 13377 135881 129974 2026-08-10T01:27:41Z InternetArchiveBot 10768 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 135881 wikitext text/x-wiki '''Nadège Mbuma,''' oyo kombo na ye ya solo ezali '''Nadège Impote Welo''', Bongo kombo ya Mboma ezali bongo kombo azui sima ya mobali n'a ye, Azali moyembi-mokomi ya nzembo mpe mosali ya miziki ya gospel chrétien évangélique ya [[Kongó-Kinsásá|République démocratique du Congo]] . Azali mokambi ya Eteyelo ya losambo ya Rhema mpe azali mosangani ya etuluku ya miziki ya GAEL. Nadège Mbuma azali leki na libota ya bana misato. Asilisi ba kelasi ya secondaires na ye mpe azui [[Lipɔlɔ́mi|Diplôme d'Etat]] na ye ya Affaires et Administration na [[Kinsásá|Kinshasa]] <ref>{{Cite web|url=http://rdc.spla.pro/fr/fiche.personne.nadege-impote.43746.html|date=2020-11-06|title=Kopi ya archive|access-date=2024-08-16|archivedate=2024-08-10|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240810214057/http://rdc.spla.pro/fr/fiche.personne.nadege-impote.43746.html}}</ref> . Na sima, Nadège Mbuma azui lisusu diplôme ya kelasi ya kolimbola loyembo na Institut national d’arts de Kinshasa (INA) na République Démocratique du Congo. Na 1998, akomi moko ya baye ba sangani pona koyemba na gospel GAEL Music oyo ekambamaki na [[Alain Moloto]] . ''“ . Ndeko mwasi Shilo »'' ezali kombo ya kobamba oyo ba pesi ye mpo na loyembo ya shilo, oyo azui ngolu n'a koyemba ,nde bongo ba ye bakambaka lisanga ba mo tsiaki ye liboso na scène ya musique gospel congolaise <ref>{{Cite web|date=2021-10-24}}</ref> . 0tnvymwpu94fljdmgcac7kzc7mwd81n Séraphine Mbeya Nawej Matemb 0 13588 135884 130112 2026-08-10T01:52:13Z InternetArchiveBot 10768 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 135884 wikitext text/x-wiki {{Infobox Artiste}}'''Séraphine Mbeya Nawej Matemb''', abotami mokolo ya zomi na moko Sanda ya misato mobu nkoto moko na nkama libwa na ntuku motoba na engumba Lubumbashi [ 1 ], azali peintre congolaise (RDC) mpe directeur ya académie ya arts beaux na Lubumbashi . == Biografi ya bomoi ya bato == Séraphine abandaki kelasi na ye na Académie des Beaux-Arts na Lubumbashi, avant akende na [[Kinsásá|Kinshasa]] mpe a continuer ba études na ye na même domaine, epayi wapi azuaki diplôme, oyo ekosala que azala muasi ya liboso mpenza oyo azua diplôme ya diplôme na peinture na juillet 1983 . Nsima ya bambula mingi ya bolukiluki mpe ya eksperiansi, bapesi ye mokumba monene : kokoma mokambi ya Académie des Beaux-Arts na 1998, mosala oyo asalaki na molende mpe na bokebi mingi <ref name=":0">{{Cite web|url=http://rdc.spla.pro/fr/fiche.personne.-seraphine-mbeya-nawej-matemb.41397.html#:~:text=Peintre,%20Sculpteur/trice,%20Directeur/trice%20g%C3%A9n%C3%A9ral&text=Mbeya%20Nawej%20Matemb%20S%C3%A9raphine%20est,obtenir%20son%20graduat%20en%20peinture.|title=Kopi ya archive|access-date=2024-08-31|archivedate=2024-08-31|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240831153343/http://rdc.spla.pro/fr/fiche.personne.-seraphine-mbeya-nawej-matemb.41397.html#:~:text=Peintre,%20Sculpteur/trice,%20Directeur/trice%20g%C3%A9n%C3%A9ral&text=Mbeya%20Nawej%20Matemb%20S%C3%A9raphine%20est,obtenir%20son%20graduat%20en%20peinture.}}</ref> , <ref>{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/134061/culture/s-raphine-mbeya-nawej-matemb/}}</ref> . == Makomi mpe ba références == {{références}} qdhmepdtcv76xxp183tgucdcotnipv7 Stade ya ba Martyrs 0 14499 135883 134287 2026-08-10T01:51:32Z InternetArchiveBot 10768 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 135883 wikitext text/x-wiki {{merge|Stade ya Ba martyrs}} '''Stade des Martyrs de la Pentecôte''' to kaka '''Stade Sitra des Martyrs''' kala '''Stade Kamanyola''' ezali stade national ya masano ebele ezwami na engumba ya [[Kinsásá|Kinshasa]] na [[Kongó-Kinsásá|République démocratique du Congo]] . Esalemaka mingimingi mpo na masano [[Football et sitra|ya ndembo mpe ya sitra]], kasi masano ya musika na [[Embala|ya mbangu]] esalemaka mpe kuna. Oyo ezali stade esika [[Lisanga ya ndémbô ya Mboka Congo Démocratique|ekipi ya ndembo ya République démocratique du Congo]] ebetaka [[lisano]] ya ndembo. == Lisolo == ''Stade ya ba Martyrs'' ebengamaki mpo na mbala ya liboso ''stade Kamanyola'' na tango ya [[Zaïre]] . Ewutaki na mokanda ya boyokani ya 13 mai 1987 kati na [[Sína|Chine]] mpe [[Zaïre]], mosala ya botongi ebandaki na mukolo ya14 octobre 1988 mpe esukaki na mokolo ya 14 octobre 1993 . Efongwamaki na mukolo ya 14 septembre 1994, na suka na yango lisano ya ndembo oyo etangamaki mpo na kupi ya Afriki etiaki ba nkoyi ya Zaïre babeta na ekipi ya [[Malawi]] . Etongamaki na ba Chinois, lokola makambo mosusu ya lokumu ya boyangeli [[Zaïre|ya Zaïre]] (na kati na yango Palais du peuple ya pembeni ), ndako yango ezali lelo esika ya engumba mpo na makita ya mikili mingi, bakisa mpe milulu mosusu mingi ya masano mpe ya mimeseno. Stade ya misato ya monene na continent sima ya FNB Stadium mpe Borg Al Arab Stadium, etalelami na bato mingi ya mayele na ndembo lokola cathédrale ya football ya [[Afríka|Afrika]], soki totali lolenge na yango mpe bonene na yango. Ntalo ya botongi na yango ezalaki soki milio 38 ya badolare ya États-Unis . Ezwaki esika ya [[Stade ya Tata Raphaël|stade Tata Raphaël]] oyo eyebani mingi lokola stade national <ref>{{Cite web|url=https://www.grandslacsnews.com/posts/histoire-14-septembre-1994-inauguration-du-stade-des-martyrs-ex-stade-kamanyola-5794|date=2022-09-14}}</ref> . Na 1997, stade ezwaki kombo ya ''Stade des Martyrs de la Pentecôte'' mpo na kokumisa [[Jérôme Anany]], [[Emmanuel Bamba]], [[Alexandre Mahamba]] mpe [[Evariste Kimba|Évariste Kimba]], ekangami na 1 Yuni 1966 na esika mpenza oyo stade oyo elobelami ezalaki <ref>{{Cite web|url=http://www.mbokamosika.com/article-le-stade-des-martyrs-de-la-pentecote-56199593.html}}</ref> . Na 2008, stade ebongwani na gouvernement sima etinda ya Fédération Internationale de Football Association (FIFA), lokola stade ezo koka lisusu te makambu ya malamu ya stade ya ndembo ya mikolo oyo(bato bazangi ndako oyo bavandi na kati, ba mwinda ya mabe, ba wese ya mabe, etc.) mpe sikoyo ekokisaka biloko ya malamu ya mokili mobimba(chambres ya ba salles, système sonore, éclairage, tableau de pointage électronique, numérotation ya ba sièges, boîte de presse, système ya protection ya moto, etc. ). L’Etat ebimisaki 15 millio ya ba dollars mpo na likambo yango. Na suka ya mobu, Fédération ya Association congolaise ya football (FECOFA) esakolaki botiami ya pelouse ya batu ba sala na esika ya lisano <ref>{{Cite web|url=https://www.radiookapi.net/sport/2008/05/04/kinshasa-stade-des-martyrs-l%25e2%2580%2599ultimatum-de-la-fifa-prend-fin-ce-dimanche|date=2008-05-04}}</ref> , <ref>{{Cite web|url=https://www.radiookapi.net/sport/2008/04/16/stade-des-martyrs-coup-denvoi-des-travaux-de-reamenagement|date=2008-04-16}}</ref> . Matiti ya nkola minei oyo esalemaki na mosala ya ba hollandais [[Edell Grass]] ekomaki na lote ya ba conteneurs sambo na port ya Boma, sima ememamaki na Kinshasa na engbunduka . Ba récipients ezalaki komema tonnes 140 ya ba rouleaux synthétiques mpe 150 tonnes ya mabele mpe lisusu machine ya kotia matiti <ref>{{Cite web|url=http://www.digitalcongo.net/article/53260|title=Kopi ya archive|access-date=2025-02-27|archivedate=2011-02-23|archiveurl=https://archive.wikiwix.com/cache/20110223153404/http://www.digitalcongo.net/article/53260}}.</ref> . Mosala yango mosalemaki na ekipi ya ba techniciens minei, kati na bango mibale ya Pays-Bas, moko ya Afrique du Sud mpe moko ya Norvège. Na mokolo ya 2 Febwali 2023, misa monene oyo etongami likoló na bososoli mpe boyokani ya ekólo esalemaki na Pápa [[Pápa Falaswa|François]] <ref>{{Cite web|url=https://africa24tv.com/rd-congo-le-stade-des-martyrs-a-accueilli-une-messe-papale-le-1er-fevrier|date=2025-01-16}}</ref> , <ref>{{Cite web|url=https://eglise.catholique.fr/vatican/le-pape-francois-2/voyages-apostoliques-pape-francois/voyage-apostolique-du-pape-francois-au-congo-et-au-soudan-du-sud/536978-pape-au-congo-discours-au-stade-des-martyrs-de-kinshasa/|date=2023-02-02}}</ref> . Na mokolo ya 27 juillet 2024, bato sambo bakufaki mpe basusu bazokaki nsima na bopumbwi na ntango ya concert ya Pasteur [[Mike Kalambayi]] mpe ya Maajabu Gospel Label na Stade des Martyrs <ref name=":1">{{Cite web|url=https://apnews.com/article/congo-stampede-concert-kalambayi-53117d8c9ae72706c3daa67a1192da79}}.</ref> . * Ba concerts ya : 1 . ** Sanza ya zomi na moko 15, 1997 : [[King Kester Emeneya|Mokonzi Kester Emeneya]] <ref>{{Cite web|url=https://gei-cd.org/index.php?p=article&i=783}}</ref> ** 1999. Ezali na ntina te : [[Jean-Bedel Mpiana Tshintuka|J. B. Mpiana na kombo ya]] ** 2001. Ezali na ntina te : [[Wenge Musica BCBG|Wenge Musica]] ** Mokolo ya 30 Mársi 2002 : [[Koffi Olomidé|Koffi Olomide]] <ref>{{Cite web|url=https://fr.allafrica.com/stories/200203290573.html}}</ref> . ** 2002. Ezali na ntina te : [[Papá Wemba|Papa Wemba]] ** Mokolo ya 24 Desɛmbɛ 2002 : [[Tshanda Sangwa]] <ref>{{Cite web|url=https://fr.allafrica.com/stories/200212200394.html}}</ref> ** 2003. Ezali na ntina te : [[Werrason]] <ref name=":0">{{Cite web|url=https://mbote.cd/buzz/werrason-la-superstar-incontestee-du-stade-des-martyrs/137559/}}</ref> ** Mokolo ya 29 Ɔkɔtɔbɛ 2022 : [[Fally Ipupa]] <ref>{{Cite web|url=https://www.vodacom.cd/particulier/promos/promos-et-evenements/fally-ipupa-au-stade-des-martyrs|title=Kopi ya archive|access-date=2025-02-27|archivedate=2025-02-27|archiveurl=https://web.archive.org/web/20250227123610/https://www.vodacom.cd/particulier/promos/promos-et-evenements/fally-ipupa-au-stade-des-martyrs}}</ref> ** Mokolo ya 25 Desɛmbɛ 2022 : [[Héritier Watanabe|Mosangoli ya libula ya Watanabe]] <ref>{{Cite web|url=https://scooprdc.net/2022/12/26/concert-au-stade-des-martyrs-heritier-wata-rate-son-pari/}}</ref> ** Mokolo ya 24 Yuni 2023 : [[Ferre Gola]] <ref>{{Cite web|url=https://ouragan.cd/2023/06/ferre-gola-en-maitre-au-stade-des-martyrs-de-kinshasa}}</ref> ** Lisano ya Francophonie kobanda mokolo ya 07/28/2023 kino mokolo ya 08/06/2023 <ref>{{Cite web|url=https://www.jeux.francophonie.org/kinshasa-2023/sites-sportifs}}</ref> ** 12 août 2023, émission ya [[Félix Wazekwa]] na [[Cultur'art pays vie|CPV]] <ref>{{Cite web|url=https://www.mediacongo.net/article-actualite-125648_stade_des_martyrs_devant_plus_de_5000_spectateurs_felix_wazekwa_entre_dans_l_histoire.html}}</ref> ** Na mokolo ya 19 Mai 2024, concert ya pasteur mpe moyembi ya gospel [[Moïse Mbiye|Moise Mbiye]] esangisaki bato pene na 130.000 <ref>{{Cite web|url=https://www.adiac-congo.com/content/concert-de-moise-mbiye-lentree-du-musicien-chretien-au-stade-des-martyrs-fait-polemique}}</ref> ** 27 juillet 2024, concert ya Pasteur [[Mike Kalambayi]] na Maajabu Gospel Label <ref name=":1"/> * Matanga ya [[Étienne Tshisekedi|Etienne Tshisekedi]] * Bokutani ya bilenge mpe ba catéchistes ya Congo na Papa [[Pápa Falaswa|François]] le 2 février 2023 . * Emission ya Feu Vert elongo na journaliste historien [[Zacharie Bababaswe]] 1tix0tz24lcg3hvt6yvvtsrkyrsmpo4 Nadège Abomangoli azali moto ya mayele 0 15275 135876 2026-08-09T13:08:47Z Juliemkd 15652 Créé en traduisant la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/236628701|Nadège Abomangoli]] » 135876 wikitext text/x-wiki '''Nadège Abomangoli''', abotami o mokɔlɔ Ya Zomi na mitano ya sanza ya sambo 1975 o [[Blazavile|Brazzaville]] ( [[Kongó-Blazavile|Congo]] ), azali moto [[Moí-politíki|ya politiki]] [[Falansia|ya France]] . gfn89657y787j9sq1jz2gyy8x3tkh88 135877 135876 2026-08-09T13:21:01Z Juliemkd 15652 Créé en traduisant la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/236628701|Nadège Abomangoli]] » 135877 wikitext text/x-wiki {{Infobox Personnalité politique|charte=|nom=Nadège Abomangoli|image=2025-04-15 19-43-31 MeetingLFI-Belfort (cropped).jpg|légende=Nadège Abomangoli à Belfort en 2025.|fonction1=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Première vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|depuis le fonction1=1 octobre 2025|élection1=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Renouvellement du Bureau à l'ouverture de la session ordinaire de 2025-2026|{{date|1 octobre 2025}}]]|réélection1=|président 1=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 1={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 1=[[Clémence Guetté]]|fonction2=[[Député français|Députée française]]|depuis le fonction 2=22 juin 2022|élection 2=[[Élections législatives de 2022 dans la Seine-Saint-Denis|19 juin 2022]]|réélection 2=[[Élections législatives de 2024 dans la Seine-Saint-Denis|30 juin 2024]]|circonscription 2=[[Dixième circonscription de la Seine-Saint-Denis|{{10e}} de la Seine-Saint-Denis]]|législature 2={{Législature de la Cinquième République|XVI|XVII}}|groupe parlementaire 2=[[Groupe La France insoumise|LFI-NUPES]] <small>(2022-2024)</small><br>[[Groupe La France insoumise|LFI-NFP]] <small>(depuis 2024)</small>|prédécesseur 2=[[Alain Ramadier]]|fonction3=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Bondy]]|depuis le fonction 3=22 mars 2026|élection3=[[Élections municipales de 2026 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|22 mars 2026]]|maire 3=Stephen Hervé|fonction4=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Troisième vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|à partir du fonction4=19 juillet 2024|jusqu'au fonction 4=1 octobre 2025|élection4=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Installation du Bureau du 19 juillet 2024|{{date|19 juillet 2024}}]]|président 4=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 4={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 4=[[Naïma Moutchou]]|successeur 4=[[Christophe Blanchet]]|fonction5=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Pantin]]|à partir du fonction 5=15 mars 2020|jusqu'au fonction5=22 mars 2026|élection5=[[Élections municipales de 2020 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|15 mars 2020]]|maire 5=[[Bertrand Kern]]|fonction6=Vice-présidente du [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis]]<ref>Chargée de la politique de l’habitat et de la sécurité</ref>|à partir du fonction6=2 avril 2015|jusqu'au fonction6=1 juillet 2021|élection6=2 avril 2015|président 6=[[Stéphane Troussel]]|successeur 6=Florence Laroche <small>(Habitat)</small>|fonction7=[[Conseiller départemental|Conseillère départementale]]<br>de la [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis|Seine-Saint-Denis]]|à partir du fonction7=2 avril 2015|jusqu'au fonction7=1 juillet 2021|élection7=[[Élections départementales de 2015 dans la Seine-Saint-Denis#Canton d'Épinay-sur-Seine|29 mars 2015]]|président 7=[[Stéphane Troussel]]|co-titulaire 7=[[Michel Fourcade]]|circonscription 7=[[Canton d'Épinay-sur-Seine]]|groupe parlementaire 7=[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|SRGC|Socialiste, Radical et Gauche Citoyenne}}]] <small>(2015-2019)</small><br>[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|I&C|Insoumis et Communiste}}]] <small>(2019-2021)</small>|prédécesseur 7=Hervé Chevreau|successeur 7=Florence Laroche|fonction8=[[Conseil régional d'Île-de-France|Conseillère régionale d'Île-de-France]]|à partir du fonction8=26 mars 2010|jusqu'au fonction8=13 décembre 2015|élection8=[[Élections régionales de 2010 en Île-de-France|21 mars 2010]]|président 8=[[Jean-Paul Huchon]]|circonscription 8=[[Liste des conseillers régionaux de Paris|Paris]]|groupe parlementaire 8=[[Conseil régional d'Île-de-France#2010-2015|{{Abréviation discrète|SRA|Socialiste, Républicain et apparentés}}]]|nom de naissance=|date de naissance=15 septembre 1975|lieu de naissance=[[Brazzaville]] ([[République du Congo|Congo]])|date de décès=|lieu de décès=|nature du décès=|sépulture=|nationalité=[[Nationalité française|Française]]<br/>[[République du Congo|Congolaise]]<ref>{{Lien web |langue=fr |titre=La Franco-congolaise Nadège Abomangoli désormais Vice-Présidente de l’Assemblée Nationale Française |url=https://www.matinlibre.cg/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-desormais-vice-presidente-de-lassemblee-nationale-francaise/ |site=Matin Libre Congo |date=2024-07-23 |consulté le=2025-10-10}}</ref>|parti=[[Parti socialiste (France)|PS]] <small>(2006-2019)</small><br/>[[La France insoumise|LFI]] <small>(depuis 2019)</small>|syndicat=|père=|mère=|fratrie=|conjoint=|enfants=|entourage=|université=[[Institut d'études politiques de Paris|IEP de Paris]]<br>[[École des hautes études en sciences de l'information et de la communication - Celsa|CELSA]]|profession=[[Fonction publique française|Cadre de la fonction publique]]|religion=|résidence=|signature=|emblème=|liste=|féminin=oui|site web=}} '''Nadège Abomangoli''', abotami o mokɔlɔ Ya Zomi na mitano ya sanza ya sambo 1975 o [[Blazavile|Brazzaville]] ( [[Kongó-Blazavile|Congo]] ), azali moto [[Moí-politíki|ya politiki]] [[Falansia|ya France]] . Mosangani ya Parti socialiste kobanda 2006 ti 2019, azalaki conseiller régional ya Île-de-France mpe sima conseiller département ya Seine-Saint-Denis, mpe molobeli ya ekolo ya parti mpo na Jean-Christophe Cambadélis . 5b4z09zghdbgrsmxu7flqzcwo75q2th 135878 135877 2026-08-09T13:43:06Z Juliemkd 15652 Créé en traduisant la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/236628701|Nadège Abomangoli]] » 135878 wikitext text/x-wiki {{Infobox Personnalité politique|charte=|nom=Nadège Abomangoli|image=2025-04-15 19-43-31 MeetingLFI-Belfort (cropped).jpg|légende=Nadège Abomangoli à Belfort en 2025.|fonction1=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Première vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|depuis le fonction1=1 octobre 2025|élection1=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Renouvellement du Bureau à l'ouverture de la session ordinaire de 2025-2026|{{date|1 octobre 2025}}]]|réélection1=|président 1=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 1={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 1=[[Clémence Guetté]]|fonction2=[[Député français|Députée française]]|depuis le fonction 2=22 juin 2022|élection 2=[[Élections législatives de 2022 dans la Seine-Saint-Denis|19 juin 2022]]|réélection 2=[[Élections législatives de 2024 dans la Seine-Saint-Denis|30 juin 2024]]|circonscription 2=[[Dixième circonscription de la Seine-Saint-Denis|{{10e}} de la Seine-Saint-Denis]]|législature 2={{Législature de la Cinquième République|XVI|XVII}}|groupe parlementaire 2=[[Groupe La France insoumise|LFI-NUPES]] <small>(2022-2024)</small><br>[[Groupe La France insoumise|LFI-NFP]] <small>(depuis 2024)</small>|prédécesseur 2=[[Alain Ramadier]]|fonction3=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Bondy]]|depuis le fonction 3=22 mars 2026|élection3=[[Élections municipales de 2026 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|22 mars 2026]]|maire 3=Stephen Hervé|fonction4=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Troisième vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|à partir du fonction4=19 juillet 2024|jusqu'au fonction 4=1 octobre 2025|élection4=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Installation du Bureau du 19 juillet 2024|{{date|19 juillet 2024}}]]|président 4=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 4={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 4=[[Naïma Moutchou]]|successeur 4=[[Christophe Blanchet]]|fonction5=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Pantin]]|à partir du fonction 5=15 mars 2020|jusqu'au fonction5=22 mars 2026|élection5=[[Élections municipales de 2020 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|15 mars 2020]]|maire 5=[[Bertrand Kern]]|fonction6=Vice-présidente du [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis]]<ref>Chargée de la politique de l’habitat et de la sécurité</ref>|à partir du fonction6=2 avril 2015|jusqu'au fonction6=1 juillet 2021|élection6=2 avril 2015|président 6=[[Stéphane Troussel]]|successeur 6=Florence Laroche <small>(Habitat)</small>|fonction7=[[Conseiller départemental|Conseillère départementale]]<br>de la [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis|Seine-Saint-Denis]]|à partir du fonction7=2 avril 2015|jusqu'au fonction7=1 juillet 2021|élection7=[[Élections départementales de 2015 dans la Seine-Saint-Denis#Canton d'Épinay-sur-Seine|29 mars 2015]]|président 7=[[Stéphane Troussel]]|co-titulaire 7=[[Michel Fourcade]]|circonscription 7=[[Canton d'Épinay-sur-Seine]]|groupe parlementaire 7=[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|SRGC|Socialiste, Radical et Gauche Citoyenne}}]] <small>(2015-2019)</small><br>[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|I&C|Insoumis et Communiste}}]] <small>(2019-2021)</small>|prédécesseur 7=Hervé Chevreau|successeur 7=Florence Laroche|fonction8=[[Conseil régional d'Île-de-France|Conseillère régionale d'Île-de-France]]|à partir du fonction8=26 mars 2010|jusqu'au fonction8=13 décembre 2015|élection8=[[Élections régionales de 2010 en Île-de-France|21 mars 2010]]|président 8=[[Jean-Paul Huchon]]|circonscription 8=[[Liste des conseillers régionaux de Paris|Paris]]|groupe parlementaire 8=[[Conseil régional d'Île-de-France#2010-2015|{{Abréviation discrète|SRA|Socialiste, Républicain et apparentés}}]]|nom de naissance=|date de naissance=15 septembre 1975|lieu de naissance=[[Brazzaville]] ([[République du Congo|Congo]])|date de décès=|lieu de décès=|nature du décès=|sépulture=|nationalité=[[Nationalité française|Française]]<br/>[[République du Congo|Congolaise]]<ref>{{Lien web |langue=fr |titre=La Franco-congolaise Nadège Abomangoli désormais Vice-Présidente de l’Assemblée Nationale Française |url=https://www.matinlibre.cg/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-desormais-vice-presidente-de-lassemblee-nationale-francaise/ |site=Matin Libre Congo |date=2024-07-23 |consulté le=2025-10-10}}</ref>|parti=[[Parti socialiste (France)|PS]] <small>(2006-2019)</small><br/>[[La France insoumise|LFI]] <small>(depuis 2019)</small>|syndicat=|père=|mère=|fratrie=|conjoint=|enfants=|entourage=|université=[[Institut d'études politiques de Paris|IEP de Paris]]<br>[[École des hautes études en sciences de l'information et de la communication - Celsa|CELSA]]|profession=[[Fonction publique française|Cadre de la fonction publique]]|religion=|résidence=|signature=|emblème=|liste=|féminin=oui|site web=}} '''Nadège Abomangoli''', abotami o mokɔlɔ Ya Zomi na mitano ya sanza ya sambo 1975 o [[Blazavile|Brazzaville]] ( [[Kongó-Blazavile|Congo]] ), azali moto [[Moí-politíki|ya politiki]] [[Falansia|ya France]] . Mosangani ya Parti socialiste kobanda 2006 ti 2019, azalaki conseiller régional ya Île-de-France mpe sima conseiller département ya Seine-Saint-Denis, mpe molobeli ya ekolo ya parti mpo na Jean-Christophe Cambadélis . == Biografi ya bomoi ya bato == === Bilenge mpe boyekoli === Nadège Abomangoli abotamaki na [[Blazavile|Brazzaville]] na libota oyo ezalaki na elembo ya politiki, tata na ye azalaki mokambi ya lingomba ya politiki ya UPADS.<ref>{{Cite web|url=https://lacongolaise242.org/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-premiere-femme-noire-a-la-vice-presidence-de-lassemblee-nationale-francaise/|date=2024-07-26}}</ref> Akolaki na Épinay-sur-Seine ( Seine-Saint-Denis ). Abandi boyekoli ya communication na iniversite Celsa - Sorbonne, azui master na histoire na iniversite ya Paris-Sorbonne mpe master na Media na Communication publique na Institut ya boyekoli politiki ya Paris.<ref>{{Cite web|url=http://nadegeabomangoli.fr/biographie/}}</ref> Akota na SOS Racisme avant akota na Parti socialiste na 2006. qu3tfmfntfwgh7hppftobgjfk631o0b 135879 135878 2026-08-09T14:09:09Z Juliemkd 15652 Créé en traduisant la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/236628701|Nadège Abomangoli]] » 135879 wikitext text/x-wiki {{Infobox Personnalité politique|charte=|nom=Nadège Abomangoli|image=2025-04-15 19-43-31 MeetingLFI-Belfort (cropped).jpg|légende=Nadège Abomangoli à Belfort en 2025.|fonction1=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Première vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|depuis le fonction1=1 octobre 2025|élection1=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Renouvellement du Bureau à l'ouverture de la session ordinaire de 2025-2026|{{date|1 octobre 2025}}]]|réélection1=|président 1=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 1={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 1=[[Clémence Guetté]]|fonction2=[[Député français|Députée française]]|depuis le fonction 2=22 juin 2022|élection 2=[[Élections législatives de 2022 dans la Seine-Saint-Denis|19 juin 2022]]|réélection 2=[[Élections législatives de 2024 dans la Seine-Saint-Denis|30 juin 2024]]|circonscription 2=[[Dixième circonscription de la Seine-Saint-Denis|{{10e}} de la Seine-Saint-Denis]]|législature 2={{Législature de la Cinquième République|XVI|XVII}}|groupe parlementaire 2=[[Groupe La France insoumise|LFI-NUPES]] <small>(2022-2024)</small><br>[[Groupe La France insoumise|LFI-NFP]] <small>(depuis 2024)</small>|prédécesseur 2=[[Alain Ramadier]]|fonction3=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Bondy]]|depuis le fonction 3=22 mars 2026|élection3=[[Élections municipales de 2026 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|22 mars 2026]]|maire 3=Stephen Hervé|fonction4=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Troisième vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|à partir du fonction4=19 juillet 2024|jusqu'au fonction 4=1 octobre 2025|élection4=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Installation du Bureau du 19 juillet 2024|{{date|19 juillet 2024}}]]|président 4=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 4={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 4=[[Naïma Moutchou]]|successeur 4=[[Christophe Blanchet]]|fonction5=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Pantin]]|à partir du fonction 5=15 mars 2020|jusqu'au fonction5=22 mars 2026|élection5=[[Élections municipales de 2020 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|15 mars 2020]]|maire 5=[[Bertrand Kern]]|fonction6=Vice-présidente du [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis]]<ref>Chargée de la politique de l’habitat et de la sécurité</ref>|à partir du fonction6=2 avril 2015|jusqu'au fonction6=1 juillet 2021|élection6=2 avril 2015|président 6=[[Stéphane Troussel]]|successeur 6=Florence Laroche <small>(Habitat)</small>|fonction7=[[Conseiller départemental|Conseillère départementale]]<br>de la [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis|Seine-Saint-Denis]]|à partir du fonction7=2 avril 2015|jusqu'au fonction7=1 juillet 2021|élection7=[[Élections départementales de 2015 dans la Seine-Saint-Denis#Canton d'Épinay-sur-Seine|29 mars 2015]]|président 7=[[Stéphane Troussel]]|co-titulaire 7=[[Michel Fourcade]]|circonscription 7=[[Canton d'Épinay-sur-Seine]]|groupe parlementaire 7=[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|SRGC|Socialiste, Radical et Gauche Citoyenne}}]] <small>(2015-2019)</small><br>[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|I&C|Insoumis et Communiste}}]] <small>(2019-2021)</small>|prédécesseur 7=Hervé Chevreau|successeur 7=Florence Laroche|fonction8=[[Conseil régional d'Île-de-France|Conseillère régionale d'Île-de-France]]|à partir du fonction8=26 mars 2010|jusqu'au fonction8=13 décembre 2015|élection8=[[Élections régionales de 2010 en Île-de-France|21 mars 2010]]|président 8=[[Jean-Paul Huchon]]|circonscription 8=[[Liste des conseillers régionaux de Paris|Paris]]|groupe parlementaire 8=[[Conseil régional d'Île-de-France#2010-2015|{{Abréviation discrète|SRA|Socialiste, Républicain et apparentés}}]]|nom de naissance=|date de naissance=15 septembre 1975|lieu de naissance=[[Brazzaville]] ([[République du Congo|Congo]])|date de décès=|lieu de décès=|nature du décès=|sépulture=|nationalité=[[Nationalité française|Française]]<br/>[[République du Congo|Congolaise]]<ref>{{Lien web |langue=fr |titre=La Franco-congolaise Nadège Abomangoli désormais Vice-Présidente de l’Assemblée Nationale Française |url=https://www.matinlibre.cg/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-desormais-vice-presidente-de-lassemblee-nationale-francaise/ |site=Matin Libre Congo |date=2024-07-23 |consulté le=2025-10-10}}</ref>|parti=[[Parti socialiste (France)|PS]] <small>(2006-2019)</small><br/>[[La France insoumise|LFI]] <small>(depuis 2019)</small>|syndicat=|père=|mère=|fratrie=|conjoint=|enfants=|entourage=|université=[[Institut d'études politiques de Paris|IEP de Paris]]<br>[[École des hautes études en sciences de l'information et de la communication - Celsa|CELSA]]|profession=[[Fonction publique française|Cadre de la fonction publique]]|religion=|résidence=|signature=|emblème=|liste=|féminin=oui|site web=}} '''Nadège Abomangoli''', abotami o mokɔlɔ Ya Zomi na mitano ya sanza ya sambo 1975 o [[Blazavile|Brazzaville]] ( [[Kongó-Blazavile|Congo]] ), azali moto [[Moí-politíki|ya politiki]] [[Falansia|ya France]] . Mosangani ya Parti socialiste kobanda 2006 ti 2019, azalaki conseiller régional ya Île-de-France mpe sima conseiller département ya Seine-Saint-Denis, mpe molobeli ya ekolo ya parti mpo na Jean-Christophe Cambadélis . == Biografi ya bomoi ya bato == === Bilenge mpe boyekoli === Nadège Abomangoli abotamaki na [[Blazavile|Brazzaville]] na libota oyo ezalaki na elembo ya politiki, tata na ye azalaki mokambi ya lingomba ya politiki ya UPADS.<ref>{{Cite web|url=https://lacongolaise242.org/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-premiere-femme-noire-a-la-vice-presidence-de-lassemblee-nationale-francaise/|date=2024-07-26}}</ref> Akolaki na Épinay-sur-Seine ( Seine-Saint-Denis ). Abandi boyekoli ya communication na iniversite Celsa - Sorbonne, azui master na histoire na iniversite ya Paris-Sorbonne mpe master na Media na Communication publique na Institut ya boyekoli politiki ya Paris.<ref>{{Cite web|url=http://nadegeabomangoli.fr/biographie/}}</ref> Akota na SOS Racisme avant akota na Parti socialiste na 2006. === Nzela ya mosala === Yambo ya komipesa na politiki na ndenge ya mosala, lokola mokambi na mosala ya leta ya teritware, asalaki lokola auditeur interne mpe mokambi ya ba makama.<ref>{{Cite web|url=https://www.assemblee-nationale.fr/dyn/deputes/PA795228}}</ref> Kobanda 2006 tii 2012, azalaki responsable ya ba budgets oyo epesamaki na Département ya patrimoine et architecture na Mairie ya Paris . Kobanda 2013 kino 2015, azalaki na ebonga ya mosungi ya parlement na Sénat . Kobanda 2016 kino 2022, azongi na Mairie ya Paris lokola coordonnatrice ya communication interne mpe ''diretere ya makama'' . 8onlaq75avj8gi8bclzq3g2wwrss52b