Wikipedia
lnwiki
https://ln.wikipedia.org/wiki/Lok%C3%A1s%C3%A1_ya_libos%C3%B3
MediaWiki 1.47.0-wmf.14
first-letter
Média
Spécial
Discussion
Utilisateur
Discussion utilisateur
Wikipedia
Discussion Wikipedia
Fichier
Discussion fichier
MediaWiki
Discussion MediaWiki
Modèle
Discussion modèle
Aide
Discussion aide
Catégorie
Discussion catégorie
TimedText
TimedText talk
Module
Discussion module
Event
Event talk
Jaynet Kabila
0
13395
135894
135841
2026-08-10T20:06:48Z
Nissiel Biozi
13798
Créé en traduisant la section « Biographie » de la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/235198294|Jaynet Kabila]] »
135894
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Politicien|nom=Jaynet Kabila|image=defaut.svg|légende=<!-- Fonctions -->|fonction1=Députée de [[Kalemie]]|depuis le fonction1={{date|16|février|2012}}<br/><small>({{durée|16|février|2012}})</small>|à partir du fonction1=|jusqu'au fonction1=|élection1=[[Élections législatives de 2011 en république démocratique du Congo|28 novembre 2011]]|réélection1=[[Élections législatives de 2018 en république démocratique du Congo|30 décembre 2018]]|président 1=[[Joseph Kabila]]<br>[[Félix Tshisekedi]]
<!-- Paramètres recommandés d'identification ou d'état-civil -->|nom de naissance=Jaynet Désirée Kabila Kyungu|date de naissance=4 juin 1971|lieu de naissance=[[Hewa Bora (Sud-Kivu)|Hewa Bora]] ([[République démocratique du Congo|RDC]])|date de décès=|lieu de décès=|nature du décès=|sépulture=|nationalité=[[République démocratique du Congo|Congolaise]]|parti=<!-- Autres paramètres facultatifs sur les personnalités apparentées (uniquement s'ils font l'objet d'un article Wikipédia) -->|père=[[Laurent-Désiré Kabila]]|mère=|fratrie=[[Joseph Kabila]]<br>[[Zoé Kabila]]|conjoint=|entourage=<!-- Paramètres d'informations personnelles facultatives -->|université=[[Université de Georgetown]]|profession=|religion=[[Protestantisme]]}}
'''Jaynet Kabila''' azali mwasi oyo asalaka politiki [[Kongó-Kinsásá|ya mboka congo]] abotami mokolo ya minei na sanza ya motoba mobu nkoto moko na nkama libwa na ntuku nsambo na moko (1971) na Hewa Bora ( [[Kivu ya Sidi|Kivu du Sud]] ). Mwana mwasi ya [[Laurent-Désiré Kabila]] mpe lipasa ya [[Joseph Kabila]], azali membre ya parlement mpo na [[Kalemie]] banda 2012.
== Biografi ya bomoi ya bato ==
=== Bomwana, libota mpe formation ===
Na kombo na ye mobimba Jaynet Désirée Kabila Kyungu, abotami mokolo ya minei na sanza ya motoba mobu nkoto moko na nkama libwa na ntuku nsambo na moko na Hewa Bora, na territoire ya Fizi ( [[Kivu ya Sidi|Sud Kivu]] ). Mwana mwasi ya Sifa Mahanya na [[Laurent-Désiré Kabila]], azali lipasa ya [[Joseph Kabila]] (abotami mua ba moments sima na ye) <ref name=":2"/> .
Tata na ye, oyo akokóma prezida ya ekólo yango, azalaki mokambi ya batomboki oyo azalaki na mikakatano na ntango wana. Na bomwana na ye, Jaynet Kabila bazalaki ko lengela ye, [[kutu]] “ . [[bobangi]] » na tata na ye, oyo apesaka ye etumbu ata moke te mpe abengi ye “ . Mama » <ref name=":2"/> .
Na bomwana na ye, bazwaki formasyo ya kosalela bibundeli. Na nsima alekisaki mingi ya kelasi na ye na [[Tanzania|Tanzanie]], epai asalaki mosala na ye ya ekólo <ref name=":2"/> .
Atángaki kelasi na ye ya minene na [[Namibia|Namibie]], epai azwaki diplome ya doctorat na makambo ya bopanzi nsango. Nsima ya koponama na parlement na 2012, azwaki mpe diplome <ref name=":2"/> ya koyekola na mosika na Iniversite ya Georgetown .
Abandi [[Fondation Mzee Laurent-Désiré Kabila]], oyo ye azali président, oyo epesameli na kokamba makambo ya libota ya Kabila <ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref> , <ref name=":0">{{Cite web|url=https://projects.icij.org/panama-papers/power-players/?lang=en#11}}.</ref> .
=== Carrière privée ya mosala ===
Jaynet Kabila akomi co-propriétaire ya groupe ya ba médias Digital Congo <ref name="softonline">{{Cite web|url=https://www.lesoftonline.net/articles/m%C3%A9nard-d%C3%A9barque-%C3%A0-kinshasa-ngycke-rebondit|date=7 mars 2006|title=Kopi ya archive|access-date=2024-08-18|archivedate=2024-04-23|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240423231744/https://lesoftonline.net/articles/m%C3%A9nard-d%C3%A9barque-%C3%A0-kinshasa-ngycke-rebondit}}.</ref> , <ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/33107/politique/rdc-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-qui-murmure-l-oreille-du-pr-sident/|date=10 février 2015}}.</ref>, oyo esalemaki na 2005 pona ko soutenir Joseph Kabila na tango ya maponami ya présidentielle ya 2006 <ref name=":2"/> .
=== Carrière politiki ===
Bomoto oyo ayebani na discrétion na ye <ref name=":0"/> , <ref name=":1"/>, Jaynet Kabila akoti na scène politique na kokoma député ya [[Kalemie]] na février 2012 <ref name="ceni">{{Cite web|url=http://www.ceni.gouv.cd/deputes/kalemie.pdf|title=Kopi ya archive|access-date=2024-08-18|archivedate=2016-03-03|archiveurl=https://web.archive.org/web/20160303192026/http://www.ceni.gouv.cd/deputes/kalemie.pdf}}.</ref> , <ref name="assemblee-nationale">{{Cite web|url=http://www.assemblee-nationale.cd/?page_id=724|title=Kopi ya archive|access-date=2024-08-18|archivedate=2014-12-27|archiveurl=https://web.archive.org/web/20141227214140/http://www.assemblee-nationale.cd/?page_id=724}}.</ref>, contre toli ya ndeko na ye <ref name=":2"/> .
Na boumeli ya bazuzi oyo, akómaki prezida ya “ . Komite ya bato ya mayele » na kati ya Assemblée nationale <ref name="commission">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/850388/politique/rdc-la-soeur-de-joseph-kabila-a-la-tete-dune-importante-commission-parlementaire/|date=31 octobre 2019}}.</ref> . Na 2015, zulunalo ''Jeune Afrique'' elobaki ete ekómaki « moto oyo azali na bopusi mingi na kati ya entourage ya président » banda liwa na 2012 ya Augustin Katumba Mwanke, mobali ya kala ya loboko ya mobali ya Joseph Kabila <ref name=":1"/> .
Re-élu député mpo na Kalemie na maponami ya ba législatifs ya 2018, akoti na Front commun pour le Congo (FCC), coalition ya ndeko na ye Joseph Kabila, majorité na Assemblée nationale mpe atelemeli [[Cap pour le changement|CACH]], coalition ya président ya sika [[Félix Tshisekedi]] . Na nsima, batyaki ye na mokambi ya komite ya parlement “ . Bobateli mpe bokengi » pembeni ya Crispin Atama Tabe, commission stratégique na accès na ba dossiers confidentiels. Désignation oyo, ekomi na contexte esika ba commissions stratégiques mingi ezali occupées na ba pro-Kabila, ezali critique na mouvement lutte pour le changement (Lucha) .
Na novembre 2022, na discours na Parlement panafricain na [[Sidafríka|Afrique du Sud]], asalaki sortie moko très remarquable na ko critiquer polele [[Rwanda]] mpe soutien na yango na M23 . Ndenge moko mpe, liboso ya maloba ya kofinga oyo ewutaki na [[Kigali]] mpo na kofunda RDC na kopesa maboko na Forces démocratiques pour la liberation de Rwanda (FDLR), asakolaki ete « FDLR ebomaki ba Congolais ebele koleka ba Rwandais » <ref name=":2"/> , <ref>{{Cite web|url=https://www.politico.cd/encontinu/2022/11/10/rdc-les-fdlr-ont-tue-beaucoup-plus-de-congolais-que-de-rwandais-donc-le-rwanda-doit-dialoguer-avec-les-fdlr-jaynet-kabila.html/120322/|title=Kopi ya archive|access-date=2024-08-19|archivedate=2023-01-03|archiveurl=https://web.archive.org/web/20230103213953/https://www.politico.cd/encontinu/2022/11/10/rdc-les-fdlr-ont-tue-beaucoup-plus-de-congolais-que-de-rwandais-donc-le-rwanda-doit-dialoguer-avec-les-fdlr-jaynet-kabila.html/120322/}}.</ref>
Na mars 2024, Jaynet Kabila atunaki ba renseignements militaires. Sima ya boluki na siège ya fondation oyo epesamaki na tata na ye oyo akufaki, [[Laurent-Désiré Kabila]], na Kinshasa <ref>{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1548176/politique/rdc-jaynet-kabila-auditionnee-par-les-renseignements-militaires/|date=15 mars 2024}}.</ref> .
== Bomoi ya moto ye moko ==
Religieux mingi, Jaynet Kabila aza [[Misíoni|protestant]] <ref name=":2"/> .
Lokola abalaki te, azwaki bana misato lokola mwana na ye na 2018 <ref name=":2"/> .
== Ebimisi matata ==
Le 3 avril 2016, na kati ya affaire ya ''Panama Papers'', emonanaki que Janet Kabila azuaki entreprise panamaine Mossack Fonseca mpo na ko créer entreprise na kombo ya " ''Keratsu Holding Limited, oyo ezali na mbongo mingi'' » na Niue na 19 juin 2001, kaka mwa basanza nsima ya kokóma ya ndeko na ye na bokonzi ya prezida <ref name=":0"/> . Engebene na mikanda oyo ebimisamaki, Janet Kabila azalaki co-directrice ya société oyo, elongo na homme d’affaires congolaise Kalume Nyembwe Feruzi <ref>{{Cite web|url=https://www.documentcloud.org/documents/2782966-Kyungu-Jaynetdoc2.html|title=Kopi ya archive|access-date=2024-08-19|archivedate=2023-03-17|archiveurl=https://web.archive.org/web/20230317234218/https://www.documentcloud.org/documents/2782966-Kyungu-Jaynetdoc2.html}}.</ref>, mwana ya allié proche ya [[Laurent-Désiré Kabila]] . ''Keratsu Holding Limited'' ezali na ba actions 19 % na ''Réseau sans fil congolais SPRL'', oyo na ngambo na yango ezali na mbongo ya 49 % na ''[[Vodacom|Vodacom Congo SPRL]]'' <ref>{{Cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2011-10-26/congo-court-appoints-administrator-for-vodacom-partner-cwn}}.</ref> .
[[Catégorie:Pages avec des traductions non relues]]
[[Catégorie:Mbótama na 1971]]
== Vie personnelle ==
Jaynet Kabila azali [[Misíoni|protestante]] moko ya molende .
== Vie personnelle ==
Jaynet Kabila azali [[Misíoni|protestante]] moko ya molende .
Lokola abalaki te, azwaki bana misato na 2018 <ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref> .
== Biographie ==
Jaynet Désirée Kabila Kyungu abotami mokola mineyi sanza ya mwambe 1971 na Hewa Bora, na territoire ya Fizi ( [[Kivu ya Sidi|Sud Kivu]] ). Mwana mwasi ya Sifa Mahanya na [[Laurent-Désiré Kabila]], azali lipasa ya [[Joseph Kabila]] (abotami mua ba moments sima na ye) .
Jaynet Kabila azali [[Misíoni|protestante]] moko ya molende .
Lokola abalaki te, azwaki bana misato na 2018 <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
== Biographie ==
Jaynet Désirée Kabila Kyungu abotami mokola mineyi sanza ya mwambe 1971 na Hewa Bora, na territoire ya Fizi ( [[Kivu ya Sidi|Sud Kivu]] ). Mwana mwasi ya Sifa Mahanya na [[Laurent-Désiré Kabila]], azali lipasa ya [[Joseph Kabila]] (abotami mua ba moments sima na ye) .
Tata na ye, oyo na nsima akokóma prezida ya ekólo yango, azalaki na ntango wana mokambi ya batomboki oyo azalaki na mikakatano. Na bomwana na ye, Jaynet Kabila azalaki ko pamper, ata" bobangi "na tata na ye, oyo apesaka ye etumbu ata moke te mpe abengaka ye ". Mama » <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
Jaynet Kabila azali [[Misíoni|protestante]] moko ya molende .
Lokola abalaki te, azwaki bana misato na 2018 <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
== Biographie ==
Jaynet Désirée Kabila Kyungu abotami mokola mineyi sanza ya mwambe 1971 na Hewa Bora, na territoire ya Fizi ( [[Kivu ya Sidi|Sud Kivu]] ). Mwana mwasi ya Sifa Mahanya na [[Laurent-Désiré Kabila]], azali lipasa ya [[Joseph Kabila]] (abotami mua ba moments sima na ye) .
Tata na ye, oyo na nsima akokóma prezida ya ekólo yango, azalaki na ntango wana mokambi ya batomboki oyo azalaki na mikakatano. Na bomwana na ye, Jaynet Kabila azalaki ko pamper, ata" bobangi "na tata na ye, oyo apesaka ye etumbu ata moke te mpe abengaka ye ". Mama » <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
Na bomwana na ye, bazwaki formasyo ya kosalela bibundeli. Na nsima alekisaki mingi ya kelasi na ye na [[Tanzania|Tanzaniya]], epai asilisaki mosala na ye ya ekolo<ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref>
Jaynet Kabila azali [[Misíoni|protestante]] moko ya molende .
Lokola abalaki te, azwaki bana misato na 2018 <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
== Biographie ==
Jaynet Désirée Kabila Kyungu abotami mokola mineyi sanza ya mwambe 1971 na Hewa Bora, na territoire ya Fizi ( [[Kivu ya Sidi|Sud Kivu]] ). Mwana mwasi ya Sifa Mahanya na [[Laurent-Désiré Kabila]], azali lipasa ya [[Joseph Kabila]] (abotami mua ba moments sima na ye) .
Tata na ye, oyo na nsima akokóma prezida ya ekólo yango, azalaki na ntango wana mokambi ya batomboki oyo azalaki na mikakatano. Na bomwana na ye, Jaynet Kabila azalaki ko pamper, ata" bobangi "na tata na ye, oyo apesaka ye etumbu ata moke te mpe abengaka ye ". Mama » <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
Na bomwana na ye, bazwaki formasyo ya kosalela bibundeli. Na nsima alekisaki mingi ya kelasi na ye na [[Tanzania|Tanzaniya]], epai asilisaki mosala na ye ya ekolo<ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref>
Alandaki kelasi na ye ya likolo na [[Namibia|Namibie]], epai azwaki diplomer ya doctora na makambo ya bopanzi sango. Sima ya koponama lokola mokozi na 2012, azuaki mpe diplomer ya master ya koyeba na musika na Iniversite ya Georgetown.<ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref>
Jaynet Kabila azali [[Misíoni|protestante]] moko ya molende .
Lokola abalaki te, azwaki bana misato na 2018 <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
== Biographie ==
Jaynet Désirée Kabila Kyungu abotami mokola mineyi sanza ya mwambe 1971 na Hewa Bora, na territoire ya Fizi ( [[Kivu ya Sidi|Sud Kivu]] ). Mwana mwasi ya Sifa Mahanya na [[Laurent-Désiré Kabila]], azali lipasa ya [[Joseph Kabila]] (abotami mua ba moments sima na ye) .
Tata na ye, oyo na nsima akokóma prezida ya ekólo yango, azalaki na ntango wana mokambi ya batomboki oyo azalaki na mikakatano. Na bomwana na ye, Jaynet Kabila azalaki ko pamper, ata" bobangi "na tata na ye, oyo apesaka ye etumbu ata moke te mpe abengaka ye ". Mama » <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
Na bomwana na ye, bazwaki formasyo ya kosalela bibundeli. Na nsima alekisaki mingi ya kelasi na ye na [[Tanzania|Tanzaniya]], epai asilisaki mosala na ye ya ekolo<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Alandaki kelasi na ye ya likolo na [[Namibia|Namibie]], epai azwaki diplomer ya doctora na makambo ya bopanzi sango. Sima ya koponama lokola mokozi na 2012, azuaki mpe diplomer ya master ya koyeba na musika na Iniversite ya Georgetown.<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Abandi [[Fondation Mzee Laurent-Désiré Kabila|Fondasyon Mzee Laurent-Désiré Kabila]], oyo ye azali présidant, oyo epesameli na kokamba makambo ya libota ya Kabila,<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://projects.icij.org/panama-papers/power-players/?lang=en#11}}.</ref>
Jaynet Kabila azali [[Misíoni|protestante]] moko ya molende .
Lokola abalaki te, azwaki bana misato na 2018 <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
== Biographie ==
Jaynet Désirée Kabila Kyungu abotami mokola mineyi sanza ya mwambe 1971 na Hewa Bora, na territoire ya Fizi ( [[Kivu ya Sidi|Sud Kivu]] ). Mwana mwasi ya Sifa Mahanya na [[Laurent-Désiré Kabila]], azali lipasa ya [[Joseph Kabila]] (abotami mua ba moments sima na ye) .
Tata na ye, oyo na nsima akokóma prezida ya ekólo yango, azalaki na ntango wana mokambi ya batomboki oyo azalaki na mikakatano. Na bomwana na ye, Jaynet Kabila azalaki ko pamper, ata" bobangi "na tata na ye, oyo apesaka ye etumbu ata moke te mpe abengaka ye ". Mama » <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
Na bomwana na ye, bazwaki formasyo ya kosalela bibundeli. Na nsima alekisaki mingi ya kelasi na ye na [[Tanzania|Tanzaniya]], epai asilisaki mosala na ye ya ekolo<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Alandaki kelasi na ye ya likolo na [[Namibia|Namibie]], epai azwaki diplomer ya doctora na makambo ya bopanzi sango. Sima ya koponama lokola mokozi na 2012, azuaki mpe diplomer ya master ya koyeba na musika na Iniversite ya Georgetown.<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Abandi [[Fondation Mzee Laurent-Désiré Kabila|Fondasyon Mzee Laurent-Désiré Kabila]], oyo ye azali présidant, oyo epesameli na kokamba makambo ya libota ya Kabila,<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://projects.icij.org/panama-papers/power-players/?lang=en#11}}.</ref>
Jaynet Kabila akomi co-propriétaire ya groupe ya ba médias Digital kongo,<ref name="softonline">{{Cite web|url=https://www.lesoftonline.net/articles/m%C3%A9nard-d%C3%A9barque-%C3%A0-kinshasa-ngycke-rebondit|date=7 mars 2006}}.</ref>,<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/33107/politique/rdc-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-qui-murmure-l-oreille-du-pr-sident/|date=10 février 2015}}.</ref> oyo esalemaki na 2005 pona ko sunga Joseph Kabila na tango ya maponami ya prézidanziel ya 2006.<ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref>
Jaynet Kabila azali [[Misíoni|protestante]] moko ya molende .
Lokola abalaki te, azwaki bana misato na 2018 <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
== Biographie ==
Jaynet Désirée Kabila Kyungu abotami mokola mineyi sanza ya mwambe 1971 na Hewa Bora, na territoire ya Fizi ( [[Kivu ya Sidi|Sud Kivu]] ). Mwana mwasi ya Sifa Mahanya na [[Laurent-Désiré Kabila]], azali lipasa ya [[Joseph Kabila]] (abotami mua ba moments sima na ye) .
Tata na ye, oyo na nsima akokóma prezida ya ekólo yango, azalaki na ntango wana mokambi ya batomboki oyo azalaki na mikakatano. Na bomwana na ye, Jaynet Kabila azalaki ko pamper, ata" bobangi "na tata na ye, oyo apesaka ye etumbu ata moke te mpe abengaka ye ". Mama » <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
Na bomwana na ye, bazwaki formasyo ya kosalela bibundeli. Na nsima alekisaki mingi ya kelasi na ye na [[Tanzania|Tanzaniya]], epai asilisaki mosala na ye ya ekolo<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Alandaki kelasi na ye ya likolo na [[Namibia|Namibie]], epai azwaki diplomer ya doctora na makambo ya bopanzi sango. Sima ya koponama lokola mokozi na 2012, azuaki mpe diplomer ya master ya koyeba na musika na Iniversite ya Georgetown.<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Abandi [[Fondation Mzee Laurent-Désiré Kabila|Fondasyon Mzee Laurent-Désiré Kabila]], oyo ye azali présidant, oyo epesameli na kokamba makambo ya libota ya Kabila,<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://projects.icij.org/panama-papers/power-players/?lang=en#11}}.</ref>
Jaynet Kabila akomi co-propriétaire ya groupe ya ba médias Digital kongo,<ref name="softonline">{{Cite web|url=https://www.lesoftonline.net/articles/m%C3%A9nard-d%C3%A9barque-%C3%A0-kinshasa-ngycke-rebondit|date=7 mars 2006}}.</ref>,<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/33107/politique/rdc-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-qui-murmure-l-oreille-du-pr-sident/|date=10 février 2015}}.</ref> oyo esalemaki na 2005 pona ko sunga Joseph Kabila na tango ya maponami ya prézidanziel ya 2006.<ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref>
Ayebani na ko bombana na ye,<ref name=":0">{{Cite web|url=https://projects.icij.org/panama-papers/power-players/?lang=en#11}}.</ref>,<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/33107/politique/rdc-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-qui-murmure-l-oreille-du-pr-sident/|date=10 février 2015}}.</ref> Jaynet Kabila akoti na kati ya politique na kokoma moko ya parlement mpo na [[Kalemie]] na février 2012,<ref name="ceni">{{Cite web|url=http://www.ceni.gouv.cd/deputes/kalemie.pdf}}.</ref>,<ref name="assemblee-nationale">{{Cite web|url=http://www.assemblee-nationale.cd/?page_id=724}}.</ref> contre ba souhaits ya ndeko na ye.<ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref>
Jaynet Kabila azali [[Misíoni|protestante]] moko ya molende .
Lokola abalaki te, azwaki bana misato na 2018 <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
== Biographie ==
Jaynet Désirée Kabila Kyungu abotami mokola mineyi sanza ya mwambe 1971 na Hewa Bora, na territoire ya Fizi ( [[Kivu ya Sidi|Sud Kivu]] ). Mwana mwasi ya Sifa Mahanya na [[Laurent-Désiré Kabila]], azali lipasa ya [[Joseph Kabila]] (abotami mua ba moments sima na ye) .
Tata na ye, oyo na nsima akokóma prezida ya ekólo yango, azalaki na ntango wana mokambi ya batomboki oyo azalaki na mikakatano. Na bomwana na ye, Jaynet Kabila azalaki ko pamper, ata" bobangi "na tata na ye, oyo apesaka ye etumbu ata moke te mpe abengaka ye ". Mama » <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
Na bomwana na ye, bazwaki formasyo ya kosalela bibundeli. Na nsima alekisaki mingi ya kelasi na ye na [[Tanzania|Tanzaniya]], epai asilisaki mosala na ye ya ekolo<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Alandaki kelasi na ye ya likolo na [[Namibia|Namibie]], epai azwaki diplomer ya doctora na makambo ya bopanzi sango. Sima ya koponama lokola mokozi na 2012, azuaki mpe diplomer ya master ya koyeba na musika na Iniversite ya Georgetown.<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Abandi [[Fondation Mzee Laurent-Désiré Kabila|Fondasyon Mzee Laurent-Désiré Kabila]], oyo ye azali présidant, oyo epesameli na kokamba makambo ya libota ya Kabila,<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://projects.icij.org/panama-papers/power-players/?lang=en#11}}.</ref>
Jaynet Kabila akomi co-propriétaire ya groupe ya ba médias Digital kongo,<ref name="softonline">{{Cite web|url=https://www.lesoftonline.net/articles/m%C3%A9nard-d%C3%A9barque-%C3%A0-kinshasa-ngycke-rebondit|date=7 mars 2006}}.</ref>,<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/33107/politique/rdc-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-qui-murmure-l-oreille-du-pr-sident/|date=10 février 2015}}.</ref> oyo esalemaki na 2005 pona ko sunga Joseph Kabila na tango ya maponami ya prézidanziel ya 2006.<ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref>
Ayebani na ko bombana na ye,<ref name=":0">{{Cite web|url=https://projects.icij.org/panama-papers/power-players/?lang=en#11}}.</ref>,<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/33107/politique/rdc-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-qui-murmure-l-oreille-du-pr-sident/|date=10 février 2015}}.</ref> Jaynet Kabila akoti na kati ya politique na kokoma moko ya parlement mpo na [[Kalemie]] na février 2012,<ref name="ceni">{{Cite web|url=http://www.ceni.gouv.cd/deputes/kalemie.pdf}}.</ref>,<ref name="assemblee-nationale">{{Cite web|url=http://www.assemblee-nationale.cd/?page_id=724}}.</ref> contre ba souhaits ya ndeko na ye.<ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref>
Na mandat législatif oyo, akomaki prézidan ya " Komite ya bato ya mayele » na kati ya [[Likita ya ekólo (République ya Kongo Demokratiki)|Assemblée nationale]].<ref name="commission">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/850388/politique/rdc-la-soeur-de-joseph-kabila-a-la-tete-dune-importante-commission-parlementaire/|date=31 octobre 2019}}.</ref> Na 2015, zulunalo ''Jeune Afrique'' eyebisaki ete akomi « moto oyo azali na bopusi mingi na kati ya lisanga ya prézidat» banda liwa na 2012 ya Augustin Katumba Mwanke, mobali ya kala ya loboko ya mobali ya Joseph Kabila.<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/33107/politique/rdc-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-qui-murmure-l-oreille-du-pr-sident/|date=10 février 2015}}.</ref>
Aponami lisusu lokola membre ya parlement mpo na Kalemie na maponami ya mibeko ya 2018, akoti na Front commun mpo na Congo (FCC), boyokani ya ndeko na ye Joseph Kabila, oyo ezalaki na majorité na [[Likita ya ekólo (République ya Kongo Demokratiki)|Assemblée nationale]] mpe ezalaki kotelemela [[Cap pour le changement|CACH]], boyokani ya président ya sika [[Félix Tshisekedi]] . Na sima batiaki ye na chef ya commission parlementaire ". Bobateli mpe bokengi » pembeni ya [[Crispin Atama Tabe]], comité stratégique oyo ezali na accès na ba dossiers confidentiels. Nomination oyo, eyei na tango oyo mingi ya ba comités stratégiques ezali occupés na ba figures pro-Kabila, ezali ko critiquer na mouvement Lucha pour le changement (Lucha).<ref name="commission">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/850388/politique/rdc-la-soeur-de-joseph-kabila-a-la-tete-dune-importante-commission-parlementaire/|date=31 octobre 2019}}.</ref>
Jaynet Kabila azali [[Misíoni|protestante]] moko ya molende .
Lokola abalaki te, azwaki bana misato na 2018 <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
== Biographie ==
Jaynet Désirée Kabila Kyungu abotami mokola mineyi sanza ya mwambe 1971 na Hewa Bora, na territoire ya Fizi ( [[Kivu ya Sidi|Sud Kivu]] ). Mwana mwasi ya Sifa Mahanya na [[Laurent-Désiré Kabila]], azali lipasa ya [[Joseph Kabila]] (abotami mua ba moments sima na ye) .
Tata na ye, oyo na nsima akokóma prezida ya ekólo yango, azalaki na ntango wana mokambi ya batomboki oyo azalaki na mikakatano. Na bomwana na ye, Jaynet Kabila azalaki ko pamper, ata" bobangi "na tata na ye, oyo apesaka ye etumbu ata moke te mpe abengaka ye ". Mama » <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
Na bomwana na ye, bazwaki formasyo ya kosalela bibundeli. Na nsima alekisaki mingi ya kelasi na ye na [[Tanzania|Tanzaniya]], epai asilisaki mosala na ye ya ekolo<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Alandaki kelasi na ye ya likolo na [[Namibia|Namibie]], epai azwaki diplomer ya doctora na makambo ya bopanzi sango. Sima ya koponama lokola mokozi na 2012, azuaki mpe diplomer ya master ya koyeba na musika na Iniversite ya Georgetown.<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Abandi [[Fondation Mzee Laurent-Désiré Kabila|Fondasyon Mzee Laurent-Désiré Kabila]], oyo ye azali présidant, oyo epesameli na kokamba makambo ya libota ya Kabila,<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://projects.icij.org/panama-papers/power-players/?lang=en#11}}.</ref>
Jaynet Kabila akomi co-propriétaire ya groupe ya ba médias Digital kongo,<ref name="softonline">{{Cite web|url=https://www.lesoftonline.net/articles/m%C3%A9nard-d%C3%A9barque-%C3%A0-kinshasa-ngycke-rebondit|date=7 mars 2006}}.</ref>,<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/33107/politique/rdc-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-qui-murmure-l-oreille-du-pr-sident/|date=10 février 2015}}.</ref> oyo esalemaki na 2005 pona ko sunga Joseph Kabila na tango ya maponami ya prézidanziel ya 2006.<ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref>
Ayebani na ko bombana na ye,<ref name=":0">{{Cite web|url=https://projects.icij.org/panama-papers/power-players/?lang=en#11}}.</ref>,<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/33107/politique/rdc-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-qui-murmure-l-oreille-du-pr-sident/|date=10 février 2015}}.</ref> Jaynet Kabila akoti na kati ya politique na kokoma moko ya parlement mpo na [[Kalemie]] na février 2012,<ref name="ceni">{{Cite web|url=http://www.ceni.gouv.cd/deputes/kalemie.pdf}}.</ref>,<ref name="assemblee-nationale">{{Cite web|url=http://www.assemblee-nationale.cd/?page_id=724}}.</ref> contre ba souhaits ya ndeko na ye.<ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref>
Na mandat législatif oyo, akomaki prézidan ya " Komite ya bato ya mayele » na kati ya [[Likita ya ekólo (République ya Kongo Demokratiki)|Assemblée nationale]].<ref name="commission">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/850388/politique/rdc-la-soeur-de-joseph-kabila-a-la-tete-dune-importante-commission-parlementaire/|date=31 octobre 2019}}.</ref> Na 2015, zulunalo ''Jeune Afrique'' eyebisaki ete akomi « moto oyo azali na bopusi mingi na kati ya lisanga ya prézidat» banda liwa na 2012 ya Augustin Katumba Mwanke, mobali ya kala ya loboko ya mobali ya Joseph Kabila.<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/33107/politique/rdc-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-qui-murmure-l-oreille-du-pr-sident/|date=10 février 2015}}.</ref>
Aponami lisusu lokola membre ya parlement mpo na Kalemie na maponami ya mibeko ya 2018, akoti na Front commun mpo na kongo (FCC), boyokani ya ndeko na ye Joseph Kabila, oyo ezalaki na majorité na [[Likita ya ekólo (République ya Kongo Demokratiki)|Assemblée nationale]] mpe ezalaki kotelemela [[Cap pour le changement|CACH]], boyokani ya prézidat ya sika [[Félix Tshisekedi]] . Na sima batiaki ye na mokonzi ya commission parlementaire ". Bobateli mpe bokengi » pembeni ya [[Crispin Atama Tabe]], komité stratégike oyo ezali na accès na ba mikanda kongidaciel. Nomination oyo, eyei na tango oyo mingi ya ba komités stratégiques ezali occupés na ba figures pro-Kabila, ezali ko critiquer na mouvement Lucha pour le changement (Lucha).<ref name="commission">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/850388/politique/rdc-la-soeur-de-joseph-kabila-a-la-tete-dune-importante-commission-parlementaire/|date=31 octobre 2019}}.</ref>
Jaynet Kabila azali [[Misíoni|protestante]] moko ya molende .
Lokola abalaki te, azwaki bana misato na 2018 <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
== Biographie ==
Jaynet Désirée Kabila Kyungu abotami mokola mineyi sanza ya mwambe 1971 na Hewa Bora, na territoire ya Fizi ( [[Kivu ya Sidi|Sud Kivu]] ). Mwana mwasi ya Sifa Mahanya na [[Laurent-Désiré Kabila]], azali lipasa ya [[Joseph Kabila]] (abotami mua ba moments sima na ye) .
Tata na ye, oyo na nsima akokóma prezida ya ekólo yango, azalaki na ntango wana mokambi ya batomboki oyo azalaki na mikakatano. Na bomwana na ye, Jaynet Kabila azalaki ko pamper, ata" bobangi "na tata na ye, oyo apesaka ye etumbu ata moke te mpe abengaka ye ". Mama » <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
Na bomwana na ye, bazwaki formasyo ya kosalela bibundeli. Na nsima alekisaki mingi ya kelasi na ye na [[Tanzania|Tanzaniya]], epai asilisaki mosala na ye ya ekolo<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Alandaki kelasi na ye ya likolo na [[Namibia|Namibie]], epai azwaki diplomer ya doctora na makambo ya bopanzi sango. Sima ya koponama lokola mokozi na 2012, azuaki mpe diplomer ya master ya koyeba na musika na Iniversite ya Georgetown.<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Abandi [[Fondation Mzee Laurent-Désiré Kabila|Fondasyon Mzee Laurent-Désiré Kabila]], oyo ye azali présidant, oyo epesameli na kokamba makambo ya libota ya Kabila,<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://projects.icij.org/panama-papers/power-players/?lang=en#11}}.</ref>
Jaynet Kabila akomi co-propriétaire ya groupe ya ba médias Digital kongo,<ref name="softonline">{{Cite web|url=https://www.lesoftonline.net/articles/m%C3%A9nard-d%C3%A9barque-%C3%A0-kinshasa-ngycke-rebondit|date=7 mars 2006}}.</ref>,<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/33107/politique/rdc-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-qui-murmure-l-oreille-du-pr-sident/|date=10 février 2015}}.</ref> oyo esalemaki na 2005 pona ko sunga Joseph Kabila na tango ya maponami ya prézidanziel ya 2006.<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Ayebani na ko bombana na ye,<ref name=":0">{{Cite web|url=https://projects.icij.org/panama-papers/power-players/?lang=en#11}}.</ref>,<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/33107/politique/rdc-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-qui-murmure-l-oreille-du-pr-sident/|date=10 février 2015}}.</ref> Jaynet Kabila akoti na kati ya politique na kokoma moko ya parlement mpo na [[Kalemie]] na février 2012,<ref name="ceni">{{Cite web|url=http://www.ceni.gouv.cd/deputes/kalemie.pdf}}.</ref>,<ref name="assemblee-nationale">{{Cite web|url=http://www.assemblee-nationale.cd/?page_id=724}}.</ref> contre ba souhaits ya ndeko na ye.<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref>
Na mandat législatif oyo, akomaki prézidan ya " Komite ya bato ya mayele » na kati ya [[Likita ya ekólo (République ya Kongo Demokratiki)|Assemblée nationale]].<ref name="commission">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/850388/politique/rdc-la-soeur-de-joseph-kabila-a-la-tete-dune-importante-commission-parlementaire/|date=31 octobre 2019}}.</ref> Na 2015, zulunalo ''Jeune Afrique'' eyebisaki ete akomi « moto oyo azali na bopusi mingi na kati ya lisanga ya prézidat» banda liwa na 2012 ya Augustin Katumba Mwanke, mobali ya kala ya loboko ya mobali ya Joseph Kabila.<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/33107/politique/rdc-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-qui-murmure-l-oreille-du-pr-sident/|date=10 février 2015}}.</ref>
Aponami lisusu lokola membre ya parlement mpo na Kalemie na maponami ya mibeko ya 2018, akoti na Front commun mpo na kongo (FCC), boyokani ya ndeko na ye Joseph Kabila, oyo ezalaki na majorité na [[Likita ya ekólo (République ya Kongo Demokratiki)|Assemblée nationale]] mpe ezalaki kotelemela [[Cap pour le changement|CACH]], boyokani ya prézidat ya sika [[Félix Tshisekedi]] . Na sima batiaki ye na mokonzi ya commission parlementaire ". Bobateli mpe bokengi » pembeni ya [[Crispin Atama Tabe]], komité stratégike oyo ezali na accès na ba mikanda kongidaciel. Nomination oyo, eyei na tango oyo mingi ya ba komités stratégiques ezali occupés na ba figures pro-Kabila, ezali ko critiquer na mouvement Lucha pour le changement (Lucha).<ref name="commission">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/850388/politique/rdc-la-soeur-de-joseph-kabila-a-la-tete-dune-importante-commission-parlementaire/|date=31 octobre 2019}}.</ref>
Na novembre 2022, na discours na Parlement panafricain na [[Sidafríka|Afrique du Sud]], asalaki déclaration moko très remarquable na ko critiquer polele [[Rwanda]] mpe soutien na yango na [[M23]] . Ndenge moko mpe, na eyano na bifundeli ya Kigali ete RDC ezali kosunga Forces démocratiques pour la libération de Rwanda (FDLR), alobi « FDLR ebomaki ba Congolais mingi koleka ba Rwandais. »,<ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.politico.cd/encontinu/2022/11/10/rdc-les-fdlr-ont-tue-beaucoup-plus-de-congolais-que-de-rwandais-donc-le-rwanda-doit-dialoguer-avec-les-fdlr-jaynet-kabila.html/120322/|date=10 novembre 2022}}.</ref>
Na mars 2024, Jaynet Kabila atunaki ye mituna na ba rensignementi militer sima ya boluki na esika ya fondasyion oyo epesamaki na tata na ye oyo akufaki, [[Laurent-Désiré Kabila]], na Kinsasa.<ref>{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1548176/politique/rdc-jaynet-kabila-auditionnee-par-les-renseignements-militaires/|date=15 mars 2024}}.</ref>
Jaynet Kabila azali [[Misíoni|protestante]] moko ya molende .
Lokola abalaki te, azwaki bana misato na 2018 <ref name=":2">{{Cite web}}.</ref> .
== Biographie ==
Jaynet Désirée Kabila Kyungu abotami na sanza ya motoba na minei ya nkoto moko na nkama libwa na ntuku nsambo na moko na Hewa Bora, na territoire ya Fizi ( [[Kivu ya Sidi|Sud Kivu]] ). Mwana mwasi ya Sifa Mahanya na [[Laurent-Désiré Kabila]], azali lipasa ya [[Joseph Kabila]] (abotami mua ba moments sima na ye).<ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref>
Tata na ye, oyo na nsima akokóma prezida ya ekólo yango, azalaki na ntango wana mokambi ya batomboki oyo azalaki na mikakatano. Na bomwana na ye, Jaynet Kabila azalaki ko pamper, même " bobangi "na tata na ye, oyo apesaka ye etumbu ata moke te mpe abengaka ye ". Mama ».<ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.jeuneafrique.com/1394389/politique/rdc-dix-choses-a-savoir-sur-jaynet-kabila-la-soeur-jumelle-de-lancien-president/|date=24 novembre 2022}}.</ref>
h9krcuivnbg06a2k62bafzdehwe3ipg
Anne-Marie Karume Bakaneme na kombo ya nzambe
0
13463
135895
134236
2026-08-10T20:15:57Z
Nissiel Biozi
13798
Créé en traduisant la section « Biographie » de la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/234342366|Anne-Marie Karume Bakaneme]] »
135895
wikitext
text/x-wiki
'''Anne-Marie Karume Bakaneme''', abotami mokɔlɔ ntuku mibale na libwa sánzá ya zomi na mibale nkoto libwa nkama ntuku mitano na mwambe na wamba <ref name=":0">{{Cite web|url=http://talatala.cd/deputes/163/}}.</ref>, azalí mwasi ya politiki ya [[Kongó-Kinsásá|ekolo kongo kinsasa]] mpe ministre ya boyokani na Parlement na boyangeli
== Biografi ya bomoi ya bato ==
'''Anne Marie Karume Bakaneme''' awuti na libota ya bokristo modeste ya [[Wamba]] na etuka ya Haut-Uélé, bomwana na ye mpe bolenge na ye ezalaki na bopusi makasi na komipesa ya Anuarite Nengapeta oyo bitumba na ye mpo na kobatela lokumu ya basi ekomi lisolo ya catholique na RDC mpe [[Afríka|Afrika]]. Na nsuka ya mibu ntuku motoba, azali mama ya bana motoba. Azwi diplome na mayele ya mombongo mpe ya mosolo, nzela ya comptable na Institut supérieur ya commerce ya Isiro <ref>{{Cite web|url=https://www.rfmtv.net/gouvernement-sama-lukonde-ii-madame-anne-marie-karume-garde-son-fauteil/}}.</ref> .
Na nkoto moko nkama mibale na ntuku nsambo na nsambo na nkoto libwa nkama mwambe na minei, Anne-Marie Karume Bakaneme azalaki mokonzi ya departema ya comptabilité ya kompanyi agro-industrielle Cultures et Élevages du Zaire (CELZA). Na sima akokoma mokambi minene ya kompanyi Vanos Café. Tango ba etuka ntuku mibale na motoba esalemaki, aponamaki mopesi toli ya etando etuka ya Haut-Uélé oyo azali mokonzi ya kosunga ba mobomi kobebisa, mobulu oyo etongami likolo na yango na molongani, batu oyo bazali n'a likama mpe bana oyo bazangi bato mpe ba mabe bongo batu ya mboka, mosala oyo akozala mingi mingi na oyo etali bokengeli mpe bokeli makoki ya ba ekipi oyo etiamaki na nse ya bokengeli na ye. Na sima bakobenga ye akota na etando ya etuka ya Haut-Uélé lokola ministre ya mosala, bolamu ya bato mpe mosala ya leta <ref>{{Cite web|url=https://lemaximum.cd/2021/04/29/a-la-une/nouvelle-ministre-des-relations-avec-le-parlement-gros-plan-sur-anne-marie-karume/|date=2021-04-29}}.</ref> .
== Biographie ==
'''Anne Marie Karume Bakaneme,''' ya libota ya mocristo Koyeba bandelo na Wamba na provense ya Haut-Uélé, azuaki bomwana mpe bolenge na ye bopusi makasi na komipesa na motema ya Anuarite Nengapeta, oyo bitumba na ye mpo na kobatela lokumu ya basi e marquer histoire ya Lingomba ya Katolike na RDC mpe na Afrique. Sikawa na mibu ntuku motoba, azali mama ya bana motoba. Diplômé na siansi ya mombongo mpe ya mosolo, option comptable na Institut supérieur ya commerce ya Isiro.<ref>{{Cite web|url=https://www.rfmtv.net/gouvernement-sama-lukonde-ii-madame-anne-marie-karume-garde-son-fauteil/}}.</ref>
6x1xt3ox0xb4we860l5zd8l5jqdfhbf
Juliette Mbambu Mughole
0
13689
135893
135245
2026-08-10T20:01:24Z
Nissiel Biozi
13798
Créé en traduisant la section « Jeunesse » de la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/235254429|Juliette Mbambu Mughole]] »
135893
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Politicien|charte=|parti=Alliance Congolaise de Lutte contre la Pauvreté (ACLP)|père=Paluku Malambo Etienne|mère=Kavira Kyabusiku Jermaine|lieu de naissance=[[Musienene]], [[Nord-Kivu]] ([[République démocratique du Congo|RDC]])|université=[[Université pédagogique nationale]]|langue=Français<br/>Kiswahili<br/>Lingala<br/>Anglais|religion=Chrétienne|profession=[[Personnalité politique|Femme politique]]<br/>[[Activisme politique|Activiste]]<br/>[[Chanteur|Chanteuse]]|résidence=[[Kinshasa]]|emblème=|taille emblème=130|origine=[[Nord-Kivu]]|nationalité=[[République démocratique du Congo|Congolaise]] <small>(Congo-Kinshasa)</small>|date de naissance=16/06/1979|nom=Juliette Mbambu Mughole|fonction3=Présidente de l'Alliance Congolaise de Lutte contre la Pauvreté (ACLP)|fonction2=[[Assemblée nationale (République démocratique du Congo)|Députée nationale]]|à partir du fonction2={{date|30|juillet|2006}}|réélection2=[[Élections législatives de 2011 en république démocratique du Congo|28 Novembre 2011]]|président 2=[[Joseph Kabila]]|premier ministre 2=[[Antoine Gizenga]] <small>(2006 - 2008)</small><br/>[[Adolphe Muzito]] <small>(2008 - 2012)</small><br/>[[Matata Ponyo Mapon]] <small>(2012 - 2016)</small><br/>[[Samy Badibanga]] <small>(2016 - 2017)</small><br/>[[Bruno Tshibala]] <small>(2017 - 2019)</small>|jusqu'au fonction2={{date|31|décembre|2018}}<br/><small>({{durée|30|juillet|2006|31|décembre|2018}})</small>|élection2=[[Élections législatives de 2006 en république démocratique du Congo|30 Juillet 2006]]|gouvernement 2=[[Gouvernement Gizenga I]] et [[Gouvernement Gizenga I|II]] <small>(30 décembre 2006 – 10 octobre 2008)</small><br/>[[Gouvernement Muzito I]], [[Gouvernement Muzito II|II]] et [[Gouvernement Muzito III|III]] <small>(10 octobre 2008 – 6 mars 2012)</small><br/>[[Gouvernement Matata I]] et [[Gouvernement Matata II|II]] <small>(9 mai 2012 – 17 novembre 2016)</small><br/>[[Gouvernement Badibanga]] <small>(17 novembre 2016 – 18 mai 2017)</small><br/>[[Gouvernement Tshibala]] <small>(18 mai 2017 – 7 septembre 2019)</small>|circonscription 2=[[Lubero]], [[Nord-Kivu]]|nom de naissance=Juliette Mbambu Mughole|depuis le fonction3={{date||septembre|2015}}<br/><small>({{durée||septembre|2015}})</small>|fonction4=Directrice Générale de la [[Caisse générale d'épargne du Congo]]|depuis le fonction4={{date|10|juin|2020}}<br/><small>({{durée|10|juin|2020}})</small>|président 4=[[Bopila Hussein Moja]]|image=|taille image=300|légende=Honorable Juliette Mbambu Mughole|fonction1=Présidente de la [[:sw:Fondation Mughole|Mughole Foundation]]|depuis le fonction1=05 décembre 2016<br><small>({{durée|05|12|2015}})</small>|féminin=oui}}
'''Juliette Mughole Mbambu''' (abotami le 16 juin 1979 na Musienene na province ya Nord-Kivu na RDC) azali mwasi ya politiki mpe activiste congolaise, aponami na 2006 mpe aponami lisusu na 2011 députée nationale na ba élections législatives na circonscription électorale ya Lubero na République démocratique du Congo. Azali mokambi ya Caisse générale d'épargne ya Congo 2022 mpe mobandisi ya lingomba Alliance congolaise de lutte contre la pauvreté (ACLP) mpe fondation Mughole.
== Biografi ya bomoi ya bato ==
=== Bilenge mpe kelasi ===
Juliette Mughole Mbambu abotamaki na mokolo ya 16 sanza ya motoba 1979 na Musienene na etuka ya Nord-Kivu, azalaki mwana ya suka mpe mwana ya zomi ya Paluku Malambo Etienne, mokambi ya kala ya etuka ya Lubero, mpe Kavira Kyabusiku Jermaine. Auti na Nande, abandaki mombongo na bomwana, azalaki moteki ya biloko ya kolia uta azalaki na mibu minei mpe atanga na eteyelo ya ebandeli Butembo-cité na Butembo.
Na 1994, na bitumba mpe bobomi ya bituluku ya batomboki ya Armée de libération ya Rwanda (lelo oyo Forces démocratiques de libération du Rwanda) oyo esalamaki mingi na mampinga ya Rwanda oyo elongaki na bitumba na 1994 nsima ya génocide ya ba Tutsi na Rwanda, elandamaki na bobomi mingi na Nord-Kivu, akendeki na Kinshasa mpo na kosangana na yaya na ye ya mobali mpe azwaki diplome na ye na science commerciale na école d'application ya UNEP.
Azwaki masta na Stratégie mpe Défense na Collège des Hautes Études de Stratégie et de Défense (CHESD), eteyelo ya basoda oyo ezali na bokonzi ya mokonzi ya mampinga ya Congo démocratique oyo ebimisamaki na gouvernement ya président Joseph Kabila le 5 janvier 2016.
== Banote mpe ba références ==
{{Références}}
[[Catégorie:Moí-politíki wa Kongó-Kinsásá]]
[[Catégorie:Mbótama na 1979]]
== Jeunesse ==
Leki na bana zomi, Juliette Mughole Mbambu abotami na zomi na motoba na sanza ya motoba na zomi na libwa ntuku nsambo na libwa na Musienene, na provense ya Nord-Kivu. Mwana mwasi ya Étienne Paluku Malambo, Mokambi ya mosala ya kala ya territoire ya Lubero, mpe Jermaine Kavira Kyabusiku, akolaki na libota esika wapi sens ya mosala ya leta mpe rigor ezalaki ba biloko ya mutuya oyo epesamaki uta bomwana. Ntango azalaki kaka na mbula minei, abandaki kotɛka biloko ya kolya, likambo ya liboso oyo akutanaki na yango na mokili ya nkita oyo ekɔtisaki ye boyebi ya penepene ya makambo ya solosolo oyo bato mingi bazalaki kosepela na yango mpe ekateli ya kokamwa.
7vsdnej91mlz1bguxlkj9l3rydcbnno
Françoise Bemba
0
13700
135887
135873
2026-08-10T17:41:15Z
Nissiel Biozi
13798
Créé en traduisant la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/237998802|Françoise Bemba]] »
135887
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Personnalité politique|charte=|nom=Françoise Bemba Ndokwa|image=|légende=|fonction1=Sénatrice|à partir du fonction1={{date|17|mars|2019}}|jusqu'au fonction1=|président 1=[[Félix Tshisekedi]]|premier ministre 1=[[Jean-Michel Sama Lukonde Kyenge]]|gouvernement 1=[[Gouvernement Lukonde I|Lukonde {{I}}]] et [[Gouvernement Lukonde II|{{II}}]]|nom de naissance=|date de naissance=|lieu de naissance=|date de décès=|lieu de décès=|nature du décès=|sépulture=|nationalité={{Drapeau|République démocratique du Congo}} [[République démocratique du Congo|Congolaise]]|parti=|père=|mère=|fratrie=|conjoint=|enfants=|entourage=|université=|profession=|religion=|résidence=|signature=|emblème=|liste=}}
'''Françoise Bemba Ndokwa''' azali mutu ya politiki ya [[Kongó-Kinsásá|ekolo Congo démocratiki]] . Azali sénateur ya etuka ya [[Sud-Ubangi|Sud Ubangi]] wuto ntoko mibale na zomi na libwa.
Françoise Bemba Ndokwa azali mwana mwasi ya [[Bemba Saolona|Jeannot Bemba Saolona]] moto ya mombongo ya congo mpe ndeko ya mutu ya politiki congolais [[Jean-Pierre Bemba]],<ref>{{Cite web|url=https://www.mbokamosika.com/article-33524140.html}}</ref>.<ref name="rapporteur">{{Cite web|url=https://infos.cd/actualite/elections/election-au-senat-la-soeur-de-jean-pierre-bemba-candidate-de-lunion-sacree-battue-au-poste-de-rapporteur/48998/}}.</ref>
ltkzmwx71y3k3nz3k0uze9nvcx5k34w
Joëlle Bile Batali
0
13715
135888
130438
2026-08-10T17:50:47Z
Nissiel Biozi
13798
Créé en traduisant la section « Biographie » de la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/235248905|Joëlle Bile Batali]] »
135888
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Biographie2|nom=Joëlle Bile Batali|image=Joellerdc.jpg|légende=|fonction1=Administratrice à la FEC|depuis le fonction1=2013|à partir du fonction1=|jusqu'au fonction1=|prédécesseur 1=|successeur 1=|fonction2=|à partir du fonction2=|jusqu'au fonction2=|fonction3=|à partir du fonction3=|jusqu'au fonction3=|titres=|date de naissance=25 juin 1972|lieu de naissance=|nationalité=Congolaise|parti=|nocat=}}
'''Joëlle Bile''', abotami le 25 juin 1972 na Bruxelles, azali journaliste, communicante mpe mwasi ya politiki ya République démocratique du Congo.
== Biografi ya bomoi ya bato ==
Joëlle Bile azali na diplôme ya ba études supérieures na journalisme, pe na ba diplômes misusu ya ba formations misusu ya ba institutions universitaires.
Na suka ya kelasi na ye na Sciences de la Communication na IFASIC, Joëlle Bile asalaki, pene na mibu zomi na mitano, na mosala ya bapanzi sango, na RDC, na Belgique, kasi mpe na France na Radio France internationale mpe na TV5 Monde, yambo azonga na Kinshasa mpo na mosala ya bopanzi sango na Programme alimentaire mondial na 2004.
Na 2005, Joëlle Bile abandaki mosala na ye ya communication commerciale na Airtel, esika azalaki kosala tii na 2008. Na nsima, aponaki kosolola na bakonzi ya Leta ya Congo. Na 2008, abimisaki kompanyi na ye moko, l ⁇ Agence F4.
Lokola mokonzi ya mombongo mpe mwasi ya mombongo, Joëlle Bile, na 2013, akotaki na Fédération des entreprises du Congo (FEC), patronat ya RD-Congo, liboso lokola vice-présidente ya Commission nationale des femmes entrepreneurs, molakisi na entrepreneuriat mpe leadership. Joëlle Bile azali mokambi na FEC.
Joëlle Bile azali candidat na investiture ya plateforme ya société civile Alternative pour un Congo nouveau mpo na maponami ya présidentielle ya 20 décembre 2023. Kasi, Floribert Anzuluni alongaki ye na maponami ya liboso. Atako bongo, Joëlle Bile abimaki na maponami ya mokonzi ya mboka. Candidature na ye eboyamaki na Commission Electorale Nationale Indépendante, likambo oyo Joëlle Bile atiaki na discrimination contre basi - bango mibale kaka nde baponaki komilongisa - liboso ete Cour constitutionnelle endima ye. Na mokolo ya 15 sanza ya zomi na mibale, Joëlle Bile aboyaki koponama na maponami ya mokonzi ya mboka mpe asɛngaki na bato ete basunga mokonzi ya mboka Félix Tshisekedi.
== Ba références ==
== Biographie ==
Joëlle Bile azali diplômé na mopanzi-nsango, mpe lisusu ba diplômes mosusu ebele oyo epesami mpo na ba cours ndenge na ndenge oyo azuaki na ba biteyelo ya iniversite.<ref>{{Cite web|url=https://congovirtuel.com/page_service.php}}</ref>
Sima ya kosilisa mateya na ye na siansi ya bopanzi nsango na [[Bobɔ́ngɔ bwa zébi ya sango mpé boyébisi|IFASIC]], Joëlle Bile asalaki pene na mibu zomi na mitano na mopanzi-nsango na RDC, na Belgique, mpe lisusu na France na Radio France ya mokili mobimba mpe na TV5 Monde, yambo ya kozonga [[Kinsásá|na Kinshasa]] mpo na Bosololi ya bato na programme ya mokili mobimbaya biloko ya kolia na ntoko mibale na minei.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://7sur7.cd/2023/11/14/qui-est-joelle-bile-et-pourquoi-elle-veut-diriger-la-rdc-vous-voir-continuer-croupir|date=2023-11-14}}</ref>
5lg21r1hnmz73sct37yvleq003ub07b
Cathy Botema Mboyo
0
14445
135891
132320
2026-08-10T19:37:14Z
Nissiel Biozi
13798
Créé en traduisant la section « Biographie » de la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/234563282|Cathy Botema Mboyo]] »
135891
wikitext
text/x-wiki
[[image:Cathy Botema Mboyo.jpg|thumb|300px|Sénateur '''Cathy Botema Mboyo''']]
'''Cathy Botema Mboyo''', abotami na [[Mbandaka]] na etuka ya Équateur, le 1er septembre 1982, azali politicien ya Republique Démocratique ya Congo mpe na tango oyo azali Sénateur supplémentaire ya liboso ya Sénateur [[Guy Loando Mboyo]], Ministre d'Etat ya lelo ya Republique Démocratique ya Congo<ref name="www.ceni.cd">{{Lien web |langue=fr-FR |titre=ANNEXE I
Listes définitives des candidatures à l'élection des Sénateurs |url=https://www.ceni.cd/sites/default/files/2024-04/CENI%20RDC%20-%20Elections%20des%20Senateurs%20-%20Listes%20Definitives%20-%20TSHUAPA.pdf |site=www.ceni.cd |date=15 avril 2024 |consulté le=09 février 2025}}</ref>{{,}}<ref name="www.senat.cd">{{Lien web |langue=fr-FR |titre=Ituri : Liste des Sénatrices |url=https://www.senat.cd/vos-senateurs/les-senateurs-femmes/ |site=www.senat.cd |date=2024 |consulté le=09 février 2025}}</ref>{{,}}<ref name="www.election-net.com">{{Lien web |langue=fr-FR |titre=RDC :Parlement le sénateur Guy Loando Mboyo remplacé par Cathy Botema Mboyo |url=https://www.election-net.com/article/rdc-parlement-le-senateur-guy-loando-mboyo-remplace |site=/www.election-net.com |date=20 février 2022 |consulté le=09 février 2025}}</ref>.
== Biografi ya bomoi ==
Botema Mboyo, azali ndeko mwasi oyo azali na boyokani na Ministre d’Etat ya lelo. Mpe bawutaka na etuka ya Equateur mpe sikawa bakabwani na nzoto [[Tshuapa]], na [[Bukungu]]<ref name="www.ceni.cd" />.
== Formation ==
=== Carrière politique ===
== Nzela ya maponami ==
Na août 2022, Cathy Botema Mboyo alobaki ete avenir ebongisami kaka mokolo moko te, balobi; mpo ba actions concrètes ya visibilité mpo na ba réussites ya Président de la République, [[Félix Tshisekedi]], abandi campagne oyo babengi "ndako te sans Fatshi na territoire na yango", na anticipation ya ba délais électoraux oyo esakolami na décembre 2023<ref name="fr.allafrica.com">{{Lien web |langue=fr-FR |titre=Congo-Kinshasa: Processus électoral /Cathy Botema - "Aucune maison sans Fatshi à Bokungu... " |url=https://fr.allafrica.com/stories/202208100998.html |site=/fr.allafrica.com |date=10 août 2022 |consulté le=09 février 2025}}</ref>{{,}}<ref name="www.election-net.com" />
A confiaki na La Prosperité, koloba mpe kosenga na base na ye ete bamitika te kokosama na moto moko: "Congolais mpe Congolais, moto moko akosa bino te. Tango ekoki mpo tomilengela déjà mpo na réélection ya Président [[Félix Tshisekedi]], bijoux na biso, likabo oyo ya motuya ya Nzambe mpo na RD Congo na maponami ekoya"<ref name="fr.allafrica.com"/>{{,}}<ref name="new-messager-de-la-paix.net">{{Lien web |langue=fr-FR |titre=Soutien et accompagnement à Cathy Botema Loando : un engagement renouvelé pour la jeunesse et les Femmes de Mbandaka |url=https://new-messager-de-la-paix.net/soutien-et-accompagnement-a-cathy-botema-loando-un-engagement-renouvele-pour-la-jeunesse-et-les-femmes-de-mbandaka/ |site=new-messager-de-la-paix.net |date=14 juin 2024 |consulté le=09 février 2025}}</ref>{{,}}<ref name="www.senat.fr">{{Lien web |langue=fr-FR |titre=Comptes rendus analytiques officiels du 23 octobre 2024 |url=https://www.senat.fr/cra/s20241023/s20241023_1.html. |site=www.senat.fr |date=23 octobre 2024 |consulté le=09 février 2025}}</ref>{{,}}<ref name="laprosperiteonline.net">{{Lien web |langue=fr-FR |titre=CProcessus électoral /Cathy Botema : «Aucune maison sans Fatshi à Bokungu…» |url=https://laprosperiteonline.net/processus-electoral-cathy-botema-aucune-maison-sans-fatshi-a-bokungu/?amp=1 |site=laprosperiteonline.net |date=10 août 2022 |consulté le=09 février 2025}}</ref>
=== Basusu ===
== Biographie ==
=== Bilenge mpe mateya ===
Cathy Botema Mboyo azali mwana ya sambo na libota ya bana mwambe, kati na bango bana mibali minei mpe bana basi minei. Azali ndeko mwasi ya [[Minisele|ministre d'Etat]] ya lelo [[Guy Loando Mboyo]] . Bawutaka na etuka ya [[Etuka ya Équateur|Equateur]] mpe lelo oyo ekabwani binama ya nzoto [[Tshuapa (Etuka)|Tshuapa]], na [[Eténi|Bukungu]].<ref name="www.ceni.cd">{{Cite web|url=https://www.ceni.cd/sites/default/files/2024-04/CENI%20RDC%20-%20Elections%20des%20Senateurs%20-%20Listes%20Definitives%20-%20TSHUAPA.pdf|date=15 avril 2024}}</ref>
Atangi na BEL CAMPUS na Kinshasa mpe azuaki diplôme na boyokani kati na mikili,<ref name="Accueil – Université Technologique Bel Campus -">{{Cite web|url=https://belcampusrdc.net/|date=2024-07-11}}</ref> sima azui diplôme ya licence na boyokani kati na mikili.<ref name="Accueil – Université Technologique Bel Campus -" />
== Talá mpe ==
== Masolo oyo etali yango ==
* [[Noëlla Bachebandey Manzolo]]
* [[Anne Mbunguje Marembo]]
== Références ==
{{Références}}
== Liens externes ==
{{Autres projets|wikiquote=Cathy Botema Mboyo}}
{{ndambo}}
6hlm1vc75tpqmzcg1n5gs8cv3mdxhxe
Nadine Boboy Mwanela
0
14448
135889
132325
2026-08-10T18:06:45Z
Nissiel Biozi
13798
Créé en traduisant la section « Biographie » de la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/235546722|Nadine Boboy Mwanela]] »
135889
wikitext
text/x-wiki
'''Nadine Boboy Mwanela''', abotami le 11 mars 1972 na [[Kinshasa]], azali politicien congolais et actuellement azali Sénateur oyo aponami na province ya ville ya [[Sud-Ubangi]] uta [[Équateur]] ya monene na kala<ref name="actualite.cd">{{Lien web |langue=fr |titre=Sud-Ubangi: Alexis Mondonge, Françoise Bemba, Jean Lucien Bussa et Nadine Boboy élus sénateurs |url=https://actualite.cd/2024/04/29/sud-ubangi-alexis-mondonge-francoise-bemba-jean-lucien-bussa-et-nadine-boboy-elus |site=actualite.cd |année=29 avril 2024 |consulté le=12 février 2024}}</ref>{{,}}<ref name="radaris.com">{{Lien web |langue=fr |titre= "Nadine Boboy" |url=https://radaris.com/p/Nadine/Boboy/ |site=radaris.com |année= |consulté le=12 février 2024}}</ref>{{,}}<ref name="www.peekyou.com">{{Lien web |langue=en |titre= "Nadine Bobo" |url=https://www.peekyou.com/nadine_bobo |site=radaris.com |année= |consulté le=12 février 2024}}</ref>{{,}}<ref name="www.ceni.cd">{{Lien web |langue=en |titre= ANNEXE I : Listes définitives des candidatures à l'élection des Sénateurs; Province: Sud-Ubangi; Ville:GEMENA; Circonscription: SUD-UBANGI |url=https://www.ceni.cd/sites/default/files/2024-04/CENI%20RDC%20-%20Elections%20des%20Senateurs%20-%20Listes%20Definitives%20-%20SUD-UBANGI.pdf |site=www.ceni.cd |année= |consulté le=12 février 2024}}</ref>.
== Biografi ya bomoi ==
Abotamaki na 11 sanza ya misatu uta mbula 1972, azali moto ya [[province]] ya [[Sud-Ubangi]].<ref name="lecolibripresse.cd">{{Lien web |langue=en |titre= GENRE : LA SÉNATRICE NADINE BOBOY MWANELA, UNE VOIX PLUS QUE FÉMININE |url=https://lecolibripresse.cd/genre-la-senatrice-nadine-boboy-mwanela-une-voix-plus-que-feminine/ |site=lecolibripresse.cd |date=24 mai 2024 |consulté le=12 février 2024}}</ref>{{,}}<ref name="www.ceni.cd" />.
=== Mateya ===
=== Influence ya carrière na politique ===
Na sanza zomi na mibale o mobu 2020, Nadine Boboy, Président ya Association sans but lucratif (LIBANCO-Asbl), atombolaki sensibilisation na basi ebele oyo bayanolaki na invitation. Ezalaki libaku mpo na Madame Nadine Boboy kolimbola na basi wana mikano ya (LIBANCO-Asbl) yambo ya kopesa bango nzela ya kobanda lisusu misala na bango, oyo ebebaki mingi nsima na mpasi ya bokolongono oyo ezali kosalema lelo<ref name="//actualite.cd">{{Lien web |langue=en |titre= RDC: Libanco Asbl satisfaite de son bilan en 2020 |url=https://actualite.cd/2021/02/03/rdc-libanco-asbl-satisfaite-de-son-bilan-en-2020 |site=//actualite.cd |date=24 mai 2024 |consulté le=12 février 2024}}</ref>.
24 mai 2024 na Sénat ya [[Kinshasa]] ezalaki marqué na affirmation ya Nadine Boboy Mwanela lokola leader politique influente ya [[province]] ya [[Sud-Ubangi]]<ref name="lecolibripresse.cd" />.
=== Nzela ya maponami ===
===Bomoto ya moto ye moko ===
== Ba lokumu ==
== Ba notes na ba références ==
{{références}}
== Masolo oyo etali yango ==
* [[Anne Mbunguje Marembo]]
* [[Noëlla Bachebandey Manzolo]]
* [[Cathy Botema Mboyo]]
== Ba liens ya libanda ==
{{ndámbo}}
[[Category:Kobotama na sanza ya misato 1972]]
[[Category: Mbotama na Zaïre]]
== Biographie ==
=== Mateya ===
=== Bopusi ya mosala mpe ya politiki ===
Na sanza ya zomi na mibalenkoto mibale na ntuku mibale, Nadine Boboy, mokonzi ya association oyo ezali koluka litomba te (LIBANCO-Asbl), atombolaki koyebisa bato makambo na basi ebele oyo bayanolaki na Libyangi. Oyo ezalaki libaku mpo na Nadine Boboy kolimbola na basi wana mikano ya (LIBANCO-Asbl) yambo ya kopesa bango maye basengeli na yango mpo na kozongisa misala na bango oyo ebebisamaki makasi na mpasi ya booking.<ref name="//actualite.cd">{{Cite web|url=https://actualite.cd/2021/02/03/rdc-libanco-asbl-satisfaite-de-son-bilan-en-2020|date=24 mai 2024}}</ref>
Ntuku na minei na sanga ya mitano na ntoko mibale na minei, na Sénat [[Kinsásá|ya Kinshasa]] ezalaki marqué na kondimisa likambo yango ya Nadine Boboy Mwanela lokola mokambi ya politiki ya bopusi ya [[Pɔlɔvɛ́si|provense]] [[Sud-Ubangi|ya Sud Ubangi]].<ref name="lecolibripresse.cd">{{Cite web|url=https://lecolibripresse.cd/genre-la-senatrice-nadine-boboy-mwanela-une-voix-plus-que-feminine/|date=24 mai 2024}}</ref>
=== Nzela ya maponami ===
=== Nkuku ===
9zkcythka6qhqa36d1kwewi6pvm5l2a
Chantal Chambu Mwavita
0
14689
135892
133694
2026-08-10T19:46:18Z
Nissiel Biozi
13798
Créé en traduisant la section « Biographie » de la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/237510767|Chantal Chambu Mwavita]] »
135892
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Politicien|charte=|nom=Chantal Chambu Mwavita|taille image=|image=Defaut.svg|père=|successeur 3=|nom de naissance=[[Chantal Chambu Mwavita]]|date de naissance={{date|27 novembre 1969|âge=oui}}|lieu de naissance=[[Kalehe]] ([[République démocratique du Congo|Congo-Kinshasa]])|date de décès=|lieu de décès=|nature du décès=|sépulture=|nationalité=[[République démocratique du Congo|congolaise]]|parti=|mère=|premier ministre 3=|fratrie=|conjoint=|enfants=|entourage=|université=|profession=|religion=|résidence=|signature=|emblème=|prédécesseur 3=|jusqu'au fonction=|gouvernement 1=[[Gouvernement Suminwa | Suminwa]]|légende=|fonction1=Ex-Ministre des Droits Humains - RDC|depuis le fonction1=|à partir du fonction1=|jusqu'au fonction1=|élection1=|réélection1=|président 1=[[Félix Tshisekedi]]|premier ministre 1=[[Judith Tuluka Suminwa | Judith Suminwa]]|législature 1=|à partir du fonction3=|coalition 1=|groupe parlementaire 1=|prédécesseur 1=[[Albert Fabrice Puela]]|successeur 1=[[Samuel Mbemba Kabuya]]|fonction2=|à partir du fonction2=|jusqu'au fonction2=|prédécesseur 2=|successeur 2=|fonction3=|liste=|syndicat=}}
'''Chantal Chambu Mwavita''', abotami le 27 novembre 1969 na [[Kalehe]] ([[province]] ya [[Sud-Kivu]], [[République démocratique du Congo]]), azali avocat mpe politicien. Azalaki ministre ya Droits de l’homme ya République démocratique du Congo kobanda sanza ya mitano 2024 kino sanza ya mwambe 2025<ref>{{Lien web |lang=fr |titre=Le nouveau ministre des Droits humains place son mandat sous le signe de l’assiduité |url=https://www.radiookapi.net/2025/08/12/actualite/politique/le-nouveau-ministre-des-droits-humains-place-son-mandat-sous-le-signe |site=Radio Okapi |date=12 août 2025 |consulté le=23 Septembre 2025}}</ref>.
== Biographie ==
Chantal Chambu Mwavita, mwana mwasi ya Chambu Emmanuel na Nzigire Igega, abotami na esanga ya Iko, na territoire ya [[Kalehe]]<ref name=":0" />.
Abandaki mosala na ye ya kelasi na diplôme ya droit na université ya [[Kinshasa]] na [[République démocratique du Congo]]<ref name=":0">{{Lien web |langue=fr|titre=Chantal Chambu Mwavita; De la Cour d’appel de Goma au ministère des droits humains |url=https://kivunyota.com/chantal-chambu-mwavita-de-la-cour-dappel-de-goma-au-ministere-des-droits-humains/ |site=Kivu Nyota Presse |date=2024-05-29 |consulté le=2024-12-21}}</ref>.
Akobaki boyekoli na ye na Université catholique ya Louvain-la-Neuve na Belgique, esika wapi azuaki diplôme spécialisé na droit ya droits de l’homme<ref name=":0" />. Na sima master ya Europe na médiation, gestion mpe résolution ya conflit na université Kört Bosch na Sion, Suisse<ref>{{Lien web |langue=fr-FR |nom=fatshimetrie |titre=Chantal Chambu Mwavita : Une voix inspirante pour les droits humains en RDC |url=https://fatshimetrie.org/blog/2024/06/18/chantal-chambu-mwavita-une-voix-inspirante-pour-les-droits-humains-en-rdc/ |site=Fatshimetrie |date=2024-06-18 |consulté le=2024-12-12}}</ref>.
Na mokolo ya 4 mai 2023, abungisaki bato ya libota na ye na mpela mpe kokita ya mabele oyo ezwaki bamboka ya Bushushu mpe Nyamukubu na District ya [[Kalehe]]<ref>{{Lien web |langue=en-US |nom=CHOMACHOMA |titre=Drame Kalehe : Me Chantal Chambu salue l'acte posé par le Chef d'État |url=https://cntlive.com/drame-kalehe-me-chantal-chambu-salue-lacte-pose-par-le-chef-detat/ |site=CNTLIVE.COM |date=2023-05-09 |consulté le=2024-12-21}}</ref>, mpe ebomaki bato koleka 400<ref>{{Article|langue=fr|titre=En RDC, les torrents de boue asphyxient l’est du pays|périodique=Le Monde|date=2023-05-16|lire en ligne=https://www.lemonde.fr/afrique/article/2023/05/16/en-rdc-les-torrents-de-boue-asphyxient-l-est-du-pays_6173613_3212.html|consulté le=2024-12-21}}</ref>.
== Parcours politique ==
Mobundi ya makoki ya bomoto mpe moto na politiki ya Congo, akoti na politiki na kokota na Mouvement démocratique national pour la progrès (sigle MONADEP), oyo akomaki président<ref name=":0" />.
Avocat na formation, azali fondateur ya université ya kimia mpo na développement (UPD asbl), organisation oyo esalaka mpo na kosunga ba prisonniers mpe batu oyo bazali vulnérables. Asali pe ba centres ya formation pona bopesi makoki na basi pe ba services ya micro-crédit pona kosunga ba initiatives économiques ya basi<ref>{{Lien web |langue=fr |titre=RDC: retour sur le parcours de Chantal Chambu Mwavita, Ministre des droits humains |url=https://actualite.cd/2024/06/18/rdc-retour-sur-le-parcours-de-chantal-chambu-mwavita-ministre-des-droits-humains |site=Actualite.cd |date=2024-06-18 |consulté le=2025-09-23}}</ref>. Azali mpe kosamba liboso ya Cour d’appel ya Goma<ref name=":0" />.
=== Ministre ===
Na mokolo ya 29 mai 2024, aponamaki Ministre ya Makoki ya Bomoto na Gouvernement ya Suminwa oyo ekambamaki na Judith Suminwa Tuluka<ref name=":0" />. Nomination oyo ezali ko représenter point de retour na carrière politique na ye<ref name=":0" />.
Na 2023, Chantal Chambu Mwavita aponamaki mpo na ebonga ya Député national mpe Sénateur na maponami ya 2023. Atako alongaki maponami maye te, bosangani na ye lokola candidat ezalaki litatoli ya bomipesi na ye mpe lisusu etombolaki bososoli ya bato na makambo matali bosembo ya bato, bokokani ya mibali na basi mpe bobateli makoki ya bomoto na RDC<ref>{{Lien web |langue=fr |titre=Le Gouvernement veut avoir accès aux monitorings sur les droits humains |url=https://www.radiookapi.net/2024/12/13/actualite/politique/le-gouvernement-veut-avoir-acces-aux-monitorings-sur-les-droits |site=Radio Okapi |date=2024-12-13 |consulté le=2025-09-23}}</ref>. Apesaki mpe nzela na boponami lisusu ya président Félix Tshisekedi<ref name=":0" />.
== Voir aussi ==
{{Autres projets | q=Chantal Chambu Mwavita}}
* [[Judith Suminwa]]
* [[Ève Bazaiba]]
* [[Thérèse Kayikwamba Wagner]]
== Notes et références ==
{{Références}}
== Biographie ==
Chantal Chambu Mwavita, mwana mwasi ya Chambu Emmanuel na Nzigire Igega, abotami na esanga ya Iko, na teritware ya Kalehe.<ref name=":0" /> Abandaki mosala na ye ya kelasi na diplôme ya mibeko na [[Bobɔ́ngɔ bwa Kinsásá|iniversite ya Kinshasa]] na [[Kongó-Kinsásá|Républik démocratik ya Congo]].<ref name=":0">{{Cite web|url=https://kivunyota.com/chantal-chambu-mwavita-de-la-cour-dappel-de-goma-au-ministere-des-droits-humains/|date=2024-05-29}}</ref> Akobaki boyekoli na ye na Iniversite ya Katolike ya Louvain-la-Neuve na [[Bɛ́ljika|Belgique]], epai azwaki diplôme spécialisé na lotomo ya bomoto.<ref name=":0" /> Na sima master ya Europe na Bosambisi, kokamba mpe ekateli ya matata na iniversite Kört Bosch na Sion, [[Swisi|Suisse]].<ref>{{Cite web|url=https://fatshimetrie.org/blog/2024/06/18/chantal-chambu-mwavita-une-voix-inspirante-pour-les-droits-humains-en-rdc/|date=2024-06-18}}</ref> Na minei ya sanza na mitano na ntoko mibale na ntuku mibale na misato, abungisaki bato ya libota na ye na mpela mpe kokita ya mabele oyo ezwaki bamboka ya Bushushu mpe Nyamukubu na district ya Kalehe,<ref>{{Cite web|url=https://cntlive.com/drame-kalehe-me-chantal-chambu-salue-lacte-pose-par-le-chef-detat/|date=2023-05-09}}</ref> mpe ebomaki bato koleka nkóto minei.<ref>{{Cite journal|date=2023-05-16|url=https://www.lemonde.fr/afrique/article/2023/05/16/en-rdc-les-torrents-de-boue-asphyxient-l-est-du-pays_6173613_3212.html}}</ref>
d5on7n1wpkwhstvd5stdxkp9gfmgdph
Nadège Abomangoli azali moto ya mayele
0
15275
135885
135879
2026-08-10T13:13:26Z
Juliemkd
15652
Créé en traduisant la section « Biographie » de la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/236628701|Nadège Abomangoli]] »
135885
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Personnalité politique|charte=|nom=Nadège Abomangoli|image=2025-04-15 19-43-31 MeetingLFI-Belfort (cropped).jpg|légende=Nadège Abomangoli à Belfort en 2025.|fonction1=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Première vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|depuis le fonction1=1 octobre 2025|élection1=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Renouvellement du Bureau à l'ouverture de la session ordinaire de 2025-2026|{{date|1 octobre 2025}}]]|réélection1=|président 1=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 1={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 1=[[Clémence Guetté]]|fonction2=[[Député français|Députée française]]|depuis le fonction 2=22 juin 2022|élection 2=[[Élections législatives de 2022 dans la Seine-Saint-Denis|19 juin 2022]]|réélection 2=[[Élections législatives de 2024 dans la Seine-Saint-Denis|30 juin 2024]]|circonscription 2=[[Dixième circonscription de la Seine-Saint-Denis|{{10e}} de la Seine-Saint-Denis]]|législature 2={{Législature de la Cinquième République|XVI|XVII}}|groupe parlementaire 2=[[Groupe La France insoumise|LFI-NUPES]] <small>(2022-2024)</small><br>[[Groupe La France insoumise|LFI-NFP]] <small>(depuis 2024)</small>|prédécesseur 2=[[Alain Ramadier]]|fonction3=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Bondy]]|depuis le fonction 3=22 mars 2026|élection3=[[Élections municipales de 2026 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|22 mars 2026]]|maire 3=Stephen Hervé|fonction4=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Troisième vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|à partir du fonction4=19 juillet 2024|jusqu'au fonction 4=1 octobre 2025|élection4=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Installation du Bureau du 19 juillet 2024|{{date|19 juillet 2024}}]]|président 4=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 4={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 4=[[Naïma Moutchou]]|successeur 4=[[Christophe Blanchet]]|fonction5=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Pantin]]|à partir du fonction 5=15 mars 2020|jusqu'au fonction5=22 mars 2026|élection5=[[Élections municipales de 2020 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|15 mars 2020]]|maire 5=[[Bertrand Kern]]|fonction6=Vice-présidente du [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis]]<ref>Chargée de la politique de l’habitat et de la sécurité</ref>|à partir du fonction6=2 avril 2015|jusqu'au fonction6=1 juillet 2021|élection6=2 avril 2015|président 6=[[Stéphane Troussel]]|successeur 6=Florence Laroche <small>(Habitat)</small>|fonction7=[[Conseiller départemental|Conseillère départementale]]<br>de la [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis|Seine-Saint-Denis]]|à partir du fonction7=2 avril 2015|jusqu'au fonction7=1 juillet 2021|élection7=[[Élections départementales de 2015 dans la Seine-Saint-Denis#Canton d'Épinay-sur-Seine|29 mars 2015]]|président 7=[[Stéphane Troussel]]|co-titulaire 7=[[Michel Fourcade]]|circonscription 7=[[Canton d'Épinay-sur-Seine]]|groupe parlementaire 7=[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|SRGC|Socialiste, Radical et Gauche Citoyenne}}]] <small>(2015-2019)</small><br>[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|I&C|Insoumis et Communiste}}]] <small>(2019-2021)</small>|prédécesseur 7=Hervé Chevreau|successeur 7=Florence Laroche|fonction8=[[Conseil régional d'Île-de-France|Conseillère régionale d'Île-de-France]]|à partir du fonction8=26 mars 2010|jusqu'au fonction8=13 décembre 2015|élection8=[[Élections régionales de 2010 en Île-de-France|21 mars 2010]]|président 8=[[Jean-Paul Huchon]]|circonscription 8=[[Liste des conseillers régionaux de Paris|Paris]]|groupe parlementaire 8=[[Conseil régional d'Île-de-France#2010-2015|{{Abréviation discrète|SRA|Socialiste, Républicain et apparentés}}]]|nom de naissance=|date de naissance=15 septembre 1975|lieu de naissance=[[Brazzaville]] ([[République du Congo|Congo]])|date de décès=|lieu de décès=|nature du décès=|sépulture=|nationalité=[[Nationalité française|Française]]<br/>[[République du Congo|Congolaise]]<ref>{{Lien web |langue=fr |titre=La Franco-congolaise Nadège Abomangoli désormais Vice-Présidente de l’Assemblée Nationale Française
|url=https://www.matinlibre.cg/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-desormais-vice-presidente-de-lassemblee-nationale-francaise/ |site=Matin Libre Congo |date=2024-07-23 |consulté le=2025-10-10}}</ref>|parti=[[Parti socialiste (France)|PS]] <small>(2006-2019)</small><br/>[[La France insoumise|LFI]] <small>(depuis 2019)</small>|syndicat=|père=|mère=|fratrie=|conjoint=|enfants=|entourage=|université=[[Institut d'études politiques de Paris|IEP de Paris]]<br>[[École des hautes études en sciences de l'information et de la communication - Celsa|CELSA]]|profession=[[Fonction publique française|Cadre de la fonction publique]]|religion=|résidence=|signature=|emblème=|liste=|féminin=oui|site web=}}
'''Nadège Abomangoli''', abotami o mokɔlɔ Ya Zomi na mitano ya sanza ya sambo 1975 o [[Blazavile|Brazzaville]] ( [[Kongó-Blazavile|Congo]] ), azali moto [[Moí-politíki|ya politiki]] [[Falansia|ya France]] .
Mosangani ya Parti socialiste kobanda 2006 ti 2019, azalaki conseiller régional ya Île-de-France mpe sima conseiller département ya Seine-Saint-Denis, mpe molobeli ya ekolo ya parti mpo na Jean-Christophe Cambadélis .
== Biografi ya bomoi ya bato ==
=== Bilenge mpe boyekoli ===
Nadège Abomangoli abotamaki na [[Blazavile|Brazzaville]] na libota oyo ezalaki na elembo ya politiki, tata na ye azalaki mokambi ya lingomba ya politiki ya UPADS.<ref>{{Cite web|url=https://lacongolaise242.org/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-premiere-femme-noire-a-la-vice-presidence-de-lassemblee-nationale-francaise/|date=2024-07-26}}</ref> Akolaki na Épinay-sur-Seine ( Seine-Saint-Denis ). Abandi boyekoli ya communication na iniversite Celsa - Sorbonne, azui master na histoire na iniversite ya Paris-Sorbonne mpe master na Media na Communication publique na Institut ya boyekoli politiki ya Paris.<ref>{{Cite web|url=http://nadegeabomangoli.fr/biographie/}}</ref> Akota na SOS Racisme avant akota na Parti socialiste na 2006.
=== Nzela ya mosala ===
Yambo ya komipesa na politiki na ndenge ya mosala, lokola mokambi na mosala ya leta ya teritware, asalaki lokola auditeur interne mpe mokambi ya ba makama.<ref>{{Cite web|url=https://www.assemblee-nationale.fr/dyn/deputes/PA795228}}</ref> Kobanda 2006 tii 2012, azalaki responsable ya ba budgets oyo epesamaki na Département ya patrimoine et architecture na Mairie ya Paris . Kobanda 2013 kino 2015, azalaki na ebonga ya mosungi ya parlement na Sénat . Kobanda 2016 kino 2022, azongi na Mairie ya Paris lokola coordonnatrice ya communication interne mpe ''diretere ya makama'' .
== Biographie ==
{{Infobox Personnalité politique|charte=|nom=Nadège Abomangoli|image=2025-04-15 19-43-31 MeetingLFI-Belfort (cropped).jpg|légende=Nadège Abomangoli à Belfort en 2025.|fonction1=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Première vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|depuis le fonction1=1 octobre 2025|élection1=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Renouvellement du Bureau à l'ouverture de la session ordinaire de 2025-2026|{{date|1 octobre 2025}}]]|réélection1=|président 1=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 1={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 1=[[Clémence Guetté]]|fonction2=[[Député français|Députée française]]|depuis le fonction 2=22 juin 2022|élection 2=[[Élections législatives de 2022 dans la Seine-Saint-Denis|19 juin 2022]]|réélection 2=[[Élections législatives de 2024 dans la Seine-Saint-Denis|30 juin 2024]]|circonscription 2=[[Dixième circonscription de la Seine-Saint-Denis|{{10e}} de la Seine-Saint-Denis]]|législature 2={{Législature de la Cinquième République|XVI|XVII}}|groupe parlementaire 2=[[Groupe La France insoumise|LFI-NUPES]] <small>(2022-2024)</small><br>[[Groupe La France insoumise|LFI-NFP]] <small>(depuis 2024)</small>|prédécesseur 2=[[Alain Ramadier]]|fonction3=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Bondy]]|depuis le fonction 3=22 mars 2026|élection3=[[Élections municipales de 2026 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|22 mars 2026]]|maire 3=Stephen Hervé|fonction4=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Troisième vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|à partir du fonction4=19 juillet 2024|jusqu'au fonction 4=1 octobre 2025|élection4=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Installation du Bureau du 19 juillet 2024|{{date|19 juillet 2024}}]]|président 4=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 4={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 4=[[Naïma Moutchou]]|successeur 4=[[Christophe Blanchet]]|fonction5=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Pantin]]|à partir du fonction 5=15 mars 2020|jusqu'au fonction5=22 mars 2026|élection5=[[Élections municipales de 2020 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|15 mars 2020]]|maire 5=[[Bertrand Kern]]|fonction6=Vice-présidente du [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis]]<ref>Chargée de la politique de l’habitat et de la sécurité</ref>|à partir du fonction6=2 avril 2015|jusqu'au fonction6=1 juillet 2021|élection6=2 avril 2015|président 6=[[Stéphane Troussel]]|successeur 6=Florence Laroche <small>(Habitat)</small>|fonction7=[[Conseiller départemental|Conseillère départementale]]<br>de la [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis|Seine-Saint-Denis]]|à partir du fonction7=2 avril 2015|jusqu'au fonction7=1 juillet 2021|élection7=[[Élections départementales de 2015 dans la Seine-Saint-Denis#Canton d'Épinay-sur-Seine|29 mars 2015]]|président 7=[[Stéphane Troussel]]|co-titulaire 7=[[Michel Fourcade]]|circonscription 7=[[Canton d'Épinay-sur-Seine]]|groupe parlementaire 7=[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|SRGC|Socialiste, Radical et Gauche Citoyenne}}]] <small>(2015-2019)</small><br>[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|I&C|Insoumis et Communiste}}]] <small>(2019-2021)</small>|prédécesseur 7=Hervé Chevreau|successeur 7=Florence Laroche|fonction8=[[Conseil régional d'Île-de-France|Conseillère régionale d'Île-de-France]]|à partir du fonction8=26 mars 2010|jusqu'au fonction8=13 décembre 2015|élection8=[[Élections régionales de 2010 en Île-de-France|21 mars 2010]]|président 8=[[Jean-Paul Huchon]]|circonscription 8=[[Liste des conseillers régionaux de Paris|Paris]]|groupe parlementaire 8=[[Conseil régional d'Île-de-France#2010-2015|{{Abréviation discrète|SRA|Socialiste, Républicain et apparentés}}]]|nom de naissance=|date de naissance=15 septembre 1975|lieu de naissance=[[Brazzaville]] ([[République du Congo|Congo]])|date de décès=|lieu de décès=|nature du décès=|sépulture=|nationalité=[[Nationalité française|Française]]<br/>[[République du Congo|Congolaise]]<ref>{{Lien web |langue=fr |titre=La Franco-congolaise Nadège Abomangoli désormais Vice-Présidente de l’Assemblée Nationale Française
|url=https://www.matinlibre.cg/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-desormais-vice-presidente-de-lassemblee-nationale-francaise/ |site=Matin Libre Congo |date=2024-07-23 |consulté le=2025-10-10}}</ref>|parti=[[Parti socialiste (France)|PS]] <small>(2006-2019)</small><br/>[[La France insoumise|LFI]] <small>(depuis 2019)</small>|syndicat=|père=|mère=|fratrie=|conjoint=|enfants=|entourage=|université=[[Institut d'études politiques de Paris|IEP de Paris]]<br>[[École des hautes études en sciences de l'information et de la communication - Celsa|CELSA]]|profession=[[Fonction publique française|Cadre de la fonction publique]]|religion=|résidence=|signature=|emblème=|liste=|féminin=oui|site web=}}
'''Nadège Abomangoli''', abotami o mokɔlɔ Ya Zomi na mitano ya sanza ya sambo 1975 o [[Blazavile|Brazzaville]] ( [[Kongó-Blazavile|Congo]] ), azali moto [[Moí-politíki|ya politiki]] [[Falansia|ya France]] .
Mosangani ya Parti socialiste kobanda 2006 ti 2019, azalaki conseiller régional ya Île-de-France mpe sima conseiller département ya Seine-Saint-Denis, mpe molobeli ya ekolo ya parti mpo na Jean-Christophe Cambadélis .
== Biografi ya bomoi ya bato ==
=== Bilenge mpe boyekoli ===
Nadège Abomangoli abotamaki na [[Blazavile|Brazzaville]] na libota oyo ezalaki na elembo ya politiki, tata na ye azalaki mokambi ya lingomba ya politiki ya UPADS.<ref>{{Cite web|url=https://lacongolaise242.org/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-premiere-femme-noire-a-la-vice-presidence-de-lassemblee-nationale-francaise/|date=2024-07-26}}</ref> Akolaki na Épinay-sur-Seine ( Seine-Saint-Denis ). Abandi boyekoli ya communication na iniversite Celsa - Sorbonne, azui master na histoire na iniversite ya Paris-Sorbonne mpe master na Media na Communication publique na Institut ya boyekoli politiki ya Paris.<ref>{{Cite web|url=http://nadegeabomangoli.fr/biographie/}}</ref> Akota na SOS Racisme avant akota na Parti socialiste na 2006.
=== Nzela ya mosala ===
Yambo ya komipesa na politiki na ndenge ya mosala, lokola mokambi na mosala ya leta ya teritware, asalaki lokola auditeur interne mpe mokambi ya ba makama.<ref>{{Cite web|url=https://www.assemblee-nationale.fr/dyn/deputes/PA795228}}</ref> Kobanda 2006 tii 2012, azalaki responsable ya ba budgets oyo epesamaki na Département ya patrimoine et architecture na Mairie ya Paris . Kobanda 2013 kino 2015, azalaki na ebonga ya mosungi ya parlement na Sénat . Kobanda 2016 kino 2022, azongi na Mairie ya Paris lokola coordonnatrice ya communication interne mpe ''diretere ya makama'' .
=== Nzela ya politiki ===
Pene na David Assouline, aponami conseiller régional ya Île-de-France kobanda 2010 kino 2015 na Paris esika wapi akambaki mosala ya masano mpe ya bisengo.<ref>{{Cite web|url=http://www.iledefrance.fr/elus/nadege-abomangoli}}.</ref> Na sanza ya misato na 2014, azalaki na esika ya mibale na molongo ya PS na maponami ya ba komini ya Villetaneuse.
Nsima ya koponama Jean-Christophe Cambadélis Secrétaire ya liboso ya Parti socialiste na 2014, Nadège Abomangoli akomaki molobeli ya lingomba liye . Na yango, azali moto ya bato banso mpe ya bapanzi sango oyo azali kosunga Mokonzi ya Republiki ya lelo, [[François Hollande]], mpe baguvernema na ye. Azali kotelemela makasi na ba « rebelles » ya Parti socialiste, alobeli bango lokola « ''ba élus incapables ya kosala na kosala ba compromis, oyo ezali essence ya politique,'' » mpe kokundolisa bato banso que alobaka mpo na « ''majoritaire ya Parti socialiste'' ».<ref>{{Cite web|url=https://france3-regions.franceinfo.fr/paris-ile-de-france/nadege-abomangoli-previent-arnaud-montebourg-si-des-camarades-veulent-porter-une-alternative-qu-il-le-disent-clairement-997585.html|date=2016-05-14}}</ref> Kasi, na likambo ya kolongolama ya bana-mboka, azali kotɛmɛla likanisi ya mokambi ya misala.<ref>{{Cite web|url=https://blogs.mediapart.fr/edition/les-invites-de-mediapart/article/271215/decheance-de-nationalite-un-cauchemar|date=2015-12-27}}</ref>
62lps0xwgx477wxlmbi8myqjytwpq56
135886
135885
2026-08-10T13:30:42Z
Juliemkd
15652
Créé en traduisant la section « Biographie » de la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/236628701|Nadège Abomangoli]] »
135886
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Personnalité politique|charte=|nom=Nadège Abomangoli|image=2025-04-15 19-43-31 MeetingLFI-Belfort (cropped).jpg|légende=Nadège Abomangoli à Belfort en 2025.|fonction1=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Première vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|depuis le fonction1=1 octobre 2025|élection1=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Renouvellement du Bureau à l'ouverture de la session ordinaire de 2025-2026|{{date|1 octobre 2025}}]]|réélection1=|président 1=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 1={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 1=[[Clémence Guetté]]|fonction2=[[Député français|Députée française]]|depuis le fonction 2=22 juin 2022|élection 2=[[Élections législatives de 2022 dans la Seine-Saint-Denis|19 juin 2022]]|réélection 2=[[Élections législatives de 2024 dans la Seine-Saint-Denis|30 juin 2024]]|circonscription 2=[[Dixième circonscription de la Seine-Saint-Denis|{{10e}} de la Seine-Saint-Denis]]|législature 2={{Législature de la Cinquième République|XVI|XVII}}|groupe parlementaire 2=[[Groupe La France insoumise|LFI-NUPES]] <small>(2022-2024)</small><br>[[Groupe La France insoumise|LFI-NFP]] <small>(depuis 2024)</small>|prédécesseur 2=[[Alain Ramadier]]|fonction3=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Bondy]]|depuis le fonction 3=22 mars 2026|élection3=[[Élections municipales de 2026 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|22 mars 2026]]|maire 3=Stephen Hervé|fonction4=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Troisième vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|à partir du fonction4=19 juillet 2024|jusqu'au fonction 4=1 octobre 2025|élection4=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Installation du Bureau du 19 juillet 2024|{{date|19 juillet 2024}}]]|président 4=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 4={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 4=[[Naïma Moutchou]]|successeur 4=[[Christophe Blanchet]]|fonction5=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Pantin]]|à partir du fonction 5=15 mars 2020|jusqu'au fonction5=22 mars 2026|élection5=[[Élections municipales de 2020 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|15 mars 2020]]|maire 5=[[Bertrand Kern]]|fonction6=Vice-présidente du [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis]]<ref>Chargée de la politique de l’habitat et de la sécurité</ref>|à partir du fonction6=2 avril 2015|jusqu'au fonction6=1 juillet 2021|élection6=2 avril 2015|président 6=[[Stéphane Troussel]]|successeur 6=Florence Laroche <small>(Habitat)</small>|fonction7=[[Conseiller départemental|Conseillère départementale]]<br>de la [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis|Seine-Saint-Denis]]|à partir du fonction7=2 avril 2015|jusqu'au fonction7=1 juillet 2021|élection7=[[Élections départementales de 2015 dans la Seine-Saint-Denis#Canton d'Épinay-sur-Seine|29 mars 2015]]|président 7=[[Stéphane Troussel]]|co-titulaire 7=[[Michel Fourcade]]|circonscription 7=[[Canton d'Épinay-sur-Seine]]|groupe parlementaire 7=[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|SRGC|Socialiste, Radical et Gauche Citoyenne}}]] <small>(2015-2019)</small><br>[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|I&C|Insoumis et Communiste}}]] <small>(2019-2021)</small>|prédécesseur 7=Hervé Chevreau|successeur 7=Florence Laroche|fonction8=[[Conseil régional d'Île-de-France|Conseillère régionale d'Île-de-France]]|à partir du fonction8=26 mars 2010|jusqu'au fonction8=13 décembre 2015|élection8=[[Élections régionales de 2010 en Île-de-France|21 mars 2010]]|président 8=[[Jean-Paul Huchon]]|circonscription 8=[[Liste des conseillers régionaux de Paris|Paris]]|groupe parlementaire 8=[[Conseil régional d'Île-de-France#2010-2015|{{Abréviation discrète|SRA|Socialiste, Républicain et apparentés}}]]|nom de naissance=|date de naissance=15 septembre 1975|lieu de naissance=[[Brazzaville]] ([[République du Congo|Congo]])|date de décès=|lieu de décès=|nature du décès=|sépulture=|nationalité=[[Nationalité française|Française]]<br/>[[République du Congo|Congolaise]]<ref>{{Lien web |langue=fr |titre=La Franco-congolaise Nadège Abomangoli désormais Vice-Présidente de l’Assemblée Nationale Française
|url=https://www.matinlibre.cg/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-desormais-vice-presidente-de-lassemblee-nationale-francaise/ |site=Matin Libre Congo |date=2024-07-23 |consulté le=2025-10-10}}</ref>|parti=[[Parti socialiste (France)|PS]] <small>(2006-2019)</small><br/>[[La France insoumise|LFI]] <small>(depuis 2019)</small>|syndicat=|père=|mère=|fratrie=|conjoint=|enfants=|entourage=|université=[[Institut d'études politiques de Paris|IEP de Paris]]<br>[[École des hautes études en sciences de l'information et de la communication - Celsa|CELSA]]|profession=[[Fonction publique française|Cadre de la fonction publique]]|religion=|résidence=|signature=|emblème=|liste=|féminin=oui|site web=}}
'''Nadège Abomangoli''', abotami o mokɔlɔ Ya Zomi na mitano ya sanza ya sambo 1975 o [[Blazavile|Brazzaville]] ( [[Kongó-Blazavile|Congo]] ), azali moto [[Moí-politíki|ya politiki]] [[Falansia|ya France]] .
Mosangani ya Parti socialiste kobanda 2006 ti 2019, azalaki conseiller régional ya Île-de-France mpe sima conseiller département ya Seine-Saint-Denis, mpe molobeli ya ekolo ya parti mpo na Jean-Christophe Cambadélis .
== Biografi ya bomoi ya bato ==
=== Bilenge mpe boyekoli ===
Nadège Abomangoli abotamaki na [[Blazavile|Brazzaville]] na libota oyo ezalaki na elembo ya politiki, tata na ye azalaki mokambi ya lingomba ya politiki ya UPADS.<ref>{{Cite web|url=https://lacongolaise242.org/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-premiere-femme-noire-a-la-vice-presidence-de-lassemblee-nationale-francaise/|date=2024-07-26}}</ref> Akolaki na Épinay-sur-Seine ( Seine-Saint-Denis ). Abandi boyekoli ya communication na iniversite Celsa - Sorbonne, azui master na histoire na iniversite ya Paris-Sorbonne mpe master na Media na Communication publique na Institut ya boyekoli politiki ya Paris.<ref>{{Cite web|url=http://nadegeabomangoli.fr/biographie/}}</ref> Akota na SOS Racisme avant akota na Parti socialiste na 2006.
=== Nzela ya mosala ===
Yambo ya komipesa na politiki na ndenge ya mosala, lokola mokambi na mosala ya leta ya teritware, asalaki lokola auditeur interne mpe mokambi ya ba makama.<ref>{{Cite web|url=https://www.assemblee-nationale.fr/dyn/deputes/PA795228}}</ref> Kobanda 2006 tii 2012, azalaki responsable ya ba budgets oyo epesamaki na Département ya patrimoine et architecture na Mairie ya Paris . Kobanda 2013 kino 2015, azalaki na ebonga ya mosungi ya parlement na Sénat . Kobanda 2016 kino 2022, azongi na Mairie ya Paris lokola coordonnatrice ya communication interne mpe ''diretere ya makama'' .
== Biographie ==
{{Infobox Personnalité politique|charte=|nom=Nadège Abomangoli|image=2025-04-15 19-43-31 MeetingLFI-Belfort (cropped).jpg|légende=Nadège Abomangoli à Belfort en 2025.|fonction1=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Première vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|depuis le fonction1=1 octobre 2025|élection1=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Renouvellement du Bureau à l'ouverture de la session ordinaire de 2025-2026|{{date|1 octobre 2025}}]]|réélection1=|président 1=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 1={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 1=[[Clémence Guetté]]|fonction2=[[Député français|Députée française]]|depuis le fonction 2=22 juin 2022|élection 2=[[Élections législatives de 2022 dans la Seine-Saint-Denis|19 juin 2022]]|réélection 2=[[Élections législatives de 2024 dans la Seine-Saint-Denis|30 juin 2024]]|circonscription 2=[[Dixième circonscription de la Seine-Saint-Denis|{{10e}} de la Seine-Saint-Denis]]|législature 2={{Législature de la Cinquième République|XVI|XVII}}|groupe parlementaire 2=[[Groupe La France insoumise|LFI-NUPES]] <small>(2022-2024)</small><br>[[Groupe La France insoumise|LFI-NFP]] <small>(depuis 2024)</small>|prédécesseur 2=[[Alain Ramadier]]|fonction3=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Bondy]]|depuis le fonction 3=22 mars 2026|élection3=[[Élections municipales de 2026 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|22 mars 2026]]|maire 3=Stephen Hervé|fonction4=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Troisième vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|à partir du fonction4=19 juillet 2024|jusqu'au fonction 4=1 octobre 2025|élection4=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Installation du Bureau du 19 juillet 2024|{{date|19 juillet 2024}}]]|président 4=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 4={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 4=[[Naïma Moutchou]]|successeur 4=[[Christophe Blanchet]]|fonction5=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Pantin]]|à partir du fonction 5=15 mars 2020|jusqu'au fonction5=22 mars 2026|élection5=[[Élections municipales de 2020 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|15 mars 2020]]|maire 5=[[Bertrand Kern]]|fonction6=Vice-présidente du [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis]]<ref>Chargée de la politique de l’habitat et de la sécurité</ref>|à partir du fonction6=2 avril 2015|jusqu'au fonction6=1 juillet 2021|élection6=2 avril 2015|président 6=[[Stéphane Troussel]]|successeur 6=Florence Laroche <small>(Habitat)</small>|fonction7=[[Conseiller départemental|Conseillère départementale]]<br>de la [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis|Seine-Saint-Denis]]|à partir du fonction7=2 avril 2015|jusqu'au fonction7=1 juillet 2021|élection7=[[Élections départementales de 2015 dans la Seine-Saint-Denis#Canton d'Épinay-sur-Seine|29 mars 2015]]|président 7=[[Stéphane Troussel]]|co-titulaire 7=[[Michel Fourcade]]|circonscription 7=[[Canton d'Épinay-sur-Seine]]|groupe parlementaire 7=[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|SRGC|Socialiste, Radical et Gauche Citoyenne}}]] <small>(2015-2019)</small><br>[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|I&C|Insoumis et Communiste}}]] <small>(2019-2021)</small>|prédécesseur 7=Hervé Chevreau|successeur 7=Florence Laroche|fonction8=[[Conseil régional d'Île-de-France|Conseillère régionale d'Île-de-France]]|à partir du fonction8=26 mars 2010|jusqu'au fonction8=13 décembre 2015|élection8=[[Élections régionales de 2010 en Île-de-France|21 mars 2010]]|président 8=[[Jean-Paul Huchon]]|circonscription 8=[[Liste des conseillers régionaux de Paris|Paris]]|groupe parlementaire 8=[[Conseil régional d'Île-de-France#2010-2015|{{Abréviation discrète|SRA|Socialiste, Républicain et apparentés}}]]|nom de naissance=|date de naissance=15 septembre 1975|lieu de naissance=[[Brazzaville]] ([[République du Congo|Congo]])|date de décès=|lieu de décès=|nature du décès=|sépulture=|nationalité=[[Nationalité française|Française]]<br/>[[République du Congo|Congolaise]]<ref>{{Lien web |langue=fr |titre=La Franco-congolaise Nadège Abomangoli désormais Vice-Présidente de l’Assemblée Nationale Française
|url=https://www.matinlibre.cg/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-desormais-vice-presidente-de-lassemblee-nationale-francaise/ |site=Matin Libre Congo |date=2024-07-23 |consulté le=2025-10-10}}</ref>|parti=[[Parti socialiste (France)|PS]] <small>(2006-2019)</small><br/>[[La France insoumise|LFI]] <small>(depuis 2019)</small>|syndicat=|père=|mère=|fratrie=|conjoint=|enfants=|entourage=|université=[[Institut d'études politiques de Paris|IEP de Paris]]<br>[[École des hautes études en sciences de l'information et de la communication - Celsa|CELSA]]|profession=[[Fonction publique française|Cadre de la fonction publique]]|religion=|résidence=|signature=|emblème=|liste=|féminin=oui|site web=}}
'''Nadège Abomangoli''', abotami o mokɔlɔ Ya Zomi na mitano ya sanza ya sambo 1975 o [[Blazavile|Brazzaville]] ( [[Kongó-Blazavile|Congo]] ), azali moto [[Moí-politíki|ya politiki]] [[Falansia|ya France]] .
Mosangani ya Parti socialiste kobanda 2006 ti 2019, azalaki conseiller régional ya Île-de-France mpe sima conseiller département ya Seine-Saint-Denis, mpe molobeli ya ekolo ya parti mpo na Jean-Christophe Cambadélis .
== Biografi ya bomoi ya bato ==
=== Bilenge mpe boyekoli ===
Nadège Abomangoli abotamaki na [[Blazavile|Brazzaville]] na libota oyo ezalaki na elembo ya politiki, tata na ye azalaki mokambi ya lingomba ya politiki ya UPADS.<ref>{{Cite web|url=https://lacongolaise242.org/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-premiere-femme-noire-a-la-vice-presidence-de-lassemblee-nationale-francaise/|date=2024-07-26}}</ref> Akolaki na Épinay-sur-Seine ( Seine-Saint-Denis ). Abandi boyekoli ya communication na iniversite Celsa - Sorbonne, azui master na histoire na iniversite ya Paris-Sorbonne mpe master na Media na Communication publique na Institut ya boyekoli politiki ya Paris.<ref>{{Cite web|url=http://nadegeabomangoli.fr/biographie/}}</ref> Akota na SOS Racisme avant akota na Parti socialiste na 2006.
=== Nzela ya mosala ===
Yambo ya komipesa na politiki na ndenge ya mosala, lokola mokambi na mosala ya leta ya teritware, asalaki lokola auditeur interne mpe mokambi ya ba makama.<ref>{{Cite web|url=https://www.assemblee-nationale.fr/dyn/deputes/PA795228}}</ref> Kobanda 2006 tii 2012, azalaki responsable ya ba budgets oyo epesamaki na Département ya patrimoine et architecture na Mairie ya Paris . Kobanda 2013 kino 2015, azalaki na ebonga ya mosungi ya parlement na Sénat . Kobanda 2016 kino 2022, azongi na Mairie ya Paris lokola coordonnatrice ya communication interne mpe ''diretere ya makama'' .
=== Nzela ya politiki ===
Pene na David Assouline, aponami conseiller régional ya Île-de-France kobanda 2010 kino 2015 na Paris esika wapi akambaki mosala ya masano mpe ya bisengo.<ref>{{Cite web|url=http://www.iledefrance.fr/elus/nadege-abomangoli}}.</ref> Na sanza ya misato na 2014, azalaki na esika ya mibale na molongo ya PS na maponami ya ba komini ya Villetaneuse.
Nsima ya koponama Jean-Christophe Cambadélis Secrétaire ya liboso ya Parti socialiste na 2014, Nadège Abomangoli akomaki molobeli ya lingomba liye . Na yango, azali moto ya bato banso mpe ya bapanzi sango oyo azali kosunga Mokonzi ya Republiki ya lelo, [[François Hollande]], mpe baguvernema na ye. Azali kotelemela makasi na ba « rebelles » ya Parti socialiste, alobeli bango lokola « ''ba élus incapables ya kosala na kosala ba compromis, oyo ezali essence ya politique,'' » mpe kokundolisa bato banso que alobaka mpo na « ''majoritaire ya Parti socialiste'' ».<ref>{{Cite web|url=https://france3-regions.franceinfo.fr/paris-ile-de-france/nadege-abomangoli-previent-arnaud-montebourg-si-des-camarades-veulent-porter-une-alternative-qu-il-le-disent-clairement-997585.html|date=2016-05-14}}</ref> Kasi, na likambo ya kolongolama ya bana-mboka, azali kotɛmɛla likanisi ya mokambi ya misala.<ref>{{Cite web|url=https://blogs.mediapart.fr/edition/les-invites-de-mediapart/article/271215/decheance-de-nationalite-un-cauchemar|date=2015-12-27}}</ref>
== Biographie ==
{{Infobox Personnalité politique|charte=|nom=Nadège Abomangoli|image=2025-04-15 19-43-31 MeetingLFI-Belfort (cropped).jpg|légende=Nadège Abomangoli à Belfort en 2025.|fonction1=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Première vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|depuis le fonction1=1 octobre 2025|élection1=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Renouvellement du Bureau à l'ouverture de la session ordinaire de 2025-2026|{{date|1 octobre 2025}}]]|réélection1=|président 1=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 1={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 1=[[Clémence Guetté]]|fonction2=[[Député français|Députée française]]|depuis le fonction 2=22 juin 2022|élection 2=[[Élections législatives de 2022 dans la Seine-Saint-Denis|19 juin 2022]]|réélection 2=[[Élections législatives de 2024 dans la Seine-Saint-Denis|30 juin 2024]]|circonscription 2=[[Dixième circonscription de la Seine-Saint-Denis|{{10e}} de la Seine-Saint-Denis]]|législature 2={{Législature de la Cinquième République|XVI|XVII}}|groupe parlementaire 2=[[Groupe La France insoumise|LFI-NUPES]] <small>(2022-2024)</small><br>[[Groupe La France insoumise|LFI-NFP]] <small>(depuis 2024)</small>|prédécesseur 2=[[Alain Ramadier]]|fonction3=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Bondy]]|depuis le fonction 3=22 mars 2026|élection3=[[Élections municipales de 2026 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|22 mars 2026]]|maire 3=Stephen Hervé|fonction4=[[Assemblée nationale (France)#Organisation|Troisième vice-présidente de l’Assemblée nationale]]|à partir du fonction4=19 juillet 2024|jusqu'au fonction 4=1 octobre 2025|élection4=[[XVIIe législature de la Cinquième République française#Installation du Bureau du 19 juillet 2024|{{date|19 juillet 2024}}]]|président 4=[[Yaël Braun-Pivet]]|législature 4={{Législature de la Cinquième République|XVII}}|prédécesseur 4=[[Naïma Moutchou]]|successeur 4=[[Christophe Blanchet]]|fonction5=[[Conseil municipal (France)|Conseillère municipale]] de [[Pantin]]|à partir du fonction 5=15 mars 2020|jusqu'au fonction5=22 mars 2026|élection5=[[Élections municipales de 2020 dans la Seine-Saint-Denis#Pantin|15 mars 2020]]|maire 5=[[Bertrand Kern]]|fonction6=Vice-présidente du [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis]]<ref>Chargée de la politique de l’habitat et de la sécurité</ref>|à partir du fonction6=2 avril 2015|jusqu'au fonction6=1 juillet 2021|élection6=2 avril 2015|président 6=[[Stéphane Troussel]]|successeur 6=Florence Laroche <small>(Habitat)</small>|fonction7=[[Conseiller départemental|Conseillère départementale]]<br>de la [[Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis|Seine-Saint-Denis]]|à partir du fonction7=2 avril 2015|jusqu'au fonction7=1 juillet 2021|élection7=[[Élections départementales de 2015 dans la Seine-Saint-Denis#Canton d'Épinay-sur-Seine|29 mars 2015]]|président 7=[[Stéphane Troussel]]|co-titulaire 7=[[Michel Fourcade]]|circonscription 7=[[Canton d'Épinay-sur-Seine]]|groupe parlementaire 7=[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|SRGC|Socialiste, Radical et Gauche Citoyenne}}]] <small>(2015-2019)</small><br>[[Conseillers départementaux de la Seine-Saint-Denis#Exécutif départemental 2015-2021|{{Abréviation discrète|I&C|Insoumis et Communiste}}]] <small>(2019-2021)</small>|prédécesseur 7=Hervé Chevreau|successeur 7=Florence Laroche|fonction8=[[Conseil régional d'Île-de-France|Conseillère régionale d'Île-de-France]]|à partir du fonction8=26 mars 2010|jusqu'au fonction8=13 décembre 2015|élection8=[[Élections régionales de 2010 en Île-de-France|21 mars 2010]]|président 8=[[Jean-Paul Huchon]]|circonscription 8=[[Liste des conseillers régionaux de Paris|Paris]]|groupe parlementaire 8=[[Conseil régional d'Île-de-France#2010-2015|{{Abréviation discrète|SRA|Socialiste, Républicain et apparentés}}]]|nom de naissance=|date de naissance=15 septembre 1975|lieu de naissance=[[Brazzaville]] ([[République du Congo|Congo]])|date de décès=|lieu de décès=|nature du décès=|sépulture=|nationalité=[[Nationalité française|Française]]<br/>[[République du Congo|Congolaise]]<ref>{{Lien web |langue=fr |titre=La Franco-congolaise Nadège Abomangoli désormais Vice-Présidente de l’Assemblée Nationale Française
|url=https://www.matinlibre.cg/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-desormais-vice-presidente-de-lassemblee-nationale-francaise/ |site=Matin Libre Congo |date=2024-07-23 |consulté le=2025-10-10}}</ref>|parti=[[Parti socialiste (France)|PS]] <small>(2006-2019)</small><br/>[[La France insoumise|LFI]] <small>(depuis 2019)</small>|syndicat=|père=|mère=|fratrie=|conjoint=|enfants=|entourage=|université=[[Institut d'études politiques de Paris|IEP de Paris]]<br>[[École des hautes études en sciences de l'information et de la communication - Celsa|CELSA]]|profession=[[Fonction publique française|Cadre de la fonction publique]]|religion=|résidence=|signature=|emblème=|liste=|féminin=oui|site web=}}
'''Nadège Abomangoli''', abotami o mokɔlɔ Ya Zomi na mitano ya sanza ya sambo 1975 o [[Blazavile|Brazzaville]] ( [[Kongó-Blazavile|Congo]] ), azali moto [[Moí-politíki|ya politiki]] [[Falansia|ya France]] .
Mosangani ya Parti socialiste kobanda 2006 ti 2019, azalaki conseiller régional ya Île-de-France mpe sima conseiller département ya Seine-Saint-Denis, mpe molobeli ya ekolo ya parti mpo na Jean-Christophe Cambadélis .
== Biografi ya bomoi ya bato ==
=== Bilenge mpe boyekoli ===
Nadège Abomangoli abotamaki na [[Blazavile|Brazzaville]] na libota oyo ezalaki na elembo ya politiki, tata na ye azalaki mokambi ya lingomba ya politiki ya UPADS.<ref>{{Cite web|url=https://lacongolaise242.org/la-franco-congolaise-nadege-abomangoli-premiere-femme-noire-a-la-vice-presidence-de-lassemblee-nationale-francaise/|date=2024-07-26}}</ref> Akolaki na Épinay-sur-Seine ( Seine-Saint-Denis ). Abandi boyekoli ya communication na iniversite Celsa - Sorbonne, azui master na histoire na iniversite ya Paris-Sorbonne mpe master na Media na Communication publique na Institut ya boyekoli politiki ya Paris.<ref>{{Cite web|url=http://nadegeabomangoli.fr/biographie/}}</ref> Akota na SOS Racisme avant akota na Parti socialiste na 2006.
=== Nzela ya mosala ===
Yambo ya komipesa na politiki na ndenge ya mosala, lokola mokambi na mosala ya leta ya teritware, asalaki lokola auditeur interne mpe mokambi ya ba makama.<ref>{{Cite web|url=https://www.assemblee-nationale.fr/dyn/deputes/PA795228}}</ref> Kobanda 2006 tii 2012, azalaki responsable ya ba budgets oyo epesamaki na Département ya patrimoine et architecture na Mairie ya Paris . Kobanda 2013 kino 2015, azalaki na ebonga ya mosungi ya parlement na Sénat . Kobanda 2016 kino 2022, azongi na Mairie ya Paris lokola coordonnatrice ya communication interne mpe ''diretere ya makama'' .
=== Nzela ya politiki ===
Pene na David Assouline, aponami conseiller régional ya Île-de-France kobanda 2010 kino 2015 na Paris esika wapi akambaki mosala ya masano mpe ya bisengo.<ref>{{Cite web|url=http://www.iledefrance.fr/elus/nadege-abomangoli}}.</ref> Na sanza ya misato na 2014, azalaki na esika ya mibale na molongo ya PS na maponami ya ba komini ya Villetaneuse.
Nsima ya koponama Jean-Christophe Cambadélis Secrétaire ya liboso ya Parti socialiste na 2014, Nadège Abomangoli akomaki molobeli ya lingomba liye . Na yango, azali moto ya bato banso mpe ya bapanzi sango oyo azali kosunga Mokonzi ya Republiki ya lelo, [[François Hollande]], mpe baguvernema na ye. Azali kotelemela makasi na ba « rebelles » ya Parti socialiste, alobeli bango lokola « ''ba élus incapables ya kosala na kosala ba compromis, oyo ezali essence ya politique,'' » mpe kokundolisa bato banso que alobaka mpo na « ''majoritaire ya Parti socialiste'' ».<ref>{{Cite web|url=https://france3-regions.franceinfo.fr/paris-ile-de-france/nadege-abomangoli-previent-arnaud-montebourg-si-des-camarades-veulent-porter-une-alternative-qu-il-le-disent-clairement-997585.html|date=2016-05-14}}</ref> Kasi, na likambo ya kolongolama ya bana-mboka, azali kotɛmɛla likanisi ya mokambi ya misala.<ref>{{Cite web|url=https://blogs.mediapart.fr/edition/les-invites-de-mediapart/article/271215/decheance-de-nationalite-un-cauchemar|date=2015-12-27}}</ref>
Na 2015, elongo na Michel Fourcade, aponami conseiller département ya canton ya Épinay-sur-Seine.<ref>{{Cite web|url=https://www.seine-saint-denis.fr/Vos-elu-e-s.html}}.</ref> Akomaki vice-président ya mwambe ya conseil départemental ya Seine-Saint-Denis kobanda 2015 kino 2021, oyo azalaki mokambi ya politiki ya ndako mpe libateli
rfm7iwukrwttce6l8t0q44yvnhovfm4
Hermione Bolumbe na mboka
0
15276
135890
2026-08-10T19:32:16Z
Nissiel Biozi
13798
Créé en traduisant la page « [[:fr:Special:Redirect/revision/235120355|Hermione Bolumbe]] »
135890
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Biographie2
| image =
| nom =
| surnom = Hermione Bolumbe Bakando
| date de naissance = 31 décembre 1987
| lieu de naissance = Kinshasa
| nationalité = Congolaise (RDC)
| lieu de travail = Kinshasa
| parti politique = Union pour la démocratie et le progrès social (UDPS/Kibassa)
| site web = https://fondation-hbo.org/
| fonction = Députée nationale
}}
'''Hermione Bolumbe''', abotami na Ntuku misato na moko na sanza ya zomi na mibale zomi na libwa ntuku mwambe na sambo na [[Kinsásá|Kinshasa]], azali [[Mónganga|monganga]] mpe moto ya politiki ya [[Kongó-Kinsásá|Républik démocratik ya Congo]] . Azali Mosangani ya Parlement ya circonscription ya Mont Amba na Kinshasa wuto sanza mibale ya ntoko mibale na ntuku mibale na minei mpe azali na ebonga ya Secrétaire général ya bosangisani mpo na demokrasi mpe na bokoli ya bomoi ya batomoto ya politiki (UPDS/KIBASA).
== Biografi ya bomoi ya bato ==
Na ebandeli asalaki na mosala ya monganga liboso ya komipesa na politiki mpe na makambo ya bato.<ref name=":2">{{Cite web|url=https://ouragan.cd/2024/12/bolumbe-offre-des-chirurgies-gratuites-a-kisangani/}}</ref>
=== Mateya ===
Hermione Bolumbe azali monganga na mateya, diplômé ya université ya Kinshasa. Azali kaka na mosala lokola monganga oyo azali kosala pembeni ya bokangami na ye na politiki,<ref name=":3">{{Cite web|url=https://radiodelafemme.net/tshopo-la-deputee-nationale-hermione-bolumbe-sejourne-a-kisangani-pour-une-campagne-sanitaire/|date=2025-07-22}}</ref>.<ref name=":4">{{Cite web|url=https://congoprofond.net/lisolo-na-docteur-a-lubumbashi-la-deputee-medecin-hermione-bolumbe-au-coeur-dun-echange-citoyen-avec-la-jeunesse-le-6-mars-prochain/|date=2026-02-08}}</ref>
9rhzfz72ypaygl9oiofjmc00chb0a65