Wikipedia miwiki https://mi.wikipedia.org/wiki/Hau_K%C4%81inga MediaWiki 1.47.0-wmf.3 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Īrāna 0 1143 167616 167371 2026-05-26T04:53:03Z TautauKarepe 22930 Undid revision [[Special:Diff/167371|167371]] by [[Special:Contributions/~2026-17849-41|~2026-17849-41]] ([[User talk:~2026-17849-41|talk]])ktk 167616 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''ایران (Tūwehe Ihirama o Īrāna)'''</big></big> |- | align=center colspan=2 | {| border=0 cellpadding=2 cellspacing=0 style="background:#f9f9f9;" |- | align=center width=130 | [[File:Flag of Iran.svg|125px|Kara o Īrāna]] || align=center width=130px | [[File:Coat of arms of Iran.svg|100px|Tohu o Īrāna]] |- | align=center width=130 | <small>([[Pīwari o Īrāna]])</small> || align=center width=130px | <small>([[Tohu o Īrāna]])</small> |} |- | align=center colspan=2 style="background:#fff;" |[[File:Iran in its region.svg|300px]] |- | '''[[Reo a te whenua]]''' || [[Reo Farsi|reo Farsi]] |- | '''[[Tāone matua]]''' || [[Teherane]] |- | '''[[Kaihautū]]''' || [[Mojtaba Khamenei]] |- | '''[[Tumuaki]]''' || [[Masoud Pezeshkian]] |- | '''[[Rahi]]''' || 1,648,195 km² |- | '''[[Tapori]]''' || 69,018,924 |- | '''[[Moni]]''' || [[Rial Īrāna]] |- | '''[[Ngaringari a te motu]]''' || "[[Sorood-e Melli-e Jomhoori-e Eslami]]" |} Ko '''Īrāna''' ([[reo Pāhia]]: ایران, i ngā pūriki rātini: ''ʔiˈɾɒn'') he whenua nui ki te [[Waenganui Rāwhiti]] i [[Āhia]]; he nui rawa ngā reo o reira, nō te mea, he nui ake i te 75,330,000 te taupori o taua whenua. == Tāone nui == Ngā tāone nui me ō rātou taupori i 2016: {| class="wikitable sortable" |- | 1 || '''[[Teherane]]''' || 8,693,706 |- | 2 || [[Mahara]]|| 3,001,184 |- | 3 || [[Ihawhahana]]|| 1,961,260 |- | 4 || [[Taperihi]]|| 1.378.935 |- | 5 || [[Shiraz]] || 1,565,572 |- | 6 || [[Karaha]]|| 1,558,693 |- |7 |[[Kome]] |1,201,158 |- |8 |[[Ahvaz]] |1,184,788 |} {{Maramara}} {{Countries of Asia}} [[Category:Īrāna| ]] 7um1hza5aiyk2vh7jhjbrou12erambk Mātāpunenga 0 3693 167619 149613 2026-05-26T10:40:47Z ~2026-31389-74 23111 /* Ingoa atu */ 167619 wikitext text/x-wiki He '''mātāpunenga''' he pukapuka kohikohinga mātauranga. Ko ētahi o ngā mātāpunenga rongonui ko te Encyclopedia Brittanica, ko te Encyclopedia Americana. Ko 'mātāpunenga' he kupu nā te [[Taura Whiri i te Reo Māori]] nō tō rātou papakupu kupu hou, nō [[Te Matatiki]]. I ēnei wā, ka taea te kohikohi mātauranga ki runga ki te ipurangi, ki tētahi paetukutuku pēnei i te Wikipedia Māori nei. =Pfui Sepp Trütsch!= *Papa mātauranga whānui<ref>Te Whare Hiko Rongo Kōrerotanga Modern Usage Māori Dictionary</ref> *Pukapuka taki mātauranga<ref>Ngata dictionary, Te Whare Hiko Rongo Kōrerotanga Modern Usage Māori Dictionary</ref> ==Kupu tautoko== <references/> ==Tohutoro== *Māori Language Commission, Te Taura Whiri i te Reo Māori, ''Te Matataki: Contemporary Māori Words''. Oxford University Press: Auckland, 1996. [[Category:Mōhio]] {{Maramara}} pnwu8d6fhlqf5sk45gcakar19ssfbrp Amerika-ki-te-Raki 0 12922 167609 167570 2026-05-26T01:05:27Z TautauKarepe 22930 167609 wikitext text/x-wiki {{Infobox Continent |title = Amerika-ki-te-Raki |image = [[File:Location North America.svg|200px]] |area = {{convert|24709000|km2|sqmi|abbr=on}} |population = 565,265,000 (2013, [[List of continents by population|4th]]) |density = 22.9/km<sup>2</sup> (59.3/sq mi)<ref>This North American density figure is based on a total land area of 23,090,542 km<sup>2</sup> only, considerably less than the total combined land and water area of 24,709,000 km<sup>2</sup>.</ref> |GDP_nominal = $20,300 piriona (2013, [[List of continents by GDP (nominal)|2nd]]) |GDP_PPP = $20,900 piriona (2013, 2nd) |demonym = North American |countries = 23 |list_countries = Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o te Amerika-ki-te-Raki |dependencies = 22 ([[Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o te Amerika-ki-te-Raki#Takiwā anō|rārangi]]) |languages = [[Reo Pākehā]], [[Reo Pāniora]], [[Reo Wīwī]], and many [[Languages of North America|others]] |time = [[UTC-10]] ki [[UTC±0|UTC]] |cities = [[Rārangi rohe metropolitan ki Amerika-ki-te-Raki]]:<ref>http://www.demographia.com/db-worldua.pdf</ref><br /> [[Greater Mexico City|Mexico City]]<br />[[Niu Ioka]]<br /> [[Ngā Ānahera]]<br > [[Hikāko]]<br /> [[Toronoto]]<br > [[Dallas–Fort Worth]]<br /> [[Hana Paraniko]]<br />[[Hūhetene]]<br /> [[Miami, Whoreta]]<br >[[Whiratarawhia]]<br > [[Ātaranata]] }} [[File:North America satellite globe.jpg|thumbnail|350px|Mahere whenua ōkiko o Amerika-ki-te-Raki.]] [[File:Non-Native American Nations Control over N America 1750-2008.gif|thumb|350px|Non-native nations' control and claims over North America c. 1750–2008]] [[File:Languages of the Americas.PNG|thumb|350px|Languages spoken in the Americas]] [[File:Langs N.Amer.png|thumb|350px|[[First language|Native languages]] of North America (Map of US, Canada and Greenland)]] Ko '''Amerika-ki-te-Raki''' tētahi [[paparahi]] e noho katoa ana ki te [[tuakoi raki]], ā, mō te nuinga ki te [[tuakoi whiti]]; tērā rānei he wāhanga noa iho o te paparahi o [[Amerika]]. Takoto ana te [[Moana Arctic]] ki tōna roherohe whakateraki, te [[Moana Ranatiki]] ki te rāwhiti, te [[Moananui-a-Kiwa]] ki te hauāuru, ā, noho ana te paparahi o [[Amerika-ki-te-Tonga]] me te [[Moana Karipiana]] ki tōna paeroa. Ko ''Amerika-ki-te-Raki'' te paparahi tuawhā ā-taupori (565 miriona tāngata i 2013) tae rā anō ki ngā moutere pātata (pērā i ngā [[Moutere Karipiana]]). Koia te paparahi tuatoru ā-rahinga whenua me ōna km<sup>2</sup> e 24,709,000, arā āhua 16.5% o te matawhenua o te ao, 4.8% rānei o te mata o te ao. E 23 ōna wehenga motuhake. Nō te [[wāhanga kōpaka pāmuri]] ngā [[iwi tangata tuatahi]] i tae atu ki ‘Amerika-ki-te-Raki’, mā te whakawhiti i te [[arawhiti whenua Bering]]. I whakaotia te [[Classic stage|wāwāhanga onamata]] o te [[wāhanga mua-Columbia]] e te taenga mai o ngā [[kairarau Ūropi]] nō te [[Takiwā Tūhura]]. Whakaatu ai ngā ahurea me ngā momopori ō nāianei i ngā taunekeneke i waenganui i ngā [[kaitāmi Ūropi]], ngā [[iwi taketake]], ngā [[pononga Āwherika]] me ā rātou mangainga. He kaha ake te awenga Ūropi ki ngā rohe whakateraki o te paparahi, ā, he kaha ake ngā awenga iwi taketake, nō Āwherika rānei ki te tonga. Nō te kaha o te awenga kaitāmi Ūropi, ka kōrero te nuinga o ngā tāngata nō Amerika-ki-te-Raki ō nāianei i te [[reo Ingarihi]], te [[reo Pāniora]], te [[reo Wīwī]] rānei, ā, whakaatu ai ēnei hapori me ā ratou wehenga i ngā [[tikanga Hauāuru]]. ==Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki== {| class="wikitable sortable" style="border:1px solid #aaa;" |- style="background:#ececec;" ! Ingoa rohe,<br>takiwā, me ngā [[pīwari]]<ref name="spp">{{cite web |url=http://www.spp.gov/ | archiveurl=https://web.archive.org/web/20080618182224/http://www.spp.gov/ |archivedate=18 June 2008|title=SPP Background |publisher=Security and Prosperity Partnership Of North America |work=CommerceConnect.gov |accessdate=14 November 2010}}</ref><ref name="epa">{{cite web |url=http://www.epa.gov/wed/pages/ecoregions/na_eco.htm |title= Ecoregions of North America |publisher= [[United States Environmental Protection Agency]] |accessdate=30 May 2011}}</ref><ref name=About.com>{{cite web |url=http://geography.about.com/library/faq/blqzamericas.htm |title=What's the difference between North, Latin, Central, Middle, South, Spanish and Anglo America? |website=About.com |accessdate=2015-12-03 |archivedate=2016-04-10 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160410093459/http://geography.about.com/library/faq/blqzamericas.htm }}</ref> ! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br />(km<sup>2</sup>)<ref>Unless otherwise noted, land area figures are taken from {{Cite journal |url=http://unstats.un.org/unsd/demographic/products/dyb/dyb2008/Table03.pdf | title=Demographic Yearbook—Table 3: Population by sex, rate of population increase, surface area and density | publisher=United Nations Statistics Division | year=2008 | accessdate =14 October 2010}}</ref> ! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br />(2008 est.)<ref>Unless otherwise noted, population estimates are taken from {{cite web|url=http://www.un.org/esa/population/publications/wpp2008/wpp2008_text_tables.pdf |format=PDF| title=World Population Prospects, Table A.1| version=2008 revision | publisher=United Nations | author=Department of Economic and Social Affairs Population Division | year=2009 | accessdate=12 March 2009}}</ref> ! [[Taupori kiato]]<br />(ia km²) ! [[Ūpokonga]] |- | {{Flag|Ānakuira}} (Kīngitanga Kotahi) | style="text-align:right;"| {{nts|91}} | style="text-align:right;"| {{nts|15000}} | style="text-align:right;"| 164.8 | [[The Valley, Anguilla|The Valley]] |- | {{Flag|Arupa}} (Hōrana) | style="text-align:right;"| {{nts|180}} | style="text-align:right;"| {{nts|107000}} | style="text-align:right;"| 594.4 | [[Oranjestad]] |- | {{Flag|Bonaire}} (Hōrana) | style="text-align:right;"| {{nts|294}} | style="text-align:right;"| {{nts|12093}}<ref name="nethant">Population estimates are taken from the {{cite web | author=Central Bureau of Statistics Netherlands Antilles | title=Statistical information: Population |url=http://www.cbs.an/population/population_b2.asp | archiveurl=https://web.archive.org/web/20100501150627/http://www.cbs.an/population/population_b2.asp | archivedate=1 May 2010 | publisher=Government of the Netherlands Antilles | accessdate=14 October 2010}}</ref> | style="text-align:right;"| 41.1 | [[Kralendijk]] |- | {{Flag|Curaçao}} (Hōrana) | style="text-align:right;"| {{nts|444}} | style="text-align:right;"| {{nts|140794}}<ref name="nethant"/> | style="text-align:right;"| 317.1 | [[Willemstad]] |- | {{Flag|Haiti}} | style="text-align:right;"| {{nts|27750}} | style="text-align:right;"| {{nts|10033000}} | style="text-align:right;"| 361.5 | [[Port-au-Prince]] |- | {{Flag|Hamaika}} | style="text-align:right;"| {{nts|10991}} | style="text-align:right;"| {{nts|2719000}} | style="text-align:right;"| 247.4 | [[Kingston, Hamaika|Kingston]] |- | {{Flag|Hato Kiti me Newi}} | style="text-align:right;"| {{nts|261}} | style="text-align:right;"| {{nts|52000}} | style="text-align:right;"| 199.2 | [[Basseterre]] |- | {{Flag|Hato Mātene}} (Wīwī) | style="text-align:right;"| {{nts|54}}<ref name="areacia"/> | style="text-align:right;"| {{nts|29820}}<ref name="popcia"/> | style="text-align:right;"| 552.2 | [[Marigot, Hato Mātene|Marigot]] |- | {{Flag|Hato Pātera me Mikarona}} (Wīwī) | style="text-align:right;"| {{nts|242}} | style="text-align:right;"| {{nts|6000}} | style="text-align:right;"| 24.8 | [[Saint-Pierre, Hato Pātera me Mikarona|Saint-Pierre]] |- | {{Flag|Hato Ruiha}} | style="text-align:right;"| {{nts|539}} | style="text-align:right;"| {{nts|172000}} | style="text-align:right;"| 319.1 | [[Castries]] |- | {{Flag|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} | style="text-align:right;"| {{nts|389}} | style="text-align:right;"| {{nts|109000}} | style="text-align:right;"| 280.2 | [[Kingstown]] |- | {{Flag|Hononga-o-Amerika}}<ref>Includes the US state of Hawaii, which is distant from the North American landmass in the Pacific Ocean and therefore more commonly associated with the other territories of Oceania.</ref> | style="text-align:right;"| {{nts|9629091}} | style="text-align:right;"| {{nts|311630000}} | style="text-align:right;"| 32.7 | [[Wahingitana, D.C.]] |- | {{Flag|Honotura}} | style="text-align:right;"| {{nts|112492}} | style="text-align:right;"| {{nts|7466000}} | style="text-align:right;"| 66.4 | [[Tegucigalpa]] |- | {{Flag|Kānata}} | style="text-align:right;"| {{nts|9984670}} | style="text-align:right;"| {{nts|33573000}} | style="text-align:right;"| 3.4 | [[Ottawa]] |- | {{Flag|Kerenāra}} | style="text-align:right;"| {{nts|344}} | style="text-align:right;"| {{nts|104000}} | style="text-align:right;"| 302.3 | [[St. George's, Kerenāra|St. George's]] |- | {{Flag|Kirānirangi}} (Tenemāka) | style="text-align:right;"| {{nts|2166086}} | style="text-align:right;"| {{nts|57000}} | style="text-align:right;"| 0.026 | [[Nuuk]] ([[Godthåb]]) |- | {{Flag|Kiupa}} | style="text-align:right;"| {{nts|109886}} | style="text-align:right;"| {{nts|11204000}} | style="text-align:right;"| 102.0 | [[Havana]] |- | {{Flag|Koto Rika}} | style="text-align:right;"| {{nts|51100}} | style="text-align:right;"| {{nts|4579000}} | style="text-align:right;"| 89.6 | [[San José, Koto Rika|San José]] |- | {{Flag|Kuarerupe}} (Wīwī) | style="text-align:right;"| {{nts|1628}} | style="text-align:right;"| {{nts|401784}}<ref>{{cite web|url=http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/departement.asp?dep=971&annee=2008 |title=Insee – Populations légales 2008 – 971-Guadeloupe |publisher=Insee.fr |accessdate=31 October 2011 |language=French}}</ref> | style="text-align:right;"| 246.7 | [[Basse-Terre]] |- | {{Flag|Kuatamāra}} | style="text-align:right;"| {{nts|108889}} | style="text-align:right;"| {{nts|14027000}} | style="text-align:right;"| 128.8 | [[Guatemala City]] |- | {{Flag|Manetera}} (Kīngitanga Kotahi) | style="text-align:right;"| {{nts|102}} | style="text-align:right;"| {{nts|6000}} | style="text-align:right;"| 58.8 | [[Plymouth, Manetera|Plymouth]]; [[Brades, Montserrat|Brades]]<ref>Because of ongoing activity of the [[Soufriere Hills volcano]] beginning in July 1995, much of Plymouth was destroyed and government offices were relocated to Brades. Plymouth remains the ''de jure'' capital.</ref> |- | {{Flag|Mātiniki}} (Wīwī) | style="text-align:right;"| {{nts|1128}} | style="text-align:right;"| {{nts|397693}}<ref>{{cite web|url=http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/departement.asp?dep=972&annee=2008 |title=Insee – Populations légales 2008 – 972-Martinique |publisher=Insee.fr |accessdate=31 October 2011 |language=French}}</ref> | style="text-align:right;"| 352.6 | [[Fort-de-France]] |- | {{Flag|Mehiko}} | style="text-align:right;"| {{nts|1964375}} | style="text-align:right;"| {{nts|112322757}} | style="text-align:right;"| 57.1 | [[Mexico City]] |- | {{Flag|Motu Koru-Kākoa}}<ref>Since the [[Lucayan Archipelago]] is located in the Atlantic Ocean rather than [[Caribbean Sea]], the [[Turks and Caicos Islands]] are part of the [[West Indies]] but are not technically part of the [[Caribbean]], although the United Nations groups them with the Caribbean.</ref> (Kīngitanga Kotahi) | style="text-align:right;"| {{nts|948}} | style="text-align:right;"| {{nts|33000}} | style="text-align:right;"| 34.8 | [[Cockburn Town]] |- | {{Flag|Moutere Clipperton}} (Wīwī) | style="text-align:right;"| {{nts|6}} | style="text-align:right;"| {{nts|0}} | style="text-align:right;"| 0.0 |&nbsp;— |- | {{Flag|Ngā Moutere Kāmana}} (Kīngitanga Kotahi) | style="text-align:right;"| {{nts|264}} | style="text-align:right;"| {{nts|56000}} | style="text-align:right;"| 212.1 | [[George Town, Moutere Kāmana|George Town]] |- | {{Flag|Moutere Navassa}} (Hononga-o-Amerika) | style="text-align:right;"| {{nts|5}}<ref name="areacia">Land area figures taken from {{cite web | title=The World Factbook: 2010 edition | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html | publisher=Government of the United States, Central Intelligence Agency | accessdate=14 October 2010 | archivedate=7 Kohi-tātea 2019 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20190107082449/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html%20 }}</ref> | style="text-align:right;"| {{nts|0}}<ref name="popcia">These population estimates are for 2010, and are taken from {{cite web | title=The World Factbook: 2010 edition | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2119.html | publisher=Government of the United States, Central Intelligence Agency | accessdate=14 October 2010 | archivedate=4 Whiringa-ā-nuku 2018 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20181004113653/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2119.html }}</ref> | style="text-align:right;"| 0.0 |&nbsp;— |- | {{Flag|Moutere Puhi (Amerika)}} (Hononga-o-Amerika) | style="text-align:right;"| {{nts|347}} | style="text-align:right;"| {{nts|110000}} | style="text-align:right;"| 317.0 | [[Charlotte Amalie]] |- | {{Flag|Moutere Puhi (Ingarangi)}} (Kīngitanga Kotahi) | style="text-align:right;"| {{nts|151}} | style="text-align:right;"| {{nts|23000}} | style="text-align:right;"| 152.3 | [[Road Town]] |- | {{Flag|Nikarāhua}} | style="text-align:right;"| {{nts|130373}} | style="text-align:right;"| {{nts|5743000}} | style="text-align:right;"| 44.1 | [[Managua]] |- | {{Flag|Pāhama}}<ref>Since the [[Lucayan Archipelago]] is located in the Atlantic Ocean rather than [[Caribbean Sea]], the [[The Bahamas|Bahamas]] are part of the [[West Indies]] but are not technically part of the [[Caribbean]], although the United Nations groups them with the Caribbean.</ref> | style="text-align:right;"| {{nts|13943}} | style="text-align:right;"| {{nts|342000}} | style="text-align:right;"| 24.5 | [[Nassau, Pāhama|Nassau]] |- | {{Flag|Pāmura}} (Kīngitanga Kotahi) | style="text-align:right;"| {{nts|54}} | style="text-align:right;"| {{nts|65000}} | style="text-align:right;"| 1203.7 | [[Hamilton, Pāmura|Hamilton]] |- | {{Flag|Panamā}}<ref name="two"/><ref>Panama is generally considered a North American country, though some authorities divide it at the [[Panama Canal]]. Figures listed here are for the entire country.</ref> | style="text-align:right;"| {{nts|75417}} | style="text-align:right;"| {{nts|3454000}} | style="text-align:right;"| 45.8 | [[Panama City]] |- | {{Flag|Papatohe}} | style="text-align:right;"| {{nts|430}} | style="text-align:right;"| {{nts|256000}} | style="text-align:right;"| 595.3 | [[Bridgetown]] |- | {{Flag|Pārihi}} | style="text-align:right;"| {{nts|22966}} | style="text-align:right;"| {{nts|307000}} | style="text-align:right;"| 13.4 | [[Belmopan]] |- | {{Flag|Peta Riko}} (Hononga-o-Amerika) | style="text-align:right;"| {{nts|8870}} | style="text-align:right;"| {{nts|3982000}} | style="text-align:right;"| 448.9 | [[San Juan, Peta Riko|San Juan]] |- | {{Flag|Saint Barthélemy}} (Wīwī) | style="text-align:right;"| {{nts|21}}<ref name="areacia" /> | style="text-align:right;"| {{nts|7448}}<ref name="popcia" /> | style="text-align:right;"| 354.7 | [[Gustavia, Saint Barthélemy|Gustavia]] |- | {{Flag|Sapa}} (Hōrana) | style="text-align:right;"| {{nts|13}} | style="text-align:right;"| {{nts|1537}}<ref name="nethant"/> | style="text-align:right;"| 118.2 | [[The Bottom]] |- | {{Flag|Sint Eustatius}} (Hōrana) | style="text-align:right;"| {{nts|21}} | style="text-align:right;"| {{nts|2739}}<ref name="nethant"/> | style="text-align:right;"| 130.4 | [[Oranjestad, Sint Eustatius|Oranjestad]] |- | {{Flag|Sint Maarten}} (Hōrana) | style="text-align:right;"| {{nts|34}} | style="text-align:right;"| {{nts|40009}}<ref name="nethant"/> | style="text-align:right;"| 1176.7 | [[Philipsburg, Sint Maarten|Philipsburg]] |- | {{Flag|Te Moutere Nehe me Papura}} | style="text-align:right;"| {{nts|442}} | style="text-align:right;"| {{nts|88000}} | style="text-align:right;"| 199.1 | [[St. John's, Te Moutere Nehe me Papura|St. John's]] |- | {{Flag|Te Whakaora}} | style="text-align:right;"| {{nts|21041}} | style="text-align:right;"| {{nts|6163000}} | style="text-align:right;"| 293.0 | [[San Salvador]] |- |{{Flag|Te Whenua Tominika}} | style="text-align:right;"| {{nts|48671}} | style="text-align:right;"| {{nts|10090000}} | style="text-align:right;"| 207.3 | [[Santo Domingo]] |- | {{Flag|Tirinaki-Tāpako}}<ref name="two">Depending on definitions, Aruba, Bonaire, Curaçao, Panama, and Trinidad and Tobago have territory in [[List of countries spanning more than one continent|either or both of]] North and South America.</ref> | style="text-align:right;"| {{nts|5130}} | style="text-align:right;"| {{nts|1339000}} | style="text-align:right;"| 261.0 | [[Port of Spain]] |- | {{Flag|Tominika}} | style="text-align:right;"| {{nts|751}} | style="text-align:right;"| {{nts|67000}} | style="text-align:right;"| 89.2 | [[Roseau]] |- style=" font-weight:bold; " class="sortbottom" ! Tapeke | style="text-align:right;"| {{nts|24500995}} | style="text-align:right;"| {{nts|541720440}} | style="text-align:right;"| 22.9 | |} ==Ōhanga== {| class="wikitable" style="text-align: right; float:left; border:1px solid #aaa; margin:10px" |- style="background:#dbdbdb;" ! Raupapa ! Whenua ! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014)</small><br /><small>miriona tāra [[HOA]]</small> |- | 1 ||align=left|{{flag|Hononga-o-Amerika}} || 17,419,000 |- | 2 ||align=left|{{flag|Mehiko}} || 2,148,884 |- | 3 ||align=left|{{flag|Kānata}} || 1,595,975 |- | 4 ||align=left|{{flag|Kiupa}} || 234,193 |- | 5 ||align=left|{{flag|Te Whenua Tominika}} || 138,511 |- | 6 ||align=left|{{flag|Peta Riko}} || 125,630 |- | 7 ||align=left|{{flag|Kuatamāra}} || 119,811 |- | 8 ||align=left|{{flag|Panamā}} || 80,811 |- | 9 ||align=left|{{flag|Koto Rika}} || 71,234 |- | 10 ||align=left|{{flag|Te Whakaora}} || 51,193 |} {| class="wikitable" style="text-align: right; float:left; border:1px solid #aaa; margin:10px" |- style="background:#dbdbdb;" ! Raupapa ! Whenua ! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small> |- | 1 ||align=left|{{flag|Hononga-o-Amerika}} || 17,419,000 |- | 2 ||align=left|{{flag|Kānata}} || 1,786,655 |- | 3 ||align=left|{{flag|Mehiko}} || 1,291,062 |- | 4 ||align=left|{{flag|Peta Riko}} || 103,135 |- | 5 ||align=left|{{flag|Kiupa}} || 77,150 |- | 6 ||align=left|{{flag|Te Whenua Tominika}} || 64,058 |- | 7 ||align=left|{{flag|Kuatamāra}} || 58,728 |- | 8 ||align=left|{{flag|Koto Rika}} || 49,553 |- | 9 ||align=left|{{flag|Panamā}} || 46,213 |- | 10 ||align=left|{{flag|Tirinaki-Tāpako}} || 28,874 |} {{-}} ==Ētahi atu tāone hira== {{multiple image | align = right | direction = vertical | header = Ngā tāone nui o Amerika-ki-te-Raki | header_align = left/right/center | header_background = | footer = | footer_background = | width = | image1 = Ciudad.de.Mexico.City.Distrito.Federal.DF.Paseo.Reforma.Skyline.jpg | width1 = 200 | caption1 =<center>[[Mexico City]]</center> | image2 = | width2 = 200 | caption2 =<center>[[New York City]]</center> | image3 = LA Skyline Mountains2.jpg | width3 = 200 | caption3 =<center>[[Ngā Ānahera]]</center> | image4 = Toronto - ON - Toronto Skyline2.jpg | width4 = 200 | caption4 =<center>[[Toronoto]]</center> | image5 = ChicagoFromCellularField.jpg | width5 = 200 | caption5 = <center>[[Chicago]]</center> | image6 = NYC wideangle south from Top of the Rock.jpg | width6 = 200 | caption6 = <center>[[Niu Ioka]]</center> }} The top ten largest North American [[metropolitan area]]s by population as of 2013, based on national census numbers from the United States of America, and census estimates from Canada and Mexico. {| class="sortable wikitable" class="wikitable" |- | '''Rohe metropolitan''' | '''Tapori''' | '''Rahinga (km<sup>2</sup>)''' | '''Whenua''' |- style="vertical-align: top; text-align: left;" | [[Mexico City]] | 21,163,226<sup>†</sup> | 7,346 | {{flagicon|Mehiko}} |- style="vertical-align: top; text-align: left;" | [[Niu Ioka]] | 19,949,502 | 17,405 | {{flagicon|Hononga-o-Amerika}} |- style="vertical-align: top; text-align: left;" | [[Ngā Ānahera]] | 13,131,431 | 12,562 | {{flagicon|Hononga-o-Amerika}} |- style="vertical-align: top; text-align: left;" | [[Hikāko]] | 9,537,289 | 24,814 | {{flagicon|Hononga-o-Amerika}} |- style="vertical-align: top; text-align: left;" | [[Dallas–Fort Worth]] | 6,810,913 | 24,059 | {{flagicon|Hononga-o-Amerika}} |- style="vertical-align: top; text-align: left;" | [[Hūhetene]] | 6,313,158 | 26,061 | {{flagicon|Hononga-o-Amerika}} |- style="vertical-align: top; text-align: left;" | [[Toronoto]] | 6,054,191<sup>†</sup> | 5,906 | {{flagicon|Kānata}} |- style="vertical-align: top; text-align: left;" | [[Philadelphia]] | 6,034,678 | 13,256 | {{flagicon|Hononga-o-Amerika}} |- style="vertical-align: top; text-align: left;" | [[Wahingitana, D.C.]] | 5,949,859 | 14,412 | {{flagicon|Hononga-o-Amerika}} |- style="vertical-align: top; text-align: left;" | [[Miami, Whoreta|Miami]] | 5,828,191 | 15,896 | {{flagicon|Hononga-o-Amerika}} |} <small>&zwnj;<sup>†</sup>2011 Census figures.</small> ==Kupu tautoko== <references /> {{Whenua, takiwā o Amerika-ki-te-Raki}} {{Paparahi o te ao}} {{Rohe o te ao}} {{Maramara}} 4kxrd2gxd22onbby5sy9izu5lqpl6i4 Hanekeria 0 13184 167615 167398 2026-05-26T01:33:45Z TautauKarepe 22930 167615 wikitext text/x-wiki [[File:EU-Hungary.svg|thumb|350px|Ko Hanekeria he mema o te [[Kotahitanga o Ūropi]]. ]] [[File:Flag of Hungary.svg|thumb| Ko te kara o Hanekeria]] Ko '''Hanekeria'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=285 |url= |access-date=2026-Mei-26}}</ref>, ko '''Hanekari'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/hanekari|title=Hanekari|accessdate=2026-05-26}}</ref> rānei (Hu: ''Magyarország''), he [[whenua]] ki [[Ūropi]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Horowākia]], ko [[Ūkareinga]], ko [[Romeinia]], ko [[Hēwia]], ko [[Koroātia]], ko [[Horowinia]], ko [[Ateria]]. He mema a Hanekeria o te [[Kotahitanga Ūropi|Kotahitanga o Ūropi]] (1 Haratua 2004). == Tāone nui == * [[Budapest|Budapest (tāone matua)]] *[[:en: Debrecen|Debrecen]] *[[Miskolc]] *[[Szeged]] *[[Pécs]] *[[Győr]] *[[Székesfehérvár]] == Tāngata == *Tamás Sulyok (te tumuaki) *Péter Magyar (te pirimia) == Hoto ki waho == * [http://www.parlament.hu/parl_en.htm Paetukutuku o te Rūnanga o te Kāwanatanga] (reo Pākehā) == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Ūropi]] [[Category:Hanekeria]] 2wzcwxbhtyk18enl97s3z26deu65rjk Airangi 0 13202 167618 166635 2026-05-26T05:12:58Z TautauKarepe 22930 167618 wikitext text/x-wiki [[File:EU-Ireland.svg|thumb|350px| Ko Airangi he mema o te [[Kotahitanga o Ūropi]]. ]]Ko '''Airangi'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=285 |url= |access-date=2026-Mei-26}}</ref> ({{lang-en|Ireland}}, [[reo Airangi]]: ''Éire'' [ˈeːɾʲə]) (''Poblacht na hÉireann'', ''Republic of Ireland''), ko '''Airani'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/airani|title=Airani|accessdate=2026-05-26}}</ref> rānei, he [[whenua]] i te moutere o [[Airangi (moutere)|Airangi]] ki [[Ūropi]]. [[File:Flag of Ireland.svg|thumb|[[Kara o Airangi]]]] Nō te tau 1922 ka riro i a Airangi te manamotuhaketanga i te kāwanatanga o Piritana. He mema a Airangi o te [[Kotahitanga Ūropi|Kotahitanga o Ūropi]] (1 Hānuere 1973). == Tāone nui == * [[Tapurini]] (tāone matua) * [[Cork]] * [[Galway]] * [[Limerick]] * [[Waterford]] * [[Kilkenny]] == Tāngata == * [[Catherine Connolly]] (''Uachtarán'', te tumuaki) * [[Micheál Martin]] (''Taoiseach'', te pirimia) == Hoto ki waho == * [http://www.gov.ie/en/ Kāwanatanga o Airangi] (reo Pākehā) == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} {{Commonscat|Ireland}} [[Category:Whenua]] [[Category:Ūropi]] [[Category:Airangi]] [[Category:Kereti]] 87n4hzy354wzz90qnv4upzzi3dyhzii Kirihi 0 13216 167601 165675 2026-05-26T00:54:09Z TautauKarepe 22930 167601 wikitext text/x-wiki [[File:EU-Greece.svg|thumb|Ko Kirihi he mema o te [[Kotahitanga o Ūropi]].]] [[File:Flag of Greece.svg|thumb| Ko te [[Pīwari o Kirihi]]]] Ko '''Kirihi''' ([[reo Kariki]]: ''Ελλάδα'' / ''Ελληνική Δημοκρατία'', i ngā reta rātini: ''Ellīnikī́ Dīmokratía'') he [[whenua]] ki [[Ūropi]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Arapeinia]], ko [[Makerōnia|Makerōnia-ki-te-raki]], ko [[Purukāria]], ko Whenua [[Tākei]]. He mema a Kirihi o te [[Kotahitanga Ūropi|Kotahitanga o Ūropi]] (1 Kohi-tātea 1981). == Tāone nui == * [[Ātene]] (tāone matua) * [[Thessaloniki]] * [[Piraeus]] * [[Patras]] * [[Heraklion]] * [[Peristeri]] * [[Larissa]] * [[Kallithea]] * [[Nikaia]] * [[Kalamaria]] * [[Glyfada]] == Tāngata == * [[Katerina Sakellaropoulou]] (te tumuaki) - (2020) * [[Kyriakos Mitsotakis]] (te pirimia) - (2019) == Hoto ki waho == * [https://web.archive.org/web/20120917080929/http://www.presidency.gr/?page_id=2598 Tumuaki o Kirihi] (reo Kariki) * [http://www.primeminister.gr/?option=com_content&task=view&id=4762&Itemid=89/ Pirimia o Kirihi] (reo Kariki) {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Ūropi]] [[Category:Kirihi]] frnyv9k6qp5nb1ipvs56qana8700qlu Template:Country data Kuatamāra 10 15447 167606 146470 2026-05-26T01:02:31Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Template:Country data Kuatamara]] to [[Template:Country data Kuatamāra]] 146470 wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}} | alias = Kuatamara | flag alias = Flag of Guatemala.svg | flag alias-1839 = Flag of Guatemala (1839-1843).svg | size = {{{size|}}} | name = {{{name|}}} | altlink = {{{altlink|}}} <noinclude> | var1 = 1839 | redir1 = GTM | redir2 = GUA </noinclude> }} o7qccx9v6ermlobd8yappjz2hrlc4q2 167608 167606 2026-05-26T01:03:00Z TautauKarepe 22930 167608 wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}} | alias = Kuatamāra | flag alias = Flag of Guatemala.svg | flag alias-1839 = Flag of Guatemala (1839-1843).svg | size = {{{size|}}} | name = {{{name|}}} | altlink = {{{altlink|}}} <noinclude> | var1 = 1839 | redir1 = GTM | redir2 = GUA </noinclude> }} rxbuzrmsnse4vjli82d8imsea9y9tu2 Template:Whenua, takiwā o Amerika-ki-te-Raki 10 15480 167612 167529 2026-05-26T01:09:57Z TautauKarepe 22930 167612 wikitext text/x-wiki {{Navbox | name = Whenua, takiwā o Amerika-ki-te-Raki | state = {{{state<includeonly>|autocollapse</includeonly>}}} | bodyclass = hlist | title = [[Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Amerika-ki-te-Raki|Whenua motuhake, takiwā whirinaki o Amerika-ki-te-Raki]] | imagestyle = padding:0 1.0em 0 0.5em; | image = [[File:Location North America.svg|120px|link=North America]] | group1 = [[Wehenga motuhake]] | list1 = {{Navbox |child |groupstyle=font-weight:normal; | group1 = Katoa | list1 = * [[Te Moutere Nehe me Papura]] * [[Pāhama]] * [[Papatohe]] * [[Pārihi]] * [[Kānata]] * [[Koto Rika]] * [[Kiupa]] * [[Tominika]] * [[Te Whenua Tominika]] * [[Te Whakaora]] * [[Kerenāra]] * [[Kuatamāra]] * [[Haiti]] * [[Honotura]] * [[Hato Wāneti me ngā Kerenarāna]] * [[Mehiko]] * [[Nikarāhua]] * [[Panamā]] * [[Hato Kiti me Newi]] * [[Hato Ruiha]] * [[Hato Wāneti me ngā Kerenarāna]] * [[Tirinaki-Tāpako]] * [[Hononga-o-Amerika]] | group2 = Wāhanga | list2 = * [[Koromōpia]] ** {{smaller|[[Archipelago of San Andrés, Providencia and Santa Catalina|San Andrés me Providencia]]}} * [[Wīwī]] ** {{smaller|[[Kuarerupe]]}} ** {{smaller|[[Mātiniki]]}} * [[Hōrana]] ** {{smaller|[[Bonaire]]}} ** {{smaller|[[Sapa]]}} ** {{smaller|[[Sint Eustatius]]}} * [[Wenehūera]] ** {{smaller|[[Federal Dependencies of Venezuela|Federal Dependencies]]}} ** {{smaller|[[Nueva Esparta]]}} }} <!---group2 omitted to maintain alternating list backgrounds---> | group3 = {{longitem|[[Takiwā whirinaki]] {{nobold|me ngā}} <br/>[[Rohe whakahaere motuhake]]}} | list3 = {{Navbox |child |groupstyle=font-weight:normal; | group1 = Tenemāka | list1 = * [[Kirānirangi]] | group2 = Wīwī | list2 = * [[Moutere Clipperton]] * [[Saint Barthélemy]] * [[Hato Mātene]] * [[Hato Pātera me Mikarona]] | group3 = Hōrana | list3 = * [[Arupa]] * [[Curaçao]] * [[Sint Maarten]] | group4 = Kīngitanga Kotahi | list4 = * [[Ānakuira]] * [[Pāmura]] * [[Moutere Puhi (Ingarangi)]] * [[Moutere Keimana]] * [[Manetera]] * [[Motu Koru-Kākoa]] | group5 = Hononga-o-Amerika | list5 = * [[Moutere Navassa]] * [[Peta Riko]] * [[Moutere Puhi (Amerika)]] }} }}<noinclude> {{documentation}} <!-- Please add meteadata to the <includeonly> section at the bottom of the /doc subpage --> </noinclude> fk3wvzsvr07toql632dofyceywhbee6 167614 167612 2026-05-26T01:14:44Z TautauKarepe 22930 167614 wikitext text/x-wiki {{Navbox | name = Whenua, takiwā o Amerika-ki-te-Raki | state = {{{state<includeonly>|autocollapse</includeonly>}}} | bodyclass = hlist | title = [[Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Amerika-ki-te-Raki|Whenua motuhake, takiwā whirinaki o Amerika-ki-te-Raki]] | imagestyle = padding:0 1.0em 0 0.5em; | image = [[File:Location North America.svg|120px|link=North America]] | group1 = [[Wehenga motuhake]] | list1 = {{Navbox |child |groupstyle=font-weight:normal; | group1 = Katoa | list1 = * [[Te Moutere Nehe me Papura]] * [[Pāhama]] * [[Papatohe]] * [[Pārihi]] * [[Kānata]] * [[Koto Rika]] * [[Kiupa]] * [[Tominika]] * [[Te Whenua Tominika]] * [[Te Whakaora]] * [[Kerenāra]] * [[Kuatamāra]] * [[Haiti]] * [[Honotura]] * [[Hato Wāneti me ngā Kerenarāna]] * [[Mehiko]] * [[Nikarāhua]] * [[Panamā]] * [[Hato Kiti me Newi]] * [[Hato Ruiha]] * [[Hato Wāneti me ngā Kerenarāna]] * [[Tirinaki-Tāpako]] * [[Hononga-o-Amerika]] | group2 = Wāhanga | list2 = * [[Koromōpia]] ** {{smaller|[[Archipelago of San Andrés, Providencia and Santa Catalina|San Andrés me Providencia]]}} * [[Wīwī]] ** {{smaller|[[Kuarerupe]]}} ** {{smaller|[[Mātiniki]]}} * [[Hōrana]] ** {{smaller|[[Bonaire]]}} ** {{smaller|[[Sapa]]}} ** {{smaller|[[Sint Eustatius]]}} * [[Wenehūera]] ** {{smaller|[[Federal Dependencies of Venezuela|Federal Dependencies]]}} ** {{smaller|[[Nueva Esparta]]}} }} <!---group2 omitted to maintain alternating list backgrounds---> | group3 = {{longitem|[[Takiwā whirinaki]] {{nobold|me ngā}} <br/>[[Rohe whakahaere motuhake]]}} | list3 = {{Navbox |child |groupstyle=font-weight:normal; | group1 = Tenemāka | list1 = * [[Kirānirangi]] | group2 = Wīwī | list2 = * [[Moutere Clipperton]] * [[Saint Barthélemy]] * [[Hato Mātene]] * [[Hato Pātera me Mikarona]] | group3 = Hōrana | list3 = * [[Arupa]] * [[Curaçao]] * [[Sint Maarten]] | group4 = Kīngitanga Kotahi | list4 = * [[Ānakuira]] * [[Pāmura]] * [[Moutere Puhi (Ingarangi)]] * [[Moutere Kāmana]] * [[Manetera]] * [[Motu Koru-Kākoa]] | group5 = Hononga-o-Amerika | list5 = * [[Moutere Navassa]] * [[Peta Riko]] * [[Moutere Puhi (Amerika)]] }} }}<noinclude> {{documentation}} <!-- Please add meteadata to the <includeonly> section at the bottom of the /doc subpage --> </noinclude> 4we75w9ibevty5th8pitrj7u0zjss5g Rārangi whenua ā-taupori 0 15524 167610 167571 2026-05-26T01:06:51Z TautauKarepe 22930 167610 wikitext text/x-wiki [[File:World Population.svg|thumb|500px|Mahere whenua taupori aorere]] He rārangi [[whenua]], [[takiwā whirinaki]] ā-taupori tēnei e ai ki te paerewa [[ISO 3166-1]], e whakaatu ana i ngā taupori tapeke. Kāore ētahi whenua (pērā i a [[Tairana]]) e rīpoata i a rātou taupori tapeke, ka rīpoata i te taupori kirirarau kē. I ēnei tauira, ka whakaatu te ripanga nei i ngā whakataunga tata nō tētahi mana aorere mō ā rātou taupori tapeke. Tae ana tēnei rārangi ki ngā [[wehenga motuhake]], ki ngā takiwā whirinaki nohoia, ki ngā [[wehenga whakamihi hāmanga]], ā, i ētahi tauira ki ngā [[whenua wāhanga]] o ngā wehenga motuhake. Hei tauira, he mea whakarārangi te [[Kīngitanga Kotahi]] hei hinonga kotahi, manohi anō kua whakarārangi wāwāhi kē ngā whenua wāhanga o te [[Kīngitanga Hōrana]]. Ka rārangihia hokia ngā taupori whenua hei ōrautanga o te taupori aorere, nā te [[Tari Tatauranga o te Hononga o Amerika]] i whakatau tata hei 7.29 piriona.<ref>{{cite web | url=http://www.census.gov/popclock | title=Matawā Taupori HOA & Aorere | publisher=Census.gov | date=17 February 2014 | accessdate=2014-02-17}}</ref> E ai ki tō te [[Kotahitanga Aorere]] whakataunga tata kē, nō te Whiringa-ā-nuku 2011 te taupori aorere i hau i te tatau 7 piriona.<ref name=UN7bn>{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-15459643 | title=Population seven billion: UN sets out challenges | date=26 October 2011 | newspaper=BBC | accessdate=2011-10-27}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/world/2011/oct/31/seven-billionth-baby-born-philippines?intcmp=122 | title=World's 'seven billionth baby' is born | newspaper=The Guardian | date=31 October 2011 | accessdate=2011-10-31}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.upi.com/Top_News/US/2011/10/31/7-billion-people-is-a-serious-challenge/UPI-73301320046200 | title=7 billion people is a 'serious challenge' | agency=UPI | date=31 October 2011 | accessdate=2011-11-09}}</ref> ==Tukanga== Ka whakamahia tēnei ripanga i ngā whakataunga tata me ngā matapae whakahou rawa<ref>{{cite journal |url=http://www.economist.com/node/18651512 |title=China's Population: The Most Surprising Demographic Crisis |journal=The Economist |year=2013}}</ref> nō te mana kautenui ā-motu (kia wātea), ā, kua whakaawhiwhia mō te nuinga. Kia kore ngā raraunga ā-motu whakahoua e wātea, kua whakamahia ngā whakataunga tata me ngā matapae mō te tau 2015 o te Tānga Taupori o tō te [[Kotahitanga Aorere Tari Take Ōhanga, Hapori]].<ref name="unpop">{{cite web | url=http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf | title=World Population Prospects The 2015 Revision: Key Findings and Advance Tables | publisher=The Department of Economic and Social Affairs of the United Nations | format=PDF | pages=51–55 | accessdate=2015-07-31}}</ref> Nō te mea kāore ngā tatau i kohikohia mō ia whenua i te wā kotahi, kāore hoki i te taumata tikapūtanga ōrite, tērā pea ka hē te whakataunga mēnā ka whakataurite ngā raraunga. Me te aha anō, kāore pea te tāpiri i ngā tatau mō ngā whenua katoa e ōrite ki te tapeke aorere. Tokoiti ngā whenua kua toru ngā ngahurutanga, roa ake rānei, te wā kāore tētahi kautenui i whakahaere, nō reira he whakataunga tata pae hapa tiketike noa iho ngā tatauranga. Kua kautehia ngā wāhi wāhanga hanganga o ngā wehenga motuhake (pērā i ngā whenua o te Kīngitanga Kotahi) hei wāhanga o ēnā wehenga motuhake. Kāore ngā hinonga motuhaketanga-kore (pērā i te [[Kotahitanga Ūropi]]), me ērā takiwā whirinaki kāore ā-rātou taupori tūturu (pērā i ngā kokoraho maha o te [[Tiri o te Moana]]) i whakarārangihia. == Whenua, takiwā whirinaki ā-taupori == <!--sau PLEASE READ BEFORE EDITING! WHEN YOU UPDATE A COUNTRY'S POPULATION - PLEASE ALSO UPDATE THE EXPRESSION NEXT TO IT (column "% of world population") WITH THE SAME NUMBER EXCLUDING COMMAS (the #expr: equation). --> Kia matāra: Kua ''whakatītahahia'' katoatia ngā whenua me ngā takiwā whirinaki wāhanga o tētahi wehenga motuhake. {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" |- !data-sort-type="number"|Raupapa!!Ingoa rohe, takiwā, me ngā pīwari!!Taupori!!Rā!!% o te ao!!Puna |- |1 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haina}}<ref group="Note">Pā ai ngā tatau kautenui ki te [[tuawhenua Haina]], hāunga ōna [[Rohe ture-whaiaro o Haina|rohe ture-whaiaro]] a [[Hongipua]] me [[Makao]].</ref> |{{data Haina|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://data.stats.gov.cn/ Matawā taupori whaimana] |- |2 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īnia}} |{{data Īnia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.indiastat.com/popclockflash.aspx Matawā taupori whaimana] |- |3 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hononga-o-Amerika}}<ref group="Note">Taupori o ngā [[Wehenga o te Hononga-o-Amerika|wehenga e 50]] me te [[Tiriwā o Columbia]].</ref> |{{data Hononga-o-Amerika|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popclock/ Matawā taupori whaimana] |- |4 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Initonīhia}} |255,461,700 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 255461700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bps.go.id/linkTabelStatis/view/id/1274 Matapae whaimana] |- |5 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parīhi}} |{{data Parīhi|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.ibge.gov.br/apps/populacao/projecao/index.html Matawā taupori whaimana] |- |6 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pakitāne}} |{{formatnum: {{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190502230956/https://pwd.punjab.gov.pk/ Matawā taupori whaimana] |- |7 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāitiria}} |182,202,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 182202000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |8 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pākaratēhi}} |{{data Pākaratēhi|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx Matawā taupori whaimana] |- |9 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rūhia}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Crimea]] me [[Sevastopol]].</ref> |{{formatnum: {{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://demoscope.ru/weekly/app/popclock/popclock.php Matawā taupori whaimana] |- |10 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mehiko}} |126,577,691 |Hūrae 1, 2019 |{{#expr: 126577691/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190103091405/http://www.conapo.gob.mx/work/models/CONAPO/Mapa_Ind_Dem18/index_2.html Matapae whaimana] |- |11 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nipono}} |126,200,000 |Mei 1, 2019 |{{#expr: 126200000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |12 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Piripīni}} |{{data Piripīni|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150915090120/http://rpo3.popcom.gov.ph/ Matawā taupori whaimana] |- |13 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whitināmu}} |90,730,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 90730000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=622&ItemID=14195 Whakataunga tata whaimana] |- |14 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Etiopia}} |90,076,012 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 90076012/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151017033609/http://www.csa.gov.et/images/general/news/pop_pro_wer_2014-2017 Matapae whaimana] |- |15 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īhipa}} |{{data Īhipa|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20230907025744/https://www.capmas.gov.eg/ Matawā taupori whaimana] |- |16 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}} |85,026,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:85026000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160114103852/http://www.ins-rdc.org/sites/default/files/Montage%20AnnuStat%20FINAL%202%20From%20VEROUILLE%20_0.pdf Matapae whaimana] |- |17 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiamana}} |81,292,400 |Māehe 31, 2015 |{{#expr: 81292400/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.destatis.de/EN/FactsFigures/SocietyState/Population/CurrentPopulation/Tables/Census_SexAndCitizenship.html Whakataunga tata whaimana] |- |18 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāna}} |{{data Īrāna|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=133 Matawā taupori whaimana] |- |19 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tākei}} |77,695,904 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 77695904/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.turkstat.gov.tr/Start.do Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |20 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Wīwī}}<ref group="Note">Tae ana tēnei tatau ki te takiwā Wīwi ki Ūropi, ki āna [[Tānga Tāwāhi o Wīwī|tānga tāwāhi]] (''départements d'outre-mer'' i te [[Reo Wīwī]]) a [[Guiana Wīwī]] (''Guyane''): 239,648, [[Guadeloupe]]: 403,314, [[Martinique]]: 388,364 me te [[Moutere Réunion]]: 833,944.[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012#top], ā, ki āna [[Rauhīanga Tāwāhi o Wīwī|rauhīanga tāwāhi]] (''collectivités d'outre-mer'') a Porinihia Wīwī (''Polynésie française''): 274,217,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popsubpolynesie.htm], Niu Karetōnia (''Nouvelle-Calédonie''): 320,595,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popprovincenouvellecaledonie.htm] Hato-Barthélemy: 9,269,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977] Hato Martin: 36,522,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978] Hato Pierre me Miquelon (''Saint-Pierre-et-Miquelon''): 6,299,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=975] Warihi me Whutuna (''Wallis-et-Futuna''): 12,867,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcircwallisetfutuna.htm] me Mayotte: 217,091.[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcommayotte.htm]. E 2,742,000 te taupori hiatonga o ngā tānga me ngā rauhīanga tāwāhi katoa. Tāpiri ake te taupori o Wīwī Pākōkā e 64,386,000 i te Whiringa-ā-Nuku 2015,[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=000436387] e 67,128,000 te whakataunga tata mō te taupori tapake o Wīwī.</ref> |67,128,000 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 67128000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=001641607 Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |21 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tairana}} |65,104,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 65104000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150629165431/http://www.ipsr.mahidol.ac.th/ipsrbeta/en/Gazette.aspx Matapae whaimana ā-tau] |- |22 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} |64,800,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 64800000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-uk--england-and-wales--scotland-and-northern-ireland/mid-2014/rft---mid-2014-population-estimates-analysis-tool.zip Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Haratua 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |23 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Itāria}} |60,725,000 |Āperira 30, 2015 |{{#expr: 60725000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://demo.istat.it/bilmens2015gen/index.html Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |24 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwherika-ki-te-tonga}} |54,956,900 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 54956900/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022015.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |25 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēma}} |53,897,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:53897000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |26 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tānahia}} |53,470,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 53470000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |27 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}} |51,515,399 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 51515399/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20110303195830/http://rcps.egov.go.kr:8081/jsp/stat/ppl_stat_jf.jsp Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |28 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koromōpia}} |{{data Koromōpia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120114091321/http://www.dane.gov.co/reloj/reloj_animado.php Matawā taupori whaimana] |- |29 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāniora}} |46,439,864 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 46439864/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.es/inebaseDYN/cp30321/cp_inicio.htm Whakataunga tata whaimana] |- |30 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kēnia}} |46,050,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:46050000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |31 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āketina}} |43,131,966 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 43131966/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140912104325/http://www.indec.mecon.ar/nuevaweb/cuadros/2/proyeccionesyestimaciones_nac_2010_2040.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |32 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ūkareinga}}<ref group="Note">Not including [[Crimea]] and [[Sevastopol]].</ref> |42,800,501 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 42800501/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160808023040/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/eng/news/op_popul_e.asp Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |33 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Aratiria}} |39,500,000 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 39500000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306220607/http://www.ons.dz/-Demographie-.html Matapae whaimana ā-tau] |- |34 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōrana}} |38,484,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 38484000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.gov.pl/en/basic-data/ Whakataunga tata whaimana] |- |35 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne}} |38,435,252 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 38435252/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142840/http://cbs.gov.sd/en/files.php?id=7#&panel1-1 Matapae whaimana ā-tau] |- |36 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāki}} |36,004,552 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 36004552/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140208014232/http://www.mofamission.gov.iq/ Matapae whaimana ā-tau] |- |37 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kānata}} |35,851,774 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 35851774/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statcan.gc.ca/start-debut-eng.html Whakataunga tata whaimana] |- |38 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ukānga}} |34,856,813 |Ākuhata 28, 2014 |{{#expr: 34856813/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20PROVISIONAL%20RESULTS%20REPORT.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |39 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marako}}<ref group="Note">''Hāunga'' te taupori o te [[takiwā tautohea]] o [[Sahara Uru]] (te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]]). Mehemea kua tāpiri ake, ka tae atu te kautenui [[Marako]] Mahuru 2014 ki te 33,848,242 ngā kainoho.</ref> |33,337,529 |Hepetema 1, 2014 |{{#expr: 33337529/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.hcp.ma/downloads/RGPH-2014_t17441.html Hua hukihuki kautenui 2014] |- |40 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hauti Arapia}} |31,521,418 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 31521418/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160509155043/http://www.cdsi.gov.sa/ar/indicators/1 Matapae whaimana ā-tau] |- |41 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Perū}} |31,151,643 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 31151643/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924034728/http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/Cap03020.xls Matapae whaimana ā-tau] |- |42 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Uhipeketane}} |31,022,500 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 31022500/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.uz/ Whakataunga tata whaimana] |- |43 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marēhia}} |{{data Marēhia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20080611041219/http://www.statistics.gov.my/ Matawā taupori whaimana] |- |44 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Wenehūera}} |30,620,404 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 30620404/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071317/http://www.ine.gov.ve/documentos/Demografia/SituacionDinamica/Proyecciones/xls/Nacional.xls Matapae whaimana ā-tau] |- |45 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nepōra}} |28,037,904 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 28037904/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150425141819/http://cbs.gov.np/wp-content/uploads/2014/10/Population-Projection-2011-2031.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |46 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāna}} |27,043,093 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 27043093/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140801150513/http://www.statsghana.gov.gh/docfiles/2010phc/National%20Population%20Projection_2010%20to%202014.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |47 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwhekenetāna}} |26,023,100 |2013-2014 |{{#expr: 26023100/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150909120943/http://cso.gov.af/Content/files/Population(3).pdf Whakataunga tata whaimana] |- |48 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Yemen}} |25,956,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 25956000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121009023840/http://www.cso-yemen.org/publiction/yearbook2011/population.xls Whakataunga tata whaimana] |- |49 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mohapiki}} |25,727,911 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 25727911/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gov.mz/estatisticas/estatisticas-demograficas-e-indicadores-sociais/projeccoes-da-populacao/populacao-projectada-por-distritos-maputo-cidade-2007_2040.xls/at_download/file Matapae whaimana ā-tau] |- |50 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}} |25,155,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 25155000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |51 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Anakora}} |24,383,301 |Mei 16, 2014 |{{#expr: 24383301/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151126193220/http://www.ine.gov.ao/ Hua hukihuki kautenui 2014] |- |52 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ahitereiria}} |{{data Ahitereiria|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Web+Pages/Population+Clock?opendocument Matawā taupori whaimana] |- |53 |align=left|{{flaglist|Hiria}} |{{formatnum: {{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cbssyr.sy/index-EN.htm Matawā taupori whaimana]<ref group="Note">Matapae nō mua i te kaiāriki. E ai ki te whakataunga tata kei tua i te [http://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/12/03/200000-dead-why-syrias-rising-death-toll-is-so-divisive 200,000] ngā pārurenga i te mutunga o te Whiringa-ā-Nuku 2014.</ref> |- |54 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Taiwana}}<ref group="Note">He [[Tūnga tōrangapū o Taiwana|wehenga whakamihi hāmanga]] kua kokoraho e te [[Tūwehe-ā-Iwi o Haina]] hei Porowini. Tae ana a [[Taiwana]] (Tūwehe o Haina) ki ngā moutere hauiti o [[Jinmen]], [[Moutere Mazu|Mazu]], me [[Pescadores]], etc.</ref> |23,476,640 |Oketopa 31, 2015 |{{#expr: 23476640/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140704022127/http://eng.stat.gov.tw/point.asp?index=9 Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |55 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamarūna}} |23,344,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 23344000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |56 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Tai Rei}} |22,671,331 |Mei 15, 2014 |{{#expr: 22671331/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ins.ci/n/index.php?option=com_content&view=article&id=19&Itemid=27 Hua hukihuki kautenui 2014] |- |57 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marakāhia}} |22,434,363 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 22434363/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160116040245/http://instat.mg/madagascar-en-chiffres/#demographie Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |58 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hīraka}} |20,675,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 20675000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190604210342/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20district.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |59 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Romeinia}} |19,942,642 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 19942642/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insse.ro/cms/files/statistici/comunicate/com_anuale/populatie/PopRez2014r.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |60 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāika}} |19,899,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 19899000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |61 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pūkina}} |18,450,494 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 18450494/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160105082447/http://www.insd.bf/n/ Whakataunga tata whaimana] |- |62 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri}} |18,006,407 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 18006407/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20220922130522/http://www.ine.cl/canales/chile_estadistico/demografia_y_vitales/proyecciones2014/proyecciones-de-poblacion-2014.xlsx Matapae ā-tau whaimana] |- |63 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Katatānga}} |17,630,700 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 17608200/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151008001735/http://www.stat.gov.kz/faces/homePag Whakataunga tataā-marama whaimana] |- |64 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Māri}} |17,600,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:17600000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |65 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrana}} |{{data Hōrana|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090617194723/http://www.cbs.nl/en-GB/menu/themas/bevolking/cijfers/extra/bevolkingsteller.htm Matawā taupori whaimana] |- |66 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marāwi}} |16,310,431 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16310431/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210602215254/http://www.nsomalawi.mw/images/stories/data_on_line/demography/census_2008/Main%20Report/ThematicReports/Population%20Projections%20Malawi.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |67 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ekuatoa}} |16,278,844 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16278844/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ecuadorencifras.gob.ec/proyecciones-poblacionales/ Whakataunga tata whaimana] |- |68 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuatamāra}} |16,176,133 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16176133/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140314175005/http://www.ine.gob.gt/index.php/estadisticas/tema-indicadores Whakataunga tata whaimana] |- |69 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tāmipia}} |15,473,905 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 15473905/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113144848/http://www.zamstats.gov.zm/report/Monthly/Vol%20129%202014%20The%20Monthly%20January.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |70 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamapōtia}} |15,405,157 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 15405157/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/info/meetings/cambodia/pdf/rp12_ch10.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |71 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāta}} |14,037,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 14037000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |72 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Henekara}} |13,508,715 |Hūrae 19, 2013 |{{#expr: 13508715/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ansd.sn/index.php?option=com_content&view=article&id=172:publication-des-resultats-definitifs-du-rgphae&catid=59:evenements&Itemid=267 Hua kautenui 2013] |- |73 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Timuwawe}} |13,061,239 |Ākuhata 17, 2012 |{{#expr: 13061239/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.zimstat.co.zw 2012 Hua kautenui] |- |74 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini}} |12,609,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 12609000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |75 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} |11,892,934 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11892934/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140423042347/http://ssnbs.org/storage/South%20Sudan%20Statistical%20Yearbook%202011%20FINAL.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |76 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwia}} |11,410,651 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11410651/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.bo/indice/visualizador.aspx?ah=PC20412.HTM Matapae whaimana] |- |77 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pehiamu}} |11,280,134 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 11280134/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141111002452/http://www.ibz.rrn.fgov.be/fileadmin/user_upload/nl/bev/statistieken/stat-1-1_n.pdf Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |78 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwana}} |11,262,564 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11262564/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://statistics.gov.rw/ Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |79 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiupa}} |11,238,317 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 11210064/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160128195936/http://www.one.cu/publicaciones/cepde/anuario_2014/anuario_demografico_2014.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |80 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūnihia}} |10,982,754 |Āperira 23, 2014 |{{#expr: 10982754/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924035126/http://www.ins.tn/rgph/depliant-rgph2014_v2.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |81 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haiti}} |10,911,819 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10911819/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104339/http://www.ihsi.ht/pdf/projection/ProjectionsPopulation_Haiti_2007.pdf Matapae whaimana] |- |82 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kirihi}} |10,846,979 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 10846979/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924123258/http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/PAGE-themes?p_param=A1605&r_param=SPO18&y_param=2014_00&mytabs=0 Whakataunga tata whaimana] |- |83 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūmārie}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Puntland]] (me āna kainoho e 3,900,000) me [[Somaliland]] (āhua 3,500,000 ngā kainoho).</ref> |10,787,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10787000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |84 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīekia}} |10,541,466 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 10541466/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.czso.cz/csu/czso/population Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |85 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua Tominika}} |10,528,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:10528000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |86 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Potukara}} |10,374,822 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 10374822/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=213241170&PUBLICACOESmodo=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |87 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēnina}} |10,315,244 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10315244/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insae-bj.org/Migration.html?file=files/stats-demographiques/STATISTIQUES%20DEMOGRAPHIQUES.xlsx Matapae whaimana] |- |88 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hanekeria}} |9,849,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 9849000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.ksh.hu/docs/eng/xftp/gyor/nep/enep21412.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |89 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Huitene}} |9,838,480 |Oketopa 31, 2015 |{{#expr: 9838480/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.scb.se/en_/Finding-statistics/Statistics-by-subject-area/Population/Population-composition/Population-statistics Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |90 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}} |9,823,827 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 9823827/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071528/http://www.isteebu.bi/images/rapports/projection%20de%20la%20population%20bdi%202008-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |91 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Atepaihānia}} |9,676,500 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 9676500/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.gov.az/news/?id=3008 Whakataunga tata whaimana] |- |92 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pērara}} |9,494,200 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 9494200/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://archive.is/20151106150804/http://belstat.gov.by/en/ofitsialnaya-statistika/otrasli-statistiki/naselenie/demografiya_2/current-data/demographic-situation/demographic-situation-in-january-september-2015 Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |93 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} |{{formatnum: {{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151226160751/http://worldpopulationreview.com/countries/united-arab-emirates-population/ Matawā taupori whaimana] |- |94 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ateria}} |8,623,073 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8623073/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Tatau -ā-hauwhā taupua] |- |95 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Honotura}} |8,576,532 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8576532/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.hn/index.php/component/content/article?id=100 Whakataunga tata whaimana] |- |96 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Iharaira}} |8,434,600 |Oketopa 30, 2015 |{{#expr: 8434600/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20180915102003/http://www.cbs.gov.il/reader/?MIval=cw_usr_view_Folder&ID=141 Tatau ā-marama taupua] |- |97 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahikitāna}} |8,354,000 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 8354000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306125630/http://www.stat.tj/en/ Whakataunga tata whaimana] |- |98 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Huiterangi}} |8,279,700 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 8279700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/en/index/themen/01/02/blank/key/bevoelkerungsstand/01.html Tatau ā-hauwhā taupua] |- |99 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Papua Nūkini}} |8,083,700 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8083700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |100 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrano}} |7,595,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 7595000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hongipua}}'' ''([[Haina]])'' |7,298,600 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 7298600/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20070609015356/http://www.censtatd.gov.hk/hong_kong_statistics/statistics_by_subject/index.jsp?subjectID=1&charsetID=2&displayMode=T Whakataunga tata whaimana] |- |101 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Purukāria}} |7,202,198 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 7202198/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nsi.bg/sites/default/files/files/pressreleases/Population2014_en_2Y19BGI.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |102 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāpia}}<ref group="Note">Hāunga [[Kotopo]]</ref> |7,114,393 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 7114393/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151225081855/http://webrzs.stat.gov.rs/WebSite/Public/PageView.aspx?pKey=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |103 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parakai}} |7,003,406 |2015 |{{#expr: 7003406/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dgeec.gov.py/Publicaciones/Biblioteca/NACIONAL/Proyeccion_Nacional.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |104 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}} |6,974,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6974000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-togo.org/index.php/thematiques/statistiques-demographiques/32-thematiques/statistiques-demographiques/etat-structure/79-perspectives-demo Whakataunga tata whaimana] |- |105 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāoho}} |6,802,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6802000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120517150036/http://www.nsc.gov.la/Statistics/Selected%20Statistics/Population.htm Matapae ā-tau whaimana] |- |106 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Araone}} |6,453,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6453000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |107 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whakaora}} |6,401,240 |2014 |{{#expr: 6401240/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20171021164030/http://www.digestyc.gob.sv/index.php/novedades/avisos/540-ya-se-encuentra-disponible-el-boletin-ipc-septiembre-2012.html Whakataunga tata whaimana] |- |108 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīpia}} |6,278,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6278000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |109 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nikarāhua}} |6,198,154 |2014 |{{#expr: 6198154/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bcn.gob.ni/publicaciones/periodicidad/anual/nicaragua_cifras/nicaragua_cifras.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |110 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kehitāna}} |5,975,000 |Hepetema 1, 2015 |{{#expr: 5975000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.kg/media/monthlyreview/801ec5e5-6dcd-43ff-9f6a-d849303eff2a.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |111 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tenemāka}} |5,699,220 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 5699220/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dst.dk/en/Statistik/emner/befolkning-og-befolkningsfremskrivning/folketal.aspx Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |112 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hingapoa}} |5,535,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 5535000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151129094649/http://www.singstat.gov.sg/statistics/latest-data#14 Whakataunga tata whaimana] |- |113 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whinirana}} |{{formatnum: {{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151002005827/http://vrk.fi/default.aspx?site=4&docid=85 Matawā taupori whaimana] |- |114 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowākia}} |5,421,349 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 5421349/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://slovak.statistics.sk/wps/wcm/connect/5db07c01-f456-4312-942f-564973bdea4d/Republika_2014.pdf?MOD=AJPERES Whakataunga tata whaimana] |- |115 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Eritēria}} |5,228,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 5228000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |116 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nōwei}} |5,205,434 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 5205434/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ssb.no/en/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |117 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Puku o Āwherika}} |4,900,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4900000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |118 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koto Rika}} |4,773,130 |Hune 30, 2014 |{{#expr: 4773130/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120327062704/http://www.inec.go.cr/Web/Home/pagPrincipal.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |119 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tukumanatānga}} |4,751,120 |Tīhema 26, 2012 |{{#expr: 4751120 /{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150226075305/http://www.chrono-tm.org/2015/02/rezultatyi-perepisi-naseleniya-v-turkmenistane/ Hua hukihuki kautenui 2012] |- | 120 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parihitini}} |4,682,467 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4682467/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140608204943/http://www.pcbs.gov.ps/Portals/_Rainbow/Documents/gover_e.htm Whakataunga tata whaimana] |- |121 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Aotearoa}} |{{data Aotearoa|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20100604223109/http://www.stats.govt.nz/methods_and_services/population_clock.aspx Matawā taupori whaimana] |- |122 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Airangi}} |4,635,400 |Āperira 1, 2015 |{{#expr: 4635400/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/pme/populationandmigrationestimatesapril2015/ Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |123 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōngo}} |4,620,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4620000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |124 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Raipiri}} |4,503,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4503000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |125 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Omāna}} |4,306,947 |Tīhema 13, 2015 |{{#expr: 4306947/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20161009234648/https://www.ncsi.gov.om/Pages/NCSI.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |126 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koroātia}} |4,225,316 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 4225316/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170705025245/http://www.dzs.hr/Eng/system/first_results.htm#MIG Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |127 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuwait}} |4,183,658 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 4183658/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Kuwait-Cities.html Whakataunga tata whaimana] |- |128 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Repanona}} |4,168,000 |2013 |{{#expr: 4168000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151006190537/http://www.moph.gov.lb/Statistics/Documents/StatisticalBulletin2013.pdf Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Puntland}} '' '' ([[Hūmārie]]) '' |3,900,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3900000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |129 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} |3,791,622 |Oketopa 15, 2013 |{{#expr: 3791622/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20181123135507/http://www.bhas.ba/obavjestenja/Preliminarni_rezultati_bos.pdf Hua hukihuki kautenui 2013] |- |130 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Panamā}} |3,764,166 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3764166/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://www.contraloria.gob.pa/INEC/Archivos/P2381Boletin9.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |131 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōria}}<ref group="Note">Hāunga ([https://web.archive.org/web/20140722065134/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/01%20Population%20by%20municipalities%20for%20the%20beginning%20of%20the%20year.xls 2012]) te [[Tūwehe o Abkhazia]] (242,862, kautenui 2011) me [[Ossetia-ki-te-Tonga]] (70,000, 2006).</ref> |3,729,500 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 3729500/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.geostat.ge/index.php?action=page&p_id=152&lang=eng Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |132 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mauritānia}} |3,631,775 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3631775/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ons.mr/doc/publication/Projectionpopulation.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |133 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Morotawa}}<ref group="Note">Hāunga ([http://www.statistica.md/public/files/publicatii_electronice/populatia/Populatia_Republicii_Moldova_2010.pdf statistica.md.2010.pdf]) [[Transnistria]] (555,347, kautenui 2005).</ref> |3,555,200 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 3555200/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistica.md/ Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Peta Riko}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |3,548,397 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 3548397/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popest/data/index.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Somaliland}} '' '' ([[Hūmārie]]) '' |3,500,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3500000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |134 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Urukoi}} |3,415,866 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 3415866/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20091114215413/http://www.ine.gub.uy/banco%20de%20datos/soc_proyecciones/totpais_ambos.xls Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |135 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mongōria}} |{{formatnum: {{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nso.mn Matawā taupori whaimana] |- |136 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āmenia}} |3,004,000 |Hepetema 1, 2015 |{{#expr: 3004000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.armstat.am/en/?nid=126&id=19001&submit=Search Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |137 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rituānia}} |2,893,336 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 2893336/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170228081633/https://osp.stat.gov.lt/en/home Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |138 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Arapeinia}} |2,893,005 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 2893005/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150224224626/http://www.instat.gov.al/en/publications/press-releases/press-release-population-of-albania-1-january-2015.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |139 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hamaika}} |2,717,991 |Tīhema 31, 2013 |{{#expr: 2717991/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://statinja.gov.jm/Demo_SocialStats/population.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |140 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Katā}} |2,463,460 |Noema 30, 2015 |{{#expr: 2463460/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151113142414/http://www.gsdp.gov.qa/portal/page/portal/gsdp_en Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |141 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwana}} |2,141,206 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 2141206/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cso.gov.bw/templates/cso/file/File/Census%20%202011%20Statsbrief_Projections%20vs%20Actual%20censusJuly%2031%202013%20.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Mahuru 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |142 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Namīpia}} |2,113,077 |Ākuhata 28, 2011 |{{#expr: 2113077/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Namibia.html Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |143 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Makerōnia}} |2,069,172 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 2069172/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.gov.mk/OblastOpsto_en.aspx?id=2 Whakataunga tata whaimana] |- |144 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowinia}} |{{formatnum: {{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090618041010/http://www.stat.si/eng/tema_demografsko_prebivalstvo.asp Matawā taupori whaimana] |- |145 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwhia}} |1,973,700 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 1973700/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-key-indicators-30624.html Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |146 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Teroto}} |1,894,194 |2011 |{{#expr: 1894194/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142226/http://www.bos.gov.ls/ Whakataunga tata whaimana] |- |147 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kamopia}} |1,882,450 |Āperira 15, 2013 |{{#expr: 1882450/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gambia.html Hua hukihuki kautenui 2013] |- |148 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotopo}}<ref group="Note">{{Kosovo-note}}</ref> |1,827,231 |2015 |{{#expr: 1827231/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151018171339/http://ask.rks-gov.net/ENG/publikimet/doc_download/1126-kosovo-population-projection-2011-2061 Matapae ā-tau whaimana] |- |149 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāpona}} |1,802,278 |Mei 22, 2013 |{{#expr: 1802278/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-gabon.com Hua hukihuki kautenui 2013] |- |150 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Pihō}} |1,530,673 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1530673/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-guinebissau.com/ Whakataunga tata whaimana] |- |151 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Bahrain}} |1,359,800 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1359800/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170206163647/http://www.cio.gov.bh/cio_ara/English/Publications/Statistical%20Abstract/ABS2011/CH2/2013%2012%2019%20Bahrain%20%20Population%20Projections.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |152 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} |1,340,557 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 1340557/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150928065005/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/TT.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |153 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Etonia}} |1,313,271 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 1313271/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121123153505/http://www.stat.ee/main-indicators Whakataunga tata whaimana] |- |154 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marihi}} |1,261,208 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 1261208/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://archive.is/20140827165459/http://statsmauritius.gov.mu/English/StatsbySubj/Pages/Population-Jan-June-2014.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |155 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Ekuatoria}} |1,222,442 |Hūrae 4, 2015 |{{#expr: 1222442/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/EquatorialGuinea.html Hua hukihuki kautenui 2015] |- |156 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} |1,167,242 |Hūrae 11, 2015 |{{#expr: 1167242/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210225112143/http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/10/1-Preliminary-Results-4-Printing-Company-19102015.pdf Hua hukihuki kautenui 2015] |- |157 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Warerangi}} |1,119,375 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1119375/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150723224521/http://ccm.org.sz/documents/reports/hiv/Population-Projections-Report-2007-2030.pdf Matapae whaimana] |- |158 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tipūti}} |888,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 888000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |159 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whītī}} |867,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 867000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |160 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara}}<ref group="Note">Hāunga [[Haipara ki te raki]] (294,396, kautenui 2011) ([https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf]).</ref> |847,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 847000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/8C0C908964C02BEFC2257F030037EDE6?OpenDocument&sub=1&sel=1&e=&print Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Proposed flag of Réunion (VAR).svg|22px]]'' ''[[Réunion]]'' ''([[Wīwī]]) '' |844,994 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 844994/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=24&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |161 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Komoro}} |784,745 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 784745/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160111213747/http://comoros.africadata.org/fr/DataAnalysis Whakataunga tata whaimana] |- |162 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Putāna}} |{{formatnum: {{#expr: (72000+3.6*{{Age in days|2012|4|16}}) round 0}}0}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (720000+36*{{Age in days|2012|4|16}})/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160319084148/http://www.nsb.gov.bt/main/main.php#&slider1=1 Matawā taupori whaimana] |- |163 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kaiana}} |746,900 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 746900/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150923200500/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/GY.pdf Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Macau}}'' ''([[Haina]])'' |643,100 |Hepetema 30, 2015 |{{#expr: 643100/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dsec.gov.mo/TimeSeriesDatabase.aspx?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |164 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Motu Horomona}} |642,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 642000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |165 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Montenegro}} |621,207 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 621207/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.monstat.org/userfiles/file/publikacije/godisnjak%202014/stanovnistvo.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |166 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rakapuō}} |562,958 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 562958/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=383&IF_Language=fra&MainTheme=2&FldrName=1 Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Hōngoingoi 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |167 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hurināme}} |534,189 |Ākuhata 13, 2012 |{{#expr: 534189/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Suriname.html Hua hukihuki kautenui 2012] |- |168 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kūrae Matomato}} |524,833 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 524833/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.cv/actualise/publicacao/files/615430153152013Retro-Projeccao%202000-2010%20e%20Projeccoes%20Demograficas%20%20CABO%20VERDE%202010-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- | 169 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahara ki te Uru}}<ref group="Note">Kua wāwāhia te mana whakahaere ki [[Marako]] me te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]], nā rāua e rua te katoa o te takiwā i kokoraho.</ref> |510,713 |Hepetema 2, 2014 |{{#expr: 510713/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/WesternSahara.html Hua hukihuki kautenui 2014] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Transnistria|state}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Morotawa]].</ref> |505,153 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 505153/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Moldova.html Whakataunga tata whaimana] |- |170 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mārata}} |445,426 |Māehe 31, 2014 |{{#expr: 445426/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150621211549/https://secure2.gov.mt/localgovernment/file.aspx?f=7810 Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuarerupe|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |403,750 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 403750/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=26&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |171 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poronai}} |393,372 |Hune 20, 2011 |{{#expr: 393372/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Brunei.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Mātiniki|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |381,326 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 381326/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=23&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |172 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāhama}} |368,390 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 368390/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://statistics.bahamas.gov.bs/download/070842200.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |173 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārihi}} |368,310 |Hune 2015 |{{#expr: 368310/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Belize.html Whakataunga tata whaimana] |- |174 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Maldives}} |341,256 |Hepetema 20, 2014 |{{#expr: 341256/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141212091856/http://www.planning.gov.mv/census/census%202014/CensusPreliminary/PreliminaryResults.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |175 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiorangi}} |331,310 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 331310/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statice.is/Pages/444?NewsID=11796 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara ki te raki}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Haipara]].</ref> |294,396 |Tīhema 4, 2011 |{{#expr: 294396/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |176 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Papatohe}} |285,000 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 285000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Barbados.html Whakataunga tata whaimana] |- |177 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whenuatū}} |277,500 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 277500/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Niu Karetōnia}}'' ''([[Wīwī]])'' |268,767 |Ākuhata 26, 2014 |{{#expr: 268767/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.isee.nc/population/recensement/structure-de-la-population-et-evolutions Hua hukihuki kautenui 2014] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' ''([[Wīwī]])'' |268,270 |Ākuhata 22, 2012 |{{#expr: 268270/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140221193409/http://www.ispf.pf/Libraries/RP2012/Premiers_r%C3%A9sultats_population_l%C3%A9gale.sflb.ashx Hua hukihuki kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Abkhazia}}<ref group="Note">{{Abkhazia note}}</ref> |240,705 |2011 |{{#expr: 240705/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120209185131/http://apsnypress.info/news/5084.html Hua kautenui] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kiana o Wīwī|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |239,648 |Hānuere 1, 2012 |{{#expr: 239648/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-regions.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Meiotte}}'' ''([[Wīwī]])'' |212,645 |Ākuhata 21, 2012 |{{#expr: 212645/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/document.asp?ref_id=19214&reg_id=27 Hua kautenui 2012] |- |178 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāmoa}} |187,820 |Noema 7, 2011 |{{#expr: 187820/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.sbs.gov.ws Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |179 |style="text-align:left;"|{{flaglist|São Tomé and Príncipe}} |187,356 |Mei 13, 2012 |{{#expr: 187356/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303180641/http://www.ine.st/Documentacao/InformacoesEstatisticas/Demograficas/22.pdf Hua kautenui 2012] |- |180 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Ruiha}} |185,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 185000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuamu}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |159,358 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 159358/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn179.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Curaçao}}'' ''([[Hōrana]])'' |154,843 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 154843/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Curacao.html?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|22px]]'' [[Nagorno-Karabakh Republic]] |146,573 | |{{#expr: 146573/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- |181 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiripati}} |113,400 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 113400/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |182 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} |109,991 |Hune 12, 2012 |{{#expr: 109991/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/StVincent.html Hua hukihuki kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Arupa}}'' ''([[Hōrana]])'' |107,394 |Oketopa 31, 2014 |{{#expr: 107394/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cbs.aw?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |106,405 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 106405/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn180.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- |183 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kerenāra}} |103,328 |Mei 12, 2011 |{{#expr: 103328/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.geohive.com/cntry/grenada.aspx Hua kautenui 2011] |- |184 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tonga}} |103,252 |Noema 30, 2011 |{{#expr: 103252/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/tonga/index.php?option=com_advlisting&view=download&fileId=304&Itemid=301 Hua kautenui 2011] |- |185 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}} |102,800 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 102800/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Jersey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |100,800 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 100800/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20Population%20Estimate%202014%2020150623%20SU.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |186 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Seychelles}} |91,400 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 91400/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nsb.gov.sc/wp-content/uploads/2015/12/Seychelles-in-Figures-2015-edition1.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |187 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} |86,295 |Mei 27, 2011 |{{#expr: 86295/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Antigua.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Isle of Man}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |84,497 |Māehe 27, 2011 |{{#expr: 84497/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/IsleOfMan.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Ceuta}}'' ''([[Paniora]])'' |82,376 |2011 |{{#expr: 82376/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Melilla}}'' ''([[Paniora]])'' |78,476 |2011 |{{#expr: 78476/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- |188 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ānatāra}} |76,949 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 76949/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170525074953/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=1&codi_tema=2&codi_divisio=8&codi_subtemes=8 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |189 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tominika}} |71,293 |Mei 14, 2011 |{{#expr: 71293/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104411/http://www.dominica.gov.dm/cms/files/2011_census_report.pdf Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Guernsey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |65,150 |Māehe 31, 2014 |{{#expr: 65150/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Guernsey.html Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pāmura}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |64,237 |Mei 20, 2010 |{{#expr: 64237/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130520190010/http://www.gov.bm/portal/server.pt/gateway/PTARGS_0_2_980_227_1014_43/http%3B/ptpublisher.gov.bm%3B7087/publishedcontent/publish/cabinet_office/statistics/dept___statistics___additonal_files/2012_facts___figures_0.pdf Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |58,238 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 58238/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.eso.ky/populationandvitalstatistics.html#1 Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' |56,114 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 56114/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.gl/?lang=en Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |190 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Kiti me Newi}} |56,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 56000/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hāmoa Amerikana}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |55,519 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 55519/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn177.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- |191 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Moutere Māhara}} |54,880 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 54880/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |53,883 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 53883/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn178.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ossetia ki te Tonga}}<ref group="Note">{{South Ossetia-note}}</ref> |51,547 |Hānuere, 2013 |{{#expr: 51547/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mid.ru/bdomp/ns-reuro.nsf/348bd0da1d5a7185432569e700419c7a/be2d70933881fb75c32579270040e8a1!OpenDocument Whakataunga tata] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Wharo}}'' ''([[Tenemāka]])'' |49,179 |Ākuhata 1, 2015 |{{#expr: 49179/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.hagstova.fo/en Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' |38,247 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 38247/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160930004308/http://stat.gov.sx/ Whakataunga tata whaimana] |- |192 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Manako}} |37,800 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 37800/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.monacostatistics.mc/Population-and-employment Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |193 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīkeneteina}} |37,370 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 37370/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170702000627/http://www.volksblatt.li/medienarchiv/bevolkerungsstatistik-vorlaufige-ergebnisse-31-dezember-2014-1.pdf Semi Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saint-Martin (local).svg|22px]]'' ''[[Saint-Martin]]'' ''([[Wīwī]])'' |36,522 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 36522/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |194 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Marino}} |32,831 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 32831/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20200326182005/https://www.statistica.sm/on-line/en/home/statistics/population.html Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kāmaka}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |32,734 |Tīhema 31, 2013 |{{#expr: 32734/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gibraltar.html Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |31,458 |Hānuere 25, 2012 |{{#expr: 31458/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/TurksCaicos.html Hua kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' |28,875 |Hepetema 30, 2014 |{{#expr: 28875/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.fi/til/vamuu/2014/08/vamuu_2014_08_2014-09-18_tie_001_en.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |28,054 |Hūrae 12, 2010 |{{#expr: 28054/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/BritVirgins.html Hua kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuki Airani}} |19,100 |Hune 1, 2015 |{{#expr: 19100/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mfem.gov.ck/mfemdocs/stats/statistical-series/vital-statistics-and-population-estimates/995-vital-stats-2nd-qrt-2015/file Whakataunga tata whaimana] |- |195 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārau}} |17,950 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 17950/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' |17,408 |Hānuere 1, 2013 |{{#expr: 17408/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ānakuira}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |13,452 |Mei 11, 2011 |{{#expr: 13452/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Anguilla.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |11,750 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11750/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |196 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūwaru}} |10,640 |Noema 4, 2012 |{{#expr: 10640/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Tuvalu.html Hua kautenui 2012] |- |197 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nauru}} |10,084 |Oketopa 30, 2011 |{{#expr: 10084/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/nauru/PublicDocuments/Census/Nauru_2011_Census_Report_FINAL.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |9,269 |Hānuere 1, 2012 |{{#expr: 9269/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]]) '' |6,069 |Hānuere 1, 2012 |0.0000{{#expr: 6069/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Manetera}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |4,922 |Mei 12, 2011 |0.0000{{#expr: 4922/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071254/http://www.gov.ms/wp-content/uploads/2011/02/Montserrat-At-A-Glance.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' |4,020 |Hānuere 1, 2013 |0.0000{{#expr: 4020/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''[[File:Flag of Saint Helena.svg|22px]]'' ''[[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]]'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |4,000 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 4000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Falkland}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |3,000 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 3000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen}}'' ''([[Nōwei]])'' |2,562 |Hūrae 1, 2014 |0.0000{{#expr: 2655/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Svalbard.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |2,302 |Ākuhata 9, 2011 |0.0000{{#expr: 2302/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303200110/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Norfolk_Island/report.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |2,072 |Ākuhata 9, 2011 |0.0000{{#expr: 2072/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' |1,991 |Hānuere 1, 2013 |0.0000{{#expr: 1991/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Niue}} |1,470 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 1470/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Tokerau}}'' ''([[Aotearoa]])'' |1,411 |Oketopa 18, 2011 |0.0000{{#expr: 1411/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120815034343/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Tokelau/report.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |198 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Poho o Pita}} |839 |Hūrae 1, 2012 |0.0000{{#expr: 839/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.vaticanstate.va/content/vaticanstate/es/stato-e-governo/note-generali/popolazione.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |550 |Ākuhata 9, 2011 |0.00000{{#expr: 550/{{worldpop}}*100*10000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Wake Island.svg|22px]]'' ''[[Moutere Wake]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |188 |2005 |0.000000{{#expr: 188/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' ''([[Wīwī]]) '' |140 |2013 |0.000000{{#expr: 140/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of the Midway Islands (local).svg|22px]]'' ''[[Midway Atoll]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |60 |2009 |0.000000{{#expr: 60/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pitikeina}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |56 |2014 |0.000000{{#expr: 56/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[[Pitcairn Islands#Historical population|Whakataunga tata whaimana]] |} ==Kupu tautoko== {{reflist|group="Note"}} ==Tohutoro== {{reflist|colwidth=30em}} ==Hoto ki waho== *[http://www.un.org/esa/population/publications/WPP2004/WPP2004_Volume3.htm Tō te Kotahitanga Aorere Rīpoata Tātaritanga mō te whakahoutanga 2004 o te putanga Matapae Taupori Aorere (World Population Prospects)] (kāore rawa te rīpoata tātaritanga 2006 i te wātea ā-ipurangi nei)&nbsp;— kei roto ngā taipitopito me ngā puna i whakamahia mā ngā whakataunga tata taupori i runga. bxd3xa8j36wyrdtep8njcqevdpw6yr9 Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga 0 15527 167611 167569 2026-05-26T01:08:03Z TautauKarepe 22930 167611 wikitext text/x-wiki He rārangi tēnei o ngā [[wehenga motuhake]] me āna [[takiwā whirinaki]] kua raupapahia ā-rahinga whenua. Tae ana ngā tāurunga o tēnei rārangi ki ērā o te paerewa [[ISO 3166-1]], tāpiri atu ki ētahi [[wehenga nuinga whakamihi-kore]] kāore i te ISO 3166-1 (ka tāurua engari kāore tētahi tatau raupapa i whakaratohia). Mō te nuinga, kua tāpiri te rahinga o ngā wehenga nuinga whakamihi-kore ki te rahinga o ngā wehenga whakamihi whānui nā rātou ēnā takiwā i kokoraho; tirohia te tīwae “Tuhipoka” mō te whakamahuki ō ia whenua. Kāore tēnei rārangi i te tae ana ki ngā [[Kokoraho takiwā ki te Tiri o te Moana|kokoraho whenua takitahi]] mō ngā wāhanga o te [[paparahi]] o te [[Tiri o te Moana]], ki ngā hinonga he tūā-motuhake rātou engari ehara i te whenua motuhake, ehara hoki i te takiwā whirinaki (pērā i te Kotahitanga Ūropi), ā, ki ngā [[whenuariki whakamihi-kore]] (pērā i te [[Principality o Sealand]]). E toru ngā waeine rahinga o tēnei rārangi: * '''Rahinga tapeke''': te tāpiri i ngā rahinga whenua me rahinga wai o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. * '''Rahinga whenua''': te hiatonga o ngā whenua katoa o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere, hāunga te rahingawai. * '''Rahinga wai''': te tapeke o ngā rahinga mata o ngā [[kohinga wai whakauta]] katoa ([[roto]], [[awa]], [[kurawai]]) o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. Kāore i te tae ana ki ngā [[wai takiwā]], ki ngā [[āpure ōhanga tāuke]]. He mea whiwhi ngā raraunga i tō te [[Kotahitanga Aorere Tānga Tatauranga]], hāunga kua kītia kētia. == Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga == {| class="wikitable sortable" style="text-align: right" |- ! Raupapa<br> !! Whenua !! Tapeke km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Whenua km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Wai km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! % wai !! class="unsortable" | Tuhipoka |- | {{hs|{{nts|0}}}} – || style="text-align:left;"|{{noflag|[[Ao]]}} || {{convert|510072000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|148940000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|361132000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 70.8 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|1}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rūhia}} || {{convert|17098242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16377742|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|720500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.21 || style="text-align:left;" | Whenua nui rawa o te ao (10.995% o te matawhenua o te ao). Mā tāna wāhanga ki Āhia ka tū ai hei whenua nui rawa ki Āhia, ā, he pēnā hoki tāna wāhanga ki Ūropi.{{#tag:ref|Kāore te tatau e tae ana ki te rahinga o [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) kei raro i te hautū ''ā-meka'' ā Rūhia, engari ka kokorahotia e Ūkareinga.|group="Note"}} |- | {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| {{noflag|[[Tiri o te Moana]]}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{convert|13720000|km2|sqmi|abbr=on}} (98%) of land area is covered by ice. Though not itself a country, its territories are claimed by a number of countries.{{#tag:ref|The following countries have territorial claims in Antarctica: [[Argentine Antarctica|Argentina]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Australian Antarctic Territory|Australia]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Antártica Chilena Province|Chile]] ({{convert|1250000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Adélie Land|France]] ({{convert|432000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Ross Dependency|New Zealand]] ({{convert|450000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Queen Maud Land|Norway]] ({{convert|2500000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[British Antarctic Territory|United Kingdom]] ({{convert|1395000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which to some extent overlap. The area from {{coor d Antarctic|90|W}} to {{coor d Antarctic|150|W}} ({{convert|2100000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) is currently unclaimed territory. These areas usually have no human inhabitants, excluding scientists.|group="Note"}} |- | {{nts|2}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kānata}} || {{convert|9984670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9093507|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|891163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.93 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa ki te [[Tuakoi Uru]], me te rahinga mata wai nui rawa hoki. |- <!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changes get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)--> | {{nts|3}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haina}} ||{{convert|9572900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9596961|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9326410|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|270550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa tuarua o te ao (ā, ki [[Āhia]] hoki) whai muri i Rūhia. ''Hāunga'' ngā takiwā tautohea: [[Taiwana]], takiwā tautohea me Īnia, me ngā moutere o te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]] (Tapeke137,296&nbsp;km<sup>2</sup>).{{#tag:ref|Whakaatu ai ngā puna tuatahi e whai ake nei i ngā whānuitanga (mōkito/mōrahi) o te rahinga tapeke mō Haina me te Hononga-o-Amerika. Ka unu ngā puna e rua i Taiwana i te rahinga o Haina. {{ordered list |1= Ka whakarārangihia te ''Encyclopædia Britannica'' i Haina hei whenua rahinga tuatoru o te ao (whai muri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,572,900km<sup>2</sup>,<ref>{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/111803/China-quick-facts|title=China|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref>, ā, i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuawhā (9,526,468km<sup>2</sup>). He paku iho te tatau mō te HOA i tēnā o te CIA Factbook i te mea kaore ngā wai tapātai me ngā wai takiwā i tāpiria.<ref name="United States"/> |2= Ka whakarārangihia te CIA World Factbook i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuatoru (whaimuri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,826,675 sq km,<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|title=United States|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=26 Hakihea 2018|archiveurl=https://web.archive.org/web/20181226055200/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html}}</ref>, ā, i Haina hei rahinga tuawhā(9,596,961km<sup>2</sup>.<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ch.html|title=China|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=11 Whiringa-ā-nuku 2016|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161011073205/https://www.cia.gov/library//publications/the-world-factbook/geos/ch.html}}</ref> He rahi ake tēnei tatau i tō te ''Encyclopædia Britannica'' i te me kua tāpiria ngā wai tapātai, wai takiwā hoki.}} ---- Disputed Ranking Explanation: The dispute for world's third-largest country arose from the inclusion of Coastal and Territorial waters for United States. This discrepancy was deduced from comparing the CIA World Factbook and its previous iterations<ref name="31 Years of CIA World Factbook">{{Cite web|url=http://www.theodora.com/wfb/|title=31 Years of CIA World Factbook|publisher=CIA|accessdate=31 January 2014}}</ref> against the information for United States on ''Encyclopaedia Britannica'', particularly its footnote section.<ref name="United States">{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/616563/United-States-quick-facts|title=United States|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref> In sum, according to older versions of the CIA World Factbook (from 1982 to 1996), the US was listed as the world's fourth-largest country (after Russia, Canada, and China) with a total area of 9,372,610 sq km. However, in the 1997 edition, the US added Coastal waters to its total area (increasing it to 9,629,091 sq km). And then again in 2007, US added Territorial water to its total area (increasing it to 9,826,630 sq km). During this time, China's total area remained unchanged. In other words, ''no'' Coastal or Territorial water space was added to China's total area figure. The United States has a Coastal water area of 109,362 sq km, and a Territorial water area of 195,213 sq km, for a total of 304,575 sq km of additional water space. This is larger than entire countries like Italy, New Zealand, and United Kingdom. Adding this figure to the US will boost it over China in ranking since China's Coastal and Territorial water figures are currently unknown (no official publication) and thus cannot be added into China's total area figure. * United Nations Statistics Division's figure for United States is 9,629,091 sq km. |name="3rd-largest"|group="Note"}} |- <!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changed get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)--> | {{nts|4}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hononga-o-Amerika}} || {{convert|9526468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9826675|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| {{convert|9161966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364502|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|664,709|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| 3.83 – 6.76 || style="text-align:left;" | Whenua rahinga tuarua ki ngā Amerika, whai muri i a Kānata. Secondary figure denotes the inclusion of all coastal water and sea territories into the statistical area{{#tag:ref||name="3rd-largest"|group="Note"}} |- | {{nts|5}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parīhi}} || {{convert|8515767|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8460415|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55352|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.65 || style="text-align:left;" | The largest country in [[South America]] and in the [[Southern Hemisphere]]. Largest contiguous territory in the [[Americas]].<ref>{{cite web|title=IBGE: Official Territorial Area|url=http://www.ibge.gov.br/home/geociencias/cartografia/default_territ_area.shtm}}</ref> |- | {{nts|6}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ahitereiria}} || {{convert|7692024|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7633565|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|58459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.76 || style="text-align:left;" | The largest country in [[Oceania]], the largest country without land borders, and the largest country wholly in the [[Southern Hemisphere]].{{#tag:ref|Figures exclude the external territories of [[Norfolk Island]], [[Ashmore and Cartier Islands]], [[Christmas Island]], [[Cocos (Keeling) Islands]], [[Coral Sea Islands Territory]], and [[Heard Island and McDonald Islands]],<ref>{{cite web|author=Geoscience Australia|title=Area of Australia – States and Territories|url=http://www.ga.gov.au/education/geoscience-basics/dimensions/area-of-australia-states-and-territories.html|publisher=Government of Australia|accessdate=25 November 2011}}</ref> each shown separately. Excludes the claim of the [[Australian Antarctic Territory]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The UN's previous data,<ref name="unstats07">{{cite web|publisher=United Nations Statistics Division|title=Total surface area as of 19 January 2007|url=http://unstats.un.org/unsd/environment/totalarea.htm|accessdate=30 November 2011}}</ref> as well as the current data shown by the World Bank and the CIA,<ref name="ciastats">[https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html Field Listing – Area], [[The World Factbook]], [[Central Intelligence Agency]]. Data last updated on July 5, 2011.</ref><ref name="wbstats">{{cite web |url=http://data.un.org/Data.aspx?q=poorest&d=WDI&f=Indicator_Code%3AAG.SRF.TOTL.K2 |title=Surface area (sq. km)|publisher=[[United Nations]]: [[World Development Indicators]]|accessdate=27 August 2012}}</ref> give the figure as {{convert|7741220|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}} |- | {{nts|7}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īnia}} || {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2864021|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|302393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.55 || style="text-align:left;" |Third largest country in [[Asia]].{{#tag:ref|The total area given is from ''Encyclopædia Britannica'' and excludes disputed territories not under Indian control. The total area claimed by India, according to the figure given by the United Nations and the Indian government, totals {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref>{{cite web|author=|title=Area and Population|url=http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071226033122/http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archivedate=26 Hakihea 2007|publisher=Government of India|accessdate=25 Hakihea 2015}}</ref>|group="Note"}} |- | {{nts|8}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Āketina}} || {{convert|2780400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2736690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.57 || style="text-align:left;" |The largest [[Spanish language|Spanish]]-speaking country in the world and second largest country in [[South America]].{{#tag:ref|Excludes claims on [[Argentine Antarctica]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), on [[Falkland Islands|Malvinas/Falkland Islands]] ({{convert|12173|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and on [[South Georgia and the South Sandwich Islands]] ({{convert|3903|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|9}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katatānga}} || {{convert|2724900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2699700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || style="text-align:left;" | Largest [[landlocked country]].<ref>Agency of Statistics of the Republic of Kazakhstan (ASRK). 2005. Main Demographic Indicators. Available at http://www.stat.kz</ref> |- | {{nts|10}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aratiria}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Africa]]. |- | {{nts|11}} || style="text-align:left;"| {{sort|KōngoW|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}}} || {{convert|2344858|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2267048|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77810|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.32 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Sub-Saharan Africa]]. |- | {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Part of the [[Kingdom of Denmark]].{{#tag:ref|A total of {{convert|1755636|km2|sqmi|abbr=on}} of land area is covered by ice; the ice-free area amounts to {{convert|410450|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="wbstats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|12}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hauti Arapia}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in the [[Middle East]]. |- | {{nts|13}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mehiko}} || {{convert|1964375|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1943945|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.04 ||style="text-align:left;"| The mainland makes up 1,959,248&nbsp;km², and the remaining 5,127&nbsp;km² is made up of islands. [[Clipperton Island]] (8.9&nbsp;km², controlled by [[France]]) is not included. |- | {{nts|14}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Initonīhia}} || {{convert|1904569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1811569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|93000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.88 || style="text-align:left;" | The largest archipelagic state in the world by area and population, the largest [[Island country]] in the world.<ref>{{cite web | title=Indonesia | publisher=CIA | work=The World Factbook | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html | accessdate=18 June 2015| archiveurl= https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| archivedate=4 December 2008 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref> |- | {{nts|15}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne}} || {{convert|1886068|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|1765050}}NA || {{hs|96434}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref|The water area percentage of Sudan prior to the secession of South Sudan was 5.18.|group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | Formerly the largest country in Africa.{{#tag:ref|Prior to the independence of South Sudan in 2011, Sudan's total area as reported by the UN source was {{convert|2505813|km2|sqmi|abbr=on}}. Updated figure shown is from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|16}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīpia}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|17}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāna}} || {{convert|1648195|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1531595|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.07 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The area given is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN Demographic Yearbook lists a figure of {{convert|1628750|km2|sqmi|abbr=on}}, which refers to land area only.|group="Note"}} |- | {{nts|18}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mongōria}} || {{convert|1564110|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1553556|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Claimed by the [[Republic of China]] until 2012, however, both governments haven't signed agreement on mutual recognition of sovereignty yet.|group="Note"}} |- | {{nts|19}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Perū}} || {{convert|1285216|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1279996|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.41 || |- | {{nts|20}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāta}} || {{convert|1284000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1259200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 || |- | {{nts|21}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Ngāika }} || {{convert|1267000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1266700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 || |- | {{nts|22}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Anakora}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|23}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māri}} || {{convert|1240192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1220190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20002|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.61 || |- | {{nts|24}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwherika ki te Tonga}} || {{convert|1221037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1214470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.38 || |- | {{nts|25}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koromōpia}} || {{convert|1141748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1038700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.8 || |- | {{nts|26}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etiopia}} || {{convert|1104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excluding the [[Ilemi Triangle]] ({{convert|14000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|27}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwia}} || {{convert|1098581|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1083301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.39 || |- | {{nts|28}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mauritānia}} || {{convert|1,030,700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1,025,520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4,480|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|29}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īhipa}} || {{convert|1002450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|995450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|30}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tānahia}} || {{convert|945087|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|885800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.49 || |- | {{nts|31}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ngāitiria}} || {{convert|923768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || |- | {{nts|32}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wenehūera}} || {{convert|916445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|882050|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.29 || |- | {{nts|33}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pakitāne}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.86 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes data for Pakistani-claimed territories of Kashmir, [[Azad Kashmir]] ({{convert|13297|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Gilgit–Baltistan]] ({{convert|72520|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref>{{Cite web |title=Geohive – Pakistan statistics |url=http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |access-date=2015-12-25 |archive-date=2013-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130406012611/http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |url-status=dead }}</ref> Excluding these territories would produce an area figure of {{convert|796095|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}} |- | {{nts|34}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Namīpia}} || {{convert|825615|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|823290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2425|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.12 || |- | {{nts|35}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mohapiki}} || {{convert|801590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|786380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || |- | {{nts|36}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tākei}} || {{convert|783562|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|769632|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 || |- | {{nts|37}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri}} || {{convert|756102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excludes [[Antártica Chilena Province|claims in Antarctica]].|group="Note"}} |- | {{nts|38}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tāmipia}} || {{convert|752612|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.23 || |- | {{nts|39}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēma}} || {{convert|676578|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|653508|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.41 || style="text-align:left;" | Also called [[Republic of the Union of Myanmar|Myanmar]]. |- | {{nts|40}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwhekenetāna}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|41}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wīwī}} || {{convert|640679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|640427|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3374|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.52 || style="text-align:left;" | Includes [[Metropolitan France]] and [[overseas region]]s, but excludes overseas [[Overseas territory (France)|territories]] and [[Overseas collectivity|collectivities]], shown separately.{{#tag:ref|Source gives area of [[Metropolitan France]] as {{convert|551500|km2|sqmi|abbr=on}} and lists overseas regions separately, whose areas sum to {{convert|89179|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these give the total shown here for the entire French Republic. The CIA reports the total as {{convert|643801|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/> Another source, the French National Institute for Statistice and Economic Studies, gives an area figure of {{convert|632759|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="INSEE">[http://www.insee.fr/en/themes/tableau.asp?reg_id=0&ref_id=NATTEF01209 Subdivisions, surface area and population of the French Republic], National Institute for Statistice and Economic Studies, accessed 11 March 2011.</ref> (The CIA gives a water area of Metropolitan France as {{convert|1530|km2|sqmi|abbr=on}}.)|group="Note"}} |- | {{nts|42}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūmārie}} || {{convert|637657|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|627337|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Somaliland]] ({{convert|137600|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which is ''de facto'' independent from Somalia.|group="Note"}} |- | {{nts|43}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Puku o Āwherika}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|44}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} || {{convert|619745|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|610950}}NA || {{hs|33379}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref||group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown in this entry are taken from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|45}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ūkareinga}} || {{convert|603500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|553544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||style="text-align:left;"| Largest country wholly in Europe.{{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), ''de facto'' controlled by Russia, claimed by Ukraine.|group="Note"}} |- | {{nts|46}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marakāhia}} || {{convert|587041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|581540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5501|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || |- | {{nts|47}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwana}} || {{convert|582000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|566730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.58 || |- | {{nts|48}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kēnia}} || {{convert|580367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|569140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 || |- | {{nts|49}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Yemen}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|50}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tairana}} || {{convert|513120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|510890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.43 || |- | {{nts|51}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pāniora}} || {{convert|505992|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|498980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.26 || |- | {{nts|52}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tukumanatānga}} || {{convert|488100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|469930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.72 || |- | {{nts|53}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamarūna}} || {{convert|475442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|472710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.57 || |- | {{nts|54}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papua Nūkini}} || {{convert|462840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|452860|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 || |- | {{nts|55}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huitene}} || {{convert|450295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|410335|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.87 || |- | {{nts|56}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Uhipeketane}} || {{convert|447400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|425400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.92 || |- | {{nts|57}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marako}} || {{convert|446550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|446300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include [[Western Sahara]], shown separately.|group="Note"}} |- | {{nts|58}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāki}} || {{convert|438317|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|437367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|950|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.22 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|435244|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the three autonomous provinces of [[Iraqi Kurdistan]].|group="Note"}} |- | {{nts|59}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parakai}} || {{convert|406752|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|397302|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.32 || |- | {{nts|60}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Timuwawe}} || {{convert|390757|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|386847|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || |- | {{nts|61}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nipono}} || {{convert|377930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364485|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.55 || |- | {{nts|62}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiamana}} || {{convert|357114|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|348672|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.34 || |- | {{nts|63}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōngo|{{flaglist|Kōngo}}}} || {{convert|342000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|341500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 || |- | {{nts|64}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whinirana}} || {{convert|338424|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|303815|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.15 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the [[Åland Islands]] ({{convert|1552|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|65}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whitināmu}} || {{convert|331212|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|310070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.38 || |- | {{nts|66}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marēhia}} || {{convert|330803|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|329613|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.36 || |- | {{nts|67}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nōwei}} || {{convert|323802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|304282|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|19520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.03 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA World Factbook; the UN data refers to mainland area only. All figures exclude [[Svalbard]], [[Jan Mayen]] and [[Bouvet Island]], shown separately, and the Antarctic territorial claims of [[Queen Maud Land]] and [[Peter I Island]] ({{convert|243|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|68}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Tai Rei}} || {{convert|322463|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|318003|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4460|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.38 || |- | {{nts|69}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōrana}} || {{convert|312679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|311888|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|791|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.07 || |- | {{nts|70}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Omāna}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|71}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Itāria}} || {{convert|301336|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.39 || |- | {{nts|72}} || style="text-align:left;"| {{sort|Piripīni|{{flaglist|Piripīni}}}} || {{convert|300000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 12.90 || |- | {{nts|73}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ekuatoa}} || {{convert|276841|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|256369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.37 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|May or may not include the [[Galápagos Islands]] ({{convert|7880|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The 2007 data,<ref name="unstats07"/> as well as the current data given by the CIA, explicitly includes the Galápagos and gives the figure as {{convert|283561|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|74}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pūkina}} || {{convert|272967|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|273800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 || |- | {{nts|75}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aotearoa}} || {{convert|270467|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|262443|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4395|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.65 || style="text-align:left;" |Second largest country in [[Oceania]]. {{#tag:ref|The government gives the total figure as {{convert|266838|km2|sqmi}}.<ref>[https://web.archive.org/web/20110314113106/http://www.mfe.govt.nz/issues/land/land-cover-dbase/index.html The New Zealand Land Cover Database], New Zealand Ministry for the Environment. Updated 1 July 2009.</ref> CIA World Factbook has total/land area of {{convert|267710|km2|sqmi|abbr=on}}. All figures exclude [[Niue]], the [[Cook Islands]] and [[Tokelau]], shown separately, as well as the Antarctic claim of [[Ross Dependency]].|group="Note"}} |- | {{nts|76}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāpona}} || {{convert|267668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|257667|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.74 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahara ki te Uru}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Disputed territory.{{#tag:ref|Administration is split between [[Morocco]] and the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]], both of which [[Legal status of Western Sahara|claim the entire territory]].|group="Note"}} |- | {{nts|77}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini}} || {{convert|245857|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|245717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || |- | {{nts|78}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} || {{convert|242495|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|241930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.69 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include the three [[Crown dependencies]] ({{convert|768|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and the 14 [[British overseas territories|overseas territories]] ({{convert|1742857|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), shown separately.|group="Note"}} |- | {{nts|79}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ukānga}} || {{convert|241550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|197100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43938|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.23 || |- | {{nts|80}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāna}} || {{convert|238533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|227533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.61 || |- | {{nts|81}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Romeinia}} || {{convert|238391|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|229891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.57 || |- | {{nts|82}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāoho}} || {{convert|236800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|230800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.53 || |- | {{nts|83}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kaiana}} || {{convert|214969|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|196849|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.43 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|84}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pērara}} || {{convert|207600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|202900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.26 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|85}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kehitāna}} || {{convert|199951|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|191801|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.08 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|86}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Henekara}} || {{convert|196722|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|192530|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.13 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|87}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiria}} || {{convert|185180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|183630|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the parts of the [[Golan Heights]] ({{convert|1295|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) occupied by [[Israel]].|group="Note"}} |- | {{nts|88}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamapōtia}} || {{convert|181035|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|176515|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.5 || |- | {{nts|89}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Urukoi}} || {{convert|176215|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|175015|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || |- | {{nts|90}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hurināme}} || {{convert|163820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|156000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.77 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Tonga]]. |- | {{nts|91}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūnihia}} || {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|155360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.04 || |- | {{nts|92}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pākaratēhi}} || {{convert|147570|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130168|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.6 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Area according to [[Bangladesh Bureau of Statistics]] is {{convert|147570|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}.<ref name="bbstats">{{cite web|url=http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx |title=Bangladesh Bureau of Statistics |author= |date= |work= |publisher=[[Bangladesh Bureau of Statistics]] |accessdate=31 August 2011}}</ref> |group="Note"}} |- | {{nts|93}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nepōra}} || {{convert|147181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|143351|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.6 || |- | {{nts|94}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahikitāna}} || {{convert|143100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|141510|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.81 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Somaliland}} || {{convert|137600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Somaliland is claimed in whole by [[Somalia]], and has no international recognition|group="Note"}} |- | {{nts|95}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kirihi}} || {{convert|131990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130647|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1310|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.99 || |- | {{nts|96}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nikarāhua}} || {{convert|130373|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|119990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.96 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Central America]]. |- | {{nts|97}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-raki|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}}} || {{convert|120538|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120408|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || |- | {{nts|98}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marāwi}} || {{convert|118484|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|94080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24404|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 20.6 || |- | {{nts|99}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Eritēria}} || {{convert|117600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|101000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 14.12 || |- | {{nts|100}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēnina}} || {{convert|112622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|110622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 || |- | {{nts|101}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Honotura}} || {{convert|112492|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|111890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.18 || |- | {{nts|102}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Raipiri}} || {{convert|111369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|96320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15049|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 13.51 || |- | {{nts|103}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Purukāria}} || {{convert|110879|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|108489|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 || |- | {{nts|104}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiupa}} || {{convert|109884|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|109820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caribbean]] |- | {{nts|105}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuatamāra}} || {{convert|108889|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|107159|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.59 || |- | {{nts|106}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiorangi}} || {{convert|103000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.67 || |- | {{nts|107}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-tonga|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|99909|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.3 || |- | {{nts|108}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hanekeria}} || {{convert|93028|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|89608|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3420|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.68 || |- | {{nts|109}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Potukara}} || {{convert|92090|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.67 || |- | {{nts|110}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōrano}} || {{convert|89342|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || |- | {{nts|111}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāpia}} || {{convert|88361|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88246|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Autonomous Province of Kosovo and Metohija|Kosovo and Metohija]], which is ''de facto'' independent from Serbia as the [[Republic of Kosovo]] ({{convert|10887|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}). The area of Serbia without Kosovo is {{convert|77474|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|112}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Atepaihānia}} || {{convert|86600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|86100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caucasus]].{{#tag:ref|The figure shown includes the area of the [[Nagorno-Karabakh Republic]] ({{convert|11458|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Azerbaijan.|group="Note"}} |- | {{nts|113}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ateria}} || {{convert|83871|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|82445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1426|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.7 || |- | {{nts|114}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|115}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīekia}} || {{convert|78865|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77247|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.05 || |- | {{nts|116}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Panamā}} || {{convert|75417|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|74340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 || |- | {{nts|117}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Araone}} || {{convert|71740|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|71620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.17 || |- | {{nts|118}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Airangi}} || {{convert|70273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|68883|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.98 || |- | {{nts|119}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōria}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the areas of [[Abkhazia]] ({{convert|8660|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}})<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1358/Abkhazia Abkhazia] at ''[[Encyclopædia Britannica]]''</ref> and [[South Ossetia]] ({{convert|3900|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}),<ref>[http://dictionary.reference.com/browse/south+ossetia South Ossetia] at World English Dictionary</ref> both ''de facto'' independent from Georgia.|group="Note"}} |- | {{nts|120}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hīraka}} || {{convert|65610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62732|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2878|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.4 || |- | {{nts|121}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rituānia}} || {{convert|65300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 || |- | {{nts|122}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwhia}} || {{convert|64559|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62249|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.62 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen|Svalbard}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives a combined area for Svalbard and Jan Mayen as {{convert|62422|km2|sqmi|abbr=on}}. The separate figures shown are from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> |group="Note"}} |- | {{nts|123}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Toko}} || {{convert|56785|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54385|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.23 || |- | {{nts|124}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koroātia}} || {{convert|56594|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55974|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.1 || |- | {{nts|125}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} || {{convert|51209|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51187|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 || |- | {{nts|126}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koto Rika}} || {{convert|51100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51060|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|40|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.08 || |- | {{nts|127}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowākia}} || {{convert|49037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48105|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.9 || |- | {{nts|128}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whenua Tominika}} || {{convert|48671|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.72 || |- | {{nts|129}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etonia}} || {{convert|45227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42388|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.28 || |- | {{nts|130}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tenemāka}} || {{convert|43094|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42434|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.53 || style="text-align:left;" | European territory (metropolitan Denmark) only, without [[Greenland]] and [[Faroe Islands]].{{#tag:ref|The UN figure includes only the constituent country Denmark; the entire [[Kingdom of Denmark]], including [[Greenland]] and [[Faroe Islands]] covers {{convert|2220093|km2|sqmi|abbr=on}} and would be 12th.|group="Note"}} |- | {{nts|131}} || style="text-align:left;"| {{sort|Hōrana|{{flaglist|Hōrana}}}} || {{convert|41850|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|33893|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7650|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.41 || style="text-align:left;" | Includes the [[Caribbean Netherlands|special municipalities]], but excludes other countries in the [[Kingdom of the Netherlands]], shown separately.{{#tag:ref|Data for the Netherlands is from the Central Bureau of Statistics.<ref>{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Land – en tuinbouwcijfers, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|issn=1386-9566|language=Dutch|year=2009|page=14|accessdate=26 November 2011|archive-date=24 Hōngoingoi 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110724151433/http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|dead-url=yes}}</ref> Source gives area of [[European Netherlands]] as {{convert|41528|km2|sqmi|abbr=on}} and lists the three special municipalities separately, whose areas sum to {{convert|322|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these gives the total shown here for the entire country of the Netherlands.<ref name="nlcbs">{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Statistical Yearbook of the Netherlands Antilles, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=|location=Willemstad|year=2009|page=4|accessdate=26 November 2011}}</ref> Adding the constituent countries of Aruba, Curaçao and Sint Maarten, the total area of the [[Kingdom of the Netherlands]] covers {{convert|42508|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"|name="neth"}} |- | {{nts|132}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huiterangi}} || {{convert|41284|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39997|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure from the UN demographic yearbook ({{convert|41277|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}) excludes the areas of state forests and communanzas,{{Elucidate|date=September 2014|reason=Does Switzerland really have any "state forests"? Why should they be excluded from the area of the country? What is a "communanza" (or even "comunanza" supposed to be?)}} which amount to {{convert|7.15|km2|sqmi|abbr=on}}. The figure here is from the 2007 data.<ref name="unstats07"/>|group="Note"}} |- | {{nts|133}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Putāna}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- |{{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Taiwana}} || {{convert|36193|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.34 || style="text-align:left;" | Before the end of the civil war in 1949, the Republic of China included mainland China, Mongolia, Taiwan and other areas, totaling {{convert|11418174|km2|sqmi|abbr=on}}.{{#tag:ref|The UN source does not include data for the Republic of China on Taiwan. The figure shown is from the 2012 Statistical Data from the Ministry of the Interior, Republic of China. The CIA gives a total area of {{convert|35980|km2|sqmi|abbr=on}}. The total constitutional land area of the Republic of China is {{convert|11420000|km2|sqmi|abbr=on}}, which includes modern-day Taiwan, Mongolia, and [[mainland China]].<ref>{{cite web |format=PDF |url=http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm |title=1.1 Number of Villages, Neighborhoods, Households and Resident Population |publisher=Ministry of the Interior – Republic of China (Taiwan) |accessdate=8 June 2012 |archivedate=19 Kohi-tātea 2016 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160119211125/http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm }}</ref>|group="Note"}} |- | {{nts|134}} || style="text-align:left;"| {{flag|Kini Pihō}} || {{convert|36125|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8005|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 22.16 || |- | {{nts|135}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Morotawa}} || {{convert|33846|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Transnistria]] ({{convert|4163|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Moldova.|group="Note"}} |- | {{nts|136}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pehiamu}} || {{convert|30528|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30278|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.82 || |- | {{nts|137}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Teroto}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|138}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āmenia}} || {{convert|29743|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|29843|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.18 || |- | {{nts|139}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Motu Horomona}} || {{convert|28896|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27986|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.15 || |- | {{nts|140}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Arapeinia}} || {{convert|28748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.7 || |- | {{nts|141}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini Ekuatoria}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|142}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Puruniti}} || {{convert|27834|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.73 || |- | {{nts|143}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haiti}} || {{convert|27750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || |- | {{nts|144}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwana}} || {{convert|26338|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.34 || |- | {{nts|145}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Makerōnia}} || {{convert|25713|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25433|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.09 || |- | {{nts|146}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tipūti}} || {{convert|23200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.09 || |- | {{nts|147}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārihi}} || {{convert|22966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22806|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || |- | {{nts|148}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whakaora}} || {{convert|21041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20721|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.52 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Raki]]. |- | {{nts|149}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Iharaira}} || {{convert|20770|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|440|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.12 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA.<ref name="ciastats"/> The UN/[[Israel Central Bureau of Statistics]] figure of {{convert|22072|km2|sqmi|abbr=on}} includes the [[Golan Heights]] ({{convert|1200|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[East Jerusalem]] ({{convert|70|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which are not internationally recognised as part of Israel.|group="Note"}} |- | {{nts|150}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowinia}} || {{convert|20273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|122|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niu Karetōnia}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|18575|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18275|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || |- | {{nts|151}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whītī}} || {{convert|18272|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18274|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|152}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuwait}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|153}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Warerangi}} || {{convert|17364|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17204|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || |- | {{nts|154}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|155}} || style="text-align:left;"| {{sort|Pāhama|{{flaglist|Pāhama}}}} || {{convert|13943|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10010|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3870|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 27.88 || |- | {{nts|156}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Montenegro}} || {{convert|13812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.61 || |- | {{nts|157}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whenuatū}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Falkland}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|158}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katā}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- ||{{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flag|Nagorno-Karabakh}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Nagorno-Karabakh is claimed in whole by [[Azerbaijan]], and has [[International recognition of Nagorno-Karabakh|no international recognition]]|group="Note"}} 5.000&nbsp;km<sup>2</sup>. Armenian-controlled territories surrounding Nagorno-Karabakh by regions 11,5&nbsp;km<sup>2</sup>. |- | {{nts|159}} || style="text-align:left;"| {{sort|Te Kamopia|{{flaglist|Te Kamopia}}}} || {{convert|11295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 11.47 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]]. |- | {{nts|160}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hamaika}} || {{convert|10991|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10831|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.46 || |- | {{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotopo}} || {{convert|10887|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Kosovo is claimed in whole by [[Hēwia|Serbia]], and has [[International recognition of Kosovo|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{nts|161}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Repanona}} || {{convert|10452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]]. |- | {{nts|162}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara}} || {{convert|9251|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9241|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the largely unrecognized but ''de facto'' independent [[Northern Cyprus]] ({{convert|3355|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), the [[United Nations Buffer Zone in Cyprus|UN buffer zone]] ({{convert|346|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Akrotiri and Dhekelia]] ({{convert|254|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Peta Riko}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3054|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 35.2 || style="text-align:left;" | Third largest island of the [[United States]] after the Big island of Hawaii and Kodiak Island of Alaska. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Abkhazia}} || {{convert|8660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Abkhazia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' || {{convert|7747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|79.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.03 || style="text-align:left;" | Excludes claim on [[Adélie Land]] in Antarctica.{{#tag:ref|The UN source has no data for the French Southern and Antarctic Lands. The figure given here is the total of all areas listed separately in the CIA World Factbook.<ref>[https://web.archive.org/web/20181224214852/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fs.html French Southern and Antarctic Lands], CIA Factbook, as of December 29, 2010.</ref>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Tūhāhā Iti o Hononga-o-Amerika}}'' || {{convert|6959.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6937|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.68 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|163}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parihitini}} || {{convert|6220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5640|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || ? || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The CIA gives the areas of the [[West Bank]] and [[Gaza Strip]] separately as {{convert|5860|km2|sqmi|abbr=on}} and {{convert|360|km2|sqmi|abbr=on}} respectively (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html; https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html). The figure for the West Bank includes [[East Jerusalem]] and [[Green Line (Israel)|Jerusalem No Man's Land]], but excludes [[Mount Scopus]].<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|164}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poronai}} || {{convert|5765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5265|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.67 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|165}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} || {{convert|5130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5128|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' || {{convert|4167|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3827|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.16 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Transnistria}} || {{convert|4163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Transnistria is claimed in whole by [[Moldova]], and has [[International recognition of Transnistria|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{nts|166}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Kūrae Matomato}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere South Georgia me South Sandwich}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ossetia ki te Tonga}} || {{convert|3900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|South Ossetia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara ki te raki}} || {{convert|3355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Turkish Republic of Northern Cyprus is a [[self-declared]] state recognised only by [[Turkey]].|group="Note"}} |- | {{nts|167}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāmoa}} || {{convert|2842|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2821|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.35 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hongipua}} ([[Haina]])'' || {{convert|2755|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1106|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1649|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} <ref>[http://www.landsd.gov.hk/mapping/en/publications/total.htm]</ref>|| 59.8 || |- | {{nts|168}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rakapuō}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|169}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marihi}} || {{convert|2040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2030|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.49 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|1969|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the [[Agaléga Islands]] and [[Cargados Carajos]].|group="Note"}} |- | {{nts|170}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Komoro}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> UN figure of {{convert|2235|km2|sqmi|abbr=on}} includes [[Mayotte]] {{convert|374|km2|sqmi|abbr=on}}, an [[overseas department]] of France.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' || {{convert|1580|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Alands Islands is an Autonomous region of [[Finland]]. As an Autonomous region of Finland, it is inside the [[European Union]].|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Wharo}} ([[Tenemāka]])'' || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|There are some lakes and streams of unknown area.|group="Note"}} |- | {{nts|171}} || style="text-align:left;"| {{sort|Sao Tome|{{flag|São Tomé and Príncipe}}}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|948|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|172}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiripati}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA World Factbook,<ref name="ciastats"/> and refers to land area only. The UN figure excludes {{convert|84|km2|sqmi|abbr=on}} of uninhabited islands.|group="Note"}} |- | {{nts|173}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Bahrain}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|174}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tominika}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|175}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tonga}} || {{convert|747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.02 || |- | {{nts|176}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hingapoa}} || {{convert|716|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|687|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 || |- | {{nts|177}} || style="text-align:left;"| {{sort|Maikoronihia|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || |- | {{nts|178}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Ruiha}} || {{convert|616|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|606|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook.<ref name="ciastats"/> The UN value of {{convert|539|km2|sqmi|abbr=on}} refers to habitable area only and excludes the country's central forest reserve.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Isle of Man}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuamu}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|549|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|179}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ānatāra}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|180}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārau}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|181}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Seychelles}} || {{convert|452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|455|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flag|Curaçao}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}} |- | {{nts|182}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} || {{convert|442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|442.6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|183}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papatohe}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|431|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Motu o Hātame Ngā Motu o Makitānara}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|184}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jan Mayen}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{sort|Moutere Puhi (Amerika)|{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|347|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|346|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1564|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 81.88 || |- | {{nts|185}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kerenāra}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|186}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mārata}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The total area of Saint Helena is {{convert|122|km2|sqmi}}, Ascension is {{convert|88|km2|sqmi}}, and Tristan da Cunha is {{convert|98|km2|sqmi}}.|group="Note"}} |- | {{nts|187}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Maldives}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|188}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Kiti me Newi}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki ngā [[Amerika]] me te [[Tuakoi Uru]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niue}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Niue, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of Niue|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist| Akrotiri me Dhekelia }} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|253.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|253.8}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | There is a salt lake and some wetlands of unknown area. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuki Airani}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The Cook Islands, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of the Cook Islands|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hāmoa Amerikana}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|189}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moutere Māhara}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11673|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 98.47 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Arupa}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|190}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīkeneteina}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Data is from the 2007 statistics.<ref name="unstats07"/>|group="Note"|name="2007data"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jersey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Manetera}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Anguilla}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Guernsey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|191}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Marino}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|British Indian Ocean Territory}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.89 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives no information for the British Indian Ocean Territory. The figure given here was taken from the CIA Factbook, and refers to land area only.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint-Martin}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54.4|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}''Neg.'' || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pāmura}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Bouvet}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pitikeina}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook, and includes [[Henderson Island (Pitcairn Islands)|Henderson]], [[Ducie Island|Ducie]], and [[Oeno Island]]s.<ref name="ciastats"/> The UN figure is {{convert|5|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}, and only includes area for Pitcairn island itself, the only inhabited island in the group.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||{{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Makao}} ([[Haina]])'' || {{convert|31.3|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28.2|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|{{url|http://www.dscc.gov.mo/ENG/knowledge/geo_statistic.html|Current statistics: March 2014 – Direcçāo dos Serviços de Cartografia e Cadastro (Cartography and Cadastre Bureau)}} Including University of Macau's New Hengqin Campus|group="Note"}} |- | {{nts|192}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūwaru}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|193}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nauru}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | [[Whenua moutere]] iti rawa o te ao. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="2007data"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|13|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|13}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Tokerau}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kāmaka}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6.5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Clipperton}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Ashmore me Cartier}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{noflag| [[Moutere Spratly]] }} ([[Spratly Islands dispute|disputed]])'' || {{hs|{{nts|4.9}}}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|4.9}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Coral Sea}} ([[Ahitereiria]])'' || {{hs|{{nts|2.9}}}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|2.9}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|194}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Manako}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua whai tapātai iti rawa o te ao. |- | {{nts|195}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Poho o Pita}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa o te ao. |} == Tūtohi Whakaahua == He mea riro ngā raraunga o tēnei tūtohi i te [[CIA World Factbook]]<ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html|title=The World Factbook|publisher=|accessdate=1 October 2014|archivedate=31 Kohi-tātea 2014|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html}}</ref> nō te 15 Huitanguru 2005. Kua whakakākārikitia ngā [[wehenga motuhake]] rahinga nui atu it te 100,000&nbsp;km<sup>2</sup>. Me te aha anō, kua tāurungia hokia ngā takiwā motuhaketanga-kore (kiwikiwi) kia āhei ai te whakataurite. Tae ana ngā rahinga ki ngā kohinga wai whakauta (roto, awa, kurawai). Kāore ngā kokoraho o ētahi whenua ki ngā wāhanga whakaehu o te [[Tiri-o-te-Moana]] i tāpiritia. === Whenua nui ake i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> === {{AreaChartOver1.5m}} === Whenua iti iho i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> === {{AreaChartUnder1.5m}} ==Kupu tautoko== {{reflist|group="Note"}} ==Tohutoro== <references /> {{Geography country lists| state=collapsed}} hqrp4ali5mk6j3l0ikewg2lei4accf1 Appendix:Town and city names 0 16764 167600 151378 2026-05-26T00:46:53Z TautauKarepe 22930 /* H */ 167600 wikitext text/x-wiki This is a dynamic appendix list of town and place names outside New Zealand in Māori. Unlike other appendix lists of place names, this list is from Māori to English as opposed to from English to Māori. == A == * [[Aka]] - Acre, Israel * [[Amatarama]] - Amsterdam, Netherlands * [[Amoi]] - Amoy, China * [[Anatikoa]] - Antioch, Turkey * [[Arehanara]] - Alexandria, Egypt * [[Arekatera]] - Alcantara, Spain * [[Arena]] - Allen's Creek, Australia * [[Ātaraita]] - Adelaide, Australia * [[Atena]] - Athens, Greece * [[Aura]] - Oude, India * [[Autunū]] - Autun, France * [[Awiniona]] - Avignon, France == E == * [[Enora]] - Endor, Israel * [[Erena Pota]] - Fort Ellen, South Africa * [[Erinipara]] - Edinburgh, Scotland == H == * [[Hahihi]] - Jassy, Romania * [[Hairona]] - Sidon, Lebanon * [[Halona]] - Chalons, France * [[Hamurana]] - Smyrna, Turkey * [[Hana Kirira]] - Saint Kilda, Australia * [[Hana Panahiko]] - San Francisco, United States * [[Hanata Pitapaka]] - Saint Petersburg, Russia * [[Hana Tomingo]] - Saint Domingo * [[Hangahai]] - Shanghai, China * [[Hapataporo]] - Sebastopol, Russia * [[Hararihi]] - Sardis, Turkey * [[Harehi]] - Sales, France * [[Hatapara]] - Strasburg, Germany * [[Hata Whe]] - Santa Fe, United States * [[Hatipere]] - Shaftesbury, England * [[Hawha]] - Jaffa, Israel * [[Heamita]] - Hermitage, Russia * [[Hehita]] - Chester, England * [[Henowa]] - Geneva, Switzerland * [[Heremone]] - Clermont, France * [[Hewa]] - Le Havre, France * [[Hiena]] - Siena, Italy * [[Hiharia]] - Caesarea, Italy * [[Himarika]] - Sigmarigen, Germany * [[Hinaara]] - Shinar, Israel * [[Hinaara]] - Shinar, Lebanon * [[Hingapoa]] - Singapore, Singapore * [[Hingetana]] - Singleton, Australia * [[Hiniwa]] - Geneva, Switzerland * [[Hiparata]] - Gibraltar, Gibraltar * [[Hiritaone]] - Heald Town, South Africa * [[Hironga]] - Geelong, Australia * [[Hiruharama, Iraraira|Hiruharama]] - Jerusalem, Israel * [[Hokene]] - Hackney, England * [[Hongipua]] - Hong Kong, Hong Kong * [[Honoruru]] - Honolulu, United States * [[Hopataone]] - Hobart, Australia * [[Hororenehe]] - Florence, Italy * [[Huwaki]] - Suwalki, Poland == I == * [[Ikamana]] - Inkerman, Russia * [[Ioka]] - York, England * [[Iparaiho]] - Valparaiso, Chile * [[Irawari]] - Irrawaddy, Myanmar == K == * [[Kairo]] - Cairo, Egypt * [[Kamarana]] - Cumberland, England * [[Kamerimo]] - Camerino, Italy * [[Kanaana]] - Canaan, Israel * [[Kānapera]] - Canberra, Australia * [[Kanapoa]] - Kanpur, India * [[Kanatepere]] - Canterbury * [[Kanatinopara]] - Constantinople, Turkey * [[Kapare]] - Scarborough, England * [[Kaparokia]] - Cappadocia, Italy * [[Kapunga]] - Kapunda, Australia * [[Karahiko]] - Glasgow, Scotland * [[Karairi]] - Carlisle, England * [[Karakata]] - Kolkata, India * [[Karakow]] - Cracow, Poland * [[Kareo]] - Calleo, Peru * [[Karia]] - Caria, Turkey * [[Karihi]] - Calais, France * [[Kariri]] - Gaelili, Israel * [[Kariti]] - Crete, Greece * [[Kartako]] - Carthage, Tunisia * [[Katana, Itari|Katana]] - Catania, Italy * [[Kemareti]] - Cambridge, England * [[Kepataone]] - Cape Town, South Africa * [[Kereama Taone]] - Graham's Town, South Africa * [[Kerehi]] - Cressy, France * [[Keretitata]] - Gluckstadt, Germany * [[Kerokihira]] - Croixelles, France * [[Keta]] - Kent, England * [[Kingi Wiremu Tāone]] - King William's Town, South Africa * [[Koane, Niu Haute Wēra|Koane]] - Scone, Australia * [[Koane, Koterana|Koane]] - Scone, Scotland * [[Konipara]] - Konigsberg, Germany * [[Konotanahe]] - Constance, Germany * [[Korokota]] - Golgotha, Israel * [[Koroniti]] - Corinth, Greece * [[Kotenepara]] - Gothenburg, Sweden * [[Kupertino, Itari|Kupertino]] - Cupertino, Italy * [[Kupertino, Karapōnia|Kupertino]] - Cupertino, United States == M == j870eriqwxnirnyb1i3l15kfnnmn9l5 Kuatamāra 0 17146 167603 152489 2026-05-26T00:59:57Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Kuatamara]] to [[Kuatamāra]]: Misspelled title 152489 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Guatemala.svg|250px|right|thumb|Te haki.]] Ko '''Kuatamara''' he whenua i [[Amerika-ki-te-Raki]]. {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Amerika-ki-te-Raki]] p5wwqp0vujfgcrax4jcal78acgaas16 167605 167603 2026-05-26T01:01:38Z TautauKarepe 22930 167605 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Guatemala.svg|250px|right|thumb|Te haki.]] Ko '''Kuatamāra'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=284 |url= |access-date=2026-Mei-26}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/kuatamara|title=Kuatamāra|accessdate=2026-05-26}}</ref> he whenua i [[Amerika-ki-te-Raki]]. == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Amerika-ki-te-Raki]] fea8gobcc3pfhrlk1pbdrngmtjw61h6 Kerenāra 0 17158 167602 152507 2026-05-26T00:58:23Z TautauKarepe 22930 167602 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Grenada.svg|250px|right|thumb|Te haki.]] Ko '''Kerenāra'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=284 |url= |access-date=2026-Mei-26}}</ref>, ko Kerenata<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/kenata|title=Kerenata|accessdate=2026-05-26}}</ref> rānei, he motu whenua i [[Amerika-ki-te-Raki]]. == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Amerika-ki-te-Raki]] 7vuxfav10x7t690stzop1rwncybr296 Kuatamara 0 20002 167604 2026-05-26T00:59:57Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Kuatamara]] to [[Kuatamāra]]: Misspelled title 167604 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Kuatamāra]] 181vqe2b2fzxmpactpst3rtqh5c8vt8 Template:Country data Kuatamara 10 20003 167607 2026-05-26T01:02:31Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Template:Country data Kuatamara]] to [[Template:Country data Kuatamāra]] 167607 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Template:Country data Kuatamāra]] 0twu4ek608jtzwont9lb4vox87xltqr Moutere Kāmana 0 20004 167613 2026-05-26T01:13:51Z TautauKarepe 22930 Redirected page to [[Ngā Moutere Kāmana]] 167613 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ngā Moutere Kāmana]] kers6a4kstxa8hwpwvqfxnzp4luhb46 Airani 0 20005 167617 2026-05-26T04:56:28Z TautauKarepe 22930 Redirected page to [[Airangi]] 167617 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Airangi]] 85huqy8zjmbpth7c4qqrw4kq9aj3f3s